Kroonilise valuga toimetulek tööl Tööalase rehabilitatsiooni programm MTÜ Ühiselt Programmi juht : Kadi Annuk Kontakttelefon : 56502706 Programmi osutamise periood : 2016 ja 2017 201 6 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u I. Programmi esitaja andmed PAGEREF _Toc463267541 \h 3 II. Kokkuvõte PAGEREF _Toc463267542 \h 4 III. Programmi üldised alused PAGEREF _Toc463267543 \h 5 A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg PAGEREF _Toc463267544 \h 5 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud PAGEREF _Toc463267545 \h 5 C. Keskkonnategurid PAGEREF _Toc463267546 \h 6 D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid PAGEREF _Toc463267547 \h 6 E. Programmi peamised põhimõtted PAGEREF _Toc463267548 \h 7 F*. Epidemioloogilised andmed PAGEREF _Toc463267549 \h 9 G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis PAGEREF _Toc463267550 \h 10 H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid PAGEREF _Toc463267551 \h 10 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid PAGEREF _Toc463267552 \h 11 A. Sihtgrupp PAGEREF _Toc463267553 \h 11 1. Programmi suunamise kriteeriumid. PAGEREF _Toc463267554 \h 11 2. Lisainformatsioon ja täpsustused PAGEREF _Toc463267555 \h 11 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: PAGEREF _Toc463267556 \h 12 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid PAGEREF _Toc463267557 \h 12 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid PAGEREF _Toc463267558 \h 12 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) PAGEREF _Toc463267559 \h 12 V. Programmi keskkond PAGEREF _Toc463267560 \h 13 A. Programmi keskkond ja intensiivsus PAGEREF _Toc463267561 \h 13 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus PAGEREF _Toc463267562 \h 13 2. Programmi intensiivsus PAGEREF _Toc463267563 \h 13 VI. Programmi kirjeldus PAGEREF _Toc463267564 \h 15 A. Programmi ettevalmistamine PAGEREF _Toc463267565 \h 15 B. Hindamine ja planeerimine PAGEREF _Toc463267566 \h 15 C. Sekkumine PAGEREF _Toc463267567 \h 16 D. Tulemuste hindamine PAGEREF _Toc463267568 \h 22 E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine PAGEREF _Toc463267569 \h 23 VII. Kvaliteedi täiustamine PAGEREF _Toc463267570 \h 23 A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? PAGEREF _Toc463267571 \h 23 B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? PAGEREF _Toc463267572 \h 23 C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? PAGEREF _Toc463267573 \h 24 VII. Viited PAGEREF _Toc463267574 \h 25 A. Kasutatud materjalide loetelu PAGEREF _Toc463267575 \h 25 B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave PAGEREF _Toc463267576 \h 26 Lisa 1_ PROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID PAGEREF _Toc463267577 \h 28 I. Programmi esitaja andmed Organisatsiooni andmed Organisatsiooni nimi MTÜ Ühiselt Organisatsiooni tegutsemise alus (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) Tegevusluba nr SRT000082 rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks kehtiv alates 25.01.2008 E-post, koduleht www.yhiselt.ee ,
[email protected] Aadress Pepleri 12 Postiindeks 51003 Linn Tartu linn Riik Eesti Vabariik Programmi eest vastutava isiku andmed Perekonnanimi annuk Eesnimi Kadi Amet sotsiaaltöötaja Telefon 56502706 E-post
[email protected] II. Kokkuvõte Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond: töö alane rehabilitatsioon . Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise koht: osaleja töökoht Tartu-, Harju-, Põlva-, Jõgeva, Võru-, Valga- või Viljandimaal , elukoht võib olla mujal. Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärk: rehabilitatsiooniprogrammi täies mahus läbinu tuleb toime kroonilise valuga, tema töövõime on säilinud ja või paranenud ning ta jätkab töötamist avatud tööturul . Rehabilitatsiooniprogrammi sihtgrupp: osalise töövõimega tööealised töötavad inimesed, kellel on pikaa ja line lihas-skeletisüsteemi krooniline valu ja kõrgenenud valutundlikkus, mis takistavad või raskenda vad tööülesannete täitmist ja/või töölpüsimist. Rehabilitatsioonip rogrammis osalemise eeldus ed : 1) soov jätkata töötamist ; 2) soov omandada teadmisi ja oskusi paremaks toimetulekuks kroonilise valuga ; 3 ) tööandja teavitamine ja tema valmisolek koostööks. Programm lähtub juhtumipõhisest biopsühhosotsiaalsest käsitusviisist, seades esiplaanile kroonilise valu ja kõrgenenud valutundlikkusega inimese vajadused ning sidudes omavahel taastusravi ja psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni meetodid, et pakkuda valu probleemile võimalikult terviklikku lahendust. Eesmärgi täitmiseks lõimib programm füsiterapeudi, psühholoogi, õe, kogemusnõustaja ja sotsiaaltöötaja kompetentsid, pakkudes osalejatele nii individuaalse t kui grupinõustamis t ning väimalust jagada kogemus i teiste sama probleemiga inimestega. Programmis on oluline roll grupitöödel, et kujundada osalejatest toimiv toetusvõrgustik, mis jääks toimima ka peale programmi lõppu. Rehabilitatsiooniprogramm kestab 16 nädalat ja koosneb järgmistest osadest : 1) 5-päevane intensiivne (ööbimisega) rehabilitatsioonitsükkel MTÜ Ühiselt ruumides Tartus (1. nädal), 2) iseseisev harjutamine ja koduülesannete täitmine (2. nädal) 3) 1-päevane kliendi töökeskkonna hindamine (kokkuleppel, 2. või 3. nädalal) 4) iseseisev harjutamine ja koduülesannete täitmine (3. nädal) 5) 3-päevane intensiivne (ööbimisega) rehabilitatsioonitsükkel MTÜ Ühiselt ruumides Tartus (4. nädal) 6) iseseisev harjutamine ja koduülesannete täitmine (5.-16.nädal) 7) p rogrammi tulemuslikkuse lõpphindamine (16. nädalal) Intensiivtsüklid viiakse läbi MTÜ Ühiselt ruumides Tartus aadressil Pepleri 12, basseinitunnid toimuvad Aura Veekeskuses. Öömaja vajavad o salejad majutatakse Tartu Ülikooli hostelis 5-minuti jalutuskäigu kaugusel MTÜ Ühiselt asukohast. Töökeskkonna hindamine viiakse läbi iga osaleja töökohas kokkuleppel tööandjaga . See tõttu eeldab programmis osalemine tööandja teavitamist ja tööandja valmisolekut koostööks rehabiliatsiooniasutusega. Koduülesanneteks on päeviku täitmine, ergonoomiliste tööasendite rakendamine töökeskkonnas ja töövõimet parandavate kehaliste harjutuste tegemine . Iseseisva harjutamise ja koduülesannete täitmise etappide ajal on osalejatele vajadusel tagatud rehabilitatsioonimeeskonna tugi, sh võimalus spetsialistidega konsulteerida kas telefoni või e-maili teel või silmast silma kohtudes Tartus MTÜ Ühiselt ruumides . Rehabilitatsiooniprogrammi teostamise koostööpartnerid : Töötukassa piirkondlikud juhtumikorraldajad, program m is osalejate tööandjad, kellele edastatakse info osalejate vajadustest töökeskkonnas, nt töökeskkonna kohandamise vajadusest vms; programmis osalejate pereliikmed ja võrgustikuliikmed (vajalike toetavate teenustega sidumiseks). III. Programmi üldised alused A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg Krooniline valu on kompleksne haigusseisund, mitte sümptom (Linnamägi 2008). Kroonilise valu põhjuseks võib olla mõni lihas-skeletisüsteemi häire, nt alaseljavalu (välja arvatud neuropaatiline), fibromüalgia, osteoartroos, reumatoidartriit, lateraalne epikondüliit vm, kuid samuti võib olla tegemist ebaselge põhjusega kroonilise valuga (Nijs jt 2011), mida nimetatakse ka idiopaatiliseks valuks (Kaasik 2009). Selle valu vormi puhul orgaaniline patoloogia või patofüsioloogiline mehhanism valu põhjusena puudub või on valukaebus ülemäärane ega ole vastavuses füüsilise leiuga. Hinnangud sellele, kui pikka aega kestnud valu lugeda krooniliseks, on erinevad. Meditsiinialases kirjanduses määratletakse kroonilise valuna nii kauem kui kolm kuud (Linnamägi 2008) kui ka kauem kui kuus kuud (Kaasik 2009) kestnud valu. Käesolev programm lähtub esimesest määratlusest, käsitades kroonilise valuna v alu , mis on kestnud kauem kui kolm kuud. Ligikaudu kolme kuu jooksul kujuneb valu kannataval inimesel välja kõrgenenud valutundlikkus ja valuhirm (tuntud ka kui kroonilise valu sündroom, inglise keeles central sensitization ), mis mõjutab oluliselt kogu inimese toimimist (Linnamägi 2008). Valu ja hirm valu ees jätab jälje isiku hoiakutele ja suhtumisele, samuti sotsiaalsetele suhetele nii lähedaste kui töökaaslaste ja sõpradega. Valu kartuses võidakse loobuda mõnedest tavapärastest tegevustest, mis võib viia suhtluse vähenemise ja suhete katkemiseni. See omakorda võib oluliselt mõjutada emotsionaalset heaolu ja viia psühholoogiliste probleemide, näiteks depressiooni, tekkeni. Lisaks võib kroonilise valuga patsientidel esineda ainete, sh valuvaigistite, väär- ja kuritarvitamist (Kaasik 2009). Kõik see avaldab tõsist negatiivset mõju inimese töövõimele ja suhetele töökohal ning võib halvemal juhul viia töölt lahkumise ja/või vallandamiseni. On leitud (Müller-Schwefe jt 2011, Kaasik 2009), et kroonilise valuga inimesed kasutavad rohkem tervishoiuteenuseid ning nende töötamise efektiivsus on langenud, mistõttu on kroonilise valuga kaasnevatel probleemidel otsesed majanduslikud mõjud ning see on suureks koormaks riikide majandusele. Kroonilise valu probleemile ei ole leitud ravimeetodit, mis annaks võrdselt häid ja kiireid tulemusi kõigi inimeste puhul. Kaasaegsed käsitused hindavad tulemuslikuks biopsühhosotsiaalsest mudelist lähtuvaid programme, kus lisaks meditsiinilistele sekkumistele rakendatakse füsioteraapia, psühholoogia ja sotsiaaltööalaseid sekkumisi. Tulemuslikumaks on osutunud pikaajalised multidistsiplinaarsed rehabilitatsiooniprogrammid (Pergolizzi 2013). Programmide tulemuslikkus ei olene seejuures niivõrd programmi kestusest, kuivõrd selle individuaalsest kohandamisest patsiendi vajadustele (Bair jt 2009). Eri allikad peavad tulemuslikuks erineva pikkusega programme varieeruvusega alates 3 nädalast (Pain Management Program Handbook ), kuni 3 kuu (Carbonell-Baezza jt 2011) ja isegi 6 kuuni (Latorre jt 2013). MTÜ Ühiselt kroonilise valu programm kestab 4 kuud. Kestuse määramisel oli kõige olulisemaks lähtekohaks seisukoht, et osaleja mõtlemise ja hoiakute mõjutam i ne vajab pikemat aega. Uuringud on näidanud, et psühholoogilist efekti ei ole võimalik s aavutada lühemate kui 4 nädala t kestvate programmidega (Conway ja Higgins 2011). B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Inimestel, kes kannatavad pikaajalist kroonilist valu ja kellel on välja kujunenud kõrgenenud valutundlikkus, on leitud seoseid järgmiste RFK komponentidega, mis tuginevad kroonilise valu RFK tuumikkategooriale (Bickenbach jt 2012). Töökeskkonnas ja tööülesannete täitmisel esineb neil inimestel raskusi järgmistes tegutsemise ja osalemise valdkondades: Kehaasendite muutmine (nt istumast püsti tõusmine, kummard amine , põlvitus- või kükkasendisse minek). Kehaasendite säilitamine (nt ei suuda üle viie minuti istumis- või seismisasendit säilitada, kükk- või põlvitusasendis olla). Esemete , eriti üle viie kilo kaaluvate raskuste , tõstmine, kandmine labakätega, küünarvartel, puusal, seljas jne ning mahaasetamine. Pikemate vahemaade läbimine kõndides (nii erinevas tempos, erinevatel pinnastel, ümber takistuste kui erinevates suundades kõndimine); Valuga seostuvate tööülesannete täitmine (nt ei tee mõningaid tööülesandeid üldse, vajab kolleegi abi või teeb osaliselt). Kauem kui kolm kuud kestnud valutunne, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele, lisaks muutused valu- ja ebamugavustunde tajumisel, näiteks ala- või liigvalutundlikkus (hüpalgeesia või hüperpaatia), muutunud valutundlikkus (allodüünia), valutundetus (analgeesia) ja valulik tuimus. Psühholoogilised raskused valu ja valuga seotud emotsioonidega toimetulekul. C. Keskkonnategurid Pikaajalise kroonilise valu ja kõrgenenud valutundlikkusega inimese töötamist häirivad järgmised keskkonnast tingitud tegurid: Valu vaigistavate ravimite väärkasutamine. Sellistel ravimitel on sageli tugevad kõrvalmõjud, eriti pikaajalisel manustamisel. Lisaks võib inimene kalduda tarvitama järjest tugevamaid valuvaigisteid ja tekkida võib ravimsõltuvus. Lähedaste perekonnaliikmete, kolleegide, ülemuste jt negatiivne suhtumine ja hoiakud, kuna nad ei mõista kroonilise valu olemust ja selle mõju inimese tunnetele ja käitumisele. Töö iseloom ja jäigad tööprotsessid, mis ei võimalda kroonilise valuga inimesel tööülesandeid paindlikult muuta ja/või kohandada vähem valutekitavaks. D. Sotsiaal majanduslikud t egurid Pikaajaline krooniline valu ja kõrgenenud valutundlikkus on kompleksne terviseprobleem (Kaasik 2009), millel võib olla laialdane negatiivne mõju inimese sotsiaalmajanduslikule toimimisele, sh pere- ja tööelule, suhetele lähedaste, sõprade, naabrite ning õpingu- ja töökaaslastega, isiku enesepildile ja -hinnangule ning ka majanduslikule toimetulekule. Krooniline valu ei mõjuta ainult inimese füüsilist enesetunnet, vaid mida kauem on krooniline valu kestnud ja mida intensiivsem on see olnud, seda enam mõjutab see ka kognitiivseid protsesse. Krooniline valu häirib keskendumist, mille tulemusel on häiritud ka mälu, samuti võib tekkida emotsionaalne kurnatus pikaajaliselt kestvast stressist. Keskendumisraskused ja valust tingitud emotsionaalne kurnatus võivad langetada töötamise produktiivsust ja tekitada suhtlemis p robleeme ning kõik eelnevad kokku võivad viia depressiivsuseni (Geisser jt 2000). Kui kroonilise valu sündroomiga inimesel ei ole võimalik saada kompleksset rehabilitatsiooniteenust, et õppida kroonilise valuga paremini toime tulema, võib see väga oluliselt vähendada tema töövõimet, sh võimet töökohta säilitada. See omakorda kahjustab tõsiselt inimese majanduslikku toimetulekut ning muudab ta sotsiaalabiteenuste tarbijaks, mis on koormaks ühiskonnale. Pikaajalise mõju saavutamisele suunatud kompleksne rehabilitatsiooniteenus, mis aitab kroonilise valusündroomiga inimesel õppida oma valukäitumist paremini juhtima, toob seega kasu nii indiviidile endale, tema lähedastele kui ka tervele ühiskonnale. E . Programmi peamised põhimõtted Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärk: rehabilitatsiooniprogrammi täies mahus läbinu tuleb toime kroonilise valuga, tema töövõime on säilinud ja või paranenud ning ta jätkab töötamist avatud tööturul . Rehabilitatsiooniprogrammi sihtgrupp: osalise töövõimega tööealised töötavad inimesed, kellel on pikaajaline lihas-skeletisüsteemi krooniline valu ja kõrgenenud valutundlikkus, mis takistavad või raskendavad tööülesannete täitmist ja/või töölpüsimist. Programmis osalemise eeldused : 1) soov jätkata töötamist; 2) soov omandada teadmisi ja oskusi paremaks toimetulekuks kroonilise valuga; 3) tööandja teavitamine ja tema valmisolek koostööks. Programm lähtub juhtumipõhisest biopsühhosotsiaalsest käsitusviisist, seades esiplaanile kroonilise valu ja kõrgenenud valutundlikkusega inimese vajadused ning sidudes omavahel taastusravi ja psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni meetodid, et pakkuda probleemile võimalikult terviklikku lahendust. Eesmärgi täitmiseks lõimib programm füsiterapeudi, psühholoogi, õe, kogemusnõustaja ja sotsiaaltöötaja kompetentsid, pakkudes osalejatele võimalust nii individuaalseks kui grupinõustamiseks ning kogemuste jagamiseks teiste sama probleemiga inimestega. Programmis on oluline roll grupitöödel ja –nõustamisel, et kujundada osalejatest toimiv toetusvõrgustik, mis jääks toimima ka peale programmi lõppu. Uuringud näitavad, et k roonilise valuga inimeste aitamisel on tulemuslikumaks osutunud pikaajalised multidistsiplinaarsed rehabilitatsiooniprogrammid (Pergolizzi 2013). Eri allikad peavad tulemuslikuks erineva pikkusega programme varieeruvusega alates 3 nädalast (Pain Management Program Handbook), kuni 3 kuu (Carbonell-Baezza jt 2011) ja isegi 6 kuuni (Latorre jt 2013). MTÜ Ühiselt kroonilise valu programm kestab 4 kuud. Kestuse määramisel oli kõige olulisemaks lähtekohaks seisukoht, et osaleja mõtlemise ja hoiakute mõjutam i ne vajab pikemat aega . Programmis vahelduvad intensiivsed tsük lid iseseisva töö ja harjutamisega, et anda osalejatele võimalus õpitut koduses ja töökeskkonnas harjutada ja kinnistada. Uuringud on näidanud, et psühholoogilist efekti ei ole võimalik saavutada lühemate kui 4 nädalat kestvate programmidega (Conway ja Higgins 2011). Programmi käigus rakendatakse järgnevaid tõenduspõhiseid rehabilitatsioonimeetodeid : Füsioterapeudi teenuse raames: Liikumishirmu ja teatud liigutuste vältimisega tegelemine individuaalses ja grupifüsioteraapias (Nijs jt 2014), et osaleja suudaks oma tööülesannetega toime tulla. Individuaalne füüsilis-kognitiivne ärksustreening ( physical-cognitive-mindfulness training ), mis koosneb jõutreeningust lihas-skeletisüsteemi valu piirkonnas, täpse motoorse kontrolli treenimisest, kehateadlikkuse treeningust (kehaskaneering) grupis, kognitiiv-käitumuslikust treeningust liikumishirmu vähendamiseks ja liikumise positiivsete aspektide väljatoomiseks, lisaks käsitletakse konkreetsete valusate tööliigutuste vältimise teemat. Seda sekkumist soovitatakse kasutada töökohal. (Jay jt 2014) Kroonilist valu põhjustavate ja töötamist takistavate füsioloogiliste ohutegurite hindamine ja analüüs, tööliigutuste ja –asendite korrigeerimine, ergonoomikaalane nõustamine jms, et toetada tööl püsimist. Teadmiste parandamine ja arusaamade kujundamine kroonilise valu olemusest ja sellega toimetuleku võimalustest (Nijs jt 2011). Olulisel kohal valu teema lahtiseletamisel ja mõistmisel on visuaalsel infol (pildid, graafikud, skeemid jne) (Butler & Moseley 2003) ning kasutatakse ka interaktiivseid meetodeid, näiteks interenetilehekülge HYPERLINK "http://www.retrainpain.org/" \h http://www.retrainpain.org/ . Psühholoogi teenuse raames: Tegelemine kroonilise valuga seotud hoiakute ja valusse suhtumisega, et toetada füsioteraapias omandatud liikumismustri rakendamist igapäevaelus ja tööülesannete täitmisel (edasiarendus Nijs jt 2014). Aidatakse teadvustada ebaefektiivseid toimetulekumehhanisme ja neist loobuda, et toetada ravi- ja rehabilitatsiooni soostumust. Enesejuhtimine ( self-management ) kroonilise lihas-skeletisüsteemi valuga toimetulekul (Du jt 2011). Individuaalnõustamisel käsitletakse järgnevaid aspekte: (a) enesetõhususe analüüs (kliendi väärtused, hoiakud ja uskumused; rollid, motivatsioon/töömotivatsioon), selle toetamine (b) enesejälgimine erinevates situatsioonides (c) tulenevalt elusituatsioonist eesmärkide seadmine ja tegevuste planeerimine (d) otsuste langetamine (e) probleemilahendus (f) inimene valib omandatud enesejuhtimise strateegiate hulgast ise enda jaoks sobilikud variandid ( self-tailoring ); (g) partnerlus kliendi ja rehabilitatsioonispetsialisti vahel; (h) kogukonnapõhisus. Enesejuhtimise programmid aitavad kroonilise lihas-skeletisüsteemi valu ja puudega toime tulla, häid tulemusi on enesejuhtimine andnud näiteks põletikuliste liigesprobleemidega inimeste puhul . Sotsiaaltöötaja teenuse raames: Kliendi töötamisega seotud toetusvõrgustiku kaardistamine ja analüüsimine (vajadusel nõustamine selle loomiseks ), jätkuva konsultatsiooni võimaluse, jätkuteenustega sidumise, sotsiaalse toetuste pakkumise vms abi korraldamine, et aidata kaasa programmi eesmärkide täitmisele ja tulemuste säilimisele programmi läbimise järel. Viiakse läbi osaleja sotsiaalse seisundi hindamine CARE metoodikal . Narratiivnõustamine grupitöö vormis, et aidata kaasa valukäitumise vähenemisele ja valu-loo muutmisele valuga toimetulekut toetavaks (Riessmann ja Quinney 2007 ning Kelley jt 1997). Õe teenuse raames: Ravimite tarvitamise harjumuste analüüs. Vajadusel nõustatakse osalejaid ravimite väärkasutamise lõpetamiseks. Kogemusnõustamise teenuse raames: Kogemusnõustamine, et pakkuda sotsiaalse t tuge, kogemuslikke teadmisi ja informatsiooni ning sotsiaalse õppimise ja võrdluse võimalust. Kogemusnõustaja aitab mõista, et inimene ei ole oma mures üksi, pakub võimaluse saada lootust ja õppida valuga toimetuleku oskusi ja võimalusi sarnase kogemusega inimeselt. Lisaks ühe spetsialisti individuaal- ja grupiteenusele kuuluvad programmi mitme spetsialisti ühised grupitööd, kus tegeletakse osalejate probleemidega lähtudes erinevatest tahkudest. Varasem kogemus sarnase rehabilitatsiooniprogrammi rakendamisest Eestis Põlva Haigla rehabilitatsioonikeskuse programm „Elu koos valuga”: mõeldud kliendile, kellel on krooniline valu; kes on tööealine ja tajub, et tal on kroonilise valu tõttu osaluspiirangud töös, igapäevaelus ja vaba aja veetmisel; kes on motiveeritud programmis osalema. Programmi kestus oli 13 kuud, keskmiselt osales klient programmis 2-3 päeval kuus ning sai 85 tunni ulatuses teenuseid. Kasutati kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, lisaks psühholoogile tegelesid klientidega sotsiaaltöötaja ja arst ning pakuti ka tegevusteraapiat, füsioteraapiat, loovteraapiat, ergonoomikakoolitust. Kambja Tervisekeskuse liigesepatoloogiaga patsientide töövõime tagamist ja sotsiaalset aktiivsust toetavate tegevuste programm, mille eesmärk oli aktiveerida klienti nii, et tõhustuks tema sotsiaalne funktsioneerimine. Kliendile pakuti füsioteraapilisi vahendeid ja soovitusi (füsioterapeudi teenus), kliendi hoiakute ja veendumuste modifitseerimist nõustamise teel (psühholoogi teenus) ning tema meditsiinilist informeerimist (meditsiiniõe teenus). Välismaine kogemus Kroonilise valu ja kõrgenenud valutundlikkuse probleemiga patsientide ravimisel ja rehabiliteerimisel on välismaiste uuringute põhjal osutunud tõhusaks järgmised meetodid ja raviviisid: Valufüsioloogia-alaste teadmiste ja oskuste õpetamine, mis uuringute (Moseley 2004, Moseley jt 2004) kohaselt vähendab kroonilise alaseljavaluga (kõige suurem grupp) inimeste sümptomeid ja parandab funktsionaalset toimetulekut. Sama meetodi rakendamine fibromüalgiaga patsientidel vähendas valu pärast muretsemist ja aitas kaasa nii nende kehalise kui vaimse tervise paranemisele (Van Oosterwijck jt 2013). Kroonilist väsimussündroomi põdevate inimeste puhul tõi juba 30-minutiline valufüsioloogia-alane loeng kaasa parema valust arusaamise ning vähendas valu pärast muretsemist (Meeus jt 2010). Valuravi praktikud on viimase kümne aasta jooksul teadvustanud aina enam kognitiiv-käitumuslike lähenemisviiside positiivset mõju kroonilise valu patsientidel nii koos lõõgastus - kui füsioteraapiaga. Peamiseks eelduseks kognitiiv-käitumuslikus teraapias on kroonilise valuga patsientide juures see, et ootused, hoiakud ja uskumused mõjutavad viisi, kuidas patsiendid tulevad toime oma valuga. Kroonilise valuga patsientide käitumine on tingitud suures osas sellest, et maailma tõlgendamine on seotu d vigadega tunnetuses. Tunnetus e muutmine positiivses suunas aitab paremini üle saada valust. (Brownell 1984). Psühholoogilises nõustamises on oluline korrigeerida vigaseid mõtteprotsesse, mis toetavad valuga toimetulekut. Valed uskumused ja tunnetused saab teraapiaprotsessis asendada uute positiivsete uskumuste ja tunnetustega. Kognitiiv-käitumuslik sekkumine peab sisaldama põhjalikku valu hindamist, asjakohaste eesmärkide seadmist, rakendamise metoodikat ja üldistamise tehnikaid. Kuna mõtted võivad mõjutada nii füsioloogilisi, emotsionaalseid kui ka käitumuslikke sündmusi, siis käitumise muutmine mõjutab nii emotsionaalseid kui füsioloogilisi reaktsioone ja aitab kaasa valu vähenemisele, samuti sõltuvust ravimite tarvitam isest ja tervishoiusüsteemist (Degood 1988). Narratiivnõustamine on andnud tõendatult häid tulemusi krooniliste haigustega, sh kroonilise valuga patsientide ravis kui täiendav, ravi toetav meetod (vt nt Bendelow ja Williams 1995, Charon 2001, Karjalainen ja Kotkavirta 2002, Watson 2007, Gray 2009). Seda on tulemuslikult rakendatud ka sotsiaaltöös krooniliste haig et ega, sh kroonilise valuga patsientidega (Kelley jt 1997, Riessmann ja Quinney 2007) ning soovitatakse rakendada tervisepsühholoogias krooniliselt haigete patsientide lugude “tervendamiseks” (Murray 1997). Kroonilis e haiguse korral “haigestuvad” k a inimese lood endast ja oma elust, mistõttu haigusest tervenemise oluliseks osaks on lugude muutmine tervenemist toetavaks. Haigusnarratiivides väljenduvad haigust toetavad tõekspidamised ja hoiakud, mille muutmine võib viia kroonilise haiguse sümptomite vähenemiseni (Murray 1997). Kogemusnõustamist on edukalt rakendatud ravi toetava ja rehabilitatsioonimeetodina nii vaimse tervise kui krooniliste terviseprobleemidega patsientide puhul (Mead ja MacNeil 2006, Matthew jt 2009). Kroonilise valu probleemiga inimeste rehabilitatsioonis on kogemusnõustamine andnud häid tulemusi kui valuga toimetulekut toetav meetod (Matthew jt 2009). MTÜ Ühiselt varasem kogemus kroonilise valuga patsientidele rehabilitatsiooniteenuste pakkumisel Kehtiva korra kohaselt on MTÜs Ühiselt pakutud kroonilise valuga inimestele teenuseid samadel alustel nagu teistele sihtgruppidele. Spetsiifilise programmi koostamise vajadus on üles kerkinud puudujääkidest kehtivas teenusepakkumise korralduses, sest pakutavad teenused ei vasta kroonilise valuga ja kõrgenenud valutundlikkusega inimeste vajadustele ega taga pikaajalist kestvat leevendust nende probleemile. Sageli on ette tulnud, et teenusele tulnud inimestel on valed arusaamad oma terviseolukorrast, nad on küll aastaid kasutanud tervishoiu- ja rehabilitatsioonisüsteemi teenuseid, kuid neile ei ole selgitatud, milles nende terviseprobleem seisneb. Kohati on tervishoiutöötajate märkused ja hoiakud mõjunud inimeste arusaamadele negatiivselt, sh võimendanud nende negatiivset tõlgendust valule. Sageli on kroonilise valuga inimesed kohanud mõistmatust nii perekonnaliikmete kui tervishoiutöötajate poolt, kuna on arvatud, et nad simuleerivad valu. F*. Epidemioloogilised andmed Kroonilist valu peetakse 21. sajandi epideemiaks (Brown jt 2010), mis hõlmab küllalt suurt osa populatsioonist ning allub halvasti ravile. Cimmino ja kolleegide (2011) hinnangul on lihas-skeletisüsteemi kroonilise valu tõttu kannatavaid inimesi 11,4-24% üldpopulatsioonist. Analüüs näitab, et krooniline valu põhjustab lisaks füüsilistele kannatustele ravimite , eriti valuvaigistite , liigset manustamist, suuremal määral haiguslehel olemist ja lõpuks ka suuremal määral töövõimetust, mis kokkuvõttes toob kaasa suure negatiivse mõju nii indiviididele kui riikide majandustele (samas). Brown ja kaasautorid (2010) rõhutavad, et edu saavutamiseks ei piisa ainult valu sümptomaatilisest ravist, vaid tuleb rakendada biopsühhosotsiaalsel lähenemisel põhinevaid ravi- ja rehabilitatsioonimeetodeid. G*. S otsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis Käesoleval ajal ei pakuta Eestis spetsiifilisi sotsiaalteenuseid kroonilise valu ja kõrgenenud valutundlikkusega inimestele. Neil on võimalik taotleda ja kasutada kõiki üldelanikonnale suunatud riiklikke, kolmanda sektori ja kohaliku omavalitsuse teenuseid, milleks neil on vajadus. Arvestades, et krooniline valu ja kõrgenenud valutundlikkus võib takistada inimesel töötamist senisel töökohal, on neile väga oluline Töötukassas käivitunud tööalase rehabilitatsiooni teenus. Käesolev tööalase rehabilitatsiooni programm on esimene spetsiifiline programm kroonilise valu ja kõrgenenud valutundlikkusega tööealistele töötavatele osalise töövõimega inimestele, mis lõimib erinevate rehabilitatsioonispetsialistide kompetentsid ja on suunatud õpetama teadmisi ja oskusi paremaks toimetulekuks kroonilise valu ja valuhirmuga. Programm on tihedalt seotud Töötukassa pakutavate teenustega osalise töövõimega inimestele (nt karjäärinõustamine), samuti tehakse programmi raames koostööd iga osaleja tööandjaga ja vajadusel ka elukohajärgse kohaliku omavalitsusega, et siduda rehabilitatsiooniteenus omavalitsuse pakutavate abistavate teenustega, mis toetavad programmis osaleja töötamist ja töölpüsimist. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamisel on kavas rakendada järgmisi integreeritud rahastamise võimalusi: Töötukassa teenustega integreerimine: Töötaja koolituskulude hüvitamine - kui t öötaja ei saa puude või terviseseisundi tõttu oma senisel ametikohal jätkata, kuid tööandja pakub talle ümber- või täiendõppe läbimise korral teist tööd; Abi erivajadusega inimestele ja nende tööandjale, sh tööruumide ja –vahendite kohandami seks , tööks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmi seks , tööandja nõustami seks ja koolitami seks . Karjäärinõustamine. KOV teenustega integreerimine Sotsiaalnõustamise teenus - aitab ära hoida sotsiaalsete probleemide tekkimise ja abistab tekkinud probleemide lahendamisel. Valla- või linnavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Osaleja omaosalus Programmis osalejatel on vajadusel võimalik taotleda ja saada soodushinnaga MTÜ Ühiselt osutatavaid lisateenuseid (nt täiendav individuaalne füsioteraapia, psühhoteraapia või sotsiaalnõustamine). H*. Sotsiaalvaldkonna pri o riteedid Rehabilitatsiooniprogramm lähtub järgmistest riiklikes t ja kohaliku tasandi strateegilistest eesmärkidest: Vähenenud töövõimega inimeste tööturule toomine, mille seab prioriteediks riiklik „ Heaolu arengukava aastateks 2016-2023 “ . T ööealise elanikkonna tervise paranemine, mis aitab kaasa töövõime paranemisele ja selle kaudu toetab majanduse arengut, mis on üks „ Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 “ peamistest eesmärkidest. Tartu linna elanikele on kättesaadavad nende vajadustest lähtuvad kvaliteetsed rehabilitatsiooniteenused, mille seavad eesmärgiks nii „ Tartu Linna arengukava aastateks 2014-2020 “ kui arengustrateegia “Tartu 2030”. IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Siht grupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Sihtgrupi kriteeriumid Lapsed (vajadusel täpsusta vanus) Tööealine isik (16-65 aastased) Eaka s Kommentaar Puudespetsiifiline (täpsusta) psüühikahäire (v.a. vaimupuue) vaimupuue keele- ja kõnepuue kuulmispuue nägemispuue liikumispuue liitpuue Haigusspetsiifiline (täpsusta) X Kr ooniline lihas-skeletisüsteemi valu ja kõrgenenud valutundlikkus; isik töötab ja soovib töötamist jätkata. MUU (täpsusta) 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programmis osalejate grupi suurus on 3 inimest. Programm sobib kliendile, kes: 1. on tööealine ja osalise töövõimega, töötab ja soovib töötamist jätkata, kuid kroonilise valu ja kõrgenenud valutundlikkuse tõttu on tekkinud väärkohanemine ja -hoiakud valu suhtes ning raskendatud on tööülesannete täitmine (võib nende probleemide tõttu olla ka töövõimetuslehel); 2. kannatab lihas-skeletisüsteemi kroonilise valu käes (>3 kuud), kuid on motiveeritud õppima valuga toime tulema (NB! Programmi eesmärk pole valu ära võtta) ning on nõus osa l ema kõigis programmi tegevustes ja täitma koduseid ülesandeid; 3. on nõus rehabilitatsiooniprogrammi ühe osana töökeskkonna külastamisega ning tööandja on teadlik ja motiveeritud nõuandeid ja kohandusi rakendama; 4. töötab ühes järgmistest maakondadest: Tartumaa, Harjumaa, Põlvamaa, Jõgevamaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa. Elukoht võib olla ka muudes maakondades. Programm ei sobi kliendile, kes (vastunäidustused programmis osalemiseks) : 1. on intellektipuude või psüühikahäirega, mis raskendavad programmi teoreetilise ja praktilise osa läbimist, vajalike teadmiste omandamist ning rakendamist; 2. on täieliku töövõimega 3. on meelepuudega (kuulmine, nägemine), mis takistab iseseisvat aktiivset osalemist programmi tegevustes; 4. kannatab kasvajast või neuroloogilisest probleemist tingitud valu; 5. omab ebarealistlikke ootusi teenusele, nt et pärast programmi läbimist ei ole enam valu, soovib passiivseid teenuseid (nt massaaži) jne. B. Programmi eesmärgid ja tulemused : 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid RFK kood Tegutsemine/osalus Algtase Eesmärk d8451 Töötamine 1-3 1-2 d410 Keha põhiasendi muutmine 1-3 1-2 d415 Kehaasendi säilitamine 2-3 1-2 d430 Esemete tõstmine ja kandmine 2-3 1-2 b1301 Motivatsioon 2-3 1-2 b1343 Une kvaliteet 2-3 1-2 b1520 Emotsioonide adekvaatsus 2-3 1-2 b2703 Tundlikkus kahjustavate ärritajate suhtes (sh liigvalutundlikkus) 2-3 1-2 b2801 Valu mingis kehaosas 2-3 1-2 b1265 Optimism 2-4 1-2 b1401 Tähelepanu ümberlülitamine 3-4 1-2 b1643 Tunnetuse paindlikkus 2-4 1-2 d2401 Stressiga toimetulek 3-4 1-2 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid RFK kood Keskkonnategur Algtase Eesmärk e1101 Ravimid 2-3 1-2 e420 , e425, e430, e450 Sõprade, tuttavate, omasuguste, kolleegide, naabrite ja teiste kaaslaste, juhtpositsiooniga inimeste ja tervishoiutöötajate isikupärased hoiakud 2-3 1-2 e590 Töö- ja tööhõiveteenistused, -süsteemid ja -strateegiad 2-3 1-2 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid ( elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg ) Rehabilitatsiooniprogrammi tulemus ed Prognoositav tulemuse saavutamise indikaator (in. arv) Programmi täies mahus läbinute arv, kes tule vad enda hinnangul toime kroonilise valuga 3 Programmi täies mahus läbinute arv, ke lle töövõime on enda hinnangul säili nud ja või paranenud 3 Programmi täies mahus läbinute arv, kes jätka vad töötamist avatud tööturul 3 V. Programmi keskkond A . Programmi keskkond ja intensiivsus Keskkond JAH EI Täpsustus Spetsiaalne programmikeskkond nt. rehabilitatsiooni(programmi)asutus X Rehabilitatsiooniasutuse ruumid Pepleri 12 Tartus Rehabilitatsiooniprogramm kliendi keskkonnas (kliendi kodus, haridusasutuses, töökohas või muus sobivas kogukonna paigas, näiteks spordikeskuses, kliendi huvikeskkonnas jms) X a) Kodu b) Lasteaed c) Kool e) töökoht X f) Muu kliendi keskkond( nt huvikeskkond vm) Muu keskkond ( näiteks koostööpartnerite (Töötukassa) juures, avalikus ruumis jms ) X Integreeritult rahastatavate teenuste osutamise koht (nt Töötukassa, kohalik omavalitsus vms) 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus Tegevused toimuvad MTÜ Ühiselt ruumides maja 0-korrusel, mis paiknevad Tartu kesklinna lähedal ning on ratastooliga ligipääsetavad ( olemas kaldtee) . Programmi hariduslikus osas kasutatakse projektori ja slaidiettekannet teema tutvustamiseks, lisaks jagatakse klientidele kodutööna paberkandjal vajalikud materjalid. Programmi praktiline osa viiakse läbi füsioteraapia, sotsiaaltöötaja ja psühholoogi ning grupiarutelude ruumis. Töökeskkonna külastus toimub kliendi töökeskkonnas ja on kooskõlastatud tööandjaga. Kuna pakume ööpäevaringset majutust, ei ole programmis osalemine piiritletud Tartu linna elanikega. Küll aga seab töökeskkonna külastus teatud piirangud klientide töökoha asukohale, st eelistatud on Tartumaal ja lähimaakondades, st Jõgevamaal, Viljandimaal, V algamaal, Põlvamaal ja Võrumaal töötavad kliendid . K okkuleppel töökeskkonna külastust läbiviiva füsioterapeudiga on võimalik programmis osaleda ka Tallinnas ja Harjumaal töötavatel klientidel. 2. Programmi intensiivsus Intensiivsus JAH EI Täpsustus Statsionaarne rehabilitatsiooniprogramm / klient on rehabilitatsiooniasutuses programmi vältel ööpäevaringselt Rehabilitatsioon päevaprogrammina (klient on kaasa t ud programmitegevustesse tööpäeva vältel aga ei ööbi asutuses) X Kliendid, kes ei vaja ööbimist Madala intensiivsusega rehabilitatsiooniprogramm (klient on kaastaud programmitegevustesse 5 – 10 tundi nädalas/1-2 tundi päevas/1-2 päeva nädalas jne) Hajusintensiivsusega programm – kliendi tegevused programmis on hajutatud pikemale perioodile, toimuvad määratud graafiku alusel vms. X 16-nädalane programm: 5-päevane tsükkel + iseseisev harjutamine +töökoha külastus + iseseisev harjutamine + 3 päevane tsükkel + 3 kuuline iseseisva harjutamise etapp + lõpphindamine Muu intensiivsus, täpsusta! VI . Programmi kirjeldus A. Programmi ettevalmistamine 1. Programmist informeerimine Rehabilitatsiooniporgrammi kohta on info leitav MTÜ Ühiselt kodulehel ja Facebook’i lehel Töötukassa piirkondlikes keskustes (Tartu, Tallinn ja Harjumaa, Jõgeva, Põlva, Võru, Viljandi) Perearstikeskustes 2. Nõustamine programmi sobivuse hindamiseks Enne programmi registreerumist nõustatakse telefoni või e-kirja teel inimesi, kes ei ole kindlad, kas neil on näidustus programmis osalemiseks. MTÜ Ühiselt koordinaator esitab sobivuse hindamiseks mõned küsimused tervise- ja tööolukorra kohta (Näiteks: Kas valu on kestnud 3 kuud või kauem? Mis on valu põhjus? Kas valu segab igapäevast töötegemist ja vähendab töölpüsimise motivatsiooni? jms). 3. Programmi registreerumine Porgrammi on võimalik registreeruda järgmisel viisil: saates registreerumise sooviga e-maili aadressile HYPERLINK "mailto:
[email protected]"
[email protected] ; helistades mobiiltelefoni numbril 5224005 või lauatelefoni numbril 7352081; tulles kohale Tartusse Pepleri 12. 4. Grupi komplekteerimine Programmi alustatakse, kui on registreerunud vähemalt 3 inimest, kes on Töötukassa juhtumikorraldaja ja MTÜ Ühiselt koordinaatori poolt programmi sobivaks hinnatud. Grupi maksimumsuurus on 6 inimest. Korraga on programmis võimalik osaleda erinevast soost inimestel. Võimaluse korral võetakse grupi komplekteerimisel arvesse osalejate erisoove. 5. Kirjalik kokkulepe programmis osalemiseks Programmi sisenemisel viib rehabilitatsiooniasutuse koordinaator iga osalejaga läbi individuaalse vestluse, selgitades programmi ajakava, osalemise reegleid ja põhimõtteid ning vastates programmiga seotud küsimustele. Osalejaga sõlmitakse kirjalik kokkulepe, milles pannakse paika poolte õigused, kohustused ja vastutus programmi eesmärkide saavutamisel ning kaebuste esitamise ja programmist väljaarvamise kord. B. Hindamine ja planeerimine 1. Programmis osaleja seisundi hindamine programmi sisenemisel Programmi sisenemisel kasutatakse järgmisi hindamisvahendeid ja meetodeid: Intervjuu rehabilitatsioonimeeskonna liikmetega CARE ja motiveeriva intervjueerimise meetodil Valukaart ja –skaala valuprobleemi hindamiseks Tampa kinesiofoobia skaala (TSK) Kõrgenenud valutundlikkuse küsimustik (CSI) Emotsionaalse enesetunde küsimustik 2 2. Tegevuskava koostamine ja eesmärkide seadmine Rehabilitatsiooniprogramm on suunatud õpeta ma tööealistele töötavatele osalise töövõimega inimestele, kes kannatavad pikaajalist kroonilist valu ning kellel on kõrgenenud valutundlikkus, oskusi kroonilise valuga toimetulekuks, mis võimaldab neil säilitada ja parandada töövõimet ning jätkata töötamist. Rehabilitatsiooniprogrammi täies mahus läbinu tuleb toime kroonilise valuga, tema töövõime on säilinud ja või paranenud ning ta jätkab töötamist avatud tööturul. Programmi sisenedes koostatakse igale osalejale esmase hindamise põhjal individuaalne tegevuskava. Osalejad seavad endale programmi üldeesmärgist lähtudes ja spetsialistide soovitustele tuginedes isiklikud eesmärgid (vajadusel ka alaeesmärgid). Programmi tulemuslikkust hinnatakse individuaalsete eesmärkide saavutamise alusel. Tulemuslikkuse hindamisel jälgitakse, et isiklikud eesmärgid panustaksid programmi oodatava tulemuse saavutamisele. Individuaalsed eesmärgid seatakse SMARTER põhimõtet järgides: eesmärk peab olema spetsiifiline, mõõdetav, saavutatav, oluline, ajastatud, hinnatav ja realistlik. Lisaks individuaalsele eesmärgile seatakse ka programmis osalejate grupi kui terviku eesmärk . Programmis on grupiprotsessidel ja tegevustel väga oluline roll. Grupieesmärk seatakse kooskõlas programmi üld- ja osalejate individuaalsete eesmärkidega. Eesmär gid seatakse programmi alguses ja nende täitmist hinnatakse programmi keskel (vahehindamine) ja lõpus (lõpphindamine) . Eesmärkide sõnastamisel abistab osalejat vajadusel MTÜ Ühiselt programmikoordinaator (sotsiaaltöötaja). C . Sekkumine Programmi „Kroonilise valuga tööle“ sekkumised programmi tsüklite lõikes koos mahtude , teenuste liigi ja osale jatega : Programmi osad nädalate ja tsüklite lõikes Kogukestus 16 nädalat 1. nädal 5-päevane intensiivtsükkel Päev Te enuse nimetus Te enuse maht tundides Te enuse tunnihind (eur) Osalejad Teenuse hind kokku * (eur) Esmaspäev Sotsiaaltöötaja grupitöö: programmi tutvustamine 1 tund 10 KL, ST ** 10 Rehab. meeskonna indiv. töö: esmane hindamine 2 tundi 30 KL, FT, PS, ST, Õ 240 Kogemusnõustaja indiv. töö 1 tund 30 KL, KN 30 Päeva t eenuste hind kokku : 280 Teisipäev Sotsiaaltöötaja individuaaltöö: eesmärkide seadmine 1 tund 30 KL, ST 30 Füsioterapeudi individuaaltöö 1 tund 30 KL, FT 30 Sotsiaaltöötaja grupitöö: grupi eesmärkide seadmine 2 tundi 10 KL, ST 20 Päeva t eenuste hind kokku : 80 Kolmapäev Füsioterapeudi ja psühholoogi grupitöö: valu loeng I 2 tundi 10 KL, FT, PS 40 Õe individuaaltöö 1 tund 30 Kl, Õ 30 Psühholoogi individuaaltöö 1 tund 30 KL, PS 30 Füsioterap e udi grupitöö basseinis tundi 10 KL, FT 20 Päeva t eenuste hind kokku : 120 Neljapäev Füsioterapeudi ja psühholoogi grupitöö: valu loeng I teadmiste kontroll 1 tund 10 KL, FT, PS 20 Füsioterapeudi individuaaltöö 1 tund 30 KL, FT 30 Kogemusnõustaja grupitöö 2 tund i 10 KL, KN 20 Päeva t eenuste hind kokku : 70 Reede Psühholoogi ja sotsiaaltöötaja grupitöö: narratiivinõustamine 3 tundi 10 KL, ST, PS 60 Füsioterapeudi ja psühholoogi grupitöö: kodutöö juhendamine 1 tund 10 KL, FT, PS 20 Päeva t eenuste hind kokku : 80 Tsükli teenuste hind kokku: 630 Laupäev ja pühapäev Iseseisev harjutamine ja kodutöö kodus 2. nädal: Iseseisev harjutamine ja kodutöö 3. nädal Kokkuleppelisel ajal F üsioterapeudi individuaalne nõustamine kliendi töökeskkonnas: töökeskkonna hindamine 8 tundi 30 KL, tööandja, FT 240 Iseseisev harjutamine ja kodutöö 4. nädal 3-päevane intensiivtsükkel Päev Teenuse nimetus Teenuse maht tundides Teenuse tunnihind (eur) Osalejad Teenuse hind kokku Esmaspäev S otsiaaltöötaja grupitöö: tagasiside ja jagamine 2 tundi 10 KL, ST 20 F üsioterapeudi ja psühholoogi grupitöö: valu loeng II 2 tundi 10 KL, FT, PS 40 Sotsiaaltöötaja ind ividuaaltöö 1 tund 30 KL, ST 30 Füsioterapeudi grupitöö basseinis 2 tundi 10 KL, FT 20 Päeva t eenuste hind kokku : 110 Teisipäev F üsioterapeudi ja psühholoogi grupitöö: valu loeng II arutelu ja teadm. k ontroll 1 tund 10 KL, FT, PS 20 Mitme spetsialisti grupitöö: võrgustikutöö 2 tundi 10 KL, tööandja, KOV esindaja vm, FT, ST, PS 60 Psühholoogi individuaalteenus 1 tund 30 KL, PS 30 Päeva t eenuste hind kokku : 110 Kolmapäev Rehab. m eeskonna indiv. töö: vahe-hindamine 1 tund 30 KL, FT, PS, ST, Õ 120 F üsioterapeudi ja psühholoogi grup itöö : kodutöö ja juhend amine 1 tund 10 KL, FT, PS 20 Päeva t eenuste hind kokku : 1 4 0 Tsükli teenuste hind kokku: 360 Neljapäev- pühapäev Iseseisev harjutamine ja kodutöö 5.-15. nädal: Iseseisev harjutamine ja kodutöö 16. nädal Päev Teenuse nimetus Teenuse maht tundides Teenuse tunnihind Osalejad Teenuse hind kokku Kokkuleppel osalejatega päev, mis sobib vähemalt 3-le kliendile Rehab. meeskonna indiv. töö: lõpphindamine 1 tund 30 Kl, FT, PS, ST, Õ 120 ST grupitöö grupi eesmärkide täitmise lõpphindamiseks 2 tundi 10 KL, ST 20 Lõpphindamise t eenuste hind kokku: 140 Programmi teenuste hind kokku (ilma KMta) : 1370 Käibemaks: 274 Programmi teenuste hind kokku (KMga): 1644 * Teenuse koguhind on arvestatud 1 kliendi kohta. ** Tabelis kasutatud lühendite selgitus: KL – klient FT – füsioterapeut PS – psühholoog ST – sotsiaaltöötaja KN – kogemusnõustaja Õ - õde Programmi „Kroonilise valuga toimetulek tööl“ sekkumiste kirjeldus Tegevus 1: Rehabilitatsioonimeeskonna individuaaltöö kliendiga Jrk nr. Teenuses osalevad s petsialistid Tegevuse kirjeldus Vajalikud materjalid Füsioterapeut Rehabilitatsioonimeeskonna individuaaltöö seanssidel (programmis kokku 3 seanssi) hinnatakse kliendi olukorda programmi sisenedes, programmi keskel ning lõpus. K lient on seansi aktiivne osaleja, tal on võimalik esitada meeskonnale küsimusi ja arutada oma valuprobleemi puutuvaid teemasid . Programmi sisenedes hindab füsioterapeut kliendi kehalist töövõimet, sh valu mõju liikumisfunktsioonile. Hindamise aluseks RFK koodid. Psühholoog hindab programmi sisenedes kliendi motivatsiooni, hoiakuid, suhtumist töötamisse ja töölpüsimisse, suhtlemist, valu mõju psüühikale, valu tõlgendamist, emotsionaalse enesetunde mõju töösuutlikkusele. Sotsiaaltöötaja hindab valuprobleemi mõju kliendi sotsiaalmajanduslikule olukorrale ja suhetele, õde kliendi haigusteadlikkust, ravimite kasutamist. Programmi keskel selgitakse välja muutused kliendi seisundis ja hinnangutes ning vajadusel korrigeeritakse programmi tegevuskava nii, et see oleks paremas kooskõlas programmi eesmärgiga. Programmi lõpus hinnatakse individuaalsete ja programmi eesmärkide täitmist ning vajadusel antaske soovitused edasiseks rehabilitatsiooniks. Hindamisinstrument, testid, CSI, TSK, EEK, intervjuuküsimustikud Psühholoog Sotsiaaltöötaja Õde Tegevus 2: Rehabilitatsioonispetsialisti individuaal töö kliendiga Jrk nr. Teenust osutavad spetsialistid Tegevuse kirjeldus Vajalikud materjalid Füsioterapeut Füsioterapeut aitab kliendil mõista, kuidas kuidas kõrgenenud valutundlikkus mõjutab kehalisi sümptomeid ja millised (töö)liigutused tekitavad kliendis hirmu. Lisaks leitakse koos kliendiga valuvabad või vähem valu tekitavad liigutusmustrid ja koostatakse funktsionaalne individuaalne harjutuskava. Käsitletakse ka kehalise aktiivsuse ja lõdvestusharjutuste olulisust kroonilise valuga toimetulekul. Kasutatakse tajule suunatud harjutusteraapiat. Info- ja jaotmaterjalid. Psühholoog Psühholoog aitab kliendil jõuda mõistmiseni, kuidas kliendi enda hoiakud ja tõlgendused töökeskkonnas tekkivate olukordadele ja suhtlemisel teiste inimestega enda kroonilise valu teemal mõjutavad tulemusi ja kliendi enda enesetunnet. Vastavalt sellele, kas kliendi põhiprobleemiks on füüsi lisest valust tingitud distress igapäeva tegevustes või suhtlemine kliendi olukorda mitte mõistvate inimestega, valitakse kliendiga ühiselt, millise teemaga süviti töötada. Info- ja jaotmaterjalid. Sotsiaaltöötaja Esmase hindamise järel räägib kliendiga läbi spetsialistide soovitused ning aitab kliendil sõnastada tegevuskava eesmärgid rehabilitatsiooniprogrammiks tervikuna ning alaeesmärgid iga rehabilitatsioonispetsialisti teenuse lõikes. Individuaalnõustamisel aitab sotsiaaltöötaja kliendil analüüsida oma sotsiaalmajanduslikku toimimist ja selle seoseid kroonilise valuga toimetulekul töökoha säilitamisel ja tööl püsimisel ning vajadusel ehitada üles valuga toimetulekut toetav sotsiaalsete ressursside võrgustik, et valust tingitud probleemidega töökohal paremini toime tulla. Info- ja jaotmaterjalid, võrgustikukaart jms Õde Õde aitab kliendil parandada teadmisi ravimite kasutamise jms teemade osas, samuti vajadusel nõustab ravimite väärkasutamise lõpetamiseks. Info- ja jaotmaterjalid. Kogemusnõustaja Kogemusnõustaja pakub kliendile sotsiaalset tuge, kogemuslikke teadmisi ja informatsiooni ning sotsiaalse õppimise ja võrdluse võimalust. Kogemusnõustaja aitab mõista, et inimene ei ole oma mures üksi, pakub võimaluse saada lootust ja õppida valuga toimetuleku oskusi ja võimalusi sarnase kogemusega inimeselt. Info- ja jaotmaterjalid. Tegevus 3: Rehabilitatsioonispetsialisti grupitöö programmis osalevate klientidega Jrk nr. Teenust osutavad spetsialistid Tegevuse kirjeldus Vajalikud materjalid Füsioterapeut Füsioteraapia veekeskkonnas eesmärgiga leida klientide jaoks sobivad lõõgastus- ja lõdvestusharjutused. Treeningvahendid, infomaterjalid Psühholoog Töökeskkonnas ette tulevate valusituatsioonide teadvustamine ja kaardistamine. Probleemilahendustehnikate ja enesekehtestamisoskuste õpetamine valusituatsioonidega paremaks toimetulekuks. Info- ja jaotmaterjalid. Sotsiaaltöötaja Programmi sisenemisel tutvustab klientidele programmis osalemise reegleid, sh programmist väljaarvamise korda. Sõlmib klientidega programmis osalemise kokkuleppe (sisaldab poolte õigusi, kohustusi ja vastutust) ja vastab küsimustele. Programmis osalevate klientide grupi kui terviku eesmärkide seadmisel aitab sotsiaaltöötaja käivitada grupiprotsesse, et programmis samal ajal osalevatest klientidest kujuneks teineteist toetav võrgustik, mis jääks kestma ka peale programmi lõppu. Info- ja jaotmaterjalid Kogemusnõustaja Grupitöö vormis võimalus osa saada valuga toimetulemise kogemusest ning võrrelda seda teiste sarnae probleemiga inimeste kogemusega. Vastastikkune jagamine pakub osalejatele sotsiaalset tuge ja aitab leida positiivseid lahendusi valuprobleemile. Info- ja jaotmaterjalid. Tegevus 4: Rehabilitatsioonispetsialisti individuaal töö kliendi tegevuskohas: töökoha külastus Jrk nr. Osalevad spetsialistid Tegevuse kirjeldus Vajalikud materjalid Füsioterapeut Kliendi töökeskkonna külastamine, tööliigutuste ja –asendite hindamine, töö- või abivahendi vajaduse hindamine, töökoha kohandamise vajaduse hindamine ning soovituste jagamine kliendile ja tööandjale, st praktilised tegevused, et kroonilise valuga töökeskkonnas toime tulla. REBA, RULA, videokaamera, mälukaardid, Physio-Kit Tegevus 5: Mitme rehabilitatsioonispetsialisti grupinõustamine Jrk nr. Osalevad spetsialistid Tegevuse kirjeldus Vajalikud materjalid Psühholoog Psühholoogi ja füsioterapeudi ühise grupitöö eesmärk on parandada klientide teadmisi kroonilise valu olemusest ja tekkemehhanismidest. Paremad teadmised aitavad oma valu paremini mõista ja tajuda seda vähem ohtlikuna, mis viib aja jooksul kognitiivsete ja käitumuslike muutusteni.Valu füsioloogia ja kõrgenenud valutundlikkuse olemuse selgitamine klientidele, valu rekontseptualiseerimine. Käsitletavad teemad: akuutne vs krooniline valu, akuutse valu eesmärk, kuidas akuutne valu kesknärvisüsteemis tekib, valu muutumine krooniliseks ja kroonilist valu säilitavad faktorid. Mõistmise hõlbustamiseks kasutatakse erinevaid visuaalseid materjale. Grupitöö osana antakse klientidele kodused ülesanded ja juhendatakse, näidete varal: - kuidas jälgida ja hinnata kehalise töövõimega seotud valu -kuidas jälgida ja hinnata uute llikumismustrite rakendamisel kaasnevaid muutusi enesetundes, valutundlikkuses jms. - kuidas jälgida ja hinnata muutusi mõtteviisis ja hoiakutes. Loengumaterjalid, slaidettekanne, infovoldik iseseseisvaks tööks, näitmaterjalid (väljaprintimiseks) Füsioterapeut Sotsiaaltöötaja Sotsiaaltöötaja , psühholoogi ja füsioterapeudi ühise grupitöö käigus analüüsitakse kroonilise valu probleemi mõju kliendi töösuhetele, kaardistatakse toetav võrgustik, vajadusel aidatakse võrgustikku (taas)luua. Osalevad kliendi formaalse võrgustiku liikmed, nt tööandja, lähim kolleeg, valla sotsiaaltöötaja. Vajadusel aidatakse k lien ti sidumine tugiteenustega (nt Töötukassa töötamiseks vajaliku abivahendi teemal), koostöö kohaliku omavalitsusega. Info- ja jaotmaterjalid Psühholoog Füsioterapeut Sotsiaaltöötaja Sotsiaaltöötaja ja psühholoogi ühi ne grupitöö viiakse läbi narratiivinõustamise metoodika järgi. See aitab siduda programmis osalevad kliendid teineteist toetavaks grupiks, mis jätkaks suhtlemist ja vastastikkust sotsiaalset toetamist ka peale programm lõppemist. Info- ja jaotmaterjalid Psühholoog D . Tulemus te hindamine Programmi tulemusi ja eesmärkide täitmist hinnatakse vahe- ja lõpphindamisel. Hindamisel rakendatakse samu hindamismeetodeid ja instrumente, mida kasutati esmasel hindamisel. See võimaldab jälgida eesmärkide saavutamise protsessi ja võrrelda erinevate hindamiste tulemusi. Tulemuste hindamisel tuleb muuhulgas hinnata muutusi tegevus- ja osalusvõimes, nt kas on paranenud järgmised funktsioonid: tööl kehaasendite muutmine ja säilitamine, esemete kandmine ja mahaasetamine, pikemate vahemaade läbimine kõndides, tööülesannete täitmine, mida klient enne programmi läbimist vältis, tegi teiste abil või tegi osaliselt, motivatsioon töö säilitamiseks, psühholoogiline toimetulek valuga ning valuga seotud emotsioonidega. Lõpphindamine peab andma vastuse küsimustele: Kas klient tuleb toime kroonilise valuga ? Kas klien di töövõime on säilinud/paranenud ? K as klient jätkab töötamist avatud tööturul ? E . Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine Klient on programmi läbinud, kui ta on osalenud ettenähtud tegevustes 2 intensiivtsükli vältel rehabilitatsiooniasutuses, läbinud töökeskkonna hindamise, täitnud koduülesanded ning läbinud vahe- ja lõpphindamise. Programmi saab läbida ka siis, kui klient mõjuvatel põhjustel (haigestumine, tööga seotud või eraelulised kohustused) jätab maksimaalselt 2 teenusele tulemata ja/või kodupäeviku 3 nädalal täitmata. Kui klient rikub oluliselt programmis osalemise kokkulepet, on asutusel õigus ta programmist välja arvata. Programmist välja arvamise rikkumisteks loetakse: jätab vähemalt 3 korral teenusele tulemata, ei teata asutusele tulematajätmisest; jätab koduülesanded täitmata vähemalt 3 nädala jooksul, ei teata mittetäitmise põhjustest; ilmub teenusele sõltuvusainete kuritarvitamise tunnustega jätab tulemata lõppindamisele, ei teata tulematajätmisest. Programmi tulemustest koostatakse kirjalik kokkuvõte, mille üks eksemplar jääb osalejale ja teine rehabilitatsiooniasutusele. Kokkuvõttes on kirjas ka kliendi seostamine jätkutegevustega ning soovitused täiendavateks rehabilitatsiooniteenusteks. VI I . Kvaliteedi täiustamine A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? Programmi tugevuseks on kompleksse biopsühhosotsiaalse lähenemise rakendamine töös kroonilise valuga kliendiga ning praktiline, oskuste õpetamise suunitlus. Pakutava sekkumise aluseks on tõenduspõhised metoodikad, mida aidatakse kliendil reaalsetes situatsioonides, sh töökeskkonnas, ellu rakendada. B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? Kõige suuremaks riskiteguriks programmi elluviimisel on klientide vähene motivatsioon teha iseseisvat tööd, mis võib viia programmi katkestamiseni. Riski vähendamiseks peavad kõik spetsialistid arendama tundlikkust kliendi motivatsiooni hindamiseks kõigis tegevustes, et vajadusel pakkuda klientidele tuge ning aidata neil säilitada motivatsiooni. Teiseks oluliseks riskiteguriks on programmis osalevate rehabilitatsioonispets ialistide võimalik tööväsimus ja läbipõlemine. Riski vähendamiseks pakutakse spetsialistidele regulaarset võimalust kovisiooniks MTÜ Ühiselt juhtkonna poolt ning kui programm osutub tulemuslikuks ja sihtgrupi seas populaarseks, õpetatakse välja täiendav programmimeeskond suuremas mahus teenuste pakkumiseks. C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? Küsime pidevalt klientidelt ja oma töötajatelt tagasisidet, analüüsime seda nii jooksvalt kui ka põhjalikumalt meeskonnakoosolekutel. Lähtudes tagasisidest, tagame kvaliteediringi toimimise ehk viime vajalikud muudatused ellu paindlikult ja kiiresti, seejärel analüüsime uuesti nende toimimist ja vajadusel viime ellu veel parandusi. Pärast esimese programmi grupi lõpetamist teeme põhjalikuma mõjuanalüüsi ning vajadusel täiendame programmi kava. VII . Viited A. Kasutatud materjalide loetelu Bair, M. J., Matthias, M., J., Nyland, K. A., Huffman, M. A., Stubbs, D., L., Kroenke, K., Damush, T. D. (2009). Barriers and facilitators to chronic pain selfmanagement: a qualitative study of primary care patients with comorbid musculoskeletal pain and depression . Pain Med . 2009 October ; 10(7): 1280–1290. Bendelow, G. A., Williams, S. J. (1995). Transcending the dualisms: towards a sociology of pain. Sociology of Health d Illness Vol. 17 No. 2, 139-165 Bickenbach , J . , Cieza , A . , Rauch , A . & Stucki , G. (2012). Comprehensive ICF core set for chronic widespread pain. ICF Core Sets: Manual for Clinical Practice. Brown, C. A., Dick, B. D., Berry, R. (2010). How do you write pain? A preliminary study of narrative therapy for people with chronic pain. Diversity in Health and Care 2010;7:43–56 Brownell, K.D. (1984). Behavioral medicine. Annual Review of Behavioral Therapy , 9, 180-210. Butler , D . S . & Moseley , L . (2003). Explain pain. Noigroup Publications: Adelaide Charon, R. (2001). The patient-physician relationship. Narrative medicine: a model for empathy, reflection, profession, and trust. JAMA , 286:1897-902. Cimmino, M. A., Ferrone, C., Cutolo, M. (2011). Epidemiology of chronic musculoskeletal pain. Best Pract Res Clin Rheumatol . 2011 Apr; 25(2):173-83. Conway, J., Higgins, I. (2011). HYPERLINK "http://www.health.nsw.gov.au/PainManagement/Documents/appendix-3-literature-review.pdf" \t "_blank" \o " Appendix 3 - Literature Review Pain Management Models of Care" Literature Review - Models of Care for Pain Management . In: Pain management Report (2012). NSW Ministry of Health. Kättesaadav: www.health.nsw.gov.au, viimati vaadatud 02.08.2016. Degood, D. (1988). A rationale and format for psychosocial evaluation. In N. Lynch and S. Vasudevan (Eds.), Persistent pain: Psychosocial assessment and intervention. Boston: Kluwer Academic Publishers Du , S . , Yuan , C . , Xiao , X . , Chu , J . , Qiu , Y . & Qian , H. (2011). Self-management programs for chronic musculoskeletal pain conditions: A systematic review and meta-analysis. Patient Education and Counseling 85 : e299–e310 Geisser, E., Haig, A. J., Theisen, M. E.(2000). Activity avoidance and function in persons with chronic back pain. Journal of Occup Rehabil 10:215–27. Gray, J. B. (2009). The power of storytelling: Using narrative in the healthcare context. Journal of Communication in Healthcare , Volume 2 Number 3, 258-273 Hignett, S., McAtamney, L. (2000). Rapid entire body assessment (REBA). Applied Ergonomics , 31, 201-5. Jay , K . , Brandt , M . , Sundstrup , E . , Schraefel , M . C . , Jakobsen , M . D . , Sjøgaard , G . & Andersen , L . L . (2014). Effect of individually tailored biopsychosocial workplace interventions on chronic musculoskeletal pain, stress and work ability among laboratory technicians: randomized controlled trial protocol. BMC Musculoskeletal Disorders, 15 :444 Kaasik, A.-E. (2009). Krooniline valu – haiguse tagajärg või põhjus? Eesti Arst , 88(7−8):493−501 Karjalainen, K., Kotkavirta, J. (2002). Narratiivne meditsiin - mis see on ja miks on see tähtis? Eesti Arst , 81 (7): 437–441 Kelley, P., Clifford, P. (1997). Coping with Chronic Pain: Assessing Narrative Approaches. Social Work ; 42 (3): 266-277 Kohler Riessman, C., Quinney, L. (2005). Narrative in Social Work: A Critical Review. Qualitative Social Work , 4; 391-412 Latorre, P., Á ., Santos, M., A ., Heredia-Jiménez, J., M ., Delgado-Fernández, M ., Soto, V., M ., Mañas, A ., Carbonell-Baeza, A . (2013). Effect of a 24-week physical training programme (in water and on land) on pain, functional capacity, body composition and quality of life in women with fibromyalgia. HYPERLINK "http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24373364" \o "Clinical and experimental rheumatology." Clin Exp Rheumatol. 2013 Nov-Dec;31(6 Suppl 79). Linnamägi, Ü. (2008). Krooniline valu. Eesti Arst 87(1):53−58 Matthew J. Bair, M. J., Matthias, M. S., Nyland, K. A., Huffman, M. A., Stubbs, DaWana L., Kroenke, K., Damush, T. M. (2009). Barriers and facilitators to chronic pain selfmanagement: a qualitative study of primary care patients with comorbid musculoskeletal pain and depression. Pain Med . 10(7): 1280–1290 Mayer, T. G., Neblett, R., Cohen, H., Howard, K. J., Choi, Y. H., Williams, M. J., Perez, Y., Gatchel, R. J.(2012). The development and psychometric validation of the central sensitization inventory. Pain Pract . Apr;12(4):276-85. McAtamney, L,., Corlett, E. N. (1993). RULA: A survey method for the investigation of work related upper limb disorders. Applied Ergonomics , 24 (2), 91-9 Mead, S., MacNeil, C. (2006). Peer Support: What makes it Unique? International Journal of Psychosocial Rehabilitation , 10 (2), 29-37. Meeus , M . , Nijs , J . , Van Oosterwijc , J . , et al. (2010). Pain physiology education improves pain beliefs in patients with chronic fatigue syndrome compared to pacing and self-management education: a double-blind randomized controlled trial. Archives of Physical Medicine and Rehabilitation, 91 :1153–1159. Miller, R. P., Kori, S., Todd, D. (1991). The Tampa Scale: a measure of kinesiophobia. Clin J Pain . 1991;7(1):51–52. Müller-Schwefe, G., Jaksch, W., Morlion, B. (2011). Make a CHANGE: optimising communication and pain management decisions. Curr. Med. Res. Opin . 27, 481–488. Moseley , G . L. (2004). Evidence for a direct relationship between cognitive and physical change during an education intervention in people with chronic low back pain. European Journal of Pain, 8 :39-45. Moseley , G . L . , Nicholas , M . K . , Hodges , P . W. (2004). A randomized controlled trial of intensive neurophysiology education in chronic low back pain. Clinical Journal of Pain, 20 :324-30. Murray, M. (1997). A Narrative Approach to Health Psychology: Background and Potential. Journal of Health Psycholog y, 2; 9-20 Nijs J, van Wilgen CP, van Oosterwijck J, van Ittersum M & Meeus M. (2011). How to explain central sensitization to patients with "unexplained" chronic musculoskeletal pain: Practice guidelines. Manual Therapy 16 : 413-418 Nijs , J . , Girbes , E . L . , Lundberg , M . , Malfliet , A . & Sterling , M. (2014). Exercise therapy for chronic musculoskeletal pain: Innovation by altering pain memories. Manual Therapy , 1-5 Pain Management Program Handbook (n.d.). Kättesaadav: HYPERLINK "http://www.mayoclinic.org/documents/mc1459-02-pdf/doc-20078829" http://www.mayoclinic.org/documents/mc1459-02-pdf/doc-20078829 , viimati vaadatud 02.08.2016 Pergolizzi, J. (ed) (2013). Towards a multidisciplinary team approach in chronic pain management. Kättesaadav: http://www.pae-eu.eu/wp-content/uploads/2013/12/Multidisciplinary-approach-in-chronic-pain-management.pdf , viimati vaadatud 02.08.16 Van Oosterwijck , J . , Meeus , M . , Paul , L . , De Schryver , M . , Pascal , A . , Lambrecht, L . & Nijs , J . (2013). Pain Physiology Education Improves Health Status and Endogenous Pain Inhibition in Fibromyalgia. A Double-Blind Randomized Controlled Trial. Clinical Journal of Pain ; 29 : 873–882 . Watson, S. (2007). An extraordinary moment: the healing power of stories. Canadian Family Physician , 53:1283-7. B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave Heaolu arengukava aastateks 2016-2023 ( HYPERLINK "http://uudised.ngo.ee/wp-content/uploads/2015/10/Heaolu-arengukava.pdf" http://uudised.ngo.ee/wp-content/uploads/2015/10/Heaolu-arengukava.pdf ), mis seab proioriteediks vähenenud töövõimega inimeste tööturule toomise. Rahvastiku tervise arengukava aastateks 2009-2020 ( HYPERLINK "https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/rahvastiku_tervise_arengukava_2009-2020_taiendatud_2012.pdf" https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/rahvastiku_tervise_arengukava_2009-2020_taiendatud_2012.pdf ), mille üheks peamiseks eesmärgiks on tööealise elanikkonna tervise paranemine ja selle kaudu töövõime paranemine, mis toetab majanduse arengut. Tartu Linna arengukava aastateks 2014-2020 ( https://www.tartu.ee/data/Tartu%20linna%20arengukava%20aastateks%202013-2020.pdf ) ja Arengustrateegia “Tartu 2030” ( HYPERLINK "http://www.tartu.ee/data/TARTU%202030_16.04.2015.pdf" http://www.tartu.ee/data/TARTU%202030_16.04.2015.pdf ), mis seavad eesmärgiks Tartu linna elanikele vajadustest lähtuvate kvaliteetsete rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavaks tegemise. Lisa 1 _ P R O GRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID Programmi käigus kasutatakse järgnevaid standardiseeritud/ standardiseerimata hindamisvahendeid: Intervjuu programmimeeskonnaga. Käsitletavad teemad: valu kestus, muster, lokalisatsioon, sagedus, intensiivsus, iseloom ja tüüp (valukaardil); millised tegevused ja funktsioonid on valu tõttu takistatud (RFK põhjal); millised probleemid tööülesannete täitmisel; millised probleemid sotsiaalses võrgustikus (võrgustikukaart). H innatakse kliendi valu aspekte, psühhosotsiaalseid stressoreid, küsitakse, kuidas valu mõjutab füüsilisi funktsioone; kogutakse kliendi kohta hariduslikku, majaduslikku ja meditsiinilist taustainfot ning püütakse teada saada tema valukäitumise tugevdajaid. Intervjuu viivad läbi füsioterapeut, psühholoog, sotsiaaltöötaja, kogemusnõustaja ja õde. Kliendi sotsiaalmajandusliku seisundi hindamine CARE metoodika alusel. Hindamist viib läbi sotsiaaltöötaja. Kõrgenenud valutundlikkuse küsimustik (CSI), mis võimaldab hinnata, kõrgenenud valutundlikkusega kaasnevate sümptomite esinemist. Hindamist viib läbi füsioterapeut või psühholoog. (Mayer jt 2011) Tampa kinesiofoobia skaala (TSK) valust tingitud liikumishirmu hindamiseks (osaliselt). Küsitakse nt kas inimene kardab end treeningu ajal vigastada, valuga kaasnevate uskumuste kohta (kas inimene usub, et valu on märk vigastusest ja valu korral tuleb kehaline tegevus lõpetada) jne. Hindamist viib läbi füsioterapeut. (Miller jt 1991) Emotsionaalse enesetunde küsimustik 2 (EEK) - psühholoogilise seisundi hindamiseks. EEK-2 võimaldab hinnata depressiooni, ärevuse, asteenia ja kaasuvate unehäirete sümptomeid. Hindamist viib läbi psühholoog. Psühhosotisaalne valu küsimustik (PPI) ja Beck’i depressiooni küsimustik (BDI), kuna 30-50% kroonilise valu patsientidel on täheldatud depressiooni. Hindamist viib läbi psühholoog. Töökeskkonna füsioloogiliste ohutegurite hindamiseks kasutatakse RULA / REBA instrumente (McAtamney & Corlett 1993, Hignett & McAtamney 2000). RULA ( Rapid Upper Limb Assessment ) on mõeldud töötaja ülajäsemega seotud füsioloogiliste riskitegurite hindamiseks. Instrument võtab arvesse tööülesannete biomehhaanilisi ja asendiga seotud koormuseid. REBA ( Rapid Entire Body Assessment ) võimaldab hinnata samal põhimõttel kogu keha. Tänu nendele hindamisinstrumentidele on võimalik välja selgitada kõige probleemsemad valdkonnad ning panna paika meetmed riskide maandamiseks töökohal. Hindamist viib läbi füsioterapeut kliendi töökeskkonnas. Valu skaala 10 palli süsteemis (valukaardi osa) Lisa 2 _ PROGRAMMI TULEMUSTE KOKKUVÕTE 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid ja tulemused RFK kood Tegutsemine/osalus Seis programmi alguses Eesmärk Tegelik tulemus programmi lõpus d8451 Töötamine 1-3 1- 2 d410 Keha põhiasendi muutmine 1-3 1-2 d415 Kehaasendi säilitamine 2-3 1-2 d430 Esemente tõstmine ja kandmine 2-3 1-2 b1301 Motivatsioon 2-3 1-2 b1343 Une kvaliteet 2-3 1-2 b1520 Emotsioonide adekvaatsus 2-3 1-2 b2703 Tundlikkus kahjustavate ärritajate suhtes (sh kõrgenenud valutundlikkus) 2-3 1-2 b2801 Valu mingis kehaosas 2-3 1-2 b1265 Optimism 2-4 1-2 b1521 Emotsioonide reguleerimine 3-4 1-2 b1643 Tunnetuse paindlikkus 2-4 1-2 d2401 Stressiga toimetulek 3-4 1-2 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid ja tulemused RFK kood keskkonnategur Seis programmi alguses Eesmärk Tegelik tulemus programmi lõpus e1101 Ravimid 2-3 1-2 e420 , e425 , e430 , e450 Sõprade, tuttavate, omasuguste, kolleegide, naabrite ja teiste kaaslaste, juhtpositsiooniga inimeste ja tervishoiutöötajate isikupärased hoiakud 2-3 1-2 Töö- ja tööhõiveteenistused, -süsteemid ja -strateegiad 2-3 1-2 Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide hanke raames programmi tulemuslikkuse määratlemise indikaatorid Märkida klientide arv Programmi täies mahus läbinute arv , kes enda hinnangul tulevad toime kroonilise valuga 3 Programmi täies mahus läbinute arv , kelle töövõime on enda hinnangul säilinud ja või paranenud 3 Programmi täies mahus läbinute arv , kes jätkavad töötamist avatud tööturul 3
Rehabilitatsiooniprogrammi „ Kroonilise valuga toimetulek tööl “ k okkuvõte Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond: tööalane rehabilitatsioon. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise koht: osaleja töökoht Tartu-, Harju-, Põlva-, Jõgeva, Võru-, Valga- või Viljandimaal, elukoht võib olla mujal. Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärk: rehabilitatsiooniprogrammi täies mahus läbinu tuleb toime kroonilise valuga, tema töövõime on säilinud ja või paranenud ning ta jätkab töötamist avatud tööturul. Rehabilitatsiooniprogrammi sihtgrupp: osalise töövõimega tööealised töötavad inimesed, kellel on pikaajaline lihas-skeletisüsteemi krooniline valu ja kõrgenenud valutundlikkus, mis takistavad või raskendavad tööülesannete täitmist ja/või töölpüsimist. Rehabilitatsiooniprogrammis osalemise eeldused : 1) soov jätkata töötamist; 2) soov omandada teadmisi ja oskusi paremaks toimetulekuks kroonilise valuga; 3) tööandja teavitamine ja tema valmisolek koostööks. Programm lähtub juhtumipõhisest biopsühhosotsiaalsest käsitusviisist, seades esiplaanile kroonilise valu ja kõrgenenud valutundlikkusega inimese vajadused ning sidudes omavahel taastusravi ja psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni meetodid, et pakkuda valuprobleemile võimalikult terviklikku lahendust. Eesmärgi täitmiseks lõimib programm füsiterapeudi, psühholoogi, õe, kogemusnõustaja ja sotsiaaltöötaja kompetentsid, pakkudes osalejatele nii individuaalset kui grupinõustamist ning väimalust jagada kogemusi teiste sama probleemiga inimestega. Programmis on oluline roll grupitöödel, et kujundada osalejatest toimiv toetusvõrgustik, mis jääks toimima ka peale programmi lõppu. Rehabilitatsiooniprogramm kestab 16 nädalat ja koosneb järgmistest osadest : 1) 5-päevane intensiivne (ööbimisega) rehabilitatsioonitsükkel MTÜ Ühiselt ruumides Tartus (1. nädal), 2) iseseisev harjutamine ja koduülesannete täitmine (2. nädal) 3) 1-päevane kliendi töökeskkonna hindamine (kokkuleppel, 2. või 3. nädalal) 4) iseseisev harjutamine ja koduülesannete täitmine (3. nädal) 5) 3-päevane intensiivne (ööbimisega) rehabilitatsioonitsükkel MTÜ Ühiselt ruumides Tartus (4. nädal) 6) iseseisev harjutamine ja koduülesannete täitmine (5.-16.nädal) 7) programmi tulemuslikkuse lõpphindamine (16. nädalal) Intensiivtsüklid viiakse läbi MTÜ Ühiselt ruumides Tartus aadressil Pepleri 12, basseinitunnid toimuvad Aura Veekeskuses. Öömaja vajavad osalejad majutatakse Tartu Ülikooli hostelis 5-minuti jalutuskäigu kaugusel MTÜ Ühiselt asukohast. Töökeskkonna hindamine viiakse läbi iga osaleja töökohas kokkuleppel tööandjaga. Seetõttu eeldab programmis osalemine tööandja teavitamist ja tööandja valmisolekut koostööks rehabiliatsiooniasutusega. Koduülesanneteks on päeviku täitmine, ergonoomiliste tööasendite rakendamine töökeskkonnas ja töövõimet parandavate kehaliste harjutuste tegemine . Iseseisva harjutamise ja koduülesannete täitmise etappide ajal on osalejatele vajadusel tagatud rehabilitatsioonimeeskonna tugi, sh võimalus spetsialistidega konsulteerida kas telefoni või e-maili teel või silmast silma kohtudes Tartus MTÜ Ühiselt ruumides. Rehabilitatsiooniprogrammi teostamise koostööpartnerid : Töötukassa piirkondlikud juhtumikorraldajad, programmis osalejate tööandjad, kellele edastatakse info osalejate vajadustest töökeskkonnas, nt töökeskkonna kohandamise vajadusest vms; programmis osalejate pereliikmed ja võrgustikuliikmed (vajalike toetavate teenustega sidumiseks). P rogrammi sihtgrupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Sihtgrupi kriteeriumid Lapsed (vajadusel täpsusta vanus) Tööealine isik (16-65 aastased) Eakas Kommentaar Puudespetsiifiline (täpsusta) psüühikahäire (v.a. vaimupuue) vaimupuue keele- ja kõnepuue kuulmispuue nägemispuue liikumispuue liitpuue Haigusspetsiifiline (täpsusta) X krooniline lihas-skeletisüsteemi valu ja kõrgenenud valutundlikkus; töötab ja soovib töötamist jätkata. MUU (täpsusta) 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programm sobib kliendile, kes: 1. on tööealine ja osalise töövõimega, töötab ja soovib töötamist jätkata, kuid kroonilise valu ja kõrgenenud valutundlikkuse tõttu on tekkinud väärkohanemine ja -hoiakud valu suhtes ning raskendatud on tööülesannete täitmine (võib nende probleemide tõttu olla ka töövõimetuslehel); 2. kannatab lihas-skeletisüsteemi kroonilise valu käes (>3 kuud), kuid on motiveeritud õppima valuga toime tulema (NB! Programmi eesmärk pole valu ära võtta) ning on nõus oslaema kõigis programmi tegevustes ja täitma koduseid ülesandeid; 3. on nõus rehabilitatsiooniprogrammi ühe osana töökeskkonna külastamisega ning tööandja on teadlik ja motiveeritud nõuandeid ja kohandusi rakendama; 4. töötab ühes järgmistest maakondadest: Tartumaa, Harjumaa, Põlvamaa, Jõgevamaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa. Elukoht võib olla ka muudes maakondades. Programm ei sobi kliendile, kes (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. on vaimupuude või psüühikahäirega, mis raskenda b programmi teoreetilise ja praktilise osa läbimist, vajalike teadmiste omandamist ning rakendamist; 2. on täieliku töövõimega ; 3. on meelepuudega, mis takistab iseseisvat aktiivset osalemist programmi tegevustes; 4. kannatab kasvajast või neuroloogilisest probleemist tingitud valu; 5. omab ebarealistlikke ootusi teenusele, nt et pärast programmi läbimist ei ole enam valu, soovib passiivseid teenuseid (nt massaaži) jne.
Saatja: MTÜ Ühiselt <
[email protected]>
Saatmisaeg: 3. oktoober 2016. a. 17:54
Adressaat: Leelo Ainsoo
Teema: Kroonilise valu programm
Manused: Kroonilise valuga tööle_0310.bdoc
Tere,
Saadame programmi.
Lugupidamisega
Piret Peters