SINU nutikas areng:
sotsiaalse rehabilitatsiooni programm kerge kognitiivsete funktsioonide häirega vanemaealisele
(60+ aastat)
SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus
Programmi autorid : Gerly Tamm, Helgi Kolk, Maarika Lukk, Aaro Nursi, Kadri Paal, Valentina
Rannikmaa, Margus Ennok, Mari-Liisa Taaler, Ülle Lepik
Pakkumus : kokku 30 inimesel sekkumisprogrammi piloteerimiseks
Pakkumuse kogumaksumus lähtuvalt SKA hindadest ja hanke hinnapiirist: 60 000 EUR
Programmi arendustöö juht: Gerly Tamm
Kontakttelefon: 737 6378
Programmi piloteeriva rehablitatsioonimeeskonna juht: Ülle Lepik
Kontakttelefon : 56658204
Programmi osutamise periood: 1. september 2016 - 30.juuni 2017
2016 Tartu
SISUKORD
I. Programmi esitaja andmed ....................................................................................................... 3
II. Kokkuvõte ............................................................................................................................... 4
III. Programmi üldised alused ....................................................................................................... 5
A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg ...........................................................................6
B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud ..................................................................................................... 10
C. Keskkonnategurid ......................................................................................................................... 10
D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid ..................................................................................................... 11
E. Programmi peamised põhimõtted ................................................................................................ 11
F*. Epidemioloogilised andmed ....................................................................................................... 16
G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis ....................... 17
H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid ................................................................................................. 17
IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid ....................................................................................... 19
A. Sihtgrupp....................................................................................................................................... 19
1. Programmi suunamise kriteeriumid. ........................................................................................ 19
2. Lisainformatsioon ja täpsustused ............................................................................................. 19
B. Programmi eesmärgid ja tulemused: ............................................................................................ 20
1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid .................................................................... 20
2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid ............................................................................ 22
3.Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine,
sotsialiseerumine ja vaba aeg)...................................................................................................... 22
V. Programmi keskkond ............................................................................................................. 23
A. Programmi keskkond ja intensiivsus............................................................................................. 23
1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus...................................................... 23
2. Programmi intensiivsus............................................................................................................. 24
VI. Programmi kirjeldus ............................................................................................................. 25
A. Programmi ettevalmistamine ....................................................................................................... 25
B. Hindamine ja planeerimine ........................................................................................................... 25
C. Sekkumine ..................................................................................................................................... 27
D. Tulemuste hindamine ................................................................................................................... 32
E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine ....................................................... 33
VII. Kvaliteedi täiustamine ......................................................................................................... 35
A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? ....................................................................... 35
B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? ...................................................... 35
C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? ................. 35
VII. Viited .................................................................................................................................. 36
Lisa 1 – REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS OSALEJA HARJUTUSTE JA/VÕI TÖÖLEHTEDE KOGU ... 39
Lisa 2_ PRPGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID ....................................................... 43
Lisa 3_ PROGRAMMI TULEMUSTE KOKKUVÕTE .......................................................................... 46
Lisa 4_ PROGRAMMI ESIALGNE EELARVE (EUR) .......................................................................... 47
2
I. Programmi esitaja andmed
Organisatsiooni andmed
Organisatsiooni nimi Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus
Organisatsiooni tegutsemise alus https://mtr.mkm.ee, tegevusluba nr SRT000003, registrikood
(tegevusloa olemasolu ja kehtivus) 90007431, tegevusluba alates 22.02.2005
E-post, koduleht www.tartuvthk.ee
Aadress Staadio 52
Postiindeks 51008
Linn Tartu
Riik Eesti
Programmi arendustöö ja hindamise eest vastutava isiku andmed
Perekonnanimi TAMM
Eesnimi GERLY
Amet Projektijuht-analüütik, VTHK rehabilitatsioonispetsialist
(psühholoog)
Telefon 53933898
E-post
[email protected]
Programmi teenuste läbiviimise eest vastutava isiku andmed
Perekonnanimi LEPIK
Eesnimi ÜLLE
Amet VTHK Rehabilitatsiooniosakonna juhataja, psühholoog
Telefon 56658204
E-post ylle.lepik@tartuvthkee
3
II. Kokkuvõte
1. Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond: 2. Rehabilitatsiooniprogrammi keskkond:
X_elamise valdkond X_rehabilitatsiooniasutus
__õppimise valdkond X_kliendi keskkond
__suhtlemise ja vaba aja valdkond X_kodu
__töötamise valdkond __lasteaed
__kool
__töökoht
__muu kliendi keskkond
__muu
3. Programmi lühikirjeldus:
3.1. Sihtgrupp: Programmis osaleja on kerge kognitiivsete funktsioonide (KKF, RHK-10 F06.7) häire
diagnoosiga või selgelt väljendunud KKFi sümptomitega 60 või enam aastane inimene, kes on
motiveeritud suurendama või säilitama iseseisvat hakkamasaamist ja on viimase 6 kuu jooksul
sattunud arsti juurde terviseprobleemide (nt diabeet, insult, peatrauma vm) tõttu. Dementsuse
olulisimatest riskiteguritest omab vähemalt ühte: a) perekonnas esineb dementsust, b) on läbi elanud
ajutrauma või insuldi, c) on diabeediga ja/või kõrgvererõhutõvega. Omab vähemalt ühte toetavat
lähedast inimest, elab kodus, lähedase juures või toetatud elamise teenusel, on võimeline liikuma (ise
või abivahendiga), omab kuulmis- ja nägemisvõimet. Täpsem määratlus lk 17-18.
3.2. Probleemid ja vajadused: Põhiprobleemiks on KKF häire, millega seoses funktsioneerimine on
häiritud vähemalt ühes neljast valdkonnast ja on oht häire süvenemiseks: 1.) suhtlemine ja mälu, 2.)
igapäevane enesehool, 3.) nutiseadmete kasutamine, 4.) uni. Programm ei sobi inimesele, kelle on
sügav (95-100%) kõnepuue, sügav psüühikahäire, osalust takistav neuroloogiline vm seisund.
3.3. Programmi eesmärk: parandada hakkamasaamist neljas valdkonnas, mis kokkuvõtteks viib
parema iseseisva hakkamasaamiseni. Tabelis on sihtrühma kirjeldus, „ok“ viitab probleemi ulatusele:
RFK järgi funktsioneerimise tase: 0- 1- 2- 3-raske 4-täielik
probleemi kerge mõõdukas (50- (95-
ei ole (0- (5- (25-49%) 94%) 100%)
4%) 24%)
SUHTLEMINE JA MÄLU ok ok
IGAPÄEVANE LIIKUMINE JA ok ok
ENESEHOOL
NUTIKAS OSALEMINE ÜHISKONNAS ok ok ok
UNI ok ok
PS. Eesmärgid on tabelisse märgitud nooltega: suund on probleemi vähenemisel ühe astme võrra.
3.4. Tegevused: Programm koosneb neljast läbipõimunud arendavast valdkonnast: 1) suhtlemine ja
mälu, 2) igapäevane liikumine ja enesehool, 3) nutiseadmete kasutamine ühiskonnas osalemiseks, 4)
uni. Programmi osutavad spetsialistid: psühholoog, sotsiaaltöötaja, loovterapeut, arst/tervisenõustaja,
füsioterapeut, kelle ühiseks sihiks on toetada indiviidi arengut neljas valdkonnas. Üheks programmi
tegevuseks on nutiseadme kasutamise õpetamine ja kõigi erialade sekkumiste tõhusam rakendamine
läbi tehnoloogilise abivahendi.
3.5. Programmi kesvus ja korraldus: 5 kuud + piloteerimisel lisandub 5 kuuline monitoorimisperiood.
Kogu programmi jooksul hinnatakse seisundit. Osalemine on vabatahtlik.
3.6. Koht: Kliendi kodu (nt harjutused nutiseadme vahendusel) kui ka rehabilitatsiooniasutus
3.7. Koostööpartnerid: Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, SKA ja eksperdid Tartu Ülikoolist
3.8. Oodatav tulemus kliendi jaoks: Klient tuleb iseseisvalt toime igapäevategevustega ja suudab
kasutada nutiseadet ühiskonnas osalemise abivahendina1.
3.9: Lisainfo: Programmi kohta on võimalik küsida infot VTHK ja TÜ spetsialistidelt (Tabel 1).
1
Täpsustus: suudab enda käitumist juhtida nii, et tuleb üksinda kodus toime, perekonna hoolduskoormus on
vähenenud, kliendi suhted perekonnaga on positiivsed ja toetavad, suhtleb kogukonnaliikmetega.
4
III. Programmi üldised alused
Programm on koostatud Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse (VTHK) ja Tartu Ülikooli spetsialistide
poolt, eks on kaasatud programme teenuste uudse kontseptsiooni väljatöötamiseks. Spetsialistide
kontaktandmed on kirjeldatud tabelis 1.
SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskusel on eakatele rehabilitatsiooniteenuse osutamise kogemus
alates 2000. aastast. Seega on rehabilitatsiooniteenust osutatud praeguseks 15 aastat.
Rehabilitatsiooniteenuse saajate hulgast on käesoleval hetkel eakaid 10 %, kellest orienteeruvalt 1/4-
l on kognitiivne funktsioneerimine ja igapäevane toimetulek häiritud erinevate haiguste tõttu. VTHKs
töötab iga patsiendi/kliendiga 5-6 liikmeline meeskond.
Tabel 1. Programmi koostanud spetsialistid ja kontaktandmed
Nimi (asutus) ja kogemus Roll programmi koostamisel ja programmi osutamisel
Margus Ennok (TÜ) Ekspert (neuropsühholoogia). Osalemine teenuste kontseptsiooni
[email protected] loomisel. KKFi spetsiifilise sekkumiskava väljatöötamine
Kogemus: töö neurospsühholoogi ja neuropsühholoogina.
teadurina TÜ kliinikumis
Gerly Tamm (TÜ)* Projektijuht-analüütik, psühholoog VTHK meeskonnas. Projekti
[email protected] haldamine. Osalemine teenuste kontseptsiooni loomisel. KKFi
Kogemus: töö psühholoogina spetsiifilise sekkumiskava väljatöötamine psühholoogina. Teenuste
haiglas, rehabilitatsioonikeskuses ja osutamine kokkulepitud mahus.
projektijuhi ning lektorina TÜs
Helgi Kolk (TÜ ja TÜ Kliinikum) Ekspert (geriaatria), projektis arst VTHK meeskonnas. Osalemine
[email protected] teenuste kontseptsiooni loomisel. KKFi spetsiifilise sekkumiskava
Kogemus: töö arstina ja õppejõuna väljatöötamine arstina.
Maarika Lukk (TÜ) Rahandusekspert (majandus). Aitab koostada, jälgida ja korras hoida
[email protected] eelarvet ning tegeleb projekti vältel arvete kontrollimise ning
Kogemus: töö majanduseksperdi ja rahaliste vahendite monitooringuga.
projektijuhina TÜs
Aaro Nursi (TÜ)* Ekspert (logopeedia), projektis logopeed VTHK meeskonnas.
[email protected] Osalemine teenuste kontseptsiooni loomisel. KKFi spetsiifilise
Kogemus: töö kliinilise logopeedina sekkumiskava väljatöötamine logopeedina.
haiglas ja teadustöö assistendina
TÜs
Heiki Kasemägi (TÜ) Ekspert (nutiseadmed). Osalemine teenuste kontseptsiooni loomisel,
[email protected] nutiseadme rakendamine teenuste osutamisel ning tehniline tugi
Kogemus: õppejõud nutiseadmete projekti vältel (seadistab nutiseadmed ning aitab neid töökorras
seadistamise ja arendustöö hoida).
valdkonnas TÜs
Ülle Lepik (VTHK)* Rehabilitatsiooni-meeskonna juht (rehabilitatsioon ja psühholoogia).
[email protected] Osalemine teenuste kontseptsiooni loomisel.
Kogemus: töö Rehabilitatsioonimeeskonna töö monitooring.
rehabilitatsiooniosakonna
juhatajana , psühholoogina (>5a) ja
lektorina TÜs
Valentina Rannikmaa (VTHK)* Sotsiaaltöötaja VTHK meeskonnas. Osalemine teenuste
[email protected] kontseptsiooni loomisel. KKFi spetsiifilise sekkumiskava
5
Kogemus: töö väljatöötamine sotsiaaltöötajana. Teenuste osutamine kokkulepitud
rehabilitatsioonispetsialisti- mahus.
sotsiaaltöötajana
Kadri Paal (VTHK)* Eripedagoog ja tegevusterapeut VTHK meeskonnas. Osalemine
[email protected] teenuste kontseptsiooni loomisel. KKFi spetsiifilise sekkumiskava
Kogemus: töö väljatöötamine eripedagoogina. Teenuste osutamine kokkulepitud
rehabilitatsioonispetsialisti- mahus.
tegevusterapeudi assistendina
Jane Kuperjanov* Psühholoog VTHK meeskonnas. Teenuste osutamine kokkulepitud
mahus.
Mari-Liisa Taaler* Loovterapeut VTHK meeskonnas. Teenuste osutamine kokkulepitud
Kogemus: töö mahus.
rehabilitatsioonispetsialisti-
loovterapeudina
Miia Sulg* Füsioterapeut VTHK meeskonnas. Teenuste osutamine kokkulepitud
Kogemus: töö mahus.
rehabilitatsioonispetsialisti-
füsioterapeudina
Uku Varblane Konsultant (ESFi rahandus). Eelarve rakendamisel ESFi
[email protected] rahastusnõuete kinnipidamise kontrollimine ning ESFi nõuete
Kogemus: töö TÜ sotsiaalteaduslike monitooring. Konsultanditeenus.
rakendusuuringute keskuses
projektijuhina
Märkus. * tärniga on tähistatud inimesed, kes osalevad projektis rehabilitatsioonimeeskonnas teenuste
läbiviimisel või hindamiste läbiviimisel.
A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg
Rehabiliteerimist vajav seisund
Programmi siseneval inimesel on kerge kognitiivsete funktsioonide häire (ingl.k. ICD-10 järgi mild
cognitive impairment G31.84 või mild cognitive disorder F06.7) või kognitiivsete funktsioonide langus.
Lähtume Peterseni (2004)2 jt (Peterson et al., 2001)3 soovitustest KKFi määraltemisel. Kui pole
määratud diagnoosi, siis kognitiivsete funktsioonide langus tuvastatakse juhtumikorraldaja või
rehabilitatsioonispetsialistide poolt (kui pole arsti poolt diagnoositud KKF häiret) ja suunatakse
kahtluse korral inimene geriaatri, psühhiaatri või neuroloogi vastuvõtule, kes vajadusel määrab
diagnoosi. Lisaks võib programmis osalejal olla määratud füüsiline puue sellise sügavusastmega, mis ei
takista programmi tegevustes osalemist (st suudab kasutada liikumiseks abivahendeid). Programmi
eesmärgiks on toetada ja parandada iseseisvat hakkamasaamist ja ennetada hooldusteenustele
jäämist või pere hoolduskoormuse tõusu. Selle saavutamiseks on sekkumised suunatud eelkõige
dementsuse sümptomite tekke ennetamisele.
RHK-104 F06.7 kirjelduse järgi võib kerge kognitiivsete funktsioonide häire eelneda, kaasneda või
järgneda väga paljudele infektsioonidele ja somaatilistele haigustele, nii tserebraalsetele kui
2
Petersen, R. C. (2004). Mild cognitive impairment as a diagnostic entity.Journal of internal medicine, 256(3),
183-194.
3
Petersen, R. C., Stevens, J. C., Ganguli, M., Tangalos, E. G., Cummings, J. L., & DeKosky, S. T. (2001). Practice
parameter: Early detection of dementia: Mild cognitive impairment (an evidence-based review) Report of the
Quality Standards Subcommittee of the American Academy of Neurology. Neurology,56(9), 1133-1142.
4
Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (1992). Versioon 10.
6
süsteemsetele (kaasa arvatud HIV). Otsesed neuroloogilised avaldused peaaju hõivatusest ei pea
tingimata esinema, kuid raskusi ja takistusi tavapärase tegevuse puhul võib ette tulla. Kui häire on
seotud somaatilise haigusega, millest patsient paraneb, ei kesta kerge tunnetushäire kauem kui mõned
nädalad pärast seda. Seda diagnoosi saab panna ainult seoses täpselt fikseeritud somaatilise häirega
ega saa rakendada, kui avalduvad vaimsed või käitumishäired, mis on klassifitseeritud käesoleva
klassifikatsiooni teistes peatükkides.
KKFiga inimestele sekkumisprogrammi läbiviimine oluline eelkõige dementsuse ja sellega seonduvate
mõtlemis- ja käitumuslike piirangute tekke ennetamisel. KKF on üheks oluliseks riskiteguriks
dementsuse kujunemisel: igal kolmandal KKF patsiendil kujuneb välja dementsus ja kui KKF on
amnestilist tüüpi (amnestic mild cognitive impairment), siis on dementsuse väljakujunemise tõenäosus
60% (Ravaglia et al., 2006)5. Dementsuse näol on tegemist progresseeruva ajuhaigusega, mille korral
inimene kaotab funktsioneerimisvõime: kõige enam puudutab see mälu ja teisi kognitiivseid
funktsioone, aga ka emotsioone, enesehoolt, liikumist, ööpäevarütme ja muud igapäevast elu otseselt
mõjutavat käitumist. Dementsus on väga levinud ajuhaigus, mille risk tõuseb alates 60ndast eluaastast
eksponentsiaalselt: WHO (2012)6 hinnangu järgi haigestub kõigist 60-64 aastastest ligikaudu 3 inimest
1000 inimese kohta ja üle 95 aastaste seas 175 inimest 1000 inimese kohta. Sagedamini haigestuvad
naised. Üldiselt võib neil andmetel hinnata üle 60 aastaste inimeste seas dementsuse prevalentsiks
umbes 10%.
Dementsuse ja sellest tulenevate probleemide ja hooldusvajaduse tekke ennetamine läbi kõrgenenud
riskiga inimestele rehabilitatsiooniteenuste osutamise (KKF ja teised riskitegurid – kõrge vanus,
veresoonkonnahaigused, dementsuse esinemine perekonnas, ajutraumad jm) aitab kokku hoida
kulusid ühiskonnale. Seetõttu on käesolev programm oluline ja selle läbiviimine ühiskonnale tervikuna
kasulik. Näiteks on Prince et al. (2010)7 hinnangud, et iga-aastane kulu dementsuse ravile ja sellega
seotud ühiskondlik koormus nii otseselt kui kaudselt (lähedaste koormus jm) on ligikaudu 1% maailma
sisemajanduse koguproduktist (SKP). 2015. aastal oli Statistikaameti andmetel8 Eesti SKP
jooksevhindades 20,5 miljardit eurot, millest 1% on ligikaudu 205 miljonit eurot, mis kulus
vananemisega seotud dementsusest tulenevate ravi-, hooldus-, pereliikmete koormuse jm
tegevustele.
Kerge kognitiivse häire (KKF) tekkepõhjused
Käesoleva programmi sihtrühma võivad kuuluda inimesed, kellel on KKF tekkinud väga mitmetel
erinevatel põhjustel. Programmi sisenemise kriteeriumiks on KKFi või selle selgelt väljendunud
sümptomite olemasolu, aga mitte konkreetne põhjus, miks KKF tekkis. KKF areneb sageli edasi
dementsuseks. On teada ka, et dementsuse ja kerge kognitiivse häire põhjuseid on keerukas üksteisest
eristada (RHK-10; Gauthier et al., 20069, Busse et al. 200610). Võimalikud põhjused, miks areneb välja
KKF või dementsus, mis on välja toodud ka Eesti dementsuse ravijuhendis11 on:
1. Neurodegeneratiivsed haigused
5
Ravaglia, G., Forti, P., Montesi, F., Lucicesare, A., Pisacane, N., Rietti, E., ... & Mecocci, P. (2008). Mild cognitive
impairment: epidemiology and dementia risk in an elderly Italian population. Journal of the American Geriatrics
Society, 56(1), 51-58.
6
http://www.who.int/mental_health/neurology/dementia/dementia_thematicbrief_epidemiology.pdf
7
Prince, M., Bryce, R., Albanese, E., Wimo, A., Ribeiro, W., & Ferri, C. P. (2013). The global prevalence of
dementia: a systematic review and metaanalysis. Alzheimer's & Dementia, 9(1), 63-75.
8
https://www.stat.ee/277535
9
Gauthier, S., Reisberg, B., Zaudig, M., Petersen, R. C., Ritchie, K., Broich, K., ... & Cummings, J. L. (2006). Mild
cognitive impairment. The Lancet,367(9518), 1262-1270.
10
Busse, A., Angermeyer, M. C., & Riedel-Heller, S. G. (2006). Progression of mild cognitive impairment to
dementia: a challenge to current thinking. The British Journal of Psychiatry, 189(5), 399-404.
11
http://www.enns.ee/Ravijuhendid/Dementsuse_ravijuhend.pdf
7
a. Alzheimeri tõbi (kõige sagedasem põhjus)
b. Parkinsoni tõbi
c. Huntingtoni tõbi
d. Picki tõbi
e. Amüotroofne lateraalne skleroos
f. Spinotserebellaarne degeneratsioon
g. Olivopontotserebellaarne degeneratsioon
2. Vaskulaarne dementsus (insuldist)
3. Infektsioonid
a. Creutzfeldt-Jakobi tõbi
b. AIDS
c. Viiruslik entsefaliit
d. Progressiivne multifokaalne leukoentsefalopaatia
e. Behcet'I sündroom
f. Neurosüüfilis
g. Krooniline bakteriaalne meningiit
h. Tuberkuloosne meningiit/entsefaliit
4. Toitumisega seotud haigused
a. Wernike-Korsakovi sündroom (tiamiini defitsiit)
b. Vitamiin B12 defitsiit
c. Pellagra
5. Ainevahetushäired
a. Metakromaatiline leukodüstroofia
b. Adrenaalne leukodüstroofia
c. Dementsus seoses dialüüsiga
d. Hüpo- ja hüpertüreoidism
e. Raske neerupuudulikkus
f. Cushingi sündroom
g. Maksapuudulikkus
h. Paratüreoidnäärmete haigused
6. Ajukahjustused toksilistest ainetest (sh alkohol)
7. Peaajutraumad (sh dementia pugilistica)
8. Intrakraniaalsed põhjused: (tuumor, abstsess, verevalumid)
Erinevatest põhjuslikest teguritest, mida on uuringutes kirjeldatud ja välja toodud, et kõige
olulisemateks võib KKFi (ja sealt edasi dementsuse) kujunemisel pidada: a) geneetilised põhjused -
perekonnas esineb dementsust, b) inimene on läbi elanud ajutrauma või insuldi, c) inimene on
diabeediga ja/või kõrgvererõhutõvega. Lisaks on mitmetes uuringutes kirjeldatud, et naissugu on
oluliseks riskiteguriks (WHO, 2012)12. Viimane aga ei ole välistav kriteerium – st programmi võivad
siseneda ka mehed. 13
Prognoos:
TÜ psühhiaatriakliinikumi ekspertide koostatud materjalidest nähtub (vt joonis 1), et KKF häire eelneb
sagedasti dementsusele ning on selle „kergem vorm“. Seda ideed on soovitatud kasutada ka
12
http://www.who.int/mental_health/neurology/dementia/dementia_thematicbrief_epidemiology.pdf
13
Naissugu võiks olla juhtumikorraldaja jaoks nö „ohu märgiks“ koos teiste eespool mainitud olulisemate
teguritega.
8
teaduskirjanduses (Gauthier et al., 200614, Busse et al. 200615) – kus on välja toodud, et kuna sageli
areneb KKF dementsuseks, siis võiks käsitleda seda dementsuse esimese kergema vormina. KKFile
puudub medikamentoosne ravi. Peterson et al. (2014)16 on kirjutanud nii: „Currently, there is no
pharmacological treatment that is recommended for MCI”, mistõttu on sotsiaalse rehabilitatsiooni kui
alternatiivse ravimeetodi rakendamise vajalikkus väga suur. Jooniselt on näha, et KKFi jooksul langeb
kognitiivne funktsioneerimine normaalse funktsioneerimise tasemelt kuni mõõduka raskusastmeni,
kust edasi saab häiret nimetada juba dementsuseks. Selleks, et edasi lükata või ennetada sellist ajalist
kulgemist, et pikendada KKF perioodi enne dementsuse teket – on vajalik sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuste osutamine sellisel moel, et inimene jätkaks aktiivse eluviisiga ka pärast programmi lõppemist.
Vajalik on seetõttu programmi jooksul tegeleda pidevalt ka inimese motiveerimisega (eelduseks on, et
inimene on sisenedes piisaval määral motiveeritud muutuma).
Joonis 1. TÜ kliinikumi eletroonne materjal KKFi ja dementsuse seostest ja süvenemisest.
Dementsuse ennetamine:
Dementsuse ravijuhendis on kirjas, et medikamentoossed haigust ennetavad preparaadid pole
tõenduspõhist kinnitust leidnud. Haiguse ilmnemist võivad edasi lükata vaimselt, füüsiliselt ja
emotsionaalselt aktiivne eluviis ja sotsiaalse stimulatsiooni olemasolu(Wilson et al., 2002; Verghese et
al., 2003; Holzman et al., 2004; Fratiglioni et al., 2004; Larson et al., 2006)17. Sellest lähtuvalt on väga
14
Gauthier, S., Reisberg, B., Zaudig, M., Petersen, R. C., Ritchie, K., Broich, K., ... & Cummings, J. L. (2006). Mild
cognitive impairment. The Lancet,367(9518), 1262-1270.
15
Busse, A., Angermeyer, M. C., & Riedel-Heller, S. G. (2006). Progression of mild cognitive impairment to
dementia: a challenge to current thinking. The British Journal of Psychiatry, 189(5), 399-404.
16
Petersen, R. C., Caracciolo, B., Brayne, C., Gauthier, S., Jelic, V., & Fratiglioni, L. (2014). Mild cognitive
impairment: a concept in evolution.Journal of internal medicine, 275(3), 214-228.
17
Wilson RS, Bennet DA, Bienias JL. Cognitive activity and incident AD in a population based sample of older
persons. Neurology 2002;59:1910-14.
Verghese J, Lipton RB, Katz MJ, et al. Leisure activities and the risk of dementia in the elderly. N Engl J Med
2003;348:2508-16.
Holzman RE, Rebock GW, Saczynski JS. Social network characteristics and cognition in middle aged and older
adults. J Gerontol B Psychol Sci Soc Sci 2004;59:278-84.
Fratiglioni L, Paillard-Borg S, Winblad B. An active and socially integrated lifestyle in late life might protect against
dementia. Lancet Neurol 2004;3:343- 53.
Larson EB, Podewils L, Guallar E. Regular exercise may delay onset of dementia. Ann Intern Med 2006;144:73-81
9
oluline rakendada just sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust neile, kellel veel ei ole välja kujunenud
raskeid probleeme igapäevaelus seoses dementsuse tekkega.
Mitmetest teadusuuringutest saab järeldada, et oluline on ennetustöös vanemaealise igakülgne
arendamine: mõtlemisharjutused, igapäevase elu rutiini regulaarne õige järgimine (uni ja toitumine,
veresoonakonnahaiguste ennetus) ja füüsiline treening, et vältida varajast hooldusvajaduse teket.
Käesolev programm on disainitud eesmärgiga kasutada kaasaegseid sotsiaalse rehabilitatsiooni
võtteid, et aktiveerida sihtrühma kuuluvaid inimesi nii, et oleks võimalik ennetada hooldusvajaduse
teket.
B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud
Lähtudes rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK)18
kirjeldusest, on tegutsemise ja osaluse piirangute mõõtmiseks kaks määrajat: soorituse määraja ja
suutlikkuse määraja. Käesolevas programmis on kõige laiemas mõistes eeldatud, et programmis
osalejal võib olla takistatud nii sooritus ja suutlikkus ilma abita ja abivahendita järgmistes
valdkondades:
õppimine (d130-d159);
teadmiste rakendamine (d160-d179);
suhtlemine (d310-d329 ja d330-d349, d350, d355, d360);
inimestevaheline lävimine/suhted (d710-d729);
käimine ja liikumine (d450-d469);
esemete kandmine, liigutamine ja käsitsemine (d430-d449);
majapidamistoimingute sooritamine (d630-d649);
peresuhted (d760).
C. Keskkonnategurid
Keskkondlikud tegurid RFK alusel, mille osas hõlbustavad ja takistavad tegurid indiviidi kohta
määratletakse, on:
tooted igapäevaseks isiklikuks kasutamiseks e115,
eravalduses olevate hoonete kujundus e155,
kitsas perekonnaring e310,
laiem perekonnaring e315,
tugiisikud ja hooldajad (toetus ja suhted) e340,
lähedaste perekonnaliikmete isikupärased hoiakud e410,
kaugemate perekonnaliikmete isikupärased hoiakud e440,
sotsiaalkindlustusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad e570,
üldised sotsiaalteenused, -süsteemid e575
Keskkondlikest teguritest, mis võivad takistada nutika vananemise programmis osalemist, on oluline
eelkõige rehabilitatsiooniorganisatsiooni asukoht osaleja elukoha suhtes. Osaleja ideaalset
juurdepääsu asukoha alusel rehabilitatsiooniteenusele iseloomustavad peamiselt kaks kriteeriumit: 1)
lähima rehabilitatsiooniasutuse kaugus teenuse saaja elukohast (mõõdetuna tinglikult ajas, mis kulub
vahemaa ühekordseks läbimiseks sõiduautoga keskmisel kiirusel 70–90 km/h), ning 2)
18
http://www.epikoda.ee/vana/include/blob.php?download=epikmain1&id=0667
10
rehabilitatsiooniasutuste suhteline arv haldusüksuses elavate inimeste kohta (maakondlikul
haldustasandil). Soovitatav on inimesel osaleda programmis selles asutuses, mis ei ole kaugemal kui 1
h autoga sõitu ning asutuses, kus on piisavalt ressursse, et programmi pakkuda.
D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid
Sotsiaalsed rehabilitatsiooniteenused toetavad üle 60-aastaste puudega inimeste igapäevast iseseisvat
toimetulekut, parandavad võimalusi sotsiaalseks suhtlemiseks kogukonnas ning vähendavad
perekonna ning lähedaste hoolduskoormust. Rehabilitatsiooniteenused võimaldavad kahandada ka
vanemaealiste puudega inimeste terviseprobleemide sagenemise tõenäosust ning ennetada seeläbi
nendest tingitud sotsiaal-majanduslike probleemide tekkimist. Rehabilitatsiooniteenuse
kättesaadavus aitab tõsta vanemaealistele puudega inimeste üldist elukvaliteeti, tõsta väljavaateid
naasta tööturule või kindlustada iseseisva majandustegevuse kaudu lisasissetulekuid. Teenuste
puudumine kahandab märkimisväärselt vanemaealiste puudega inimeste võimalusi säilitada sotsiaalne
heaolu ning elukvaliteet. Rehabilitatsiooni puudumine vähendab samuti vanemaealiste puudega
inimeste võimalusi olla kaasatud ühiskondlikus tegevuses, kultuuri- ja seltsielus ning panustada
kogukonna tegemistesse ja arengutesse. Sotsiaalne eraldatus võib esile kutsuda või süvendada
vanemaealiste puudega inimeste vaimse tervise halvenemist, mis omakorda võib põhjustada
täiendavaid sotsiaalseid ning majanduslikke väljakutseid tema perekonnale (sh pereliikmete
aktiivsusele tööturul) või lähedastele. Lisaks võib rehabilitatsiooniteenuse puudumine tõsta nii
vanemaealise puudega inimese kui ka tema perekonna või lähedaste majanduslikku toimetulekuriski
ning nõrgestada sotsiaalseid suhteid perekonnas.
E. Programmi peamised põhimõtted
Programmi kontseptsioon:
Programmi nimest on koostatud lihtne akronüüm valdkondadest, mida arendatakse. See aitab ka
programmis osalejal mõista programmi eemärki ja programmi:
S – suhtlemine ja mälu
I – igapäevane liikumine ja enesehool
N – nutikas osalemine ühiskonnas (nutiseadme kasutamise oskus)
U – uni
Kuna tegemist on senini testimata sekkumiskavaga, on vajalik selle tõhususe hindamine. Selleks
planeerime rakendada eksperimentaalset sekkumist – võrdlus kontrollgrupiga (vt altpoolt), mis on
tavapärane lähenemine igasuguse põhjuslikkuse kindlaks tegemisel teadusuuringutes.
Programmi lõppeesmärgiks on 60 enam aasta vanuse inimese iseseisvuse säilitamine ja toetamine
programmi tegevuste kaudu. Visiooniks on vanemaeliste iseisev toimetulek ja hakkamasaamine
kõrgtehnoloogiast ümbritsetud keskkonnas.
Sihtrühmaks on erivajadusega üle 60 aastased inimesed. Sobivus programmi määratakse eelkõige
vaimse, sotsiaalse ja füüsilise funktsioneerimise taseme, RFK, (mitte haiguse diagnoosi) järgi (vt
järgmiseid peatükke, mis kirjeldavad täpsemalt RFK koodide järgi sihtrühma baastaset ja eesmärke).
Programm võib sobida väga laia spektri häirete ja haiguste korral. Enne programmi suunamist määrab
juhtumikorraldaja varasema info ja osalejaga vestluse põhjal iga valdkonna funktsioneerimise taseme.
11
Kui funktsioneerimine on häirunud 5%-50% (kerge või mõõdukas) suhtlemise, mälu, liikumise ja
enesehoole ning une osas ja 5%-95% (kerge, mõõdukas, raske) ühiskonnas nutika (neti- ja
tehnoloogiapõhise) osalemise osas, siis on soovitatav inimene edasi suunata programmi.
RFK järgi funktsioneerimise tase: 0- 1- 2- 3-raske 4-täielik
probleemi kerge mõõdukas (50- (95-100%)
ei ole (0- (5- (25-49%) 94%)
4%) 24%)
SUHTLEMINE JA MÄLU ok ok
IGAPÄEVANE LIIKUMINE JA ok ok
ENESEHOOL
NUTIKAS OSALEMINE ÜHISKONNAS ok ok ok
UNI ok ok
Märkus. Kui 1-3 valdkonnas probleem puudub täielikult – nt suhted ja mälu on 100% parimal tasemel,
siis võib kaaluda inimese suunamist programmi – eesmärgiga säilitada vastav tase. Kui kõigis neljas
valdkonnas probleem 100% puudub – ei ole see programm inimesele suunatud. Eesmärgid on tabelisse
märgitud nooltega: suund on probleemi vähenemisel sekkumise tulemusena vähemalt ühe astme
võrra. Ok – viitab probleemi raskusastmele, mille korral sobib programm inimesele.
Programmis saab osaleda inimene, kes on sõlminud eelnevalt kokkulepe Sotsiaalkindlustusameti
juhtumikorraldajaga. Kui programmi meeskonna hinnangul ei saa inimene programmis osaleda –
soovitatakse konkreetseid teenuseid, mida inimene vajaks ja see lepitakse kokku juhtumikorraldajaga
ja inimese endaga või eestkostjaga. Iga programmis osaleja annab kirjaliku vabatahtliku informeeritud
nõusoleku osalemiseks. Eelnevalt kooskõlastatakse programmi läbiviimine eetikakomiteega.
Spetsialistid, kes programmi läbi viivad: sotsiaaltöötaja (VTHK), psühholoog (VTHK), füsioterapeut
(VTHK), tegevusterapeut (VTHK), loovterapeut/muusikaterapeut (VTHK), arst/tervisenõustaja (VTHK
või TÜ Kliinikum), logopeed (TÜ Kliinikum). VTHK rehabilitatsioonimeeskond on kvalifitseeritud
rehabilitatsiooniprogramme osutama. VTHK võtab vastutuse rehabilitatsioonimeeskonna nõuetele
vastavuse eest.
Projektis osalevad lisaks: tehniline tugi (nutiseadmed), projektijuht-analüütik (Gerly Tamm jt),
rehabilitatsioonimeeskonna koordinaator (Ülle Lepik), eelarve ekspert (Maarika Lukk) ja eksperdid-
konsultandid (kliiniline neuropsühholoog Margus Ennok, geriaater-õppejõud Helgi Kolk jt),
piirkondlik(ud) juhtumikorraldaja(d). Kõik osalejad on kirjeldatud tabelis 1.
Programmi läbiviimine – 30 inimesel kokku. Planeeritav sekkumisgrupp – 15 inimest, kontrollgrupp –
15 inimest (saavad programmi hiljem).
Rahastus: iga inimesega – spetsialistide pakutud rehabilitatsiooniteenuseid SKA hinnakirja järgi,
korrutades hinnad 1.5ga, võttes nii arvesse nutiseadme kulusid, transpordikulusid ja arendustöö ning
hindamise kulusid. Kokku maksab selles projektis programmi läbiviimine ja piloteerimine kuni 2000
EUR inimese kohta.
12
Programmi kontseptsioon:
SUHTLEMINE JA MÄLU IGAPÄEVANE LIIKUMINE JA
ENESEHOOL
VISIOON: ISESEISEV TOIMETULEK JA OSALEMINE ÜHISKONNAS
NUTIKAS OSALEMINE
UNI
ÜHISKONNAS
(nutitehnoloogia kasutamine)
Joonis 2. Joonisel on kujutatud põhilised valdkonnad, mida inimene programmi jooksul spetsialistide
abil arendab. Suhtlemise valdkond sisaldab ka peresisest suhtlemist.
Programmi üheks osaks on nutikas osalemine ühiskonnas (joonis 2), mis on oluline ja uudne
lähenemine rehabilitatsioonis, kuid mille rakendamist on veel vähe testitud (nt Gontkovsky et al.,
2002)19. Siiski, mõned uuringud on näidanud, et näiteks kognitiivseks rehabilitatsiooniks sobivad
erinevad arvutipõhised ülesanded hästi ja on soovitatav kasutada arvutipõhiseid lähenemisi või teisi
nutiseadmeid rehabilitatisooniprogrammi ühe osana (Prokopenko et al., 2013)20.
Programmi raames saavad osalejad koju kaasa lihtsalt kasutatava eelnevalt sobilikult seadistatud
nutiseadme, mille hind sisaldub arendustöös ja iga kliendi rahastuses, mille kasutamise õpivad
spetsialistide abil programmi jooksul selgeks. Osalejad õpivad nutikalt osalema ühiskonnas nii, et
suudavad nutiseadme abil saada infot enda kogukonna, endale oluliste teenuste kohta ja suhelda
teiste inimestega interneti (Skype) vahendusel. Kuna ühiskondlikud tegevused (sh panga külastamine,
pereliikmetega suhtlemine, kultuuriinfo päringud, piletite ostmine, muusika kuulamine jpm) on
suuresti muutumas virtuaalseks, siis on vajalik, et ka vanemaealised saaksid ja suudaksid sellisest
ühiskonnast osa võtta. Nii on võimalik parandada ka kontakti pereliikmetega ja sugulastega ning
tuttavatega, keda igapäevaselt külastada ei saa, kuid kellega on võimalik kontaktis olla läbi
internetipõhiste lahenduste. See on vajalik nii põlvkondade vahelise lõhe vähendamiseks,
vanemaealiste tehnikakasutamise suhtes negatiivse hoiaku vähendamiseks lähedastes kui ka
vanemaealiste inimeste isikliku arengu tagamiseks ning kaasamiseks. Selline nutiseadmete kasutamine
ei oma ainult vahendi kasutamise tähendust, vaid parandab osalejate suhtlemisvõimalusi ning treenib
mälu ja peenmotoorikat. Nutiseadmete abil on võimalik viia läbi mälutreeninguid ja ka emotsioone
mõjutavaid sekkumisi – näiteks retseptiivset muusikateraapiat. Läbi nutiseadmete kasutamise on
võimalik osalejal monitoorida enda tegevust ja nii on võimalik seda salvestada ka spetsialisti jaoks –
näiteks und ja toitumist, aga ka meeleolu. Nutiseadmeid on võimalik kasutada ka meeldetuletuste (nt
ravimite võtmisel) jaoks. Programmi jooksul kujundatakse osalejate hoiakuid nutiseadmete suhtes –
vähendatakse ärevust ja hirmu nutiseadmete kasutamisel. Ühe osana sekkumisest õpetatakse
muuhulgas osalejaid kasutama und monitoorivat programmi2122. Vastavalt une kvaliteedile – on
võimalik sisse viia muudatusi unehügieenis vastavalt spetsialisti soovitustele – ja läbi pideva
unemonitooringu saada tagasisidet une muutumise kohta. Uni on vajalik keha normaalseks
funktsioneerimiseks – nii mõtteprotsesside kui ka füüsiliste võimete tagamiseks. Uni on tihedalt seotud
19
Gontkovsky, S. T., McDonald, N. B., Clark, P. G., & Ruwe, W. D. (2002). Current directions in computer-assisted
cognitive rehabilitation.NeuroRehabilitation, 17(3), 195-199.
20
Prokopenko, S. V., Mozheyko, E. Y., Petrova, M. M., Koryagina, T. D., Kaskaeva, D. S., Chernykh, T. V., ... &
Bezdenezhnih, A. F. (2013). Correction of post-stroke cognitive impairments using computer programs. Journal
of the neurological sciences, 325(1), 148-153.
21
http://enesetunne.ee/app/une-monitor/
22
http://www.beddit.com/
13
ka igapäevase liikumisega. On teada, et mõõdukas eakohane ja sobiv füüsiline koormus aitab
parandada une kvaliteeti ja söögiisu. Sobilik toitumine ja piisav uni on keha ja mõistuse parima
funktsioneerimise alustaladeks. Üheks osaks igapäevasest liikumisest on liigutused, mis on seotud
enesehooldusega, sealjuures söögi valmistamine, riietumine, pesemine, poes käimine. Vastavalt
osaleja võimetele ja seisundile arendatakse programmi jooksul osaleja liikumisvõimet maksimaalselt
nii, et osaleja suudab iseseisvalt või talle sobilike kohanduste abil toime tulla igapäevase
enesehooldusega ning vajalike liigutuste sooritamisega. Kõik programmi SINU 4 põhimoodulit on
üksteist toetavad ja suurendavad tervikuna osaleja iseseisvat toimetulekut ja osalemist ühiskonnas.
Pilootprojekti kestus: 10 kuud. Eeldatav algus: 1.september 2016, eeldatav lõpp: 30.juuni 2017.
Sekkumise kestus: 5 kuud, millest aktiivse-intensiivse sekkumise faas: 3 kuud; üleminek säilitamisele
faas: 3 kuud. Järelmonitooring ühel rühmal – 5 kuud. Järelmonitooringu mõju kontrollrühmaga ei
hinnata. Ettevalmistused ja inimeste kaasamine programmi (valim): 1.kuu jooksul. Programmi läbimise
järgselt – efektiivsuse hindamine ja analüüs: 10nda kuu jooksul (ja paralleelselt teenuse osutamisega
6.-10.kuu).
Tõenduspõhisus:
Programmis on lähtutud sellest, et tegemist oleks kaasaegse lähenemisega – analüüsitud on eelnevalt
mujal maailmas läbi viidud uuringuid rehabilitatsiooni valdkonnas (nt HOPES programm, Pratt et al.,
200823; Mueser et al., 201024; liikumisprogrammi efekt unele, Reid et al., 201025 jm). Sekkumine on
kokku pandud lähtudes praktikas rakendatud uuringutest, mis on raporteeritud teaduskirjanduses ja
neuropsühholoogiliste häirete (sh KKFi) valdkonnas teada olevast teooriast, kontseptsioon on välja
töötatud erinevate spetsialistide perspektiivi arvestades ja inimese funktsioneerimise (RFK)
soodustamise ideest lähtudes. Arvestatud on meie meeskonnas praktikute soovitusi, sealjuures ideed,
et Eestis ei ole juurdunud tõenduspõhiste rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamine, kuigi vajadus
nende järele on suur. Rakendatavad teenused – kui neid mitte rakendada süstemaatiliselt ja
eesmärgipäraselt – ei pruugi omada efekti. Kuna tegemist on pilootprojektiga (sest varem ei ole seda
Eestis testitud) siis on kavandatud projekti raames hinnata sekkumise tõhusust. Tõhususe
teaduspõhise hindamise üheks tugevaimaks viisiks on eksperiment. Käesolevalt on valitud
terviseteadustes ja käitumisteadustes laialt kasutusel olev eksperimentaalne tehnika: juhusliku gruppi
suunamisega kontrollgrupiga sekkumine eel- ja järeltestimisega (pretest-posttest randomized control
group design, Peat et al., 2002; Grady ja Walliston, 1988)26.
Üks oluline põhjendus, miks otsustasime rakendada eksperimentaalset lähenemist on see, et kuna
tellitava programmi eesmärk on piloteerida uudset lahendust teenuste osutamise ja nende sisu osas.
Selleks aga, et testida uudse sekkumisviisi efekti olemasolu on vajalik kaasat kontrollgrupp, kes ei
saaks seda sekkumist (kontrollgrupi tegevused ei saa olla samad, mis on sekkumisrühmal). Kogu
23
Pratt, S. I., Bartels, S. J., Mueser, K. T., & Forester, B. (2008). Helping older people experience success: An
integrated model of psychosocial rehabilitation and health care management for older adults with serious mental
illness. American Journal of Psychiatric Rehabilitation, 11(1), 41-60.
24
Mueser, K. T., Pratt, S. I., Bartels, S. J., Swain, K., Forester, B., Cather, C., & Feldman, J. (2010). Randomized trial
of social rehabilitation and integrated health care for older people with severe mental illness. Journal of
consulting and clinical psychology, 78(4), 561.
25
Reid, K. J., Baron, K. G., Lu, B., Naylor, E., Wolfe, L., & Zee, P. C. (2010). Aerobic exercise improves self-reported
sleep and quality of life in older adults with insomnia. Sleep medicine, 11(9), 934-940.
26
Grady, K. E., & Wallston, B. S. (1988). Research in health care settings. Newbury Park: Sage.
Peat, J., Mellis, C., & Williams, K. (Eds.). (2002). Health science research: a handbook of quantitative methods.
Sage.
14
projekti vältel aga hinnatakse (alguses, keskel, pärast) - nii sekkumisrühma kui ka
kontrollgruppi sooritust - et võrrelda efekti olemasolu mõlemal grupil. Kui kontrollgrupil esineb efekt
(ilma sekkumiseta), siis järelikult ei ole sekkumine efektiivne või pole selle mõju piisavalt suur.
Selline kontrollgruppi kasutav eksperimentaalne lähenemine on maailmas tunnustatud meetod,
kuidas käitumuslikke ning sekkumisuuringuid läbi viia. Siinkohal on võimalik tuua hulk näiteid
teadusartiklitest, kus on raporteeritud just sellise meetodi rakendamisel saadud programmide efekte,
üks näide on rahvusvahelises ajakirjas Disability Rehabilitation avaldatud artikkel valu
rehabilitatsiooniprogrammist (multidistsiplinaarne sekkumine), kus 89 inimest kuulus
eksperimendigruppi ja 69 kontrollgruppi (Westman et al., 2010). Selles näites testiti ühe
rehabilitatsiooniprogrammi efektiivsust läbi kahe grupi omavahelise võrdlusel ja leiti, et uudsel
rehabilitatsiooniprogrammil oli mõju valuga toimetulekule. Kuna Eesti kultuuriruumis ei ole
multidistsipilnaarset sotsiaalse rehabilitatsiooni programmi kerge kognitiivse kahjustusega
inimestele välja töötatud - ei ole meil võimalik võtta ühtegi eksisteerivat programmi otse kasutusele,
mistõttu on vajalik testida kontrollgrupi abil - kas meie välja töötatud uus programm on efektiivne.
Programmi koostamiseks on rakendatud praktikute ja ekspertteadmisi ning teaduskirjandust. Meie
meeskonda on kaasatud eksperdid - teadlased just seetõttu, et need inimesed on vanemaealistele
suunatud sekkumisi varem välja töötanud ja rakendanud ning panustavad enda ekspertteadmisega
sekkumise kavandamisse ja selle läbiviimisse. Kuivõrd planeerime lähtuda TÜ eetikakomitee
nõuetest ning ülemaailmselt tunnustatud eetilistest printsiipidest meditsiinis ja teaduses, siis oleme
minimeerinud võimalikke kahjusid ja maksimeerinud tulu - mis tuleks uue programmi
väljatöötamisest seda vajavatele inimestele ja nende lähedastele. Ühtegi osa sekkumisest ei viia läbi
inimese väärikust ja vaba tahet rikkudes.
Üldine projekti ajakava ja disain:
Kuud SEKKUMISGRUPP (15 inimest, juhuslik KONTROLLGRUPP (15 inimest, juhuslik jaotus)
jaotus)
1.kuu I Programmi läbiviimise planeerimine, programmi kavandamine. Eetikakomitee loa
pool taotlemine. Piloottestimise disain. Kokkulepped. Valim.
1.kuu *Programmi SINU nutikas areng BAASTASEME HINDAMINE (identne
II pool rakendamine. BAASTASEME HINDAMINE. sekkumisgrupiga).
Kontrolligrupi tegevused – tavapärane
viibimine kodus või varasemas keskkonnas, mis
ei sisalda kohtumisi
rehabilitatsioonimeeskonnaga
2 *Programmi SINU nutikas areng Kontrolligrupi tegevused – tavapärane
rakendamine viibimine kodus või varasemas keskkonnas, mis
ei sisalda kohtumisi
rehabilitatsioonimeeskonnaga
3 *Programmi SINU nutikas areng VAHEHINDAMINE (identne sekkumisgrupiga).
rakendamine Kontrolligrupi tegevused – tavapärane
VAHEHINDAMINE. viibimine kodus või varasemas keskkonnas, mis
ei sisalda kohtumisi
rehabilitatsioonimeeskonnaga
4 Programmi SINU nutikas areng Kontrolligrupi tegevused – tavapärane
rakendamine viibimine kodus või varasemas keskkonnas, mis
ei sisalda kohtumisi
rehabilitatsioonimeeskonnaga
5 Programmi SINU nutikas areng LÕPPHINDAMINE (identne sekkumisgrupiga).
rakendamine
15
LÕPPHINDAMINE. Kontrolligrupi tegevused – tavapärane
viibimine kodus või varasemas keskkonnas, mis
ei sisalda kohtumisi
rehabilitatsioonimeeskonnaga
6 Programmijärgne pikaajaliste muutuste *Programmi SINU nutikas areng rakendamine.
monitooring. Analüüs. Baastaseme hindamine.
7 Programmijärgne pikaajaliste muutuste *Programmi SINU nutikas areng rakendamine
monitooring. Analüüs.
8 Programmijärgne pikaajaliste muutuste *Programmi SINU nutikas areng rakendamine.
monitooring. Analüüs. Vahehindamine.
9 Programmijärgne pikaajaliste muutuste Programmi SINU nutikas areng rakendamine
monitooring. Analüüs.
10 kuu Programmijärgne pikaajaliste muutuste Programmi SINU nutikas areng rakendamine.
I pool monitooring. Analüüs. Kirjutamine Lõpphindamine.
10 kuu Analüüs. Tõhususest kokkuvõtte kirjutamine. Raport rahastajale (ja artikli kirjutamine).
II pool
Märkus. *esimesed kolm kuud programmis on intensiivse sekkumise faas, mil inimene kohtub
iganädalaselt rehabilitatsioonikeskuses spetsialistidega, mille raames viiakse läbi ka nutiseadme
treening ja teenustega seostamine. Programmi pakutakse ka kontrollgrupile – vahetult pärast
sekkumisgrupi lõppu, tingimusel, et sekkumisel oli positiivne mõju (võrreldes kontrollgrupiga – selleks
on vajalik ka kontrollgrupi hindamised läbi viia samadel ajahetkedel kui sekkumisgrupil). Kui aga mõju
puudus – pakutakse kontrollgrupile eeldatud eelarve piires rehabilitatsiooniteenuseid vastavalt
püstitatud eesmärkidele. Selleks, et programmi efektiivsust saaks testida peaks programmi
rakendatama kõigile klientidele samadel alustel (samad põhiprintsiibid!) ja sealjuures mitte pakkuma
samal ajal lisaks teenuseid, mida pole programmis kirjeldatud. Kui selliste lisateenuste järele ilmneb
vajadus, siis tuleks suunata patsient/klient lisateenustele vahetult pärast programmi lõppemist või
katkestada programmis osalemine. Katkestamise risk on programmis suur, kui arvestada indiviidil
teiste probleemide (nt puuete) või kaasnevate häirete arengus või pereelus toimuvaid muutuseid.
Programmi pikaajaliste mõjude hindamisel – ei ole võimalik hinnata efekti suurust, kuna me ei kavanda
selleks eraldi kontrollgruppi. Kontrollgrupp, mis on kaasatud – saab sekkumist (kui programm on tõhus)
lähtuvalt eetilistest kaalutlustest 6.-10.kuuni (projekti teises pooles). Samal ajal jälgitakse
sekkumisrühma toimimist – samade hindamisvahenditega. Hindamisi viiaks läbi ka endisel
kontrollgrupil. Neid andmeid saab kasutada kvalitatiivses analüüsis, aga mitte kindla tõendina
pikaajalise efekti olemasolust, sest disainis ei ole võimalik hetkel arvestada kolmanda grupiga (nö teine
kontrollgrupp – kes kogu projekti vältel ei saa ühtegi sekkumist).
F*. Epidemioloogilised andmed
KKFi levimus on erinevatel andmetel 3% kuni 20% eakate seas (Busse et al., 2003)27. On näidatud, et
KKF on üheks oluliseks riskiteguriks dementsuse kujunemisel: igal kolmandal KKF patsiendil kujuneb
välja dementsus ja kui KKF on amnestilist tüüpi (amnestic mild cognitive impairment), siis on
dementsuse väljakujunemise tõenäosus 60% (Ravaglia et al., 2006). Kõigil KKFiga inimestel aga ei arene
välja dementsust. Hinnanguliselt on KKF umbes 4 korda enam levinud kui dementsus. Eestis oli 1.
jaanuari 2016 seisuga Statistikaameti28 andmetel kokku 333 835 üle 60 aastast elanikku. Neist 10 000
kuni 66 767 on KKFi sümptomitega (või diagnoosiga), kellest kolmandikul on oodata dementsuse teket,
27
Busse, A., Bischkopf, J., Riedler-Heller, S. G., & Angermeyer, M. C. (2003). Mild cognitive impairment:
prevalence and incidence according to different diagnostic criteria. The British Journal of Psychiatry, 182(5), 449-
454.
28
http://pub.stat.ee/
16
st Eestis elab hinnanguliselt hetkel 3333 kuni 22 255 kõrgenenud demetsusriskiga inimest. Käesolev
programm on suunatud sellele sihtrühmale, kellel on KKF ja suurenenud risk dementsuse tekkeks.
G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis
Riiklikud sotsiaalteenused programmi sihtgrupile on eelkõige sotsiaalsed rehabilitatsiooniteenused ja
erihoolekandeteenused. Sihtgrupile on rakendatav ka Töötukassa kui riikliku institutsiooni poolt
pakutav tööalane rehabilitatsioon (juhul kui isik on tööturul aktiivne). Kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse alusel on kohaliku omavalitsusüksuse üheks keskseks ülesandeks korraldada
omavalitsusüksuse territooriumil sotsiaalteenuseid ning eakate hoolekannet ja määrata vastavalt
seadusele sotsiaaltoetusi ja muud sotsiaalabi. Programmi sihtrühmale ehk üle 60- aastastele puudega
inimestele on seadusega ette nähtud sotsiaalteenusteks koduteenus, väljaspool kodu osutatav
üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus,
sotsiaaltransporditeenus, eluruumi tagamine ning võlanõustamisteenus. KOV üksus võib, kuid ei ole
kohustatud osutama lisaks loetletud teenustele ka muid, muuhulgas antud sihtgruppi hõlmavaid,
sotsiaalseid teenuseid.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vahendab Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenus on mõeldud kõigile puudega inimestele, kes on vähemalt 16- aastased. Üle 60- aastaste
puudega inimeste sihtrühmale seaduses määratletud teenuse erisusi ei ole.
Rehabilitatsiooniprogrammi väljatöötamisel tuleb seega silmas pidada eelkõige vanemaealiste
tervislikest erisusest ning sotsiaal-majanduslikust taustast/olukorrast tulenevaid rakendamise
tingimusi.
Rehabilitatsiooniprogrammi sisenemiseks tuleb üle 60- aastaste puudega inimeste sihtgruppi
kuuluvatel inimestel või nende esindajatel esitada Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalse
rehabilitatsiooniteenuse saamise taotlus. Pärast taotluse läbivaatamist kontakteerub taotluse
esitajaga telefoni teel Sotsiaalkindlustusameti piirkondlik juhtumikorraldaja, kellega lepitakse kokku
teenuse vajaduse hindamise aeg ja koht. Teenuse vajaduse hindamise (vestlus ja küsimustik) käigus
selgitab juhtumikorraldaja täpsemalt välja, kas ja milliseid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid
inimene (tegelikult) vajab. Tuginedes hindamise tulemustele pakub SKA juhtumikorraldaja kliendile
välja vastava sobiva rehabilitatsiooniprogrammi (muudel juhtudel koostab SKA juhtumikorraldaja
tegevuskava või suunatakse klient rehabilitatsiooniasutusse, kus koostatakse kliendile isiklik
rehabilitatsiooniplaan). Pärast teenuse vajaduse hindamist kinnitab SKA 40 tööpäeva jooksul
ametlikult inimese teenuse vajaduse ning võimaldab kliendil pöörduda juhtumikorraldajaga kokku
lepitud rehabilitatsiooniprogrammi pakkuva asutuse poole. Kui kliendi kodulähedases või tema jaoks
eelistatumas (mis ei paikne tema elukoha lähedal) rehabilitatsiooniasutuses vastavat programmi ei
pakuta või on vastaval perioodil programmis osalejate kohad täis, siis pannakse klient programmi
ootejärjekorda. Järjekordade üle peab ülevaadet SKA.
H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid
Rehabilitatsiooniprogramm pakub vanemaealistele puudega inimestele võimalust suurendada
iseseisvat toimetulekut, tõsta sotsiaalset aktiivsust ning kaasatuse kvaliteeti sotsiaalses kogukonnas.
Rehabilitatsiooniprogramm toetab riigi sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda ning regionaalset arengut
suunavates strateegilistes dokumentides püstitatud eesmärke:
17
Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 (eesmärgid: eeldatava eluea pikenemine,
suurenenud sotsiaalne sidusus ja vähenenud ebavõrdsus tervises, kõikidele abivajajatele on
kindlustatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ning elanikkonna kehaline
aktiivsus on suurenenud).
Erihoolekande arengukava aastateks 2014-2020 (eesmärgid: võrdsete võimaluste tagamine
psüühiliste erivajadustega täiskasvanud inimestele ning pakutakse kvaliteetseid ja
deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivaid erihoolekandeteenuseid).
Hooldusravivõrgu arengukava 2004-2015 (eesmärk: ambulatoorse ja statsionaarse
hooldusravi teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine).
Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015 (eesmärgid: tervishoiuteenuste parem
kättesaadavus ning piirkondlikud erisused sissetulekutes kajastuvad vähem
tervishoiuteenuste kättesaadavuses).
Rehabilitatsiooniprogramm toetab kohalike omavalitsuste arengukavades, kohalike omavalitsuste
sotsiaalhoolekande arengukavades (sh eakate hoolekanne ja sotsiaalteenuste korraldamine) ning
maakonna tasandi ja KOVi terviseprofiilides seatud elanikkonna tervise paikkondliku edendamise
eesmärke.
Rehabilitatsiooniprogramm toetab rehabilitatsiooniasutuste tegevuse eesmärke pakkuda kokkuleppel
riigiga puude ja/või tervisehäirega isikutele (kvaliteetseid) rehabiliteerimise teenuseid.
18
IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid
A. Sihtgrupp
1. Programmi suunamise kriteeriumid. Sihtrühma kuuluval inimesel on KKF diagnoos, kuid lisaks võib
sellel inimesel olla ka, kas KKFist tingitud või muudel põhjustel esinev kerge puue (nt kaasnev
psüühikahäire, kuulmispuue vm puue, mille tase ei ole RFK järgi raske ning ei takista programmi
tegevustes osalemist).
Sihtgrupi kriteeriumid Lapsed Tööeali Eakas Kommentaar
(vajaduse ne isik
l täpsusta (16-65
vanus) aastase
d)
Haigusspetsiifiline (täpsusta) X Kerge kognitiive häire –
diagnoos (RHK-10 F06.7)
või häirele viitavad
sümptomid on selgelt
avaldunud
MUU (täpsusta)
2. Lisainformatsioon ja täpsustused
Programm sobib kliendile, kes:
1. On 60 või enam aastat vana.
2. Omab KKFi (RHK-10 F06.7) diagnoosi või selgelt väljendunud kerget kognitiivset kahjustust.
3. Omab lähedast inimest, kes toetab rehabilitatsioonis osalemist.
4. On vabatahtlikult nõus ja piisaval määral motiveeritud programmis osalema ning omab valmidust
(sh füüsilist ja vaimset) programmis osalemiseks. Mõõdikuks on insuldi rehabilitatsiooni
motivatsiooniskaala29, mis saab olema KKFi spetsiifiliseks kohandatud versioon (lühike versioon – 7
küsimusega). Motivatsiooni äralõikeskoor lühekeses (7 küsimust) versioonis on 21 punkti. Eeldame
siinkohal, et KKFi korral saame rakendada sarnast äralõikepunkti.
5. Omab KKFi (dementsuse) olulisematest riskiteguritest vähemalt ühte:a) perekonnas esineb
dementsust, b) on läbi elanud ajutrauma või insuldi, c) on diabeediga ja/või kõrgvererõhutõvega.
6. On nõus õppima kasutama nutiseadet.
7. Kahjustatud on vähemalt üks järgmistest valdkondadest: 1) suhtlemine ja mälu – kuni mõõdukas
kahjustus; 2) nutiseadme kasutamine (ühiskonnas osalemiseks ja iseseisvuse suurendamiseks) –
kuni raske puudujääk; 3) igapäevategevused ja enesehool – kuni mõõdukas kahjustus, 4.) uni – kuni
mõõdukas kahjustus.
8. Omab elukohta: elab kodus, lähedaste juures või toetatud elamise teenusel või elab ajutiselt
hooldekodus.
29
White, G. H. et al. (2012) Validation of the stroke rehabilitation motivation scale: a pilot study. Asian Journal
of Gerontology & Geriatrics 7, pp. 80-87. http://www.ajgg.org/AJGG/V7N2/2011-99.pdf Skaala on eestistanud:
Palu-Laeks, M., Tamm, G., Ennok, M. (2015). Skaalat saab kasutada ka KKFiga patsientide ravimotivatsiooni
korral. Seega – ei ole vaja välja töötada uut mõõdikut. On võimalik rakendada olemas olevat mõõdikut ja
kohandada see KKFi spetsiifiliseks.
19
9. On hiljuti (viimase 6 kuu jooksul) pöördunud perearsti poole (või sattunud haiglasse)
terviseprobleemide tõttu.
10. Omab võimet liikuda iseseisvalt või abivahendite toel (sh ratastooliga).
11. Meelte funktsioonid on normikohased või kergelt kahjustatud: näeb ja kuuleb piisavalt hästi, et
suudab osaleda vestlustes.
12. Ei oma raskeid30 psühhikahäireid või neuroloogilisi seisundeid, mis takistaksid programmi
tegevustes osalemist.
Programm ei sobi kliendile, kes (vastunäidustused programmis osalemiseks):
1.On alla 60 aastane.
2. Kelle kõik kognitiivsed funktsioonid on väga heal tasemel.
3. Ei oma lähedast toetavat isikut.
4. Ei ole motiveeritud programmis osalema.
5. Ei oma ühtegi KKFi (dementsuse) riskitegurit: a) perekonnas ei esine dementsust, b) anamneesis
puudub ajutrauma või insult, c) puudub diabeet ja/või kõrgvererõhutõbi.
6. Ei ole nõus õppima programmi raames kasutama nutiseadet.
7. Kahjustatud ei ole ükski järgmistest valdkondadest: 1) suhtlemine ja mälu – kuni mõõdukas
kahjustus; 2) nutiseadme kasutamine (ühiskonnas osalemiseks ja iseseisvuse suurendamiseks) –
kuni raske puudujääk; 3) igapäevategevused ja enesehool – kuni mõõdukas kahjustus, 4.) uni – kuni
mõõdukas kahjustus.
8. Ei oma elukohta või on paigutatud ööpäevaringsele hooldusele.
9. Ei esine terviseprobleeme.
10. On sügava liikumispuudega – ei suuda liikuda ka abivahendite toel.
11. Meelte funktsioonid on kahjustunud sügavalt: ei näe või ei kuule, ei suuda osaleda vestlustes.
12. Omab rasket psüühikahäiret või neuroloogilist seisundit, mis takistab programmi tegevustes
osalemist.
B. Programmi eesmärgid ja tulemused:
1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid
RFK kood31 Tegutsemine/osalus Algtase Eesmärk
D520 Kehaosade hooldus D520.0, D520.0,
D520.1 D520.0
D520.2 D520.1
D570 Oma tervise eest hoolitsemine D570.0 D570.0
D570.1 D570.0
D570.2 D570.1
D620 Kaupade ja teenuste hankimine D620.0 D620.0
D620.1 D620.0
D620.2 D620.1
D6300 Lihtsate toitude valmistamine D6300.0 D6300.0
D6300.1 D6300.0
D6300.2 D6300.1
30
Võib olla kerge psüühikahäire, nt kerge depressioon või spetsiifiline ärevushäire, kui see ei takista programmi
tegevustes osalemist.
31
http://www3.who.int/icf/onlinebrowser/icf.cfm
20
D640 Kodutööde tegemine D640.0 D640.0
D640.1 D640.0
D640.2 D640.1
D650 Koduse vara hooldus D650.0 D650.0
D650.1 D650.0
D650.2 D650.1
B144 Mälufunktsioonid B144.0 B144.0
B144.1 B144.0
B144.2 B144.1
B134 Unefunktsioonid B140.0 B140.0
B140.1 B140.0
B140.2 B140.1
B769 Tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid B167.0 B167.0
B167.1 B167.0
B167.2 B167.1
B140 Tähelepanufunktsioonid B140.0 B140.0
B140.1 B140.0
B140.2 B140.1
B164 Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid B164.0 B164.0
B164.1 B164.0
B164.2 B164.1
167 Keele vaimsed funktsioonid B167.0 B167.0
B167.1 B167.0
B167.2 B167.1
d310 Suuliste sõnumite vastuvõtmine D310.0 D310.0
D310.1 D310.0
D310.2 D310.1
d315 Mitteverbaalsete sõnumite vastuvõtmine D315.0 D315.0
D315.1 D315.0
D315.2 D315.1
D315.3 D315.2
d325 Kirjutatud sõnumite vastuvõtmine D325.0 D325.0
D325.1 D325.0
D325.2 D325.1
D325.3 D325.2
d330 Rääkimine D330.0 D330.0
D330.1 D330.0
D330.2 D330.1
d335 Mitteverbaalsete sõnumite edastamine D335.0 D335.0
D335.1 D335.0
D335.2 D335.1
D335.3 D335.2
d345 Kirjalikud sõnumid D345.0 D345.0
D345.1 D345.0
D345.2 D345.1
D345.3 D345.2
d350 Vestlus D350.0 D350.0
D350.1 D350.0
D350.2 D350.1
21
d355 Arutelu D355.0 D355.0
D355.1 D355.0
D355.2 D355.1
d360 Kommunikatsioonivahendite ja -tehnikate D360.0 D360.0
kasutamine D360.1 D360.0
D360.2 D360.1
D360.3 D360.2
2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid
RFK kood Keskkonnategur Algtase Eesmärk
E1151 Abivahendid ja -tehnoloogiad igapäevaseks E1151.0 E1151.0
isiklikuks kasutamiseks E1151.1 E1151.0
E1151.2 E1151.1
E1151.3 E1151.2
E1201 Abivahendid ja -tehnoloogiad isiklikuks E1201.0 E1201.0
liikumiseks ning transpordiks siseruumides ja E1201.1 E1201.0
väljas E1201.2 E1201.1
3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine,
sotsialiseerumine ja vaba aeg)
Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused neljas valdkonnas: elamine, Prognoositav tulemuse
õppimine, töötamine, sotsialiseerumine/vaba aeg saavutamise indikaator
(klientide protsent)
Programmi läbimise tulemusel kasutab eakas igapäevase eluga 90%
toimetulekuks nutiseadet.
Programmi läbimise tulemusel kasutab eakas igapäevase eluga 90%
toimetulekuks järgmiseid abivahendeid: märkmik, liikumisabivahendid,
enda verbaalseks väljendamiseks abivahendid.
Programmi läbimise tulemusel oskab ja eelistab eakas suhelda enda 80%
lähedastega Skype vahendusel, kui lähedased viibivad kodust eemal.
Programmi läbimise tulemusel hakkab eakas osalema vähemalt 1 kord 80%
nädalas koduvälises tegevuses (nt käib poes, hobirühmas, väljas
jalutamas/ratastooliga sõitmas, lähedastel külas vms).
Programmi läbimise tulemusel suudab eakas päevasel ajal üksi kodus 50%
olla (vähemalt 8 tundi järjest).
Programmi läbimise tulemusel osaleb eakas veebipõhistes foorumites 50%
või on endale loonud Facebooki vm suhtlusplatvormi konto või emaili
konto.
Programmi läbimise tulemusel naaseb eakas tööturule (sh ka 10%
vabatahtlik töö ning osaline tööaeg).
22
V. Programmi keskkond
A. Programmi keskkond ja intensiivsus
Keskkond JAH EI Täpsustus
Spetsiaalne programmikeskkond nt. X
rehabilitatsiooni(programmi)asutus
Rehabilitatsiooniprogramm kliendi keskkonnas X
(kliendi kodus, haridusasutuses, töökohas või
muus sobivas kogukonna paigas, näiteks
spordikeskuses, kliendi huvikeskkonnas jms)
a) Kodu X
b) Lasteaed
c) Kool
e) töökoht
f) Muu kliendi keskkond( nt huvikeskkond vm)
Muu keskkond (näiteks koostööpartnerite
(Töötukassa) juures, avalikus ruumis jms)
1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus
Programmi üheks osaks on vanemaealise inimese ühiskondliku aktiivsuse suurendamine läbi
nutiseadme kasutamise. Nutiseade seotatakse projektis arendustöö rahastuse raames, nutiseadme
hind sisaldub teenuste hindades ja seadistatakse ekspertide poolt. Nutiseade jääb kasutamiseks
osalenud vanemaealisele, kui nad seda soovivad. Üheks oluliseks funktsiooniks nutiseadme
rakendamisel programmis on vanemaealise ligipääs teenustele ilma transpordiprobleemita. See
tähendab, et kui vanemaealine ei saa kohtuda sotsiaaltöötaja või psühholoogi või enda hobigrupiga
reaalselt, sest puudub liiklusvahend või rahaline tugi, siis nutiseadme vahendusel on võimalik siiski
sekkumisi läbi viia.
Trasport on kõigi programmi meeskonda kuuluvate ekspertide hinnangul väga oluline teema Eesti
rehabilitatsioonis ja tervishoius. Kuna rehabilitatsiooniprogrammi esimeses pooles on oluline
regulaarne (iganädalane) rehabilitatsiooniasutuse külastamine (või kliendi kodu külastamine), siis on
soovitatav, et kliendi alaline elukoht ei oleks rehabilitatsiooniasutusest ülemääraselt kaugel. Võttes
arvesse eelistingimuste puudumise teenuse järjekordade koostamisel, võib selle tingimuse täitmine
mõningatel juhtudel osutuda siiski probleemseks. Rehabilitatsiooniprogrammis on arvestatud
transpordiprobleemiga ning arendustöö rahastuse eest hüvitatakse transport piiratud mahus
(Tartumaa sisene transport rehabilitatsioonikeskusesse) või pakutakse transpordi teenust kliendile
programmi ajalistes piirides. Nutiseadme rakendamine aitab oluliselt leevendada transpordivajadust
ja leevendada selle mittekättesaadavust.
Kuivõrd riiklik rehabilitatsiooniteenus ei ole elukohapõhine teenus, siis on inimesel võimalik valida,
millisesse rehabilitatsiooniasutusse ta teenusele läheb. Käesoelvas projektis osalemiseks on vajalik, et
indiviid pöörduks VTHKsse, et osaleda pilootprojektis. Ideaalis ja tulevikus aga võiks iga soovija valida
oma elukohale kõige lähedasema või ajaliselt kõige kättesaadavama teenuse osutaja. Erinevatest
põhjustest tingituna ei ole inimesel siiski sageli võimalik valida teenust elukohale lähimast asutusest.
Oluliseks takistuseks võib osutuda asjaolu, et inimese elukohale lähemal asuvatel teenuse osutajatel
puudub kohustus pakkuda teenust eelisjärjekorras kas samas omavalitsusüksuses või samas
23
maakonnas elavatele isikutele. Teenuse kättesaadavus ei sõltu seetõttu sageli mitte niivõrd inimese
konkreetsest soovist, kus teenust saada ega ka vabade kohtade olemasolust teenuse osutaja
rehabilitatsiooniprogrammides, vaid kogu laiemat sihtrühma hõlmava rehabilitatsiooniteenuse
nõudlusest inimese elukohalähedastes asutustes ning teenuse osutajate võimekusest riigi poolt
finantseeritavas mahus rehabilitatsiooniteenuseid osutada. Teenuse finantseerimisraha piirmäärad on
riigi poolt teenuse osutajatele määratletud perioodipõhiselt sihtrühmade kaupa. Juhul kui inimese
elukohalähedastel teenuse pakkujatel on vastavale sihtrühmale mõeldud rehabilitatsiooniteenuse
maht täidetud, jääb ta järjekorda ootele. Järjekorra loomisel ei ole seadusega fikseeritud kohustust
arvestada kliendi puudest või haigusest tingitud asjaoludega (nt kohese rehabilitatsiooni vajadus jms).
Seega saab riik järjekorra koostajana teha inimestele vaid soovitusliku ettepaneku, millise teenuse
osutaja juures pääseb teenust kasutama varem kui teistes.
Käesolev programm viiakse läbi Tartus, VTHK rehabilitatsiooniasutuses ja kliendi kodus.
Rehabilitatsiooniasutuses peab olema võimalik ekspertidel kliendiga suhelda individuaalselt selleks
ettenähtud ruumis. Programmi läbiviimiseks on vajalik, et klient pääseks rehabilitatsiooniasutusse ka
siis, kui on ratastoolis. Grupitööde ja võimlemiste läbiviimiseks on vajalik ruum, mis mahutaks 5-15
inimest korraga. Kuna klient peab järjepidevalt sooritama harjutusi, on vajalik, et
rehabilitatsiooniasutus paikneks võimalikult kodu lähedal.
Lisaks ruumilisele vabadusele, mida nutiseadme kaasamine võimaldab on nutiseadme kasutamise
õpetamine oluline aitamas vanemaealisel aktiivselt osaleda ühiskonnas. Tänapäevases ühiskonnas
osalemiseks on vajalikud nutiseadmete (telefonid, arvutid jm) kasutamise oskused, mida ka
programmis treenitakse. Selleks, et olla kontaktis toimuvate üritustega, teiste inimestega (Facebook
vm) ja ka spetsialistidega ning lähedeastega (Skype) on vajalik rakendada nutiseadme õpetust
programmi vältel. Seega, programm on üles ehitatud nii, et esimesed kuud toimuvad individuaalsed
vastuvõtud rehabilitatsiooniasutuses, aktiveerides inimest kodust välja minema ja liikuma. Edaspidi
(alates 4ndast kuust) on suhtlemine spetsialistidega peamiselt veebi vahendusel. Oluline on see, et
inimene tuleks toime just enda keskkonnas ja enda kogukonnas, mistõttu on see parim viis
sekkumiseks. Sarnaseid ideid on rakendatud ka mujal maailmas. Näiteks kasutatakse veebipõhist
psühholoogilist sekkumist juba aastaid, sh ka Eestis (lahendus.net või psühholoogide
individuaalvastuvõtud Skype vahendusel). Lisaks ühiskonnas osalemisele on võimalik nutiseadme
kasutamisel arendada visuaalset taju, peenmotoorikat jm. Need on nutiseadme kasutamise positiivsed
kõrvalmõjud.
2. Programmi intensiivsus
Intensiivsus JAH EI Täpsustus
Statsionaarne rehabilitatsiooniprogramm / klient on X
rehabilitatsiooniasutuses programmi vältel
ööpäevaringselt
Rehabilitatsioon päevaprogrammina (klient on kaasatud X
programmitegevustesse tööpäeva vältel aga ei ööbi
asutuses)
Madala intensiivsusega rehabilitatsiooniprogramm X Lisanduvad kodused
(klient on kaastaTud programmitegevustesse 5 – 10 harjutused ja Skype
tundi nädalas/1-2 tundi päevas/1-2 päeva nädalas jne) vestlused.
Hajusintensiivsusega programm – kliendi tegevused X
programmis on hajutatud pikemale perioodile,
toimuvad määratud graafiku alusel vms.
Muu intensiivsus, täpsusta!
24
VI. Programmi kirjeldus
A. Programmi ettevalmistamine
Programmi ettevalmistamine on käesoleval hetkel juba alanud ja jätkub rahastuse korral juulis-
augustis. Rehabilitatsiooniprogrammi viiakse läbi VTHKs 30-l inimesel (mehed ja naised, sooline jaotus
saab olema juhuslik). Selleks, et kaasata vabatahtlikult inimesi programmi – saadetakse elektroonse
kirjaga või edastatakse telefonitsi info perearstidele ja TÜ kliinikumi erinevate osakondade juhtidele,
kellel palutakse anda märku, kui sihtrühmale vastavaid patsiente (põhikriteerium: KKFiga või selgelt
väljendunud KKFi sümptomitega) neil on leidunud, kes sooviks osaleda. Samuti jagatakse elektroonselt
või telefonitsi informatsiooni Tartumaa sotsiaaltöötajate ja teiste rehabilitatsioonikeskuste kaudu – et
leida huvilisi. Huvilised, kes ei ole SKA kaudu programmi suunatud - suunatakse esmalt piirkondliku
(Tartu) SKA juhtumikorraldaja poole, kes langetab otsuse, kas inimene võiks sellesse programmi
siseneda.
Kõik inimesed, kes programmi suunatakse – läbivad baashindamise, mille käigus küsitakse ka
informeeritud nõusolek inimeselt.
Enne programmi elluviimis on planeeritud küsida võimalusel ja ajakavast lähtuvalt luba uuringu
läbiviimiseks ka TÜ eetikakomiteelt või alternatiivselt eetikakomiteelt (sõltuvalt tähtaegadest), et
tagada võimalus programi tõhususe hindamise tulemusena avaldada teaduspublikatsioon (viimane ei
saa olema osa projektis, aga baseeruks projekti käigus kogutud andmetel). Kuivõrd teaduses on
publikatisooni olemasolu üks tõhususe indikaatoritest – on see programmi tõhususe kinnitamiseks ja
teiste spetsialistide teavitamiseks vajalik osa uuringust. Iga osaleja annab kirjaliku informeeritud
nõusoleku, enne kui programmiga alustab.
Kogu uuringu vältel teeb VTHK koostööd klientide leidmiseks ja programmi arendamiseks TÜ
ekspertidega ja teiste osapooltega – SKA juhtumikorraldajad, TÜ kliinikumi arstid ja Tartumaa
perearstid ning Tartumaa sotsiaaltöötajad.
B. Hindamine ja planeerimine
Vanemaealise sobivuse üle programmi sisenemiseks otsustatakse vastavalt soorituse määraja ja
suutlikkuse määraja alusel, hinnates kliendi võimekust õppimises, teadmiste rakendamises,
suhtlemises, inimestevahelises lävimises/suhetes, käimises ja liikumises, esemete kandmises,
liigutamises ja käsitsemises, majapidamistoimingute sooritamises ja peresuhete hoidmises.
Klienti hindavad enne programmi sisenemist erialaspetsialistid, kelle on VTHKga sõlmitud töö- või
käsundusleping (arst Helgi Kolk, psühholoog Gerly Tamm või Jane Kuperjanov, logopeed Aaro Nursi,
tegevusterapeut Kadri Paal, loovterapeut Mari-Liisa Taaler, sotsiaaltöötaja Valentina Rannikmaa),
võttes sealjuures arvesse kliendi raviarsti kirjelust kliendi seisundist ja soovitusi ning kliendi
olemasolevas rehabilitatsiooniplaanis ära toodud soovitusi (kui plaan on juba varasemalt koostatud).
Programmi saab rakendada inimesel, kes on suunatud SKA juhtumikorraldaja poolt.
Programmi jooksul: kliendi hindamiseks kasutatakse erinevaid vahendeid, mida on soovitatud
erialakirjanduses, ja sealjuures lähtutakse teaduspõhistest meetoditest. Hindamismeetodite valikul on
kasutatud järgmiseid kriteeriumeid: suunatud sihtrühmale, valiidsed ning täpsustatud ja toetatud
teadusalases kirjanduses või praktikute kogemuste põhjal efektiivseteks hinnatud.
25
Peamised hindamisvahendid (vt täpsemalt lisa 2), mida rakendatakse on:
Siinkohal loetletud hindamisvahendeid võib ja on ka mujal maailmas rakendatud erinevates ravi ja
rehabilitatsiooniprogrammides, kuna tegemist on universaalsete vahenditega, mis ei mõõda ainult
konkreetse häire korral vastavat funktsiooni vaid laiemalt – üldisemas mõttes vastavate funktsioonide
toimimist. Nende, milleks mõõdikud on disainitud. Eesti keeled on tõlgitud ja adapteeritud mitmeid
vahendeid, mille seas oleme valinud kõige paremini sobivamad ning need, mida on ka varasemalt KKFi
korral sümptomite mõõtmiseks ja seisundi hindamiseks rakendatud.
1.) MoCa test ja Corsi test – esimene mõõdab üldist kognitiivset võimekust, sh saab teha väljavõtte
erinevatest funktsioonidest, teine mõõdab ruumitöömälu. Tegemist on kognitiivseid võimeid
mõõtvate vahenditega.
2.) Inimtegevuse mudel (The Model of Human Occupation, MOHO) – tegevusteraapias rakendatav
mõõdik.
MOHO on inimese tegevusliku käitumise lahtiseletamine. Tegevuslik käitumine on kõik see, mida
inimene teeb suurema osa oma ärkveloleku ajast. Siia kuuluvad erinevad tegevused, mida võib
määratleda enese eest hoolitsemise, töö ja vaba aja tegevustena, mida iga inimene sooritab
individuaalselt talle omasel viisil. Nende tegevuste sooritamine sõltub indiviidi arusaamadest,
uskumustest, eelistustest ja kogemustest, samuti keskkonnast ja aja jooksul omandatud
käitumismallidest.
MOHO mudeli kasutamisel selgitatakse välja programmis osaleja:
a) Soov sh isiklikud mõjud ümbritsevale, väärtused ja huvid;
b) Harjumus sh tavad, rollid;
c) Sooritus sh kommunikatsioon, suhtlemine, motoorsed oskused.
3.) Motivatsiooni taseme hindamine küsimustikuga (KKFile kohandatud versioon) ja intervjuu käigus.
4.) Minimental test (Mini Mental State Examination) annab üldise ettekujutuse inimese kognitiivsetest
võimetest ning annab võimaluse hinnata programmis osaleja vaimseid tegevusvõime osasid
(orientatsioon, mällu talletamine ja meelde tuletamine, täpsus, keskendumisvõime, arvutamine) ning
keelelisi oskusi (nimetamine, kordamine, kolmeosalise käskluse täitmine, lugemine, kirjutamine).
Tegemist on üldisema kognitiivseid võimeid mõõtva vahendiga, millel on rahvusvaheliselt olemas suur
võrdlusbaas (uuringud ning kriteeriumid).
5.) Individuaalne intervjuu
6.) Pereintervjuu
7.) Nutiseadme kasutamise oskuse hindamine läbi käitumiseksperimendi: osalejale antakse lühike
ülesanne nutiseadmet kasutada teatud eesmärgil, hinnatakse ülesande sooritamise kiirust ja täpsust.
8.) Liikumisfunktsiooni individuaalne hindamine: kontrollitud liikumise ülesande sooritus. Hinnang
teisendatakse RFK skaalale.
9.) Logopeediline uuring. Funktsioneerimise tase teisendatakse RFK skaalale.
Hindamisvahendite loetelu täpsustub programmi eel arendustöö faasis (august-september 2016).
Kliendi seinsudit hinnatakse samal moel kolmel korral, et oleks võimalik võrrelda arengut ja hinnata
efektiivsust. Hindamine toimub kogu meeskonna poolt kliendi sisenemisel programmi, vahehindamine
toimub pärast 3 kuu programi läbimist ja lõpphindamine toimub 5ndal kuul. Programm on üldiselt
jagatud kaheks mõtteliseks osaks: aktiivne ja üleminek iseseisvale toimetulekule. Esimesed kolm kuud
toimuvad rehabilitatsioonitegevused aktiivsemalt ja rehabilitatsioonikeskuses kohapeal, pärast 3ndat
kuud on tegevused osaliselt veebipõhised ning kliendi oskused peaksid selleks ajaks olema üle
kandunud kodusesse keskkonda, mistõttu on võimalik jätkata juhendamisi Skype vahendusel.
26
C. Sekkumine
Programmi detailsem ajakava koos metoodika kirjeldusega ja spetsialistide hinnangulise tööjaotusega
ajaliselt kõigi teenuste lõikes (ei sisalda administratiivset tööd ja analüüsi) (tabel 2). Täpne
konkreetsete kuupäevadega ajakava lepitakse kokku kliendiga, sest see sõltub ka kliendi seisundist ja
võimalustest. Iga kliendi puhul lähtutakse samast sekkumiskavast (põhimõtete ja sisu mõttes), mis
on Tabeli 2. Tabel kajastab 91 töötunni sisu (teenused). Sealjuures arvestatakse individuaalseid
vajadusi, kuid kuna programm peaks ise olema universaalne – st teatud süstemaatiline
kontseptsuaalne viis läheneda KKFi probleemiga inimestele ning ennetada langust, siis peab iga
indiviidi erisustele lisaks arvestama programmi üldpõhimõtteid – seda kõikide klientidega ühtmoodi.
Sekkumise põhimõtted on:
1.) IGA indiviidi puhul arendatakse nelja valdkonda (uni, suhtlemine-mälu, nutitehnoloogia
kasutamine, liikumine-enesehool), juhul kui mõni valdkond ei vaja täiendavat sekkumist (on
piisavalt heal tasemel) – toimub seisundi monitooring ja säilitamine.
2.) Kaasatud peavad olema erinevate erialade spetsialistid – psühholoog, logopeed,
tegevusterapeut, sotsiaaltöötaja, arst, füsioterapeut, (muusikaterapeut).
3.) Programmi ajaline ja mahuline ning metodoloogiline fikseeritud struktuur. Programmi
rakendamisel võib teenuste ajalist mahtu (nt vastuvõtu kestus) muuta vastavalt indiviidi
vajadusele, see tegevus tuleb aga registreerida. Programmis kirjeldatud teenuste arvu ei ole
soovitatav muuta. Igale osalejale selgitatakse informeeritud nõusoleku protsessi käigus, et
tegemist on pilootuuringuga, programmi efektiivsust ei ole hinnatud ning võetakse inimese
nõusolek sellises testimisprotsessis osalemiseks. Kuna on tegelemist uudse programmi
väljatöötamise ja testimisega (piloteerimine), siis ei saa aga selle programmi tegevusi oluliselt
muuta ega ära jätta. Kui programmi vältel ilmneb, et indiviidile ei sobi programm või et
eesmärgid saavutatakse varem kui on oodatud – on võimalik programmist lahkuda ning
soovitada eraldi konkreetseid teenuseid, mida inimene soovib ja vajab. Kuna aga programmi
efektiivsust ei ole võimalik testida, kui rakenda igale indiviidile erinevat teenuste komplekti,
siis ei saa kõrvalekalded programmi ajakavast ja üldisest struktuurist olla rohkem kui
minimaalsed. See tähendab, et kui inimesel ei ole peresuhetes probleeme ja ta tunnetab, et
sotsiaaltöötaja vastuvõttu ei oleks vaja nii palju, siis võivad vastuvõtud toimuda lühemaajaliselt
ning keskendutakse positiivse seisundi säilitamisele (ei viia sisse muutuseid). Kuna aga külastus
ise ja pidev positiivse seisundi monitooring võib omada efekti – ka teistele valdkondadele, nt
liikumisaktiivsusele, une kvaliteedile, kognitiivsetele funktsioonidele – siis ei ole soovitatav ära
jätta ühtegi programmi komponenti (isegi kui klient tunnetab, et probleem puudub).
Sekkumise efektiivsuse hindamiseks on vajalik üles märkida selline tagasiside ja vajadusel
tulevikus vähendada mõnede teenuste osakaalusid või muuta programm paindlikumaks, kuid
esialgselt efektiivsuse hindamiseks on vajalik, et programmi osutamine oleks kõigile inimestele
võimalikult sarnastest tingimustes. See garanteerib teaduspõhisuse ning võimaldab hinnata
efektiivsust. Maailmas tuntud rehabilitatsioonivaldknna spetsialistid on välja toonud,e t
mitmete rehabilitatsiooniprogrammide puhul on põhiprobleemiks tõenduspõhisuse
puudumine. Püüame seda käesolevas programmis arvestada ning lähtuda teaduslikust
meetodist.
4.) Individuaalsete eripärade arvestamine. Programmi struktuur ning teenuste arv on küll
fikseeritud, nagu on ka eesmärgid. Kuna sihtrühm määrab ära üsna täpselt programmi
sisenevad inimesed, siis välistab see võimaluse, et sama programm ei sobituks absoluutselt
kokku erinevate indiviidide vajaduste ja eripäradega. Programmi vältel aga iga teenuse
osutamise sisu ja läbiviimise juures võetakse arvesse indiviidi – tema eesmärke ning vajadusi.
27
See on tänapäevase rehabilitatsiooni üks peamiseid põhimõtteid. See tähendab ka seda, et
programmi sisenevate inimeste eesmärgid võivad olla erinevad – kui programm, mida
rakendatakase on sama – st erinevatele inimestele võib programmis tehtavaid tegevusi
rakendada erineva intensiivsusega. Näiteks – kui inimesel on tugev liikumiprobleem
(rasvumine ja puudulik uni vähese liikumise tõttu), siis alustatakse lihtsamatest harjutustest
ning seatakse samm-sammult eesmärke, aga arendatavad funktsioonid ning arendamise
metoodika on sama. Kui inimene on olnud eluaeg maratonijooksja ning ta liigutab enda iga
päev vabatahtlikult – siis on tema eesmärgiks pigem olukorda säilitada ning vältida vigastuste
teket. Samamoodi kognitiivsete funktsioonide ja suhtlemise teemade juures. Programm on
väga paindlik indiviidipõhiste vajaduste suhtes – iga spetsialist lähtub sealjuures enda eriala
teadmistest ning indiviidipõhisest perspektiivist. Seega – rõhutame siinkoha, et teenuste sisu
juures on paindlikkus väga suur ning indiviidispetsiifiline. Teenuste struktuur (ajaline järgnevus
ja paralleelsus ajas) ning teenuste rakendamise metoodika ning valdkonnad aga on fikseeritud
kõigile ühtmoodi nagu kirjeldatud eelmises punktis 3.
5.) Nutiseadme rakendamine. Programmi esimeses pooles külastab inimene
rehabilitatsioonikeskust sagedamini, kuid teises pooles (4.-5.kuu) toimuvad juhendamised
peamiselt nutiseadma vahendusel.
6.) Transporditoetus. Igale osalejale pakutakse vajaduse korral transporditoetust (vt eelarvet).
7.) Tõenduspõhisus. Kõik tegevused, mida läbi viiakse baseeruvad tugeval teoreetilisel
(teaduskirjandusel baseeruval) ja praktikas rakendatavatel „heade tavade“ põhimõtetel.
Programmi enda piloottestimine toimub teaduslikku meetodit kasutades.
8.) Programmi läbiviimisel austatakse indiviidi väärikust ning lähtutakse teadus- ja
meditsiinieetikast.
Tabel 2. Sekkumiskava. Tähistused: FT-füsioterapeut, PS – psühholoog, TE – tegevusterapeut, SO –
sotsiaaltöötaja, AR – arst, LO – logopeed, MU – loovterapeut/muusikaterapeut, TT*-tehniline tugi -
nutiseadmete ekspert, kes seadistab masinad kasutusvalmis. MKT – meeskonnatöö, osaleb mitu
spetsialisti. Spetsialistide töökoormused – kokkuleppel lähtudes kliendi seisundist. Kuna kõigi
spetsialistide eesmärk on sama – arendatakase samasid funktsioone – just neid, mis on kõige enam
häiritud. Seega, vajadust spetsialistide tundide väga suures ümberjaotuseks ei peaks ilmnema.
nä-
Kuu FT PS TE SO AR LO MU
dal
Baastasem Baastaseme Baastase
e Baastaseme hindamine 1 h. Baastaseme Baastaseme me
-
hindamine hindamine 1h KODUKÜLASTU hindamine 1 h hindamine 1 h hindamin
0,5 h S e1h
III
MKT (0,5 h), osaleb ka TT*
Ind.vastuv Ind.vastuvõtt Ind.vastuvõtt 1 Ind.vastuvõtt Ind.vastuv Ind.vastuvõ
1.kuu õtt 1 h 1h h 0,5 h õtt 30 min tt 0,5 h
Perenõust
Perenõustami Perenõustamin Perenõustamin
amine 30 - - -
ne 1 h e 30 min e1h
min
IV Grupivõiml Ind.vastuvõtt Ind.vastuv Ind.vastuvõ
- Grupitöö 3 h -
emine 2 h 1 h õtt 30 min tt 0,5 h
MKT (0,5 h)
28
Nutiseadme
Grupivõiml Ind.vastuvõtt vahendusel – Ind.vastuvõtt
I - - -
emine 2 h 1 h juhendamine 0,5 h
0,5 h
Nutiseadme
vahendusel
Grupivõiml Perenõustami Perenõustamin
II - - - –
emine 2 h ne 1 h e1h
juhendamin
2. e 15 min
kuu Nutiseadme
Grupivõiml vahendusel –
III - Grupitöö 3 h - - -
emine 2 h juhendamine
0,5 h
Nutiseadme
vahendusel
IV - - - Grupitöö 3 h - - –
juhendamin
e 15 min
Grupivõiml Ind.vastuvõtt Ind.vastuvõtt Perenõustamin
I - - -
emine 2 h 1 h 0,5 h e1h
Ind.vastuvõtt
II Grupitöö 3 h - - -
0,5 h
3.kuu III Grupivõiml Perenõustami Ind.vastuvõtt Perenõustamin
- - -
emine 2 h ne 0,5 h 0,5 h e1h
Vahehindamine
Vahehinda Vahehindami 1 h. Vahehindamine Vahehindami Vahehind
-
IV mine 0,5 h ne 1h KODUKÜLASTU 1 h ne 1 h amine 1 h
S
MKT (0,5 h) osaleb ka TT*
Grupivõiml Ind.vastuvõtt Ind.vastuvõtt
I - - - -
emine 2 h 0,5 h 0,5 h
Nutiseadme
vahendusel
Grupivõiml Perenõustami Perenõustamin
II Grupitöö 3 h - - –
emine 2 h ne 0,5 h e1h
juhendamin
e 15 min
4.kuu Nutiseadme
Grupivõiml vahendusel – Perenõustamin
III - - - -
emine 2 h juhendamine e1h
15 min. PERE
Nutiseadme
Grupivõiml vahendusel –
IV - - - - -
emine 2 h juhendamine
15 min. PERE
Nutiseadm
e Nutiseadme Nutiseadme
5. vahenduse vahendusel – vahendusel –
I Grupitöö 3 h - - -
kuu l – juhendamine juhendamine
juhendami 15 min 15 min. PERE
ne 15 min
29
Nutiseadme Nutiseadme
Grupivõiml vahendusel – vahendusel –
Grupitöö 3 h - - -
emine 2 h juhendamine juhendamine
15 min. PERE 15 min
Nutiseadm
Nutiseadme
e
vahendusel
vahenduse
Grupitöö 1 h. - - –
l –
juhendamin
juhendami
e 15 min
II ne 15 min
Lõpphindamine
Lõpphinda Lõpphindami 1 h. Lõpphindamine Lõpphindami Lõpphinda
-
mine 0,5 h ne 1h KODUKÜLASTU 1 h ne 1 h mine 1 h
S
MKT (0,5 h). Tagasiside andmine osalejale ja perele meeskonnaga (0,5 h)
Märkus. Muusikateraapia on siin programmis toetav tegevus, mistõttu ei toimu selle raames ka
hindamist, kuna eeldame muusikateraapia efekti neis valdkondades, mida hindame (nt mälu).
6.-10. kuu: programmi läbiviimine kontrollgrupil. Sekkumisgrupi pikaajaline jälgimine. Viiakse läbi
hindamised – kolmel korral (6., 8. ja 10. kuul, nagu programmis). Samuti hinnatakse kontrollgruppi,
kellele alates 6ndast kuust sekkumist pakutakse. Neid andmeid aga tõenduspõhisuse kirjeldamisel ei
saa arvestada. Pikajalise efekti kirjeldamisel sekkumisrühmal arvestatakse analüüsis kõikimisi
baastaseme suhtes.
Spetsialistide rollid „SINU nutika arengu“ sekkumise läbiviimisel ja teenuste sisud (joonis 3):
Psühholoog – mälutreeningu läbiviimine,
suhtlemisharjutused.
Logopeed – kõnefunktsiooni arendavate harjutuste Füsioterapeut – kontrollitud liigutused (sh
soovitamine koduseks treenimiseks (kuivõrd tugevat nutiseadme kasutamine – täpsus ja
afaasiat vm kõnehäiret sihtrühmal – ei ole – siis on koordinatsioon, poeskäik).
logopeedi teenuse osakaal programmis väike. Tegevusterapeut – enda eest hoolitsemine,
Sotsiaaltöötaja – suhtlemine eakaaslastega, ühiskonnas igapäevased tegevused (sh toidu
osalemine, perekond, hobitegevuste jätkamine. valmistamine)
SUHTLEMINE JA MÄLU IGAPÄEVANE LIIKUMINE JA
ENESEHOOL
VISIOON: ISESEISEV TOIMETULEK JA OSALEMINE ÜHISKONNAS
NUTIKAS OSALEMINE
UNI
ÜHISKONNAS
(nutitehnoloogia kasutamine)
Füsioterapeut – liikumise kaudu parandada une kvaliteeti,
Kõik spetsialistid – magamisasend.
juhendamised ja teenuste Psühholoog – unehügieeni õpetamine.
osutamine läbi nutiseadme. Sotsiaaltöötaja – kodune keskkond.
Arst – une hindamine, soovitused (vajadusel ravimid)
Muusikaterapeut – unefuktsiooni
parandamine/säilitamine läbi emotsionaalse tasakaalu
saaavutamise muusikaterapeutiliste võtetega.
Joonis 3. Spetsilistide rollid ja eesmärgid rehabilitatsiooniprogrammi rakendamisel
30
Rehabilitatsioonispetsialistide ülesanded ja teenuste sisud:
Psühholoog – keskendub mälu treenimisele ja läbi mälutreeningu suhtlemise parandamisele. Igale
indiviidile koostatakse samadest põhimõtetest lähtub mälutreeningu programm. Sõltuvalt indiviidi
võimekusest on võimalik valida kõige sobivam raskusaste. Mälutreeningul lähtutakse olemas olevast
kirjandusest ja olemas olevatest arvutiprogrammidest. Valitakse sobivaim, mis KKFi korral võiks Eesti
valimil toimida. Vajadusel luuakse uusi instrumente jooksvalt projekti käigus. Üheks treeningvahendi
näiteks on: http://memorise.org/names-faces#/game (siin on näide - nimede ja nägude meeldejätmise
harjutustest, hetkel on küll inglise keeles, kuid sarnaseid harjutusi on võimalik teha ka eestikeelseid
ning õpetatakse vanemaealisi kasutama veebipõhiseid programme, et oleks võimalus kodus
nutiseadme vahendusel enda mälu treenida).
Füsioterapeut – liikumisvõime hindamine ning kontrollitud liikumise harjutuskava koostamine ja selle
läbiviimine, juhendamine. Keskendutakse üldise füüsilise vormi parandamisele, mis aitaks parandada
ka unefunktsiooni, kiirendada ainevahetust ja üldist enesetunnet. Samuti keskendutakse
peenmotoorikale – mis aitaks kasutada nutiseadet (sõrmede liikumisega seotud kontrolliharjutused,
haaramine, nutisedame hoidmine käes jm).
Logopeed – fookus on igapäevasel suhtlemisel – kõnefunktsiooni hindamine ja koduste ülesannete
jagamine, nt vestlusharjutused lähedastega, vajadusel häälduse korrigeerimine indiviidispetsiifiliste
harjutuste kaudu (igale inimesele koostatakse selleks konkreetsed harjutused). Kuivõrd KKFi korral ei
ole tegemist raske kõnehäirega (raske kõnepuudega kliendid on välistatud), siis on logopeedi roll
programmis minimaalne – toimub programmi alguses, mil jagab ja õpetab kodus läbiviidavaid
harjutusi.
Sotsiaaltöötaja – suhtlemisaktiivsuse tõstmine, selleks on vajalik sagedane kohtumine
sotsiaaltöötajaga ja grupitööde läbiviimine32 (klubitööna ja teemaseminarisena). Grupitöödeks on
arvestatud 3 tundi, kuna grupi algatamine, grupitöö läbiviimine ja lõpetamine on praktikute hinnangul
teadaolevalt aega nõudvad tegevused ning ühest tunnist selleks ei piisa. Selleks, et tekiks grupiliikme
„tunne“ (indiviid defineerib end selle grupi liikmena) on vajalik piisav kestus. Selleks, et läbi viia
klubitööd peab olema piisavalt ajalist varu. Mõnedel kohtumistel toimub info jagamine lähedastele.
Üldiselt on sotsiaaltöötaja sihiks indiviidi suhtlusaktiivsuse tõstmine, ühiskondlikes tegevustes
osalemise aktiivsuse tõstmine. Selleks on vajalik, et indiviid käiks sageli kodust väljas – sh külastaks
sotsiaaltöötajad rehabilitatsiooniasutuses, kus on võimalik kohtuda ka teiste klientide/patsientidega.
Kohtumiste ja grupitööde arv on just seetõttu kõrge, et suurendada iganädalast aktiivsust (mitte
kohtuda kord kuus terve päev, vaid sagedasti vähemaks ajaks). See loob harjumuse väljas käimiseks
ning keskkonna vahetumine (kodust välja) mõjutab positiivselt ka mõtlemis- ning suhtlemisvõimet
(aktiveeriva mõjuga). Individuaalsetel kohtumistel rakendab sotsiaaltöötaja CARe metoodikat.
Tegevusterapeut – aitab säilitada ja parandada igapäevast toimetulekut ning enesehoolt.
Tegevusterapeut koostab igale indiviidile vajaduspõhise sekkumiskava, mille kaudu arendatakse toidu
valmistamise ja teiste vajalike igapäevategevuste läbiviimist koduses keskkonnas ning enda eest
hoolitsemist. Tegevusterapeutiliste võtete rakendamine.
Muusikaterapeut – muusikateraapia korral on teada, et tegemist on efektiivse meetodiga, mis
aktiveerib aju ja mõjutab eelkõige emotsionaalset infotöötlust, aidates seeläbi parandada
enesetunnet. Muusikateraapia toimub eelkõige nutiseadme vahendusel. Muusikaterapeut hindab
32 Barbra Teater kirjeldab enda raamatus (õpikus) pt 14 (2014) „An Introduction To Applying Social Work Theories
And Methods“ grupitöö läbiviimise põhimõtteid ja vajalikkust sotsiaaltöös.
31
seisundit ning koostab kliendiga koos talle sobiva terapeutilise kava. Rakendatakse retseptiivset
muusika teraapiat, mille korral inimene kuulab eelnevalt kokku lepitud meloodiaid või muusikapalu ja
teeb märkmeid või mõtleb kindlatele elementidele muusikas või enda kehas toimuva üle. See aitab
lõõgastada või vastupidi aktiveerida ning võib mõjutada kaudselt positiivselt ka une kvaliteeti.
Hindamistel osaleb ka arst, kes vajadusel kirjutab lisaks vajalikke ravimeid või soovitab inimesele
vajalikke koduseid tervist parandavaid tegevusi.
Lisaks rehabilitatsiooniteenuste osutajatele osalevad programmi sisulise kokkupanekul eksperdid, kes
aitavad luua teadmistel põhinevat kontseptsiooni iga konkreetse teenuse osutamiseks. Ekspertide
üleandeks on ka tulemuste hindamine ja anaüüs. Selline tööjaotus aitab ühtlasi vähendada ka
subjektiivsust tulemuste analüüsimisel (kui rehabilitatsioonispetsialist ise hindab tulemusi võivad need
olla rohkem kallutatud lähtuvalt subjektiivsest kogemusest klientidega/patsientidega kui see on
analüütiku või teadlase hinnangu korral). Eksperdid ja praktikud loovad koos detailse sekkumisplaani
igale indiviidile - lähtudes üldisest skeemist ja põhimõtetest, mis on kirjeldatud üleval. Töölehtede ja
harjutuste väljatöötamisel on ekspertidel samuti oluline roll. Koos rehabilitatsioonispetsialistidega
luuakse detailsem sekkumiskava, mis sisaldab iga teenuse osutamise korral selle kirjeldust. Lisaks on
ekspertide seas inimesed, kes jälgivad eelarve sihipärast kasutamist ning tehniline tugi, kes abistab
nutiseadme kasutamisel ja seadistab selle iga indiviiidi jaoks eraldi.
D. Tulemuste hindamine
Meetodid, mida rakendatakse hindamistel kolmel korral on samad. Sellisel moel on võimalik
detekteerida ajas seisundi muutuseid. Hindamised viiakse läbi kolmel korral (nii kontrollgrupil kui ka
sekkumisgrupi samaaegselt):
FT PS TE SO AR LO
BAASTASE Liikumise MOCA, MOHO CARe Kliinilise Logopeedilis
(1.kuu sooritus. Corsi jt meetodil meetodil intervjuu e uuringu
3.nädal) Kahjustuse testide tulemuste tulemuste põhjal tulemus RFK
määr (RFK skoorid (vt registreeri registreeri hinnang skaalal
järgi) lisa 2), mille mine, mine, seisundi
alusel hinnang hinnang erinevatele
hinnang RFK skaalal RFK skaalal aspektidelehi
RFK skaalal nnang RFK
skaalal
VAHE- Liikumise MOCA, MOHO CARe Kliinilise Logopeedilis
HINDAMINE sooritus. Corsi jt meetodil meetodil intervjuu e uuringu
(3.kuu Kahjustuse testide tulemuste tulemuste põhjal tulemus RFK
4.nädal) määr (RFK skoorid (vt registreeri registreeri hinnang skaalal
järgi) lisa 2), mille mine, mine, seisundi
alusel hinnang hinnang erinevatele
hinnang RFK skaalal RFK skaalal aspektidel
RFK skaalal hinnang RFK
skaalal
LÕPPTASE Liikumise MOCA, MOHO CARe Kliinilise Logopeedilis
(5.kuu sooritus. Corsi jt meetodil meetodil intervjuu e uuringu
2.nädal) Kahjustuse testide tulemuste tulemuste põhjal tulemus RFK
määr (RFK skoorid (vt registreeri registreeri hinnang skaalal
järgi) lisa 2), mille mine, mine, seisundi
alusel hinnang hinnang erinevatele
RFK skaalal RFK skaalal aspektidele
32
hinnang hinnang RFK
RFK skaalal skaalal
Märkus. RFK skaala all on silmas peetud 0, 1, 2, 3, 4 – probleemi raskusastme määra.
RFK skaalale33 teisendamine:
Kuivõrd RFK skaala on eksperthinnangul põhinev, siis toimub skooride teisendamine lähtuvalt iga
valdkonna ekperdi hinnangust iga funktsiooni sooritusele. Funktsioonid, mida hinnatakse on loetletud
eesmärkide tablites (1, 2, 3, alapeatükis B – programme eesmärgid ja tulemused). Eksperdid
arvestavad sooritusel, nt testide puhul – standardiseeritud testide korral – äralõikeskoore või soovitusi,
mida on mujal maailmas sarnastel hindamistel rakendatud. Näiteks – MOCA korral on olemas andmed
varasematest uuringutest34, mille põhjal on võimalik hinnata, kas sooritus teatud funktsiooni osas on
pigem normikohane (xxx.0), kergelt kahjustunud (xxx.1), mõõdukalt (xxx.2) või raskelt (xxx.3)
kahjustunud või raske (xxx.4). Eelduseks on, et ühegi funktsiooni osas ei ole täielikku kahjustust (xxx.4)
juba programmi sisenemisel. Kui tegemist on kvalitatiivse hindamisega – nt intervjuu perega, siis
vastavalt pere ja kliendi hinnangutele ning sotsiaaltöötaja eksperthinnangule annab sotsiaaltöötaja
hinnangu kuivõrd on vastav funktsioon (nt d355 Arutelu) kahjustunud. Kui indiviid ei suuda intervjuul
või pere hinnangul koduses keskkonnas alati osaleda aruteludes, eriti keerukates, kuid vahel
lihtsamates siiski suudab, siis võib hinnanguks olla näiteks xxx.2 (mõõdukas kahjustus). Sarnaselt
kodeeritakse kõik teised hindamistulemused RFK skaalale.
E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine
Programmi läbimise kriteeriumiks on aeg (5 kuud), mis lähtub varasematest
rehabilitatsiooniprogrammide loogiast ja häire (KKF) olemusest. Kuivõrd sihiks on iseseisvumine, siis
on vajalik, et programmi käigus ei kujuneks sõltuvust rehabilitatsiooni- vm teenustest. Oluline on see,
et inimene enda keskkonnas hakkama saaks. Tulemuste hindamine toimub kogu protsessi vältel, aga
ka alguses ning lõpus. Lõpphindamisel võetakse arvesse nii toimunud kõikumisi vahehindamisel (ei
võrrelda ainult algust ja lõppu).
Vastavalt vahetulemustele, alg- ja lõpptaseme tulemustele ning arvestades ka kliendi motivatsiooni,
järjepidevust ning perekonnalt saadud infot, otsustab meeskond, kas programmi pikendada või
lõpetada programm varem kui planeeritud (eesmärgiga katkestada). Programmi saab pidada edukaks
siis, kui programm on kestnud 5 kuud ja kliendi tulemused vastavad eesmärkidele
(kliendispetsiifilised, st iga kliendi puhul võib algskoor ja ka lõppskoor olla erinev).
Programmi läbimisel teostab meeskond lisaks kvantitatiivsele analüüsile ka kvalitatiivse analüüsi.
Projekti lõpus toimub meeskonnatöö, kus arutatakse lõpptulemusi ning üldiselt kliendi arengut
programmi vältel. Vajadusel kogutakse lisainfot perekonnalt või kliendilt endalt, et hinnata seda,
33https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/E-tervis_ja_e-
tervisetoend/rfk_icf_sissejuhatus.pdf
xxx.0 EI OLE puuet (puudub, tühine, ...) 0-4% ;
xxx.1 KERGE puue (väike, nõrk, ...) 5-24% ;
xxx.2 MÕÕDUKAS puue (keskmine, tuntav, ...) 25-49% ;
xxx.3 RASKE puue (suur, tõsine, ...) 50-95% ;
xxx.4 TÄIELIK puue (vaieldamatu, sügav, ...) 96-100% ; xxx.8 täpsustamata (Tta)
xxx.9 ei ole rakendatav.
34
Nasreddine, Z. S., Phillips, N. A., Bédirian, V., Charbonneau, S., Whitehead, V., Collin, I., ... & Chertkow, H.
(2005). The Montreal Cognitive Assessment, MoCA: a brief screening tool for mild cognitive impairment. Journal
of the American Geriatrics Society, 53(4), 695-699.
33
kuivõrd edukaks programm kliendi jaoks kujunes. Kogutakse infot väljalangejate hulga kohta ning
märkmeid põhjendustega, miks inimesed välja langesid. Seda on võimalik arvestada tulevikus
programmi parandamisel.
Soovitatav on 1-2 a. pärast programmi lõppu hinnata tulemuste püsivust. Hilisem hindamine ei kuulu
käesolevasse programmi, kuid on programmi koostanud meeskonna poolt soovitatud
rehabilitatsiooniasutusele, kes programmi rakendab.
34
VII. Kvaliteedi täiustamine
A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed?
+ kaasaegne ja teaduskirjandusel põhinev sekkumisprogramm
+ programmi on koostanud eriala eksperdid, võttes arvesse sihtrühma eripärasid erinevatest
perspektiividest
+ nutiseadme rakendamine on oluline tänapäeva ühiskonnas, senini ei ole Eestis teadaolevalt sellist
programmi läbi viidud ega testitud (sarnast meetodit on testitud mujal maailmas)
+ programmi tegevused on suunatud nii indiviidile kui perele, umbes 10% peretegevusi ja üle 20%
grupitöid (kokku 42%) kõigist tegevustest.
+ kaasatud on oma eriala spetsialistid programmi väljatöötamisse
+ VTHKl on pikaajaline kogemus rehabilitatsiooniteenuste osutamisel
+ programm on laiale sihtrühmale, hüpoteesik on, et aitab ennetada dementsuse väljakujunemist
+ programmi raames paraneb indiviidi iseseisev toimetulek, väheneb pere hoolduskoormus
+ programmi edu korral on võimalik ennetada ülemääraseid kulusid ühiskonnale tervikuna
B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed?
- ressursside piirangud – rahastuse ja aja piirangud - arendustööle, ei ole võimalik välja töötada
programmi ja rakendada teenuseid samal ajal. Raskused teenuste parima järjestuse ja sisu
väljatöötamisel ajapuuduse tõttu.
- inimesed ei pruugi olla vabatahtlikult nõus osalema
- transpordi ja vajalike vahendite soetamise rahastuse puudumine – tuleb paigutada arendustöö alla,
mis ei pruugi olla piisav ja võimalik
- 30 inimesel korraga programmi läbiviimine ühe meeskonna poolt. 30 inimese kaasamine programmi
täpselt samal ajal.
- kontrollrühmale sekkumise pakkumine – kui on ebaefektiivne – tekib küsimus, kas pakkuda?
- ekspertimentaalses disainis ei ole käesolevas projektis ajalise ja ressursikulu ning korraldamise
keerukuse tõttu arvestatud hindajate endi mõju hinnangutele. Tulevikus võiks planeerida
programmide hindamist võimalusel korral topeltpimeda disainiga, kus hindajad ja programmi osutajad
ei ole samad inimesed – st hindajatel ei ole infot selle kohta, millised osalejad on osalenud
kontrollgrupis ja millised mitte.
C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks?
Programmi tõhusust saab täiendada pärast programmi läbiviimist. Näiteks: kaasates eksperte, kes
hindavad programmi toimimist, analüüsivad võimalikke kitsaskohti, pakuvad välja alternatiivseid
lahendusi. Viies läbi uus sekkumisprogramm suuremal valimil – vajalike modifikatisoonidega, mis
selguvad piloottestimise käigus. Vajalik on hinnata tõhusust ajas mitmel korral (ka 1 ja 2 a pärast
programmi läbimist), et kirjeldada progammi efekti püsivust ajas.
35
VII. Viited
Kirjandus:
Busse, A., Angermeyer, M. C., & Riedel-Heller, S. G. (2006). Progression of mild cognitive impairment
to dementia: a challenge to current thinking. The British Journal of Psychiatry, 189(5), 399-404.
Busse, A., Bischkopf, J., Riedler-Heller, S. G., & Angermeyer, M. C. (2003). Mild cognitive impairment:
prevalence and incidence according to different diagnostic criteria. The British Journal of
Psychiatry, 182(5), 449-454.
Fratiglioni L, Paillard-Borg S, Winblad B. An active and socially integrated lifestyle in late life might
protect against dementia. Lancet Neurol 2004;3:343- 53.
Gauthier, S., Reisberg, B., Zaudig, M., Petersen, R. C., Ritchie, K., Broich, K., ... & Cummings, J. L. (2006).
Mild cognitive impairment. The Lancet,367(9518), 1262-1270.
Gontkovsky, S. T., McDonald, N. B., Clark, P. G., & Ruwe, W. D. (2002). Current directions in computer-
assisted cognitive rehabilitation.NeuroRehabilitation, 17(3), 195-199.
Grady, K. E., & Wallston, B. S. (1988). Research in health care settings. Newbury Park: Sage.
Grady, K. E., & Wallston, B. S. (1988). Research in health care settings. Newbury Park: Sage.
Grady, K. E., & Wallston, B. S. (1988). Research in health care settings. Newbury Park: Sage.
Holzman RE, Rebock GW, Saczynski JS. Social network characteristics and cognition in middle aged and
older adults. J Gerontol B Psychol Sci Soc Sci 2004;59:278-84.
Larson EB, Podewils L, Guallar E. Regular exercise may delay onset of dementia. Ann Intern Med
2006;144:73-81
Mueser, K. T., Pratt, S. I., Bartels, S. J., Swain, K., Forester, B., Cather, C., & Feldman, J. (2010).
Randomized trial of social rehabilitation and integrated health care for older people with severe mental
illness. Journal of consulting and clinical psychology, 78(4), 561.
Mueser, K. T., Pratt, S. I., Bartels, S. J., Swain, K., Forester, B., Cather, C., & Feldman, J. (2010).
Randomized trial of social rehabilitation and integrated health care for older people with severe mental
illness. Journal of consulting and clinical psychology, 78(4), 561.
Mueser, K. T., Pratt, S. I., Bartels, S. J., Swain, K., Forester, B., Cather, C., & Feldman, J. (2010).
Randomized trial of social rehabilitation and integrated health care for older people with severe mental
illness. Journal of consulting and clinical psychology, 78(4), 561.
Nasreddine, Z. S., Phillips, N. A., Bédirian, V., Charbonneau, S., Whitehead, V., Collin, I., ... & Chertkow,
H. (2005). The Montreal Cognitive Assessment, MoCA: a brief screening tool for mild cognitive
impairment. Journal of the American Geriatrics Society, 53(4), 695-699.
Peat, J., Mellis, C., & Williams, K. (Eds.). (2002). Health science research: a handbook of quantitative
methods. Sage.
36
Peat, J., Mellis, C., & Williams, K. (Eds.). (2002). Health science research: a handbook of quantitative
methods. Sage.
Peat, J., Mellis, C., & Williams, K. (Eds.). (2002). Health science research: a handbook of quantitative
methods. Sage.
Petersen, R. C. (2004). Mild cognitive impairment as a diagnostic entity.Journal of internal
medicine, 256(3), 183-194.
Petersen, R. C., Caracciolo, B., Brayne, C., Gauthier, S., Jelic, V., & Fratiglioni, L. (2014). Mild cognitive
impairment: a concept in evolution.Journal of internal medicine, 275(3), 214-228.
Petersen, R. C., Stevens, J. C., Ganguli, M., Tangalos, E. G., Cummings, J. L., & DeKosky, S. T. (2001).
Practice parameter: Early detection of dementia: Mild cognitive impairment (an evidence-based
review) Report of the Quality Standards Subcommittee of the American Academy of
Neurology. Neurology,56(9), 1133-1142.
Pratt, S. I., Bartels, S. J., Mueser, K. T., & Forester, B. (2008). Helping older people experience success:
An integrated model of psychosocial rehabilitation and health care management for older adults with
serious mental illness. American Journal of Psychiatric Rehabilitation, 11(1), 41-60.
Pratt, S. I., Bartels, S. J., Mueser, K. T., & Forester, B. (2008). Helping older people experience success:
An integrated model of psychosocial rehabilitation and health care management for older adults with
serious mental illness. American Journal of Psychiatric Rehabilitation, 11(1), 41-60.
Pratt, S. I., Bartels, S. J., Mueser, K. T., & Forester, B. (2008). Helping older people experience success:
An integrated model of psychosocial rehabilitation and health care management for older adults with
serious mental illness. American Journal of Psychiatric Rehabilitation, 11(1), 41-60.
Prince, M., Bryce, R., Albanese, E., Wimo, A., Ribeiro, W., & Ferri, C. P. (2013). The global prevalence of
dementia: a systematic review and metaanalysis. Alzheimer's & Dementia, 9(1), 63-75.
Prokopenko, S. V., Mozheyko, E. Y., Petrova, M. M., Koryagina, T. D., Kaskaeva, D. S., Chernykh, T. V.,
... & Bezdenezhnih, A. F. (2013). Correction of post-stroke cognitive impairments using computer
programs. Journal of the neurological sciences, 325(1), 148-153.
Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (2005).
Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (1992). Versioon 10.
Ravaglia, G., Forti, P., Montesi, F., Lucicesare, A., Pisacane, N., Rietti, E., ... & Mecocci, P. (2008). Mild
cognitive impairment: epidemiology and dementia risk in an elderly Italian population. Journal of the
American Geriatrics Society, 56(1), 51-58.
Reid, K. J., Baron, K. G., Lu, B., Naylor, E., Wolfe, L., & Zee, P. C. (2010). Aerobic exercise improves self-
reported sleep and quality of life in older adults with insomnia. Sleep medicine, 11(9), 934-940.
Reid, K. J., Baron, K. G., Lu, B., Naylor, E., Wolfe, L., & Zee, P. C. (2010). Aerobic exercise improves self-
reported sleep and quality of life in older adults with insomnia. Sleep medicine, 11(9), 934-940.
Reid, K. J., Baron, K. G., Lu, B., Naylor, E., Wolfe, L., & Zee, P. C. (2010). Aerobic exercise improves self-
reported sleep and quality of life in older adults with insomnia. Sleep medicine, 11(9), 934-940.
37
The International Classification of Functioning, Disability and Health (2001)
Verghese J, Lipton RB, Katz MJ, et al. Leisure activities and the risk of dementia in the elderly. N Engl J
Med 2003;348:2508-16.
Westman, A., Linton, S. J., Öhrvik, J., Wahlén, P., Theorell, T., & Leppert, J. (2010). Controlled 3-year
follow-up of a multidisciplinary pain rehabilitation program in primary health care. Disability and
rehabilitation, 32(4), 307-316.
White, G. H. et al. (2012) Validation of the stroke rehabilitation motivation scale: a pilot study. Asian
Journal of Gerontology & Geriatrics 7, pp. 80-87. http://www.ajgg.org/AJGG/V7N2/2011-99.pdf Skaala
on eestistanud: Palu-Laeks, M., Tamm, G., Ennok, M. (2015).
Wilson RS, Bennet DA, Bienias JL. Cognitive activity and incident AD in a population based sample of
older persons. Neurology 2002;59:1910-14.
Veebileheküljed ja failid:
http://enesetunne.ee/app/une-monitor/
http://www.beddit.com/
http://www.enns.ee/Ravijuhendid/Dementsuse_ravijuhend.pdf
http://www.epikoda.ee/vana/include/blob.php?download=epikmain1&id=0667
http://www.who.int/mental_health/neurology/dementia/dementia_thematicbrief_epidemiology.pd
f
http://www3.who.int/icf/onlinebrowser/icf.cfm
https://www.stat.ee/277535
http://www.who.int/mental_health/neurology/dementia/dementia_thematicbrief_epidemiology.pd
f
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/E-
tervis_ja_e-tervisetoend/rfk_icf_sissejuhatus.pdf
38
Lisa 1 – REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS OSALEJA HARJUTUSTE JA/VÕI TÖÖLEHTEDE KOGU
Programmi harjutuslehtede kogu valmib programmi raames jooksvalt ja eeltööna. Käesoleval hetkel
saame lisada sotsiaaltöötaja rakendatavad töölehed, mis baseeruvad J.P. Wilkeni ja D. den Hollanderi
(1999; 2011) töödel, mille on kohandanud Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing, mis on
planeeritud ühe osana sekkumiskavast, mida viiakse läbi individuaalse nõustamise käigus
(sotsiaaltöötajaga).
Viited:
Wilken, J., & den Hollander, D. (1999). Komplexní přístup k psychosociální rehabilitaci. Sdružení Práh.
den Hollander, D., & Wilken, J. P. (2015). Supporting recovery and inclusion. Uitgeverij SWP.
Tööleht kohandatakse nutiseadmete kasutamise suhtes. 1. Tööleht: vaimsed võimed
Sotsiaalteenus
Sotsiaaltöötaja
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7.
VAIMSED VÕIMED Väga Hea Ma ei Mõnikord Tavaliselt on Ma tunnen, Ma tahaksin
hea tea on probleem et see on sellele
probleem takistuseks rohkem
tähelepanu
pöörata ja
vajan
juhendamist
Ma olen võimeline keskenduma
asjadele või inimestele
Mul on hea mälu
Ma tean alati, mis minu ümber
toimub
Ma tean, kuidas toime tulla
ümbritsevate pingetega
Ma tean, kuidas toime tulla
pingetega iseenda sees
Ma tean, kuidas toime tulla oma
emotsioonidega
Ma usun iseendasse
Ma tean, mis minu sees toimub
ja mida see tähendab
Ma oskan situatsiooni kõrvalt
vaadata
Ma tean, kuidas planeerida oma
aega
Ma tean, kuidas toime tulla oma
haiguse sümptomitega
Ma olen hea/tugev …………….
(milles)
Märkused:
39
Tööleht kohandatakse nutiseadmete kasutamise suhtes. 2. Tööleht: praktilised oskused
Sotsiaalteenus
Sotsiaaltöötaja
PRAKTILISED 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7.
OSKUSED Väga Hea Ma ei Mõnikord Tavaliselt on Ma tunnen, Ma tahaksin
hea tea on probleem see on mulle pöörata
probleem takistuseks sellele
tähelepanu ja
vajaksin
juhendamist
Ma suudan enese eest
hoolitseda
Ma suudan oma kodu korras
hoida
Mul tuleb majapidamine hästi
välja
Ma tean, kuidas rahaga ümber
käia
Ma tean, kuidas täita
pabereid/blankette
Ma oskan transporti kasutada
(jalgratas, buss, rong jne)
Ma tean, kuidas ma pean
ravimeid võtma
Ma tean, kuidas kasutada
telefoni
Ma tean, kuidas tegevusi
planeerida
Ma tean, kuidas rääkida ja teisi
hästi kuulata
Ma oskan teistega suhelda
Ma tean, kuidas säilitada
kontakte
Ma tean, kuidas lahendada
probleeme teiste inimestega
Ma tean, kuidas abi küsida kui
see on vajalik
Märkused:
40
Tööleht kohandatakse nutiseadmete kasutamise suhtes. 3. Tööleht: Suhtlemine
Sotsiaalteenus
Sotsiaaltöötaja
SUHTLEMINE/ SOTSIAALSED 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7.
SUHTED Väga Hea Ma ei Mõni-kord Tavaliselt on Ma tunnen, Ma tahaksin
hea tea on probleem see on mulle pöörata
probleem takistuseks sellele
rohkem
tähelepanu ja
vajan
juhendamist
Ma suhtlen paljude inimestega
Ma saan abi paljudelt inimestelt
Teised arvestavad minuga
Mul on head suhted oma
perekonnaga
Mul on head suhted oma
naabritega
Mul on head suhted oma
sõpradega
Mul on head suhted oma
töökaaslastega
Mul on head suhted
professionaalidega
Mul on keegi, kellega mul on
lähedane vahekord
Lisaks mul on head suhted…..
Märkused:
41
Tööleht kohandatakse nutiseadmete kasutamise suhtes. 4. Tööleht: füüsiline seisund
Sotsiaalteenus
Sotsiaaltöötaja
FÜÜSILNE SEISUND 1. 2. 3. 4. Mõni- 5. 6. 7.
Väga Hea Ma ei kord on Tavaliselt on Ma Ma tahaksin
hea tea probleem see tunnen, sellele rohkem
takistuseks et see on tähelepanu
problee pöörata ja
miks vajan
juhendamist
Üldiselt on mul hea tervis
Mul on mõnikord füüsilised
vaevused, sest
……………………………
Mul on füüsiline puue
……………………………
Mul on probleeme oma lihastega
(motoorikaga)
Ma olen tundlik ravimite suhtes
Ma väsin kiiresti
Teised füüsilised faktorid
…………………………………
...............................................
Märkused:
42
Lisa 2_ PRPGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID
Lisaks siin loetletud hindamisvahenditele on eeldatud, et ekspert kasutab ka kvalitatiivseid
hindamisvahendeid, mis on aga kliendispetsiifiliselt kokku lepitavad (nt kodukülastus või perekonnalt
info hankimine intervjuu käigus).
Neurospsühholoogilised hindamisvahendid:
Vahendi nimetus: intervjuu kliendiga (eraldi, mitte koos lähedastega)
Kirjeldus: vaba struktuur, eesmärgiks koguda subjektiivset infot kognitiivsete funktsioonide kohta
(tähelepanu, mälu ja eneseregulatsiooni) ja hakkamasaamise kohta igapäevategevustes.
Lähedaste ja koduste võimaluste piiride osas info kogumine (nt muusikakuulamisvõimaluse
olemasolu kodus, lähedaste tugi, kliendi ja lähedaste motivatsioon harjutusi sooritada,
transpordivõimalused, kodused harjumuspärased tegevused). Hinnata kliendi eneseseire võimet
(kuivõrd suudab tajuda enda haigusseisundit ja hinnata enda toimetulekut õigesti). Kaardistada
hetkeseis indiviidi enda subjektiivse hinnangu järgi.
Vahendi nimetus: intervjuu kliendi perega/lähedasega (eraldi, mitte koos kliendiga)
Kirjeldus: vaba struktuur, eesmärgiks koguda kõrvaltvaatajate infot kliendi kognitiivsete
funktsioonide kohta (tähelepanu, mälu ja eneseregulatsiooni) ja hakkamasaamise kohta
igapäevategevustes. Lähedaste ja koduste võimaluste piiride osas info kogumine (nt
muusikakuulamisvõimaluse olemasolu kodus, lähedaste tugi, motivatsioon kliendil ja lähedastel
harjutusi sooritada, transpordivõimalused, kodused harjumuspärased tegevused). Kaardistada
hetkeseis lähedase hinnangu alusel.
Vahendi nimetus: motivatsiooniküsimustik (adapteerinud eesti keelde M.Palu-Laeks, G.Tamm ja
M.Ennok, 2015)
Viide: White, G. H. et al. (2012). Validation of the stroke rehabilitation motivation scale: a pilot
study. Asian Journal of Gerontology & Geriatrics 7, pp. 80-87.
http://www.ajgg.org/AJGG/V7N2/2011-99.pdf
Vahend kohandatakse KKFi hindamiseks sobivaks projekti esimeses faasis enne inimeste kaasamist
ekspertide poolt (Margus Ennok, Gerly Tamm).
Vahendi nimetus: Montreali kognitiivsete funktsioonide hindamise lühitest (MOCA)
Viide: Nasreddine, Z. S., Phillips, N. A., Bédirian, V., Charbonneau, S., Whitehead, V., Collin, I., ... &
Chertkow, H. (2005). The Montreal Cognitive Assessment, MoCA: a brief screening tool for mild
cognitive impairment. Journal of the American Geriatrics Society, 53(4), 695-699.
Vahendi nimetus: Corsti ruumitöömälu test
Viide: Kessels, R. P., Van Zandvoort, M. J., Postma, A., Kappelle, L. J., & De Haan, E. H. (2000). The
Corsi block-tapping task: standardization and normative data. Applied neuropsychology, 7(4), 252-
258.
Vahendi nimetus: käitumiseksperiment – nutiseadme kasutamise oskus
Kirjeldus: osalejale antakse üleanne nutiseadme vahendusel sooritada ülesanne (nt saata email või
teha Skype kõne). Mõõdetakse ülesande sooritamiseks kuluvat aega ja ülesande sooritamise
täpsust. Vaatluse kaudu selgitab spetsialist välja, kuivõrd on nutiseadme kasutamine osalejale
raskuseid tekitav.
43
Logopeedilised hindamisvahendeid (näiteid, lõplik nimekiri pannakse kokku programmi koostamise
käigus):
Vahendi nimetus: logopeediline uuring
Kirjeldus: Eestis puuduvad standardiseeritud hindamisvahendid KKFi ja ka teiste neuroloogiliste ja
kognitiivsete probleemide korral kõne hindamiseks. Logopeedid kasutavad standardiseerimata
originaalseid testmaterjale kliendi keeleliste ja pragmaatiliste oskuste (kommunikatsiooni), samuti
kõnemotoorika hindamiseks. Samuti on nende vahenditega võimalik määrata kõnepuude
raskusastet ja hinnata selle dünaamikat. Lisaks originaalsetele testmaterjalidele kasutavad
logopeedid patsiendi kõne ja kommunikatsiooni hindamiseks intervjuud/vestlust kliendi või tema
lähedastega, spontaanse kõne näidiste, sh vestluse analüüsi, vaatlust (nt igapäevaelu
suhtlussituatsioonides). Logopeedilisel hindamisel uuritakse kliendi kõnemotoorikat, spontaanset
kõnet, kõnemõistmist, nimetamisoskust, järelkõnet, kirjalikku kõnet (lugemist, kirjutamist) ja
pragmaatilisi oskusi. Hinnatakse toimetulekut igapäevastes (isikule olulistes) suhtlusolukordades
(nt poeskäigu ühine planeerimine, abikaasale oma päevast jutustamine) – nii suhtlemise
kvantiteeti kui suhtluseesmärkide saavutatust (sõltumatult keelevahendite valdamisest).
Tegevusteraapia hindamisvahendid:
Vahendi nimetus: Inimtegevuse mudel (The Model of Human Occupation, MOHO). MOHO on
inimese tegevusliku käitumise lahtiseletamine. Tegevuslik käitumine on kõik see, mida inimene
teeb suurema osa oma ärkveloleku ajast. Siia kuuluvad erinevad tegevused, mida võib määratleda
enese eest hoolitsemise, töö ja vaba aja tegevustena, mida iga inimene sooritab individuaalselt
talle omasel viisil. Nende tegevuste sooritamine sõltub indiviidi arusaamadest, uskumustest,
eelistustest ja kogemustest, samuti keskkonnast ja aja jooksul omandatud käitumismallidest.
MOHO mudeli kasutamisel selgitatakse välja programmis osaleja:
a) Soov sh isiklikud mõjud ümbritsevale, väärtused ja huvid;
b) Harjumus sh tavad, rollid;
c) Sooritus sh kommunikatsioon, suhtlemine, motoorsed oskused – viimast hinnatakse
muuhulgas nutiseadme kasutamisega seoses.
Viide: Forsyth, K. & Keilhofner. 2006. The Model of Human Occupation: Integrating theory into
practice. In Duncan, E.A.S. (ed). 2006. Foundations for practice in occupational Therapy. 4th
Edition. Elsevier Limited: London.
Sotsiaaltöö hindamisvahendid:
Vahendi nimetus: (suunatud) intervjuu ja pereintervjuu
Viide (koostaja): Sotsiaaltöös laialt rakendatav meetod kliendi seisundi ja soovide kohta
informatisooni saamiseks (nii kliendilt endalt kui perekonnalt).
Vahendi nimetus: küsimustik ja harjutuslehed (CARe metoodika)
Viide (koostaja): Sotsiaalvaldkonnas üldlevinud meetod, mille abil on võimalik kvantitatiivselt
hinnata indiviidi rahulolu, motivatsiooni jm. Sageli kasutatakse skaalat 1...10. Tegemist on
introspektiivse meetodiga, mis võimaldab uurida kliendi enda seisundit ja arvamusi, aga ka teiste
arvamusi ja hoiakuid kliendi seisundist (nt perekonna hinnang kliendi hakkamasaamisele 1 (ei
suuda toime tulla iseseisvalt päevasel ajal kodus) ... 10 (saab hakkama iseseisvalt päevasel ajal
kodus).
Arstlikud hindamisvahendid:
Vahendi nimetus: kliiniline intervjuu
44
Kirjeldus: intervjuu käigus küsitleb arst sihipärast KKFi ja sellega seotud probleemide osas osalejat,
eesmärgiga selgitada välja kaebused ja terviseseisundi olukord.
Füsioterapeudi hindamisvahendid:
Vahendi nimetus: individuaalne füüsilise võimekuse hindamine
Kirjeldus: füsioterapeut hindab igal indiviidil motoorset soorituse, liigutuste kontrolli võimet ning
üldist füüsilist vormi erinevate kehaliste ülesannete kaudu. Ülesanded sõltuvad indiviidist
(raskuaste erinev).
45
Lisa 3_ PROGRAMMI TULEMUSTE KOKKUVÕTE
Kokkuvõte koostatakse pärast programmi läbiviimist hindamistulemuste (I, II ja III) põhjal.
46
Lisa 4_ PROGRAMMI ESIALGNE EELARVE (EUR) ühe kliendi kohta (vajadusel täpsustub programmi koostamisel ja koostöös Tellijaga). Hindamised
(sekkumistabelis sisaldab hindamine ka siin tabelis märgitud arsti teenust, st kogu hindamine ei kajastu hindamise koodi all, selline jaotumine on tehtud
lähtuvalt töö sisust – hindamine ja teenuse osutamine toimu sama seansi ajal – ja eelarve piirangutest).
PROGRAMMI KESTVUS/PERIOOD (ajaline mõõde) _____________________
Teenuse Ühiku hind
Maht Summa
Teenuse nimetus/maksumus 1, 2 kood (1) (1, 2)
Füsioterapeudi individuaalteenus 2001 28,1 3 84,30
NB! pereteenuste tunnid kokku:
Füsioterapeudi pereteenus 2017 49,17 0,5
24,59 11 (10,6% kõigist teenustest)
NB! grupiteenuste tunnid kokku:
Füsioterapeudi grupiteenus 2002 9,45 22
207,90 44 (42% kõigist teenustest)
Rehabilitatsioonivajaduse hindamine 1001 22,73 5,5 125,02
Rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö 1002 22,73 4
90,92
Rehabilitatsiooni tulemuste hindamine 1003 22,73 3 68,19
Psühholoogi individuaalteenus 2010 23,85 6 143,10
Psühholoogi pereteenus 2011 38,01 4 152,04
Tegevusterapeudi individuaalteenus 2003 32,54 6 195,24
Tegevusterapeudi pereteenus 2018 56,94 0,5 28,47
Sotsiaaltöötaja individuaalteenus 2004 23,85 4 95,40
Sotsiaaltöötaja pereteenus 2005 38,01 6 228,06
Sotsiaaltöötaja grupiteenus 2006 7,95 22 174,90
Arsti individuaalteenus 2028 30,95 0,5 15,48
Logopeedi individuaalteenus 2013 25,83 2 51,66
Loovterapeudi individuaalteenus 2019 32,54 2 65,08
Tehniline tugi nutiseadme rakendamisel - 20,33 2 40,66
Administratiivne tegevus - 12 5 60,00
Ekspertide poolt programmi vahendite väljatöötamine ja andmete analüüs
- 25 5
programmi koostamisel ja rakendamisel
125,00
Projektijuhtimine - 24 1 24
Kliendihind 104 2000,00
1 vastavalt Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja
hindade, ülevõetava tasu arvestamise korra ja maksimaalse suuruse ühes aastas ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise korra, maksimaalse
maksumuse ja sõidukulu määra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ Lisa 1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind“ korrutades teenuse tunnihinna koefitsiendiga 1,5.
2 Pakkuja poolt kaasatud ja esitatud spetsialistide osas, kelle osutatud tegevuste suhtes ei kohaldu sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a
määruse nr 66 Lisas 1 sätestatud teenuste tunnihinnad, kujundab ja pakub Pakkuja teenuste tunnihinnad ise.
Täpsustustega ning lisaselgitustega eelarve:
Summa SKA hinnakirja
SKA Summa
Ühiku hind järgi (st lisandväärtuseta
Teenuse hinnakirja projekti
Teenuse nimetus/maksumus 1, 2 projektis Maht hinnad - ei sisalda
kood (1) ühiku hind hinnakirja
(1,2) arendustööd, transporti ja
(2016) järgi
nutiseadme rakendamist) LISASELGITUSED:
Füsioterapeudi individuaalteenus 2001 28,1 18,73 3 84,3 56,19
Füsioterapeudi pereteenus 2017 49,17 32,78 0,5 24,585 16,39
Füsioterapeudi grupiteenus 2002 9,45 6,3 22 207,9 138,6
Rehabilitatsioonivajaduse hindamine 1001 22,73 15,15 5,5 125,015 83,325
Rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine SKA teenuse hind on madalam
1002 22,73 15,15 4 90,92
ja võrgustikutöö 60,6 kui projektis kehtestatud
Rehabilitatsiooni tulemuste hindamine 1003 22,73 15,15 3 68,19 45,45 teenuse hind – SKA hind see ei
sisalda arendustööd ega
Psühholoogi individuaalteenus 2010 23,85 15,9 6 143,1 95,4 nutiseadme rakendamist.
Psühholoogi pereteenus 2011 38,01 25,34 4 152,04 101,36 Ainult teenuse osutamise kulu.
Tegevusterapeudi individuaalteenus 2003 32,54 21,69 6 195,24 Teenuse kulu järgi arvestatakse
130,14
tööjõukulud tavapärasel moel.
Tegevusterapeudi pereteenus 2018 56,94 37,96 0,5 28,47 18,98 Neile lisandub nutiseadme
Sotsiaaltöötaja individuaalteenus 2004 23,85 15,9 4 95,4 63,6 soetamine (internetiga),
seadistamine, arendustöö.
Sotsiaaltöötaja pereteenus 2005 38,01 25,34 6 228,06 152,04 Viimase sisalduvad SKA
Sotsiaaltöötaja grupiteenus 2006 7,95 5,3 22 174,9 116,6 hindadest ülejäävas summas.
48
Arsti individuaalteenus 2028 30,95 20,63 0,5 15,475 10,315
Logopeedi individuaalteenus 2013 25,83 17,22 2 51,66 34,44
Loovterapeudi individuaalteenus 2019 32,54 21,69 2 65,08 43,38
Jääb samaks, sest pole SKA
Tehniline tugi nutiseadme rakendamisel - 20,33 - 2 40,66
40,66 hinnakirjas.
Jääb samaks, sest pole SKA
Administratiivne tegevus - 12 - 5 60
60 hinnakirjas.
Ekspertide poolt programmi vahendite
väljatöötamine ja andmete analüüs programmi - 25 - 5 125 Jääb samaks, sest pole SKA
koostamisel ja rakendamisel 125 hinnakirjas.
Jääb samaks, sest pole SKA
Projektijuhtimine - 24 - 1 24
24 hinnakirjas.
Kliendihind 104 1999,995 1416,47
Projekti hinnakirja (1,5 kordse hinnaga teenused) ja SKA hinnakirja alusel arvutatud summade vahe (nn ülejääk
arendustööks, transpordiks ja nutiseadmeks): 583,525 <-- A+B+C
Nutiseadme hinnanguline maksumus ja esmane seadistamine koos õpetamisega (seadme hind ja esmane
tarkvara seadmistamine, internet jms sisaldub 1,5 kordse teenuste hinna sees): 300 A
Transporditoetus (indiviidi kohta, sisaldub 1,5 kordse teenuste hindade sees): 50 B
Rehabilitatsioonitöötajate endi panus (7 inimest) uue programmi väljatöötamisse, sh teenuse osutamisel uute
töölehtede ettevalmistamine, andmete registreerimine hindamistel jms (kõik see sisaldub 1,5 kordses teenuse
hinnas): 233,525 C
Lisaks soovitatakse indiviidil taotleda toetust kohalikust omavalitsusest transpordi kompenseerimiseks (selle kohta jagab programmis infot sotsiaaltöötaj).
Nutiseadmete kulude suurenemisel finantseerib VTHK tekkiva lisakulu omafinantseeringuna (kuni 50% tekkivast kulust, maksimaalselt kuni 300 EUR inimese
kohta).
Klientide arv programmis 30
Programmi kogu maksumus (ümardatud ühelisteni), EUR 60 000
49
Teenuste ja spetsialistide töötundude jaotus
Kas on kantud Töö maht
rehab.teenuse tundides (sh
Töötajad Haridus Roll ja ülesanded MT registrisse? sisaldab kõike)*
Eksperdid (tugifunktsioon):
osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel, osaleb
Helgi Kolk geriaater andmete analüüsis 100
osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel, osaleb
Aaro Nursi logopeed, doktorant TÜ andmete analüüsis 100
Kokku
osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel, osaleb ekspertide
Margus Ennok neuropsühholoog, doktorant TÜ andmete analüüsis 100 koormus:
Uku Varblane majandusekspert, doktorant TÜ konsulteerib eelarve jälgimisel 10 380 h
Maarika Lukk majandusekspert jälgib eelarve kasutamist, raamatupidamine 10
tehniline tugi, iga kliendi korral abistab nutiseadme 12,1%
Heiki Kasemägi tehnikateadlane, PhD TÜ kasutamisel, seadistab nutiseadmed 60 kogu ajast
Rehabilitatsioonimeeskond:
rehabilitatsiooniosakonna osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel ja teenuste
Ülle Lepik juhataja-psühholoog, MA osutamisel, rehabilitatsioonimeeskonna koordinaator JAH 450
osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel ja teenuste
Valentina Rannikmaa sotsiaaltöötaja, MA osutamisel JAH 690
osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel ja teenuste
Miia Sulg füsioterapeut, MA osutamisel JAH 360
osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel ja teenuste
Mariliisa Taaler muusikaterapeut, BA osutamisel JAH 180
psühholoog ja analüütik, osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel ja teenuste
Gerly Tamm doktorant TÜ osutamisel, projektijuht, osaleb andmete analüüsis JAH 450
osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel ja
Jane Kuperjanov psühholoog, BA osutamisel JAH 280
Eripedagoogika, tegevusteraapia, osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel ja
Kadri Paal MA omandamisel osutamisel JAH 330
KOKKU
(tunnid): 3120
*Samad töötundide mahud kajastuvad CV-del. Rehabilitatsioonimeeskonna väliste ekspertide tööde maht jääb alla 20%.
50
Lisa 4_ PROGRAMMI ESIALGNE EELARVE (EUR) ühe kliendi kohta (vajadusel täpsustub programmi koostamisel ja koostöös Tellijaga). Hindamised
(sekkumistabelis sisaldab hindamine ka siin tabelis märgitud arsti teenust, st kogu hindamine ei kajastu hindamise koodi all, selline jaotumine on tehtud
lähtuvalt töö sisust – hindamine ja teenuse osutamine toimu sama seansi ajal – ja eelarve piirangutest).
PROGRAMMI KESTVUS/PERIOOD (ajaline mõõde) _____________________
Teenuse Ühiku hind
Maht Summa
Teenuse nimetus/maksumus 1, 2 kood (1) (1, 2)
Füsioterapeudi individuaalteenus 2001 28,1 3 84,30
NB! pereteenuste tunnid kokku:
Füsioterapeudi pereteenus 2017 49,17 0,5
24,59 11 (10,6% kõigist teenustest)
NB! grupiteenuste tunnid kokku:
Füsioterapeudi grupiteenus 2002 9,45 22
207,90 44 (42% kõigist teenustest)
Rehabilitatsioonivajaduse hindamine 1001 22,73 5,5 125,02
Rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö 1002 22,73 4
90,92
Rehabilitatsiooni tulemuste hindamine 1003 22,73 3 68,19
Psühholoogi individuaalteenus 2010 23,85 6 143,10
Psühholoogi pereteenus 2011 38,01 4 152,04
Tegevusterapeudi individuaalteenus 2003 32,54 6 195,24
Tegevusterapeudi pereteenus 2018 56,94 0,5 28,47
Sotsiaaltöötaja individuaalteenus 2004 23,85 4 95,40
Sotsiaaltöötaja pereteenus 2005 38,01 6 228,06
Sotsiaaltöötaja grupiteenus 2006 7,95 22 174,90
Arsti individuaalteenus 2028 30,95 0,5 15,48
Logopeedi individuaalteenus 2013 25,83 2 51,66
Loovterapeudi individuaalteenus 2019 32,54 2 65,08
Tehniline tugi nutiseadme rakendamisel - 20,33 2 40,66
Administratiivne tegevus - 12 5 60,00
Ekspertide poolt programmi vahendite väljatöötamine ja andmete analüüs
- 25 5
programmi koostamisel ja rakendamisel
125,00
Projektijuhtimine - 24 1 24
Kliendihind 104 2000,00
1 vastavalt Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja
hindade, ülevõetava tasu arvestamise korra ja maksimaalse suuruse ühes aastas ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise korra, maksimaalse
maksumuse ja sõidukulu määra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ Lisa 1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind“ korrutades teenuse tunnihinna koefitsiendiga 1,5.
2 Pakkuja poolt kaasatud ja esitatud spetsialistide osas, kelle osutatud tegevuste suhtes ei kohaldu sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a
määruse nr 66 Lisas 1 sätestatud teenuste tunnihinnad, kujundab ja pakub Pakkuja teenuste tunnihinnad ise.
Täpsustustega ning lisaselgitustega eelarve:
Summa SKA hinnakirja
SKA Summa
Ühiku hind järgi (st lisandväärtuseta
Teenuse hinnakirja projekti
Teenuse nimetus/maksumus 1, 2 projektis Maht hinnad - ei sisalda
kood (1) ühiku hind hinnakirja
(1,2) arendustööd, transporti ja
(2016) järgi
nutiseadme rakendamist) LISASELGITUSED:
Füsioterapeudi individuaalteenus 2001 28,1 18,73 3 84,3 56,19
Füsioterapeudi pereteenus 2017 49,17 32,78 0,5 24,585 16,39
Füsioterapeudi grupiteenus 2002 9,45 6,3 22 207,9 138,6
Rehabilitatsioonivajaduse hindamine 1001 22,73 15,15 5,5 125,015 83,325
Rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine SKA teenuse hind on madalam
1002 22,73 15,15 4 90,92
ja võrgustikutöö 60,6 kui projektis kehtestatud
Rehabilitatsiooni tulemuste hindamine 1003 22,73 15,15 3 68,19 45,45 teenuse hind – SKA hind see ei
sisalda arendustööd ega
Psühholoogi individuaalteenus 2010 23,85 15,9 6 143,1 95,4 nutiseadme rakendamist.
Psühholoogi pereteenus 2011 38,01 25,34 4 152,04 101,36 Ainult teenuse osutamise kulu.
Tegevusterapeudi individuaalteenus 2003 32,54 21,69 6 195,24 Teenuse kulu järgi arvestatakse
130,14
tööjõukulud tavapärasel moel.
Tegevusterapeudi pereteenus 2018 56,94 37,96 0,5 28,47 18,98 Neile lisandub nutiseadme
Sotsiaaltöötaja individuaalteenus 2004 23,85 15,9 4 95,4 63,6 soetamine (internetiga),
seadistamine, arendustöö.
Sotsiaaltöötaja pereteenus 2005 38,01 25,34 6 228,06 152,04 Viimase sisalduvad SKA
Sotsiaaltöötaja grupiteenus 2006 7,95 5,3 22 174,9 116,6 hindadest ülejäävas summas.
49
Arsti individuaalteenus 2028 30,95 20,63 0,5 15,475 10,315
Logopeedi individuaalteenus 2013 25,83 17,22 2 51,66 34,44
Loovterapeudi individuaalteenus 2019 32,54 21,69 2 65,08 43,38
Jääb samaks, sest pole SKA
Tehniline tugi nutiseadme rakendamisel - 20,33 - 2 40,66
40,66 hinnakirjas.
Jääb samaks, sest pole SKA
Administratiivne tegevus - 12 - 5 60
60 hinnakirjas.
Ekspertide poolt programmi vahendite
väljatöötamine ja andmete analüüs programmi - 25 - 5 125 Jääb samaks, sest pole SKA
koostamisel ja rakendamisel 125 hinnakirjas.
Jääb samaks, sest pole SKA
Projektijuhtimine - 24 - 1 24
24 hinnakirjas.
Kliendihind 104 1999,995 1416,47
Projekti hinnakirja (1,5 kordse hinnaga teenused) ja SKA hinnakirja alusel arvutatud summade vahe (nn ülejääk
arendustööks, transpordiks ja nutiseadmeks): 583,525 <-- A+B+C
Nutiseadme hinnanguline maksumus ja esmane seadistamine koos õpetamisega (seadme hind ja esmane
tarkvara seadmistamine, internet jms sisaldub 1,5 kordse teenuste hinna sees): 300 A
Transporditoetus (indiviidi kohta, sisaldub 1,5 kordse teenuste hindade sees): 50 B
Rehabilitatsioonitöötajate endi panus (7 inimest) uue programmi väljatöötamisse, sh teenuse osutamisel uute
töölehtede ettevalmistamine, andmete registreerimine hindamistel jms (kõik see sisaldub 1,5 kordses teenuse
hinnas): 233,525 C
Lisaks soovitatakse indiviidil taotleda toetust kohalikust omavalitsusest transpordi kompenseerimiseks (selle kohta jagab programmis infot sotsiaaltöötaj).
Nutiseadmete kulude suurenemisel finantseerib VTHK tekkiva lisakulu omafinantseeringuna (kuni 50% tekkivast kulust, maksimaalselt kuni 300 EUR inimese
kohta).
Klientide arv programmis 30
Programmi kogu maksumus (ümardatud ühelisteni), EUR 60 000
50
Teenuste ja spetsialistide töötundude jaotus
Kas on kantud Töö maht
rehab.teenuse tundides (sh
Töötajad Haridus Roll ja ülesanded MT registrisse? sisaldab kõike)*
Eksperdid (tugifunktsioon):
osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel, osaleb
Helgi Kolk geriaater andmete analüüsis 100
osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel, osaleb
Aaro Nursi logopeed, doktorant TÜ andmete analüüsis 100
Kokku
osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel, osaleb ekspertide
Margus Ennok neuropsühholoog, doktorant TÜ andmete analüüsis 100 koormus:
Uku Varblane majandusekspert, doktorant TÜ konsulteerib eelarve jälgimisel 10 380 h
Maarika Lukk majandusekspert jälgib eelarve kasutamist, raamatupidamine 10
tehniline tugi, iga kliendi korral abistab nutiseadme 12,1%
Heiki Kasemägi tehnikateadlane, PhD TÜ kasutamisel, seadistab nutiseadmed 60 kogu ajast
Rehabilitatsioonimeeskond:
rehabilitatsiooniosakonna osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel ja teenuste
Ülle Lepik juhataja-psühholoog, MA osutamisel, rehabilitatsioonimeeskonna koordinaator JAH 450
osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel ja teenuste
Valentina Rannikmaa sotsiaaltöötaja, MA osutamisel JAH 690
osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel ja teenuste
Miia Sulg füsioterapeut, MA osutamisel JAH 360
osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel ja teenuste
Mariliisa Taaler muusikaterapeut, BA osutamisel JAH 180
psühholoog ja analüütik, osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel ja teenuste
Gerly Tamm doktorant TÜ osutamisel, projektijuht, osaleb andmete analüüsis JAH 450
osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel ja
Jane Kuperjanov psühholoog, BA osutamisel JAH 280
Eripedagoogika, tegevusteraapia, osaleb hindamisel ja programmi väljatöötamisel ja
Kadri Paal MA omandamisel osutamisel JAH 330
KOKKU
(tunnid): 3120
*Samad töötundide mahud kajastuvad CV-del. Rehabilitatsioonimeeskonna väliste ekspertide tööde maht jääb alla 20%.
51
Astangu soovitused ja küsimused (hinnang: vajalik täiendada) Vastused küsimustele ja täiendus te selgitused (VTHK ja eksperdid) 1.) Sihtgrupiks on kergete kognitiivsete funktsioonide häirega vanemaealised inimesed, kellel on kõrgendatud risk dementsuse tekkimisele. Programmi vajadus sihtgrupile on põhjendatud. Sihtgrupi kirjeldus vajab siiski ühtlustamist läbi programmi teksti (lk 4, lk 7, lk 17, lk 18 - esialnge sihtgrupi kirjeldus on kitsam ja viitab vähematele diagnoosidele, hiljem laiem selgitus). Tulenevalt programmi pealkirjast ja eesmärkidest on ebaselge, kas programmis osalevatel klientidel on samad piirangud ja samad eesmärgid võrreldes "Rehablitatsiooniprogrammiga insult 65+"?, kus võrreldes käesolevas programmiga esineb identseid kirjeid? Mh esinevad tekstis viited insuldile ja selle skooridele (nt lk 18 p 4)? Kattuvused esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangutes, keskkonna tegurites, ühiskonnas osalemist puudutavates eesmärkides. Samuti on suures osas samad kasutatavad hindamisvahendid (sh puuduvad viided füsioterapeudi poolt kasutatavatele hindamis- ja sekkumismetoodikatele). Kas mitmete alapeatükkide 100% kattuvus "Rehabilitatsiooniprogrammiga Insult 65+ " on teadlik või juhuslik? Sekkumisgrupp ja kontrollgrupp moodustatakse juhuslikkuse alusel erinevatest klientidest - vajaks selgitust, kas planeeritud sekkumised on universaalsed ja sobivad kõikidele klientidele ühetaoliselt (kaasatavad spetsialistid, mahud jm) ning kas/kuidas on kavandatud individualiseerimine? Põhjendus eksperimentaalse tehnika kasutamiseks (sekkumisgrupp ja kontrollgrupp) ei ole piisav - vajab täiendamist kuidas ning milliste näitajate alusel sekkumis- ja kontrollgruppi võrreldakse? Milles väljenduvad kontrollgrupile rakendatavad tegevused (viidatud lk 14)? Ka kontrollgrupile rakendatavate tegevuste mõju vajab hindamist (enne ja pärast). Palume kirjeldust uuringudisaini valiku ja teostatavate tegevuste kohta täpsustada. Samuti palume täiendada planeeritud sekkumiste sisukirjeldusi - miks teatud spetsialistid on kaasatud ning mis on nende teenuse sisu (hetkel kirjeldus üldine ja nimetatud vaid individuaalteenust, pereteenust ja grupiteenust). Vajab täiendamist, millistel eesmärkidel ja mida teeb sotsiaaltöötaja (22h?). Aitäh põhjendatud ja detailse tagasiside eest. Oleme sisse viinud mitmeid muudatusi projekti pakkumuses programmi kirjelduses. Siinkohal on täpsemalt lahti selgitatud, millised parandused on tehtud. Sihtgrupi kirjeldust on ühtlustatud kogu teksti ulatuses. Kuivõrd esimeses kokkuvõtlikus tekstis (kokkuvõte programmi kohta) on üldisem info sihtrühma kohta, siis ei ole seal täpsustatud, millisel tasemel peavad erinevad funktsioonid töökorras olema. Sihtrühmaks on kerge kognitiivse häirega (KKFi diagnoosiga, RHK-10 F06.7 ) või selle selgelt väljendunud sümptomitega (rehabilitatsioonispetsialisti või juhtumikorraldaja hinnangul) 60+ ealised inimesed, kellel on suurenenud risk dementsuse tekkeks. Osaleja on motiveeritud suurendama või säilitama iseseisvat hakkamasaamist ja on viimase 6 kuu jooksul sattunud arsti juurde terviseprobleemide (nt diabeet, insult, peatrauma vm) tõttu. Dementsuse olulisimatest riskiteguritest omab vähemalt ühte: a) perekonnas esineb dementsust, b) on läbi elanud ajutrauma või insuldi, c) on diabeediga ja/või kõrgvererõhutõvega. Omab vähemalt ühte toetavat lähedast inimest, elab kodus, lähedase juures või toetatud elamise teenusel, on võimeline liikuma (ise või abivahendiga), omab kuulmis- ja nägemisvõimet. Täpsem määratlus on kirjeldatud programmis lk 19-20. Lisaks – täiendasime epidemioloogilisi andmeid , et täpsustada potentsiaalse sihtrühma suurust: Eestis oli 1.jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel kokku 333 835 üle 60 aastast elanikku. Neist 10 000 kuni 66 767 on KKFi sümptomitega (või diagnoosiga), kellest kolmandikul on kujunenud dementsus või on oodata dementsuse teket (st Eestis on hinnanguliselt hetkel 3333 kuni 22 255 kõrgenenud demetsusriskiga inimest). Käesolev programm on suunatud sellele sihtrühmale, kellel on KKF ja kõrgenenud risk dementsuse tekkeks. Viited insuldile teksti sees on parandatud või täiendatud selgitustega . KKFi programmi üldeesmärk kattub osaliselt mõnede teiste programmide eesmärkidega ( sh nt " Rehablita tsiooniprogrammiga insult 65+") kuna enamikul programmidest on eesmärgiks indiviidi iseseisva toimetuleku parandamine ja lähedaste hoolduskoormuse vähendamine . Ka KKFi nutika arengu programmi puhul on see nii . Sisuline osa – kuidas eesmärkideni jõutakse aga sõltub defitsiidist ning häire olemusest ning seetõttu programm ei kattu insuldi rehabilitatsiooniprogrammiga , sest sihtrühm on teistsugune . KKFi programmi eesmärgiks on parandada hakkamasaamist neljas v aldkonnas , mis kokkuvõtteks viiks parema iseseisva hakkamasaamiseni ja aitaks ennetada dementsuse teket : 1.) suhtlemine ( mitte kõnehäire vaid suhtlemises osalemise mõttes ) ja mälu , 2.) igapäevane liikumine ja enesehool , 3.) nutikas osalemine ühiskonnas ( nutiseadme kasutamine ), 4.) uni . Kuna aga insult on üks võimalikest põhjustest , miks KKF võib tekkida ( aga mitte ainuke põhjus , vt lk 7 „ Kerge kognitiivse häire tekkepõhjused ” ), siis on oluline arvestada , et mõnedel inimestel , kes sattuvad programmi on olnud insult. Käesolevas programmis aga laienevad ranged piirangud : me eeldame , et inimesel ei ole tugevat kõnehäiret või söömishäiret või mõnda teist puuet avaldunud täielikul määral ( vt eesmärke lk 20-23). Programm on inimestele , kellel ei ole veel tugevaid probleeme välja kujunenud ( võib olla kuni xxx.2 RHK järgi mõõduka probeemiga tegu , ainult kommunikatsioon – st nutiseadme kasutamine , sõnumite vastuvõtmine ja saatmine – nii emailed, telefonikõned , skype kõned jms võib olla raskelt puudulikul tasemel - xxx.3). Võrdluseks : kui insuldi programmis oli suunaks juba insuldist tekkinud raskemate probleemidega inimeste rehabiliteerimine ( inimestel võis olla kõnehäire , probleemid enesehügieeni ja igapäevaste tegevustega tugevalt väljendunud ), siis KKFi korral on väljendunud mõningased probleemid hakkamasaamisel , kognitiivsed probleemid ja suhtlemisprobleemid , aga mitte afaasia või mõni teine tugev insuldi ga kaasneda võiv neuroloogiline või psühhiaatriline häire ja suund on probleemide süvenemise ennetamisel . Osaline kattuvus eesmärkide osas on oodatud ja teadlik , sest insult on üks võimalikest põhjustest , miks KKF välja kujuneb . Täpsustasime eesmärke ning võtsime välja need, mis võiks olla ülemäärased ( nt toitumisega seotud eesmärgid , sest eeldame , et sihtrühmal seda probleemi oluliselt väljendunud ja rehabiliteerimist vajaval kujul väljendunud ei ole), täiendatud on nutitehnoloogia kasutamisega seotud eesmärke vastavalt soovitustele . Füsioterapeutiline hindamine toimub individuaalselt – kontrollitud liigutuste soorituse hindamise kaudu . Inimesele antakse ülesanne sooritada teatud liigutus ( nt käega haaramine , sõrmede peenmotoorika vm ), mille parameetreid spetsialist hindab ning annab sooritusele lõppkokkuvõttes hinnangu RFK skaalal – 0-4 ( kuivõrd on vastav funktsioon häiritud ). Tekstis on täiendatud hindamisvahendeid ja teenuste sisu , lk 28 ja lk 32-34. Sealjuures on selgitatud füsioteraapia vajadust KKFi süvenemise ennetamisel . Selgitatud on ka logopeedilise sekkumise vähesust : eeldame , et sihtrühmal ei ole kõnehäiret – suhtlemine , mida arendatakse on suhtlemine kui sotsiaalne tegevus – arendatakse mitte niivõrd hääldamist ja häälikute väljaütlemist või keelefunktsiooni vaid rõhk on suhtlusolukordades osalemise suurendamisel , arendatakse suhtlemisaktiivsust jm – mis on pigem sotsiaaltöötaja valdkonda kuuluvad tegevused . Lisatud on joonis 3. Sotsiaaltöötaja töökoormuse ja töö sisu selgitused on lisatud lk 33: “ Sotsiaaltöötaja – eesmärgiks inimese suhtlemisaktiivsuse tõstmine, selleks on vajalik sagedane kohtumine sotsiaaltöötajaga ja grupitööde läbiviimine (klubitööna ja teemaseminaridena). Grupitöödeks on arvestatud igaks kohtumiseks 3 tundi, kuna grupi algatamine, grupitöö läbiviimine ja lõpetamine on praktikute hinnangul teadaolevalt aega nõudvad tegevused ning ühest tunnist selleks ei piisa. Selleks, et tekiks grupiliikme „tunne“ (indiviid defineerib end selle grupi liikmena) on vajalik piisav kestus. Selleks, et läbi viia klubitööd peab olema piisavalt ajalist varu. Mõnedel kohtumistel toimub info jagamine lähedastele. Üldiselt on sotsiaaltöötaja sihiks indiviidi suhtlusaktiivsuse tõstmine, ühiskondlikes tegevustes osalemise aktiivsuse tõstmine. Selleks on vajalik, et indiviid käiks sageli kodust väljas – sh külastaks sotsiaaltöötajad rehabilitatsiooniasutuses, kus on võimalik kohtuda ka teiste klientide/patsientidega. Kohtumiste ja grupitööde arv on just seetõttu kõrge, et suurendada iganädalast aktiivsust (mitte kohtuda kord kuus terve päev, vaid sagedasti vähemaks ajaks). See loob harjumuse väljas käimiseks ning keskkonna vahetumine (kodust välja) mõjutab positiivselt ka mõtlemis- ning suhtlemisvõimet (aktiveeriva mõjuga).“ Hindamine – lk 35 („Tulemuste hindamine“) – tabelis on kirjeldatud iga spetsialisti poolt rakendatavaid hindamisvahendeid ja hindamise ajalist kulgu. Hindamine viiakse läbi kontrollitavuse tagamiseks nii kontrollgrupil kui sekkumisgrupil samaaegselt kolmel korral. Täiendused on lisatud programmi teksti. Individualiseerimine – lk 29-30 on täpsustatud, mil määral on võimalik programmi kohandada lähtudes indiviidi eripäradest. Kirjeldame kahte printsiipi. Esimene kirjeldab seda, mil määral peaks olema programm jäik (printsiip 3: Programmi ajaline ja mahuline ning metodoloogiline fikseeritud struktuur) ja teine seda, kui palju on võimalik paindlikult kohandada. Printsiip nr 4: „ Individuaalsete eripärade arvestamine. Programmi struktuur ning teenuste arv on küll fikseeritud, nagu on ka eesmärgid. Kuna sihtrühm määrab ära üsna täpselt programmi sisenevad inimesed, siis välistab see võimaluse, et sama programm ei sobituks absoluutselt kokku erinevate indiviidide vajaduste ja eripäradega. Programmi vältel , aga iga teenuse osutamise sisu ja läbiviimise juures võetakse arvesse indiviidi – tema eesmärke ning vajadusi. See on tänapäevase rehabilitatsiooni üks peamiseid põhimõtteid. See tähendab ka seda, et programmi sisenevate inimeste eesmärgid võivad olla erinevad – kui programm, mida rakendatakse on sama – st erinevatele inimestele võib programmis tehtavaid tegevusi rakendada erineva intensiivsusega. Näiteks – kui inimesel on tugev liikumisprobleem (rasvumine ja puudulik uni vähese liikumise tõttu), siis alustatakse lihtsamatest harjutustest ning seatakse samm-sammult eesmärke, aga arendatavad funktsioonid ning arendamise metoodika on sama. K ui inimene on olnud eluaeg sportlik ning liigub iga pä evaselt – siis on tema eesmärgiks pigem olukorda säilitada ning vältida vigastuste teket. Samamoodi kognitiivsete funktsioonide ja suhtlemise teemade juures. Programm on paindlik indiviidipõhiste vajaduste suhtes – iga spetsialist lähtub sealjuures enda eriala teadmistest ning indiviidipõhisest perspektiivist. Seega – rõhutame siinkoha, et teenuste sisu juures on paindlikkus väga suur ning indiviidispetsiifiline. Teenuste struktuur (ajaline järgnevus ja paralleelsus ajas) ning teenuste rakendamis e metoodika ning valdkonnad on aga fikseeritud kõigile ühtmoodi. 2.) Tõenduspõhisus on välja toodud teoreetilistel alustel ja ei ole seotud praktilise rakendamisega. On välja toodud töölehed aga ei selgu nenede kohandamine ja rakendamine. Ei ole arusaadav, kuidas testi tulemused RFKksse kodeeritakse ja mida need täpselt mõõdavad ja kuidas seostuvad eesmärkidega. Füsioterapeudi hindamisvahendid puuduvad. Tõenduspõhisust ning programmi läbiviimise disaini , testide kohandamist ja sekkumise põhimõtteid on kirjeldatud täpsemalt lk 28-32. RFK skaalale teisendamist on täpsustatud lk 35-36: “ kuivõrd RFK skaala on eksperthinnangul põhinev , siis toimub skooride teisendamine lähtuvalt iga valdkonna ekperdi hinnangust iga funktsiooni sooritusele . Funktsioonid , mida hinnatakse on loetletud eesmärkide tablites (1, 2, 3, alapeatükis B – programmi eesmärgid ja tulemused ). Eksperdid arvestavad sooritusel , nt testide puhul – standardiseeritud testide korral – äralõikeskoore või soovitusi , mida on mujal maailmas sarnastel hindamistel rakendatud . Näiteks – MOCA korral on olemas andmed varasematest uuringutest , mille põhjal on võimalik hinnata , kas sooritus teatud funktsiooni osas on pigem normikohane (xxx.0), kergelt kahjustunud (xxx.1), mõõdukalt (xxx.2) või raskelt (xxx.3) kahjustunud või raske (xxx.4). Eelduseks on, et ühegi funktsiooni osas ei ole täielikku kahjustust (xxx.4) juba programmi sisenemisel . Kui tegemist on kvalitatiivse hindamisega – nt intervjuu perega , siis vastavalt pere ja kliendi hinnangutele ning sotsiaaltöötaja eksperthinnangule annab sotsiaaltöötaja hinnangu kuivõrd on vastav funktsioon ( nt d355 Arutelu ) kahjustunud . Kui indiviid ei suuda intervjuul või pere hinnangul koduses keskkonnas alati osaleda aruteludes , eriti keerukates , kuid vahel lihts amates siiski suudab , siis on hinnanguks xxx.2 ( mõõdukas kahjustus ). Sarnaselt kodeeritakse kõik teised hindamistulemused RFK skaalale .” 3.) Programmi eesmärgid ei ole läbi teksti esitatud ühetaoliselt (lk 4 ja lk 21). Sh on lk 21 sõnastatud ühiskonnaelus osalemist puudutavad eesmärgid kattuvad "Insult 65?" eesmärkidega (arvestades käesoleva programmi fookust nutiseadme kasutamisele oleks otstarbekas sõnastada eesmärgid, mis sellega konkreetsemalt seostuvad). Palume programmi teksti täiendada kaasatavate spetsialistide vajaduse ja nende teenuste sisu paremaks mõistmiseks. Miks on sellised spetsialistid kaasatud? Mis on nende teenuste sisu? Hetkel ei väljendu programmis lk 19-21 väljatoodud tegutsemis- ja osalemis eesmärkides füsioteraapia teenuse vajadus. Samas - kas logopeedi roll piirdub ainult hindamise ja 2x sekkumisega? Kas see on piisav, arvestades, et programmi üheks oluliseks eesmärgiks on suhtlemine? Oleme täpsustanud eesmärke ning parandanud ja täiendanud lk 20-22. Lisatud on olulised täiendused nutitehnoloogia kasutamise kohta („ Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg“). Erinevate spetsialistide teenuste vajadus ja selgitused on lisatud lk 32-34 („ Spetsialistide rollid SINU nutika arengu sekkumise läbiviimisel ja teenuste sisud (joonis 3)“; „Rehabilitatsioonispetsialistide ülesanded ja teenuste sisud“). Füsioterapeudi teenuse vajalikkus t põhjendavad uuringud, füüsiline treening aitab ennetada kognitiivset langust ning aitab käesolevas programmis lisaks füüsilisele vormile ka parandada und, mälu (kaudselt) ja nutiseadme kasutamist (peenmotoorka). Füsioterapeudi roll on eelkõige arendada regulaarset liikumisvõimet ja aidata inimesel seeläbi parandada teisi funktsioone ja toetada nutiseadme kasutamist (parandada kontrolli sõrmede motoorika üle ). Logopeedi töö - kuivõrd eeldame, et sihtrühmal ei ole tugevalt väljendunud kõnehäiret, siis ei ole vajalik suurem koormus logopeedile. Eesmärgiks on suhtlemise arendamine eelkõige sotsiaalses mõttes (osalemine gruppides, peresuhted, suhtlusolukordades toimetulek, suhtlusolukordade loomine jm). Logopeed on programmi kaasatud, kuna mõnedel sihtrüh ma liikmetel võib olla kõnega seotud probleeme (häälikute väljaütlemine, sõnavaraga probleeme vms), siis on võimalik programmis osaleval logopeedil anda kahe vastuvõtuga soovitusi kodusteks harjutusteks ning vajadusel suunata inimene edasi vastuvõttudele väljaspool programmi (kui ilmneb suurem probleem). Lisaks on vajalik hinnata – et inimesel ei oleks tugevalt väljendunud kõnehäiret (et saaks osaleda programmis). Selleks on logopeedi spetsialistiteadmised vajalikud. 4.) Eelarve kujunemine ei ole selge. Ei selgu, milliste vahendite eest soetatakse nutiseadmed ja kompenseeritakse transpordikulud (milliste kirjapandud teenuste arvelt see toimub?). Transpordikulude katmisel palume kaaluda KOV kaasamist integreeritud rahastuse tagamiseks. Oleme lisanud programmi lõppu täpsustatud eelarve. Kogu eelarve iga inimese kohta on 2000 eur ot . See sisaldab kõiki teenuseid, ekspertide tööd, nutiseadme kasutamist, arendustööd jm. Lisasime tabelisse võrdluseks SKA hinnakirjadega teenuste hinnad (vt lisa 4 täpsustatud eelarvet), mis on planeeritud võtta teenuste baashinnana arvesse (teenuse enda osutamise hind, ilma arendustööta). Ülejääk projekti hindadest (1,5-ga korrutatud) ja SKA hindadest on 583,525 eur (inimese kohta). Selles „ülejäägis“ sisaldub ekspertide ja spetsialistide 1.) arendustöö (uudse teenuse väljatöötamine – töölehed, andmete registreerimine jms), 2.) transporditoetus inimesele (ei kata täielikult, aga aitab inimestel kohal käia rehab.keskuses) ja 3.) nutiseadme soetamine programmis osalejale koos selle seadistamisega. Vastavalt Tellijalt saadud infole on näidatud, kuidas nutiseadme soetamine ja transpordikulud teenuste hindade ülejäägis sisalduvad. Omafinantseeringu ja lisatoetuste info (programmi lisas lk 51): „ lisaks soovitatakse indiviidil taotleda toetust kohalikust omavalitsusest transpordi kompenseerimiseks (selle kohta jagab programmis infot sotsiaaltöötaja). Nutiseadmete kulude suurenemisel (kui soetamise hetkel on hinnad muutunud) finantseerib VTHK tekkiva lisakulu omafinantseeringuna (kuni 50% tekkivast kulust, maksimaalselt kuni 300 EUR inimese kohta).“