Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga Liikumisvabadus Rehabilitatsioonip rogrammi ni metus OÜ Activitas Rehabilitatsiooniprogrammi esitav organisatsioon Programmi juht : Kristi Rembel-Tõnisson Kontakttelefon : 50 13 410 Programmi osutamise periood : 17 nädalat Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandat ud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel. Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. J UHEND VORMI TÄITMISEKS Käesolev vorm on töödokument, mis kannab mitut ülesannet: annab rehabilitatsiooni programmist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitatsiooni pro grammi tegevuste mõistmiseks; paneb rehabilitatsiooni programmi osutaja läbi mõtlema planeeritud te gevuste läbiviimise erinevad aspektid ja sõnast ama need mõistetavalt; võimaldab rehabilitatsiooni planeerijatel, juht umikorraldajatel ja klientidel ning nende pereliikmetel valida sobiv rehabilitatsiooniprogramm; võimaldab rehabilitatsiooniprogramme võrrelda; aitab hinnata rehabilitatsiooni programmide eesmärkide saavutamist ja efektiivsust peale tegevuste läbiviimist. Rehabilitatsiooniprogrammi vormi täitmisel juhinduda põhimõttest: kirjutada nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et tekiks ülevaade tegevustest. kasutades kirjandust ja erinevaid allikaid, tuleb neile viidata ja vormi lõpus allikad loetleda; kuigi osades peatükkides saate küsimusele vastata JAH/EI, on siiski alati soovitav vastust täpsustada vastavas lahtris. Tärniga (*) märgitud küsimused ei ole kohustuslik täita, kuid on soovitav täita, kui see annab rehabilitatsiooniprogrammile lisandväärtust SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u I. Programmi esitaja andmed PAGEREF _Toc430081975 \h 4 II. Kokkuvõte PAGEREF _Toc430081976 \h 5 III. Programmi üldised alused PAGEREF _Toc430081977 \h 6 A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg PAGEREF _Toc430081978 \h 6 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud PAGEREF _Toc430081979 \h 6 C. Keskkonnategurid PAGEREF _Toc430081980 \h 6 D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid PAGEREF _Toc430081981 \h 6 E. Programmi peamised põhimõtted (ca 2 lk) PAGEREF _Toc430081982 \h 6 F*. Epidemioloogilised andmed PAGEREF _Toc430081983 \h 6 G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis PAGEREF _Toc430081985 \h 6 H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid PAGEREF _Toc430081986 \h 6 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid PAGEREF _Toc430081987 \h 7 A. Sihtgrupp PAGEREF _Toc430081988 \h 7 1. Programmi suunamise kriteeriumid. PAGEREF _Toc430081989 \h 7 2. Lisainformatsioon ja täpsustused PAGEREF _Toc430081990 \h 7 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: PAGEREF _Toc430081991 \h 8 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid PAGEREF _Toc430081992 \h 8 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid PAGEREF _Toc430081993 \h 8 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) PAGEREF _Toc430081994 \h 8 V. Programmi keskkond PAGEREF _Toc430081995 \h 9 A. Programmi keskkond ja intensiivsus PAGEREF _Toc430081996 \h 9 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus PAGEREF _Toc430081997 \h 9 2. Programmi intensiivsus PAGEREF _Toc430081998 \h 9 VI. Programmi kirjeldus PAGEREF _Toc430081999 \h 10 A. Programmi ettevalmistamine PAGEREF _Toc430082000 \h 10 B. Hindamine ja planeerimine PAGEREF _Toc430082001 \h 10 C. Sekkumine PAGEREF _Toc430082002 \h 10 D. Tulemuste hindamine PAGEREF _Toc430082003 \h 11 E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine PAGEREF _Toc430082004 \h 11 VII. Kvaliteedi täiustamine PAGEREF _Toc430082005 \h 12 A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? PAGEREF _Toc430082006 \h 12 B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? PAGEREF _Toc430082007 \h 12 C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? PAGEREF _Toc430082008 \h 12 VII. Viited PAGEREF _Toc430082009 \h 13 A. Kasutatud materjalide loetelu PAGEREF _Toc430082010 \h 13 B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave PAGEREF _Toc430082011 \h 13 I. Programmi esitaja andmed Organisatsiooni ja programmi eest vastutava isiku andmed. Organisatsiooni andmed Organisatsiooni nimi OÜ Activitas Organisatsiooni tegutsemise alus (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) Tegevusluba nr SRT000068, kehtivuse algus 07.12.2006 E-post, koduleht
[email protected] ; www.rehabilitatsiooniteenused.ee Aadress Vaksali 17A Postiindeks 50410 Linn Tartu Riik Eesti Programmi eest vastutava isiku andmed Perekonnanimi Rembel-tõnisson Eesnimi Kristi Amet Rehabilitatsioonimeeskonna juht Telefon 50 13 410 E-post
[email protected] II. Kokkuvõte 1. Rehabilitatsiooniprogrammi v aldkond (valida sobiv): _ x _ elamise valdkond 2. Rehabilitatsio oniprogrammi osutamise piirkond (valida sobiv(ad)): _ x _ Tartu maakond 3. Rehabilitatsiooniprogrammi osu tamise keskkond (valida sobiv(ad)): _ x _ Rehabilitatsiooniasutus _ x _ Kliendi keskkond _ x _ Muu kliendi keskkond( kliendi poolt kasutatav a d toidupoed ) _ x _ Muu ( Tartu abivahendite edasimüüjad ) Programm „Liikumisvabadus” on mõeldud pensioniealistele põlve- ja puusavaludega klientidele, kellel esineb suurenenud kehakaal (KMI 26 või suurem ) ja nende probleemide tõttu on häiritud jalgsi liikumine ja selle tõttu omakorda poes käimine. Programmis osaleja peaks suutma 1-2 korda nädalas käia jalgsi õues kas abivahendiga või ilma, minimaalselt 50 meetrit. Programmis osalejal peaks olema lähedane isik pereliikme, sõbra, tugiisiku näol, kes on nõus osalema programmi tegevustes ja aitama järgida antud soovitusi ning olema toeks kaalu langetamise protsessis . Programmis osalejal ei tohiks esineda veekartust. Kliendid suunatakse programmi Sotsiaalkinldus tusameti rehabilitatsiooni vajaduse tuvastamise järgselt, kui nad vastavad programmis osaleja kriteerimutile ja eesmärkidele. Programmi eesmärgiks on, et osaleja suudab programmi lõppedes ning 1 aasta möödudes programmi lõpust käia 2-3 korda nädalas jala ja/või trantsporti kasutades turul või toidupoes, kasutab vajadusel abivahendeid. Programmi „ Liikumisvabadus” kestvus on 17 nädalat . Tegemist on grupiprogrammiga, mis algab 6-liikmelise grupi täitumisel järjekorra alusel. Programmi esimese 2 nädala jooksul toimub füsioterapeudi ja tegevusterapeudi poo lt kliendi poes käimise vaatlus j a peale seda erialaspetsiifilised hindamised . Individuaalselt viivad läbi hindamised ka toitumisnõustaja ja psühholoog. Enne sekkumiste algust kolmandast nädalast toimub kliendi ja spetsiaistidega ümarlaud, kus pannakse paika kliendi eesmärgid ja tegevuskava. Alates kolmandast nädalast algab füsioteraapia basseinis liigesliikuvuse, lihasjõu, lihaselastuse ja aeroobse võimekuse tõstmiseks , mis on alguses individuaalselt, hiljem grupis . L isandub saalivõimelmine, et klient oleks võimeline harjutusvara ga koduses keskkonnas jätkama n ing kepikõnd rühmas , eesmärgiga parandada aeroobset võimekust, õppida selgeks õige kõnnimuster ja kujundada regulaarne liikumisharjumus, mis aitaks kaalu langetada. P rogrammi alguses on kohtumised füsioterapeudiga sagedasemad, programmi te is el poolel suureneb kliendil iseseisev harjutamine. Psühholoogiga kohtutakse nii indidviduaalselt kui grupis on eesmärgiks paremini toime tulla programmis soovitud muutustega, õp i takse paremini toime tulema kroonilise valuga ja programmis osalev kliendi lähedane isik oskab teda toetada ja motiveerida. Toitumisnõustajaga kohtudes saab klient ja tema pere või lähedane isik täpsed soovitused ja juhised menüü ja liikumisharjumuste muutmisek ning muutuste elluviimiseks kaalu langetamise eesmärgil. Tegevusterapeudiga kohtumiste eesmärgiks on sobilike abivahendite saamine ja nende kasutama õppimine, mis lihtsustavad toidupoes käimist. Selleks külastatakse koos terapeudiga ka Tartu abivahendite firmasid vajalike abivahendite ostmiseks või rentimiseks . Programmi lõpus toimub uuesti kliendi poeskäimise vaatlus, mille tulemusena saab hinnata toimunud muutust. Ning erialaspetsiifiliste eesmärkide hindamiseks toimuvad hindamised sama metoodikaga kui programmi alguses. Eesmärkide saavutamist ja säilitamist hinnatakse programmi lõppedes, telefoni taga sisid ega 0,5 aasta möödudes ja kohtumisel klientidega 1 aasta möödudes. Programmi „ Liikumisvabadus “ oodatavaks tulemuseks on 1 aasta möödumisel programmi lõppemisest käib klient 2-3 korda nädalas jala ja/või trantsporti kasutades turul või toidupoes, kasutab selleks vajadusel abivahendeid. III. Programmi üldised alused Selles peatükis tuua välja põhjendus millisele sihtgrupile ja miks antud rehabilitatsiooniprogramm on vajalik. A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg Siin kirjeldage teie rehabilitatsiooniprogrammi sihtgrupi terviseolukord (s.h haigust, vigastust ) ja prognoosi Osteoartroos on seisund, mis on teatud mőttes vältimatu, kuna tegemist on vananemisest tingitud liigeskőhre ja luude degeneratiivsete muutustega. On teada mőned riskitegurid, mis soodustavad haiguse varajast teket. Liigne koormus kiirendab liigeskőhrede kulumist ja suureneb kergete traumade ohtu - raske füüsiline töö, stereotüüpsed liigutused, liigeseid koormav sport. Liigeskőhrede toitumus on sőltuvuses liigeskapslis oleva liigesevedeliku hulgaga. Kui liigeste liikuvus on väike, siis vedeliku tootmine väheneb, pőhjustades liigespindade suuremat hőőrdumist, mis tähendab, et vähene kehaline aktiivsus põhjustab samuti liigeste kulumist. Halvast kehahoiakust tingitud liigeste ülekoormus ja lihastoe puudumine suurendab liigespindade hőőrdumist ja kiirendab nende kulumist. Valesti raskuste tőstmisel tekib lihastes ja ligamentides pinge, suurendab liigespindade hőőrdumist ning ilmnevad kudede kahjustused. Liigne kehakaal koormab liialt liigeseid, põhjustades sageli keha raskuskeskme vale jaotumise, mis omakorda põhjustab ülekoormust liigestele ja kiiremat kulumist. Lisaks soodustab liigeste kiiremat kulumist varasem luumurd, tekitades lihaspingeid ja suurendab hőőrdumist ( Harris ED, Rudd RC, Genovere MC et al, 2005; Silman AJ ,Hochberg MC, 1994; Dieppe P.,1995; Petersson IE 1998). Teiseks sagedaseks liigesvalu põhjuseks on reumatoidartriit, mis on kroonilin e (pikaajaline) liigesepõletik. Enamikel rematoidartriidi diagnoosiga haigetest on kroonil ine, perioodiliste ägenemistega progresseeruv kulg, mis võib ravile vaatamata kaasa tuua süveneva liigesekahjustuse, liigeste deformatsioonid, töövõimekaotuse, puude ja enneaegse surma. Kümme aastat pärast haiguse algust on ebaefektiivse ravi korral kuni 25%-l haigetest liigesetalitluse puudulikkus (III–IV funktsionaalne klass), mille tõtt u nad vajavad püsivat kõrvalabi ( http://ers.ee/wp-content/uploads/2014/02/5-2_ra_ravijuhend.pdf ) . Oxfordi ülikooli poolt viidi läbi uuring, kus sooviti teada 65 ja vanemate inieste seas põlve- ja puusavalude esinemissagedust . Valu kriteeriumiteks oli, et see esines viimase aasta jooksul, mis oli kestnud rohkem kui 1 kuu. Uuringus osales 5500 uuritavat, kasutati küsimustikku SF-36. Küsimustikule vastas 66,3% ( 3341) valimist, vastanud olid vanusevahemikus 65-74 aastat. Selgus, et puusavalu esines 19.2% vastanutest ja põlvevalu 32.6%. Puusa- ja põlvevalu esinemist koos oli 11,3% ja puusa või põlvevalu esines eraldiseisavalt 32.6% vastanutest. Vähem kui pooltel vastanutest (48%) esines ühepoolne puusa- või põlveliigese valu. Uuringust võib järeldada, et vanemaealistel esineb sagedasti bilateraalne puusa- ja põlveliigese valu (J. Dawson et al 2004) Naiste ja vanemate inimeste seas on kroonilise valu seisundite levimus suurem. Kroonilist valu oli sarnaselt seotud depressiooni-ärevuse spektri häiretega arenenud ja arengumaades. (Tsang, A et al, 2008) Valu on ebameeldiv sensoorne ja emotsionaalne aisting, mis tekib seoses olemasoleva või võimaliku koekahjustus ega või on sellega selgitatav. P sühholoogid peavad valu eelkõige tugevaks negatiivseks tundeseisundiks, mis valitseb inimese teadvust (Koorits, U. 2005). Valusündroomi ja depressiooni koosesinemist on käsitletud meditsiinikirjanduses aastakümneid. Selle üheks põhjuseks on valusündroomi ja depressiooni sage koosesinemine ning osal juhtudel valu allumine samale ravile. Mõlema haigusseisundi korral esineb palju kattuvaid füüsilisi ja emotsionaalseid häireid ning sei sundid võivad üksteist ägestada (Linnamägi, Ü. 2006) . Peaaegu kõikidel valuhaigetel tekib paratamatult depressioon. Samuti on levinud unehäired. Paljude valuhaigete uni on katkendlik, öösiti ärkavad nad valu tõttu korduvalt üles. Väljapuhkamata inimene on päeval ärritunud. Valu mõjutab ka sotsiaalset läbikäimist. Raske on otsustada, kui palju tohib oma valust rääkida, kartmata teisi oma jutuga tüüdata. Valu muudab inimese teistest erinevaks ning see suurendab valu veelgi. Inimene ei saa tegelda oma harrastustega (Koorits, U. 2005; Jõupingutused, et mõista kroonilist valu, viitavad stressi olulisele positsioonile, mis mõjutab kohanemist. Kroonilise valuga toimetulek, mis on laiaulatuslik, etteennustamatu ja halvasti mõistetud, võib olla eriti raske lisastressi näol (Davis, C. M. et al 2001). Kroonilise valu haigetel on sageli järgmised füüsilised ja psühhoemotsionaalsed häired (Kalso, E., et al 2002): unetus, korduv öine ärkamine; väsimus, keskendumishäired; masendus, halb meeleolu, lagunenud eneseusaldus ja -enesehinnang; ärevus, murelikkus, paanikahood; harrastuste vähenemine, vähene liikumine; füüsilise vormi nõrgenemine, valu suurenemine väikseimagi koormuse korral; pettumustunne; eraldatus teistest inimestest; suguelu raskused, huvipuudus, kooseluraskused; muutunud söögiisu (kõhnumine või rasvumine). B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Millised tegutsemise ja osalemise valdkonnad on teie programmis osalejal takistatud ilma abita ja abivahendita? Programmis “Liikumisvabadus” on piiratud toidupoes käimine ja /või ühistrantspordi kasutamine poodi minekuks. Tegevuslikul tasandil on piirangud jalgsi käimisel erinevatel tasapindadel: liikumine kodus, treppidel, õues, ühistrantsporti sisenemine ja väljumine, toidupoes ringi liikumine. Ka uuringust selgub, et artroosi tulemusena, millest on haaratud põlve- ja puusaliigesed ( ligi 43% artroosi juhtudest on tegemist puusaliigese haaratusega ja 34% juhtudest moodustab põlveliigese artro os on enim häiritud tegevustest jalgsi liikumine ja trepist laskumine, mida piirab valu. Liikumisel tekib kerge krudin ja valulikkus. Valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahuolekus. Valu on iseloomult tuim ja ägeneb päeva teisel poolel. Esinevad nn. stardivalud liikuma hakkamisel (Birkenfeldt, R 2008.a). Üheks kroonilise valu haigete käitumist juhtivaks jooneks on hirm liigutada, kuna liigutusel võib tekkida valu. Seetõttu püütakse vältida kõiki liigutusi ning tegevu si, mis võiksid põhjustada valu ja aina suureneb sõltuvus abistajast. Hirm valu taastekke ees põhjustab võimalike valu tekitavate situatsioonide vältimist ja see süveneb ajas. (Linnamägi, Ü., 2006; Boersma, K., et al 2005; Ciechanowski, P., et al 2003). Linnamägi artikli põhjal võib järeldada, et kui inimene kardab liigutamisest põhjustatud valu ning seetõttu ei julge ennast liigutada, võib halveneda inimese iseseisev funktsioneerimine. Võib juhtuda, et inimene ei suuda enam iseseisvalt liikuda ja minna soovitud sihtmärkideni (pood, päevakeskus, välja jalutama, kuna kardab liikuda nt treppidel, jne). Teiseks teguriks, mis kroonilise valu korral patsientidel võib esineda, on reageerimine valule kui katastroofile ning sellega kaasnev ülemäärane ärevus. Patsient ei kohane valuga, kogeb valu tegelikust tugevamana, ta toimetulek on raskem ja puue suurem. (Linnamägi, Ü. 2006) Eelnevast kogemusest sõltub, kui hirmutav ja ähvardav tähendus on valul (Koorits, U. 2005) C. Keskkonnategurid Millised keskkonna tegurid on takistusteks teie programmis osalejale vaatamata abi ja abivahendite kasutamisele? Füüsilistest keskkonnateg ur itest võivad seada piirangud trepid, mida võib tulla ette kliendil nii elukohast väljudes, sinna sisenedes, ühistrantsporti kasutades kui ka toidupoodi külastades. Ka uuringust selgub, et artroosi tulemusena, millest on haaratud põlve- ja puusaliigesed on üheks piiratud tegevuseks trepi st laskumine (Birkenfeldt, R 2008.a). Lisaks raskeneb treppidel liikumine, kui ei ole käsipuud, kuna põlve- ja/ või puusaliigeste kulumise või põletikulise faasi korral suureneb just trepist laskudes koormus alajäsemet e liigestele, mi lle valulikkust suurendab keharaskus ja ülekaal. Vaatamata abivahendi kasutusele võtmisel mõjutab kliendi liikumisaktiivsust nii päevavalgus kui libedus. Pimedas ja/või libedaga ei lähe sageli liikumisraskustega vaneamealised õue, kuna esineb suurenenud kukkumisoht. Suhtumuslikust keskkonnast võib seada piirangud klient endale ise ja/või teda ümbritsevad inimesed , kui peab liikumise lihtsustamiseks kautusele võtma abivahendi. OÜ Activitas rehabilitatsioonikogemusest on ette tulnud mitmeid juhtumeid, kus inimene tunneb häbi kasutusele võtta liikumist lihtsustavat abivahendit, saades külla aru selle vajalikkusest, kuid tajudes stigmatiseerimist teda ümbritsevatelt nii võõrastelt kui tuttavatel t inimestelt . Teiseks suhtumuslikuks keskkonnateguriks on valu tajumine nii inimese enda poolt kui tema valu ja piirangute mõistmine lähivõrgustiku poolt, kes sageli ei oska valuga toimetulekul aidata . Oluline on ühiskonna suhtumine valusse ja kannatajasse, sotsiaalne, perekondlik, religioosne ja kultuuriline taust. Lapsepõlves ja varasemas elus toimunud sündmused on sageli kroonilise valu ravi võtmeks, mis aitavad paremini mõista valu psühhosotsiaalset külge (Koorits, U. 2005, Kalso, E. et al, 2002). Valu mõjutab inimese mõttemaailma. Kauakestev valu tekitab pettumust, viha ja ärritust. Sageli pöördub see viha iseenda vastu ja inimene tunneb end kõlbmatuna, kuna ei saa millegagi hakkama. Olukord tundub olevat lootusetu ja täiesti ebaõiglane. Valu ei puuduta mitte ainult haiget kehaosa, vaid inimest tervikuna (Koorits, U. 2005). Raske on otsustada, kui palju tohib oma valust rääkida, kartmata teisi oma jutuga tüüdata. Valu muudab inimese teistest erinevaks ning see suurendab valu veelgi (Koorits, U. 2005). Valuhaige ei suuda sageli teha oma endist tööd. Haige püüab vältida füüsilist pingutust ja vähendada aktiivsust, immobiliseerida haiget kohta. Tekivad majanduslikud mured. Kroonilise valu tõttu kannatab ka pere. Raske on kõrvalt vaadata kaaslase kannatusi, oskamata millegagi aidata (Koorits, U. 2005). D. Sotsiaal majanduslikud t egurid Millised sotsiaalmajanduslikud probleemid sihtgrupil võivad ilmneda kui nad ei saa rehabilitatsiooni . Mõjud isiku toimetulekule, pere funktsioneerimisele, töötamisele Kui liigesprobleemidest tuleneva val u tõttu väheneb inimese liikumin e sedavõrd, et ta ei ole suuteline enam kodust väljuma, ise toidupoes käima, suureneb lähedaste hoolduskoormus või kui inimene on üksik, toob see kaasa lisakulud kohalikule omavalitsusele hooldusteenuse näol, kes toob inimesele regulaarselt toidupoest produkte või peab inimene asuma elama hoolekandeasutusse , sest hirm valu ees toob kaasa inaktiivsuse, mis omakorda viib lõpuks kaasa kõrvalabile ka eneseteenindusel . E . Programmi peamised põhimõtted (ca 2 lk) Programmi peamised põhimõtted peavad sisaldama järgmist infot: milliseid rehabilitatsioonimeetodeid programmi käigus kasutatakse ning miks; kes on kasutatava/te meetodi/te loojad/ koostajad (lisada viited); kuidas antud rehabilitatsioonimeetodit (või sarnast meetodit) on varem (Eestis või mujal) kasutatud ning milliste sihtgruppide puhul ja mis eesmärgil (lisada viited); milline on rehabilitatsiooniteenuse osutaja enda varasem kogemus (nt varasemalt osutatud rehabilitatsiooniprogrammi tulemused/kogemused või mõne sekkumise tulemus); Selleks, et pidurdada liigeskõhre degeneratsiooni ja vähendada kehakaalust tingitud ülekoormust on vajalik läbi toitumisnõustamise ja regulaarse kehalise aktiivsuse kaalu langetada. Toitumisalase sekkumisega on võimalik leevendada reumatiitartriidile iseloomulikke sümptomeid nagu valu, liigeste tursed ja jäikus ning ennetada liikumisvõimetust ja haiguse progresseerumist. Patsiendi toitumisalane harimine on andnud märgatavaid tulemusi valu vähendamisel ja luulihaskonna probleemide leevendamisel. Tulemusi on andnud selliste toiduainete eemaldamine menüüst, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone või toidutalumatust, samuti põletikuvastaste toidus sisalduvate ühendite kasutuselevõtmine, menüü korrigeerimine, ravimitest põhjustatud seedetrakti häirete (mikrofloora tasakaalutus ja soolte läbilaskvus mürkidele) parandamine ( Vitetta L, Coulson S jt. 2012). Regulaarne füüsiline aktiivsus koos tervisliku toitumisega parandab lihaste tugevust ja vastupidavust, langetab kehakaalu ning vähendab osteoartroosi sümpotomeid. Toitumisalane harimine rehabilitatsiooniprogrammi osan a tõstab programmi efektiivsust (Maly MR, Robbins SM 2014 ) ja ( Musumeci G, jt . 2014). OÜ Activitas varasemaks kogemuseks rehabilitatsiooniteenuse raames alajäsemete liigesvaludega klientidel oleme täheldanud, et valuaistingu tõttu ei ole kliendid võimelised oma kehaasendit ja kõnnimustrit kontrollima, vaid alateadlikult valu tõttu ei kanna raskust valulikule jäsemele, millest omakorda tingitult on häirunud lii kumisel kõnnimuster ja kehahoid. Ka Linnamägi uuringus (Linnamägi, Ü., 2006) selgus, et üheks kroonilise valu haigete käitumist juhtivaks jooneks on hirm liigutada, kuna liigutusel võib tekkida valu. Seetõttu püütakse vältida kõiki liigutusi ning tegevusi, mis võiksid põhjustada valu. Inaktiivsuse tõttu v äheneb valuliku liigese liikuvus, kuna valu tõttu kardab klient liigest normulatuses kõverdada /sirutada ja valuliku jäseme osalise koormamise tõttu väheneb lihasjõud ja vastupidavus. Sellest tingitult on vajalik sekkumistena kliendi valuliku liigese liikuvuse parandamine, lihasjõu ja vastupidavuse ning lihaselastuse parandamine ja kõnnimustri ning kehahoiu korrigeerimine . Vesi on soodsaks keskkonnaks, pakkudes harjutuste sooritamisel pehmet vastupanu ilma liigeseid koormamata . Vesivõimlemine võimaldab teha liigutusi neil , kes muul viisil ei suuda. Vesivõimlemine vähendab liigesevalu, aitab säilitada liigesefunktsiooni ja parandab funktsionaalset võimekust. Vesivõimlemist pakkuvates asutustes on liigesehaigetel saadud tavaharjutustega võrreldes positiivsemaid tulemusi mitmete näitajate puhul (valu, liigeste liikuvus jm), kusjuures saavutatud tulemus püsis 40 nädalat (Fransen M.2004). Kuna paljudel liigesehaigetel esineb emotsionaalne ja füüsiline stress, siis ei saa välistada, et enesetunne paranes stressitegurite vähenemise ja veele omase lõõgastava toime tõttu. Liigesehaigete vesivõimlemisel on vee sobiv temperatuur 30–34 C (Alaranta H.2003). Gravitatsioonijõu vähenemise ja hüdrostaatilise jõu mõjul on patsientidel liigutusi vees kergem sooritada. Seda saab ära kasutada vastupanu ületamist nõudvate harjutuste sooritamiseks (Fransen M.2004; Alaranta H.2003). Põlve ja puusa OA puhul on vesivõimlemisega saadud valu alandav, funktsiooni ja iseseisvat toimetulekut parandav toime, mis on osutunud ka kulutulusaks (Lyn Sy et al 2004; Foley A et al 2003). Ka uuringust selgub, et artroosi tulemusena, millest on haaratud põlve- ja puusaliigesed on enim häiritud tegevustest jalgsi liikumine ja trepi st laskumine, mida piirab valu (Birkenfeldt, R 2008.a) . Sellest tul enevalt võib järeldada, et programmi klientidel on langenud ka aeroobne võimekus, kuna k äimine tekitab valu, siis väldi vad nad regulaarset aeroobset laadi tegevust ja inaktiivsus viib omakorda madala koormustaluvuseni. Uuringud on näidanud, et aeroobset võimekust ehk vastupidavust arendavad harjutused ei põhjusta osteoartroosi patsientidel valu suurenemist ,vaid võivad olla niisama efektiivsed kui lihaste jõudu arendavad harjutused (Pendleton A et al.2000; Stitik TP. 2005; Isomäki H et al.2002; Brosseau L et al.2004; Ettinger WH Jr et al.1997; Lyn Sy et al. 2004 ). Aeroobse võimekuse arendamiseks on soovitatud osteoartroosi patsientidel liikuda päevas 20–30 min mõõduka koormusega (50–75% maksimaalsest ealisest pulsisagedusest) vähemalt 3–4 korda nädalas. Liikumisel võib tempo valikul kasutada nn walk and talk (jalutuskäik vestlusega)taset , reguleerides kiirust liikumisel enesetunde järgi ( Stitik TP 2005; Minor M et al.2003). Aeroobset võimekust treenivatest harrastustest on liigeseid mõõdukalt koormavad alad vesivõimlemine, rahulik kõnd, klassikalises stiilis suusatamine, ujumine, elliptilise masina ja veloergomeetri kasutamine jõusaalis, taiji või vähese koormusega aeroobika, golf ning jalgrattasõit tasasel maal. OAga patsientidele ei saa soovitada pallimänge ning teisi spordialasid, mille harrastamisel tuleb hüpata ja võib saada põrutada. Samuti ei soovitata suure ülekaaluga inimestele kõndimist ainsaks harrastuseks, kui neil esinevad arvestatavad põlvevaevused (Stitik TP 2005; Minor M et al.2003). Liigeskaitse printsiipide rakendamisel ja abivahendite kasutamisel on võimalik vähendada valu, parandada liigeste funktsiooni , vähendada deformatsioone. Programmi ”Liikumisvabadus” puhul on eesmärgiks lihtsustada kliendil väljaspool kodu liikumist ja toiduainete toomist poest. Sellest tulenevalt kasutatakse sekkumisteks kliendi nõustamist liigesekaitse printsiipide ja jõuvarude säästmise tehnikate osas. Abivahendite kasutamine on suunatud kõrvalise abi vajaduse ja valu vähendamisele, toefunktsiooni soodustamisele, lihasnõrkuse kompenseerimisele ja toimingute turvalisuse suurendamisele. On tõestatud, et pärast nõustamist hakkavad patsiendid enam liigeseid k aitsma ja kasutama abivahendeid ( Egan M et al. 2003) . Ortoosid piiravad deformatsioonide teket ning süvenemist. Uuringud on näidanud, et lahaste rakendamine randme- ja põlveliigetele vähendab valu nendes liigestes ( Braddom RL 2000). Lisaks väärasendite korrigeerimisele leevendavad staatilised ortoosid (nn öölahased) valu. Dünaamilised ortoosid võimaldavad liikumise abil parandada/säilitada funktsiooni ja takistada liigutusi väärates asendites. Funktsionaalsed lahased vähendavad valu ja p arandavad käe jõudu ( Hammond A. 2004). Parema toefunktsiooni ja põlve parema teljelisuse saavutamiseks, põlveliigese stabiliseerimiseks ning valu vähendamiseks tuleb gonartroosi korral sageli kasutada külgtugedega põlveortoosi. Gonartroosi patellofemoraalse komponendi olemasolul võib kasu olla ka toestavatest sidemetest (patella toestamine, teipimine). Põlveliigese varus- või valgus seisu puhul on abi kanna asendit korrigeerivatest ortopeedilistest talla- ja kannatugedest (kiilud tallale lateraalselt või mediaalselt). Jäigad ortoosid on efektiivsed valuliku liikuvuse piiramisel, aga neid ei saa kasutada plantaarsete väljavõlvumiste, kanna rasvpadjandi atroofiate ja tundlikkusehäirete korral. Pehmed ortoosid sobivad fikseerunud deformatsioonidele, aga nad ei limiteeri valulikke liigutusi. Sellised tallatoed on sageli paksud ja vajavad jalatsis palju ruumi (Korda J et al. 2004). Abivahendi efektiivsuse mõõtmiseks kasutatakse mõõdikut, mis hindab kliendi igapäevategevustes kogetud tegevusvõime probleemide vähenemist AV abil. Hinnatakse kliendi jaoks olulisi tegevushäireid ja osaluspiiranguid. Saab kasutada ükskõik mill ise AV efektiivsuse hindamiseks ( Wessels et al . 2004). Hollandis viidi läbi uurimus, mille eesmärgiks oli välja selgitada, missugused probleemid on inimesel liikumisel väljas ? Mill iseid abivahendi alaseid lahendusi pakutakse inimesele Hollandis ? Kui mõjusad need lahendused on ? Uuringus osales 59 isikut , kellel oli raskusi väljas liikumisega. Sekkumisena väljastati kliendile abivahend. Probleeme tuvastati 274, millest pakutud AV oli 73.3% suur mõju , 7.5% k eskmine mõju , 1.2% väike mõju , 18 % ei ole mõju/ negatiivne mõju (d6 või d9) , 7 isikut (12%) ei saanud AV mingit kasu (positiivset mõju), 3 isiku tulemus oli negatiiv ne , raskused olid lisandunud , 4 isiku tulemus oli 0.Vai d 10 isikut olid saanud maksimaalse lahenduse kõikidele probleemidele ( Wessels et al . 2004). KKT (kognitiiv-käitumisteraapia) kroonilise valu ravis, mille sihiks on aidata patsiendil õppida tundma ning muutma moonutatud mõtlemist ja ebafunktsionaalset käitumist. Selle läbi saab parandada oma igapäevast toimetulekut ja psüühilist seisundit. Teraapia efektiivsus põhineb subjektiivsete, käitumuslike ja ka füsioloogiliste muutujate käsitlemisel (Sema, L., Gross-Palju, K. 2005). Grupinõustamist rakendatakse, kui abi vajab mitu sarnase probleemiga abivajajat või probleemi lahendamisel on grupis tegustsemine tõhusam (Haamer, N., et al 2010). Grupinõustamine võimaldab tõhusalt ära kasutada sotsiaalse toetuse mehhanisme, kuid esitab väljakutse nõustajale grupiprotsesside jälgimise ja juhtimise osas (Ehly & Dustin, 1989, Tropp, K., 2010). Grupinõustamise formaadi suurim eelis on võimalus kuulata teiste kogemusi ja saada grupilt tagasisidet ning toetust oma mõtetele. 2012/2013 aastal OÜ Activitas poolt pilotiseeritud programmis “Pööra selg seljavalule” selgus, et psühholoogilise grupinõustamise tulemusena sama terviseprobleemidega klientidel tõusis programmis osalejate teadlikus kuidas seljavaluga paremini toime tulla. Liigesvaludega kliendid saavad üksteisega jagada oma kogemusi, kuulata, kuidas teised sarnases olukorras toime on tulnud ja vahetada omavahel kasulikke nippe, mis igapäevast toimetulekut lihtsustab. Lisaks sellele toob grupinõustamine kokku sarnase murega inimesed, mistõttu nad ei tunne ennast nii üksikuna või eraldatuna ning saavad üksteisele toeks olla. Sarnase kogemusega inimestel on omavahel parem vestelda, nad mõsitavad üksteist paremini ja teise soovitusi või arvamust võetakse parema meelega kuulda, sest nähakse, et teisel inimese on sama probleem. F*. Epidemioloogilised andmed Kui palju antud probleemi esineb. Kohalike andmete puudumisel on soovitatav tugineda WHO ja teiste Euroopa riikide andmetele Osteoartroos on kõige levinum liigesehaigus maailmas ja Eestis ning on ühtlasi üks olulisemaid rahvatervise probleeme. Osteoartroosi all kannatab kuni 20% täiskasvanud elanikkonnast. ( Arden N, Nevitt MC 2006; Lawrence RC, Helmick CG, Arnett FC et al, 1998 ja Pendleton A, Arden N, Dougados M et al, 2000). Eestis on ligi 200 000 osteoartroosihaiget (Birkenfeldt, R 2008.a). Reumatoidartriidi levimus on umbes 1% täiskasvanud elanikkonnast; Eestis on umbes 14 000 reumatoidartriidi haiget. Naised haigestuvad kolm korda sagedamini kui mehed; vanuse suurenedes see erinevus väheneb. Haigestutakse sagedamini vanuses 20–60 eluaastat ( http://ers.ee/wp-content/uploads/2014/02/5-2_ra_ravijuhend.pdf ) . G*. S otsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis Tooge välja milliseid teenuseid ( rehabilitatsiooni, Töötukassa, KOV, MTÜ-de jm ) on võimalik sihtgrupil täna kasutada. Kas ja kuidas on teenused kättesaadavad ning toetavad rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamist (juhul kui ei toeta, siis kuidas rehabilitatsiooniprogramm katab ära sihtgrupi vajaduse) ? Mil määral on võimalik kasutada integreeritud rahastust rehabilitatsiooni programmi osutamisel ? H*. Sotsiaalvaldkonna pri o riteedid Rehabilitatsiooniprogrammi seos riikliku tellimusega, kohaliku ja/või riikliku arengukavaga ning rehabilitatsiooniasutuse enda eesmärkidega (Lisage viited.) IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Siht grupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Märkida valik „X“, vajadusel täpsustage Sihtgrupi kriteeriumid Lapsed (vajadusel täpsusta vanus) Tööealine isik (16-65 aastased) Eaka s Kommentaar Puudespetsiifiline (täpsusta) psüühikahäire (v.a. vaimupuue) vaimupuue keele- ja kõnepuue kuulmispuue nägemispuue liikumispuue X - esinevad põlve- ja puusa-valud liitpuue Haigusspetsiifiline (täpsusta) MUU (täpsusta) 2. Lisainformatsioon ja täpsustused T äpsustused mis toovad välja sihtgrupi iseloomuliku d jooned, aitab nii rehabilitatsiooniprogrammi osutajal kui rehabilitatsiooni planeerijatel otsustada, kas klient ikka sobib kirjeldatavasse programmi . R ehabilitatsiooniprogrammi suunamise ja programmis osalemise eeldustena on sealhulgas vaja arvestada: isiku tervis eolukorda ja sellest tulenevaid piiranguid; eneseko haste tegevustega toimetulemist ; isiku motivatsiooni rehabilitatsiooni programmis osalemiseks, oma elukvaliteedi parandamiseks ja tööle minemiseks . Programm sobib kliendile, kes: 1. on vana duspensioniealine 2. määratud puue 3. valud puusa- ja/või põlveliigestes, mis raskendavad liikumist 5. kõnnib jalgsi kas abivahendiga või ilma õues minimaalselt 1-2 korda nädalas, min 50 m. 4. motiveeritud iseseisvalt poes käima . 5.on KMI alates 26 . Hinnata saab http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=24 6.p ereliikmed ja/või sõber, tugiisik on nõus osalema programmi tegevustes ja järgima antud soovitusi . 7. e i esine veekartust. 8.k lient peab olema valmis iseisvaks tegutsemiseks etteantud juhiste järgi , olema nõus aktiivseteks tegevusteks. 9. k es saab loota kõrvalise abi olem asolule teise inimese näol 10 . o skab ja suudab ise süüa teha 11. saab hakkama ise või kõrvalise lähedase abiga toitumispäeviku täitmisega. Programm ei sobi kliendile, kes (vastunäidustused programmis osalemiseks) : 1.on neuroloogilise kahjustuse ja haigusega. 2. on psüühikahärega isik 3. on vaimse alaarenguga isik 4. on demntne 5. on nägemis- või kuulmispuudega 6. on liigese endoproteesimisest möödas vähem kui 6 kuud B. Programmi eesmärgid ja tulemused : Käesolev peatükk on aluseks rehabilitatsioonipro grammi eesmärkide määratlemiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks . K äesolevas peatükis toodud eesmärkide saavutamise kohta tuleb koostada programmi lõpus rehabilitatsiooniprogrammi tulemuste kokkuvõte (vt Lisa 3 ). Programmi alguses ja lõpus toimuv kliendi olukorra hindamine peab muuhulgas sisaldama ka käesolevas peatükis nimetatud RFK koode. Punktid 1-3 koostage RFK brauseri HYPERLINK "http://www3.who.int/icf/onlinebrowser/icf.cfm" \t "_blank" http://www3.who.int/icf/onlinebrowser/icf.cfm klassifikaatorite alusel ja kopeerige kogu nimetus koos koodiga (3- kohaline kood) . Lisage isiklikud ja analüütilised märkused. Algtaseme ja eesmärgi fikseerimisel kasutage RFK skaalat 0-4. Eestikeelsena leiate klassifikaatori: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/E-tervis/funktsioonid.pdf Püüdke leida just need klassifikaatorid, mis on olulised teie sihtgrupi ja teie programmi eesmärkide suhtes. Ebaolulised või marginaalsed tunnused jätke klassifitseerimata. 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid Millistes tegutsemise- ja osalemise valdkondades soovitakse parandada kliendi suutlikkust/sooritust? RFK kood Tegutsemine/osalus Algtase Eesmärk b 134 U nefunktsioonid 2 1 b 260 Asenditundlikkuse funktsioon 2 0 b 280 Valuaisting 3 2 b 710 Liigeste liikuvuse funktsioonid 2 1 b 715 Liigeste stabiilsuse funktsioonid 2 1 b 730 Lihasjõu funktsioonid 3 1 b 735 Lihastoonuse funktsioonid 2 1 b 740 Lihaste vastupidavuse funktsioonid 3 1 b 770 Kõnnaku funktsioonid 2 1 s 750 Alajäseme struktuur 2 2 d 240 Stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek 2 1 d 430 Esemete tõstmine ja kandmine 2 0 d 450 Käimine 2 1 d 465 Abivahenditega liikumine 2 0 d 470 Liiklusvahendi kasutamine 2 1 d 570 Oma tervise eest hoolitsemine 3 1 d 620 Kaupade ja teenuste hankimine 2 1 d 630 Toidu valmistamine 2 1 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid Milliseid keskkonna mõjutegureid soovitakse programmi tulemusena muuta ja soodustada? RFK kood Keskkonnategur Algtase Eesmärk e 120 Tooted ja tehnoloogiad isiklikuks liikumiseks ning transpordiks siseruumides ja v äljas (bussi või muu liiklusvahendi kasutamine) 2 1 e 315 Laiem perekonnaring (isik, kes klienti programmi jooksul toetab) 2 1 e 115 Tooted ja tehnoloogiad igapäevaseks kasutamiseks ( abivahendid ) 3 1 e 110 Toidu- ja muud ained isiklikuks tarvitamiseks 3 1 e 498 TT hoiakud (kliendi enda hoiakud valu, abivahendite, toitumise ja liikumise suhtes) 2 1 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid ( elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg ) Tabel koostage vastavalt käesoleva rehabilitatsiooniprogrammi eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele (hetkel tabelis kirjutatud näited tule b asendada vastavalt käesolevale rehabilitatsiooni programmile) Rehabilitatsiooniprogrammi tulemus ed Prognoositav tulemuse saavutamise indikaator (kliendi arv, protsent) Programmi lõppemisest 0,5 aasta möödudes: Klient käib 2-3 korda nädalas jala ja/või trantsporti kasutades turul või poes. Klient kasutab vajadusel abivahendeid. Kliendi kehakaal on langenud 5 kg ja rohkem. 80% V. Programmi keskkond A . Programmi keskkond ja intensiivsus Keskkond JAH EI Täpsustus Spetsiaalne programmikeskkond nt. rehabilitatsiooni(programmi)asutus X Rehabilitatsiooniprogramm kliendi keskkonnas (kliendi kodus, haridusasutuses, töökohas või muus sobivas kogukonna paigas, näiteks spordikeskuses, kliendi huvikeskkonnas jms) X Kliendiga koos trajektoori kodu uksest poodi ja tagasi käimine. a) Kodu b) Lasteaed c) Kool e) töökoht f) Muu kliendi keskkond( nt huvikeskkond vm) Muu keskkond ( näiteks koostööpartnerite (Töötukassa) juures, avalikus ruumis jms ) X AV firma Toidupood 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus Programmi üheks osutamise aadressiks on Vaksali 17a Tartu, kus asub OÜ Activitas rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks olev ruum. Antud ruumi kasutatakse ka rehabilitatsiooniprogrammi üheks keskkonnaks. Hoone on 5-kordne, maja ees ja sisehoovis on parkimiskohad ning OÜ-l Activitas on sisehoovis tasutud nimeline parkimiskoht, mida programmis osalevad kliendid saavad vajadusel kasutada. Maja eest läheb hoonesse nii kaldtee kui ka trepp. Programmi otstarbeks kasutatav ruum asub I korrusel, hoone koridorid on laiad ja avarad ning võimaldavad liikuda ka ratastooliga inimesel. Ruumi üldpindala on 30 ruutmeetrit, kuhu kuulub eraldi tualett/vannituba. Ruum on vaheseinte abil jaotatud 2-ks. Esimeses pooles paikneb konv erentsilaud koos 6-8 istekohaga, r uumi teine pool on mõeldud teraapia läbi viimiseks (füsioteraapia, tegevusteraapia). Sinna kuulub elektriliselt reguleeritav teraapialaud/massaažilaud, erinevad teraap iavahendid. Indivdiuaalset ja grupis vesivõimlemist viiakse läbi aadressil Turu 10 Tartu Aura veekeskuses. Veekeskusesse sisenemiseks treppe läbima ei pea, sissepääs on maapinnaga samal tasapinnal . Riietusruumi ja sealt edasi basseini sisenemiseks on eelnevalt vaja terapeudi poolt sissepääsu võtit, mille saab peauksest tulles piletimüügi leti eest OÜ Activitas füsioterapeudi käest . Basseinis individuaalse ja grupiteraapia läbiviimiseks on võimalik kasutada kas basseini mõõtmetega 25x50 m , mille sügavus madalamas otsas on 1,2 m ja sügavamas 1,8 m ja eraldatud ujumis ja suplusalad. Basseini ühes küljes on seinale kinnitatud toru, mis aitab harjutuste sooritamisel vajadusel kaasa tasakaalu hoidmisel. Teine kasutatav bassein on mõõtmetega 8x25 m, vee temperatuur selles basseinis on 31 C, sügavus madalamas otsas on 60 cm ja sügavamas 90 cm. Kasutada on erinevad abivahendid (pallid, nuudlid, hantlid jne), millega saab teraapiat vees teha mitmekülgsemaks ja anda juurde koormust. Sobiliku abivahendi proovimiseks ja ostmiseks kasutatakse Tartus olevaid abivahendifirmasid (Egero; ITAK; Gadox, Jalaexpert), valik firma osas tehakse koostöös kliendiga vastavalt abivahendi vajadusele, ostu või rendi vajadusele ja hinnale. Lisaks on programmi üheks keskkonnaks kliendi tavapärane trajektoor poodi minemiseks, mis saab alguse kliendi korteri või eramu ukse tagant kuni tema sobilikuma poeni ja tagasi. Vastavalt distantsile kasutatakse ka vajadusel ühistrantsporti. 2. Programmi intensiivsus Intensiivsus JAH EI Täpsustus Statsionaarne rehabilitatsiooniprogramm / klient on rehabilitatsiooniasutuses programmi vältel ööpäevaringselt X Rehabilitatsioon päevaprogrammina (klient on kaasa t ud programmitegevustesse tööpäeva vältel aga ei ööbi asutuses) X Madala intensiivsusega rehabilitatsiooniprogramm (klient on kaastaud programmitegevustesse 5 – 10 tundi nädalas/1-2 tundi päevas/1-2 päeva nädalas jne) X Hajusintensiivsusega programm – kliendi tegevused programmis on hajutatud pikemale perioodile, toimuvad määratud graafiku alusel vms. X Klient osaleb programmis 17 nädalat . Muu intensiivsus, täpsusta! VI . Programmi kirjeldus Kirjeldage kokkuvõtlikult programmi ülesehitust ja sisu rehabilitatsiooniprotsessi etappide viisi. Peatükk sisaldab teie programmi tegelikku kirjeldust : mida, miks, millal ja kuidas teete. Ajakava, kes mida meeskonna lõikes teeb jne A. Programmi ettevalmistamine Kirjeldage grupi komplekteerimise protsessi: isikute valiku protsess ja kriteeriumid; koostööks kokkulepete sõlmimine, s.h programmi tegevuste tutvustamine. Kliendid suunatakse programmi Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni vajaduse tuvastamise järgselt . Tasuliselt programmi saamiseks või infoks pereartsidele, eriarstidele, päevakeskustele ja KOV-le programmi suunamisek läbi Sotsiaalkindlustusameti teavitame vastavaid organisatsioone, kus tutvustame programmi ja selles osaleda saavate klientide kriteeriumeid . Kuna tegemist on grupiprogrammiga, siis saab alustada tegevustega 6-liikmelise grupi täitumisel järjekorra alusel . Orieteeruv grupi algus on veebruar/märts 2017 - juuni 2017 . Kui klient võtab ühendust programmis osalemiseks , kohtub koos oma lähedase või tugiisikuga /abistaja/hooldajaga esmalt meeskonna juhiga, kes täpsustab intervjuu käigus kliendi ja tema lähedase motivatsiooni ja valmisolekut programmi s osalemise ks , tutvustab kliendile programmi ja selles osalemise tingimusi, koostatakse kirjalik leping, millega klient annab nõusoleku programmi tegevustest aktiivseks osavõtmiseks ja kinnitab, et on saanud aru oma rollist programmis. Samal kohtumisel on ka toitumisnõustaja , kes annab liikumis- ja toitumispäeviku ning juhendab selle täitmise osas. Klient peab täitma liikumis- ja toitumispäeviku koos oma lähedase abiga minimaalselt 1 nädal enne toitumisnõustajaga kohtumist. Oma toitumise ja kehalise aktiivsuse peab ta panema kirja 1 tavapärase nädala kohta (7 päeva) . Kohtumise kestvus 1 tund. B. Hindamine ja planeerimine Kirjeldada: Nimetada programmis kasutatavad hindamisvahendid ja meetodid (täpsemalt kirjeldada Lisa 2-s); Kuidas toimub eesmärkide seadmine ja tegevuste planeerimine ning tegevuskava koostamine. Programmi sisenemisel ja programmi lõppedes hinnata klienti samade kriteeriumite alusel, s.h peab hindama samade kriteeriumite alusel, mis on kirjas programmi eesmärkide ja tulemuste peatükis (pt IV B). P rogrammi lisas (Lisas ) kirjeldada: • milliseid standardiseerutud/ standardiseerimata hindamisvahendeid (sh meeskonna poolt loodud) programmi käigus kasutatakse; • millised spetsialistid hindamisi läbi viivad ning kes on hindamisvahendite koostajad; • kirjeldatud kas eelpool nimetatud hindamisvahendeid (või sarnaseid hindamisvahendeid) on varem (Eestis või mujal) kasutatud ning milliste sihtgruppide puhul ja mis eesmärgil on nimetatud hindamisvahendeid varem kasutatud S.h rehabilitatsiooniteenuse osutaja enda varasem kogemus. NB! kirjeldada rehabilitatsiooniprogrammi neid hindamismeetodeid ja –tegevusi, mida antud programmi puhul reaalselt kasutatakse; • hindamistegevused peavad olema kooskõlas rehabilitatsiooniprogrammis kirjeldatud eesmärgiga (st hinnata tuleb eesmärgi suhtes). 1.nädal. Programmi alguses ja lõpus toimub tegevusterapeudi ja füsioterapeudi poolt koos kliendi ga poes käimise vaatlus, mis algab ja lõpeb tema koduukse ees. Vaadeltakse kõnnimustrit, kehahoidu, kõnni tempot, mõõdetakse poes käimise aega ja distantsi pikkust, abivahenite kasutamist, liikumist ja to idupo es käimist lihtsustavate abivahendite vajaduse kindlaks tegemine, palju produkte jõuab klient kanda . Dokumenteeritakse tulemused ( kestvus 1-l korral 2 tundi , kokku 4 tundi 2 spetsialisti poolt ) . Füsioterapeut viib läbi individuaalse hindamise kliendiga programmi alguses ja lõpus (1 korra testimise kestvus 1 tund - kokku 2 korral 2 tundi) , k asutades järgnevaid teste: LFESSQ küsimustik valu ja väsimuse hindamiseks (lisa 2) ; valu hindamine põlve- ja/või puusaliigestes VAS skaalal (lisa 2) ; Aktiivse ja passiivse liigesliikuvuse hindamine alajäsemetes goniomeetri abil (lisa 2) ; Trendelenburgi test, reie abduktorlihaste jõu hindamiseks (lisa 2) ; Manuaalsed lihastestid jõu hindamiseks (lisa 2); 6-min käimistest, millega hinnatakse aeroobset võimekust (lisa 2); Põlve painutajalihaste elastuse hindamine (lisa 2); Reie ja säärelihaste ümbermõõdu hindamine (lisa 2). Tegevusterapeut viib läbi individuaalse hindamised kliendiga programmi alguses ja lõpus (1 korra testimise kestvus 1 tund - kokku 2 korral 2 tundi) , kasutades järgnevaid teste ja meetodeid: Ortopeediliste abivahend ite vajaduse välja selgitamine - liigeste vaatlus, palpatsioon, deformatsioonid, sümmeetrilisus, keskasend, liikuvusul atuse mõõtmine goniomeetri abil. Varasem info kõnni ja toidupoes käimise vaatlusest. IPPA - abivahendi efektiivsuse hindamise mõõdik. Hindab kliendi igapäevategevustes kogetud tegevusvõime probleemide vähenemist AV abil. 2.nädal Toitumisnõustaja kohtub kliendiga : T oitumis a lase anamneesi võtmiseks ja antropomeetriliste näitajate mõõtmiseks (kestvus 1 tund) . Toitumisnõustajaga individuaalselt kohtudes annab klient talle ka 7-päeva kohta täidetud toitumis - ja liikumispäeviku , mida analüüsides on näha, milline on kliendi igapäevane energiakulu ja tarbimine. Antud andmete analüüs ja kirjalik nõustamiskokkuvõte koostatakse hiljem ilma kliendi juuresolekuta (kestvus 3 tundi). Programmi eelviimasel nädalal täidab klient uuesti 7-päeva kohta täidetud toitumis- ja liikumispäeviku . Mõõdetakse uuesti antropomeetrilised näitajad ning võrreldakse neid juhtumi alguses saadud parameetritega. ( kestvus 2 tundi). Psühholoog viib läbi individuaalselt programmi alguses ja lõpus hindamised . Klient täidab EEK küsimustiku, millega hinnatakse valuga kaasnevaid võimalikke kaasmõjusid, nagu ärevus ja depressioon (samuti uni, agorafoobia, asteenia). Motivatsiooni hindamine MI skaalal (0-10). ( ühe hindamise kestvus 1 tund, kokku 2-l hindamisel 2 tundi). C . Sekkumine Sekkumiste kirjeldus peab andma selge ülevaate rehabilitatsiooniprogrammis planeeritud tegevustest, tooge välja : programmi tegev uste nimetus ning kirjeldus, tegevusi ellu viivad spetsialistid (iga tegevus eraldi) s.h meeskonnatöö (ära tuua meeskonnatööde regulaarsus) ja võrgustikutöö (pereliikmed, tööandjad, sotsiaalvaldkonna teenusteosutajad nt Töötukassa, KOV jm)kirjeldus; maht (tegevuse ühe korra kestvus ning ko gu sekkumise maht programmi joo k s ul) ; t egevuste läbiviimise protsess ja/või ajakava . (Programmis osaleja tegevusvõime arendamise protsess peaks olema arusaadavalt kirjeldatud) ; eesmärgi saavutamise jälgimine ja vahehindamised. Sekkumised algavad 3.nädalal. Enne sekkumisi ja peale esmaseid hindamisi toimub koos kliendi ja septsialistidega ümarlaud, kus sõnastatakse kliendi üldeesmärk ja erialaspetsiifilistest testidest saadud info põhjal koos kliendiga alaeesmärgid (kestvus 1 tund 4 spetsialisti ja meeskonna juht=5 töötundi ) . 3.nädalal 2x (1 korra kestvus 1 tund ) nädalas füsioteraapia basseinis individuaalselt , liigesliikuvuse, lihasjõu, lihaselastuse ja aeroobse võimekuse tõstmiseks. 1x (1tund) p sühholoogi individuaalne nõustamine, EEK tulemuste analüüs ja arutelu kliendiga. 1x (1 tund) toitumisalane nõustamine koos pereliikmega - menüü analüüsi tulemuste tutvustamine ning esmased soovitused. Soovituste andmisel tuginetakse Põhjamaade toidusoovituste, Eesti riiklike toitumis- ja toidusoovitustele ning toitumisnõustajate ühenduse (ETNÜ) toitumisnõustajate ja Eesti toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) toitumisterapeutide poolt koostatud juhistele. Elustiili korrigeerimise soovitused. Eesmärkide seadmine koos kliendiga. Eesmärkide saavutamiseks vajaminevate tegevuste selgitamine ning tegevuskava koostamine. Kliendi küsimustele vastamine. 4.nädal 2x ( 1 korra kestvus 1 tund ) nädalas füsioteraapia basseinis, millest 1 kord on indivi duaalselt ja edasi grupis - liigesliikuvuse, lihasjõu, lihaselastuse ja aeroobse võimekuse tõstmiseks. 1x (2,5 tundi) kohtumine tegevusterapeudiga, kus tutvustatakse hindamise tulemusena vajalikku abivahendit või abivahendeid ja võimalusi nende hankimiseks. Nõustatakse ja antakse materjalid liigeskaitse printiipide osas. Minnakse koos AV firmasse sobiliku abivahendi tellimiseks/rentimiseks. 1x psühholoogi individuaalne nõustamine, uni ja uneprobleemid, valuga toimetulek. 5.nädal 2 x ( 1 korra kestvus 1 tund ) nädalas grupi füsioteraapia basseinis ja 1x (0,5 tundi) nädalas saalivõimlemine individuaalselt liigesliikuvuse, lihasjõu, lihaselastuse ja aeroobse võimekuse tõstmiseks. 1x (1 tundi) t oitumisnõustamine koos pereliikmega - kontroll ja toetus. Vaadatakse üle kliendi areng, tegeletakse tagasilöökidega, leitakse uued lahendused. 6.nädal 1 x (1 tundi) nädalas grupi füsioteraapia basseinis, liigesliikuvuse, lihasjõu, lihaselastuse ja aeroobse võimekuse tõstmiseks ja 1x (1 tund) kepikõnni tehnika õpetamine grupis aeroobse võimekuse suurendamise ks ja kõnnimustri korrigeerimise eesmärgil. 1x (1 tund) tegevusterapeudi teenus abivahendi kätte saamisel selle sobitamine ja kasutama õpetamine sellel tegevusel ja keskkonnas, mida abivahend lihtsustab. 1x (1 tund) psühholoogi grupisupervisioon - kuidas on läinud eemsmärkide püstitamine ja saavutamine, oma kogemuse jagamine (lisateemana uni ja uneprobleemid). Meeskonna koosolek, eesmärgiga hoida programm raamistikus ja arutada klientide kaupa juhtumeid ja probleeme ( 1 tund /kliendi kohta, 4 spetsialisti+meeskonna juhi osalusel=5 tundi ). 7.nädal 2x ( 1 korra kestvus 1 tund ) nädalas grupi füsioteraapia basseinis ja 1x (0,5 tundi) nädalas saalivõimlemine individuaalselt liigesliikuvuse, lihasjõu, lihaselastuse ja aeroobse võimekuse tõstmiseks. 1x (1 tund) psühholoogi perenõustamine , kuhu klient võtab kaasa oma sõbra, tuttava või pereliikme. Psühholoogiline nõustamine valu teemal, kuidas see mõjutab kliendi igapäevaelu, mida saab teha teine inimene. 8.nädal 1 x (1 tundi) nädalas grupi füsioteraapia basseinis, liigesliikuvuse, lihasjõu, lihaselastuse ja aeroobse võimekuse tõstmiseks ja 1x (1 tund) kepikõnd grupis aeroobse võimekuse suurendamise ja kõnnimustri korrigeerimise eesmärgil. 1x ( 1 tund) tegevusteraapia teenus - abivahendi kasutamise korrigeerimine õpetamine sellel tegevusel ja keskkonnas, mida abivahend lihtsustab. 9.nädal 1 x (1 tundi) nädalas grupi füsioteraapia basseinis ja 1x (0,5 tundi) nädalas individuaalne saalivõimlemine liigesliikuvuse, lihasjõu, lihaselastuse ja aeroobse võimekuse tõstmiseks. Kirjaliku harjutusvara koostamine (0,5 tundi) ja kaasa andmine, millega klient jätkab iseseisvalt kodus . 10.nädal 1 x (1 tundi) nädalas grupi füsioteraapia basseinis liigesliikuvuse, lihasjõu, lihaselastuse ja aeroobse võimekuse tõstmiseks. Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja jätkab 1x nädalas individuaalse harjutusprogrammiga. 1x (1 tund) psühholoogi perenõustamine , kuhu klient võtab kaasa oma sõbra, tuttava või pereliikme. Psühholoogiline nõustamine valu teemal, kuidas see mõjutab kliendi igapäevaelu, mida saab teha teine inimene. 1x (1 tund) toitumisalane nõustamine koos pereliikmega - kontroll ja toetus. Vaadatakse üle kliendi areng, tegeletakse tagasilöökidega, leitakse uued lahendused. 11.nädal 1 x (1 tund) nädalas grupi füsioteraapia basseinis liigesliikuvuse, lihasjõu, lihaselastuse ja aeroobse võimekuse tõstmiseks. Klient teostab iseseisvalt 2 x nädalas kepikõndi ja jätkab 1x nädalas individuaalse harjutusprogrammiga . Meeskonna koosolek, eesmärgiga hoida programm raamistikus ja arutada klientide kaupa juhtumeid ja probleeme (1 tund / 1 kliendi kohta 4 spetsialisti+meeskonna juht osalusel=5 töötundi ). 12.nädal Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja 1 x nädalas sooritab antud harjutusprogrammi alusel kehalisi harjutusi. 1x psühholoogi grupisupervisioon - kuidas on läinud eemsmärkide püstitamine ja saavutamine, oma kogemuse jagamine. 13.nädal 1 x (1 tund) nädalas grupi füsioteraapia basseinis . Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja 1x nädalas sooritab antud harjutusprogrammi alusel kehalisi harjutusi. 14.nädal Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja 1x nädalas sooritab antud harjutusprogrammi alusel kehalisi harjutusi. 1x psühholoogi grupisupervisioon - kuidas on läinud eemsmärkide püstitamine ja saavutamine, oma kogemuse jagamine. 15.nädal 1 x (1 tund) nädalas grupi füsioteraapia basseinis liigesliikuvuse, lihasjõu, lihaselastuse ja aeroobse võimekuse tõstmiseks. 1x psühholoogi kohtumine individuaalselt, kuidas klient hindab, et tal on läinud, soovituste andmine edaspidiseks, tulevikku vaatamine ja arengu säilitamine. Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja 1x nädalas sooritab antud harjutusprogrammi alusel kehalisi harjutusi. D . Tulemus te hindamine Rehabilitatsiooni programmi lõpuosas läbiviidavate hindamistegevuste kirjeldus (seotud esmahindamisega ning programmi eesmärkide ja tulemuste peatükiga) . 16.nädal Toimub tegevusterapeudi ja füsioterapeudi poolt koos kliendiga poes käimise vaatlus, mis algab ja lõpeb tema koduukse ees. Vaadeltakse kõnnimustrit, kehahoidu, kõnni tempot, mõõdetakse poes käimise aega ja distantsi pikkust, abivahenite kasutamist, liikumist ja toidupoes käimist lihtsustavate abivahendite vajaduse kindlaks tegemine, palju produkte jõuab tuua. Dokumenteeritakse tulemused . Selgitatakse vestluse käigus kliendilt, kui tihti hetkel ise poes käib. (kestvus 2 tundi 2 spetsialisti poolt). Füsioterapeudi (1 tund) , tegevusterapeudi (1 tund) , toitumisnõustaja ( 2 tund i ) ja psühholoogi (1 tund) lõpphindamine samade testide alusel, mis esmasel hindamisel. Hindamistulemuste analüüs spetsialistide poolt ja sellest tulenevalt kliendile edasisite soovituste koostamine. E smased tulemused saadakse 16.nä dala lõpphindamise tulemusena, kus selgub programmi käigu s, millised uued oskused ja teadmised on klient programmi käigus omandanud (liikumisharjumus, toitumine, psühholoogiline valuga toimetulek, abivahendite kasutamine) . 17.nädal Kohtumine kliendiga ühtse meeskonnana ümarlaual - tagasiside kliendilt programmis osalemise kohta, kokkuvõte eesmärkide saavutamisest (üldeesmärk ja alaeesmärgid). Edasiste soovituste andmine suuliselt ja kirjalikult toitumise, liikumise, kehaliste harjutuste, abivahendite ja valuga toimetuleku osas. ( Kestvus 1 tund , kus osale b 4 spetsialisti +meeskonna juht, mis on kokku 5 töötundi kliendi kohta ). E . Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine Kirjeldada: Mille alusel otsustatakse, et klient on programmi läbinu d (aeg läbi, tulemuse hindamine ?); Kas ja kuidas toimub rehabilitatsiooniprogrammi tulemuste hindamine peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu (s.h pikaajalinetagasisisde. K ui kliendiga ei võetagi ühendust, siis kuidas hinnatakse hiljem, kas programmiga saav utatud tulemus on jäänud püsima); Kuidas otsustatakse kas klient vajab veel sama või mõnda teist rehabilitatsiooniprogrammi või muud meedet. Kuidas toimub programmi lõppedes kliendi seostamine jätkutegevustega (programmi oluliseks osaks peaks olema isikule vajaliku toetusvõrgustiku loomine, temale vajalike teenuste korraldamine, jätkuva konsultatsiooni võimaluse või psühholoogilise toetuste pakkumine vms abi, mis tagab edasise toimetuleku). Programmi ajaliseks piiriks on 17 nädalat , selle täitumisel saab programm läbi. Programmi l õplikku tulemust saame hinnata 0,5 aasta möödudes, küsides kliendilt ja tema lähedastelt läbi telefoni tagasisidet, kuidas tuleb klient toime poes käimisega, mitu korda nädalas ta suudab seda teha ja millised muutused on toimunud antud tegevuse sooritamise osas ( ajaline kestvus 0,5 tundi) . Eeldame, et programmi lõppedes on kliendil piisavad teadmised iseseisvaks kehalise aktiivsuse ja toitumise jätkamiseks , abivahendite kasutamiseks ning kliendi lähedasel inimesel piisavad teadmised tema toetamisel. Programmi lõppemisest 1 aasta möödudes kutustakse kokku ümarlaud programmis osalevatest klientidest ja spetsialistidest (kestvus 1 klient 1 tundi , kus osaleb 4 septsialisti ja meeskonna juht , mis teeb kokku 1 kliendi ko hta 5 tundi ) , kus hinnatakse klientide kaupa programmi üldeesmärgi säilitamist. Hinnatakse saavutatud tulemuse takistavaid tegureid ja kui suurel määral need mõjutavad ja võivad tekitada tagasilanguse ning hinnatakse soodustavaid tegureid ja nende osakaalu. Kui ilmneb, et klient ei ole suutnud eesmärki säilitada, suunatakse ta uuesti sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse hindamisele, et täpselt välja selgitada olemasolevad piirangud ja takistused ning sealt edasi suunamise kas sotsiaalse rehabilitatsiooni teenustele või programmi, mis aitaks eesmärki saavutada ja säilitada. VI I . Kvaliteedi täiustamine A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? Kirjeldage nii siseseid kui väliseid tegureid, mis aitavad kaasa programmi edukusele Tugevatakse külgedeks peame eelnevalt programmi osutamise kogemust, varasemat töökogemust antud sihtgrupiga töötamisel. B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? Kirjeldage tegureid, mis võivad takistada teie programmi edukust ja milles näete vajadust areneda Programmi tegevused peavad jääma sellel ajale, kui libedust ei ole, sest tihti on talvisel perioodil liikumisraskustega kliendid tubased ja ei liigu nii aktiivselt kui kevadest-sügiseni. C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? Oma programmi saame tõhusamaks muuta klientidelt ja spetsialistidelt saadud tagasiside põhjal vahetult programmi lõppedes, 0,5 aasta möödudes ja 1 aasta möödudes. Saadud info ja tulemuste põhjal saame esmalt analüüsida nõrku kohti ja peale seda antud tegevus täiustada ja muuta. VII . Viited Loetlege kõik oma dokumendis kasutatud materjale samas vormis nagu teaduslikus ajakirjas. Viited võivad sisaldada riiklikult tunnustatud juhendmaterjale, indekseeritud ajakirjades avaldatud artikleid, ametlikel kodulehekülgedel avaldatud dokumente (tutvuge tunnustatud kodulehekülgede loeteluga). Riiklike dokumentide korral viidake allikale ja lisage lühikokkuvõte. A. Kasutatud materjalide loetelu Alaranta H. Fysiatria. Duodecim 2003. Ann Rheum Dis 2003 ;62:1162 –6. Arden N, Nevitt MC. Osteoarthritis: Epidemiology. Best Practice and Research. Clin Rheum 2006 ;20:3 –25. Birkenfeldt, Reinhold. Osteoartroosi ravijuhend Eestis 2008.a Boersma, K., Linton, J . How does persistent pain develop? An analysis of the relationship between psychological variables, pain and function across stages of chronicity. Behav Res Ther 2005 ;43:1495 –1507. Braddom RL. Physical medicine and rehabilitation. W.B. Saunders, 2000. Brosseau L, Pelland L, Wells G, et al. Efficacy of aerobic exercises for osteoarthritis (part II): a meta-analysis. Physical Therapy Reviews 2004 ;9:125 –145. Ciechanowski, P., Sullivan, M., Jensen, M., et al. The relationship of attachment style to depression, catastrophizing and health care utilisation in patients with chronic pain. Pain 2003 ;104:627 –637. Davis, C. M., Zautra, J. A., Reich, W. J. Arizona State University Vulnerability to Stress Among Women in Chronic Pain From Fibromyalgia and Osteoarthritis. Annals of Behavioral Medicine 2001, 23, 3: 215-226 Dawson J, Linsell L, Zondervan K, Rose P, Randall T, Carr A and Fitzpatric R. Epidemiology of hip and knee pain and its impact on overall health status in older adults Rheumatology. Vol. 43 No. 4 (c) British Society for Rheumatology 2004 Dieppe P. Osteoarthritis: risk factors, process and outcome. Rheumatology in Europe 1995;24, 2:66–8. Egan M et al. Splints/orthoses in the treatment of rheumatoidarthritis (Cochrane review). The Cochrane Library 2003;1. Ehly, S. & Dustin, R. (1989). Individual and group counseling in schools. New York; London: Guilford press. Ettinger WH Jr, Burns R, Messier SP, et al. Arandomized trial comparing aerobic exercise and resistance exercise with a health education program in older adults with knee osteoarthritis: the Fitness Arthritis and Seniors Trial (FAST). JAMA1997 ;277:25 –31. Foley A, Halbert J, Hewitt T, Crotty M. Does hydrotherapy improve strength and physical function in patients with osteoarthritis – a randomized controlled trial comparing a gym based and a hydrotherapy based sterngthening programme. Fransen M. When fysiotherapy appropriate? Best Practice and Research Clinical Rheumatology 2004 ;18:477 –89. Haamer, N. Nõustamine ja eetika. Nõustamise alused. Abimaterjal õppenõustamiskeskustele. Tartu, 2010: 47-51. Haamer, N., Jakobson, A., Karton, I., Kadajas, Tropp, K. Tartu 2010. Nõustamise alused. Abimaterjal õppenõustamiskeskustele. Tartu 2010. Hammond A. What is the role of occupational therapist? Best Practice and Research Clinical Rheumatology 2004;18(4):491–505. Harris ED, Rudd RC, Genovere MC et al. Kelley´s Textbook of Rheumatology, 7 th ed. St Louis, MO; WB Saunders, 2005. Isomäki H, Leirisalo-Repo M, Hämäläinen M (toim). Reumataudit. Helsingi: Duodecim; 2002 Kalso, E., Vainio, A. (2002). Helsinki: Kustannus OY Duodecim. Korda J et al. When consult the podiatrist. Best Practise and Resarch Clinical Rheumatology 2004;18(4):587–611. Koorits, U. Krooniline valu ja valukliinik. Eesti Arst 2005; 84 (6) :426 -432. Lawrence RC, Helmick CG, Arnett FC et al. Estimates of the prevalence of arthritis and musculoskeletal disorders in the United States. Arthritis Rheum 1998;41:778–99. Linnamägi, Ü. Valu depressioonis, depressioon valus. Eesti Arst 2006; 85 (11): 758-764. Lyn Sy, Davey RC, Cochrane T. Community rehabilitation for older adults with osteoarthritis of the lower limb: a controlled clinical trial. Clin Rehabil 2004 ;18:92 –101. Maly MR, Robbins SM. Osteoarthritis year in review 2014: rehabilitation and outcomes. Osteoarthritis and Carilage. 2014 (12):1958-88. Minor M, Stenstrom CH, Klepper SE, et al. Work group recommendations: 2002 Exercise and physical activity conference. Arthritis & Rheumatism 2003 ;49:453 –4. Musumeci G, Mobasheri A, Szychlinska MA jt. . Post-operative rehabilitation in osteoarthritis [version 1; referees: awaiting peer review]. F1000Research 2014(3):116 Pendleton A, Arden N, Dougados M et al. EULAR Recommendations for the Management of knee osteoarthritis: report of a task force of the Standing Committee for International Clinical Studies Including Therapeutic Trials (ESCISIT). Ann Rheum Dis 2000;59:936–44. Petersson IE. Epidemiological risk factors for osteoarthritis of peripherial joints. Rheumatology in Europe 1998;27/2:45–6. Sema, L., Gross-Paju, K. Kognitiiv-käitumisteraapia krooniilise valu ravis. Eesti Arst 2005; 84 (6): 433-435. Silman AJ,Hochberg MC. Epidemiology of the Rheumatic Diseases. Oxford University Press, 1994. Stitik TP. Rehabilitation of orthopaedic and rheumatologic disorders. Osteoarthritis assessment, treatment and rehabilitation. Arch Phys Med Rehab 2005 ;86 ;(Suppl 1):48–55. Tropp, K. Nõustamise liigid – individuaalne ja grupinõustamine. Nõustamise alused. Abimaterjal õppenõustamiskeskustele. Tartu, 2010: 11-12. Tsang, A., Von Korff, M., Lee, S., Alonso, J., Karam, E., et al. Common Chronic Pain Conditions in Developed and Developing Countries: Gender and Age Differences and Comorbidity With Depression-Anxiety Disorders. The Journal of Pain, 9, no 10, 2008: 883-891. Vitetta L, Coulson S jt. Dietary recommendations for patients with rheumatoid arthritis: a review. Nutrition and Dietary Supplements. 2012(4):1-15 Wessels, Roelof, et al. "IPPA: Individually prioritised problem assessment." Technology and Disability 14.3 (2002): 141-145. Wessels, R. D., et al. "Effectiveness of provision of outdoor mobility services and devices in The Netherlands." Clinical rehabilitation 18.4 (2004): 371-378. http://ers.ee/wp-content/uploads/2014/02/5-2_ra_ravijuhend.pdf B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave Lisa 1 – REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS OSALEJA HARJUTUSTE JA/VÕI TÖÖLEHTEDE KOGU __________________________________________________________________________ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus Osaleja töövihik 2015 Koostamise koht Programmi koostanud ja/või kohandanud asutus Sisukord (tegevused on jaotatud teemade kaupa) Programmi teemade või kohtumiste kaupa on lahti kirjutatud osalejale vajalik jaotusmaterjal - näiteks terviseolukorrast tulenevad käitumissoovitused, kas iseseivalt või koos spetsialistiga täidetavate ülesannete töölehed, harjutused või harjutuskavad, võimalikud iseseivalt kodus, koolis või tööl läbiviidavad enesejälgimise ja –analüüsi läbi viimiseks vajalikud päevikud jne. Soovitav on lisada osalejale oluline kirjandus iseseivaks tutvumiseks. Programmi partneritele ning klientidele tutvustav reklaaminfo. Lisa 2_ P RPGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID Kirjeldada: • milliseid standardiseerutud/ standardiseerimata hindamisvahendeid (sh meeskonna poolt loodud) programmi käigus kasutatakse; • millised spetsialistid hindamisi läbi viivad ning kes on hindamisvahendite koostajad; • kirjeldatud kas eelpool nimetatud hindamisvahendeid (või sarnaseid hindamisvahendeid) on varem (Eestis või mujal) kasutatud ning milliste sihtgruppide puhul ja mis eesmärgil on nimetatud hindamisvahendeid varem kasutatud S.h rehabilitatsiooniteenuse osutaja enda varasem kogemus; NB! kirjeldada rehabilitatsiooniprogrammi neid hindamismeetodeid ja –tegevusi, mida antud programmi puhul reaalselt kasutatakse; • hindamistegevused peavad olema kooskõlas rehabilitatsiooniprogrammis kirjeldatud eesmärgiga (st hinnata tuleb eesmärgi suhtes). Ja muu oluline info programmi kohta spetsialistide jaoks 1. Kliendi poes käimise vaatlus. Hindamise läbiviijad: tegevusterapeut ja füsioterapeut. Hinnatavad punktid: Kõnnimuster (kirjeldus) Kehahoid (kirjeldus) Kõnni tempo (kirjeldus+ aeg 1 minutis mitu sammu teeb) Poes käimisele kulunud aeg (mõõdetakse aeg koduuksest koduukseni) Distantsi pikkus (mõõdetakse pikkus) Toidupoest ostetava kauba kogus (kirjeldatakse) Abivahendi olemasolu (kirjeldada: kas kasutab, kuidas kasutab ja mida vajaks liikumise ja todipuoes käimise lihtsustamiseks). 2. LFESSQ küsimustik. Hindamise läbiviija: füsioterapeut. LFESSQ valu ja väsimuse kriteeriumid A. Valu kriteerium Kas Teil on viimase 3 kuu jooksul esinenud vähemalt nädal aega kestnud valu lihastes, luudes ja liigestes? Kas olete tundnud valu õlgades, käsivartes ja kätes? Kummal pool? Paremal, vasakul või mõlemal pool? Kas olete tundnud valu puusades ja jalgades? Kummal pool? Paremal, vasakul või mõlemal pool? Kas olete tundnud valu kaelas, rindkeres ja seljas? Valu kriteerium on täidetud, kui uuritav vastab „jah“ kõigile 4 küsimusele ning valu on esinenud kas (1) nii paremal kui vasakul pool või (2) mõlemal pool. B. Väsimuse kriteerium Kas Teil on viimase 3 kuu vältel esinenud ebatavalist väsimust või jõuetust? Kas väsimus häiris oluliselt Teie tavapärast elu? Väsimuse kriteerium on täidetud, kui uuritav vastab „jah“ mõlemale küsimusele. 3. VAS skaala. Hindamise läbiviija : füsioterapeut. Hindamise läbiviija: füsioterapeut. Valu hindamine põlve- ja/või puusaliigestes VAS skaalal, mis on 10-palli süsteemis, kus 0 on valu puudumine ja 10 näitab raskeimat võimalikku valu. 4. Liigesliikuvuse hindamine. Hindamise läbiviija : füsioterapeut ja tegevusterapeut . Aktiivse ja passiivse liigesliikuvuse hindamine alajäsemetes goniomeetri abil, kus numbriline näitaja kasvab selles suunas, kuhu liiges 0 asendist liigub. Aktiivse liikuvuse hindamisel sooritab klient ettenäidatud suunas maksimaalse liikuvusulatsuega liigutse, passiivselt teeb seda terapeut ise. 5. Trendelenburgi test. Hindamise läbiviija : füsioterapeut. Trendelenburgi test, millega hinnatakse reie abduktorlihaste (m. Gluteus medius) jõudu. Trendelenburgi test hindab puusaliigese stabiilsust ning reie abduktorlihaste võimet stabiliseerida vaagen. Testi sooritamisel peab klient seisma ühel jalal. Test on positiivne siis, kui klient ei suuda ühel jalal seistes säilitada vaagna stabiilset asendit keskjoonel. 6.MMT Hindamise läbiviija : füsioterapeut. M anuaalne lihastestimine, millega saab mõõta lihasjõudu 5-palli süsteemis. Enne lihasjõu mõõtmist selgitab, demonstreerib või sooritab terapeut koos uuritavaga passiivse liigutuse, selgitab täpse asendi ja fikseerimise käega hinnatava lihase jõu määramiseks. Peale juhendamist teostab terapeut käega fiksatsiooni hinnatava lihase jõu määramise jaoks ja palub kliendil sooritada eelnevalt tehtud liigutust maksimaalse võimekusega. Skoorid: 0-segmendi liigutus puudub, gravitatsioon on elimineeritud ning puudub palpeeritav või nähtav lihaskontraktsioon ja 5- klient suudab teostada liigutust täies ulatuses vastu gravitatsiooni maksimaalse vastupanuga. 7. 6-mi n käimistest (6 MKT) . Hindamise läbiviija: füsioterapeut. Antud testiga hinnatakse aeroobset võimekust. Vaatlusalune kõnnib 6 minutit järjest optimaalse kõnnikiirusega edasi-tagasi 20 m koonustega maha märgitud vahemaad. Testi tulemuseks on meetrite arv , mis antud ajaga läbida suudetakse. Lubatud on ka puhkepausid ning vajadusel kõnniabivahendi kasutamine. Enne kõndima asumist registreeritakse pulsikella abil uuritava südame löögisagedus ning hingamissagedus rahulolekus. Vahetult pärast testi lõppu registreeritakse südame löögisagedus ning hingamissagedus. 8. Põlve painutajalihaste elastuse hindamine (m. biceps femoris, m. semitendinosus, m. semimembranosus) . Hindamise läbiviija : füsioterapeut. Uuritava algasend: istudes vabalt täisnurgas peaks vaagen püsima sirgena, põlved suhteliselt sirgelt. Kui põlve painutajalihased on lühenenud, paindub vaagen taha ja põlved kõverduvad, istumistasakaal on halb. 9. Reie ja säärelihaste ümbermõõdu hindamine . Hindamise läbiviija : füsioterapeut. Mõõdetakse reie ja sääre ümbermõõtu mõõdulindi abil selle kõige jämedamalt kohalt. 10 . Ortopeediliste abivahendite vajaduse välja selgitamine. Hindamise läbiviija: tegevusterapeut. L iigeste vaatlus, palpatsioon, deformatsioonid, sümmeetrilisus, keskasend, liikuvusul atuse mõõtmine goniomeetri abil. Varasem info kõnni ja toidupoes käimise vaatlusest. 11. IPPA - abivahendi efektiivsuse hindamise mõõdik. Hindamise läbiviija: tegevusterapeut Hindab kliendi igapäevategevustes kogetud tegevusvõime probleemide vähenemist AV abil. Hinnatakse kliendi jaoks olulisi tegevushäireid ja osaluspiiranguid. Saab kasutada ükskõik millise AV efektiivsuse hindamiseks. Esmakohtumisel viiakse läbi intervjuu, kus selgitatakse välja, m i lliseid tegevusvõimes/ olmes hakkama saamise probleeme kliendil esineb, mida loodad AV abil muututa. Klient kirj eldab IPPA- ankeedis 1-7 t egevuse probleemi, millele annab 5 palli süsteemis hinnangu (Likert- skaalal 1-5), kui tähtis on probleem ja kui raske on probleem? Esmase ülevaate saamiseks probleemide kaupa tähtsus ja raskusaste korrutatakse, liidetakse omavahel kirjledatud probleemide korrutised ja jagatakse probleemide arvuga. Tulemusena nähakse ära, millises valdkonnas on probleemi tähtsus ja kui suur on raskusaste. Mõne kuu möödudes alates AV kasutusele võtmisest tehakse järelevalve intervjuu ( telefonitsi või kliendiga kohtudes ). Kliendil palutakse uuesti hinnata punktiskaalal raskusastme punkte algintervjuus välja toodud probleemide osas. Lisaks vastavad klient ja AV spetsialist eraldi küsimusele :” Kui hästi on AV täitnud temale asetatud ootused ?” IPPA- järelevalve tulemust hinnatakse kasutades alghinnangu „tähtsuse punkte“, nii säilib alghinnangu kontekst. IPPA- järelevalve tulemus - IPPA-a lghinnangu tulemus = Mõju Mõju tulemus näitab , mil määral on probleemidega seotud raskus vähenenud Ootuste täitumise tulemuse arvestamine: liida tulemused ja jaga probleemide hulgaga eraldi kliendi ja spetsialisti poolt täidetuna ( Wessels et al . 2002) Toitumisnõustamise anamnees. Hi ndamise läbiviija: totiumisnõustaja . Kuupäev: Nimi: telefon ja e-mail: Sünniaeg/vanus: Pikkus: Kehakaal: Elukoht (linn või asula): Amet/tegevusala: Kokkupuude mürgiste ainetega (praegu või minevikus): Kas suus on hõbeplommid (või olid): Kas kehas on metalli (tihvtid jm): Toiduallergiad, toidutalumatused (kas on testitud): Terviseprobleemid, kaebused, diagnoositud haigused (kõik, mis muret teeb või häirib): Kas kasutad ravimeid või toidulisandeid? Ei/jah – nimeta: Toitumisharjumused: Mitu söögikorda päevas? (Põhitoidukorrad ja vahepalad): Tavalise päeva söömise kirjeldus (mida sööd tavaliselt hommikuks, lõunaks ja õhtuks ning vahepaladeks). Kirjelda võimalikult täpselt: Toidud ja toiduained, mida sa üldse ei söö? Toidud ja toiduained, mida tarbid sageli ja mis sulle maitsevad? Kui palju ja kui sageli tarbid vedelikke? (Kui lisad magusat, kirjelda mida ja kui palju): Puhast vett: Magusaid jooke (milliseid): Kohvi: Teed (millist?): Energiajoogid: Alkohol: Eluviis: Kas suitsetad? Kui sageli? Kui aktiivne oled igapäevaelus: Treeningud. Millised, kui sageli? Uni (mitu tundi ööpäevas/kvaliteet): Kas tarvitad sõltuvust tekitavaid aineid? ei Stressitase (jooni alla): väga kõrge-kõrge-keskmine-madal-puudub Kas esineb põhjuseid, mis takistavad tervislikult toituda? Toitumisnõustaja poole pöördumise põhjused: Probleemid, mida lahendada: Eesmärgid ja tähtaeg: Antropomeetriliste näitajate mõõtmine. Hindamise läbiviija: toitumisnõustaja . Mõõdetakse järgnevad antropomeetrilised näitajad: kaal, pikkus, arvutatakse KMI. Omron kehakoostise mõõtja mõõdab keha rasvasisalduse protsenti, võimaldab saada teada keha skeletilihaste osakaalu, arvutab kalorikulu puhkeasendis, vistseraalrasva taseme. Toitumise ja liikumise hindamine. Hindamise läbiviija: toitumisnõustaja . Toitumise hindamisel tuginetakse ETNÜ (Eesti Toitumisnõustajate Ühendus) toitumisnõustajate ja ETTA (Eesti Toitumisteraapia Agentuur) toitumisterapeutide koostatud juhistest. Need tuginevad Eesti riiklikele toitumis- ja toidusoovitustele ning Põhjamaade toidusoovitustele. Klient täidab toitumispäeviku ja terapeut loeb kokku mitu portsjonit ta erinevatest toidugruppidest saab ning võrdleb etteantud normidega. Normidesse jääv portsjonite arv tagab toitainete ja toiduenergia piisavuse ning tervist hoidva toitumise. http://www.toitumisnoustajad.ee/toitumine Toitumispäevik Nimi: …………………………………………………… Palun täida toitumispäevikut 7 järjestikust päeva , märgi üles kõik toidukorrad ning tarbitud söögid/joogid . Kirjelda toite ja nende koguseid võimalikult täpselt (mõõtühikutes või hinnanguliselt). Nt aedviljahautis (kapsas, porgand, kartul, sealiha, sool, pipar, oliiviõli liha praadimiseks – sõin 300g või suure kausitäie). Kirjelda, kas on isetehtud toit, ostetud või käisid väljas söömas. (Nt ostsin sooja toidu letist) Kuidas toit on valmistatud (aurutatud, hautatud, keedetud, praetud, ahjus küpsetatud jne). Ära unusta märkimast ka rasvainet, maitseaineid jm mida toidu valmistamisel kasutati. Pane kirja kõik joogid – vesi, mahlad, kohvi (suhkruga, koorega), tee, alkohol. Pane kirja kõik suupisted, vahepalad, maiustused jm kasvõi väikestes kogustes. Märgi kellaajad. Täida päevikut kohe peale söömist või joomist, siis ei jää midagi märkimata. Enesetunne peale söömist . Kas toidust piisas või oli liiga vähe või palju? Kas tekkisid gaasid, puhitused, ebamugavustunne, raskustunne, iiveldus väsimus, peavalu jne. Millal peale söömist sellised sümptomid tekkisid. 1. päev (kuupäev .....................................................) K ell Mida sõin/jõin Enesetunne peale söömist 2. päev (kuupäev …………………………….) kell Mida sõin/jõin enesetunne 3. päev (kuupäev …………………………….) kell Mida sõin/jõin enesetunne 4. päev (kuupäev ………………….......) kell Mida sõin/jõin enesetunne 5. päev (kuupäev ......................................) kell Mida sõin/jõin enesetunne 6. päev (kuupäev ......................................) kell Mida sõin/jõin enesetunne 7. päev (kuupäev ……………………………) kell Mida sõin/jõin enesetunne Küsimustik liikumisaktiivsuse hindamiseks Kuupäev: Nimi: Telefon: e-mail: Vanus: pikkus: kaal: Kehamassiindeks: I Tervis Terviseprobleemid, kaebused, diagnoositud haigused (kõik, mis muret teeb või häirib). Kirjelda: Kas esineb või on esinenud järgmisi haigusi või seisundeid (jooni alla ja kirjelda allpool täpsemalt): südame- ja veresoonkonnahaigused, kõrge vererõhk, kopsuhaigused, luude, lihaste ja liigeste probleemid (haigused, põletikud, vigastused), luuhõrenemine. Kas esineb valusid mõnes kehapiirkonnas? Kirjelda: Kas esineb tervisehäireid, mis võimenduvad kehalise koormuse ajal või takistavad liikumist? Kirjelda: Kas tarvitad mingeid ravimeid või toidulisandeid? Milliseid? II Liikumisaktiivsus Kui liikuv oled igapäevaelus (jooni alla): liigun vähe (suurem osa päevast tegevused istudes), liigun keskmiselt (on võrdselt istumist ja aktiivsemat liikumist nt asjade tõstmine, kõndimine, koristamine), liigun palju (harva leian aega puhkamiseks, võimlen, teen trenni vähemalt 3 korda nädalas). Kas tegeled võimlemise või treeninguga (kirjelda, sagedus ja kestvus): Milliste treeningutega oled varem tegelenud kui kaua ja millal viimati? III Võimekus Millised tegevused sind väsitavad? Milliseid tegevusi sa üldse teha ei saa? Millised tegevused teevad valu? Liikumispäevik Nimi: …………………………………………………… Palun täida liikumispäevikut 7 järjestikusel päeva , märgi üles oma päevased tegevused. Täida päevikut võimalusel igal ärkveloleku täistunnil. Enesetunne . Pane kirja oma väsimustase numbritega – ei ole väsinud (1), mõõdukalt väsinud (2), väga väsinud (3), kurnatud, ei jõua liigutada (4). Pane igal täistunnil kirja füüsilised tegevused, mida tegid (näiteks lamamine, söögi valmistamine, aeglane kõndimine, kiire kõndimine, aiatöö, raskuste kandmine (nt poekott), jalgrattasõit, laste hoidmine, tegevused istudes, tegevused seistes, triikimine, koristamine, puutöö jne). Kui tegid mitut erineva koormusega tegevust, pane kirja kõik ja umbes mitu minutit tegid. Näiteks kell 12 - lamamine 15 minutit, põrandate pesemine 30 minutit, istumine 15 minutit. Kirjelda füüsilisi sümptomeid, kui need ilmnevad. Näiteks tegevus ajas hindeldama, higistama, tekitas valu, väsitas tugevalt vms. Kui teed mingit tegevust mitu tundi järjest – näiteks lamamine, siis võid kirjutada kella lahtrisse aja vahemiku. Näiteks 12-15 lamasin ja vaatasin televiisorit. 1. päev (kuupäev .....................................................) kell T egevus Enesetunne 2. päev (kuupäev .....................................................) kell T egevus Enesetunne 3. päev (kuupäev .....................................................) kell T egevus Enesetunne 4. päev (kuupäev .....................................................) kell T egevus Enesetunne 5. päev (kuupäev .....................................................) kell T egevus Enesetunne 6. päev (kuupäev .....................................................) kell T egevus Enesetunne 7. päev (kuupäev .....................................................) kell T egevus Enesetunne EEK küsimustik . Hindamise läbiviija: psühholoog. Hinnatakse valuga kaasnevaid võimalikke kaasmõjusid, nagu ärevus ja depressioon (samuti uni, agorafoobia, asteenia). E m ot sio n a a lse enes e t unde k üsimustik EE K - 2 Nimi S ugu V an u s _ _/ _ Ku u pä e v _/ _ / Lugeg e tähelepanelikul t läb i all t oodu d loe t el u p r obleemides t j a v ae v us t es t, mi s v õi v a d inimes t e l mõniko rd esineda . T õmmak e r in g ümbe r sellel e v as t use v a r iandile , mi s kõig e pa r emin i ki r jelda b seda , KUIV Õ RD SEE PR O B L EEM ON T EID HÄIRINUD V I I M ASE KUU VÄ L T E L . Ü l dse mi tt e Ha r v a M õn i k ord S a geli Pi de va l t 1. K urva m ee l s u s 0 1 2 3 4 2. Huv i k adu m ine 0 1 2 3 4 3. A la väär s u st unn e 0 1 2 3 4 4. E ne s e s üüd i st u s e d 0 1 2 3 4 5. K orduva d s ur m a - võ i ene s e t apu m õ tt e d 0 1 2 3 4 6. Ü ks il du st unn e 0 1 2 3 4 7. Loo t u s e t u s t u le v i k u s uh t e s 0 1 2 3 4 8. V õ i m e t u s rõõ m u t und a 0 1 2 3 4 9. K ii r e ärr i t u m ine võ i v ih a st a m ine 0 1 2 3 4 10. Ä revu s e võ i h ir m u t unn e 0 1 2 3 4 11. P in ge t unn e võ i võ i m e t u s lõ dve st ud a 0 1 2 3 4 12. L ii gn e m ure ts e m ine pa lj ud e a s ja d e pära s t 0 1 2 3 4 13. Rahu t u s võ i k är s i t u s , n ii e t e i s uud a pa ig a l pü s ida 0 1 2 3 4 14. K erge st i eh m u m ine 0 1 2 3 4 15. Äk ili s e d paan i k ahood , m ille a jal e s in e b s üda m e k lo pp i m in e , õhupuudu s , m in e st a m i st unn e v m s k eha li s e d nähu d 0 1 2 3 4 16. K ar t u s v ii b ida ü ks i k odu s t ee m a l 0 1 2 3 4 17. H ir m u t unn e ava li k e s k oh t ade s võ i t änava t e l 0 1 2 3 4 18. K ar t u s m in e st ad a rahv a hu lg a s 0 1 2 3 4 19. K ar t u s s õ i t a bu ss i, t ra mm i, rong i võ i au t og a 0 1 2 3 4 20. H irm o lla t ähe le pan u k e sk pun kt is 0 1 2 3 4 21. H irm s uh t le m i s e l võõra st e ini m e st eg a 0 1 2 3 4 22. Lo id u s - võ i vä s i m u st unn e 0 1 2 3 4 23. V ähenenu d t ähe le pan u ja k e sk endu m i s võ i m e 0 1 2 3 4 24. P uh k a m ine e i t aa st a jõ ud u 0 1 2 3 4 25. K ii r e vä s i m ine 0 1 2 3 4 26. U in u m i s ra sk u s e d 0 1 2 3 4 27. Rahu t u võ i k a tk end lik un i 0 1 2 3 4 28. L ii gvara ja n e är k a m ine 0 1 2 3 4 Motivatsiooni hindamine . Hindamise läbiviija: psühholoog . Motivatsiooni hinnatakse skaalal 0-10, kus 0 ei ole üldse motiveeritud ja 10 on kõrgelt motiveeritud. Lisa 3_ PROGRAMMI TULEMUSTE KOKKUVÕT Peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu tuleb hinnata programmi tulemusi nii klientide lõikes ( VV määrus 35 §3 lõige 11 ( D-osa alusel), kui ka kogu programmi lõikes, milleks tuleb koondada klientide tulemused, küsida tagasisidet ning analüüsida saadud tulemused. Tehtud järelduste põhjal sisse viia parendustegevused programmis.
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27 13519 Tallinn OÜ Activitas , mida esindab juhatuse liige Kristi Rembel-Tõnisson on huvitatud programmi " Liikumisvabadus " piloteerimisest . Aktsepteerime hindamiskomisjoni ettepanekut suurendada psühholoogi teenuse mahtu . Kuna tegemist on arendusprojektiga , soovime piloteerida füsioteraapia teenust planeeritud mahus . Edukal piloteerimisel ja hilisemal programmi kinnitamisel planeerime kasutada Sotsiaalkindlustusameti mahtu ületavat füsioteraapia teenuse osa integreeritud rahastusena . Kristi Rembel-Tõnisson
[email protected] Tel: 50 13 410 /allkirjastatud digitaalselt/