Infopäev Kogemusnõustamine Eestis

Saatja: Sven <[email protected]> Saatmisaeg: 6. september 2016. a. 13:52 Adressaat: Triin Ülesoo; SVV üldmeil; Anneli Valdmann Koopia: elilelil-ee; [email protected]; Leelo Ainsoo; Mihkel Tõkke; [email protected]; tiia sihver Teema: Re: Infopäev Kogemusnõustamine Eestis Lugupeetud Anneli Valdmann, tänan Teid vastuse eest ja tänan videoülekande eest! Rehabilitatsiooniasutuste eesmärk nii, nagu mina sellest aru saan, on sisendada puuetega isikutele metoodiliselt seda usku ja oskusi, et nad saaksid iseseisvalt hakkama ja julgeksid püstitada eesmärke, ühiskonnas osaleda. Kohase ligipääsuta on osalemine võimatu. Kui keskendute vaimsele tervisele, peate lähtuma sellest, et ka vaimse tervisega liikumispuudega isikud saaksid teie ruumides liikuda, sest "vanglatunne" ja pidev teistest sõltumine ei mõju kindlasti hästi ei vaimsele tervisele, enesest lugupidamisele ja eneseväärikusele. Kas Te leiate, et ainult avaliksus sektor peab puudega isikutele ligipääsuvõimalused tagama ja kas te sellises vaimus rehabiliteerite puudega isikuid? Kas Teie tegutsete erasektoris, kui kuidas Te näete oma rolli avalikes huvides tegutseva mittetulundusühendusena, nagu ütlete põhikirjas? Milline suhtumine on teie arvates tark ühiskonnas, mis vananeb? Jätan teiste otsustada, kas invaWC puudumine infopäeval kogemusnõustajatele ja ja muude elementaarsete ligipääsude puudumine kogemusnõustajate infopäeval kvalifitseerub oluliseks takistuseks kogemusnõustajatele mõeldud täienduskoolituse/seminaril osalemisel VõrdKS § § 2 lõige 2 p 3 mõistes. Kas ka edaspidi teeme nii, puudega isikud küll võiks saada ühiskonnas kõikjal tegutseda, aga samas on päris OK ka jätta nad infopäevalt kõrvale sellega, et nad saavad seda kodust vaadata. Minu kurbuseks ei nähtu teie kirjast kinnitust, et te nii edaspidi ei käitu ja mul on raske aru saada, miks rehabilitatsioonieksperdid nii tunnevad ja arvavad. Te ei ole mulle ebamugavusi tekitanud. Minu jaoks olete tenäidanud, et ei saa aru vastava ala ekspertidena rehabilitatsiooni põhiolemusest, see on tegutsemis- ja otsustusvabadusest, mis on puudega isiku suurim motivaator elueesmärkide seadmisel ja soovil oma takistusest ja murest üle saada. Kuna olete oma põhikirjas toonud välja, et teete ka koolitusi, siis mainin edaspidiseks, et kui Teie mõni koolitus peaks olema osaliselt rahastatud Euroopa Liidu struktuurifondidest (nt Sotsiaalfond) või Teie hoonet on renoveeritud Euroopa Liidu vahenditest, siis struktuurifondide rahastusreeglitest (Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013), millega kehtestati Euroopa Liidu Struktuurfondide nõuded) on rõhutatud mitmes kohas eesmärki vähendada puudega inimeste kui haavatava sihtrühma diskrimineerimist (punkt 4a, artikkel 10 punkt 1f jm), kus rõhutatakse, et eelkõige tuleb rahastusel silmas pidada puudega isikute ligipääsu, mittediskrimineerimist ja soolist võrdõiguslikkust. Vt: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2013:347:0320:0469:ET:PDF Kui seda punkti pole täidetud, on Euroopa Komisjonil õigus toetus tagasi nõuda. Minul pole vaja Teilt midagi nõuda, seadus on see, mis Teilt nõuab. Kui 21. sajandil koolituse korraldaja leiab, et on põhjendatud puudega inimestele ligipääsetavust mitte tagada, on lihtsam vahel konflikti vältimiseks vait olla ja hoopis ise kohaneda. Keegi meist ju ei taha olla pidev probleem ja ebamugavus teiste jaoks ning pidevalt nõuda ja konfliktis olla. Nii nagu Teie vastuse toongi näitab, te tunnete, et meil on konflikt, miks muidu tuli rõhutatus, et see on siseüritus. Tahaks ise elada ja lasta teistel elada. Kirjutan need seadusesätted siia sellepärast, et kunagi hiljem võib mõni Teie koolituja pöörduda kas võrdõigusvoliniku poole või siis Euroopa Komisjoni poole, sest koolituse korraldaja teadis või pidi teadma, mis kohustusi õigusaktid talle panevad. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus saab Teile kindlasti EL struktuurivahendite reegleid tutvustada, kui Te mind ei usu. Edu teile teie olulises töös rehabiliteerida ja loodan, et meie vahele ei jää paksu verd. Ma ei püüdnud olla lugupidamatu ega vaenulik, soovisin vaid olla aus ja teile selgitada, et see, mida te teete, ei ole kuidagi kooskõlas 21. sajandil kehtivate seadustega. Kui rehabilitatsiooniasutuste spetsialistid ja valdkonna eksperdid võrdsete võimaluste, väärikuse ja ligipääsu eest ei seisa, kes siis veel? Parimate soovidega Sven Kõllamets ---------- Edastatud kiri ---------- Saatja: Anneli Valdmann <[email protected]> Kuupäev: 6. september 2016 13:00 Teema: Re: FW: Infopäev Kogemusnõustamine Eestis Saaja: [email protected] Koopia: Triin Ülesoo <[email protected]> Lugupeetud Sven Kõllamets, Vabandame teile tekitatud ebamugavuse pärast! Mõeldes erinevatele erivajadustele (sh vaegkuuljad, vaegnägijad, liikumispuudega inimesed) ja neile, kes üritusel osaleda ei saa, teeme üritusest videoülekande ja salvestuse. Link saab olema leitav ürituse teate lehel: http://avitus.ee/teated/kogemusnoustamise-infopaev-2016 Antud kutse on Avituse, kui ühe organisatsiooni isiklik küllakutse senistele ja võimalikele uutele partneritele, et ühendavas teemas mõtteid vahetada. Tegemist ei ole avaliku sektori ametliku üritusega vaid meie omaalgatusega. Kuna keskendume vaimsele tervisele, peame meie lähtuma sellest, et meie ruumid vastaksid nõustamis- ja teraapiaruumide nõuetele. Erinevate erivajadustega inimeste esindajad on infopäeval osalemisest teada andnud, vaatamata sellele, et meil kõigile erivajadustele vastavaid ruume pole. Usutavasti esinadavad liikumispuudega inimesi hästi need liikumispuudega inimesed, kes on otsustanud vaatamata mõningasele ebamugavusele siiski kohale tulla. Lugupidamisega From: Sven [mailto:[email protected]] Sent: Saturday, September 3, 2016 4:46 PM To: Triin Ülesoo Cc: Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit; [email protected]; Leelo Ainsoo; Mihkel Tõkke; [email protected]; tiia sihver Subject: Re: Infopäev Kogemusnõustamine Eestis Tere, ma eeldan, et olete kursis Sotsiaalhoolekande seaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015030) §-ga 11.13, mille kohaselt: "Rehabilitatsioonimeeskonna koosseisu võib kaasata kogemusnõustaja, kellel on õigustatud isiku puudega või tervisekahjustusega sarnase puude või tervisekahjustuse kogemus ning kes on läbinud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud 117-tunnise kogemusnõustaja esmase koolituse." Sellest tulenevalt peab olema kogemusnõustajal kliendiga sarnane kogemus ja tervisekahjustus definitsiooni kohaselt. Sellest tulenevalt saab mõistlikult eeldada, et kui kogemusnõustajatele korraldatakse ning viiakse läbi infopäeva, osalevad seal erinevate puuete ja erivajaduse ning tervisekahjustusega inimesed. Olen võtnud oma elus eesmärgiks suhtuda lugupidamise, austuse ja viisakusega end ümbritsevatesse inimestesse, sest ma siiralt usun, et me kõik soovime oma tööd teha võimalikult hästi. Siiski küsin ma nüüd otse ja ilma diplomaatiliselt väljendumata, olles kergelt šokeeritud, kuna olukord seda nõuab: kust tuli teil idee, korraldada kogemusnõustajate infopäev ruumides, kuhu puude või tervisekahjustusega inimesed ei pääse ning millele tuginedes te leiate, et 21. sajandil ja töövõimereformi jõustudes, kus eesmärgiks on seatud puudega inimeste tööhõive, aktiivsuskohustus ning võrdne kohtlemine, on see OK? Kogemusnõustamise infopäeva läbiviija teadis või pidi teadma, et tema infopäeval soovib osaleda inimesi, kellel on liikumis-, nägemis-, või kuulmiserivajadust põhjustav tervisekahjustus, sest vastasel juhul ei saaks ta tegutseda kogemusnõustajana. Oma kehtivas põhikirjas (punktis 1.1) nimetate, et olete avalikes huvides tegutsev organisatsioon ning lähtute Eesti Vabariigis kehtivast seadusandluses ning oma põhikirjast (punktis 1.3). Põhikirja punktis 1.4.1. nimetate, et teie sihtrühmaks on puudega inimesed (sõltumata ja täpsustamata funktsiooni kõrvalekallet, seega ka nt liikumis- ja nägemispuudega inimesed) ja ilmselgelt on ka meeleoluhäiretega inimeste ja psüühilise erivajadusega inimeste hulgas liikumis- ja nägemispuduega inimesi, kes võivad vajada ratastooliga ligipääsu ja invaWC-d. Lisaks tuleb märkida, et infopäeva näol on tegemist avalike üritusega, mis tähendab, et teie tegevuskohas on avalikuks kogunemiseks mõeldud ruum ja vastavalt Ehitusseadustikule ning heal ehitustavale (§ 11 lõige 1 punkt 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072016028) ning hea ehitustava osaks olevale määrusele https://www.riigiteataja.ee/akt/226420 saab eeldada, et antud üritus planeeritakse ning viiakse läbi ligipääsetavates ruumides. Kogemusnõustajate infopäev on oma sisult, eesmärgilt ja mõttelt kogemusnõustajatele informatsiooni jagamiseks ja tööalaseks enesetäiendamiseks mõeldud infoüritus, mistõttu seda saab ja võib pidada kogemusnõustajate täienduskoolituse eesmärgile suunatud tegevuseks. Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022) § 2 lõike 2 kohaselt on Isikute diskrimineerimine nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu on keelatud: 3) kutseõppes, karjäärinõustamisel, ümber- või täiendusõppe võimaldamisel, praktiliste töökogemuste omandamisel; Seega võttes infopäeva praktiliste tööalaste teadmiste ja täiendusõppe osana, saan ma järeldada, et kui puudega inimestel ei ole võimalik osaleda (ja ka WCsse mitte saamist võib pidada oluliseks takistuseks) oma puude ja tervisekahjustuse tõttu üritusel/infopäeval/koolitusel, mille sihtrühmaks on definitsiooni järi puudega ja tervisekahjustusega inimesed (kogemusnõutaja teenuse pakkujad) ning rehabilitatsioonikliendid, käib antud küsimus ka võrdõigusvoliniku pädevusse. Ma mõistan täielikult, et ühiskonnas on palju liikmeid, kes pole kursis puuetaga inimeste õiguste ning võimalustega, ei mõista töövõimereformiga ühiskonnale pandud kõrgendatud ootusi ega seda, mis võiks või peaks 21. sajandil olema normaalne ja mis mitte puudega isikutele takistustavaba, väärika ja reaalse võrdse võimaluse tagamisel. Küll aga arvan ma, et rehabilitatsiooniasutusele, kes korraldab tervisekahjustusega inimestele infopäeva ja on sätestanud, et tegutseb avalikes huvides, seadusest tulenevalt, saab esitada kõrgendatud nõudeid ja seega ütlen teile heatahtlikult, palvega mitte võtta seda isiklikult: see üritus peaks toimuma ligipääsetavates ruumides ja sellega, et ta ei toimu ligipääsetavates ruumides, ei riku te mitte üksnes ürituse eesmärki, vaid ka oma põhikirja ja viidatud õigusakte. Ilmselgelt on puuetega inimeste huvid avaliku huvi osa ühiskonnas, mis rahvastikuteadlaste arvutuste kohaselt on selgelt vananev ühiskond. Selgitan Teile seda küsimust, "me aitame". Kui jätta välja ilmselge teema, et 21, sajandil peaks universaalne disain sellisel üritusel tagama puudega osaleja iseseisvuse, kui see on mõistlikult tagatav kohase ja mõistliku toimumispaiga valikuga avalikuks ürituseks tervisekahjustusega inimestele, ning ka väärikuse küsimus, et inimene tunneb enda tesejärgulise, ebaväärika, ebamugava probleemina ja lihtsalt ebamugavalt, kui on tõstetav ja peab infopäeval palvetama, et pissihäda ei tuleks ja pidevalt mõtlema, millal pissile saab ( ehk ei saa pingevabalt saadavale infole keskenduda.... siis elektriline ratastool kaalub 150 kg ja koos inimesega veerand tonni (250 kg) ning seega elektrilise ratastooiga liikujat, kes võib ilma elektrilise ratastoolita olla täiesti abitu, aga elektrilise ratastooliga liikudes iseseisev, ei ole võimalik trepist tõsta. Lisaks, ka tavalised, manuaalsed aktiivratastoolid võivad maksta 2000-3000 eurot ja vastu peavad pidama 5-7 aastat - tegemist on elutähtsa abivahendiga, mida seetõttu inimesed eelistavad lasta mitte tõsta, kuna tõstmine kahjustab ratastooli. Luban endale otsekohesust, sest vastava ala spetsialistid, kes on pädevad ja valdkonnaga kursis, peavad ja pidid teadma, mida ühiskond neilt ootab ja kuidas täita oma põhikirja ja õigusakte. Usun sinisilmselt, et selle otsekohene argumenteeritud väljaütlemine ei anna põhjust solvumiseks, vaid edaspidi selliseid asju enam ei kordu. Infopäeva reklaamist on selgelt välja loetav ja eeldatav 1) Kui sind võiks huvitada märksõna kogemusnõustamine, - ilmselgelt on nende huvitatute hulgas puudega ja tervisekahjustusega inimesi, kes vajavad universaalset disaini ja WC-d 2) Oodatud on kõik huvilised - teenuse osutajad, -arendajad, -pakkujad ja -kasutajad ning idee levimisele kaasaaitajad. ilmselgelt saab eeldada, et pakkujate ja kasutajate hulgas on puudega ja tervisekajustusega inimesi, kes vajavad universaalset disaini ja WC-d kui seda pole, siis reaalselt nad ju ei ole oodatud, või nad vähemalt ei tunne, et nad oleks oodatud, sest elementaarsed vajadused, millega sellise üleskutse tegemisel pidi või oleks pidanud kursis olema, on täitmata. Toon teile näite, et kujutage ette, et liigute ringi maailmas, aga te ei tea kunagi, kas majal on uks ehk kas te saate sisse (puudega inimesel nii on, ta ei tea nt tihti reklaamist, kas ikka universaalne disain on). Seega eeldad, et ei ole ust. Siis tuleb üks reklaam, kus öeldakse: Olete oodatud infopäevale kuulama ustega majades olulisusest" ja eeldad, et no seal on ju ometi uksed, kui räägitakse, kui oluline on, et majal on uks. Aga võta näpust, ust pole ikkagi. NB Eelnevad seisukohad pole kellegagi kooskõlastatud ning on isiklikud seisukohad. Need ei kajasta ühegi minu tööandja seisukohti ja kui eelnev põhjustab solvumist, koostöötahte kadu, suhete häirumist või muid sedasorti reaktsioone, mis Eesti ühiskonnas kahjuks vahest juhtub, kuitahes argumenteeritult, ausalt, lugupidavalt ja vestluspartnerit austades ka ei väljendu, siis palun suunake need tunded vaid ja ainult minu vastu, mitte kellegi teise suunas. Ma ei soovi kedagi kahjustada, kuid aus olles olen arvestanud riskiga, et kahjustan ennast. So be it. Antud isikliku seisukohavõtu edastan ma ka Eesti Liikumispuduega Inimeste Liidu, Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja Astangu Kutserehabilitstsioonikesuse esindajatele, kes kõik Teie infopäeva kutset jagasid ja kutses ei olnud öeldud, et tegelikult pole tagatud elementaarsed ligipääsu- ja universaalse disaini elemente kohavalikul sihtrühmale. Peale Teie vastuse saamist otsustan, kas koopia tuleks saata ka võrdõigusvoliniku kantseleile, kuid ma ei saa ega taha takistada teisi kogemusnõustajaid, kui nad otsustaksid seda teha. Kui Te tõesti leiate, et teil on argumente, mis õigustab infopäeva korraldamist mitteligipääsetavates ruumides ja oli võimatu saada ligipääsetavaid ruume koostööpartnerite juurest (Eesti Puuetaga Inimeste Koda, Sotsiaalministeerium, Tallinna Puuetega Inimeste Koja Tegevuskeskus, Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus jne jne), siis palun esitage neid. Ma olen valmis oma arvamust muutma, kui on esitatud tugevad argumendid. Parimate soovidega Sven Kõllamets riikliku kutsetunnitusega kogemusnõustaja 3. september 2016 15:26 kirjutas Triin Ülesoo <[email protected]>: Tere! Kahjuks on see trepiga maja. Aga meil on abivalmis inimesed, kes aitavad ratastooliga inimesed trepist üles kanda. Kas see oleks sobiv lahendus? Mulle peaks enne teada andma, palju selliseid inimesi tuleb. Inva WC-d samuti pole kahjuks  Tervitustega Triin Ülesoo 3. september 2016 16:46 kirjutas Sven <[email protected]>: Tere, ma eeldan, et olete kursis Sotsiaalhoolekande seaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015030) §-ga 11.13, mille kohaselt: "Rehabilitatsioonimeeskonna koosseisu võib kaasata kogemusnõustaja, kellel on õigustatud isiku puudega või tervisekahjustusega sarnase puude või tervisekahjustuse kogemus ning kes on läbinud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud 117-tunnise kogemusnõustaja esmase koolituse." Sellest tulenevalt peab olema kogemusnõustajal kliendiga sarnane kogemus ja tervisekahjustus definitsiooni kohaselt. Sellest tulenevalt saab mõistlikult eeldada, et kui kogemusnõustajatele korraldatakse ning viiakse läbi infopäeva, osalevad seal erinevate puuete ja erivajaduse ning tervisekahjustusega inimesed. Olen võtnud oma elus eesmärgiks suhtuda lugupidamise, austuse ja viisakusega end ümbritsevatesse inimestesse, sest ma siiralt usun, et me kõik soovime oma tööd teha võimalikult hästi. Siiski küsin ma nüüd otse ja ilma diplomaatiliselt väljendumata, olles kergelt šokeeritud, kuna olukord seda nõuab: kust tuli teil idee, korraldada kogemusnõustajate infopäev ruumides, kuhu puude või tervisekahjustusega inimesed ei pääse ning millele tuginedes te leiate, et 21. sajandil ja töövõimereformi jõustudes, kus eesmärgiks on seatud puudega inimeste tööhõive, aktiivsuskohustus ning võrdne kohtlemine, on see OK? Kogemusnõustamise infopäeva läbiviija teadis või pidi teadma, et tema infopäeval soovib osaleda inimesi, kellel on liikumis-, nägemis-, või kuulmiserivajadust põhjustav tervisekahjustus, sest vastasel juhul ei saaks ta tegutseda kogemusnõustajana. Oma kehtivas põhikirjas (punktis 1.1) nimetate, et olete avalikes huvides tegutsev organisatsioon ning lähtute Eesti Vabariigis kehtivast seadusandluses ning oma põhikirjast (punktis 1.3). Põhikirja punktis 1.4.1. nimetate, et teie sihtrühmaks on puudega inimesed (sõltumata ja täpsustamata funktsiooni kõrvalekallet, seega ka nt liikumis- ja nägemispuudega inimesed) ja ilmselgelt on ka meeleoluhäiretega inimeste ja psüühilise erivajadusega inimeste hulgas liikumis- ja nägemispuduega inimesi, kes võivad vajada ratastooliga ligipääsu ja invaWC-d. Lisaks tuleb märkida, et infopäeva näol on tegemist avalike üritusega, mis tähendab, et teie tegevuskohas on avalikuks kogunemiseks mõeldud ruum ja vastavalt Ehitusseadustikule ning heal ehitustavale (§ 11 lõige 1 punkt 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072016028) ning hea ehitustava osaks olevale määrusele https://www.riigiteataja.ee/akt/226420 saab eeldada, et antud üritus planeeritakse ning viiakse läbi ligipääsetavates ruumides. Kogemusnõustajate infopäev on oma sisult, eesmärgilt ja mõttelt kogemusnõustajatele informatsiooni jagamiseks ja tööalaseks enesetäiendamiseks mõeldud infoüritus, mistõttu seda saab ja võib pidada kogemusnõustajate täienduskoolituse eesmärgile suunatud tegevuseks. Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022) § 2 lõike 2 kohaselt on Isikute diskrimineerimine nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu on keelatud: 3) kutseõppes, karjäärinõustamisel, ümber- või täiendusõppe võimaldamisel, praktiliste töökogemuste omandamisel; Seega võttes infopäeva praktiliste tööalaste teadmiste ja täiendusõppe osana, saan ma järeldada, et kui puudega inimestel ei ole võimalik osaleda (ja ka WCsse mitte saamist võib pidada oluliseks takistuseks) oma puude ja tervisekahjustuse tõttu üritusel/infopäeval/koolitusel, mille sihtrühmaks on definitsiooni järi puudega ja tervisekahjustusega inimesed (kogemusnõutaja teenuse pakkujad) ning rehabilitatsioonikliendid, käib antud küsimus ka võrdõigusvoliniku pädevusse. Ma mõistan täielikult, et ühiskonnas on palju liikmeid, kes pole kursis puuetaga inimeste õiguste ning võimalustega, ei mõista töövõimereformiga ühiskonnale pandud kõrgendatud ootusi ega seda, mis võiks või peaks 21. sajandil olema normaalne ja mis mitte puudega isikutele takistustavaba, väärika ja reaalse võrdse võimaluse tagamisel. Küll aga arvan ma, et rehabilitatsiooniasutusele, kes korraldab tervisekahjustusega inimestele infopäeva ja on sätestanud, et tegutseb avalikes huvides, seadusest tulenevalt, saab esitada kõrgendatud nõudeid ja seega ütlen teile heatahtlikult, palvega mitte võtta seda isiklikult: see üritus peaks toimuma ligipääsetavates ruumides ja sellega, et ta ei toimu ligipääsetavates ruumides, ei riku te mitte üksnes ürituse eesmärki, vaid ka oma põhikirja ja viidatud õigusakte. Ilmselgelt on puuetega inimeste huvid avaliku huvi osa ühiskonnas, mis rahvastikuteadlaste arvutuste kohaselt on selgelt vananev ühiskond. Selgitan Teile seda küsimust, "me aitame". Kui jätta välja ilmselge teema, et 21, sajandil peaks universaalne disain sellisel üritusel tagama puudega osaleja iseseisvuse, kui see on mõistlikult tagatav kohase ja mõistliku toimumispaiga valikuga avalikuks ürituseks tervisekahjustusega inimestele, ning ka väärikuse küsimus, et inimene tunneb enda tesejärgulise, ebaväärika, ebamugava probleemina ja lihtsalt ebamugavalt, kui on tõstetav ja peab infopäeval palvetama, et pissihäda ei tuleks ja pidevalt mõtlema, millal pissile saab ( ehk ei saa pingevabalt saadavale infole keskenduda.... siis elektriline ratastool kaalub 150 kg ja koos inimesega veerand tonni (250 kg) ning seega elektrilise ratastooiga liikujat, kes võib ilma elektrilise ratastoolita olla täiesti abitu, aga elektrilise ratastooliga liikudes iseseisev, ei ole võimalik trepist tõsta. Lisaks, ka tavalised, manuaalsed aktiivratastoolid võivad maksta 2000-3000 eurot ja vastu peavad pidama 5-7 aastat - tegemist on elutähtsa abivahendiga, mida seetõttu inimesed eelistavad lasta mitte tõsta, kuna tõstmine kahjustab ratastooli. Luban endale otsekohesust, sest vastava ala spetsialistid, kes on pädevad ja valdkonnaga kursis, peavad ja pidid teadma, mida ühiskond neilt ootab ja kuidas täita oma põhikirja ja õigusakte. Usun sinisilmselt, et selle otsekohene argumenteeritud väljaütlemine ei anna põhjust solvumiseks, vaid edaspidi selliseid asju enam ei kordu. Infopäeva reklaamist on selgelt välja loetav ja eeldatav 1) Kui sind võiks huvitada märksõna kogemusnõustamine, - ilmselgelt on nende huvitatute hulgas puudega ja tervisekahjustusega inimesi, kes vajavad universaalset disaini ja WC-d 2) Oodatud on kõik huvilised - teenuse osutajad, -arendajad, -pakkujad ja -kasutajad ning idee levimisele kaasaaitajad. ilmselgelt saab eeldada, et pakkujate ja kasutajate hulgas on puudega ja tervisekajustusega inimesi, kes vajavad universaalset disaini ja WC-d kui seda pole, siis reaalselt nad ju ei ole oodatud, või nad vähemalt ei tunne, et nad oleks oodatud, sest elementaarsed vajadused, millega sellise üleskutse tegemisel pidi või oleks pidanud kursis olema, on täitmata. Toon teile näite, et kujutage ette, et liigute ringi maailmas, aga te ei tea kunagi, kas majal on uks ehk kas te saate sisse (puudega inimesel nii on, ta ei tea nt tihti reklaamist, kas ikka universaalne disain on). Seega eeldad, et ei ole ust. Siis tuleb üks reklaam, kus öeldakse: Olete oodatud infopäevale kuulama ustega majades olulisusest" ja eeldad, et no seal on ju ometi uksed, kui räägitakse, kui oluline on, et majal on uks. Aga võta näpust, ust pole ikkagi. NB Eelnevad seisukohad pole kellegagi kooskõlastatud ning on isiklikud seisukohad. Need ei kajasta ühegi minu tööandja seisukohti ja kui eelnev põhjustab solvumist, koostöötahte kadu, suhete häirumist või muid sedasorti reaktsioone, mis Eesti ühiskonnas kahjuks vahest juhtub, kuitahes argumenteeritult, ausalt, lugupidavalt ja vestluspartnerit austades ka ei väljendu, siis palun suunake need tunded vaid ja ainult minu vastu, mitte kellegi teise suunas. Ma ei soovi kedagi kahjustada, kuid aus olles olen arvestanud riskiga, et kahjustan ennast. So be it. Antud isikliku seisukohavõtu edastan ma ka Eesti Liikumispuduega Inimeste Liidu, Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja Astangu Kutserehabilitstsioonikesuse esindajatele, kes kõik Teie infopäeva kutset jagasid ja kutses ei olnud öeldud, et tegelikult pole tagatud elementaarsed ligipääsu- ja universaalse disaini elemente kohavalikul sihtrühmale. Peale Teie vastuse saamist otsustan, kas koopia tuleks saata ka võrdõigusvoliniku kantseleile, kuid ma ei saa ega taha takistada teisi kogemusnõustajaid, kui nad otsustaksid seda teha. Kui Te tõesti leiate, et teil on argumente, mis õigustab infopäeva korraldamist mitteligipääsetavates ruumides ja oli võimatu saada ligipääsetavaid ruume koostööpartnerite juurest (Eesti Puuetaga Inimeste Koda, Sotsiaalministeerium, Tallinna Puuetega Inimeste Koja Tegevuskeskus, Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus jne jne), siis palun esitage neid. Ma olen valmis oma arvamust muutma, kui on esitatud tugevad argumendid. Parimate soovidega Sven Kõllamets riikliku kutsetunnitusega kogemusnõustaja 3. september 2016 15:26 kirjutas Triin Ülesoo <[email protected]>: Tere! Kahjuks on see trepiga maja. Aga meil on abivalmis inimesed, kes aitavad ratastooliga inimesed trepist üles kanda. Kas see oleks sobiv lahendus? Mulle peaks enne teada andma, palju selliseid inimesi tuleb. Inva WC-d samuti pole kahjuks  Tervitustega Triin Ülesoo