Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus · 7. juuni 2016
- Viit
- 6-12.9/436-1
- Registreeritud
- 7. juuni 2016
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Sotsiaalministeerium
- Funktsioon
- 6 Arendustegevus
- Sari
- 6-12.9 Tõlketeenuste arendamine
- Toimik
- 6-12.9/2016
- Vastutaja
- Kristi Viisimaa
Sisu (failidest)
S otsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11. 09 .201 5 käskkirja nr 133 „Aruandevormide kinnitamine“ l isa 1 (vorm) Seirea ruanne Aruande liik X vahearuanne FORMCHECKBOX lõpparuanne 1. TAT nimi Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine 2. TAT tunnusnumber 2014-2020.2.02.001.01.15-0002 3. Toetuse saaja nimi Sotsiaalministeerium 4. Partnerite nim i /nimed Sotsiaalkindlustusamet Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 5 . TAT abikõlblikkuse periood 01.01.2015 – 31.12.2020 6 . Aruandeperiood (kumulatiivselt) 01.juuni 2015 – 06.06. 201 6 7 . Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Tegevuse nr ja nimetus Tegevus nr 2.2. Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Alamtegevuse nr ja nimetus T egevuse või alamtegevuse p laneeritud algus- ja lõppkuupäev ( pp.kk.aa ) 01.05.2015 - 31. 12.2020 Tegevuse või alamtegevuse t egelik algus- ja lõppkuupäev ( pp.kk.aa ) 01.05. 2015 – 06.06.2016 Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Tõlketeenuste kontseptsiooni koostamiseks on analüüsitud varasemalt valdkonnas läbiviidud uuringuid, puuetega inimeste organisatsioonide poolt koostatud raamdokumente (Kuulmisrehabilitatsiooni programm jm), viipekeeletõlkide koostatud ettekandeid jm materjale. Toimunud on arutelud Eesti Kurtide Liidu, Eesti Vaegkuuljate Liidu, Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu ja viipekeele tõlketeenuse osutajatega . Koostatud ülevaade viipekeele tõlketeenuste õiguslikest alustest Eestis; erinevatest tõlkeviisidest ning nende kasutamisest Eestis; samuti kogutud informatsiooni rahvusvahelise praktika kohta. Koostöös teenuseosutajate esindajatega on viidud läbi küsitlus, et koguda andmeid senini osutatud tõlketeenuste mahu- ja valdkondade kohta Eesti erinevates regioonides. Analüüsitud probleeme, mis tänasel päeval tõlketeenuste saamisel esinevad. Koostatud kirjeldus alternatiivsete tõlkevõimaluste kasutamise kogemusest välisriikides ja olukorrast Eestis. Kontseptsiooni esimene tööversioon on edastatud arvamuse avaldamiseks Sotsiaalministeeriumile; detsembris 2015. a toimunud kohtumise järel on tööd tekstiga jätkatud ning koostatud e ttepanekud teenuste kättesaadavuse parandamiseks ja süsteemi korrastamiseks . Kontseptsiooni koostamine on osutunud esialgu planeeritust aeganõudvamaks ja seetõttu oleme palunud töö lõpptähtaega pikendada kuni 2016.a märtsi keskpaigani. 2016.aasta jaanuari lõpuks valmis täiendatud versioon tõlketeenuste kontseptsioonist, mis sisaldas esmaseid ettepanekuid viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse tõstmiseks ja kontakttõlget täiendavate tõlketeenuste väljaarendamiseks. 02.veeburaril toimus kontseptsiooni arutelu Sotsiaalministeeriumi esindajatega, kus lepiti kokku et tepanekute detailsemas lahti kirjutamises . 17.02. toimus kaasamisseminar, kus osalesid Sotsiaalministeeriumi, Eesti Kurtide Liidu, Eesti Kurtide Noorteorganisatsiooni, Viipekeeletõlkide Ühingu, Viipekeeletõlkide OÜ ja Astangu KRK esindajad. Tõlketeenuste osutajate poolt esitatud andmete põhjal valmis analüüs tõlketeenuste osutamise kohta 2014.aastal. Kaasamisseminari tulemusena täpsustus mudelite ülesehitus, mida kasutades oleks võimalik tõlketeenuste kättesaadavust parandada. Eesti Kurtide Liit, Viipekeeletõlkide OÜ ja Viipekeeletõlkide Ühing esitasid märtsi alguseks omapoolsed mudelid tõlketeenuste kättesaadavuse parandamiseks. 10.-11. märtsil toimus arutelu, kus osalesid eksperdid ning arutleti läbi erinevate mudelite sisu. Selle tulemusena lepiti kokku ning täpsustati kontseptsioonis tehtavate ettepanekute sisu. Seejärel täiendati kontseptsiooni versiooni ning see kooskõlastati Eesti Kurtide Liidu, Eesti Vaegkuuljate Liidu, Viipekeeletõlkide OÜ ja Viipekeeletõlkide Ühingu esindajatega. 29.03. esitati kontseptsioon Sotsiaalministeeriumile. 24.04. esitas Sotsiaalministeerium omapoolse tagasiside ja ettepanekud kontseptsiooni ümberstruktureerimiseks ja täiendamiseks. 13.mail toimus Astangu KRK ja Sotsiaalministeeriumi vaheline arutelu, kus täpsustati kontseptsiooni ülesehitust ja sisu täiendamise vajadust rakendusskeemide, mõjude hindamise ning kulude arvestuse osas. Samuti täpsustati vajadust, et kontseptsioonile tuleb paluda Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu ning Eesti Kurtide Liidu kommentaare. 25.mail esitas Astangu KRK Sotsiaalministeeriumile olemasoleva kontseptsiooni ümberstruktureeritud versiooni vastavalt 13.mail kokkulepitule. Koostöö Sotsiaalministeeriumiga kontseptsiooni sisu täpsustamiseks jätkub. Kontseptsiooni valmimise ja nimetatud huvigruppidega kooskõlastamise tähtajaks on 20.juuni 2016. 8 . Näitajate täitmine (kumulatiivselt) Näitaja nimetus (viide TAT punktile, missugusest tegevusest kujuneb) Kavandatud saavutustase Tegelik saavutustase Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel TAT panus rakenduskava väljund näitajasse Näitaja 1 Tõlketeenuse kontseptsiooni välja töötamine Näitaja 2 TAT panus rakenduskava tulemus näitajasse Näitaja 1 Näitaja 2 TAT spetsiifilised väljund näitajad Näitaja 1 Näitaja 2 Näitaja 3 TAT spetsiifilised tulemus näitajad Näitaja 1 Näitaja 2 Näitaja 3 TAT panus üldistesse näitajatesse Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? Kaasatud olid Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit , Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing, Viipekeeletõlkide OÜ Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? Ei, eesmärgiks on võ rdselt käsitleda nii naiste kui ka meeste jätkusuutlikkuse tagamist tööhõives. Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasusutele või avalike teenuste osutamisele? TAT edukas elluviimine toetab kõigi Eesti piirkondades ühtlasemat arengut. See on eelduseks eri regioonide arengueelduste ärakasutamiseks ja ühtlasemaks arenguks, kus inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad teenused ja enda rakendamise võimalused. Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) toetatud mikro-, väikese- ja keskmise suurusega unikaalsete ettevõtete (sh ühistute ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv TAT lõppeesmärgist täidetud (%): Umbes 50% TAT lõppeesmärgi täitmise selgitus: 9 . Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele 1 0 . TAT mõju läbivatele teemadele Läbiv teema Kavandatud mõju (märkida ristiga) Tegelik mõju (märkida ristiga) Jah Ei Jah Ei Regionaalareng X Selgitus: TAT edukas elluviimine toetab kõigi Eesti piirkondades ühtlasemat arengut. See on eelduseks eri regioonide arengueelduste ärakasutamiseks ja ühtlasemaks arenguks, kus inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad teenused ja enda rakendamise võimalused. TAT tegevused aitavad rakenduda vähenenud ja puuduva töövõimega isikutel, kellel seni on tööturul osalemine olnud raskendatud või on see võimalus üldse puudunud. Suureneb eri piirkondade majanduslik ja sotsiaalne toimetuleku võime ja väheneb inimeste mitteaktiivsus tööturul. Infoühiskond X Selgitus: TAT toetab eesmärki IKT potentsiaali nutikas kasutamine Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. TAT tegevuste rakendamine toetab infotehnoloogia võimaluste kasutamist teenuste osutamisel. Võimalusel osutatakse TAT alusel kaugtõlget , mis võimaldab kuulmispuudega isikutel teenust saada IKT poolt pakutavate lahenduste vahendusel. Riigivalitsemine X Selgitus: TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki, toetades erivajadustega inimeste süveneva tööturult kõrvalejäämise protsessi peatamist. Võrdsed võimalused X sh sooline võrdus Selgitus: K ontseptsioonis järgitakse naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. sh võrdne kohtlemine Selgitus: Kuna TAT on oma loomult orienteeritud võrdsete võimaluste loomisele, on see tervikuna võrdset kohtlemist toetav. 1 1 . Toetuse saaja h innang partnerluse toimimisele NB! Koos seire a ru andega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2) Nimi e-post Kuupäev Aruande koostaja Liina Teesalu Liina.Teesalu @astangu.ee 07.06 .2016 K innitus esitatud andmete õigsuse kohta Nimi Allkiri Kuupäev Allkirjaõiguslik isik Täidab meetme rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev