hanke parandus Jõhvi Haigla

Saatja: Sirje Pikhoff <[email protected]> Saatmisaeg: 26. mai 2016. a. 15:04 Adressaat: Margery Roosimaa Teema: hanke parandus Jõhvi Haigla Manused: 26.05.16_Hange_171537_532300_HD- Lisa7_Rehabilitatsiooniprogramm.doc1.docx.bdoc Tere edastame parandatud Lugupidamisega Sirje Pikhoff pearaamatupidaja Corrigo OÜ Jõhvi Haigla SA Tel: +372 333 1116 [email protected] www.corrigo.ee www.jõhvihaigla.ee www.stomadent.ee Saatja: Sirje Pikhoff <[email protected]> Saaja: Margery Roosimaa Teema: hanke parandus Jõhvi Haigla Tere edastame parandatud Lugupidamisega Sirje Pikhoff pearaamatupidaja Corrigo OÜ Jõhvi Haigla SA Tel: +372 333 1116 [email protected] <mailto:[email protected]> www.corrigo.ee <http://www.corrigo.ee> www.jõhvihaigla.ee <http://www.jõhvihaigla.ee> www.stomadent.ee <http://www.stomadent.ee> <http://www.corrigo.ee/static/files/002/sinust_hoolides_small.png> 0 0 Rehabilitatsiooniprogramm Kõnehäirega laps Sihtasutus Jõhvi Haigla Rehabilitatsiooniprogrammi esitav organisatsioon Programmi juht: Kersti Reimann Kontakttelefon: 51 17 124 Programmi osutamise periood : 01.05.2016 – 30.06.2017 2016 SISUKORD I. Programmi esitaja andmed II. Kokkuvõte Kokkuvõte III. Programmi üldised alused A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud C. Keskkonnategurid D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid E. Programmi peamised põhimõtted F. Epidemioloogilised andmed G. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis H. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Sihtgrupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. 2. Lisainformatsioon ja täpsustused B. Programmi eesmärgid ja tulemused: 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) V. Programmi keskkond 1. Programmi keskkond ja intensiivsus 2. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus 3. Programmi intensiivsus VI. Programmi kirjeldus A. Programmi ettevalmistamine B. Hindamine ja planeerimine C. Sekkumine E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine VII. Kvaliteedi täiustamine A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? VIII. Viited A. Kasutatud materjalide loetelu Lisa 1 – REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS OSALEJA HARJUTUSTE JA/VÕI TÖÖLEHTEDE KOGU Lisa 2 PROPGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID Lisa 3 PROGRAMMI TULEMUSTE KOKKUVÕTE HYPERLINK \l "h.3tbugp1" \h Programmi esitaja andmed Organisatsiooni ja programmi eest vastutava isiku andmed. Organisatsiooni andmed Organisatsiooni nimi SA Jõhvi Haigla Organisatsiooni tegutsemise alus (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) Põhikiri SRT000104 kehtivuse algus 06.10.2009 kehtiv E-post, koduleht [email protected] www.jõhvihaigla.ee Aadress Jaama 34 Postiindeks 41532 Linn Jõhvi Riik Eesti Programmi eest vastutava isiku andmed Perekonnanimi REIMANN Eesnimi Kersti Amet eripedagoog Telefon 5117124 E-post [email protected] Kokkuvõte Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond (valida sobiv): Sotsiaalne rehabilitatsioon __elamine (või igapäevaelu) X õppimine X suhtlemine ja vaba aeg ___töövõime eelduste arendamine Tööalane rehabilitatsioon Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise piirkond (valida sobiv(ad)): __üle Eesti __Harju maakond __Hiiu maakond X Ida-Viru maakond __Jõgeva maakond __Järva maakond __Lääne maakond __Lääne-Viru maakond __Põlva maakond __Pärnu maakond __Rapla maakond __Saare maakond __Tartu maakond __Valga maakond __Viljandi maakond __Võru maakond Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond (valida sobiv(ad)): X Rehabilitatsiooniasutus __Kliendi keskkond __Kodu X Lasteaed __Kool __Töökoht __Muu kliendi keskkond( nt huvikeskkond vm): X Muu (koostööpartnerite juures, avalikus ruumis jms) Kokkuvõte Käesolev rehabilitatsiooniprogramm Kõnehäirega laps , on mõeldud eelkoolieas olevatele eakohasega võrreldes kõnes mahajäämusega lastele. Käesoleva rehabilitatsioniprogrammiga soovitakse arendada lapse kommunikatsioonioskusi selleks, et ta saaks iseseisvalt ja sekkumisvajaduseta suhelda nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega, väljendada oma soove, rahuldada vajadusi. Programmi tegevuste eesmärgiks on tagada kõnehäirega lapsele areng, et saavutada eakohane kooliküpsus ja laps saaks koolis õppida, vajades sealjuures võimalikult vähe kõrvalabi iseseisval toimetulekul ning et olla igati kaasatud eakaaslastega tegelustes . Antud programmi eesmärgiks on saavutada selline kõneoskuse tase, et laps suudaks ennast väljendada sõnaliste lausetega. Rehabilitatsiooniprogrammi sihtgrupp on eelkoolieas ol evad 4-7 aastased, kes ei ole veel rehabilitatsioonisüsteemi sattunud. Programmis osalevad lapsed on keele (eesti ja vene) alusel jaotatud kahte gruppi, kummaski 5 last. Laps võib olla läbinud kõne-kuulmise kompleksuuringu, kuid selle puudumine ei ole programmi sisenemisel takistuseks.Programmi ei sobi lapsed, kel on diagnoositud korrigeerimata kuulmislangus, autism, raske vaimupuue või psüühikahäire. Programm kestab 14 kuud , kus kokkulepitud ajagraafiku kohaselt toimuvad nii grupitööd kui ka individuaalsed tegevused. Kohtumiste vahelisele ajale planeeritakse kodused üle sanded, mille käigus tegelevad vanemad lapsega iseseisvalt. Eelhindamise järgselt programmi sisenemisel viiakse läbi kõne arengu taseme hindamine – hinnatakse lapse üldist ja käelist arengut ning kõne oskuse taset, et valida kõne arendamiseks parim lähenemisviis ja tehnika. Vajadusel kaasatakse hindamisprotsessi ka perearst, kes kontrollib lapse kuulmist ja nägemisteravust. Võrgustikut öös haridusasutuse (lasteaed ) ja kohaliku omavalitsuse haridusosakonnaga hinnatakse ning selgitatakse välja haridusasutuse võimalused peale programmi lõppu edaspidiseks regulaarseks abistamiseks. Lisaks viiakse vahehindamis e d kuue kuu möödudes ning programmi lõppedes. Järelhindamine viiakse läbi 12 kuud peale programmi lõppemist. Rehabilitatsiooniprogrammi meeskonda kuuluvad sotsiaaltöö taja, logopeed, eripedagoog ja psühholoog. Tegevusi viiakse läbi koostöös lähvõrgustiku, perekonnaga. Tegevustesse kaasavasse võrgustikku kuuluvad ka haridusasutuse spetsialistid, vajadusel perearst. Programmi käigus õpetatakse vanemaid lapsega kodus ise aktiivselt tegelema ja tema arenemist toetama. Lisaks selgitatakse pereliikmetele lapse eakohast arengut , kõnehäirete erineva id põhjuseid ja antakse ülevaade kõne hilistumise või kõne arengu mahajäämusest tekkivatest piirangutest lapse edaspidises elus. Kõnehäirega laps saab individuaaltunde logopeedilt, kes tegeleb lapse kõne hääldusliku ja grammatilise küljega. Lapsevanematele on planeeritud grupinõustamine logopeedi, sotsiaaltöötaja, eripedagoogi ja psühholoogi poolt. Eripedagoog juhendab vanemat kommunikatsiooni ja kognitiivsete oskuste arendamise osas , psühholoog tegeleb perega , et toetada suhtlemisoskuse arengut ning tõsta nende teadlikkust. Sotsiaaltöötaja ülesandeks on perekonna toimetuleku uurimine ja vajalike toet avate teenuste osas , et pere oleks jõusta t ud lapsele arendav a keskkonda pakkuma. Sotsiaaltöötaja on programmis võrgustikutöö korraldajaks pere, haridusasutuse, KOV ja Rajaleidja spetsialistide vahel. Programmi läbi viimise peamiseks kohaks on rehabilitatsiooniasutuse ruumid aadressil SA Jõhvi Haigla, Jaama 34, Jõhvi, kuid lisaks kohtutakse ka haridusasutuse töötajatega lapse igapäevases keskkonnas. Koostööpartneriks on: Rajaleidja keskus, kes tegeleb hariduslike erivajadustega lastega Jõhvi vallavalitsus , kes tagab haridusasutusel võimaluse hankida piisavat ressurssi laste arendamiseks (personal, õppevahendid) Jõhvi lasteaiad: Pillerkaar, Sipsik ja Kalevipoeg. Programmi tulemusena on lapsevanem jõustatud ning läbi tema teadlikkuse paranemise ja läbi kogukonna ressursside on lapsele tagatud vajalik abi sõltuvalt tema arengu vajadusest. Kaugem eesmärk on, et kõnepuue on korrigeerunud võimalikult maksimaalsel määral ning on loodud alus koolivalmiduseks ja edaspidiseks koolihariduse omandamiseks ja seda võimalikult väheste tugimeetmetega. Programmi üldised alused Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg Siin kirjeldage teie rehabilitatsiooniprogrammi sihtgrupi terviseolukord (s.h haigust, vigastust) ja prognoosi Kõnehäire takistavaks teguriks ümbritseva, nähtuste ja keskkonna tunnetamisel - laps ei ole suuteline mõistma teda ümbritsevas keskkonnas toimuvat ning seetõttu tekivad raskused hariduse omandamisel. Kõnehäirega kaasneb ka sotsiaalse suhtlemise piirang, mis omakorda võib süvendada suhtlemise vähesust eakaaslastega, põhjustada tõrjutust, lapse enesehinnangu langust ning edaspidi kutsuda esile ebakohast käitumist. Kõnepuuded ja lugemisraskused näivad mõnevõrra erinevad teistest sotsiaalsetest või emotsionaalsetest probleemidest, sest enamik inimesi arvab, et nendest on võimalik jagu saada ümberõpetamise või -treenimisega. Eelarvamused ei lase sageli näha sealjuures kognitiivseid, sotsiaalseid ega emotsionaalseid probleeme, mis tavaliselt on nende sümptomite tagapõhjaks või kaasnevad nendega (Tammemäe, 2008, viidanud Lindgren 1994: 455–456). Kõnehäirete põhjusi võib vaadelda sõltuvalt vajadusest ja lähteandmetest mitmest erinevast vaatenurgast. Põhjuste uurimisel tuleb silmas pidada, et mitmetel juhtudel on tegemist põhjuste kompleksiga ning esmaste põhjuste väljatoomine võib olla raskendatud. (Tammemäe, 2008). Programmis käsitletakse peamiselt kõneorgan ite funktsiooni võimekuse langusest, kognitiivsest mahajäämusest , kui ka sotsiaalsetest põhjustest tingitud häiret (näiteks keeleliste stiimulite vähesus, kakskeelne keelekeskkond jne) . Eakohase arenguga laste puhul varieerub nii rääkima hakkamise algus kui ka kõne omandamise tempo üsna laias ulatuses. Probleemideta arengu korral on tavaliselt on laps võimeline end kergesti teistele arusaadavaks tegema. Aga kui kaheaastane laps ei ütle lihtsaid sõnu või kolmeaastane laps lühikesi fraase, on see selgeks kõne arengu pidurdumise märgiks. Hiljem ilmneb sõnavara piiratud areng, mis võib omakorda viia järgmiste probleemideni: vähenud suhtlemisvõimalused eakaaslastega (ei võeta mängu) tõrjutus ning sellega kaasnev lapse enesehinnagu alanemine eakohase arengu pidurdumine tõrjutusest tingitud käitumishäire düsartria diagnoosiga kaasnev peenmotoorika häire (lihaskonna funktsiooni häire) tunnetustegevuse alanemine takistus kooliks ettevalmistusel Kõne arengu häired avalduvad lapseeas kõnehäälikute omandamise pidurdumisena ja/või artikulatsioonipuuetena, mis raskendab lapse kõnest arusaamist. Kõnes avaldub häälikute ärajätmine, moonutamine, asendamine või häälikute ringipaigutamine hääldamisel (näiteks laps võib hääldada foneeme mõnes sõnas korrektselt, teises mitte). Kõne arengu häire puhul on tegemist püsiva (ei möödu iseeneslikult aja jooksul) ja süsteemse kõne arengu mahajäämusega, mille puhul ei vasta ükski kõne komponent eakohasele normile – hääldamine, sõnavara, grammatika, kõne mõistmine. Sageli ilmnevad raskused kirjaliku kõne omandamisel. Probleeme võib esineda sotsiaal-emotsionaalses sfääris. Uurimused kirjeldavad ka mitteverbaalse IQ langust. ( http://www.lastehaigla.ee/public/vaimse_tervise_keskus/Konehaired_lastel_3.12.2015.pdf ) Kõne artikulatsioonihäire diagnoositakse, kui o puude raskus ületab ealiste normivariatsioonide piirid; o mitteverbaalne intellekt on seejuures normi piirides; o ekspressiivsed ja retseptiivsed kõnevilumused on normi piirides. Motoorsed kõnehäired ehk düsartria . Düsartria on neurogeenne kõnehäire, mille korral on kahjustatud kõneprotsessis osalevate lihaste jõud, liigutuste kiirus, ulatus, ajastus, püsivus ja täpsus. Lihased on liiga pinges või lõdvad, lihaste töö ei ole koordineeritud, võivad esineda tahtmatud lihaste kokkutõmbed. Kui raske düsartriaga inimese kõne on suhtluspartneri jaoks kehvasti mõistetav, võib tekkida sotsiaalne isoleeritus. Lapsed võivad olla eakaaslaste seas enam tõrjutud, tekivad eelarvamused intelligentsuse suhtes. Edaspidises elus võivad esineda piirangud karjäärivalikul. Ekspressiivse kõne häire - see on kõne spetsiifiline arenguhäire, mil lapse ekspressiivne väljendusoskus on märkimisväärselt madalam ealisest normtasemest, kuid kõnest arusaamine on seejuures normi piirides. Artikulatsioonihäire võib avalduda või mitte. Retseptiivse kõne häire - lapse arusaamine keelelistest konstruktsioonidest on puudulikum tema eale vastavast tasemest. Peaaegu kõigil neil juhtudel on ekspressiivne kõne puudulik. Häiritud võib olla ka hääldamine. Häire diagnoositakse juhul, kui kõne mõtestatud tajumine on madalam eale vastavast normist ja puuduvad pervasiivse arenguhäire tunnused. Segatüüpi arengu on segunenud spetsiifilised keele-/kõne-, õpivilumuste ja/või motoorsete funktsioonide häired. Kõne- või keeleoskuste nõrgema arenguga võivad kaasneda spetsiifiliste õpivilumuste puudulikkus. Kõneoskuse mahajäämusel on üsna tavalised käitumis- ja tundeeluhäired, mis kalduvad hiljem mõningase suhtlemisoskuse omandamisel taanduma. Samuti võib viia kõnehäire õpivilumuste häireni ja õpiraskusteni koolis. Hääldushäired , mis esinevad teistest sagedamini, on: sigmatism, rotatsism, kapatsism. Häälik võib: 1. puududa (n: rong&gt;ong), 2. asenduda mõne teise häälikuga (rong&gt;long, siil&gt;tiil), 3. häälduda valesti (n: uvulaarne r). Viiendaks eluaastaks peaks laps olema omandanud kõik eesti keele häälikud. Kõne arengu häirete kõikide variantide korral kaasnevad ka sotsiaalsed, emotsionaalsed ja käitumishäired. Need häired ei avaldu spetsiifilises vormis, kuid üliaktiivsus, tähelepanematus, sotsiaalne kohanematus ja isolatsioon, samuti kartlikkus, sensitiivsus või liigne häbelikkus on suhteliselt sagedased. Keele arengu pidurdumise puhul lisanduvad sageli kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired. Seepärast on oluline spetsiifiliste kõne ja keele arengu häirete varajane ja täpne diagnoosimine. ( http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/80psyhhol_arengu_haired_e.htm ) Programmi Kõnehäirega laps sihtgrupiks on: 4-7 aastased eesti ja vene keelt kõnelevad lapsed koos pere ja lähivõrgustikuga, kellel on märgatud kas lasteaia logopeedi ja/või lasteaia õpetaja poolt kõne- ja keelehäiret. Moodustatakse kaks eraldi gruppi. Lapse puhul toimub kõne korrektsioonitöö koos perega. Grupp moodustatakse lähedase kõnearengu probleemide ja tasemega ning võimalikult üheealistest lastest (nt grupid 4-5; 6-7 aastased). Puude olemasolu ei ole gruppi võtmisel määrav, sest tihti võib kohata lapsevanemate vastuseisu puude määramisele ja seetõttu ei ole lapsele puuet vormistatud. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Millised tegutsemise ja osalemise valdkonnad on teie programmis osalejal takistatud ilma abita ja abivahendita? Kõnehäire puhul on piirangud õppimise ja suhtlemise valdkonnas. Keeleline puudujääk põhjustab ümbritseva tajumise puudulikkust, mis on takistuseks ümbritseva mõistmisel. Tajumise puudulikkus tingib mõistete tähendusest arusaamist, nii tekivad õppimisel omandamisraskused. Nagu eelpool mainitud, võib esineda tõrjutust eakaaslaste poolt – teised lapsed ei võta mängu. Kõne häirega laps tunneb end üksikuna ja tema suhtlusringkond väheneb veelgi. Stigma – eelarvamus IQ alanemisele. Kõne mõistmise ja väljendusraskuse tõttu on häirunud kognitiivne ehk tunnetuslik areng. Laps ei suuda end “värvikalt” väljendada, ega mõista/ei taju ümbruse mitmekesisust, mis omakorda viib kujutlusvõime piiranguni, Kõne arengu piiratus viib edaspidi ka sotsiaalse arengu piirangule – takistused laste omavahelises suhtluses ja täiskasvanutega suheldes. (Nugin, Veisson, 2008:5) Keskkonnategurid Millised keskkonna tegurid on takistusteks teie programmis osalejale vaatamata abi ja abivahendite kasutamisele? Arvestades piirkonna eripära, võib takistuseks olla järgnevad keskkonnategurid: kakskeelne keskkond. Perekonnas või lasteasutuses räägitakse erinevaid keeli. Sageli ka lapsevanem, kes ei oska ise hästi eesti keelt, õpetab lapse eesti keeles rääkima seetõttu, et nende hinnagul peab laps oskama riigikeelt. puudub piisav arv spetsialiste (nt eestikeelseid logopeede või pädevaid spetsialiste, kes kasutavad oma töös kaasaegseid õpetamismeetodeid). Sageli kuuleme, et lasteaias ei jätku personali – logopeed hakkab lastega tegelema alles 5. eluaastast, et neid kooli minekuks ette valmistada. Seega varajane sekkumine puudub, puudub õppeasutuse k.a lasteasutuse kompetents lapse erivajadusega toimetulekuks. Spetsialistide puudumisel ei hoomata abi vajalikkust, ilmneb eksiarvamus – “Küll ta hakkab rääkima.” vanemate oskuste ja teadlikkuse madal tase (vanema haridus/haritustase, asotsiaalsed vanemad). Vanemad on sageli arvamusel, et kõnepuue on iseenesest mööduv raskus, millega pole vaja tegeleda või lapsel esinev mahajäämus taandub paari teraapiakorra ajal. Vanemate lause, “Mina saan ju lapsest aru, isa vahel ei saa”, küll ta hakkab rääkima...“. erivajadusega vanemad. Siinkohal on suur roll haridusasutusel (lasteaial), kes peaks probleemi avastamisel suunama lapse esimesel võimalusel teenusele või koostöös Rajaleidja nõustamiskeskuse ja KOV-ga suunama lapsevanema lahendust ja abi otsima. Sotsiaalmajanduslikud tegurid Millised sotsiaalmajanduslikud probleemid sihtgrupil võivad ilmneda kui nad ei saa rehabilitatsiooni. Mõjud isiku toimetulekule, pere funktsioneerimisele, töötamisele Lapse arengus peetakse määravaks esimest kolme eluaastat, kuna areng toimub sel perioodil äärmiselt kiiresti ja kõik kujunev on aluseks lapse edasisele arengule. Kõnel on lapse arengus oluline roll ja selle tähtsus kasvab koos lapsega. Kõnelise arengu häired varases lapseeas on suureks riskifaktoriks hilisemate õpivilumuste häirete tekkes ning nendega seotud kognitiivse ja sotsiaalse arengu kvaliteedi puudulikkuse formeerumisel. Seetõttu on võimalikult varajane diagnoosimine ja kõneravi alustamine lapse edasise arengu seisukohalt väga oluline. Kuigi lapse tõsisemad kõnehäired peaks ilmnema juba esimesel-teisel eluaastal, jäävad need sageli märkamata. Et hilisemas lapse arengu perioodis ei tekiks mahajäämust või isegi puuet, on vaja juba enne kolme aastaseks saamist avastada kõnearengu olemasolu. (Center for parent information and resource s http://www.parentcenterhub.org/repository/speechlanguage/#educational) Spetsiifilise kõnearengu häirega lastel võivad kujuneda sekundaarselt käitumisraskused: puudulik suhtluskeskkond lasteaias, kus laps ei saa rahuldada oma suhtlemisvajadust (suur rühm, barjäärid suhtlemisel laps – õpetajad, laps –teised lapsed), soodustab tähelepanu otsimist mitte-eeldatud viisil, mida õpetajad tõlgendavad käitumishälbena. Kui koolis kombineeruvad kommunikatsiooniprobleemid õpiraskustega, tekib soodne pinnas käitumisraskuste tekkeks ja koolist väljalangemiseks (T. Tammemäe 2008). Käitumishäired, õpiraskused viivad hariduse omandamise takistusteni ning edaspidi tööhõive võimaluste vähenemisele, millest omakorda on põhjustatud majanduslik toimetuleku langus ning sotsiaalsete probleemide teke ühiskonnas. Programmi peamised põhimõtted Programmi peamised põhimõtted peavad sisaldama järgmist infot: milliseid rehabilitatsioonimeetodeid programmi käigus kasutatakse ning miks; kes on kasutatava/te meetodi/te loojad/ koostajad (lisada viited); kuidas antud rehabilitatsioonimeetodit (või sarnast meetodit) on varem (Eestis või mujal) kasutatud ning milliste sihtgruppide puhul ja mis eesmärgil (lisada viited); milline on rehabilitatsiooniteenuse osutaja enda varasem kogemus (nt varasemalt osutatud rehabilitatsiooniprogrammi tulemused/kogemused või mõne sekkumise tulemus); Programmis osalemise sobivuse hindamiseks kasutakse (osalus)vaatlust, vestlust ja intervjuud . Kasutatakse 4-5 aastase ja 6- 7 aastase lapse kõne ja arengu hindamise testi, mis on koostatud Strebeleva järgi. Eripedagoog kasutab H indamine viiakse läbi nii psühholoogi kui ka eripedagoogi poolt (sh logopeediline), et uurida lapse arengu taset ja oskusi. Kasvatuskeskkonna kohta küsitakse andemid kasvatajatelt ja vanema(te)lt. Hinnanguid analüüsitakse ja saadud tulemused on sekkumiste rakendamise aluseks. Lähtutakse põhimõtetest, et arendustegevused ja ülesanded oleksid lapsele jõukohased, õpetamisel kasutatakse abistavaid vahendeid ning juhendatakse last tavapärasest rohkem. Kõnehäire taseme väljaselgitamiseks viiakse läbi TÜ poolt standardiseeritud kõnetest (5-6 aastastele lastele). Selgitatakse välja lapse üldine arengutase, et saaks moodustada ühtlase arengutasemega laste grupi. Kõnehäirega laste arendustegevuses on kõige olulisem tugineda lapse arengulisele vanusele ja seada lapsele jõukohased eesmärgid. Seejärel tuleb konkretiseerida arendustegevused (arendamist vajavad valdkonnad, oskused), luua koos spetsialistidega õpetamise süsteem, valida õpetamise meetodid ja vahendid (st kohandada kasvukeskkond). Kuna arendustegevuse planeerimisel tuleb arvestada lapse arengu ja keskkonna paljude aspektidega, on vajalik meeskonna, haridusasutuse ja lapsevanemate omavaheline koostöö. Võrgustikuga koostöös toimub nii hindamine, planeerimine kui arendustegevus, kus eripedagoog on lapse arendustegevuse juht. Venekeelsed logopeedid toetuvad oma töös tunnust atud metoodikatele, milleks on on V. Pirmanova, V. Konovalenko ja N. Niseva meetod „Häälikute diferentseerimise ja automatiseerimine“. Düsartria diagnoosi puhul on suur efekt Novikova ja O. Prihodko loodud logopeedilisel massaazil. SKAP laste logopeedilise metoodika alustalaks on T. Kotsenko „SKAP laste kõne korrektsioonitöö“ ja Novikova, Ivantsovi metoodika „Sõnast fraasini“ ja T. Veske „Kõnearendus alakõnelejate rühmas“. Arendustegevustes kasutatakse üldtunnustatud õppemeetodeid ja -võtteid: sõnaline meetod: korraldused, teabe edastamine, vestlus, jutustamine, kirjeldamine jne; näitlik meetod: objektide, nähtuste ja nende kuju uurimine erinevate tajutoimingute abil (vaatlus, kompimine jne), töötamine näidise järgi; praktiline meetod: tegevused, mille kaudu lapsed saavad isiklikke praktilisi kogemusi (Strebeleva, Katajeva 1998) Igasse lapsesse tuleb suhtuda positiivselt, sest iga laps on eriline. Igal lapsel on õigus saada oma vaimsest võimekusest lähtuvat kvaliteetset õpetust. Kasutatavad meetodid. Grupitöö rühmas Et lapsed hakkaksid üksteisega suhtlema, on vaja luua situatsioon, kus kõnet peab tingimata kasutama. Äraõpitud fraaside vahetamine pole suhtlemine. Näiteks kui mängu sisu pole lastele arusaadav, ei teki neil suhtlussoovi. Üldjuhul tegutsevad nad sellises olukorras etteütlemise järgi, ütlevad spetsiaalselt selleks mänguks õpitud fraase, imiteerides suhtlemist. Need didaktilised situatsioonid, kus laps peab tingimata suhtlema, peavad alguses olema väga lihtsad. Suhtlemine ei pea tingimata olema ainult kõneline, s.t suhtlust tuleb kujundada ühistegevuse ja žestide kasutamise abil. Õpetaja peab lastele vajalikud sõnad ja väljendid ette ütlema, sealjuures laste esmast suhtlemisvajadust maksimaalselt ära kasutades. Aegamööda muutuvad situatiivsed ülesanded keerulisemaks, koos sellega läheb keerukamaks ka keel, mida lapsed peavad suheldes kasutama. See tekitab olukorra, kus sõnalist suhtlemist enam žestidega asendada ei saa (J. Strebeleva 2010) Oluliseks osaks on ka positiivse käitumise kujundamine, positiivse tagasiside andmine. Kõne põhikomponentide arendamine . Oluline on sõnavara rikastamine ja teksti mõistmise arendamine, luues seoseid esemete/olendite, nende piltide ja vastavate sõnade vahel ning abstraktsete või ülekantud tähendusega sõnade ja väljendite seletamisega. Põhimõttel, et laps mõistaks õpetatavat, selgitatakse ülesandeid detailselt selges ja korrektses kõnes, motiveerides last suhtlema ja kaasa rääkima. Tegevusi alustatakse arengutasemele lähedasemate oskust nõudvate ülesannetega - ainespetsiifiliste sõnade mõistmise toetamine sünonüümide ja antonüümide kasutamise ning sõnastuse varieerimisega. Kõnearenduse tegelustel süstematiseeritakse ja üldistatakse kõnematerjal, mis lapsed on omandanud teiste tegeluste käigus, laiendatakse ja täpsustatakse sõnavara, aktiviseeritakse seotud kõnet. Peale selle lahendatakse erilisi korrektsiooniülesandeid. Kujundatakse kõne põhifunktsioonid - kinnitav, tunnetuslik, reguleeriv, kommunikatiivne. Korrigeeritakse üksikute häälikute hääldamist. Kõne arendamise tegevused: järjest pikemate sõnaridade järelkordamine, sõnastuse mõistmine; koha- ning ajasuhete sõnastamine; lähedase kirjapildiga tähtede segistamine; jooniste, diagrammide mõistmine ja koostamine; kaartide lugemine, ajatelje koostamine ja kasutamine; sõnade liitmine ja tuletamine, liitsõnade sisuline mõistmine ja kasutamine; lausete tähenduse mõistmine ja lausete moodustamine, sh ainespetsiifikast tulenevate lausekonstruktsioonide kasutamine, tekstide sisu mõistmine,jne (Strebeleva, 2010) 2) Kognitiivne arendamine (taju, tähelepanu, töömälu, enesekontrolli arendamine). Kõne arendamine on üks olulisemaid töölõike kognitiivsuse arendamisel. Lapse tähelepanu arendamine on põhiliseks eelduseks jõukohaste tegeluste läbiviimiseks ja oskuste omandamiseks. Mõtlemise arendus mõjutab oluliselt lapse kõnet: soodustab sõnade meeldejätmist ning põhiliste kõnefunktsioonide (fikseeriva, tunnetustegevust teenindava, planeeriva funktsiooni) kujunemist ja arengut. Verbaalse mõtlemise arengut toetavad järgmised tegevuste ajal rakendatavad metoodilised võtted: võrdlemine, üldistamine, vastandamine, analoogia leidmine, loodusnähtuste ning objektide vaheliste seoste kindlakstegemine, olemasolevate faktide rühmitamine ja süstematiseerimine ning arutelule toetuvate järelduste tegemine. Laps õpib arutlema, olulist teisejärgulisest eristama, esemeid eri põhimõtete järgi ühendama ning esemete eri tunnuseid üksteisest eristama, nägema ja mõistma eri nähtuste ning esemerühmade vaheliste piiride suhtelisust. (Strebeleva, 2010) Eripedagoog lähtub oma töös J. Strebeleva meetoditest, mille kohta on Eestis välja antud kaks raamatut. „Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Eripedagoogi käsiraamat“ ja „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil. Eripedaoogi käsiraamat“ Strebeleva, J. 2010 Tartu. Antud valikut põhjendab asjaolu, et nende meetodite kasulikkust on tõestatud pikema aja jooksul, ning vastavad koolitused spetsialistidele toimuvad pidevalt. 3) Käe peenmotoorika arendamine ja nägemis-liigutusliku koordinatsiooni täiustamine. Käe peenmotoorika arendamine toimub läbi spetsiaalsete tegeluste ja loovtegevuse. Igat liiki käe motoorika areng ja nägemis-liigutuslik koordinatsioon soosib laste suulise ja kirjaliku kõne arengut ja toetab lapse tunnetuse taset. (Kerde, 2015). Peenliigutuste ja motoorika arendamiseks kasutatakse puslet, plaksumänge, sõrmevingerdusi, voolimist jm. Silma-käe koostööks kasutatakse helmete noppimist, seda erinevate asendite ja liikumisviisidega kombineeritud liigutustegevusi kasutades. Lisaks tegevuste verbaliseerimine. Perenõustamine ja vanema kaasamine. Kõnehäirega lapsega töötades on ülioluline lapsevanema teadlikkuse tõstmine. Siin on suur töö psühholoogil, kelle eesmärk on antud programmis vanemate aktiveerimine, nende kompetentsi ja teadmiste tõstmine lapse aitamise osas. Vanemate nõustamist viiakse läbi nii individuaalselt kui ka grupis võrgustikuliikmete nõustamisena. Grupitöös on võimalik vanemate omavaheline teadmiste ja kogemuste vahetamine ning üksteisele emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine (kogemusnõustamine). Epidemioloogilised andmed Kui palju antud probleemi esineb. Kohalike andmete puudumisel on soovitatav tugineda WHO ja teiste Euroopa riikide andmetele Statistika andmeil suureneb järjest ka pervasiivse häirega laste hulk, millega kaasuvad sageli suhtlemisraskused või kõnehäire. Saksamaa Mainzi ülikooli kõnehäirete kliiniku teadlased on avastanud, et igal neljandal koolieelsel lapsel on kõnehäire. http://www.terviseleht.ee/200028/28_lapsed3.php3 K eskkonnamuutused, teadlikkuse üldine kasv ja meditsiini areng toovad laste arenguhäired aina enam nähtavale. Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna juhataja, logopeedia ja õpiraskuste teooria õppejõud Marika Padrik “Keelelise arengu häire võib viidata sageli ka mõnele tõsisemale arenguprobleemile”, nendib ajaleh es “Postimees” antud intervjuus (Ärm, T. Postimees Tervis. 12. märts 2016. http://tervis.postimees.ee/3611713/lapse-konehaired-kasvav-probleem . 24.03.2016) . Kirjanduse andmeil esineb häälikute ebaõiget hääldust koolieelses eas (5–6-aastaselt) umbes 25–30% lastest. (Logopeedia õpik, 2013). Spetsiifilist kõnearengupuuet (SKAP), mis on raskem kõnepuue lapseeas ning selgelt koolijõudlust mõjutav, on 3–7-aastastest lastest 6–8 protsendil. (Tomblin, 1997). Erinevate uurijate andmetel on 40–70%-l SKAP-ga lastest suuri raskusi kirjaliku kõne omandamisel. SA Jõhvi Haigla rehabilitatsioonimeeskonna andmebaasi andmetel olid 2015. aastal 41% rehabilitatsiooniplaanile pöördunud lastest logopeedilise teenuse vajajad. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis Tooge välja milliseid teenuseid (rehabilitatsiooni, Töötukassa, KOV, MTÜ-de jm) on võimalik sihtgrupil täna kasutada. Kas ja kuidas on teenused kättesaadavad ning toetavad rehabilitatsioonieesmärgi saavutamist (juhul kui ei toeta, siis kuidas rehabilitatsiooniprogramm katab ära sihtgrupi vajaduse)? Mil määral on võimalik kasutada integreeritud rahastust rehabilitatsiooniprogrammi osutamisel? Kõnehäirega laste avastamisega tegelevad lastega sagedamini kokkupuutuvad isikud – hariduspersonal, perearst. Eelduseks on abivajava lapse märkamine. Teadaolevalt napib lasteaias logopeede, mistõttu osades lasteaedades osutatakse teenust ainult alates 5. eluaastast.Rajaleida nõustamiskeskuse suunamisele vaatamata ei suudeta logopeedilist teenust tagada vajalikus mahus. Veel on võimalik taotleda logopeedi ja eripedagoogilist teenust rehabilitatsiooniteenusena (piiratud maht, kuid üks parimaid võimalusi). Teenuseid on võimalik saada ka tervishoiouteenusena (taastusravi), kuid sellele teenusele ei pääse nö kerged juhud (diagnoosipõhine) ja seansside arv on lähtuvalt Haigekassa lepingumahust sageli vägagi piiratud. Näiteks kui ühe ravijuhu maksumus on keskmiselt 75-100 €, siis selle järgi saaks Haigekassa kaudu osutada lapsele teenust üksnes 2-3 korda (kliinilise logopeedi tunnihind on 34,34 €). *Lopeediline kompleksuuringu (ühele patsiendile üks kord) maksumus on 25,66 € ja logopeediline teraapia 17,72 €. Haigekassa võtab ühe nimetatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle ainult juhul, kui teenust osutatakse eriarsti suunamisel ja teenust osutab kliiniline logopeed. (Allikas: Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122014055 . 15.11.2015) Jõhvis pakub logopeedilist ja eripedagoogilist teenust MTÜ Ida-Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus ning selle eest tasub kohalik omavalitsus. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid Rehabilitatsiooniprogrammi seos riikliku tellimusega, kohaliku ja/või riikliku arengukavaga ning rehabilitatsiooniasutuse enda eesmärkidega (Lisage viited.) Rehabilitatsiooniprogramm on koostatud lähtudes nii rehabilitatsiooniasutuse enda eesmärkidest kui ka kohalikust arengukavast. Jõhvi valla arengukavas nähakse vajadust erivajadustega lastele suunatud teenuste järele. Spetsiifiliste sotsiaalteenuste pakkumine vanemateta ja erivajadusega lastele on linna piirkonnas puudulik. Vajadus on neile suunatud teenuste edasiarendamise järele. (Jõhvi Vallavolikogu 26.03.2015 määrus nr 47 „Jõhvi – Kohtla-Järve linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2015 – 2020“). Sotsiaalse rehabilitatsiooniprogrammide peamiseks eesmärgiks on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist. SA Jõhvi Haigla visiooniks on olla tuntud ja tunnustatud sotsiaal- ja tervihoiuteenusepakkuja Eestis ning missiooniks on tunda oma teenusesaajate vajadusi ning pakkuda pühendunud töötajate abil neile kõige sobivamaid rehabiliteerivaid teenuseid nende elukvaliteedi ja toimetuleku parandamiseks. Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel järgime järgmisi põhimõtteid – kaasamine, osalemine, normaliseerimine, jõustamine, iseseisvus ja hoolivus. ( http://www.xn--jhvihaigla-2bb.ee/puuetega_inimeste_rehabilitatsiooniosakond/rehabilitatsioonitoo_pohimotted ) Programmi sihtgrupp ja eesmärgid Sihtgrupp Programmi suunamise kriteeriumid. Märkida valik „X“, vajadusel täpsustage Sihtgrupi kriteeriumid Lapsed (vajadusel täpsusta vanus) Tööealine isik (16-65) Eakas Kommentaar Puudespetsiifiline (täpsusta) psüühikahäire (v.a. vaimupuue) vaimupuue keele- ja kõnepuue x *Eesti- ja venekeelsed 4-7 aastased lapsed, kellel on märgatud lasteaias kõne- ja keelehäire olemasolu *Keele põhjal moodustatakse kaks gruppi, kummaski 5 last. kuulmispuue nägemispuue liikumispuue liitpuue Haigusspetsiifiline (täpsusta) MUU (täpsusta) Lisainformatsioon ja täpsustused Täpsustused mis toovad välja sihtgrupi iseloomulikud jooned, aitab nii rehabilitatsiooniprogrammi osutajal kui rehabilitatsiooni planeerijatel otsustada, kas klient ikka sobib kirjeldatavasse programmi. Rehabilitatsiooniprogrammi suunamise ja programmis osalemise eeldustena on sealhulgas vaja arvestada: isiku terviseolukorda ja sellest tulenevaid piiranguid; enesekohaste tegevustega toimetulemist; isiku motivatsiooni rehabilitatsiooniprogrammis osalemiseks, oma elukvaliteedi parandamiseks ja tööle minemiseks. Programm sobib kliendile, kellel: 1. on olemas kõne-eeldus, s.t keeleline keskkond, sõnavara, suhtlemisvõimalused, piisav vaimne tase. 2. on rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas logopeedi, eripedagoogi ja psühholoogi teenus 3. on vanem(ad), kes on nõus rehabilitatsiooniprogrammis aktiivselt osalema, st tegema lapsega koos spetsialistide poolt määratud koduseid ülesandeid. 4. Rajaleidja nõustamiskomisjon on märkinud vajaduse logopeedilisele teenusele lasteaias . Programm ei sobi kliendile, kellel on (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. korrigeerimata kuulmislangus 2. raske autism ja sügava liitpuue 3. vaimupuue Programmi eesmärgid ja tulemused: Käesolev peatükk on aluseks rehabilitatsiooniprogrammi eesmärkide määratlemiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Käesolevas peatükis toodud eesmärkide saavutamise kohta tuleb koostada programmi lõpus rehabilitatsiooniprogrammi tulemuste kokkuvõte (vt Lisa 3). Programmi alguses ja lõpus toimuv kliendi olukorra hindamine peab muuhulgas sisaldama ka käesolevas peatükis nimetatud RFK koode. Punktid 1-3 koostage RFK brauseri http://www3.who.int/icf/onlinebrowser/icf.cfm klassifikaatorite alusel ja kopeerige kogu nimetus koos koodiga (3- kohaline kood). Lisage isiklikud ja analüütilised märkused. Algtaseme ja eesmärgi fikseerimisel kasutage RFK skaalat 0-4. Eestikeelsena leiate klassifikaatori: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/E-tervis/funktsioonid.pdf Püüdke leida just need klassifikaatorid, mis on olulised teie sihtgrupi ja teie programmi eesmärkide suhtes. Ebaolulised või marginaalsed tunnused jätke klassifitseerimata. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid Millistes tegutsemise- ja osalemise valdkondades soovitakse parandada kliendi suutlikkust/sooritust? RFK kood Tegutsemine/osalus Algtase Eesmärk B 117 Intellektuaalsed funktsioonid 2 2 B140 Tähelepanu 2 1 B 144 Mälu 2 1 b 320 Hääldamise ja artikulatsiooni funktsioon 3 1 B 167 Keele vaimsed funktsioonid 3 2 D130 Jäljendamine 2 1 D135 Kordamine 2 1 D140 Lugemaõppimine 3 1 D145 Kirjutamaõppimine 3 1 D330 Rääkimine 3 1 D815 Koolieelne õppimine 3 1 B 117 Intellektuaalsed funktsioonid 2 2 Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid Milliseid keskkonna mõjutegureid soovitakse programmi tulemusena muuta ja soodustada? RFK kood Keskkonnategur Algtase Eesmärk E310 Kitsas perering 2 4 E360 Õpetajad 2 4 E585 Lasteaed 2 4 Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) Tabel koostage vastavalt käesoleva rehabilitatsiooniprogrammi eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele (hetkel tabelis kirjutatud näited tuleb asendada vastavalt käesolevale rehabilitatsiooniprogrammile) Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused Prognoositav tulemuse saavutamise indikaator (kliendi arv, protsent) Programmi lõppedes on kõnehäirega lapsele tagatud (kes ei saa rehabilitatsiooniteenust) arendav keskkond ja teenused tema arengu toetamiseks ja seda vajalikus mahus – saab teenust lasteaias või KOV toel mujal. 100% Lapsevanemal on olemas teadmised ja oskused lapse kõne arengule kaasa aitamiseks. 90% Vanemad on osalenud aktiivselt grupitöödes 70% Lapsevanem osaleb iseseisvalt lapse arendamises (vajadusel juhendamisega viib läbi ette antud koduseid ülesandeid/tegevusi) 80% Programmi läbimise tulemusel on lapsel sõnavara suurenenud, kõne mõistmine paranenud ja eneseväljendamisoskus arenenud (positiivne muutus/nihe testide alusel) 60% Programmi keskkond Programmi keskkond ja intensiivsus Keskkond JAH EI Täpsustus Spetsiaalne programmikeskkond nt. rehabilitatsiooni(programmi)asutus x Sa Jõhvi Haigla ruumid Rehabilitatsiooniprogramm kliendi keskkonnas (kliendi kodus, haridusasutuses, töökohas või muus sobivas kogukonna paigas, näiteks spordikeskuses, kliendi huvikeskkonnas jms) x a) Kodu b) Lasteaed x c) Kool e) töökoht f) Muu kliendi keskkond (nt huvikeskkond) Muu keskkond (näiteks koostööpartnerite (Töötukassa) juures, avalikus ruumis jms) x Programmi lõpus võrgustikutöö Rajaleidja keskusega lapse edasise haridusküsimuse lahendamiseks (vajadusel). KOV. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus Kirjeldage programmi osutamiseks kasutatavaid ruume ja vahendeid. Kirjeldage programmi kättesaadavust, logistilist asupaika, ligipääsu ja kohandatust erivajadustega inimestele. Programmi tegevused toimuvad kolmes Jõhvi lasteaias: Kalevipoeg (Hariduse 7), Pillerkaar (Puru tee 15) ja Sipsik (Narva mnt 21). Esmane kontakt vanematega leiab aset lasteaias. Lasteaedades viiakse läbi ka esmane hindamine ja esimesed grupitööd. Kõik individuaalsed tegevused on planeeritud läbi viimiseks rehabilitatsiooniasutuses, kus on tagatud konfidentsiaalsusnõuded ja vastava sisustusega ruumid. Rehabilitatsiooniasutus asub logistiliselt soodsas kohas – kesklinna lähedal. Kaugemalt tulevatele programmis osalejatel on kohal käimise lihtsustamiseks tagatud hea bussiühendus, buss peatub maja ees. Hoone ees on parkimisplats autoga tulijatele. Rehabilitatsioonihooone on ligipääsetav ka ratastooliga liikuvatele inimestele, majas on kandelift. Ruumid asuvad kolmandal korrusel ja on rekonstrueeritud 2010. aastal ESF toetusel. Psühholoogil, eripedagoogil ja logopeedil on eraldi vastuvõturuumid, mille uksed on helikindlad. Spetsialistidel on olemas metoodilised töövahendid. Rehabilitatsioonispetsialistide tööaeg on paindlik. Kokkuleppel vanemaga on tegevuste ajakava võimalik planeerida nii, et vanem saab tulla nõustamisele peale tööpäeva, varasemate kogemuste kohaselt kella 19-ni. Programmi intensiivsus Intensiivsus JAH EI Täpsustus Statsionaarne rehabilitatsiooniprogramm / klient on rehabilitatsiooniasutuses programmi vältel ööpäevaringselt x Rehabilitatsioon päevaprogrammina (klient on kaasatud programmitegevustesse tööpäeva vältel, aga ei ööbi asutuses) x Madala intensiivsusega rehabilitatsiooniprogramm (klient on kaas at ud programmitegevustesse 5 – 10 tundi nädalas/1-2 tundi päevas/1-2 päeva nädalas jne) x Kohtumised tööpäevadel: Lastele grupitööd 20 tundi, Täiskasvanutele grupitööd 10 tundi Perenõustamised kokku 21 tundi Individuaalne nõustamine kokku 30 tundi Hajusintensiivsusega programm – kliendi tegevused programmis on hajutatud pikemale perioodile, toimuvad määratud graafiku alusel vms. x Muu intensiivsus, täpsusta! x Programmi kirjeldus Programmi ettevalmistamine Kirjeldage grupi komplekteerimise protsessi: isikute valiku protsess ja kriteeriumid; koostööks kokkulepete sõlmimine, s.h programmi tegevuste tutvustamine. I Ettevalmistusetapp (tegevusi juhib sotsiaaltöötaja, osaleb ka logopeed) Lapsed, kellel on kõne arengu häire, valitakse programmi vanema teadlikul nõusolekul läbi lasteaia kontaktide (Pillerkaar, Kalevipoeg ja Sipsik). Lasteaedades on keelekümbluse rühmad (venekeelsed lapsed õpivad eesti keelt) ning eesti ja vene õppekeelega rühmad. Laps kuulub programmi sihtrühma, kui tema väljendusoskus ja arusaamine ei vasta eakohasele tasemele. Võimalusel valitakse lapsed, kellel on sarnased häire parameetrid, st laste lähima arengutsooni tase ei erine liiga suures ulatuses. Kokku kestab ettevalmistusetapp ühe kuu, sel ajal tegeletakse laste gruppi valimise ja jagamisega. Ettevalmistustööde hulka kuuluvad järgmised tegevused: Sotsiaaltöötaja roll. Teavitustöö – haridusasutuste, KOV, vanemate teavitamine programmi käivitumisest ja kohtumine lastevanematega grupis. Haridustöötaja kaudu viiakse sotsiaaltöötaja kokku programmi vajavate potentsiaalsete laste vanematega. Spetsialistide ja lähivõrgustiku koostööna annab koolieelse asutuse õpetaja informatsiooni lapse arengu kohta ja edastab selle vanemale ning spetsialistidele, sõlmitakse suuline kokkulepe haridusasutuse õpetajatega. Sots iaaltöötaja tutvustab programmi. Individuaaltööna täidab koos lapsevanemaga andmestiku ning teadliku nõusoleku ankeedi. vormi , vt Lisa Tegevused Programmi eesmärkide tutvustamine, et saada lastevanematelt soov ja teadlik nõusolek; Ajakava kokkuleppimine; Sotsiaaltöötaja kaardistab lapse sotsiaalvõrgustiku andmed ja täidab Ettevalmistustöö dokumentatsiooniga. Arvestuslik ajakulu ettevalmistusperioodis lapse kohta: Sotsiaaltöötaja grupitöö 2 h ja individuaaltöö 2 h. Logopeedi roll . Laste hindamine gruppide moodustamiseks. Valik vanuse ja alakõne astme ning kõnehäire spetsiifika järgi. Programmi alguses toimub esmane hinnang, et määratleda kõnetaseme algseis. Hindamistegevuste tulemusena tuuakse kõne- ja üldises arengus välja: millega tuleb laps toime iseseisvalt, missugustes toimingutes vajab abi, millises osas on lapse hetketase madalam (mahajäämus). Arvestatakse võimalusega, et laste valikul gruppidesse tuleb hinnata rohkem lapsi, kui programmi on planeeritud, arvestuslikult kokku vähemalt 10 last valikul. Skriinimise järgselt moodustatakse kaks kõnehäirega laste rühma: vastavalt 5 vene keelt ja 5 eesti keelt kõneleva last grupis, mille tegevused hakkavad toimuma paralleelselt. Hindamine ja planeerimine Nimetada programmis kasutatavad hindamisvahendid ja meetodid (täpsemalt kirjeldada Lisa 2-s); Eelhindamine toimub programmi esimese kuu vältel. Sekkumine ehk programmi läbimise periood vältab 12 kuud. Tulemuslikkuse hindamine toimub programmi viimasel ehk 14-ndal kuul. Venekeelne ja eestikeelne grupp töötavad paralleelselt. Kasutatakse 1) arengu hindamist Strebeleva meetodi järgi . Hindamise teostaja: eripedagoog Kuluv aeg eripedagoogile 1 h/lapse kohta; Strebeleva meetodit kasutatakse nii eesti kui venekeelsete laste hindamisel. 2) Standardiseeritud kõne hindamise test 5-6 aastastele lastele . ( vt lisa) Hindamise teostaja: logopeed. Ajakulu logopeedile 2 h/lapse kohta. Kasutatakse ainult eesti keelt kõnelevate laste hindamisel. Eraldi test vene keeles, mida k asutatakse ainult vene keelt kõnelevate laste hindamisel. 5) Struktureeritud hindamisintervjuu, täidab psühholoog . Vt Lisa v orm . Programmi sisenemisel (eelhindamise käigus) ja programmi lõppedes (kuuenda kuu viimane nädal) hinnatakse last samade kriteeriumite alusel, et hinnata edasiminekut kõne arengus. Hindaja: 2 h/lapse kohta. Hindamise tulemuste põhjal saavad spetsialistid oma tööd ja meetodeid planeerida. Plaaneerimine toimub meeskonnatöö tulemusena. Planeeritud on kogu võrgustiku kohtumine programmi alguses (kuu esimesel nädalal) ning nädal pärast programmi lõppu, et saada tagasiside kõikidelt osapooltelt. Spetsialistide meeskonna kohtumine toimub rehabilitatsiooniasutuses peale hindamise läbiviimist. Arutelu leiab aset eraldi venekeelse ja eestikeelse grupiga töö planeerimisel. Tehakse kokkuvõte hindamisel saadud tulemustest ja planeeritakse kava ning tegevuste järjestus. Meeskonnatöö toimub I kuul (skriinimine ehk gruppide moodustumine), vahehindamised ja edasise töö planeerimised toimuvad IV, VII, X, XIV kuu lõpus. Ajakuluks on siinkohal arvestatud 0,5 h lapse kohta iga meeskonnatöö kohtumise vältel. Kokku meeskonnatöö 2 h/ lapse kohta . Rajaleidja nõustamiskomisjoni abil saab suunamise hariduslikule teenusele lasteaias. Nõustamiskomisjonide pädevusse kuulub vajadusel ka koolikohustuse edasilükkamine, koolitüübi (õppekava) ja rühmatüübi soovitamine. Eripedagoog, sotsiaaltöötaja kohtumine ettevalmistusperiood is ning võrgustikutöö käigus on arv estusega üle nädala. KOV abi vajatakse juhul, kui haridusasutuse teenusest ei piisa või ei ole need kättesaadavad (ressurss on piiratud). Sel juhul on võimalik taotleda teenuse eest tasu ülevõtmise kohustust KOV-lt, teenust saab lasteaiavälisest asutusest. Sekkumine Sekkumiste kirjeldus peab andma selge ülevaate rehabilitatsiooniprogrammis planeeritud tegevustest, tooge välja: programmi tegevuste nimetus ning kirjeldus, tegevusi ellu viivad spetsialistid (iga tegevus eraldi) s.h meeskonnatöö (ära tuua meeskonnatööde regulaarsus) ja võrgustikutöö (pereliikmed, tööandjad, sotsiaalvaldkonna teenusteosutajad nt Töötukassa, KOV jm)kirjeldus; maht (tegevuse ühe korra kestvus ning kogu sekkumise maht programmi jooksul); tegevuste läbiviimise protsess ja/või ajakava. (Programmis osaleja tegevusvõime arendamise protsess peaks olema arusaadavalt kirjeldatud); eesmärgi saavutamise jälgimine ja vahehindamised. Peale grupi moodustamist algab aktiivne tegevuste periood, mis kestab kokku 12 kuud. Sotsiaaltöö. Sotsiaaltöötaja on pere kui terviku psühhosotsiaalsete vajaduste hindaja, lapsele adekvaatse arengukeskkonna tagaja ja sidusisik pere ning teenuste pakkujate vahel. Sotsiaaltöötaja jõustab perekonda toimetuleku tagamiseks, et lapsel oleks olemas arendavad mängud ja laps saaks osaleda eakohastes huviringides ning lasteaiavälistes üritustel (etenduste, raamatukogu tundides, mis on suunatud lastele jne). Olenevalt lapse perekonna materiaalsest seisundist abi tagamine kohaliku omavalitsuse poolt (sotsiaaltöötaja on vahendaja ja suunaja). Kui pere toimetulekuvõime seab ohtu lapse arengu, taotletakse omavalitsusest vajaduspõhist toetust. Teemad konkreetse pere vajadusest ja probleemidest. Grupitöö teemad vanematele lastekaitseseadus. Perekonnaseadus. Lapse õigused ja heaolu. (Sotsiaalministeeriumi veebileht), perehüvitised. Positiivne vanemlus. puudega laps. l ugemiseks infomaterjalide tutvustamine, info leidmise võimaluste edastamine, k ogemusnõustamiste võimalused. e ri osapoolte rollid lapse arendamise protsessis, eri osapoolte kohustused ja õigused . Maht: 12 kuud kokku maht sotsiaaltöötaja pereteenus (lasteasutuses) 2005 x 3 sotsiaaltöötaja grupi teenus (lasteasutuses) 2006 x 4 Sotsiaaltöötaja tegeleb perega olenevalt pere sotsiaalse sekkumise vajadusest. Eesmärk, vahehindamine Eesmärk on, et kõnehäirega lapsele on tagatud jätkuvalt regulaarne kõne arengut toetav keskkond – spetsialistide abi haridusasutuses või väljaspool seda. Lapsele on loodud toetav lähivõrgustik, mis jälgib lapse haridusteed. Vahehindamine 3 kuu möödudes, selleks et planeerida jätkuvat tegevust ja vajadusel sisse viia muudatused vastavalt lapse arengule. Vahehindamine toimub meeskonnatööna. Programm võimaldab sekkumisel kasutatavaid mängulisi vahendeid ja teemasid valida vastavalt sellele, milline on laste arengu tase ning arvesse võetakse ka konkreetse lapse arengu lähivaldkonda ja konkreetset kõnehäiret. Logopeed. Logopeedi eesmärgiks on inimese kommunikatsioonivõime – suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning verbaalse suhtlemise parandamine ja/või arendamine. Lapse arengu seisukohalt on oluline puude varajane märkamine, mis võimaldaks varajase sekkumise. Üheks logopeedi peamiseks ülesandeks ongi laste kõne uurimine (eesmärgiga välja selgitada puude olemus ja raskusaste), millele järgneb kõnediagnoosi (arengudiagnoosi) määramine. Enne kõnearenduslikku tööd tuleb logopeedil välja selgitada ravi sagedus, pikkus ja struktuur. (Veikar, H. 2010). Edasi jätkub kõnearendus - lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse keelevahendeid kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel ja oma tegevuse kavandamisel. Oluline on see, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes ning lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ja saab ka ise kõnelda Programmi käigus viib logopeed läbi järgmisi individuaalseid temaatilisi tegevusi: oraalmotoorika harjutused, (spetsiaalsed harjutused vahenditega ja ilma, huulte keele, lõua, jm artikulatsiooniaparaatdi lihaskonna tugevdamiseks) logopeediline massaaz (artikulatsiooniaparaati stimuleeriv massaaz), häälikuseade, (vastavalt iga programmis osaleva lapse vajadusest tingituna lähtutakse materjali valikul, aluseks “Häälikuseade ja kõnearenduse harjutustik” T.Tammemäe, K. Lukanenok 2007) häälikanalüüsi oskuse arendamine, (õppemängud “Eesti keele õppemängud lasteaias” T. Puik, K. Kütimets 2008) foneemikuulmisharjutused, (õppemängud “Eesti keele õppemängud lasteaias” T. Puik, K. Kütimets 2008) kõne grammatiliste vormide kujundamine, (õppemängud, jutustamisoskuse arendamine, kasutatakse mänge H. Karu ja L. Laane kogumikust “Kõnearendusmängud”, H. Kivipõld.Verbitskase ja K Kunto vahendid “Lausemäng rongidega “ ja “Sõnaühendimäng autodega”(grupitööna), Maht: 12 kuud kokku maht logopeedi individuaalne teenus (rehaasutuses) 2013 x 22 logopeedi pereteenus, kohtumised (rehaasutuses) 2014 x 8 logopeedi grupi teenus (toimub lasteaias) 2015 x 6 Eesmärk, vahehindamine Vahehindamine 6 kuu möödudes, selleks et planeerida jätkuvat tegevust ja vajadusel sisse viia muudatused vastavalt lapse arengule. Vahehindamine toimub meeskonnatöös. Eripedagoog Arengukeskkonna tagamiseks eripedagoog tegeleb last ümbritsevate lähedaste teadlikkuse arendamisega, s.o info andmine, lähivõrgustiku oskuste õpetamine, pedagoogiliselt õigete võtete ning vahendite kasutamine, kasvatusmeetodite kasutus jne. Eripedagoogi põhitegevus on lapse arengu suunamine, psüühiliste protsesside ja isiksuse arengu soodustamine pedagoogiliste vahenditega, lapse lähimale arengutsoonile vastava õpikeskkonna kujundamine (Õpetaja kutsestandard, 2005). Eripedagoogi ülesanneteks on peamiselt harjutused, piltide võrdlemine ning nähtu üle arutlemine, didaktilised mängud käe ja sõrmede peenmotoorika arendamiseks, nähtustevaheliste põhjuse-tagajärje seoste mõistmise kujundamine, rütmimängud, rollimängud, sõnavaraline töö,õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult. lapsevanemate nõustamine vastavalt teemale, vahe- ja lõpphindamine. Laste õpetamisel on väga oluline arendada kõiki taju liike, sest sellele toetub kogu edasine psüühiline tegevus ja õppeprotsessist osavõtt. Spetsialist lähtub oma töös Strebeleva Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil. Eripedaoogi käsiraamat. ( Strebeleva, 2010, http://hev.edu.ee/?id=120 ). lapse vajalike õppemängude tutvustus tähelepanu arengut soodustavad didaktilised mängude tutvustamine ja õpetamine (Mängud valitakse J. Strebeleva “Mõtlemise kujundamisest arengulise erivajadusega lastel.” Eripedagoogi käsiraamatust. Näiteks mäng “Kuku”, “Jalutuskäik”, “Otsi sõpra”, “Karu on kadunud”, “Ära jää ootama” ) sotsaalsete oskusi arendavad tegevuste õpetamine mälu arengut soodustavad didaktilised mängude tutvustamine ja õpetamine (Mängud valitakse J. Strebeleva “Mõtlemise kujundamisest arengulise erivajadusega lastel.” Eripedagoogi käsiraamatust.Näiteks mäng “Leia asi üles”, “Mis on kadunud”, “Otsi ja leia”) mõtlemise arengut soodustavad didaktilised mängude tutvustamine ja õpetamine (mäng “Seenel”, “Kes kus elab”, “Mida kellelegi anda”, “Too samasugused”, “Jaota mänguasjad” jne) kõnega kaasnevate liigutuste arendamise mängud ja harjutused (mäng “Igal sõrmel oma müts”, “Vilepill”, “Vanaema prillid”, “Varjutater”, “ Jänesed” jne) sõna ja kujutluste vahelise seose loomine rühmitamise, järjestamise ja hulgakujutluste loomine Maht: 12 kuud kokku maht eripedagoogi individuaalne teenus (rehaasutuses) 2007 x 8 eripedagoogi pereteenus, kohtumised (rehaasutuses) 2008 x 14 eripedagoogi grupiteenus (toimub lasteaias) 2009 x 6 Eesmärk, vahehindamine Vahehindamine 3 kuu möödudes, selleks et planeerida jätkuvat tegevust ja vajadusel sisse viia muudatused vastavalt lapse arengule. Vahehindamine toimub meeskonnatöös. Psühholoog viib läbi lastevanematele grupinõustamist, lastele joonistamisoskuse arendamist didaktilisi mänge käe ja sõrmede peenmotoorika arendamiseks, nähtustevaheliste põhjuse-tagajärje seoste mõistmise kinnistamist, rollimänge, vahe –ja lõpphindamist. Psühholoogi ülesanne on toetada ja nõustada lapsevanemaid lapse kõne arendamiseks sobivate tegeluste valikul. Psühholoog tutvustab vanematele lapse kognitiivsust (taju, mälu, mõtlemist) arendavaid didaktilisi mange ning annab koduseks tööks ülesande, mida peab lapsevanem koos lapsega täitma. Järgmisel kohtumisel vaadatakse koos üle tulemused. Sensoorne arendamine. Sensoorne kasvatus on suunatud laste tajuliste tegevuste, nagu vaatlemine, kuulamine, kompimine, kujundamisele, aga ka sensoorsete etalonide süsteemi kujundamisele. Sensoorse kasvatuse tähtsaks ülesandeks on õige ja õigeaegne sensoorse kogemuse ühendamine sõnaga. Selle, mida laps on kogenud, ühendamine sõnaga, aitab kinnistada kujutlust ümbritsevatest esemetest, nende omadustest ja suhetest, muutes need kujutlused täpsemaks, süstematiseeritumaks ja üldistatumaks. Tunnetuse arenemine viib igal juhul esemete, nende omaduste ja suhete eristamisele, nende üldistatud äratundmisele, misjärel nende sõnalisele fikseerimisele, st. sõnalis-kujundlike kujutluste tekkimisele. (Spetsialnaja doškolnaja pedagogika, 2001 Moskva, Academa) Spetsialistide ja lähivõrgustiku koostööna koolieelse asutuse õpetaja edastab märkmeid lapse arengu kohta ja neid edastada vanemale ning spetsialistidele. Kokkulepitud eelneval kohtumisel kohapeal, enne programmi algust 2 korda, kohtub sotsiaaltöötaja ja eripedagoog. Spetsialistide individuaalsed kohtumised lastevanematega ja grupitööd toimuvad võimalusel lasteasutuses, võimaluste puudumisel – rehabilitatsioonipprogrammi haldaja asutuses . Sekkumiste teemad Psühholoogi g rupitöö vanematega Lapse sotsiaalne ja emotsionaalne eakohane areng. Lapse emotsionaalsed vajadused. Emotsionaalsed kääitumisraskused. Soovitused lapsevanemale lapse emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks. Kasvatusstiilid. Toimetulek probleemse käitumisega. Laste väärkohtumine. Soolised erinevused. Tundeelu häired (ärevus-, meeleoluhäired, arutelu) Arvuti kasutamise kasulikkus ja ohud. Didaktiliste mängude õpetamine, lapse päevakava kujundamine. Koolivalmiduse kujunemine. Sotsiaalsete oskuste õpetamine: kognitiivsed oskused, motoo rika valdkond, kommunikatsioon, sotsiaalsed oskused) . Psühholoofi i ndividuaalne töö vanemaga (teemad konkreetse pere vajadusest ja probleemidest) Sotsiaalne ja emotsionaalne eakohane areng. Oskusi arendavad tegevused, lapse suunamine täiskavanu poolt. Soolised erinevused. Kasvatusstiilid. Toimetulek probleemse käitumisega. Kasuhted peres ja lähivõrgustikus. ühistegevused perekonnas. Viha juhtimine. Kindel päevastruktuur. Eripedagoogi g rupitöö lapsega. Tegevused ja ülesanded õppetöö käigus liiguvad madalama tasemelt kõrgema taseme tegevuste poole (arvestada tuleb last elähimat arengutsooni). Koos arutletakse iga vastuse üle. Puuduliku vastuse korral tuleb koos vastuse üle arutleda. sotsiaalsete oskuste õpetamine läbi rollimängude ( eneseteenindusoskused, poemäng, telefoni kasutamise mäng, kodu mängimine, reis maale), emotsioonide ja koostöö mõistmist arendavad õppemängud, tähelepanu, püsivuse, kuulamisoskuse arendamiseks didaktilised mängud ( korralduste järgi joonistamine nii parema kui ka vasaku käega; osa ja terviku tajumine ), värvitaju, ruumikujutlused ja - taju arendavad mängud ( liikumismängude korraldamine, kus vaja mõista ja kasutada koha- ning ajasuhteid väljendavaid sõnu (parem-vasak, all-üleval, enne, pärast jne), mõtlemist arendavad mängud ( nukud tulid külla; kasta lille jne ), probleemisituatsiooni lahendamine ja abivahendite kasutamine ( proovi mänguasjad kätte saada; teeme toa ilusaks;), praktilise proovimismeetodi kujundamine ( arva ära, mis on toru sees; proovi vanker kätte saada; Ehita aeda), raamatukogu külastamine sotsiaalse ja kommunikatsioonioskuse arendamine, taju arendamist soodustavad tegevused I: ajas ja ruumis orienteerumine, suhete sõnastamine; osa ja terviku tajumine; mistahes sõnalise materjali omandamiseks kujutluspiltide loomine, taju arendamist soodustavad tegevused II: mõõtude ja mõõtühikute segistamine, suuruste tajumise probleemid, suhete loomise ja koostöö harjutamine ( telefonimäng), eneseteadvuse arendamine: MINA ja sõbrad. Maht: 12 kuud kokku maht programmi kestvuse jooksul: psühholoog grupivanematele teenus (rehaasutuses) 2012 x 6 psühholoog pereteenus, kohtumised (rehaasutuses) 2011 x 4 Tulemuste hindamine Rehabilitatsiooniprogrammi lõpuosas läbiviidavate hindamistegevuste kirjeldus (seotud esmahindamisega ning programmi eesmärkide ja tulemuste peatükiga). Rehabilitatsiooniprogrammis hinnatakse Muutusi lapse kõne arengust viimasel kohtumisel. Hindamistegevuste tulemusena tuuakse kõne ja üldine areng välja võrdlusena - millega tuleb laps toime ja mis osas on lapse mahajäämuse tase madalam. Hindamistulemused dokumeteeritakse. Kasutatakse samu hindamisvahendeid, mida programmi sisenemisel. Hindamised viiakse eesmärkide osas läbi järgnevalt: Kas programmi lõppedes on kõnehäirega lapsele tagatud arendav keskkond ja teenused tema arengu tagamiseks vajalikus mahus. Eesmärk – 100 % lastele on tagatud edaspidiselt jätkuvad teenused, et lapse kõneoskust arendada. Lapsevanemal on olemas teadmised ja oskused lapse kõne arengu toetamiseks. Vanemad on a ktiivselt osalenud grupitöödes. Eesmärk on saavutada 80% vanema osalemist grupitöödes. Lapsevanem osaleb iseseisvalt lapse arendamise protsessis (viib läbi ette antud koduseid tegevusi/ülesandeid). Eesmärk: 80% kodustest ülesannetest on täidetud. Programmi läbimise tulemusel on lapsel suurenenud sõnavara, kõne mõistmine ja arenenud eneseväljendamisoskus (positiivne muutus/nihe testide alusel). Eesmärk: saavutada lastel positiivne oskuste dünaamika (100 % programmis osalenute lastel) Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine Kirjeldada: Mille alusel otsustatakse, et klient on programmi läbinud (aeg läbi, tulemuse hindamine?); Kas ja kuidas toimub rehabilitatsiooniprogrammi tulemuste hindamine peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu (s.h pikaajalinetagasisisde. Kui kliendiga ei võetagi ühendust, siis kuidas hinnatakse hiljem, kas programmiga saavutatud tulemus on jäänud püsima); Kuidas otsustatakse kas klient vajab veel sama või mõnda teist rehabilitatsiooniprogrammi või muud meedet. Kuidas toimub programmi lõppedes kliendi seostamine jätkutegevustega (programmi oluliseks osaks peaks olema isikule vajaliku toetusvõrgustiku loomine, temale vajalike teenuste korraldamine, jätkuva konsultatsiooni võimaluse või psühholoogilise toetuste pakkumine vms abi, mis tagab edasise toimetuleku). Programm on läbitud, kui : • kõnehäirega lapsele on tagatud jätkuvalt regulaarne kõne arengut toetav keskkond – spetsialistide abi haridusasutuses või väljaspool seda. Lapsele on loodud toetav lähivõrgustik, mis jälgib lapse haridusteed; • kõnehäirega lapse kõneoskuses on toimunud positiivne dünaamika; • vanem oskab ja tegeleb kodus lapse kõne arendamisega läbi verbaalse suhtlemise ja mängulise tegevuse. Rehabilitatsiooniprogrammi tulemuste hindamine peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu on väga oluline. Kui hindamistulemustest selgub, et pere jaoks on vajalik edaspidine tugi, siis jätkatakse rehabilitatsiooniplaani alusel. Selles osas nõustatakse vanemaid ja haridustöötajaid lasteaias. Kui lapse olukord nõuab sagedasemat sekkumist, kui seda saab võimaldada haridusasutus, siis koostöös Rajaleidja nõustamiskomisjoni ja KOV peresotsiaaltöötajaga leitakse võimalus lisateenuste saamiseks. Kvaliteedi täiustamine Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? Kirjeldage nii siseseid kui väliseid tegureid, mis aitavad kaasa programmi edukusele Teenuseid pakutakse kohapeal, kohtumised partnerite juures. Koostöö efektiivsus - otsene kontakt erinevate asutuste spetsialistidega Spetsialistid vastavad kvalifikatsiooninõuetele ja omavad pikaaegset erialast kogemust. Piisavalt suur kogukond ja erinevate teenuste olemasolu. Hea koostöö KOV-ga. Teenused peamiselt KOVis elavatele lastele. Rajaleidja nõustamiskeskus asub lähedal. Asutusel on EQUASS kvaliteedimärk. Rehabilitatsioonasutuse teenuse arendamine läbi käesoleva programmi pakkumisega. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? Kirjeldage tegureid, mis võivad takistada teie programmi edukust ja milles näete vajadust areneda *Lapsevanem(ad) ei pruugi teha kodus järjepidevalt spetsialistide poolt etteantud harjutusi/ülesandeid. *Spetsialistide ülekoormatus/ ressursi nappus, eesti keelt kõnelevate spetsialistide vähesus. *Kakskeelses peres puudub vanema(te)l tihti ka endal korrektne vene või eesti keele oskus (mitte vene keeles kõnelejad ehk muulased). *Raske kõnekahjustuse korral on kakskeelsus takistavaks asjaoluks kõne omandamisel. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? Uute metoodiliste materjalide kasutusele võtmine. Spetialistidosalevad pidevalt täiendkoolitustel, et oma töös kasutada ja rakendada kaasaegseid metoodikaid. Koostöö Rajaleidja keskusega. Kokkuvõte ja tulemuste analüüs, vanemate ja spetsialistide tagasiside (s.h ettepanekute tegemine). Parendustegevused. Viited Loetlege kõik oma dokumendis kasutatud materjale samas vormis nagu teaduslikus ajakirjas. Viited võivad sisaldada riiklikult tunnustatud juhendmaterjale, indekseeritud ajakirjades avaldatud artikleid, ametlikel kodulehekülgedel avaldatud dokumente (tutvuge tunnustatud kodulehekülgede loeteluga). Riiklike dokumentide korral viidake allikale ja lisage lühikokkuvõte. Kasutatud materjalide loetelu Jahu, M. Lapse kõne areng 0-7. Ettekanne. Tallinna Lastehaigla 3.10.2014 „Kõne ja keelepuuded lastel ja täiskasvanutel“ (2013) Tartu Ülikooli Kirjastus Eripedagoogi käsiraamat. Tartu Kivipõld - Verbitskas, H Kunto, K (2016) Lausemäng rongidega. Pärnu väikelastekool Kivipõld - Verbitskas, H Kunto, K (2016) Sõnaühendimäng autodega. Pärnu väikelastekool Karu, H. Laane, L. (2008) Kõnearendusmängud. Atlex Kõrgesaar, J. (2002) Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Ülikooli Kirjastus Kütimets, K. Puik T (2008) Eesti keele õppemängud lasteaias. Tartu Lukaneneok, K. Tammemäe, T. (2007) Häälikuseade ja kõnearenduse harjutustik. Tallinn: Koolibri . Niševa, N. (2009) Rõõmsad artikulatsiooni harjutused. Eripedagoogika. Sankt – Peterburg Niševa, N. (2014) Развитие фонематических процессов и навыков звукового анализа и синтеза у старших дошкольников. Eripedagoogika. Sankt – Peterburg Nugin, K., Veisson, M . Lapse arengu hindamine. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2008. ISBN 978-9949-436-47-7 Raudik, S. (2012) Logopeedia õpik. Tartu Strebeleva, J . (2010) Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Tammemäe, T. (2008) The Development of Speech of Estonian Children Aged 2 and 3 Years (based on Reynell and HYKS test) and its Relations with the Factors of the Home Environment. (Doctoral thesis, Tallinn University, Tallinn, Estonia) Tkatsenko, T. (2008) Suulise kõne arendamine lapsel. Moskva Tunnetuslik arendamine. Spetsialnaja doškolnaja pedagogika, 2001 Moskva, Academa Veske, T. (1990) „Kõnearendus alakõnega laste rühmas“, Tartu Veikar, H. Viie- ja kuueaastaste laste standardiseeritud kõnetesti valiidsuse hindamine. Magistritöö. 2010 Viks, M . (1999). Laste psühholoogilis-pedagoogiline u urimine varajases lapseeas. Töid eripedagoogikast. XV, 9–19. Tartu Ülikool. Elektrooniline viide: HYPERLINK "http:///h" \h http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/80psyhhol_arengu_haired_e.htm Ärm, T. (2016). Postimees. . http://tervis.postimees.ee/3611713/lapse-konehaired-kasvav-probleem . 24.03.2016 Veebimaterjal: http://www.parentcenterhub.org/repository/speechlanguage/#develop Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave Lisa 1 – REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS HARJUTUSTE TÖÖLEHTEDE KOGU Kõnehäirega laps Osaleja töövihik 2016 SA Jõhvi Haigla Sisukord (tegevused on jaotatud teemade kaupa) Programmi teemade või kohtumiste kaupa on lahti kirjutatud osalejale vajalik jaotusmaterjal-näiteks terviseolukorrast tulenevad käitumissoovitused, kas iseseivalt või koos spetsialistiga täidetavate ülesannete töölehed, harjutused või harjutuskavad, võimalikud iseseivalt kodus, koolis või tööl läbiviidavad enesejälgimise ja –analüüsi läbi viimiseks vajalikud päevikud jne. Soovitav on lisada osalejale oluline kirjandus iseseivaks tutvumiseks. Programmi partneritele ning klientidele tutvustav reklaaminfo. SISUKORD Andmestik rehabilitatsiooniprogrammis osaleja lapse kohta 4 – 5 aastase lapse arengu jälgimise tabel 6 – 7 aastase lapse arengu jälgimise tabel Eripedagoogi lapse uurimise instrument (Ülle Kuusik, J.Strebeleva järgi) Lapse mina kaart Soovitused eelkooliealise lapse vanemale Arendavad tegelused lapse arendamisel (lapsevanemale) Andmestik osaleja lapse kohta* Lapse nimi Lapse hüüdnimi Sünniaeg, vanus Vanema nimi Lähivõrgustik, kellega laps suhtleb igapäevaselt Vanemate kontakt Sobivaim aeg kontakti võtmiseks Sobivaim aeg rehabilitatsioonil osalemiseks Õed – vennad (eesnimi ja vanus) Rehabilitatsiooniprogrammi pöördumise eesmärk (lapse kõneoskuse olukorra kirjeldus ja mida tahetakse saavutada): Oodatavad tulemused ühe aasta möödudes: Andmed lapse tervise kohta (tulemus, aeg) Kuulmiskontroll Nägemiskontroll Muud olulised teostatud uuringud Laps puudunud lasteaiast (sagedus/põhjus) Muu oluline info lapse tervise kohta Lapse lemmikud Lemmikvärv Lemmikmänguasi Lemmikraamat Lemmikväljend Lemmiktoit Minu lapse tugevused on (kirjeldada) : Minu lapsele meeldib (kirjeldada) : Lugusid kuulata Joonistada ja värvida Üksinda mängida Mängida koos teiste lastega Õues mängida Mängida vaikselt omaette toas Sõprade juures külas käia Veel: Minu lapsele ei meeldi (kirjeldada) : Andmed perekonna kohta, kus räägitakse erinevates keeltes: Kodus räägitakse peamiselt keeles suhtlemist. Ema kasutab lapsega valdavalt keeles suhtlemist. Isa kasutab lapsega valdavalt keeles suhtlemist. Lasteaias on kõnekeeleks valdavalt: Laps on saanud logopeedi või muid teenuseid (teenuse saamise aeg, hulk, tulemus) Täname, ja käesolevaga kinnitame, et oleme andnud nõusoleku meie kohta küsitud andmete kasutamiseks lapse kõne arengu eesmärgil ja oleme valmis koostööks lapse jaoks parema tulemuse saavutamise nimel! Allkirjad: nimi kuupäev nimi kuupäev * täidab sotsiaaltöötaja 4-5 aastase lapse arengu jälgimise tabel* Lapse nimi Laps oskab Programmi sisenemisel 6 kuu möödudes programmi ajal 12 kuu möödudes programmi algusest 1 aasta pärast leida paarilist pildil lõigata kääridega joonistada äratuntavalt nimetada 3-st esemest puuduva nimetada omadusi asetada ette, taha, kõrvale nimetada pildilt puuduvat osa kasutada mõisteid eile, homme vastata 3 sõnalise lausega vastata miks küsimusele nimetada ja tunneb põhivärve jagada esemeid rühmadesse näidata lühikest ja pikka eset näidata kerget ja rasket eset vastat telefonile kuulab rahulikult täiskasvanu esitlust 5 minutit * Täidab psühholoog 6 – 7 aastase lapse arengu jälgimise tabel* Lapse nimi Laps oskab Programmi sisenemisel 6 kuu möödudes programmi ajal 12 kuu möödudes programmi algusest 1 aasta pärast oma sünnipäeva nimetada nädalapäev/järjekorda nimetada erinevusi pildil teab mõisteid kõrgem ja madalam teab laiem, kitsam nimetada kõiki värve näidata ja nimetada ruutu, kolmnurka ringi teab oma aadressi järjestada suuruse järgi. Kuulab täiskasvanu seletust Oskab värvides püsida joone sees Oskab joonistada inimest, nii et kujutatud on olulised kehaosad Teeb pilguga haaramise või loendamise teel kindlaks esemete arvu (kuni neli) Järjestab ja rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel Mõistab ja kasutab ajamõisteid eile, homme jne Saab aru ruumimõistetest (ees, all, peal, taga, ülal jne) * Täidab psühholoog SA JÕHVI HAIGLA Rehabilitatsiooniprogramm Kõnehäirega laps Soovitused eelkooliealise lapse vanemale Lapse kõne saab areneda ainult siis, kui ta saab teiste inimestega suhelda. Läbi mänguliste tegevuste arenevad lapse suhtlemisoskus ja ka kehalised võimed. Selleks, et saaksid lapsevanemana oma lapse kõne arengut toetada: võta iga päev lapse jaoks aega selleks et last kuulata ja temaga rääkida vestle lapsega näiteks reisimise, einestamise ajal ja enne magama minekut julgusta last oma mõtteid väljendama ning ümbritsevas toimuvat jälgima. küsi küsimusi, julgusta last oma arvamust avaldama julgusta last lugusid jutustama kaasa laps tegevustesse ja mängudesse, mis nõuavad kuulamisoskust ja juhiste järgimist loe ja räägi lugusid huvitavatest tegelastest lihtsasti arusaadavate piltide järgi peale lugude rääkimist või lugemist räägi lapsega loetust loe ja laula lapsega koos riimuvaid lasteriime ja laulumänge ( varesele valu, harakale haigus … sõit.sõit linna, mis sinna minna, leiba saia tooma, limonaadi jooma….sile tee, sile tee…) seleta lapsele arusaadavalt ümberringi toimuvast (mida parajasti lähiümbruses tehakse) Programmi tulemusena Sinu laps: räägib täislausetega täidab kaks järjestikulist ülesannet (näiteks: “Mine võta köögist laua pealt tass ja vii see õue ema kätte.”) mõistab sõnade tähendust: suur, väike, ees, taga, eile, homme jne saab aru lihtsama mängu juhistest (mängides lastega või täiskasvanutega) oskab öelda/laulda tuttava laulu sõnu (lihtsamat lastelaulukest) saab aru lihtsamatest sõnariimidest ( kass, tass) Mängud ja tegevused kõneoskuse arendamiseks vanematele I Menüü koostamine Vajad Paber, liim, ajakirjadest väljalõigatud pildid toidust, värvipliiatsid või markerid, toitude nimed kirjutatud täpselt kaartidele Tegevus räägi ja aruta enda lapsega menüü lasutamisest vali enda lapsele päris või väljamõeldud toit, mida panna menüüsse laota välja toidupildid lase lapsel välja valida paar pilti, rääkige parematest valikutest ja lemmikutest kirjuta paberile “MENÜÜ”. Kui laps on valmis, aita tal ise sõna välja kirjutada lase lapsel väljavalitud toidu pildid alla vasakusse paberinurka kleepida aita lapsel leida õiged toidu nimed ning panna need piltide kõrvale või otse peale laps võib lugeda menüüd sulle või jagada seda venna-õega või sõbraga Milleks Teie laps tutvub lähemalt ühe paljudest võimalustest trükiga II Nopi tähti Vajad Ehituspaber, väljalõigatud pildid ajakirjadest ja ajalehtedest, markerid, liim, klammerdaja Tegevus murra ehituspaber kaheks ja klammerda see mööda murtud joont, et teha raamat lase lapsel valida raamatule pealkiri, kirjutage raamatu pealkiri ja lapse nimi raamatule lase lapsel valida pilte, mis sobiksid raamatu pealkirjaga ning lase tal need raamatusse kleepida julgusta last jagada seda raamatut venna-õe või sõbraga Milleks Laps õpib, et pildid ja trükk toovad kindla sõnumi. Samuti saab ta teda kuidas töötab raamat III Hüppav täht Vajad Plastikust 3-D tähed, paberit, markerit, pinnapealne korv Tegevus kasutades tähti, kirjuta oma lapse nimi välja tee markeriga tähtedele jooned ümber, et need jääksid paberile, värvi seest kõik sama värviga pane plastiktähed pinnapealsesse korvi lase lapsel tähed korvist võtta ja sobitada need paberil olevatele tähtedele, seni kuni nimi on välja hääldatud Milleks Su laps saab teda, et tema nimi on loodud tähtedest ning millised tähed need on IV Rääkiv nukk Vajad Nukk või topis, pildiraamat, markerid Tegevus aseta raamat tagurpidi, kus sina ja laps seda näeks too välja nukk ning tutvusta seda lapsele. Ütle, et nukk hakkab lapsele lugema aga selleks vajab ta abi. Julgusta last nukuga rääkima ja suhtlema nukk peab lugema raamatu pealkirja, autori ja illustraatori kuid kuna raamat on tagurpidi ei suuda nukk pealkirja leida ning küsib lapse abi lase lapsel nukku raamatu luemisega aidata, kust alustada raamatu lugemist, kust leida mingi pilt või kuidas lehekülgi pöörata Milleks Laps saab teda kuidas raamat töötab V Leia sõnaga kaart Vajad Lapsele tuttavaid pilte ajakirjadest ja ajalehtedest, käärid, liim, kaardid(mõndadel pildil oleva objekti nimi ja teistel mitte) Tegevus abiks või koos lapsega kleepige iga pilt eraldi kaardile anna lapsele kaks kaarti, üks millel on kirjutatud objekti nimi ja teise, millel pole nime öelge, et mõndadel kaartidel on nimed, mis tähistavad pildil olevat asja ning laske lapsel otsida kaart, millel on nimi peal aita lapsel leida nimega kaart. Võib proovida anda lapsel öelda objekti nimetus kaardil korrake mitme kaardiga samuti. Seleta lapsele, et nimed kaardil aitavad anda infot pildil oleva objekti kohta Milleks Laps õpib tundma vahet trüki ja pildi vahel, samuti aitab õpetada trüki vajalikkust VI Kalapüük Vajad Ehituspaber, nöör, magnet, pulk või puust tüübel, käärid, suured paberiklambrid Tegevus lõika ehituspaberist välja 26 kalakuju lase lapsel kujundada iga kala üks külg kirjutakalade teisele küljele tähestiku tähed kinnita iga kala külge klambrid tehke õng, selleks siduge nöör pulga külge ning nööri otsa kinnitage magnet pane kalad põrandale, tähe pool põranda poole lase lapsel kala püüda ning iga kala püüdmisel lase tal öelda kalal olev täht kui muuta mäng raskemaks, võib laps öelda tähe hääle või öelda sõna selle tähega Milleks Laps õpib tähtede kujusid, nimesid ja kõla VII Leia paar Vajad Sama värvi kaardid, markerid Tegevus kirjuta iga kaardipaari peale ainult lapse nimes sisalduvad tähed, et saada tähtede paarid segad kaardid ja aseta maha tähe pool maha lase lapsel valida ükskõik millised kaks kaarti, kui kaardid on samad, lase tal hääldada täht ning siis jätab ta kaardipaari endale, kui kaardid ei ole samad, lase tal proovida uuesti mäng lõpeb kui kõik kaardipaarid on leitud lase lapsel paigutada tähed õiges järjekorras, et öelda enda nimi Milleks Laps õpib tähtede kujusid, nimesid ja kõla VIII Isetehtud puzzle Vajad Mitu kartonist objekti, mis on lapsele tuttavad, nt hommikuhelbed, piimapakk, kommikarp jne Tegevus lõika kartong eest poolt 4-5 pusletükikesteks pane iga pusletükk kotti, kui võimalik, aseta ette puslele sarnanev kinnine karp näidiseks aita lapsel pusle kokku panna, lase lapsel nimetada toidud, mis on pusletükkidel Milleks Laps saab teada rohkem trükist ja selle kasutusest igapäevaelus ja eristada neid piltidest IX Tähestik Vajad Sama värvi kaardid, markerid Tegevus valmista mängukaardid, vali 6 tähte, mida soovid oma lapsele õpetada, kirjuta iga tähte kaks korda kahele kaardile, et tekiks 6 paari sega kaardid ja aseta nägu põranda poole palu lapsel kaardid ümber pöörata, kui ta leiab kaardipaari ning nimetab tähe, võib ta kaardi endale jätta mäng lõpeb kui kõik paarid on leitud Milleks Laps õpib tähestiku paremini tundma Allikas: http://www.aft.org/sites/default/files/t2k_parents.pdf Lisa 2 PROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID Kirjeldada: • milliseid standardiseerutud/ standardiseerimata hindamisvahendeid (sh meeskonna poolt loodud) programmi käigus kasutatakse; • millised spetsialistid hindamisi läbi viivad ning kes on hindamisvahendite koostajad; • kirjeldatud kas eelpool nimetatud hindamisvahendeid (või sarnaseid hindamisvahendeid) on varem (Eestis või mujal) kasutatud ning milliste sihtgruppide puhul ja mis eesmärgil on nimetatud hindamisvahendeid varem kasutatud S.h rehabilitatsiooniteenuse osutaja enda varasem kogemus; NB! kirjeldada rehabilitatsiooniprogrammi neid hindamismeetodeid ja –tegevusi, mida antud programmi puhul reaalselt kasutatakse; • hindamistegevused peavad olema kooskõlas rehabilitatsiooniprogrammis kirjeldatud eesmärgiga (st hinnata tuleb eesmärgi suhtes). Ja muu oluline info programmi kohta spetsialistide jaoks Programmi lisas (Lisas) kirjeldada: milliseid standardiseerutud/ standardiseerimata hindamisvahendeid (sh meeskonna poolt loodud) programmi käigus kasutatakse; • millised spetsialistid hindamisi läbi viivad ning kes on hindamisvahendite koostajad; kirjeldatud kas eelpool nimetatud hindamisvahendeid (või sarnaseid hindamisvahendeid) on varem (Eestis või mujal) kasutatud ning milliste sihtgruppide puhul ja mis eesmärgil on nimetatud hindamisvahendeid varem kasutatud S.h rehabilitatsiooniteenuse osutaja enda varasem kogemus. NB! kirjeldada rehabilitatsiooniprogrammi neid hindamismeetodeid ja –tegevusi, mida antud programmi puhul reaalselt kasutatakse; hindamistegevused peavad olema kooskõlas rehabilitatsiooniprogrammis kirjeldatud eesmärgiga (st hinnata tuleb eesmärgi suhtes). 1) Standardiseeritud kõnehindamise test 5–6-aastastele lastele . Test koosneb järgmistest valdkondadest: hääldamine ehk foneetika, grammatika ehk morfoloogia, sõnavara ja lause ehk süntaks. Rõhuasetus on kõneloomeoskuste uurimisele, kuid ülesannete täitmine eeldab ka kõne mõistmist. Test täidab kahte eesmärki: Eristada kõnearengu mahajäämusega lapsi eakohase kõnearenguga lastest. Anda ülevaade konkreetse lapse kõnearengu profiilist kõigi kõnevaldkondade kaupa Hindamistegevuste tulemusena tuuakse kõne- ja üldises arengus välja: millega tuleb laps toime iseseisvalt, ja missugustes toimingutes vajab abi, misosas on lapse hetketase madalam (mahajäämus). 2) Strebeleva metoodika (Kuusik, 2010) kasutatakse laste vaimsete võimete hindamiseks ja edaspidises arendustöös kasutatakse (J Strebeleva on tunnustatud Vene eripedagoog). Programmi alustades hinnatakse lapse kõnearengu taset, kognitiivseid võimeid ja üldist arengu taset. Määratakse tema lähim arengutsoon. Vahehindamise d kuuenda programmi kuu, 12 kuu järgselt ja järelhindamine 12 kuu möödudes peale programmi lõppu. Lisa 3 PROGRAMMI TULEMUSTE KOKKUVÕTE Peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu tuleb hinnata programmi tulemusi nii klientide lõikes (VV määrus 35 §3 lõige 11 (D-osa alusel), kui ka kogu programmi lõikes, milleks tuleb koondada klientide tulemused, küsida tagasisidet ning analüüsida saadud tulemused. Tehtud järelduste põhjal sisse viia parendustegevused programmis. Programmi lõppedes kogutakse võrgustikuliikmetelt tagasiside ja koostatakse üldine kokkuvõte läbitud programmi osas. Vajalikud andmed: eesmärkide täitimise tulemused kasutades programmi sisenemisel kasutatud teste, tagasiside spetsialistidelt, võrgustiku liikmetelt (õpetajatelt) ja vanematelt, tuuakse välja programmi toimimise takistused ja õnnestumised, et saaks sisse viia parendustegevusi programmi arendamiseks. Tulemuste kokkuvõte esitatakse tellijale peale programmi lõppu 1 kuu möödudes. 10-12 kuud peale programmi lõppemist viiakse läbi järelhindamine, kasutades programmi sisenemisel kasutatud teste.