Kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdlev analüüs
01.07.2018. jõustub sotsiaalhoolekandeseaduse säte, mille kohaselt peavad kõik
rehabilitatsiooniteenuse pakkujad rakendama sertifitseeritavat kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis
järgib vähemalt järgmisi põhimõtteid: juurdepääsetavus informatsioonile, isikukesksus, tulemusele
orienteeritus, koostöö, vajaduspõhine lähenemine, isiku kaasamine, teenuse jõustav iseloom,
organisatsiooni töökorralduse ja juhtimise kvaliteedi tagamine (põhimõtted tulenevad Euroopa
vabatahtlikust sotsiaalteenuste kvaliteedi raamistikust1)
Seni on Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi tagamiseks kasutusel olnud EQUASS Assurance
kvaliteedisüsteem, mis on loodud spetsiaalselt sotsiaalsektori tarbeks ning vastab Euroopa Liidu poolt
kehtestatud sotsiaalteenuste kvaliteedi nõudmistele (sh ka eelnevalt mainitud põhimõtetele).
EQUASS Assurance on üks võimalikke sotsiaalteenustele hästi sobivaid süsteeme, kuid vajame
kaardistust võimalike alternatiivsete kvaliteedisüsteemide osas, et kõigil sotsiaalteenuse pakkujatel
oleks võimalik leida endale sobivaim. Samuti peaks olemasolev sertifitseeritav
kvaliteedi(juhtimis)süsteem sobima Eesti konteksti ning olema taskukohane nii riigile kui ka
sotsiaalteenuse pakkujatele.
Sotsiaalteenuste pakkujaks loetakse kõiki Eestis riigi või kohalike omavalitsuste poolt rahastatud
sotsiaalteenuseid (sh rehabilitatsiooniteenus, erihoolekandeteenus, asendushooldus, lapsehoid,
koduhooldus, tugiisikuteenus jms) pakkuvaid ettevõtteid, organisatsioone.
Töö tellijaks: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse
Esindaja: Keiu Talve
Kontakt:
[email protected] ja tel 6877 223 või 5682 9104
Tellitava töö kirjeldus
1. Kaardistada Eestis, Euroopas ja mujal maailmas kasutusel olevad sertifitseeritavad
kvaliteedijuhtimissüsteemid, mida rakendatakse sotsiaalsektoris ja mis järgivad vähemasti
järgnevaid kvaliteedipõhimõtteid: juurdepääsetavus informatsioonile, isikukesksus, tulemusele
orienteeritus, koostöö, vajaduspõhine lähenemine, isiku kaasamine, teenuse jõustav iseloom,
organisatsiooni töökorralduse ja juhtimise kvaliteedi tagamine. Vajalik on kaardistada 7- 10
nõuetele vastavat süsteemi:
1.1. Välja tuua süsteemide lühitutvustus (sh eesmärk), rakendumise maht (kehtivat sertifikaati
omavate asutuste arv valitud asukohariigis), rakendamise asukoht/ asukohad, sertifitseerija.
2. Valida kaardistatud süsteemidest välja 4-5 süsteemi lähtudes nende sobivusest Eestis
rakendamiseks (majanduslik ning sotsiaal-kultuuriline aspekt) ja analüüsida neid järgnevatest
küsimustest lähtuvalt:
1 Euroopa vabatahtlik sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik ( European Voluntary Quality Framework) Brüssel,
Sotsiaalkaitsekomitee, 16.nov 2010 (kättesaadav www.equass.ee kodulehel-
http://equass.ee/public/Sotsiaalteenuste_vabatahtlik_kvaliteediraamistik.pdf )
2.1. Kus, millal, millises mahus ning millist tüüpi sotsiaalteenustes on vastavat
kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendatud?
2.2. Kas süsteem on teenusespetsiifiline (st sobilik ühele kindlat tüüpi sotsiaalteenusele) ja
asukohaspetsiifiline (rakendatakse ainult ühes kindlas riigis)?
2.3. Kas kvaliteedisüsteem sisaldab endas teenuste tulemuslikkuse hindamise indikaatoreid,
millele teenuse pakkuja peab vastama?
2.4. Kas antud süsteemi on rakendatud nii väikestes (3-10 töötajat) kui ka suurtes (vähemasti 100
töötajat) organisatsioonides?
2.5. Kuidas on korraldatud sertifitseerimise protsess? Kui sagedasti on tarvis sertifikaati
uuendada?
2.6. Kas kvaliteedisüsteem sisaldab endas ka kehtestatud õigusaktide ja riiklikult kehtestatud
kvaliteedikriteeriumitele vastavuse hindamist?
3. Tuua 4-5 kvaliteedisüsteemi puhul välja nende rakendamise võimalikkust puudutavad
eeltingimused:
3.1. Mis maksaks süsteemi Eestisse toomine ja eestindamine sh tõlkimine, vajadusel kohaliku
esinduse ülesehitamise kulu, süsteemi rakendamiseks kompetentside ülesehitamise kulu (sh
konsultantide koolitamine, vajadusel audiitorite koolitamine, muud olulised kulud);
3.2. Mis oleks süsteemi Eestisse toomiseks vajalikud tegevused ning ajaline vajadus?
3.3. Mis on süsteemi rakendamise võimalikud jooksvad kulud- sh nt litsentsitasud, konsultatsiooni
ja auditeerimise kulu jms kulud (üldised kulud süsteemi Eestis toimimiseks ning võimalikud
kulud sotsiaalteenuse pakkujale süsteemi rakendajana);
3.4. Mis on süsteemi orienteeruv rakendamise aeg organisatsioonile/ sotsiaalteenuse pakkujale?
4. Tuua analüüsist lähtuvalt välja iga valitud kvaliteedijuhtimissüsteemi kohta välja põhjused
(arvestades kasu riigile, teenuse saajale, teenuse pakkujale, rakendamise erinevad aspektid jne),
miks vastav süsteem oleks sobilik Eestis rakendamiseks ning milliseid oleksid sealjuures piirangud
või takistavad aspektid.
5. Analüüsimeetodite hulka peaks kuuluma lisaks kirjanduse ja allikate analüüsile suulised või
kirjalikud intervjuud analüüsiks valitud 4-5 kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendajatega, analüüsitud
kvaliteedisüsteemide levitajatega/ sertifitseerijatega ja muude ekspertidega.
6. Töö esitatakse raporti vormis koos tööprotsessi kirjelduse ning nõutud punktide analüüsi andmete
ning ettepanekute ning järeldustega.
7. Töö läbiviimisesse kaasatakse Tellija esindajat vähemasti järgmistes etappides:
7.1. Pärast Töö läbiviimise plaani koostamist, et läbi rääkida töö protsess ning meetodid;
7.2. Enne lõppraporti koostamist, et läbi arutada kogutud informatsioon ja ettepanekud.
8. Töö üleandmisel ja tulemuste tutvustamisel viiakse läbi esitlus Tellija ja Sotsiaalministeeriumi
esindajatele.
9. Töö teostamise tähtaeg: 12.september 2016 kl 10:00
10. Tingimused pakkumuse esitamiseks:
10.1. Pakkuja viitab ja võimalusel saadab lingi või lisab kaasa dokumendid sarnaste tööde
koostamisest;
10.2. Pakkuja lisab lühikese motiveeritud põhjenduse, miks just tema on kõige sobilikum
isik/ asutus antud Töö teostamiseks;
10.3. Pakkuja esitab selge nägemuse ja ajakavalise plaani vastavalt töö oodatavale
kirjeldusele töö teostamise kohta etteantud tähtajaks;
10.4. Pakkuja esitab omapoolse Töö teostamise hinna (ilma käibemaksuta).
10.5. Pakkumuste esitamise tähtaeg: 23.mai kl 10:00.
11. Pakkumuste hindamisel võetakse arvesse
11.1. Pakkuja eelnevaid kogemusi sarnaste tööde läbiviimisest;
11.2. Motiveeritust antud töö teostamiseks;
11.3. Selget plaani ja nägemust töö teostamiseks;
11.4. Soodsat hinda.
Saatja: Keiu Talve
Saatmisaeg: 26. mai 2016. a. 8:57
Adressaat: Maarika Aro
Teema: FW: PAKKUMUSKUTSE- Kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdlev analüüs
Manused: Pakkumuskutse kvalit süst võrdlus.pdf
From: Märt Masso *mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, May 24, 2016 5:44 PM
To: Keiu Talve <
[email protected]>
Subject: FW: PAKKUMUSKUTSE- Kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdlev analüüs
Tere!
Mõtlesime, et anname natuke tagasisidet, miks pakkumist ei esitanud.
Suures pildis ilmselt meil ei ole parimad kompetentsid kvaliteedisüsteemide võrdlemiseks. Meile jääb
mulje, et eda neid sertifitseeritavad kvaliteedijuhtimise süsteeme nagu ei olegi, või on siis mõne
üldisema süsteemi kohandused ning neid kohandusi omavahel võrrelda on suhteliselt problemaatiline,
sest eeldab väga rafineeritud süsteemi, kus kohandused on väga teadlikud, väga kaalutletud, väga selge
programmiteooriaga.
Laiemalt tundub ka, et sertifikaate antakse ikkagi ISO 9001 standardi alusel kui sertifitseerimise
definitsiooni rangelt võtta; ülejäänud on kõik mingi kokkuleppeline märgistuste / tunnustuse /
tunnistuste andmine. Kohati tundubki, et näiteks EQRM (European Quality in Rehabilitation Mark) ja
EQUASS (European Quality Assurance for Social Services) erinevad nüanssides, mille puhul ütelda, et üks
on põhimõtteliselt eristuv süsteem, on väga problemaatiline.
Väljakutseks on ka erinevate süsteemide loetlemine, rääkimata nende kohta inglise keelse
dokumentatsiooni saamiseks. Mõnes raportis, näiteks selles küll loetletakse liikmesriikides kasutatavaid
süsteeme, aga nende parameetriline kirjeldamine ja siis horisontaalne analüüs oleks ikkagi suht
problemaatiline. Meie jaoks huvitav on ka see, et teaduskirjanduses ei ole nende süsteemide võrdlemise
kohta midagi, või siis me ei suutnud leida. Siinjuures vaadates ka üldisemaid kvaliteedijuhtimise
süsteemide võrdlusi, siis need sageli väga üldised, ehk siis võib-olla vähe selliseid põhimõttelisi erinevusi,
mis teenuste osutamisel erinevatele tulemustele viivad. Aga tõdeme, et ei ole ilmselt süsteemide osas
kõige targemad.
Allikas: Quality of Public Administration - A Toolbox for Practitioners - full version and individual chapters
Parimat,
Märt Masso
Programmijuhi kohusetäitja, vanemanalüütik
Töö- ja sotsiaalpoliitika programm
Poliitikauuringute Keskus Praxis
Tornimäe 5, Tallinn 10145
Telefon: +372 640 8005
E-post:
[email protected]
From: Ave Jalakas
Sent: Thursday, May 05, 2016 4:40 PM
To: Märt Masso
Subject: PAKKUMUSKUTSE- Kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdlev analüüs
From: Keiu Talve [mailto:
[email protected]]
Sent: Thursday, May 05, 2016 4:36 PM
To: Mõttekoda Praxis
Subject: PAKKUMUSKUTSE- Kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdlev analüüs
Tere,
Käesolevaga edastan pakkumuskutse kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdleva analüüsi läbiviimiseks.
Omapoolsete pakkumuste esitamise tähtajaks on 23.mai 2016 kl 10:00 ja Töö teostamise tähtajaks
12.septmber kl 10:00.
Palun andke kirjalikult koos põhjendusega teada, kui te oma pakkumist tähtajaks ei esita!
Lugupidamisega,
Keiu Talve
Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga
Sotsiaalteenuste kvaliteedi keskus
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Tel: +372 6877 223
Mob: +372 5682 9104
[email protected]
Astangu 27, Tallinn 13519, Estonia
www.equass.ee
www.astangu.ee