Hange viitenumbriga 171537

Saatja: Mairi Lilleleht <[email protected]> Saatmisaeg: 26. mai 2016. a. 10:09 Adressaat: Margery Roosimaa Teema: FW: Hange viitenumbriga 171537 Manused: Wasa programm_astma_25 05 2016.bdoc Tere Saadame parandustega programmi ja kuluvormi. Heade soovidega | Best wishes Mairi Lilleleht Ravi- ja rehabilitatsioonijuht ________________________________ Wasa AS | Eha 2, 80010, Pärnu, Estonia Wasa hotell & taastusravi | Wasa Hotel & Health Centre T: + 372 445 0753| F: + 372 445 0770 [email protected] | www.wasa.ee HEA PAKKUMINE! Kõikidele Wasa majaklientidele, kes on broneerinud majutuse või paketi perioodile 31.03.2016- 30.06.2016, kehtib täiendavatelt ravi- ja lõõgastusprotseduuridelt -15% soodustus! Vaata lähemalt www.wasa.ee. From: Margery Roosimaa [mailto:[email protected]] Sent: Monday, May 09, 2016 3:19 PM To: [email protected] Cc: Grete Pihlakas <[email protected]> Subject: Hange viitenumbriga 171537 Tere, Käesolevaga anname teada, et toimunud on hanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)" Pakkumiste hindamise koosolekud, mille tulemusena on Pakkumuste hindamise komisjoni otsus anda Pakkujatele võimalus enda Pakkumusi täiendada. Kirja lisast leiate hindamiskomisjoni hinded ja põhjendused hinnete kohta ning eksperthinnangud. Pöörame tähelepanu, et vastavalt Hankedokumendi p 8.7. peab Pakkuja edukaks tunnistamise otsuse aluseks programm koguma vähemalt 32 punkti. Ühegi kriteeriumi puhul (v.a varem elluviidud programmi tulemuslikkus (p.8.5.3.4.), kui asutus pole varem programmi ellu viinud) ei tohi olla hindeks 0. Komisjoni otsus: 1. Puudega laste osakaal programmi piloteerimisel peab olema vähemalt 60% kuna hanke eesmärk on välj teenusena osutatav programm. Piloteerides programmi sekkumisi lastega, kellel ei ole tuvastatud puude  sekkumised on hiljem sobivad, asjakohased ja piisavad sotsiaalse rehabilitatsiooni programmina, mis on 2. Esitada asutustele hindamiskomisjoni tabelis toodud hinded ning põhjendused, samuti eksperthinnangu hindamiskomisjoni tähelepanekutele ja märkustele täiendada; 3. Korraldada kohtumine pakkujatega rääkimaks läbi programmi vorm, täpsustada pakkumusi jm 18.05.20 teada 12.05.2016 kuupäevaks e-posti aadressile [email protected] 4. Täiendatud ja täpsustatud pakkumuste esitamise tähtaeg mitte hiljem kui 26.05.2016 kell 15:00. Uues vorm) ja Hankedokumendi Lisa 8 (eelarve vorm) Pakkumused esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti Hilisemalt esitatud täpsustatud ja täiendatud pakkumusi vastu ei võeta ja need tagastatakse ning pakkum Lugupidamisega, Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga Margery Roosimaa Arendusspetsialist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tel +372 687 7254 mob +372 5682 9105 [email protected] Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee Saatja: Mairi Lilleleht <[email protected]> Saaja: Margery Roosimaa Teema: FW: Hange viitenumbriga 171537 Tere Saadame parandustega programmi ja kuluvormi. Heade soovidega | Best wishes Mairi Lilleleht Ravi- ja rehabilitatsioonijuht ________________________________ Wasa AS | Eha 2, 80010, Pärnu, Estonia Wasa hotell & taastusravi | Wasa Hotel & Health Centre T: + 372 445 0753| F: + 372 445 0770 [email protected] <mailto:[email protected]> | www.wasa.ee <http://www.wasa.ee/> HEA PAKKUMINE! Kõikidele Wasa majaklientidele, kes on broneerinud majutuse või paketi perioodile 31.03.2016- 30.06.2016, kehtib täiendavatelt ravi- ja lõõgastusprotseduuridelt -15% soodustus! Vaata lähemalt www.wasa.ee <http://www.wasa.ee/> . From: Margery Roosimaa [mailto:[email protected]] Sent: Monday, May 09, 2016 3:19 PM To: [email protected] <mailto:[email protected]> Cc: Grete Pihlakas <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Hange viitenumbriga 171537 Tere, Käesolevaga anname teada, et toimunud on hanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)" Pakkumiste hindamise koosolekud, mille tulemusena on Pakkumuste hindamise komisjoni otsus anda Pakkujatele võimalus enda Pakkumusi täiendada. Kirja lisast leiate hindamiskomisjoni hinded ja põhjendused hinnete kohta ning eksperthinnangud. Pöörame tähelepanu, et vastavalt Hankedokumendi p 8.7. peab Pakkuja edukaks tunnistamise otsuse aluseks programm koguma vähemalt 32 punkti. Ühegi kriteeriumi puhul (v.a varem elluviidud programmi tulemuslikkus (p.8.5.3.4.), kui asutus pole varem programmi ellu viinud) ei tohi olla hindeks 0. Komisjoni otsus: 1. Puudega laste osakaal programmi piloteerimisel peab olema vähemalt 60% kuna hanke eesmärk on välja töötada hiljem sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusena osutatav programm. Piloteerides programmi sekkumisi lastega, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet ei anna kindlust, et osutatavad sekkumised on hiljem sobivad, asjakohased ja piisavad sotsiaalse rehabilitatsiooni programmina, mis on suunatud puude raskusastet omavatele lastele. 2. Esitada asutustele hindamiskomisjoni tabelis toodud hinded ning põhjendused, samuti eksperthinnangud ning anda asutustele aega programme vastavalt hindamiskomisjoni tähelepanekutele ja märkustele täiendada; 3. Korraldada kohtumine pakkujatega rääkimaks läbi programmi vorm, täpsustada pakkumusi jm 18.05.2016 kell 14.00-17.00. Kohtumisest osalemisest anda teada 12.05.2016 kuupäevaks e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> 4. Täiendatud ja täpsustatud pakkumuste esitamise tähtaeg mitte hiljem kui 26.05.2016 kell 15:00. Uuesti esitada Hankedokumendi Lisa 7 (programmi vorm) ja Hankedokumendi Lisa 8 (eelarve vorm) Pakkumused esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> . Hilisemalt esitatud täpsustatud ja täiendatud pakkumusi vastu ei võeta ja need tagastatakse ning pakkumused lükatakse tagasi. Lugupidamisega, Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga Margery Roosimaa Arendusspetsialist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tel +372 687 7254 mob +372 5682 9105 [email protected] <mailto:[email protected]> Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee <http://www.astangu.ee/> Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga __________________________ ASTMAGA koos kasvades_______________________ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus AS WASA Rehabilitatsiooniprogrammi esitav organisatsioon Programmi juht : Mairi Lilleleht Kontakttelefon :4450753 Programmi osutamise periood : 1.05.2016-30.06.2017 2016 Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel. Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. SISUKORD I. Programmi esitaja andmed ................................................................................................. 3 II. Kokkuvõte ........................................................................................................................... 4 Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond: ....................................................................................... 4 III. Programmi üldised alused ............................................................................................... 5 A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg ................................................................. 5 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud .............................................................................................. 6 C. Keskkonnategurid ................................................................................................................... 7 D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid ............................................................................................... 8 E. Programmi peamised põhimõtted (ca 2 lk) ............................................................................. 9 F*. Epidemioloogilised andmed ................................................................................................ 13 G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis ................... 13 H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid ........................................................................................... 14 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid .............................................................................. 16 A. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 16 1. Programmi suunamise kriteeriumid. ............................................................................ 16 2. Lisainformatsioon ja täpsustused ................................................................................. 16 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: .................................................................................... 17 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid ......................................................... 17 2.Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid .................................................................. 17 3.Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) .......................................................................................... 17 V. Programmi keskkond ....................................................................................................... 18 A. Programmi keskkond ja intensiivsus .................................................................................... 18 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus ......................................... 18 2. Programmi intensiivsus ................................................................................................ 18 VI. Programmi kirjeldus ...................................................................................................... 19 A. Programmi ettevalmistamine ................................................................................................ 19 B. Hindamine ja planeerimine ................................................................................................... 19 C. Sekkumine ............................................................................................................................ 23 D. Tulemuste hindamine ........................................................................................................... 28 E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine ................................................ 29 VII. Kvaliteedi täiustamine .................................................................................................. 29 A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? ............................................................... 29 B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? ............................................. 30 C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? ........... 30 VII. Viited .............................................................................................................................. 31 A. Kasutatud materjalide loetelu ............................................................................................... 31 Lisa 2_ PRPGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID ............................ 34 6 minuti kõnnitest (6 MWT) ..................................................................................................... 34 Kõnnitesti protokoll................................................................................................................... 35 Baecke kehalise aktiivsuse küsimustik (modifitseeritud lastele) ............................................. 36 Tugevuste ja raskuste küsimustik (TRK) Programmi alguses .................................................. 37 Tugevuste ja raskuste küsimustik (TRK) Programmi lõpus .................................................... 39 Tegevuskava .............................................................................................................................. 41 Kliendi õigused ja kohustused, leping. Allkirjastab lapse saatja või seaduslik esindaja. ......... 42 2 I. Programmi esitaja andmed Organisatsiooni andmed Organisatsiooni nimi AS Wasa Organisatsiooni tegutsemise alus Rehabilitatsiooniteenuse tegevusluba SRT000107 (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) E-post, koduleht [email protected] Aadress Eha 2 Postiindeks 80010 Linn Pärnu Riik Eesti Programmi eest vastutava isiku andmed Perekonnanimi Mairi Eesnimi Lilleleht Amet Rehabilitatsiooniteenuse juht Telefon 44 50753 E-post [email protected] Programmi koostajad Oksana Ljmtseva sotsiaaltöötaja Ester Lebedeva füsioterapeut Maris Loo pedagoog Krista Juhanson logopeed/eripedagoog Mairi Lilleleht koordinaator Egert Nikolajev psühholoog 3 II. Kokkuvõte Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond: Sotsiaalne rehabilitatsioon x elamine (või igapäevaelu) x õppimine x suhtlemine ja vaba aeg Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond (valida sobiv(ad)): xRehabilitatsiooniasutus xMuu (koostööpartnerite juures, avalikus ruumis jms) Sihtgrupp: Astma diagnoosiga lapsed ja nende vanemad. Pilootprojektis ei ole oluline puude olemasolu, osakaal puudega 80 % ja erivajadusega 20%. Programmi sobivad lapsed vanuses 6-12a. Peamised probleemid ja vajadused: Astma on hingamisteede krooniline põletikuline seisund, mis põhjustab hingamisteede – kopsutorude – mööduvat kokkutõmbumist ning õhuvoolu takistust. Astmahoogu võivad vallandada mitmesugused hingamisteedele toimivad ärritajad. Sagedaste haigestumiste tõttu tekivad raskused koolis ja igapäevastes toimingutes. Eesmärk: Programmi kaudu toetada iseseisvat toimetulekut soodustavate sotsiaalsete oskuste omandamist ja eduelamust võimaldavate tegevuste leidmist ja nendes osalemist. Vanematel on olemas vajalik informatsioon KOV võimalustest, oskab/kasutab seltside/toetusrühmade abi. Laps on rohkem aega õues värskes õhus – saab eduelamuse liikumisest. Paraneb aeroobne sooritusvõime. Lapse väsimus ei teki kiiresti – jaksab pikemalt tegeleda liikumistegelustega. Laps suudab rohkem osa võtta igapäevaelu tegelustest nii kodus kui lastekollektiivis. Väheneb lapsevanema hoolduskoormus. Lapse ja võrgustiku vaimne tervis on hinnatud ja toetatud. Paraneb keskendumisvõime ja lapsel on hea õpimotivatsioon ning kasutab oma vaimset potensiaali maksimaalselt. Saavutab õppekavas püstitatud eesmärgid. Peamised tegevused: „ Astmaga kasvades “ rehabilitatsiooniprogrammis osalemise 14-kuu jooksul nõustavad isikut järgmised spetsialistid: sotsiaaltöötaja, psühholoog, füsioterapeut, eripedagoog ja pedagoog. Teenused toimuvad individuaalsete-, pere- ja grupikohtumistena. Oluline kohtumiste puhul on see, et tegu on koostööga ja laps ja vanem saavad ise aktiivselt osaleda ning tunda ennast kaasatuna. Pärast tegevuskava elluviimist ja viimase tsükli läbimist hinnatakse saavutatud tulemusi ja analüüsitakse, mil määral suudeti eesmärgid saavutada. Teenusetsüklite vahelisel ajal hoitakse programmis osaleja perega telefonikontakti, et säiliks motivatsioon ja tegutsemine püstitatud eesmärgi suunas. Grupi suurus ja registreerimine: „Astmaga kasvades“ rehabilitatsiooniprogramm koosneb kolmest 5-päevasest tsüklist ja kestab 14 kuud. Ühe tsükli majutuse summa tasumine on osalejate kohustus. Programmi algusajad on fikseeritud ja nähtavad www.wasa.ee kodulehel. Gruppide suuruseks on 8-12 inimest. Programmi suunajaks on SKA juhtumikorraldaja. Kui klient võtab ühendust teenusele registreerimiseks, siis selgitatakse programmis osalemise tingimusi telefoni teel ning samuti vestlusel kliendiga juba siis kui klient tuleb asutusse kohale. Samuti vajadusel selgitatakse programmi sisu kliendi esindajale (kui registreerib esindaja või hooldaja). Programmi läbiviimise koht: Ööbimine toimub programmi 5-päevase tsükli ajal Taastusravi ja Hotell Wasa-s aadressiga Eha 2, Pärnu. Saabumine pühapäeviti alates 15.00 ja lahkumine reedel kell 12.00. Majutumine on kahekohalistes tubades. Programm toimub 14- kuu jooksul kolme viiepäevase tsüklina. 4 III. Programmi üldised alused A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg Astma on hingamisteede krooniline põletikuline seisund, mis põhjustab hingamisteede – kopsutorude – mööduvat kokkutõmbumist ning õhuvoolu takistust. Õhuvoolu kopsudesse ja tagasi välja takistavad ahenenud kopsutorud ehk bronhid ise, põletikust tingitud turse ning põletiku tõttu tekkiv suur hulk lima ja limakorgid. Astmahoogu võivad vallandada mitmesugused hingamisteedele toimivad ärritajad. Astmale on iseloomulikud mitmed tunnused, mis sageli koos esinevad. Esiteks: patsient märkab, et hingeldab rohkem kui varem, teiseks vilistav või kiunuv hingamine, mida kuulevad ka pereliikmed ning kolmandaks, seletamatul põhjusel tekkiv kuiv köha. Klassikalist astmat iseloomustab veel neljas nähtus: pinge- ehk raskustunne rindkeres, mille kohta öeldakse sageli, et kopsud ei tule piisavalt „lahti“. Kõik sümptomid on otseselt tingitud õhuvoolu takistusest, mille vahelduv teke, süvenemine ja kadumine on omakorda seoses põletikuga hingamisteedes. Astma parema kontrolli saavutamiseks ja ravimite vajaduse vähendamiseks tuleb võimalusel vältida antud patsiendile olulisi allergeenid ja muid ägestavaid tegureid. Kuigi füüsiline koormus on sage astmasümptomite tekkepõhjus, ei tohiks kehalist tegevust vältida. Astmahaigeid lapsi tuleb julgustada sporti tegema, rakendades tõhusat põletiku- ja astmasümptomeid leevendavat ravi. Enamlevinud allergeenide ja saasteainete vältimise abinõud parandavad astma kliinilist kontrolli:  tubakasuits – hoiduda passiivsest ja aktiivsest suitsetamisest  eluruumide tuulutamine  "tolmulestakindlad" madratsikatted, padjakatted  voodipesu pesemine vähemalt 60° juures  eelistada tolmu mittekoguvaid esemeid ja mööblit  pestavad põrandakatted  eluruumide niiskustaseme vähendamine (õhuniiskus <50%)  toatemperatuur 20-22° piires  lemmiklooma pesemine või võimalusel loobuda lemmikloomadest  õietolm ja hallitused, kõrge kontsentratsiooni korral aknad ja uksed hoida suletuna  spetsiaalne õietolmuvõrk  niiskus vähendamine siseruumides, kahjustatud piirkondade sage puhastamine Kõige enam mõjutab astma fenotüüpi lapse vanus ja seepärast on välja töötatud vanuse- põhised diagnostilised kriteeriumid ja ravisoovitused. 5 Varane kooliiga (6-12 aastased) Diferentseerimine on samadel alustel kui eelkoolieas. Selles vanuses sageneb allergilise astma osakaal ja ilmneb sesoonsus. Samas on viirustest põhjustatud astma osatähtsus veel küllalt suur. Allergilise astma ravi määramisel on olulise tähtsusega haiguse raskusest lähtumine. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arstide poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Sarnaselt muule maailmale oleme Eestiski üha enam liikunud nn põhjuskeskselt käsitluselt (miks ja missugune) nn sekkumiskeskse käsitluse (kuidas arengut toetada) poole. Tuleb kindlustada lapse eripära võimalikult varajane märkamine ja adekvaatne kirjeldamine, töötada välja erivajadustega lapse arengu toetamise plaan ja see ellu viia, hinnata perioodiliselt tegevuste efektiivsust. (Lapse arengu hindamine ja toetamine.2009) Astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (krooniline bronhiit, kopsuemfüseem, ja hingamisteede progresseeruv ahenemine) levivad üha laiemalt. Need kopsuhaigused ei ole siiski takistuseks liikumise harrastamisel. Sobiv treening parandab üldist tervislikku seisundit ja vähendab koormusest tingitud hingamisteede probleeme ning isegi pidurdab haiguse süvenemist. Kerge ja mõõdukas koormus on ohutu ja soovitatav ka astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse põdejatele, kuna see parandab hingamis- ja vereringeelundkonna vastupidavust (aeroobset võimekust) ja sooritusvõimet. On teada, et mõõdukas liikumine vähendab haigestumist hingamisteede infektsioonidesse; nii füüsiline inaktiivsus kui ka koormav ja suure koormusega liikumine suurendavad haigestumist. Enne treeningut tehtav soojendus ja koormuse intensiivsuse vahelduvus ja lühikesed puhkepausid treeningul vähendavad hingamisteede sümptomeid. Soovitused turvaliseks liikumiseks astmahaigetele: väldi sageli korduvaid maksimaalse ja suure koormusega pikaajalisi treeninguid. Hoidu liikumast tolmu, õietolmu või teiste ainetega saastatud keskkonnas. Ära uju vees, milles on palju kloori (Tervislik Liikumine, AS Medicina 2007. lk. 200-201). Sage probleem astmaga lastel- bronhioolide ahenemine kopsudes, mis põhjustab hingamisraskusi (David Burnie, Lühientsüklopeedia Inimkeha, Koolibri, 2002 a., lk. 146), et hingamisekskursioon on väike, välja hingamine raskustega. Samuti võib olla halva rühi tõttu õlad eleveeritud, anterioorsel ning pea langetatud – sellises kehaasendis on raske sisse hingata. Lisaks sageneb olukord, kui õues liigutakse vähe, palju veedetakse aega nutiseadmetega – mistõttu halb rüht süvenenud. B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring on 2009 aastal välja selgitanud, et: Enamus (91%) puudega lastest on seotud haridussüsteemiga – nad käivad kas lasteaias (19%) või koolis (72%). Kõikidest puudega lastest on kodused (ei käi koolis ega lasteaias, st ei ole ka koduõppel) 8%. Valdav enamus (80%) kodustest lastest on alla 7-aastased. Kõikidest puuetega lastest vanuses 7-17 aastat on kodused ja ei õpi 1,6%. Enamus puudega lastest (84%) vajab abi kas õppimise, eakohaste koduste või ka koduväliste tegevuste juures (st vähemalt ühe loetletud tegevuse juures vajab laps abistamist). 43% puudega lastest vajab abi kõigi mainitud tegevuste juures. Kõrvalist abi ei vaja mainitud tegevuste puhul vanemate hinnangul vaid suhteliselt väike osa ehk 16% puudega lastest. 6 Suurem osa puudega õppivatest lastest (71%) käib kas tavalasteaias või tavakoolis, 27% käib kas erilasteaias või erikoolis ning 1% viibib koduõppel. Erikoolides ja lasteaedades õpivad teistest sagedamini sügava puude raskusastmega lapsed ning liitpuudega lapsed. Puudega lapsed vajavad sageli ka abi erinevate tegevustega toimetulekul. Kõige rohkem kulub puudega laste vanematel aega lapse abistamisele koduste eakohaste igapäevatoimingute juures – keskmiselt poolteist tööpäeva (12,3 tundi) nädalas. Abistamisele õppimise ja koduväliste eakohaste igapäevatoimingute juures kulub puudega laste vanematel umbes sama palju aega – keskmiselt 6,3 ja 5,7 tundi nädalas. Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu väitel esineb sotsiaalteenuste kättesaamisega seoses mitmeid probleeme. Ligi pooled puudega laste vanematest on enda hinnangul kogenud puudega lastele suunatud sotsiaalteenuste kättesaamisel järgmisi probleeme: teenust pakutakse neist liiga kaugel (54% kõikidest puudega laste vanematest); teenuse saamine on seotud keerulise asjaajamisega (62% kõikidest puudega laste vanematest); teenuse kättesaamiseks on pikk järjekord (57% kõikidest puudega laste vanematest); puudega lapse vanemad ei ole teadlikud pakutavatest teenustest (50% kõikidest puudega laste vanematest) või ei ole teadlikud õigusest teenust saada (48% kõikidest puudega laste vanematest). Kolmandik puudega laste vanematest on kogenud probleeme toetuste saamisel. Kõige levinumaks mureks on taotlusprotsessi keerulisus. Enamkasutatud teenusteks puudega laste jaoks on füsioterapeudi teenus (antud teenust on kasutanud piisavas koguses ligi kolmandik puuetega lastest (30%)), rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamise teenus (40% puudega lastest), logopeediteenus (33% puudega lastest) ja psühhologiteenus (29% puudega lastest). Lisaks füsioterapeuditeenusele tuntakse puudust (st on kasutatud vähem, kui vajataks või ei ole kasutatud, kuigi vajataks) ka sotsiaalnõustamise teenusest (22% kõikidest puudega laste peredest), psühholoogiteenusest (23% peredest), logopeediteenusest (23% peredest), tegevus- või loovterapeudi teenusest (21% peredest), rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamise teenusest (19% peredest) ja sotsiaaltransporditeenusest (16% peredest), eripedagoogiteenusest (16% peredest), hooldusraviteenusest (16% peredest) ja lapsehoiuteenusest (13% peredest). (Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009) Mingeid kitsendusi lapsele teha ei tohiks, laps peab saama elada igati aktiivset elu nii kollektiivis kui ka sportides. Ujumine on igati hea ja praegusel ajal on ka võimalused mitmel pool olemas. (H. Lill, Pulmonoloog, https://www.kliinik.ee/kopsuhaigused/id17/noustamine?question=20476 ) *Basseinide kohta lisades – osades basseinides puhastatakse vett osonaatoritega, mis toodavad basseinivette osooni – lähteaine on sool. Sel juhul kloori ei kasutata. C. Keskkonnategurid 62% kõikidest puudega lastest vajavad vähemalt ühte abivahendit. Suurem osa lastest, kes vajab mingisugust abivahendit, ka kasutab neid. Samas abivahendi vajajate seas on siiski väiksem osa (keskmiselt 2%-4% iga abivahendi lõikes) ka neid puudega lapsi, kes ei kasuta vajalike abivahendeid majanduslikel põhjustel või seetõttu, et neile sobivaid vahendeid ei pakuta. Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu väitel mõjutab puudega laps terve pere elukorraldust. Puudega lapsed mõjutavad nii vanemate kui ka teiste leibkonnaliikmete 7 elu olulisel määral. Kõige rohkem mõjutab puudega lapse olemasolu pereliikmete vaba aja veetmist: 60% peredest puhul saavad puudega lastega pereliikmed soovitust vähem aega veeta lihtsalt puhates ning 55% perede puhul soovitust vähem tegeleda oma huvialade, hobide või meelelahutusega. Järgmine valdkond, mida puudega lapse olemasolu leibkonnas mõjutab, on töö. Kolmandikus peredest (32%) pidi keegi leibkonnaliikmetest puudega lapse abistamise tõttu muutma töövormi või töökohta; samuti kolmandikus peredest (35%) pidi keegi leibkonnaliikmetest vähendama töökoormust ja 22% leibkondadest pidi keegi täielikult loobuma tööl käimisest. Kõige vähem mõjutab puudega lapse olemasolu leibkonnas leibkonnaliikmete õppimist – kümnendikus leibkondadest, kus kasvab vähemalt üks puudega laps, pidi keegi pereliikmetest vähendama õppekoormust ning sama paljudes leibkondades pidi keegi loobuma õppimisest. Kõige sagedamini takistab eluruumi puhul vanemate hinnangul puudega laste igapäevaste tegevustega toimetulekut ruumipuudus (21% vanemate hinnangul on eluruumis liiga vähe ruumi). Sageduselt järgmiseks probleemiks peetakse allergeenide olemasolu keskkonnas (16%) ja niiskust eluruumis (14%). Allergeenid keskkonnas on takistuseks just muu puudega lastele (peamiselt astmaatikud). Kolmandik puudega lastega peredest on teinud midagi omalt poolt selleks, et eluruumi tingimusi lapse puudest lähtuvalt parandada, kuid väga vähesed on kasutanud riigi poolt pakutavat eluruumi kohandamise teenust (vaid 2% kõikidest puudega lastega peredest). (Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009) D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid Ükski lastega perekond ei saa läbi välise toeta. Enamasti on toeks lähivõrgustik: vanavanemad, onud-tädid jt sugulased, sõbrad, naabrid, töökaaslased. Tänapäeva killustuvas maailmas varitseb oht jääda ilma lähedaste toeta. Seetõttu ei peaks perekondi liigitama abivajajateks ja toimetulijateks, vaid pigem abi saanuteks ja abist ilmajäänuteks. Oma muredega üksijäänud perekondade märkamine ja aitamine ongi sotsiaalabisüsteemi ülesanne. (Laste ja perekonna hindamise juhend; lk 2) 65% puudega lastega peredest elab kortermajades. Ühe- või kahepereelamutes elavad 23% kõikidest puudega lastega peredest, 10% elavad taludes ning 1% ridaelamutes. Suuremad sissetulekud leibkonnaliikme kohta on nendes leibkondades, kus vanem on ise töötav ning kõrgharidusega ning kus pereliikmed on tegevad erinevates ühendustes või organisatsioonides; leibkonnad, kus on vaid üks laps ning kahe täiskasvanuga leibkond, kellest mõlemad töötavad. Suurem osa puudega lastega peredest – seitse peret kümnest – saavad endale lubada lastele vajalikke koolitarbeid ning tähistada oma kodus pereringis ühiseid tähtpäevi. Samas kolmandik puudega lastega peresid ei saa tähtpäevade tähistamist endale lubada või saavad seda raskustega lubada ning ligi veerandi (24%) perede puhul kehtib see koolitarvete osas. Neli peret kümnest ei saa endale lubada või saavad vaid raskustega lubada külaliste vastuvõtmist või ise külaskäimist. Väiksem osa puudega lastega peredest saavad endale lubada teatris, kinos või kontserdil käimist – 36%; aeg-ajalt väljaspool kodu söömas käimist – 27%; ning puhkuse- või ringreisidel käimist – 20% ning üle pooled puudega lastega leibkondadest saavad neid võimalusi endale lubada raskustega või ei saa neid endale lubada. 8 Vaadeldes lapse puudest tingitud lisakulutusi, selgus uuringust, et on olemas kahte tüüpi lisakulutusi, mis esinevad enamikul puudega lastega leibkondadel: lisakulutused transpordile ja lisakulutused ravimitele, vitamiinidele ning toidulisanditele. Uurides seda, kas vanemad on puudega lapse hoidmise või hooldamisega seotud küsimuste puhul nõu saamiseks kellegi poole pöördunud, selgub, et 43% kõikidest puudega laste vanematest ei ole abi saamiseks kellegi poole pöördunud, 42% pöördub abi saamiseks äärmisel juhul, siis kui ise enam hakkama ei saa ning vaid 14% puudega laste vanematest pöördub alati lapse hoidmisega või hooldamisega seotud küsimustes abi saamiseks kellegi teise poole. Kõige sagedamini pöördutakse abi saamiseks lapse tervishoiutöötajate poole - raviarsti (50%) või perearsti (48%) –ning abikaasa või elukaaslase poole (48%). Esimese valikuna pöördutakse abikaasa või elukaaslase poole, seejärel perearsti või lapse raviarsti poole. Spetsialistide – sotsiaal- või lastekaitsetöötaja – poole, kes võiksid olla samuti vanematele abiks, pöördutakse oluliselt vähem, 6% kõikidest puudega laste vanematest. Suurem osa puudega laste vanematest (66%) tunneb, et vajab abi ja nõustamist toetuste ja teenuste taotlemisel, valikul ning korraldamisel. Selgus, et puudega laste vanemad tunnevad kõige rohkem puudust teadmistest ja oskustest, mis on seotud suhtlemisega või mis toetavad seda. Kolmandik kuni pooled vanematest soovisid omandada teadmisi psühholoogiast (46%), lapse arengust (38%), lapsega suhtlemisest (38%) ning eneseabi ja emotsioonide juhtimisest (36%). (Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009) E. Programmi peamised põhimõtted (ca 2 lk) Joonistused diagnostilise abivahendina- metoodika võimaldab paremini mõista laste käitumist ja märgata erinevaid seisundeid valdkondades, kus võivad tekkida probleemid emotsionaalsuse ja õppimisega. Joonistamine on abivahend nõustajatele, et panna lapsed väljendama oma tundeid ja läbielamisi, mida nad ei taha või ei julge välja näidata/rääkida. Oluline on tunda huvi lapse joonistuse vastu ja kuulata lõpuni ära joonistuse juurde käiv lugu. Last tuleb kuulata hästi hoolikalt ning küsimusi tuleks esitada siis, kui laps on oma loo lõpuni ära rääkinud. Olenemata vanusest ning sellest kas joonistati grupis või omaette, etteantud teemadel, või vabajoonistust, tahavad lapsed vestelda mida ja miks nad joonistasid, et oma pilti täiskasvanutele arusaadavaks teha. Seega on joonistamisel oluline osa suulise eneseväljenduse ja õppimisevõime arengus. Laps väljendab end nii käeliselt kui suuliselt ning kasutab oma kujutlusvõimet või annab edasi läbielatud sündmusi. Selle läbi saame vaadelda lapse arusaama maailmast. ( Laste joonistused diagnostilise abivahendina) Kasutavad metoodikat pedagoog, eripedagoog ja logopeed. Kolme maja tööriist. Tööriist on arendatud laste intervjueerimiseks (Weld et al, Uus- Meremaal). Töörist keskendub laste intervjueerimisele läbi nende enda sõnade ja joonistuste– "murede maja", "heade asjade maja" ja "unistuste maja".  Hea maja (tugevuste maja): keskendub sellele, mis on peres positiivset ja toetab lapse turvalisust; annab ka perele ülevaate sellest, mis toimib hästi, millele saab üles ehitada.  Murede maja (nõrkuste maja): määratleb tegurid, mis asetavad lapse ohtu/riski; siinkohal on olulised toetavad teenused lapsele ja perele.  Unistuste maja: keskendub sellele, mida laps soovib oma elus teisiti. (Kolme maja tööriist) Kasutab pedagoog ja psühholoog 9 Tugevuste ja raskuste küsimustik (ingl k.the Strengths and Difficulties Questionnairee SDQ). Küsimustik on arendatud Goodman (1997) poolt ning koosneb 25 küsimusest, mis jagunevad viieks alateemaks: (a) emotsionaalsed sümptomid; (b) hüperaktiivsus/tähelepanematus; (c) suhte probleemid eakaaslastega; (d) prosotsiaalne käitumine; (e) enda ülevalpidamise probleemid. Küsimustikud on täitmiseks lastevanematele ning lisaks on arendatud jätkuküsimustik, mida kasutada peale sekkumist. Lisaks paberküsimustikule on olemas ka elektrooniline andmebaas, mis arvutab kokku punktid ning esitab lapse tugevad küljed ja tema raskused. (Tugevuste ja raskuste küsimustik) Viib läbi pedagoog ja infot kasutavad kõik programmi spetsialistid. Intervjueerimine, vestlus (sh telefonivestlused) kliendi ja võrgustikuliikmetega- Intervjuu struktureerituse aste oleneb sellest, mil määral intervjueerimise protsessi ette planeeritakse. Tavaliselt on põhiküsimused eesmärgist lähtuvalt varem paika pandud, kuid nende esitamise järjekord ja sõnastus võivad muutuda. Intervjuu puhul tugineb hindamine kindlale käsitlusele, näiteks biopsühhosotsiaalsele lähenemisele, süsteemiteooriale või ökosotsiaalsele lähenemisele. Teabekogumise protsessis on soovitatav keskenduda vestlusele. Isegi kui eesmärk on saada kliendilt teatud kindlat infot, ei ole mõistlik kiirustada, sest nii võib jääda midagi väga olulist teada saamata. Kui klient on valmis rääkima, ennast avama, siis on parem kuulata kui küsida. Compton ja Galaway (1994) soovitavad lasta kliendil rääkida oma lugu omal viisil ja sotsiaaltöötajal püüda mõista, mis tähendus on sellel, mida klient püüab edasi anda. Parem on öelda lühikesi kommentaare ja küsida lihtsaid küsimusi, mis on seotud sellega, mida klient parajasti rääkis, kui järgida oma pabereid ja etteantud kava. Seejuures tuleb silmas pidada, et andmekogumine peab olema seotud probleemiga (probleemse aspektiga), koguda tuleb olulist infot. (Juhtumikorralduse käsiraamat) Kasutavad kõik programmi spetsialistid. Grupinõustamine - mille eesmärk on pakkuda moraalset tuge, arusaamist ja ühtekuuluvustunnet, et üksteiselt õppimise ja ühiselt probleemide lahendamise kaudu soodustada grupiliikmete sotsiaalset toimetulekut. Õppegruppides käsitletavad teemad on väga erinevad, kuid igas grupis õpetatakse konkreetseid teadmisi või oskusi, nagu näiteks laste kasvatamise, stressiga toimetuleku ja vanemaks olemise oskusi.Õppegrupi üheks alaliigiks on infogrupp, milles ei õpetata informatsiooni otsimiseks vajalikke oskusi, vaid klientidele edastatakse kogu oluline informatsioon, mis aitab neil oma elu paremini korraldada ja toimetulekut soodustada. Infogrupi juurde kuulub ka grupiliikmete omavaheline murede ning käsitletavate teemadega seonduvate teadmiste ja kogemuste jagamine. (Pitra tarkuseraamat). Kasutavad sotsiaaltöötaja ja psühholoog. Grupitöö (klubitöö formaadis) - Klubitöö on grupitöö, mida viiakse läbi kõigi klientidega, eesmärk on kogu protsessi vältel kliente orienteerida programmis toimuvas ja anda klientidele võimalus programmi kujunemises kaasa rääkida (eesmärk kaasatuse suurendamine ja partnerluse suurendamine, omavaheliste suhete arendamine grupis). Fookuseks on sotsiaalse aktiivsuse tõstmine, hoidmine kogukonnas (klubitöö: arutelude korraldamine, kutsuda külalisi, kaasata kogemusnõustaja interpersonaalsed oskused, et aktiivsust hoida). Klubitöö formaadis grupitöö on vabam ning soodustab suhtlemist ja integreerumist. Kasutab enda töös peamiselt sotsiaaltöötaja. Wasa sotsiaaltöötaja on kasutanud mõlemaid grupitöö meetodeid sh infogrupp, tulemused on positiivsed ja tagasiside hea. Grupi sünergia enamasti loob väga positiivse tulemuse, inimesed 10 saavad läheneda informatsioonile erinevatest vaatenurkadest, see annab võimaluse arutada teemat põhjalikult, saada oma kogemuse kohta näiteid, praktilisi soovitusi. Võrgustikutöö- on koostöö, millest võtavad osa abivajaja/abistatava sotsiaal- ja ametnikevõrgustik. Kui abivajaja ise oma probleemi ei taju, on ta abistatav. Võrgustiku eesmärk on lahendada abivajaja argielu probleeme. Võrgustiku puhul on tegemist ühendavate ja piiritletavate suhetega teatud inimeste või inimgruppide vahel ning selle eelduseks on kommunikatsioon. Kui vaadelda loomulikul teel tekkinud inimestevahelisi suhteid, võime rääkida sotsiaalsest võrgustikust. Võrgustikke võib liigitada formaalseteks ja mitteformaalseteks. Enamik inimesi kuulub mitmesugustesse võrgustikesse (nt naabrite, sõprade, töökollektiivi- ja perevõrgustikud). Eeltoodud võrgustikke nimetatakse mitteametlikeks ehk iseenesest tekkinud võrgustikeks või ka sotsiaalseteks võrgustikeks. Iseenesest tekkinud võrgustikud annavad inimesele kuuluvustunde, identiteedi ja eneseväärtustunde ning pakuvad kaitset väliste ohtude eest. Kui üks võrgustiku liikmetest satub raskustesse, käivituvad mitteametlikes võrgustikes sageli abiprotsessid. Siiski võib võrgustik mõnikord puududa, olla ebapiisav või mõjuda oma liikmetele kahjulikult. Sotsiaalvõrgustiku mõiste võttis kasutusele Georg Simmel (1908) inimestevahelisi suhteid analüüsides. Sotsiaalvõrgustik kujutab endast sotsiaalseid suhteid, mis ümbritsevaid inimest argielus ja on vajalikud igapäevase eluga toimetulekuks. Läbi aegade on inimeste elus olulisel kohal olnud omaksed ja lähedased, kes on nende probleemid ära kuulanud ja võimalikke soovitusi jaganud või lahendusi pakkunud. Nii on iga sotsiaalvõrgustiku sees omakorda väiksemad võrgustikud. Sotsiaalvõrgustik kujutab endast niisuguseid vastastikuseid suhteid, mille kaudu üksikisik säilitab oma sotsiaalse identiteedi. Abivajaja probleeme püütakse näha tema sotsiaalvõrgustiku taustal, see tähendab, et olemasolevate sotsiaalsete suhete kaudu toetavad abivajajat tema otsustes pere, sugulased ja sõbrad. (Juhtumikorralduse käsiraamat) Kasutavad kõik programmi spetsialistid. Dokumentide analüüs- Väärtuslikud infoallikad lapse ja pere kohta on erinevad dokumendid: varem läbi viidud hindamise dokument ning koostatud kokkuvõtted ja iseloomutused. (Juhtumikorralduse käsiraamat) Kasutavad kõik programmi spetsialistid. Füsioterapeutiline nõustamine- Aristoteles, 384-322 e.m.a.: “Miski ei kurna ja purusta inimest niivõrd kui kestev kehaline tegevusetus.” Füsioteraapias osaledes, osaleja ja tema pere nõustamisel on oluline lapse enda arvamus, mida laps programmis osalejana tunneb - kas liikumistegevused on talle rasked või jõukohased. See annab tagasisidet, mille kaudu saab osutatavat füsioteraapiateenust lapsele jõukohastada, et tema motivatsioon ei kaoks. Lapsele jõukohase koormuse kaudu saab ta tunda eduelamust – jah, ma sain hakkama! On viidud läbi 3-le rühmale katse, kus osalesid 7-14 a. astma diagnoosiga lapsed. Esimeses rühmas olid kaasatud vanemad ja nende astma diagnoosiga lapsed. Lastele viidi läbi kehalisi harjutusi ja lisaks olid lastele loengud enesekoolitamiseks. Teine rühm ei saanud koolitusi, samuti mitte kolmas. Astmaga toimetulemise efektiivsus oli aasta peale koolitusi ja kehalisi harjutusi parim esimesel rühmal, kes olid saanud enesejuhtimise koolitusi lisaks kehalistele harjutustele. Tulemused näitavad, et pikaajaline efektiivsus tuleneb astmahaigetel lastel enesejuhtimine kursustel osalemise kaudu. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0738399198000615 Lapse arengut toetab eakohane kehaline aktiivsus, mida meie programmi füsioteraapias kavandatu toetab.Vaatamata kehalise aktiivsuse positiivsetele mõjudele laste kasvamisel ja 11 arengul on laste aktiivsus sageli väiksem soovitatust. Paljud lapsed ja noored ei omanda vajalikke liigutusvilumusi, mis peaks täitma kahte ülesannet:  arendama sihipäraselt kehalist võimekust,  tagama teatud kehalise võimekuse taseme ja aktiivse elulaadi kogu eluks. Laps, kes ei ole omandanud heal tasemel liigutusvilumusi, ei hakka neid ka kasutama sihipäraselt enda kehalise võimekuse parandamisel. Kaudselt võib korrektsete liigutusvilumuste omandamist pidada ka üheks kehalise aktiivsuse aluseks. Kuidas olla kehaliselt aktiivne? Võimalusi on väga palju. Üks olulisi valikukriteeriume on tegevuse meeldivus ja nauditavus. Tegelemine aladega, mis ei paku naudingut, võib tekitada lastes ja noortes negatiivse hoiaku kehalise aktiivsuse vastu. Lastele ja noorukitele antavad kehalise aktiivsuse soovitused peaksid arvesse võtma igaühe senist kehalist aktiivsust ja elustiili. Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suurt hulka lihaseid hõlmavat tegevust – kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja vastupidavust arendavaid sportmänge. Aeroobne vastupidavustreening on kõige sobilikum vahend tervise tugevdamisel. Aeroobsed harjutused parandavad organismi hapniku omastamise võimet, nende sooritusel on organismil piisavalt hapnikku.Võimlemisharjutused on asendamatud lihaskonna hea toonuse ja kehahoiaku saavutamisel, samuti vastupidavustreeningu algus- ja lõpuosas koos venitusharjutustega. Harjutusi, millega kaasneb järsk ja rohke energia kulu, nimetatakse anaeroobseteks, kuna organismil ei ole võimalik kohe rahuldada kõrgenenud hapnikunõudlust. (Räägime tervisest, kehaline aktiivsus ja töövõime lastel.2001) Laste puhul annab häid tulemusi individuaalsed nõustamised kombineerituna rühmatundidega (ühes rühmatunnis maksimaalselt 4 last). On uuringuid, mis näitavad, et isegi 5-päevane füsioteraapia lühikursus astmaga lastele aitab neid füüsiliselt, sotsiaalselt, psühholoogiliselt. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0007097188900368 Väga positiivse tulemuse annab liikumine vabas õhus – Wasa hoov, park, võimalusel jalutuskäigud mere ääres. Olulisel kohal on kehalised terapeutilised hingamislihaskonda aktiveerivad harjutused füsioterapeudi juhendamisel. Mängulised liikumistegevused; mida saab pakkuda kogu perele. Kehalise koormuse doseerimine saab toimuda ka mängudes ja sportlikes tegevustes. Wasa füsioterapeut on alates 2010. a. töötanud astma diagnoosiga lastega. Teenuse jooksul on lapsel väike aeroobne koormus; osad sooritatud kehalised harjutused olid suunatud torakaalosa liikuvusele/ nn. hingamislihaste aktiivsusele. Harjutuste sooritamisel ei esinenud osalejatel astmahooge. Hingamisharjutustel toimus väljahingamine doseeritult. Väiksematele lastele, koolieelikud ja kuni 8 a. olid meelepärased mängulised tegelused, kus kasutasime erinevaid harjutusi puhumisega; näitena kõrrega pudelisse vette puhumist jms. Osadel harjutustel - hingamisharjutustel hingamisrütmiga, olid kaasatud liikuma ülajäsemed. Motiveeriv intervjueerimine - see meetod on mõeldud nõustajatele, kes õhutavad kliente oma käitumis-mustreid muutma. MI keskendub inimese muutumisele läbi tema sisemise motivatsiooni esilekutsumise. MI-d kasutav spetsialist juhib vestlust lähtuvalt juhendavast stiilist, pöörates erilist tähelepanu sellele, kuidas aidata kliendil teha käitumise muutmise osas ise otsuseid. Küsimine, teavitamine ja kuulamine on kolm peamist olulist suhtlemisoskust. MI ei ole tehnika, millega trikitada inimesi tegema seda, mida nad ei taha. Pigem on see meisterlik kliiniline stiil, mille abil patsiendis esile tuua tema enda motivatsioon muuta oma tervise huvides käitumist. See hõlmab rohkem juhendamist kui juhtimist, pigem tantsimist kui 12 maadlemist, kuulamist vähemalt sama palju kui rääkimist. „Vaimsust” saab kirjeldada kui „koostööl põhinevat”, „esilekutsuvat” ja „patsiendi autonoomiat austavat”. Motiveeriva intervjueerimise metoodikast oleme varasemalt rehabilitatsiooniteenuse raames kasutanud kõige rohkem 5 peamist punkti. Küsi avatud küsimusi, kuula peegeldavalt, näita üles toetust, tee kokkuvõtteid ja orienteeru vajadusel ümber. Klientide tagasiside psühholoogilisele nõustamisele on olnud positiivne, see meetod aitab lapsel enda tunnetest ja soovidest paremat arusaamist saavutada ja ennast paremini mõista. (Motiveeriv intervjueerimine tervishoius.) Kasutavad kõik programmi spetsialistid. Võrgustikukaardi meetod- kasutamise eeldatavad tulemused: Võrgustikukaart aitab mõista kliendi olukorda ja seosed muutuvad selgemaks ka kliendile endale. Võrgustikukaardi põhjal võivad sotsiaaltöötaja ja klient koostada üheskoos plaani sellest, kuidas olukorda parandada. Võrgustikukaardi kasutamine on meetod, mida oskavad kasutada kõik kliendid ning see aitab sotsiaaltöötajal saada ülevaadet võrgustikuisikutest (nii eraelus kui ametiasutustes) kliendi elus, kes võivad aidata kliendi probleemidele lahendust leida. (Medar, Juhtumipõhine võrgustikutöö, lk 11) F*. Epidemioloogilised andmed Kõige sagedasem haigus, mille tõttu lastele on puue määratud, on astma (enamasti on neile lastele määratud keskmine puude raskusaste. (Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009)(http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4023/1/Gfk%2c%202009.pdf) G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis Rehabilitatsiooniteenus on riiklik sotsiaalteenus, mille laiemaks eesmärgiks on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist. Puudega laste puhul on üldiseks eesmärgiks seatud lapse arengu ja hariduse omandamise toetamine. Rehabilitatsiooniteenuse raames koostatakse lapsele rehabilitatsiooniplaan ning osutatakse erinevaid teenuseid, nõustatakse ja juhendatakse perekonda, õpetajat jm. Teised toimetulekut toetavad teenused:  Sotsiaalteenused (lapsehoiuteenus, transporditeenus, isikliku- või kooliabistaja teenus jm). Sotsiaalteenuseid osutab kohalik omavalitsus ja nende saamiseks tuleb pöörduda omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole.  Tervishoiuteenused (nt taastusravi teenused). Kui laps vajab taastusravi, siis selleks peate pöörduma kas perearsti või eriarsti poole, kes väljastab suunamiskirja taastusraviarsti vastuvõtule.  Haridusteenused (nt õppekava kohandamine, õpilase individuaalsuse arvestamine). Haridusteenuseid osutab lasteaed või kool. Soovitame lapsevanematel pöörduda rehabilitatsiooniplaaniga lapse kooli või lasteaia poole, et teavitada lapse erivajadustest ja toetavate teenuste vajaduses. (Meie lapsed,lk 77,79) Sotsiaalkindlustusamet väljastab puudega isiku kaarte puude raskusastmega (keskmine, raske või sügav) lapsele. Puudega isiku kaardi eesmärgiks on lihtsustada puude raskusastme tõendamist puudega inimesele ettenähtud õiguste kasutamisel ja erinevate soodustuste saamisel. Samuti hõlbustab puudega isiku kaart soodustuse õigustatuse kontrollimist. Kaart kehtib koos isikut tõendava dokumendiga isikut tõendava dokumendi seaduse § 2 ja § 4 tähenduses (sh nt õpilaspiletiga). Puudega isiku kaardi esmakordseks taotlemiseks palume 13 pöörduda Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse poole või täitke taotlus riigiportaalis eesti.ee. (Sotsiaalkindlustusamet.ee; rubriik puuetega inimestele) Puudega lapse vanema lapsepuhkus. Lisaks 3-le või 6-le päevale lapsepuhkusele on puudega lapse emal või isal õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Lapse 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Tingimuseks on kehtiva puude olemasolu puhkuse kuu jooksul. Puhkusetasu suurus arvestatakse töötaja kuue kuu keskmise tööpäeva tasu alusel. Puudega lapse vanema lapsepuhkusele õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses. Samuti ei ole puudega lapse vanema lapsepuhkusele õigust näiteks lapse vanema abikaasal, kes ei ole lapse bioloogiline vanem (juhul, kui laps ei ole tema poolt lapsendatud). Puudega lapse lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes. (Sotsiaalkindlustusamet.ee: rubriik tööandjatele) H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid Laste ja perede arengukava 2012–2020 peaeesmärk on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde. Peaeesmärgi saavutamiseks on püstitatud viis strateegilist eesmärki:  Eesti laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja ühtne, et toetada ühiskonna jätkusuutlikkust,  Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid,  Lapse õigused on tagatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda,  Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem, et pakkuda perele püsivat kindlustunnet,  Meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, et soodustada kvaliteetset ja iga pereliikme vajadustele vastavat igapäevaelu. Põhimõtted, millest arengukavas läbivalt lähtume:  Iga laps on väärtus  Inimestevaheline hoolimine, võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus on kaasaegse ühiskonna alustalad  Probleemide ennetamine on tõhusam kui tagajärgede leevendamine  Koostöö sidusvaldkondade, spetsialistide ja praktikutega on ideede elluviimisel esmatähtis  Elukaarepõhine lähenemine võimaldab terviklikult lahendada perepoliitika väljakutseid  Teadmistepõhine lähenemine ja järjepidevus aitavad arendada parimat laste- ja perepoliitikat. (Laste ja perede arengukava 2012 – 2020, lk 5) Laste ja perede arengukavaga on seotud järgmised arengukavad ja strateegilised dokumendid: Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 mille üldeesmärk on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu ning selle temaatilised 14 valdkonnad on tihedalt seotud perede elukvaliteediga (sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamine, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamine, tervist toetava keskkonna kujundamine, tervislike eluviiside soodustamine ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamine). (Laste ja perede arengukava 2012 – 2020, lk 7). 15 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Sihtgrupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Sihtgrupi kriteeriumid Lapsed (vajadusel Kommentaar täpsusta vanus) Haigusspetsiifiline (astma) 6-12 a Astma diagnoosi ja määratud puudega. 80% MUU (astma) 6-12 a Astma diagnoosiga, kuid määramata puudega. 20% 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programm sobib kliendile, kes: 1. ... on puude või erivajadusega vanuses 6-12 aastat. 2. ... põeb astmat. Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile tuginedes hingamisfunktsiooni probleem (b440) 3. ... õpib koolis. RFK Õppimine ja teadmiste rakendamine (d110-129), alusõpe (d130-159), teadmiste rakendamine (d160-179). 4. ... haiguse tõttu esineb koolist puudumist. RFK kõigist kooliga seotud kohustustest ja õigustest osasaamine (d820) 5. .... haiguse tõttu tajub probleeme igapäevatoimingute tegemisel. RFK (d230,d240) 6. ... haiguse tõttu tajub puhkuse ja vabaaja tegevustes piiranguid. RFK (d920) 7. ... saab emotsionaalset tuge, hoolitsust, kaitset, osavõtlikkust ja suhteid nii kodus, koolis, samuti mängudes või muus igapäevategevuses. RFK (d310, d315, d320) 8. ... saab osaleda rehabilitatsiooniprogrammis koos vanemaga. 9. ... saab tasuda ise lapse ja täiskasvanu 5 päeva majutuse eest ( kokku 3 tsüklit, 1 neist omaosalusega) Programm ei sobi kliendile, kes (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. ... omab sügavat puude raskusastet. 2. ... ei oma motivatsiooni, et osaleda aktiivselt ning ei ole nõus võtma omavastutust kokkulepetest kinni pidamiseks. 3. ... omab intellektipuuet. 4. ... ei saa osaleda programmis koos vanemaga. 5. ... ei saa tasuda ise 5 päeva majustuse eest. 16 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: Algtaseme ja eesmärgi fikseerimisel kasutatud RFK skaalat 0-4. 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid RFK kood Tegutsemine/osalus Algtase Eesmärk b440 Hingamisfunktsioonid 1-3 0-2 d110-d129 Õppimine ja teadmiste rakendamine 1-3 0-2 d130-159 Alusõpe 1-3 0-2 d160-179 Teadmiste rakendamine 1-3 0-2 d820 Kooliga seotud kohustustest ja õigustest osasaamine 1-3 0-2 d230, d240 Igapäevatoimingud 0-3 0-2 d920 Puhkus ja vabaaja tegevused 2.Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid RFK kood Keskkonnategur Algtase Eesmärk e310,315, Toetus ja suhted (pere, sõprade ja tuttavate toetus ning head 0-3 0-1 320 suhted) e580 Tervishoiuteenuste kättesaadavus ( süsteemide ja eeskirjade 0-3 0-1 mõistmine, tervislik eluviisi eelistamine) 3.Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg)  elamine (või igapäevaelu)  õppimine  suhtlemine ja vaba aeg Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused Prognoositav tulemuse saavutamise indikaator (kliendi arv, protsent) Vanematel on olemas vajalik informatsioon KOV võimalustest, 80% oskab/kasutab seltside/toetusrühmade abi. Programmi kaudu toetada iseseisvat toimetulekut soodustavate sotsiaalsete 80% oskuste omandamist ja eduelamust võimaldavate tegevuste leidmist ja nendes osalemist. Laps on rohkem aega õues värskes õhus – saab eduelamuse liikumisest. 90% Paraneb lapse rüht. 80% Paraneb aeroobne sooritusvõime. Lapse ei väsimus ei teki kiiresti – jaksab 80% pikemalt tegeleda liikumistegelustega. Laps suudab rohkem osa võtta igapäevaelu tegevustest nii kodus kui 80% lastekollektiivis. Jääb väiksemaks lapsevanema hoolduskoormus ja suureneb lapse iseseisvus. Lapse tugivõrgustik on tugevam. 90% Lapsel on hea õpimotivatsioon ja kasutab oma vaimset potensiaali 80% maksimaalselt. Saavutab õppekavas püstitatud eesmärgid. Pere ja laps on tunnevad toetust, on motiveeritud tegusteva ja soovitustega 90% jätkama. 17 V. Programmi keskkond A. Programmi keskkond ja intensiivsus Keskkond JAH EI Täpsustus Spetsiaalne programmikeskkond nt. x AS WASA, Eha 2, Pärnu rehabilitatsiooni(programmi)asutus Muu keskkond (näiteks koostööpartnerite x AS Wasa sisehoov ja (Töötukassa) juures, avalikus ruumis jms) rannapargid 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus „Astmaga kasvades“ programmis nõustavad järgmised spetsialistid: sotsiaaltöötaja, psühholoog, füsioterapeut, eripedagoog, pedagoog. Programmi kestuseks on 14 kuud (3 tsüklit). Rehabilitatsiooniprogrammi kohta saab infot ja registreerida: • telefonil 445 0756 E-R kell 08:00-16:30 • e-posti teel [email protected] • kohapeal aadressil Eha 2, Pärnu Rehabilitatsiooniteenuse raames on võimalik kasutada majutusteenust. Majutusteenuse kasutamisel tuleb arvestada, et ühes kalendriaastas hüvitatakse maksimaalselt on lapsele ja saatjale 119,85 eurot( isik), mis katab 5-päeva majutuskulud. Seetõttu on programmis osalemise tingimuseks omaosalus ühe tsükli majutusrahade tasumiseks. Wasa hotell ja taastusravikeskus asub Pärnu rannarajoonis. Majast jääb ühel pool paari sammu kaugusele mererand ja kaunis rannapromenaad, teisele küljele jalutuskäigu kaugusel südalinn. Kompleks on lihtsasti leitav liikudes kesklinnast Ringi tänavat mööda edasi Mere puiesteele ja pöörates siis vasakule vaiksele Suvituse, ja sealt Eha tänavale. Wasas on 83 tuba (160 kohta), mis paiknevad kolmes hoones. Neist kaks – Eha maja, kus toimuvad ka nõustamised, ja Wasa maja – on ühendatud omavahel söögisaaliga. Eha kolmekorruselises majas on lift ja kaldteed. Kõigis Eha ja Wasa maja tubades on dušš, WC, telefon, kaabel-TV. Maja ümbritseb aiaga piiratud privaatne park, kus on võimalik läbi viia grupitegevusi. Vastuvõtuleti töötajad on ööpäevaringselt valmis infot jagama või vajadusel abistama. 2. Programmi intensiivsus Intensiivsus JAH Täpsustus Statsionaarne rehabilitatsiooniprogramm / x Ööbimine toimub Taastusravi ja Hotell klient on rehabilitatsiooniasutuses programmi Wasa-s, Eha 2, Pärnu. Saabumine vältel ööpäevaringselt pühapäeviti alates 15.00 ja lahkumine reedel kell 12.00. Programm toimub Rehabilitatsioon päevaprogrammina (klient x kolme tsüklina 14 kuu jooksul. on kaasatud programmitegevustesse 1.kord 5 päeva, tööpäeva vältel aga ei ööbi asutuses) 2.kord 5 päeva 3.kord 5 päeva, Teenusetsükli vahelisel ajal hoiame kliendiga telefonikontakti, et säiliks motivatsioon. 18 VI. Programmi kirjeldus A. Programmi ettevalmistamine „Astmaga kasvades“ programmi tutvustus on üleval Wasa kodulehel. Infot programmi kohta jagame samuti rahastaja Sotsiaalkindlustusameti ja erinevate erialaliitude ning koostööpartnerite kaudu. Programmi algusajad on fikseeritud ning kõigile nähtavad www.wasa.ee kodulehel. Grupi suuruseks on 8-12 inimest. Programmi suunajaks on SKA juhtumikorraldaja. Kui klient võtab ühendust teenusele registreerimiseks, siis selgitatakse programmis osalemise tingimusi telefoni teel ning samuti vestlusel kliendiga juba siis kui klient tuleb asutusse kohale. Samuti vajadusel selgitatakse programmi sisu kliendi esindajale (kui registreerib esindaja või hooldaja). Grupi täitumisel võetakse klientidega ühendust telefoni teel ning täpsustatakse üle tuleku kuupäev, kellaaeg ning kaasavõetavad dokumendid. Sageli kliendi ja juhtumikorraldaja ja spetsialistide võrgustikuga koostoimimine on etapiline: usaldusuhe loomine, kliendi loo ja olukorraga tutvumine, andmete kogumine, st ühenduse võtmist kooliga, pere/raviarstiga, jmt. Järgmises tsüklis on juba tuttavate spetsialistidega kohtumine, selguvad välja teised faktid perest. Kolmanda tsükli ajal võime hinnata pere informeeritust, koostööd erinevate rühmadega, võime planeerida ka edasist sekkumist nt rehabilitatsiooniplaani koostamist, puude taotlemist, taastusravi kasutamist jne. Juhtumipõhise võrgustikutöö koolitusel Margery Roosimaa (2006) tehtud uurimuses selgus, et juhtumikorraldus, samuti võrgustikutöö, ei ole paljude ressursside (teadmised, kogemused, efektiivne meeskonnatöö korraldus, organisatsiooni töökultuurist tulenevad takistused tegeleda ühe ja sama kliendiga pikka aega jne) puudumise tõttu veel ühtmoodi ja piisavalt efektiivselt rakendunud. (Juhtumikorrallduse raamat lk 110) Programm toimub kolme seotud tsüklina. Tuginedes AS Wasa rehabilitatsioonimeeskonnas sotsiaaltöötajana kogemusele, võib öelda, et antud sihtrühma kliendid käivad teenusel, saavad nõustamist ning soovitusi. Esimesel aastal saavutame kontakti, tutvume kliendi olukorraga, alustame sekkumist ning nõustame peresid. Teisel aastal vanemad tulevad ettevalmistatud küsimustega ja julgevad rääkida probleemidest, vajadustest. Saavad nõustamist, infot, vajalikke kontakte. Tagasisidest, mida annavad pered, saame teada, et saadud info/sekkumised on mõjunud lapse tervisele positiivselt, pere toimetulek on paranenud, on olemas tugivõrgustik, näiteks teised erivajadustega lapsevanemad, koolisotsiaaltöötajad, õpetajad jmt. Antud programmi pikkust ning tsükleid oleme planeerinud lähtudes nendest aspektidest. Tsüklite vahelisel ajal on programmis osalejal soovituslik jätkata kaasa antud soovitustega. Programmis osaleja võtab omavastutuse kokkulepetest kinni pidamiseks (aktiivseks osalemiseks ja terve programmi läbimiseks). Kokkulepped kinnitatakse lepinguga. Samuti omab võimalust tasuda 5 päeva majutustasu omafinantseeringuna( laps ja saatja). Majutuse ööpäevane tasu on võrde rehabilitatsiooniteenuse raames tasustatava majutushinnaga. 2016 aastal 23,97 eur/ööpäev. B. Hindamine ja planeerimine „Astmaga kasvades“ rehabilitatsiooniprogrammi siseneb 6-12 a laps koos saatjaga, lapsel on diagnoositud astma. Pilootprojektis ei oluline, et lapsel oleks väljastatud puue. Saabumisel ja 19 esmastel kohtumistel hinnatakse last, kui tervikut ning püütakse leida just talle sobivad võimalused ja teenused. Teabe kogumiseks kasutavad kõik programmis osalevad spetsialistid vestlust, intervjuud, vaatlust ning lisaks mõnda hindamisvahendit või testi. Lisaks kohapealsele teabe kogumisele saab tugineda veel lapse varasemale dokumentatsioonile, rehabilitatsiooniplaanile. Hindamine toimub teenusetsükli alguses, vahepeal ja programmi lõpus. Struktureeritud hindamisvahendid vs intervjuu. Hindamispraktikas on märgatav tendents järjest enam struktureerida hindamistegevust, luues selleks erinevaid hindamisvahendeid. Ühest küljest on hindamisjuhiste ja -instrumentide kasutaminemõistetav, kuna see aitab korraldada hindamist ühtsetel alustel võimalikult paljude klientide suhtes. Teisest küljest kaasneb struktureeritud hindamisvahendi kasutamisega risk, et ei arvestata piisavalt kliendi individuaalsusega. Payne (2002) rõhutab, et kaasaegses kultuuriruumis muutub sotsiaal- teenuste puhul isikuomaduste arvestamine sama oluliseks kui see on näiteks rõivatööstuses. Payne ütleb, et postmodernses ühiskonnas otsib iga inimene “oma teed”, “omaelamisviisi” ning sotsiaaltöötajatel tuleb ühiskonnas toimuvaid arenguid arvestada. (Narusson, Kliendi vajaduste hindamine sotsiaaltöös; Sotsiaaltöö 2005/2 lk 35) https://intra.tai.ee//images/prints/documents/130683178169_Sotsiaaltoo_2005_2.pdf Hindamine–kliendi olukorra mõistmine- Axford (2009, xviii) järgi on hindamise eesmärk välja selgitada toetuse ja teenuste vajadus. Seega võib öelda, et hindamine on efektiivse sekkumise aluseks (Sutton, 2006; Turney et al., 2011). Kuigi Crisp kolleegidega (2005) on leidnud, et sotsiaaltöös ei ole ühiselt aktsepteeritud definitsiooni “hindamisele”, defineerivad enamus sotsiaaltöö õpikuid hindamist ühe või enama viie hindamise staadiumi kaudu: (1) ettevalmistus; (2) andmete kogumine probleemi ja proovitud lahenduste kohta, sh kliendi enda nägemus olukorrast, samuti pere ja teiste spetsialistide kaasamine; (3) professionaalse teadmise rakendamine (teooria ja praktika kogemus) andmete analüüsiks ja tõlgendamiseks; (4) suhete, vajaduste, riskide, turvalisuse ja olukorra tõsiduse, inimeste võimete ning potentsiaali (muutustega toimetulekuks) hindamine; (5) otsustamine ja/või soovitused tegevusteks ning edusammude jälgimine (kuidas, kuna ja kes). Analüüs tähendab siin kontekstis tegevustest ja väidetest arusaamist (üldise pildi mõistmine) ning mõistmist sellest, mis toimub. Jones (1998) ning Coulshed ja Orme (2006) rõhutavad, et hindamine ei seisne ainult abivajava lapse määratlemises, vaid ka lapse ja pere olukorra mõistmises. Lapse ja pere olukorra mõistmine ei ole võimalik ilma nende otsese kaasamiseta hindamisprotsessi ehk mõistmine kujuneb koostöös, mis eeldab kliendi aktiivset osalust ja usaldussuhte loomist. (Lapse heaolu hindamine) Lapse probleemide väljaselgitamise kõrval on oluline arvestada tema ressurssidega. Lapse enda huvi, motivatsioon, haigusteadlikus ja muud tegurid on see millele saab tugineda planeerides tegevuskava. Spetsialistid täidavad kohtumiste/ intervjuude järel serveris asuvat elektroonset andmestikku. Samas serveris on kliendi elektroonses kaustas näha erinevad hindamisehed, millele saavad kõik spetsialistid tugineda. Sisenemine serveri andmebaas on kaitstud paroolidega ja kasutada saab seda vaid majasiseselt. Tagatud on delikaatsete isikuandmete kaitse. Arengu hindamine on vajalik, et  määratleda lapse arengulised saavutused;  selgitada välja lapse erivajadused, õppimise ja õpetamise eripära;  koostada lapsele individuaalne õppekava; 20   aidata lapsel ise enda arengut ja edasiminekut näha,  toetada lapse õppimist (Katz 1997; Kagan 1998). Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arstide poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Sarnaselt muule maailmale oleme Eestiski üha enam liikunud nn põhjuskeskselt käsitluselt (miks ja missugune) nn sekkumiskeskse käsitluse (kuidas arengut toetada) poole. Tuleb kindlustada lapse eripära võimalikult varajane märkamine ja adekvaatne kirjeldamine, töötada välja erivajadustega lapse arengu toetamise plaan ja see ellu viia, hinnata perioodiliselt tegevuste efektiivsust. (Lapse arengu hindamine ja toetamine) 2011. aastal tehtud uuringu põhjal tunnistas 53% vanematest, et oleks vähemalt mõnikord viimase aasta jooksul soovinud saada kasvatusalast nõu. Peamised teemad, milles teadmisi vajatakse, on stressi maandamine, lapse sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning konfliktide lahendamise oskus. Samas tõdes neljandik eesti ja ligi 60% vene keelt kõnelevatest vanematest, et on kogenud masendust seoses laste kasvatamisega. 27% lapsevanematest rõõmustab harva oma lapse üle, mida võib tõlgendada olulise ohutegurina lapse vaimsele tervisele ja vanemlikule rahulolule. (Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi) Eripedagoogi ülesanne on välja selgitada ja kirjeldada neid kasvatuse ja õpetuse põhimõtteid, mis võimaldavad kujundada kerge intellektipuudega (KIP) õpilaste jõukohase toimetuleku tänapäeva sotsiaalses keskkonnas. Õpetada on vaja seda, mis osutub KIP õpilasele tulevikus vajalikuks. Oskuste ja teadmiste valik tehakse õpilase kõrgema närvitegevuse ja psüühiliste protsesside iseärasusi arvestades. (Lihtsustatud õppekava rakendamine.) (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus) Milline on parim kogemus laste arengu hindamise praktikas? Selle kohta on Division for Early Childhood poolt (Hemmeter jt 2001) toodud välja järgmised kolm võtmeküsimust:  Perekonna kaasatus: professionaalid peavad nägema ja hindama lastevanemate rolli laste arengu hindamise protsessis ja sekkumise vajadust.  Arenguliselt kohane hindamine: hindamise tüüp ja meetodid peavad sobima lapse individuaalsete vajaduste ja arengutasemega.  Meeskonnatöö: meeskond peab kaasama lapse eluga seotud isikuid. Vanemad, hoidjad ja võrgustiku personal peavad osalema lapse hindamise planeerimisel ja tulemuste tõlgendamisel. (Lapse arengu hindamine ja toetamine) Esimeses klassis tuleb hinnata lapse kohanemist ning koostöös perega seda igakülgselt toetada. Kuna tegemist on suure muutusega lapse elus, siis on koolipersonali ülesanne olla tähelepanelik ning arvestada lapse iseärasustega. Negatiivne koolikogemus (pidev noomimine, teistega võrdlemine, saamatuse tunne) hakkab mõjutama edaspidist toimetulekut ja suhtumist õppimisse. Nooremas koolieas tuleb tekitada huvi ja soodustada õpivilumuse tekkimist, suurendada sotsiaalseid toimetulekuoskusi ja pakkuda positiivseid eduelamusi kõigile lastele vastavalt nende võimetele ja tugevustele. Lapse ja pere kooliks ettevalmistamine algab juba lasteaias. Perekonnategurite arvestamine ja vajaduse korral spetsialistide poolt toetamine on vajalik, kui abivajadus on eelnevalt hinnatud ja korraldatud perekonnaga kooskõlastatult. (Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi) 21 Olulisel kohal on lapselt endalt saadav tagasiside. Hindame rehabilitatsiooniprogrammi füsioteraapia tegevustes I, II, ja III tsüklis lapse liikumisaktiivsust täidetava kirjaliku Baecke kehalise aktiivsuse küsimustikuga ja lisaks hindame lapse sooritusvõimet I ja III tsüklis 6 minuti kõnnitestiga. Lapsele/perele antakse hindamise kokkuvõte, nõustatakse toetava võrgustiku rolli osas lapse kehalises aktiivsuses. „Tugevuste ja raskuste küsimustik“ täidetakse lapsevanema poolt programmi jooksul kaks korda, üks saabudes ja teine kord programmi lõppedes. See küsimustik annab mõõdetava hinnangu muutustest lapse emotsionaalsest enesetundest, keskendumisvõimest, suhteprobleemidest eakaaslastega, prosotsiaalsest käitumisest, käitumisprobleemidest. Planeerimine algab individuaalsete eesmärkide seadmisest koostöös kliendiga. „Astmaga kasvades“ rehabilitatsiooniprogrammi kuuluvate spetsialistide meeskonnakohtumine toimub iga tsükli kesknädalal. Selleks ajaks on kõik spetsialistid programmis osalejatega individuaalselt kohtunud ning võimelised hinnanguid tegema. Meeskonna kohtumine ilma kliendi osaluseta on vajalik eesmärkide täpsustamiseks ja tegevuste planeerimiseks. Mõõdetavad alaeesmärgid püstitakse koostöös kliendiga esimese tsükli jooksul. Kaasa antavas tegevuskavas on näha koostöös püstitatud eesmärgid, tegevused ja soovitused. Esimese ja teise tsükli viimasel päeval lepitakse kokku teenusevahelise perioodi jõustamine ja motiveerimine telefoni teel. Osaleja pere olema andnud nõusoleku selle kohta, et spetsialist talle helistab. Tingimus on fikseeritud ka kohustuste ja õiguste näol koostöölepingus, mis allkirjastatakse kahes eksemplaris programmi sisenemisel. Telefonikontakt annab võimaluse kliendil anda tagasisidet soovitatud tegevuste täitmise osas ning tuua välja positiivsed ja negatiivsed küljed. Samuti on vajadusel võimalus kokku leppida täiendav nõustamisaeg telefoni teel juba konkreetse spetsialistiga. Programmis osalejal on õigus alati ise ühendust võtta meie rehabilitatsiooniteenuse telefonil ja paluda selgitusi või abi. 22 C. Sekkumine Hindamine ja planeerimine Sekkumine Tulemuste hindamine Jätkutegevused Ilma kliendi osaluseta Juhendamine ja telefonikontakt maht maht NÄDALA GRAAFIK I nädal P E T K N R kokku II nädal P E T K N R kokku III nädal P E T K N R maht kokku füsioterapeut indiv 1,3 1,3 2,50 indiv 1,3 1,3 2,50 indiv 1,3 1,3 2,50 grupp 1,5 1,5 3,00 grupp 1,5 1,5 3,00 grupp 1,5 1,50 pere 1,3 1 2,25 pere 1,3 1 2,25 pere 1,3 1 2,25 psühholoog indiv 1,3 1,25 indiv 1,3 1,25 indiv 1,3 1,25 grupp 0,00 grupp 2 2,00 grupp 0,00 pere 1,3 1,25 pere 1,3 1,25 pere 1,3 1,25 eripedagoog indiv 1,3 1,25 indiv 1,3 1,25 indiv 1,3 1,25 pere 1,3 1,25 pere 1,3 1,25 pere 1,3 1,25 sotsiaaltöötaja pere 1,3 1,3 2,50 pere 1,3 1,3 2,50 pere 1,3 1,3 2,50 grupp 1,5 1,50 grupp 0,00 grupp 1,5 1,50 pedagoog indiv 1 1,00 indiv 1 1,00 indiv 1 1 2,00 grupp 1,5 1,50 grupp 1,5 1,50 grupp 1,5 1,50 juhendamine, võrgustik 1002 1,3 2 3,25 indiv 1,3 2 3,25 indiv 1,3 1 2,25 hindamine/ meeskond 1001 1 1 1 1 1 5,00 indiv 0,00 indiv 0,00 hindamine, meeskond 1003 0,00 meeskond 1 1 1 3,00 meeskond 1 1 1,5 3,50 päevas kokku spets.kohtumisi * 2,25 3,75 5,25 4,50 3,75 3,00 1,25 3,75 5,00 3,75 5,00 4,25 1,25 3,50 3,75 4,50 4,75 3,25 Tabel sisaldab kolme tsükli tunde/ühe osaleja kohta. * iga kohtumine sisaldab ka kohtumise sisu dokumenteerimist, mis ei eelda kliendi juuresviibimist 1. Juhendamine. Kirjaliku dokumendina lepitakse kokku poolte õigustes ja kohustustes. Samuti kodus jätkamise soovitustes, infomaterjalides ja järgmise korra tegevustes ning toimumisajas. Samuti kuulub juhendamise alla isiku ja tema võrgustiku konsulteerimine, jõustamine ja motiveerimine. I ja II tsükli lõpus selgitab spetsialist vajadust hoida telefonikontakti, et säilitada motivatsioon. Viib läbi sotsiaaltöötaja. 2. Füsioterapeudi teenus. I.TSÜKKEL: Isiku motoorse sooritusvõime hindamine:  Individuaalne esmane kohtumine programmis osalejaga. Tutvumine lapsega/teda saatva(te) vanema(te)ga; millised on lapse tugevad ja nõrgad küljed; vaatlus; esmane hindamine. Hindamisvahendiks 6 minuti kõnnitest; kirjalikult täidetav Baecke kehalise aktiivsuse küsimustik.  Kokkuvõte hindamisest.  Lapse vajaduste selgitamine, nõustamine lapse kehaliseks aktiivsuseks.  Füsioterapeutilise sekkumise planeerimine toetamaks osaleja motivatsiooni, iseseisvat toimetulekut, arendada programmis osaleja liigutuslikku sooritusvõimet – aeroobset võimekust; rühi parandamiseks lihaskorseti tugevdamine; hingamisharjutused; puhkeasendite õpetamine.  Abivahendite vajaduse hindamine; vajadusel soovitused; abivahendi saamisel vajadusel kasutama õpetamine.  Sekkumine. Peamiselt individuaalsed kohtumised, lisaks grupitegevused: aeroobse võimekuse arendamine, hingamisharjutused, lihaskorseti tugevdamine, rühi parandamiseks. Rühmavõimlemised-mängud, kõnd ja kepikõnd, matk või värskes õhus liikumised.  Nõustamine. Lapselt tagasiside füsioteraapia teenusest; lapse vajadustest lähtuvalt harjutuste ja liikumistegeluste jõukohastamine – oluline on lapse tagasiside motivatsiooni säilitamisel.  Kodus kasutamiseks saab osaleja kaasa Physiotools programmis koostatud näitliku harjutuskava, kus on näitena ka puhkeasendeid. Nõustamine, õpetamine - koduste harjutuste I tsükli kohtumistel koos läbi tegemine. II. TSÜKKEL:  Lapse- ja tema saatjaga taaskohtumine. Vaatlus, struktureerimata vestlus - lapse või vanema küsimustele, nende olemasolul, vastamine; nõustamine, jõustamine. Edusammude tunnustamine, toetumine lapse eduelamusele.  Lapse arvamus, tagasiside koduse kehalise aktiivsuse kohta (näitena: kas koormus oli jõukohane; kas ajamahukas; kas oli koos sõpradega võimalik sooritada jms.).  Hindamine: kirjalikult täidetav Baecke kehalise aktiivsuse küsimustik.  Kokkuvõte hindamisest.  Füsioterapeutilise sekkumise planeerimine toetamaks osaleja motivatsiooni, iseseisvat toimetulekut, arendada programmis osaleja liigutuslikku sooritusvõimet – aeroobset võimekust; rühi parandamiseks lihaskorseti tugevdamine; hingamisharjutused; puhkeasendite õpetamine. I tsüklis õpitud kehaliste harjutuste, liikumisoskuste, puhkeasendite kordamine. Nõustamine, jõustamine.   Sekkumine. Peamiselt individuaalsed kohtumised, lisaks grupitegevused: aeroobse võimekuse arendamine, hingamisharjutused, lihaskorseti tugevdamine, rühi parandamiseks. Rühmavõimlemised-mängud, kõnd ja kepikõnd, matk või värskes õhus liikumised.  Peamiselt individuaalsed kohtumised, lisaks grupitegevused aeroobse võimekuse arendamiseks, lihaskorseti tugevdamiseks, rühi parandamiseks rühmavõimlemiste- mängude, kepikõnni, matkade või värskes õhus liikumiste näol. III. TSÜKKEL:  Struktureerimata vestlus: mis pole koduses kehalises aktiivsuses läinud, nagu loodeti; eduelamused osaleja ja pere eneseületamistest – neile toetumine edasises.  Lapse enda arvamus, tagasiside.  Programmi lõpuhindamine. Hindamisvahendiks 6 minuti kõnnitest; täidetav Baecke kehalise aktiivsuse küsimustik.  Kokkuvõte hinnangust.  Peamiselt individuaalsed kohtumised, lisaks grupitegevused aeroobse võimekuse arendamiseks, lihaskorseti tugevdamiseks, rühi parandamiseks rühmavõimlemiste- mängude, kepikõnni, matkade või värskes õhus liikumiste näol.  Soovitused edasiseks - koduse kehalise aktiivsuse kohta. Nõustamine. ÜLDISED TEGEVUSED: Isiku motoorse sooritusvõime hindamine ning tegevuskeskkonna kohanduste soovitamine. Puhkeasendite õpetamine. Hingamisharjutuste õpetamine torakaalosa liikuvuse arendamisel. Abivahendite vajaduse hindamine, vajadusel abivahendi soovitamine ja selle saamisel kasutama õpetamine. Individuaalsed kohtumised ja lisaks grupitegevused rühmavõimlemiste-mängude, kepikõnni, matkade või värskes õhus liikumiste näol. Kodus kasutamiseks saab osaleja kaasa Physiotools programmis koostatud näitliku harjutuskava. Füsioterapeudi hinnangud, tegevused, soovitused ning 6 minuti testi tulemused kantakse ühiskausta ja on teistele spetsialistidele nähtavad. 3.Psühholoogi teenus. I.TSÜKKEL: Perega kontakti loomine ja lapse/vanemate vajaduste tundmaõppimine. Vaimse tervise hindamine läbi vestluse lapse ja perega. Testi „ tugevuste ja raskuste küsimustiku“ põhjal saab analüüsida ja suunata vestlust. Oluline on pere motiverimine ja tähelepanu juhtimine. II. TSÜKKEL: Hindamisprotsess on mitmeastmeline, kus esimesel astmel saadud info annab aluse ja suuna järgmiseks sammuks. Teisel tsüklil on näha lapse ja pere motivatsioon ja huvi muudatusi ellu viia või üldse probleeme märgata ja tunnistada. Soovitused ja jõustamine vastavalt eesmärgile. Olulisel kohal on töö lapsevanemaga. III. TSÜKKEL: Laste ja noorukite vaimse tervise hindamine aitab koguda süstemaatilist infot lapse arengu kohta kindlatel arenguetappidel ning hindamistulemused informeerivad spetsialiste edasiste sekkumiste vajadusest. Vaimse tervise hindamine on järjepidev protsess, mille käigus jälgitakse, kogutakse, salvestatakse ja tõlgendatakse infot, et vastata küsimustele ja teha otsuseid inimese psüühilise ja sotsiaalse funktsioneerimise kohta. Regulaarne vaimse tervise hindamine annab ülevaate abivajavatest lastest ning tagab lastele vajalikud teenused ja toe nii vara kui võimalik. 25 ÜLDISED TEGEVUSED: Lapse psühholoogiliste probleemide, seisundi ja tegevusvõime hindamine. Võrgustiku- ja pereliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Teenus toimub individuaalsete- ja pere kohtumistena ning lisaks grupiloeng programmi üldteemadel. Grupiloengu sisu on kooskõlas astmahaigete laste põhiprobleemidega. Osaleb meeskonnakohtumistel. Psühholoogi hinnangud, tegevused ja soovitused kantakse koos osaleja tulemustega ühiskausta ja on teistele spetsialistidele nähtavad. 4. Eripedagoog. I.TSÜKKEL: Lapse ja vanema/te hetkeolukorra kaardistamine, üldine andmete kogumine ja testid vanematele/ ja lapse hindamine. II. TSÜKKEL: Vanemate nõustamine esilekerkinud küsimuste osas, lapse võimekuse arendamine vastavalt eeltestide analüüsil ilmnenud teemade valdkonnas. III. TSÜKKEL: Kordustestid lapse arenguliseks hindamiseks ja vanemate/kasvatajate emotsionaalse olukorra lõpphindamine. ÜLDISED TEGEVUSED:  Lapse õppekava kohaste teadmiste ja oskuste hindamine vastavalt RÕK-S või LÕk-s kehtestatud nõuetele ja pädevustele.  Lapse õpimotivatsiooni ja koolijõudlude hindamine ja analüüs- vestlus vanema ja lapsega, dokumenteeritud materjal- tunnistused, perioodihinded, vihikud. Info kogumine puudumiste kohta astmast tingitud tervislikel põhjustel.  Lapse vanemate nõustamine ja juhendamine lapse aitamise ja toetamise üldistest võimalustest teenuse vahelisel perioodil.  Lapse õpimotivatsiooni toetamine positiivse tagasiside andmise kaudu.  Lapsele uute õppimis ja omandamis meetodite tutvustamine ja nende harjutamine.  Lapse eneseusu ja iseseisva õppimisoskuste arendamine ning toetamine, läbi saadud eduelamuse iseseisvast toimetulekust programmi käigus.  Lapsevanema hoolduskoormuse vähendamine uute õpikäsitluste ja meetodite tutvustamise läbi.  Lapse ja vanema/te hetkeolukorra kaardistamine, üldine andmete kogumine ja testid vanematele/ kasvatajale ja lapse hindamine. Lisaks vanemate nõustamine esilekerkinud küsimuste osas, lapse võimekuse arendamine vastavalt analüüsil ilmnenud teemade valdkonnas. Eripedagoog osaleb meeskonnakohtumistel. Eripedagoogi hinnangud, tegevused ja soovitused kantakse koos osaleja tulemustega ühiskausta ja on teistele spetsialistidele nähtavad. 5. Sotsiaaltöötaja. Puuetega inimeste rehabilitatsioonis on juhtumikorraldus kogu protsessi kirjeldav märksõna. Nii juhtumi korraldamisel kui ka rehabiliteerimisel vaadatakse inimest kui tervikut tema elukeskkonnas ja sotsiaalses kontekstis, tema vajadusi käsitletakse terviklikult ning valitavates tegevustes ja meetmetes lähtutakse inimese individuaalsetest eripäradest, 26 keskendutakse olevikule ja tulevikule. Et tegemist on aktiivse protsessiga, siis on järjepidevus tagatud. (juhtumikorralduse käsiraamat lk 110) I.TSÜKKEL: Perega kontakti loomine ja lapse/vanemate vajaduste tundmaõppimine; kliendi õiguste- kohustuste (koostöölepingu) allkirjastamine, pere teavitamine programmi eesmärkidest, kestvusest. Vestluse vormis teada saamine, milliseid teenuseid pere kasutab, pere teavitamine olemasolevatest teenustest. Võrgustikukaardi koostamine. Grupitöö: puudega isiku kaardi taotlemine, kasutamine, teised soodustused puudega laste vanematele. Rajaleidja/ Õppenõustamiskeskuse töö ja spetsialistid, kontaktid üle Eesti. Seltsid- ja organisatsioonid, kogemusnõustamine lastevanematele, MTÜ Eliise Puhkusepesa, kasutajad jmt. Eesmärk: anda lapsevanemale ülevaade olemasolevatest teenustest, motiveerida neid kasutama hakata, need kes juba kasutavad kiita ehk jõustada. Viimane kohtumine: spetsialistide tagasiside ja esimese tsükli kokkuvõte, järgmise perioodi tähtajade kokkulepimine. II.TSÜKKEL: tsüklide vahelise perioodi analüüsimine (vestluse vormis): probleemid ja õnnestumised, positiivsuse märkamine, motiveerimine. Võrgustikukaardi täiendamine. Tsükli lõpetamine, järgmise kohtumisaja kokkulepimine, kokkuvõtete tegemine. III.TSÜKKEL: tsüklide vahelise perioodi analüüsimine (vestluse vormis), probleemid ja õnnestumised, positiivsuse märkamine, motiveerimine. Võrgustikukaardi täiendamine, analüüs. Programmi lõpetamine, soovitused ja võimalused jätkamiseks. Sotsiaaltöötaja osaleb meeskonnakohtumistel. 6. Pedagoog. I.TSÜKKEL: Programm toimub kolme seotud tsüklina. Esimeses tsüklis hindab pedagoog lapsi individuaalselt joonistuste abil ning vanemad täidavad küsimustiku. Järgneb laste hindamine grupitegevustes. Selgitatakse välja kuidas ja mis ulatuses tajub laps piiranguid oma igapäevatoimingutes. Samuti pööratakse tähelepanu kuidas mõjutavad last piirangud puhkuse ja vabaaja tegevustes. Oluline on uurida, kuidas näevad vanemad lapse probleeme ja kas need esinevad nende arvates. Eelpoolnimetatud tegevuste käigus selgub, kas lapsel on piisav emotsionaalne tugi kodus ja koolis ning kas tal esineb sotsiaalset isolatsiooni, käitumisraskusi ja koolikiusamist. Meeskonnakohtumisel tsüklite ajal ostustatakse vajadusel, kas ja kes võtab ühendust võrgustikuliikmega, milles esinesid probleemid. II.TSÜKKEL: Programmi teises tsüklis toimub sekkumine, mille jooksul tegeldakse loovteraapia võtete kasutamisega hindamise käigus esile kerkinud probleemidega, nii lapsega individuaalselt kui ka grupitunnis. Toimub ka vanemate nõustamine ja motiveerimine. III.TSÜKKEL: Kolmas tsükkel sisaldab programmi lõpuhindamist, mille käigus korratakse vanematele laiendatud küsimustikku, viiakse läbi individuaalsed ja grupiviisilised hindamised samade meetoditega, mis esialgsel hindamisel. Selgitatakse välja, kas programmis kasutatud sekkumine on andnud tulemusi ning kas on täidetud püstitatud eesmärgid. 27 ÜLDISED TEGEVUSED: Programmi üheks eesmärgiks on selgitada välja lapsevanemate küsimustiku abil astmahaigete laste võimalikud käitumis- ja emotsionaalsed probleemid. Samuti võimaldab küsimustik välja selgitada lapse toimetulekut koolikeskkonnas ja eakaaslaste hulgas. Hindamisvahendina kasutatakse samuti laste joonistusi diagnostilise abivahendina. Eesmärgiks on välja selgitada probleemseid valdkondi lapse käitumises ning annab võimaluse neid mõista ja selgitada välja põhjusi. Tegevuse käigus väljendab laps ennast nii käeliselt kui suuliselt ning annab edasi läbielatud sündmusi ja emotsioone. Kasutatakse ka nö Kolme maja tööriista, mis annab võimaluse välja selgitada selle, kuidas lapse pere toimib ja mis on selles positiivset. Samas määratleb meetod ka tegurid, mis võivad pere toimimist negatiivselt mõjutada ja aitavad määrata olulisi sekkumisi nende kõrvaldamiseks. Lähtuvalt konkreetse lapse probleemidest individuaalne või grupitegevus ning vanemate nõustamine ja motiveerimine. Tegevustes rõhutatakse lapse tugevusi ning selle käigus on võimalik mõjutada lapse isiksuse arengut. Programmi lõppedes LAPS :  Suudab tulla edukalt toime koolikeskkonnas.  Saab aru oma tervise eripärast , kuid ei ületähtsusta seda.  Suudab tegutseda aktiivselt enda võimaluste piirides.  Teab enda tugevaid külgi ja osaleb huvitegevuses.  Ei karda eksida ja loovalt mõelda  Ei isoleeri ennast teistest lastest ega muust ühiskonnast Peale hindamist toimub lapsevanemate ja laste nõustamine edasiseks tegevuseks. Pedagoog osaleb meeskonnakohtumistel planeerimise ja hindamise staadiumis. D. Tulemuste hindamine Kõik spetsialistid on kokku puutunud ja teavad, et klienditöös võib kohata luik-haug-vähk- situatsiooni, kus lepitakse kokku edasimineku vajaduses, kuid sealt edasi tirib igaüks omas suunas. Tuleb arvestada, et klient saad liikuda üksnes omaenda eesmärgi suunas. Edusammud, mida klient teeb justkui töötaja meeleheaks või lihtsalt survele alludes, ei pruugi kaasa tuua püsivaid muutusi kliendi vastutussuutlikkuses. Meeles tuleb pidada, et see reegel pole absoluutne. Ka niisugused edusammud võivad aidata kliendil raskeimast üle saada ning ta võib nende kaudu taasleida oma usu ja motivatsiooni. Neil puhkudel on oluline, et hilisemate kohtumiste jooksul vaadeldaks, kuidas toimunud muutuste kaudu on kliendi elu paranenud. Paranemise mõõdupuuks on kliendi isiklik arvamus.(Juhtumikorralduse käsiraamat, lk 21-22, ) Teatud olukordades võib kasu olla ka võrgustikukaardist, mis aitab sotsiaaltöötajal klienti ja tema elu paremini mõista ning saada ettekujutuse tema võrgustikust. Võrgustikukaardi põhjal võib koostada kõnealust klienti käsitleva plaani, mis hõlmab isikuid, keda oleks asjakohane tema eluolu parandamisse kaasata. Tegemist meetodiga, mida on lihtne kasutada ja mille abil on võimalik saada ülevaade kliendi võrgustikku kuuluvatest isikutest, kes on kliendi elus mingil moel osalised ja võivad tema probleemide lahendamisele kaasa aidata. (Juhtumikorralduse käsiraamat lk45.) Kliendi võrgustikukaardi koostamine programmi alguses ja lõpus: näitab kuidas paranes pere ja lapse olukord, millised asutused, ametnikud, koolitöötajad ja teised olulised puudusid / on olemas. 28 Lapsevanem täidab programmi alguses ja lõpus „ tugevuste ja raskuste küsimustiku“, mis laseb võrrelda tulemusi ja programmi mõju hinnata. Iga kliendi rehabilitatsiooniteenus on tsirkulaarne protsess, mille käigus spetsialist:  hindab kliendi vajadusi ja nii kliendis endas kui ka tema keskkonnas peituvaid ressursse;  koostab koos kliendiga tema vajadustest lähtuva sekkumisplaani;  tagab koostatud sekkumisplaani rakendumise, suunates kliendi vajaliku abi juurde või vahendades või osutades ise vajalikku teenust;  jälgib ja hindab regulaarselt teenuste kasutamist;  hindab tulemusi ning vajaduse korral muudab teenuste paketti. (Juhtumikorralduse käsiraamat) E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine Osalejale selgitatakse programmi tulemusi erinevate spetsialistide poolt kolmanda tsükli lõpus. Individuaalse kohtumise käigus vaadatakse üle olukorra muutus, tegevused, eesmärgid ja antakse soovitusi edaspidiseks. Programmi edukalt läbijaks loeme isikut kelle tulemused rehabilitatsioonivajaduse hindamise valdkonnas (liikumine, enese eest hoolitsemise võime, igapäevased toimingud, inimestega lävimine ja ühiskonnaelus osalemine) on paranenud ühe skaalapunkti võrra -VÄGA HEA TULEMUS, on osaliselt paranenud - HEA TULEMUS või pole muutunud halvemaks - RAHULDAV TULEMUS Kolmanda tsükli viimasel päeval kohtub sotsiaaltöötaja individuaalse kohtumise käigus, et saada tagasisidet programmi kohta. Jätkutegevusena tegevusplaani märgitud tegevuse jooksul motiveerib klienti jätkama alustatud tegevustega, et muutused oleksid püsivad. Samuti kordab üle osalejale abi küsimise võimalused, tugivõrgustiku võimalused. VII. Kvaliteedi täiustamine A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed?  Programm annab võimaluse suurendada koostööd võrgustikuliikmetega;  Õpetab kasutama sotsiaal- , õppe- ja ravivaldkonna teenuseid;  Õpetab kuidas vormistada/taotleda lapsele vajalikud dokumendid;  Koolitatud ja kogemustega spetsialistid, koostoimiv ja ühistele eesmärkidele orienteeritud meeskond;  Erivajadusega lapse pere, lapse võrgustiku (s.h. reh. meeskonna) last toetav suhtumine rehabilitatsiooniga kaasnevatesse tegevustesse/soovitustesse;  Ennetada organismi hingamisfunktsiooni halvenemist; hingamislihaste jõudlus paraneb;  Soovitame hingamisvõimekuse arendamiseks mängulisi tegevusi (joogikõrrega vahuvette puhumised, sulgede puhumised, seebimullide puhumised);  Õpetame puhkeasendeid astmahoo puhul lõõgastumiseks;  Tegutsemispiirangud vähenevad; 29   Rehabilitatsiooniteenuselt saadud soovituste täitmine kodus tugevdab lapse tervist, ta saab osa võtta eakohastest tegevustest ja paraneb iseseisvus, toimetulek ADL (Activity Daily Living) tegelustega; B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed?  Pere/laps jätab programmi pooleli;  Pere/võrgustik ei toeta astma diagnoosiga last vajalikul määral;  Osaleb programmis, kuid ei täida koduseks antud soovitusi.  Pereliikmete ükskõikne suhtumine, spetsialistide soovituste ignoreerimine.  Võrgustikuliikmete ebapiisav osalemine.  Lapse tervis ei ole stabiilne.  Tööandjad ei anna puhkust, et vanem saaks lapsega teenusele tulla.  Sesoonsete haiguste puhang.  Vanematel on valed ootused programmile (soovivad protseduure ja ravi, mitte nõustamist).  Lapsel on haiguse diagnoosi tõttu kujunenud õpitud abitus. C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? Kogenud ja koolitatud spetsialistid ja pikaajaline kogemus rehabilitatsiooniteenuse vallas. Kvaliteedisüsteemi rakendamine teeb lihtsamaks programmi analüüsimise ja parandustegevused. Lihtne moodus kasutada Demingi pideva parendamise tsüklit (PDCA). Kvaliteeti kinnitab EQUASS kvaliteedimärk. 30 VII. Viited A. Kasutatud materjalide loetelu Astma lapseaes. 2010. http://www.ravijuhend.ee/juhendid/ravijuhendid/89/Astma-lapseeas Hille Lill, Pulmonoloog https://www.kliinik.ee/kopsuhaigused/id-17/noustamine?question=20476 Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi. www.sm.ee/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/_teenuste_kontseptsioon_laste_vaimse_tervise_toetamis eks_.pdf Juhtumikorralduse käsiraamat. TAI. 2006. http://www.sm.ee/sites/Juhtumikorraldus/juhtumikorralduse_kasiraamat.pdf Kolme maja tööriist. https://sites.google.com/site/lapsehindamine/2- hindamismeetodid/kolme-maja-toeoeriist Laste joonistused diagnostilise abivahendina. Joseph H. Di Leo. ERSEN 2012 Lapse arengu hindamine ja toetamine.2009. http://oppekava.innove.ee/wp-content/uploads/2015/07/Lapse_areng_Alusharidus.pdf Laste ja perede arengukava 2012 – 2020. Sotsiaalministeerium. 2011. https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Lapsed_ja_pered/laste_ja_perede_arengukava_2012_-_2020.pdf Lapse heaolu hindamine. https://sites.google.com/site/lapsehindamine/2-hindamismeetodid Laste ja perekonna hindamise juhend. Eesti Vabariigi Sotsiaalminiteerium. 2009. https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Lapsed_ja_pered/lapse_ja_perekonna_hindamine_2009.pdf Lihtsustatud õppekava rakendamine. https://www.LIHTSUSTATUD Meie lapsed. Teatmik puudega lapse perele. Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2011. http://www.tallinnakoda.ee/site/data/teatmik_meie_lapsed_epik_2011.pdf Medar, M. Juhtumipõhine võrgustikutöö. TLÜ Sotsiaaltöö Instituut. 2014 http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/juhtumipohine_vorg ustikutoo_medar_13.05.2014.pdf Motiveeriv intervjueerimine tervishoius. Ajakirjade Kirjastus. 2011. Stephen Rollnick, William R. Miller ja Chrstopher C.Butler. https://www.tartu.ee/Motiveeriv.TAI.pdf Narusson. Kliendi vajaduste hindamine sotsiaaltöös. Sotsiaaltöö 2005/2 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/130683178169_Sotsiaaltoo_2005_2.pdf Nõustamise alused. Abimaterjal õppenõustamiskeskustele. Tartu Ülikool, Eksamikeskus. 2010 http://www.eatl.ee/wp/wp-content/uploads/Noustamise_alused.pdf 31 Pitra tarkuseraamat. https://www.sm.ee/eesmargid_ja_tegevused/pitra_tarkuseraamat.pdf Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring.2009. http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/4023 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt Räägime tervisest, kehaline aktiivsus ja töövõime lastel.2001. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/138676835439_raagime_tervisest%20PDF.pdf Sotsiaalkindlustusamet.ee: http://sotsiaalkindlustusamet.ee/puudega-isiku-kaart/ http://sotsiaalkindlustusamet.ee/andmikud/ Tegevusjuhendaja käsiraamat. TAI. 2010. https://intra.tai.ee/Tegevusjuhendaja_kasiraamat_est.pdf Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon. RFK. http://www.Rahvusvahelinefunktsioneerimisvoime,vaegustejaterviseklassifikatsioon.pdf- Tugevuste ja raskuste küsimustik. https://sites.google.com/site/lapsehindamine/2- hindamismeetodid/tugevuste-ja-raskuste-kuesimustik 32 Lisa 1 – REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS OSALEJA HARJUTUSTE JA/VÕI TÖÖLEHTEDE KOGU __________________________________________________________________________ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus Osaleja töövihik 2015 Koostamise koht Programmi koostanud ja/või kohandanud asutus 33 Lisa 2_ PRPGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID 6 minuti kõnnitest (6 MWT) (American Thoracic Society Statement : Guidelines for Six-Minute Walk Test, 2002.a) Testi läbiviimiseks on vajalik 1. koridor pikkusega 30m (20-50m), mis on märgistatud iga 3 m järel 2. väikesed tähised käidava lõigu otstel 3. stopper 4. tool ( juhuks, kui testi läbija tuleb panna istuma) 5 . vererõhuaparaat 6. Borgi skaala 0-10 ( väsimuse ja õhupuuduse hindamiseks enne testi ja testi lõpetamisel) 7. telefon, O2, defibrillator Testi läbijal peaksid olema mugavad riided ja jalanõud, tal on lubatud kasutada käimisabivahendit. Ravimeid võtab nagu tavaliselt ( ka O2-ravi). Kerge eine on lubatud. Enne testi 2 tundi ei tohi olla tegelenud raske füüsilise treeninguga. Korduval testimisel peaks testi sooritama samal kellaajal. Enne testi peaks laps rahulikult istuma vähemalt 10 min. Sellel ajal saab saab täita protokollis vajalikud andmed. “Eelsoojendust” ei tehta. Testi läbija juhendamine testi ajal: “Teie eesmärk on läbida 6 minuti vältel võimalikult rohkem meetreid. Te peate käima mööda seda koridori edasi-tagasi. 6 minutit on pikk aeg ja te peate pingutama. Teil võib tekkida väsimus või õhupuudus. Teil on lubatud vahepeal seisma jääda ja puhata, võite toetada vastu seina, kuid kohe kui suudata, jätkake. Ümberpöörded sooritage võimalikult kiiresti ja julgelt. Ma näitan teile ette, vaadake. Olete te valmis seda tegema? Mina märgin iga käidud ringid üles. Pidage meeles, et te peate 6 minuti jooksul käima võimalikult pika vahemaa, aga käige, ärge jookske ega sörkige. Alustage, kui olete valmis. Käimise ajal testi läbijaga ei räägita, ainult jälgitakse ja kasutades kindlaid väljendeid väga lühidalt juhendatakse ja ergutatakse. On olemas ringilugeja, mis heliga märku annab igast ringist, kuid meil seda pole, asendasime selle kriipsu tegemisega paberile. Kui 1 minut käidud, öeldakse: “Te olete tubli, 5 minutit veel.”, 2. minutil:” Jätkake sama hästi, 4.minutit veel!”, 3.minutil :” Te olete tubli, pool maad on käidud!”, 4.minutil:” Jätkake samamoodi, ainult 2 minutit on jäänud!”, 5. minutil :” Te olete tubli, ainult 1 minut on jäänud!”. Kui lõpuni 15 sek, siis last.hoiatada : “Ma ütlen. Kui aeg täis saab aeg täis saab, siis peate koheselt seisma jääma.” Vajadusel pakkuda istumiseks tooli. Märkida läbitud meetrid, pulss ( meie mõõdame ka RR, protokoll seda ette ei näe). Kui laps peab vahepeal puhkama, siis võib öelda, et see on OK, ta võib toetada seina najale, kuid tuleb julgustada teda jätkama kohe kui suudab. Stopperit kinni ei panda, aeg jookseb. Kui laps ei suuda jätkata või tekivad sümptomid, mis nõuavad kohest testi katkestamist ( valu, väjendunud õhupuudus, jalavalu, tasakaaluhäired, pearinglus, kahvatus, külm higi, hirmutunne), siis tuua tool, panna ta istuma, panna stopper seisma ja märkida üles katkestamise aeg ja põhjus ning läbitud meetrid. On leitud, et terve mees käib 6 minutiga keskmiselt 580 m ja naine 500 m( nooremad inimesed rohkem) Sooritust <300 m peetakse halva prognoosi näitajaks. 34 Kõnnitesti protokoll Nimi ………………………………. ……………………………… Vanus…………… sugu ………………….. pikkus……………….. kaal……………. Käimisabivahend : jah………………………………………….ei………. Testi kuupäev………………..kellaeg ………………………. Testi läbiviija………………………………………… Vererõhk…………………………………………………….. Ravimid………………………………………………………………………………………… O2 ravi: ei……………jah……….. ………………………l/min Enne testi 00:00 Testi lõpus 00:00 aeg pulss Düspnoe (Borg 0-10) Väsimus (Borg 0-10) SpO2 % Katkestatud enne 6. minutit? Ei……. Jah…..,põhjus………………………….. Teised sümtomid testi lõpetamisel : valu…..pearinglus…..valu puusas, reies, sääremarjas…… Ringide arv……..( x ringi pikkus)+ viimase ringi m-d…….. Totaalne läbitud distants…………….m Eeldatav distants…………m ( seda pole leidnud veel) % eeldatavast ……………..% Kommentaarid: 35 Baecke kehalise aktiivsuse küsimustik (modifitseeritud lastele) Küsimustik koosneb kehalist aktiivsust puudutavatest küsimustest, mis on jagatud kahte valdkonda: kehaline aktiivsus sportimisel ja vabal ajal. Kõiki küsimusi hinnatakse 5- punktisel Likert-skaalal, kus 1-punktine vastus tähendab „mitte kunagi“ ja 5-punktine vastus tähendab „alati“. Kahe valdkonna punktide summa kokku annab üldise kehalise aktiivsuse indeksi, mille alusel saab vaatlusaluste kehalise aktiivsuse taset võrrelda (Baecke jt, 1982). Tõmba ring ümber sobiva vastuse 1. Sinu igapäevane kehaline aktiivsus on - Madal - Keskmine - Kõrge 2. Kas tegeled spordiga? - Jah - Ei Kui jah, siis millise kehalise aktiivsuse/spordiga tegeled kõige rohkem? ....................................................................................................................................................... 3. Mitu tundi nädalas? <1 1-2 2-3 3-4 >4 4. Ühe treeningu kestvus (t) Kuni30 min. Kuni 1 h Kuni 1,5 h Kuni 2h Kuni 2,5h 5. Mitu kuud aastas? <1 1-3 4-6 7-9 >9 6. Kui tegeled ka teise kehalise aktiivsuse/spordiga, siis millise alaga? ....................................................................................................................................................... 7. Mitu tundi nädalas? <1 1-2 2-3 3-4 >4 8. Ühe treeningu kestvus (t) Kuni 30 min. Kuni 1 h Kuni 1,5 h Kuni 2h Kuni 2,5 h 9. Mitu kuud aastas? <1 1-3 4-6 7-9 >9 10. Võrreldes eakaaslastega arvan, et mu kehaline aktiivsus vabal ajal on: Palju väiksem Väiksem Sama Suurem Palju suurem 11. Vabal ajal ma higistan Mitte kunagi Harva Mõnikord Sageli Alati 12. Vabal ajal tegelen spordiga Mitte kunagi Harva Mõnikord Sageli Alati 13. Vabal ajal vaatan televiisorit Mitte kunagi Harva Mõnikord Sageli Alati 14. Vabal ajal jalutan Mitte kunagi Harva Mõnikord Sageli Alati 15. Vabal ajal sõidan rattaga Mitte kunagi Harva Mõnikord Sageli Alati 16. Mitu minutit päevas kõnnid või sõidad rattaga kooli, kauplusesse, treeningule jne? <5 5-15 15-30 30-45 >45 Baecke JA, Burema J, Frijt. ers JE. A short questionnaire for the measurement of habitual physical activity in epidemiological studies. The American Journal of Clinical Nutrition 1982; 36(5): 936-942 36 Tugevuste ja raskuste küsimustik (TRK) Programmi alguses Palun märkige iga väite taha, kas peate seda väidet valeks, osaliselt õigeks või kindlasti õigeks. Palun vastake kõikidele väidetele nii täpselt kui suudate, isegi siis, kui te ei ole täiesti kindel või väide tundub teile veider. Palun andke oma hinnang lapse käitumisele tema viimase kuue kuu käitumise alusel. Lapse nimi .............................................................................................. Lapse sugu: M N Sünniaeg ........................................................... Vale Osaliselt Kindlasti õige õige Hoolib teiste inimeste tunnetest Püsimatu, üliaktiivne, ei suuda pikka aega paigal püsida Kaebab sageli pea- ja kõhuvalude ning iivelduse üle Jagab meeleldi oma asju (maiustusi, mänguasju, pliiatseid jne) teistega Sageli esineb jonni- või vihahooge Pigem omaette hoidev, tavatseb üksi mängida Üldiselt sõnakuulelik, täidab tavaliselt täiskasvanu korraldused Muretseb paljude asjade pärast, tundub sageli murelik Abivalmis, kui keegi on viga saanud, endast väljas või tunneb end halvasti Vale Osaliselt Kindlasti õige õige Pidevalt nihelev või väänlev Tal on vähemalt üks hea sõber Kakleb sageli teiste lastega või kiusab neid Sageli õnnetu, nukrameelne või nutu äärel Üldiselt meeldib teistele lastele Laseb end kergesti häirida, tähelepanu hajuv Uutes olukordades ärev või klammerduv, kaotab kergesti enesekindluse Vale Osaliselt Kindlasti õige õige Väiksemate laste vastu lahke Sageli valetab või teeb sohki Teised lapsed narrivad või kiusavad teda Aitab sageli teisi (nt vanemaid, õpetajaid, teisi lapsi) Mõtleb enne tegutsemist asjad läbi Varastab kodust, koolist või mujalt Saab paremini läbi täiskasvanute kui omavanustega Palju hirme, kartlik Viib ülesanded lõpuni, hea tähelepanu võime Kas soovite midagi lisada (märkused või tähelepanekud)? 37 Kas olete oma lapsel viimase kuu jooksul üldiselt täheldanud raskusi ühes või mitmes järgmistest valdkondadest: Jah, väikesed Jah, selged Jah, tõsised Ei raskused raskused raskused emotsioonid keskendumisvõime käitumine teiste inimestega läbi saamine Kui vastasite jaatavalt, vastake palun ka järgmistele antud raskusi puudutavatele küsimustele: Kui kaua on raskused kestnud?  Vähem kui üks kuu  1-5 kuud  6-12 kuud  Üle aasta Kas nimetatud raskused viivad teie last endast välja või tekitavad temas ängistust?  Üldse mitte  Ainult veidi  Üsna palju  Väga palju Kas need raskused segavad teie lapse igapäevaelu järgmistes valdkondades? Üldse mitte Ainult veidi Üsna palju Väga palju KODUNE ELU SÕPRUSSUHTED ÕPPETTÖÖ KLASSIS VABAAJA TEGEVUSED Kas nimetatud raskused on teile või teie perele tervikuna koormaks?  Üldse mitte  Ainult veidi  Üsna palju  Väga palju Allkiri ............................................................................... Kuupäev ........................................ Ema/isa/muu (palun täpsustage): Täname Teid vastamise eest! © Robert Goodman, 2005 38 Tugevuste ja raskuste küsimustik (TRK) Programmi lõpus Palun märkige iga väite taha, kas peate seda väidet valeks, osaliselt õigeks või kindlasti õigeks. Palun vastake kõikidele väidetele nii täpselt kui suudate, isegi siis, kui te ei ole täiesti kindel või väide tundub teile veider. Palun andke oma hinnang lapse käitumisele tema viimase kuue kuu käitumise alusel. Lapse nimi .............................................................................................. Lapse sugu: M N Sünniaeg ........................................................... Vale Osaliselt Kindlasti õige õige Hoolib teiste inimeste tunnetest Püsimatu, üliaktiivne, ei suuda pikka aega paigal püsida Kaebab sageli pea- ja kõhuvalude ning iivelduse üle Jagab meeleldi oma asju (maiustusi, mänguasju, pliiatseid jne) teistega Sageli esineb jonni- või vihahooge Pigem omaette hoidev, tavatseb üksi mängida Üldiselt sõnakuulelik, täidab tavaliselt täiskasvanu korraldused Muretseb paljude asjade pärast, tundub sageli murelik Abivalmis, kui keegi on viga saanud, endast väljas või tunneb end halvasti Vale Osaliselt Kindlasti õige õige Pidevalt nihelev või väänlev Tal on vähemalt üks hea sõber Kakleb sageli teiste lastega või kiusab neid Sageli õnnetu, nukrameelne või nutu äärel Üldiselt meeldib teistele lastele Laseb end kergesti häirida, tähelepanu hajuv Uutes olukordades ärev või klammerduv, kaotab kergesti enesekindluse Vale Osaliselt Kindlasti õige õige Väiksemate laste vastu lahke Sageli valetab või teeb sohki Teised lapsed narrivad või kiusavad teda Aitab sageli teisi (nt vanemaid, õpetajaid, teisi lapsi) Mõtleb enne tegutsemist asjad läbi Varastab kodust, koolist või mujalt Saab paremini läbi täiskasvanute kui omavanustega Palju hirme, kartlik Viib ülesanded lõpuni, hea tähelepanu võime Kas soovite midagi lisada (märkused või tähelepanekud)? 39 Kas olete oma lapsel viimase kuu jooksul üldiselt täheldanud raskusi ühes või mitmes järgmistest valdkondadest: Jah, väikesed Jah, selged Jah, tõsised Ei raskused raskused raskused emotsioonid keskendumisvõime käitumine teiste inimestega läbi saamine Kas need raskused segavad teie lapse igapäevaelu järgmistes valdkondades? Üldse mitte Ainult veidi Üsna palju Väga palju KODUNE ELU SÕPRUSSUHTED ÕPPETTÖÖ KLASSIS VABAAJA TEGEVUSED Allkiri ............................................................................... Kuupäev ...................................... .. Ema/isa/muu (palun täpsustage): Täname Teid vastamise eest © Robert Goodman, 2005 Lisaküsimused: Kas pärast rehabilitatsiooniprogrammiga liitumist on lapse probleemid:  Oluliselt halvenenud  Pisut halvenenud  Ligikaudu samal tasemel  Pisut paranenud  Palju paranenud Kas rehabilitatsiooniprogrammiga liitumine on osutunud kasulikuks mõnel muul moel, andnud näiteks uut teavet või muutnud probleemid talutavamaks?  Üldse mitte  Ainult veidi  Üsna palju  Väga palju 40 Tegevuskava Programmis osaleja nimi: Programmi nimi: kuupäev: EESMÄRK: TEGEVUSKAVA Teenuse Teenuse osutaja/teenust Teenusega seotud otsesed Teenuse maht vahetult osutav eesmärgid (rehabilitatsiooni Tegevused eesmärkide Teenus kood tundides spetsialist alaeesmärgid) saavutamiseks Rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine 1002 Rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine 1003 Füsioterapeudi teenus 2001 Füsioterapeudi grupitöö 2002 Füsioterapeudi pereteenus 2017 Sotsiaaltöötaja teenus 2004 Sotsiaaltöötaja perenõustamine 2005 Sotsiaaltöötaja grupinõustamine 2006 Eripedagoogi teenus 2007 Eripedagoogi pereteenus 2008 Psühholoogi teenus 2010 Psühholoogi grupinõustamine 2012 Psühholoogi grupinõustamine 2011 Ööpäevaringne majutus 3001 Sõidukulude hüvitamine 3002 Kliendi õigused ja kohustused, leping. Allkirjastab lapse saatja või seaduslik esindaja. Põhineb: Euroopa Liidu põhiõiguste hartal; Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonil. AS WASA rajab oma teenuse ning suhtluse kliendiga inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutele ja universaalsetele põhiväärtustele. ÕIGUSED:  Kliendi inimväärikus on puutumatu, spetsialistid austavad ja kaitsevad seda;  Kliendil on enesemääramisõigus ning õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele ning autonoomiale;  Klient annab vaba ja teadliku nõusoleku temale osutatavate teenuste osas seaduses ettenähtud korra kohaselt;  Kliendil on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele;  Kliendil on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust;  Kliendil on õigus oma isikuandmete kaitsele;  Kliendil on õigus sõnavabadusele;  Kliendil on õigus nõuda enda mittediskrimineerimist, sealhulgas mittediskrimineerimist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;  Kliendil on õigus nõuda enda võrdset kohtlemist sooliste tunnuste alusel;  Asutus tunnustab ja austab puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus;  Asutus tunnustab ja austab kliendi õigust sotsiaalkindlustushüvitistele ja sotsiaalteenustele;  Igal kliendil on õigus tutvuda asutuse siseselt mis tahes kandjal säilitatavate dokumentidega oma tervise kohta;  Igal kliendil on õigus pöörduda kaebuse või ettepanekuga asutuse juhtkonna poole;  Kliendil on õigus ja kohustus olla kaasatud rehabilitatsiooniteenuse protsessi.  Kliendil on õigus võtta vajadusel ühendust rehabilitatsiooniteenuse telefonil +372 44 50 756 KOHUSTUSED:  Klient annab nõusoleku programmis osalemiseks kõigis (kolmes) tsüklites, kuna need täiendavad teineteist ning see on vajalik kliendile parima tulemuse saamiseks;  Klient on nõus tsüklite vahepealsel ajal tegema koju kaasa antud harjutusi  On nõus vestlema telefoni teel tsüklitevahelisel perioodil ja andma tagasisidet soovitatud tegevuste täitmise osas.  Rehabilitatsiooniprogrammis tasuma omafinantseeringu;  Klient on kohustatud asutusele teatama oma teenusele mitte tulemisest hiljemalt eelmisel tööpäeval;  Mitteteatamise korral jätab asutus endale õiguse teenust mitte asendada;  Klient on kohustatud asutusse kaasa võtma isikuttõendavad dokumendid  On nõus järgima Taastusravi ja Hotell Wasa kehtestatud majasiseseid eeskirju NB! Hotelli sisekorra ja turvalisuse tagamiseks on hotellis kaamerad. Leping sõlmitakse 2 eksemplaris. Olen tutvunud ja teadlik oma õigustest ja kohustustest: LAPSE NIMI:…………………………..........……………… SEADUSLIKU ESINDAJA NIMI.............................................ALLKIRI:…………........................................... TEENUS ALGAB .................................................. Lisa 3_ PROGRAMMI TULEMUSTE KOKKUVÕTE 43