Lastele hange (viitenumbriga 171537)pakkumuste avamise koosoleku otsus Pakkujale_ Põlva Haigla

AS Põlva Haigla "Tähed on tähtsad" Programmide kinnitamise kriteeriumid Põhjendus (kohustuslik) 1. Rehabilitatsiooniprogramm ning selles seatud 7 eesmärgid ja planeeritud tegevused vastavad sihtrühma vajadustele 1.a. Programmi sihtrühm on kindlaks määratud 2 Programmi sihtrühmaks on Põlvamaa 2.-4. klassi hariduslike erivajadustega õpilased ja nende ning vajalikkus sihtgrupile on põhjendatud ja selgelt pered. Klientidel ei pea olema tuvastatud puude raskusastet, mistõttu käesolevat programmi välja toodud võib nimetada osaliselt ka ennetusprogrammiks, et vältida (hariduslike) erivajadusega laste jõudmist puudega laste gruppi. Teenuse vajadus haridusliku erivajadusega laste sihtgrupile on selge, kuid silmas peab pidama, et rehabilitatsiooniteenuse roll ei ole kompenseerida puuduolevate hariduse omandamist toetavate teenuste puudumist, vaid osutada abi lapsele ja perele, kelle probleemid on komplekssed ja seostuvad mitme eluvaldkonnaga. Kui tegemist on vaid haridusliku erivajadusega on küsitav, miks laps ei saa (õpi)abi haridussüsteemi kaudu (sh logopeedid lasteasutustes). Küsimused, mis vajavad täpsustamist: Kas puudega ja puudeta lapsed sobivad samasse gruppi, kui kõikidele on planeeritud sarnased sekkumised? Võimalik, et õpiraskus võib olla tuvastatud ka kerge intellektipuudega lapsel (kas võiks kaaluda, et ka see sihtgrupp on programmi kaasatud). 1.b. Programmi eesmärgid on kooskõlas 2 Programmi eesmärgid on osaliselt kooskõlas rehabilitatsiooniteenusele seatud eesmärkide ja rehabilitatsiooniteenusele seatud eesmärkide ja riikliku tellimusega. Juhul, kui lapsel ei ole tuvastatud puude raskusastet, siis võib eeldada, et riikliku tellimusega tugiteenuste vajadus on hinnatud Rajaleidja keskuse ning tagatud lasteasutuse pidaja poolt. Puudega lastele osutatakse abi rehabilitatsioonisüsteemi kaudu. 1c. Programmi tegevused toetavad programmi 2 Programmis planeeritud tegevused toetavad programmi eesmärkide saavutamist eesmärkide saavutamist 1d. Programmi tegevusi on arusaadavalt ja 1 Programmi tegevuste kirjeldustes esineb ebaselgust. Täpsustamist vajavad küsimused: põhjalikult kirjeldatud Sotsiaaltöötaja, füsioterapeudi ja logopeedi pereteenuste sisu ei ole arusaadav. Kui osalevad mitme kliendi pered, siis on tegemist grupi- mitte pereteenusega. Nimetatud teenuste segistamine avaldab ka mõju ka programmi eelarvele. Juhime tähelepanu, et teenuste kirjeldused peavad olema kooskõlas sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määruse nr 66 Lisas 1 toodud teenuste kirjeldustega, s.h pere- ja grupiteenuste erisus. S.h vt ka kommentaar 4a. Palume täpsustada, miks on programmis oluline arsti ja füsioterapeudi kaasamine? 2. Rehabilitatsiooniprogramm vastab 4 kaasaegsetele rehabilitatsiooni põhimõtetele, sealhulgas on tõenduspõhine 2a. Programm vastab kaasaegsetele 1 Programmi tegevused vastavad kaasaegsetele rehabilitatsiooni põhimõtetele vaid osaliselt. rehabilitatsiooni põhimõtetele (s.h on esitatud peamiselt on probleemiks kooli vähene kaasamine - õpetajatele saadetakse täitmiseks vaid meeskonnatöö kirjeldus) küsimustik. Positiivne on see, et programmi on kaasatud perekond, antakse koju kaasa harjutused ja nõustatakse perekonda. Täpsustamist vajav teema: programm on planeeritud koolis õppivatele lastele, kellel on hariduslik erivajadus, seetõttu tuleks õpetajat kaasata suuremas mahus (st ka hindamine koolikeskkonnas + soovitused/sekkumised õpetajale ning koostöö Rajaleidjaga) 2b. Programmis on kirjeldatud kasutatavad 1 Planeeritud hindamisvahendid on nimetatud ja osaliselt on nimetatud ka nende autorid, kuid hindamisvahendid (s.h on nimetatud koostajad) ja eksperthinnangu kohaselt ei ole hindamisvahendid ea- ega asjakohased nimetatud, millised spetsialistid neid kasutavad 2c. Programmis on kirjeldatud programmi käigus 1 Kirjeldus programmi käigus kasutatavate rehabilitatsioonimeetodite kohta on puudulik. kasutatavaid rehabilitatsioonimeetodeid ja nimetatud kasutatavate meetodite loojad. 2d. Programmis on kirjeldatud kuidas 1 Programmis on ebaselgelt (puudulikult) kirjeldatud kuidas on meetodeid varem kasutatud rehabilitatsioonimeetodit on varem Eestis või mujal kasutatud programmiga sama või sarnase sihtgrupi puhul ning millised on olnud tulemused 3. Rehabilitatsiooniprogrammi planeeritud 6 tulemused on mõõdetavad ning suurendavad inimese aktiivset osalemist ühiskonnas, sealhulgas on välja toodud planeeritud ja varasemate programmide käigus saavutatud tulemused. 3a. Programmis on kirjeldatud kliendi seisundi 2 Programmis on planeeritud klientide hindamine programmi alguses ja programmi lõpus, hindamist programmi alguses ja lõpus (programmi samuti vahehindamine, mille alusel vajadusel korrigeeritakse tegevuskava. Tulemuste lõpus tehtud hindamine sisaldab ka kliendi hindamisel programmi lõpus järgneb ka programmitegevuste analüüs ja dokumenteerimine. seisundis toimunud muutuste analüüsi). Nii alg-kui lõpphindamisel kasutatakse samu hindamisvahendeid/mõõdikuid, mis on loetletud ka programmi lisas, kuid küsitav on kasutatavate hindamisvahendite asja- ja eakohasus (vt kom 2b) 3b. Programmi kestus on proportsionaalne seatud 2 Programm toimub tsüklitena, mis annab võimaluse klienti pikemalt jälgida/toetada eesmärkide ja tegevustega. Täpsustamist vajav teema: täpsemalt tuleks välja tuua koormus lapsele igas perioodis nt nädala kohta. Kaaluda, et maht ei läheks pere/lapse jaoks liiga intensiivseks 3c. Programmi tulemuslikkus on konkreetsete 2 Hindamisel kasutatakse samu hindamisvahendeid, mis alguses (vt p 3.a kommentaare) mõõdikutega hinnatav, eesmärkide saavutamine Programmi tulemuste sõnastamine on küsitav, nt 60% kliendi vajadus järjepidevate on realistlik. tugimeetmete rakendamisel väheneb. Tegelikult võiks eesmärk olla, et laps on seostatud vajalike tugimeetmetega ja kasutab neid. Programmis seatud mõõdetavaid eesmärke/tulemusi võiks olla rohkem 3d. Programmis on välja toodud programmi esitaja 0 AS Põlva Haigla on varasemalt perioodil 2010-2011 ja 2012-2013 ESF raames piloteerinud poolt varem ellu viidud programmide kolme rehabilitatsiooniprogrammi tööealistele erivajadusega inimestele. Käesolevas tulemuslikkus. programmi kirjelduses on küll toodud viide, et asutusel on programmipõhise teenuse osutamise kogemus ning ka reh teenuse osutamise kogemus laste sihtgrupile, kuid varasemast kogemusest saadud tegevuste tulemuslikkust toodud ei ole 4. Rehabilitatsiooniprogramm on planeeritud 6 kulutõhusalt ja eelarve on läbipaistev. 4a. Programmi kulud vastavad programmis 2 Programmi vormis (Lisa 7) ja Eelarves (Lisa 8) esineb ebatäpsusi. Rehabilitatsiooniprogrammi planeeritud tegevustele. kirjelduses on sotsiaaltöötaja pereteenus toodud 2h (II ja III tsüklis), kuid eelarves on 1 tund. Sotsiaaltöötaja, füsioterapeudi ja logopeedi pereteenused on arusaamatult kirjeldatud. Kui osalevad mitme kliendi pered, siis on tegemist grupi- mitte pereteenusega. Tegemist on küsimustega, mis avaldavad mõju ka programmi eelarvele (eriti pereteenuse vrs grupiteenuse maksumuse erisus) Täpsustamist vajavad küsimused: Teenused 1001 ja 1002 on toodud kogu grupi kohta. Edaspidi tuleks teenuste maht arvestada kliendi kohta; Programmi vormis tsüklite tabeliosas toodud lisainfo nt teenus 2-le perele, osalejad 5+5pere, kogu grupp- tekitab lugedes küsitavusi- sh. kas kõikides tegevustes pole kõik kliendid kaasatud või on toodud osadel juhtudel kordades vms; NB Soovitav üle vaadata sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määruse nr 66 Lisas 1 toodud teenuste kirjeldused, s.h pere- ja grupiteenuste erisus selgeks teha ja vastavalt programmis tegevusi kirjeldada/eelarves esitada 4b. Programmi maksumuse kujunemine on 2 Küsitavus, kas pereteenus on pere-või grupiteenus ning mida täpsemalt tähendavad tabelis läbipaistev. toodud lisainfo (osadel juhtudel kogu grupp, osadel vähem osalejaid) Täpsustamist vajavad küsimused: eelpool toodud teemad selgemalt sõnastada 4c. Programmi maksumus ja planeeritud kulud on 1 Grupiteenuse osutamine pereteenusena ei ole korrektne (vt 4a ja 4b selgitusi) põhjendatud ja optimaalsed. 4d. Programmis kasutatakse integreeritud 1 Programmi vormi sisutekstist on näha, et programmis on planeeritud koostöö teenuseosutamist ja rahastust. võrgustikupartneritega programmi tutvustamiseks. Punkte KOKKU 23 Tööde detailne kirjeldus- Kirjaliku eksperthinnangu koostamine rehabilitatsiooniprogrammidele Astangu Keskuse poolt läbi viidud hanke „sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)“ eesmärgiks on arendada ja osutada rehabilitatsiooniprogramme (edaspidi: programme) erivajadusega lastele. Erivajadusega laste puhul on programmide põhieesmärk eakohase arengu ja võimetekohase hariduse omandamise toetamine ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine. Programmides on oluline roll võrgustikutööl, et ka peale programmi lõppu tagada osalejale tema toimetulekut toetavad kohaliku omavalitsuse ja muud teenused. Hanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)“ raames Töövõtjal, kui erialaeksperdil/erialaliidu esindajal anda eksperthinnang järgmisele rehabilitatsiooniprogrammile järgmistes küsimustes: Koostada kirjalik eksperthinnang järgmisele rehabilitatsiooniprogrammile: AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus " Tähed on tähtsad " Eksperthinnang peab andma vastused järgmistele küsimustele: Hindamisel palun anda hinne küsimusele/kriteeriumile vastavuse osas (punktidega 0-3) ning lisaks põhjendada oma vastust. Punktis 11. saate välja tuua tähelepanekud, mis R- programmi lugedes tekivad, kuid mida ei saa eelpool toodud punktide all välja tuua. Hinnangu andmise skaalad: • vastab täielikult- 3 punkti; • pigem vastab - 2 punkti; • pigem ei vasta -1 punkti; • ei vasta - 0 punkti 1. Kuidas hindate rehabilitatsiooniprogrammi vajalikkust antud sihtgrupile, sh kas antud rehabilitatsiooniprogrammiga on võimalik saavutada soovitud muutus kliendi olukorras? Hinnang: 3 Põhjendus: Rehabilitatsiooniprogramm on antud sihtgrupile (4–7 aastastele kõnehäirega lastele) vajalik, sest:  pakub programmipõhist lähenemist (sisaldab kompleksseid tegevusi)  rehabilitatsiooniteenuse osutajaid piirkonnas on 2, tuginedes Sotsiaalkindlustusameti infole http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/public/rehabilitatsioon/sgr1_120416.pdf Põlva Haiglat ei olnud rehabilitatsiooniteenuse osutajate nimekirjas, samas haigla kodulehe andmetel teenuseid pakutakse  teenuseosutajate juures on pikad järjekorrad, esimene vaba aeg rehabilitatsiooni-teenusele on ühes asutuses 1 nädala või teises asutuses 8 kuu pärast, tuginedes Sotsiaalkindlustusameti infole http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/public/rehabilitatsioon/sgr1_120416.pdf  puudub piisav arv haridusasutustes töötavaid spetsialiste piirkonnas   soovitud muutust kliendi olukorras on võimalik saavutada kui lapsevanemad on olnud piisavalt motiveeritud ja programmi kaasatud ja koolitatud, et teha lapsega koduseid arendavaid tegevusi  eelkõige näen antud programmi vajadust ennetamaks kaasuvaid probleeme – käitumis- ning emotsionaalseid probleeme/häireid 2. Kas teie hinnangul aitavad programmis kasutatavad meetmed kaasa erivajadustega laste eakohase arengu ja võimetekohase hariduse omandamise toetamisele ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamisele? Hinnang: 3 Põhjendus: Programmis kasutatavad meetmed aitavad kaasa erivajadustega laste eakohase arengu ja võimetekohase hariduse omandamise toetamisele ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamisele, kuna:  programmi on haaratud lisaks lastele ka vanemad  programmi partnerid on haridusasutused  programmis kasutatavad meetmed (nii logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi ja teiste spetsialistide poolt rakendatavad) arendavad last mitmekülgselt  vanemate teadlikkust tõstetakse ning neile pakutakse toetust perekohtumiste näol 3. Programmis väljendatud eesmärk ja kavandatavad tegevused toetavad programmi eesmärki (sh kas planeeritav grupi suurus on kirjeldatud meetmete rakendamisel optimaalne)? Hinnang: 2 Põhjendus: Kuna programmis on mitmeid grupitegevusi, siis on 5 liiget grupitegevustes optimaalne, et tagada igale liikmete piisavalt spetsialisti tähelepanu ja juhendamist. Programmist ei selgu, kas moodustatakse kogu tegevusaasta jooksul vaid 1 taoline grupp või on neid rohkem (kas teenuseid saab vaid 5 õpilast või enam). Arvestades vajadust teenuse järele võiks planeeritavaid gruppe olla rohkem. Programmist ei selgu kas teenuseid pakutakse ka vene emakeelega õpilastele ja nende peredele. 4. Programmis kasutatavate standardiseerutud/ standardiseerimata hindamisvahendite kasutamine, pidades silmas programmi eesmärke ja sihtgruppi, on põhjendatud? Hinnang: 1 Põhjendus: Programmis on planeeritud psühholoogi poolt kasutada eesti keelde kohandatud Tugevuste ja raskuste küsimustiku (The Strengths and Difficulties Questionnaire) 11–17 aastastele mõeldud enesekohast vormi ning vanemate ja õpetajate vorme. Samas on 2–4 klassi õpilased tavaliselt vanuses 8–11. Programmi koostajad ei ole põhjendanud, miks nad on valinud küsimustiku, mis ei vasta antud vanusegrupile. Miks näiteks ei valitud hindamisvahendiks „Conners’ Rating Scales-Revised (CRS-R)” või „KIDSCREEN-52 Health- Related Quality of Life Questionnaire for Children and Young People Global HRQoL index” või mingi muu hindamisvahendi, mis vastab antud vanusegrupile? Ei ole välja toodud milliste vahenditega hindab eripedagoog lapse kognitiivset võimekust. Ehk peaks kognitiivset võimekust hindama pigem psühholoog kasutades võimete teste ja eripedagoog hindama õpioskusi ning sotsiaalseid oskusi. Ka need vahendid millega eripedagoog peaks nimetatud oskusi hindama ei ole programmis esitatud. Teiste spetsialistide hindamisvahendid on piisavad. 5. Programmis kasutatavate metoodikate kasutamine, pidades silmas programmi eesmärke ja sihtgruppi, on põhjendatud? Hinnang: 2 Põhjendus: Programmis kasutatavad metoodikad on põhjendatud ning programmi koostajad on põhjendused välja toonud. Metoodikad on mitmekülgsed ning erinevate spetsialistide kasutatavad metoodikad toetavad teineteist ning võimaldavad meeskonnatöö kasutamist. Programmi võiks lisada ka lapsevanemate grupitöö. Lähtudes lugemis- ja kirjutamisraskustega lapse vajadustest võiks suurendada psühholoogi osalust (nii individuaalset tööd õpilasega kui peretööd vanematega) ning vähendada füsioterapeudi ning tegevusterapeudi osalust, kuna programmis kirjeldatud eesmärgid – iseseisvad õpioskused on paranenud, kooliedukus on tõusnud, kliendi sotsiaalsed suhtlemisoskused ja enesehinnang on paranenud, klient on sotsiaalselt aktiivsem (n. osaleb meelepärases huvitegevuses), ebasobiva käitumise ilmingud on vähenenud – on mõjutatavad eelkõige psühholoogilise, eripedagoogilise ja logopeedilise metoodikaga. Ei näe antud programmis vajadust arsti järele, seda ei ole piisavalt põhjendatud. 6. Programmis kavandatavad hindamised on antud sihtgrupi puhul piisavad tegevuste monitooringuks? Hinnang: 2 Põhjendus: Programmis kavandatavad laste hindamised (eelhindamine, vahehindamine ja hindamine programmi lõpus) on vajalikud. Praegu on suur osa tulemuste hindamisest planeeritud läbi koolihinnete või kliendi rahulolu küsimustike. Praegu on programmis nimetatud, et laps läbib programmi kui ta osaleb aktiivselt tegevustes, kuid puudub lapse osalemise aktiivsuse mõõdik. Võiks lisada veel täpsemaid objektiivseid näitajaid (protsent, kui suures osas peavad vanemad tegevustes osalema, kodutööde esitamise protsent jne.) Hindamised on pigem piisavad, kuid selleks kasutatavad metoodikad tuleks esitada ning teha seda lühidalt ja selgelt (konkreetsed kriteeriumid). 7. Programmi ajaline kestvus on proportsionaalne seatud eesmärkide ja tegevustega? Hinnang: 3 Põhjendus: Programm on piisav pigem lugemis- ja kirjutamisraskuste vähendamiseks. Kui on veel kaasnevaid probleeme siis on vajalik leida võimalused töö jätkumiseks. 8. Programmi tulemuslikkus on konkreetsete mõõdikutega hinnatav, sh on programmis seatud eesmärgid realistlikud? Hinnang: 2 Põhjendus: Programmi kirjelduses on välja toodud, et II tsükli lõppedes toimub teenuste hindamine (tsitaat „Hindamistulemustele tuginedes kohandatakse/korrigeeritakse vajadusel tegevuskava”), kuid ei ole välja toodud hindamisvahendeid. Vajab selles osas täiendamist. Eesmärgid on realistlikud, soovitused hindamisvahendite osas olen teinud punktis 6. 9. Programmis on kasutatud uudset lähenemist, st. kaasatud on mõni teenus, mida hetkel rehabilitatsiooniteenusena ei rahastata, aga vajalikkuse põhjendus olemas; Hinnang 3 Põhjendus: Ei ole kasutatud uusi teenuseid, kuid uudne on teenuste kompleksi kasutamine lugemis- ja kirjutamisraskustega laste toetamiseks, sest haridusasutuste saavad nad peamiselt logopeedi ja eripedagoogi teenust. 10. Milliseid tegevusi peate antud programmile vajalikuks lisada, et saavutada programmis soovitud eesmärgid? Pean vajalikuks lisada probrammi grupitöö lapsevanematega, et tõsta vanemate teadlikkust ning toetada ja õpetada neid oma last kodus arendama. Programmi sihtgrupp võiks olla laiem, et toetada ka üldise õpiraskusega ning mitteverbaalse õpiraskusega lapsi. Või luua nende jaoks eraldi programm. 11. Muud kommentaarid/tähelepanekud Programmi tekst on kirjutatud ladusalt, enamasti on väiteid piisavalt selgitatud ja põhjendatud, põhjalikult on avatud lugemis- ja kirjutamisraskuste tausta ning sellega kaasneda võivaid probleeme. Kuna tabelid on esitatud etappide kaupa ja ühe kliendi lõikes, on veidi keeruline saada tervikpilti. Tööde detailne kirjeldus- Kirjaliku eksperthinnangu koostamine rehabilitatsiooniprogrammidele Astangu Keskuse poolt läbi viidud hanke „sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)“ eesmärgiks on arendada ja osutada rehabilitatsiooniprogramme (edaspidi: programme) erivajadusega lastele. Erivajadusega laste puhul on programmide põhieesmärk eakohase arengu ja võimetekohase hariduse omandamise toetamine ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine. Programmides on oluline roll võrgustikutööl, et ka peale programmi lõppu tagada osalejale tema toimetulekut toetavad kohaliku omavalitsuse ja muud teenused. Hanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)“ raames Töövõtjal, kui erialaeksperdil/erialaliidu esindajal anda eksperthinnang järgmisele rehabilitatsiooniprogrammile järgmistes küsimustes: Koostada kirjalik eksperthinnang järgmisele rehabilitatsiooniprogrammile: AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus " Tähed on tähtsad " Eksperthinnang peab andma vastused järgmistele küsimustele: Hindamisel palun anda hinne küsimusele/kriteeriumile vastavuse osas (punktidega 0-3) ning lisaks põhjendada oma vastust. Punktis 11. saate välja tuua tähelepanekud, mis R- programmi lugedes tekivad, kuid mida ei saa eelpool toodud punktide all välja tuua. Hinnangu andmise skaalad: • vastab täielikult- 3 punkti; • pigem vastab - 2 punkti; • pigem ei vasta -1 punkti; • ei vasta - 0 punkti Hindamiskriteeriumid Hinnang punktid (0-3) 1. Kuidas hindate rehabilitatsiooniprogrammi vajalikkust antud sihtgrupile, s.h kas antud rehabilitatsiooniprogrammiga on võimalik saavutada soovitud muutus kliendi olukorras? 3 Põhjendus: Rehabilitatsiooniprogramm on vajalik antud sihtgrupile, kuna oleme liikunud Eestis viimasel aastakümnel selles suunas, et pakkuda haridust, tuge ja arenguvõimalust kõigile õppuritele arvestades seejuures nende isikupära ja võimekust. Samuti on hariduslike erivajadustega õpilaste elukohajärgsesse kooli kaasatuse hulk viimaste aastate jooksul tõusnud. Meie koolisüsteemis õpib ligi 20% lapsi, keda on oluline eriliselt toetada ja pakkuda neile veidi suuremat tähelepanu. Õigeaegne erivajaduse märkamine, sellega pidev tegelemine ja toe pakkumine tagab selle, et koolist väljalangevuse protsent on langeb. Selle mõjuna omakorda paranevad võimalused edasiõppimiseks ja toimetulekuks elus. Probleeme on kirjeldatud ja neid on püütud ka lahti seletada, aga seda ei ole tehtud piisava süsteemsusega, vaid tundub, et on võetud katkeid nii siit kui sealt. Näiteks milleks on vaja punktis E. Programmi peamised põhimõtted kirjeldada „1984. a USA Commissi on on Reading`u raportit või 1997. a alates USA Riikliku Laste Terviseinstituudi uurimust“, jne. 2. Kas teie hinnangul aitavad programmis kasutatavad meetmed kaasa erivajadustega 2 laste eakohase arengu ja võimetekohase hariduse omandamise toetamisele ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamisele? Põhjendus: Programmis kasutatavad meetmed on valdavalt vastavuses programmi eesmärkidega, projekti tegevused on suunatud sihtgrupi arengu ja võimetekohase hariduse omandamise toetamiseks ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamisele . Programmis plaanitud meetmed on suunatud klientidele teenuste osutamiseks sidudes omavahel erinevad tegevusvaldkonnad, kus väidetavalt peaks olema/võiks olla lähtudes programmist ülekaalus logopeedi ja eripedagoogi teenus, mis aga praegusel juhul programmi tegevustest välja ei tule, va üks lause alajaotuses II punkt 4. Kokkuvõte „Grupitööd on kavandatud võrdses mahus kõigile osalejatele, individuaalteenuse osas on ülekaalus logopeedi ja eripedagoogi teenus…“ Ka samas olevas tsüklite sisu kirjeldamises ei tule otseselt välja programmi põhitegevus – kõne ja kognitiivsete oskuste arendamine. 3. Programmis väljendatud eesmärk ja kavandatavad tegevused toetavad programmi 2 eesmärki? (s.h kas planeeritav grupi suurus on kirjeldatud meetmete rakendamisel optimaalne) Põhjendus Kavandatavad tegevused tulenevad nii taotleja varasemast kogemusest töös analoogilise sihtgrupiga ning probleemi ja olukorra kirjeldusest ning toetavad osaliselt programmi eesmärkide saavutamist. Planeeritava grupi suurust ei ole programmis välja toodud. Küsitavusi tekitab sihtgrupi piiritlemine 2.-4. klassiga. Varase märkamise ja sekkumise põhimõtete alusel on oluline silmas pidada, et kõikidel puuetega ja riskilastel ning nende peredel tekiks õigel ajal kontakt vajalike spetsialistide ja tugisüsteemidega ning nad saaksid õigeaegset abi. Seega oleks mõistlik juba 1.klassi teises pooles probleemide ilmnemisel nendega tegelema hakata ja need õpilased võiksid kirjutamis- ja lugemisraskuste osas abi ning toetust saada. Samuti võib juhtuda, et mõni 5. või ka 6.klassis õppija vajab abi (tema lugemise ja kirjutamise tase võib olla 3. või 4.klassi õpilasega samal tasemel) ning ka tema võiks programmis osaleda ning tegutseda edukalt koos 3.-4.klassist moodustatud rühmaga. Seega oleks mõistlik sihtgruppi täpsustada ja lisada, milliste ühetaoliste vigade/raskuste olemasolul, millise kõne arengu tasemega või milliste õpiraskustega lastest oleks võimalik ühiseid õppijate gruppe moodustada. Programmis planeeritavad tegevused toetavad üldjoontes programmi eesmärkide saavutamist, kuid neid ei ole tegevuskavas ülevaatlikult ja arusaadavalt kirjeldatud ning jäävad seetõttu lugejale ebaselgeks ja nende planeerimine arusaamatuks. Näiteks Tegevuskava I tsükkel (6 nädalat) on võimalik välja lugeda, et sel perioodil pakutakse eripedagoogi teenust kaks korda ja eripedagoogi pereteenust üks kord, logopeedi teenust neli korda ja logopeedi pereteenust üks kord. Neljandal nädalal ei pakuta ühtegi teenust ja kuuendal nädalal ainult kahte teenust (logopeedi ja tegevusterapeudi teenus). Täpsemad 2 selgitused selles osas puuduvad. Hindajana teen ettepaneku alustada sel perioodil eripedagoogil ja logopeedil tööd ühetasemeliste väikeste rühmadega (2-3 last rühmas), seda enam, et tegemist on HEV1 rühma kuuluvate lastega, kes suudavad koos töötada ja kelle puhul väikeses rühmas töö on last igati arendav, huvitav ja koostööoskusi kujundav ning ka programmi ressursse säästev. II tsüklis ei ole arusaadav sekkumisloogika ja põhjendus, kuidas on omavahel seotud kogus ja lisainfo. Logopeedi pereteenus, 1.-6. nädal, 1 pere, 7.- 8. nädal 2 pere, kogus 1 tk? Tegevusterapeudi pereteenus 1.-5. nädal teenus 2-le perele 1x nädalas, kogus 1 tk? Füsioterapeudi pereteenus 3.-8. nädal teenus 2-le perele 1x nädalas? 4. Programmis kasutatavate standardiseerutud/ standardiseerimata hindamisvahendite 2 kasutamine, pidades silmas programmi eesmärke ja sihtgruppi, on põhjendatud Põhjendus: Programmis on kirjeldatud kasutatavaid hindamisvahendeid ja nimetatud, millised spetsialistid neid kasutavad. Logopeedidel ja eripedagoogidel eesti keelel põhinevad kooliealistele lastele mõeldud standardiseeritud hindamisvahendid puuduvad. Kasutatakse kogemuspõhist hindamist. Programmi Lisas 2 on küll mainitud eesti keelel baseeruvat 5–6-aastaste laste kõnetesti (Aid, Hallap, Mäll, Padrik, 2013), kuid see ei ole sobiv selle programmi puhul. Funktsionaalse lugemisoskuse kontrolliks on toodud välja tekstid, autorid K. Sunts, T. Koitjärv. Siin tahaks tähelepanu pöörata just eripedagoogilise ettevalmistusega autorite tekstide kasutamise vajadusele. T. Koitjärv on küll väga tubli klassiõpetaja ja tal on huvitavaid materjale, aga ta ei ole eripedagoog ning seetõttu ei ole mitte kõik tema poolt koostatud materjalid logopeediliseks ja/või eripedagoogiliseks hindamiseks sobivad. Psühholoogiliste hindamisvahendite juures on vaja täpsustada, mis küsimustike, testidega jne on tegu, kas asutusel on õigus või litsents neid kasutada ja kas isik, kes neid hindamisvahendeid kasutab on läbinud selle teemalise koolituse ja talle on antud luba vastavate hindamisvahendite kasutamiseks. 5. Programmis kasutatavate metoodikate kasutamine, pidades silmas programmi 3 eesmärke ja sihtgruppi, on põhjendatud Põhjendus Programmis kasutatavate metoodikate kasutamine on sobilik. 6. Programmis kavandatavad hindamised on antud sihtgrupi puhul piisavad tegevuste 3 monitooringuks Põhjendus 3 Programmis kavandatavad hindamised on antud sihtgrupi puhul mõistlikud. Programmis on kirjeldatud kliendi seisundi hindamist programmi alguses, II tsükli lõpus ja lõpus. Andmeid võrreldakse, lõppetulemusena rakendatakse kvalitatiivset analüüsi. 7. Programmi ajaline kestvus on proportsionaalne seatud eesmärkide ja tegevustega 3 Põhjendus Programmi kestus on kooskõlas seatud eesmärkide ja tegevustega. 8. Programmi tulemuslikkus on konkreetsete mõõdikutega hinnatav, sh on programmis 2 seatud eesmärgid realistlikud Põhjendus Jääb ebaselgeks, milline on prognoositava tulemuse saavutamise indikaator ja mille alusel programmi koostaja on prognoosinud tulemused ning selle väljendamise. Kas konkreetse kliendi tulemus on paranenud 80% või on programmis osalejatest 80% tulemused paranenud? See vajab täpsustamist. 9. Programmis on kasutatud uudset lähenemist, st. kaasatud on mõni teenus, mida hetkel 2 rehabilitatsiooniteenusena ei rahastata, aga vajalikkuse põhjendus olemas Põhjendus Programmipõhine lähenemine 10. Milliseid tegevusi peate antud programmile vajalikuks lisada, et saavutada programmis soovitud eesmärgid? 11. Muud kommentaarid/tähelepanekud Kuna tegemist programmi käsiraamatuga, mis peab olema arusaadav ja üheselt mõistetav igale lugejale, siis tuleks töö vormistamise osas silmas pidada järgmist: 1) reavahe 1,5; 2) lõikude eraldamine; 3) korrektne viitamine läbivalt kogu töö ulatuses; 4) kasutatud materjalide loetelu korrastamine; 5) kirjavigade parandamine. 4 Saatja: Margery Roosimaa Saatmisaeg: 9. mai 2016. a. 15:14 Adressaat: [email protected] Koopia: [email protected]; Grete Pihlakas Teema: Hange viitenumbriga 171537 Manused: SA Põlva Haigla.docx; Eksperthinnang 1 Põlva Haigla programmile.docx; Eksperthinnang 2 Põlva Haigla programmile.docx Kategooriad: OLULINE Tere, Käesolevaga anname teada, et toimunud on hanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)" Pakkumiste hindamise koosolekud, mille tulemusena on Pakkumuste hindamise komisjoni otsus anda Pakkujatele võimalus enda Pakkumusi täiendada. Kirja lisast leiate hindamiskomisjoni hinded ja põhjendused hinnete kohta ning eksperthinnangud. Pöörame tähelepanu, et vastavalt Hankedokumendi p 8.7. peab Pakkuja edukaks tunnistamise otsuse aluseks programm koguma vähemalt 32 punkti. Ühegi kriteeriumi puhul (v.a varem elluviidud programmi tulemuslikkus (p.8.5.3.4.), kui asutus pole varem programmi ellu viinud) ei tohi olla hindeks 0. Komisjoni otsus: 1. Puudega laste osakaal programmi piloteerimisel peab olema vähemalt 60% kuna hanke eesmärk on välj teenusena osutatav programm. Piloteerides programmi sekkumisi lastega, kellel ei ole tuvastatud puude sekkumised on hiljem sobivad, asjakohased ja piisavad sotsiaalse rehabilitatsiooni programmina, mis on 2. Esitada asutustele hindamiskomisjoni tabelis toodud hinded ning põhjendused, samuti eksperthinnangu hindamiskomisjoni tähelepanekutele ja märkustele täiendada; 3. Korraldada kohtumine pakkujatega rääkimaks läbi programmi vorm, täpsustada pakkumusi jm 18.05.20 teada 12.05.2016 kuupäevaks e-posti aadressile [email protected] 4. Täiendatud ja täpsustatud pakkumuste esitamise tähtaeg mitte hiljem kui 26.05.2016 kell 15:00. Uues vorm) ja Hankedokumendi Lisa 8 (eelarve vorm) Pakkumused esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti Hilisemalt esitatud täpsustatud ja täiendatud pakkumusi vastu ei võeta ja need tagastatakse ning pakkum Lugupidamisega, Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga Margery Roosimaa Arendusspetsialist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tel +372 687 7254 mob +372 5682 9105 [email protected] Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee Saatja: Margery Roosimaa </o=Sotsiaalministeerium/ou=First Administrative Group/cn=Recipients/cn=margery.roosimaa> Saaja: [email protected], [email protected], Grete Pihlakas Teema: Hange viitenumbriga 171537 Tere, Käesolevaga anname teada, et toimunud on hanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)" Pakkumiste hindamise koosolekud, mille tulemusena on Pakkumuste hindamise komisjoni otsus anda Pakkujatele võimalus enda Pakkumusi täiendada. Kirja lisast leiate hindamiskomisjoni hinded ja põhjendused hinnete kohta ning eksperthinnangud. Pöörame tähelepanu, et vastavalt Hankedokumendi p 8.7. peab Pakkuja edukaks tunnistamise otsuse aluseks programm koguma vähemalt 32 punkti. Ühegi kriteeriumi puhul (v.a varem elluviidud programmi tulemuslikkus (p.8.5.3.4.), kui asutus pole varem programmi ellu viinud) ei tohi olla hindeks 0. Komisjoni otsus: 1. Puudega laste osakaal programmi piloteerimisel peab olema vähemalt 60% kuna hanke eesmärk on välja töötada hiljem sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusena osutatav programm. Piloteerides programmi sekkumisi lastega, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet ei anna kindlust, et osutatavad sekkumised on hiljem sobivad, asjakohased ja piisavad sotsiaalse rehabilitatsiooni programmina, mis on suunatud puude raskusastet omavatele lastele. 2. Esitada asutustele hindamiskomisjoni tabelis toodud hinded ning põhjendused, samuti eksperthinnangud ning anda asutustele aega programme vastavalt hindamiskomisjoni tähelepanekutele ja märkustele täiendada; 3. Korraldada kohtumine pakkujatega rääkimaks läbi programmi vorm, täpsustada pakkumusi jm 18.05.2016 kell 14.00-17.00. Kohtumisest osalemisest anda teada 12.05.2016 kuupäevaks e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> 4. Täiendatud ja täpsustatud pakkumuste esitamise tähtaeg mitte hiljem kui 26.05.2016 kell 15:00. Uuesti esitada Hankedokumendi Lisa 7 (programmi vorm) ja Hankedokumendi Lisa 8 (eelarve vorm) Pakkumused esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> . Hilisemalt esitatud täpsustatud ja täiendatud pakkumusi vastu ei võeta ja need tagastatakse ning pakkumused lükatakse tagasi. Lugupidamisega, Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga Margery Roosimaa Arendusspetsialist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tel +372 687 7254 mob +372 5682 9105 [email protected] <mailto:[email protected]> Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee <http://www.astangu.ee/>