dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Väljaminev kiriAvalik

Lastele hange (viitenumbriga 171537)pakkumuste avamise koosoleku otsus Pakkujale_ Pärnu Haigla

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus · 20. mai 2016
Viit
6-12.6/409-1
Registreeritud
20. mai 2016
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Haigla SA
Funktsioon
6 Arendustegevus
Sari
6-12.6 Eakate rehabilitatsiooniprogrammid
Toimik
6-12.6/2016
Vastutaja
Kristi Viisimaa

Failid

  • 📎Eksperthinnang Pärnu Haigla programmile.pdf377 KB
  • 📎Hange viitenumbriga 171537 1.pdf205 KB
  • 📎Message 2.msg152 KB
  • 📎SA Pärnu Haigla.pdf164 KB

Sisu (failidest)

Tööde detailne kirjeldus- Kirjaliku eksperthinnangu koostamine rehabilitatsiooniprogrammidele Astangu Keskuse poolt läbi viidud hanke „sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)“ eesmärgiks on arendada ja osutada rehabilitatsiooniprogramme (edaspidi: programme) erivajadusega lastele. Erivajadusega laste puhul on programmide põhieesmärk eakohase arengu ja võimetekohase hariduse omandamise toetamine ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine. Programmides on oluline roll võrgustikutööl, et ka peale programmi lõppu tagada osalejale tema toimetulekut toetavad kohaliku omavalitsuse ja muud teenused. Hanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)“ raames Töövõtjal, kui erialaeksperdil/erialaliidu esindajal anda eksperthinnang järgmisele rehabilitatsiooniprogrammile järgmistes küsimustes: Koostada kirjalik eksperthinnang järgmisele rehabilitatsiooniprogrammile: SA Pärnu Haigla "Rehabilitatsiooniprogramm laste ja noorukite vaimse tervise toetamiseks“ Eksperthinnang peab andma vastused järgmistele küsimustele: Hindamisel palun anda hinne küsimusele/kriteeriumile vastavuse osas (punktidega 0- 3) ning lisaks põhjendada oma vastust. Punktis 11. saate välja tuua tähelepanekud, mis R-programmi lugedes tekivad, kuid mida ei saa eelpool toodud punktide all välja tuua. Hinnangu andmise skaalad: • vastab täielikult- 3 punkti; • pigem vastab - 2 punkti; • pigem ei vasta -1 punkti; • ei vasta - 0 punkti 1. Kuidas hindate rehabilitatsiooniprogrammi vajalikkust antud sihtgrupile, s.h kas antud rehabilitatsiooniprogrammiga on võimalik saavutada soovitud muutus kliendi olukorras? (hinnang 1,5 ) Põhjendus: Arvestades, et suur osa vaimse tervise probleemidega lapsi jääb asjakohase ravita, on rehabilitatsiooniprogrammid igati põhjendatud antud sihtgrupile. Samas programmi soovitakse kaasata väga erineva vanuse (ja sellest tulenevalt erinevate arenguliste ülesannetega), ja erinevate vaimse tervise probleemidega lapsi, kellele rakendatakse sõltumata vanusest või vaimse tervise probleemist teenuseid universaalselt. Kui programmi kaasatakse lapsed, kel vanusevahemik ja vaimse tervise probleemid nii ulatuslikult varieeruvad, siis on küsitav, kas soovitud muutusi on kõigile võimalik saavutada nende tegevustega. Nt on raskendatud grupis osutavate teenuste rakendamine (kuna grupis on 10 inimest, siis ka alagruppe ei pruugi võimalikult homogeenseid saada). Lastevanemate huvi osaleda tugi- ja koolitusgrupis on vähene, kui see ei käsitle nende lapse arenguvajadustega kooskõlas olevaid teemasid. Samuti soovitakse kaasata nii neid lapsi, kel risk vaimse tervise kujunemiseks kui ka neid, kel juba diagnoositud psüühikahäire. Samas nõuavad need kaks rühma erinevaid sekkumisi, ning ka sekkumiste intensiivsus varieerub. Iseenesest on väga oluline ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist, ent erinevas vanuses ilmnevad erinevad vaimse tervise riskitegurid, ning programmi tegevused ei ole kavandatud nende riskide mõju vähendamisele. Pigem on tegemist aktiivsete ravisekkumistega, mitte ennetustegevustega. Viimastele ei ole ka põhjendatud aktiivne pereteraapia, vaid pigem erinevad vanemlusprogrammid, nt nagu ka hetkel Eestis igas maakonnas piloteeritav vanemlusprogramm „Imelised aastad“, kus lähtuvalt lapse vanusest varieerub ka programmi sisu. Samuti ei ole sellise grupi kaasamine kooskõlas programmi eesmärgiga ennetada lapse või noore toimetuleku halvenemist vaimse tervise häiretest tingituna. 2. Kas teie hinnangul aitavad programmis kasutatavad meetmed kaasa erivajadustega laste eakohase arengu ja võimetekohase hariduse omandamise toetamisele ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamisele? (hinnang 2) Põhjendus: Programmi kaasatakse lapsed, kes on kogenud vähemalt paari kuu jooksul suhtlemisprobleeme, õppimis- ja keskendumisraskuseid, traumat, kohanemisraskuseid, söömishäireid, meeleoluhäireid, käitumishäireid, sõltuvusi või tundeeluhäireid. Peamised tegevused on suunatud emotsiooni regulatsiooni oskuste tõhustamisele (ehkki on küsitav, kas loovteraapia noorukitele on parim sekkumisviis), usalduslike peresuhete hoidmisele, turvatunde suurendamisele, mis pikemas perspektiivis aitab pere hoolduskoormust vähendada. Samas on kaheldav, et programm suudab saavutada alaeesmärgi: hariduse omandamine vastavalt oma võimetele, sest võrgustikutöö kooliga on minimaalne, ning ei ole kavandatud otseseid tegevusi akadeemilise enesetõhususe suurendamiseks. 3. Programmis väljendatud eesmärk ja kavandatavad tegevused toetavad programmi eesmärki? (s.h kas planeeritav grupi suurus on kirjeldatud meetmete rakendamisel optimaalne) (hinnang 1,5) Põhjendus: Programmi üldeesmärgid on: ennetada lapse või noore toimetuleku halvenemist vaimse tervise häiretest tingituna; laps/nooruk tuleb vastavalt võimetele toime üldhariduskoolis õppimisega; peresiseselt on paranenud suhted või säilinud head suhted; lapse/nooruki teadlikus vaimsest tervisest ja selle hoidmisest on tõusnud, last/noorukit ümbritsed sotsiaalne võrgustik on toetav. Pereteraapia, loovteraapia (lastel), vanemate tugi- ja koolitusgrupp toetavad programmi eesmärkide saavutamist. Sotsiaaltöötaja teenus 11 korda ei ole piisavalt põhjendatud. Nt rõhutatakse korduvalt, et programmi võetakse motiveeritud lapsi ja koostöövalmis peresid, sama on sotsiaaltöötaja teenusena toodud pere motiveerimine. Vanemluse alal nõustamine on mitme teenusega juba kaetud (pereteraapia, vanemate tugigrupp), ning sotsiaaltöötaja eraldi teenus oleks dubleerimine. Pealegi on olemas vanemlusprogrammid, mis oma tõenduspõhisust demonstreerinud. Võrgustikutöö nii sotsiaaltöötaja teenuse osana kui võrgustikutööna on väga umbmääraselt sõnastatud, ning jääb ebamääraseks, kuidas saavutatakse programmi alaeesmärk: laps/nooruk tuleb vastavalt võimetele toime üldhariduskoolis õppimisega. Alternatiivina võiks kaaluda eripedagoogi kaasamist. 4. Programmis kasutatavate standardiseerutud/ standardiseerimata hindamisvahendite kasutamine, pidades silmas programmi eesmärke ja sihtgruppi, on põhjendatud (hinnang 0) Põhjendus: Programmis lk 17 on toodud “Vaimse tervise õde saab kliendi ja tema vanematega täita hinnangu koostamiseks erinevaid teste lapse arengu ja toimetuleku kohta, mis aitavad määrata, kas lapsel on risk mõne häire kujunemiseks või et tegemist võib olla diagnoosimata häirega (psühhiaatri vastuvõtt vajalik)”. Samal leheküljel on toodud loetelu võimalikest küsimustikest “….küsimustikud-testid (nt Children`s Depression Inventory - CDI; Beck Depression Inventory - BDI; Emotsionaalse Enesetunde Küsimustik - EEK-2; Children´s Global Assessment Scale - CGAS, Global Assessment of Functioning - GAF), saadud info fikseerimine RFK kontroll-loendisse kodeeritult (Lisa 4)“. Väljatoodud testide loetelu on väga juhuslik, ning nende küsimustikega ei ole võimalik hinnata lapse arengut ja toimetulekut. Ainukene sõeltest selles loetelus, mis sobiks meeleolu- ja ärevushäirete skriinimiseks, on EEK-2, mis on välja töötatud täiskasvanute valimil, aga sellel puuduvad noorukite normid. Seega ei ole võimalik nende küsimustikega tuvastada ei kõrge vaimse riskiga lapsi, keda täiendavalt suunata psühhiaatrile, rääkimata diagnoositud häire tuvastamisest. Kuna programmi kaasatavate laste vanusevahemik on väga lai, siis on ka vajalik rakendada eakohaseid ja sobivaid küsimustikke (koolieelikud ei ole võimelised täitma enesekohaseid küsimustikke), rääkimata vajadusest hinnata väga laia psüühikahäirete sümptomite spektrit. 5. Programmis kasutatavate metoodikate kasutamine, pidades silmas programmi eesmärke ja sihtgruppi, on põhjendatud (hinnang 2) Põhjendus: Pereteraapia on laste- ja noorukite ravis mitmete häirete puhul tõendanud oma efektiivsust. Loovteraapia lastel on põhjendatud. 6. Programmis kavandatavad hindamised on antud sihtgrupi puhul piisavad tegevuste monitooringuks (hinnang 2) Põhjendus: Hindamisi on planeeritud nii programmi alguses, kestel kui lõpus. Erinevalt punktist 4 on siin välja toodud konkreetne sekkumise/seansi mõju hindav mõõdik, mida kõik spetsialistid rutiinselt kasutavad. Samas ei ole toodud mõõdikuid, mis lubaks nt hinnata selliseid tulemusi nagu lk 14 sõnastatud „Programmi läbimise tulemusel paraneb lapse käitumine“, „Programmi läbimise tulemusel on lapse sotsiaalselt tõrjutuse tunne vähenenud“ jne. 7. Programmi ajaline kestvus on proportsionaalne seatud eesmärkide ja tegevustega; (hinnang 2) Põhjendus: Ajaline kestvus on optimaalne. 8. Programmi tulemuslikkus on konkreetsete mõõdikutega hinnatav, sh on programmis seatud eesmärgid realistlikud; (hinnang 1) Põhjendus: Ei ole toodud mõõdikuid, mis lubaks nt hinnata selliseid tulemusi nagu lk 14 sõnastatud „Programmi läbimise tulemusel paraneb lapse käitumine“, „Programmi läbimise tulemusel on lapse sotsiaalselt tõrjutuse tunne vähenenud“ “Programmi läbimise tulemusel paraneb lapse võime osaleda õppetöös” jne. Seda püütakse ilmselt intervjuu abil täpsustada, aga võiks kasutada standardiseeritud hindamisvahendeid. 9. Programmis on kasutatud uudset lähenemist, st. kaasatud on mõni teenus, mida hetkel rehabilitatsiooniteenusena ei rahastata, aga vajalikkuse põhjendus olemas; (hinnang 1) Põhjendus: Ei ole kaasatud uudset teenust. 10. Milliseid tegevusi peate antud programmile vajalikuks lisada, et saavutada programmis soovitud eesmärgid? Ehkki programmis on mainitud koostööpartneritena Rajaleidja keskust, jääb selgusetuks, kuidas võrgustiku koostöö ikkagi toimib. Puuduvad tegevused õpioskuste parendamiseks, seetõttu võiks kaaluda eripedagoogi teenuste rakendamist. 11. Muud kommentaarid/tähelepanekud Ettepanek on kitsendada laste vanusegruppi ja vaimse häirete sümptomaatikat, et kaasata programmi homogeensem grupp. Samuti vähendada dubleerivaid tegevusi. SA Pärnu Haigla "Rehabilitatsiooniprogramm laste ja noorukite vaimse tervise toetamiseks" Programmide kinnitamise kriteeriumid Põhjendus (kohustuslik) 1. Rehabilitatsiooniprogramm ning selles seatud 7 eesmärgid ja planeeritud tegevused vastavad sihtrühma vajadustele 1.a. Programmi sihtrühm on kindlaks määratud 1 Programmi sihtrühmaks on 4-17 aastased vaimse tervise probleemidega lapsed ja noored, ning vajalikkus sihtgrupile on põhjendatud ja selgelt kellel on risk vaimse tervise häire kujunemisevõi kellel on juba diagnoositud psüühikahäire välja toodud (v.a. vaimupuue). Küsimused, mis vajavad täpsustamist: kuidas toimub sobivate gruppide komplekteerimine. Arvestades suurt vanusevahemikku ja väga erinevaid vaimse tervise seisundeid/häireid, on keeruline komplekteerida koos toimivaid gruppe, planeerida programmi eesmärke ning sekkumisi. Kui programmi kaasatakse lapsed, kel vanusevahemik ja vaimse tervise probleemid nii ulatuslikult varieeruvad, siis on küsitav, kas soovitud muutusi on kõigile võimalik saavutada programmis planeeritud nende tegevustega. 1.b. Programmi eesmärgid on kooskõlas 2 Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärgid on kooskõlas rehabilitatsiooniteenusele seatud rehabilitatsiooniteenusele seatud eesmärkide ja eesmärkide ja riikliku tellimusega. riikliku tellimusega 1c. Programmi tegevused toetavad programmi 2 Sihtgrupina on nimetatud erineva vanuse ja probleemi raskusastmega lapsed ja noored - ei eesmärkide saavutamist ole kindlust, et kõikidele sobivad samad tegevused, sama mahuga (või tuleks sõltuvalt vanusest/häireist tegevusi diferentseerida). S.h vt kommentaar 1a 1d. Programmi tegevusi on arusaadavalt ja 2 Programmi tegevuste kirjelduses on ebaselgust (osaliselt on puudu teenuste sisu kirjeldus - põhjalikult kirjeldatud näiteks, mida teeb vaimse tervise õde, loovterapeut. Osadel juhtudel leiab infot programmi eri osadest, kuid puudub selgus kas programmi vormi pt VI p C. Sekkumiste all toodud õe teenuse maht nt käib programmi vormi pt VI p B Hindamise ja planeerimise punkti all toodud kirjelduse kohta?) Programmis planeeritud tegevused on enamasti küll välja toodud, kuid ei ole sotsiaalkaitse ministri määruses toodud rehabilitatsiooniteenustena, näiteks on toodud programmi vormi pt VI p C. Sekkumiste all pereteraapia, kus sisust on aru saada, et on mõeldud nii psühholoogi pereteenust kui tõenäoliselt ka sotsiaaltöötaja pereteenust. Lisaks pöörame tähelepanu kommentaarile 4a 2. Rehabilitatsiooniprogramm vastab 8 kaasaegsetele rehabilitatsiooni põhimõtetele, sealhulgas on tõenduspõhine 2a. Programm vastab kaasaegsetele 3 Programmi tegevused vastavad kaasaegsetele rehabilitatsiooni põhimõtetele, sh on rehabilitatsiooni põhimõtetele (s.h on esitatud väljatoodud multidistsiplinaarsus, isikukesksus jm. Programmis on toodud meeskonnatööde meeskonnatöö kirjeldus) kirjeldus 2b. Programmis on kirjeldatud kasutatavad 1 Planeeritud hindamisvahendid on ja nende on autorid nimetatud, kuid eksperthinnangu hindamisvahendid (s.h on nimetatud koostajad) ja kohaselt ei ole ea- ega asjakohased. nimetatud, millised spetsialistid neid kasutavad 2c. Programmis on kirjeldatud programmi käigus 2 Programmis on kirjeldatud programmi käigus kasutatavad rehabilitatsioonimeetodid kasutatavaid rehabilitatsioonimeetodeid ja nimetatud kasutatavate meetodite loojad. 2d. Programmis on kirjeldatud kuidas 2 Programmis on vähesel määral kirjeldatud kuidas rehabilitatsioonimeetodit on varem Eestis rehabilitatsioonimeetodit on varem Eestis või mujal või mujal kasutatud programmiga sama või sarnase sihtgrupi puhul ning millised on olnud kasutatud programmiga sama või sarnase sihtgrupi tulemused puhul ning millised on olnud tulemused 3. Rehabilitatsiooniprogrammi planeeritud 6 tulemused on mõõdetavad ning suurendavad inimese aktiivset osalemist ühiskonnas, sealhulgas on välja toodud planeeritud ja varasemate programmide käigus saavutatud tulemused. 3a. Programmis on kirjeldatud kliendi seisundi 2 Programmi alguses ja lõpus on planeeritud hindamised ning lõpus tulemuste analüüs. hindamist programmi alguses ja lõpus (programmi Programmi kestel on planeeritud kaks korda meeskonnatööd lastepsühhiaatri eestvedamisel. lõpus tehtud hindamine sisaldab ka kliendi Täpsustamist vajavad küsimused: Eksperthinnangu alusel ei ole kõik kasutatavad seisundis toimunud muutuste analüüsi). hindamisvahendid ea- ja asjakohased, soovitame need üle vaadata 3b. Programmi kestus on proportsionaalne seatud 2 Programmi kestus on proportsionaalne seatud eesmärkide ja tegevustega. eesmärkide ja tegevustega. 3c. Programmi tulemuslikkus on konkreetsete 2 Programmi hindamisel kasutatakse RFK põhist hindamisvahendit. Osad tulemused on mõõdikutega hinnatav, eesmärkide saavutamine arusaamatud, kuidas neid mõõdetakse (nt kuidas hinnatakse sotsiaalse tõrjutuse tunde on realistlik. vähenemist; lapse enesehinnangu tõusu jms) 3d. Programmis on välja toodud programmi esitaja 0 SA Pärnu Haigla ei ole varasemalt rehabilitatsiooniprogrammi osutanud poolt varem ellu viidud programmide tulemuslikkus. 4. Rehabilitatsiooniprogramm on planeeritud 4 kulutõhusalt ja eelarve on läbipaistev. 4a. Programmi kulud vastavad programmis 1 Programmi vormis (Lisa 7) ja Eelarves (Lisa 8) esineb ebatäpsusi ning esitatu on sõnastatud planeeritud tegevustele. nii, et omavahel on keeruline kokku viia Lisa7 ja Lisa 8 kirjutatut. Näiteks: Programmi vormi VI peatüki sekkumiste osas on toodud vaimse tervise õe konsultatsioon ja pereteenus- kaks korda programmis osalemise alguses, vajadusel rohkem- Lisa 8-s on toodud õe pereteenus mahuga 4 tundi. Esineb erisus teenuse mahus lisaks on erinev tunnihind individuaal ja pereteenusel, eelarves on näidatud pereteenuste maht kuid puudub ind. teenuste maht; Segaseks jääb ka programmi vormis sekkumiste osas kirjeldatud pereteraapia- kus on kirjeldatud nii kaheksat kohtumist kuue kuu jooksul kestvusega 160 minutit kohtumine (kokku 2h40 minutit * 8= 21 h ja 20 minutit). Lisaks on sama pereteraapia all toodud mahuna ka psühholoogiline nõustamine vanemale mahuga 4 korda 45 min= 3h. Eelarves aga on pereteraapiat kirjeldatud sotsiaaltöötaja teenusena mahuga 20 tundi ning psühholoogi pereteenust on toodud mahuga 6h; Lisaks on segasena kajastatud ka Loovteraapiad ning grupiteraapiad loovterapeutiliste võtetega; Sekkumiste osas on küll kajastatud ka meeskonnatööd, kuid eelarves meeskonnatöid (teenus 1003) näidatud ei ole. Sekkumiste osas jääb ka lahtiseks võrgustikutöö maht kliendi kohta. Sisutekstist leiab ka lause, et programmi alguses toimub hindamine sotsiaaltöötaja ja vaimse tervise õe poolt- kuid jääb selgusetuks, kas selle tegevuse maht on toodud eelarves või mitte. Hindamine, mis peaks olema teenusega 1001 eelarves ei kajastu. Tulemuste hindamist on küll öeldud, et tehakse, kuid teenus 1003 eelarves ei kajastu. Seega esineb väga palju küsimusi esitatud eelarve ja sisutegevuste kokku viimisel. Lisaks on küsitav sotsiaaltöötaja poolt psühhoteraapia läbi viimine ning psühholoogi teenusena loovteraapiate esitamine. Vastavalt VV määrusele on eraldi rehabilitatsiooniteenusena olemas loovterapeudi teenus ning näeksime, et loovteraapia on vastava teenuse all esitatud. Samuti psühhoteraapiat peaks läbi viima psühholoogi taustaga inimene. Tegemist on küsimustega, mis avaldavad mõju ka programmi eelarvele Täpsustamist vajavad küsimused: Lisa 7 ja Lisa 8-s toodud andmed peavad olema samades mahtudes ning samade spetsialistide teenustena näidatud. Soovitav üle vaadata sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määruse nr 66 Lisas 1 toodud teenuste kirjeldused (loovteraapia ja psühhoteeraapia osas- millised spetsialistid tegevusi ellu viivad) 4b. Programmi maksumuse kujunemine on 1 Programmi maksumuse kujunemine on ebaselge, vt kommentaar 4 a. Osa teenuseid ei läbipaistev. kajastu eelarves. 4c. Programmi maksumus ja planeeritud kulud on 1 Programmi maksumuse kujunemine on ebaselge, vt kommentaar 4 a. Osa teenuseid ei põhjendatud ja optimaalsed. kajastu eelarves. 4d. Programmis kasutatakse integreeritud 1 Planeeritakse võrgustikutööd kodu, õppeasutuse, huvihariduse KOV-iga. teenuseosutamist ja rahastust. Punkte KOKKU 25 Saatja: Margery Roosimaa Saatmisaeg: 9. mai 2016. a. 15:17 Adressaat: [email protected] Koopia: [email protected]; Grete Pihlakas Teema: Hange viitenumbriga 171537 Manused: SA Pärnu Haigla.docx; Eksperthinnang Pärnu Haigla programmile.docx Kategooriad: OLULINE Tere, Käesolevaga anname teada, et toimunud on hanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)" Pakkumiste hindamise koosolekud, mille tulemusena on Pakkumuste hindamise komisjoni otsus anda Pakkujatele võimalus enda Pakkumusi täiendada. Kirja lisast leiate hindamiskomisjoni hinded ja põhjendused hinnete kohta ning eksperthinnangud. Pöörame tähelepanu, et vastavalt Hankedokumendi p 8.7. peab Pakkuja edukaks tunnistamise otsuse aluseks programm koguma vähemalt 32 punkti. Ühegi kriteeriumi puhul (v.a varem elluviidud programmi tulemuslikkus (p.8.5.3.4.), kui asutus pole varem programmi ellu viinud) ei tohi olla hindeks 0. Komisjoni otsus: 1. Puudega laste osakaal programmi piloteerimisel peab olema vähemalt 60% kuna hanke eesmärk on välj teenusena osutatav programm. Piloteerides programmi sekkumisi lastega, kellel ei ole tuvastatud puude sekkumised on hiljem sobivad, asjakohased ja piisavad sotsiaalse rehabilitatsiooni programmina, mis on 2. Esitada asutustele hindamiskomisjoni tabelis toodud hinded ning põhjendused, samuti eksperthinnangu hindamiskomisjoni tähelepanekutele ja märkustele täiendada; 3. Korraldada kohtumine pakkujatega rääkimaks läbi programmi vorm, täpsustada pakkumusi jm 18.05.20 teada 12.05.2016 kuupäevaks e-posti aadressile [email protected] 4. Täiendatud ja täpsustatud pakkumuste esitamise tähtaeg mitte hiljem kui 26.05.2016 kell 15:00. Uues vorm) ja Hankedokumendi Lisa 8 (eelarve vorm) Pakkumused esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti Hilisemalt esitatud täpsustatud ja täiendatud pakkumusi vastu ei võeta ja need tagastatakse ning pakkum Lugupidamisega, Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga Margery Roosimaa Arendusspetsialist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tel +372 687 7254 mob +372 5682 9105 [email protected] Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee Saatja: Margery Roosimaa </o=Sotsiaalministeerium/ou=First Administrative Group/cn=Recipients/cn=margery.roosimaa> Saaja: [email protected], [email protected], Grete Pihlakas Teema: Hange viitenumbriga 171537 Tere, Käesolevaga anname teada, et toimunud on hanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)" Pakkumiste hindamise koosolekud, mille tulemusena on Pakkumuste hindamise komisjoni otsus anda Pakkujatele võimalus enda Pakkumusi täiendada. Kirja lisast leiate hindamiskomisjoni hinded ja põhjendused hinnete kohta ning eksperthinnangud. Pöörame tähelepanu, et vastavalt Hankedokumendi p 8.7. peab Pakkuja edukaks tunnistamise otsuse aluseks programm koguma vähemalt 32 punkti. Ühegi kriteeriumi puhul (v.a varem elluviidud programmi tulemuslikkus (p.8.5.3.4.), kui asutus pole varem programmi ellu viinud) ei tohi olla hindeks 0. Komisjoni otsus: 1. Puudega laste osakaal programmi piloteerimisel peab olema vähemalt 60% kuna hanke eesmärk on välja töötada hiljem sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusena osutatav programm. Piloteerides programmi sekkumisi lastega, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet ei anna kindlust, et osutatavad sekkumised on hiljem sobivad, asjakohased ja piisavad sotsiaalse rehabilitatsiooni programmina, mis on suunatud puude raskusastet omavatele lastele. 2. Esitada asutustele hindamiskomisjoni tabelis toodud hinded ning põhjendused, samuti eksperthinnangud ning anda asutustele aega programme vastavalt hindamiskomisjoni tähelepanekutele ja märkustele täiendada; 3. Korraldada kohtumine pakkujatega rääkimaks läbi programmi vorm, täpsustada pakkumusi jm 18.05.2016 kell 14.00-17.00. Kohtumisest osalemisest anda teada 12.05.2016 kuupäevaks e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> 4. Täiendatud ja täpsustatud pakkumuste esitamise tähtaeg mitte hiljem kui 26.05.2016 kell 15:00. Uuesti esitada Hankedokumendi Lisa 7 (programmi vorm) ja Hankedokumendi Lisa 8 (eelarve vorm) Pakkumused esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> . Hilisemalt esitatud täpsustatud ja täiendatud pakkumusi vastu ei võeta ja need tagastatakse ning pakkumused lükatakse tagasi. Lugupidamisega, Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga Margery Roosimaa Arendusspetsialist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tel +372 687 7254 mob +372 5682 9105 [email protected] <mailto:[email protected]> Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee <http://www.astangu.ee/>
Allikas: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel