Lastele hange (viitenumbriga 171537)pakkumuste avamise koosoleku otsus Pakkujale_ Jõhvi Haigla

SA Jõhvi Haigla, "Kõnehäirega laps" Programmide kinnitamise kriteeriumid Põhjendus (kohustuslik) 1. Rehabilitatsiooniprogramm ning selles seatud 5 eesmärgid ja planeeritud tegevused vastavad sihtrühma vajadustele 1.a. Programmi sihtrühm on kindlaks määratud 1 Programmi sihtrühmaks on eelkoolieas olevad 4-7 aastased eesti ja vene keelt kõnelevad ning vajalikkus sihtgrupile on põhjendatud ja selgelt lapsed (eraldi gruppidena), kes ei ole veel rehabilitatsioonisüsteemi sattunud. Plussiks on välja toodud grupi moodustamine vene emakeelega lastest, kellele tänasel päeval on rehabilitatsiooniteenuste raames osutatavate sekkumiste ring piiratud. Samas on sihtgrupist keeruline aru saada - kui keeruliste probleemidega lapsega on tegemist? Kas vajalik on ainult logopeedilise toe pakkumine või on lapsel ka komplekssemad probleemid? Kui tegemist ei ole komplekssete problemeidega lapsega, kas üksnes logopeedilise abi pakkumine peaks olema rehabilitatsiooniteenuse roll? Küsimused, mis vajavad täpsustamist: Selleks, et komplekteerida grupp sarnase raskustasemega lastest, oleks otstarbekas, et kõikidele lastele on eelnevalt läbiviidud kõneuuring. Samuti vajaks selgitust, kas puudega ja puudeta lapsed sobivad samasse gruppi, kui kogu grupile on planeeritud samad sekkumised? 1.b. Programmi eesmärgid on kooskõlas 2 "Programmi eesmärgiks on kõnehäirega lapsele arengukeskkonna tagamine, et saavutataks rehabilitatsiooniteenusele seatud eesmärkide ja eakohaselt kooliküpsus ja laps saaks õppida kodukoha tavakoolis" Täpsustamist vajavad riikliku tellimusega küsimused: Mida tähendab arengukeskkonna tagamine? Juhime tähelepanu, et rehabilitatsiooniteenus ei saa enda kanda võtta tänasel päeval puuduolevate hariduse omandamist toetavate teenuste rolli (logopeedi teenus lasteaias, eripedagoogi ja logopeedi teenused algõppes, Rajaleidja jm). 1c. Programmi tegevused toetavad programmi 1 Programmis planeeritud sekkumised toetavad osaliselt eesmärkide saavutamist, kuid eesmärkide saavutamist küsimusi tekitab nt sekkumiste intensiivsus, sekkumiste sisu ja erialaspetsialistide roll. Kõik eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused ei kajastu sekkumiste tabelis (nt on tabelist puudu sotsiaaltöötaja teenus, kes eesmärgi kohaselt peaks lapsi KOV ja teiste teenustega seostama). Täpsustamist vajavad küsimused: Nii lapse, kui lapsevanema jaoks on tegemist on väga intensiivne programmiga - 5h tegevusi nädalas 9 nädala jooksul. Samas on 9 nädalat liiga lühike aeg, et planeeritud eesmärke saavutada. Palume ülevaadata erialaspetsialistide kaasamise roll ja sekkumiste sisu: psühholoogi tegevusena on toodud käe peenmotorika arendamine - see on tegevusterapeudi tegevus? Teenuste kirjeldused peaksid olema kooskõlas sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määruse nr 66 Lisas 1 toodud teenuste kirjeldustega 1d. Programmi tegevusi on arusaadavalt ja 1 Programmi tegevuste kirjeldustes esineb ebaselgust. Programmi vormi pt VI p C.Sekkumiste põhjalikult kirjeldatud all teksti osa ning Programmi vormi pt VI p A. Programmi ettevalmistamise all toodud programmi ajakava (tabel) pole omavahel kooskõlas 2. Rehabilitatsiooniprogramm vastab 6 kaasaegsetele rehabilitatsiooni põhimõtetele, sealhulgas on tõenduspõhine 2a. Programm vastab kaasaegsetele 2 Programmi tegevused vastavad kaasaegsetele rehabilitatsiooni põhimõtetele. Positiivne, et rehabilitatsiooni põhimõtetele (s.h on esitatud teenust osutatakse kliendi keskkonnas (lasteaias). Programmi sisutekstis on planeeritud meeskonnatöö kirjeldus) meeskonna tööd regulaarselt kord nädalas, kui puudub täpsem kirjeldus, mis nende raames toimub. samas on probleemiks, et meeskonnatöö ei kajastu programmi sekkumiste osas toodud tabelis. 2b. Programmis on kirjeldatud kasutatavad 1 Planeeritud hindamisvahendid ja autorid on nimetatud, kuid hindamisvahendeid on palju, hindamisvahendid (s.h on nimetatud koostajad) ja nende sisu ei ole selgitatud. Jääb küsitavaks, kellele milliseid teste läbi viiakse (nt eesti-ja nimetatud, millised spetsialistid neid kasutavad venekeelne grupp) ning kas kõik hindamisvahendid on vajalikud. Ka eksperthinnangu kohaselt ei ole kõik kirjeldatud hindamisvahendid asjakohased. 2c. Programmis on kirjeldatud programmi käigus 2 Programmis on kirjeldatud programmi käigus kasutatavad rehabilitatsioonimeetodid kasutatavaid rehabilitatsioonimeetodeid ja nimetatud kasutatavate meetodite loojad. 2d. Programmis on kirjeldatud kuidas 1 Programmis on osaliselt kirjeldetud, kuidas on meetodeid varem kasutatud. rehabilitatsioonimeetodit on varem Eestis või mujal kasutatud programmiga sama või sarnase sihtgrupi puhul ning millised on olnud tulemused 3. Rehabilitatsiooniprogrammi planeeritud 4 tulemused on mõõdetavad ning suurendavad inimese aktiivset osalemist ühiskonnas, sealhulgas on välja toodud planeeritud ja varasemate programmide käigus saavutatud tulemused. 3a. Programmis on kirjeldatud kliendi seisundi 2 Programmis on planeeritud kliendi hindamine programmi alguses ja lõpus samade hindamist programmi alguses ja lõpus (programmi kriteeriumite alusel, samas eksperthinnangu kohaselt ei ole kõik kirjeldatud lõpus tehtud hindamine sisaldab ka kliendi hindamisvahendid asjakohased. Samuti ei tule selgelt välja, kuidas ja milliste näitajate alusel seisundis toimunud muutuste analüüsi). toimub programmi lõpus tulemuste analüüsimine. 3b. Programmi kestus on proportsionaalne seatud 1 Programm on ühelt poolt väga intensiivne, teisalt liiga lühike, et soovitud eesmärke eesmärkide ja tegevustega. saavutada (nt kooliküpsuse saavutamine 9 nädalaga?) 3c. Programmi tulemuslikkus on konkreetsete 1 Programmi tulemuslikkuse hindamisel kasutatakse samu hindamisvahendeid, mis alguses (vt mõõdikutega hinnatav, eesmärkide saavutamine p 3.a kommentaare). Soovitame kaaluda ka programmi eesmärke - kas programmi osutamine on realistlik. on põhjendatud, kui vaid 60% lastest saavutab ühe olulise tulemuse "lapsel on suurenenud sõnavara, kõne mõistmine ja arenenud eneseväljendamisoskus", "70% vanemates on osalenud grupitöödes" (vanemate osalus grupitöödes peaks olema suurem ning osalus ei peaks olema ainus eesmärk). Kas on võimalik kooliküpsuse saavutamine 9 nädalaga? 3d. Programmis on välja toodud programmi esitaja 0 SA Jõhvi haigla ei ole varasemalt rehabilitatsiooniprogrammi osutanud poolt varem ellu viidud programmide tulemuslikkus. 4. Rehabilitatsiooniprogramm on planeeritud 1 kulutõhusalt ja eelarve on läbipaistev. 4a. Programmi kulud vastavad programmis 0 Programmi vormis (Lisa 7) ja Eelarves (Lisa 8) esineb väga palju ebatäpsusi. Programmi vormis planeeritud tegevustele. on toodud sekkumised nii teksti kui tabeli vormis, mis ei lähe omavahel kokku ning lisaks eelarve mis ei vasta kummalegi eelpool toodud versioonidest. Näiteks: Programmi vormi kirjelduses on toodud sotsiaaltöötaja teenuse kirjeldus, kuid eelarves sotsiaaltöötaja teenus puudub. Programmi kirjelduse sõnalises tekstis on psühholoogi individuaalteenust ja psühholoogi grupitööd lastele 1 x nädalas (kokku 9 nädalat)- kokku peaks olema 9 h, samas tabeli osas on psühholoogi individuaalset kohtumist lapsega ühel korral, kuid eelarve (Lisa 8) tabelis 5 h; Programmi vormis on toodud kliendi hindamine programmi alguses, mis peaks olema teenus 1001, kuid eelarves puudub 1001 (kuna teised teenuste mahud on ebakorrektselt toodud, siis ei sanna ka kontrollida, kas vastavad tegevused on toodud äkki individuaalteenuste all?); Eelarves on toodud teenust 1003 10 h ulatuses, kuid programmi vormist pole võimalik välja lugeda vahehindamistele, meeskonnatöödele ja tulemuste hindamisele kuluv tööaeg. Sarnased küsimused ka teiste teenuste ja nende mahtude osas. Tegemist on küsimustega, mis avaldavad mõju ka programmi eelarvele Täpsustamist vajavad küsimused: Teenuste mahud programmi kirjelduse osas on toodud raskesti arusaadavalt. Programmi vormis toodud sekkumiste kirjeldused võimalusel tuua ühes versioonis (mitte tabel ja sõnaline osa eraldi) ning see peaks olema lihtsalt kokku viidav eelarvega ning vastama samadele mahtudele. Soovitav üle vaadata sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määruse nr 66 Lisas 1 toodud teenuste kirjeldused (s. teenuste 1001 ja 1003 kirjeldused) 4b. Programmi maksumuse kujunemine on 0 Programmi maksumuse kujunemine on ebaselge. Vt kommentaar 4a läbipaistev. 4c. Programmi maksumus ja planeeritud kulud on 0 Programmi maksumuse kujunemine on ebaselge. Vt kommentaar 4a põhjendatud ja optimaalsed. 4d. Programmis kasutatakse integreeritud 1 Programmi vormi sisutekstist on näha, et programmi on planeeritud kohtumine õpetajaga ja teenuseosutamist ja rahastust. Rajaleidja nõustamiskomisjoni liikmetega ning vajadusel KOV-iga, mis on integreeritud teenus Punkte KOKKU 16 Tööde detailne kirjeldus- Kirjaliku eksperthinnangu koostamine rehabilitatsiooniprogrammidele Astangu Keskuse poolt läbi viidud hanke „sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)“ eesmärgiks on arendada ja osutada rehabilitatsiooniprogramme (edaspidi: programme) erivajadusega lastele. Erivajadusega laste puhul on programmide põhieesmärk eakohase arengu ja võimetekohase hariduse omandamise toetamine ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine. Programmides on oluline roll võrgustikutööl, et ka peale programmi lõppu tagada osalejale tema toimetulekut toetavad kohaliku omavalitsuse ja muud teenused. Hanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)“ raames Töövõtjal, kui erialaeksperdil/erialaliidu esindajal anda eksperthinnang järgmisele rehabilitatsiooniprogrammile järgmistes küsimustes: Koostada kirjalik eksperthinnang järgmisele rehabilitatsiooniprogrammile: SA Jõhvi Haigla " Kõnehäirega laps " Eksperthinnang peab andma vastused järgmistele küsimustele: Hindamisel palun anda hinne küsimusele/kriteeriumile vastavuse osas (punktidega 0-3) ning lisaks põhjendada oma vastust. Punktis 11. saate välja tuua tähelepanekud, mis R- programmi lugedes tekivad, kuid mida ei saa eelpool toodud punktide all välja tuua. Hinnangu andmise skaalad: • vastab täielikult- 3 punkti; • pigem vastab - 2 punkti; • pigem ei vasta -1 punkti; • ei vasta - 0 punkti Hindamiskriteeriumid Hinnang punktid (0-3) 1. Kuidas hindate rehabilitatsiooniprogrammi vajalikkust antud sihtgrupile, s.h kas antud rehabilitatsiooniprogrammiga on võimalik saavutada soovitud muutus kliendi 1 olukorras? Põhjendus: Rehabilitatsiooniprogramm on vajalik antud sihtgrupile, kuid antud rehabilitatsiooniprogrammiga ei ole võimalik saavutada soovitud muutusi klientide olukorras. Programmi koostamisel on probleeme kirjeldatud ja neid on püütud ka selgitada, aga seda ei ole tehtud piisavalt usaldusväärsele ja kaasaegsele teabele toetudes ja viidates ning piisava põhjalikkuse ja süsteemsusega ning teaduspõhiselt (viited peaksid olema teadusartiklitele). Lk 5 „Kõnehäirega laps saab individuaaltunde logopeedilt, kes tegeleb lapse kõne hääldusliku ja grammatilise küljega. Eripedagoog juhendab vanemat kommunikatsiooni ja kognitiivsete oskuste arendamise osas ning psühholoog tegeleb lisaks ka lastevanematega, et toetad suhtlemisoskuse arengut ning tõsta lastevanemate teadlikkust.“ Aga kes siis tegeleb lapse kõne arendamisega, suhtlemisoskuse kujundamisega. Lk 5 „Programmi abil teavitatakse pereliikmeid lapse normaalsest arenemisest…“ Korrektsem oleks lapse eakohasest arengust. Lk 6 „Normaalsete laste puhul…“ – „Eakohase arenguga laste puhul…“ Lk 9 ja 10 on kirjeldatud erinevaid kõne arengu mahajäämuse juhtumeid (ja päris keerulisi juhtumeid), kus on oluline keeleliste oskuste kujundamine, so baasi loomine kõne arengule, mis nõuab kindlasti pikemat perioodi programmi ajaks kui seni planeeritud 9 nädalat. Lk 6 on mainitud „kõne artikulatsioonihäire“ ja lk 7 „hääldushäire“. Mis neid eristab? Lk 9 arendustegevustes loetelu algab IV-ga. Tundub, et programm on kirjutatud kokku rutakalt, eelnevalt läbi mõtlemata. 2. Kas teie hinnangul aitavad programmis kasutatavad meetmed kaasa 1 erivajadustega laste eakohase arengu ja võimetekohase hariduse omandamise toetamisele ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamisele? Põhjendus: Programmis kasutatavad meetmed on täpsemalt lahti kirjutamata ning sellest tulenevalt on ainult osaliselt vastavuses programmi eesmärkidega. Küsitavusi tekitab see, et miks ei ole planeeritud eripedagoogi individuaalset tegevust lastega (lk 21) ja on planeeritud psühholoogi individuaalne tegevus lastega. Eksperdina pean kindlasti rohkem vajalikuks eripedagoogi individuaalset tööd selle sihtgrupiga, seda enam veel seetõttu, et enamik psühholooge pole saanud ettevalmistust töötamaks koolieelikutega, aga eripedagoogid omavad selles osas spetsiaalset ettevalmistust ja on igati professionaalsed partnerid toetamaks logopeedide tegevust käesolevas programmis. Programmis osaleja töövihikus lk 34 on ära toodud Võrumaa Puiga Lasteaia Siilike logopeed Malle Tolga kirjutised sõna-sõnalt. Pole teada, kas luba kirjutise autorilt selle materjali kasutamiseks on olemas. 3. Programmis väljendatud eesmärk ja kavandatavad tegevused toetavad programmi 1 eesmärki? (s.h kas planeeritav grupi suurus on kirjeldatud meetmete rakendamisel optimaalne) Põhjendus Programmi tegevusi on püütud küll omavahel seostada, kuid tegevuskava on osaliselt ebatäpne ja osade tegevuste osas ei ava piisavalt tegevuse sisu. Osa programmi eesmärkide saavutamist soodustavaid sisutegevusi on kavandatud ajaliselt mittepõhjendatud mahus. Kavandatud tegevused ei oma piisavat mõju, et saavutada planeeritud väljundeid ja tulemusi. 2 Lk 20 on kirjeldatud eripedagoogi põhitegevust ja on viidatud Õpetaja kutsestandardile, kuigi on olemas Eripedagoogi kutsestandard (http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10481855/pdf/eripedago og-tase-7.1.et.pdf, 2013). Samuti on toodud ära Logopeedi kutsestandard aastast 2004, kuigi on olemas aastal 2012 kinnitatud Logopeedi kutsestandard http://www.elu.ee/wp- content/uploads/2014/07/Logopeedtase712.pdf. Logopeedi individuaalsete tegevustes osas on viidatud Jahu, M. Lapse kõne areng 0-7. Ettekanne. Tallinna Lastehaigla 3.10.2014 http://www.lastehaigla.ee/public/vaimse_tervise_keskus/K6ne_areng_0-7_Jahu.pdf Tutvudes selle ettekandega, selgus, et seal ei ole kirjeldatud programmis viidatud logopeedi individuaalseid tegevusi. 4. Programmis kasutatavate standardiseerutud/ standardiseerimata 1 hindamisvahendite kasutamine, pidades silmas programmi eesmärke ja sihtgruppi, on põhjendatud Põhjendus: Programmis on kirjeldatud kasutatavaid hindamisvahendeid ja nimetatud, millised spetsialistid neid kasutavad. Kuid seda on tehtud ebatäpselt. Lk 19 5-6 aastase lugemise test. Millega on tegu? Standardiseeritud kõne hindamise test. Kas see on eesti keelel baseeruv 5–6-aastaste laste kõnetest (Aid, Hallap, Mäll, Padrik, 2013) 3-5 aastase üldise arengu test. Mis test see on? Wechsleri 3-7 aastastele mõeldud koolieelikute test. Millist testi mõeldakse? Kaufman ABC – vananenud test (normid kogutud 90-ndatel). Hindamisvahendite juures on vaja täpsustada, mis küsimustike, testidega jne on tegu, kas asutusel on õigus või litsents neid kasutada ja kas isik, kes neid hindamisvahendeid kasutab on läbinud selle teemalise koolituse ja talle on antud luba vastavate hindamisvahendite kasutamiseks. 5. Programmis kasutatavate metoodikate kasutamine, pidades silmas programmi 1 eesmärke ja sihtgruppi, on põhjendatud Põhjendus Programmis kasutatavate metoodikate kohta on raske objektiivset hinnangut anda, kuna metoodika kirjeldus on laialivalguv (kord ühest allikast, siis koheselt teisest kohast), ei ole kirjeldatud korrektselt ja teaduskirjandusele toetudes. 6. Programmis kavandatavad hindamised on antud sihtgrupi puhul piisavad 1 3 tegevuste monitooringuks Põhjendus Programmis kavandatavad hindamised on esitatud napisõnaliselt ja väga üldiselt. 7. Programmi ajaline kestvus on proportsionaalne seatud eesmärkide ja tegevustega 1 Põhjendus Programmi ajakava on ebarealistlik (liiga lühike) seatud eesmärkide saavutamiseks. Eriti see, mis puudutab logopeedilist tööd, kõneliste vahendite ja nende kasutamise oskuse kujundamist, mis on aluseks kõne iseeneslikule arengule. 8. Programmi tulemuslikkus on konkreetsete mõõdikutega hinnatav, sh on 1 programmis seatud eesmärgid realistlikud Põhjendus Eksperdi arvates ei ole programmis seatud eesmärgid otseses vastavuses programmis planeerituga ja reaalsed. Võib arvata, et programmi lõppedes ei ole tagatud 100%-le kõnehäirega lapsele arendav keskkond ja teenused tema arengu tagamiseks vajalikus mahus. Samuti tekitab kahtlust, et 80% lapsevanematest juhendab iseseisvalt oma lapsi, seda piirkonnas (Ida-Virumaa), kus lapsevanematel endalgi on palju probleeme reaalse hakkamasaamisega. Jääb ebaselgeks, lk 14 tabelis 1 Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid, et B 117 Intellektuaalsed funktsioonid (mida on millegipärast tabelis esitatud kahel korral) ei toimu muutust, ei parane kliendi suutlikkus. Võib arvata, et kui toimuvad muutused kliendi kõne arengus, siis sellega seoses arenevad ka intellektuaalsed funktsioonid, kuna kõne ja kognitiivne areng on omavahel tihedas seoses. Lk 14 tabelis 2 Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid on märgitud kõigi kolme teguri puhul algtase 2 ja eesmärgiks 4. Rahvusvahelises funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonis (RFK/ICF) (lk 19) http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:7376 on märgitud, et xxx.2 MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25-49% xxx.4 TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96-100% Mis siis eesmärgiks on ? 9. Programmis on kasutatud uudset lähenemist, st. kaasatud on mõni teenus, mida 2 hetkel rehabilitatsiooniteenusena ei rahastata, aga vajalikkuse põhjendus olemas Põhjendus Programmipõhine lähenemine 10. Milliseid tegevusi peate antud programmile vajalikuks lisada, et saavutada programmis 4 soovitud eesmärgid? 11. Muud kommentaarid/tähelepanekud Kuna tegemist on programmi käsiraamatuga, mis peab olema arusaadav ja üheselt mõistetav igale lugejale, siis tuleks töö vormistamise osas silmas pidada järgmist: 1) teha endale selgeks ja ühtlustada põhimõisted, terminid, töövõtted, tegutsemisprintsiibid jne; mida, millal kasutada, võttes aluseks õpiku „Kõne- ja keelepuuded lastel ja täiskasvanutel“, 2013, koostajad Marika Padrik, Marit Hallap, Tartu Ülikooli Kirjastus, http://dspace.ut.ee/handle/10062/36317 2) reavahe 1,5; 3) lõikude eraldamine; 4) korrektne viitamine läbivalt kogu töö ulatuses; 5) kasutatud materjalide loetelu korrastamine ja puuduvate kasutatud materjalide lisamine; 6) kirjavigade parandamine. 5 Tööde detailne kirjeldus- Kirjaliku eksperthinnangu koostamine rehabilitatsiooniprogrammidele Astangu Keskuse poolt läbi viidud hanke „sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)“ eesmärgiks on arendada ja osutada rehabilitatsiooniprogramme (edaspidi: programme) erivajadusega lastele. Erivajadusega laste puhul on programmide põhieesmärk eakohase arengu ja võimetekohase hariduse omandamise toetamine ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine. Programmides on oluline roll võrgustikutööl, et ka peale programmi lõppu tagada osalejale tema toimetulekut toetavad kohaliku omavalitsuse ja muud teenused. Hanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)“ raames Töövõtjal, kui erialaeksperdil/erialaliidu esindajal anda eksperthinnang järgmisele rehabilitatsiooniprogrammile järgmistes küsimustes: Koostada kirjalik eksperthinnang järgmisele rehabilitatsiooniprogrammile: SA Jõhvi Haigla " Kõnehäirega laps” Eksperthinnang peab andma vastused järgmistele küsimustele: Hindamisel palun anda hinne küsimusele/kriteeriumile vastavuse osas (punktidega 0-3) ning lisaks põhjendada oma vastust. Punktis 11. saate välja tuua tähelepanekud, mis R- programmi lugedes tekivad, kuid mida ei saa eelpool toodud punktide all välja tuua. Hinnangu andmise skaalad: • vastab täielikult- 3 punkti; • pigem vastab - 2 punkti; • pigem ei vasta -1 punkti; • ei vasta - 0 punkti 1. Kuidas hindate rehabilitatsiooniprogrammi vajalikkust antud sihtgrupile, sh kas antud rehabilitatsiooniprogrammiga on võimalik saavutada soovitud muutus kliendi olukorras? Hinnang: 3 Põhjendus: Rehabilitatsiooniprogramm on antud sihtgrupile (4–7 aastastele kõnehäirega lastele) vajalik, sest:  pakub programmipõhist lähenemist (sisaldab kompleksseid tegevusi)  rehabilitatsiooniteenuse osutajaid piirkonnas on vähe (Ida-Viru piirkonnas on teenuseosutajaid vaid 4 )  teenuseosutajate juures on pikad järjekorrad, esimene vaba aeg rehabilitatsiooni-teenusele on kas 13 päeva, 20 päeva või 11 kuu pärast, tuginedes Sotsiaalkindlustusameti infole http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/public/rehabilitatsioon/sgr1_120416.pdf  puudub piisav arv spetsialiste piirkonnas  kergema kõnehäirega lapsed ei saa vajalikku teenust tervishoiuteenusena  soovitud muutust kliendi olukorras on võimalik saavutada kui lapsevanemad on piisavalt motiveeritud ja koolitatud, et teha lapsega koduseid arendavaid tegevusi ning KOV tagab vajalike spetsialistide teenuste jätkumise ka peale programmi lõppu   eelkõige näen antud programmi vajalikuna kergemate kõnehäirete puhul, sest raskemate kõnehäirete korral on teenus kättesaadavam (rehabilitatsiooniteenus, tervishoiuteenus) 2. Kas teie hinnangul aitavad programmis kasutatavad meetmed kaasa erivajadustega laste eakohase arengu ja võimetekohase hariduse omandamise toetamisele ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamisele? Hinnang: 3 Põhjendus: Programmis kasutatavad meetmed aitavad kaasa erivajadustega laste eakohase arengu ja võimetekohase hariduse omandamise toetamisele ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamisele, kuna:  programmi on haaratud lisaks lastele ka vanemad  programmi partnerid on haridusasutused ja KOV  programmis kasutatavad meetmed (nii logopeedi, eripedagoogi kui psühholoogi poolt rakendatavad) arendavad last mitmekülgselt  vanemate teadlikkuse tõstmine ning neile toetuse pakkumine grupikohtumiste näol suurendab selle kasu ka tulevikus 3. Programmis väljendatud eesmärk ja kavandatavad tegevused toetavad programmi eesmärki (sh kas planeeritav grupi suurus on kirjeldatud meetmete rakendamisel optimaalne)? Hinnang: 2 Põhjendus: Arvestades vajadust teenuse järele võiks planeeritava grupi suurus olla suurem. Kuid arvestades eelkõige logopeedi teenuse kättesaadavust on grupi suurus ilmselt valitud selle järgi, millises mahus on võimalik teenuseid reaalselt osutada. 4. Programmis kasutatavate standardiseerutud/standardiseerimata hindamisvahendite kasutamine, pidades silmas programmi eesmärke ja sihtgruppi, on põhjendatud? Hinnang: 1 Põhjendus: Mitmetel hindamisvahenditel ei ole kohalikke norme. Lisas on lühidalt kirjeldatud vaid kolme peamist hindamisvahendit, mis ei kata kogu programmis osalevate laste vanuselist ulatust (4–7aastat), põhitestid on vanustele 5–6 aastat ja 3–5 aastat. Kirjeldatud hindamisvahendite kasutamine on põhjendatud, kui kasutada lisahindamisvahendeid. Ei saa kirjeldustest aru, milliseid teste kasutatakse eesti grupi lastega ja milliseid vene grupi lastega. Info hindamisvahendite kasutamise kohta võiks olla põhjalikum ja selgemas vormis. Osa lisahindamisvahendite kasutamist ei ole põhjendatud ning mõne testi kohta on vaid 1 lause. Kui esitada eraldi eestikeelsete ja venekeelsete laste kohta info, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse põhiliselt ja mida lisaks (koos kõigi testide kirjelduste ja valiku põhjendustega), siis arvestades sihtgruppi ja eesmärke, siis kirjeldatud hindamisvahendeid kombineerides (mõõtes erinevaid valdkondi ja kasutades mõõtmiseks erinevaid meetodeid) ja meeskonnatöö tulemusel on võimalik hinnata laste arengut enne programmi alust ja selle lõppedes. 5. Programmis kasutatavate metoodikate kasutamine, pidades silmas programmi eesmärke ja sihtgruppi, on põhjendatud? Hinnang: 2 Põhjendus: Programmis kasutatavad metoodikad on põhjendatud ning programmi koostajad on põhjendused välja toonud. Metoodikad on mitmekülgsed ning erinevate spetsialistide kasutatavad metoodikad toetavad teineteist ning võimaldavad meeskonnatöö kasutamist. Segadust on vormistamisega – tabelina esitatud sekkumiste info ei lähe kokku tekstis antud infoga. Tabelis ei ole kirjas psühholoogi individuaalset tööd lapsega, samas on teiste spetsialistide individuaalsed tegevused ning psühholoogi töö vanematega välja toodud. 6. Programmis kavandatavad hindamised on antud sihtgrupi puhul piisavad tegevuste monitooringuks? Hinnang: 3 Põhjendus: Programmis kavandatavad laste hindamised (eelhindamine ja hindamine programmi lõpus) on piisavad, et kindlaks teha muutust lapse arengus. 70% osalemine grupitöödes ja 80% kodutööde tegemine on koos perenõustamistega piisavad, et hinnata lapsevanema(te) osalust. Programmis ei ole kirjas kas osalevad mõlemad lapsevanemad (kui peres on kaks lapsevanemat). Vähemalt perenõustamisel võiks olla tingimuseks, et 60–70% seanssidest osalevad mõlemad lapsevanemad (kui teine vanem samuti osaleb lapse kasvatamises ja elab samas piirkonnas). 7. Programmi ajaline kestvus on proportsionaalne seatud eesmärkide ja tegevustega? Hinnang: 2 Põhjendus: 9-nädalase kestvusega programm on piisav pigem kergemate kõnehäirete puhul. Kui on kaasuvaid probleeme siis on see pigem osa pikemaajalisest rehabilitatsioonitööst ning sobib selle alustamiseks. 8. Programmi tulemuslikkus on konkreetsete mõõdikutega hinnatav, sh on programmis seatud eesmärgid realistlikud? Hinnang: 3 Põhjendus: Programmi tulemuslikkus on väljapakutud mõõdikutega hinnatav. Hinnatav on nii teenuseosutajate, pere kui KOV osalus. Mõõdikud on selged ja konkreetsed (spetsialistide tööd mõõdetakse lapse arenguliste muutustega, pere panust osavõtmisega programmi tegevustest ning KOV osalust vajadusel edasiste rehabilitatsioonivõimaluste tagamisega. 9. Programmis on kasutatud uudset lähenemist, st. kaasatud on mõni teenus, mida hetkel rehabilitatsiooniteenusena ei rahastata, aga vajalikkuse põhjendus olemas? Hinnang: 3 Põhjendus: Uudne lähenemine programmis on, et rehabilitatsiooniteenust osutavad spetsialistid teevad kindla perioodi vältel regulaarset meeskonnatööd omavahel ja koostööd haridusasutuse, lapsevanemate ja KOV-ga. Hea on, et pakutakse grupitööd nii lastele kui vanematele. Kõige olulisem on kõigi teenuste kompleksne pakkumine. 10. Milliseid tegevusi peate antud programmile vajalikuks lisada, et saavutada programmis soovitud eesmärgid? Ei pea vajalikuks lisada uusi tegevusi. Ajakava tabelis on välja toodud logopeedi individuaalse töö teemad, psühholoogi individuaalse töö kohta andmed puuduvad. Ka psühholoogi individuaalne töö lapsega tuleb lisada ajakavasse. 11. Muud kommentaarid/tähelepanekud Programmi tekst ei ole ühtlane, on ladusamaid peatükke ja lõike, kuid kohati segavad lugemist ja sisu täpset mõistmist kirjavead, eesti keelele mitteomane lauseehitus ja sõnade järjekord, mõnes lõigus on poolikuid sõnu ja lauseid, kohati on väljendus nii segane, et öeldu mõte ei tule välja. Saatja: Margery Roosimaa </o=Sotsiaalministeerium/ou=First Administrative Group/cn=Recipients/cn=margery.roosimaa> Saaja: [email protected], [email protected], Grete Pihlakas Teema: Hange viitenumbriga 171537 Tere, Käesolevaga anname teada, et toimunud on hanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide arendamine ja osutamine erivajadusega lastele (vanuses 3–17 aastat)" Pakkumiste hindamise koosolekud, mille tulemusena on Pakkumuste hindamise komisjoni otsus anda Pakkujatele võimalus enda Pakkumusi täiendada. Kirja lisast leiate hindamiskomisjoni hinded ja põhjendused hinnete kohta ning eksperthinnangud. Pöörame tähelepanu, et vastavalt Hankedokumendi p 8.7. peab Pakkuja edukaks tunnistamise otsuse aluseks programm koguma vähemalt 32 punkti. Ühegi kriteeriumi puhul (v.a varem elluviidud programmi tulemuslikkus (p.8.5.3.4.), kui asutus pole varem programmi ellu viinud) ei tohi olla hindeks 0. Komisjoni otsus: 1. Puudega laste osakaal programmi piloteerimisel peab olema vähemalt 60% kuna hanke eesmärk on välja töötada hiljem sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusena osutatav programm. Piloteerides programmi sekkumisi lastega, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet ei anna kindlust, et osutatavad sekkumised on hiljem sobivad, asjakohased ja piisavad sotsiaalse rehabilitatsiooni programmina, mis on suunatud puude raskusastet omavatele lastele. 2. Esitada asutustele hindamiskomisjoni tabelis toodud hinded ning põhjendused, samuti eksperthinnangud ning anda asutustele aega programme vastavalt hindamiskomisjoni tähelepanekutele ja märkustele täiendada; 3. Korraldada kohtumine pakkujatega rääkimaks läbi programmi vorm, täpsustada pakkumusi jm 18.05.2016 kell 14.00-17.00. Kohtumisest osalemisest anda teada 12.05.2016 kuupäevaks e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> 4. Täiendatud ja täpsustatud pakkumuste esitamise tähtaeg mitte hiljem kui 26.05.2016 kell 15:00. Uuesti esitada Hankedokumendi Lisa 7 (programmi vorm) ja Hankedokumendi Lisa 8 (eelarve vorm) Pakkumused esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> . Hilisemalt esitatud täpsustatud ja täiendatud pakkumusi vastu ei võeta ja need tagastatakse ning pakkumused lükatakse tagasi. Lugupidamisega, Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga Margery Roosimaa Arendusspetsialist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tel +372 687 7254 mob +372 5682 9105 [email protected] <mailto:[email protected]> Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee <http://www.astangu.ee/>