Programm lisadega

Sotsiaalse rehabilitatsiooni programm Parkinsoni tõvega tööealistele inimestele TÖÖS JA ELUS EDASI AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus Programmi juht: Saima Salomon Kontakttelefon: 53410535 Programmi osutamise periood: 26.sept.2016- 30.aprill 2017 2016 SISUKORD I. Programmi esitaja andmed 4 II. Kokkuvõte 5 III. Programmi üldised alused 6 A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg 6 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud 6 C. Keskkonnategurid 7 D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid 7 E. Programmi peamised põhimõtted (ca 2 lk) 7 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid 8 A. Sihtgrupp 8 1. Programmi suunamise kriteeriumid. 8 2. Lisainformatsioon ja täpsustused 8 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: 9 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid 9 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid 9 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) 9 V. Programmi keskkond 10 A. Programmi keskkond ja intensiivsus 10 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus 10 2. Programmi intensiivsus 10 VI. Programmi kirjeldus 11 A. Programmi ettevalmistamine 11 B. Hindamine ja planeerimine 11 C. Sekkumine 11 D. Tulemuste hindamine 12 E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine 12 VII. Kvaliteedi täiustamine 13 A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? 13 B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? 13 C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? 13 VII. Viited 14 A. Kasutatud materjalide loetelu 14 B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave 14  I. Programmi esitaja andmed Organisatsiooni ja programmi eest vastutava isiku andmed. Organisatsiooni andmed Organisatsiooni nimi AS Põlva Haigla Põlva Haigla AS tegutseb põhikirja alusel. Tegevusloa nr. L02783, v.a 17.09.2012, kehtib kuni 17.09.2017 Organisatsiooni tegutsemise alus (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) MRT-s registreeritud rehabilitatsiooniasutusena 25.02.2005, registreeringu nr/loa nr.SRT000015, registreeringu õigus viimati kinnitatud 16.04.2015 E-post, koduleht [email protected]; www.polvahgl.ee Aadress Uus tn 2 Postiindeks 63308 Linn Põlva Riik Eesti Programmi eest vastutava isiku andmed Perekonnanimi Salomon Eesnimi Saima Amet logopeed/eripedagoog Telefon 53410535 E-post [email protected] II. Kokkuvõte 1. Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond 1.1 sotsiaalne rehabilitatsioon X elamine (või igapäevaelu) X suhtlemine ja vaba aeg X töövõime eelduste arendamine 2. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise piirkond X üle Eesti 3. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond X rehabilitatsiooniasutus X kodu X Eesti Töötukassa Põlvamaa osakond 4. Kokkuvõte: Käesoleva rehabilitatsiooniprogrammi ‖TÖÖS JA ELUS EDASI‖ ― sihtgrupiks on tööealised Parkinsoni tõvega inimesed (korraga osaleb programmis kuni 8 inimest, grupi suurus on vajalik grupitööde eesmärgipõhiseks läbiviimiseks), kes ei täida töötukassa aktiivsusnõudeid ja kellel Sotsiaakindlustusametis läbiviidud rehabilitatsioonivajaduse hindamisel on selgunud vähemalt mõõdukas probleem vähemalt kahes hindamisvaldkonnas. Programmi on võimalik sisenda ka kehtiva rehabilitatsiooniplaani alusel, vajadusel programmi meeskond teostab rehabilitatsiooni tegevuskava täiendused programmipõhiseks rehabilitatsiooniks. SKA juhtumikorraldaja poolt rehabilitatsiooniprogrammi suunatud kliendi esmane kontakt rehabilitatsiooniprogrammi sisenemiseks toimub programmi koordinaatoriga telefoni teel. Parkinsoni tõvega inimeste probleemiks on eelkõige süveneva iseloomuga terviseolukorra tõttu sageli liikumis- ja kõnefunktsioonide häirumine, erinevalt väljenduvad raskused igapäevaste tegevuste läbiviimisel, väsimus, meeleolu alanemine jt.Väljakujunenud haiguse korral võivad Parkinsoni tõve diagnoosiga inimesed vajada keskkonna kohandamist, abivahendeid ja kõrvalabi. Sageli kujunevad raskused eneseväljendamisel nii lähivõrgustiku kui kogukonnaga suhtlemisel, mistõttu on selle sihtgrupi inimestel suurenenud risk jääda oma süvenevate terviseprobleemidega ühiskonnas isoleerituks. Parkinsoni tõvest tingitud probleemid ei võimaldada inimestel teistega võrdselt ühiskonnaelu erinevates valdkondades (sh tööelus) täisväärtuslikult osaleda( töö on iseseisva ja täisväärtusliku elu oluline osa ning vaatamata teriviseolukorrale on kõigil oskusi ja võimeid, et tööelus osaleda. Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärgiks on klientide motiveerimine ja nende valmisoleku toetamine, et koondada ressursid jätkusuutlikuks aktiivseks elustiiliks(sh kliendi tööalaste piirangute vähendamine, tööturu teenuste aktiivne kasutamine, karjääri planeerimine edukaks tööturule sisenemiseks).Samuti klientide tegutsemis- ja osalusvõime võimalikult pikemaajalisem säilumine/paranemine, positiivse enesehinnangu ja sotsiaalse kaasatuse toetamine, töölesaamise takistuste vähendamine ( tervisest tulenevad piirangud ,sh. psühholoogilised takistused) ning töövalmiduse toetamine. Kavandatud sekkumised: arsti nõustamine, füsioterapeudi, psühholoogi, logopeedi, tegevusterapeudi, sotsiaaltöötaja ning toitumisnõustaja teenused. Individuaal- ja grupitööd rakendatakse vastavalt programmi tegevuskavale ja kliendi individuaalsetele vajadustele. Programmi tulemused:  programmi läbinud klient on omandanud haiguse põhjustatud probleemidest ülesaamiseks palju lihtsaid oskusi, mis aitavad säilitada võimalikult suurt iseseisvust ja sõltumatust igapäevaste toimingute juures;  klient kasutab igapäevaselt vähemalt ühte programmi jooksul omandatud strateegiat või teadmist;  klient omab teadmisi meeleolulanguse leevendamiseks/ennetamiseks ning teab eduka suhtlemise strateegiad;  klient suudab iseseisvalt kodukeskkonnas toime tulla vähemalt 8 tundi päevas;  kliendi motivatsioon ja valmisolek tööalaseks hõivatuseks on paranenud;  klient on teadlik erinevatest tööturuvõimalustest (teenused, toetused, koolitused, ümber-ja täiendõpe jm).  klient on motiveeritud kasutama tööturu teenuseid, on tööturul aktiivne , teeb vabatahtlikku tööd;  klient säilitab või suurendab oma ühiskondlikku aktiivsust. Rehabilitatsiooniprogrammi korraldus: Rehabilitatsiooniprogramm jaguneb kolmeks omavahel seotud perioodiks. Esimene periood on klientide jaoks uute teadmiste ja oskuste omandamise periood, kestvusega 9 päeva, mis viiakse läbi AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskuses, kus kliendid viibivad statsionaarselt kohapeal; majutus toimub rehabilitatsioonikeskuse ruumides. Esimese perioodi vältel jääb sekkumiste rõhuasetus isikukesksetele individuaaltegevustele, et tuvastada ja vajadusel toetada/parandada kliendi funktsionaalsust kõigis olulistes valdkondades , modifitseerida mustreid mõtlemises ja käitumises, mis takistavad/mõjutavad tahte- ja tegevusaktiivsust, sotsiaalset kaasatust. Lisaks toetatakse juba esimesest perioodist alates täiendavalt grupitegevuste kaudu programmis osalevate klientide haigusteadlikkuse kujunemist ning piirangute vähenemist psühhosotsiaalses valdkonnas. Koostöös SA TÜK Närvikliinikuga toimub programmi klientidele koolitus nende terviseolukorra paremaks mõistmiseks ja haigusega toimetulekuks. Koolituse läbiviimisel osalevad kogenud Parkinsoni tõve ravispetsialistid. Koostöös Eesti Töötukassa Põlvamaa osakonnaga saavad programmikliendid ülevaate vähenenud töövõimega inimesete tööturuteenustest ja- toetustest, töövõime reformist, sh. nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks ja töövalmiduse toetamiseks. Infotund programmiklientidele viiakse läbi Töötukassa Põlvamaa osakonnas. Teine periood on kestvusega 6 kuud, mis toimub kliendi kodukeskkonnas ja kogukonnas. Klient rakendab programmis omandatud teadmisi, oskusi,strateegiaid ning koduprogrammis välja toodud harjutusi oma igapäevategevustes ja suhtlusringkonnas, seda nii kodukeskkonnas kui tööalastes väljakutsetes. Kolmas periood on kinnistumisperiood, kestvusega 5 päeva( statsionaarne rehabilitatsioon koos majutusega rehabilitatsioonikeskuse ruumides); sekkumistest esikohal grupitegevused. Sel perioodil viiakse läbi kogemuste vahetamise vestlusring, kus toimub grupisekkumisena teadmiste ja kogemuste jagamine ning teemakohased arutelud konkreetse terviseolukorra korral ette tulevatest raskustest. Grupiliikmetele pakutakse vajalikku emotsionaalset, sotsiaalset ja/või praktilist tuge. Jätkuvad individuaaltegevused vastavalt ilmnenud tegevusvõime piirangutele , tuginedes kliendi ootustele ja vajadustele. Jätkub koostöö töötukassaga , toimub arutelu grupis tööotsija õigustest ja abimeetmete võimalustest, sh lisavõimalusena karjäärinõustamine. Programmi rahastab Sotsiaalkindlustusamet, kaasfinantseerija on AS Põlva Haigla. Kliendi omaosalus rehabilitatsiooniprogrammis „Töös ja elus edasi― osalemise eest on 85 eurot (sisaldab osalist kliendi toitlustamise summat) vastavalt AS Põlva Haigla kehtestatud hinnakirjale. III. Programmi üldised alused A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg Parkinsoni tõve korral väheneb virgatsaine dopamiini hulk ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri - musttuuma e. substantia nigra - kahjustusest. Haigus ilmneb alles siis, kui üle poole musttuuma on hävinud ja virgatsaine sisaldus ajustruktuurides on vaid viiendik normaalsest. Kuigi võimalikud haiguse tekkemehhanismid on tänapäeval teada, ei ole siiani kindlaid ja üheseid seisukohti Parkinsoni tõve tekkes. Põhjalikult on uuritud võimalikke keskkonnast pärit või organismis tekkinud kahjulike ainetega seotud mehhanisme ning ka pärilikkust, aga kindlalt tõestatud Parkinsoni tõve põhjust ei ole siiani teada (Eesti Parkinsoniliit 2012). Peamiselt peetakse Parkinsoni tõve tekkepõhjusteks keskkonna- ja geneetiliste tegurite koosmõju (Pandey jt., 2013). Varajase algusega ja tavapärase Parkinsoni tõve kliiniline pilt on üldjoontes küllaltki sarnane, primaarseteks sümptomiteks mõlema haiguse alatüübi korral treemor, rigiidsus, bradükineesia ja posturaalne ebastabiilsus. Siiski on ka olulisi erinevusi vanemaealiste ja nooremas eas alanud Parkinsoni tõve vahel.Parkinsoni haiguse teke varem, kui 49-aastaselt peetakse nooremas eas tekkinud haiguseks, mis esineb kuni 10%-l Parkinsoni haigetest ja on enam seotud sugulastel oleva Parkinsoni haigusega ning pikema elulemusega. Ligikaudu 50% Parkinsoni haigusega inimestest saab alguse keskeas (50-69 aastat) ning 39% vanemas eas (≥70a). Treemor on enam seotud vanemas eas tekkinud Parkinsoni haigusega (Mehanna R jt 2014). Tööealistel progresseeruvad Parkinsoni tõve motoorsed sümptomid oluliselt aeglasemalt ning ka dementsust esineb vähem. Tihti on nooremas eas alanud Parkinsoni tõve esmassümptomiks tavapärase esmassümptomi, treemori, asemel hoopis rigiidsus ja sellega kaasnevad valulikud krambid. Samuti pole tööeas Parkinsoni tõvega patsientide puhul kõnnihäire niivõrd oluline tegutsemist piirav tegur kui eakate sama diagnoosi kandjate puhul. See-eest esineb varajase algusega Parkinsoni tõvega isikutel tunduvalt rohkem ravimtekkelisi düskineese ja düstooniaid ning enam esineb depressiooni.(Parkinsons Disease Foundation ,2014 ) Filho ja kolleegide uuringust (2005) 40-aastaste Parkinsoni tõvega isikutega selgus, et depressiooni esineb 35,5% uuritavaist. Lisaks seostus Parkinsoni tõbi ka suurema eluga rahulolematuse ning vähenenud rahuloluga töökoha osas. Samas oli ka tööandja toetus antud daignoosiga isikutele äärmiselt oluline ning seostus suurema tööga rahulolemisega (Gustafsson jt., 2015). Riigi ja majanduse seisukohast on aga oluline on säilitada inimeste hõivatust tööturul, sellega seoses on teada, et enamik Parkinsoni haigusega inimestest säilitavad töökoha ainult 2-3 aastaks peale diagnoosi püstitamist. 2015. aastal Rootsi populatsiooni hulgas läbi viidud kohortuuringus selgus, et ainult 24% Parkinsoni tõvega inimestest töötasid ka 10 aastat pärast diagnoosi püstitamist ning vaid neist 6% töötas täisajaga (Gustafsson jt., 2015). Individuaalne nõustamine,töökeskkonna kohandamine,tööülesannete korrigeerimine ja abivahendite individuaalne soovitamine on toonud positiivseid tulemusi inimeste säilitamisel tööturul ja elukvaliteedi ning elurahulolu tõstmisel (Martikainen jt., 2006). Lisaks on teada, et osakoormusega töötades on võimalik pikendada Parkinsoni haigusega inimeste tööturule sobivust (Cox SM,jt 2002). Ravimeetoditest on hetkel lisaks medikamentoossele ravile kaasaegse Parkinsoni tõve käsitluse oluliseks osaks ka kompleksne rehabilitatsioon, sh tööturuteenuste-ja toetuste süsteemi tutvustamine, soovitused töökeskkonna kohandamise ning võimalike funktsioneerimist toetavate abivahendite soetamise osas. Lisaks peaks kliendile vajadusel pakkuma ka psühholoogilist või psühhiaatrilist abi, ennetamaks depressiooni ja sellest tulenevaid probleeme. Rehabilitatsioonimeeskonda peaksid kindlasti kuuluma taastusarst, füsioterapeut, logopeed, psühholoog, tegevusterapeut, sotsiaaltöötaja, õde-toitumisnõustaja ja kogemusnõustaja ning käesoleva programmi raames ka Töötukassa spetsialist. B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Tegutsemis- ja osalemispiirangute teke on antud terviseolukorra puhul teatud haiguse staadiumites paratamatu (Taba jt., 2008). Küll, aga kujunevad tegutsemis- ja osaluspiirangud varajase algusega Parkinsoni tõve puhul aeglasemalt, samas võivad mõtted antud diagnoosiga aastakümneid elamisest tekitada depressiooni. Siiski halvendavad motoorsed sümptomid, võrreldes vanemaealistega küll vähemal määral, nagu treemor, rigiidsus, bradükineesia ja posturaalne ebastabiilsus ka nooremaealistel Parkinsoni tõvega diagnoositutel elukvaliteeti, töötamist ja sotsiaalset elu. Lisaks mõjutavad elukvaliteeti ka mittemotoorsed häired, mis võivad ilmneda isegi varem kui motoorsed sümptomid. Sagedasemalt on probleemid seotud kognitiivsete, neuropsühhiaatriliste, autonoomse närvisüsteemi ja sensoorika häiretega, lisaks võivad väljenduda unehäired. Antud probleemidest varasemalt esinevad on hüposmia, ülemäärane päevane unisus, depressioon, ärevus ja kõhukinnisus. Lisaks tuleb arvestada, et mittemotoorsed sümptomid võivad tuleneda ka farmakoteraapias kasutatavate ravimite kõrvaltoimetest (Park ja Stacey, 2009). Marras ja kolleegide metaanalüüsist (2002) selgus, et dementsuse ilmnemine kiirendab oluliselt liikumishäire väljakujunemist. See omakorda põhjustab kiiremini süvenevaid raskusi iseseisvalt igapäevaelu tegevuste sooritamises ning sotsiaalelus osalemises (Alves jt., 2005). Ka mittemotoorsed häired nagu psühhiaatrilised, (depressioon, kognitiivsed häired, dementsus, hallutsinatsioonid, autonoomse närvisüsteemi- (põiehäired, seksuaalhäired, kõhukinnisus, liigne süljeeritus ja higistamine) ning unehäired mõjutavad patsiendi seisundit olulisel määral ning seda eriti just nooremaealise kontingendi puhul (Taba jt., 2008). Töö tegemist Parkinsoni haigusega inimestel võib piirata ka töömälu kapatsiteedi langus (Cox SM 2002). Sageli piiravad Parkinsoni haiged nimetatud probleemide tõttu teadlikult sotsiaalset aktiivsust: loobuvad tööl käimisest, ei julge käia avalikes kohtades ega üritustel; minimaliseerivad suhtlusringkonna, püsivad kodus ja kasutavad pereliikmete abi igapäevatoimingutes.Tööturule sisenemisel tekivad barjäärid kliendi enda isikust lähtuvalt või keskkonna tasandil. Takistused, mis lähtuvad kliendist endast on eelkõige terviseprobleemid, kuna Parkinsoni tõbi koormab inimest nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Inimesest sõltumatult võib takistuseks olla töökohtade nappus teatud piirkondades või transpordiprobleemid. Parkinsoni haigeid, eriti nooremaid, puudutab probleem, et töötamine oma erialal võib osutuda raskeks liikumishäire tõttu, millele võivad lisanduda tasakaalu- ja kõnehäired, mõtlemise aeglus ja kognitiivsed häired. Suuremaks väljakutseks Parkinsoni tõvega tööealistel patsientidel on treemor, väsimuse esinemine ja liigutuste aeglustamine (Murphy R 2013). 80% Parkinsoni tõvega haigetest kinnitavad raskusi töötamisel; tavaliselt lõpetavad haiged täistööajaga töötamise 2-6 aasta jooksul ning osalise tööajaga töötamise 4-8 aasta jooksul (Taba jt., 2008). Parkinsoni tõvega isikute sotsiaalse aktiivsuse vähenemine toob kaasa ka perekonnaliikmete elukorralduse muutuse (Taba jt., 2008). Määrav osa haigusega kohanemisel, sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel ning sotsiaalse rolli säilitamisel on pereliikmete ja sõprade toetusel, mis toob kaasa lähedaste koormustaseme tõusu. Wade koos kolleegidega (2003) uuris muuhulgas pereliikmete/hooldajate stressi taset ning leidis, et antud terviseolukorra esinemise korral pereliikmel suurenes perekonna/ hooldajate stressi tase juba kuue kuu jooksul. Haigete ühendused kui sotsiaalsed tugigrupid abistavad haigeid ja nende peresid igapäevaeluga toimetulekul (Taba jt., 2008). Ka antud rehabilitatsiooniprogramm ―Töös ja elus edasi‖ toetab klientide psühhoemotsionaalset toimetulekut just eelkõige sarnase problemaatikaga kaaslaste, positiivsete, võimalikku eduelamust pakkunud kogemuste ning ühise arusaama ja rõhuasetuse näol. Seltsitegevuse ja patsiendihariduse tulemusena saavad haiged ka ise osaleda oma elukvaliteedi parandamisel, järgides tervislikke eluviise ja korraldatud ravi ning jälgides oskuslikult oma haiguse kulgu. Suur osatähtsus haigusega kohanemisel, sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel ning sotsiaalse rolli säilitamisel on pereliikmete, sõprade ja seltsiliikmete toetusel. Kokkuvõttes halvendavad motoorsed ja mittemotoorsed sümptomid oluliselt Parkinsoni tõvega isikute elukvaliteeti.Patsientide tahte- ja tegevusaktiivus langeb,igapäevaste tegevuste sooritamine muutub keerukamaks, mistõttu väheneb Parkinsoni tõvega inimeste sotsiaalne aktiivsus ja koos sellega halveneb elukvaliteet. C. Keskkonnategurid Parkinsoni tõve diagnoosiga kliendile valmistab raskusi uues keskkonnas hakkamasaamine ja seal orienteerumine, kuna sageli on tegemist ka kognitiivsete funktsioonide languse ja dementsusega. Sellepärast vajavad Parkinsoni tõbe põdevad kliendid võõras keskkonnas saatjat ning võivad vajada veidi rohkem aega uue keskkonnaga kohanemiseks. Konkreetseteks füüsiliseks takistuseks võivad selle terviseolukorraga klientide sihtgrupile olla ebatasased pinnad (tasakaaluhäired), kiire liiklus (nt kõnnitee ületamiseks kulub rohkem aega), müra, kõnnitee äärekivid ja lävepakud (abivahendiga liikudes). Toimetulekut võivad raskendada ka kodukeskkonnast erineva kõrgusega trepiastmed, ebasobiva kõrgusega voodi ning liiga kõrgel paiknevad lülitid, mistõttu klient pole võimeline ise adekvaatset valgustust tagama. Kitsastes ruumides nagu WC-d, pesuruumid ja ka trepid, võivad antud diagnoosiga isikud vajada toimetulekuks käepidet või käsipuud. Peale konkreetsete keskkonnafaktorite võivad Parkinsoni tõvega inimese toimetulekut mõjutada ka ühiskonnaliikmete hoiakud ja suhtumine, mis vähendavad nende aktiivset osalemist avalikus ruumis.(Taba jt, 2008) D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid Parkinsoni tõbi põhjustab inimesele muudatusi nii perekonnaelus, töötegevustes kui ka ühiskondlikes suhetes ja sotsiaalses aktiivsuses, tekitades haiguse progresseerudes süvenevaid piiranguid. Parkinsoni tõvest tingitud probleemid ei võimaldada tõbe põdevatel inimestel teistega võrdselt ühiskonnaelu erinevates valdkondades täisväärtuslikult osaleda. Ilmnevad vajakajäämised sotsiaalses suhtlusringkonnas, kapseldumine kodukeskkonda, suhtlusvõimaluste piiratus,kõrvalejäämine ühiskonnaelust, tõrjutus tööelus ning eeltoodust tingituna meeleolulangus. Võimalikult varajane rehabilitatsiooniga alustamine loob soodumuse klientide funktsionaalse võimekuse võimalikult pikaajaliseks stabiilsena püsimiseks, vähendab selle langustendentsi ja haiguse kujunemiskiirust. Seetõttu vähenevad kulud tervishoiu-ja raviteenustele, pikeneb iseseisva toimetuleku, tööalase hõivatuse ja tegevusvõime periood. Kliendi võimalikult pikaajaline tööga hõivatus on oluline parandamaks majanduslikku toimetulekut, laiendamaks suhtlusringkonda kolleegide näol ning toetamaks psühhoemotsionaalset tasakaalu (grupikuuluvus, nn vajalikkuse tunne). Töötamine on oluline osa inimese elus. Töötamise eelduseks on vastav haridus, motivatsioon ja inimese suutlikkus tööd teha ehk töövõime. Paraku ei pruugi tööga hõivatus sõltuda ainult inimese enda tahtest, kuna väga olulist rolli mängib tervislik olukord. Tervis võib mõjutada nii inimese suutlikkust tööülesandeid täita kui ka motivatsiooni igasuguse töö tegemiseks ( Bugakin, 2015). Rehabilitatsiooni abil paraneb/pikeneb kliendi iseseisva toimetuleku ning tööga hõivatuse aeg; kõrvalabi vajadus lükkub edasi, mis omakorda toetab pere kui terviku tavapärast elurütmi ning edukat funktsioneerimist (hooldusvajaduse minimaliseerimine, hoolduskoormuse võimalik edasi lükkamine). Eesti tööjõu-uuringu (ETU) andmetel oli 2015. aastal tööealisest rahvastikust (15–74-aastastest) majanduslikult aktiivseid 683 100 (69,4%). Tööga hõivatuid oli 640 900 (65,2% tööealistest), kellest 91% oli palgatöötajaid. Töötute osatähtsus tööjõus ehk töötuse määr oli 2015. aastal 6,2%. 38% töötutest olid pikaajalised töötud — tööotsingud olid kestnud aasta või rohkem. Mitteaktiivseid oli 300 500 (30,6% tööealisest rahvastikust), kellest 6 100 tahtsid ja olid võimelised tööle asuma, kuid olid loobunud tööotsingutest, sest ei uskunud töö leidmise võimalusse. Jätkuvalt on tööturunäitajates olulised erinevused lähtuvalt elukohast, soost, vanusest ja rahvusest. 2015. aastal oli kõrgeim tööhõive määr Harju maakonnas (71%) ning erinevus võrreldes madalaima tööhõive määraga Põlva maakonnaga (47,6%) oli üle 20 protsendipunkti. (https://www.stat.ee/277459). Eeltoodud statistika kajastab registreeritud tööpuudust, ent vähenenud töövõimega inimeste (s.h Parkinsoni põdevate isikute) puhul tuleb pigem rääkida varjatud tööpuudusest (hidden unemployment), mis on seotud asjaoluga, et inimesed ei otsi aktiivselt tööd kuigi tahaksid põhimõtteliselt töötada. Varjatud tööpuudus ei kajastu statistikas, sest ta ei vasta tööpuuduse definitsioonile. Varjatud töötute hulka kuuluvad näiteks heitunud töötajad — inimesed kes on kaotanud lootuse tööd leida terviseprobleemide, vähenenud jõudluse või asukohaprobleemide tõttu; inimesed, kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei otsi, kuna sobivaid töid pole "nagunii" saada jpm. Sobivatel tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt tööd otsima ning võimetekohase ameti leidmisel anda asjakohase panuse toimivale tööturule kuna vajalikku ning sobivat töötajat leida muutub tööturul üha raskemaks. Samal ajal suudavad ja tahavad tööd teha paljud vähenenud töövõimega (s.h Parkinsoni diagnoosiga) inimesed. E. Programmi peamised põhimõtted Käesoleva programmi rehabilitatsioonimeetodid lähtuvad terviklikkuse printsiibist, eesmärgistades eelkõige elukvaliteedi ning iseseisva toimetuleku suurenemist. Parkinsoni tõve keskseks ravimeetodiks on farmakoteraapia, kuid selle kõrval on üha enam uuritud ning rakendatud teisi tõenduspõhiseid sekkumismeetodeid, mis soodustaksid patsientide toimetulekut terviklikumalt. Erinevate tegurite mõju uurimisel on leitud, et kerge kuni mõõduka Parkinsoni tõve korral omavad psühhosotsiaalsed ja käitumuslikud tegurid elukvaliteedile isegi suuremat mõju kui füüsilised (Cubo jt., 2002). On läbi viidud mitmeid süstemaatilisi uuringuid Parkinsoni tõve rehabilitatsiooni aspektide ja toime kohta. Viimased uuringud soovitavad, et just multiprofessionaalsed rehabilitatsioonispetsialistide ekspertmeeskonnad pakuvad parimat efektiivset ja tulemuslikku rehabilitatsiooni selle keerulise neuroloogilise haiguse kaasaegses käsitluses. On tõendeid, et konkreetse terviseolukorraga tööks kogenud rehabilitatsioonisspetsialistide poolt osutatud statsionaarsena läbiviidud kompleksne rehabilitatsiooniteenus on tõestatult efektiivne rehabilitatsiooni meetod (Wade jt., 2003). Üldine arusaam on, et antud diagnoosi puhul on väga oluline erinevate spetsialistide kaasamine, et aidata kliendil leevendada füüsilisi vaevusi, kohaneda haigusega ja toime tulla igapäevase eluga, toetada üldist elukvaliteeti (Taba jt., 2008). Ellis ja kolleegid (2008) viisid läbi uuringu Parkinsoni tõvega patsientide statsionaarse rehabilitatsiooni teenuse efektiivsuse kohta. Uuringus jälgiti medikamentoosse ravi kulgu ja samal ajal viidi läbi interdistsiplinaarne rehabilitatsiooniprogramm, et optimeerida patsientide funktsionaalset võimekust. Märkimisväärset paranemist täheldati kõikide hindamismeetodite tulemustes. Isegi patsiendid, kelle medikamentoosset raviskeemi uuringuperioodi vältel ei muudetud, näitasid märkimisväärset paranemist testides. Uuringus osales 68 klienti. Rehabilitatsiooni programm koosnes füsioteraapia, tegevusteraapia ja kõneteraapia kombinatsioonist, intensiivsusega maksimaalselt 3 tundi päevas, 5-7 tundi nädalas. Patsientide seisundi hindamiseks kasutati igapäevategevustega toimetuleku skaalat (FIM), FIM -i motoorset skoori , FIM-i kognitiivset skoori, 2- minuti kõnnitesti (TMW), Timed „Up & GO―Test (TUG) ja sõrmede koputamise testi (Finger Tapping Test-FT). Teraapia toimus individuaalteenusena ja grupitööna ( võimalusel). Kasutati väliseid vihjeid kõnni kiiruse, sammupikkuse ja rütmi parandamiseks; kognitiivseid liikumisstarteegiaid siirdumiste parandamiseks; tasakaalutreeningut; liigesliikuvust ja lihasjõudu suurendavaid harjutusi; kõneravi tegeldi kõne selguse ja hääle kvaliteedi parandamisega. Uuringu tulemusena paranes FIM koguskoor keskmiselt 31,5 punkti, motoorne skoor 27,7 ja kognitiivne skoor 4,1 punkti võrra. ( 2-minuti kõnnitesti tulemus paranes 21.0 meetri võrra; sõrmedega koputamise test paranes 19,2 võrra paremal käel ja 20.1 võrra vasakul käel;TUG testi tulemus paranes 19,8 sekundit) Intensiivne sekkumine oli võimalik kuna kliendid viibisid teenuse ajal statsionaarselt haiglas, keskmine haigals viibimise aeg oli 20,8 päeva. Wade koos kolleegidega (2003) uuris Parkinsoni haigete 6-nädalase rehabilitatsiooni kursuse efektiivsust. Tegemist oli multidistsiplinaarse meeskonna poolt ambulatoorselt läbi viidud individuaalsete ja grupitegevustega. Võrreldi 6-nädalast aktiivset sekkumist kontrollgrupiga, kes ei saanud rehabilitatsiooniteenuseid. Hindamismeetoditena kasutati järgmisi meetodeid: Parkinsoni tõvele spetsiifilist küsimustik (Pakinson`s disease disability questionnaire PDQ -39), 36 küsimusega terviseuuring (SF-36), seisa-kõnni-istu test (stand-walk-sit); Nine HolePeg Test(NHPT); ärevuse ja depressiooni skaala (HADs), kõne hindamiseks valiti küsimused UPDRS skaalast. Sekkumist läbiviivasse multidistiplinaarsesse rehabilitatsioonimeeskonda kuulusid õde, füsioterapeut, kõne ja keele terapeut ja tegevusterapeut. Klient tuli teenusele üks kord nädalas kuue järjestikuse nädala jooksul. Esimesel korral viidi läbi hindamine ja koostati individuaalne programm/tegevuskava, mille kohaselt individuaalteenused toimusid ennelõunal ning pärastlõunasel ajal viidi läbi grupitegevused (n. spetsialistide loengud või lõõgastumine) Kokku osales uuringus 144 klienti. Uuringu tulemusena selgus, et programmis osalenud klientide liikumise ja mobiilsuse testi tulemused paranesid, kuid järgneva 6 kuu jooksul rehabilitatsiooniprogrammi jooksul saavutatud tulemused mõnevõrra langesid. 2012a korraldatud 80 Parkinsoni tõvega inimestel 9-15 kuu jooksul kestnud Rootsi uuringul oli nähtav, et füsioteraapia käigus 1h 3 korda nädalas 10 nädala jooksul paranes inimeste tasakaal (hindamiseks kasutatud Mini Balance Evaluation Systems Test), kõnnikiirus (m/s) suurenes ning vähenes kukkumise hirm (hindamiseks kasutatud Fall Efficacy Scale International) (Conradsson 2012a). Hollandis viidi läbi rehabiliatsiooni -koolitusprogramm pikaajalistele töötutele. Selle mudeli põhjal toimusid grupi arutelud, ajurünnakud,rollimängud ,harjutused ja tegevused kus inimesed said parandada oma tööotsimise oskusi ja teadmisi. Programmis osalejad olid valmis toime tulema tagasilöökide ja takistustega teel probleemilahendamise strateegiates ja uute oskuste omandamisel (Metsniin, 2015). Kuna varasemalt ei olnud Eestis koostatud ja ellu viidud rehabilitatsiooniprogrammi Parkinsoni tõvega klientidele, siis AS Põlva Haigla Rehabilitastioonikeskus alustas ESF raamprogrammi ―Töölesaamist toetavad hoolekandemeeted 2010-2013‖ raames septembris 2012 (lõppes 2013 märts) Parkinsoni tõvega inimestele töö sälitamist ja töölesaamist toetava programmi rakendamisega võttes aluseks eelpool toodud uuringud.Programmiklientide tagasiside oli postiivne: paranenud meelolu, tõusnud enesekindlus, paranenud füüsiline vastupidavus, parem haigusteadlikkus, oskus paremini näha oma seisundi muutust, teadmised võimalikest eneseabi võtetest, laienenud suhtlusringkond. Programmi tulemuslikkust näitavaks indikaatoriks oli, et vähemalt 50% programmis osalenud klientidest säilitas töö või suunati aktiivsetele tööturu teenustele. Pilootprojekti järgselt on töö rehabilitatsioonikeskuses Parkinsoni tõvega inimestega jätkunud , koostöö on efektiivne SA TÜK Närvikliiniku ja Eesti Parkinsoniliiduga. Kliendid on osalenud Põlva-, Valga– ja Harjumaalt ning Tartust, Tallinnast, Rakverest, Viljandist ja Jõgevalt. Käesoleval aastal on AS Põlva Haigla Rehabiliatsioonikeskusel koostatud rehabilitatsiooniprogrammid Parkinsoni tõvega inimestele, lähtudes sihtgrupi ealisest iseärastusest seoses haiguse kuluga ((üks programm tööealistele, teine eakatele). Programmid erinevad nii ülesehituse kui eesmärgi poolest. Käesolevas programmis keskendutakse eelkõige klientide jõustamisele, klientide motivatsiooni ja valmisoleku tõstmisel tööturuteenustele sisenemiseks, lõppeesmärgiga naasta tööellu. Tuginedes Ellise jt. (2003) uuringutulemustele on rehabilitatsiooniprogrammis ―Töös ja elus edasi‖ esmasele aktiivsele sekkumisele lisaks planeeritud ka sekkumisjärgne 6-kuuline iseseisev õpitud oskuste ja teadmiste rakendamise periood. Selleks, et saavutatud tulemused oleksid ajas püsivamad, järgneb 6 kuud kestvale uue info ja oskuste isesesiva rakendamise perioodile 5-päevane statsionaarne rehabilitatsioon (uute oskuste kinnistumisperiood). Programmi oluliseks osaks on ka praktiliste oskuste õpetamine. Selle olulisuse näiteks võib tuua ühe laiaulatusliku uuringu - Euroopa Komisjoni teadusprojekti EduPark, mille raames rakendati kognitiiv- käitumisteraapia meetodeid ning hinnati vastavat mõju konkreetse sihtgrupi psühhosotsiaalsete probleemidega toimetulekule ning seeläbi mõju nende elukvaliteedile terviklikuna. Nimetatud uuringu raames rakendati vastavaid meetodeid koolitusprogrammi formaadis, sihtgrupiks olid lisaks Parkinsoni tõvega patsientidele ka nende tugiisikud, kokku 288 isikut 7 riigist, sh Eesti, kes läbisid 8- seansilise treeningu (Kanarik, jt. 2005). Nimetatud teadusprojekti hinnati osalejate poolt üldiselt heaks ja kasulikuks, ent järeldati, et edaspidistes analoogsetes sekkumistes tuleks kavandada enamaid praktiliste oskuste õpetamisi, et efekt emotsionaalsele enesetundele ja igapäevaeluga toimetulekule oleks pikaajalisem. F*. Epidemioloogilised andmed  Parkinsoni tõbi on reeglina vanemaealiste inimeste haigus .Aktiivses tööeas s.o alla 40 aasta vanuses saavad esmadiagnoosi u 10% Parkisoni tõvega inimestest. Lisaks on mehed varajase algusega Parkinsoni tõvest rohkem ohustatud kui naised (1,7:1) (Orphanet, 2014). Soomes oli enne 55 eluaastat Parkinsoni tõvesse haigestumine aastatel 1995-2006 3,3/100 000 inimese kohta. Varajase algusega Parkinsoni tõve korral on äärmiselt oluline geneetiline soodumus, antud uuringu osalistest 11,8% põdes Parkinsoni tõbe mõni esimese astme sugulane (Ylikotila jt., 2015). G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis Tänasel päeval on sihtrühmal võimalik kasutada riiklikke teenuseid: meditsiiniteenus; rehabilitatsiooniteenus, tööturuteenused, vajadusel erihoolekandeteenused, invatehnilised abivahendid. Kui isik soovib leida tööd ja töötada, ent vajab selleks puude või pikaajalise tervisehäire tõttu abi, saab Eesti Töötukassa omapoolsete teenustega abiks olla. Pakutakse järgmisi teenuseid:abistamine tööintervjuul;tööruumide ja -vahendite kohandamine;tööks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine;tugiisikuga töötamine; kaitstud töö;kogemusnõustamine;tööalane rehabilitatsioon;tööandja nõustamine ja koolitamine; tööandjale tööturukoolituse hüvitamine. Lisaks: karjäärinõustamine,töövahendus, nõustamine tööotsingutel, tööpraktika, koolitus jt. Sobilikuima teenuse aitab välja selgitada konsultant töötukassas. Lisaks KOV-i poolt pakutavad: sotsiaalnõustamine, vajadusel eluasemeteenus või eluruumi kohandamise teenus. Pakutakse invatransporditeenust, isikliku abistaja teenust, tugiisikuteenust, koduteenuseid, sauna-ja ujula kasutamist (soodustingimustel). MTÜ-d ja seltsid tegutsevad piirkonniti erinevalt, nende kättesaadavus ja pakutav varieerub maakonniti. Eesti Parkinsoniliidu eestvedamisel toimub sihtgrupi klientidele vajalik infovahetus ning kogemusnõustamine. Üleriigilised teenused on kättesaadavad võrdsetel alustel ja üldistel põhimõtetel. KOV-i teenuste kättesaadavus sõltub kliendi elukohast, omavalitsuse võimekusest ning prioriteetidest. H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid Rehabilitatsiooniprogrammi koostamisel on järgitud Rahvastiku Tervise Arengukava (RTA) 2009- 2020 starteegilisi eesmärke- eluea pikenemine ja elukvaliteedi tõstmine. Käesolev programm on koostatud lähtudes 2016. aastal sisseviidavatest tööhõivereformi muudatustest rehabilitatsioonisüsteemis,tuginedes spetsiifilisemalt riiklikul hankel―Rehabilitatsiooniprogrammide koostamine või kohandamine puudega või osalise töövõimega isikutele vastavasisulise koolituse korraldamine‖, viitenumbriga 166854, mille esemeks on üle- Eestiliselt kasutatavate rehabilitatsiooniprogrammide koostamine või kohandamine puudega isikule või osalise töövõimega isikule lähtudes tema terviseolukorrast ning tegevus ja/või osaluspiirangust. 2016 aastal jõustunud Sotsiaalhoolekandeseaduses (SHK-s)on loetletud KOV üksuse poolt pakutavad sotsiaalteenused, mis on kättesaadavad elupaigast olenemata. SHK seadus sätestab, et abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Seaduses rõhutatakse, et nimetatud asjaolude arvestamisel tuleb tagada puudega isikule tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks vastav abi. Seega on rehabilitatsiooniprogrammi sihtgrupil õigus taotleda ning saada elukvaliteedi parandamiseks vajalikke sotsiaalteenuseid elukohast ja KOV-ide ebaühtlasest haldusvõimekusest sõltumata. IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Sihtgrupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Sihtgrupi kriteeriumid Lapsed (vajadusel Tööealine isik (16-65 Eakas Kommentaar täpsusta vanus) aastased) Puudespetsiifiline (täpsusta) psüühikahäire (v.a. vaimupuue) vaimupuue keele- ja kõnepuue kuulmispuue nägemispuue liikumispuue liitpuue Haigusspetsiifiline X Parkinsoni tõbi (täpsusta) MUU (täpsusta) 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programm sobib kliendile: 1.kellel on diagnoositud Parkinsoni tõbi 2. kes on tööealine, kuid käesolevalt ei täida töötukassa aktiivsusnõudeid 3. kellel on Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel selgunud mõõdukas probleem vähemalt kahes valdkonnas 4. kes on motiveeritud aktiivselt osalema programmipõhises rehabilitatsioonis 5. kes on valmis programmis õpetatud strateegiaid ja harjutusi iseseisvalt kodus praktiseerima Programm ei sobi kliendile (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. kellel esineb Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel järgi täielik probleem vähemalt ühes valdkonnas 2. kellel on ebastabiilne terviseolukord 3. kellel on väljendunud dementsus 4. kes pole motiveeritud programmipõhises tööalases rehabilitatsioonis osalemiseks 5. kes ei vasta programmi vanusegrupile 6.kes käesolevalt on tööturul aktiivne 7. kellel ei ole võimalik tasuda programmis ettenähtud omaosalust B. Programmi eesmärgid ja tulemused: 1. Tegutsemist ja osalust puudutavad eesmärgid RFK Tegutsemine/osalemine Algtase Eesmärk kood d155 oskuste omandamine d155.1-d155.3 d155.0-d155.2 d175 probleemide lahendamine d175.1-d175.3 d175.0-d175.2 d177 otsuste tegemine d177.1-d177.3 d117.0-d177.2 d230 igapäevatoimingute tegemine d230.1-d230.3 d230.1-d230.2 d240 stressi jm psüühiliste koormustega toimetulek d240.1-d240.3 d240.0-d240.2 d330 rääkimine d330.1-d330.3 d330.0-d330.2 d335 mitteverbaalsete sõnumite edastamine d335.1-d335.3 d335.0-d335.3 d410 keha põhiasendi muutmine d410.1-d410.2 d410.0-d410.2 d440 käte täppisliigutused d440.1-d440.3 d440.1-d440.2 d450 käimine d450.1-d450.3 d450.0-d450.3 d460 mitmesugustes kohtades liikumine d460.1-d460.3 d460.0-d460.3 d550 söömine d550.1-d550.3 d550.0-d550.3 d560 joomine d560.1-d550.3 d560.0-d560.3 d710 elementaarne inimestevaheline lävimine d710.1-d710.3 d710.0-d710.2 d750 mitteametlikud sotsiaalsed suhted d750.1-d750.3 d750.0-d750.2 d910 ühendustes osalemine d910.1-d910.3 d910.0-d910.2 d920 puhkus ja vaba aeg d929.1-d920.3 d920.0-d920.2 2. Organismi funktsioone puudutavad eesmärgid RFK Funktsioon Algtase Eesmärk kood b134 unefunktsioonid b134.1-b134.3 b134.0-b134.3 b144 mälufunktsioonid b144.1-b144.2 b144.0-b144.1 b152 emotsioonifunktsioonid b152.1-b152.3 b152.0-b152.2 b310 häälefunktsioonid b310.1-b310.3 b310.1-b310.3 b320 hääldamis-ehk artikulatsioonifunktsioonid b320.1-b320.3 b320.0-b320.3 b330 kõne ladususe ja rütmi funktsioonid b330.1-b330.3 b320.0-b320.3 b760 tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid b760.1-b760.3 b760.0-b760.2 b765 tahtmatute liigutuste funktsioonid b760.1-b760.3 b760.0-b760.2 b770 kõnnaku funktsioonid b770.1-b770.3 b770.0-b770.3 b710 liigeste liikuvusfunktsioonid b710.1-b710.3 b710.0-b710.3 b730 lihasjõu funktsioonid b730.1-b730.3 b730.0-b730.3 b735 lihastoonuse funktsioonid b735.1-b735.2 b735.1 Organismi struktuurid RFK kood s198._7_ TT närvisüsteemi struktuur 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid RFK Keskkonnategur Algtase Eesmärk kood e115 tooted ja tehnoloogiad igapäevaseks isiklikuks e.115.1-e115.3 e115.0-e115.2 kasutamiseks e130 õppevahendid ja -tehnoloogiad e130.1-e120.3 e120.0-e120.2 e140 kultuuri-, meelelahutus- ja spordivahendid ning e140.1-e140.3 e140.0-e140.2 tehnoloogiad e399 Tta toetus ja suhted e399.1-e399.3 e399.0-e399.2 e555 ühingute ja organisatsioonide teenused, süsteemid ning e555.1-e555.3 e555.0-e555.2 strateegiad 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg)- Prognoositav tulemuse Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused saavutamise indikaator (kliendi arv, protsent) 1.klient kasutab igapäevaselt vähemalt ühte programmi jooksul 90% omandatud strateegiat või teadmist 2. klient täidab töötukassa aktiivsusnõudeid või osaleb 60% vabatahtlikus töös vähemalt 1 tund nädalas 3. klient suudab iseseisvalt kodukeskkonnas toime tulla vähemalt 8 tundi päevas 80% 4. klient säilitab või suurendab ühiskondlikku aktiivsust ( kuulumine ühingutesse, organisatsioonidesse,osalemine 70% huvitegevuses, külaskäik, poeskäik) V. Programmi keskkondA. Programmi keskkond ja intensiivsus Keskkond JAH EI Täpsustus Spetsiaalne programmikeskkond nt. rehabilitatsiooni AS Põlva Haigla X (programmi)asutus Rehabilitatsioonikeskus Rehabilitatsiooniprogramm kliendi keskkonnas (kliendi kodus, haridusasutuses, töökohas või muus sobivas kogukonna paigas, näiteks spordikeskuses, kliendi huvikeskkonnas jms) a) Kodu klient saab kodus rakendada X programmis õpitud oskusi ja teadmisi b) Lasteaed c) Kool e) Töökoht f) Muu kliendi keskkond (nt huvikeskkond vms) Muu keskkond (näiteks koostööpartnerite (Töötukassa) Eesti Töötukassa Põlvamaa X juures, avalikus ruumis jms) osakond 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus AS Põlva Haiglas on tööruumid rehabilitatsioonialase teenuse osutamiseks (Uus tn 2, Põlva) haigla 5. korrusel üldpindalaga 482,2 m². AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskusesse on kliendile tagatud igakülgne ligipääs. Põlva bussijaam asub rehabilitatsioonikeskusest 400 m kaugusel. Rongiühendus on Tartu ja Tallinnaga ning raudteejaamast toob kohalik linnaliinibuss rehabilitatsioonikeskusest 200m kaugusel asuvasse bussipeatusesse. Autoga tulijale on tasuta parkimisvõimalus rehabilitatsioonikeskuse territooriumil olevas parklas (sh. eraldi tähistatud parkimiskohad puudega inimestele). Ratastooliga liikujale on paigaldatud kaldtee peasissekäigu ees. Ratastooli ja teiste abivahenditega on võimalik liikuda kogu maja piires. Majas on kaks automaatselt avanevate ustega lifti, mis liiguvad maja viie korruse vahel. Kõikides ruumides on nõuetele vastav mikrokliima (loomulik valgustus, keskküte, ventilatsioon, vesivarustus ja kanalisatsioon). Arsti vastuvõturuumis (28,6 m²) on kasutusel erinevad vajalikud hindamisvahendid. Sisustus: 2 kirjutuslauda, toolid, riiulid erialase kirjandusega, teraapialaud patsiendi hindamiseks ja läbivaatuseks, sirm, telefon, arvutiseadmed, printer. Füsioteraapia saalis (37,6 m²) kasutavad füsioterapeudid erinevaid hindamisvahendeid (goniomeeter, dünamomeeter, stopper jt), teraapiavahendeid (teraapiapallid, hantlid, kummilindid, võimlemiskepid, tasakaalupadjad ja –lauad). Füsioteraapia saalis asuvad ka trenažöörid Therapy Master ja MotoMed. On olemas kaks laia teraapialauda, varbsein, rööbaspuud, suur seinapeegel, seisulaud, arvutiseadmed, kapp teraapiavahendite jaoks. Tegevusteraapia ruumis (43,4 m²) on kaks kirjutuslauda, arvutiseadmed, kangasteljed, erinevad teraapiavahendid. Teraapiaruumi kõrval asub ka täielikult sisustatud köök, mida on võimalik kasutada kliendi igapäevaste oskuste arendamisel. Olemas on erinevad abivahendite näidised kliendi toimetuleku toetamiseks. Psühholoog (21,1 m²) ja sotsiaaltöötaja (14 m²) kasutavad oma kabinettides põhiliselt paberkandjal küsimustikke kliendi hindamiseks. Ruumides on kirjutuslauad, toolid, riiulid erialaste materjalidega, telefonid, arvutiseadmed. Logopeedi kabinetis (18,4 m²) on olemas seinapeegel, arvuti, töölaud nii kliendile kui spetsialistile, telefon, printer-skänner-koopimasin, erinevad õppevahendite komplektid. Oote- ja puhkenurgas (9,3 m²) on klientidele televiisor, pehme mööbel, ajakirjad, diivanilaud. Klientidel on võimalik külastada rehabilitatsioonikeskusest 100 m kaugusel olevat Põlva Spordikeskust (ujula, saunad, jõusaal) ning rehabilitatsioonikeskusega samas majas asuvat Põlvamaa Eakate Päevakeskust (ravivõimlemine, käsitööring, õmblusring, lauluring jne., osadel õhtutel Sivananda jooga) ning Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda. Neile, kes soovivad sportlikult aega veeta, on sobiv kaunis Intsikurmu looduspark kena metsapargi ja terviseradadega. Tervislikud ja nauditavad on jalutuskäigud Põlva järve ääres. Kahe kilomeetri kaugusel rehabilitatsioonikeskusest asub Mammaste Tervisespordikeskus, kus on kõikidele huvilistele avatud valgustatud matka- ja suusarajad. Eesti Töötukassa Põlvamaa osakond asub mõnesaja meetri kaugusel AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskusest. 2. Programmi intensiivsus Intensiivsus JAH EI Täpsustus Statsionaarne rehabilitatsiooniprogramm / X klient osaleb14 päevases klient on rehabilitatsiooniasutuses programmi rehabilitatsiooniprogrammis 9 päeva vältel ööpäevaringselt +5päeva Rehabilitatsioon päevaprogrammina (klient on kaasatud programmitegevustesse tööpäeva vältel aga ei ööbi asutuses) Madala intensiivsusega rehabilitatsiooniprogramm (klient on kaasatud programmitegevustesse 5 – 10 tundi nädalas/1-2 tundi päevas/1-2 päeva nädalas jne) Hajusintensiivsusega programm – kliendi 6 kuu jooksul(iseseisvalt kodused tegevused programmis on hajutatud pikemale X tegevused, sh pöördumine oma perioodile, toimuvad määratud graafiku maakonna töötukassa esindusse) alusel vms. Muu intensiivsus, täpsusta! VI. Programmi kirjeldus A. Programmi ettevalmistamine Programmi ettevalmistamisfaas koosneb järgmistest etappidest: 1. Teavitustöö. Teavitustöö sisuks on programmis osalemisega seonduv strateegiline info - programmi sisu, sihtgrupi karakteristikuid, programmi planeeritav algusaeg, juhised pöördumiseks Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja vastuvõtule ning vajalikud kontaktid. Vastavat infot levitatakse Põlva Haigla kodulehel ning sihtgrupispetsiifiliste koostööpartnerite kaudu (nt. Parkinsoniliidu infokanalites). Nimetatud koostööpartneritega on vastav kokkulepe sõlmitud suuliselt. 2. Programmi suunamine. Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja suunab IV punktis täpsustatud kriteeriumitele vastavad kliendid programmi, esmane kontakt programmi koordinaatoriga (sotsiaaltöötaja) telefoni teel. Programmi on võimalik sisenda ka kehtiva rehabilitatsiooniplaani alusel, vajadusel programmi meeskond teostab rehabilitatsiooniplaani tegevuskava täiendused programmipõhiseks rehabilitatsiooniks. 3. Programmiks ettevalmistav esmakontakt kliendiga.SKA juhtumikorraldja poolt programmi suunatud kliendi esmane programmipoolne kontakt on programmi koordinaatoriga telefoni teel. Esmakontakti eesmärk on: 1. luua kliendile terviklik arusaam teenusest. Selle eesmärgi täitmiseks tutvustab koordinaator kliendile käesoleva rehabilitatsiooniprogrammi põhimõtteid, eesmärke ja kavandatavaid sekkumisi (sh. ajaraami), sõlmib kliendiga esmalt suulise kokkuleppe programmis osalemiseks. Informeeritud nõusoleku kirjalik vorm allkirjastatakse kliendi poolt tema programmi sisenemisel. 2. toetada kliendi motivatsiooni, ennetada võimalikke riske. Koordinaator hindab esmakontakti käigus kliendi terviseolukorrast lähtudes kliendi võimalusi, võimalikke riske ja takistusi ning ka ressursse - need arutatakse kliendiga läbi, käsitletakse vastavalt individuaalsele vajadusele. 3. selgitada kliendile programmi omaosaluse kujunemist( sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatava majutusteenuse hind on ühe toidukorraga; klient tasub ise lõuna- ja õhtusöögi eest). Kui selgub, et kliendil on raskusi omaosaluse tasumisega,võtab koordinaator ühendust kliendi elukohajärgse omavalistusega ja alustab läbirääkimise kliendi omaosaluse tasumise osa kas täis- või osalises mahus. Läbirääkimiste tulemustest informeeritakse klienti. B. Hindamine ja planeerimine Teenusega alustades toimub esmakohtumine programmi koordinaatoriga (sotsiaaltöötajaga) ja psühholoogiga, eesmärgiks individuaalne hindamine (testid vt. allpool) ja sekkumiste planeerimine. Kohtumise käigus toimub kliendi funktsionaalse seisundi analüüs, hinnangu andmine senisele sekkumisele ja toetussüsteemile koostöös kliendiga tema seisundit parandavate strateegiate kavandamine. Planeerimisel tugineb koordinaator kliendi käesolevale terviseolukorrale ning Parkinsoni tõve diagnoosi kontekstis oluliste spetsiifiliste hindamisvahendite tulemustele (emotsionaalse enesetunde küsimustik (EEK-2); Parkinsoni tõve elukvaliteedi küsimustik (PDQ-39). Nimetatud hindamismeetodite valikul on aluseks võetud Parkinsoni tõve Eesti ravijuhend (Taba, P., jt. 2008) ning on pikemalt lahti seletatud Lisas 2. C. Sekkumine Psühholoog seostab ja analüüsib hindamise käigus kogutud teavet. Koostöös klient- sotsiaaltöötaja- psühholoog määratletakse hetke olukord, soovitud olukord (kliendi ootused), määratletakse kliendi põhiprobleemid ja spetsialistid on abiks kliendile tema individuaalse rehabilitatsioonieesmärgi püstitamisel ja sõnastamisel programmis osalemiseks. Sekkumiste kavandamine,sekkumiste edukuse hindamine (vahehindamine) ja vajadusel tegevuskava korrigeerimine viiakse läbi meeskonnatööna. Meeskonnatöös osalevad arst, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut psühholoog ja logopeed. Kliendile kavandatud sekkumised on jagatud kolmeks perioodiks: I periood septembris 2016 (9 päeva rehab. keskuses) II periood sept.2016- märts2017 (6 kuud kliendi keskkonnas) III periood märts 2017 (5 päeva rehab. keskuses) Klientide tegutsemis- ja osalusvõime hindamisel kasutatakse alg-ja lõpphindamisel sama valikut hindamisvahendeid/mõõdikuid. Kliendikeskne meeskondlik lõpphindamine viiakse läbi arsti, sotsiaaltöötaja, füsioterapeudi , tegevusterapeudi , psühholoogi ja logopeedi poolt. Vt. lisa 2: programmis kasutatavad hindamisvahendid. Rehabilitatsiooniprogrammi käigus klientide kompetents tõuseb samm-sammult, klientidele koostatakse koduprogrammid ja nõustatakse täitmise osas. Programm on üle-eestilisele sihtgrupile, spetsialistid kaardistavad ( sotsiaaltöötaja /psühholoog) kliendi pere kaasamise süsteemsuse vajaduse, annavad kliendile ülevaate elukohajärgsetest nõustamise võimalustest [vältida uusi pingeolukordi, mis võivad tekkida ebamõistlikust aja - ja sõidukulust (pere Tallinnas - nõustamine Põlvas)]. Individuaaltegevuste käigus selgitavad spetsialistid välja perega töötamise vajalikkuse ja edastavad info (konkreetsed kontaktid ja terapeudid) kliendi elukohajärgselt. Sellega on tagatud kliendi pere vajadusi arvestav elukorraldus,tõhus koostöö ja vajalikud käsitlused kliendi ja tema pere parimaks toimetulekuks. I periood - omandamisperiood- enesekindlus ja motivatsioon (9 päeva) Enesekindlad ja toetavad mõtted, uute teadmiste ja oskuste omandamisperiood. Kavandatud individuaal- ja grupitegevused. Esimese perioodi vältel jääb rõhuasetus individuaalteenustele, et tuvastada ja vajadusel toetada/parandada kliendi funktsionaalsust kõigis olulistes valdkondades, tagada teenuse maksimaalne efektiivsus. Keskendutakse kliendi olemsaolevatele ressurssidele ja varasemale positiivsele toimetulekukogemusele. Grupitöödes on olulisel kohal grupiliikmete omavaheline suhtlus, oma kogemuste jagamine ja arutelu, toimiv ja toetav grupidünaamika. Juhendav spetsialist aitab grupiliikmetel mõista, mis toimub neis endis ja grupis ning toetab kõiki grupiliikmeid läbi tõenduspõhiste erialaspetsiifiliste tegevuste. Arsti teenus - tegemist on haigusspetsiifilise programmiga, kus olulisel kohal kliendile kavandatud sekkumiste näidustuste ja vastunäidustuste määratlemine lähtudes konkreetsest terviseolukorrast. Arsti teenuse eesmärgiks on anda igakülgset informatsiooni Parkinsoni tõve sümptomite ja kulu kohta. Füsioterapeudi teenus on kliendi haigusest ja tervislikust seisundist tingitud funktsioonihäirete hindamine, tegevusvõime täpsustamine ning vastavalt sellele individuaalsete liigutuslikku arengut soodustavate/säilitavate terapeutiliste meetodite rakendamine. Füsioterapeut kasutab oma töös järgnevaid meetodeid kliendi funktsionaalsuse parandamiseks ning tööle saamise võimaluse taastamiseks: liigesliikuvus ja jõuharjutused, tasakaalu ja kõnniharjutused ning peenmotoorikat ja täpsust parandavad harjutused. Lisaks, kui anamneesi võtmise tagajärjel on selgunud kliendi eelnev töö, vaadatakse koos üle tööasendid ja ülesanded ning nende ergonoomika, vajadusel soovitatakse kliendile ka abivahendeid tööülesannete hõlpsamaks sooritamiseks. Igale kliendile just talle sobiv programm koduseks harjutamiseks ning programmi jooksul toimunud arengu säilitamiseks. Lisaks nõustatakse kliente toimetulekut parandavate abivahendite osas. Logopeedi teenus - kliendi neelamis- ja kõnehäire käsitlus, logopeediline teraapia. Koduse harjutuskava koostamine kliendile, täitmise juhendamine. Neelamishäire korral nõustatakse klienti turvalisema einestamise küsimustes, õpetatakse neelamismanöövreid, keskendutakse asenditeraapiale. Individuaalne harjutuskava sisaldab hingamisharjutusi, oraalmotoorikat parandavaid harjutusi ning häälehoiu põhimõtteid. Logopeed annab kliendile karjääri planeerimisel ja töökoha valikul soovitused eelkõige kliendi verbaalsest suutlikusest lähtuvalt eesmärgiga ennetada pingeid , mis võivad tekkida suhtlemistasandil. Vastused leitakse küsimustele- kas töökoht eeldab vahetut suhtlemist,on esikohal telefonisuhtlus või on töö pigem praktilist (füüsilist) laadi ning vajakajäämised eneseväljenduses ei sega töötegemist ega mõjuta töötulemusi. Psühholoogi teenus - kliendi emotsionaalse ja psüühilise seisundi ja toimetuleku säilitamine või parandamine, psühhosotsiaalse toimetuleku toetamine, enesehinnangu tõstmine. Psühholoogi teenuse üldiseks sisuks on toetada toimetulekut haiguse ja selle ravi häirivate mõjudega. Psühholoogi teenuse spetsiifilised eesmärgid kujunevad iga kliendi subjektiivsetest kaebustest lähtuvalt (kaebustest lähtuvalt hinnatakse täpsemalt nt. kognitiivsete kaebuste täpsustamiseks testikogumik CERAD) ning vastavalt individuaalsetele vajadusele keskendutakse emotsionaalsele toimetulekule, kognitiivsele sooritusele, käitumuslikele probleemidele (uni, motivatsioon, harjumused) või muule kliendi jaoks olulisele. Psühholoog selgitab kliendile tööle naasmisega võimalikke esilekerkivaid riske ning annab teavet , mis aitab stressi ja psühhosotsiaalsete probleemidega paremine toime tulla. Psühholoog käsitleb teraapias riskitegureid tööl (sh ebapiisav toetus töökohal, rollide ja kohustuste mittemõistmine, vähene kaasatus) ning selgitab lahendusviise parimaks võimalikuks toimetulekuks töökeskkonnas. Iga kliendi kaebustest lähtuvalt juhendatakse teda rakendama toetavaid või kompenseerivaid tehnikaid, koostatakse vastav kodune programm. Tegevusterapeudi teenus - tegevused funktsionaalsete võimete arendamiseks ja tegevusvõime kujundamiseks. Teenuse käigus viiakse läbi erinevaid tegevusi/harjutusi käte funktsionaalsuse säilitamiseks ning igapäevaelus vajalike oskuste õpetamiseks. Kliendi tegevuslikest piirangutest lähtuvalt annab tegevusterapeut nõu igapäevategevuste hõlpsamaks sooritamiseks, tutvustab iseseisvat tegutsemist võimaldavaid esemeid/abivahendeid viib läbi kasutusõpetuse. Kliendi tegevusvõimest lähtuvalt leitakse vastused küsimustele,missugune töö võiks kliendile sobida (töökeskkond , töötingimused). Välistatakse ametikohad, mis halvendavad kliendi tervist ja/või ületavad kliendi suutlikkust töötegevusi sooritada. Sotsiaaltöötaja teenus - kliendi iseseisvuse ja teistest sõltuvuse hindamine, kohanemisvõime hindamine. Nõustamine ja juhendamine sotsiaalsete probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks (motiveeriva intervjueerimise tehnikatele tuginedes). Probleemide (sh riskide) ja võimalusel nende tekkepõhjuste määratlemine, isiku vajaduste, olemasolevate ressursside (tugevused), samuti probleemse situatsiooni tähenduse (isiku jaoks) ning probleemidega seotud inimest ja situatsioonide kaardistamine. Füsioterapeudi grupiteenus - tegevused kliendi tugiliikumissüsteemi või organsüsteemi funktsionaalse võime taastamiseks grupis. Tegvusterapeudi grupiteenus - kliendi igapäevategevuste harjutamine grupis, uute tegevusviiside õppimine , harjutamine ja kinnistamine grupis. Loovmeetodite kasutamine grupitöös. Logopeedi grupiteenus - hingamis- ja hääleharjutuste sooritamine grupis. Kõnekiiruse ja meloodilisuse harjutused. Erinevate suhtlemisviiside ja -starteegiate harjutamine. Klientide jõustamine, suhtlusaktiivuse toetamine. Psühholoogi grupiteenus raames käsitletakse üldiseid Parkinsoni tõve diagnoosiga kaasnevaid probleemvaldkondi - meeleoluhäired, ärevus, kognitiivsed kaebused, jne. - eesmärgiga tõsta valdkonnapõhist teadlikkust, juhendada ja jõustada rakendama üldisi praktilisi oskusi haigusspetsiifiliste probleemidega psühhosotsiaalseks toimetulekuks. Sotsiaaltöötaja grupiteenus - kliendi nõustamine sotsiaalvaldkonna teemadel. Informeerimine sotsiaalsüsteemi võimalustest, tagamaks kursisolekut Eesti Vabariigi seadusandluse alusel pakutavate sotsaaltoetuste-ja teenustega. Õe grupiteenus - klientide nõustamine eelkõige haigusspetsiifilistest ja vanuselistest probleemidest lähtuvalt ( ravimid ja ainevahetus, toitumistemaatika käsitlus; ealiselt vähenenud liikumise ja aeglustunud soolemotoorika käsitlus). Koostöös SA TÜK Närvikliinikuga toimub programmiklientidele koolitus nende terviseolukorra paremaks mõistmiseks ja haigusega toimetulekuks. Koolituse läbiviimisel osalevad kogenud Parkinsoni tõve ravispetsialistid Koostöös Eesti Töötukassa Põlvamaa osakonnaga toimub Töötukassa juhtumikorraldaja poolne grupinõustamine, mille raames käsitletakse tööturuteenuseid- ja toetussüsteemi,töövõime hindamist jt valdkonnapõhiseid teemasid. Arvestus ühe kliendi kohta I perioodil Tegevused kogus, tk Lisainfo (60 min) 1.Rehab. vajaduse hindamine ja rehab. 6 telefonikontakt kliendiga(sotsiaaltöötaja) , planeerimine testimine(psühholoog),esmane meeskonnakoosolek osalevad arst, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, logopeed vahehindamine, kokkuvõte 2. Arsti teenus 2 1. päeval (60 min); 5. päeval (30 min); 9. päeval (30 min) 3. Füsioterapeudi teenus 3 I nädal 2X, II nädal 1X 4. Logopeedi teenus 4 I nädal 2X, II nädal 2X 5. Psühholoogi teenus 4 I nädal 2X, II nädal 2X 6. Tegevusterapeudi teenus 6 I nädal 3X, II nädal 3X 7. Sotsiaaltöötaja teenus 1 I nädal 1X 8. Füsioterapeudi grupiteenus 2 I nädal 1X, II nädal 1X 9. Tegevusterapeudi grupiteenus 2 I nädal 1X, II nädal 1X 10. Logopeedi grupiteenus 1 II nädal 1X 11. Psühholoogi grupiteenus 2 I nädal 1X, II nädal 1X 12. Sotsiaaltöötaja grupiteenus 1 I nädal 1X 13. Õe grupiteenus 1 I nädal 1X 14. Grupikoolitus terviseolukorra 3 II nädal 1X rahastab AS Põlva Haigla mõistmiseks, koostöö SA TÜK Närvikliiniku Parkinsoni tõve ravispetsialistiga 15. Eesti Töötukassa Põlvamaa 1 II nädal 1X osakonna spetsialisti infotund- vestlusring 16. Majutusteenus koos toitlustusega 9 ööpäev Koduprogrammi koostamine Spetsialistide soovituste, sooritus- ja tegevusjuhiste põhjal koostatakse igale programmikliendile kompleksne individuaalne kodune harjutusprogramm. Logopeed valib vastavalt kliendi neelamisraskusele ja tekkinud kõnemuutusele harjutused ning määrab harjutuste sooritamise intensiivsuse. Käsitletavad harjutused on eelnevalt logopeedi poolt kliendile demonstreeritud ja ühistegevuses sooritatud. Harjutused on suunatud näo miimiliste ja mälumislihaste treeningule, kõnehingamisele, hääle tugevuse reguleerimisele, kõne sujuvuse ja kõne selguse saavutamisele. Füsioterapeut koostab kliendi suutlikkusele ja funktsionaalsele tasemele vastava harjutuskava. Kõik harjutused ja strateegiad on eelnevalt koos füsioterapeudiga läbi viidud ning klient on saanud tagasisidet harjutuste, strateegiate sooritamise osas. Psühholoog koostab iga kliendi subjektiivsetest kaebustest lähtuvalt ja vastavalt vajadusele individuaalse koduse programmi peamiste kaebuste leevendamiseks või kompenseerimiseks. Programm kujuneb individuaalteenuse baasil, mille raames selgitatakse ja juhendatakse individuaalselt olulisimate tehnikate rakendamist. Tegevusterapeut nõustab ergonoomiliste töö- ja puhkeasendite osas, annab soovitusi kodukeskkonna turvalisuse tagamiseks, samuti soovitab peenmotoorika parandamiseks ja liigesliikuvuse säilitamiseks vajalikke harjutusi. II periood - uue info ja oskuste rakendamisperiood (6 kuud).Programmi koordinaator võtab II perioodi jooksul orienteeruvalt 2.-4.kuul ( isiksusekeskse lähenemise põhimõttel) vähemalt üks kord telefonisti kliendiga ühendust eesmärgiga selgitada välja kitsakohad, mis on tekkinud koduprogrammi täitmisel , nõustada klienti , vajadusel kaasta kliendi probleemi spetsiifikast lähtuv spetsialist. Klient rakendab I perioodi jooksul omandatud teadmisi ja oskusi igapäevases suhtlus- ja tegutsemiskeskkonnas - kodus, hobitegevustes, vaba aja tegevustes, tööalastes väljakutsetes. Kliendile on edastatud vajalikud kontaktid ning klient või tema pereliige/lähedane saab vajadusel võtta II perioodi vältel kontakti programmi koordinaatoriga. III periood - kinnistumisperiood (5 päeva). Programmi 5- päevasel perioodil toimub omandatud oskuste ja teadmiste kinnistamine, sekkumisetes on esikohal grupitegevused,jätkuvad individuaaltegevused vastavalt ilmnenud tegevusvõime piirangutele. Sel perioodil viiakse läbi kogemuste vahetamise vestlusring, kus toimub grupisekkumisena teadmiste ja kogemuste jagamine ning teemakohased arutelud konkreetse terviseolukorra korral ette tulevatest raskustest. Jätkub koostöö Eesti Töötukassa Põlvamaa osakonnaga, töötukassa spetsialist viib läbi infotunni,toimub valdkonnapõhine grupiarutelu-info, arvamuste, ideede organiseeritud vahetus; küsimuste- vastuste ring, eesmärgiga anda ja saada informatsiooni tööle saamiseks ja/ või tööl püsimiseks vajalike teenuste kohta. Perioodi jooksul vaadatakse üle senise koduprogrammi täitmise edukus, tehakse vajalikud täiendused (sh lisatakse oskusi kinnistavad ja süvendavad harjutused ) Arvestus ühe kliendi kohta III periood Tegevused kogus, tk Lisainfo (60 min) 1. Arsti teenus 1 1. päeval 30 min 5. päeval 30 min 2. Füsioterapeudi teenus 1 2.Päev 3. Tegevusterapeudi teenus 1 4. päev 4. Logopeedi teenus 1 5. päev 5. Psühholoogi teenus 1 5. päev 6. Füsioterapeudi grupiteenus 4 2.-5. päev 1X 8. Logopeedi grupiteenus 1 1. päev 9. Psühholoogi grupiteenus 1 3. päev 10. Tegevusterapeudi grupiteenus 3 1.päev 2X60min 3.päev 1X 60min 11. Sotsiaaltöötaja grupiteenus 1 1. päev 11. Kogemuste vahetamise 2 4.päev vestlusring 12. Eesti Töötukassa Põlvamaa 1 3.päev osakonna spetsialisti infotund- vestlusring 13. Rehabilitatsioonitulemuste 4 Meeskonnatöö põhimõttel viiakse hindamised hindamine läbi kaks korda programmiperioodi vältel . Toimub meeskondlik vahehindamine, tegevuskava täiendamine/muutmine, meeskonnas arst, sotsiaaltöötaja,füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, logopeed ja programmi meeskond hindab tulemuslikkust programmi lõpus 14. Majutusteenus koos 5 ööpäev toitlustusega D. Tulemuste hindamine Meeskondlik vahehindamine I (omandamis-) perioodi lõpus. Hinnatakse tegevuskava rakendumist ja konkreetsete sekkumiste tulemusi iga kliendi puhul meeskondlikult [arst, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, logopeed ( eelnevalt on iga spetsialist hinnanud teenusepõhiselt sekkumiste mõju individuaalselt)].Hindamistulemustele tuginedes kohandatakse/korrigeeritakase vajadusel tegevuskava. Meeskondlik kliendikeskne lõpphindamine III (kinnistumis-) perioodi lõpus kogu programmi vältel olnud sekkumise tulemuslikkuse hindamiseks. Hindamine seisneb kliendi tegutsemis- ja osalemisvõime hindamisel ning samade haigusspetsiifiliste mõõdikute rakendamisel (PDQ-39; EEK- 2), mis ka alghindamisel. Alg- ja lõpphindamise tulemuste andmed kogutakse, viiakse läbi tulemuste analüüs. Tulemused dokumenteeritakse. E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine Klient on programmi läbinud, kui ta on osalenud statsionaarses rehabilitatsioonis (AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus) ning kahe statsionaarse rehabilitatsiooniperioodi vahel ka 6-kuulises koduses uute oskuste rakendamise perioodis, programmi tegevuskava ning kliendiga koos püstitatud eesmärgid on täidetud. Programmis osalenud klientidega võtab programmi koordinaator ühendust u ca 2 kuud peale programmi läbimist tagasiside eesmärgil, et klient saaks hinnata programmi individuaalset mõjusust (kliendi funktsionaalses seisundis toimunud muutus, edusammud, kinnistatud oskused , aktiivus tööturuteenuste kasutamisel või sisenemine tööturule).Kontakt võetakse telefonitsi, meetodina kasutusel telefoniintervjuu avatud küsimustega. Programmi katkestamine kliendi poolt on õigustatud tema tervise olukorra halvenemisel või oluliste vastunäidustuste ilmnemisel (programmi katkestamise vajaduse üle otsustamine toimub koostöös rehabilitatsioonimeeskonnaga). Tagasiside ja analüüsi teostamiseks on planeeritud läbi viia rahulolu küsimustikud nii programmiklientidele kui ka programmimeeskonna liikmetele. AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskuses klientidelt tagasiisde saamisekson kasutusel klientide rahuolu-uuringu küsimustikud ning on väljatöötatud programmi läbiviivate spetsialistide rahuoluküsimustik. Rehabilitatsioonimeeskond hindab dünaamikas programmipõhise klienditöö tulemuslikkust, analüüsib rehabilitatsiooniprogrammi kulutõhusust. Selgunud tulemuste põhjal toimub edasise programmipõhise arendustöö planeerimine. Rehabilitatsiooniprogrammi tulemuste pikaajalisem hindamine pärast programmi lõppu toimub programmi läbiviijate kohtumise ja ühise arutelu abil, 2 kuud pärast programmi kinnistusperioodi lõppu. Meeskonnasiseselt tehakse põhjalik analüüs ning kokkuvõtted programmi tugevustest ja puudustest, et programmi jätkusuutlikkust ja efektiivsust tulevikus veelgi parandada VII. Kvaliteedi täiustamineA. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskusel on pikaajaline kogemus (aastast 2005) Parkinsoni tõvega klientidele rehabiliatsiooniteenuse osutamisel. Rehabilitatsioonimeeskonnal on programmipõhise teenuse osutamise kogemus töös erinevate sihtgruppidega; toimiv pikaajaline koostöö SA TÜK Närvikliiniku ravispetsialistidega, Eesti Parkinsoniliidu ja Tartu Parkinsoni Haiguse Seltsi liikmetega ning äsja loodud Põlva Parkinsoni Seltsiga (Korduvalt Parkinsoni tõve klientide organisatsioonides teemakohaseid ettekandeid teinud käesoleva programmi juht Saima Salomon; Parkinsoni tõve Eesti ravijuhendi koostamisel ja väljaandmisel on osalenud AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskuse juhataja ja rehabilitatsioniprogrammi töögrupi liige dr. Tiina Tammik). AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskusel on motiveeritud ja koostöövalmis rehabilitatsioonimeeskond, tõenduspõhisus klientide seisundi hindamisel ja sekkumisel. AS Põlva Haigla on edukalt koostanud ja rakendanud Parkinsoni tõvega patsientidele statsionaarset taastusravi- programmi nii tööealiste kui eakate sihtgrupile. AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus on hinnatud vastavaks EQUASS Assurance põhimõtetele ning keskusel on kehtiv EQUASS Assurance sertifikaat. B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? Programmi I (omandamisperiood) ja III (kinnistumisperiood) on intensiivse sekkumise perioodid, see eeldab iga erialaspetsialisti aktiivset panustamist interdistsiplinaarsesse meeskonnatöösse. Kui mõni spetsialistidest ettearvamatutel põhjustel täies mahus osaleda ei saa, on oluline leida kiiresti asendav rehabilitatsioonispetsialist, sest tiheda klienditöö ajakava tõttu ei ole võimalik graafikus teenuseid nihutada. Kliendi terviseseisund võib hindamise ja programmi sisenemise vahelisel perioodil muutuda. Sel juhul tuleb planeeritust rohkem ressurssi suunata muutunud terviseolukorra hindamisele ja funktsionaalse seisundi täpsustamisele. Ühe kliendi terviseolukorra muutusest tingituna võib olla raskendatud selle kliendi kaasamine grupitegevustesse, grupitegevuste läbiviimiseks võib olla tarvis kaasata planeeritust rohkem rehabilitatsioonispetsialiste. C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? Progarammi tõhususe täiustamiseks rakendatakse peamiselt tagasiside süsteemi - rahuoluküsimustikku teenuse saajale/kliendile ja teenuse vahetule osutajale/rehabilitatsioonispetsialistile. Meeskond koostab rehabilitatsiooniprogrammi koondanalüüsi. Analüüsi tulemustest lähtuvalt viiakse ellu muudatused programmi edasise parendamise ja täiustamise eesmärgil, tagasisides on arvesse võetud nii klientide soovitusi ja tähelepanekuid eraldi kui ka programmi üldmuljet programmi korralduslikes aspektides ja programmipõhiste teenuste osutamisel. VII. Viited A. Kasutatud materjalide loetelu - Bugakin Jevgeni, Rehabilitatsioonimeeskondade valmisolek tööalase rehabilitatsiooni osutamiseks, Sotsiaaltöö 4/2015 - Kanarik, E., Taba, P., Krikmann, Ü., Macht, M., Gerlich, C., Ellgring, H. Kognitiiv-käitumuslik koolitusprogramm Parkinsoni tõve patsientidele ja tugiisikutele: projekt EduPark. Eesti Arst 2005; 84 (6): 402-407. - Metsniin E. Tööturu-ja aktiveerimisteenused pikaajalistele töötutele Viljandimaa piirkonna näitel. Bakalaureusetöö , Tartu 2015. - Taba P, Asser T, Krikmann Ü, Tomberg T, Paris M, Tammik T, Paju T, Olt E, Kanarik E, Ennok M, Ankru K, Kivil H, Taurafeldt E, Aasa M. Parkinsoni tõve Eesti ravijuhend. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus; 2008. - Alves G, Wentzel-Larsen T, Aarsland D, Larsen JP. Progression of motor impairment and disability in Parkinson disease. Neurology 2005; 65: 1436-1441. - Cubo E, Rojo A, Ramos S, Quintana S, Gonzalez M, Kompoliti K, et al. The importance of educational and psychological factors in Parkinson’s disease quality of life. Eur J Neurol 2002; 9: 589–593. - Cox SM, Stefanova E, Johnsrude IS, Robbins TW, Owen AM. Preference formation and working memory in Parkinson's disease and normal ageing. Neuropsychologia. 2002;40(3):317-26. - Dibble LE, Lange M. Predicting falls in individuals with Parkinson disease: a reconsideration of clinical balance measures. Journal of Neurologic Physical Therapy 2006; 30: 60–67. - Duncan RP, Earhart GM. Four Square Step Test Performance in People With Parkinson Disease. Journal of Neurologic Physical Therapy 2013; 37: 2–8. - Filho DB, Teive HAG; Werneck LC. Early-onset Parkinson's disease and depression. Arq Neuropsiquiatr 2007; 65: 5-10. - Gustafsson H , Peter Nordström P, Stråhle S, Nordström A. Parkinson’s Disease: A population-based investigation of life satisfaction and employment. J Rehabil Med 2015; 47: 45–51. - Hoehn MM, Yahr MD. Parkinsonism: onset, progression and mortality. Neurol. 1967; 17: 427–442. - Ma LY, Chan P, Gu ZQ, Li FF, Feng T. Heterogeneity among patients with Parkinson's disease: cluster analysis and genetic association. J Neurol Sci. 2015;15;351(1-2):41-5. - Marras C, Rochon P, Lang AE. Predicting motor decline and disability in Parkinson disease: a systematic review. Archives of neurology 2002; 59: 1724-1728. - Martikainen KK, Luukkaala TH, Marttila RJ. Parkinson’s disease and working capacity. Mov disord 2006; 21: 2187–2191. - Mehanna R, Moore S, Hou JG, Sarwar AI, Lai EC. Comparing clinical features of young onset, middle onset and late onset Parkinson's disease. Parkinsonism Relat Disord. 2014;20(5):530-4. - Murphy R, Tubridy N, Kevelighan H, O'Riordan S. Parkinson's disease: how is employment affected? Ir J Med Sci. 2013;182(3):415-9. - Nocera JR, Stegemöller EL, Malaty IA, Okun MS, Marsiske M, Hass CJ. Using the Timed Up & Go test in a clinical setting to predict falling in Parkinson's disease. Archives of physical medicine and rehabilitation 2013; 94: 1300–1305. - Orphanet. Young-onset Parkinson disease, 2014. - Pandey S, Singh B, Verma R, Mahdi AA. Current understanding of Parkinson’s disease. International Journal of Pharmacotherapy 2013; 3: 70–79. - Park A, Stacy M. Non-motor symptoms in Parkinson’s disease. Journal of Neurology 2009; 256: 293–298. - PDF (Parkinson`s Disease Foundation). Parkinson’s Disease Symptoms Vary with Age of Disease Onset, 2014. - Steffen T. Test-retest reliability and minimal detectable change on balance and ambulation tests, the 36-item short-form health survey, and the unified Parkinson disease rating scale in people with parkinsonism. Physical Therapy 2008; 88: 733-746. - Wade DT, Gage H, Owen C, Trend P, Grossmith C, Kaye J. Multidisciplinary rehabilitation for people with Parkinson’s disease: a randomised controlled study. Journal of neurology, neurosurgery and psychiatry 2003; 74: 158-162. - Ylikotila P, Tiirikka T, Moilanen JS, Kääriäinen H, Marttila R, Majamaa K. Epidemiology of early- onset Parkinson's disease in Finland. Parkinsonism Related Disorders 2015; 21: 938-942. B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020. Tallinn: Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/2012_rta_pohitekst_ok_5.pdf Rehabilitatsiooniprogrammide koostamine või kohandamine puudega või osalise töövõimega isikutele ja vastavasisulise koolituse korraldamine. Riigihangete Register. https://riigihanked.riik.ee/register/hange/166854 Eesti statistika https://www.stat.ee/13080 https://www.stat.ee/277459 Lisa 2 PROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID Arst kasutab haiguse progressiooni hindamiseks Hoehn-Yahri (H&Y) skaalat, mille hindamisvahemik on 1–5. Esimeses staadiumis ilmnevad sümptomid unilateraalselt ja nendega kaasnevad vaid minimaalsed funktsionaalsed piirangud. Kolmandas staadiumis häiruvad ka posturaalsed refleksid, mistõttu suureneb oluliselt kukkumisoht. Haiguse viimases staadiumis on patsient kas ratastoolis või voodihaige (Hoehn & Yahr, 1967). Füsioterapeut kasutab standardiseeritud testidest Timed Up&Go testi kukkumisriski määramiseks, olenevalt kliendi seisundist rakendatakse kas 6 või 2-minuti kõnnitesti kliendi üldise funktsionaalsuse ja seisundi hindamiseks ning Four Step Square testi dünaamilise tasakaalu ning kukkumisriski tuvastamiseks. Timed Up&Go test on valiidne, kvantitatiivne test hindamaks kukkumisriski Alzheimeri tõve, artriidi, tserebraalparalüüsi, osteoartroosi, multiskleroosi, reumatoidartriidi, insuldi ning ka Parkinsoni tõve diagnoosiga indiviididel. Nocera ja kolleegid (2013) tuvastasid kliinilises keskkonnas Parkinsoni tõvega patsiente Timed Up&Go testi abil hinnates kukkumisriski näitavaks tulemuseks testi sooritamise aja > 11,5 sekundi. Dibble ja Lange (2006) leidsid, et kukkumisrisk Parkinsoni tõvega isikutel antud testi puhul suureneb juba siis, kui sooritusaeg on üle 7,95 sekundi. Four Step Square test on valiidne, kvantitatiivne test, tuvastamaks dünaamilise tasakaalu häireid ning suurenenud kukkumisriski geriaatrilisel kontingendil tervikuna ning ka vestibulaarsüsteemihäirete, insuldi ning Parkinsoni tõve korral. Duncan ja Earhart (2013) leidsid 53 Parkinsoni tõvega isikut uurides, et testi läbimisaeg üle 9.68 sekundi viitab suurenenud kukkumiohule. 2-minuti kõnnitesti kasutatakse näiteks kroonilise kopsuhaiguse ja südameprobleemidega patsientidel, multiskleroosi, seljaaju trauma ning neuroloogiliste haiguste, sealhulgas ka Parkinsoni tõvega, patsientidel. tegu on kvantitatiivse testiga ehk klient läbib 2-minutiga võimalikult pika vahemaa. Antud test on USA organisatsiooni Parkinson’s Taskforce (PD EDGE) soovituslik Hoehn-Yahri 1.–4. staadiumini. 6- minuti kõnnitest on sarnaselt 2-minuti omale kvantitatiivne antud aja jooksul läbitud vahemaa pikkust hindav test. 6-minuti kõnnitesti kasutatakse südamepuudulikkuse, kopsuhaiguste, osteoartriidi, insuldi, Alzheimeri ning Parkinsoni tõvega isikute üldfüüsilise seisundi hindamiseks. USA organisatsioon Parkinson’s Taskforce (PD EDGE) tugevalt soovitab kasutada antud testi Hoehn-Yahri 1.–4. staadiumini. Steffen ja Seney (2010) leidsid, et minimaalne tulemuslik ja statistiliselt oluline muutus antud testi puhul on selle paranemine 82 meetri võrra. Logopeediliste hindamisvahenditena on kasutusel NordicOrofacial Test NOT-S, neelamise hindamise küsimustik (EAT-10) ning häälehäire hindamise küsimusti (VHI -12). NOT-S metoodika töötasid välja Merete Bakke, Birgittta Bergendal, Anita McAllister, Lotta Sjögreen ja Pamela Asten Nordic Association for Disability ja Oral Health toel. Test on Eesti Logopeedide Ühingu poolt heaks kiidetud patsientide rääkimis-, mälumis- või neelamisraskuste hindamisel. Eating Assessment Tool (EAT- 10) on tõlkinud ja kohandanud logopeed Aaro Nursi. Stimmstörungsindex(VHI-12) on tõlgitud, kohandatud ja rakendatud AS Põlva Haiglas patsientide häälehäire raskusastme hindamiseks. Lisaks testmaterjalidele kasutab logopeed kliendi kõne ja kommunikatsiooni hindamiseks intervjuud/vestlust ja vaatlust. Sotsiaaltöötaja selgitab läbi struktuureeritud vestluse (kasutades motiveeriva intervjueerimise tehnikaid) välja kliendi tervislikust seisundist tulenevad ja teda argielus mõjutavad psühhosotsiaalse, sotsiaalmajandusliku ja (sotsiaal-)kultuurilise toimetuleku aspektid; määratleb probleemid (sh riskid) ja võimalusel nende tekkepõhjused, isiku vajadused, olemasolevad ressursid (tugevused), samuti probleemse situatsiooni tähenduse isiku jaoks ning probleemidega seotud inimesed ja situatsioonid, et seejärel läbi analüüsiprotsessi jõuda koos isikuga temale sobivate interventsioonimeetodite valikuni. Tegevusterapeut kasutab hindamisvahendina ja sekkumise strateegian Gary Kielhofneri poolt välja töötatud inimtegevusemudelit Model of Human Occupation (MOHO); hindamisvahenditest veel Nine Hole Peg Test(NHPT), Assessment of Motor and Process Skills (AMPS), Block and Block Test.Tegevusteraapia Parkinsoni tõve korral käsitleb järgmisi valdkondi: enese eest hoolitsemine (wc kasutus, pesemine, söömine,riietumine, siirdumine, kommunikatsioon, turvalisus, seksuaalsus); töötegevused (majapidamis- jm tööd, pere eest hoolitsemine, õppimine);vaba aja tegevused (sobivate tegevuste leidmine, tegevused üksi ja teistega).Lisaks kasutab tegevusterapeut hinnangul veel intervjuud ja liigutusliku tegevuse vaatlust. Psühholoog kasutab emotsionaalse hetkeseisu hindamiseks Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus väljatöötatud Emotsionaalse enesetunde küsimustikku (EEK-2) - struktureeritud hindamisvahend, mis koosneb viiest alaskaalast depressiooni, ärevuse, sotsiaalfoobia, väsimuse, unehäirete hindamiseks. Umbes 60% Parkinsoni tõve haigetest esineb üks või mitu psühhiaatrilist sümptomit, mis kindlasti mõjutavad kliendi elukvaliteeti, aga võivad ka põhjustada raviprobleeme, mistõttu vastav hindamine ning sekkumine on oluline komponent. Võimalike kognitiivsete kaebuste täpsustamiseks kasutab psühholoog vastavalt kaebusele erinevaid kognitiivseid funktsioone hindavaid teste täidesaatvate funktsioonide, infotöötluskiiruse, nägemis-ruumitaju, jm. hindamiseks (nt testipatarei CERAD). Elukvaliteedi hindamiseks kasutatakse haigusspetsiifilist küsimustikku PDQ-39, mis on mõeldud klientidele iseseisvaks täitmiseks. Lisa 3 PROGRAMMI TULEMUSTE KOKKUVÕTE Saatja: saima salomon <[email protected]> Saatmisaeg: 3. mai 2016. a. 14:30 Adressaat: Margery Roosimaa Teema: Programm lisadega Manused: Programm_TOOS_JA_ELUS_EDASI -esitamiseks.doc; Kokkuvõte saatmiseks (03.05.).odt; Eelarve saatmiseks.ods Tere, saadan täiendatud programmi, kokkuvõtte ja maksumse. Kas ESF laste programmi kohta on ka juba uut infot? Ikka päikest, Saima Saatja: saima salomon <[email protected]> Saatmisaeg: 3. mai 2016. a. 14:30 Adressaat: Margery Roosimaa Teema: Programm lisadega Manused: Programm_TOOS_JA_ELUS_EDASI -esitamiseks.doc; Kokkuvõte saatmiseks (03.05.).odt; Eelarve saatmiseks.ods Tere, saadan täiendatud programmi, kokkuvõtte ja maksumse. Kas ESF laste programmi kohta on ka juba uut infot? Ikka päikest, Saima Saatja: saima salomon <[email protected]> Saaja: Margery Roosimaa Teema: Programm lisadega Tere, saadan täiendatud programmi, kokkuvõtte ja maksumse. Kas ESF laste programmi kohta on ka juba uut infot? Ikka päikest, Saima