Kaitstud töötamise teenuse osutamise hankeleping nr 80064

HANKELEPING nr 80064 Sotsiaalkindlustusamet, keda esindab teenuste juht Liis Sild volituse alusel, ühelt poolt (edaspidi hankija), ja Tallinna Vaimse Tervise Keskus, keda esindab Merike Otepalu põhikirja/volikirja alusel, teiselt poolt (edaspidi täitja), edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid alljärgneva hankelepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 69 ja § 19 lg 1 alusel, lähtudes läbiviidud lihtsustatud korras tellitava teenuse „Kaitstud töö teenuse ostmine“ (viitenumber 166113) (edaspidi riigihange) hankedokumentidest ja nimetatud riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest. 1.2. Lepingu esemeks on kaitstud töötamise teenuse osutamine (edaspidi teenus) hankedokumentides sätestatud tingimustel ja korras. Teenuse eesmärk on pakkuda kliendile töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas; tuge suundumisel tööturuteenustele; abi osutamist tööle saamiseks avatud tööturul. 2. Lepingu osad 2.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke hankedokumendid (sisaldab tehnilist kirjeldust), täitja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 2.2. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. 2.3. Lepinguga samaaegselt allkirjastatavaks lisaks on teenuse tehniline kirjeldus (lisa 1). 3. Lepingu üldtingimused 3.1. Lepingus määratud pearaha makstakse vastavalt teenusel olevate klientide arvule proportsionaalselt teenusel oldud ajale. 3.2. Täitja osutab vastavalt pakkumusele ning maakondlikule vajadusele teenust Harju maakonnas 15 kliendile. 3.3. Teenuse pearaha I ja II etapis vastab Täitja pakkumuses toodud summale. 3.4. I etapis lisandub pearahale stipendium kliendile kuni 85 eurot kuus, vastavalt teenuse kasutamise ajale. 3.5. I ja II etapis lisandub pearahale vastavalt tegelikule vajadusele sõidu- ja majutustoetus kuni 26 eurot kuus kliendi kohta. 3.6. Täitja peab sõlmima teenusele suunatud kliendiga kirjalikult teenuse osutamise lepingu. 3.7. Täitjale makstakse kliendi haigestumise ja puhkuse korral 95% pearahast edasi, et tagada kliendile võimalus teenusele naasta peale terviseolukorra taastumist. 4. Teenuse üldtingimused 4.1. Täitja kohustub osutama teenust vastavalt lepingu lisas 1 sätestatud tingimustel ning hankemenetluses esitatud pakkumusele. 4.2. Lisa 1 on lahutamatult seotud lepinguga ja moodustavad teenuse üldtingimused täitjale. 4.3. Täitjal on õigus: 4.3.1. osaleda hankija poolt korraldatud koolitusel; 4.3.2. saada tasu osutatud teenuse eest; 4.3.3. pöörduda hankija poole juhiste saamiseks, kui see on vajalik lepingu ja hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks.  4.3.4. Teenuseosutajal on õigus I etapis lõpetada teenuse pakkumine, kui tema hinnangul/eelhinnangul klient ei sobi antud töö liigile. 4.4 Täitjal on kohustus: 4.4.1 teavitada hankijat isiku teenusele jõudmise ja teenuselt eemal viibimiste kohta; 4.4.2 klientidele välja maksta sõidu- ja majutustoetus ning stipendium vastavalt tegelikule kasutusele, Täitja esitatud aruandlusele ja Hankija poolt hüvitatud summale; 4.4.3 esitada esimene ja viimane osavõtulehte koos arvega. 4.4.4 kliendi teenuselt lahkumisel on TO kohustatud koos järgmise arvega esitama SKA JKle isiku lõppankeedi. 4.4.5 teenuse osutamisel jälgida ja täita teenuse osutamisel teavitusreegleid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrusele nr 146 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Teavituse ja tähistamise tingimuste mittetäitmisel on teenuse osutamise kulud abikõlbmatud ja Hankijal on õigus teenuse eest tasutud vahendid Täitjalt tagasi nõuda; 4.5. Hankijal on õigus: 4.5.1. kontrollida täitja tegevusjuhendajate kutsetunnistusi kogu hankelepingu perioodi vältel; 4.5.2. kaasata teenuse osutamise hindamiseks eksperte; 4.5.3. teostada sidevahendite teel ning kohapealset kontrolli Täitja(te) juures süsteemselt ja regulaarselt teenuse sisu ja kvaliteedi osas, et hinnata Täitja suutlikkust teenust ellu viia, kas osutatud kujul teenus vastab oma sisu ja kvaliteediga klientide vajadustele, tehnilisele kirjeldusele, Hankija antud juhistele, struktuuritoetuste andmise reeglitele ja lepingule; 4.5.4. teha teenuseosutaja üle järelevalvet ja teha täitjale vajadusel ettepanekuid hankelepingu täitmise kohta; 4.5.5. nõuda teenuse osutamisel puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 4.5.6. algatada hankelepingu muutmine, kui objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik teenuse eduka elluviimise tagamiseks. 4.6. Hankijal on kohustus: 4.6.1. maksta Teenuse eest kokku lepitud tasu; 4.6.2. kontrollida Teenuse eest esitatud arvete ja dokumentatsiooni vastavust 10 (kümne) tööpäeva jooksul nende kättesaamisest. 5. Hankelepingu sõlmimise kord 5.1. Hankeleping sõlmitakse maksimaalselt igas maakonnas nii mitme edukaks tunnistatud pakkujaga, kui on määratud HD punktis 3.3. 6. Lepingu maksumus ja maksmise kord. 6.1. Hankija tasub Teenuse osutamise eest Täitjale arvete alusel vastavalt klientide arvule proportsionaalselt teenuse kasutamise ajale. Kogumaksumus tuleneb tegelikust teenuse osutamise mahust vastavalt punktis 6.9 esitatud aruandlusele. 6.2. Hankija tasub ühes kuus ühe kliendi kohta I etapis 289 eur ning II etapis 374 eur. 6.3. Hankija tasub Täitjale ainult nendele klientidele osutatud Teenuse eest, kelle on Teenusele suunanud Hankija juhtumikorraldaja. Suunatud isiku eest, kes Teenusele ei ilmunud, tasu ei maksta. Tasutakse tegelikult osutatud Teenuse eest. 6.4. Hankija tasub teenuse osutamise eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja lisas 1 toodud kirjeldusele. 6.5. Hankija tasub täitjale vaid lepingu kehtivuse perioodil tekkinud kulud. 6.6. Teenuse eest tasutakse vajadusepõhiselt. 6.7. Sealhulgas hankija tasub arvete alusel sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja – toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras vastavalt reaalsele kliendi teenuse kasutamisele. 6.8. Teenusele ei lisandu käibemaks. 6.9. Tasu makstakse reaalselt vastaval kalendrikuul teenust saanud klientide eest. 6.10. Täitja esitab hankijale iga kalendrikuu 3. kuupäevaks digitaalselt allkirjastatuna krüpteeritud kujul eelmisel kalendrikuul osutatud teenuste eest koondarve koos teenust saanud klientide nimekirjaga, kus on märgitud töötatud päevade ja tundide arv, kliendi stipendiumi suurus ja sõidu- ja majutustoetuse arvestuse alused. 6.11. Dokumendid esitatakse hankija koordinaatori e-mailile [email protected] 6.12. Koordinaator kontrollib täitjalt saadud koondarve ja aruande vastavust 10 (kümne) tööpäeva jooksul. 6.13. Juhul, kui hankija tuvastab p 6.11 andmete kontrollimisel ja võrdlemisel erinevused, siis hankija teeb täitjale järelpäringu ja täitja on kohustatud sellele vastama 3 (kolme) tööpäeva jooksul. Järelpäringu ajal peatub koondarve menetlus. 6.14. Hankija ei maksa täitjale tasu, kui p 6.12 järelpäringule ei vastata tähtaja jooksul või järelpäringule saadud vastus ei ole asjakohane. 6.15. Tasu kantakse täitja pangakontole hiljemalt 21 kalendripäeva jooksul pärast arve kinnitamist. 6.16. Hankija ei teosta ettemakseid. 7. Lepingute ulatus 7.1. Leping jõustub alates hetkest, kui pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib kuni 31.12.2016 või lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 8. Konfidentsiaalsus 8.1. Täitja on kohustatud käsitlema konfidentsiaalsena lepingu täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni hankija ja tema tegevuse kohta, samuti lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tuleks võiks kahjustada hankija huve. 8.2. Konfidentsiaalse teabe müümine, pakkumine või levitamine täitja, tema töötajate või mõne muu isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist, mille tulemuseks võib olla lepingu üles ütlemine. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 9. Lepingu rikkumine ja vastutus 9.1. Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. 9.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. 9.3. Pool, kelle tegevus lepingus sätestatud kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele. 9.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 30 (kolmekümne) kalendripäeva, loetakse, et leping on lõppenud täitmise võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist. 9.5. Lepingus toodud nõuete rikkumisel on Hankijal õigus nõuda leppetrahvi vastavalt rikkumisele kuni kogu välja makstud summa ulatuses. 9.6. Kui Täitja poolne rikkumine toob kaasa kulude mitteabikõlblikkuse, nõuab Hankija Täitjalt tagasi kulu kogu finantskorrektsiooni võrra. 9.7. Leppetrahvi määramisel juhindub Hankija lepingurikkumise proportsionaalsusest ning mitteabikõlblike kulude tekkimisel Vabariigi Valitsuse määruse nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ §-st 21. 9.8. Leppetrahv tuleb tasuda 15 tööpäeva jooksul. 10. Hankelepingu muutmine ja ülesütlemine 10.1. Täitja ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule 10.2. Lepingu muutmises võivad Pooled kokkuleppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud Pooltel võimalik Lepingu sõlmimise ajal ette näha ja Lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu Lepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. 10.3. Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel. 10.4. Hankijal on õigus Leping üles öelda teatades sellekohasest soovist ette vähemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva. 10.5. Hankijal on õigus Leping üles öelda kui Täitja ei ole ettenähtud tähtajaks tasunud leppetrahvi. 11. Kontaktisikud 11.1. Hankija kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on Roman Gussev, e-mail: [email protected] telefon: +372 4477623 11.2. Täitjate kontaktisikud lepinguga seotud küsimustes: 11.3. Karolin Tooming, telefon: +372 555 39227 e-mail: [email protected] 11.4. Margus Koolme, , telefon: +372 530 74353, e-mail: [email protected] 11.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu punktis 11.1 sätestatud kontaktisikutele. Kõik lepinguga ja lepingu täitmisega seotud pretensioonid peavad olema esitatud kirjalikult 11.6. Pool teavitab viivitamatult teist poolt kontaktisikute muutumisest e-kirjaga. Kontaktisik loetakse muudetuks alates e-kirja saatmise hetkest. Nimetatud teade lisatakse lepingu juurde ning ei käsitleta lepingu muutmisena. 12. Lõppsätted 12.1. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 12.2. Lepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad Pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest, headest tavadest niivõrd, kui see ei ole vastuolus Lepingu muude tingimustega. 12.3. Lepinguga seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus õigusaktides ettenähtud korras. 12.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 12.5. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 13. Lisad 13.1. Lisa 1 - Teenus tehniline kirjeldus 14. Poolte rekvisiidid Sotsiaalkindlustusamet Tallinna Vaimse Tervise Keskus Endla 8, 15092 Tallinn Pelguranna 31, 10312 Tallinn Registrikood: 70001975 Registrikood: 75022462 Tel: Tel: .. +372 555 39227 (Allkirjastatud digitaalselt)  KAITSTUD TÖÖTAMISE TEENUS Tehniline kirjeldus “Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ (projekt 01.01.2015 – 31.12.2020) TALLINN 2015  Sisukord Eesmärk ja osutamise põhimõtted ............................. Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. Sihtgrupp ................................................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. Teenuse kasutamise oodatav tulemus ...................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. Kliendi sobivus ja mittesobivus PKTle ....................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. PKT kolme etapi kirjeldus. ......................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. I etapi kirjeldus ....................................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. Töösuhe, sissetulek ja kulude katmine I etapis ..... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. II etapi kirjeldus ...................................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. Töösuhe, sissetulek ja kulude katmine II etapis. .... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. III etapi kirjeldus ..................................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. PKT teenuse korraldus .............................................. Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. Nõuded TOle ........................................................ Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. Töökeskkonna nõuded:.......................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. Teenusele suunamine ja suunamise lõpetamine.... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. TO õigused ja kohustused ......................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. Teenuse eest tasumine ............................................. Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. Lühendid ja mõisted: JK- Juhtumikorraldaja JV- Järelevalve/koordinaator LKT- Lühiajaline kaitstud töö (Töötukassa kaitstud töö teenus) PKT-Pikaajaline kaitstud töö SKA- Sotsiaalkindlustusamet SOM- Sotsiaalministeerium TA- Tööandja TK- Töötukassa TO- Teenuse osutaja  Kaitstud töötamise teenuse kirjeldus 1. Eesmärk ja osutamise põhimõtted Pikaajalise kaitstud töötamise teenuse (edaspidi pikaajaline 1 kaitstud töötamine PKT ) eesmärk on pakkuda kliendile töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel tööturuteenustele ja inimeste toetamine avatud tööturule tööle saamisel. PKT teenus on töötegemise võimaluse, juhendamise ja psühhosotsiaalse toe pakkumine klientidele, kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul. PKT teenust pakutakse selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtades sobivas keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, kus on tagatud kliendile vajalikul määral töötamise juhendamine ja psühhosotsiaalne tugi. Töökoht võib asuda nii PKT teenusepakkuja poolt loodud töötubades, kui ka tööandja juures spetsiaalselt loodud töötubades või kliendi vajadustest lähtuvalt kohandatud töökohal. Tööohutuse eest vastutab teenuseosutaja (edaspidi TO), kes saab jagada vastutust tööandjaga koostöölepingu või muu lepingu alusel. Kliendid saavad teha avalduse teenusele saamiseks Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) juhtumikorraldajale (edaspidi JK) alates 01.01.2016. Teenust pakutakse alates 15.01.2016. 2. Sihtgrupp Vähenenud töövõimega tööealisele inimesele (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:  ta on võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt 10h nädalas I etapi lõpuks;  tal on diagnoosi tõendav dokument, mis kinnitab, et tal on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;  tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel;  ta ei saa samal ajal lühiajaline kaitstud töö (edaspidi LKT) teenust või töötamise toetamise teenust.2 1 „Pikaajaline“ tulenevalt sellest, et Töötukassas on samalaadne teenus. 2 http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/erihoolekanne / 23.07.2015.  3. Teenuse kasutamise oodatav tulemus PKT tulemusel saavad suuremat tuge vajavad inimesed omandada tööalaseid oskuseid nende vajadusi arvestavas keskkonnas, teha juhendamisel eesmärgipärast tööd keskmiselt 10h nädalas I etapi lõpuks, tegeleda eneseteostusega ning osaleda seeläbi ühiskonnaelus. Kui klient ei saavuta hiljemalt 6 kuu jooksul nimetatud tulemust, siis klient ei ole PKT teenuse klient ning:  suunatakse SKA JK poole;  JK ja TO koostöös koostatakse hinnang/ antakse soovitus kliendile sobivate teenuste osutamiseks kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) või riigi teenuste süsteemist. Kliendi töövõime paraneb (toimub plaaniline töövõime hindamine ja klient siirdub Töötukassa (edaspidi TK) teenustele, nt kaitstud töötamise teenusele, tugiisikuga töötamise teenusele eesmargiga leida töö „Töövõimetoetuse seadus“ 3 Klient, kes on jõudnud avatud tööturule, kuid on tagasi langenud, saab tagasi tulla sama või teise TO juurde II etappi või võimalusel suunatakse töötamise toetamise teenusele. 4 Pilootprojekti perioodil saab suunata klienti PKT teenusele mitte rohkem kui kaks korda. Kliendile, kes katkestab PKT teenuse omavoliliselt, ei ilmu kohale või ei suuda teha II etapis keskmiselt 10 tundi nädalas tööd, rakendatakse kahe aastast teenuse piirangut, mille jooksul talle PKT teenust ei osutata. Kui klient lahkub ühe TO juurest ja 7 tööpäeva jooksul ei ilmu teise TO juurde, siis teenuse osutamine peatatakse ja talle kehtestatakse kahe aastane teenuse piirang. 4. Kliendi sobivus ja mittesobivus PKTle PKT teenus ei sobi inimesele, kes:  ei suuda teha tööd keskmiselt 10h nädalas I etapi lõpuks;  ei ole motiveeritud tööd tegema. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/113122014001 4 http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/erihoolekanne / 23.07.2015.   ei ole tervisliku seisundi tõttu võimeline töötama;  TO või arsti hinnangul on ohtlik endale ja/või teistele (nt haiguse ägenemise faasis);  on taastumisel stabilisatsioonifaasis – põhitähelepanu on terviseprobleemidega toimetulekul (haiguskriitika on välja kujunemisel ja eesmärgiks on stabiilse terviseseisundi saavutamine);  ei ole võimeline tegema koostööd TO ja ravimeeskonnaga (psühhiaatriga, haiglaga, hoolekandeasutustega) ning kellel puudub haiguskriitika. PKT teenus sobib kliendile, kes:  on taastumismudeli järgi ümberorienteerumise faasist liikumas taasintegreerumise faasi;  püstitab tulevikule orienteeritud eesmärke ja tegutseb nende nimel;  tuleb toime igapäevaelu toimingute ja sotsiaalsete suhetega;  on motiveeritud tööle minema;  on suuteline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt 10h nädalas;  teeb koostööd ravimeeskonnaga ja terviseseisund on püsinud stabiilsena viimase pool aastat. 5. PKT kolme etapi kirjeldus. 5.1. I etapi kirjeldus I etapi (kuni 6 kuud) eesmärgiks on kliendi töösuutlikkuse hindamine ning tööoskuste kujundamine. Hiljemalt 30 päeva pärast kliendi JK poolt teenusele suunamist koostatakse kliendile TO poolt hinnang, mis sisaldab hinnangut kliendi toimetulekule, kohanemisvõimele, produktiivsusele, õppimisvõimele, püsivusele, töötahtele, tegevusplaani ja analüüsi, kliendile sobiliku töö, tööoskuste kujundamise ja töövõtete harjutamise ning kliendi võimekusest ja huvidest lähtuva sobiva töö kaitstud tingimustes väljaselgitamise (sh erinevate tööde, töösoorituste proovimist) kohta. 30 päeva hinnangu alusel ja TO soovitusel võib JK kliendi suunata teenuse II etappi. Töökoha hindamist, kohandamist ja töö funktsioonide (ümber) jagamist vastavalt kliendi võimekusele. Toimub kliendi pidev juhendamine ja toetamine töö sooritamisel. Teenust pakutakse kuni viis päeva nädalas. Töötamise toetamiseks sotsiaalse võrgustiku ja pereliikmete toe tugevdamist ja kliendi nõustamist ning juhendamist töötamist toetavate sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Vajadusel kliendi edaspidise töötamise vm tegevusega seotud küsimuste lahendamist (teenuse jätkumise taotlemine, LKT, tööturuteenustele suundumise korraldamine vms). I etapis peavad TO ja TJ kliendiga tegelema vähemalt 5h nädalas. Nõude mitte täitmisel kliendist tulenevatel põhjustel peatatakse teenus kaheks kuuks ja rakendatakse kahe aastast teenuse piirangut. Klient peab jõudma TOni 7 tööpäeva jooksul peale suunamiskirja väljastamist. 5.2. Töösuhe, sissetulek ja kulude katmine I etapis Kliendile makstakse stipendiumi, mis tuleneb tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määrast. SKA maksab stipendiumi sõltuvalt kliendi poolt PKT teenusel osaletud päevade arvust, sõltumata päeva jooksul töötatud tundidest. Päeva eest tasu maksmise eelduseks on, et klient on teinud tööd vähemalt 1h päevas. SKA maksab klientide eest TOle pearaha vastavalt lepingu tingimustele. Stipendiumi ja pearaha makstakse kliendi teenusele saabumise päevast proportsionaalselt vastavalt tööl käidud päevadele. Stipendium makstakse TOle, kes omakorda teeb väljamakse kliendile. PKT I etapis sõlmitakse TO ja kliendi vahel teenuse osutamise leping. Kliendi haigestumise korral teenus peatatakse kliendi tervisliku seisundi taastumiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kliendi haigestumise korral on TO kohustatud koheselt teavitama SKA kontaktisikut ja tõendama haigestumist perearsti või raviarsti tõendiga. TOle makstakse kahe kuu vältel kliendi haigestumise korral 95% pearahast edasi, kuid stipendiumi väljamakse peatatakse kliendi tervisliku seisundi taastumiseni. Pearaha tasumine on vajalik, et klient saaks terviseolukorra paranemisel tagasi teenusele tulla. Lisaks makstakse klientidele vastavalt tegelikule vajadusele sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja – toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras. 5.3. II etapi kirjeldus II etapp (tähtajatu; kuni 20205) – kliendi TO poolne toetamine ja juhendamine PKT teenusel töötamisel, kliendi toetamine, abistamine, motiveerimine, juhendamine siirdumaks TK teenustele või avatud tööturule. Teenus sisaldab kliendi pidevat toetamist ja juhendamist töötamisel PKT tingimustes eesmärgiga säilitada ja arendada tööoskuseid, taastada/arendada töövõimet, et siirduda TK teenustele või jõuda avatud tööturule. Kui produktiivsel kliendil kaitstud töötamist pakkuvas asutuses on võimalik töötada ka avatud tööturu tingimustes, toetatakse klienti liikumisel kaitstud töökohalt avatud tööturule tuttavas töökeskkonnas. Juhul kui klient töötab TO juures, kellel ei ole püsivat töökohta pakkuda, aitab TO kliendil leida töötamise võimaluse avatud tööturul. TO toetab ja juhendab klienti tööandja tööjuhiste kohaselt ning nõustab töötamise ajal. Sobiva töökoha leidmiseks avatud tööturul nõustab klienti ja toetab töö otsimisel, kandideerimiseks vajalike dokumentide koostamisel (sh CV, motivatsioonikiri, avaldus), tööintervjuuks ettevalmistumisel ja tööle kandideerimisel. TO nõustab tööandjat tema juures töötava kliendi erivajadustest lähtuvalt. TO viib vajadusel läbi avatud tööturu töökoha hindamise ja sobitamise vastavalt kliendi oskustele, võimetele, vajadustele ja soovidele, samuti nõustab kliendi sotsiaalset võrgustikku ning pakub tuge. TO teeb koostööd teiste PKT teenuse osutajatega ning ettevõtjatega ja tööandjatega kliendile töökoha leidmiseks. Juhul kui teenuse osutamisel ja töökoha otsingul selgub, et klient vajab avatud tööturule tööle saamiseks töökoha kohandamist või tööalast abivahendit, siis teavitab sellest TK juhtumikorraldajale. Neid teenuseid osutatakse vastavalt TK protseduurireeglitele. TO hinnangul võib klient peale teenusele sisenemist kõige varem liikuda teenuse II etappi peale 30 tööpäeva, kui tema võimed ning oskused lubavad alustada töötamist kaitstud töökohal. II etapp kestab kuni kliendi teenuselt välja siirdumiseni, teenusevajaduse ära langemiseni või puuduva töövõime ümberhindamiseni osaliseks töövõimeks. TO peab jooksvalt jälgima inimese arengut ning TOl on kohustus koheselt teada anda, kui klient enam teenust ei vaja. SKA järelevalve kontrollib TO poolseid hinnanguid ja seatud eesmärkide ja tegevuste vahelisi seoseid. Hinnang kliendi arengu ja teenusevajaduse kohta esitatakse kord aastas SKAle. Hinnangute vormid ja dokumenteerimisnõuded on leitavad hanke lisades. Kui klient on saanud TK otsuse, millega tema töövõime on hinnatud osaliseks, võib klient jätkata teenusel kahe kuu vältel. Sellisel juhul on teenuse eesmärgiks kliendi sujuv suunamine ja ettevalmistamine teistele temale sobivatele teenustele. 5.4. Töösuhe, sissetulek ja kulude katmine II etapis. 5 Euroopa Liidu eelarve perioodi 2014-2020 Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatav. Klient töötab PKT tingimustes. Kliendil on sõlmitud töötamiseks tööleping või muu võlaõiguslik leping (käsundusleping, töövõtuleping). Töö tegemiseks sõlmitav leping sõltub töö iseloomust. Töölepingu puhul lähtutakse kliendile tasu maksmisel Vabariigi Valitsuse poolt sätestatud töötasu alammäära nõuetest. Klient valib töökoha vastavalt oma võimetele, sobivusele ja töötab PKT tingimustes. Kliendile makstava töö tunni hind ei või olla madalam kui 1 eur/h (bruto). Klientidele makstakse vastavalt tegelikule vajadusele sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja – toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras. Kliendile, kes katkestab PKT teenuse või ei käi kohal ilma mõjuva põhjuseta, rakendatakse kahe aastast teenuse piirangut, mille jooksul talle PKT teenust ei osutata. Kliendi haigestumise puhul teenus peatatakse kliendi tervisliku seisundi taastumiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Kliendi haiguse korral on TO kohustatud esimesel võimalusel teavitama SKA kontaktisikut ja tõendama haigestumist haiguslehega. TOle makstakse kliendi haigestumise ja puhkuse korral 95% pearahast edasi, et tagada kliendile võimalus teenusele naasta peale terviseolukorra taastumist. Kalendriaastas võib maksimaalselt klient teenuselt eemal viibida kokku kuni 4 kuud (haigulehel kuni 3 kuud, puhkus 1 kuu). Kui eemal viibimine on pikem, lõpetab SKA suunamis otsuse, Haigestumise korral makstakse kliendile haigushüvitist vastavalt sõlmitud Lepingule ja EV seadustele. Kui TO kõik kliendid on samal ajal haiguslehel, puhkusel või muul põhjusel ei saa teenust, siis TOle pearaha ei maksta. 5.5 III etapi kirjeldus III etapis klient töötab avatud tööturul ja tal on sõlmitud tööandjaga leping. Avatud tööturule liiguvad võimekamad kliendid, teised jäävad II etappi või töövõime vähenemise puhul liiguvad teistele toetavatele teenustele. Samuti võib klient langeda III etapist tagasi II etappi, aga mitte I etappi sama TO juures. Eesmärgiks on avatud tööturule siirdunud kliendi toetamine eesmärgiga säilitada võimekus avatud tööturul töötamiseks. Tugiteenust avatud tööturul töötamiseks osutatakse PKT teenuse kahe esimest etappi edukalt läbinud kliendile, kes siirdub avatud tööturule töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel ja kes vajab tuge oma töövõimekuse säilitamiseks ja avatud tööturul püsimiseks. Eesmärgiks on säilitada PKT teenuse läbinud kliendi võimekus avatud tööturul töötamiseks. III etapi kirjeldus koostatakse 2016.a jooksul kogutud andmete põhjal ja rakendatakse alates 01.01.2017 6 PKT teenuse korraldus 6.1 Nõuded TOle Vahetult klientidega tegelevad spetsialistid peavad olema omandanud keskhariduse, omama vähemalt ühe aastast klienditöö kogemust vastava sihtgrupiga töötamises viimase viie aasta jooksul ja lisaks peab olema täidetud vähemalt üks kriteerium:  vastama tegevusjuhendaja nõuetele (SHS); 6  omandamas (või omandatud) kõrgharidust sotsiaaltöös, eripedagoogikas, vaimsetevise õenduses või tegevusteraapias, sotsiaalpedagoogikas ning tundma kliendirühma puudespetsiifikat. Iga 5 kliendi kohta peab olema tagatud üks põhitöötaja (tegevusjuhendaja). Kliendi ja TJ suhtarv võib erandjuhul muutuda SKAga eelneva kokkuleppe alusel. TJ haigestumise korral peab TO leidma asendaja. Vajadusel peab erinevatele sihtrühmadele olema eraldi ruum (psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse). TO peab tegutsema osalise isemajandamise tagamiseks erinevate töötamise võimaluste otsimise (nt hanked) ja kliendibaasi loomisega. TO kohustub koheselt teavitama SKAd probleemidest ning takistustest teenuse osutamisel. TO peab määratlema oma sihtgrupi(d), kellele ta on valmis teenust pakkuma (nt ainult nägemispuudega inimesed, ainult psüühilise erivajadusega inimesed või kõik sihtgrupid) ja teenuse osutamise mahu. Pakkuja peab esitama hankes allhanke- või koostöölepingu millega tõestab oma suutlikkust pakkuda tööd ja maksta palka. Pakkuja, kes pakub tööd isemajandamise tulemusel saadud kasumist, peab esitama aasta aruande (või muu tõendava dokumendi), kus on välja toodud kasum, mille kaudu suudab katta vähemalt 50% kliendi miinimum tunnitasu. Täpsed tingimused ja nõuded sätestatakse hanketingimustes. 6.2 Töökeskkonna nõuded: PKT teenuse osutamise ruumid peavad vastama «Ehitusseaduse» §-s 3 ja selle alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele ning käesoleva määrusega kehtestatud tervisekaitsenõuetele. „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ 7 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/13164337 23.07.2015 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/113042011008 23.07.2015 Ruumides peab olema tagatud piisav õhuvahetus, küllaldane loomulik ja kunstlik valgustus, kanalisatsioon ning võimalus tualeti kasutamiseks. PKT teenust ei tohi osutada kodustes tingimustes. PKT teenuse osutamisel tööandja territooriumil peab TO veenduma, et tööandja ruumid on klientidele ohutud ja tagama vajalikus mahus toe kättesaadavuse. TOl on õigus pakkuda PKT kolmanda isiku/asutuse territooriumil. 6.3 Teenusele suunamine ja suunamise lõpetamine Kriteeriumitele vastav klient teeb taotluse SKA juhtumikorraldajale. JK hindab kliendi sobivust teenusele. Sobivuse korral valitakse JK ja kliendi koostöös välja sobiv TO ja JK suunab kliendi teenusele. Kui valitud TO juures või antud piirkonnas pole hetkel vabu kohti, siis JK paneb koha vabanemiseni kliendi järjekorda. Peale koha vabanemist teavitatakse klienti vabanenud kohast. Teenuse taotlusi menetletakse vastavalt avalduse saabumise ajale. Ühel ajal esitatud taotluste menetlemisel eelistatakse klienti, kellele ei ole viimase kuue kuu jooksul osutatud töötamise toetamise teenust. Järgmiseks eelistatakse klienti, kes ei saa ööpäevaringset erihooldusteenust. TO lõpetab kliendile teenuse osutamise ja SKA lõpetab kliendi suunamisotsuse kui:  II etapis klient ei täida töömahu nõudeid (keskmiselt 10 nädalas) kaks kuud järjest;  I etapi jooksul kliendi haigestumise periood on pikem kui kaks kuud kalendriaastas;  II etapi jooksul on klient haiguselehel rohkem kui kolm kuud kalendriaastas. Kliendil on õigus vahetada TOt või lõpetada teenusel käimine, kui klient ise või tema esindaja esitab sellekohase avalduse SKA juhtumikorraldajale. 7 TO õigused ja kohustused TO õigused ja kohustused on sätestatud SKA ja TO vahel sõlmitavas lepingus, sh: Kord aastas esitab TO SKAle hinnangu kliendi kohta, kus ta annab ülevaate kliendi toimetulekust, tema tugevustest ja nõrkustest ning suutlikkusest jätkata teenusel osalemist. Juhul kui kliendile on jõukohane liikumine PKT teenuselt mõnele muule teenusele (nt LKT), märgib TO selle samuti hinnangusse. TOl on õigus I etapis lõpetada teenuse pakkumine kui tema hinnangul klient ei sobi antud tööle. TJ peab I etapis tegelema kliendiga kaitstud töö keskkonnas vähemalt 5h nädalas. TOl on õigus II etapis lõpetada teenuse pakkumine, kui klient siirdub avatud tööturule või tema tervislik seisund halveneb. TO on kohustatud koostama ja säilitama iga kliendi kohta kokkuvõtte/isikukaardi (nimi, kuupäev, töö liik, maht, tegevusjuhendaja nimi, TJ allkiri, kliendi allkiri), millega SKA järelevalvel on vajadusel võimalik tutvuda. Iga kuu lõpus esitatakse SKAle koos arvega klientide nimekiri, kus on märgitud töötatud päevade ja tundide arv. TO esitab iga uue kliendi esimese kuu isikukaardi koos esimese arvega. Järgnevalt ainult SKA nõudmisel. Kliendi teenuselt lahkumisel on TO kohustatud koos järgmise arvega esitama SKA JKle isiku lõppankeedi. Täpne aruandlus ja vormid sätestatakse lepingus. 8 Teenuse eest tasumine Teenuse eest tasumine toimub eelmise kuu eest arve alusel vastavalt osutatud teenuse mahule. Arve tuleb esitada eelmise perioodi eest jooksva kuu alguseks. Täpsed arve esitamise tähtajad ja tingimused sätestatakse lepingus. Pearaha sisaldab kogu teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sh:  ruumi rent, ost;  sisustus (lauad, toolid, lambid jne );  ruumide kohandamine;  tegevusjuhendaja tasu;  teenusega seotud maksud;  majandustegevusega seostud personali kulud (raamatupidaja, jne);  klientide palk;   tööriistad;  transport ja transpordi kulud  ja muud teenuse osutamiseks vajalikud kulud. Kõik ajaarvestused teenusele (tulek, kestvus, lõpetamine, haiguselehed, puhkused) arvestatakse kliendi reaalsest teenusele tuleku, haigestumise, puhkuse päevast. Pearaha ja miinimumtasu nõue makstakse proportsionaalselt.