Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega" eelnõu

Rahandusministeerium Justiitsministeerium 10.11.2022 nr 1-6/2649-1 Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valits use määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamused anda 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: 1) Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõu (2 lehel); 2) Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõu seletuskiri (5 lehel). Arvamuse andmiseks: Päästeamet MTÜ Päästeliit MTÜ Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Andmekaitse Inspektsioon Helen Ojamaa- Muru helen.ojamaa- [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 03.11.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2022 nr Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 92 lõike 3, § 45 lõike 2, § 46 lõike 2 ja § 47 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. aasta määruse nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. aasta määruses nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Käesolevas määruses reguleeritakse ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimis töö l (edaspidi koos päästetöö) Vabariigi Valitsuse reservist: 1) juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tekitatud kulude hüvitamise korda; 2) vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule päästetööl osaletud aja eest tasu maksmise ulatust ja korda; 3) päästetööl osaleja toitlustamise ja joogivee kulude hüvitamise ulatust ja korda.“; 2) paragrahvi 2 lõikeid 1, 4 ja 5, § 3 lõiget 1 ning § 4 lõikeid 1, 3 ja 4 täiendatakse pärast sõnu „vabatahtlik päästja“ tekstiosaga „, abidemineerija“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Päästetööle rakendatud vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale või füüsilisele isikule makstava tasu arvutamisel lähtutakse päästeteenistuja madalaimast palgamäärast.“. § 2. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaats e biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruses nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „politsei ja piirivalve seaduse § 257 lõike 3,“ tekstiosaga „päästeseaduse § 92 lõike 3,“; 1 2) määruse 3. peatüki 8. jagu sõnastatakse järgmiselt: „8. jagu Päästeteenistuse seaduse ja päästeseaduse alusel andmekogusse kantavad andmed § 20. Daktüloskopeeritud päästeametniku ja abidemineerija andmed (1) Demineerimistööga seotud päästeametnikult päästeteenistuse seaduse § 7 3 alusel ja abidemineerijalt päästeseaduse § 362 alusel võetud jälgede korral kantakse andmekogusse: 1) sõrme pööratud jäljed; 2) sõrme vajutusjäljed; 3) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. (2) Lõikes 1 nimetatud isikuandmeid töödeldakse pseudonüümitud kujul.“. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop riigisekretär 2  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on seotud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga1 (edaspidi PäästeS-i eelnõu). PäästeS-i eelnõuga luuakse päästeseaduses (edaspidi PäästeS) abidemineerijate regulatsioon, mis on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril. Eelnõuga nähakse ette ulatuslikul või pikaajalisel demineerimis töö l osalenud abidemineerijale tekitatud kulude hüvitamise ning tasu maksmise ulatus ja kord. Lisaks täpsustatakse, millised abidemineerijalt daktüloskopeerimisel võetud jäljed kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Marko Põld ([email protected], tel 612 5261). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik ud Kadi Parmas ([email protected]) ja Helen Ojamaa-Muru (helen.ojamaa- [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeer iumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse järgmiseid Vabariigi Valitsuse määruseid: 1) Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. aasta määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ avaldamismärkega RT I, 07.07.2020, 17; 2) Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 31.12.2021, 18. Eelnõu on seotud 2023. aasta 1. jaanuaril jõustuva PäästeS-i eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, mille kohaselt muudetakse kahte Vabariigi Valitsuse määrust ja määratakse muudatuste jõustumise aeg. Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. aasta määrust nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ (edaspidi määrus nr 134). Eelnõu § 1 punktis 1 muudetakse määruse nr 134 reguleerimisala. Reguleerimisala loetellu lisatakse abidemineerija, kellele kohalduvad sarnaselt juriidilise isiku, vabatahtliku päästja ja päästetööle rakendatud füüsilise isikuga määruses nr 134 ette nähtud päästetööle või 1 678 SE. 1 demineerimistööle rakendamisega tekitatud kulude hüvitamise ulatus ja kord ning päästetööl või demineerimistööl osaletud aja eest tasu maksmise kord. Eelnõu § 1 punktis 2 täiendatakse määruse nr 134 § 2 lõiget 1 nii, et edaspidi kaasatakse ulatuslikule demineerimistööle ka abidemineerijaid. Eelnõu järgi on ulatuslik demineerimistöö päästesündmuse lahendamine, milles on Päästeametil möödapääsmatu vajadus rakendada üle 20 abidemineerija, kelle rakendamise tingimused ja alused on reguleeritud PäästeS-i §-s 19, või mille lahendamiseks on vaja võtta kasutusele tehnilisi vahendeid, mis ei kuulu Päästeametile. Määruse nr 134 § 2 lõikes 4 täiendatakse hüvitise taotlejate loetelu abidemineerijaga. Hüvitise taotleja määratlemine on vajalik Päästeametile, kes on kooskõlas PäästeS-i § 47 lõikega 3 kohustatud tagama üle nelja tunni kestva demineerimistöö korral abidemineerijale toitlusta mise ja joogivee. Kohustuse täitmiseks tellib Päästeamet toitlustusteenuse osutajalt vajalikku teenust, et tagada ulatuslikul või pikaajalisel demineerimistööl osalevatele abidemineerijate le toitlustamine ja joogivesi. Lisaks täiendatakse määruse nr 134 § 2 lõikes 5 tasu saajate loetelu abidemineerija ga. Kooskõlas PäästeS-i § 46 lõikega 1 makstakse Vabariigi Valitsuse reservist demineerimis töö l osaletud aja eest tasu ka abidemineerijale. Määruse nr 134 § 3 lõikes 1 täiendatakse abidemineerijaga nende isikute loetelu, kellele hüvitatakse päästetöö või demineerimistöö juhi korraldusel ulatuslikul või pikaajalise l päästetööl või demineerimistööl neile tekitatud kulud. Kuludeks ei loeta saamata jäänud tulu ja seda ei hüvitata. Kulud võivad olla näiteks kütusekulu või sideteenuste kulud. Kulud hüvitab abidemineerijale päästeasutus oma eelarvest. Põhimõte jätta saamata jäänud tulu hüvita mata tuleneb PäästeS-i § 45 lõikest 1. Määruse nr 134 § 4 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et demineerimistöö juhi korraldusel ulatuslikule või pikaajalisele demineerimistööle rakendatud abidemineerijale makstakse demineerimistööl osaletud aja eest tasu. Määruse nr 134 § 4 lõiget 3 täiendatakse viisil, et ka abidemineerijale makstakse tasu tema rakendamise aja järgi. Määruses nr 134 on sätestatud, et isiku rakendamise aeg algab päästetööle või demineerimistööle saabumise registreerimise ajast ja lõpeb isiku päästetöölt või demineerimistöölt lahkumise registreerimise ajaga. Määruse nr 134 § 4 lõiget 4 täiendatakse viisil, et ka abidemineerija tööaja ja tasu arvestust peab Päästeamet. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt muudetakse määruse nr 134 § 5 lõiget 1 nii, et abidemineerija le makstava tasu suurus sõltub päästeteenistuja madalaimast palgamäärast. Selline seos tagab võrdse olukorra, kus ükski päästealaväliselt rakendatud isik ei saa päästetööl või demineerimistööl osalemise eest suuremat tasu kui mistahes kutseline päästeteenistuja sündmuskohal. Suurem tasu ei oleks riigile kulutõhus ega päästeteenistujate suhtes õiglane. Väiksem tasu ei motiveeriks aga piisavalt abidemineerijat demineerimistööl osalema. Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrust nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ (edaspidi ABIS-e põhimäärus). Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt täiendatakse ABIS-e põhimääruse preambulit. Täienduse kohaselt kehtestatakse ABIS-e põhimäärus ka PäästeS-i § 92 lõike 3 alusel. Andmekogu ABIS on keskne riiklik andmekogu, kuhu kantakse ja kus säilitatakse eri andmekogudes ning eri 2 riiklikes menetlustes kogutavaid biomeetrilisi isikuandmeid: fotosid, näo- ja sõrmejäljekujutis i ning peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjälgi. Andmekogu ABIS eesmärk PäästeS-i tähenduses on töödelda abidemineerija daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid, et välistada jäljed, mille abidemineerija on ekspertiisiobjektile jätnud. Abidemineerijad hakkavad demineerija kutsega päästeametnikke demineerimistööl abistama ja selle raames sarnaselt päästeametnikega käitlema ka lõhkematerjali. Oluline on seega lõhkematerjaliga seotud süüteo korral eristada jälg või proov, mille on jätnud sündmuskohale või ekspertiisiobjektile abidemineerija, kuna nii nagu päästeametnikel võib ka abidemineerijatel olla kokkupuude ekspertiisiobjektiga. Täpsem selgitus on toodud PäästeS-i eelnõu seletuskirjas. Eelnõu § 2 punkti 2 kohaselt muudetakse ABIS-e põhimääruse 3. peatüki 8. jagu. Kui ABIS-e põhimääruse 3. peatüki 8. jaos on reguleeritud päästeteenistuse seaduse alusel andmekogusse ABIS kantavaid andmeid, siis eelnõu kohaselt reguleeritakse selles jaos edaspidi ka PäästeS-i alusel andmekogusse ABIS kantavaid andmeid. See tähendab, et edaspidi reguleeritakse selles jaos nii daktüloskopeeritud päästeametniku kui ka abidemineer ija andmeid. Andmed sisult ei erine. Ka abidemineerijalt võetud jälgede puhul kantakse andmekogusse ABIS sõrme pööratud jäljed, sõrme vajutusjäljed ning peopesa ja kirjutaja- peopesa vajutusjäljed. Andmeid töödeldakse pseudonüümitud kujul. Eelnõu §-s 3 nähakse ette määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal, millal jõustub selle aluseks olev PäästeS-i eelnõu. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega. ABIS-e põhimääruse vastavust Euroopa Liidu õigusele on täpsemalt selgitatud ABIS-e põhimääruse eelnõu seletuskirjas2 . 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus I: luuakse abidemineerijale ulatusliku või pikaajalis e demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord Muudatusega luuakse menetlusalused Vabariigi Valitsuse reservist ulatuslikul või pikaajalise l demineerimistööl osaletud aja eest abidemineerijale tekitatud kulude hüvitamiseks ja tasu maksmiseks. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm I Päästeamet. Mõju avaldub eelkõige Päästeameti demineerimiskeskusele, kus töötab 80 inimest. Arvestades riigiametnike ja -töötajate koguarvu, on sihtrühm väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Võttes arvesse abidemineerijate väikest arvu ning seda, et ulatuslikku või pikaajalist demineerimistööd tehakse harva, on mõju ulatus ja avaldumise sagedus riigiasutuste töökorraldusele pigem väikesed. Päästeametil on pikaajaline praktika vabatahtlikele päästjatele ulatusliku või pikaajalise päästetööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ga. Ebasoovitava mõju risk on väike, sest negatiivne mõju puudub või on vähene. Kuigi abidemineerijate kaasamisega kaasnevad lisakulud, tagatakse Päästeametile pädev reserv, et 2 Vabariigi Valitsuse määruse „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ eelnõu seletuskiri. 3 demineerimistöö oleks toimepidev võimalike ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on sihtrühma jaoks väheoluline, kuid positiivne, kuna Päästeamet saab kaasata demineerimistööle vajaliku väljaõppe ja ettevalmistusega pädevaid abidemineerijaid ning tagada neile ulatusliku või pikaajalis e demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise. Kavandatav muudatus II: ABIS-e põhimääruses reguleeritakse abidemineerijalt jälgede võtmist Muudatus ei avalda sihtrühmadele lisamõju. Abidemineerijate daktüloskopeerimise mõju nii abidemineerijate kui ka asjakohaste riigiasutuste vaates on toodud välja PäästeS-i eelnõu seletuskirjas. Lühidalt on mõju järgmine. Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm Abidemineerijaks saada soovijad ja abidemineerijad. Aastas soovitakse kaasata neid kõige rohkem 20. Peamine sihtrühm on Kaitseväe pioneeripataljonis lõhkematerjalide väljaõppe saanud ajateenijad, endised Päästeameti demineerimiskeskuse töötajad või isikud, kes on ajateenistuses saanud demineerimisväljaõppe. Avalduv mõju ja mõju olulisus Abidemineerijate jaoks on muudatuse mõju kokkuvõttes väheoluline, arvestades, et andmete töötlemise eesmärk on konkreetselt seaduse tasandil sätestatud ja andmete töötlemine on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga. Eelnõuga täpsustatakse vaid, millised andmed andmekogusse ABIS kantakse. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on sihtrühma jaoks väheoluline. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm I Politsei- ja Piirivalveamet. Mõju avaldub eelkõige teenistujatele, kes tegelevad daktüloskopeerimisega. Arvestades riigiametnike ja -töötajate koguarvu, on sihtrühm väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Arvestades abidemineerijate võimalikku arvu – aastas maksimaalselt 20 – ja seda, et tegevus on ühekordne, on ka mõju avaldumise ulatus ja sagedus väikesed. Demineerimistööga seotud päästeametnikke daktüloskopeeritakse ja neilt võetakse DNA-proove juba praegu, et välistada lõhkematerjaliga seotud süütegude menetlemisel kiiresti lõhkematerjali seaduslikud käitlejad. Tänu muudatusele on võimalik välistada lõhkematerjaliga seotud süütegude algstaadiumis kiiresti ka abidemineerijad. Kui leitud jälgede hulgast välistada lisaks päästeametnikele ka abidemineerijad, vähendab see vajadust isikuid daktüloskopeerida, teha asjaomaseid analüüse ja võtta välistamiseks vajalikke DNA-proove. Seega, ebasoovitavat mõju eelduslikult ei esine. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on sihtrühma jaoks väheoluline. 4 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Abidemineerijale ulatusliku või pikaajalise demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmisega märkimisväärseid lisategevusi, kulusid ega tulusid ette ei nähta. Eraldi lisategevusi, kulusid ega tulusid ei kaasne ka ABIS-e põhimääruse muutmisega. Kulusid ja tulusid on kirjeldatud PäästeS-i eelnõu seletuskirjas, milles on toodud esile, et arvestades eeldatavat abidemineerijate väikest arvu, ei ole daktüloskopeerimise kulud märkimisväärsed. Lõhkematerjaliga seotud süütegude menetlemisel toob muudatus kindlasti kaasa teatava rahalise kokkuhoiu. Kui leitud jälgede hulgast välistatakse lisaks päästeametnikele ka abidemineerijad, vähendab see vajadust isikuid daktüloskopeerida ja teha asjaomaseid analüüse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal, millal jõustub selle aluseks olev PäästeS-i eelnõu. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, MTÜ-le Päästeliit, MTÜ-le Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ja Andmekaitse Inspektsioonile. 5