Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 muutmine

Ministeeriumid Meie 04.11.2022 nr 1.2-2/146-1 Eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium edastab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ määruse lisa muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Määruse lisa 3. Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Töötervishoiuarstide Selts Tallinna Tehnikaülikool Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Mööblitootjate Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Masinatööstuse Liit Eesti Plastitööstuse Liit Tööinspektsioon Terviseamet MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Eesti Keskkonnauuringute Keskus VKG OIL AS Ökosil AS Dana Kadanik 7153461 [email protected]  EELNÕU 23.09.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 7 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud). Kaja Kallas Peaminister Peep Peterson Tervise- ja tööminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid  Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ Lisa (muudetud sõnastuses) TÖÖKESKKONNA KEEMILISTE OHUTEGURITE PIIRNORMID Lühiajalise kokkupuute Aine Piirnorm 8 tundi Märkused piirnorm (CAS-number) mg/m3 ppm mg/m 3 ppm Akrüülamiid (propeenamiid) 0,03 – 0,1 – A, C (79-06-1) Akrüülhape (prop-2-eenhape) 29 10 59** 20** (79-10-7) Aldriin 0,25 – – – (309-00-2) Allüülalkohol 4,8 2 12,1 5 A (2-propeen-1-ool) (107-18-6) Allüülamiin 5 2 14 6 A (2-propenüülamiin, 3-amino-1-propeen) (107-11-9) Allüülkloriid 3 1 9 3 A (2-propenüülkloriid, 3-kloro-1-propeen) (107-05-1) Alumiinium, metalliline ja oksiidid kogu tolm 10 – – – peentolm 4 – – – 1 (7429-90-5, 1344-28-1) Alumiiniumi lahustuvad ühendid 2 – – – Aminoetaan (etüülamiin) 9,4 5 – – A (75-04-7) 2-aminoetanool 2,5 1 7,6 3 A (141-43-5) Aminometaan (metüülamiin) 13 10 25 20 A (74-89-5) 2-aminopropaan (isopropüülamiin) 12 5 25 10 (75-31-0) 4-aminotolueen 4,46 1 8,92 2 A (106-49-0) Aminotsükloheksaan 20 5 40 10 (tsükloheksüülamiin) (108-91-8) Amitrool 0,2 – – – (61-82-5) Ammoniaak 14 20 36 50 (7664-41-7) Amüülatsetaat (pentüületanaat, 270 50 540 100 pentüülatsetaat, amüületanaat), kõik isomeerid Aniliin (aminobenseen, fenüülamiin) 4 1 8 2 A (62-53-3) Antimon ja oksiidid (arvutatud 0,5 – – – antimonile) (7440-36-0) Antimonhüdriid 0,3 0,05 – – (7803-52-3) Arseenhape ja selle soolad ning 0,01 C, 31 anorgaanilised arseeniühendid Vasesula- Vasesulatus- tussektoris sektoris Kehtiv alates Kehtiv alates 11.07.2023 11.07.2023 Arseen ja anorgaanilised ühendid, v.a 0,03 – – – C, 3, 4 arseenhüdriid (arvutatud arseenile) (7440-38-2) Arseenhüdriid 0,05 0,02 – – (7784-42-1) Asbest – 0,1 kiudu/cm3 – – C 1) kroküdoliit (12001-28-4); 2) amosiit (12172-73-5); 3) antofülliit (77536-67-5); 4) aktinoliit (77536-66-4); 5) tremoliit (77536-68-6); 6) krüsotiil (12001-29-5). Asfalt (aurud) 5 – – – (8052-42-4) Aspiriin (o-atsetüül-salitsüülhape, 5 – – – 1,2-karboksüfenüül-etanaat) (50-78-2) Atseetamiid (etaanamiid) 25 10 60 25 C (60-35-5) Atsetonitriil (etaannitriil, metüültsüaniid) 70 40 – – A (75-05-8) o-atsetüülsalitsüülhape 5 – – – (1,2-karboksüfenüül-etanaat, aspiriin) (50-78-2) 2 Baarium, lahustuvad ühendid (arvutatud 0,5 – – – baariumile) Benseen 1,5 0,5 9 3 A, C (71-43-2) 1,3-benseendiool (resortsinool, 45 10 – – A m-dihüdroksübenseen, resortsiin) (108-46-3) 1,4-benseendiool (hüdrokinoon) 0,5 – 1,5 – S, 5 (123-31-9) Benseentiool (fenüülmerkaptaan, 2 0,5 – – tiofenool) (108-98-5) Bensiin (mootorikütus) – – – – 20 Bensiin, tööstuslik 22 – heksaani-tüüpi 180 50 250 75 – heptaani-tüüpi 800 200 1200 300 23 – oktaani-tüüpi 900 200 1400 300 Benso[a]püreen (3,4-bensopüreen) 0,002 – 0,02 – A, C, R (50-32-8) Bensoüülperoksiid 5 – – – (94-36-0) Bensüülbutüülftalaat 3 – 5 – (85-68-7) Bensüülkloriid (fenüülklorometaan) 5 1 11 2 C (100-44-7) Berüllium ja berülliumi anorgaanilised 0,0002 – – – C, S, 6, 31 ühendid Kehtiv alates 11.07.2026 0,0006 Kehtiv kuni 10.07.2026 Bifenüül (difenüül, fenüülbenseen) 1,3 0,2 2,5 0,4 (92-52-4) Bisfenool A; 2 – – – (4,4-isopropülideendifenool) 1 (80-05-7) Booraks 2 – 5 – A (naatriumtetraboraadi dekahüdraat) (1303-96-4) Boortribromiid 10 1 – – (10294-33-4) Boortrifluoriid 3 1 – – (7637-07-2) 3 Bromoetaan 890 250 – – (74-96-4) Bromoetüleen 4,4 1 – – C (593–60-2) Bromoform (tribromometaan) 5 0,5 – – (75-25-2) Bromoklorometaan 1050 200 – – (74-97-5) 2-bromo-2-kloro- 1,1,1-trifluoroetaan 40 5 80 10 (151-67-7) Bromometaan (metüülbromiid) 19 5 40 10 A (74-83-9) Bromotrifluorometaan 6100 1000 – – (75-63-8) Broom 0,7 0,1 – – (7726-95-6) n-butaan 1500 800 – – (106-97-8) Butanoolid (butüülalkoholid), 150 50 250 75 A v.a n-butanool (78-92-2, 75-65-0) n-butanool 45 15 90* 30* A (n-butüülalkohol) (71-36-3) 2-butanoon 600 200 900 300 (78-93-3) 2-butanoonperoksiid (metüületüülketoon- – – 1,5* 0,2* peroksiid) (1338-23-4) 2-butoksüetanool 98 20 246 50 A, S (o-butüületüleenglükool, etüleenglükoolmono-butüüleeter, butüültsellosolv) (111-76-2) 2-butoksüetüülatsetaat 133 20 333 50 A, S (o-atsetüül-o-butüül-etüleenglükool, etüleen-glükoolmono-butüüleeteratsetaat) (112-07-02) Butüülakrülaat (butüülpropenaat) 11 2 53 10 (141-32-2) Butüülamiin (1-aminobutaan) – – 15* 5* A (109-73-3) Butüülatsetaat (butüületanaat), 500 100 700 150 kõik isomeerid n-butüülatsetaat 241 50 723 150 (123-86-4) 4 n-butüülglütsidüüleeter 50 10 80 15 S (2426-08-06) n-butüülmetakrülaat 300 50 450 75 S (n-butüülpropenaat, n-butüül-2-metüül- propenaat) (97-88-1) Butüülpropenaat (butüülakrülaat) 11 2 53 10 (141-32-2) n-butüülpropenaat (n-butüülmetakrülaat, 300 50 450 75 S n-butüül-2-metüül-propenaat) (97-88-1) But-2-üün-1,4-diool (butüündiool) 0,5 - - - (110-65-6) CFC113 (freoon 113, 1,2,2-trifluoro- 4000 500 6000 750 1,1,2-trikloroetaan) (76-13-1) CFC12 2500 500 4000 750 (freoon 12, difluorodiklorometaan) (75-71-8) CFC22 (freoon 22, difluoroklorometaan) 3600 1000 – – (75-45-6) Dekaanid jt kõrgemad alifaatsed 350 – 500 – 11 süsivesinikud Diatsetoonalkohol 120 25 240 50 (4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan) (123-42-2) Diatsetüül (butaandioon) 0,07 0,02 0,36 0,163 (431-03-8) Difenüülftalaat 3 – 5 – (84-62-8) Diboraan 0,1 0,1 – – (19287-45-7) Dibromodifluorometaan 860 100 – – (75-61-6) Dibutüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 – R (dibutüülftalaat) (84-74-2) Dietanoolamiin 5 3 30 6 A (111-42-2) Dietüleendiamiin (piperasiin) 0,1 – 0,3 – S (110-85-0) Dietüleenglükool 45 10 90 20 A (2,2'-hüdroksüdietanool) (111-46-6) Dietüleentriamiin 4,5 1 10 2 A, S (111-40-0) 5 Dietüülamiin (N-etüületaanamiin) 30 10 45 15 A (109-89-7) Dietüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 – (dietüülftalaat) (84-66-2) Dietüüleeter (etoksüetaan) 308 100 616 200 (60-29-7) Di-(2-etüülheksüül) 3 – 5 – R ftalaat (117-84-0) Difenüülamiin 10 – – – (122-39-4) Difenüüleeter 7 1 14 2 (101-84-8) Difluoroklorometaan 3600 1000 – – (75-45-6) Difosforpentoksiid 1 _ _ _ (1314-56-3) Difosforpentasulfiid 1 _ _ _ (1314-80-3) Diglütsidüüleeter (DGE) – – 1,1* 0,2* S (2238-07-5) Diiselmootorite heitgaasid (mõõdetuna 0,05 – – – C elementaarse süsiniku põhjal) Kehtiv alates Kehtiv alates 21.02.2023 21.02.2023 Allmaa- Allmaa- kaevandus- kaevandustes tes ja ja tunneli- tunneliehi- ehituses tuses Kehtiv alates Kehtiv alates 21.02.2026 21.02.2026 Diisodetsüülftalaat 3 – 5 – (26761-40-0) Diisopropüülamiin 20 5 40 10 A (108-18-9) Diisopropüülfenüül-isotsüanaat 0,04 0,005 0,08* 0,01* S (28178-42-9) 1,6-diisotsüanato-heksaan 0,03 0,005 0,07* 0,01* S (heksametüleendiiso-tsüanaat) (822-06-0) 2,4-diisotsüanatotolueen 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S (tolueendiisotsüanaat, toluool-2,4- 6 diisotsüanaat) (584-84-9) o-diklorobenseen 122 20 306 50 A, S (1,2-diklorobenseen) (95-50-1) p-diklorobenseen 12 2 60 10 A, C (1,4-diklorobenseen) (106-46-7) 4,4'-diklorodifenüül-trikloroetaan (DDT) 1 – – – (50-29-3) 1,1-dikloroetaan 412 100 – – A (75-34-3) 1,1-dikloroeteen (vinülideenkloriid) 8 2 20 5 (75-35-4) Diklorometaan (metüleenkloriid) 120 35 250 70 A, C (75-09-2) Dilämmastikoksiid (naerugaas) 180 100 900 500 (10024-97-2) Dimetoksümetaan (metülaal) 3100 1000 – – (109-87-5) Dimetüülamiin 3,8 2 9,4 5 (124-40-3) N,N-dimetüülaniliin 5 1 10 2 A (dimetüülfenüülamiin) (121-69-7) N,N-dimetüülatsetamiid 36 10 72 20 A, S, R (127-19-5) Dimetüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 – (dimetüülftalaat) (131-11-3) 1,3-dimetüül-2-butüületanaat 300 50 – – (108-84-9) Dimetüüldisulfiid – 1 – – 12 (624-92-0) Dimetüüldisulfiid koos dimetüülsulfiidi ja – 1 – – metüülmerkaptaaniga Dimetüüleeter 1920 1000 – – (115-10-6) Dimetüületüülamiin 6 2 15 5 (598-56-1) Dimetüülfenüülamiin 5 1 10 2 A (N,N-dimetüülaniliin) (121-69-7) Dimetüülformamiid 15 5 30 10 A, R (68-12-2) 7 Dimetüülhüdrasiinid 0,2 0,1 0,5 0,2 A, C (57-14-7, 540-73-8) Dimetüülsulfiid – 1 – – 1 (75-18-3) Dimetüülsulfiid koos dimetüüldisulfiidi ja – 1 – – metüülmerkaptaaniga Dimetüülsulfoksiid (DMSO) 150 50 500 150 A (67-68-5) Dinitrobenseeni kõik isomeerid 1 0,15 2 0,3 A (25154-54-5) Dinitrotolueen 0,15 – 0,3 – A, S (25321-14-6) 1,4 dioksaan 73 20 – – (123-91-1) Dioktüülftalaat 3 – 5 – Dipropüleenglükooli monometüüleeter 308 50 – – A (2-etoksümetüületoksü)-propanool (34590-94-8) Disulfiram 1 – 2 – S (97-77-8) Divinüül 1 0,5 10 5 C (1,3-butadieen) (106-99-0) Divinüülbenseen 50 10 – – (108-57-6) Efraan (enfluraan, 1,1,2-trifluoro-2- 80 10 150 20 kloroetüüldifluoro-metüüleeter) (13838-16-9) Elavhõbe ja kahevalentsed anorgaanilised 0,02 – – – 27 elavhõbeühendid, sealhulgas elavhõbeoksiid ja elavhõbekloriid (mõõdetud elavhõbedana) Ensüümid (subtilisiinid) 1 glütsiini 3 glütsiini S, 17 ühik/m3 ühikut/m3 Epikloorhüdriin 1,9 0,5 4 1 A, C, S (1-kloro-2,3-epoksü-propaan) (106-89-8) 1,2-epoksüpropaan (propüleenoksiid) 2,4 1 25 10 C (75-56-9) Etaanamiid (atseetamiid) 25 10 60 25 C (60-35-5) Etaanhape (äädikhape) 25 10 25 10 (64-19-7) Etaanhappe anhüdriid – – 20* 5* (äädikhappe anhüdriid, etaanhüdriid) (108-24-7) 8 Etaantiool (etüülmerkaptaan) 1 0,5 – – C (75-08-1) Etanaal (atseetaldehüüd) 45 25 90 50 C (75-07-0) Etanool (etüülalkohol) 1000 500 1900 1000 (64-17-5) Etoksüetaan (dietüüleeter) 308 100 616 200 (60-29-7) 2-etüülheksaan-1-ool 5,4 1 – – (104-76-7) Etüleendiamiin (1,2-etaandiamiin, 1,2- 25 10 35 15 S diaminoetaan) (107-15-3) Etüleendibromiid 0,8 0,1 – – A, C (106-93-4) Etüleendikloriid (1,2-dikloroetaan) 4 1 20 5 A, C (107-06-2) Etüleendinitraat (etüleenglükooldinitraat, 0,2 0,03 0,6 0,1 A nitroglükool) (628-96-6) Etüleenglükool 52 20 104 40 A, 18 (1,2-etaandiool) (107-21-1) 2-metoksüetüülatsetaat – 1 – – A, R (110-49-6) Etüleenoksiid (epoksüetaan) 1,8 1 9 5 A, C (75-21-8) Etüülakrülaat (etüülpropenaat) 21 5 42 10 S (140-88-5) Etüülamüülketoon (etüülpentüülketoon, 53 10 107 20 5-metüül-3-heptanoon) (541-85-5) Etüülatsetaat (etüületanaat) 500 150 1100 300 (141-78-6) Etüülbenseen 442 100 884 200 A, S (100-41-4) Etüülbutüülketoon (3-heptanoon) 95 20 – – (106-35-4) 2-etoksüetanool 8 2 – – A, R (110-80-5) 2-etoksüetüülatsetaat 11 2 – – A, R (111-15-9) Etüülkloriid (kloroetaan) 1300 500 1900 700 (75-00-3) Etüülmetakrülaat 250 50 350 75 S (97-63-2) 9 n-etüülmorfoliin 25 5 50 10 A (100-74-3) Etüültsüanoakrülaat 10 2 20 4 (7085-85-0) Fenool (hüdroksübenseen) 8 2 16 4 A (108-95-2) p-fenüleendiamiin 0,1 – 0,3 – A, S (1,4-diaminobenseen) (95-54-5) Fenüülglütsidüüleeter 60 10 90 15 S (122-60-1) Fenüülhüdrasiin 20 5 – – (100-63-0) Fenüülisotsüanaat 0,02 0,005 0,05* 0,01* S (103-71-9) Fenüülpropeen (propenüülbenseen) 246 50 492 100 (98-83-9) Fluor 1,58 1 3,16 2 (7782-41-4) Fluoriidid, k.a vesinikfluoriid 2,5 – – – Fluorotriklorometaan 3000 500 4500 750 (CFC 11, freoon 11) (75-69-4) Formaldehüüd (metanaal) 0,37 0,3 0,74 0,6 C, S (50-00-0) Tervishoiu-, Tervishoiu-, matuse- ja matuse- ja palsameeri- palsameeri- mise mise sektoris sektoris 0,5 0,62 Kehtiv kuni Kehtiv kuni 10.07.2024 10.07.2024 Formamiid (metaanamiid) 20 10 30 15 A, R (75-12-7) Fosfor (kollane, valge) 0,1 – – – (7723-14-0) Fosforhape, (ortofosforhape) aur 1 – 2 – (7664-38-2) Fosforpentakloriid 1 – – – (10026-13-8) Fosforüültrikloriid (fosforoksiidkloriid) 0,064 0,01 0,13 0,02 (10025-87-3) Fosgeen 0,08 0,02 0,4 0,1 (süsinikoksiidkloriid, karbonüüldikloriid) 10 (75-44-5) Ftaalanhüdriid 2 – – – S (85-44-9) Ftalaadid 3 – 5 – Furfuraal 8 2 20 5 A (2-oksometüülfuraan, 2-furüülaldehüüd) (98-01-1) Furfurüülalkohol (2-furüülkarbinool) 20 5 40 10 A (98-00-0) Glutaaraldehüüd (pentaandiaal) – – 0,8* 0,2* S (111-30-8) Glütseriin 10 – – – (glütserool, 1,2,3-propaantriool) (56-81-5) Glütserooltrinitraat 0,095 0,01 0,19 0,02 A (nitroglütseriin, propaan-1,2,3-triüül- trinitraat) (55-63-0) Gramoksoon (parakvat, metüülvilogeen) 0,1 – – – Heksaanid, v.a n-heksaan 700 200 1100 300 n-heksaan 72 20 – – (110-54-3) Heksakloraanid 0,5 – – – (heksaklorotsüklo-heksaanid) Heksakloro-1,3-butadieen 0,25 0,02 – – (perklorobutadieen) (87-68-3) Heksakloroetaan (perkloroetaan) 10 1 – – (67-72-1) Heksametüleen-diisotsüanaat 0,03 0,005 0,07* 0,01* S (1,6-diisotsüanato-heksaan) (822-06-0) Heksametüleen-tetraamiin 3 – 5 – S (100-97-0) 2-heksanoon (metüül-n-butüülketoon) 4 1 8 2 A (591-78-6) n-heptaan 2085 500 – – (142-82-5) Hõbe, lahustuvad ühendid (arvutatud 0,01 – – – hõbedale) Hõbe, metall, vähelahustuvad ühendid 0,1 – – – (arvutatud hõbedale) (7440-22-4) Hüdrasiin 0,013 0,01 0,4 0,3 A, C, S (302-01-2) 11 2-hüdroksüetüülakrülaat 5 1 10 2 A, S (818-61-1) 4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan 120 25 240 50 (diatsetoonalkohol) (123-42-2) Indeen 45 10 – – (95-13-6) Isobutaan (2-metüülpropaan) 1900 800 – – (75-28-5) Isobutanool (isobutüülalkohol) 150 50 – – (78-83-1) Isobutüülatsetaat 241 50 723 150 (110-19-0) Isobutüülmetakrülaat 300 50 450 75 S (97-86-9) Isofluoraan (2,2,2-trifluoro-1-kloro- 80 10 150 20 etüüldifluorometüüleeter) (26675-46-7) Isoforoon – – 30* 5* (3,5,5-trimetüül-2-tsüklo-heksanoon) (78-59-1) Isoforoondiisotsüanaat 0,05 0,005 0,09* 0,01* S (4098-71-9) Isolatsioonikiud (sünteetilised 1 kiud/cm3 – – anorgaanilised) Isopentaan (2-metüülbutaan) 3000 1000 _ _ (78-78-4 ) Isoamüülalkohol (isopentüülalkohol, 3- 18 5 37 10 metüül-1-butanool) (123-51-3) Isopentüülatsetaat 270 50 540 100 (3-metüülbutüületanaat) (123-92-2) Isopropanool 350 150 600 250 (isopropüülalkohol, 2-propanool) (67-63-0) 2-fenüülpropaan (kumeen) 50 10 250 50 A (98-82-8) Isopropüülnitraat 45 10 70 15 (1712-64-7) Isotsüanaadid – 0,005 – 0,01* S Jodoform 10 0,6 – – (75-47-8) Jood – – 1* 0,1* (7553-56-2) 12 Kaadmium ja selle anorgaanilised ühendid 0,001 C, 31 Kehtiv alates 11.07.2027 – – 0,004 Kehtiv kuni 10.07.2027 Kaaliumhüdroksiid 2 – – – (1310-58-3) Kaaliumtsüaniid (tsüaniidina) 1 – 5 - A (151-50-8) Kaltsiumdihüdroksiid 1 – 4 – 1 (1305-62-0) Kaltsiumkarbonaat 10 – – – peentolm 5 – – – (1317-65-3) Kaltsiumoksiid 1 – 4 – 1 (1305-78-8) Kaltsiumsilikaat 10 – – – (1344-95-2) Kaprolaktaam 5 – 40 – (6-heksaanlaktaam) (tolm+aur) (105-60-2) 1,2-karboksüfenüül-etanaat (aspiriin, o- 5 – – – atsetüülsalitsüülhape) (50-78-2) Karbonüülfluoriid (süsinikoksiidfluoriid) 5 2 – – (353-50-4) Kaptaan 5 – – – (133-06-2) Kaptafool 0,1 – – – (2425-06-1) 3-kareen (vt terpeenid) 150 25 300 50 S, 10 (13466-78-9) Katehhiin (katehhool) 20 5 40 10 A (120-80-9) Kinoon (p-bensokinoon, 2,5- 0,4 0,1 1,3 0,3 5 tsükloheksadieen-1,4-dioon) (106-51-4) Kiud, naturaalne kristalliin jt, v.a asbest ja 0,5 kiudu/ – – 19 – erioniit cm3 Kiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – – Klaaskiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – – 19 Kloor – – 1,5 0,5 (7782-50-5) 13 Kloordioksiid 0,3 0,1 0,8 0,3 (10049-04-4) Klorobenseen 23 5 70 15 A (108-90-7) 2-klorobifenüül 42% Cl (53469-21-9) 1 – – – 54% Cl (11097-67-1) 0,5 – – – Kloroetaanhape (kloroäädikhape) 4 1 8 2 A (79-11-8) Kloroetanaal 3 1 – – (107-20-0) 2-kloroetanool (etüleenklorohüdriin) – – 3,5* 1* A (107-07-3) Kloroeteen (vinüülkloriid) 2,5 1 13 5 A, C (75-01-4) Klorofenoolid ja nende soolad 0,5 – 1,5 – A Kloroform (triklorometaan) 10 2 – – A,C (67-66-3) Klorokresool 3 – 6 – (59-50-7) Klorometaan 42 20 200 100 (74-87-3) Kloronitrobenseenid 1 – – – 1-kloro-1-nitropropaan 50 2 – – (600-25-9) Kloropreen (2-kloro-1,3-butadieen) 3,5 1 18 5 A (126-99-8) o-klorotolueen (metüülklorobenseen) 250 50 – – (95-49-8) 2-kloro-6-(triklorometüül) püridiin 10 – – – (1929-82-4) Koobalt ja anorgaanilised ühendid 0,05 – – – S (arvutatud koobaltile) (7440-48-4) Kresool (metüülfenool) kõik isomeerid 22 5 – – (1319-77-3) Kresüülglütsidüüleeter 70 10 100 15 S (2186-24-5) Kroom (metall) ja tema anorgaanilised 2 – – – ühendid, v.a kroomhape ja kromaadid (arvutatud kroomile) (7440-47-3) Kroom(VI)ühendid 0,005 – – – C (arvutatud kroomile) Kehtiv alates 14  17.01.2025 0,01 Kehtiv kuni 16.01.2025 Keevitus- ja plasma- lõikus- protsesside või sarnaste, aure tekitavate tööde puhul 0,025 Kehtiv kuni 16.01.2025 Ksüleen (dimetüülbenseen) (1330-20-7) 200 50 450 100 A o-ksüleen (95-47-6) p-ksüleen (106-42-3) m-ksüleen (108-38-3) Lakibensiin (white spirit) 300 50 600 100 Liitiumhüdriid (peentolm) 0,025 – 0,02 – 1 (7580-67-8) Limoneen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10 Lämmastikdioksiid 0,96 0,5 1,91 1 9 (10102-44-0) Lämmastikdioksiid 4 2 10 5 9 (10102-44-0) allmaakaevanduses Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 Lämmastikhape 2,6 1 (7697-37-2) Lämmastikmonooksiid 2,5 2 – – (10102-43-9) Lämmastikmonooksiid 30 25 60 50 (10102-43-9) allmaakaevanduses Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 Lämmastik-vesinikhape 0,2 0,1 – – (vesinikasiidhape) (7782-79-8) Mangaan ja mangaani anorgaanilised ühendid (arvutatud mangaanile) (7439-96-5) kogu tolm 0,2 – – – 1 peentolm 0,05 – – – 15 Maleiinanhüdriid 1,2 0,3 2,5 0,6 S (108-31-6) Merkaptoetaanhape 5 1 – – (68-11-1) (1,2,4-trimetüülbenseen) 100 20 – – (95-63-6) 1,2,3-trimetüülbenseen 100 20 – – (526-73-8) Metaanhape (sipelghape) 9 5 – – (64-18-6) Metaantiool (metüülmerkaptaan) – 1 – – 12 (74-93-1) Metakrüülhape (2-metüülpropeenhape) 70 20 100 30 (79-41-4) Metanool (metüülalkohol) 250 200 350 250 A (67-56-1) 2-metoksüetanool (metüültsellosolv, o- – 1 – – A, R metüületüleenglükool) (109-86-4) Tertsiaarbutüülmetüüleeter 183,5 50 367 100 (1634-04-4) 1-metoksü-2-propanool 375 100 568 150 A, S (propüleenglükool-monometüüleeter, o- metüülpropüleen-glükool) (107-98-2) 2-(2-etoksüetoksü)etanool 50,1 10 – – A 2-(2-butoksüetoksü)etanool 67,5 10 – – – 4,4'-metüleendianiliin 0,08 – – – A, C (101-77-9) 4,4'-metüleendifenüül-diisotsüanaat 0,05 0,005 0,1* 0,01* S (fenüülisotsüanaat) (101-68-8) 4,4´-metüleen-bis (2-kloroaniliin) 0,01 A, C (101-14-4) Metüleenkloriid (MEK, diklorometaan) 120 35 250 70 A, C (75-09-2) Metüülakrülaat (metüülpropenaat) 18 5 36 10 S (96-33-3) Metüülaminobenseen (m-toluidiin) 9 2 – – (108-44-1) Metüülatsetaat (metüületanaat) 450 150 900 300 (79-20-9) 1-metüülbutüülatsetaat 270 50 540 100 (isoamüülatsetaat) (626-38-0) 16 Metüülformiaat (metüülmetanaat) 125 50 250 100 A (107-31-3) 5-metüül-2-heksanoon 95 20 – – (metüülisoamüülketoon) (110-12-3) Metüülisopropüülbenseen (tsümeen) 140 25 190 35 (99-87-6) Metüülisotsüanaat – – – 0,02 (624-83-9) Metüüljodiid (jodometaan) 6 1 30 5 A, C (74-88-4) Metüülklorobenseen (o-klorotolueen) 250 50 – – (95-49-8) Metüülkloroform (1,1,1-trikloroetaan) 555 100 1100 200 (71-55-6) Metüülmerkaptaan (metaantiool) – 1 – – 12 (74-93-1) Metüülmerkaptaan koos – 1 – – dimetüüldisulfiidi ja dimetüülsulfiidiga Metüülmetakrülaat - 50 100 S (metüül-2-metüülpropenaat) (80-62-6) N-metüülmorfoliin 20 5 40 10 A (N-metüültetrahüdro-1,4-oksasiin) (109-02-4) Metüülnitrobenseen (nitrotolueen), 6 1 11 2 A kõik isomeerid (1321-12-6) 4-metüül-2-pentanoon 83 20 208 50 (metüülisobutüülketoon) (108-10-1) Metüül-n-pentüülketoon 238 50 475 100 A (2-heptanoon, metüülamüülketoon) (110-43-0) 2-metüülpropaan (isobutaan) 1900 800 – – (75-28-5) N-metüül-2-pürrolidoon 40 10 80 20 A (872-50-4) Metüülstüreen (vinüültolueen, 50 10 150 30 A tolüületeen) (25013-15-4) Metüültsüanoakrülaat 9 2 18 4 (137-05-3) Metüültsükloheksaan 1600 400 – – (108-87-2) Metüülvilogeen (parakvat, gramoksoon) 0,1 – – – 17 Mineraalõlid, mida on eelnevalt kasutatud – – – – A, C sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks Molübdeen, hästilahustuvad ühendid 5 – – – Molübdeen, metall ja vähelahustuvad ühendid kogu tolm 10 – – – peentolm 5 – – – 1 Mootorikütus (automootorite, 20 lennukimootorite, reaktiivmootorite bensiin) Morfoliin (tetrahüdro-1,4-oksasiin) 36 10 72 20 (110-91-8) Naatriumasiid 0,1 – 0,3 – A, S (26628-22-8) Naatriumhüdroksiid 1 – 2* – (1310-73-2) Naatriumtetraboraadi dekahüdraat 2 – 5 – A (booraks) (1303-96-4) Naatriumtsüaniid (tsüaniidina) 1 - 5 - A (143-33-9) Naerugaas (dilämmastikoksiid) 180 100 900 500 (10024-97-2) Naftaleen 50 10 – – (91-20-3) Naftaleendiisotsüanaat 0,04 0,005 0,09* 0,01* S (3173-72-6) Naftaleenid, kloreeritud 0,2 – 0,6 – A (1321-65-9) Neopentaan (2,2-dimetüülpropaan) 3000 1000 _ _ (463-82-1) Nikkel, metall 0,5 – – – S (7440-02-0) Nikkelkarbonüül 0,007 0,001 – – C, R (13463-39-3) Nikli ühendid, oksiid, karbonaat ja 0,1 – – – C, S lahustuvad ühendid (arvutatud niklile) Nikotiin 0,5 – – – A (54-11-5) p-nitroaniliin (nitrofenüülamiin) 6 1 – – (100-01-6) Nitrobenseen 1 0,2 – – A (98-95-3) 18 Nitroetaan 60 20 150 50 (79-24-3) Nitrofenüülamiin (nitroaniliin) 6 1 – – (100-01-6) Nitrometaan 50 20 130 50 (75-52-5) 1-nitropropaan 18 5 35* 10* (108-03-2) 2-nitropropaan 18 5 35* 10* C (79-46-9) Nitrotolueen (metüülnitrobenseen), kõik 6 1 11 2 A isomeerid (1321-12-6) Nonaanid 800 150 1100 200 Oblikhape 1 – 2 – (oksaalhape, etaandihape) (144-62-7) Oktaanid 900 200 1400 300 Ortofosforhape 1 – 2 – (fosforhape), aur (75664-38-2) o-toluidiin (ortotouluidiin) 0,5 0,1 – – A, C (95-53-4) Osoon 0,2 0,1 0,6* 0,3* (10028-15-6) Parafiin (aurud) 2 – – – (8002-74-2) Parakvat, soolad (metüülvilogeen, 0,1 – – – gramoksoon) Paratioon 0,1 – – – (56-38-2) Pentaan 3000 1000 – – (109-66-0) Pentaklorofenool ja soolad 0,5 – 1,5 – A Perkloroetüleen (tetrakloroetüleen) 70 10 170 25 A, C (127-18-4) Perklorotsüklopentadieen 0,1 0,01 – – (heksaklorotsüklo-pentadieen) (77-47-4) Petrooleum 20 Pikriinhape 0,1 – – – (2,4,6-trinitrofenool) (88-89-1) α-pineen 150 25 300 50 10 19 (2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2- een) (vt terpeenid) (80-56-8) β-pineen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10 (127-91-3) Plaatina 1 – – – (7440-06-4) Plii ja anorgaanilised ühendid, R, 7 (arvutatud pliile) kogu tolm 0,1 – – – 1 peentolm 0,05 – – – (7439-92-1, metall) Plii, orgaanilised ühendid (vt R tetraetüülplii, tetrametüülplii) Polükloreeritud bifenüülid 0,01 – 0,03 – A, C Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike – – – – A, C segud, eelkõige benso[a]püreeni sisaldavad segud Propaan 1800 1000 – – (74-98-6) Propaanhape (propioonhape) 30 10 62 20 (79-09-4) Propanool, kõik isomeerid 350 150 600 250 (propüülalkohol) 2-propanoon (atsetoon) 1210 500 – – (67-64-1) Propeennitriil (akrüülnitriil) 4,5 2 13 6 A, C (107-13-1) Propenaal (akroleiin) 0,05 0,02 0,12 0,05 (107-02-8) Propenüülbenseen (2-fenüülpropeen) 246 50 492 100 (98-83-9) Propüleenglükool-dinitraat 0,7 0,1 2 0,3 A (6423-43-4) Propüleenglükool-monometüüleeter- 275 50 550 100 A, S atsetaat (o-atsüül-o-metüülpropüleen- glükool, metoksüpropüülatsetaat) (108-65-6) Propüülalkohol, kõik isomeerid 350 150 600 250 (propanool) Püreeter 1 _ _ _ (8003-34-7) Püridiin 15 5 – – (110-86-1) 20 Raskesti sulavad keraamilised kiud 0,3 – – – C kiudu/cm3 Raudoksiid (arvutatud rauale) 3,5 – – – 1 (1309-37-1) Räni (räni dioksiid) (peentolm) (amorfne) 2 – – – 1 (7631-86-9) Sahharoos 10 – – – (57-50-1) Sec-butüülatsetaat 241 50 723 150 (105-46-4) Seleen, anorgaanilised ühendid, v.a 0,1 – – – vesinikseleniid (arvutatud seleenile) (7782-49-2) Silaan 1 0,5 – – (7803-62-5) Silikoon 10 – – – (peentolm) 5 – – – 1 (7440-21-3) Silikoonkarbiid (kiuvaba) 10 – – – (peentolm) 5 – – – 1 (409-21-2) Sissehingatav kristalliline 0,1 – – – C, 1 ränidioksiiditolm Strühniin 0,15 – – – (57-24-9) Sulfotep 0,1 – – A, S – (3689-24-5) Süsinikdioksiid 9000 5000 – – 8 (124-38-9) Süsinikdisulfiid 15 5 – – A, R (75-15-0) Süsinikmonooksiid 23 20 117 100 R, 9 (630-08-0) Süsiniktetrabromiid (tetrabromometaan) 1,4 0,1 – – (558-13-4) Süsiniktetrakloriid 6,4 1 19 3 A, C (tetraklorometaan) (56-23-5) Tärpentin 150 25 300 50 A, S, 10 (8006-64-2) Telluur ja ühendid (arvutatud telluurile) 0,1 – – – (13494-80-9) Terfenüül (hüdrogeenitud) 19 2 48 5 A (61788-32-7) Terpeenid 150 25 300 50 10 21 Tetrabromoetaan 14 1 30 2 (79-27-6) Tetrabromometaan (süsiniktetrabromiid) 1,4 0,1 – – (558-13-4) Tetraetüülortosilikaat 44 5 - - (78-10-4) Tetraetüülplii 0,05 – 0,2 – A, R (78-00-2) Tetrahüdrofuraan 150 50 300 100 A, S (109-99-9) Tetraklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A Tetrametüülplii 0,05 – 0,2 – A, R (75-74-1) Tetranitrometaan 0,4 0,05 0,8 0,1 (509-14-8) Tiraam 1 – 2 – S (137-26-8) Tina anorgaanilistes ühendites 2 – – – Tinaorgaanilised ühendid arvutatud tinale 0,1 – 0,2 – A (Sn) Tiofoss (paratioon, dietüül(4-nitrofenüül)- 0,1 – – – tiofosfaat) (56-38-2) Titaanoksiid 5 – – – (13463-67-7) Tolm (anorgaaniline) kogu tolm 10 – – – 13 peentolm 5 – – – 1 tahm 3 – – – grafiiditolm (kogu tolm) 5 – – – paberitolm (kogu tolm) 2 – – – plastmassitolm (kogu tolm) 3 – – – 13, 15 lehtpuidutolm (kogu tolm) 2 – – – C, 16, 30 ränitolm (peentolm) 2 C tekstiilitolm (kogu tolm) 1 – – – puuvillatolm (toorpuuvill) 0,5 – – – tsemenditolm: kogu tolm 10 – – – peentolm 5 – – – 1 orgaaniline tolm kogu tolm 5 – – – 14 Tolueen (metüülbenseen) 192 50 384 100 A (108-88-3) 22 Tolueendiisotsüanaat (toluool-2,4- 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S diisotsüanaat, 2,4-diisotsüanatotolueen) (584-84-9) Toluool-2,4-diisotsüanaat 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S (tolueendiisotsüanaat, 2,4-diisotsüanatotolueen) (584-84-9) Trietüleentetraamiin 6 1 12 – S (112-24-3) Trietüülamiin 8,4 2 12,6 3 A, S (121-44-8) Trifenüülamiin 5 – – – (603-34-9) Trifenüülfosfaat 3 – – – (115-86-6) 1,2,4-triklorobenseen 15,1 2 37,8 5 A (120-82-1) Trikloroetüleen 50 10 140 25 A, C, 24 (79-01-6) Triklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A, C 1,2,3-trikloropropaan 300 50 – – (96-18-4) Trimelliitanhüdriid 0,04 – 0,08* – S (552-30-7) Trimetüülamiin 4,9 2 12,5 5 (75-50-3) Trimetüülbenseen, kõik isomeerid 100 20 – – 25 2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2-een 150 25 300 50 10 (α-pineen) (vt terpeenid) (80-56-8) Trimetüülheksametüleen-diisotsüanaat 0,04 0,005 0,09* 0,01* S Trinikkeldisulfiid 0,01 – – – C, S (12035-72-2) 2,4,6-trinitrofenool (pikriinhape) 0,1 – – – (88-89-1) 2,4,6-trinitrotolueen (trotüül) 0,1 – 0,2 – A (118-96-7) Trietanoolamiin 5 – 10 – S (102-71-6) Tselluloos (peentolm) 10 – – – (9004-34-6) Tsinkkloriid, peentolm 1 – – – 1 (7646-85-7) Tsinkoksiid 5 – – – (1314-13-2) 23 Tsiram (tsinkdimetüül-ditiokarbamaat) 1 – 2 – S (137-30-4) Tsüaanamiid 1 0,58 – – A (420-04-2) Tsüaankloriid 0,3 0,1 0,8 0,3 (506-77-4) Vesiniktsüaniid (tsüaniidina) 1 0,9 5 4,5 A (74-90-8) Tsükloheksaan 700 200 (110-82-7) Tsükloheksanool 200 50 300 75 (108-93-0) Tsükloheksanoon 40,8 10 81,6 20 A (108-94-1) Tsüklohekseen 1010 13 – – (110-83-8) Tsükloniit 1,5 – – – (121-82-4) 1,3-tsüklopentadieen 200 75 – – (542-92-7) Tsümeen (metüülisopropüül-benseen) 140 25 190 35 (99-87-6) Uraani ühendid 0,2 – – – (arvutatud uraanile) (7440-61-1) Vanaadiumoksiidid (arvutatud volframile) kogu tolm 0,2 – – – peentolm – – 0,05* – (1314-62-1) Vask ja anorgaanilised ühendid (arvutatud vasele) kogu tolm 1 – – – peentolm 0,2 – – – (7440-50-8, metall) Vesinikbromiid – – 6,7 2 (10035-10-6) Vesinikfluoriid 1,5 1,8 2,5 3 (7664-39-3) Vesinikfosfiid (fosfiin) 0,14 0,1 0,28 0,2 (7803-51-2) Vesinikkloriid 8 5 15 10 (7647-01-0) Vesinikperoksiid 1,4 1 3* 2* (7722-84-1) 24 Divesinikseleniid 0,07 0,02 0,17 0,05 (7783-07-5) Vesiniksulfiid 7 5 14 10 (7783-06-4) Vinülideenkloriid (1,1-dikloroetüleen) 8 2 20 5 (75-35-4) Vinüülatsetaat 17,6 5 35,2 10 (108-05-4) Vinüülbenseen (stüreen, fenüületeen) 90 20 200 50 A (100-42-5) Volfram, hästi lahustuvad ühendid 1 – – – (arvutatud volframile) Volfram, metall, vähelahustuvad ühendid 5 – – – (arvutatud volframile) (7440-33-7) Vääveldioksiid 1,3 0,5 2,7 1 (7446-09-5) Väävelhape, udu 0,05 – – – 28, 29 (7664-93-9) Väävelheksafluoriid 6000 1000 – – (2551-62-4) Vääveltetrafluoriid – – 0,4* 0,1* (7783-60-0) Vääveltrioksiid 6 1 – – (7446-11-9) Õli (nafta) aurud 1 – – – 21 Kasutatud oskussõnade tähendused Piirnorm Ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus, mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja keskmisena Lühiajalise Ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus, kokkupuute mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 15-minutilise kokkupuuteaja keskmisena, piirnorm kui pole näidatud teisiti ppm Osakeste arv miljoni osakese kohta mahu järgi õhus, mahumiljondik õhus (ml/m3) mg/m³ Milligrammi kuupmeetri õhu kohta, 20 °C ja 101,3 kPa (760 mmHg) juures CAS-number Chemical Abstract Service`i number Kasutatud märkide tähendused (vt Märkused) A Naha kaudu kergesti imenduv aine C Kantserogeenne aine S Sensibiliseeriv aine R Reproduktiivtoksiline aine * Lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud 5-minutisele kokkupuuteajale 25 ** Lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud 1-minutisele kokkupuuteajale. 1. Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad jõuda koos sissehingatava õhuga kopsu alveoolidesse (respireeritav fraktsioon). 2. Kehtetu 3. Vääveldioksiid tugevdab arseeni kantserogeenseid omadusi. 4. Uute tootmisüksuste loomisel ja vanade rekonstrueerimisel on soovitatav arvestada arseeni ja selle anorgaaniliste ühendite piirnormiks tööpäeva jooksul 0,01 mg/m3 (arvutatud arseenile). 5. Kinoon võib redutseeruda hüdrokinooniks, mis muutub õhuhapniku toimel kergesti bensokinooniks. 6. Metalliline berüllium ei ole sensibiliseeriv. 7. Pliile on kehtestatud ka bioloogiline piirnorm. 8. Süsinikdioksiid on õhu saastatuse indikaatoriks töökohtadel, kus õhk saastub töötajate suure füüsilise aktiivsuse tõttu. 9. Lämmastikdioksiidil ja süsinikmonooksiidil on heitgaasides koos kantserogeensete ainetega eraldi määratud piirnormid. Bensiini- ja vedelgaasimootorite heitgaaside indikaator on süsinikmonooksiid, diiselmootoritel lämmastikdioksiid. Nende puhul ei arvestata aditiivset efekti. 10. Põhjamaade okaspuudest toodetud tärpentinil on nahka ärritav toime, monoterpeenidel, välja arvatud 3-kareenil, on see toime väiksem. 11. Süsivesinike piirnormid on arvutatud auru faasile. Üle 12 süsinikuaatomiga alifaatsetel süsivesinikel (tridekaanid ja kõrgemad) on 20 °C juures küllastussisaldus < 350 mg/m 3. Aerosoolsete süsivesinike piirnorm on 5 mg/m3. 12. Piirnorm 1 ppm väljendab dimetüüldisulfiidi, dimetüülsulfiidi ja metüülmerkaptaani summaarset sisaldust. 13. Orgaanilise ja anorgaanilise tolmu segu sisaldus ei tohi olla üle 5 mg/m3. Tolmus olevate ainete sisaldused peavad vastama piirnormidele. 14. Tolmus või aurus olevate ainete sisaldused peavad vastama piirnormidele. 15. Plastmassid, mis sisaldavad / ei sisalda klaaskiude; osaliselt või täielikult kõvenevad epoksü-, akrülaat-, polüuretaan- ja esterplastikud ning bakeliidi-tüüpi materjalid. 16. Immutatud puidu tolmu hindamisel arvestatakse aineid, mis sisalduvad immutusaines. Piirväärtusi omavate ainete puhul määratakse nende ainete sisaldused vastavalt immutusaine kogusele puidutolmus. Kui seda ei ole võimalik määrata, kasutatakse piirnormi 0,5 mg/m3. 17. Piirnorm kehtib subtilisiini ja teiste proteolüütiliste ensüümide kohta. 18. Piirnorm kehtib auru ja aerosooli summaarse sisalduse kohta. 19. Mineraalained, näiteks kristalliinikiud. 20. Mootoribensiinile, aviobensiinile, reaktiivmootorite kütustele ja petrooleumile ei ole kehtestatud piirnorme. Alljärgnevas tabelis on toodud maksimaalsed lubatud süsivesinike summaarsed sisaldused õhus. Toode Toote koostis, mis on võetud arvutuse aluseks, mahuprotsentides Lühiajalise Aromaatsed ühendid Muud ühendid Piirnorm kokkupuute (arvutatud (arvutatud oktaanile) (mg/m3) piirnorm trimetüülbenseenile) (mg/m3) Aviobensiin 25 75 350 500 Mootoribensiin 50 50 200 300 Mootoripetrooleum 40 60 250 300 Aviopetrooleum 25 75 350 500 26 Laia koostisega reaktiivkütus 25 75 350 500 Kettsae bensiin, alifaatne – 100 900 – 21. Sudu piirnormi saamiseks lõikamisvedelike ja teiste taoliste segude puhul, mis sisaldavad peale õlide ka teisi aineid, võetakse arvesse mitteveefaasis olevate ainete kogusisaldus. 22. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on <0,2% benseeni. 23. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on <5% n-heksaani. 24. Trikloroetüleen sisaldab stabiliseerivaid komponente. Tehniline tetrakloroetüleen sisaldab väikestes kogustes stabilisaatoreid, sealhulgas epiklorohüdriini. 25. Seda piirnormi kasutatakse ka teiste polüalküülitud benseenide kohta. 26. Kehtetu 27. Elavhõbeda ja selle kahevalentsete anorgaaniliste elavhõbedaühenditega kokkupuute mõõtmisel tuleb järgida asjakohaseid bioloogilise seire meetodeid, mis täiendavad ohtlike ainete piirnorme töökeskkonnas. 28. Kokkupuute seiremeetodi valimisel tuleb arvestada võimalikke piiranguid ja häireid, mis võivad tekkida väävliühendite esinemise korral. 29. Udu määratakse ülemistesse hingamisteedesse jõudvate osakeste fraktsioonina. 30. Sissehingatav fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga, kohaldatakse piirnormi segus esineva kogu puidutolmu suhtes. 31. Sissehingatav fraktsioon. 27  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrust nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi ohtlike kemikaalide määrus). Määruse muudatusega uuendatakse ohtlike kemikaalide määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi lisa), eemaldades ohtlikud kemikaalid (edaspidi aine), mis on lisas välja toodud dubleerivalt (sama aine on erinevate nimetuste, kuid samade piirnormide ja märgetega kaks või enam korda). Alles jäetakse üks rida aine kohta. Määruse lisa viiakse kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta direktiiviga (EL) 2017/23981, lisades üldise piirnormi sissehingatavale kristallilisele ränidioksiidile ning eemaldades kvartsi, kristobaliidi ja tridümiidi piirnormid. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ohtlike kemikaalide määruse lisa mõistmisel ja järgimisel ning kooskõla varem Eesti õigusesse üle võetud direktiiviga. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Dana Kadanik (715 3461, [email protected]) ning sama osakonna juht Seili Suder (626 9191, [email protected]). Eelnõu mõjusid on hinnanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr (626 9738, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrust nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (RT I, 12.03.2022, 30). Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga asendatakse ohtlike kemikaalide määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ uue lisaga (eelnõu lisa). 1) Esiteks eemaldatakse ohtlike kemikaalide määruse lisast ained, mis on lisas nimetatud dubleerivalt, kuid erinevate nimetustega. Liigsete ainete eemaldamisega tagatakse parem ülevaade ainete kehtivatest piirnormidest. Alljärgnevas tabelis on esitatud eemaldatavate ainete nimetused, nende eemaldamise põhjendus, lisasse alles jääva aine nimetus ning aine CAS number. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/2398, 12. detsember 2017, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32017L2398 1 Lisast eemaldatava aine Aine Lisasse alles jääva aine Lisast eemaldatud nimetus CAS nimetus aine põhjendus number  Isopropüülamiin (2- 75-31-0 2-aminopropaan Lisast eemaldatakse aminopropaan) (isopropüülamiin) ained, mille piirnormid ja  Hüdrokinoon (1,4- 123-31-9 1,4-benseendiool märkused on samad, benseendiool) (hüdrokinoon) kuid aineid on lisas  Stüreen (fenüületeen, 100-42-5 Vinüülbenseen (stüreen, nimetatud erineva vinüülbenseen) fenüületeen) nimetusega kaks või  Fenüületeen enam korda. Piirnormide (stüreen, muutmist antud vinüülbenseen) muudatusega ei kaasne.  Fenüülbenseen 92-52-4 Bifenüül (difenüül, (bifenüül, difenüül) fenüülbenseen) Aineid on ohtlike kemikaalide määruse  Difenüül lisas nimetatud kaks või (fenüülbenseen, enam korda alates 2002. bifenüül) aastast.  DDT(4,4'- 50-29-3 4,4'-diklorodifenüül- diklorodifenüül- trikloroetaan (DDT) trikloroetaan)  1,2-etaandiamiin 107-15-3 Etüleendiamiin (1,2- (etüleendiamiin, 1,2- etaandiamiin, 1,2- diaminoetaan) diaminoetaan)  1,2-diaminoetaan (etüleendiamiin, 1,2- etaandiamiin)  1,4-diaminobenseen 95-54-5 p-fenüleendiamiin (p-fenüleendiamiin) (1,4-diaminobenseen)  Enfluraan (efraan, 1,1,2- 13838- Efraan (enfluraan, 1,1,2- trifluoro-2- 16-9 trifluoro-2-  kloroetüüldifluoro- kloroetüüldifluoro- metüüleeter) metüüleeter)  Dimetüülftalaat 131-11-3 Dimetüülbenseen- (dimetüülbenseen dikarboksülaat dikarboksülaat) (dimetüülftalaat)  Kloroäädikhape 79-11-8 Kloroetaanhape (kloroetaanhape) (kloroäädikhape)  2-metüülpropeenhape 79-41-4 Metakrüülhape (2- (metakrüülhape) metüülpropeenhape)  Metüületanaat 79-20-9 Metüülatsetaat (metüülatsetaat) (metüületanaat)  Metüülbromiid 74-83-9 Bromometaan (bromometaan) (metüülbromiid)  Piperasiin 110-85-0 Dietüleendiamiin (dietüleendiamiin) (piperasiin)  1,2,3-propaantriool 56-81-5 Glütseriin (glütseriin, glütserool) (glütserool, 1,2,3- propaantriool)  Perkloroetaan 67-72-1 Heksakloroetaan (heksakloroetaan) (perkloroetaan) 2 Lisast eemaldatava aine Aine Lisasse alles jääva aine Lisast eemaldatud nimetus CAS nimetus aine põhjendus number  Heksaklorotsüklo- 77-47-4 Perklorotsüklopentadieen pentadieen (heksaklorotsüklo- (perklorotsüklo- pentadieen) pentadieen)  Perklorobutadieen 87-68-3 Heksakloro-1,3- (heksakloro-1,3- butadieen butadieen) (perklorobutadieen)  Pentaandiaal 111-30-8 Glutaaraldehüüd (glutaaraldehüüd) (pentaandiaal)  3-kloro-1-propeen 107-05-1 Allüülkloriid (2-propenüülkloriid, (2-propenüülkloriid, 3- allüülkloriid) kloro-1-propeen)  2-propenüülkloriid (allüülkloriid, 3-kloro-1- propeen)  1,2-etaandiool 107-21-1 Etüleenglükool (etüleenglükool) (1,2-etaandiool)  2-propeen-1-ool 107-18-6 Allüülalkohol (allüülalkohol) (2-propeen-1-ool)  Etüleenklorohüdriin (2- 107-07-3 2-kloroetanool kloroetanool) (etüleenklorohüdriin)  Tiofenool 108-98-5 Benseentiool (fenüülmerkaptaan, (fenüülmerkaptaan, benseentiool) tiofenool)  1,1,1-trikloroetaan 71-55-6 Metüülkloroform (1,1,1- (metüülkloroform) trikloroetaan)  Metüülamiin 74-89-5 Aminometaan (aminometaan) (metüülamiin)  2,5-tsükloheksadieen- 106-51-4 Kinoon (p-bensokinoon, 1,4-dioon (kinoon, p- 2,5-tsükloheksadieen- bensokinoon) 1,4-dioon)  p-bensokinoon (2,5-tsükloheksadieen- 1,4-dioon, kinoon)  Katehhool (katehhiin) 120-80-9 Katehhiin (katehhool)  2-kloro-1,3-butadieen 126-99-8 Kloropreen (2-kloro-1,3- (kloropreen) butadieen)  1,3-butadieen (divinüül) 106-99-0 Divinüül (1,3-butadieen)  CFC11 75-69-4 Fluorotriklorometaan (freoon 11, (CFC 11, freoon 11) fluorotriklorometaan)  1-aminobutaan 109-73-3 Butüülamiin (1- (butüülamiin) aminobutaan)  Metülaal 109-87-5 Dimetoksümetaan (dimetoksümetaan) (metülaal)  N-metüültetrahüdro-1,4- 109-02-4 N-metüülmorfoliin oksasiin (N-metüültetrahüdro-1,4- (N-metüülmorfoliin) oksasiin)  Etüülamiin (aminoetaan) 75-04-7 Aminoetaan (etüülamiin)  Vinüülkloriid 75-01-4 Kloroeteen (vinüülkloriid) (kloroeteen) 3  Lisast eemaldatava aine Aine Lisasse alles jääva aine Lisast eemaldatud nimetus CAS nimetus aine põhjendus number  3-heptanoon 106-35-4 Etüülbutüülketoon (3- (etüülbutüülketoon) heptanoon) 2) Teiseks edastas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) Eestile märgukirja leides, et Eesti õiguses ei ole mõjurile „sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm“ kokkupuute piirnormi kehtestatud, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2004/37/EÜ2 ning sellega seotud muudatuste ülevõtmisest. Direktiivi (EL) 2017/2398 lisas on sätestatud piirnorm sissehingatavale kristallilisele ränidioksiiditolmule, mis on kristallilises struktuurolekus (mitte amorfne). Vastavalt direktiivile (EL) 2017/2398 lisatud seletuskirjale3 esineb kristalliline ränidioksiid järgmistes eri vormides: α-kvarts, β-kvarts, α-tridümiit, β-tridümiit, α-kristobaliit, β-kristobaliit, keatiit, koesiit, stišoviit ja moganiit. Eesti õiguses käsitleti direktiivi (EL) 2017/2398 ülevõtmisel kristallilise ränidioksiidtolmuna, vastavalt selle seletuskirjale, aine kolme töökeskkonnas peamiselt esinevat vormina: kvartsina (peentolm) piirnormiga 0,1 mg/m3, kristobaliidi peentolmuna piirnormiga 0,5 mg/m3 ja tridümiidi peentolmuna piirnormiga 0,05 mg/m3. Kuna kristalliline ränidioksiiditolm esineb ka teistes vormides, millele ei ole Eesti õiguses piirnormi sätestatud, lisatakse direktiivist tulenevalt ohtlike kemikaalide määruse lisasse mõjur „sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm“ piirnormiga 0,1 mg/m 3 (piirnorm 8 tunni kohta). Piirnorm kehtib ühtse piirnormina kõikidele järgmistele erivormidele: α-kvarts, β-kvarts, α- tridümiit, β-tridümiit, α-kristobaliit, β-kristobaliit, keatiit, koesiit, stišoviit ja moganiit. Selle muudatusega seoses eemaldatakse varem kehtinud kvartsi, kristobaliidi ja tridümiidi piirnormid. Kristobaliidi ja tridümiidi peentolmu osas kehtisid rangemad piirnormid kui eelnõuga kehtestatav direktiivist tulenev piirnorm. Lisatavale mõjurile „sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm“ lisatakse märked 1 ja C. Märge „1“ defineerib ohtlike kemikaalide lisas piirnormi peentolmule, mis koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad jõuda koos sissehingatava õhuga kopsu alveoolidesse (respireeritav fraktsioon). Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus avaldas teaduslike tõendusmaterjalide põhjal koostatud monograafias 100C,4 et kvartsi- või kristobaliiditolmuna esineval kristallilisel ränidioksiidil on kantserogeenne mõju inimesele (grupp 1). Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (SCOEL) hindas mõju, mida kristalliline ränidioksiid (sissehingatav tolm) avaldab töötajatele töökeskkonnas. Turustatav kristalliline ränidioksiid kuulub määruse (EÜ) nr 1272/20085 kohase klassifitseerimiskohustuse alla, samas kui tööprotsessi käigus tekkivat ränidioksiiditolmu ei turustata ja seepärast ei ole seda vaja ka kõnealuse määruse kohaselt klassifitseerida. Direktiiviga 2004/37/EÜ nähakse siiski ette, et I lisasse tuleb kanda seal osutatud tööprotsessis vabanenud ained ja segud, mis vastavad kantserogeenina klassifitseerimise kriteeriumidele, kuigi nende suhtes ei kohaldata eespool nimetatud määruse kohast klassifitseerimiskohustust. Sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm kuulub sellesse kategooriasse. Seega, kuigi sissehingatavat kristallilist ränidioksiiditolmu ei klassifitseerita määruse (EÜ) nr 1272/2008 järgi 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses): https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02004L0037-20220405 3 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest, seletuskiri: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52016PC0248&from=EN 4 IARC(2012) http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol100C/mono100C-14.pdf 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 4 kantserogeeniks, on olemas piisavalt tõendeid selle mõjuri kantserogeensuse kohta6 ja see kuulub kantserogeen käsitleva direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse. Lisaks on sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu erinevad esinemisvormid ohtlike kemikaalide määruse lisas olnud nimetatud kantserogeenseteks aineteks, selle tõttu lisatakse ka üldnimetajale tähis „C“, mis tähistab kantserogeenset ainet. Lisast eemaldatava aine nimetus Aine CAS Lisasse lisatava aine nimetus, number mis asendab eemaldatavaid aineid ja nende piirnorme  Kvarts, peentolm 14808-60-7 Sissehingatav kristalliline 0,1 mg/m3; ränidioksiiditolm; C märge (kantserogeenne aine) 0,1 mg/m3 (8 tunni piirnorm) C märge (kantserogeenne aine) ja  Kristobaliit, peentolm 14464-46-1 märge 17 0,05 mg/m3; C märge (kantserogeenne aine)  Tridümiit (peentolm) 15468-32-3 0,05 mg/m3; C märge (kantserogeenne aine) Ränidioksiid (SiO2) on IV rühma metallioksiid, mis esineb looduslikult nii kristallilises kui ka amorfses vormis. Tuleb eristada, et Eesti õigusaktides on kehtestatud ränidioksiiditolmu CAS numbriga 7631-86-9 (peentolm) piirnorm (2 mg/m³), mille puhul peentolm on määratletud osakestena, mille läbimõõt on alla 2,5 mikromeetri ja mis võivad sattuda alveoolidesse sissehingatava õhuga (sissehingatav fraktsioon). Tegemist on ränidioksiidiga, mis esineb amorfses olekus (ei ole kristalliline), mille ränidioksiidi sisaldus on aines 99% ja rohkem. Tegemist ei ole piirnormiga, mis määrab piirnormi mõjurile „sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm“. Piirnormi täpsustamiseks lisatakse selle nimetusse oleku defineerimiseks sõna amorfne. Lisas oleva aine nimetus Aine CAS Eelnõuga muudetakse aine number nimetust järgnevalt: Räni (räni dioksiid) (peentolm) 7631-86-9 Räni (räni dioksiid) (peentolm) (amorfne) Lisas esitatud piirnormidest kinnipidamine töökeskkonnas aitab ennetada töötajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest põhjustatud haigustesse. Seetõttu on eriti oluline, et piirnormid ja mõjurid oleksid üheselt mõistetavad. Muudatuste paremaks jälgimiseks on ohtlike kemikaalide lisas muudatused jäetud jälgitava funktsiooniga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on tehnilist laadi. Ohtlike kemikaalide loetelu korrastamisega tagatakse kooskõla Euroopa Liidu õigusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/37/EÜ ning direktiiviga (EL) 6 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest, seletuskiri: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52016PC0248&from=EN 7 Märge 1 definitsioon: Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad jõuda koos sissehingatava õhuga kopsu alveoolidesse (respireeritav fraktsioon). 5 2017/2398). Piirnormide ühetaolise kohaldamisega välditakse Euroopa Liidu õigusega kehtestatud ohtlike kemikaalide piirnormide vastuolusid. 4. Määruse mõjud Ohtlike kemikaalide loetelu korrastamisega seotud tehnilised muudatused (aine eemaldamine, aine nimetuse täiendamine) on õigusselgust parandavad ning ei too kaasa mõjusid. Eelnõuga tehtaval muudatusel, millega täiendatakse ohtlike kemikaalide määruse lisa uue ohtliku kemikaali ja tema piirnormiga võib tuvastada sotsiaalse mõju, majandusliku mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatustel puudub mõju regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele. Muudatus 1: mõjuri „sisse hingatav ränidioksiiditolm“ lisamine ja piirnormi kehtestamine Hetkel kehtivas Eesti õiguses ei ole mõjurile „sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm“ kokkupuute piirnormi kehtestatud kuna kristalliline ränidioksiid esineb eri vormides ning Eesti õiguses käsitletakse kristallilise ränidioksiidtolmuna kolme töökeskkonnas peamiselt esinevat vormi: kvarts (peentolm) piirnormiga 0,1 mg/m3, kristobaliidi peentolmu piirnormiga 0,5 mg/m3 ja tridümiidi peentolmu piirnormiga 0,05 mg/m3. Eelnõuga lisatakse ohtlike kemikaalide määruse lisasse mõjur „sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm“ piirnormiga 0,1 mg/m3 (piirnorm 8 tunni kohta). Uus mõjur koondab enda alla oluliselt rohkem kemikaale ning piirnorm kehtib ühtse piirnormina kõikidele järgmistele erivormidele: α-kvarts, β-kvarts, α-tridümiit, β-tridümiit, α-kristobaliit, β-kristobaliit, keatiit, koesiit, stišoviit ja moganiit. Selle muudatusega seoses eemaldatakse varem kehtinud kvartsi, kristobaliidi ja tridümiidi piirnormid. Kuigi uue mõjuri piirnorm on leebem kristobaliidi ja tridümiidi osas võrreldes varem kehtinud piirnormidega nendele ainetele, läheb uue mõjuri lisamisega töökeskkonna mõistes nõue rangemaks, sest lisatav mõjur hakkab töökeskkonnas reguleerima rohkem kemikaale (keatiit, koesiit, stišoviit ja moganiit, mis varem polnud reguleeritud). Muudatus avaldab mõju töötajatele, tööandjatele, mõõtelaboritele ja riigiasutustele. Mõju sihtrühm 1: töötajad, kes võivad puutuda töötamisel kokku sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga. Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eestis kokku 582 600 palgatöötajat. Peamised tegevusalad, kus võib töökeskkonnas toimuda kokkupuude eelnõus märgitud sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga on ehitus, kaevandus, klaasitööstus, keraamikatööstus. Nimetatud tegevusaladel töötab kokku ligi 50 000 palgatöötajat. Mõjutatud sihtrühm on keskmine, kuna on suurem kui 5% kõikidest palgatöötajatest. Mõju valdkond 1: sotsiaalne mõju Kuna lisatav aine hõlmab rohkem kemikaale, millele piirnorm kohaldub, siis kaitseb töökeskkonnale rangemate nõuete kehtestamine töötajate tervist. Eelnõus esitatud „sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu“ piirnormist kinnipidamine töökeskkonnas aitab ennetada töötajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest põhjustatud haigustesse (nt nahahaigused, allergeenidest põhjustatud kutsehaigused, kutsemürgistused, kopsukahjustused, vähk). Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest muudatusel on selgelt positiivne mõju – suureneb töötaja kindlustunne, et töötamine muutub ohutumaks ja töötaja tervist säästvamaks. Mõju ulatus ja sagedus on eeldatavalt väike, sest muudatus avaldab mõju vaid ohtliku kemikaaliga kokkupuutel ehk kindlatel juhtudel, kui aine esineb töökeskkonnas ning ka sellisel juhul ei pruugi puudutada see kõiki töötajaid. Tulenevalt töötajate tervise kaitse vajadusest on siiski muudatuse mõju sihtrühmale oluline. 6 Mõju sihtrühm 2: tööandjad, kelle ettevõttes tööprotsesside käigus võivad töötajad kokku puutuda eelnõus nimetatud „sisse hingatava kristallilise ränidioksiidiga“. Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eestis kokku 145 717 ettevõtet/asutust. Eelnõus märgitud sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga võib toimuda kokkupuude ehituses, kaevanduses, klaasitööstuses, keraamikatööstuses. Peamine tegevusala on ehitus. Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eestis ligi 15 000 ehitusettevõtet. Mõjutatud sihtrühm on keskmine, kuna on suurem kui 5% kõigist ettevõtetest Eestis. Mõju valdkond 1: majanduslik mõju Uue kemikaali lisamine ohtlike kemikaalide loetellu toob tööandjale kaasa täiendavad kulutused, kuna ohtlike kemikaalide käitlemisel ettevõtetes on tööandja kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud, et kaitsta töötajate tervist kemikaalidest lähtuva võimaliku terviseohu eest. Tööandja peab vajadusel korraldama täiendava töökeskkonna riskianalüüsi, kaardistama töökeskkonnas esinevad kemikaalid ning tegema ohtlike kemikaalide sisalduse uued mõõtmised töökeskkonnas. Muudatus võib kaasa tuua vajaduse läbi viia töötajate ja töökeskkonnavolinike täiendav juhendamine, töö ümberkorraldamine, ventilatsioonisüsteemi parendamine, võtta kasutusele uusi isikukaitsevahendeid jne. Muudatusel on tööandjatele ka positiivne majanduslik mõju. Töökeskkonnas ohtlike kemikaalide käitlemisele täiendavate nõuete kehtestamine aitab vältida tööga seotud tervisekahjustuste, sh vähi tõttu töötajate kaotamist või töövõimetuse tõttu eemal viibimist ja vähendab kulutusi uute või asendavate töötajate otsimisele ja juhendamisele. Muudatuse majanduslik mõju tööandjatele on väheoluline, kuna mõju sagedus avaldub ebaregulaarselt, mõju ulatus ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi. Tööandja peab ka kehtivate õigusaktide alusel tagama töökeskkonnas ohutust, kaardistama riske ja maandama neid. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju valdkond 2: sotsiaalne mõju Kavandatav muudatus suurendab tööandjate vastutust töötajatele ohutu töökeskkonna loomisel, parandab sotsiaalset keskkonda ettevõttes. Muudatus suurendab eelduslikult ka tööandjate endi vajadust töötervishoiu- ja tööohutusalaseid teadmisi täiendada ning oma ettevõttes esinevate keemiliste ohuteguritega kursis olla, mis kokkuvõttes parandab üldist töötervishoiu- ja tööohutusalast olukorda ettevõtetes ning teadlikkust. Muudatuse sotsiaalne mõju tööandjatele on väheoluline, kuna mõju sagedus avaldub ebaregulaarselt, mõju ulatus ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju sihtrühm 3: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Muudatuse tulemusel võib suureneda mõnevõrra Tööinspektsiooni töökoormus, kuna Tööinspektsioon peab teostama järelevalvet ning vajadusel andma nõu töökeskkonnas esinevate uute keemiliste ohutegurite osas. Muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Mõju ulatus on väike, kuna muudatusega ei kaasne Tööinspektsiooni käitumises suuri muutusi. Mõju sagedus on keskmine, sest tegevus on küll reeglipärane, kuid mitte igapäevane. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile väheoluline. 7 Mõju sihtrühm 4: mõõtelaborid Ohtlike kemikaalide sisaldust õhus mõõdavad Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud mõõtelaborid. Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehe andmetel mõõdavad kemikaalide sisaldust õhus kuus laborit: VKG OIL AS, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Terviseameti kesklabori keemialabor, Terviseameti Tartu labor, Ökosil AS ja Eesti Energia AS ökoloogialabor. Terviseameti laboritel on olemas tehniline võimekus mõõta suurema osa direktiiviga kaasnevate kemikaalide sisaldust töökeskkonna õhus. Labor on valmis välja arendama ka uusi mõõtmismetoodikaid puuduolevate meetodite osas, kui sellekohane nõudlus tekib. Mõju valdkond: majanduslik mõju Muudatusel on sihtrühmale nii positiivne kui negatiivne mõju. Eelduslikult suurendab muudatus nende mõõtelaborite töökoormust, kes on akrediteeritud mõõtma ohtlike kemikaalide sisaldust töökeskkonna õhus ja seeläbi mõjub muudatus läbi nõudluse suurenemise positiivselt. Kui mõne ohtliku kemikaali mõõtmist pole siiani tellitud, võib osutuda vajalikuks uue mõõtemetoodika väljatöötamine, reaktiivide tellimine ja metoodika katsetamine. Üksikanalüüside jaoks metoodika arendamine on kulukas. Muudatusega mõjutatud sihtrühm on väike, kuna ohtlike kemikaalide sisaldust õhus mõõtvaid laboreid on vähe. Mõju esinemise sagedus ja ulatus on keskmine, kuna on regulaarne tegevus ning sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused. Eelduslikult ei too muudatus kaasa olulisi kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale väheoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Mööblitootjate Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule, Tööinspektsioonile, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, MTÜ-le Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE, Terviseametile, VKG OIL AS-ile, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-le ja Ökosil AS-ile. 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-1324 - Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3258fefa-9c8f-4a0b-81ee-3b3f050a1142 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3258fefa-9c8f-4a0b-81ee-3b3f050a1142?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main