Väljaminev kiri

Lp Karl Jaak Rebane Teie 09 . 04 .2025 e-kiri Konkurentsiamet Meie 21 .04.2025 nr 1.1-11/2025/321-2 Elering AS vastus Konkurentsiameti pöördumisele Lugupeetud härra Rebane Konkurentsiamet saatis Elering AS-ile (Elering) kirja, mille kohaselt on ameti poole pöördunud AS Elenger Grupp ( Elenger ) taotlusega järelevalve algatamiseks Eleringi üle seoses dokumendiga „Elering AS ühekordse gaasi ülekandevõrguga liitumise tingimused Pakrineemes“ (Pakrineeme liitumistingimused). Elengeri hinnangul ei ole Pakrineeme liitumistingimused kooskõlas maagaasiseaduse (MGS) ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Konkurentsiamet palus kaebuse lahendamisel Eleringi seisukohta. Elering esitab oma poolsed seisukohad alljärgnevaga. I. Elering viis 2023. aastal läbi dokumendi „Elering AS-i gaasi ülekandevõrguga liitumise tingimused“ uuendamise tõttu avalikku konsultatsiooni, millega seoses reguleeriti ühtlasi gaasi ujuvterminali halduri liitumist Pakrineeme liitumispunktis. Avalikust konsultatsioonist lähtuvalt pöördus Eleringi ja Konkurentsiameti poole turuosaline, kelle selgituste kohaselt on Pakrineeme liitumispunktis majanduslikult perspektiivne liituda mitte terminaliga vaid nn regasifitseerimise võimekusega tankeriga ühekordse lasti sisestamiseks ülekandevõrku lühike seks ajaperioodi ks . Ülekandevõrku ühekordse gaasi lasti sisestamiseks o li seetõttu turuosalise arvates vaja lik välja töötada ka vastavad liitumis tingimused , mis võimalda ksid lühikese etteteatamise ajaga ülekandevõrguga liituda. Seega tänasesse olukorda jõudmine sai alguse tu ru vajadusest lähtuvalt . Selle le järgnevalt analüüsis Konkurentsiamet sellise liitumise võimalikkust oma 22.02.2024 memo s . Kokkuvõttes leiti õiguslikus analüüsis , et lähtuvalt asjakohastest MGS-i ja EL õiguses olevatest mõistest , on „veeldatud maagaasijaama“ või „maagaasi veeldusjaama“ definitsioonides oluline aspekt , et nende puhul on nõut av tugiteenuste/abiteenuste osutami se olemasolu . Kuivõrd kolmandatele isikutele veeldatud gaasi taasgaasistamise teenust ja gaasi ülekandevõrku toimetamise tugiteenuseid Pakrineeme liitumistingimuste järgi ei osutata, siis Konkurentsiameti hinnangul ei ole võimalik lühiajaliselt Pakrineeme sadamasse tulevat ja liituvat FSRU-d käsitleda veeldatud gaasi terminalina nende mõistest lähtuvalt . Elering i arvates on amet oma analüüsis toonud välja asja kohased õiguslikud kaalutlused ja järeldused ning Elering rõhutab sellele lisaks omal t poolt järgmist . ( Kuigi direktiivi 2009/73 järgse direktiivi 2024/1788 ülevõtmine Eesti õigusesse on pooleli , lähtume järgnevalt ka selles toodu d mõiste s t , kuna need baseeruvad täna kehtiva õiguse sõnastustel ) . Direktiiv 2024/1788 art 2 p 33 direktiivi 2009/73 art 2 p 11 33) maagaasi veeldusjaam – terminal, mida kasutatakse maagaasi veeldamiseks või veeldatud maagaasi impordiks, mahalaadimiseks ja taasgaasistamiseks , kaasa arvatud taasgaasistamiseks ja selle järel ülekandesüsteemi toimetamiseks vajalikud abiteenused ja ajutised hoidlad, kuid välja arvatud kõik hoidlatena kasutatavad veeldatud maagaasi terminalide osad; MGS § 2 p 13 13) veeldatud gaasi terminal on gaasi veeldamiseks või impordiks, mahalaadimiseks ja veeldatud gaasi taasgaasistamiseks kasutatav rajatis koos selle juurde kuuluvate tugiteenustega . Veeldatud gaasi terminali hulka ei arvata gaasihoidlaid; D irektiiv 2024/1788 art 2 p 36 järgi on abiteenuste ks kõik teenused, mida on vaja juurdepääsuks ja käitamiseks maagaasi veeldusjaamadele . Pakrineeme liitumistingimuste aluse liitumise puhul MGS- is sätestatud gaasi terminali haldur i ülesandeid ei täideta. Sealhulgas ei töötata välja ega kooskõlasta ta terminali kasutamise lepingu tüüptingimus i ega tariifide arvutamise metoodika t Konkurentsiametiga. Sellest lähtuvalt ei ole õige Elengeri käsitlus, kus MGS ja EL-i õigusaktide kohaselt on väidetavalt määravaks vaid see, kas FSRU-d kasutatakse maagaasi veeldamiseks, veeldatud maagaasi impordiks, mahalaadimiseks, ajutiseks hoiustamiseks ja taasgaasistamiseks või mitte. Väga selgelt on määravaks asjaoluks ka nii MGS § 2 p 13 kui ka direktiivi 2024/1788 / 2009/73 mõistete järgi sinna juurde kuuluvate abiteenuste osutamine . Sellest lähtuvalt on Konkurentsiamet oma analüüsis selle asjaolu õigesti välja toonud. Elering nõustub ameti analüüsis esitatud käsitlusega, mille kohaselt Konkurentsiameti hinnangul ei ole veeldatud gaasi teenuste ja toodete standardiseerimine EL-i tasandil soovitatav ega ka praegu teostatav ning et E uroop a L iidu liikmesriikidel peaks olema piisavalt paindlikkust ja vabadust valida kõige sobivamad teenused, tooted, juurdepääsu ja jaotamise nõuded Eleringi hinnangul ei tulene direktiivist 2009/73 ja tänaseks välja töötatud direktiivi st 2024/1788 ja määrusest 2024/178 9 keeldu, et gaasi ülekandevõrguga ei võiks liituda nn ühekordselt FSRU oma lasti ülekandevõrku andmiseks ning kuskilt ei ilm n e, et asjakohase E uroopa L iidu õiguse mõte oleks selline võimalus siseriiklikult välistada isegi, kui selline mõiste või määratlus Euroopa õiguses puudub . Konkurentsiameti analüüsi ja järeldustega on üh tlasi oma 13.05.202 4 kirjaliku selgituses nõustunud ka Kliimaministeerium , kes on leidnud, et M GS § 2 p 13 lähtudes k ui Pakrineeme sadamasse tuuakse FSRU lühiajaliselt, näiteks kümneks päevaks, mille puhul taasgaasistatakse ja toimetatakse ülekandevõrku ainult üks laadung veeldatud gaasi ning seejärel FSRU lahkub, on tegemist vabaturuteenusega , mitte veeldatud gaasi terminali teenuse osutamisega MGS -i mõistes. Elering viitab, e t võrguga liitumise võimaldamise vaatest on MGS § 18 lg 2 järgi Eleringil just vastupidiselt kohustus liita võrgu tehniliste võimaluste piires võrguga kõik võrguettevõtja võrgupiirkonnas asuvad vastava taotluse esitanud isikud, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust. Pakrineeme liitumistingimused on välja töötatud seda kohustust arve stades. II. Elenger on Pakrineeme liitumistingimuste pinnalt teinud täiendavalt etteheiteid asjaolu osas, kus FSRU liitub küll nn ühekordselt, kui d hakka ks sisuliselt osutama terminaliteenust, minnes mööda terminali haldurile kehtestatud nõuetest. Elengeri viite kohaselt punkti 5.5.3 kohaselt peab terminalina tegutsev FSRU pakkuma teenuseid Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud tingimuste kohaselt ehk terminali pole võimalik liita vabaturuteenusena käesolevas kirjas käsitletud tingimuste kohaselt . Terminaliteenuse osutamine ei ole võimalik , kuna Elering lep i b liitujaga liitumislepingus ja hilisemas võrgulepingus kokku teenuse sisu, sh maksimaalse s ülekandevõrku sisestavas võim s u ses ja maksimaalses gaasi koguses. T eenuse osutamisel peab liituja Eleringiga sõlmima dokumendi „ Common Regulations for the Use of Natural Gas Transmission System “ alusel Eesti-Läti alusel ühise gaasitsooni võrgulepingu ja dokumendi „ Common Regulations for the Natural Gas Balancing of Transmission System “ alusel bilansilepingu. Eeltoodud lepingute alusel on Eleringil võimalik jä l gida ja kontrollida, kas Pakrineeme liitumistingimuste alusel toimuv FSRU ühekord sel liitumi sel jä r gitakse lepingulisi kokkuleppeid , sh seda, et ei ületata FSRU - sse maksimaalset mahtuvat ja võrku antavat gaasi kogust ning koguste ületamisel on võimalik selline tegevus peatada. Kuivõrd Pakrineeme liitumistingimused ei ole kehtestatud , on Elering samuti valmis tingimusi vajadusel selles küsimuses täiendama , vältimaks ühekordse liituja tegutsemist terminalina . III. Elenger viitab oma pöördumises , et MGS § 22 lg 15¹ sätestab, et võrguettevõtja esitab Konkurentsiametile tingimused piiriülesele taristule juurdepääsuks ning metoodika võimsuse jaotamiseks ja ülekoormusega tegelemiseks. Metoodika võimsuste jaotamiseks ja ülekoormusega tegelemiseks on reguleeritud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks esitatud dokumendis „ Common Regulations for the Use of Natural Gas Transmission System “ , kuid juurdepääsutingimused kehtestatakse käesolevate Pakrineeme liitumistingimustega. Gaasituru nõukojas 10.03.2025 väljendas Elering seisukohta, et MGS-i alusel ei pea võrguettevõtjad üldse üldiseid liitumistingimusi välja töötama ja need ei kuulu ühtlasi Konkurentsiameti poolt kooskõlastamisele. Selline seisukoht on Elengeri arvates vastuolus MGS § 22 lg-ga 15¹, direktiivi 2009/73 artikli 41 lg 6 punktiga c ja direktiivi 2024/1788 artikli 78 lg 7 punktiga e. Elering selgitab, et direktiiv 2024/1788 art 78 lg 7 punkt e sätestab kooskõlastuskohustuse piiriülesele taristule juurdepääs u , sealhulgas võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise menetluse ga seotud reeglitele . Määruse 2024/178 9 art 6 alusel mõistetakse „ juurdepääsuteenus ena“ eri liiki võimsustoodete pakkumise kohustust, mitte Eesti kontekstis ülekandevõrguga seotud liitumise tingimusi. Vastavalt direktiiv 2024/178 8 art 31 l g -le 1 peavad l iikmesriigid taga ma , et rakendatakse ülekand esüs teemidele ning maagaasi veeldusjaamadele kolmandate isikute juurepääsu süsteemi, mis põhineb kõigile tarbijatele, sealhulgas tarneettevõtjatele kohaldatavatel avaldatud tariifidel ning mida kohaldatakse objektiivselt ja süsteemi kasutajate vahel vahet tegemata. Liikmesriigid tagavad, et reguleeriv asutus kiidab nimetatud tariifid või nende arvutamise metoodika heaks enne nende jõustumist . Sellest lähtuvalt järeldame, et taristule juurdepääsu tingimuste all tuleb viidatud direktiivi, määruse ja MGS-i mõistes käsitleda võim s ustooteid, nendega seotud tariife ja metoodikaid, mille on Eleringametiga alati kooskõlastanud. Seevastu nn füüsilise võrguga seotud liituja paigaldise ühendamist seonduvad tingimus ed ei lähe Eleringi hinnangul kooskõlastamise kohustuse alla . Vastavalt MGS § 18 lg-le 4 väljastab võrguettevõtja liitumistingimused vaid konkreetse l iituja taotluse alusel . Seega puudub võrguettevõtjatel MGS-i alusel üldse tüüptingimuste kujul olevate liitumistingimuste koostamise kohustus ega ka K onkurentsiametiga kooskõlastamise kohustus. T äiendavalt juhime tähelepanu, et ka MGS § 22 lg 15¹ sõnastuse järgi ei ole tingimus t e kooskõlastamine nõutav. Eelnevast lähtudes on Konkurentsiamet ka seni keeldunud Eleringi poolt koostatud mistahes liitumistingimuste kooskõlastamisest. Elering o leks samas valmis Pakrineeme liitumis tingimusi Konkurentsiametiga kooskõlastama , kui amet peaks leidma, et selline õiguslik aluks siiski eksisteerib. IV. Eleringi hinnangul on samuti tagatud ka liitujate võrdne kohtlemine ja MGS § 18 lg 5 p- is 2 olevat põhimõtet - sarnas eid liitu jaid tuleb kohelda võrdse lt , ei rikuta , sest liitumine on avatud võrdsetel alustel kõigile turuosaliste . Elering on nõus, et piirkondliku gaasituru arendamise juures on oluline nii LNG terminalid e , gaasisüsteemihaldur ite kui ka regulaatorite koostöö ning turureeglite ühtsustami n e ja turuosalistele võrdsete kauplemisvõimaluste tagami ne. Samas juhib Elering tähelepanu, et viidatud Inkoo ja Kla i peda LNG terminalid ei üle ühendatud Eleringi ülekandevõrguga ning El ering ei ole välja töötanud nimetatud LNG terminalide või selle halduri liitumistingimusi. Samuti on P akrineeme ühekordne liitumine võrreldes LNG terminaliteenuse osutamise teenusega erinevad ja se et õttu ei ole võrreldavad Pakrineeme liitumistingimustes nimetatud liitumistaotluse esitamise tähtaeg broneerimistäh t ajaga , mis on seotud piir k on d l i k e terminalide poolt gaasi terminali import imis e ajakavadega . Pakrineeme liitumistingimus ed ja sellega seonduvad reeglid kehtestatakse võrdselt kõigi turuosaliste suhtes ja liitumistingimustest lähtuvalt saab võrguettevõtja vastavalt reageerida kui ilmnevad liitumistingimuste , liitumislepingu või võrgulepingu rikkumine . Sealjuures on Pakrineeme liitumisel liitumistingimustes sätestatud spetsiifilised liitumise tingimustena küllatki piiravad nõuded. Liitumistingimuste p 1 .3 järgi ei või näiteks ü hekordse lasti sisestamise tähtajaline võrguühenduse periood olla pikem kui 60 päeva. Samuti ei või tähtaegne võrguühendus olla pikem kui kliendile liitumise tarbeks võimaldatud Pakrineeme sadama kasutusõiguse periood . Nagu eelnevalt juba viidatud, peab ü lekandevõimsuse jaotamisel ja gaasi ülekandevõrku sisestamiseks klient sõlmima võrguettevõtjaga dokumendi „ Common Regulations for the Use of Natural Gas Transmission System “ alusel Eesti-Läti ühise gaasitsooni võrgulepingu ja dokumendi „ Common Regulations for the Natural Gas Balancing of Transmission System “ alusel Eesti-Läti ühise gaasitsooni bilansilepingu , mis on nõutav gaasi sisestamisel mistahes sisendpunktist Eesti-Läti ühisesse bilansitsooni . Seejuures Pakrineeme vaba sisendvõimsuse arvutamisel võetakse arvesse regiooni planeeritud gaasivoogusid sh LNG terminalide graafikuid, mis annab teatud oludes eelise LNG terminalide tarnetele. Samuti saab Elering lähtuvalt MGS § 27 lg 1 p 2 järgi ja talle väljastatud tegevusloa alusel osutada ainult gaasi ülekandeteenus t ning Pakrineeme liitumistingimuste alus el ellu viidatavate tegevuste näol on tegemist võrguteenuse osutamisega , mitte terminaliteenuse või terminalihalduri teenuse osutamisega. V. Eelneval esitatud selgitustest lähtuvat puuduvad alused Eleringi tegevuse suhtes järelevalve algatamiseks ja ainuüksi sellest lähtuvalt, et tänaseks ei ole Pakrineeme liitumistingimus i kehtestatud. Samuti ei riku sisuliselt täna k oostatavad Pakrineeme liitumistingimused kehtivat õigust ega ole vastuolus regulatsioonide mõttega. Eelnevalt arvestades, palu b Elering jätta Konkurentsiametil järelevalvemenetlus algatamat a . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Kilk Juhatuse esimees Taavi Vospert, [email protected] Hr Margus Kaasik Teie: 26.03.2025 nr AS Elenger Grupp Meie: 26.05.2025 nr 7-17/25-0086-139-7 Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]; [email protected] Vastus selgitustaotlusele Lugupeetud juhatuse esimees 26.03.2025 esitas AS Elenger Grupp Konkurentsiametile taotluse järelevalvemenetluse teostamiseks Elering AS üle, sest AS Elenger Grupp hinnangul ei ole Eleringi AS-i tegevus „Elering AS ühekordse gaasi ülekandevõrguga liitumise tingimused Pakrineemes“ (Pakrineeme liitumistingimused) kooskõlas maagaasiseaduse (MGS) ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Samuti ei taga liitumistingimused turuosaliste võrdset kohtlemist. 09.04.2025 pöördus amet teabetaotlusega Elering AS-i poole. Elering AS vastas teabetaotlusele 21.04.2025 (lisa 1). 12.05.2025 kirjas palus AS Elenger Grupp lugeda 26.03.2025 taotlus järelevalve teostamiseks Elering AS üle „Elering AS ühekordse gaasi ülekandevõrguga liitumise tingimused Pakrineemes“ kehtestamisel selgitustaotluseks. Lähtudes eeltoodust, käsitleb Konkurentsiamet ettevõtja taotlust selgitustaotlusena. Konkurentsiameti vastused AS-i Elenger Grupp küsimustele on järgmised: 1. Kas Elering on Pakrineeme liitumistingimustes lähtunud MGS-s ja Euroopa Liidu õigusaktides toodud terminali määratlusest? Konkurentsiamet on 22.02.2024 koostanud memo1, mille järgi ei ole lühiajaliselt Pakrineeme sadamasse tulevat veeldatud gaasi ujuvterminali (ingl Floating Storage and Regasification Unit, lühendatult FSRU) ameti hinnangul võimalik käsitleda veeldatud gaasi terminalina, sest see ei tegutse terminalina MGS-i ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2009 mõistes, kuna kolmandatele isikutele veeldatud gaasi taasgaasistamise teenust ja gaasi ülekandevõrku toimetamise tugiteenuseid ei osutata. Seega on tegemist vabaturuteenusega. 1 Edastatud AS-ile Elenger Grupp 27.02.2025. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 MGS § 2 punkti 13 kohaselt on veeldatud gaasi terminal gaasi veeldamiseks või impordiks, mahalaadimiseks ja veeldatud gaasi taasgaasistamiseks kasutatav rajatis koos selle juurde kuuluvate tugiteenustega. Veeldatud gaasi terminali hulka ei arvata gaasihoidlaid. Võrreldes 2024. aasta veebruariga on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1788 (direktiiv 2024/1788)2 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009 tunnistatud kehtetuks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2024/1789 (määrus 2024/1789)3. Direktiivi 2024/1788 artikkel 2 punkti 33 kohaselt on maagaasi veeldusjaam – terminal, mida kasutatakse maagaasi veeldamiseks või veeldatud maagaasi impordiks, mahalaadimiseks ja taasgaasistamiseks, kaasa arvatud taasgaasistamiseks ja selle järel ülekandesüsteemi toimetamiseks vajalikud abiteenused ja ajutised hoidlad, kuid välja arvatud kõik hoidlatena kasutatavad veeldatud maagaasi terminalide osad. Määruse 2024/1789 artikkel 2 lõike 1 punkti 65 järgi on maagaasi veeldusjaam – direktiivi 2024/1788 artikli 2 punktis 33 määratletud maagaasi veeldusjaam. Määruse 2024/1789 artikkel 2 lõige 1 punkti 25 järgi on maagaasi veeldusjaama võimsus – sellise veeldatud maagaasi terminali võimsus, mida kasutatakse maagaasi veeldamiseks või veeldatud maagaasi impordiks, mahalaadimiseks, abiteenusteks, ajutiseks hoiustamiseks ja taasgaasistamiseks; Määrus 2024/1789 on otsekohalduv. Kuna esinevad vastuolud MGS-i ja määruse (EL) 2024/1789 terminite definitsioonide vahel, kohalduvad antud juhul määruses 2024/1789 sätetatud alused (EL-i õiguse ülimuslikkus ehk esimus). Seega ei kohaldu MGS § 2 punktis 13 toodud definitsioon. Antud juhul ei ole FSRU terminalina käsitlemisel määravaks vaid see osa määruse 2024/1789 terminist, kas FSRU-d kasutatakse maagaasi veeldamiseks, veeldatud maagaasi impordiks, mahalaadimiseks, ajutiseks hoiustamiseks ja taasgaasistamiseks või mitte. Väga selgelt on määravaks asjaoluks ka määruse (EL) 2024/1789 termini järgi sinna juurde kuuluvate abiteenuste osutamine. Määruse (EL) 2024/1789 artikkel 2 lõige 1 punkti 68 ja direktiivi (EL) 2024/1788 artikkel 2 punkti 36 järgi on abiteenused kõik teenused, mida on vaja juurdepääsuks ülekandevõrkudele, jaotusvõrkudele, maagaasi veeldusjaamadele või maagaasihoidlatele ning nende käitamiseks, kaasa arvatud koormuse tasakaalustus-, segamis- ja inertgaasi lisamisseadmed, välja arvatud eranditult ülekandesüsteemi haldurite poolt nende ülesannete täitmisel kasutatavad rajatised. FSRU ei paku abiteenuseid endale, sest tal on kõik vajalik veeldatud gaasi taasgaasistamiseks ja ülekandevõrku saatmiseks olemas. FSRU-d oleks võimalik käsitada terminalina siis, kui FSRU seisaks Pakrineeme sadamas kai juures ning erinevatel veeldatud gaasi tankeritel ehk kolmandatel isikutel oleks seal võimalik käia oma laadungit taasgaasistamas ja ülekandevõrku saatmas. Kuna kolmandatele isikutele veeldatud gaasi taasgaasistamise teenust ja gaasi ülekandevõrku toimetamise abiteenuseid ei osutata, siis ei ole võimalik FSRU-d, kes tuleb Pakrineeme sadamasse lühiajaliselt ainult ühe laadungi veeldatud gaasi taasgaasistamiseks ja 2 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401788 3 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401789 2 (4) ülekandesüsteemi toimetamiseks, käsitleda veeldatud gaasi terminalina, sest see ei tegutse terminalina. Eeltoodut toetavad ka Kliimaministeerium4 ja Elering AS. Nii on Kliimaministeerium nõustunud, et kui Pakrineeme sadamasse tuuakse FSRU lühiajaliselt, näiteks kümneks päevaks, mille puhul taasgaasistatakse ja toimetatakse ülekandevõrku ainult üks laadung veeldatud gaasi ning seejärel FSRU lahkub, on tegemist vabaturuteenusega, mitte veeldatud gaasi terminali teenuse osutamisega MGS-i mõistes. Elering AS-i hinnangul ei tulene direktiivist 2009/73/EÜ ja tänaseks välja töötatud direktiivist 2024/1788 ja määrusest 2024/1789 keeldu, et gaasi ülekandevõrguga ei võiks liituda nn ühekordselt FSRU oma lasti ülekandevõrku andmiseks. Pakrineeme liitumistingimuste punktide 1.1–1.3 järgi (kokkuvõtvalt) sätestavad liitumistingimused korra Pakrineeme sissevoolupunktis gaasi või taasgaasistamise võimekusega veeldatud gaasi lasti vedava laeva gaasipaigaldise ühekordseks liitumiseks ning laeval asuva liitujale kuuluva olemasoleva gaasi lasti ühekordseks sisestamiseks ülekandevõrku. Samuti, et Pakrineeme liitumispunktis on laeva ühekordse olemasoleva gaasi lasti sisestamiseks ülekandevõrku rajatavat võrguühendust võimalik kasutada ainult tähtajaliselt ja tootmissuunaliselt. Lähtudes eeltoodust, Konkurentsiameti hinnangul on Elering AS Pakrineeme liitumistingimustes lähtunud MGS-s ja Euroopa Liidu õigusaktides toodud terminali määratlusest, kuivõrd kolmandatele isikutele veeldatud gaasi taasgaasistamise teenust ja gaasi ülekandevõrku toimetamise tugiteenuseid Pakrineeme liitumistingimuste järgi ei osutata. 2. Kas Pakrineeme liitumistingimused tuleb tulenevalt MGS § 22 lg-st 151 esitada enne kehtestamist Konkurentsiametile? MGS § 22 lõige 15¹ sätestab, et võrguettevõtja esitab Konkurentsiametile tingimused piiriülesele taristule juurdepääsuks ning metoodika võimsuse jaotamiseks ja ülekoormusega tegelemiseks. Konkurentsiamet on kooskõlastanud Elering AS-i “Ühised võrgulepingu tüüptingimused” (inglise keeles „Common Regulations for the Use of Natural Gas Transmission System“), milles käsitletakse võimsuste jaotamise ja ülekoormusega tegelemise teemat. Direktiiv 2024/1788 artikkel 78 lõige 7 punkt e sätestab kooskõlastuskohustuse piiriülesele taristule juurdepääsu, sealhulgas võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise menetlusega seotud reeglitele. Määruse 2024/1789 artikli 6 alusel mõistetakse juurdepääsuteenusena eri liiki võimsustoodete pakkumise kohustust, mitte Eesti kontekstis ülekandevõrguga seotud liitumise tingimusi. Direktiiv 2024/1788 artikkel 31 lõikele 1 peavad liikmesriigid tagama, et rakendatakse ülekandesüsteemidele ning maagaasi veeldusjaamadele kolmandate isikute juurepääsu süsteemi, mis põhineb kõigile tarbijatele, sealhulgas tarneettevõtjatele kohaldatavatel avaldatud tariifidel ning mida kohaldatakse objektiivselt ja süsteemi kasutajate vahel vahet tegemata. Liikmesriigid tagavad, et reguleeriv asutus kiidab nimetatud tariifid või nende arvutamise metoodika heaks enne nende jõustumist. Viidatud direktiivi, määruse ja MGS-i mõistes tuleb taristule juurdepääsu tingimuste all 4 Kliimaministeeriumi 13.05.2025 seisukoht on AS-ile Elenger Grupp edastatud 27.02.2025. 3 (4) käsitleda võimsustooteid, nendega seotud tariife ja metoodikaid, mille on Elering AS Konkurentsiametiga kooskõlastanud. Füüsilise võrguga seotud liitumise tingimused kooskõlastamist ei vaja, sest võrguettevõtja väljastab liitumistingimused vaid konkreetse liituja taotluse alusel (MGS § 18 lõige 4). Seetõttu MGS-i alusel liitumistingimuste kooskõlastamise kohustus puudub. 3. Kas Pakrineeme liitumistingimused on kooskõlas MGS § 22 lg-st 9 tuleneva kohustusega järgida võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. Selgitame, et Pakrineeme liitumistingimused annavad Pakrineeme liitumispunktis liitujale võimaluse esitada liitumistaotlus ning sõlmida liitumisleping kuni 18 kuud enne soovitud võrguühenduse perioodi algust, misjärel on liitujal võimalik broneerida ka sisestusvõimsust. Samas näiteks Inkoo terminali reeglite punkti 9.1.13 kohaselt avalikustab terminali operaator järgneva kalendriaasta tarnegraafiku alles 25. novembriks. Klaipeda terminali reeglite punkti 110 kohaselt avalikustab terminali operaator järgneva aasta graafiku projekti 1. oktoobriks, misjärel toimuvad graafiku osas veel läbirääkimised. See tähendab, et terminalide kaudu LNG-d importivatel turuosalistel on võrgu sisestusvõimsust võimalik broneerida oluliselt vähem aega ette kui 18 kuud ja sellised turuosalised on Pakrineeme liitumistingimustega seatud Pakrineeme kaudu LNG-d importivate turuosalistega võrrelduna ebavõrdsesse olukorda. On oluline, et isikute juurdepääs Pakrineeme sadamarajatistele/kaikohtadele tagatakse võrdsetel alustel. Seega peab Elering AS kehtestama võrdsetel alustel tingimused kõikidele turuosalistele, kes soovivad liituda Pakrineemes. Pakrineeme liitumistingimused on kooskõlas MGS § 22 lõikest 9 tuleneva kohustusega järgida võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuna viidatud Inkoo ja Klaipeda veeldatud gaasi terminalid ei ole ühendatud Elering AS-i ülekandevõrguga, ei ole Elering AS välja töötanud nimetatud veeldatud gaasi terminalide või nende haldurite liitumistingimusi. Samuti on Pakrineeme ühekordne liitumine võrreldes veeldatud gaasi terminaliteenuse osutamise teenusega erinevad ja seetõttu ei ole võrreldavad Pakrineeme liitumistingimustes nimetatud liitumistaotluse esitamise tähtaeg broneerimistähtajaga, mis on seotud piirkondlike terminalide poolt gaasi terminali importimise ajakavadega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Lisa: 1. 21.04.2025 Elering AS vastus 4 (4)