dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Justiits- ja Digiministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Justiits- ja Digiministeerium · 2. jaanuar 2026
Viit
8-3/9867-6
Registreeritud
2. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigiprokuratuur
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
8 Eelnõude menetlemine
Sari
8-3 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused
Toimik
8-3/2025
Vastutaja
Kristel Niidas (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Andmekaitseõiguse talitus)

Failid

  • 📎RP-1-62513490 31.12.2025 Väljaminev kiri.asice212 KB

Sisu (failidest)

Liisa-Ly Pakosta Teie: 09.12.2025 nr 8-3/9867-1 Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 31.12.2025nr RP-1-6/25/13490 10122, Tallinn [email protected] Arvamus avaliku teabe seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele Lugupeetud justiits- ja digiminister Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusega taotletav eesmärk – suurendada inimeste kontrolli oma andmete kasutamise üle – on üldjoontes tervitatav. Prokuratuur peab oluliseks juhtida tähelepanu, et kriminaalmenetluse eripärade tõttu vajab kohtueelse uurimisega seotud päringute andmejälgijas kajastamise regulatsioon põhjalikku analüüsi ja täpsustamist. Kriminaalmenetluses kogutav teave ja sellega seotud toimingud on kaetud ligipääsupiiranguga (AvTS § 35 lg 1 p 1, KrMS § 152 lg 3-4). Seetõttu ei avaldata kriminaalmenetluse käigus päringute tegemise fakti ega nende sisu (KrMS § 152 lg 5 p 1). Päringu tegemise fakti saab teiste inimeste õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks ja avaliku korra kaitse tagamiseks avaldada alles piirangu äralangemisel (KrMS § 152 lg 4). Praegu saavad puudutatud inimesed teostatud päringutest teada tagantjärele, nt seadustes toodud alustel ja korras kriminaaltoimikuga tutvumisel. Niisamuti saaks ka tulevikus andmejälgijas kriminaalmenetlusega seotud päringute teostamise fakti kuvamine kõne alla tulla vaid tagantjärele, pärast ligipääsupiirangute lõppemist. Ligipääsupiirangute lõppemise hetke tuvastamine ei saa jääda menetlejate käsitsi tehtavaks toiminguks, vaid eeldab automaatse lahenduse loomist. Vastasel juhul oleks tegemist ebamõistlikult suure halduskoormusega, mis nõuaks mitmetes asutustes paljude täiendavate ametikohtade loomist. Lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada, et ligipääsupiirangud võivad olla seatud erinevates menetlustes ja erinevate asutuste poolt. Tüüpiline näide on olukord, kus haldusmenetluses teostatud päringud võetakse hiljem üle kriminaalmenetlusse. Kui aga päring puudutab mitut inimest, võivad ligipääsupiirangud näiteks asjade eraldamisel lõppeda inimeste suhtes erineval ajal. Samuti tuleb arvestada, et rahvusvahelise kriminaalkoostöö raames teostatud päringute puhul on ligipääsupiirangud seotud välisriigi kriminaalmenetlusega ja päringu teostajatel ei ole reeglina teavet välisriigis vastava menetluse edasisest käigust ega sellest, kas ja millal menetlus lõppeb. Samuti ei pruugi olla teada välisriigis kehtivad andmekaitsenõuded taolise informatsiooni käitlemiseks. Seetõttu tuleb eelnõu väljatöötamisel lahendada ka küsimus, kas selliste päringute kajastamine andmejälgijas on rahvusvahelise õiguse valguses lubatav. Kokkuvõtvalt on oluline, et eelnõu väljatöötamise edasistes etappides täpsustatakse kriminaalmenetlusega seotud päringute andmejälgijas kajastamise regulatsiooni ja tagatakse RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee Registrikood 70000906 vajalikud ressursid kavandatavate muudatuste elluviimiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi riigi peaprokurör 2 (2)
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel