COM(2025) 194 Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, mis käsitleb uusi läbirääkimisjuhiseid piirkondliku vabakaubanduslepingu ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu ja vastavalt Araabia Ühendemiraatide, Bahreini Riigi, Katari Riigi, Kuveidi Riigi, Omaani Sultaniriigi ja Saudi Araabia Kuningriigiga

EUROPEAN COMMISSION Brussels, 8.5.2025 COM(2025) 194 final Recommendation for a COUNCIL DECISION concerning new negotiating directives for a regional Free Trade Agreement and bilateral Free Trade Agreements with the countries of the Cooperation Council for the Arab States of the Gulf and respectively the Kingdom of Bahrain, the State of Kuwait, the Sultanate of Oman, the State of Qatar, the Kingdom of Saudi Arabia and the State of the United Arab Emirates EN EN  EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal The Council authorised the Commission to open negotiations in 1989, on behalf of the European Community, with the countries of the GCC on an inter-regional free trade agreement and, as appropriate, on bilateral free trade agreements. After more than ten years of region-to-region negotiations with the GCC, in 2001, the Council adopted revised negotiating directives to reinvigorate those negotiations. The negotiations eventually came to a standstill in 2008 due to insurmountable differences in ambitions for a free trade agreement. Several attempts were made since then to resume discussions for a regional free trade agreement. However, these have not yet resumed. Notwithstanding the present standstill of the negotiations, at the EU-GCC Summit of 16 October 2024 both parties agreed that the EU-GCC trade and investment relationship “must be developed, as appropriate, through multilateral, regional, and bilateral frameworks” and that both sides “will continue to explore tailor-made agreements supporting trade and investments”. The Joint Statement of the EU-GCC Summit of 16 October 2024 reaffirmed also the EU and GCC members’ “mutual interests and ambition, tapping into the opportunities offered by an enhanced business and investment environment, the green and digital transitions, sustainable energy, connectivity, and advancing on sectoral cooperation in areas contributing to the goal of enhanced economic integration and diversification of our respective economies”. In line with these commitments and with the objectives of the EU’s Joint Communication on the Strategic Partnership with the Gulf of May 2022, which called for consolidating the EU economic bilateral partnerships with the GCC countries, the EU is offering the possibility of negotiating free trade agreements with those Gulf partners that are interested and share the EU’s level of ambition in parallel to the bilateral Strategic Partnership Agreements. These agreements would be complementary to the existing EU-GCC trade and investment partnership. In this view, the new draft negotiating directives aim to update and replace the previous negotiating directives from 1989, as revised in 2001, taking into account the need to enhance the existing regional and bilateral trade cooperation by aligning it with the ambitious strategic orientations underway in the EU and in the GCC countries contributing to promote international standards, economic reforms and improving the business climate. The new negotiating directives will also take into account advanced rules for traders and investors with sustainability at its core, to allow to broaden engagement to new areas of cooperation and to provide for new market access opportunities with the objective to strengthen the EU’s role as a privileged partner of the Gulf countries. EN 1 EN  • Consistency with existing policy provisions in the policy area The proposed negotiating directives will further support modern agreements with GCC countries, which will build on a Joint Communication for a Strategic Partnership with the Gulf and complement and form part of a broader network of agreements between the EU and its international partners. The first-ever EU-GCC Summit, held in Brussels on 16 October 2024, underlined the commitment to a more ambitious framework and reaffirmed both sides’ resolve to elevate the EU-GCC Strategic Partnership and strengthen cooperation through multilateral, regional, and bilateral frameworks. • Consistency with other Union policies The modern agreements with GCC countries are relevant for the EU's 2024-2029 trade policy priorities, notably to increase the EU's strategic competitiveness, diversify trade links and supply chains, encourage investment and strengthen sustainability of the EU economy. They will also align with key policy priorities stemming from the Global Gateway strategy, the European Green Deal, promoting the increase EU's strategic competitiveness, encouraging investment and strengthening sustainability of the EU economy (ie the new Industrial strategy) and should be seen as contributing to the development of a future bilateral Strategic Partnership Agreement and Middle East Strategy. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The recommended draft Council decision for the adoption of revised negotiating directives concerns the negotiation of agreements that fall within the common commercial policy and may also include specific commitments on transport. For that reason, the substantial legal base is provided for by the first subparagraph of Article 207(4) TFEU, and for the transport aspects by Article 91 and Article 100(2) TFEU. Regarding the procedure, Article 218(1) TFEU stipulates that the specific rules of Article 207 TFEU have to be applied with regard to the provisions falling under the common commercial policy. Concerning the transport provisions Article 218 TFEU is relevant for determining the procedural legal base. Furthermore, the procedural legal base distinguishes between the recommendation of the Commission and the decision of the Council. Therefore, the recommendation of the Commission has to be based on the second subparagraph of Article 207(3) TFEU and on Article 218(3) TFEU. For the Council decision the procedural base is the third subparagraph of Article 207(3) TFEU and Article 218 (4) TFEU. Overall, the recommendation for a Council decision has to be based on the TFEU, and in particular Article 91, Article 100(2) and the first subparagraph of 207(4), in conjunction with the second and third subparagraphs of Article 207(3), Article 218(3) and Article 218 (4) thereof. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) The common commercial policy is a matter of exclusive competence of the Union in accordance with Article 3(1)(e) TFEU. The negotiation of international agreements covering commitments on the provision of services in the area of transport has become an exclusive competence in accordance with Article 3(2) TFEU. • Proportionality The negotiation of the envisaged agreements does not go beyond what is necessary or appropriate to achieve the policy objectives of the common commercial policy. EN 2 EN  • Choice of the instrument The recommendation is the only legal instrument available for the Commission to initiate an adaptation of the Council negotiating directives. 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation Not applicable. • Stakeholder consultations A wide stakeholders consultations process involving the private sector, trade unions, and other non-governmental organisations will be carried out as part of the Sustainable Impact Assessment providing an opportunity to express views, expectations and concerns. Complementary information will be sought in academic literature, think-tank and NGO reports, and any other relevant reputable source, which could contribute to obtaining additional information on the possible impact of the agreements. • Collection and use of expertise Not applicable • Impact assessment A Sustainable Impact Assessment of the agreements will be carried out in parallel to the negotiations. • Regulatory fitness and simplification Not applicable. • Fundamental rights The recommendation concerns negotiating directives which the Council addresses to the Commission. It has no effects on the fundamental rights established in the Charta of Fundamental Rights of the European Union. 4. BUDGETARY IMPLICATIONS The recommendation has no budgetary implications. EN 3 EN  Recommendation for a COUNCIL DECISION concerning new negotiating directives for a regional Free Trade Agreement and bilateral Free Trade Agreements with the countries of the Cooperation Council for the Arab States of the Gulf and respectively the Kingdom of Bahrain, the State of Kuwait, the Sultanate of Oman, the State of Qatar, the Kingdom of Saudi Arabia and the State of the United Arab Emirates THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 91, Article 100(2) and the first subparagraph of 207(4), in conjunction with the second and third subparagraphs of Article 207(3), Article 218(3) and Article 218 (4) thereof, Having regard to the recommendation from the European Commission, Whereas: (1) In 1989 the Council authorised the Commission to open negotiations, on behalf of the European Community, with the countries of the GCC on an inter-regional free trade agreement or on bilateral free trade agreements. In 2001, the Council adopted revised negotiating directives to reinvigorate those negotiations. (2) Since 2008 the Free Trade Agreement negotiations between the EU and the countries of the Cooperation Council for the Arab States of the Gulf are stalled. (3) On 20 June 2022 the Council endorsed the “Joint Communication on a strategic partnership with the Gulf”, called for comprehensive and stronger partnership between the EU and the GCC and its Member States. 1 (4) The first ever EU-GCC Summit, held in Brussels on 16 October 2024, underscored the growing significance of EU-GCC relations and reconfirmed the EU’s commitment to a more ambitious partnership with the Gulf countries, including on trade and investment related matters. (5) In the Joint Statement of the EU-GCC Summit of 16 October 2024 the countries of the Cooperation Council for the Arab States of the Gulf expressed renewed interest to further develop their trade and investment relations with the EU through multilateral, regional, and bilateral frameworks, as appropriate. (6) Given the EU’s and GCC members’ mutual interests and ambition to tap into the opportunities offered by an enhanced trade and investment partnership the EU is offering the possibility of negotiating free trade agreements with those Gulf partners that are interested and share the EU’s level of ambition in line with the objectives set out in the “Joint Communication on a strategic partnership with the Gulf” of June 2022. (7) With the objective to strengthen the EU’s role as a privileged partner of the GCC countries the new negotiating directives aim to enhance the existing regional and 1 Joint Communication on a “Strategic Partnership with the Gulf” | EEAS EN 4 EN  bilateral trade cooperation by aligning it with the ambitious strategic orientations underway in the EU and in the GCC countries, HAS ADOPTED THIS DECISION: Article 1 The negotiating directives for a regional Free Trade Agreement and bilateral Free Trade Agreements with the countries of the Cooperation Council for the Arab States of the Gulf and respectively the Kingdom of Bahrain, the State of Kuwait, the Sultanate of Oman, the State of Qatar, the Kingdom of Saudi Arabia and the State of the United Arab Emirates adopted 1989, as revised in 2001, are replaced by the negotiating directives as set out in the Annex to this Decision. Article 2 This Decision is addressed to the Commission. Done at Brussels, For the Council The President EN 5 EN Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 5.1/25-0216 - COM(2025) 194 Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, mis käsitleb uusi läbirääkimisjuhiseid piirkondliku vabakaubanduslepingu ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu ja vastavalt Araabia Ühendemiraatide, Bahreini Riigi, Katari Riigi, Kuveidi Riigi, Omaani Sultaniriigi ja Saudi Araabia Kuningriigiga Arvamuse andmine eelnõu kohta Välisministeeriumile vastavalt Riigikantselei 29.05.2025 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Tähtaeg: 10.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9ea0c749-c8f2-4811-9d8e-2c4fb6aab327 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9ea0c749-c8f2-4811-9d8e-2c4fb6aab327?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EUROOPA KOMISJON Brüssel, 8.5.2025 COM(2025) 194 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: Soovitus: Nõukogu otsus, mis käsitleb uusi läbirääkimisjuhiseid piirkondliku vabakaubanduslepingu ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu ja vastavalt Araabia Ühendemiraatide, Bahreini Riigi, Katari Riigi, Kuveidi Riigi, Omaani Sultaniriigi ja Saudi Araabia Kuningriigiga ET ET  LISA JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS PIIRKONDLIKU VABAKAUBANDUSLEPINGU JA KAHEPOOLSETE VABAKAUBANDUSLEPINGUTE SÕLMIMISEKS PÄRSIA LAHE ARAABIA RIIKIDE KOOSTÖÖNÕUKOGU RIIKIDEGA NING VASTAVALT BAHREINI KUNINGRIIGI, KUVEIDI RIIGI, OMAANI SULTANIRIIGI, KATARI RIIGI, SAUDI ARAABIA KUNINGRIIGI JA ARAABIA ÜHENDEMIRAATIDEGA A. LEPINGUTE LAAD JA KOHALDAMISALA Käesolevate läbirääkimisjuhistega suunatakse komisjoni tegevust läbirääkimistel, mille eesmärk on sõlmida piirkondadevaheline vabakaubandusleping Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu (edaspidi „Pärsia lahe koostöönõukogu“) liikmesriikidega ja vabakaubanduslepingud ühe või mitme Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriigiga (edaspidi koos „lepingud“). Viimast liiki lepingud võidakse hiljem sõlmida ka ülejäänud Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriikidega. Praegu reguleerib ELi kaubandus- ja investeerimissuhteid Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriikidega 1989. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostööleping1. Selles lepingus on vastavalt lepinguosaliste tolleaegsetele põhihuvidele käsitletud peamiselt majanduskoostöö ja arengu küsimusi. Kuigi need eesmärgid on aktuaalsed ka praegu, on majandussidemeid Pärsia lahe piirkonna riikidega vaja ajakohastada ja tugevdada, et need vastaksid tänapäeva kaubandussuhete laadile ning muu hulgas aitaksid tugevdada ELi strateegilist konkurentsivõimet ja majandusjulgeolekut. 1989. aastal volitas nõukogu komisjoni alustama Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu või kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks. Piirkondadevahelised läbirääkimised Pärsia lahe koostöönõukoguga kestsid üle kümne aasta. 2001. aastal muutis nõukogu läbirääkimisjuhiseid, et läbirääkimisi elavdada ning ka põhjusel, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamise tõttu oli riikidel tekkinud uusi rahvusvahelisi kohustusi. 2008. aastal läbirääkimised seiskusid, kuna vabakaubanduslepingu eesmärkides ei suudetud kokku leppida. Hiljem on tehtud mitu katset läbirääkimisi piirkondliku vabakaubanduslepingu üle taasalustada, kuid need katsed on olnud edutud. Kuigi praegu läbirääkimisi ei toimu, jõudsid mõlemad lepinguosalised ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu 16. oktoobri 2024. aasta tippkohtumisel üksmeelele selles, et ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu kaubandus- ja investeerimissuhteid tuleb arendada mitmepoolsete, piirkondlike ja kahepoolsete raamistike kaudu ning et mõlemad pooled uurivad võimalusi sõlmida lepinguid konkreetselt kaubanduse ja investeeringute toetamiseks. Pidades silmas eeltoodut ja võttes arvesse eesmärke, mis on esitatud ELi 2022. aasta mai ühisteatises, milles käsitleti strateegilisi partnerlusi Pärsia lahe riikidega ja kutsuti üles tugevdama ELi kahepoolseid majanduspartnerlusi Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega, on EL valmis pidama läbirääkimisi vabakaubanduslepingute sõlmimiseks nende asjasthuvitatud Pärsia lahe riikidega, kellel on samad taotlused kui ELil2. Need lepingud sõlmitaks lisaks senisele ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu kaubandus- ja investeerimispartnerlusele ning neil oleksid erinevad eesmärgid kui piirkondadevahelisel ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vabakaubanduslepingul. 1 EUR-Lex - 21989A0225(01) - EN - EUR-Lex. 2 Euroopa välisteenistus, Ühisteatis strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe riikidega. ET 1 ET  ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu 16. oktoobri 2024. aasta tippkohtumise ühisavalduses kinnitati taas, et ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu liikmetel on ühiseid huve ja taotlusi ning et tuleb kasutada ära võimalused, mida pakuvad ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna parandamine, rohe- ja digipööre, kestlik energia, ühenduste parandamine ning valdkondliku koostöö edendamine valdkondades, mis toetavad meie majanduste integreerumist ja mitmekesistamist. Need lepingud peaksid kajastama ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu riikide laiahaardelisi strateegilisi suundumusi, mis seisnevad rahvusvaheliste normide edendamises, majandusreformides ja ettevõtluskliima parandamises. Lepingud võimaldaksid laiaulatuslikku koostööd. Nendega nähtaks ette ka uued turulepääsu võimalused ning selged, kestlikkusest lähtuvad reeglid kauplejatele ja investoritele. Lepingud peaksid sisaldama sätteid ainult lepinguosaliste vahelise kaubanduse ja investeeringute kohta. Lepingud peaksid olema laiahaardelised ja terviklikud, vastama täielikult Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitele ning kajastama kohustusi, mille lepinguosalised on võtnud WTO raames. Lepingud peaksid siiski olema laiahaardelisemad kui WTO raames võetud kohustused. Lepingutega peaks olema ette nähtud kaubavahetuse ja teenustekaubanduse ning välismaiste otseinvesteeringute järkjärguline vastastikune liberaliseerimine. Nendega on kavas ette näha üksikasjalikud reeglid kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute edendamiseks, lihtsustamiseks ja reguleerimiseks. Nende lepingutega võetakse ainult selliseid kohustusi, mis on kooskõlas ELi õigusaktidega ning mis avaldavad otsest ja viivitamatut mõju kaubandusele. Kõikide elementide üle peetakse läbirääkimisi samaaegselt ning eesmärgiga saavutada tollimaksude kaotamise, tarbetute regulatiivsete kaubandustõkete kaotamise ja reeglite parandamise vahel selline tasakaal, mis võimaldab ka tegelikult turud üksteisele avada. Lepingutega tuleks võtta kohustusi üksnes neis valdkondades, mis kuuluvad lepinguosaliste, sealhulgas riigi (näiteks riigivalitsuse) ja kohaliku tasandi osaliste (näiteks kohalikud omavalitsused) pädevusse. Lepingutega tuleks tagada, et kõik valitsustasandid, sealhulgas riigivalitsusest madalama tasandi asutused ja üksused, täidaksid lepingutes sätestatud kohustusi. Lepingutega tuleks tunnustada, et kestlik areng on mõlema lepinguosalise kõrgem eesmärk ning et mõlemad lepinguosalised püüavad tagada ja hõlbustada rahvusvaheliste keskkonda ja tööjõudu käsitlevate kokkulepete ja normide täitmist. Seepärast tuleks lepingutes arvesse võtta Pariisi kokkuleppe peamisi sätteid. Lepingud peaksid ka edendama kestlikku arengut ning ELi ja rahvusvahelistest normidest tulenevaid üldisemaid väärtusi. Seetõttu peaksid lepingud sisaldama muu hulgas kaubandusega seotud töö- ja keskkonnaalaseid sätteid, näiteks sätteid vastutustundliku ärikäitumise, maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundliku majandamise, vastutustundlike põllumajandusinvesteeringute ja läbipaistvuse kohta. Selliste meetmete puhul tuleks lepingute kõigis osades võtta arvesse kestlikku arengut ning lisada ka konkreetne peatükk kaubanduse ja kestliku arengu kohta, mis hõlmaks nii sotsiaal- kui ka keskkonnanorme. Kaubandus- ja investeerimissätete majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju (sealhulgas mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õigustele) tuleks uurida sõltumatu kestlikkushinnangu abil. See hinnang tuleks teha samal ajal läbirääkimistega. Komisjon peaks tagama, et kestlikkushinnangu läbiviimise käigus peetakse korrapärast dialoogi kõigi asjaomaste kodanikuühiskonna sidusrühmadega. Kestlikkushinnang peaks valmima enne läbirääkimiste lõppu ja selle tulemusi tuleks läbirääkimistel arvesse võtta. Kestlikkushinnanguga tuleb: a) selgitada välja lepingute tõenäoline mõju kestlikule arengule ja kliimale ning võimalik mõju muudele, eelkõige vähim arenenud riikidele ning asjakohastel juhtudel liiduga assotsieerunud ülemeremaadele ja -territooriumidele ning liidu ET 2 ET  äärepoolseimatele piirkondadele; b) teha ettepanekuid meetmete kohta, millega maksimeeritakse lepingutest saadavat kasu ja hoitakse ära või viiakse miinimumini nende võimalikud negatiivsed tagajärjed. B. LEPINGUTE KAVANDATAV SISU Preambul, üldpõhimõtted Selleks et liberaliseerida kahepoolset kaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid, tuleks lepingutes käsitleda muu hulgas järgmist: • ELi välistegevuse põhimõtted ja eesmärgid; • lepinguosaliste valmisolek tagada kestlik areng ja rahvusvahelise kaubanduse panus kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalsesse ja keskkonnaalasesse mõõtmesse, mis muu hulgas hõlmab majandusarengut, vaesuse vähendamist, täielikku ja tootlikku tööhõivet ning kõigile inimväärse töö tagamist, samuti keskkonna ja loodusvarade kaitsmist ja säilitamist; • lepinguosaliste valmisolek pidada täielikult kinni ka nende WTO liikmesusest tulenevatest õigustest ja kohustustest; • lepinguosaliste valmisolek suurendada tarbijate heaolu poliitikameetmete kaudu, millega tagatakse tarbijate kaitsmise kõrge tase ja nende majanduslik heaolu; • lepinguosaliste valmisolek hoida ära ja kõrvaldada mittetariifsed kaubandus- ja välismaiste otseinvesteeringute tõkked; • õigus reguleerida majandustegevust avalikes huvides kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, et saavutada õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, näiteks rahvatervise kaitse ja edendamine, sotsiaalteenused, riiklik haridus, ohutus, keskkond, avalik kord, sotsiaal- ja tarbijakaitse, eraelu puutumatus ja andmekaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse; • eesmärk luua lepinguga lepinguosaliste vaheliste majandussuhete ja eelkõige kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute arendamiseks uus raamistik; • lepinguosaliste ühine eesmärk võtta arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ees seisvaid raskusi kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute arengusse panustamisel; • lepinguosaliste valmisolek suhelda ja konsulteerida lepingute rakendamise küsimustes kõigi asjaomaste kodanikuühiskonna sidusrühmadega, kaasa arvatud erasektori ja ametiühingute ning muude valitsusväliste organisatsioonidega. Eesmärgid Lepingud peaksid kinnitama ühist eesmärki, milleks on kogu kaubavahetuse, teenustekaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute järkjärguline ja vastastikune põhjalik liberaliseerimine täielikus kooskõlas WTO eeskirjadega, eelkõige üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artikliga ja teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) V artikliga. Lepingutega tuleks tagada hea turulepääs riigihangete ja kaubandusega seotud intellektuaalomandiõiguste, sealhulgas geograafiliste tähiste kaitse valdkonnas, ning süvendada dialoogi ja koostööd tehnilistes ja õigusküsimustes. Lepingutega tuleks tunnustada, et kestlik areng on lepinguosaliste peamine eesmärk, ning tagada kaubanduse edendamist silmas pidades rahvusvaheliste keskkonna- ja sotsiaallepingute ja -normide täitmine ning seda hõlbustada. Lepingutega tuleks välistada see, et kaubanduse ja ET 3 ET  välismaiste otseinvesteeringute toetamiseks madaldavad lepinguosalised siseriiklike õigusaktide nõudeid keskkonna, tööõiguse ning töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas või muudavad leebemaks tööõiguse põhieeskirju, mille eesmärk on kaitsta ja edendada kultuurilist mitmekesisust. Kaubavahetus Lepingute eesmärk on kaubandust võimalikult suurel määral liberaliseerida, lähtudes peaeesmärgist edendada ELi konkurentsivõimet. Lepingud peaksid hõlmama kogu lepinguosaliste vahelist kaubavahetust. Samuti peaksid need sisaldama sätteid, millega piiratakse kaubandust piiravate tavade kasutamist, nagu impordi- ja ekspordipiirangud, sealhulgas impordi- ja ekspordimonopolid, sätteid impordi- ja ekspordilitsentside, lõivude ja formaalsuste kohta ning sätteid transiidi, kaupade ajutise impordi ja kaupade parandamise kohta. Päritolureeglid Päritolureeglid ja halduskoostööd käsitlevad sätted peaksid lihtsustama kaubandust, olema arusaadavamad ning arvesse võtma ELi standardseid sooduspäritolureegleid ja ELi huve. Pettusevastased meetmed Lepingud peaksid sisaldama tõhustatud halduskoostöö klauslit, milles sätestatakse kord ja asjakohased meetmed, mida lepinguosalised võivad kohaldada juhul, kui ilmneb halduskoostöö puudumine tolliküsimustes, eeskirjade eiramine või pettus. Lepingud peaksid sisaldama ka tõhusat ja jõustatavat pettustevastast klauslit, mis hõlmab koostöö puudumise ning eeskirjade eiramise ja pettuse juhtumeid. Lisaks peaksid lepingud sisaldama Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriikide pädevate asutuste kohustust teha koostööd Euroopa Prokuratuuriga Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimisel ja nende eest süüdistuste esitamisel kooskõlas kehtivate asjakohaste vastastikust õigusabi käsitlevate õigusaktide ja muude kohaldatavate sätetega. Haldusvigade käsitlemine Lepingutes tuleks sätestada, et juhul, kui pädevad asutused on teinud sooduspäritolureeglite kohaldamisel vigu, uuritakse asjakohaste meetmete võtmise võimalust ühiselt. Kaubanduse kaitsemeetmed Lepingute dumpingu- ja subsiidiumivastased sätted peaksid sisaldama kohustust suurendada läbipaistvust võrreldes praeguse partnerlus- ja koostöölepinguga, kohustust lähtuda dumpinguvastastes uurimistes väiksema tollimaksu reeglist ja avaliku huvi kindlakstegemise kohustust. Lepingute üldised kaitsemeetmed peaksid sisaldama suuremat läbipaistvust, konsultatsioone enne lõplike meetmete kehtestamist ja kõige vähem häirivaid meetmeid. Lepingud peaksid sisaldama ka sooduskaubanduse suhtes kohaldatavat ajutist kahepoolset kaitsemehhanismi. Toll ja kaubanduse lihtsustamine ning vastastikune haldusabi tolliküsimustes Lepingutega tuleks luua lepinguosaliste tolliasutuste vahel tugev koostöö, mis tagaks tollialaste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise ja täitmise, et kaubanduskeskkond oleks läbipaistev ja prognoositav. See peaks sisaldama meetmeid riskijuhtimise ja tõhusa tollikontrolli tugevdamiseks tollialase teabe vahetamise kaudu. Lepingud peaksid sisaldama meetmeid, sealhulgas tolli- ja kaubandusandmete vahetamine, millega tagatakse tõhus ja kiire koostöö ELi piiravatest meetmetest kõrvalehoidmisest tingitud probleemide ja riskide ET 4 ET  lahendamiseks, ning võimalust võtta piiravaid meetmeid, vähendada e-kaubandusest tulenevaid riske ning teha koostööd keeldude ja piirangute valdkonnas. Lepingud peaksid sisaldama protokolli vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes. Need peaksid sisaldama sätteid, millega lihtsustatakse seaduslikku kaubandust. Need peaksid ka parandama tolli tegevust, näiteks kauba tollivormistust, sealhulgas riskijuhtimist, eelotsuseid ja volitatud kauplejaid. Lepingud peaksid tagama siduvate otsuste edasikaebamise õiguse ning aitama kaasa nii tolliprotseduuride lihtsustamisele kui ka nende nõuetekohase järgimise tagamisele kooskõlas tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste konventsioonide ja normidega, sealhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Maailma Tolliorganisatsiooni välja töötatud konventsioonide ja normidega. Kokkulepitud koostöömenetluste ja -vormide puhul tuleks arvesse võtta ka Pärsia lahe koostöönõukogu riikide vahel saavutatud ühtlustamise taset. Tehnilised kaubandustõkked Lepingutega tuleks kõrvaldada standarditest, tehnilistest normidest ja vastavushindamismenetlustest tulenevaid tarbetuid kaubandustõkkeid. Nii näiteks tuleks saavutada tarnija vastavusdeklaratsiooni tunnustamine. Lepingud peaksid tuginema WTO tehniliste kaubandustõkete lepingule, parandama selle kohaldamist ja vajaduse korral kehtestama sätteid, mis lähevad lepingu kohaldamisalast kaugemale. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed Lepingud peaksid tuginema WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitlevale lepingule ja minema sellest kaugemale, et hõlbustada juurdepääsu kummagi lepinguosalise turule ning kaitsta samal ajal inimeste, loomade või taimede elu ja tervist. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed peaksid käsitlema selliseid küsimusi nagu läbipaistvus, samaväärsuse tunnustamine, riskihindamine ja -analüüs, looma- ja taimetervise kaitseks ning haiguste/kahjurite tõrjeks võetavate piirkondadeks jaotamise meetmete tunnustamine, kontrolli-, inspekteerimis- ja heakskiitmismenetlused, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete läbipaistvus, ELi tunnustamine ühtse üksusena, sealhulgas turulepääsu taotluste kiirmenetlused, võttes arvesse ELi ühtlustatud sanitaar- ja fütosanitaarpoliitikat, toidutootmisettevõtete eelregistreerimine, regulatiivne koostöö, koostöö loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas ning mehhanismi loomine sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud konkreetsete kaubandusprobleemide kiireks lahendamiseks. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed peaksid hõlmama ka kestlike toidusüsteemide alast koostööd. Koostöömenetluste ja -vormide puhul tuleks arvesse võtta Pärsia lahe koostöönõukogu riikide vahel saavutatud ühtlustamise taset. Loomade heaolu Lepingutega toetatakse loomade heaoluga seotud koostöö ja teabevahetuse jätkumist ning nähakse ette, et lepinguosalised arutavad muu hulgas vastastikust loomade heaolu samaväärsuse tagamist. Läbirääkimistes tuleks lähtuda loomade heaolu käsitlevatest ELi normidest. Intellektuaalomandiõigused ja geograafilised tähised Lepingud peaksid minema intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust kaugemale. Mis puudutab intellektuaalomandit, siis tuleks lähtuda eesmärgist tugevdada intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist, eelkõige võltsimise ja piraatluse vastast võitlust ning tollikontrolli ja piiril võetavaid meetmeid. Lepingud peaksid sisaldama üksikasjalikke sätteid intellektuaalomandi õiguste jõustamise ja igat liiki intellektuaalomandi ET 5 ET  õiguste kaitse kohta, sealhulgas autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused, kaubamärgid, disainilahendused, patendid, sealhulgas ravimite ja taimekaitsevahendite täiendava kaitse tunnistused, ärisaladused, regulatiivne andmekaitse ja taimesortide kaitse, ning sätteid geograafiliste tähiste tõhusa tunnustamise ja kaitse kohta. Konkurents, subsiidiumid ja riigi osalusega ettevõtted Lepingud peaksid sisaldama sätteid järgmise kohta: (a) konkurentsiõigus (sealhulgas piiravad kokkulepped, kartellid, turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ja ühinemiste kontroll), läbipaistvus, menetluste nõuetekohasus ning õiglase menetluse ja mittediskrimineerimise põhimõtete järgimine kooskõlas lepinguosalise õigusaktidega; (b) subsiidiumid, sealhulgas teatavate subsiidiumide keelustamine ning sätted kaupu tootvatele ja teenuseid osutavatele ettevõtetele antavate subsiidiumide läbipaistvuse kohta. ja (c) riigi osalusega ettevõtted, määratud monopolid ja eri- või eelisõigustega ettevõtted seoses mittediskrimineeriva kohtlemise, äriliste kaalutluste, neutraalse reguleerimise ja läbipaistvusega. Selliseid reegleid tuleks kohaldada eri valitsemistasanditel ja sektorites ning need ei tohiks mõjutada avalike teenuste osutamise kohustusi. Menetluste ja koostöö puhul tuleks arvesse võtta ka Pärsia lahe koostöönõukogu riikide vahel saavutatud ühtlustamise taset. Riigihanked Lepingute eesmärk peaks olema riigihankemenetluse põhimõtete kehtestamine ja turulepääsu võimaluste pakkumine, mis hõlmaks suhteid nii kahepoolsel kui ka Pärsia lahe koostöönõukogu tasandil. Nende eesmärk peaks olema parandada läbipaistvust, mittediskrimineerimist ja õiglast menetlust, eelkõige kehtestades sätted elektrooniliste vahendite kasutamise kohta, sealhulgas hanketeabe, teadete ja hankedokumentide avaldamiseks ning pakkumuste vastuvõtmiseks. Turulepääsu üle peetavad läbirääkimised peaksid põhinema võrdse kohtlemise põhimõttel. Võrdne kohtlemine peaks tagama vähemalt sama soodsa kohtlemise kui omamaiste kaupade, teenuste ja tarnijate puhul. Läbirääkimistega tuleks saavutada hangete laiaulatuslik hõlmatus kõigis sektorites ja kõigil valitsustasanditel, samuti tuleks hõlmata riigiettevõtete ja eri- või ainuõigustega ettevõtjate hanked, eelkõige kommunaalteenuste sektoris. Kaupade, teenuste ja ehitustööde riigihanked peaksid olema hõlmatud, nähes ette ainult piiratud erandeid. Lisaks tuleks arvesse võtta kontsessioonide ning avaliku ja erasektori partnerlustega seotud kohustusi. Kaubandus ja kestlik areng Lepingud peaksid sisaldama selliseid sätteid kestliku arengu kohta, mis on asjakohased kaubanduse ja investeeringute seisukohalt. Need peaksid edendama kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamist. Lepingutega tuleks kinnitada lepinguosaliste õigust võtta vastu tööjõu- ja keskkonnaalaseid õigusakte, kuid nad peavad tagama kooskõla rahvusvaheliste normide ja kokkulepetega. Lepingud peaksid julgustama lepinguosalisi saavutama ja säilitama üldist kõrget keskkonna- ja töökaitse taset ning mitte alandama neid kaitsetasemeid, et soodustada kaubandust või ET 6 ET  investeeringuid. See peaks hõlmama kohustust mitte jätta jõustamata tööjõu- ja keskkonnaalaseid õigusakte ega teha nende suhtes erandeid. Lepingud peaksid sisaldama sätteid, millega tagatakse, et järgitakse ja rakendatakse rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud asjakohaseid keskkonna-, inimõiguste ja tööõiguse põhimõtteid, reegleid ja norme, sealhulgas tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi, mis on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis koos selle 2022. aasta muudatustega, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhidokumentides, kõigis muudes asjakohastes rahvusvahelistes töö, töökaitse ja tööinspektsiooni alastes normdokumentides ning asjakohastes mitmepoolsetes keskkonnalepetes, sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis ja Pariisi kokkuleppes. Lepingutega tuleks ette näha, et kõik lepinguosalised peavad tegema pidevalt ja järjekindlalt tööd seni veel ratifitseerimata ILO põhikonventsioonide ratifitseerimiseks. Lepingutega tuleks soodustada kaubanduse ja investeeringute alase koostöö süvendamist ning suurendada kaubanduse ja investeeringute panust kestlikku arengusse. Seda silmas pidades tuleks lepingutes käsitleda muu hulgas keskkonna- ja kliimasõbralike kaupade ja teenustega kauplemise lihtsustamist ning vastutustundliku ettevõtluse ja hoolsuskohustuse edendamist, võttes arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud dokumente ja innustades lepinguosalisi rakendama rahvusvahelist tava, sealhulgas OECD ja valdkondlikke suuniseid. Lepingud peaksid sisaldama ka kohustusi, millega edendatakse kauplemist seaduslikult saadud ja säästvalt majandatud loodusvaradega, eelkõige bioloogilise mitmekesisuse, loomastiku ja taimestiku, veeökosüsteemide, metsatoodete, mere bioloogiliste ressursside ja vesiviljeluse alaseid kohustusi, ning hõlmama asjakohaseid rahvusvahelisi õigusakte ja tavasid. Ühtlasi tuleks edendada vähesaastavat arengut soodustavat kaubandust, mis suurendaks vastupidavust kliimamuutustele. Lepingud peaksid sisaldama sätteid kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse kohta, sealhulgas lepinguosaliste kohustust püüda edendada võrdseid õigusi, kohtlemist ja võimalusi ning täita kohustusi, mis tulenevad soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, sealhulgas naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonist. Teenused ja investeeringud Läbirääkimiste eesmärk peaks olema järkjärguliselt ja vastastikku liberaliseerida teenuskaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid laiemalt, kui on ette nähtud lepinguosaliste kohustustega WTO raames. Kooskõlas teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) V artikliga peaks lepingul olema laialdane valdkondlik ulatus ja leping peaks hõlmama kõiki tarneviise. Lepingud peaksid sisaldama regulatiivseid põhimõtteid. Lepingud peaksid sisaldama sätteid investeeringute, piiriülese teenuste osutamise ja füüsiliste isikute ajutise ärilisel eesmärgil riigis viibimise ning siseriikliku reguleerimise kohta ning õigusraamistikke konkreetsete teenuste sektorite jaoks (nt rahvusvahelised meretransporditeenused, kulleriteenused, telekommunikatsiooniteenused ja finantsteenused). ELile ja selle liikmesriikidele peaks jääma õigus määrata ise kindlaks ja rakendada kultuuri- ja audiovisuaalpoliitikat kultuurilise mitmekesisuse säilitamiseks. Seetõttu tuleks audiovisuaalteenused teenuste ja investeeringute liberaliseerimise kohaldamisalast välja jätta. Digikaubandus ET 7 ET  Lepingud peaksid sisaldama horisontaalseid regulatiivseid põhimõtteid, mida kohaldatakse elektrooniliste vahendite abil toimuva kaubanduse suhtes, et tagada ettevõtjatele prognoositavus ja õiguskindlus, pakkuda tarbijatele turvalist veebikeskkonda ja lahendada põhjendamatute andmelokaliseerimise nõuete probleem, ilma et see mõjutaks ELi isikuandmete kaitse reegleid, ning kaitsma poliitikaruumi, mis on vajalik ELi õigusraamistiku väljatöötamiseks ja rakendamiseks selles valdkonnas. Sellised põhimõtted peaksid olema kooskõlas isikuandmete ja isikustamata andmete kaitset käsitleva ELi õigusraamistikuga. Need põhimõtted peaksid olema kooskõlas ELi õigusraamistikuga ning säilitama ELi digipoliitika arendamiseks ja rakendamiseks vajaliku regulatoorse autonoomia. Eelkõige ei tohi EL nõustuda selliste põhimõtete või kohustustega, mis võivad mõjutada liidu küberturvalisust käsitlevat õigusraamistikku, eeskätt selle võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrget taset käsitlevat osa. EL ja selle liikmesriigid kavatsevad säilitada võimaluse määrata ise kindlaks ja rakendada kultuuri- ja audiovisuaalpoliitikat kultuurilise mitmekesisuse säilitamiseks. Euroopa Liit ei lepi kokku audiovisuaalteenuste valdkonna norme ega kohustusi. Kapitali liikumine, maksed ja ülekanded ning ajutised kaitsemeetmed Lepingud peaksid sisaldama sätteid, millega tagatakse, et ei piirata kapitali liikumist, makseid ega ülekandeid, mis on vajalikud lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Lepingud peaksid käsitlema standardset usaldatavusnõuetega seotud erandit ja sätteid kaitsemeetmete kohta, et EL saaks võtta meetmeid ELi majandus- ja rahaliidu toimimise tagamiseks ning maksebilansiraskuste ja väliste finantsraskuste kõrvaldamiseks. Need sätted peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Energia ja toorained Lepingud peaksid sisaldama konkreetseid energia ja toorainetega seotud kaubandus- ja investeerimispõhimõtteid, eelkõige hinnamoonutuste piiramist, energia- ja tooraineinvesteeringute hõlbustamist, energiavõrkude turulepääsu edendamist ja taastuvenergiasse investeerimise hõlbustamist, keskkonnamõju hindamise ja avamere ohutusstandardite tagamist. See peaks hõlmama ka edasist koostööd energia ja toorainete valdkonnas. Eelkõige peaks energeetikaalane koostöö hõlmama taastuvenergiat, muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid (vesinik), energiatõhusust, energiataristut ja piirkondlikku turuintegratsiooni, säästva energia ja puhta tehnoloogia tarneahelaid, süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise lahendusi, sealhulgas kogumist otse atmosfäärist, samuti metaaniheite vähendamist nafta-, gaasi- ja söesektoris kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste eeskirjadega (OGMP 2.0). Koostöö peaks hõlmama ka energiasüsteemi ümberkujundamist süsivesinikuressurssidelt vähese CO2 heitega ressurssidele, et edendada piirkondlikku koostööd ja ühenduvust energiavaldkonnas. Samuti tuleks teha ettepanekuid edasiste koostöömeetmete kohta kriitilise tähtsusega maavarade sektoris. Nende hulka peaks kuuluma koostöö, millega vähendada või kaotada kolmandate isikute poolt võetud meetmeid, mis moonutavad toorainekaubandust, ning hõlbustada kaubandus- ja investeerimissidemeid, et edendada hästitoimivate, kestlike ja vastupidavate toorainetarneahelate loomist, koostööd kriitiliste toorainete vastutustundliku hankimise ja toorainete väärtusahelate kestlikkuse valdkonnas kooskõlas ÜRO ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisnormidega ning teadusuuringuid ja innovatsiooni kogu toorainete väärtusahela ulatuses. ET 8 ET  Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad Lepingud peaksid hõlbustama mõlema poole VKEde osalemist ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu liikmete vahelises kaubanduses kohustuste kaudu, mis on seotud turulepääsu käsitleva teabe jagamisega ja asjakohase institutsioonilise ülesehituse loomisega, tagamaks, et lepingute rakendamisel võetakse arvesse mõlema poole VKEde vajadusi. Hea reguleerimistava Lepingutes tuleks tunnistada hea reguleerimistava tähtsust ja regulatiivse koostöö rolli ebavajalikest regulatiivsete lähenemisviiside erinevustest tulenevate kaubandustõkete vältimisel ning rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute edendamisel. Tõhusa reguleerimistsükli kindlaksmääramiseks ning sidusa ja kaubandust hõlbustava õiguskeskkonna loomiseks peaksid hea reguleerimistava sätted hõlmama sisemist koordineerimist, reguleerimisprotsesse ja -mehhanisme, varajast teavitamist, avalikke konsultatsioone, mõjuhinnanguid, järelhindamist, reguleerivate meetmete registrit, teabevahetust. Lepingutega tuleks ette näha ka võimalus alustada nendes küsimustes ühist dialoogi kõigi Pärsia lahe koostöönõukogu partneritega. Läbipaistvus Lepingud peaksid hõlbustama ettevõtjate ja üldsuse juurdepääsu teabele regulatiivsete nõuete ja vastutavate haldusasutuste kohta, tuginedes samal ajal asjakohastele WTO kohustustele (GATT 1994 artikkel X). Peamised sätted peaksid hõlmama (riikliku ja Pärsia lahe koostöönõukogu tasandi) meetmeid, avaldamist, päringuid, üldkohaldatavate meetmete haldamist ning läbivaatamist ja edasikaebamist. Erandid Tuleks ette näha erandid, et võimaldada lepinguosalisel võtta meetmeid tervise või keskkonna või oluliste julgeolekuhuvide kaitseks, sealhulgas liidu standardne kaubanduslepingute maksuerandiklausel, mis peaks tagama otsese maksustamise valdkonna konkreetsete elementide kooskõla ELi kaubanduspoliitikaga. Vaidluste lahendamine Lepingud peaksid sisaldama tõhusat vaidluste lahendamise mehhanismi, mis kehtiks kõigi sätete suhtes ja mille raames tehtavad otsused oleksid osalistele siduvad. Vaidluste lahendamise mehhanism peaks olema läbipaistev ja avatud ning tuginema WTO ja ELi kahepoolsetest kaubanduslepingutest saadud kogemustele. Menetlus peaks hõlmama kolme etappi: konsultatsioonid; vahekohtumenetlus ja nõuetele vastavus. Vaidluste kohtuvälise lahendamise alternatiivse vormina peaks olema kättesaadav ka mittesiduv vahendamismehhanism, mis hõlmab kaebusi, mis ei ole seotud rikkumisega. Muud küsimused Lepingud võivad sisaldada kaubandus- ja majandussuhete alaseid lisasätteid küsimustes, mille vastu lepinguosalised on läbirääkimiste käigus väljendanud vastastikust huvi. ET 9 ET EUROPEAN COMMISSION Brussels, 8.5.2025 COM(2025) 194 final ANNEX ANNEX to the Recommendation for a Council Decision concerning new negotiating directives for a regional Free Trade Agreement and bilateral Free Trade Agreements with the countries of the Cooperation Council for the Arab States of the Gulf and respectively the Kingdom of Bahrain, the State of Kuwait, the Sultanate of Oman, the State of Qatar, the Kingdom of Saudi Arabia and the State of the United Arab Emirates EN EN  ANNEX NEGOTIATING DIRECTIVES FOR A REGIONAL FREE TRADE AGREEMENT AND BILATERAL FREE TRADE AGREEMENTS WITH THE COUNTRIES OF THE COOPERATION COUNCIL FOR THE ARAB STATES OF THE GULF, AND RESPECTIVELY THE KINGDOM OF BAHRAIN, THE STATE OF KUWAIT, THE SULTANATE OF OMAN, THE STATE OF QATAR, THE KINGDOM OF SAUDI ARABIA AND THE STATE OF THE UNITED ARAB EMIRATES A. NATURE AND SCOPE OF THE AGREEMENTS These negotiating directives are intended to guide the Commission in the negotiations aiming, as appropriate, for a region-to-region free trade agreement with the member countries of the Cooperation Council for the Arab States (GCC) and free trade agreements with one or several individual GCC member countries (“the agreements”), which could be extended to all GCC member countries at a later stage. The EU’s trade and investment relations with the GCC member countries are currently covered by the Partnership and Cooperation Agreement (PCA) of 1989.1 The PCA focuses on economic cooperation and development, which corresponded to the main interests of the parties at the time. Although those objectives remain valid, further modernisation and strengthening of economic links with the Gulf region are necessary to meet the demands of modern trade relations, including contributing to the EU’s strategic competitiveness and economic security The Council authorised the Commission to open negotiations in 1989, on behalf of the European Community, with the countries of the GCC on an inter-regional free trade agreement or on bilateral free trade agreements. After more than ten years of region-to-region negotiations with the GCC, in 2001, the Council adopted revised negotiating directives to reinvigorate those negotiations while taking into account new international obligations, in particular the establishment of the World Trade Organisation. The negotiations eventually came to a standstill in 2008 due to insurmountable differences in ambitions for a free trade agreement. Several attempts were made since then to resume discussions for a regional free trade agreement. However, to this date these efforts have been unsuccessful. Notwithstanding the present standstill of the negotiations, at the EU-GCC Summit of 16 October 2024 both parties agreed that the EU-GCC trade and investment relationship “must be developed, as appropriate, through multilateral, regional, and bilateral frameworks” and that both sides “will continue to explore tailor-made agreements supporting trade and investments”. In line with these commitments and with the objectives of the EU’s Joint Communication on the Strategic Partnership with the Gulf of May 2022, which called for consolidating the EU economic bilateral partnerships with the GCC countries, the EU is offering the possibility of negotiating free trade agreements with those Gulf partners that are interested and share the EU’s level of ambition.2 These agreements would be complementary to the existing EU-GCC trade and investment partnership and to the objective of an EU-GCC region-to-region free trade agreement. 1 EUR-Lex - 21989A0225(01) - EN - EUR-Lex 2 Joint Communication on a “Strategic Partnership with the Gulf” | EEAS EN 1 EN  The Joint Statement of the EU-GCC Summit of 16 October 2024 reaffirmed also the EU and GCC members’ “mutual interests and ambition, tapping into the opportunities offered by an enhanced business and investment environment, the green and digital transitions, sustainable energy, connectivity, and advancing on sectoral cooperation in areas contributing to the goal of enhanced economic integration and diversification of our respective economies”. These agreements will reflect the ambitious strategic orientations underway in the EU and in the GCC countries contributing to promoting international standards, economic reforms and improving the business climate. By enabling a wide scope for cooperation, the agreements will provide for new market access opportunities and clear rules for traders and investors with sustainability at its core. The agreements should exclusively contain provisions related to trade and investment related areas applicable between the parties. The agreements should be ambitious, comprehensive and fully consistent with World Trade Organisation (WTO) rules and taking into account the parties’ commitments under the WTO. However, the agreements should have a high level of ambition going beyond existing commitments taken in the framework of the WTO. The agreements should provide for the progressive and reciprocal liberalisation of trade in goods, services and foreign direct investment. They will include detailed rules to promote, facilitate or govern such trade and foreign direct investment. All commitments under the agreements are undertaken with a view to have a direct and immediate impact on trade and in compliance with EU law. All elements will be negotiated in parallel and will form part of a single undertaking ensuring a balanced outcome between the elimination of duties, the elimination of unnecessary regulatory obstacles to trade and an improvement in rules, leading to an effective opening of each other’s markets. The agreements should only include obligations in such areas covered by the competence of the parties to the agreements, including parties at national or local level such as national or local governments. The agreements should ensure that all levels of government, including sub-central authorities and relevant entities, comply with their commitments set out in the agreements. The agreements should recognise that sustainable development is an overarching objective of the parties and that they aim at ensuring and facilitating respect of international environmental and labour agreements and standards. Therefore, the agreements should include the Paris Agreement among their essential elements. The agreements should also contribute to the promotion of sustainable development and broader EU and international standards values, inter alia by including trade-related provisions on labour and environment, including through responsible business conduct, responsible governance of tenure of land, fisheries and forests, responsible agriculture investment and transparency. To address such measures, sustainable development should be taken into account throughout the agreements, including in the form of a specific chapter on trade and sustainable development, covering both social and environmental standards. The economic, environmental and social impacts of the trade and investment provisions (including on gender equality and women’s rights) should be examined by means of an independent Sustainability Impact Assessment (SIA), which should be undertaken in parallel with the negotiations. The Commission should ensure that the SIA is conducted in regular dialogue with all relevant stakeholders from civil society. The SIA should be finalised prior to the conclusion of the negotiations and its findings should be taken into account in the negotiating process. The SIA feedback should: (a) clarify the likely effects of the agreements on sustainable development and climate, and the potential impact in other countries, in particular least developed countries and, where relevant, overseas countries and territories EN 2 EN  associated to and outermost regions of the Union; and (b) to propose measures to maximise the benefits of the agreements and to prevent or minimise potential negative impacts. B. PROPOSED CONTENT OF THE AGREEMENTS Preamble, General Principles In view of liberalising bilateral trade and foreign direct investment, the agreements should refer, inter alia, to: • the principles and objectives of the EU's external action; • the commitment of the parties to sustainable development and the contribution of international trade to sustainable development in its economic, social and environmental dimensions, including economic development, poverty reduction, full and productive employment and decent work for all, the protection and preservation of the environment and natural resources; • the additional commitment of the parties to fully comply with their rights and obligations arising from WTO membership; • the commitment of the parties to enhance consumer welfare through policies ensuring a high level of consumer protection and economic well-being; • the commitment of the parties to prevent and remove non-tariff-related obstacles to trade and foreign direct investment; • the right to regulate economic activity in the public interest in accordance with international obligations, to achieve legitimate public policy objectives such as the protection and promotion of public health, social services, public education, safety, the environment, public morals, social or consumer protection, financial stability, privacy and data protection and the promotion and protection of cultural diversity; • the objective of the parties to create a new framework for economic relations between the parties and above all for the development of trade and foreign direct investment; • the shared objective of the parties of taking into account the particular challenges faced by small and medium sized enterprises (SMEs) in contributing to the development of trade and foreign direct investment; • the commitment of the parties to communicate and consult on the implementation of the Agreements with all relevant stakeholders from civil society, including the private sector, trade unions, and other non-governmental organisations. Objectives The agreements should confirm the joint objective of progressively and reciprocally liberalising substantially all trade in goods and services and foreign direct investment, in full compliance with WTO rules, notably Article XXIV of the General Agreement on Tariffs and Trade (GATT 1994) and Article V of the General Agreement on Trade in Services (GATS). The agreements should ensure a high level of market access for public procurement, and trade-related intellectual property rights (IPR), including geographical indications, and strengthen dialogue and cooperation on technical and regulatory frameworks. The agreements should recognise that sustainable development is an overarching objective of the parties and should ensure and facilitate respect of international environmental and social agreements and standards in order to promote trade. The agreements should ensure that the EN 3 EN  parties do not encourage trade or foreign direct investment by lowering domestic environmental, labour or occupational health and safety legislation, and standards or by relaxing core labour standards or laws aimed at protecting and promoting cultural diversity. Trade in Goods The aim of the agreements is to ensure the highest possible degree of trade liberalisation, in line with the priority of fostering the competitiveness of the EU. The agreements should cover substantially all trade in goods between the parties. It should also include provisions limiting the use of trade restrictive practises, such as import and export restrictions, including import and export monopolies, import and export licencing, fees and formalities, transit, temporary admission of goods, repaired goods. Rules of origin Rules of origin and provisions providing for administrative co-operation should be trade facilitating and simpler and should take into account the standard preferential rules of origin of the EU and the interests of the EU. Anti-fraud measures The agreements should include an enhanced administrative co-operation that sets out procedures and appropriate measures that the Parties may take where a lack of administrative co-operation in customs matters, irregularities or fraud are established. The agreements should include an effective and enforceable anti-fraud clause covering instances of lack of cooperation as well as irregularities or fraud. The agreements should also include the obligation for the competent authorities of the GCC member countries to cooperate with the European Public Prosecutor’s Office (EPPO) in the investigations and prosecutions of crimes affecting the financial interests of the European Union, in accordance with the existing relevant mutual legal assistance instruments or other applicable provisions. Management of administrative errors The agreements should include provisions to examine jointly the possibility of adopting appropriate measures in case of errors committed by the competent authorities in the application of the preferential rules of origin. Trade defence Anti-dumping and anti-subsidy provisions of the agreements should include increased transparency obligations than the current PCA, the lesser duty rule in anti-dumping investigations and the public interest test. Global safeguards provisions of the agreements should include increased transparency, consultations before imposition of definitive measures and the least disruptive form of measures. The agreements should also include a temporary bilateral safeguard mechanism covering preferential trade. Customs and trade facilitation, and mutual administrative assistance in customs matters The agreements should establish strong customs cooperation between the customs authorities of the parties, ensuring the correct application and enforcement of customs legislation for a transparent and predictable trade environment. This should include measures to reinforce risk management and effective customs controls through the exchange of customs-related information. The agreements should include measures to ensure effective and timely EN 4 EN  cooperation on concerns and risks relating to the circumvention of EU restrictive measures including the exchange of customs and trade data and include the possibility to take restrictive measures, to address risks arising from e-commerce and establish cooperation on prohibitions and restrictions. The agreements should include a protocol on mutual administrative assistance in customs matters. The agreements should include provisions to facilitate legitimate trade. They should improve customs practices such as those related to the clearance of goods such as risk management, advance ruling and authorised traders. They should ensure the right to appeal binding decisions and contribute to both, simplifying customs procedures and ensuring their proper enforcement in compliance with international conventions and standards applicable in the field of customs and trade facilitation, including those developed by the WTO and the World Customs Organization. The agreed procedures and forms of cooperation should also take into account the level of harmonisation achieved between GCC countries. Technical barriers to trade The agreements should address unnecessary obstacles to trade stemming from standards, technical regulations, and conformity assessment procedures, for example, by promoting the recognition of a supplier’s declaration of conformity. It should build on the WTO Technical Barriers to Trade Agreement, improve its application, and, where appropriate, introduce provisions going beyond its scope. Sanitary and phytosanitary measures The agreements should build on and go beyond the WTO Agreement on Sanitary and Phytosanitary (SPS) Measures, with the aim to facilitate access to each party’s market while protecting human, animal or plant life or health. SPS provisions should cover issues such as transparency, the recognition of equivalence, risk assessment and analysis, recognition of regionalisation measures for animal and plant health disease/pest control, control, inspection and approval procedures, transparency of SPS measures, recognition of the EU as a single entity including fast track procedures for market access applications taking into account the harmonised SPS policy of the EU, implementation of pre-listing of food-producing establishments, regulatory cooperation, cooperation on animal welfare and antimicrobial resistance, and the creation of a mechanism to address expeditiously specific trade concerns related to SPS measures. SPS provisions should also include cooperation on sustainable food systems. Procedures and forms of cooperation should also take into account the level of harmonisation achieved between GCC countries. Animal welfare The agreements should promote continued cooperation and exchanges on animal welfare, and the discussion, inter alia, of possible commitments on equivalence on animal welfare between the parties. The EU standards on animal welfare should serve as a basis for the negotiations. Intellectual property rights and geographical indications The agreements should go beyond the Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights (TRIPS). On intellectual property rights (IPRs), there should be the objective of strengthening IPRs protection and enforcement, in particular with respect to the fight against counterfeiting and piracy, and control at the customs and border measures. The agreements should include detailed provisions on the enforcement of IPRs and the protection of all types of IPRs, including copyright and related rights, trademarks, industrial designs, EN 5 EN  patents including supplementary protection certificates for medicinal and plant protection products, trade secrets, regulatory data protection and protection of plant varieties, and provisions on effective recognition and protection of geographical indications. Competition, subsidies and state-owned enterprises The agreements should include provisions on: (a) enforcement of competition law (including restrictive agreements, cartels, abuse of dominance and merger review), principles of transparency, due process, procedural fairness and non-discrimination, in line with the Party's law; (b) subsidies including the prohibition of certain subsidies and transparency provisions regarding subsidies to enterprises producing goods and/or providing services; and (c) state-owned enterprises, designated monopolies and enterprises granted special rights or privileges with respect to non-discriminatory treatment, commercial considerations, neutral regulation and transparency. Such rules should apply at different levels of government and sectors and should not affect public service obligations. Procedures and cooperation should also take into account the level of harmonisation achieved between GCC countries. Public procurement The agreements should aim at setting disciplines in public procurement procedures and at providing market access opportunities covering both, bilateral and GCC relations. They should aim at improving transparency, non-discrimination and procedural fairness notably by introducing provisions for the use of electronic means, including for the publication of procurement information, notices, tender documentation and the receipt of tenders. Negotiations on market access should be based on the principle of national treatment. National treatment should ensure treatment no less favourable than that accorded to domestic goods, services and suppliers. Negotiations should achieve a comprehensive coverage of procurement in all sectors at all levels of government, as well as coverage of procurement by state owned enterprises and undertakings with special or exclusive rights notably in the utilities sector. Procurement of goods, services and public works should be covered with limited exceptions. In addition, commitments in relation to concessions and public-private partnerships/concessions should be considered. Trade and sustainable development The agreements should include provisions on sustainable development of relevance in a trade and investment context. They should promote the implementation of the 2030 Agenda for sustainable development. The agreements should recognise the right of a party to regulate in the labour and environmental area, ensuring consistency with internationally agreed standards and agreements. The agreements should encourage parties to achieve and uphold overall high levels of environmental and labour protection, and not to lower those levels of protection to encourage EN 6 EN  trade or investment. This should include a commitment not to derogate from or fail to enforce domestic labour or environmental laws. The agreements should include provisions to promote adherence to and effective implementation of relevant internationally agreed environmental, human rights and labour principles, rules and standards, including all fundamentalprinciples and rights at work as defined by the International Labour Organization’s Declaration on Fundamental Principles and Rights at Work, as amended in 2022, the ILO’s fundamental instruments, and all other relevant international labour standards, including labour protection, and labour inspection, as well as relevant multilateral environmental agreements, including the UN Framework Convention on Climate Change and the Paris Agreement. The agreements should include a commitment by each Party to make continued and sustained efforts towards ratifying any outstanding ILO fundamental conventions. The agreements should promote cooperation on and a greater contribution of trade and investment to sustainable development, including by addressing areas such as the facilitation of trade in environmental and climate-friendly goods and services and the promotion of responsible business conduct and due diligence, having regard to internationally recognised instruments and encouraging parties to use international practices, including OECD and sector-specific guidelines. The agreements should also contain commitments promoting trade in legally obtained and sustainably managed natural resources, in particular in relation to biodiversity, fauna and flora, aquatic ecosystems, forestry products, and marine biological resources and aquaculture, and should cover relevant international instruments and practices. It should also promote trade favouring low-emission, climate resilient development. The agreements should include provisions on trade and gender equality, including the parties’ commitment to strive to promote equal rights, treatment, and opportunities and to effectively implement their obligations under international agreements addressing gender equality and women’s rights, including the Convention on the Elimination of all Forms of Discrimination Against Women. Services and investment The negotiations should aim at the progressive and mutual liberalisation of trade in services and foreign direct investment, beyond the parties’ WTO commitments. In line with Article V of GATS, the Agreement should include substantial sectoral coverage and should apply to all modes of supply. In particular, the agreements should contain regulatory disciplines. The agreements should include provisions on investment, cross-border supply of services and temporary presence of natural persons for business purposes), domestic regulation, as well as regulatory frameworks for specific services sectors (e.g. international maritime transport services, delivery services, telecommunication services and financial services). For the EU and its Member States the possibility should be maintained to preserve and develop their capacity to define and implement cultural and audio-visual policies for the purposes of preserving their cultural diversity. Audiovisual services should therefore be excluded from the scope of liberalisation of services and investment. Digital trade The agreements should include horizontal regulatory disciplines applying to trade enabled by electronic means to ensure predictability and legal certainty for businesses, to provide a EN 7 EN  secure online environment for consumers, and to address unjustified data localisation requirements, which should not affect the EU’s personal data protection rules and should preserve the policy space required to develop and implement the EU legal framework in this area. Such disciplines should comply with the EU legal framework on the protection of personal and non-personal data. Such disciplines should be in line with the EU legal framework and preserve the regulatory autonomy required to implement and develop the EU's data and digital policies. In particular, the EU should not agree to disciplines or commitments that could affect its legal framework on cybersecurity, notably on a high common level of security of networks and information systems across the EU. The EU and its Member States intend to maintain the possibility to preserve and develop their capacity to define and implement cultural and audio-visual policies for the purposes of preserving their cultural diversity. The European Union should not agree to rules or commitments for audio-visual services. Capital movements, payments and transfers and temporary safeguard measures The agreements should include provisions to ensure that capital movements, payments and transfers that are necessary to give effect to the commitments under the agreements are not restricted. The agreements should contain the standard prudential carve-out and safeguard provisions to ensure the EU’s ability to take measures for the operation of the EU’s economic and monetary union and measures in relation to balance-of-payments or external financial difficulties. These should be in accordance with the Treaty on the Functioning of the European Union. Energy and raw materials The agreements should include specific trade and investment disciplines on energy and raw materials, notably limiting price distortions, facilitating energy and raw materials investments, promoting market access to energy grids and facilitating renewable investments, ensuring environmental impact assessment and offshore safety standards. It should also include further cooperation in energy and raw materials. In particular, cooperation on energy should cover renewable energy, renewable fuels of non- biological origin (hydrogen), as well as energy efficiency, energy infrastructure and regional market integration, sustainable energy and clean technology supply chains, carbon capture, utilisation and storage solutions, including direct air capture, as well as methane emissions abatement in the oil, gas and coal sectors, in line with EU and international rules (OGMP 2.0). Cooperation should also cover energy transition from hydrocarbon resources to decarbonised ones, aiming to promote regional cooperation and connectivity in energy. Further cooperation activities should also be proposed for the sector of critical minerals. This should include cooperation to reduce or eliminate measures taken by third parties to distort raw materials trade and facilitate trade and investment linkages to ensure the establishment of well-functioning, sustainable and resilient raw materials supply chains, cooperation in the areas of responsible sourcing of critical raw materials and raw materials value chains sustainability in line with UN and ESG standards and research and innovation along the whole raw materials value chain. Small and medium sized enterprises The agreements should facilitate the participation of SMEs on both sides in trade between the EU and the GCC members through ‘commitments on sharing market access information’ and EN 8 EN  creating an ‘appropriate institutional set-up’, meant to ensure that the needs of SMEs of both sides are taken into account in the implementation of the agreement. Good regulatory practices The agreements should recognise the importance of good regulatory practices and the role regulatory cooperation can play in avoiding trade barriers resulting from unnecessary divergent regulatory approaches and promoting international trade and investment. To define an effective regulatory cycle and cultivate a coherent and trade-facilitating regulatory environment, good regulatory practices' provisions should cover internal coordination, regulatory processes and mechanisms, early information, public consultations, impact assessments, retrospective evaluation regulatory register, information exchange. The agreements should also provide the possibility of engaging in joint dialogue on those matters with all GCC partners. Transparency The agreements should facilitate access to information for economic operators and the general public concerning regulatory requirements and the responsible public administrations, while building on relevant WTO obligations (Article X of GATT 1994). The main provisions should cover (national and GCC level measures), publication, enquiries, administration of measures of general application and review and appeal. Exceptions Exceptions should be provided to allow a party to take measures for the protection of health or the environment or for essential security, including the Union’s standard tax exception clause for trade agreements, which should ensure compatibility of specific elements in the area of direct taxation with EU trade policy. Dispute settlement The agreements should include an effective dispute settlement mechanism covering all provisions and providing for rulings binding on the parties. The dispute settlement mechanism should be transparent, open and based on experience gained in the WTO and the EU’s bilateral trade agreements. Proceedings should involve three steps: consultations; panel proceedings; and compliance. A non-binding mediation mechanism should also be available as alternative form of dispute resolution covering non-violation complaints. Other issues The agreements could include additional provisions related to the trade and economic relationship where, in the course of negotiations, the parties have expressed their mutual interest. EN 9 EN EUROOPA KOMISJON Brüssel, 8.5.2025 COM(2025) 194 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, mis käsitleb uusi läbirääkimisjuhiseid piirkondliku vabakaubanduslepingu ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu ja vastavalt Araabia Ühendemiraatide, Bahreini Riigi, Katari Riigi, Kuveidi Riigi, Omaani Sultaniriigi ja Saudi Araabia Kuningriigiga ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Nõukogu volitas komisjoni alustama 1989. aastal Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega piirkondliku vabakaubanduslepingu või kahepoolsete vabakaubanduslepingute üle. Pärast enam kui kümme aastat kestnud piirkondadevahelisi läbirääkimisi Pärsia lahe koostöönõukoguga võttis nõukogu 2001. aastal vastu muudetud läbirääkimisjuhised, et neid läbirääkimisi uuesti elavdada. Läbirääkimised seiskusid lõpuks 2008. aastal ületamatute erinevuste tõttu vabakaubanduslepingu eesmärkides. Sellest ajast alates on tehtud mitmeid katseid jätkata arutelusid piirkondliku vabakaubanduslepingu üle. Arutelusid aga ei ole veel uuesti alustatud. Hoolimata läbirääkimiste praegusest seisakust leppisid mõlemad pooled ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu 16. oktoobri 2024. aasta tippkohtumisel kokku, et ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu kaubandus- ja investeerimissuhteid „tuleb vajaduse korral arendada mitmepoolsete, piirkondlike ja kahepoolsete raamistike kaudu“ ning et „mõlemad pooled jätkavad kaubandust ja investeeringuid toetavate individuaalselt kohandatud lepingute uurimist“. ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu 16. oktoobri 2024. aasta tippkohtumise ühisavalduses kinnitati taas ka ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu liikmete vastastikuseid huve ja ambitsioone kasutada ära võimalusi, mida pakuvad tõhustatud ettevõtlus- ja investeerimiskeskkond, rohe- ja digipööre, säästlik energia, ühendatus ning valdkondliku koostöö edendamine valdkondades, mis aitavad kaasa meie majanduste suuremale majanduslikule integratsioonile ja mitmekesistamisele. Kooskõlas nende kohustustega ja eesmärkidega, mis on esitatud ELi 2022. aasta mai ühisteatises strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe riikidega, milles kutsuti üles tugevdama ELi kahepoolseid majanduspartnerlusi Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega, pakub EL võimalust pidada läbirääkimisi vabakaubanduslepingute üle nende Pärsia lahe partneritega, kes on sellest huvitatud ja kes jagavad ELi ambitsioonikust, ning teha seda paralleelselt kahepoolsete strateegilise partnerluse lepingute üle peetavate läbirääkimistega . Need lepingud täiendaksid olemasolevat ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu kaubandus- ja investeerimispartnerlust. Sellega seoses on uute läbirääkimisjuhiste eelnõu eesmärk ajakohastada ja asendada eelmised, 1989. aasta läbirääkimisjuhised, mis vaadati läbi 2001. aastal, võttes arvesse vajadust tõhustada olemasolevat piirkondlikku ja kahepoolset kaubanduskoostööd, viies selle vastavusse ELis ja Pärsia lahe koostöönõukogu riikide praeguste ambitsioonikate strateegiliste suunistega, mis aitavad kaasa rahvusvaheliste standardite edendamisele, majandusreformidele ja ettevõtluskliima parandamisele. Uutes läbirääkimisjuhistes võetakse arvesse ka täiendatud eeskirju kauplejatele ja investoritele, mille keskmes on kestlikkus, et anda võimalus kaasata uusi koostöövaldkondi ja pakkuda uusi turulepääsu võimalusi, tugevdamaks ELi rolli Pärsia lahe riikide privilegeeritud partnerina. ET 1 ET  • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Kavandatud läbirääkimisjuhistega toetatakse veelgi ajakohaste lepingute sõlmimist Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega ning need toetuvad ühisteatisele strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe riikidega ning täiendavad ELi ja tema rahvusvaheliste partnerite vaheliste lepingute laiemat võrgustikku ja on osa sellest. 16. oktoobril 2024 Brüsselis toimunud esimesel ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu tippkohtumisel rõhutati pühendumust ambitsioonikamale raamistikule ning kinnitati taas mõlema poole tahet tugevdada ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu strateegilist partnerlust ning tihendada koostööd mitmepoolsete, piirkondlike ja kahepoolsete raamistike kaudu. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Praegu sõlmitavad lepingud Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega on olulised ELi 2024.– 2029. aasta kaubanduspoliitika prioriteetide jaoks, eelkõige selleks, et suurendada ELi strateegilist konkurentsivõimet, mitmekesistada kaubandussidemeid ja tarneahelaid, soodustada investeeringuid ja muuta ELi majandus kestlikumaks. Samuti on need kooskõlas peamiste poliitiliste prioriteetidega, mis tulenevad strateegiast „Global Gateway“, Euroopa rohelisest kokkuleppest, ELi strateegilise konkurentsivõime edendamisest, investeeringute soodustamisest ja ELi majanduse kestlikumaks muutmisest (st uuest tööstusstrateegiast), ning nad annavad panuse tulevase kahepoolse strateegilise partnerluse lepingu ja Lähis-Ida strateegia väljatöötamisse. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Soovitatud nõukogu otsuse eelnõu muudetud läbirääkimisjuhiste vastuvõtmiseks käsitleb läbirääkimisi lepingute üle, mis kuuluvad ühise kaubanduspoliitika alla ja võivad sisaldada ka transpordialaseid erikohustusi. Sel põhjusel on peamine õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik ning transpordiküsimustes ELi toimimise lepingu artikkel 91 ja artikli 100 lõige 2. Seoses menetlusega on ELi toimise lepingu artikli 218 lõikes 1 sätestatud, et ühise kaubanduspoliitika alla kuuluvate sätete suhtes tuleb kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 207 eeskirju. Transporti käsitlevate sätete puhul on menetlusõigusliku aluse kindlaksmääramisel asjakohane ELi toimimise lepingu artikkel 218. Lisaks on menetlusõiguslikus aluses tehtud vahet komisjoni soovitusel ja nõukogu otsusel. Seepärast peab komisjoni soovitus põhinema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 3 teisel lõigul ja artikli 218 lõikel 3. Nõukogu otsuse menetluslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 3 kolmas lõik ja artikli 218 lõige 4. Kokkuvõttes peab nõukogu otsuse soovituse aluseks olema Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikkel 91, artikli 100 lõige 2 ning artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 207 lõikega 3, artikli 218 lõikega 3 ning artikli 218 lõikega 4. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Ühine kaubanduspoliitika kuulub ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkti e kohaselt liidu ainupädevusse. Läbirääkimiste pidamine rahvusvaheliste lepingute üle, mis hõlmavad kohustusi teenuste osutamiseks transpordivaldkonnas, on ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt ELi ainupädevuses. • Proportsionaalsus Läbirääkimised kavandatavate lepingute üle ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik või asjakohane ühise kaubanduspoliitika poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ET 2 ET  • Vahendi valik Soovitus on ainus õiguslik vahend, mida komisjon saab kasutada, et algatada nõukogu läbirääkimisjuhiste kohandamine. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Ei kohaldata. • Konsulteerimine sidusrühmadega Kestlikkushinnangu raames viiakse läbi ulatuslikud konsultatsioonid sidusrühmadega, millesse on kaasatud erasektor, ametiühingud ja muud valitsusvälised organisatsioonid ja mis annavad võimaluse väljendada oma seisukohti, ootusi ja muresid. Lisateabe saamiseks tutvutakse akadeemilise kirjandusega, mõttekodade ja valitsusväliste organisatsioonide aruannetega ning muude asjakohaste mainekate allikatega, mis võiksid anda lisateavet lepingute võimaliku mõju kohta. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Ei kohaldata • Mõju hindamine Paralleelselt läbirääkimistega koostatakse lepingute kestlikkushinnang. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Ei kohaldata. • Põhiõigused Soovitus käsitleb läbirääkimisjuhiseid, mille nõukogu saadab komisjonile. See ei mõjuta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi. 4. MÕJU EELARVELE Soovitus ei mõjuta eelarvet. ET 3 ET  Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, mis käsitleb uusi läbirääkimisjuhiseid piirkondliku vabakaubanduslepingu ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu ja vastavalt Araabia Ühendemiraatide, Bahreini Riigi, Katari Riigi, Kuveidi Riigi, Omaani Sultaniriigi ja Saudi Araabia Kuningriigiga EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91, artikli 100 lõiget 2 ning artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 207 lõikega 3, artikli 218 lõikega 3 ning artikli 218 lõikega 4, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust ning arvestades järgmist: (1) 1989. aastal volitas nõukogu komisjoni alustama Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu või kahepoolsete vabakaubanduslepingute üle. 2001. aastal võttis nõukogu vastu muudetud läbirääkimisjuhised, et neid läbirääkimisi uuesti elavdada. (2) Alates 2008. aastast ei ole ELi ja Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu riikide vahelistes vabakaubanduslepingu läbirääkimistes edasiminekut toimunud. (3) Nõukogu kiitis 20. juunil 2022 heaks ühisteatise strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe riikidega, milles kutsus üles looma ulatuslikku ja tugevamat partnerlust ELi ning Pärsia lahe koostöönõukogu ja selle liikmesriikide vahel. 1 (4) 16. oktoobril 2024 Brüsselis toimunud ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu esimesel tippkohtumisel rõhutati ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhete kasvavat tähtsust ning kinnitati veel kord ELi pühendumust ambitsioonikamale partnerlusele Pärsia lahe riikidega, sealhulgas kaubanduse ja investeeringutega seotud küsimustes. (5) ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu 16. oktoobri 2024. aasta tippkohtumise ühisavalduses väljendasid Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu riigid taas huvi arendada edasi kaubandus- ja investeerimissuhteid ELiga, tehes seda vajaduse korral mitmepoolsete, piirkondlike ja kahepoolsete raamistike kaudu. (6) Võttes arvesse ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu liikmete vastastikuseid huve ja soovi kasutada ära võimalusi, mida annab tõhustatud kaubandus- ja investeerimispartnerlus, pakub EL võimalust pidada vabakaubanduslepingute üle läbirääkimisi nende Pärsia lahe partneritega, kes on sellest huvitatud ja jagavad ELi ambitsioonikust kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud 2022. aasta juuni ühisteatises strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe riikidega. (7) Selleks et tugevdada ELi rolli Pärsia lahe koostöönõukogu riikide privilegeeritud partnerina, on uute läbirääkimisjuhiste eesmärk tõhustada olemasolevat piirkondlikku 1 Ühisteatis strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe riikidega. Euroopa välisteenistus. ET 4 ET  ja kahepoolset kaubanduskoostööd, viies selle kooskõlla ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu riikide praeguste ambitsioonikate strateegiliste suunistega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Käesoleva otsuse lisas esitatud läbirääkimisjuhistega asendatakse 1989. aastal vastu võetud ja 2001. aastal läbi vaadatud läbirääkimisjuhised piirkondliku vabakaubanduslepingu ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu ja vastavalt Araabia Ühendemiraatide, Bahreini Riigi, Katari Riigi, Kuveidi Riigi, Omaani Sultaniriigi ja Saudi Araabia Kuningriigiga. Artikkel 2 Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja ET 5 ET 29.05.2025 Soovitus ELi nõukogu otsuseks, mis käsitleb uusi läbirääkimisjuhiseid piirkondliku vabakaubanduslepingu ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu ja vastavalt Araabia Ühendemiraatide, Bahreini Riigi, Katari Riigi, Kuveidi Riigi, Omaani Sultaniriigi ja Saudi Araabia Kuningriigiga COM(2025) 194 final Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule Kujundada seisukoht Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 10.06.2025 KOKi esitamise tähtpäev 18.06.2025 VV esitamise tähtpäev 26.06.2025 Peavastutaja VÄM. Kaasvastutajad: MKM, RAM, JUSTDIGI, KLIM, REM, SIM. Ettepaneku selgitus: Ettepanek hõlmab sisuliselt läbirääkimismandaadi uuendamist Pärsia lahe koostöönõukoguga regionaalse vabakaubandusleppe ning huvitatud regiooni riikidega kahepoolsete vabakaubanduslepete sõlmimiseks. Selle raames on komisjon esitanud nõukogule kinnitamiseks uued läbirääkimisjuhised. Vabakaubanduslepete läbirääkimised ELile majanduslikult ja geopoliitiliselt olulise regiooniga on alates 2008. aastast olnud seisakus, kuid arvestades viimastel aastatel tihenenud suhtlust ning muutunud geopoliitilist ja majanduslikku konteksti loodab Euroopa Komisjon nüüd huvitatud riikidega kõnelusi elavdada. Eelmised juhised pärinevad 1989. aastast ning nõuavad uuendamist, et muuhulgas võtta arvesse uusi koostöövaldkondi (sh kestlik areng ja Eestile olulise valdkonnana ka digikaubandus). Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2); Sisukokkuvõte Komisjon esitas 8. mail 2025 ettepaneku (COM(2025) 194 final) läbirääkimisjuhiste uuendamiseks kahepoolsete vabakaubanduslepete sõlmimiseks Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega (Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Katar, Kuveit, Omaan, Saudi Araabia). Tegemist on 1989. aastat kehtivate ja 2001. aastal läbi vaadatud läbirääkimisjuhiste uuendamisega, millega nõukogu volitas komisjoni Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi alustama Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega piirkondliku vabakaubanduslepingu või kahepoolsete vabakaubanduslepingute üle. Pärast enam kui kümme aastat kestnud piirkondadevahelisi läbirääkimisi Pärsia lahe koostöönõukoguga võttis nõukogu 2001. aastal vastu muudetud läbirääkimisjuhised, et neid läbirääkimisi uuesti elavdada. Läbirääkimised seiskusid lõpuks 2008. aastal ületamatute erinevuste tõttu vabakaubanduslepingu eesmärkides. Sellest ajast alates on tehtud mitmeid katseid jätkata arutelusid piirkondliku vabakaubanduslepingu üle, kuid arutelusid ei ole veel uuesti alustatud. Uue hoo andis ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu esimene tippkohtumine 2024. aasta 16. oktoobris, kus lepiti kokku arendada ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu kaubandus- ja investeerimissuhteid. EL pakub võimalust pidada läbirääkimisi vabakaubanduslepingute üle nende Pärsia lahe partneritele läbirääkimisi nende Pärsia lahe partneritega, kes on sellest huvitatud ja jagavad ELi ambitsioonikust. Uuendatud läbirääkimisjuhiste eesmärk on viia need vastavusse ELis ja Pärsia lahe koostöönõukogu riikide praeguste ambitsioonikate strateegiliste suunistega, mis aitavad kaasa rahvusvaheliste standardite edendamisele, majandusreformidele ja ettevõtluskliima parandamisele. Uutes läbirääkimisjuhistes võetakse arvesse ka täiendatud eeskirju kauplejatele ja investoritele, mille keskmes on kestlikkus, et anda võimalus kaasata uusi koostöövaldkondi ja pakkuda uusi turulepääsu võimalusi, tugevdamaks ELi rolli Pärsia lahe riikide privilegeeritud partnerina. Komisjoni ettepaneku kohaselt peaksid lepingud sisaldama sätteid ainult lepinguosaliste vahelise kaubanduse ja investeeringute kohta. Lepingud peaksid olema laiahaardelised ja terviklikud, vastama täielikult Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitele ning kajastama kohustusi, mille lepinguosalised on võtnud WTO raames. Lepingutega peaks olema ette nähtud kaubavahetuse ja teenustekaubanduse ning välismaiste otseinvesteeringute järkjärguline vastastikune liberaliseerimine. Samuti tuleks komisjoni nägemuse kohaselt lepingutega tunnustada, et kestlik areng on mõlema lepinguosalise kõrgem eesmärk ning et mõlemad lepinguosalised püüavad tagada ja hõlbustada rahvusvaheliste keskkonda ja tööjõudu käsitlevate kokkulepete ja normide täitmist. Enne läbirääkimiste lõppu peaks valmima ka sõltumatu kestlikkushinnang kaubandus- ja investeerimissätete majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete mõjude kohta. Lepingud koosneks mh järgnevatest sisuteemadest: kaubavahetus; päritolureeglid; pettusevastased meetodid; haldusvigade käsitlemine; kaubanduse kaitsemeetmed; tolliküsimused ja kaubanduse lihtsustamine; tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamine; sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed; loomade heaolu; intellektuaalomandiõigused ja 2 geograafilised tähised; konkurents, subsiidiumid ja riigi osalusega ettevõtted; riigihanked; kaubandus ja kestlik areng; teenused ja investeeringud; digikaubandus; kapitali liikumine; energia ja toorained; väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad. Paralleelselt on komisjon ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega alustamas läbirääkimisi individuaalsete strateegiliste partnerluslepete sõlmimiseks, mis sisaldaksid üldisemaid kaubandust puudutavaid sätteid (vastava mandaadi andmine Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud 22.05.2025; EISi toimik 25-0185). Eesmärgid  Ajakohastada ja asendada eelmised, 1989. aasta vabakaubanduslepete läbirääkimisjuhised, mis vaadati läbi 2001. aastal  Tõhustada olemasolevat piirkondlikku ja kahepoolset kaubanduskoostööd  Kaasata kaubanduslepe läbirääkimistes uusi koostöövaldkondi ja pakkuda ELi ettevõtjatele uusi turulepääsu võimalusi  Tugevdada ELi konkurentsivõimet ja majandusjulgeolekut Mõju ja sihtrühm Majandus Ettevõtlus Mõju sihtrühmale: Uute võimaluste loomine Eesti ettevõtjatele eri sektoritest, sealhulgas digikaubandusele, lihtsustades ja parandades ligipääsu Laheriikide turgudele Kaasamine Ettevõtjad ja erialaliidud, sh Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit jt 3 . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Välisministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/25-01073 Resolutsiooni teema: Uued läbirääkimisjuhised vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega Adressaat: Välisministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Soovitus ELi nõukogu otsuseks, mis käsitleb uusi läbirääkimisjuhiseid piirkondliku vabakaubanduslepingu ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu ja vastavalt Araabia Ühendemiraatide, Bahreini Riigi, Katari Riigi, Kuveidi Riigi, Omaani Sultaniriigi ja Saudi Araabia Kuningriigiga, COM(2025) 194. EISi toimiku nr: 25-0216 Tähtaeg: 16.06.2025 Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Välisministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 10.06.2025 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 26.06.2025 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (18.06.2025) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 16.06.2025 Kinnitaja: Nele Grünberg, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 29.05.2025 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201