Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus

MÄÄRUS 29.05.2025 nr 13 Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse rakendusuuringu ja tootearenduse toetuse andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja kord. (2) Määrust ei kohaldata: 1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni varasema otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 3) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel; 4) raskustes olevale ettevõtjale, kes vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 18, välja arvatud iduettevõtja, kes on börsil noteerimata väikeettevõtja viie aasta jooksul alates registreerimisest, kes ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud, kasumit jaotanud ega ole moodustatud ühinemise teel, või kasvuettevõtja, kes on ettevõtja, kelle keskmine aastatootlus on taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul olnud vähemalt 20 protsenti ja kellel oli kolmeaastase perioodi alguses vähemalt kümme töötajat, ning kelle puhul ei arvata aktsia- või osakapitali hulka ülekurssi. (3) Toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt. (4) Haldusaktid toimetatakse elektrooniliselt kätte menetlusosalise elektronposti aadressil.  2 § 2. Riigiabi (1) Toetust antakse riigiabina konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses järgmiselt: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses; 2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses või vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi määruse tähenduses. (2) Üldise grupierandi määrusega kooskõlas antavale abile kohaldatakse üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Vähese tähtsusega abi määrusega kooskõlas antavale abile kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (3) Vähese tähtsusega abi määrusega kooskõlas antud abi ei tohi ületada nimetatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on nimetatud määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. § 3. Toetuse eesmärk ja oodatavad tulemused (1) Toetuse eesmärk on soodustada ettevõtja äriliste eesmärkidega seotud teadus- ja arendustegevust ning seeläbi suurendada ettevõtja uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest saadavat müügitulu. (2) Toetuse andmise tulemusena: 1) kasvab erasektori rahastatud teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, mida arvestatakse protsendina sisemajanduse kogutoodangust; 2) kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate ettevõtjate arv; 3) kasvab ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse töötajate arv; 4) arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või oluliselt muudetud tehnoloogia, protsess, toode või teenus; 5) edeneb ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vaheline teadmussiire; 6) kasvab ettevõtjate immateriaalne põhivara ja selle väärtus intellektuaalomandi kaudu; 7) kasvab Eesti teadus- ja arendusasutuste tulu rakendusuuringute ja tootearenduse teenuste müügist. § 4. Terminid Käesoleva määruse tähenduses: 1) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumidele; 2) partner on juriidiline isik või asutus, kes osaleb projekti toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud; 3) projektiplaan on tegevuskava, mis sisaldab projekti elluviimiseks vajalikke tegevusi, oodatavaid tulemusi ja nende uudsust, turuanalüüsi, turundus- ja tegevusplaani, intellektuaalomandi strateegia kirjeldust ja selle kaitsmise plaani, projekti eelarvet ja selle põhjendust, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi; 4) rakendusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 85 tähenduses esmakordne uuring uue teadmise saamiseks, millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes  3 kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil; 5) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele; 6) teadus- ja arendusasutus on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 83 teadmisi levitav organisatsioon; 7) teadus- ja arendustegevus on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teadusuuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine; 8) tootearendus on tootearendus üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 86 tähenduses; 9) turutingimused on turutingimused üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 39a tähenduses; 10) tõhus koostöö on koostöö üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 90 tähenduses; 11) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele. § 5. Toetuse rakendamine Taotluseid menetleb, taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuseid teeb, toetust maksab, toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise otsuseid teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). § 6. Koostööprojektide tingimused (1) Koostöö raames projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine, partnerile makstava tasu tingimused ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine lepitakse kokku koostöölepingus. Partnerile makstav tasu peab vastama vähemalt partneri tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turutingimustele. (2) Kui toetuse saaja ning teadus- ja arendusasutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja koostöö tingimustest tulenevalt teadus- ja arendusasutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. a teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (2022/C 414/01) punktis 29 nimetatud tingimus. (3) Teadus- ja arendusasutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turutingimustele, kui see tasu võimaldab teadus- ja arendusasutusel kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majanduslikku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks lõikes 2 nimetatud teatise punktis 30 nimetatud tingimus. (4) Kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole selged teadustöö tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused või nende turutingimustele vastav hind, tagab toetuse saaja, et lõikes 3 sätestatud tasu suurus määratakse kulupõhiselt. Koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt teadustöö järel vaatavad pooled tasu suuruse üle ning vajadusel muudavad seda lähtuvalt teadustöö tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigustest ja nende turutingimustele vastavast hinnast. 2. peatükk Toetuse andmise tingimused § 7. Toetatavad tegevused (1) Toetatakse järgmiseid §-s 3 nimetatud eesmärki ja tulemusi saavutada aitavaid tegevusi: 1) rakendusuuring;  4 2) tootearendus; 3) punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse teostatavusuuring üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 87 tähenduses; 4) punktis 1 või 2 nimetatud tegevusega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine. (2) Lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi toetatakse, kui neid tehakse koos rakendusuuringu või tootearendusega. (3) Toetatakse rakendusuuringu ja tootearenduse projekti elluviimist ka tõhusa koostöö raames, kui tõhus koostöö on: 1) üksteisest sõltumatute ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest või 2) ettevõtja ja vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse vahel, kes kannab vähemalt kümme protsenti abikõlblikest kuludest ja kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused. § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, dokumentaalselt tõendatav ja projekti abikõlblikkuse perioodil tehtava toetatava tegevuse käigus tekkinud ning mille on tasunud toetuse saaja või partner. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks. (2) Taotleja ei tohi enne taotluse esitamist alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nimetatud tegevusteks kohustusi. (3) Abikõlblik on § 7 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuseks vajalik kulu: 1) taotleja ja partneri projekti elluviimises osaleva töötaja töötasu, puhkusetasu, seadusest tulenev hüvitis ning töötasult makstav riiklik maks ja makse; 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga, ning tasult makstav riiklik maks ja makse; 3) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepingulise teadusuuringu, teadmise ja patendi kulu ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuse ja muu sarnase teenuse kulu; 4) vahendi ja seadme rentimise ja omandamise kulu; 5) materjali ja tarvikute kulu; 6) taotleja ja partneri projekti elluviimisega otseselt seotud töötaja lähetuse sõidu- ja majutuskulu. (4) Abikõlblik on § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks vajalik patendi ja muu immateriaalse vara, välja arvatud kaubamärgi, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulu. (5) Lõike 3 punktis 4 nimetatud vahendi või seadme rentimise ja ostmise kulu on abikõlblik ulatuses, mil vahendit või seadet kasutatakse projekti tegevuse elluviimiseks. Kui vahend või seade on ostetud ning seda ei kasutata projektis kogu vahendi või seadme kasutusea vältel, on abikõlblik projekti kestusele vastav hea raamatupidamistava kohaselt arvutatud amortisatsioonikulu. (6) Abikõlblik on üksnes pangaülekandega tasutud kulu, välja arvatud amortisatsioonikulu. (7) Abikõlblik ei ole kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud: 1) isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud; 2) projekti partnerite vahel.  5 (8) Käibemaks on mitteabikõlblik. § 9. Toetuse suurus ja osakaal (1) Ühe projekti toetuse suurus võib jääda vahemikku 100 000 kuni kaks miljonit eurot. Enne taotluste vastuvõtmist avaldatakse toetuse summa, mida on võimalik taotleda, või piirmäärad EISi veebilehel. (2) Toetuse maksimaalne osakaal § 7 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud tegevuseks on: 1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on väikeettevõtja; 2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja; 3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on suurettevõtja. (3) Toetuse maksimaalne osakaal § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks on: 1) 45 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on väikeettevõtja; 2) 35 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja; 3) 25 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on suurettevõtja. (4) Toetuse maksimaalne osakaal § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks on: 1) 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 28; 2) 80 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse kooskõlas vähese tähtsusega abi määrusega. (5) Paragrahvi 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuseks on toetuse maksimaalne osakaal 15 protsenti suurem, kui projekt hõlmab tõhusat koostööd ja täidetud on üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 6 punkti b alapunktis i nimetatud tingimus, kuid toetuse osakaal ei ületa 80 protsenti abikõlblikest kuludest. (6) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. (7) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muudest välisvahenditest antud tagastamatut toetust. § 10. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäeval või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval, kuid hiljemalt neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäeva, ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud. (4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist maksimaalselt kuue kuu võrra mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3 sätestatud perioodi kestust. (5) Toetuse saaja peab taotlema projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkata.  6 (6) Projekt lõppeb, kui EIS on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale viimase makse. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine § 11. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Samal toetuse saajal on võimalik jooksvalt taotlemisel toetust saada üks kord kolme kalendriaasta jooksul. (2) EIS kooskõlastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga enne taotluste vastuvõtmise alustamist, kas toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt, toetuste eelarve, taotletava toetuse minimaalse ja maksimaalse summa, vajadusel toetuste andmise valdkonna ning voorupõhise taotlemise korral taotlusvooru avamise ja sulgemise kuupäevad. (3) Voorupõhise taotlemise korral teavitab EIS oma veebilehel hiljemalt 20 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise alustamist vooru avamise ja sulgemise kuupäevast, toetuste eelarvest ning toetuse minimaalsest ja maksimaalsest summast. (4) Jooksva taotlemise korral teavitab EIS oma veebilehel toetuste eelarvest, toetuse minimaalsest ja maksimaalsest summast, rahastamise eelarve jäägist ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisest. § 12. Eelnõustamine (1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima EISis eelnõustamise. Eelnõustamise käigus selgitatakse toetuse andmise aluseid ning juhitakse tähelepanu projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele. (2) Voorupõhise taotlemise korral viiakse eelnõustamise käigus läbi projektiplaani eelhindamine. EIS annab eelhindamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaan vastab § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärgile ja panustab vähemalt kolme § 3 lõikes 2 nimetatud tulemuse saavutamisse. (3) Projektiplaani positiivne eelhinnang ei ole EISile taotluse üle otsustamisel siduv. § 13. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Toetuse taotleja võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing. (2) Partner võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing, muu eraõiguslik juriidiline isik või teadus- ja arendusasutus. (3) Taotleja ja partneri maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või selle tasumine peab olema ajatatud. Ajatamise korral peab võlg olema tasutud ajakava kohaselt. (4) Taotleja ja partner peavad taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajaks olema nõuetekohaselt esitanud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonid ja äriregistrile majandusaasta aruanded. (5) Kui taotleja või partner on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad  7 tagasimaksed olema nõuetekohaselt tasutud. (6) Taotleja ja partneri või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. (7) Taotlejal ja partneril ning nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust. § 14. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama määruses sätestatud nõuetele ning olema esitatud ettenähtud korras ja vormis. (2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1) taotleja nimi ja registrikood ning partneri kaasamisel partneri nimi ja registrikood; 2) teave, kas taotleja on väike-, keskmise suurusega või suurettevõtja; 3) toetuse taotleja ja ettevõtjast partneri teadus- ja arendustegevuse kavandatava investeeringu maht, müügitulu uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest ning ettevõtja teadus- ja arendustöötajate arv taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastal, toetuse taotlemise aastal ja viie aasta jooksul pärast projekti rakendamise lõppu; 4) taotletava toetuse suurus ja projekti eelarve; 5) projekti nimetus, eesmärk ja elluviimise koht; 6) projektiplaan, millele voorupõhise taotlemise korral on antud positiivne eelhinnang; 7) partneri kaasamise korral partneri esindusõigusliku isiku allkirjastatud partneri info vorm; 8) kirjalik kinnitus taotleja ja partneri omafinantseeringu kohta; 9) teave selle kohta, kui taotleja on projektile või projekti osale tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muust riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muudest välisvahenditest; 10) taotleja ja ettevõtjast partneri bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamise kuupäevale eelnenud kvartali lõpu seisuga; 11) volikiri, kui taotleja või partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. § 15. Taotluste menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on: 1) jooksva taotlemise korral 40 tööpäeva taotluse registreerimisest arvates; 2) voorupõhise taotlemise korral 60 tööpäeva taotluste vastuvõtmise lõppemise kuupäevast arvates. (2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest taotlejat teavitatakse. (3) Jooksva taotlemise korral alates hetkest, kui registreeritud taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks toetuste eelarve vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende registreerimise järjekorras. (4) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (5) Taotlus jäetakse rahuldamata seda sisuliselt hindamata, kui: 1) taotleja ei ole lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;  8 2) taotleja, partner või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada; 3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist. § 16. Taotluste valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele – hinnatakse projekti mõju Eesti ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse investeeringute suurusele, projekti mõju taotleja ja projekti mõju valdkondlikule arengule rahvusvahelises võrdluses ja projektiga seotud väärtusahelatele, projekti mõju valdkondade-ülesele koostööle, projekti mõju teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse fookusvaldkondade (edaspidi TAIE fookusvaldkonnad) eesmärkide täitmisesse – 20 protsenti koondhindest; 2) projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime projekti tulemusi majanduslikult rakendada – hinnatakse projekti mõju ettevõtja lisandväärtuse kasvule, projekti majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projektiga kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimet äriplaani ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt rakendada ning taotleja võimet rahastada projekti tulemuste rakendamist – 45 protsenti koondhindest; 3) projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus – hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti metoodikat ja teostatavust, uuringut tegeva meeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse alaseid teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja läbimõeldust, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu ning projekti eelarve põhjendatust – 35 protsenti koondhindest; 4) EISi sõnastatav võimalik lisakriteerium lähtuvalt riigi prioriteetsetest eesmärkidest – kuni 10 protsenti koondhindest. (2) TAIE fookusvaldkonnad on Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil protokollilise otsusega heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas aastateks 2021–2035“ nimetatud ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga valdkonnad, milleks on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervishoiutehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energeetikalahendused. (3) Taotlusi hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel skaalal 0–4 punkti, millest 0 punkti on mitterahuldav ja 4 punkti suurepärane. (4) Taotlust hinnatakse punktides väljendatud koondhindega, mis kujuneb lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel antud punktide kaalutud keskmisest. (5) Enne taotluste vastuvõtmise alustamist kooskõlastab EIS taotluste hindamise juhendi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. § 17. Taotluste hindamine (1) Taotlusi hindavad EISi kaasatud eksperdid ning vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule EISi moodustatud hindamiskomisjon.  9 (2) Eksperdid ja hindamiskomisjoni liikmed peavad olema taotlejatest sõltumatud ja erapooletud. Kui ekspert või hindamiskomisjoni liige on seotud taotluse ettevalmistamisega või taotleja või partneriga, kohustub ta teavitama EISi huvide konfliktist ning ennast hindamiselt viivitamatult taandama. (3) Kui jooksva taotlemise korral ekspertide antud punktid erinevad vähemalt ühes § 16 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumis kaks või enam punkti ja mille kaalutud keskmised punktid on samad või ületavad § 18 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud punkte, hindab taotlust hindamiskomisjon, kellel on õigus ekspertide antud kaalutud keskmisi punkte muuta. (4) Kui voorupõhise taotlemise korral on ekspertide § 16 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumides antud punktid samad või kõrgemad § 18 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud punktidest, hindab taotlust täiendavalt hindamiskomisjon, kellel on õigus ekspertide antud kaalutud keskmisi punkte muuta. (5) Voorupõhise taotlemise korral reastab EIS taotlused paremusjärjestuse saamiseks hindamiskomisjoni antud koondhinnete põhjal pingeritta alates kõrgeima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhindega taotlustest saab pingereas kõrgema koha taotlus, milles taotletakse väiksemat toetust. (6) Lisaks taotluste hindamisele on hindamiskomisjonil õigus teha ettepanekuid osaliseks või kõrvaltingimusega taotluse rahuldamiseks. (7) EIS avaldab hindamiskomisjoni koosseisu oma veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse enne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. § 18. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotlus rahuldatakse kõikide järgmiste nõuete täitmisel: 1) taotleja, partner ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele; 2) taotlust on hinnatud § 16 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud hindamiskriteeriumides vähemalt 2 punktiga; 3) taotlust on hinnatud § 16 lõike 1 punktis 2 sätestatud hindamiskriteeriumis vähemalt 2,5 punktiga; 4) taotlust on hinnatud koondhindega vähemalt 2,5 punkti. (2) Voorupõhise taotlemise korral rahuldatakse taotlused vastavalt pingereale kuni toetuste eelarve ammendumiseni. (3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse: 1) toetuse saaja ja partneri kaasamisel partneri nimi, registrikood ning projekti nimetus; 2) projekti kogumaksumus, toetuse suurus ja omafinantseeringu määr; 3) projekti abikõlblikkuse periood; 4) projekti elluviimise tingimused; 5) aruandlusperioodid ning aruannete esitamise tähtajad ja kord; 6) toetuse maksmise tingimused; 7) toetuse saaja õigused ja kohustused; 8) asjaolu, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi viitega riigiabi andmist reguleeriva õigusakti artiklile. (4) Taotlus jäetakse rahuldamata vähemalt ühe järgmise asjaolu esinemisel:  10 1) taotleja, taotlus või partner ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele; 2) eksperdid on taotlust hinnanud lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud punktidest madalamalt ning taotluse koondhinne on väiksem kui 2,5 punkti; 3) taotlust ei ole võimalik rahuldada toetuste eelarve ammendumise tõttu ega osaliselt rahuldada; 4) taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist. § 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel: 1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 2) taotletav toetuse summa ületab toetuste eelarve vaba jääki. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus EISi ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks. Taotluse osalisel rahuldamisel peab projekti eesmärk olema saavutatav. Kui taotleja EISi ettepanekuga ei nõustu, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui taotleja peab esitama lisadokumente või tegema lisatoiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetusele. Õigus toetusele tekib toetuse saajal pärast seda, kui EIS on kõrvaltingimuse nõuetekohase täitmise tuvastanud. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudab EIS omal algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja haldusakti muutmist taotlemata muuta, kui muudatus on seotud eelarveridade vaheliste tõstetega ning eri liiki riigiabi summad ega abi osakaalud ei muutu ja EIS on nimetatud muudatuse kooskõlastanud. EIS otsustab muudatuse kooskõlastamise kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (3) Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollib EIS muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, hindab muudatuste mõju § 16 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel eksperte või hindamiskomisjoni. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (5) EISil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 1 nimetatud juhul muudatuse kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele või projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil. (6) EISil on õigus taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata;  11 3) toetuse saaja ei täida kõrvaltingimust; 4) taotlust toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 6) toetuse saaja ei ole aruandlusperioodi jooksul planeeritud tegevusi ellu viinud ja ei ole saavutanud oodatud tulemusi. (7) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamisel vastavalt tagasinõudmisele otsusele tagasi maksta. 4. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmine § 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab vahe- ja lõpparuande. Aruannete vormid avaldab EIS oma veebilehel. (2) Aruandlusperioodi kestus on kuus kuud. (3) Vahearuanne sisaldab ellu viidud tegevuste kirjeldust võrrelduna projekti taotluses märgituga. EISi nõudmisel esitatakse vahearuandega järgmise aruandlusperioodi tegevuskava. (4) Lõpparuanne sisaldab kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti tulemuste saavutamise kohta ning teavet intellektuaalomandi kasutamise, patenditaotluste ja publikatsioonide kohta. (5) EIS võib vahe- ja lõpparuande läbivaatamisel kaasata hindamiskomisjoni või eksperte. (6) EIS kinnitab aruande või lükkab selle tagasi 42 tööpäeva jooksul arvates aruande registreerimisest. (7) Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vaheline aeg või projekti kestus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne. § 22. Toetuse maksmine (1) Toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine ja abikõlblike kulude tegemine. (2) Toetust makstakse toetuse saajale tema esitatud maksetaotluse alusel. Koos maksetaotlusega esitab toetuse saaja tekkinud abikõlblike kulude loetelu. Maksetaotlus esitatakse EISile koos vahe- või lõpparuandega. (3) Toetuse saajal on õigus taotleda toetuse ettemakset kuue kuu prognoositud rahavajaduse ulatuses. Ettemakse tehakse kümne tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist. Ettemakse suurus on kuni 30 protsenti toetuse summast. Toetuse saaja tõendab EISile ühe aasta jooksul ettemakse tegemisest, et ettemakse on abikõlblike kulude katmiseks ära kasutatud. Järgmise ettemakse saamiseks tõendab toetuse saaja, et eelmisest ettemaksest kasutatud vähemalt 70 protsenti. (4) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakset ei tehta ettemaksena.  12 (5) EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui: 1) esitatud kulu ei vasta taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele, abikõlblikkuse nõuetele või projekti eesmärgile; 2) tegevus ei ole toetatav või tegevuse elluviimine on tõendamata; 3) EIS on jätnud vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata; 4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud; 5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või toetuse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) toetuse saaja majanduslik olukord on niivõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti tegevuste elluviimine on ohustatud; 7) toetuse saaja ei täida § 23 lõike 2 punktis 6 sätestatud kohustust. (6) EIS võib peatada toetuse maksed kuni tagasimaksmisele kuuluva toetuse täieliku tagasimaksmiseni. (7) Välisriigi registris registreeritud partneri kulude tõendamiseks esitab toetuse saaja EISile partneri kulude abikõlblikkuse auditiaruande, mille on teinud partneri asukoha riigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor ja milles on sätestatud, et partneri kulud on kooskõlas üldise grupierandi määrusega või vähese tähtsusega abi määrusega, käesoleva määrusega ning asukohariigi õigusaktide ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga. 5. peatükk Toetuse saaja, partneri ning EISi õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine § 23. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada EISilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja ning partneri kohustustega. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) viima projekti nõuetekohaselt ellu; 2) kasutama toetust vastavalt taotlusele ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 3) teavitama EISi kirjalikult, kui muutub toetuse saaja oluliste otsuste tegemise õigust omav osanik või aktsionär või juhtorgani liige, seda ka juhul, kui muudatused nähtuvad äriregistrist; 4) esitama EISile teadusasutusega ja partneritega sõlmitud § 6 lõikes 1 sätestatud koostöölepingu; 5) viivitamata kirjalikult teavitama EISist kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, projekti tulemuste saavutamist või projekti tegevustega jätkamist; 6) olema täitnud riiklike maksude ja maksete tasumise kohustuse nii, et maksu- ja maksevõlg ei tohi olla suurem kui 100 eurot või selle tasumise ajatamisel järgima ajatamiskava. (3) Toetuse saaja ja partner on kohustatud: 1) tagama, et raamatupidamises on projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 2) esitama EISile nõutud teabe ning dokumendid kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates; 3) võimaldama kontrolli teostavale isikule juurdepääsu projekti elluviimisega seotud ruumidesse ja territooriumile, mida toetuse saaja või partner kasutab; 4) osutama auditi ja kontrolli läbiviimiseks igakülgset abi; 5) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 6) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid;  13 7) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. § 24. EISi õigused ja kohustused (1) EISil on õigus: 1) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja - dokumentide esitamist; 2) teha toetuse saaja ja partneri juures kuludokumentide ja projekti tegevuste kontrolli, selleks viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ja territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale. (2) EIS on kohustatud: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel kättesaadavaks; 2) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 3) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse; 4) kontrollima projekti elluviimist; 5) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud teavet koos vajalike lisadokumentidega kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsusest arvates; 6) koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teavet toetusmeetme jooksva rakendamise kohta; 7) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määruse rakendamisel tekkinud takistustest; 8) tagama riigiabi ja vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. § 25. Toetuse tagastamine (1) EIS teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse kohaselt, kui: 1) kulu ei ole abikõlblik; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses või toetuse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (2) Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada samas projektis maksmisele kuuluva toetusega. (4) Toetuse tagasimaksmist võib EIS toetuse saaja taotlusel ajatada kuni 12 kuuks. Toetuse saaja põhistatud taotlusel võib EIS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kooskõlastatult määrata ka pikema tagasimaksmise tähtaja. (5) Ajatamiseks esitab toetuse saaja EISile taotluse, milles on ajatamisvajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksekava. EISi nõudmisel esitab toetuse saaja majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid. (6) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb EISi otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega  14 pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (7) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. (8) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul pärast toetuse saaja viimase kohustuse täitmist. (9) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-st 42, kui Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti. (10) Ebaseadusliku, väärkasutatud riigiabi, ka vähese tähtsusega abi andmise korral, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  14.05.2025 Majandus- ja tööstusministri määruse „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Majandus- ja tööstusministri määrus „Rakendusuuringute ja tootearenduse toetus“ (edaspidi määrus) kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Määrus on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–20351 (edaspidi TAIE arengukava) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja TAIE arengukava alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ täitmisele. Eesti ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) investeeringud on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud, ulatudes aastal 2023 1,08%ni sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Samas on saavutatud tulemus peaaegu poole väiksem seatud eesmärgist ja jääb veel üle kahe korra alla Euroopa Liidu eesrindlikele innovatsiooniriikidele. Ettevõtjate TA investeeringute kasvu eeltingimus on ettevõtjate huvi ja võimekus TA-d teha ja äriliselt rakendada. Ettevõtjate huvi ja võimekus sõltuvad esmajoones sellest, kas nad näevad rakendusuuringutes viisi või vahendit, kuidas oma ettevõtte tulu ja äri kasvatada, ning sellest, kas neil on rakendusuuringute tegemiseks piisavalt ressurssi, sealhulgas teadmisi, oskusi, inimesi, aparatuuri ja raha, või oskusi ressurssi kaasata. Samas on oluline mõista, et TA on riskantne, sest üks TA tunnuseid on ettemääramatus. Seetõttu on asjakohane, et riik aitab ettevõtjatel turutõrkeid lahendada ja riske maandada, arvestades, et kõik projektid ei pruugi õnnestuda. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on toetanud ettevõtjate rakendusuuringuid alates 2020. aasta lõpust, mil väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29. detsembri 2020. a määrusega nr 97 „Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine“2 alustati toetuse andmist. See oli mõeldud piloodina ning selleks kasutati aastatel 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendeid. Alates 2022. aastast toetatakse ettevõtjate rakendusuuringuid riigieelarvest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“3 alusel. Määruste alusel elluviidavast tegevusest on kujunenud lühikese ajaga kõige olulisem Eesti ettevõtjate TA toetamise instrument: rahastatud on ligi 200 projekti, projektide kogusumma ületab 200 miljonit eurot ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) rakendusuuringute osakonna eksperdid on nõustanud ligi 1000 ettevõtjat. Kõnesoleva määruse koostamise vajadus tuleneb ennekõike kolmest põhjusest. Esiteks, 2022. aastal kehtestatud määrust on neli korda muudetud, mistõttu märkimisväärsed 1 TAIE arengukava 2 RT I, 30.12.2020, 14 3 RT I, 24.03.2022, 8 lisamuudatused viiksid olukorrani, kus määrus ei pruugi olla enam selgelt ja üheselt mõistetav. Teiseks, 2022. aasta määruse alusel sätestatud tegevustest kahe kohta (ettevõtjale TA teenuseid pakkuva TA taristu investeeringute teostamine ja IPCEI projekti elluviimine) ei ole plaanis uusi voore välja kuulutada. Kolmandaks, võrreldes 2022. aasta määrusega on kõnesoleva määrusega plaanis rakendada uut aruandluse ja toetuse maksmise süsteemi, mille saab kehtestada vaid uutele projektidele. Seega, sellise muudatuse tegemine 2022. aastal kehtestatud määruses tähendaks kahe paralleelse aruandluse ja maksete korralduse sätestamist ühes määruses. Määruse keskseks osaks jääb ettevõtjate rakendusuuringute ning tootearendusprojektide toetamine ning sellega seotud teostatavusuuringute tegemine või intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine. Määrust rakendatakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. aasta käskkirja nr 98 „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi toetamine“ kaasabil. See programm pakub ettevõtjatele tuge rakendusuuringute projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel, sealhulgas rakendusuuringuteks Eesti ja rahvusvaheliste partnerite leidmisel, intellektuaalomandi ja tehnoloogilistes küsimustes. Eelnõu otsene sihtrühm on Eesti äriregistrisse kantud ettevõtjad, kelle äriline edukus sõltub sellest, et nende tooted, teenused ja tehnoloogia oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, ja kes vajavad tuge, sealhulgas teenuseid ja rahalist toetust rakendusuuringute ja tootearendusprojektide elluviimisel. Tegevuse kaudne sihtrühm on ettevõtjatele TA teenuste pakkujad, kelleks on teadus- ja arendusasutused (edaspidi TA asutused), ettevõtjad, ülikoolid ja seal tegutsevad tehnoloogiasiirde grupid, tehnoloogiaarenduskeskused, inseneribürood ja muud tehnoloogiaalast arendusteenust pakkuvad organisatsioonid. Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja, partneri ja toetuse saaja kohustused ning EISi õigused ja kohustused. Tegevusi rahastatakse nii jooksva avatud taotlemise kui ka taotlusvoorude kaudu. Toetust on kavandatud anda üle Eesti ning tõhusa koostöö raames on võimalikud ka TA projektid kahe Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjate või liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ettevõtjate vahel. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna arendusvaldkonna juht Mikk Vahtrus ([email protected], 625 6398). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], 639 7652) ning EISi Sihtasutuse vanemjurist Terje Kleemann ([email protected], 627 9340). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetuse andmise tingimused; 3) toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine; 4) aruannete esitamine ja toetuse maksmine; 5) toetuse saaja, partneri ning EISi õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu § 1 kehtestab määruse eelnõu kohaldamisala. Eelnõus sätestatakse ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse ning nendega seotud tegevuste toetuse andmise tingimused ja kord. Lõikes 2 sätestatakse riigiabi regulatsioonist lähtuvad tingimused, millal määrust ei kohaldata. Punktis 4 kehtestatakse, et määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 18, mis kirjeldab raskuses oleva ettevõtja tunnuseid. Ühtlasi selgitatakse, et raskustes oleva ettevõtja puhul ei arvestata börsil noteerimata väikeettevõtja viie aasta jooksul alates registreerimisest, kes ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud, kasumit jaotanud ega ole moodustatud ühinemise teel (iduettevõtja), või ettevõtja, kelle keskmine aastatootlus on taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul olnud vähemalt 20 protsenti ja kellel oli kolmeaastase perioodi alguses vähemalt kümme töötaja ( kasvuettevõtja) korral aktsia- või osakapitali hulka ülekurssi, võimaldades seega teha määruse idu- ja kasvuettevõtjatele erandi raskustes ettevõtja määratlemisel. Lõige 3 sätestab, et toetusega seotud teave ja dokumendid esitatakse struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu. Lõike 4 kohaselt toimetatakse haldusaktid kätte toetuse saaja e-posti aadressile, st selle kaudu toimetatakse kätte nt taotluse suhtes tehtud otsus, toetuse tagasinõudmise otsus jm haldusaktid. Eelnõu §-s 2 sätestatakse riigiabi reeglid, mida toetuse andmisel järgitakse, sealhulgas riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määrusega antav toetus võib olla kas riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks4 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), tähenduses või vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 15.12.2023)5 (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), tähenduses. Eelnõu § 3 määrab kindlaks toetuse andmise eesmärgi ja tulemused. Toetuse eesmärk on soodustada ettevõtja vajadustest lähtuvat ja äriliste eesmärkidega seotud TA-d ning seeläbi suurendada ettevõtjate uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest saadavat müügitulu. Oluline on just ettevõtja vajadustest lähtuv ja äriliste eesmärkidega seotud TA, sest projektide puhul hinnatakse arendatavate tehnoloogiate, toodete või teenuste ärilist potentsiaali ning ettevõtja võimekust viia arendustöö lõpuni ning tooted ja teenused turule. Eelnõu §-s 4 on määruses läbivalt kasutatavad terminid. Määruses on lahti seletatud 11 terminit, mis on vajalikud määruse rakendamiseks. Esitatud terminite defineerimisel on lähtutud üldisest grupierandi määrusest ning Frascatti käsiraamatust. Samas on termineid täpsustatud ja kitsendatud. Näiteks on üldises grupierandi määruses defineeritud rakendusuuring järgmiselt – rakendusuuring on kavandatud uuringud 4 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 5 Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831 või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuring hõlmab vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine. See sõnastus defineerib ainult rakendusuuringu tehnoloogilise sisu. Eelnõu on suunatud ettevõtjatele ja rakendusuuringute abil nende majandustulemuste parandamisele. Seetõttu on rakendusuuringute terminit kitsendatud. Määrusega toetatakse neid rakendusuuringuprojekte, mis vastavad eespool nimetatud tehnoloogilistele parameetritele ning millel on kindel praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes kasutab uut teadmist ärilisel eesmärgil. Eelnõu § 5 kehtestab, et toetuse taotlusi menetleb, haldusakte annab ning väljamakseid ja järelevalvet teeb EIS. Eelnõu §-s 6 on koostööprojektide elluviimise tingimused. Koostööprojektide tingimused lähtuvad komisjoni 28. oktooberi 2022. a teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (2022/C 414/01)6 sätetest, mille järgimisel ei saa ettevõtja kaudset riigiabi. Koostöö raames projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine lepitakse kokku pooltevahelises koostöölepingus. Koostööprojektid on kõik projektid, mida kavandavad, viivad ellu ja mille tulemusi, mis vastavad nende panusele projektis, jagavad partnerid ühiselt. Eelnimetatud nõude järgimine on oluline selleks, et toetuse saaja ja partnerid ei saaks soodsate koostöötingimuste tõttu teadus- ja arendusasutuste kaudu kaudset riigiabi. See nõue võimaldab ühtlasi toetuse saajal, partneril ning teadus- ja arendusasutusel leppida omavahel kokku, kas viimane panustab projekti: a) lepinguliste teadusteenuste osutamise ning teadusuuringute teostamise kaudu, mille puhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.1, või b) koostöö kaudu, mille puhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.2 ning teadus- ja arendusasutuse kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Juhul kui toetuse saaja ja TA asutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja soodsate koostöötingimuste tõttu teadusasutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) osalev toetuse saaja ja partnerid kannavad kõik projekti kulud; 2) koostööprojekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt levitada, või kui TA asutuse tegevuse tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused antakse TA asutusele täielikult üle; 3) kõik koostööprojekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud kasutusõigused jagatakse poolte vahel viisil, mis kajastab asjakohaselt nende tegevusi, sissemakseid ja huve; 4) TA asutusele makstakse tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu, kui teadusasutus annab nimetatud intellektuaalomandi õigused üle või võimaldab projektis osalevale toetuse saajale või ettevõtjast partnerile neile juurdepääsu. TA asutusele makstavast tasust võib maha arvata osaleva toetuse saaja või ettevõtjast partneri poolt teaduspartneri nimetatud projektis teostatud tegevuse kulude katteks tehtud rahalise või mitterahalise sissemakse väärtuse absoluutsumma. 6 Komisjoni Teatis: Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik 2022/C 414/01 Lisaks tuleb märkida, et TA asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab TA asutusel kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) tasu suurus on kindlaks määratud konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena; 2) sõltumatu ekspert kinnitab oma hinnangu põhjal, et tasu suurus on vähemalt võrdne turuhinnaga; 3) TA asutus tõendab, et ta on pidanud tasu üle turutingimustel läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimise hetkel maksimaalse majandusliku kasu saamiseks, võttes samal ajal arvesse oma põhikirjalisi eesmärke; 4) juhtudel, kus koostööleping annab koostööprojektis osalevale toetuse saajale või partnerile koostööprojektis osaleva TA asutuse tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi õiguste suhtes eesõiguse, on TA asutusel õigus küsida kolmandatelt isikutelt pakkumisi ja koostööprojektis osalev toetuse saaja või partner peab kolmandalt isikult soodsama pakkumise saamise korral makstavat tasu vastavalt suurendama. Kuna TA on oma loomult esmakordne, siis paljudel juhtudel ei ole võimalik enne TA algust lõpulikult määrata selle tulemusel tekkivaid intellektuaalomandi õigusi või nende turuhinda. Sellisel juhul peab partnerite vahel enne TA algust sõlmitud koostööleping sisaldama punkte, mille kohaselt on võimalik teistele partneritele makstava tasu suurus üle vaadata. Tasu ülevaatamisel tuleb lähtuda tekkinud intellektuaalomandi õigustest ja nende turuhinnast. 2. peatükk Toetuse andmise tingimused Eelnõu §-s 7 on sõnastatud määruse kaudu toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada määruse §-s 3 märgitud eesmärke ja tulemusi. Määruse alusel toetatakse rakendusuuringute, tootearenduse ja sellega seotud teostatavusuuringu tegemist või arendustegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemist. Eelnõus on rakendusuuringute termin defineeritud teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku kohaselt. Ettevõtjad saavad oma arendustöö tehnoloogilise taseme hindamiseks kasutada tehnoloogilise valmiduse tasemete skaalat. Siinkohal tuleb rõhutada, et lähtudes nii valdkondlikest eripäradest kui ka asjaolust, et arendustöö on alati millegi uue või uutmoodi tegemine, määrab projekti tegevuste lõpliku tehnoloogilise taseme valdkondlik ekspertiis. Rakendusuuringu ja tootearenduse tegevused paigutuvad tehnoloogilise valmiduse tasemete skaalal vahemikku 3–7. Teostatavusuuring on planeeritava rakendusuuringu- või tootearendusprojekti potentsiaali hindamine ja analüüs üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 87 tähenduses. Teostatavusuuringu eesmärk on saada kindlust, kas planeeritav TA on tehnoloogiliselt teostatav ja selle tulemused äriliselt rakendatavad. Teostatavusuuringu käigus tehakse objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning selgitatakse välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated. Rakendusuuringud ja tootearendus on pikaajalised ja kallid tegevused. Seetõttu on oluline, et neid ellu viivad projektid oleksid tehnoloogiliselt hästi ette valmistatud. Lisaks vajab ettevõtja enne projekti algust teadmist, kas ja mil määral on arendustöö käigus valmiv uus toode, teenus, protsess või tehnoloogia majanduslikult tasuv ja turul konkurentsivõimeline, et selle teadmise põhjal otsustada, kas rakendusuuringu või tootearendusprojekti elluviimine on põhjendatud või mitte. Teisisõnu, kui eeluuringu tulemusel selgub, et projekt on tehnoloogiliselt teostamatu või projekti tulemusel puudub äriline väljund, saab selle teadmise alusel otsustada, et projekt ja sellega seotud investeeringud tuleb jätta tegemata. Intellektuaalomandi esmakaitse tegevuseks saab toetust taotleda vaid juhul, kui projekt hõlmab ka kas rakendusuuringut või tootearendust. Määruse alusel ei rahastata eraldi intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisega seotud tegevusi. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul on intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks võimalik anda toetust kas vähese tähtsusega abina või üldise grupierandi määruse artikli 28 alusel. Suurettevõtjate puhul toetatakse intellektuaalomandi esmakaitsega seotud tegevusi vaid vähese tähtsusega abina. Lõige 3 sätestab lisaks, et tootearenduse või rakendusuuringu projekte saab ellu viia ka tõhusa koostöö raames, tuues välja tingimused, millal projekt hõlmab tõhusat koostööd. Tõhus koostöö on üks koostööprojektide elluviimise võimalus ja sellest lähtudes tuleb tõhusa koostöö tegemisel järgida sätestatud tingimusi. Tõhusa koostöö puhul, kus projekti elluviimises ja selle tulemuste rakendamises osaleb rohkem partnereid, sealhulgas väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, ja tehakse võrdväärsete partneritena kas rahvusvahelist või teadusasutuste koostööd, on projekti tulemusi rakendavate eri partnerite kaudu projekti mõju suurem kui ühe ettevõtja projektil. Tõhusa koostöö toetamise tingimused lähtuvad üldisest grupierandi määrusest. Eelnõu §-s 8 määratakse kindlaks määruse abikõlblikud kulud ja nendega seonduvad tingimused. Abikõlblike kulude valimisel on lähtutud üldise grupierandi määruse tingimustest, kitsendades ja täpsustades neid tingimusi. Lõikes 3 nimetatud rakendusuuringute, tootearenduse ja neid ettevalmistavate teostatavusuuringute projektide kulud peavad vastama üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 sätestatud tingimustele. Eelnõuga on sätestatud kõik määruse abikõlblikud kulud. Kulud, mida pole määruses nimetatud, on mitteabikõlblikud. Sellest põhimõttest lähtudes pole määruses eraldi sättena mitteabikõlblikke kulusid esile toodud, välja arvatud lõikes 8 mitteabikõlbliku kuluna nimetatud käibemaks. Lõikest 5 lähtuvalt on abikõlblik projekti tegevuse elluviimisel kasutatava vahendi või seadme rentimise kulu ning ostmise kulu ulatuses, milles vahendit või seadet kasutatakse projekti tegevuse elluviimisel. Osta või rentida võib nii vahendi kui seadme või ainult ühe neist. Kui vahend või seade on ostetud, kuid nende kasutusiga on ajaliselt pikem kui aeg, mil neid kasutatakse projekti elluviimisel, siis on abikõlblik ainult vahendilt või seadmelt arvestatud amortisatsioonikulu vastavalt projekti abikõlblikkuse perioodile, mitte nende ostusumma. Läbipaistvuse suurendamiseks ja menetluse, sealhulgas järelkontrolli lihtsustamiseks peavad kõik abikõlblikud kulud olema tasutud pangaülekandega. Viimati nimetatud nõue ei kehti amortisatsioonikulude kohta. Amortisatsioonikulude puhul tuleb lähtuda üldises grupierandi määruses sätestatud tingimustest ja raamatupidamise heast tavast. Eelnõu § 9 näeb ette toetatavate tegevuste toetuse suuruse ja osakaalu projekti maksumusest ning sellega seotud tingimused. Projekti jaoks on üldse võimalik taotleda toetust vähemalt 100 000 eurot ja maksimaalselt kaks miljonit eurot. Enne taotluste vastuvõtmise alustamist avaldab EIS veebilehel, millises summas toetust või millistes piirmäärades on võimalik kas jooksvalt või voorupõhiselt taotleda. Selline lähenemine võimaldab korraldada suunatud taotlusvoore, mis lähtuvad projektide valdkondlikest eripäradest. Lõigetes 2–5 on sätestatud toetatavate tegevuste toetuse määrad lähtuvalt toetuse saaja ja partneri tüübist ja suurusest, projekti raames toetatavatest tegevustest ning nendega seotud riigiabi tingimustest. Kõrgeimat toetuse määra rakendatakse tõhusa koostöö projektile, kus väikeettevõtja toetuse osakaal on 80 protsenti. Ühtlasi sätestatakse, et omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata, ning omafinantseeringuna ei tohi kasutada teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi. Toetuste alla ei kuulu auhinnad või muu rahaline tugi, mille eest ei oodata vastutasuks mingit väärtust. Eelnõu § 10 kehtestab projektide abikõlblikkuse perioodi pikkuse. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning millal tehakse projekti elluviimiseks vajalikud kulud. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Olulise kitsendusena on lisatud, et projekti abikõlblikkuse periood algab hiljemalt neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäeva. Sätte eesmärk on ära hoida olukorda, kus projekti tegevuste algust lükatakse korduvalt edasi ning seetõttu pole võimalik riigieelarvest eraldatud vahendeid kasutusele võtta. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu §-s 11 on toetuse taotlemise tingimused. Lõikega 1 kehtestatakse, et toetust saab taotleda kas jooksvalt või voorupõhiselt. Toetuse taotlemise viis sõltub rahastatavast tegevusest, ettevõtjate prognoositavast huvist ja sellega seotud nõudlusest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eraldatud eelarve mahust ja sellele seatud tingimustest. Juhul kui prognoositav ettevõtjate huvi ja võime mingit tegevust ellu viia ületab eelarvelisi võimalusi, korraldatakse kõikidele ettevõtjatele võrdsete võimaluste loomiseks taotlemine voorudena. Jooksvat taotlemist rakendatakse eelkõige väikese rahalise mahuga ja kiireloomuliste projektide rahastamiseks. Voorupõhine taotlemine koos sinna esitatud projektide menetlemise ja hindamisega, samal ajal kui projektid üksteisega konkureerivad, on ajamahukas. Väiksema mahuga projektid võivad pikas menetlusprotsessis oma päevakajalisuse kaotada. Samas on kõnesolev määrus mõeldud ennekõike suure mahu ja suure tehnoloogilise riskiga ning ärilisest vajadusest lähtuvate rakendusuuringute ja nendega seotud tootearendusprojektide rahastamiseks. Seetõttu seatakse määrusega piirang, et ettevõtja saab taotleda jooksvalt toetust üks kord kolme kalendriaasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast. Potentsiaalne taotleja saab teavet võimaliku toetuse summa, taotluste vastuvõtmise perioodi või alguskuupäeva, üldisest toetuste eelarvest EISi veebilehelt. Eelnõu §-s 12 sõnastatakse eelnõustamise tingimused. Eelnõuga nähakse ette, et taotleja peab enne taotluse esitamist läbima eelnõustamise. Eelnõustamise eesmärk on aidata taotlejal projekti taotluse esitamiseks ette valmistada. Eelnõustamise käigus tutvustatakse toetuse saamise aluseid, juhitakse tähelepanu projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning antakse soovitusi ja tehakse ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Eelnõustamine muudab toetuse taotlemise lihtsamaks ja toob kaasa vähem bürokraatiat nii ettevõtjale kui ka EISile. Eelnõustamise käigus vaadatakse, kas plaanitavad tegevused on hinnanguliselt teostatavad ja tulemused saavutatavad. Eelnõustamise läbimine iseenesest ei anna taotlejale eelist taotluste hindamisel ning eelnõustamisel antud seisukohad ja arvamused ei ole EISile hilisemas menetluses siduvad. Voorulise taotlemise korral viib EIS läbi eelhindamise ning annab projektiplaanile eelhinnangu. Positiivne eelhinnang antakse juhul kui projektiplaan aitab kaasa meetme eesmärgi täitmisele. Juhul kui selgub, et esitatud projektiplaan ei võimalda saavutada meetme eesmärke, näiteks on projektiplaanis märkimisväärsed puudused projekti teostatavuses, mis ei võimalda projekti käigus uudset tehnoloogiat, toodet või teenust arendada, positiivset eelhinnangut ei anta. Eelhinnangu andmisse võib EIS kaasata eksperte, kes annavad projektile tehnoloogilise hinnangu. Jooksva taotlemise korral on eelnõustamine kohustuslik, kuid eelhinnangut ei anta. Eelnõu §-s 13 esitatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Vastavalt eelnõu tingimustele saab toetuse taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing. Taotlejal on õigus projekti elluviimisesse kaasata ka partnereid, kelleks saavad olla äriühingud, muud eraõiguslikud juriidilised isikud või TA asutused. Vähese tähtsusega abi arvestust peetakse abi saaja kohta, mis tähendab seda, et taotlejale ja partneritele kõigi erinevate meetmete kaudu antud vähese tähtsusega abi peab vastama kumuleerimisreeglitele. Sealjuures on oluline jälgida piiranguid, mis kehtivad kontserni kuuluvatele partneritele vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhete korral. Vähese tähtsusega abi ei tohi ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära 300 000 eurot. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Eelnõu §-s 14 sätestatakse nõuded taotlusele. Taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele ja olema esitatud ettenähtud korras ja vormis. Taotlus peab muu hulgas sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas planeeritavad tegevused panustavad kõnesolevas määruses toodud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse. Seejuures kehtib nõue taotleja ja ettevõtjast partneri kohta, sest määruse eesmärk on edendada ärilisel eesmärgil läbiviidavat TA-d (iseloomustab TA investeeringud ja TA töötajate arv) ja selle tulemusel loodud tehnoloogia, toote või teenusest tulenev müügitulu kasv. Vastavat infot kasutatakse projekti hindamisel – projekti mõju toetuse eesmärkidele, projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja äriplaani asjakohasus. Kasumitaotluseta partneri puhul ei ole vastavat info vaja, sest tema eesmärk ei ole loodud tehnoloogialt, tootelt või teenuselt teenida kasumit. Partneri info vormi kehtestab EIS ja peab sisaldama järgmist infot: partneri nimi; registrikood; käibemaksukohustuslase number; teave, kas partner on riigihankekohuslane; teave, kas taotleja on väike-, keskmise suurusega või suurettevõtja; partneri kontaktandmed; partneri esindusõigusliku isiku andmed; partneri projektijuhi andmed; partneri roll projektis; partneri rahaline panus projektis; teave, kas partner saab projektist majanduslikku kasu. Juhul kui tegu on ettevõtjast partneriga, siis tuleb lisada partneri aktsionärid või osanikud ning partneri kontserni liikmete skeem, juhul kui partneri on ema- või tütarettevõtteid ning andmed ei ole Äriregistrist kättesaadavad. Taotluse osa on ka taotleja projektiplaan, milles esitatakse ülevaade tellitavate/tehtavate rakendusuuringute ja/või tootearenduse mahust ja sisust. Projektiplaan sisaldab tegevuskava, kus on kirjeldatud rakendusuuringu või tootearenduse põhieesmärgid, uuringu teaduslik uudsus, peamised meetodid, eeldatavad tulemused ja nende rakendamine. Projektiplaanis peab olema toodud info uuringu tegijate kohta ning juhul kui uuring tellitakse teenusena, uuringut tegeva TA partneri uurimisrühma või teadlaste ja insenertehniliste töötajate kohta ja neile koostööst tekkiv lisaväärtus. Lisaks kuulub projektiplaani juurde taotleja äriplaan vastavalt EISi kehtestatud näidisele rakendusuuringu või tootearenduse tulemuste kasutamise kohta. Eelnõu §-s 15 on kirjeldatud, kuidas toimub taotluse menetlemine. Selles paragrahvis sätestatakse taotluse menetlemise käigus EISi tehtavad tegevused ja nende tähtajad. Taotluse menetlemise tähtaeg on jooksva taotlemise korral 40 tööpäeva ja voorupõhise taotlemise korral 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgumisest. Põhjendatud juhtudel on EISil õigus tähtaega pikendada kuni 10 tööpäeva võrra. EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Juhul kui jooksva taotlemise puhul saab registreeritud taotluste maht vähemalt võrdseks eelarves toetuste maksmiseks planeeritud summaga, menetletakse neid taotlusi, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, nende registreerimise järjekorras. Enne kui eelarve saab võrdseks vaba jäägiga, toimub taotluste menetlemine paralleelselt. Eelnõu § 16 sätestab taotluste valikukriteeriumid ja -metoodika Määrus sätestab valikukriteeriumid, millest lähtudes koostab EIS taotluste hindamise juhendi. EISil on õigus sõnastada valikumetoodikas sisalduv lisakriteerium lähtuvalt riigi prioriteetsetest eesmärkidest. Valiku lisakriteerium moodustab kuni kümme protsenti koondhindest. See valikukriteerium toimib boonuskriteeriumina, mille kaudu on võimalik eelistada riigi strateegilistest eesmärkidest tulenevaid prioriteetseid teemasid või valdkondi. Eelnõu § 17 reguleerib taotluste hindamist. Esmalt hindavad kõiki taotlusi eksperdid ning seejärel EISi moodustatud hindamiskomisjon. Taotlusi hindavad esmalt eksperdid ning seejärel vajadusel EIS moodustatud hindamiskomisjon. Üldjuhul hindavad taotlusi vähemalt kaks eksperti. Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid, kes on seotud projekti, taotleja või partneriga, ei osale vastava projekti hindamisel. Lisaks ei osale projekti hindamisel hindamiskomisjoni liikmed, kellel on projektis elluviidava TA-ga seotud ärihuvid. Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid on oma valdkonna eksperdid, kellel on võime hinnata projekti arenduslikku ja/või ärilist potentsiaali. Hindamine erineb olenevalt, kas toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Kui jooksva taotlemise korral on eksperdid hinnanud § 16 lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud valikukriteeriume erinevalt ning nende antud punktid on kõrgemad, kui § 18 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud punktid, esitatakse taotlus hindamiskomisjonile hindamiseks. Punktide erinevus vähemalt ühes alamkriteeriumis peab olema 2 punkti või enam. Hindamiskomisjoni ülesanne on sellisel juhul hinnata, kas kujunenud kaalutud keskmine hinne on õigustatud või hinnata projekti ümber. Rahuldamata jäetakse taotlused, mida hinnati § 16 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud kriteeriumis alla 2 punktiga ning § 16 lõike 1 punktis 2 sätestatud kriteeriumis alla 2,5 punktiga. Kui voorupõhise taotlemise korral on taotlust hinnatud samade või kõrgemate punktidega kui § 18 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud, esitatakse taotlus hindamiskomisjonile hindamiseks. Kui taotlusele antud punktid nimetatud lävendit ei ületa, jäetakse taotlus rahuldamata. Voorupõhise taotlemise korral kaastakse hindamiskomisjon, sest see tagab kvaliteetsema ja võrreldama hindamise. Kuigi enne hindamist selgitatakse kõigile ekspertidele hindamise põhimõtteid ja valikukriteeriumeid, siis praktika näitab, et eksperdid võvivad hinnata väga erinevalt. Samuti tuleb arvestada, et üldjuhul üks ekspert hindab maksimaalselt vaid paari taotlust ning ei oma ülevaadet kogu taotlusvooru esitatud projektidest. Arvestades, et üldjuhul ületab taotlusvoorus taotletava toetuse kogusumma 2-3 korda vooru eelarvet, siis konkurents on tihe ja rahastuse saamist ja saamata jäämist võib mõjutada väga väike punktide vahe. Seetõttu on oluline, et eksperdi antud hindeid ja hinnanguid analüüsiks hindamiskomisjon, kellel on õigus vajadusel muuta ekspertide kaaludud keskmisi hindeid. Eelnõu §-s 18 on kirjeldatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused. Hindamistulemuste põhjal otsustab EIS, kas rahuldada taotlus taotletud mahus või rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimusega või jätta taotlus rahuldamata. Voorupõhise taotlemise korral reastab EIS taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates kõrgeima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas kõrgema koha väiksema taotletava toetusesummaga projekt. Projekti rahastamine sõltub vooru eelarvest ja projekti kohast pingereas. Paragrahvis on nimetatud, et taotluste rahuldamata jätmise otsused tehakse ka eelarve lõppemisel. Eelnõu §-s 19 on kirjeldatud, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldada. Taotluse osalise rahuldamise korral peab taotleja andma nõusoleku toetussumma või projekti vähendamiseks. Samas peab taotleja projekti osalise rahastamise korral saavutama kõik taotlemisel esile toodud projekti eesmärgid ja saavutama oodatavad tulemused. Juhul kui taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamisega, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kuna tegemist on arendusprojektidega, mille tulemused võivad olla ka negatiivsed, on olemas võimalus rahastada taotlust kõrvaltingimusena etapiti või näha projekti jaoks ette lisategevusi, mis peavad olema tehtud enne projekti algust. Eelnõu §-s 20 nähakse ette taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused. Taotluse rahuldamise otsust muudab EIS omal algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse alusel. Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja ilma nimetatud taotlust esitamata muuta, kui muudatus on seotud eelarveridade vaheliste tõstetega, eri liiki riigiabi summad ega abi osakaalud ei muutu ning toetuse saaja kooskõlastab vastava muudatuse EISiga. Enne toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollib EIS muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, hindab muudatuste mõju määruses sätestatud valikukriteeriumide alusel, kaasates vajaduse korral eksperte või hindamiskomisjoni. EISil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele või projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkusperioodil. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul pärast selleks taotluse saamist. Eelnõu §-s 20 on nimetatud ka juhud, millal EIS tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Toetuse saaja peab siis saadud toetuse kohe tagastama. 4. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmine Eelnõu § 21 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Toetuse saaja esitab kahte tüüpi tegevusaruande: vahe- ja lõpparuande. Vahe- ja lõpparuande vormid avaldatakse EISi veebilehel. Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Aruandeperiood on kuus kuud, kuid täpsemad aruannete esitamise tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Vahearuannetes on elluviidud tegevuste kirjeldus võrrelduna projekti taotlusega koos saavutatud tulemustega. Vajaduse korral esitatakse vahearuandega järgmise perioodi täpsustatud tegevuskava. Seega hinnatakse vahearuannetes projekti edenemist sisuliselt ning projektid peavad olema üles ehitatud nii, et vahearuandluse käigus on võimalik hinnata vahepeal saavutatud tulemusi. Juhul kui eesmärgid ei ole saavutatud, on EISil õigus vastavalt §-s 20 sätestatud tingimustele taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti tulemuste saavutamise kohta. Lõpparuanne sisaldab muu hulgas infot intellektuaalomandi kasutamise, patenditaotluste ja publikatsioonide kohta. Rakendusuuringut või tootearendust hõlmavate projektide vahe- ja lõpparuannete hindamisse võib vajaduse korral kaasata eksperte. Projekti puhul, mille kestus on kuus kuud või vähem, esitatakse vaid lõpparuanne. Aruannete menetlemiseks on EISile ette nähtud 42 tööpäeva. Eelnõu §-s 22 on toetuse maksmise kord. Toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine ja abikõlblike kulude tegemine. Toetuse saajad esitavad maksetaotluse struktuuritoetuste registri e-toetuse keskkonna kaudu koos vahe- või lõpparuandega. Koos maksetaotlusega esitab toetuse saaja tekkinud abikõlblike kulude loetelu. See tähendab, et taotleja ei pea maksetaotluses esitama igat kuludokumenti eraldi, vaid § 8 lõikes 2 märgitud kululiikide lõikes. Samas säilib toetuse saajal kohustus säilitada oma raamatupidamises kõik kuludokumendid ning vajadusel esitada need EISile kontrollimiseks. EIS viib läbi toetuse saanud projektidel pistelisi kontroll, mille käigus kontrollitakse kuludokumente ning nende vastavust abikõlblikele kuludele. Täpsema kontrollsüsteemi töötab EIS sisemiselt välja. Toetuse saaja kohustub esitama EISile valimisse sattunud kulude kohta kulu- ja maksedokumendid 15 tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates. Toetuse saajal on õigus taotleda toetuse ettemakset kuue kuu prognoositud rahavajaduse ulatuses. Selle prognoosi esitab toetuse saaja taotluse eelarves. Ettemakse tehakse kümne tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist. Ettemakse suurus on kuni 30 protsenti projekti toetuse summast. Toetuse saaja tõendab EISile ühe aasta jooksul ettemakse tegemisest, et ettemakse on abikõlblike kulude katmiseks ära kasutatud. Tõendamiseks esitab toetuse saaja maksetaotluse koos tekkinud abikõlblike kulude loeteluga. Järgmise ettemakse saamiseks peab eelmisest olema vähemalt 70 protsenti kasutatud abikõlblike kulude katteks. Lõikega 7 kehtestatakse, et kui projektis osaleb välisriigi registris registreeritud projekti partner, tõendab toetuse saaja tema kulude abikõlblikkust partneri kulude abikõlblikkuse auditiaruandega, mille on teinud partneri asukoha riigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor. Auditiaruandest peab nähtuma, et partneri kulud on kooskõlas üldise grupierandi määruse või vähese tähtsusega abi määrusega, käesoleva määruse tingimustega ning kohalike õigusaktidega ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga. Auditiaruanne tuleb lisada maksetaotlusele, millega nimetatud kulude hüvitamist taotletakse. 5. peatükk Toetuse saaja, partneri ning EISi õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine Eelnõu § 23 sätestab toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada EISilt infot ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Põhiliste toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide kohta töötab EIS välja vormid. Toetuse saaja ja partneri kohustused on loetletud lõigetes 2 ja 3. Eelnõu § 24 sätestab EISi õigused ja kohustused. Eelnõu §-ga 25 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või kui esineb muu toetuse tagasinõudmise alus. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kululiik ei ole abikõlblik või kululiik on abikõlblik, kuid ei ole seotud toetatava tegevusega. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Toetus tuleb tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada samas projektis maksmisele kuuluva toetusega. Toetuse tagasimaksmist võib EIS toetuse saaja taotlusel ajatada. Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale taotluse, milles on toodud ajatamisvajaduse põhjendus ja soovitud ajatatud tagasimaksekava. Toetuse saaja esitab toetuse andja nõudmisel enda majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid. Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Toetuse ajatatud tagasimakseperioodi määrab EIS, kuid see ei saa olla pikem kui 12 kuud. Põhjendatud vajadusel võib EIS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kooskõlastamise järel määrata ka pikema tagasimakseaja. Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti. Ebaseadusliku riigiabi korral tuleb toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29)7, artikli 16 lõikele 2, mille rakendamissätted on artiklites 11–13. Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk eelneval aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue tuleneb komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134)8, artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust saanud toetatavate tegevuste puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga alates päevast, kui ebaseaduslik abi maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul pärast toetuse saaja viimase kohustuse täitmist. Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse sama artikli punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni järgmiste määruste ja teatisega: 1) komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1– 78)9; 2) komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)10. 7 nõukogu määrus (EL) nr 2015/1589 8 komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004 9 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 10 Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831 4. Määruse mõjud Meetmest rahastatavate projektide toel tehtavate tegevuste tulemusel kasvab Eesti ettevõtjate majanduslikult oluliste rakendusuuringute ja tootearenduse maht. Ettevõtjate äriliselt olulised teostatavusuuringud, rakendusuuringud ja tootearendus on suunatud nii ettevõtja kui ka turu jaoks uute toodete, teenuste, tehnoloogiate või ettevõttesiseste protsesside väljatöötamisele. See omakorda aitab kaasa sellele, et Eesti ettevõtjate tooted ja teenused muutuvad tehnoloogiamahukamaks ja seeläbi kallimaks, mis aitab ettevõtjatel teenida suuremat müügitulu ja riigil suuremat maksutulu. Toetusskeemi toel kasvav ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse maht aitab kasvatada ka Eesti ülikoolide ja TA asutuste teenitavat tulu ning luua sellega uusi töökohti ja väljundeid teadlastele ja inseneridele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamise eest vastutab EIS. Projektide kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad ja partnerid. Määruse rakendamise, sealhulgas taotluste menetlemise, projektide elluviimise ja kulude ning aruannete kontrollimisega seotud kulud eraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigieelarvelistest vahenditest. Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid riigieelarvesse. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning EISile arvamuse avaldamiseks. Rahandusministeerium kooskõlastas märkustega, lisaks saatis EIS oma arvamuse. Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud Rahandusministeerium 1) Eelnõu § 9 lõikes 5 on sätestatud toetuse Arvestatud. maksimaalse osakaalu suurendamine, kui on § 9 lõike 5 sõnastust muudetud nii, et täidetud üldise grupierandi määruse artikli 25 toetuse osakaalu suurendatakse vaid lõike 6 punkti b alapunktis i nimetatud tingimus. rakendusuuringute või tootearenduse puhul. Juhime tähelepanu, et üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 6 punktiga b lubatud osakaalu suurendamine ei kehti teostatavusuuringuteks antav toetuse kohta. 2) Palume lisada eelnõule vähese tähtsusega abi Arvestatud. andmise üldtingimused: Määrust täiendatud § 2 lõikega 3. „(X) Vähese tähtsusega abi ei tohi ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära 300 000 eurot;. (XX) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.“ Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 1) Eelnõu § 1 lg 2 p 4 palume selguse huvides Arvestatud osaliselt. täiendada järgmises sõnastuses: „4) raskustes § 1 lg 2 p 4 sisaldab juba antud mõisted, olevale ettevõtjale, kes vastab üldise grupierandi seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et määruse artikli 2 punktile 18, välja arvatud nendele kirjeldustele vastavad idu- ja iduettevõte, kes on börsil noteerimata kasvuettevõtted. Kuna määruses rohkem väikeettevõtja viie aasta jooksul alates neid mõisteid ei kasutata, siis ei ole mõistlik registreerimisest, kes ei ole teise ettevõtja neid mõisteta all eraldi lahti kirjutada. tegevust üle võtnud, kasumit jaotanud ega ole Punkti sõnastust täiendatud. moodustatud ühinemise teel, või kasvuettevõte, kes on ettevõtja, kelle keskmine aastatootlus on taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul olnud vähemalt 20 protsenti ja kellel oli kolmeaastase perioodi alguses vähemalt kümme töötajat, ning kelle puhul ei arvata aktsia- või osakapitali hulka ülekurssi.“ Kuigi need on kaudselt tuletatavad § 1 lg 2 p 4, siis peame vajalikuks need mõistetena üheselt määratleda. EIS-i rakendusdokumendid hõlmavad mh sellekohaseid taotleja kinnitusi (viitega määruse §-le), so Taotleja kinnitus iduettevõtja nõuetele vastavuse kohta ning Taotleja kinnitus kasvuettevõtja nõuetele vastavuse kohta. 2) Eelnõu § 6 lg 1 palume täiendada järgmises Arvestatud. sõnastuses ja lisada lg 2: „Koostöö raames Määruse eelnõu sõnastust muudetud projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja vastavalt. tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine nähakse ette koostöölepingus. (2) Lõikes 1 nimetatud koostöölepingus sätestatakse ka partnerile makstava tasu tingimused. Tasu peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turutingimustega.“ Teeme ettepaneku sätestada sarnaselt teistele MKMi määrustele (nt Arenduskeskuste investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord–Riigi Teataja § 10; Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus–Riigi Teataja § 6) selgelt koostööprojektide osas nõude esitada koostööleping, mis peab sisaldama mh lõikes 1 loetletud aspekte. Selgitame, et lõikes 2 (eelnõus hetkel lg 1) toodud tasu tingimused on mõeldud täiendava nõudena, mitte ainsa tingimusena, mida leping sisaldama peab. Koostöölepingu sisulised aspektid on seotud GBER art 2 p 90 ja erinevate tõhusa koostöö vormide osas sätestatud nõuetega (eelnõu § 7 lg 3). Meetme määruste tasandil on koostööprojektide tingimused juba ühtlustatud (sh võttes arvesse kaudse riigiabi saamise riski) ning ei ole põhjendatud antud määruse puhul sellise erisuse sisse toomine. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku lõikesse 2 (alternatiivselt lõikesse 1, kui peetakse vajalikuks koondada koostöölepingu sisulised nõuded ühte lõikesse) lisada "ka". 3) Eelnõu § 8 lg 1 palume sõnastada järgnevalt: Mittearvestatud. „Abikõlblik kulu on määruse tingimustele vastav Eelnõu § 8 lg 1 sätestab kulu abikõlblikkuse kulu,…“ tingimused, mh peab kulu olema põhjendatud. Asjassepuutumatuid kulusid ei saa lugeda abikõlblikeks kuludeks 4) Eelnõu § 8 lg 3 p 1 tingimustega seoses teeme Ettepanek teadmiseks võetud. Kuna ei eelda ettepaneku MKM-le kontakteeruda Maksu- ja määruses muudatust, siis suhtlema MTA-ga Tolliametiga, et sarnaselt TA töötaja toetusega eraldi. oleks võimalik RUP projektidest palka saavate töötajate tasusid kontrollida otse ja vähendada sellega toetuse saaja aruandluse kohustust. 5) Eelnõu § 8 lg 3 p 4 palume selguse huvides Mittearvestatud. täiendada järgnevalt: „4) vahendi ja seadme Sama paragrahvi lg 4 nähtub, et kui seadet rentimise ja omandamise kulu, sel määral ja ei kasutata projektis kogus kasutusea vältel, sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse on abikõlblik ainult amordikulu. projekti jaoks;” Kuigi sama paragrahvi lõige 5 sätestab Seletuskirjas on see põhimõte veelkord amortisatsioonikulu, siis lg 3, mis määratleb korratud. abikõlblike kuludena 4) vahendi ja seadme rentimise ja omandamise kulu; tekitab segadust ja arusaamise justkui oleks seadmete ost abikõlblik. Seega eelkõige selguse ja üheselt mõistetavuse huvides palume tähelepanekuga arvestada sätestades nimetatud kulude abikõlblikkuse üksnes sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. 6) Eelnõu § 8 lg 3 p 6 palume sõnastada Arvestatud. järgnevalt: „6) taotleja ja partneri projekti Määruse eelnõu sõnastust muudetud elluviimisega otseselt seotud töötajate lähetustega vastavalt. seotud transpordi- ja majutuskulud.“ Palume eemaldada viite Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrusele nr 110, et abikõlblikud oleksid ka välismaiste partnerite või mitte Eesti residentide lähetuskulud, kellele võivad kohalduda lähetushüvitise tasumisel teised tingimused. 7) Eelnõu § 8 lg 7 p 2 palume sõnastada Arvestatud. järgnevalt: „2) projekti partnerite vahel“ Määruse eelnõu sõnastust muudetud Vastasel juhul muutuvad abikõlbmatuks tehingud vastavalt. ka teenusepakkujatele tasumiseks, kuna ka nemad osalevad projekti elluviimises. 8) Eelnõu § 12 lg 1 palume sõnastada järgnevalt: Arvestatud osaliselt. „(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima Selgitatud järgmise punkti juures. eelnõustamise ja saama projektiplaanile positiivse eelhinnangu. Eelnõustamise käigus selgitatakse toetuse andmise aluseid ning juhitakse tähelepanu projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele. Jooksva taotlemisega taotlusvoorudes ei ole projektiplaanile positiivse eelhinnangu saamine enne taotluse esitamist kohustuslik.“ Ka jooksva taotlusvooruga on eelnõustamine tingimata vajalik ja eelnõustamise käigus ei anta projektiplaanile eelhinnangut. Positiivne eelhinnang saadakse eelhindamise tulemusena. 9) Eelnõu § 12 lg 2 palume sõnastada järgnevalt: Arvestatud osaliselt. „(2) EIS annab eelhindamise käigus Nii varasemas määruses kehtinud kui ka projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui uues määruses sõnastatud sätted ei ole projektiplaan vastab § 3 lõikes 1 nimetatud korrektsed, mistõttu sõnastati mõlemad eesmärgile ja panustab vähemalt kolme § 3 lõigud ümber. Nii voorupõhise kui jooksva lõikes 2 nimetatud tulemuse saavutamisse.“ taotlemise korral tuleb taotlejal läbi Positiivne eelhinnang saadakse eelhindamise, eelnõustamine. Voorupõhise taotlemise mitte eelnõustamise tulemusena. puhul sisaldab eelnõustamine ka eelhindamist, mille tulemusel antakse eelhinnang. Vastavalt §-le 14 saab esitada vaid taotluse, mille projektiplaan on saanud positiivse eelhinnangu. 10) Eelnõu § 13 lg 7 palume sõnastada järgnevalt: Arvestatud. „7) Taotlejal ja partneril ning nende seaduslikul Määruse eelnõu sõnastust muudetud esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209¹, vastavalt. 210, 260¹, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.“ Praeguse määruse karistusseadustiku nimekirja kontroll toimub SFOS-is automaatkontrollina ja kõigi karistuste kontroll suurendaks oluliselt halduskoormust. Selline sõnastus on läbivalt enamikes meetme määrustes (nn ühtne praktika) ja ka SF meetmetes. 11) Eelnõu § 14 lg 1 p 1 palume sõnastada Arvestatud. järgnevalt: „1) taotlus on esitatud ettenähtud Määruse eelnõu sõnastust muudetud korras ja vormis“ vastavalt. Taotluse jaoks esitatavaid kohustuslikke dokumente on mitu (sh projektiplaan, eelarve vorm, partneri info vorm) ja neid ei esitata ühel vormil. 12) Eelnõu § 14 lg 1 palume täiendada p 7-ga Mittearvestatud. järgnevalt: „7) taotluses esitatud andmed on Eeldame, et taotluses esitatakse õiged ja täielikud ja õiged.“ täielikud andmed. Nimetatud punkt taotluse nõuete all võib osutuda Taotlusega tuleb esitada ka määruse § 14 lg vajalikuks. Nt juhtum, kus taotleja on esitanud 2 sätestatud dokumendid ja kinnitused. küll keskkonnaloa, mis on eelduseks projekti Nende mitteesitamisel määratakse puuduse tegevuste elluviimisel, kuid menetluse käigus kõrvaldamiseks tähtaeg. Juhul, kui nõutud selgub, et see luba ei ole kehtiv. Võttes arvesse, et andmed ja kinnitused on esitamata, jäetakse eelnõu § 15 lg 2 p 2 seob taotluse rahuldamata taotlus vastavalt määruse § 15 lõike 5 jätmisena määruses sätestatud taotluse nõuete punktidele 1 ja/või 3 rahuldamata ilma mittevastavuse, on kirjeldatud näitliku juhtumi hindamiseks saatmata. puhul selge õiguslik alus, millele otsuse tegemisel tugineda. Ehk siis võib tulla ette selliseid olukordi ja RÜ-l on seeläbi suurem võimalus määruses toodud alustele tuginedes sellised taotlused kõrvale jätta. 14) Eelnõu § 14 lg 2 p 6 palume sõnastada Arvestatud. järgnevalt: „6) projektiplaan, millele voorulise Määruse eelnõu sõnastust muudetud taotlemise korral on antud positiivne eelhinnang;“ vastavalt. Positiivsed eelhinnangud on EIS-il dokumenteeritud eelhindamiste koosolekute protokollides ja taotlejal ei ole vaja seda infot EIS-ile omakorda uuesti esitada. 14) Eelnõu § 15 lg 5 palume täiendada Arvestatud. järgneva punktiga: „3) taotluses on esitatud Eelnõu § 15 lg 5 täiendatud punktiga 3. ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist.“ Soovime jätta taotluse sisulise hindamiseta rahuldamata jätmise aluseks samad alused nagu praegu kehtivas „Ettevõtja rakendusuuringute määruses“ (Vastu võetud 21.03.2022 nr 23). Eespool punktis 12 (§ 14 lg 1 p 7) kirjeldatud näite puhul (praktikas erinevad olukorrad) tagab see selge õigusliku aluse määruse tasandil, et sellised taotlused rahuldamata jätta (sisulist hindamist läbi viimata). 15) Eelnõu § 16 lg 2 soovitame tõsta § 4 terminite Mittearvestatud. alla. Vastasel juhul on termin defineeritud pärast TAIE fookusvaldkondade mõiste esineb selle esmakordset kasutamist määruses. määruses vaid üks kord. 16 ) Eelnõu § 17 lg 4 palume sõnastada järgnevalt: Arvestatud. „(4) Kui voorupõhise taotlemise korral on Määruse eelnõu sõnastust muudetud ekspertide § 16 lõikes 1 sätestatud vastavalt. valikukriteeriumides antud punktid samad või kõrgemad § 18 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud punktidest, hindab taotlust täiendavalt hindamiskomisjon, kellel on õigus ekspertide antud kaalutud keskmisi punkte muuta.“ Ka lävendiga võrdsed punktid viitavad lävendi täitmisele ja peaks andma taotlusele võimaluse hindamiskomisjoni etappi edasi liikuda. 17) Eelnõu § 20 esimeseks lõikeks palume lisada: Arvestatud. „(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab Määruse eelnõu sõnastust muudetud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus omal vastavalt. algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse alusel.“ Soovime lisada sama lõike nagu praegu kehtivas „Ettevõtja rakendusuuringute määruses“ (Vastu võetud 21.03.2022 nr 23). EIS hinnangul on oluline taotluse rahuldamise otsuse muutmise korrana sätestada, et see toimub toetuse saaja poolt esitatud taotluse alusel (sh võimalus EISil ise see algatada) (va eelnõu lg-s 1 sätestatud kooskõlastuse võimalikkus). Enamikes määrustes on sarnane regulatsioon või siis on vastav säte muutmistaotluse esitamise kohustusega viidud teotuse saaja kohustuste § alla (nt taotlema EIS-ilt vajadusel nõusolekut taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eelarve või eesmärkide muutmiseks, esitades vastava muutmistaotluse enne muudatuse tegemist). 18) Eelnõu § 20 lõigete numeratsiooni tuleks Arvestatud. korrigeerida olenemata sellest, kas ettepanekuga § 20 numeratsiooni on parandatud. nr 17 nõustutakse. 19) Eelnõu § 22 lg 3 palume selguse huvides Arvestatud. täiendada järgnevalt: „(3) Toetuse saajal on õigus Määruse eelnõu sõnastust muudetud taotleda toetuse ettemakset kuue kuu vastavalt. prognoositud rahavajaduse ulatuses. Ettemakse tehakse kümne tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist. Ettemakse suurus on kuni 30 protsenti toetuse summast. Toetuse saaja tõendab EISile ühe aasta jooksul ettemakse tegemisest, et ettemakse on abikõlblike kulude katmiseks ära kasutatud. Järgmise ettemakse tegemiseks peab ettemakse kasutamine olema abikõlblike kulude kuludokumentidega tõendatud vähemalt 70 protsendi ulatuses.“ Ettemakse kasutamine ei tähenda tõendamist, st toetuse saaja võib teada, et ta kasutas raha ära, kuid kui ta ei ole kulusid EISile esitanud ja EIS- ile neid kulusid tõendanud, siis ei saa väita, et ettemakse kasutamine on toimunud korrektsetel alustel. 20) Eelnõu § 22 lg 4 palume sõnastada järgnevalt: Arvestatud. „Lõppmakse tehakse tegelike kulude alusel pärast Määruse eelnõu sõnastust muudetud viisil, projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste et lõppmakset ei tehta ettemaksena. saavutamist ning lõpparuande kinnitamist.“ EIS-i soov on, et kogu toetuse summa ei saaks enne projekti lõppu välja makstud, kuid kindla protsendi jälgimine viimaseks makseks võib osutuda menetluslikult keeruliseks. Seega teeme ettepaneku, et viimane makse poleks ettemakse, vaid toimuks tegelike kulude alusel. 21) Eelnõu § 22 lg 7 palume sõnastada järgnevalt Arvestatud. „(7) Välisriigi registris registreeritud partneri Määruse eelnõu sõnastust muudetud kulude tõendamiseks esitab toetuse EISile vastavalt. partneri kulude abikõlblikkuse auditiaruande, mille on teinud partneri asukoha riigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor ja milles on sätestatud, et partneri kulud on kooskõlas üldise grupierandi määrusega või vähese tähtsusega abi määrusega, käesoleva määrusega ning asukohariigi õigusaktide ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga.“ EIS-i töötajad ei ole kursis välisriikide õigusaktide ja üldtunnustatud raamatupidamistavadega, mistõttu oleks ilma kulude abikõlblikkuse auditiaruandeta EIS-il keeruline täita toetuse kasutamise kontrolli kohustust ja teha toetuse tagasinõudmise otsuseid. Kuna kulude abikõlblikkuse auditiaruande tegemisega kaasneb välisriigi ettevõttele kulu, siis ilma otsese kohustuseta on selle esitamise tõenäosus väike. Soovime jätta välisriigi partneri kulude tõendatusse samadel alustel nagu praegu kehtivas „Ettevõtja rakendusuuringute määruses“ (Vastu võetud 21.03.2022 nr 23). Seejuures viitame, et nimetatud sätte lisamisel määrusesesse nr 23 [RT I, 01.12.2023, 1 - jõust. 04.12.2023 on seletuskirja põhjendus järgmine: Punktiga 7 täpsustatakse §‑s 9, et kui projektis osaleb välisriigi registris registreeritud projekti partner, tõendab toetuse saaja tema kulude abikõlblikkust partneri kulude abikõlblikkuse auditiaruandega, mille on teinud partneri asukoha riigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor. Auditiaruandest peab nähtuma, et partneri kulud on kooskõlas üldise grupierandi määruse või vähese tähtsusega abi määrusega, käesoleva määruse tingimustega ning kohalike õigusaktidega ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga. Auditiaruanne tuleb lisada maksetaotlusele, millega nimetatud kulude hüvitamist taotletakse. 22) Eelnõu § 23 lg 2 palume lisada punktina: „6) Arvestatud. Toetuse saajal ei tohi kuni viimase toetusosa Määruse eelnõu sõnastust muudetud väljamaksmiseni olla maksu- ja maksevõlga koos vastavalt. intressidega suuremas summas kui 100 eurot või . selle tasumine peab olema ajatatud. Ajatamise korral peab võlg olema tasutud ajakava kohaselt.“ Kuna riigi soov on, et me ei toetaks ettevõtteid, kel on raskusi maksude tasumisel, siis teeme ettepaneku lisada täiendav punkt toetuse saaja kohustuste alla. Seeläbi rakendusüksus veendub enne ettemakse/tavamakse tegemist, et toetuse saajal ei oleks maksuvõlga või see oleks ajatatud. Eeltoodu aitab maandada ka riski olukorras, kus toetuse saajal on projekti elluviimise ajal tekkinud märkimisväärsed maksuvõlad, mis võib seada kahtluse alla projekti elluviimise võimekuse ja/või kaasneva tagajärjena projekti katkestamise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise. Kaaluda võib ka lisamist § 22 alla. Selgituseks, et määruse § 13 lg 3 laieneb taotlejale, mitte juba rahastuse otsuse saanud toetuse saajale.