Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik ravikindlustus) väljatöötamiskavatsus

Ministeeriumid Meie 29.05.2025 nr 1.2-2/38-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatuste eesmärk on suurendada vabatahtliku ravikindlustuse kättesaadavust ja ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamise tõhusust töövõimetushüvitiste maksmisel. Palume kooskõlastust hiljemalt 19.06.2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri koos lisadega Lisaadressaadid: Tervisekassa Eesti Töötukassa Tööinspektsioon Sotsiaalkindlustusamet Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Haiglate Liit Eesti Perearstide Selts Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Patsientide Esindusühing Eesti Patsientide Liit Õiguskantsler Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Talupidajate Keskliit Eesti Esitajate Liit Eesti Kinoliit Eesti Kunstnike Liit Eesti Näitlejate Liit Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep Mari Kalbin [email protected]  Seletuskirja lisa 2 KAVAND Sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 32, § 52 lõike 4 ja § 53 lõike 7 alusel. § 1. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ muutmine Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ lisa 65 „E-saatekirja ja vastuse nõuded arsti poolt patsiendi suunamisel töötervishoiuarsti e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel“ osa A punkti 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Kui töövõimetuslehe väljastanud arst vajab konsultatsiooni töötingimuste ajutise kergendamise määramisel ning on ette näha, et patsient on töövõimetuslehel kauem kui 30 päeva.“. § 2. Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja andmete edastamine“ muutmine Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja andmete edastamine“ § 10 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) töötasu suurus eurodes esmasele töövõimetuslehele märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval;“. § 3. Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramine ja maksmine“ muutmine Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramine ja maksmine“ paragrahvi 71 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) kindlustatud isiku töötasu suurus eurodes esmasele töövõimetuslehele märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval;“. § 4. Määruse jõustumine (1) Määruse § 2 ja § 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a. (2) Määruse § 1 jõustub 1. aprillil 2026. a.  „Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel“ Lisa Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel EIS-i link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/60c8eee6-153e-4e92-85f3-d90651174230 Eelnõu kooskõlastasid märkusteta:  Siseministeerium  Haridus- ja Teadusministeerium  Eesti Töötervishoiuarstide Selts Kooskõlastusringil esitatud arvamused ja ettepanekud: MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. Selgitatud 1. VTK-ga kavandatava muudatuse nr 1 kohaselt antakse Tervisekassale õigus Oleme põhjenduses arvestanud RaKSist tulenevaid põhimõtteid. lõpetada ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine kindlustatule, kellel ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi kestel tekib kindlustuskaitse Eesti Töötukassa 2. Arvestatud kaudu töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saajana. Muudatust põhjendatakse asjaoluga, et ajutise töövõimetuse hüvitise eesmärk on Eelnõu seletuskirjas lk 5 on selgitatud: “Mitte varem kui 30. kompenseerida sissetuleku kaotus töölt eemaloleku ajal (RaKS § 50) ning kui päevast võimaluse loomisel on lähtutud perearstide ja isik on ajutise töövõimetuse ajal juba pöördunud Töötukassasse ja saab töötervishoiuarstide erialaseltside ettepanekust, et võimaldada protsessi kaasata töötervishoiuarste, kes annavad hinnangu  töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, ei ole ta enam töötav isik, kellele tuleks töötamiseks vajalike kohanduste tegemiseks sh vajadusel hüvitada palgatulu kaotus. kohtuvad patsiendi ja tema tööandjaga. Hinnangu andmiseks on töötervishoiuarstidel 15 tööpäeva. Samuti on siia sisse arvestatud Meie hinnangul jääb ebaselgeks muudatuse põhjendus, et tegemist ei ole enam aeg, kus tööandja ja töötaja saavad omavahel kokku leppida töötava isikuga. Hüvitise maksmise lõpetamise põhjendus peaks olema teise kohanduste võimalused ja tööandja saab vastavad kohandused ka asendussissetuleku (töötushüvitise) saamine, mitte asjaolu, et tegemist ei ole sisse viia. Lisaks sobib see olemasoleva protsessiga, kus enam töötava isikuga. Töötava isikuga ei ole tegemist juba hetkest, millal isiku pikaajalisi haiguslehti pikendatakse iga 30 päeva järel. Samuti töö- või teenistussuhe lõppes, ometigi töösuhte ajal alanud töövõimetuslehe ning maandab see tööandjate poolseid pettuste riske, mis võivad järglehed maksab Tervisekassa välja, olenemata sellest, et vahepeal töösuhe tekkida kui minna üle juba haiguslehe esimestest päevadest lõpeb. Kõik töötuna registreeritud isikud ei pruugi saada töötushüvitist, mistõttu palgavahe hüvitise skeemile”. nende puhul ei teki ka topelt hüvitise maksmise olukorda. 3. Selgitatud Kui arst näeb terviseseisundist lähtuvalt, et inimene vajab 2. VTK-ga kavandatud muudatusega nr 2 nähakse ette, et pikaajalisel haiguslehel pikaajalist haiguslehte, siis ei ole erinevust selles kas tegemist on olevatel inimestel tekib võimalus osalise ajaga või kergemates ülesannetes 30 – 60 päeva sihtrühmaga või 60 – 90 jne sihtrühmaga. Riskid töötata juba alates 31. haiguslehe päevast, praeguse 61. päeva asemel. Olete töötusele ja töövõimkaole ei erine. VTK-s välja toonud, et kehtivas süsteemis ei ole võimalik kõikidel pikal haiguslehel olevatel inimestel töövõimetuse ennetuse süsteemist tuge saada ehk Pikaajalise haiguslehe ajal töötamise võimaldamise eesmärk on osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötada, isegi kui tervislik olukord ja töötuse ennetamine ja kiirem tööturule naasmine. Alati ei saa tööandja seda võimaldaks ning inimesed, kes suudaksid juba alates haiguslehe eeldada, et peale pikaajalist haiguslehte järgneb inimesel töötuks 31. päevast teha kergemat või osalise koormusega tööd, on seetõttu halvemas olemine. Nõustume, et Tervisekassa kodulehel võiks viidatud olukorras. Samas ei ole VTK-s selgitatud, kuidas on jõutud järelduseni, et teave olla, samuti võiks see olla ka töötukassa kodulehel. töötamise lubamine alates 31. haiguslehe päevast oleks parem või tõhusam Pikaajalise haiguslehe ajal töötamine vähendab pigem lahendus võrreldes praegusega. Samuti ei ole VTK-s selgitatud, millistele tööandjatel tööjõupuuduse teket. andmetele tuginedes on tehtud otsus, et pikaajalisel haiguslehel töötamist lubada just alates haiguslehe 31. päevast. Usutavasti leidub ka inimesi, kes oleksid võimelised ka veel varem tegema kergema või osakoormusega tööd ja kes antud muudatuse korral jääksid ikkagi selle regulatsiooni alt välja. Seega ka VTK-s väljapakutud lahenduse korral jääks ikkagi inimesi, kes on võrreldes teistega halvemas olukorras. 3. Muudatusega, millega võimaldati töötajal pärast kahekuulist (60 päeva) haiguslehel olemist töötada, eesmärk oli ennetada töötajal pikaajalisest ajutisest töövõimetusest püsiva töövõimekao väljakujunemist ja vaesusriski ning toetada pikaajalise haigusega töötajate tööhõives püsimist. Väljatöötamiskavatsusest ei nähtu, kui suur on 31‒60 päeva haiguslehel viibivate isikute risk töötusele ja püsivale töövõimekaole, et ka neile oleks põhjendatud laiendada haiguslehe ajal töötamist. Näeme ka ohtu, et kui suureneb pikalt osakoormusega töötavate inimeste arv, võib süveneda tööandjate tööjõu probleem ning kaasneda negatiivne mõju inimese muudele sotsiaalsetele garantiididele, sest haigushüvitistelt ei maksta töötuskindlustusmakset ega kogumispensioni makset. Kui inimene jääb pärast osakoormusega töötamist töötuks, võib tema osakoormusega töötamine negatiivselt mõjutada töötuskindlustushüvitise suurust, sest hüvitise arvutamisel võetakse aluseks viimasele 3-le töötamise kuule eelnenud 9 kuu töötasud, millelt on makstud töötuskindlustusmakset. Kui inimene haiguselehe ajal ei tööta, siis töötuskindlustusmakseid ei maksta ning seda perioodi ei võeta ka hüvitise suuruse arvutamisel arvesse. Töötuskindlustushüvitise arvutamise aluseks olev valem lähtub kõigi kindlustatute puhul ühtmoodi viimati töötatud perioodil makstud töötasudest ega võta arvesse põhjusi, miks kindlustatu eelnevatel kuudel tavapärasest rohkem või vähem teenib. Kui inimene arsti ja tööandja nõusolekul naaseb haiguslehe ajal osakoormusega tööle, peaks ta oleme teadlik, et osakoormusega töötamine võib töötuse korral tema hüvitise suurust negatiivselt mõjutada. Tervisekassa veebilehel sellekohane informatsioon puudub ning tuleks sinna lisada. Eeltoodust tulenevalt palume VTK-s toodud selgitusi täiendada ning punktis 2 kavandatud muudatuse vajadust ja kaasnevaid mõjusid põhjalikumalt ja andmetega toetatult põhjendada. Kultuuriministeerium 1. Arvestatud Vabakutseliste loovisikute sihtgruppi arvestades, kes on pikalt rääkinud nn rulluva Eelnõu ja seletuskiri saadetakse ka erinevatele loovisikute sotsiaalmaksu vajadusest, on antud VTK-s toodud leevendustel positiivne mõju esindusorganisatsioonidele tutvumiseks. ning tervitame vabatahtliku ravikindlustuse laiendamist. Seetõttu palume lisaks juba kaasatud esindusorganisatsioonidele kaasata eelnõu väljatöötamisel ka tunnustatud loomeliite. Oleme hea meelega abiks loomeliitude kontaktide jagamisel ja selle sihtgrupi vajaduste selgitamisel. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1. Mittearvestatud ja selgitatud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab ravikindlustuse seaduse Kavandatavad muudatused mõjutavad kogu Eestit, seetõttu ei ole muutmise seaduse eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik ravikindlustus) regionaalseid mõjusid eraldi alapunktina välja toodud, vaid on väljatöötamiskavatsuse (edasi VTK) järgmiste märkustega. kirjeldatud sotsiaalsete mõjude all. Kuna muudatuste sihtrühmad on kohati väga väikesed, ei ole andmeid ka kõigi maakondade 1. Lähtudes kavandatud muudatuste eesmärgist "kõigile Eesti elanikele ennetus- ja kohta. Kohalike omavalitsuste tasandil vastavad andmed terviseteenuste kättesaadavuse tagamine" (VTK, p. 2, lk 3) juhime läbivalt puuduvad. tähelepanu regionaalsete mõjude hindamise vajadusele seaduse eelnõu koostamise etapil. „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 46 lõigetega 1- 2. Arvestatud 4 seotud "Mõjude hindamise kontrollküsimustiku" peatükk 9 „Mõjud Eelnõu ja seletuskiri saadetakse ka Eesti Põllumajandus- regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele“ aitab hoida Kaubanduskoja ja Eesti Talupidajate Keskliidu esindajatele. põhiseaduse põhiõiguste (sh õigus tervise kaitsele) kehtivust kogu Eesti Vabariigi territooriumil ja liikuda ka strateegia "Eesti 2035" inimesekeskse riigivalitsemise sihtide suunas, sh "Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust". Eelnõu praktilises mõjude eelhindamises tähendab see seaduse rakendamisega kaasnevate sotsiaalseid, majanduslikke, riigihalduslikke jm mõjusid näitavate andmete esitamist kohalike omavalitsuste ja/või maakondade lõikes (võimalusel Eesti kaardil).** 2. Seoses eelnõu edasise väljatöötamisega (VTK, p. 5 lk 11) teeme ettepaneku teavitada ja konsultatsioonidesse kaasata ka Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja ja Eesti Talupidajate Keskliidu esindajad. **Veidi lisakonteksti seoses Eesti poliitikate/õigusaktide regionaalsete ja sh maaelu mõjude hindamisega 8.mai töötoast (slaidid), kus osalesid lisaks ReM-ile, JDM- ile ja KuM-ile ka kohalike omavatsuste liitude esindajad. Eesti Haiglate Liit Mittearvestatud ja selgitatud Valdavalt on tegemist oluliste ja vajalike muudatustega, mis võimaldavad saavutada 1. Varasemalt RaKS-iga kasutusele võetud mõiste “kehtiv soovitud eesmärki: suurendada vabatahtliku ravikindlustuste kättesaadavust ja töötasu” ei olnud tööandjatele üheselt mõistetav ja andmete ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamise tõhusust töövõimetushüvitiste Tervisekassale esitamine kujunes praktikas komplitseerituks, kuna tööandja poolt töötajale makstav töötasu võib kujuneda maksmisel. tööandjate lõikes ja erinevates sektorites väga erinevaks. Seetõttu tehti eelmisel aastal RaKS-i § 55 lõike 9 muudatus (jõustus Murettekitav on väljatöötamiskavatsuses esitatud lahendusettepanek, mille sisuks on 22.12.2024), et tööandjad lähtuksid juba varasemalt igapäevatöös osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamise võimaldamine alates 31. kasutusel olevast metoodikast – töölepingu seaduse alusel haiguslehe päevast. Toome järgnevalt välja murekohad, mis on alates süsteemi Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud “Keskmise töötasu käivitamisest tekkinud: maksmise tingimused ja kord”. Juhime ka tähelepanu, et töötasu suurust ei ole vaja märkida ega arvutada jooksva kalendrikuu 1. Tööandjatele kaasnev haldus- ja finantskoormus on ebamõistlikult suur. keskel seisuga, vaid haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud Hetkel kehtivate põhimõtete kohaselt tuleb pikaajalise haiguslehe ajal kergendatud päeva seisuga. Keskmise töötasu arvutamisel ja igale lehele tingimustes töötamisel tasuda töötajale vähemalt 50% töötasust, kusjuures tasu märkimisel ei tohiks probleemi esineda. Seda on vaja arvutada arvutamisel tuleb võtta aluseks töötaja 6 kuu keskmise töötasu, sh ühekordsed vaid üks kord ja see kehtib kogu kergema töö juhtumi lõpuni ehk on kõikidel järglehtedel sama. lisatasud ja ka tulemustasu, kui töötaja on seda saanud. Soovitame tööandjal eelnevalt töötajaga kokku leppida, et kui ta Kuivõrd tervishoiusektoris (ja kindlasti ka teistes sektorites) töötab suur osa asub kohandatud tingimustes tööle, siis tema tasu kuus on personalist tunnipalga alusel, millele lisanduvad seadusest ja kollektiivlepingust vastavalt kohandamistele mitte vähem kui 50% keskmisest tulenevad lisatasud, ei ole tööandjal jooksva kalendrikuu kestel võimalik märkida töötasust. väljamaksmisele kuuluvat töötasu suurust. Töötasu suurus selgub mitte varem, kui kalendrikuu lõpus (nt haiguslehe vahemik 15.03 – 14.04, töötasu suurus aprillikuu Kuna haiguslehe ajal töötamise lehti on marginaalne protsent kõikidest haiguslehtedest, siis me ei näe, et tööandjatele kaasneks 14 päeva eest selgub alles maikuu alguses). Kuivõrd tunnipalgalistel töötajatel on võrreldes täna kehtiva korraga halduskoormuse olulist tervishoiusektoris äärmiselt keeruline ennustada täpselt jooksval kalendrikuul suurenemist. Samuti on pikaajaliste haigustega inimestega väljateenitavat töötasu, on siin kaks riskikohta: juhtumeid iga ettevõtte lõikes, siiski marginaalne arv ja seetõttu  võib kaasneda olukord, kus tööandja märgib haiguslehele töötasuna summa, see ei anna suurt halduskoormust ettevõtte siseselt. Ka eelmise mis hiljem töötajale lisatasu maksmisel osutub väiksemaks ning seeläbi on kalendriaasta tulude põhjal hüvitise arvutamisel võib inimene riik töötajale maksnud rohkem palgavahe hüvitist kui oleks pidanud; kaotada või võita käesoleva kalendriaastaga võrreldes hüvitise arvutamisel.   võib tekkida olukord, kus tööandja maksab töötasuna suurema summa, kui 2. Kuna kohandatud tingimustes haiguslehe ajal töötamine on töötaja lõpuks välja teenib, ning seeläbi jääb tööandjale kanda rahaline kulu, võimalik vaid kolmepoolsel kokkuleppel, siis ei näe me riski mis ei ole võrdväärne vastu saadava tööpanusega. süsteemi ära kasutamiseks inimeste poolt, kes soovivadki jääda pikaajalisele haiguslehele, sellest tingituna, et riik kompenseerib Tervishoiuvaldkonnas ei oleks abiks ka see, kui tööandja ja töötaja lepivad kirjalikult palgavahe. Kui inimese terviseseisund võimaldab asuda töölepingu lisas kokku fikseeritud töötasu kergendatud tingimustes töötamisel, sest täiskohaga tööle, siis raviarst ei kirjuta välja haiguslehte. sellisel juhul võib kokkulepe osutuda kollektiivlepingus sätestatust kahjulikumaks Tööandjal on alati võimalus ka keelduda pakkumast kohandatud tingimustes töötamist. Teiseks haigusleht ei ole midagi, mida ning seetõttu tühiseks kokkuleppeks. inimene ise saab võtta ja lõpetada vaid see on arstlik otsus ja mis lähtub inimese terviseseisundist. Pikaajalise haiguslehe ajal kergendatud tingimustes töötamise võimaldamisega juba Seetõttu ei ole tõenäoline, et inimesed jäävad pikemaks ajaks alates 31. haiguspäevast kaasnev finants- ja halduskoormus ainult suureneb. haiguslehele, kui see on põhjendatud. Samuti liiga vara tööle Muudatusega võidakse küll laiendada sihtrühma, kellel oleks süsteemi kasutamise naasmine ei ole võimalik, sest selle otsuse jällegi teeb arst, võimalus, aga muudatusega ei kaasne loodetavat reaalset kasvu meetme kasutamises. lähtuvalt inimese terviseseisundist. Töölepingu ülesütlemisel ei saa tugineda § 88 lg 1 punktile 1, kui töötaja töötab haiguslehe ajal, sest sellisel juhul täidab töötaja Sellest tulenevalt teeme ettepaneku naasta varasema tõlgenduse juurde, mille tööülesandeid. Kuivõrd töötaja teeb tööd, siis ei ole alust viidata, kohaselt pidi tööandja töötasu arvutamisel ja haiguslehele märkimisel võtma arvesse et töötaja ei ole olnud terviseseisundi tõttu võimeline oma üksnes töölepingus sätestatud töötasu. Esiteks võimaldas nimetatud tõlgendus tööülesandeid täitma. Olukorras, kus töötaja terviseseisund ei tööandjatel rasedaid ja pikaaegseid haigeid tööle lubada riske võtmata ja üleliigset parane ja tööandjal puudub võimalus kohandatud tingimusi halduskoormust kandmata, sest lisatasusid ei pidanud summade arvutamisel ja pakkuda, on võimalik haiguslehe alusel töötamise kokkulepe haiguslehele märkimisel arvesse võtma. Teiseks ei ole ühekordsete lisatasude, lõpetada ning seejärel on võimalik lähtuda § 88 lg 1 p 1 tingimustest ehk töötaja ei tule pikaajaliselt toime tööülesannete iseäranis tulemustasu arvesse võtmine õiglane tööandja ega teiste töötajate suhtes, täitmisega terviseseisundi tõttu. Töötaja terviseseisundi kui lisatasu eesmärk oli tunnustada töötajat varasema perioodi jooksul tehtud hindamisel tuleb vaadata, kas töötaja tervislik seisund on tulemusliku töö eest. Sel viisil hoiaksime ära olukorra, kus tööandja on sunnitud võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on tulevikus kandma teadmata perioodi jooksul kulusid, millega ta ei ole arvestanud, ning samuti võimeline tööülesandeid täitma. Töötaja terviseseisundit hindab ennetaksime võimalikku töötajate ebavõrdset kohtlemist, kus samal ametikohal arst. Töötaja töövõime vähenemist tervise seisundi tõttu tõendab töötav töötaja saab tavatingimustes töötades vähem töötasu võrreldes teise näiteks pikaajaline haigusleht või töötervishoiuarsti otsus. kergendatud tingimustes töötava töötajaga. Seadus eeldab pikaajalisust, st kui tööülesannete täitmine on takistatud nelja kuu jooksul.  2. Muudatusega kaasnevad töösuhtealased mõjud. Enne töölepingu ülesütlemist peab tööandja pakkuma töötajale võimalusel teist tööd (TLS § 88 lg 2). Muudatus võib kaasa tuua olukorra, kus inimene haiguslehelt väljatuleku asemel kasutab võimalust olla pikemalt haiguslehel, töötada näiteks osakoormusega ja saada Kokkuvõttes on oluline mitte takistada nende inimeste tööle täistöötasu. See omakorda seab tööandjad kehvemasse olukorda ja võib süvendada naasmist, kui arsti hinnangul on see võimalik ja ka tööandajal on tööjõupuudust. Tööandjatel on küll formaalselt õigus kohandatud tingimustes valmisolek luua selleks võimalus. töötamise lubamisest keelduda, kuid reaalsuses on tervishoiusektori tööandjad siiski sundolukorras. Teises äärmuses on suurenev risk, et praeguses majanduslikus olukorras tunnevad töötajad survet liiga vara tööle naasmiseks, tehes seda enne täielikku tervenemist, pühendumata tervise parandamisele ja hoidmisele. Nimetatu kasvatab oluliselt riski, et lõpuks on töötaja veelgi pikemalt haiguslehel või suureneb tööõnnetuste juhtumise tõenäosus. Samuti on oluline märkida, et kui tööandja on lubanud töötaja haiguslehe ajal kergemates tingimustes või osakoormusega tööle, siis ei ole tal võimalik lõpetada töösuhet TLS § 88 lõike 1 punkti 1 alusel - ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (edaspidi töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu), välja arvatud haiguslehe alusel töötamise korral. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. See saab oluliseks, kui töötaja töövõime ei parane ja tööandjal ei ole võimalik edaspidi pakkuda võimalust töötada pikaajalise haiguslehe tingimustel edasi. Omakorda võib see kaasa tuua töövaidlusi. Kokkuvõttes teeme ettepaneku jätkata täna kehtiva võimaluse pakkumisega ja panustada enam erinevate sihtgruppide teavitustöösse. Kui süsteem on olnud kasutuses piisavalt pika aja jooksul, mis võimaldaks läbi viia põhjalikke analüüse süsteemi toimivuse osas, võiks kaaluda vajalike muudatuste tegemist. Eesti Tööandjate Keskliit Mittearvestatud ja selgitatud. Eesti Tööandjate Keskliit toetab ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Lühemad juhtumid kui 30 päeva on arstide sõnul üldjuhul väljatöötamiskavatsuses (VTK) pakutud lahendust, mille puhul osalise ajaga või akuutsemate ja raskemate haigusseisunditega, mis eeldavad kergemates ülesannetes töötamine on võimalik alates 31. haiguslehe päevast ning mittetöötamist ja keskendumist ravile. kaotatakse TTOS-is sätestatud tingimus, et töötaja töökohustuste täitmisest vabastus Teiseks Eesti süsteemis oleme arvestanud sellega, et protsessi on kehtiks vähemalt 90 kalendripäeva. kaasatud töötervishoiuarstid, kes annavad hinnangu töötamiseks vajalike kohanduste tegemiseks sh vajadusel kohtuvad patisendi Toetudes Soome praktikale, leiame, et ajutiselt terviseseisundile vastava töö ja tema tööandjaga. Hinnangu andmiseks on töötervishoiuarstidel tegemine haiguslehe alusel peaks olema võimaldatud veel varem kui 30 15 tööpäeva. Küll aga arstide ja tööandjate eeltöö selleks, et kalendripäeva möödudes. inimene saaks 31. haiguslehe päevast hakata kohandatud Soomes on võimalik alustada osalise tööajaga tööd juba pärast 10-päevast tingimustes töötama, algab juba sellest hetkest kui on ette näha, ooteperioodi, kui arst, töötaja ja tööandja on selles kokku leppinud. et inimene on pikalt haiguslehel, kuid suudab samal ajal tööturule Selline paindlik lähenemine võimaldab töötajatel alustada tööle naasmist juba naasta. varakult, mis võib aidata kaasa kiiremale taastumisele ja vähendada pikaajalise Samuti kaasneb siin suurem pettuste risk tööandjate poolt, töövõimetuse riski. suunates inimest liikuma koheselt haiguslehele, inimene töötab osalise koormusega ja saab palgavahe kompenseerimist Arvestades Soome kogemust ja asjaolu, et haiguslehe ajal töötamine eeldab arsti, Tervisekassalt. Samal ajal töötab inimene järgnevad 182 päeva töötaja ja tööandja kokkulepet ning tagab, et töötingimused ei kahjusta töötaja Tervisekassa palgal. Soome süsteemi eripäraks on, et hüvitise tervist, teeme ettepaneku lubada haiguslehe ajal töötamist kohandatud tingimustes maksmine toimub palju suurema viitega kui Eestis ja selliseid juba oluliselt varem kui 31. päevast. riske ei teki. Inimene peab täiendava hüvitise saamiseks esitama taotluse KELA-le pärast haiguselehe lõppu kahe kuu jooksul. Eesti Töötukassa 1. Teadmiseks võetud Muudatus 1: VTK kohaselt on kavas ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine lõpetada töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse perioodil. Märgime, et pika 2. Mittearvestatud ja selgitatud staažiga tööd otsivatel inimestel võib õigus töötuskindlustusele tekkida alles 30 või Juba lühike rakendumisperiood on näidanud süsteemi 60 päeva möödumisel juhul, kui nad on koondamishüvitise saajad. Üldjuhul tekib efektiivsust Tervisekassa eelarve vaatest. Samuti on tagasiside õigus töötuskindlustushüvitisele töötuna arvele võtmise kaheksandast päevast. arstidelt, kes on öelnud, et inimesed, kes tervisest tulenevalt Töötukassa juba täna edastab Tervisekassale töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse võiksid kohandatud tingimustes tööle naasta, saaksid seda teha alusel tekkiva ravikindlustuse andmeid, seega olulist mõju muudatus Töötukassa juba varasemas haiguse staadiumis, kahjustamata sealjuures oma töökorraldusele kaasa ei too. tervenemise protsessi. Kuna kohandatud tingimustes haiguslehe ajal töötamine on Muudatus 2:VTK kohaselt on kavas võimaldada haiguslehe ajal kohandatud võimalik vaid kolmepoolsel kokkuleppel, siis ei näe me riski tingimustes töötamist alates 31. päevast. VTK kohaselt süsteemi kasutamise süsteemi ära kasutamiseks inimeste poolt, kes soovivadki jääda kogemus näitab, et arstide kontrolli all on selline risk väga madal ja inimesed pikaajalisele haiguslehele, sellest tingituna, et riik kompenseerib tegelikult ei kipu varem tööle, kui nende tervis seda võimaldab. Samas on süsteemi palgavahe. Kui inimese terviseseisund võimaldab asuda rakendatud alles lühikest aega (so alates 15.05.2024) ja VTKs on järeldused tehtud täiskohaga tööle, siis raviarst ei kirjuta välja haiguslehte. 49 inimese põhjal, mis meie hinnangul ei ole piisav süsteemi toimimise hindamiseks. Tööandjal on alati võimalus ka keelduda pakkumast kohandatud Lühike rakendumisperiood ja väheldane praktika ja erinevus prognoositud tingimustes töötamist. Teiseks haigusleht ei ole midagi, mida kasutuskordadest võivad viidata töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmise inimene ise saab võtta ja lõpetada vaid see on arstlik otsus ja mis vajadusele, aga ei ole meie hinnangul piisavad andmaks hinnangut süsteemi lähtub inimese terviseseisundist. toimimise kohta. Seetõttu ei ole tõenäoline, et inimesed jäävad pikemaks ajaks VTKs on muudatuse mõjud ja riskid hinnatud ainult tervisekassa eelarve haiguslehele, kui see on põhjendatud. seisukohast, puudub hinnang mõjust tööturule ja majandusele. Kuigi üldiselt on 31. päevast 61. päeva asemel kohandatud töötamisele lubamine mõistetav eesmärk võimaldada inimestel osaajaliselt töötada haiguslehe ajal, et mõjub kindlasti positiivselt Tervisekassa eelarvele ja inimeste inimesed saaksid liikuda kiiremini tagasi tööturule, võib sellel olla ka vastupidine heaolnule ning majanduslikule olukorrale mõju, inimesed jäävad pikemaks osakoormusega haiguslehele. Inimeste arvu, kes sooviksid ja oleksid võimelised kohandatud VTKs tuleks hinnata, kas muudatuse tulemusel võib ajutise töövõimetuse ajal tingimustes töötama juba 31. haiguspäevast alates on raske osakoormusega töötamise periood pikeneda, kuna osakoormusega tööle naastes on prognoosida ning tõenäoliselt on neid esialgu vähe. Kui tuua inimese sissetulek suurem, mis omab mõju tööturu toimimisele. võrdluseks töötamine alates 61. haiguspäevast, siis seda VTK-st ei nähtu ka seda, milline mõju pikaajalise haiguslehe alusel osaliselt võimalust kasutas ajavahemikul 2024. a teine poolaasta kuni 16. töötamisele võib olla töötamise lubamisel 31. päevast 61. päeva asemel. mai 2025 ainult 111 inimest, mis moodustab kõigest 0,6% Prognoositud on inimeste arv, kel tekib haigushüvitise perioodil töötamise õigus, aga potentsiaalsest sihtrühmast. puudub hinnang, kui palju neist töötamise jätkamise võimalust kasutada võiksid, mis Prognoos, kui palju antud sihtgrupist kasutaks tööturuteenused ei ühtlasi mõjutab tööturuteenuste vajadust ja eelarvet. oska ette näha. Palume tuua välja prognoos, kui palju saab olema pikaajalise haiguslehe kasutajaid sihtgrupi laiendamisel ning kui suur osa hinnanguliselt kasutaks tööturuteenused, et töötukassal oleks võimalik hinnata mõju töötukassa eelarvele. Samuti tuleks hinnata, kuidas maandada riski, et arstid ei kirjutaks välja pikaajalise haiguslehte osakoormusega töötamiseks, kuigi inimene oleks võimeline asuma tööle täiskoormusega. VTKs on muudatus hinnatud tööandjate jaoks positiivseks, kuna aitab vähendada töötaja pikaajalisest haiguslehest tingitud tööjõupuudust. Samas ei ole hinnatud riski, kui töötaja on huvitatud pikaajalisest osakoormusega töötamisest täispalga eest ja tööandja ei saa mõjutada töötajat täiskoormusel tööle naasma. Palume täiendada VTKd ja hinnata mõju tööhõivele ja majandusele ning hinnata vastavaid riske. Samuti palume prognoosida VTKs ka isikute arvu, kes võtavad pikaajalise haiguslehe ning samuti hinnata isikute arvu, kui paljud neist vajaksid tööturuteenuseid. Tööinspektsioon 1. Selgitatud Toetab VTK-s toodud muudatustega taotletavaid eesmärke, milleks on suurendada vabatahtliku ravikindlustuse kättesaadavust ja ravikindlustuse eelarvevahendite Topelt hüvitamine katkeb töötuskindlustushüvitise otsusega. Ehk kasutamise tõhusust töövõimetushüvitiste maksmisel. kui on tehtud Töötukassa poolt otsus töötukindlustushüvitise Siiski toome välja järgmised tähelepanekud VTK-s toodud probleemide 1 ja 2 saamiseks. Inimene saab töötukassas arvel ikka olla ja kasutada juurde: ka tööturuteenuseid. Töövõime hindamise tulemusel osalise- või Probleem nr 1: ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine töötuskindlustushüvitise puuduva töövõime korral makstavat töövõimetoetust ei arvestata või töötutoetuse perioodil Tööinspektsioon mõistab, et võimalust saada samaaegselt asendussissetulekuna, mis piiraks ajutisetöövõimetushüvitise mitut hüvitist kasutatakse tihti ära lisasissetuleku saamiseks, kuid on ka mitmeid saamist. olukordi, kus ajutise töövõimetuse hüvitise saamise ajal on isikule oluline Töötukassas n-ö arvel olemine. Töötukassa pakub erinevaid teenuseid mh Eelnõuga ei lisandu Teie viidatud sihtrühmale (kutsehaiged, tervisepiiranguga inimestele, sh töövõime hindamist. Samuti näeme võimalikku tööõnnetuses viga saanud inimesed jne) ühtegi erisust. Neid vastuolu kui Töötukassas arvel olev isik peaks olema valmis tööd tegema ja aktiivselt koheldakse kõikide teistega võrdselt, vaadatakse eelnevat töötasu tööd otsima, kuid tervise tõttu ta ei pruugi seda olla. Töötukassas arvele võtmine on hüvitiste arvutamisel. Seega puudub vajadus eraldi mõjude terviseprobleemiga isikule siiski ainuke võimalus, et saada ravikindlustus ja hindamiseks. kasutada muid teenuseid. Seetõttu on VTK-le järgnevas eelnõus oluline hinnata, kuidas on nende inimeste Ka tänases süsteemis on see võimalus, et inimene saab olla õigused kaitstud, kes vajavad tervise tõttu Töötukassa teenuseid, kuid pole veel maksimaalselt 182 päeva haiguslehel ja pärast seda liigub otseselt valmis aktiivselt tööd otsima või tööle asuma. Sihtgruppi kuuluvad ka Töötukassasse, kas töövõimehindamiseks või muude toetuste ja kutsehaiged, tööõnnetuses viga saanud inimesed, pikaajalise haiguse tõttu töösuhte teenuste saamiseks. lõpetanud isikud, kes võivad olla majanduslikult eriti raskes olukorras. Eriti kutsehaiguse puhul, arvestades Eestis toimivat hüvitamise süsteemi, kus isik saab hüvitist nõuda ainult kohtus ja kiire hüvitamise süsteem puudub, on ajutise 2. Mittearvestatud ja selgitatud töövõimetuse hüvitis ainuke riigipoolne hüvitis, mida kutsehaiguse diagnoosiga isik Mitte varem kui 30. päevast võimaluse loomisel on lähtutud saab. Eelnõus on vaja analüüsida, kas planeeritud muudatusega on tagatud nimetatud perearstide ja töötervishoiuarstide erialaseltside ettepanekust, et sihtgruppide võrdne kohtlemine ja mõjud nende toimetulekule. võimaldada protsessi kaasata töötervishoiuarste, kes annavad Leiame, et kokkuvõttes võib ajutise töövõimetuse hüvitise mittemaksmine hinnangu töötamiseks vajalike kohanduste tegemiseks sh töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saajale pikendada inimeste naasmist vajadusel kohtuvad patsiendi ja tema tööandjaga. Hinnangu tööturule. See võib viia olukorrani, kus isikud on töövõimetuslehel senikaua, kuni andmiseks on töötervishoiuarstidel 15 tööpäeva. Samuti on siia hüvitist makstakse ja alles siis võtavad Töötukassas arvele ning saavad teenuseid, sisse arvestatud aeg, kus tööandja ja töötaja saavad omavahel mis toetavad nende tööle naasmist. Kokkuvõttes ei pruugi see tuua riigile oodatud kokku leppida kohanduste võimalused ja tööandja saab vastavad kokkuhoidu, sest inimesed on pikemalt tööturult eemal. kohandused ka sisse viia. Lisaks sobib see olemasoleva Probleem nr 2: töövõimetuse ennetamise süsteemi kasutamise piirang protsessiga, kus pikaajalisi haiguslehti pikendatakse iga 30 päeva Tööinspektsioon toetab nimetatud muudatust. Sarnase ettepaneku (s.o kergematel järel. Samuti maandab see tööandjate poolseid pettuste riske, mis töötingimustel töötamise õiguse võiks töötajale anda juba varem, kui täna kehtiva võivad tekkida kui minna üle juba haiguslehe esimestest korra kohaselt 61. päevast) tegi Tööinspektsioon juba 2023. a ravikindlustuse päevadest palgavahe hüvitise skeemile seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (08.03.2023 kiri nr 1.1-7/239-3 ning 02.06.2023 kiri nr 1.1-7/1063-1), kui tõime välja, et raviarst saab inimese haiguslugu vaadates aru, kui pikalt peaks tervenemine aega võtma. Töötajal on võimalus hinnata ka ise oma terviseseisundit ja valmisolekut kergematel tingimustel tööle naasta. Piirangu kaotamine omaks majanduslikult positiivset mõju töötajatele, kes saaksid varem õiguse palgavahe hüvitisele, ja ka tööandjatele, kui töötaja viibib vähem töölt eemal. Näiteks luumurru korral saaks tavapäraselt istuvat tööd tegev töötaja ilmselt kaugtööna kodukontoris ülesandeid täita, kuid sellisel juhul ei olda enamasti haiguslehel pikemalt kui 30-45 kalendripäeva. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Täname toetuse eest. 1. Väljatöötamiskavatsuse ettepaneku nr 2 kohaselt soovitakse, et osalise ajaga 2. Selgitatud või kergemates ülesannetes töötamine on võimalik alates 31. haiguslehe päevast VTK-s ei olnud toodud eelnõu täpne sõnastus, vaid üksnes selle (VTK lk 4 p 2). Kehtiva regulatsiooni kohaselt on töötajal ja tööandjal õigus kokku mõte. Eelnõus on vastav säte planeeritud RaKS § 60 lõikesse 1, leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel, kui mille kohaselt „ei ole kindlustatud isikul õigust saada ajutise töötaja haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas töövõimetuse hüvitist, kui….“. Leiame, et siin ei ole jäetud rohkem kui 60 kalendripäeva. Tervisekassale kaalutulusruumi. ‘ Kaubanduskoda tegi juba 19.06.2023 ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega 3. Selgitatud seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arvamuses ettepaneku, et Vabatahtliku ravikindlustuse lepingu lahutamatuks osaks on töötajal tekiks haiguslehe ajal töötamise võimalus pärast 30. haiguslehel viibitud tüüptingimused, millega reguleeritakse lepingusse tulemine ja päeva. Toetame jätkuvalt antud ettepanekut. Leiame, et kui töötajal tekib haiguslehe lepingust väljumine. Kuu kaupa maksete maksmine tähendab ajal töötamise võimalus pärast 30. haiguslehel viibitud päeva, siis on tagatud, et isiku vaates ravikindlustuse paremat kättesaadavust, sest kuu töötaja keskendub esimesed kuu aega tervise ja töövõime taastamisel ning peale 30. kaupa on tasumine lihtsam, kui korraga aastamakse tasumine. päeva möödumist saab töötaja asuda tööle haiguselehe alusel kohandatud Riski maandamiseks jääb inimestele jätkuvalt lepingust tingimustes. Lisaks tagab selline lahendus, et tööandjate seas ei teki pikaajalist väljumisel kehtima vähemalt jooksva kvartali maksete tasumise tööjõupuudust ning töötajatel on võimalus säilitada palk ja elukvaliteet pikaajalise kohustus ja lepingu kohustuslik aeg on 1 aasta ning sealt saab haiguse ajal. väljuda ainult rangetel tingimustel (kindlustatu surm, Seega Kaubanduskoda toetab väljatöötamiskavatsuse ettepanekut nr 2, mille sundkindlustuse alusel ravikindlustuse tekkimine ja lahkumine kohaselt soovitakse, et osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamine on välisriiki). võimalik alates 31. haiguslehe päevast. Kindlustusmaksete regulaarsuse kinnitab Tervisekassa nõukogu oma otsusega. Seda ei sätesta ravikindlustuse seadus. 2. Väljatöötamiskavatsuse ettepaneku nr 1 kohaselt soovitakse anda Vabatahtliku ravikindlustuse lepingu maksed katavad ainult isiku Tervisekassale õigus lõpetada ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine kindlustatule, ravikindlustuse osa lepingu vältel. St vabatahtliku lepingu kes saab samaaegselt töötuskindlustushüvitist või töötutoetust Eesti Töötukassa maksed ei lähe hiljem arvesse nt pensioni arvutamisel. Samuti ei kaudu. laiene lepingu alusel kindlustatud isikule õigus Kaubanduskoda peab vajalikuks rõhutada, et kuigi kavandatav muudatus näeb ette töövõimetushüvitistele. Leping on suunatud füüsilistele isikutele, Tervisekassale üksnes õiguse, mitte kohustuse hüvitise maksmine lõpetada, võib juriidilised isikud lepingut sõlmida ei saa. selline sõnastus põhjustada ebavõrdset kohtlemist. Juhul kui otsus jääb Tervisekassa Sellega on süsteemikuritarvitamise riskid maandatud. kaalutlusõiguse alla, tekib risk, et hüvitise maksmine lõpetatakse ühel juhul, kuid mitte teisel, kuigi olukorrad on sisuliselt samased. Seetõttu leiame, et õiguse asemel peaks Tervisekassale kehtestama selge kohustuse hüvitise maksmine sellistel juhtudel lõpetada, et tagada õiguskindlus ja võrdsus kõikide kindlustatute suhtes. Kaubanduskoda teeb ettepaneku muuta väljatöötamiskavatsuses sätestatud Tervisekassa "õigus" ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine lõpetada selgesõnaliseks kohustuseks. 3. Väljatöötamiskavatsuse ettepaneku punkti 4 kohaselt soovitakse muuta vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise tingimusi, et suurendada ravikindlustuse kättesaadavust. VTK kohaselt soovitakse tõhustada vabatahtliku kindlustuse lepingu sõlmimist nii, et lepingu sõlmimiseks ja lepingu alusel kindlustatuga võrdsustamiseks piisab edaspidi asjaolust, et tegemist on inimesega, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav inimene. Lisaks nähakse VTK-s ette, et muudatuste tulemusel tekiks võimalus maksete tasumiseks kuu kaupa. Kehtiva korra kohaselt saab kindlustusmakseid tasuda kvartali või aasta kaupa ning täna ühe kuu kaupa makseid tasuda ei ole võimalik Oleme seisukohal, et plaanitav igakuise maksmise võimalus võib luua olukorra, kus kindlustust võidakse hakata kasutama vaid vajaduspõhiselt – näiteks üksikute kuude kaupa enne planeeritud ravi või tervisemure ilmnemisel. See võib suurendada motivatsiooni hoiduda sotsiaalmaksu tasumisest ning liituda vabatahtliku kindlustusega vaid ajutiselt, kui tekib vajadus arstiabi järele. Kuigi VTK viitab, et leping sõlmitakse vähemalt üheks aastaks ja ennetähtaegne lõpetamine on piiratud, ei ole VTK-s piisavat selgust selle kohta, kuidas sellist võimalikku süsteemi kuritarvitamist tegelikkuses välditakse. Leiame, et selles osas on VTK mõjuanalüüs puudulik ning vajab täiendavat analüüsi. Kindlustussüsteemi usaldusväärsuse ning ausa konkurensiolukorra tagamiseks oleks vajalik neid riske senisest põhjalikumalt hinnata ning kavandada ka vastavad maandusmeetmed. Kaubanduskoda on seisukohal, et vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise tingimuste leevendamise muudatuse osas on vaja koostada täiendav mõjuanalüüs, et mõista plaanitavate muudatustega kaasnevaid võimalikke riske. Justiits- ja Digiministeerium 1. Selgitatud 1. VTK on koostatud põhjalikult ning see on hea lähtekoht huvirühmadega aruteluks. Probleemide, eesmärkide ja mõõdikute sidumine – eelnõu Seaduseelnõu seletuskirjas võiks täiendada teemasid, et tagada, et kavandatav sisaldab lahendusi, millele ei ole erinevaid hindamismõõdikuid, regulatsioon oleks kaasav, ettenähtav ja teadmuspõhine. vaid on üks kindel mõõdik, kas süsteem on kasutusele võetud ehk Probleemide, eesmärkide ja mõõdikute sidumine olukord on saavutatud. Näiteks ajutise töövõimetuse hüvitist ei VTK-s on selgelt esitatud olulised probleemid – topelthüvitiste maksmine, piirangud maksta töötuskindlustushüvitise saajale. Eelnõuga luuakse uusi töövõimetuse ennetamise süsteemi kasutamise piirang, rasedate kergemast tööst võimalusi, mida inimene saab soovi korral kasutada, aga ei pea keeldumise juhtumite andmekontrolli puudulikkus ning vabatahtliku ravikindlustuse seda tegema. Näiteks võimalus töötada pikaajalise haiguslehe piiratud kättesaadavus ja paindlikkuse puudumine. Need mõjutavad Tervisekassa ajal alates 31. päevast oleneb inimese tervislikust seisundist, ravikindlustuse eelarvevahendite tõhusat ning jätkusuutliku kasutamist ja inimestel tema soovist ja tööandja võimalustest. Mõõdiku seadmine oleks ravikindlustuse kättesaadavust. Seaduseelnõu seletuskirjas soovitame iga esitatud siin ebamõistlik. Eelnõus olevatele muudatustele ülevaatliku probleemi siduda eesmärgiga ning võimalusel lisada eesmärgi saavutamise tabeli tegemine liialt dokumendi mahtu suurendav. Arvestades mõõdikud. Ülevaatlik tabel, mis toob välja probleemi, eesmärgi (soovitava olukorra) muudatuste vähesust, siis on nad hetkel selgesti eristatavad. ja hindamismõõdikud, mis toetaksid regulatsiooni selgust ja aitaks hinnata Lahendusvariantide võrdlev analüüs ja eelistatud lahenduse eesmärkideni jõudmist ning muudatuste mõju. valikukriteeriumid - lahenduste variantide võrdlevat analüüsi, Lahendusvariantide võrdlev analüüs ja eelistatud lahenduse saaks teha sellisel juhul kui meil oleks välja töötatud erinevad valikukriteeriumid lahenduste variandid. Meil need puuduvad ja seetõttu ei saa teha VTK-s on põhjalikult analüüsitud iga probleemi eelistatud lahenduse mõju, kuid ka võrdlevat analüüsi. dokument ei sisalda kaalutud alternatiivsete lahendusvariantide võrdlust ega nende Mõjuanalüüsi andmepõhisus ja prognooside lisamine – alternatiivsete lahenduste mõju hindamist. Hea õigusloome praktika kohaselt on eelnõu seletuskirjas on lisatud põhjalikum mõjuanalüüs, sh oluline kaaluda erinevaid lahendusvariante. See võimaldab huvirühmadel teha kuluprognoos ja käitumuslikud muudatused. IT arendusi põhjendatud valikuid. Soovitame lisada seaduseelnõu seletuskirja tellitakse ja hangitakse hiljem. Antud etapis ei ole võimalik IT lahendusvariantide võrdleva analüüsi ning põhjenduse eelistatud lahenduse kohta. arenduste täpsemat kulu lahti selgitada. Mõjuanalüüsis on Mõjuanalüüsi andmepõhisus ja prognooside lisamine kasutatud Tervisekassa ja Töötukassa andmeid ning viidatud VTK-s esitatud muudatuste olulised mõjud on hästi hinnatud. Seaduseelnõu Andres Võrgu ja Magnus Piiritsa poliitikaanalüüsile. seletuskirjas palume muudatuste mõju kohta esitada põhjalikum kvantitatiivne Vastav link on muudetud. Poliitikaanalüüs on leitav hinnang (mh täpsustada detailsemalt IT-arenduste kulu, kuluprognoos, sihtrühmade Sotsiaalministeeriumi kodulehelt läbiviidud uuringute alt. käitumise võimalik muutus). Seaduseelnõu seletuskirjas soovitame täpsustada Kaasatud huvirühmade arvamused ja nendega arvestamine mõjuanalüüsi metoodikat ja andmestikku, mille põhjal hinnatakse regulatsiooni - üldjuhul tehakse seda eelnõuga koos ja antud juhul on need mõju elanikele, tööandjate käitumisele ja ravikindlustuse eelarvele. Seletuskirja kooskõlastustabelist leitavad. võiks lisada kokkuvõtlikud järeldused eelnenud analüüsidest (VTK-s lk 10 esitatud viite link ei ole õige) ja statistikale. 2. Selgitatud Kaasatud huvirühmade arvamused ja nendega arvestamine Juba täna esitab MTA Tervisekassale andmeid ajutise VTK koostamisse on kaasatud mitmed asutused ja organisatsioonid (sh töövõimetuse hüvitise maksmiseks (§ 55. Kalendripäeva Tervisekassa, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Haiglate keskmise tulu arvutamine) – seega on rasedale tööst keeldumise Liit). Seaduseelnõu seletuskirjas soovitame tuua välja kaasatud osapoolte peamised korral makstava ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamise seisukohad muudatuste kohta ning selgitada, milliseid ettepanekuid on muudatuste tegemiseks vajalikud andmed Tervisekassal olemas seaduseelnõus arvesse võetud. See toetab kavandatava eelnõu menetlemise ja ka õiguslik alus nende edastamiseks on olemas. läbipaistvust. 2. VTK lk 4 punktis 3 on selgitatud, et muudatust vajab RaKS § 55 kohane 3. Selgitatud keskmise tulu arvestamise regulatsioon. Kuna on selgitatud, et andmeid hakatakse saama Maksu- ja Tolliametist (MTA), tuleb silmas pidada, et vajalik on kehtestada Eelnõu seletuskirjast on viide IT arendustele, mis puudutavad õiguslik alus andmete saamiseks/töötlemiseks, sh millisesse andmekogusse MTA ravikindlustuse saamiseks sõlmitava lepingu sõlmimise protsessi andmeid edastama hakatakse ja kas seda regulatsiooni on ka vaja täiendada (ilmselt kergendamist osapooltele, välja jäetud, sest need ei ole otseselt muutub andmekooseis jne). eelnõuga seotud. Eelnõu muudatuste järgselt on võimalik 3. VTK-s lk 5 on märgitud: „Samuti on vaja IT arendusi, et lihtsustada ja kiirendada sõlmida nimetatud lepinguid edasi nagu praegu. Vajadusel lepingu sõlmimise protsessi lepingut sõlmida soovivatel inimestel. Tervisekassal on tehakse vastavad muudatused edaspidi õigusaktides eraldi. kavandamisel IT lahendus, millega on inimestel edaspidi võimalik sõlmida Tervisekassaga kindlustuslepinguid terviseportaali vahendusel.“ Siinkohal tuleb üle vaadata, kas muutmist vajab ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja tervise infosüsteemi regulatsioon (terviseportaal on juriidiliselt tervise infosüsteemi osa). Ilmselt täieneb andmekoosseis, mistõttu oleks vaja üle vaadata ka andmete säilitustähtajad.  EELNÕU 20.05.2025 Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus § 1. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kindlustatud isikuga võrdsustatakse lepingu alusel Eesti alaline elanik ja Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu teise isiku kasuks saab sõlmida Eesti alaline elanik ja Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik.“; 2) paragrahvi 22 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 24 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Leping lõpeb käesoleva seaduse alusel sundkindlustuse kindlustuskaitse tekkimisel või lepingu alusel kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku elama asumisel välisriiki.“; 4) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui kindlustatud isikul on mitu tööandjat ja tal on vähemalt ühe tööandja juures töötamise eest õigus haigushüvitisele käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punkti 3 alusel, siis juhul kui tööandjal ei ole võimalik pakkuda isiku terviseseisundile vastavaid töötingimusi või isik loobub pakutavast tööst, on hüvitis 70 protsenti tööandja poolt haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasust.“; 5) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 4 sätestatud kindlustusjuhtumi puhul võrdub käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kalendripäeva keskmine tulu töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud keskmise töötasu ja arvu 30 jagatisega. See ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise.“; 6) paragrahvi 55 lõikest 9 jäetakse välja tekstiosa „, 4“; 7) paragrahvi 56 lõikes 21 asendatakse arv „61“ arvuga „31“; 8) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) kindlustatud isikul tekib kindlustuskaitse käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 6 alusel.“; 1 9) paragrahvi 72 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 10) seaduse § 89 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Kui rasedale või emapuhkuse õigust omavale isikule kirjutatakse välja tööst keeldumise tõttu haigusleht enne 2026. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse tema kindlustusjuhtumile käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni.“. § 2. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 124 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Töötajal ja tööandjal on õigus kirjalikus vormis kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel, kui töötaja haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui 30 kalendripäeva, kuni ravikindlustuse seaduse § 57 lõikes 1 sätestatud tähtajani.“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–6 ja 10 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 7 ja 8 ning § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. aprillil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Algatab Vabariigi Valitsus ... . .... 2025. a nr ... 2  Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu käsitleb sotsiaalkindlustussüsteemi ajakohastamist ja tõhustamist, et paremini toetada inimeste töövõime säilitamist, soodustada tööellu naasmist ning tagada laiapõhjalisem ja õiglasem ligipääs ravikindlustusele. Muudatustega lühendatakse ajavahemikku, mille möödumisel on haiguslehel viibival inimesel võimalik naasta tööle terviseseisundile vastavalt kohandatud tingimustel – senise 61. päeva asemel juba alates 31. päevast. See soodustab varasemat tööellu naasmist ja toetab töövõime taastumist. Samuti muudetakse haigushüvitise arvutamise korda raseda kergemast tööst keeldumise korral, tuginedes edaspidi Maksu- ja Tolliameti andmetele. Muudatus aitab vähendada kuritarvitusriske ja leevendab Tervisekassa töökoormust. Lisaks kehtestatakse, et ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta töötuskindlustushüvitisega samal ajal, et tagada toetuste sihipärane kasutamine ja vältida mitme asendussissetuleku üheaegset maksmist. Samuti laiendatakse lepingu alusel ravikindlustuse saamise võimalusi, kaotades senised lepingu sõlmimise piirangud. See muudatus vähendab nende isikute halduskoormust, kes lepingut sõlmida soovivad – nad ei pea seaduses nõutud asjaolusid enam tõendama (meretöölepingu koopia esitamise nõue kaob) või kandma võimalikku lisakulu (meretöölepingu tõlkimise nõue (isiku kulul) kaob. Samuti tunnistatakse kehtetuks meretöölepingute osas Transpordiametilt arvamuse küsimise regulatsioon – sellega vähendatakse asutuste vahelist bürokraatiat. Kavandatavad muudatused tugevdavad sotsiaalset kaitset, vähendavad bürokraatiat ja toetavad töövõime säilitamist ja tööellu naasmist ning parandavad ravikindlustuse kättesaadavust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiu korraldamise osakonna tervishoiu rahastamise poliitika ekspert Lii Pärg ([email protected]) ja tervishoiu korraldamise osakonna projekti nõunik Mari Kalbin ([email protected]). Eelnõu väljatöötamisel osalesid Tervisekassa ravikindlustuse ja hüvitiste portfellijuht Maris Liitmäe ([email protected]), ravikindlustuse ja hüvitiste portfelli teenusejuhid Lea Kalda ([email protected]) ja Eda Palm ([email protected]), ravikindlustuse ja hüvitiste portfelli peaspetsialist Tea Matson ([email protected]) ja partnersuhtluse portfelli teenusejuht Matis Rüütel ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]). Eelnõu mõjuanalüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ülle Marksoo ([email protected]. Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu pole seotud menetluses oleva muu eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Samuti puudub seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga kavandatavad muudatused on osaliselt seotud riigieelarve revisjoni raames koostatud nullbaasilise eelarve eesmärgi tõhustamisettepanekute täitmisega. 1 Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone: 1) ravikindlustuse seadus (RaKS), RT I, 12.12.2024, 23; 2) töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS), RT I, 30.01.2025, 11. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on suurendada inimeste ligipääsu ravikindlustusele ja tõhustada Tervisekassa ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamist, samuti ajakohastada ja korrastada ajutise töövõimetuse regulatsioone, et parandada sotsiaalkindlustussüsteemi ning toetada inimeste töövõime säilitamist ja tööellu naasmist. Kehtiv õigus võimaldab inimesel saada samal ajal ajutise töövõimetuse hüvitist ja töötuskindlustushüvitist. Tervisekassa maksab praegu inimesele, kellel on avatud viimastel tööpäevadel enne töösuhte lõppu avatud haigusleht, ajutise töövõimetuse hüvitist maksimumperioodi (182 päeva ja tuberkuloosi korral kuni 240 päeva). Samal ajal võib inimene pöörduda Eesti Töötukassasse ja taotleda töötuskindlustushüvitist, kuna tegemist on töölt lahkumisega. Eesti Töötukassa ja Tervisekassa poolt inimestele samal ajal mitme hüvitise võimaldamisel on aga tegemist topelt asendussissetuleku maksmisega, mis ei ole riigi eelarvevahendite tõhus kasutamine. Eelnõuga tehtava muudatusega lõpetatakse ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine töötuskindlustushüvitist saavatele isikutele, mis tagab ravikindlustusraha otstarbekama kasutamise. Kehtiv seadus ei toeta piisavalt paindlikke lahendusi nende töötajate puhul, kelle töövõime on ajutiselt vähenenud, kuid kes on valmis naasma tööle osalise koormusega või töötama kergendatud tingimustel. Kehtiva korra kohaselt tohib haiguslehel olija liikuda pärast 60 päeva haiguslehel olemist tööle kohandatud tingimustes osalise tööajaga või kergendatud tingimustel. Kergemale tööle üleviimist ja palgavahe hüvitise saamist võimaldatakse töötajale maksimaalselt 122 kalendripäeva. Muudatusega võimaldatakse töötajal pärast ühekuulist (30 päeva) haiguslehel olemist teha haiguslehe alusel terviseseisundile vastavat tööd. Jätkuvalt on võimalus saada samal ajal haiguslehe alusel töötamisega saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist (edaspidi palgavahe hüvitis). Samuti esinevad kehtivas süsteemis mitmed kitsaskohad, k.a need, mis tulenevad pettuseriskidest. Alates 15.05.2024 kehtib erisus, mille kohaselt raseda tööst keeldumise korral või kui tööandjal ei ole võimalik rasedat kergemale tööle üle viia, võetakse haigushüvitise arvutamise aluseks tööandja poolt haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud kuue kuu keskmine töötasu. Erisus seisneb selles, et kõikidel muudel haigushüvitise arvutamise juhtudel võetakse aluseks Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) andmed isiku eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta. Muudatusega viiakse arvestuskäik sarnastele alustele teistega, et vältida süsteemis pettusriski, mis kaasneb tööandja poolt haiguslehele märgitavate töötasuandmetega. Samuti soovitakse vähendada ebamõistlikku menetluskoormust, mis kaasneb Tervisekassale andmete kontrollimisega ja pettuse tõendamisega. 2 Praegu kehtivad tingimused on liiga piiravad ega võimalda kõikidel inimestel soovi ja vajaduse korral ligipääsu ravikindlustusele lepingu alusel, kuigi inimene on valmis maksma kindlustusmakseid. Muudatuse tulemusena kaovad ära kitsendavad tingimused lepingu sõlmimiseks. Edaspidi piisab lepingu sõlmimiseks ja lepingu alusel kindlustatuga võrdsustamiseks asjaolust, et tegemist on inimesega, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav inimene. Eelnõuga tehtavad peamised muudatused põhinevad ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik ravikindlustus) väljatöötamiskavatsusel (VTK) 1, mis saadeti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 23.04.2025. VTK kohta esitatud märkuste tabel on seletuskirja lisas 1. VTK-s tehti ettepanek lõpetada ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine seoses töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmisega seoses. Eelnõus ei ole ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise lõpetamist seoses töötutoetuse maksmisega. Seda põhjusel, et töötutoetuse saamisel rakendub juba sissetulekukontroll (tööturumeetmete seaduse § 18 lg 1). Samuti võttis Riigikogu peale VTK kooskõlastamisele saatmist 14.05.2025 vastu töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 519 SE, millega lõpetatakse alates 01.01.2026 töötutoetuse määramine ja maksmine (jääb küll üleminekuaeg, mis ei kesta kauem kui 2026. a lõpuni). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse RaKS-i. Punktiga 1 muudetakse RaKS § 22 lõikeid 1 ja 2. Lõike 1 muudatusega jäetakse välja kehtivas seaduses sätestatud piiravad tingimused, mis puudutavad lepingu sõlmimist ravikindlustatud isikuga võrdsustatud isikuga. Kehtiva seaduse kohaselt peab lepingu alusel ravikindlustust sooviv isik vastama vähemalt ühele järgmistest tingimustest: a) ta on lepingu sõlmimise kuule eelneval kahel aastal olnud vähemalt 12 kuud kindlustatud; b) tema eest on lepingu sõlmimisele eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksu vähemalt kaheteistkümnekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt; c) ta oli laevapere liige; d) ta on välisriigi pensionär. Muudatuse tulemusena saavad ravikindlustusega liituda isikud, kes on Eesti alalised elanikud või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elavad inimesed, sõltumata varasematest kindlustusperioodidest või varem makstud sotsiaalmaksust. See muudab ravikindlustuse kättesaadavamaks inimestele, kellel praegu ei ole kehtiva korra kohaselt võimalik ravikindlustuslepingut sõlmida, kuna nad ei vasta RaKS-is sätestatud tingimustele. Lõike 2 muudatusega asendatakse sõnad „oma ülalpeetava“ sõnadega „teise isiku“, millega laiendatakse nende isikute ringi, kelle kasuks saab ravikindlustuslepingu sõlmida. Eelnõu kohaselt ei näe seadus enam ette, et isik, kes on sõlmitava lepingu kohaselt kindlustatud isik, peab olema kindlustusvõtja ülalpeetav. See muudatus võimaldab sõlmida lepingu kolmandate isikute eest, toetades sotsiaalse kaitse laienemist olukordades, kus inimesel puudub isiklikult töösuhe või muu ravikindlustuse aluseks olev õigus. Muudatuse eesmärk on laiendada 1 Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik ravikindlustus) väljatöötamiskavatsus – EIS. 3 ravikindlustuse kättesaadavust ja tugevdada sotsiaalset kaitset, vähendades olukordi, kus inimesed jäävad ravikindlustuseta. See omakorda parandab ligipääsu tervishoiuteenustele ning aitab kaasa rahvastiku tervise paranemisele. Muudatuse tulemusena on inimestel lepingu alusel võimalus saada ravikindlustust lihtsamalt ja kiiremini, mis omakorda vähendab isikute halduskoormust, sest nad ei pea enam tõendama, et vastavad seaduses sätestatud tingimustele. Samuti vähendab see Tervisekassa töökoormust lepingu sõlmimise õiguste kontrollimisel. Ravikindlustuse kättesaadavuse laiendamine muudab süsteemi paindlikumaks. Punktiga 2 tunnistatakse RaKS § 22 lõiked 21 ja 22 kehtetuks. Muudatused on seotud eelnõu § 1 punktiga 1 tehtud muudatusega, millega muudetakse RaKS § 22 lõiget 1 ja seadusest jääb välja lõike 1 punkt 12. Viidatud sätte kohaselt võrdsustatakse kindlustatud isikuga lepingu alusel isik, kes on varem töötanud laevapere liikmena meretöölepingu või muu lepingu alusel ja seaduses sätestatud tingimuse täidetuse kohta peab isik esitama meretöölepingu või muu dokumendi. Samuti on ette nähtud võimalus küsida Transpordiametilt lepingu kohta arvamust. Nimetatud sätted ei ole enam vajalikud, kuna laevapere liikmel, kes on Eesti alaline elanik või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ei ole muudatuse jõustumisel enam vajadust tõendada varasemat laevapere liikmena töötamist. RaKS § 22 lõike 1 punktis 12 sätestatud lepingu sõlmimise alus on kehtiva seaduse kohaselt vajalik, kuna laevapereliikmetel, kes töötavad välisriigi lipu all sõitvas laevas, ei ole võimalik sõlmida ravikindlustuslepingut, sest RaKS § 22 lõike 1 punktis 1 või 11 sätestatud tingimus ei pruugi olla täidetud. Punktiga 3 täpsustakse RaKS § 24 lõike 7 sõnastust, et viia see vastavusse RaKS § 22 lõikega 2. Kehiva sõnastuse kohaselt lõpeb leping võrdustatud isiku või RaKS § 22 lõikes 2 nimetatud juhul tema ülalpeetava elama asumisel välisriiki. Kehtiv sõnastus, mis sätestab, et leping lõpeb, kui lepingu alusel võrdsustatud isiku ülalpeetav asub elama välisriiki, on eksitav. Sätte mõte on, et leping lõpeb siis, kui kindlustatud isik asub elama välisriiki. Sõnastust on vastavalt parandatud. Punktiga 4 täiendatakse RaKS § 54 lõikega 31, milles sätestatakse, et kui rasedal on mitu tööandjat ja ta töötab vähemalt ühe tööandja juures ning Tervisekassa maksab talle palgavahet juhul, kui teine tööandja / teised tööandjad ei saa talle pakkuda tema terviseseisundile vastavat tööd või kui rase otsustab sellest tööst loobuda, siis makstakse talle haigushüvitist 70% tema kehtivast töötasust. Vastavalt RaKS § 55 lõikele 9 on kehtiva töötasu näol tegemist töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korra (Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord– Riigi Teataja) kohaselt arvutatud keskmise töötasuga. Sarnane regulatsioon kehtib ka teiste töötajate haiguslehe ajal töötamise korral, kui neil on mitu tööandjat ja nad vähemalt ühe tööandja juures töötavad ja teise või teiste juures mitte (RaKS § 54 lg 5). Praktikas mitme tööandja juures töötamise ja mittetöötamise korral hüvitise arvutamise kord ei muutu, seadust täiendatakse õigusselguse huvides. Regulatsioon motiveerib töötamist ja kaitseb töötaja sissetulekut olukorras, kus tal on mitu tööandjat ja ta töötab vähemalt ühe tööandja juures, kuid ta ei saa tervise tõttu mõnes töökohas enam tööd teha. Punktidega 5 ja 6 täiendatakse RaKS § 55 lõikega 31 ja muudetakse RaKS § 55 lõiget 9. Muudatustega viiakse mittetöötava raseda kalendripäeva keskmise tulu arvutuskäik sarnastele alustele teiste kindlustatud isikutega, kes saavad ajutise töövõimetuse hüvitist ja samal ajal ei tööta. Tulenevalt muudatustest arvutatakse edaspidi raseda kergemast tööst keeldumise korral või juhul, kui tööandjal ei ole võimalik anda rasedale tema terviseseisundile vastavat tööd, tema 4 töövõimetushüvitis eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu andmete alusel. Seetõttu jäetakse RaKS § 55 lõikest 9 välja viide RaKS § 51 lõike 1 punktis 4 nimetatud kindlustusjuhtumile. See muudatus ei laiene aga olukorrale, kus rasedal on mitu tööandjat ja ta vähemalt ühe juures töötab. Sellisel juhul hüvitab Tervisekassa kergendatud tingimustel töötamisest tingitud palgavahe ning maksab ka haigushüvitist 70% töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud keskmisest palgast selle konkreetse tööandja juures, kus rase ei tööta, sest ta ei võtnud vastu terviseseisundile vastavat tööd või talle ei ole sellist tööd pakkuda. Viidatud juhul kohaldub eelnõukohane RaKS § 54 lõige 31. Sellega soodustatakse raseda töötamist kasvõi ühel töökohal, kui see on tema terviseseisundist tulenevalt võimalik ehk soodustatakse töötamist kui sellist. Eelnõuga RaKS §-i 55 lisatavas lõikes 31 sätestatakse, et juhul kui rasedal MTA andmetel eelmisel kalendriaastal tulud puuduvad, võetakse haigushüvitise arvutamisel arvesse töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud keskmine töötasu. Erinevus teistest kindlustatud isikutest seisneb selles, et tavalise haiguslehe puhul võtab Tervisekassa haigushüvitise arvutamise aluseks töötajaga kokku lepitud töötasu (ehk kuupalga), mille tööandja haiguslehele märgib. Raseda kergendatud tingimusel töötamise haiguslehele märgib tööandja kuue kuu keskmise töötasu. Eelnõuga muutub hüvitise arvutamine võrdsemaks ja läbipaistvamaks, sest see põhineb üldjuhul MTA ametlikel andmetel, mitte ainult tööandja sisestatud palgakirjel, mis omakorda maandab haigushüvitiste süsteemis pettusteeriski. Praegune pettuserisk on tingitud tööandja poolt haiguslehele märgitavast töötasust ja Tervisekassa jaoks selle kontrollimise keerukusest Tervisekassa poolt. Muudatuse tulemusena hakkab Tervisekassa ka raseda kergemale tööle üleviimisest keeldumise / terviseseisundile vastava töö mittepakkumise korral arvutama haigushüvitist MTA poolt kontrollitud andmete alusel ja seega toob see kaasa alusandmete usaldusväärsuse. Punktiga 7 muudetakse RaKS § 56 lõiget 21. Muudatus on seotud haiguslehe alusel ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemise õiguse 30 päeva võrra ettepoole toomisega, mistõttu tekib edaspidi õigus terviseseisundile vastava töö tegemise ajal makstavale haigushüvitisele haiguslehe 31. päevast. Muudatusega võimaldatakse inimesel tema terviseseisundiga kohandatud tingimustel tööle asuda juba pärast 30 päeva haiguslehel viibimist. Selle tulemusena saab inimene, kelle terviseseisund seda võimaldab ja kelle tööandjal on võimalik kohandusi teha, naasta varem tööle. Kohandused võivad tähendada võimalust pakkuda osalise koormusega või kergemates ülesannetes töötamist. Samuti võib see tähendada vajadust teha muudatusi töökohas või töötamise abivahendite võimaldamist. Seetõttu on inimesel ja tööandjal jätkuvalt võimalik saada Eesti Töötukassalt samal ajal töövõimet toetavaid tööturuteenuseid. Samuti on inimesel võimalik samal ajal haiguslehe alusel töötamisega saada Tervisekassalt töötasu palgavahe hüvitist. Kergemale tööle üleviimist ja palgavahe hüvitise saamist võimaldatakse nüüd kuni 152 kalendripäeva ja tuberkuloosi korral 210 kalendripäeva. See tuleneb sellest, et haigushüvitise maksmise maksimaalne pikkus tuberkuloosi korral on 240 järjestikust kalendripäeva ja muu haiguse korral 182 järjestikust kalendripäeva. Teenused ja palgavahe hüvitis toetavad inimese töötamist ja sissetulekut tervise taastumise ajal. Samuti aitab see ennetada pikaajalist töövõimetust ja vähendab riski, et inimene jääb püsivalt tööturult kõrvale. See, et inimene pikalt töölt eemale ei jää, aitab säilitada tema tööalaseid oskusi ja teadmisi ning parandab ka psühholoogilist heaolu. Muudatuste positiivne mõju seisneb pikaajalise haigusega inimeste jaoks kiiremas jätkamises tööhõives, mistõttu paraneb nende üldine elukvaliteet, ja tööandjate jaoks tööjõupuuduse leevendamises. 5 Punktiga 8 täiendatakse RaKS § 60 lõiget 1 punktiga 7 ja sätestatakse, et kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui tal tekib ravikindlustuskaitse töötuskindlustushüvitist saava isikuna. Kehtiva korra järgi on haigushüvitise maksmise maksimaalne pikkus üldjuhul 182 järjestikust kalendripäeva ja hooldushüvitise puhul 60 kalendripäeval. Hüvitist makstakse edasi ka siis, kui inimene enam ei tööta ning on end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud ja taotlenud töötuskindlustushüvitist. Töötukindlustushüvitise saaja ei ole enam töötav isik, kellele tuleks ajutisest töövabastusest tulenevalt hüvitada palgatulu kaotust. Muudatuse tulemusena lõpetatakse hüvitise maksmine kuupäevast, kui inimesel tekib kindlustuskaitse töötuskindlustushüvitise saajana. Tervisekassa saab Eesti Töötukassalt andmed töötuskindlustushüvitise määramise kohta. Isiku kindlustuskaitse töötuskindlustushüvitise saajana tekib Tervisekassa andmekogusse vastava kande tegemisel (vt RaKS § 91) ning sellest hetkest lõpetatakse õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele. Muudatus välistab sissetulekukaotuse topelt hüvitamise – inimene ei saa samal ajal nii töötuskindlustushüvitist kui ka haigus- või hooldushüvitist. Lisaks, ajutise töövõimetuse hüvitis on mõeldud töötasust ilmajäämise kompenseerimiseks – töötuskindlushüvitise saajal pole püsivat töötasu, millest ta ilma jääb. Töötuskindlustushüvitise saaja ei ole enam aktiivses töösuhtes ega kaota seetõttu töötasu. Muudatus aitab vältida hüvitiste dubleerimist ja tagab süsteemi õiglasema toimimise. Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise lõpetamise regulatsiooni vastavus põhiseadusele Eelnõuga muudetakse RaKSi selliselt, et ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine lõpetatakse juhul, kui isikule hakatakse maksma töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustushüvitise maksmine on võimalik juhul, kui isik on töötuna arvele võetud ja see tähendab, et isikul ei ole enam kehtivat töö-, teenistus- või muud lepingulist suhet, mis tagab talle regulaarse sissetuleku. Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon juhuks, kui ravikindlustatud isik ei saa ajutiselt töö- või teenistuskohustusi täita ning tal jääb seetõttu tulu saamata (RaKS § 50 lg 1). Põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele ning riigi kohustuse tagada abi sissetuleku kaotuse korral, kui see on põhjustatud terviseseisundist. Tegemist on sotsiaalse põhiõigusega, mille sisustamisel on seadusandjal lai kaalutlusruum – sealhulgas otsustada, milliseid toetusi ja millistel tingimustel riik maksab. Eelnõus sisalduv piirang – mitte maksta isikule samal ajal kahte erinevat asendussissetulekut (ajutise töövõimetuse hüvitist ja töötuskindlustushüvitist) – ei lähe vastuollu põhiseadusega. Põhiseadus ei nõua mitme samaaegse toetuse maksmist, kui isikule on juba tagatud alternatiivne asendussissetulek, mis kompenseerib tulu kaotuse. Selline lahendus toetab ka avalike vahendite säästlikku ja otstarbekat kasutamist ning sotsiaalse õigluse põhimõtet. Euroopa sotsiaalharta artikli 12 punktide 2 ja 3 kohaselt peavad riigid tagama sotsiaalkindlustussüsteemi toimimise vähemalt sellisel tasemel, mis on vajalik Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimiseks ja püüdma järk-järgult tõsta sotsiaalkindlustussüsteemi taset. Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi artikli 14 kohaselt on haigushüvitise puhul hõlmatavaks juhuks töövõimetus, mis tuleneb haiguslikust seisundist ja mille tõttu jääb saamata töine tulu, nagu on määratletud riigisisestes õigusaktides. Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi artikli 18 kohaselt tuleb haigushüvitist maksta kogu juhtumi kestel, aga seda võib piirata 26 nädalaga. Eelnõuga tehtud muudatus tähendab, et juhtum lõpeb ka juhul, kui isikul ei ole enam töösuhet, kust tal jääb tulu saamata tulu ja talle on määratud hoopis töötuskindlustushüvitis, sest ta on ennast töötuna arvele võtnud ja vastab 6 töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Seega on isikule tagatud teine alternatiivne asendussissetulek. Samuti on ka üldiselt Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi artikli 68 punkti c kohaselt võimalik hüvitise maksmine katkestada, kui isik saab mõnda teist rahalist hüvitist. Eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt lõpetatakse ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine juhul, kui isikule hakatakse maksma töötuskindlustushüvitist, on põhiseadusega kooskõlas. Isiku sissetulekukaotus on sellisel juhul juba kaetud teise asendussissetulekuga ning puudub kohustus maksta kahte toetust samal ajal. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks RaKS § 72 lõige 5, mis jäi ekslikult 20.11.2024 vastu võetud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega kehtetuks tunnistamata. Viidatud seaduse § 3 punktiga 15 tunnistati alates 01.04.2025 kehtetuks RaKS § 72 lõiked 3 ja 4, milles oli kirjeldatud metoodikat, kuidas tuleb visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäära muuta. RaKS § 72 lõikes 5 on sätestatud volitusnorm ministrile muuta visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäära vastavalt sellele metoodikale (alates 01.04.2025 kehtetu). Selle volitusnormi alusel ei ole määrusi antud. Kui seaduses kehtestati visiiditasu tõus alates 01.04.2025, planeeriti koos sellega tunnistada kehtetuks ka sellekohane ministri volitusnorm, kuid ekslikult jäi see seadusest välja. Punktiga 10 täiendatakse RaKS § 89 lõikega 32. Muudatusega kehtestatakse üleminekuaeg haigushüvitise arvutamise uuele korrale rasedate tööst keeldumise puhul. See võimaldab rakendada uut korda selgelt määratud ajast. Kuna seadus jõustub 1. jaanuaril 2026, on mõistlik, et muudatust hakatakse rakendama pärast nimetatud kuupäeva algavatele ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumitele. Seega, kui isik jääb haiguslehele enne 1. jaanuari 2026, siis temale muudatus ei rakendu – isikule arvutatakse hüvitist seaduse eelmise redaktsiooni alusel ehk tööandja esitatud andmete järgi. Pärast 1. jaanuari 2026 algavate haiguslehtede puhul lähtutakse uuest korrast ning hüvitist arvutatakse MTA andmetele tuginedes. See tähendab, et mõnda aega kehtivad rasedatele paralleelsed süsteemid (sh Tervisekassale infotehnoloogiliselt). Kui kindlustusjuhtumi alguses on üks hüvitise maksmise alus, siis ei ole mõistlik ega otstarbekas kindlustusjuhtumi kestel arvutamise alust muuta. Paragrahviga 2 muudetakse TTOS-i. Muudetakse TTOS § 124 lõike 1 esimest lauset. Muudatusega sätestatakse, et töötajal ja tööandjal on õigus kirjalikus vormis kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel. Muudatus võimaldab seda teha, kui töötaja haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui 30 kalendripäeva, kuni ravikindlustuse seaduse RaKS § 57 lõikes 1 sätestatud tähtajani. Varem võis töötaja ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemiseks tööle naasta 61. kalendripäevast, kuid muudatusega tuuakse see tähtaeg 30 päeva võrra ettepoole. Muudatuse eesmärk on võimaldada pikaajalisel haiguslehel olevatel inimestel, kelle tervis seda võimaldab ja kelle tööandjal on võimalik kohandusi teha, naasta varem tööle osalise koormusega või töötada kergendatud tööülesannetega. Muudatus aitab neid inimesi, kelle terviseseisund võimaldab pikaajalise haiguse korral kohandatud tingimustes töötada juba haiguse algstaadiumis. Inimene ei jää oma haigusega üksi, vaid saab veel kiiremini liikuda tagasi tööturule. Muudatus toetab ka neid inimesi, kelle taastumine on kiirem ja paranemine võimaldab juba teisel kuul liikuda tööturule. Mõlemal juhul toetab töötajate tööle naasmine varajasemas etapis seda, et tööandja ei jää väärtuslikest töötajatest ilma. 7 Muudatuse tulemusena saab töötaja varajases pikaajalise haiguslehe etapis liikuda tööle, mistõttu ei jõua tal tööharjumuse kadu veel tekkida. Tööandjatel on võimalus veel kiiremini taastada haigestunud töötaja töövoog ja hoida kvalifitseeritud tööjõud kogu aeg pädevana. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Muudatus 1: ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta töötuskindlustushüvitise saajale. Sihtrühm: isikud, kes töösuhte lõppedes saavad samal ajal ajutise töövõime hüvitist ja töötuskindlustushüvitist Sotsiaalne mõju Eelnõu muudatuse kohaselt saab inimene pärast töösuhte lõppu ajutise töövõimetuse hüvitist ainult seni, kuni tal tekib ravikindlustus töötuskindlustushüvitise saajana. 2024. aasta ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise andmetel puudutab muudatus 824 inimese 1888 töövõimetuslehte. Neile isikutele maksis Tervisekassa ajutise töövõimetuse hüvitisi kokku 1,2 mln eurot ja Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitist ca 920 000 eurot (tabel 1). Tabel 1. Ajutise töövõimetuse hüvitist ja töötuskindlustushüvitist samal ajal saanud isikute arv, töövõimetuslehtede arv ja väljamakstud hüvitiste kulud Töövõimetusleht Töövõimetushüvitis Töötuskindlustushüvitise kulu Aasta Isikute arv ede arv e kulu (eurot) (eurot) 2023 762 1 713 970 606 702 636 2024 824 1 888 1 207 965 919 948 Allikas: Tervisekassa; Eesti Töötukassa Praegu kehtivad seadused võimaldavad inimesel saada ajutise töövõimetuse hüvitist ja töötuskindlustushüvitist samal ajal. Tegemist on topelt asendussissetuleku maksmisega, mis ei ole ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamise seisukohalt otstarbekas. Topelt asendussissetulekusaajate seas on kõige enam Harjumaa (41%) ja Tartumaa (14%) elanikke, kus on ka elanike arv suurim. Seevastu on maakonna elanike arvuga võrreldes on topelt asendussissetuleku saajate osatähtsus keskmisest suurem Põlvamaal, Valgamaal ja Võrumaal. Ca 52% topelt asendussissetuleku saajatest on üle 50 aasta vanused. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Samas on kavandatava muudatuse mõju oluline, kuna praegune korraldus ravikindlustushüvitiste süsteemi ära kasutada ja saada hüvitist korraga mitmest süsteemist. Küll aga on muudatus inimese vaates negatiivse mõjuga, kuna ajutise töövõimetuse hüvitise mittemaksmine samal ajal töötuskindlustushüvitisega vähendab inimese sissetulekut. Kuna ajutise töövõimetuse hüvitis on töötuskindlustushüvitisest kõrgem (haigushüvitise määr on üldjuhul 70% ja 8 hooldushüvitise määr 80% vs töötuskindlustushüvitis esimesel 100 päeval 60%). Muudatuse tulemusena võib inimene teha valiku olla kodus võimalikult kaua, kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani/hoolduslehe lõpuni ja alles seejärel pöörduda Eesti Töötukassasse, et ennast töötuna arvele võtta. Haigus- või hoolduslehel olles on võimalik saada suuremat asendussissetulekut, kui seda on töötuskindlustus. Eesti keskmise palgaga inimene kaotaks haigushüvitiselt ainult töötuskindlustusele üle minnes umbes 11,1 eurot päevas ja hoolduslehelt üle minnes umbes 17,2 eurot päevas. Kuid neid, kes on hoolduslehel ja saavad lisaks ka töötuskindlustushüvitist, on siiski vähe, 2024. aastal kõigest 25 isikut, mis moodustab 2,8% kõigist topelt asendussissetuleku saajatest. Täpset hinnangut sissetulekute vähenemise kohta topelt asendussissetulekute mittemaksmisel on raske anda, kuna töötuskindlustushüvitise arvutamisel võetakse arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse (Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu 2024. a oli 52,78 eurot). Haigushüvitist ja hooldushüvitist arvutatakse reeglina eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel (2024. a keskmine tulu kuus 1835,50 eurot, kalendripäevas 61,18 eurot). Risk, et inimene on haigus- või hoolduslehel kauem kui tervislikel põhjustel vaja oleks, on väike, kuna haigus- või hoolduslehe väljastamise otsustab arst ikkagi inimese või tema poolt hooldatava terviseseisundi põhjal. Mõju riigivalitsemisele Arvestades, et ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine on üks Tervisekassa põhiülesandeid, ei kaasne muudatusega töökoormuse kasvu. Muudatuse rakendamine võimaldaks kasutada Tervisekassa raha otstarbekalt ja kokku hoida Tervisekassa kulusid. 2024. aasta andmetel oleks muudatuse mõjul kulude kokkuhoid Tervisekassa eelarvele ca 1,21 mln eurot. Muudatus ei avalda mõju ka Töötukassa töökorraldusele, kuna Töötukassa edastab juba praegu Tervisekassale töötuskindlustushüvitise andmeid, mis on ravikindlustuse tekkimise aluseks. Muudatus 2: osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamine on võimalik alates 31. haiguslehe päevast. Mõjutatud sihtrühm: pikaajalisel haiguslehel olevad isikud (31–60 päeva) Sotsiaalne mõju Muudatuse peamine eesmärk on võimaldada pikaajalise haiguslehe kehtivuse ajal alates 31. haiguslehe päevast kohandatud töötingimustes töötamist ning ennetada seeläbi paremini püsiva töövõimetuse väljakujunemist ja inimese tööhõivest väljalangemist. Potentsiaalselt puudutab muudatus kõiki töölepinguga töötajaid, avalikke teenistujaid ja FIE tegevuses osalevaid abikaasasid. Neil tekib nüüd õigus kuu aega varem ehk alates 31. haiguslehe päevast kohandatud töötingimustes töötada, kuid praktikas moodustavad pikaajalised haigusjuhtumid kõikidest haigusjuhtumitest väikese osa. Tervisekassa andmetel oli 2024. aastal ühest kuust kuni kahe kuuni kestval haiguslehel 18 527 inimest (moodustab 2,9% kõikidest töötamise alusel ravikindlustatud inimestest). Samas on lisanduv sihtrühm pisut suurem kui praegu üle 61 päeva pikaajalisel haiguslehel olevate inimeste arv – Tervisekassa andmetel oli perioodil 2018–2024 kahest kuust pikemaid haiguslehti aasta jooksul keskmiselt 16 700 isikul, 2024. aastal 16 186 isikul. Kokku moodustab nüüd haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötamise, toetavate tööturuteenuste ja palgavahe 9 hüvitise saamise õigusega inimeste sihtrühm ca 34 700 inimest ehk 5,5% kõikidest töötamise alusel ravikindlustatud inimestest. Nende inimeste arvu, kes sooviksid ja oleksid võimelised kohandatud tingimustes töötama juba 31. haiguspäevast alates, on raske prognoosida ning tõenäoliselt on neid esialgu vähe. Kui tuua võrdluseks töötamine alates 61. haiguspäevast, siis seda võimalust kasutas ajavahemikul 2024. a teine poolaasta kuni 16. mai 2025 ainult 111 inimest, mis moodustab kõigest 0,6% potentsiaalsest sihtrühmast. Ligi pooled neist ehk 52 inimest elavad Harjumaal (47%), järgnevad Tartumaa (22%), Pärnumaa (6%) ja Saaremaa (5%). Ülejäänud maakondades töötas pikaajalise haiguse ajal alla 5 inimese, v.a Hiiumaa ja Põlvamaa, kus seda võimalust ei kasutanud keegi. Valdavalt töötati osalise koormusega (62%) ja osalise koormusega kergemates tööülesannetes (28%). Kergemates tööülesannetes töötas 10%. Väikesearvuline töötamine pikaajalisel haiguslehel olles võib olla seotud ka vähese teadlikkusega sellest võimalusest, kuna see süsteem on kasutusel olnud alla aasta. Teisalt oleneb kergema töö pakkumine ka ettevõtte suurusest ja profiilist. Kõikidel tööandjatel ei ole võimalik kergemat või osaajaga tööd pakkuda, isegi kui nad seda sooviksid. Muudatus loob õigusliku aluse pikaajalisel haiguslehel olevale inimesele töötada alates 31. haiguspäevast kohandatud tingimustes töötamiseks, kuid ei kohusta teda selleks, mis ühtlasi tagab selle, et juhul kui inimese terviseseisund kohandatud tingimustes töötamist ei võimalda, saab ta jätkuvalt keskenduda enda tervenemise protsessile ning haigushüvitist makstakse samadel tingimustel nagu seni. Seega eeldab haiguslehe ajal töötamine nii inimese valmisolekut haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötada kui ka tööandja valmisolekut ja võimekust töötaja terviseseisundile vastavat tööd pakkuda, sealhulgas vajaduse korral töökeskkonda kohandada. Pikaajalise haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötamine aitab säilitada inimese tööalaseid oskusi ja teadmisi ning ennetab seeläbi pikas perspektiivis tema tööhõivest väljalangemist. Võrreldes pikaajalise haiguslehe ajal kodus olemisega on kohandatud tingimustes haiguslehe ajal tööle naasvate inimeste sissetulek suurem ning parandab seeläbi nende majanduslikku toimetulekut ja elukvaliteeti. Kokkuvõttes on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus keskmine ning mõju esinemise sagedus on samuti keskmine. Muudatusel on sihtrühma jaoks positiivne mõju, sest võimaldab pikaajalise haiguse ajal vastavalt terviseseisundile töötada ning saada sissetulekut võrdväärselt varasema töötasuga. Võib tekkida risk, et inimene läheb tööle enne, kui tema tervis on taastunud. Samas on aga raviarstide ja töötervishoiuarstide pideva kontrolli all selline risk väga väike. Teisalt lisandub sellega perearstidele ja töötervishoiuarstidele suurem töökoormus ja ka vastutus, et mitte lubada patsiente tööle varem, kui nende tervis võimaldab. Teine võimalik risk on see, et inimesele võib olla rahaliselt kasulikum saada palgavahet (kuue kuu keskmise palga alusel) kui tavalist palka. See võib panna nii töötajat kui tööandjat eelistama osalise koormusega töötamist ka siis, kui inimene vajaks veel taastumisaega. See võib kaasa tuua olukorra, kus osalise tööajaga töötamine ja palgavahe maksmine kestavad kunstlikult kauem kui tavapärane haigusleht. Ka siin peame riski väikeseks, sest arstid hindavad haiguslehe pikendamisel inimese töövõimet regulaarselt. Mõju majandusele Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki tööandjaid, kuivõrd pikaajalise haigusega inimesi võib töötada kõikides ettevõtetes. 2024. aastal oli Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid Statistikaameti andmetel 158 400. Tööandjate jaoks on muudatus positiivne, kuna aitab vähendada töötaja pikaajalisest haiguslehest tingitud tööjõupuudust. Eriti mõjutab see 10 ettevõtteid, kus vajalike oskustega töötajat on keeruline leida. Lisaks säilitab pikaajalise haiguslehe ajal töötamine töötaja tööalaseid oskusi ja teadmisi ning suurendab tõenäosust, et kui töötaja töövõime taastub, vastavad tema teadmised ja oskused jätkuvalt tööandja vajadustele. Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus süsteemi kasutavate tööandjate jaoks on keskmine kuna kohandatud tingimustes töötamise võimaldamine pikaajalisel haiguslehel olevale inimesele on tööandja võimalus, mitte kohustus. Töökohtade kohandamine ja töötingimuste muudatustega kaasnev lepingute muutmine on küll tööandjatele lisakoormuseks, kuid on kokkuvõttes kasulik nii töötajatele kui tööandjale. Seega võib öelda, et majanduslik mõju tööandjatele on oluline. Mõju riigivalitsemisele Pikaajalise haiguslehe ajal töötamise jätkamist võimaldavat süsteemi hakati kasutama 2024. aastal, kui tekkis võimalus töötada alates 61. haiguslehe päevast. 2024. aasta detsembris tehtud hindamine 49 isiku 89 haiguslehe palgavahe hüvitamise näitel tõi välja, et vaatamata lühikesele kasutusajale (ca neli kuud) oli selleks ajaks Tervisekassal kulude kokkuhoid ca 60 000 eurot. Arvutused näitasid, et kui inimesed oleksid olnud kodus nn tavalisel haiguslehel, siis oleks Tervisekassa kulu olnud 2,2 korda suurem ehk ca 131 000 eurot. Riigi vaates on oluline ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu laekumise suurenemine. Muudatus 3: kergemast tööst keeldumise juhtudel kasutatakse haigushüvitise määramiseks MTA andmeid. Sihtrühm: rasedad, keda ei ole võimalik kergemale tööle üle viia või kes keelduvad sellest Sotsiaalne mõju Praegu kehtiva seaduse järgi on rasedal õigus saada haigushüvitist alates teisest päevast 70% kuue kuu keskmisest palgast, kui arst on andnud kergemale tööle üleviimise haiguslehe, aga tööandjal pole võimalik kergemat tööd pakkuda või rase keeldub pakutavast tööst. 2024. aastal sai haigushüvitist 70% keskmisest palgast 1325 rasedat. Kergemale tööle üleviimist kasutas 535 rasedat, neist 174 said mingi perioodi jooksul ka haigushüvitist 70% keskmisest palgast (tabel 2). Tabel 2. Rasedate haigushüvitise ja kergendatud tingimustel töötamise palgavahe hüvitise maksmise andmed Lehtede arv Isikute arv Arvestatud summa Haigushüvitis 70% 4 317 1 325 3 255 677 Kergendatud tingimustel töötavate 1 265 476 934 077 töötajate palgavahe Töötasu ei muutunud / palgavahet ei 122 59 0 makstud Kokku (unikaalsed isikud) 5 704 1 686 4 189 754 Allikas: Tervisekassa Hüvitise arvutamise aluseks võetakse töölt vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud kuue kuu keskmine töötasu. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega võrreldes teiste hüvitise saajatega, kes haiguslehe ajal ei tööta, kuna neil võetakse aluseks MTA andmed isiku eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta. 11 Kuna hüvitamise aluseks on tööandja poolt haiguslehele märgitav töötasu, on ilmnenud suur hüvitiste süsteemi pettuserisk. Tervisekassal on tööandjate märgitud andmete kontrollimise võimalused minimaalsed ja ajakulu ebamõistlikult suur. Kontrollimisega on alati hõivatud vähemalt kaks töötajat – töövõimetushüvitiste menetleja ja järelevalve jurist, kes kulutavad menetlustoimingutele kokku keskmiselt ühe juhtumi kohta 2,5 tundi tööaega. Muudatus on vajalik, et maandada haigushüvitiste süsteemi pettuseriske. Muudatuse tulemusena hakkab Tervisekassa ka rasedate kergemale tööle üleviimisest keeldumise korral arvutama haigushüvitist MTA poolt kontrollitud ja seega usaldusväärsetel andmete alusel, mis aitab tagada hüvitise õiglase suuruse. Kokkuvõttes on sihtrühma suurus väike ning mõju esinemise sagedus samuti väike. Osadel inimestel võib kaasneda vähene negatiivne mõju ja osadel positiivne mõju – hüvitist võivad vähem saada need inimesed, kellel kuue kuu keskmine töötasu on suurem kui eelmise aasta MTA andmetelt arvutatud tulu. Samas on positiivne mõju neile inimestele, kelle eelmise kalendriaasta tulud olid suuremad (MTA poolt andmete võtmisel lähevad arvesse kõik inimese kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulud). Mõju riigivalitsemisele Mõju riigivalitsemisele on positiivne. Muudatuse tulemusena võetakse kergemast tööst keeldumise juhtudel aluseks MTA poolt kontrollitud tulude andmed. 2024. aasta andmete põhjal puudutaks see aastas ca 1300 isiku haiguslehti. Muudatus vähendab Tervisekassa töökoormust tööandjate esitatud andmete kontrollimisel. Raseda kergendatud tingimusel töötamise korral võetakse jätkuvalt aluseks kuue kuu keskmine töötasu ning rasedal on õigus 50% suurusele palgavahe hüvitisele Tervisekassa poolt. Eeldatavalt paraneb muudatusega hüvitiste määramise kvaliteet ja väheneb pettuserisk. Muudatuste 1–3 rakendamiseks vajalike IT-arenduste hinnanguline maksumus kokku on ca 50 000 eurot, mis kaetakse Tervisekassa eelarve vahenditest. Muudatus 4: vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise tingimuste muutmine Sihtrühm: ravikindlustuseta inimesed Sotsiaalne mõju Ravikindlustamata inimeste osatähtsus moodustab ca 6% Eesti rahvastikust ja on püsinud 5– 6% piires alates 2019. aastast. Seega on ligikaudu 84 000 inimest ilma ravikindlustuseta. Täiendava rahastuseta ei ole praeguse Tervisekassa eelarve keerulises olukorras võimalik elanikkonnale laiendatud ravikindlustust rakendada2. Ravikindlustamata inimeste hulgas on palju ebaregulaarset tulu teenivaid inimesi, loovisikuid, vabakutselisi, hooajatöötajaid. Neile võimaldatakse tasuta üksnes vältimatut arstiabi. Samas tagaks vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise tingimuste leevendamine tagaks parema ligipääsu ravikindlustusele ja aitaks kaasa süsteemi tõhususe suurendamisele. Tervisekassa andmetel oli 2025. aasta 30. aprilli seisuga ravikindlustatud inimeste arv 1 282 574, sealhulgas vabatahtliku lepingu alusel ravikindlustatuid 691. Viimati nimetatute seas 2Võrk, Andres; Piirits, Magnus (2023). Eesti tervishoiu rahastamise senised uuringud ja uuendatud stsenaariumid. Leitav: Läbiviidud uuringud | Sotsiaalministeerium. 12 on kõige enam Harjumaa elanikke (ca 67%). Seal on ka sissetulekud kõrgemad, mistõttu on suurem võimalus ennast ise kindlustada. 68% vabatahtlikult kindlustatutest kuulub vanuserühma 30–59-a. Aastatel 2020–2024 oli aasta lõpu seisuga vabatahtliku ravikindlustusega hõlmatuid 557–673. Kuigi Tervisekassa pakub vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimise võimalust, on tingimused selleks liialt piiravad. Eelnõu muudatuse kohaselt leevendatakse tingimusi vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimiseks. Edaspidi piisab lepingu sõlmimiseks ja lepingu alusel kindlustatuga võrdsustamiseks ainult asjaolust, et tegemist on Eesti alalise elaniku või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elava inimesega. See võimaldaks suurendada ligipääsu ravikindlustusele nendele inimestele, kes on nõus ise kindlustuse eest maksma, aga kes seda siiani ei saanud piiravate tingimuste tõttu teha. Samuti väheneb inimeste jaoks ravikindlustuslepingu sõlmimisega seotud ajakulu. Kindlustusmakse suuruseks on 13% Eesti keskmisest brutokuupalgast, mille avaldab Statistikaamet. Kehtiv kvartalimakse on 714,60 eurot, aastamakse on 2858,40 eurot (tasu ühe kalendrikuu eest on 238,20 eurot). Kindlustusmakseid saab tasuda kvartali või aasta kaupa. Plaanitakse, et edaspidi on võimalik makseid tasuda ka kuu kaupa. Leping sõlmitakse vähemalt üheks aastaks. Kokkuvõttes on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus keskmine, mõju avaldamise sagedus vabatahtlike ravikindlustuslepingute sõlmimise näol väike ja mõju ulatus väike. Samas on mõju sihtrühmale oluline, kuna vabatahtlik ravikindlustus loob võimaluse, et tervishoiuteenuseid saab suurem hulk inimesi. Vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise tingimuste leevendamisega suureneb klientide rahulolu ja väheneb lepingu haldamise kulu. Inimesele paraneb ravikindlustuse kättesaadavus (sh ülalpeetavad abikaasad, kelle riigi poolt tagatud kindlustus lõppeb 2025. a lõpus (muudatus, mis tehti perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega) – ka neile luuakse soodsamad tingimused lepingu sõlmimiseks). Lepingu sõlmijate arv on seotud inimeste majandusliku seisuga. Samas võib üleminekul kvartalimakselt kuupõhisele maksele juhtuda, et kui on tulemas suurem operatsioon või kulukas protseduur, soovitakse osta kindlustust kindlaks ajaks. Sel juhul võib tekkida risk, et pärast teenuse kasutamist püütakse leida põhjus leping lõpetada. Kuna seaduses on nõue, et leping sõlmitakse aastaks ning varem saab seda lõpetada vaid seaduses/tüüptingimustes sätestatud tingimustel, on riski tõenäosus väike. Riski maandamiseks on Tervisekassal plaanis lepingu tüüptingimusi täiendada, et vältida süsteemi ärakasutamist inimeste poolt. Mõju riigivalitsemisele Vabatahtliku ravikindlustuslepingu sõlmimise lihtsustamisega vähendatakse bürokraatiat lepingu sõlmimisel, mis lisaks inimeste ajakulule vähendab ka Tervisekassa töökoormust. Eelnõu muudatuse tulemusena suureneb ravikindlustatute arv eeldatavalt vähemalt kaks korda, mis toob kaasa lisaraha suurenemise tervishoius. Paraneb inimeste õigeaegne ravi kättesaadavus, mis on tunduvalt odavam kui hilisem tüsistuste ravi. Võimalike tulevikus tehtavate IT-arenduste (toetavad muudatuste järgset seaduse rakendamist) hinnanguline maksumus on 100 000 eurot (kuna IT-arenduste tegemine või mittetegemine ei sõltu eelnõust, ei ole nendeks vajalike õigusaktide muudatusi eelnõus käsitletud – need tehakse eraldi, kui uus lahendusvariant on välja valitud). Viidatud kulud kaetakse Tervisekassa eelarvest. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõuga ei muutu töövõimetuslehe andmeid vahetavate asutuste ega andmeid töötlevate isikute ring. Juba praegu esitavad raviasutused, tööandjad ja MTA Tervisekassale andmeid 13 ajutise töövõimetuse hüvitise maksmiseks – seega on rasedale tööst keeldumise korral makstava ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamise muudatuste tegemiseks vajalikud andmed Tervisekassal olemas. Samuti esitab Eesti Töötukassa juba praegu töötuskindlustushüvitise saaja andmeid ravikindlustuse tekkimiseks (RaKS § 91), nende andmete alusel lõpetatakse edaspidi ka ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine. Andmevahetus toimub turvalise krüpteeritud X-tee andmevahetuskanali kaudu, andmete säilitamistähtaegu ei muudeta. Tööandjale kuvatakse juba praegu RAKS § 52 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt muu hulgas TTOS-is sätestatud kohustuse täitmiseks (haiguslehe ajal töötamse võimaldamiseks) tema töötaja kogu töövõimetuslehe info (v.a diagnoos ja arsti andmed) – seega kergema töö võimaldamine alates 31. haiguslehe päevast 61. haiguslehe päeva asemel siin muudatusi kaasa ei too. Eelnõuga ei kaasne andmevahetuspartnerite jaoks muutusi ega muutu andmevahetuskanalid. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Muudatuste 1–3 rakendamiseks vajalike IT-arenduste hinnanguline maksumus kokku on ca 50 000 eurot, mis kaetakse Tervisekassa eelarve vahenditest. Haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötamise võimaldamisega 31. päevast võib kaasneda töötervishoiuarstide e-konsultatsioonide vajaduse mõningane suurenemine. Kulud kokku ca 10 miljonit eurot kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja on arvestatud juba varasema prognoosi sisse. Osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamise alates 31. haiguslehe päevast võimaldamisega kaasneb prognoositavalt Tervisekassa eelarvele kulude kokkuhoid. Tervisekassale on soodsam maksta palgavahehüvitist kui haigushüvitist. Alates 60 päevast süsteemi kasutanud inimeste juhtumite kohta tehtud arvutused näitasid, et kui inimesed oleksid olnud kodus nn tavalisel haiguslehel, oleks Tervisekassa kulu olnud 2,2 korda suurem ehk ca 131 000 eurot. Seega, mida rohkem inimesi süsteemi kasutab, seda positiivsem on see Tervisekassa eelarve vaates. Samas on prognoositavat tulu praegu keeruline hinnata, kuna see oleneb inimeste palkadest ja sihtrühma suurusest, mille täpset suurust on keeruline hinnata. Töötuskindlustushüvitise saajale ajutise töövõimetuse hüvitise mittemaksmise prognoositav tulu Tervisekassa eelarvele on 2024. aasta andmetel ca 1,21 mln eurot. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määruseid: 1) sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord” lisa 65; 2) tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määrus nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja andmete edastamine“; 3) sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määrus nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramine ja maksmine“. Määruse kavandid on esitatud seletuskirja lisas 2. RaKS § 72 lõike 5 alusel kehtetuks tunnistatava ministri määruse volitusnormi alusel ei ole määrusi kehtestatud. 9. Seaduse jõustumine 14 Seaduse § 1 punktid 1–6 ja 10 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 1 punktid 7 ja 8 ning § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. aprillil, sest Tervisekassa IT- arendused valmivad selleks ajaks. Seaduse § 1 punkt 9 jõustub üldise korras, sest tegemist on varem ekslikult kehtetuks tunnistamata jäänud sätte kehtetuks tunnistamisega 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik ravikindlustus) väljatöötamiskavatsus (VTK) esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. VTK esitati ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjonile, Tervisekassale, Eesti Töötukassale, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Tööinspektsioonile, Sotsiaalkindlustusametile, Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametühingute Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, õiguskantslerile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Eesti Patsientide Liidule. Lisaks tutvustatakse muudatusi maikuus eraldi teavitusüritusel. VTK kohta saabunud ettepanekud ja arvamused koos vastustega on kajastatud seletuskirja lisas 1 (VTK kooskõlastustabel). Eelnõu saadetakse EISi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Eesti Töötukassale, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Tööinspektsioonile, Sotsiaalkindlustusametile, Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametühingute Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, õiguskantslerile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Talupidajate Keskliidule, Eesti Esitajate Liidule, Eesti Kinoliidule, Eesti Kunstnike Liidule, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidule ja Eesti Teatriliidule. Lisaks tutvustatakse muudatusi maikuus eraldi teavitusüritusel. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ ….. a. 15 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/25-0434 - Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik ravikindlustus) väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/60c8eee6-153e-4e92-85f3-d90651174230 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/60c8eee6-153e-4e92-85f3-d90651174230?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main