Detailplaneeringu koostamise protsessi analüüs teenusedisaini põhimõtetel

Detailplaneeringu koostamise protsessi analüüs teenusedisaini põhimõtetel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellib detailplaneeringu koostamise protsessi kaardistamise, kasutajateekondade visualiseerimise ja kaardistamise tulemusel ilmnevate kitsaskohtade struktureerimise teenusedisaini põhimõtetel. Tellitava töö “Detailplaneeringu koostamise protsessi analüüs teenusedisaini põhimõtetel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile” eesmärk on kaardistada planeeringute koostamise protsess, nii selle menetluse kui ka sisu ja vormi osas, ning analüüsida protsessesis esinevaid kitsaskohti. 1. Taustainfo Ruumiline planeerimine on väliskeskkonna teadlik kujundamine, mille kaudu luuakse eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava pikaajalise ja tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse ning kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna kujundamiseks. Planeeringud jagunevad neljaks põhiliigiks – üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Nelja põhiliigi kõrval on Eestis võimalik koostada ka eriplaneeringuid. Riigi tasandil koostatavad planeeringud on üleriigiline planeering, maakonnaplaneering ja riigi eriplaneering. Kohalikul omavalitsusel on ulatuslik planeerimisautonoomia koostada oma territooriumi või selle osa kohta üld- ja detailplaneeringuid ning eriplaneeringuid 1 . Teatud juhtudel koostatakse planeeringuga paralleelselt ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Käesolev hanke raames soovib Tellija kaardistada detailplaneeringu (sh üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja kui koostatakse, ka KSH koostamise) protsessi. Planeerimismenetlus on haldusmenetlus ja sellele kehtivad haldusmenetluse üldised põhimõtted ja nõuded. Erinõuded on reguleeritud planeerimisseadusega2, kus on sätestatud ruumilise planeerimise põhimõtted ning nõuded planeerimismenetlusele ja planeeringu elluviimisele. Planeerimisseadus (PlanS) on kehtinud ca 10 aastat, planeeringute koostamise põhiloogika on olnud muutumatu 1995. aastast alates, mil jõustus taasiseseisvunud Eesti esimene planeerimis- ja ehitusseadus. Joonis 1. Planeeringu koostamise põhietapid olenemata konkreetsest seadusandlusest või planeeringute süsteemist. Allikas: Ruumilise planeerimise roheline raamat3 1 Eesti planeerimissüsteem - Planeerimine.ee 2 Planeerimisseadus–Riigi Teataja 3 Ruumilise planeerimise roheline raamat Peale 2015. aasta planeerimisseaduse jõustumist on varasemalt õigusnorme juba täpsustatud, näiteks alates jaanuarist 2025 jäeti kohaliku omavalitsuse planeeringute heakskiidu puhul ära üldplaneeringu kohaste detailplaneeringute heakskiidu menetlus ning teiste KOV planeeringute heakskiidu menetlustes koostamise käigus lahendamata arvamuste ärakuulamise funktsioon. Lisaks on plaanis teha täiendavaid muudatusi (aprill 2025 seisuga on seaduse muudatus kooskõlastusringil) 4 , millega täpsustatakse kehtivaid õigusnorme ja hõlbustakse planeerimismenetluse läbiviimist. Kooskõlastamisel olevas planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõus on kavas mh planeeringu koostamisel teavitamise ja avalikustamise nõuete tõhustamine ja paindlikumaks muutmine (nt KOV ei pea avaldama teateid maakonna ja üleriigilistes lehtedes; avalikust väljapanekust ja arutelust etteteatamise aja lühendamine 14 päevalt viiele päevale; avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamise asukoha osas KOV-le kaalutlusõiguse andmine (tuleb korraldada sobivas asukohas). Paralleelselt õigusnormide täpsustamisega tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ka planeeringute valdkonna digiteerimisega, et muuta planeeringutes esitatav info kergemini kättesaadavaks, arusaadavaks ja kasutatavaks. Selle toetamiseks on töös riikliku planeeringute menetluse infosüsteemi välja töötamine, mille eesmärgiks on arendada keskne planeeringute valdkonna infopunkt kõikidele osapooltele, koondades sealjuures tulevikus ruumilise planeerimise portaalina planeeringute andmekogu 5 ja teisi riigi poolt loodud infokanaleid ning luues täiendavaid võimalusi koostööks, analüüsiks ja valdkonna arenguks. 2025. aastal luuakse menetlussüsteemi toimiv esimene lahendus, selle täiendamine toimub jätkuarenduste käigus muuhulgas käesoleva analüüsi tulemusi arvestades. Lisaks töötab ministeerium 2025. aasta jooksul koostöös partneritega välja planeeringute andmemudeli põhiloogika, mis toetab tõhusamat planeeringute koostamist ja menetlemist ning planeeringuandmete kasutust. Selleks analüüsitakse planeeringute koostamises osalejate ja planeeringuandmete kasutajate vajadusi seoses planeeringutes sisalduva ning planeeringu koostamise käigus loodavate ja kasutatavate andmetega. Valdkonna digiteerimise üks arvatavaid tulevikusuundi on enam struktureeritud planeeringud, mis hõlbustab nende sisuga tutvumist ning andmete taaskasutust. Planeeringute koostamine on protsess, mis koosneb mitmetest menetlustoimingutest (avalikustamised, kooskõlastuste ja arvamuste küsimised jne) ning millel on palju osapooli, kelle huvid võivad olla tihti vastuolulised. Detailplaneeringu koostamise osapooled on: Planeeringu koostamise korraldaja esindaja – kohaliku omavalitsuse (linna- või vallavalitsuse) töötaja, kelle igapäevatöö on planeeringute valdkonna korraldamine Planeerija – töötab välja planeeringulahenduse. Geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse Huvitatud isik – planeeringu koostamisest huvitatud isik, tihti ka algatamise taotluse esitaja, maaomanik 4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1501f908-a95e-43ce-b557-d44eae480465 5 Planeeringute andmekogu | Detailplaneeringud | Üldplaneeringud Koostöötegija – valdkondlik valitsusasutus, kelle vastutusalas olevaid teemasid planeering käsitleb ning kellega tuleb planeeringulahendus kooskõlastada Puudutatud isik – isik, kelle õiguseid ja/või huve planeeringulahendus võib puudutada ning keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata ja kellelt arvamust küsida Puudutatud isik (tehnovõrgu valdaja) – annab planeeringute koostamisel sisendit enda valduses oleva tehnovõrguga liitumise või selle toimivuse tagamise küsimustest (nt Tallinna Vesi, piirkonna gaasivõrgu omanik, Telia jm) Heakskiitja – Maa- ja Ruumiamet, kes peab andma heakskiidu üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule enne selle kehtestamist Otsustaja - Võtab vastu planeerimismenetluses algatamise, lõpetamise, asukoha eelvaliku, kehtestamise otsuseid. KOV planeeringute puhul linna- või vallavolikogu või valitsus. Avalikkus – tihti kogukond, kes esindab avalikkuse huve Planeeringuga tuleb anda planeeritavale alale terviklik ruumilahendus ning sellega tuleb määrata kindlaks maakasutus- ja ehitustingimused, kuid seejuures tuleb planeeringu koostamisel tagada võimalikult laiapõhjalise ja tasakaalustatud ühiskondliku kokkuleppe saavutamine. Planeeringu menetluses on kõigil õigus oma arvamust avaldada ning peale kehtestamist nii oma õiguste kui ka avalike huvide kaitseks see kohtus vaidlustada. Seetõttu on planeeringu menetlusprotsess tihti ajamahukas ning puudutatud isikute mõjus kaasamine, kokkulepete saavutamine ja seeläbi kaalutletud otsuse tegemine keeruline. Planeerimismenetlus, nagu iga haldusmenetlus, peab olema avalik ning planeeringulahendusest mõjutatud isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi võib piirata ainult seaduse alusel ning see peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. 2. Analüüsis käsitletavad teemad Selleks, et planeeringute koostamist kiirendada ja tõhustada, kuid siiski tagada selle õiguspärasus, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsustanud kaardistada detailplaneeringu koostamise protsessi (sh nii planeeringu menetlusprotsessi, vormi ja sisu), visualiseerida detailplaneeringu koostamises osalevate osapoolte kasutajateekonnad ning tuvastada ilmnenud probleemkohad. Tulemid on aluseks planeerimissüsteemi tõhustamisel (sh planeeringumenetluste lihtsustamisel ja kiirendamisel), planeerimisseaduse muutmisel, digilahenduste arendamisel, seadmata samas ohtu kvaliteetse ja kõigi vajadusi arvestava ruumiloome põhimõtet. Uurimisküsimused: 1. Mis on osapoolte jaoks detailplaneeringu koostamise protsessis keeruline (põhjustab olulist ajakulu, tarbetuna näivat tööd vmt) 6 Millised on kasutajagruppide ettepanekud planeeringumenetluste lihtsustamiseks (vaadatuna erinevaid planeeringu koostamise etappe) Millised muudatused oleksid kasutajate vaatest vajalikud, sh avalikustamiseks ja kaasamiseks 6 Vrdl nn mülgaste (sludge) analüüs avalike teenuste pakkumises, vt nt https://oecdopsi.org/blog/reducing- frictions-in-public-services/ 2. Mis on hetkel planeeringu koostamise protsessist tulenev kasu erinevatele planeeringu koostamises osalevatele osapooltele Millised tänased planeeringu koostamise käigus läbi viidavad tegevused tuleb kindlasti säilitada 3. Mis on erinevate planeeringu koostamises osalejate nägemus ja ootus planeeringu lisaväärtusele Millised osapoole eesmärgid jääksid saavutamata, kui detailplaneeringut ei koostataks 4. Milliste ootustega ja milliste eesmärkide saavutamiseks erinevad osapooled planeeringute koostamises osalevad Millised on osapoolte eesmärkide kattuvused ja vasturääkivused Millised olemuslikud konfliktid tekivad osapoolte eesmärkide vastasusest ja huvide põrkumistest 5. Mis takistab huvitatud isiku, planeerimiskonsultandi ja planeeringu koostamise korraldaja (planeerimisametniku) sujuvat koostööd ning millised muudatused on vajalikud koostöö parendamiseks 6. Millised oleksid järgmistes aspektides võimalikud ellu kutsutavad lahendused, mis lihtsustaksid osapoolte jaoks detailplaneeringute koostamises osalemist 6.1. Detailplaneeringu vorm (näiteks planeeringu struktuur, info esitamise viisid, planeeringu koostamisel loodavad ja kasutatavad andmed) 6.2. Detailplaneeringu skoop (teemad, mida planeeringuga lahendatakse; teemade täpsusaste) 6.3. Üldplaneeringus seatud tingimuste täpsus, asjakohasus; üldplaneeringu vorm 6.4. Detailplaneeringu koostamises osalevate teiste osapoolte funktsioonid, tegutsemispraktikad, kohustused 3. Töö teostamise metoodika ja oodatav tulemus Tellija teeb allolevalt ettepaneku töö eesmärgi saavutamise tegevuste osas. Teostaja võib pakkumuses välja pakkuda alternatiivse metoodika. Pakkuja peab olema valmis tellija soovil asendama teostatud töölõike samaväärsetega, kui tegevuste teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada soovitavaid tulemusi. 1. Valdkonnaga ja varasemate analüüsidega tutvumine. 2. Detailplaneeringu koostamises osalevate osapoolte põhitegevuste kaardistus planeeringu koostamise käigus. Kaardistuse väljundina tekivad kirjeldused ja protsessijoonised erinevate osapoolte tegevustest planeeringu koostamise etappides. 3. Koostöös tellijaga osapoolte vajaduste välja selgitamine (sh kasutajagruppide intervjuud) ning praktikas ilmnevate probleemkohtade kaardistamine. Välja selgitatakse kõigi peatükis 1 kirjeldatud detailplaneeringu koostamise osapoolete vajadused, arvestades uurimisküsimusi. Selle saavutamiseks viia koostöös tellijaga läbi osapooltega poolstruktureeritud rühma- või individuaalintervjuud. 4. Saadud informatsiooni põhjal kitsaskohtade ja ettepanekute kogumine ning nende grupeerimine Töö tulemina tekib arusaam, kuidas erinevad planeeringu osapooled mõistavad planeeringu koostamise protsessi, kus tekivad takistused ja mis võiks aidata neil tõhusamalt planeeringute koostamises osaleda. Töö tulemusena antakse tellijale üle struktureeritud koondi ilmnenud kitsaskohtadest ja analüüsi ning intervjuude läbiviimise käigus selgunud võimalikest lahendusettepanekutest. Töö valmimise tähtaeg on eeldatavalt 11.2025. 4. Teostaja meeskond • Meeskonnas on projektijuht, kes vastutab projekti osapoolte koostöö koordineerimise eest, tagab projekti (vahe)tulemuste vastavuse töö eesmärkidele, suhtleb Tellija esindajaga. Projektijuht peab omama viimase 60 kuu jooksul vähemalt kolmeaastast töökogemust avaliku sektori teenusedisainiga seotud arendusprojekti projektijuhina. • Meeskonnas on teenusedisainer, kes vastutab teenusdisaini protsessi ettevalmistamise, läbiviimise ja tulemuste formuleerimise eest. Teenusedisainer peab omama viimase 60 kuu jooksul vähemalt kolmeaastast töökogemust teenusedisainerina ning vähemalt kolme avaliku sektori projekti (projektid peavad olema lõpetatud, st lõpparuanded on esitatud ja vastu võetud) ettevalmistamise ja läbiviimise kogemust teenusedisainerina. • Planeerija, kes peab olema osalenud planeerija või planeeringu koostamise korraldaja rollis pakkumuse esitamise ettepaneku esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul vähemalt kahe (2) detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringud peavad olema pakkumuse esitamise hetkeks vastu võetud. Üks meeskonnaliige võib täita kuni kaht eespool kirjeldatud pädevusnõuet. Pakkumuses tuleb meeskonnaliikmete kirjeldamisel esitada piisav info, et tellijal oleks võimalik hinnata meeskonnaliikmete nõuetele vastavust. 5. Eeldatav ajakava • Avakohtumine tellijaga - 10 päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest • Tööplaani kinnitamine, milles töö tellija ja pakkuja on kokku leppinud töö teostamise täpse metoodika, meekonna ning ajakava - kolme nädala jooksul alates lepingu sõlmimisest. • Töö vahearuande üle andmine – mitte hiljem kui nelja kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Vahearuandes kirjeldatakse vahearuande koostamise ajaks läbi viidud tegevusi ja töö esialgseid tulemusi. • Töö lõpparuande üle andmise tähtaeg – november 2025 6. Pakkumuse vormistamine ja esitamine, eeldatav maksumus Pakkumuses esitab pakkuja: 1. Pakkumuse kogumaksumuse, milles on välja toodud maksumus nii käibemaksuga kui ka käibemaksuta 2. Meeskonnaliikmete nimed ja dokumendid, mis tõendavad punktis 4 nimetatud nõuetele vastavust. Pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed peavad töö teostamises osalema isiklikult ning nende vahetamine võib toimuda üksnes tellija kirjalikul nõusolekul samaväärse kogemusega meeskonnaliikme vastu. Meeskonnaliikmete  kogemuse ajalist perioodi arvestatakse sel juhul tellijale vastava soovi esitamise hetkest tagasiulatuvalt. 3. Töö teostamise metoodika ja ajakava, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) Töö koostamise peamised põhimõtted ja meetodid; 2) Kirjeldatud on uuringu eesmärki ja uurimisülesandeid (sh seostatus uurimisülesannetega, eesmärkide, oodatavate tulemustega). 3) Esitatud on konkreetsed ja asjakohased tegevused töö elluviimiseks. 4) Ajakavas on tegevused esitatud koos tähtaegadega ja tulemitega, kusjuures iga tegevuse juures on märgitud ka läbiviija(d) ja seotud osapooled. 5) Pakkuja on kirjeldanud töö teostamisega kaasnevate riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. Pakkumuse maksumus peab jääma alla 30 000 euro (ilma käibemaksuta). Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 30 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Pakkumus tuleb esitada pakkuja seadusliku esindaja poolt hiljemalt 19.05 kell 12.00 eposti aadressile [email protected]. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on töövõtulepingu üldtingimustega tutvunud veebilehel https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium- jaministrid/hanketeated. 7. Pakkumuste menetlemine Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke alusdokumendis sätestatud nõuetele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides sätestatud tingimustest. Juhul kui pakkumus ei vasta tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Hankija võib tagasi lükata pakkumuse, kui selle maksumus ületab töö eeldatava maksumuse Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel; Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim, so parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumus, mis saab hindamiskriteeriumite lõikes enim väärtuspunkte. Hindamiskriteeriumid on toodud pakkumuse esitamise ettepaneku lisas 2. 8. Töö eest tasumine Töö eest tasumine toimub kahes osas pärast töö vahearuande ja lõpparuande vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktidega.  TÖÖVÕTULEPING nr 5-4/177-1 ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler Maria Alajõe (edaspidi Tellija), ja Velvet OÜ, registrikood 11016984, asukoht Telliskivi 60a, Tallinn 10412, mida esindab juhatuse liige Pärtel Vurma. (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest Lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus, täitmine ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on detailplaneeringu koostamise protsessi kaardistamine, kasutajateekondade visualiseerimine ja kaardistamise tulemusel ilmnevate kitsaskohtade struktureerimine teenusedisaini põhimõtetel. 2.2. Töövõtja kohustub tegema tööd vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades sätestatud tingimustele. 2.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud väikehanke1 tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tulemused tellijale üle vastavalt lepingu lisa 1 „Lähteülesanne“ punktis 5 toodule kahes osas. Töö vahearuanne antakse üle nelja kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Töö lõpparuanne koos struktureeritud koondi ilmnenud kitsaskohtadest ja analüüsi ning intervjuude läbiviimise käigus ilmnenud lahendusettepanekutest antakse tellijale üle hiljemalt 2025. aasta novembri lõpuks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1 Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 28 400 €, lisandub käibemaks, järgmiste osadena: 3.1.1. Vahearuande vastuvõtmise järgselt 50% summast. 3.1.2. Lõpparuande vastuvõtmise järgselt 50% summast. 1 MKM hankekord § 8, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated  3.2. Tellija tasub töövõtjale arve alusel pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide (edaspidi akt või aktid) allkirjastamist. Aruanne loetakse vastuvõetuks kui tellija on allkirjastanud aktid. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1.Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Helen Madison, telefon +372 58023901, e-post: [email protected]. 4.2.Töövõtja volitatud esindajad lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Meril Rosenthal, telefon +372 58525950, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1.Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: Lisa 1. Lähteülesanne; Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav dokumendihaldussüsteemis); Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) 6. Muud sätted 6.1.Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium- uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2.Käesolevas lepingus ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2 6.3.Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maria Alajõe Pärtel Vurma strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler juhatuse liige  „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Velvet OÜ vahel sõlmitud Lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud Velvet OÜ (edaspidi: Töövõtja) poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel Velvet OÜ sõlmitud Lepingu „Detailplaneeringu koostamise protsessi analüüs teenusedisaini põhimõtetel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile“ nr XXX alusel teostatud Töö vahearuande/lõpparuande alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö vahearuande/lõpparuande teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud Töö vahearuanne/lõpparuanne vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga 3.1 ja 3.2 ja üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/