Kiri

Siseministeerium Kaitseministeerium 28.05.2025 nr 2-2/2063-1 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmine Austatud ministrid Saadame kooskõlastamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmise eelnõu ja seletuskirja. Kuna eelnõu on kiireloomuline, siis palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) määruse muutmise eelnõu; 2) määruse muutmise seletuskiri. Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Päästeamet Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit Maris Ots +372 5422 0664, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 21.05.2025 MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja lõhkematerjaliseaduse § 24 lõike 5 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruses nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Administratiiv- ja olmeruumid ei tohi olla blokeeritud ohtlike tootmisüksustega.“; 2) paragrahvi 26 lõiked 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 28 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „oom/m“ tekstiosaga „oom*m“. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  21.05.2025 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ on kehtestatud ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 24 lõike 5 alusel. Eelnõu koostamise peamiseks ajendiks on vajadus ajakohastada 2005. aastast sisuliselt muutumatuna kehtinud määrust, võttes arvesse nii kaitsetööstusvaldkonna arengut ja uue tehnoloogia kasutuselevõttu kui ka muust regulatsioonist ja standarditest tulevaid nõudeid. Määruse rakendamisel on ilmnenud, et osa nõudeid on ebavajalikud ja osa nõudeid liiga ranged ning nende kohustuslik rakendamine on koormav, tekitades ettevõtjatele põhjendamatut kulu. Määruse muutmisega ei vähendata tuleohutuse nõudeid, vaid muudetakse regulatsiooni paindlikumaks ning lõhkematerjalitehaste ehituslikke eripärasid ja tegevuse spetsiifikat arvestavaks. 2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna õigusnõunik Maris Ots ([email protected]) ja sama osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Triinu Sillamaa ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest punktist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 23 lõiget 1 nii, et sättest jäetakse välja kohustuslike administratiiv- ja olmeruumide loetelu (valvepersonali-, riietus-, puhke- ja duširuumid, kabinetid ning tualetid). Administratiiv- ja olmeruumide vajadus sõltub lõhkematerjalitehase suurusest, töökorraldusest ja tegevusvaldkonnast, mistõttu ei ole otstarbekas kehtestada määruses kohustuslike ruumide loetelu. See võib viia olukorrani, kus ettevõtjad peavad rajama ruume, mida neil vaja pole. Vastavalt LMS § 24 lõikele 3 määrab valverežiimi käitlemiskoha omanik kooskõlastatult Politsei- ja Piirivalveametiga. Seejuures sõltub valverežiim konkreetsetest oludest (kus hoiukoht asub, milline on hoone jne). Nii ei pruugi mehitatud valve olla iga tehase puhul nõutav ning sel juhul on tarbetu rajada kohustuslikus korras ruume valvepersonalile. Vajalikud ruumid on mõistlik jätta ettevõtja enda otsustada. Lisaks peavad administratiiv- ja olmeruumide nõuded olema vastavuses töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 1 §-s 9. Seetõttu ei ole vaja neid eraldi loetleda määruses nr 63. Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 26 lõiked 2, 4 ja 5. Tuleohutusnõuded on sätestatud tuleohutuse seaduses, ehitusseadustikus ja nende alusel kehtestatud määrustes2. Täpsustavad tehnilised nõuded on lisaks sätestatud standardites (lõhkematerjalitehase puhul on asjakohane standardi EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus“ 4. osa „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“). Tuleohutuspaigaldiste, sh tuletõrje veevarustuse nõuded sõltuvad iga konkreetse ehitise riskitegurite (nt suurus, kasutusviis) alusel määratud tulekaitsetasemest. Vastavalt asjakohasele standardile on tulekaitsetasemeid kokku neli, alates kõige lihtsamast kuni kõige täiuslikuma varustatuseni. Eelnõuga kehtetuks tunnistatavad sätted on kehtestatud kolmanda tulekaitsetaseme järgi, mis näeb ette, et rajada tuleb tuletõrje voolikusüsteem minimaalse veevooluhulgaga 2,5 l/s. Tänapäeval võib suur osa lõhkematerjalitehase tegevusest olla elektroonika tootmine, mis on oma iseloomult vähem tuleohtlik, võimaldades rakendada leebemaid tuleohutusnõudeid. Näiteks ehitise puhul, mis vastab teisele tulekaitsetasemele, ei ole vaja rajada voolikusüsteemi, vaid piisab tulekustutite ja tulekahjusignalisatsiooni olemasolust. Seega ei võimalda kehtiv määrus arvestada ehitiste tegelike riskiteguritega. Seetõttu tunnistatakse eelnõuga kehtetuks nõuded, mis dubleerivad teisi nõudeid või on rangemad kui lõhkematerjalitehase puhul vaja ning mille kohustuslikus korras rakendamine nõuab ettevõtjatelt tarbetute investeeringute tegemist. Eelnõu punktiga 3 parandatakse määruse § 28 lõiget 2. Kehtivas samas sättes on ühik oom/m ebaõigesti kasutatud. Sättes on kasutatud ühikut, mis iseloomustab juhtme eritakistust, kuid mõeldud on seadme valmistamisel kasutatava materjali eritakistust, mille mõõtmisel kasutatakse ühikut oom*m (Ω•m). 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Määruse muutmisega leevendatakse lõhkematerjalitehase ruumidele ja tuleohutusele esitatavaid nõudeid. Muudatus arvestab uue tehnoloogiaga ja tehaste spetsiifikaga, kaotades ebavajalike investeeringute tegemise vajaduse, vähendamata samal ajal ohutust. Olemasolevatel lõhkematerjalitehastel on võimalik oma tegevus kohandada leevendatud nõuetega ja loobuda praegu kehtivatest ebavajalikest piirangutest. Rajatavatel tehastel on juba projekteerimise järgus võimalik luua individuaalsetest riskidest lähtuv tuleohutuse süsteem ja ruumide loetelu. Kehtivas määruses sätestatud tuletõrje veevarustuse nõuete täitmiseks tuleb ettevõtjal teha u 100 000 euro suurune lisainvesteering. Muudatuse järel ei pea lõhkematerjalitehases, millele tuleohutusnõuete järgi rakenduksid teise tulekaitsetaseme nõuded ehk leebemad nõuded kui praeguses määruses, tegema ebavajalikke kulutusi. Ei ole ka mõistlik dubleerida samu nõudeid eri õigusaktides. 1 Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded–Riigi Teataja 2 Lisaks siinse eelnõuga muudetavale määrusele ka siseministri 30. märtsi 2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Kokkuvõttes on ettevõtjatel võimalik ressurssi suunata muu tegevuse arendamisse. Määruse kehtestamisega ei kaasne riigieelarvele otsest tulu ega kulu. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisategevusi. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule.