Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ 2024. aasta tulemusaruanne

LISA: majandus- ja tööstusministri käskkirja „ Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ 2024. aasta tulemusaruanne“ juurde Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ 2024. aasta TULEMUSARUANNE Koostatud 21.05.2025 Haridus- ja Teadusministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja Kliimaministeeriumis 1 Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo ......................................................................................................... 3 2. Toimimiskeskkond .................................................................................................................... 4 3. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine .............................................................................. 5 Positiivsed arengud ........................................................................................................................ 7 Väljakutsed .................................................................................................................................... 9 4. Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine .............................................................................. 10 Eelarve lõplik jaotus programmide lõikes....................................................................................... 11 Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ......................................................................... 11 5. Teadussüsteemi programm ..................................................................................................... 12 Programmi üldinfo........................................................................................................................ 12 Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs...................................................................................... 12 Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................... 14 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 15 6. Teadmussiirde programm ........................................................................................................ 17 Programmi üldinfo........................................................................................................................ 17 Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs...................................................................................... 17 Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................... 20 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 22 7. Ettevõtluskeskkonna programm ............................................................................................... 25 Programmi üldinfo........................................................................................................................ 25 Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs...................................................................................... 25 Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................... 28 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 29 8. Ehituse programm ................................................................................................................... 33 Programmi üldinfo........................................................................................................................ 33 Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs...................................................................................... 33 Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................... 36 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 42 2 1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Valdkonna Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava arengukavad ja 2021–2035 (TAIE) strateegiad Teised strateegilised dokumendid: - Turismistrateegia 2022−2025 - Ehituse pikk vaade 2035 - Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia Programmid 1. Teadussüsteemi programm (HTM) 2. Teadmussiirde programm (HTM, MKM) 3. Ettevõtluskeskkonna programm (MKM) 4. Ehituse programm (alates 01.07.2023 KLIM)1 Vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ministeeriumid Kliimaministeerium Seos „Eesti 2035“ Primaarne: Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus sihtidega Sekundaarsed: - Eestis on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik (teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna programmid) - Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond (ehituse programm) 1 Alates 2025. aastast kuulub ehituse programm tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“. 3 2. Toimimiskeskkond 2024. aastal kahanes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) esialgsetel andmetel 0,3 protsendi võrra, mis oli oluliselt vähem kui aasta varasem kolmeprotsendiline langus. Hinnatõusu tõttu kasvasid nii majanduse kogutoodang kui ka lisandväärtus jooksevhindades siiski edasi. Balti riikide pingereas oli Eesti teisel kohal, kuna Läti langus oli 0,1 protsendi võrra sügavam, Leedu aga suutis ka mullu oma SKP-d kasvatada. Jooksevhindades oli SKP 2024. aastal 39,5 miljardit eurot, mida oli 1,3 miljardi euro võrra rohkem kui aasta varem. Tegevusaladest olid 2024. aastal suurima positiivse panusega kinnisvaraalane tegevus, info ja side ning põllumajandus. Majanduskasvu aeglustumist mõjutas enim suuremate tegevusalade – ehituse, töötleva tööstuse ja kaubanduse – madalseis. Eratarbimise osas lõppes aasta positiivselt, aga investeeringud vähenesid aasta teises pooles. Viimane oli suuresti tingitud 2023. aasta kõrgest võrdlusbaasist. Nii ettevõtete lisandväärtus kui ka eksport kahanesid aastaga 1,1 protsendi võrra peamiselt nõrga aasta alguse tõttu. Aasta viimastel kuudel oli enamik ettevõtlust puudutavaid makronäitajaid juba positiivse trendiga. Pikaajaline majanduslangus on mõjutanud kogu avalikku sektorit, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse rahastust. Pärast mitut aastat, mil riiklik teadusrahastus püsis ühe protsendi tasemel, langes selle osakaal SKP-st 2024. aastal alla ühe protsendi piiri. See seab surve alla nii juba käivitatud reformid kui ka uute algatuste elluviimise. Venemaa agressioon ja laiem julgeolekukriis mõjutavad Eesti teadus- ja arendustegevuse suundi ning ettevõtete tegevusvaldkondi. Esile on kerkinud uued strateegiliselt olulised sektorid, nagu kaitsetööstus, millel on suur innovatsioonipotentsiaal, ent ka märkimisväärne ressursivajadus. Muutunud olud on tõstatanud küsimuse, kas TAIE arengukavas kokku lepitud prioriteedid vajavad täiendamist või ümberhindamist. Kriisid mõjutavad ka Eesti teadus- ja arendustegevuse fookusi ning siinse majanduse struktuuri laiemalt. Tehisintellektil ja keeletehnoloogial põhinevate tööriistade kättesaadavus on toonud kaasa nõudluse uute oskuste, teadussuundade ja koostöövormide järele. Tormilised muutused ootavad kiiret kohanemist, ent pakuvad ka võimalusi arenguhüppeks. 4 3. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase Tulemusvaldkonna mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 2035 Riigieelarves kavandatud TA rahastamine osakaaluna SKP-st (%) 1 1 0,96 ≥1 ≥1 ≥1 Allikas: Riigieelarve seletuskiri Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%)* 0,99 1,06 −** 1,3 1,5 2*** Allikas: Statistikaamet Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest (%) 80,7 77,5 −** 90 92 110*** Allikas: Eurostat Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (koht Mõõdukas Mõõdukas Tugev Tugev Tugev Tugev tulemusrühmas) innovaator innovaator innovaator innovaator innovaator innovaator (12. koht) (12. koht) (14. Koht) Allikas: Euroopa Komisjon * Vastavalt TAIE mõõdiku metoodikale mõõdetakse ettevõtlussektori TA kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet, tabel TD052) ** Tegelikku taset ei ole veel avaldatud *** Üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ mõõdikud Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitmed TAIE arengukava mõõdikud on ühtlasi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ mõõdikud: 1) erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused osakaaluna SKP-st; 2) tööjõu tootlikkus EL võrdluses; 3) erasektoris täistööajaga hõivatud teadlaste ja inseneride arv 1000 elaniku kohta. Aastatel 2021–2023 hoidis Eesti riik teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastuse tasemel 1 protsent SKP-st, mis võimaldas käivitada struktuurseid muudatusi ja pakkus süsteemile vajalikku stabiilsust. Riigieelarve kärbete ja aastate vaheliste ümbertõstete tõttu langes 2024. aasta eelarves TAI rahastus aga üle mitmete aastate alla sihttaseme ning jäi samale tasemele (0,96% SKP-st) ka 2025. aasta riigieelarves. Lähiaastatel kasvab riigieelarves eeskätt ettevõtete innovatsioonivõimekust toetavate vahendite maht, mis on majanduse olukorda ja vajadusi arvestades ka mõistetav. Samas prognoosib riigi eelarvestrateegia 2025−2028 TAI riigieelarvelise rahastuse vähenemist 0,86%-ni SKPst aastaks 2028, mis seaks süsteemi kestlikkuse ja käivitatud meetmete mõju tõsise surve alla ka innovatsiooni osas. 5  2023. aastal ulatusid Statistikaameti andmetel teadus- ja arendustegevuse kulutused kokku Eestis 702 miljoni euroni, s.o 1,84% SKPst2. See on viimaste aastate kõrgeim näitaja, mis viitab esmajoones TA valdkonna kasvavale tähtsusele majanduses. Kulutustest suurem osa ehk 406 miljonit eurot (1,06% SKPst) tehti ettevõtlussektoris (kõrgharidussektoris oli see 230, riigisektoris 60 ja kasumitaotluseta erasektoris 6 miljonit eurot). Varasematel aastatel on riik ja ettevõtted panustanud teineteise teadus- ja arendustegevusse üsna võrdselt – riik on toetanud ettevõtete teadustööd umbes samas mahus, kui siinsed ettevõtted on panustanud ülikoolide ja teadusasutuste tegevusse. Viimastel aastatel on see tasakaal aga muutunud. 2023. aastal panustas erasektor avaliku sektori teadusasutustesse ligi kaks ja pool korda vähem kui riik ettevõtete teadusvõimekuse kasvatamisse. Kui ettevõtete tellimus teadusasutustele jääb ka edaspidi tagasihoidlikuks, võib kujuneda olukord, kus Eesti teadusasutused ja ettevõtted tegutsevad kõrvuti, aga mitte koos, mis tähendab, et akadeemilistes teadusasutustes tehtava teaduse mõjud majandusse endiselt ei jõua. Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel seitsmel aastal suurenenud, sh on oluliselt kasvanud erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamine. 2024. aastal raporteeris Statistikaametile 2023. aasta kohta teadus- ja arendustegevuse kulutusi 468 ettevõtet, mis on läbi aegade suurim arv. Ligi pooled teadus- ja arendustegevusse panustavatest ettevõtetest on suured ehk 250 ja enama hõivatuga ettevõtted, samas on märgatavalt kasvanud mikro- ja väikeettevõtete panus. Kokku investeeris erasektor teadus- ja arendustegevusse 2023. aastal 412 miljonit eurot (1,08% SKPst), mida oli 44 miljoni võrra rohkem kui aasta varem. Tegemist on olulise võtmeindikaatoriga, mis on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdik. Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel olnud pigem langustrendis. Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tööjõu tootlikkus hõivatu kohta võrreldes EL keskmisega (samuti „Eesti 2035“ mõõdik). See näitaja tõusis kuni 2021. aastani ja lähenes EL keskmisele, kuid on järgnevatel aastatel on langenud 84 protsendilt (2021) 77,5 protsendile (2023). 2024. aastal halvenes tootlikkuse suhe Euroopa Liidu keskmisesse tõenäoliselt veelgi, kuna hõive püsis endiselt kõrgel ja majanduskasv jäi Euroopa Liidu keskmisele alla. Euroopa innovatsiooni tulemustabelis õnnestus Eestil 2024. aastal jõuda tugeva innovaatori tasemele. Eesti punktisaak küll vähenes, aga metoodikast tulenevalt jõudsime tugeva innovaatori kategooriasse. Raporti kohaselt on Eesti tugevusteks kaubamärgitaotlused, avaliku ja erasektori ühispublikatsioonid ning elukestvas õppes osalevate inimeste osakaal, samas kui ressursitootlikkus, riigi otse- ja kaudne toetus ettevõtete teadus- ja arendustegevusele ning keskkonnaga seotud tehnoloogiad on nõrgad. Alates 2017. aastast on märkimisväärselt kasvanud välisdoktorantide osakaal, innovaatilistes ettevõtetes töötamine ning rahvusvahelised teaduspublikatsioonid, kuid samal ajal on langenud keskkonnaga seotud tehnoloogiate, innovaatiliste väikeste ja keskmiste ettevõtete (VKE) koostöö ning kesk- ja kõrgtehnoloogiliste toodete eksport. Alates 2023. aastast on kiiresti suurenenud inimeste digioskused, elukestvas õppes osalemine ja välisdoktorantide osakaal, samas kui innovaatiliste VKE-de koostöö, keskkonnaga seotud tehnoloogiad ja VKE-de äriprotsessi uuendused on vähenenud. 2 2024. aasta kulutuste statistika koondab Statistikaamet 2025. aasta detsembriks. 6 Positiivsed arengud TAIKS jõudis Riigikogu Uue alusseadusena loob teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni menetlusse korralduse seadus (TAIKS) ühtsema raamistiku, käsitledes esmakordselt teadus- ja innovatsioonisüsteemi tervikuna ja hõlmates ka teadmussiiret, teaduseetikat ja avatud teadust. Käivitati toetusmeetmed Temaatilised teadus- ja arendusprogrammid (TemTA) keskenduvad teadusasutuste teadusvõimekuse arendamisele TAIE neljas fookusvaldkonnas, mida teadmussiirde iseloomustab kõrge majanduslik potentsiaal. Nõudluse poole võimekuse kaasamiseks loodi nn turutõmbe ekspertkomisjonid, mille ülesanne on kasvatamiseks suunata rahastatud uuringute fookust ja kasvatada nende vastavust ühiskonna ning majanduse vajadustele. ASTRA+ programmi kaudu toetatakse innovatsiooniteenuste arendamist ja spin-off potentsiaaliga projektide elluviimist teadus- ja arendusasutustes ning kõrgkoolides. Nende kahe meetme kaudu suunab HTM lähiaastatel enamiku teadmussiirde arendamise vahenditest. Valmis neljas Teekaardile koondati 28 Eesti ühiskonna ja majanduse seisukohalt olulist teadustaristu teekaart teadustaristu objekti. Esmakordselt on neile kavandatud riigieelarveline toetus püsikulude katteks, mis tagab taristu stabiilse kasutuse ja vähendab sõltuvust välisrahastusest. Kinnitati 2025. aasta Majanduse ja tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks kinnitas majanduskasvu kava ja Vabariigi Valitsus 2024. aasta lõpus majanduskasvu kava (2025. aasta käivitati valitsuse tegevuskava majanduse konkurentsivõime ja tööstuse toetamiseks). majanduskabinet Lisaks käivitati alates 3. oktoobrist 2024 Vabariigi Valitsuse majanduskabineti nõupidamiste formaat, mille fookuses on majanduse konkurentsivõime ja kasvuga seotud küsimused. Investeeriti Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendusuuringute keskuse rakendusuuringute esimesse ärisuunda – biorafineerimisse. Kokku käivitatakse viis keskuse ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, biorafineerimise droonitehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute ärisuunda keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. Käivitati ettevõtja Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks teadus- ja käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus ning jätkus ettevõtetele arendustöötaja toetus suunatud arendustoetuste rakendamine, sh rakendusuuringute programmi kaudu ettevõtete toetamine. Käivitati Eesti Kaitsefondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua Kaitsefond mahuga 100 innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi, et vastata kasvavale miljonit eurot globaalsele nõudlusele. 7 Otsustati luua Vabariigi Valitus otsustas luua 160 miljoni euro suuruse toetusmeetme toetusmeede suuremahuliste investeeringute soodustamiseks eesmärgiga toetada suuremahuliste investeeringute tegemist Eesti majandusse, suurendada eksportivate investeeringute ettevõtete konkurentsivõimet, ekspordivõimekust ja lisandväärtuse kasvu. soodustamiseks Valmis Eesti turismi pikk Turismisektoriga koosloomes valmis Eesti turismi pikk vaade 2025−2035. vaade aastani 2035 Turismisektori lisandväärtuse kahekordistamiseks keskendutakse aastaringsele atraktiivsusele, headele ühendustele, pakkumisele väljaspool tõmbekeskusi, sektori atraktiivsusele ettevõtlusvaldkonnana ja tööandjana ning nutikusele ja kestlikkusele konkurentsieelisena. Loodi Maa- ja Koostöös teiste ministeeriumidega valmistati ette ruumiloome Ruumiamet kompetentsi koondava Maa- ja Ruumiameti käivitamine 1. jaanuaril 2025 koos elukeskkonna tervikliku ruumilise arengu eest vastutava riigiarhitekti positsiooniga. Tuues kokku ruumiloomevaldkonna digiteenused ja andmed arendab amet andmepõhist ruumiloomet. Jätkati e-ehituse Ehitusvaldkonna protsesside tõhustamiseks ja läbipaistvamaks platvormi arendamist muutmiseks jätkati e-ehituse platvormi arendamist. Valmis meretuuleparkide ühendloa tehniline lahendus, et lühendada menetlusperioodi kümnelt aastalt kahele. Uus tase digitaliseerimises on kasutajateni jõudnud võimalus taotleda automaatkontrollidepõhist (BIM- põhist) ehitusluba. Eesti on esimene riik maailmas, kes sellist teenust veebipõhiselt pakub. Arendati ka Eesti 3D-kaksikut, lisandus näiteks hoonete analüütika ja kõrghaljastus. Algatati tingimuste Elukeskkonna kvaliteedi arendamiseks uuendati ehitusseadustiku eelnõu, loomine elukeskkonna valmistati ette ligipääsetavuse eelnõu, alustati TA tegevust tänavaruumi kvaliteedi tõstmiseks kavandamise põhimõtete kokkuleppimiseks ja viidi kvaliteetse ruumi põhimõtted nii ehitusseadustiku kui ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõudesse. Valminud ehitusgiid annab lihtsa ja visuaalse ülevaate ehitusnõuetest. Panustati hoonete Algas hoone elukaare süsinikujalajälje arvutusmetoodika väljatöötamine energiatõhususse ja hoonetele reaalaja energiamärgise loomine; uuendati hoonete energiatõhususe määruseid. Toetati lasterikaste Lasterikaste perede kodutoetuseks suunati 2,6 miljonit eurot, perede kodusoetamist korterelamute rekonstrueerimiseks 185 miljonit eurot ja väikeelamute ning elamute rekonstrueerimiseks 19,5 miljonit eurot. Toetustingimusi täiendati renoveerimist elukeskkonna terviklikuma arendamise nimel ja tagati toetuste regionaalne tasakaalustatus. Rekonstrueerimise TA-programmi LIFE IP BuildEst raames valmisid renoveerimislahenduste infomaterjalid, kliimakindluse tagamise raportid ning arendati piirkonnapõhist renoveerimist. 8 Väljakutsed Teadus- ja Ootused teadus- ja arendustegevuse mõjule kasvavad, kuid tulemuste innovatsioonisüsteemi saavutamine eeldab aega ning muutusi töökultuuris ja jätkusuutlikkuseks on majandusstruktuuris. Kuigi avaliku sektori TA rahastus on viimastel vaja stabiilset rahastust aastatel püsinud tasemel 1% SKPst, langes see 2024. aastal riigieelarve kärbete tõttu alla selle ja eesmärgi täitmine on ohus ka edaspidi. Et alustatud muutuste mõju kestaks, on vaja tagada stabiilne rahastuse jätkumine. Ohus on teadlaste Vähene huvi doktoriõpingute ja teadlase elukutse vastu ohustavad järelkasv ja doktorikraadi teadussüsteemi kestlikkust. Doktoriõpinguid ei peeta sageli praktiliseks, väärtus ühiskonnas kuna töövõimalused väljaspool akadeemiat on endiselt piiratud. Madal tööturunõudlus peegeldab nii vähest arusaama teadus- ja arendustegevuse kasust kui ka vajadust kohandada doktoriõpet paremini ühiskonna ootustega. Murettekitavalt väheneb eesti keelt valdavate doktorantide osakaal, mis seab ohtu nii eestikeelse kõrghariduse kui teadmussiirde kestlikkuse. Tellimuse puudumine Selge tellimuse puudumine muudab rakendusuuringute tegemise pidurdab teadustöö teadusasutustes keeruliseks ja teadlastel on lihtne jääda harjumuspärase tulemuste rakendamist alusteaduse juurde. Rahvusvaheline kogemus näitab, et lisaks tugeval majanduses tasemel teaduspakkumisele on majandusliku mõju saavutamiseks vaja teadmusmahukate lahenduste teadlikku tellimist ja kasutamist. Teadmussiirde Kuigi teadmussiirde toetamiseks on käivitatud mitmeid algatusi, toetusmeetmed ei rahastatakse endiselt kas teadusasutusi või ettevõtteid, mitte nende edenda teadusasutuste ja koostööd. Rahvusvaheline kogemus näitab, et suurim mõju sünnib ühiste ettevõtete koostööd mõlemalt poolelt sihipäraselt toetatud tegevuste kaudu. Selleks on vaja parandada nii teadmussiirde meetmete disaini kui ka valdkondadevahelist koostööd, mille arendamisel on hoolimata mõningasest edasiminekust veel selge kasvuruum. Eesti majanduse Majanduskasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus- konkurentsivõime ja arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete tootlikkus on vähenenud rakendamist ning panustada eesmärki kasvatada erasektori teadus- ja arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st. Ekspordi, investeeringute Mahtude suurendamiseks on oluline pakkuda ettevõtetele tuge ning turismi mahud ei ole ekspordiga alustamiseks ja turgude mitmekesistamiseks. taastunud Välisinvesteeringute aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka jätkuinvesteeringute Eestis hoidmisele. Turismiarenduse fookuses tuleb hoida äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamist, toetamaks täituvust madalhooajal, ning suurendada välisturistide arvu. 9 Ettevõtjate aruandlus Selleks tuleb asutuste üleselt jätkata riigi kogutavate andmete ühtse riigile vajab süsteemi loomisega, teha investeeringuid masinloetavate andmete kaasajastamist ja reformi vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks. Reformi vajavad Suurendada tuleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust finantsinstrumentide finantseerida suuremahulisi projekte ja laiendada ettevõtetele pakutavate pakkumise põhimõtted finantsteenuste ning instrumentide valikut. Hoonete Strateegia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada vahendid, et rekonstrueerimise renoveerimine toimuks ühtlases ja järjepidevalt kasvavas tempos. pikaajalise strateegia elluviimine on ohus Ehitusvaldkonna Välisvahendite lõppemise tõttu vajab valdkond riigieelarve rahastuse digitaliseerimine vajab tõusu. jätku Eesti kestlik Selleks tuleb koostöös Maa- ja Ruumiametiga läbivalt rakendada ehituskultuur ja kvaliteetse ruumi ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtteid. Oluliselt vajab elukeskkond vajavad soodustamist ehituse ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja edendamist arendustegevus (sh loomeuurimus) ja selle tulemuste rakendamine. Elukeskkonda tuleb Selleks tuleb luua strateegiline plaan, mis ühendab maapoliitika, ruumilise kujundada terviklikult planeerimise, liikuvuse ja ehituse. 10 4. Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine Eelarve lõplik jaotus programmide lõikes Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna 2024. aasta tegelike kulude jaotus programmide lõikes oli järgmine: 45 20 Teadussüsteemi programm Teadmussiirde programm Ettevõtluskeskkonna programm Ehituse programm Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tulemusvaldkonna eelarvesse kavandatud kulude täitmine on olnud 85% (tabel 2), enim vastab täitmine lõplikule eelarvele ehituse (95%) ja teadussüsteemi programmides (94%). Täpsemalt on programmide eelarvete täitmisi analüüsitud vastavates alapeatükkides. Tabel 2. 2024. aasta teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eelarve täitmine programmide lõikes, kulud tuhandetes eurodes Esialgne Lõplik Täitmine Täitmine eelarve eelarve Tulemusvaldkond kokku 681 404 526 759 448 864 85% Teadussüsteemi programm 215 495 214 458 202 491 94% Teadmussiirde programm 130 962 130 408 82 935 64% Ettevõtluskeskkonna programm 169 529 102 290 87 911 86% Ehituse programm 165 418 79 603 75 527 95% 11 5. Teadussüsteemi programm Programmi üldinfo Programmi nimi Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine Strateegia „Eesti 2035“ Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik siht Programmi periood 2024−2027 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) Haridus- ja Noorteamet (Harno) Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs Tabel 3. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%) 8,6 9,4 10,5 8,9 9,2 Allikas: European Innovation Scoreboard Positiivselt evalveeritud TA asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta (eurodes) 40 404 39 271 −* 38 077 39 278 Allikas: Baasfinantseerimise alusandmed, Statistikaamet Meede 1 Teadussüsteemi järjepideva toimimise Eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. kindlustamine Tegevus 1.1. Eesmärk: Toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, tegevusi, toetamine sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv 1,5 1,4 −* 1,4 1,4 teadlaste ja inseneride arvu kohta 12  Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont: koht riikide võrdluses võidetud lepingute mahu 3. koht 4. koht (273) 3. koht (376) Top 5 Top 5 alusel SKP kohta, % EL keskmisest (EL = 100) (296) Allikas: eCorda, Eurostat EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi Euroopa Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide arv 99 156 186 118 143 Allikas: eCorda Tegevus 1.2 Eesmärk: Kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. kindlustamine Ei Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes mõõdetud, töötavate teadurite arv 1101 1176 kuna SF − − Allikas: EL fondide toetusmeetme aastaaruannete periood alusel. Meede lõppes 2023. a. lõppes * Mõõdiku väärtust pole veel avaldatud. Teadusartiklid. Teadustöö kvaliteeti näitav enimtsiteeritud artiklite osakaal on märkimisväärselt tõusnud, ent kuna teadustulemuste levik on ajas kõikuv, ei tohiks sellest veel kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Samas toetab kvaliteeti kindlasti teadusrahastuse kasv alates 1% kokkuleppe rakendamisest 2021. a. Teadusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta. Näitaja 2023. aastal võrreldes aasta varasemaga pisut langes, kuigi positiivselt evalveeritud TA asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht tegelikult kasvas 8,5% (104,9 mln 2022. a.→ 113,8 mln eurot 2023. a.). Näitaja languse põhjuseks on akadeemiliste töötajate arvu kasv kõrgharidussektoris – varasemad doktorandid vormistatakse doktoriõppe reformi tulemusel nooremteaduriteks. Kuigi suhtarv langes, ületab see nii 2023. kui ka 2024. aasta sihttaset. Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride kohta on viimasel kahel aastal mõnevõrra langenud, püsides siiski TAIE arengukava eesmärgi tasemel. Langus on ootuspärane, kuna teadlaste arv on kasvanud ennekõike erasektoris, kus publitseerimine pole nii oluline. Rahvusvaheline teaduskoostöö. EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont on Eesti teadlased jätkuvalt edukad, olles toetuste mahu suhtelt SKP-sse teist aastat järjest kolmandal kohal ja ületades EL keskmist kolmekordselt. Projektides osalevate Eesti organisatsioonide kumulatiivne arv on alates Euroopa Horisondis osalemise algusest tõusujoonel. Tõus on tulnud just erasektori ja riigiasutuste arvelt, mille nimel on ka tööd tehtud. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse näitaja on uuendamisel. Lepime uue näitaja kokku arengukava vahehindamise järel 2025. aasta lõpuks. 13 Programmi tegevuste täitmise analüüs Suure mõjuga tegevused 2024. aastal: Nagu kogu avalikku sektorit, mõjutasid ka teadussüsteemi 2024. aastal oluliselt riigieelarve kärped. Negatiivsest riigieelarvest jäid puutumata teadussüsteemi põhiinstrumendid – uurimistoetused, baasfinantseerimine ja tippkeskuste rahastus – ning tagati ka doktoriõppe reformi lõpuleviimiseks vajalik vahendite maht. Samas jäi kõrghariduse rahastuse kasv väiksemaks kui kavandatud, mis avaldab mõju ka teadussüsteemile. Mitmed väiksemad teadusrahastuse meetmed tuli üle vaadata ja mõned ka ajutiselt peatada. Riigikogule üle antud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) eelnõu muudab mitmeid teadussüsteemi korralduse aluseid, sh teaduseetika korraldust, teadusasutuste rahastamist ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamist. Valmis Eesti teadustaristu neljas teekaart, mis koondab teaduse, majanduse ja ühiskonna jaoks strateegiliselt olulised laborid, andmebaasid, uurimiskeskused ja koostöövõrgustikud. Teekaardile valiti 28 riiklikku ja rahvusvahelist objekti, millel on õigus saada riiklikku teadustaristu toetust. Riikliku toetuse saamise eelduseks on teadustaristu avamine ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Valikuprotsessi kaasati teadlasi, ettevõtjaid ja riigiametnikke, et tagada valikuprotsessi mitmekesisus ja valdkondlik tasakaal. Teaduseetika riikliku korralduse muutmiseks vajalikud ettevalmistused toimusid suures osas 2024. aastal, kuigi vastava määruse saab vastu võtta TAIKSi vastuvõtmise järel. Süsteemne teaduseetika korraldus tagab Eestis tehtava teadustöö usaldusväärsuse, kaitstes samal ajal ka uuringutes osalejate õigusi ja heaolu. Teadus- ja innovatsioonisüsteemi partnerite ja riigi koostöös valmisid Eesti seisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tuleviku kohta (2028–2034). Kuigi raamprogrammi tulevane formaat ei ole veel selge, on Eesti aktiivne osalemine ettevalmistusprotsessis taganud, et Eesti seisukohti kuulatakse. Eestile väikeriigina on oluline säilitada Euroopa teadusruumi mitmekesisus ning tagada tasakaal alus- ja rakendusuuringute ning innovatsiooni rahastamise vahel. Viidi läbi teadus- ja arendusasutuste korraline evalveerimine, mille käigus hinnatakse teadustöö kvaliteeti, jätkusuutlikkust ja panust ühiskonda. Positiivne evalveerimine tagab asutusele ligipääsu teadussüsteemi rahastamise põhiinstrumentidele. Evalveerimise tulemused kinnitatakse järgmisel aastal. Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes: Teadussüsteemi kvaliteedi ja kestlikkuse paneb olulise surve alla prognoositav riikliku rahastuse vähenemine alates 2027. aastast – riigi eelarvestrateegia näeb teadus- ja arendustegevuse rahastuse langust 0,86%-ni SKPst 2028. aastaks. See pärsiks oluliselt ülikoolide ja teadusasutuste võimekust hoida teadustöö senist taset ja jätkata alustatud struktuurseid muudatusi (doktoriõppe reform, karjäärimudeli rakendamine jm). 14  Teaduse rahastuse killustatus on kujunemas oluliseks väljakutseks. Viimastel aastatel on rahastusinstrumentide arv oluliselt kasvanud, tänu teadusrahastuse 1% kokkuleppele ka teiste ministeeriumide kaudu, mis on toonud kaasa erinevad reeglid, vähese läbipaistvuse ja suurema halduskoormuse. Olukorra parandamiseks tuleks teha rahastusmeetmete revisjon ja otsida võimalusi rahastusinstrumentide koondamiseks ja reeglite ühtlustamiseks. Kuigi doktoriõppe reform on toonud positiivseid tulemusi, ei ole praegune doktorikohtade maht teadlaste järelkasvu taastootmiseks piisav ja eesti keelt emakeelena rääkivate doktorantide arv on endiselt liiga väike. Noorteadlaste osakaal teadussüsteemis väheneb, teadlaskond tervikuna vananeb. Rahastuse suurendamist lähiaastatel ei võimalda ka riigi eelarvestrateegia, mis seab piirid nii doktoriõppe laiendamisele kui karjääristabiilsuse suurendamisele pärast kraadi omandamist. Ülikoolidel ei ole välist survet doktoriõppe sisu muuta, sest erasektori nõudlus doktorikraadiga töötajate järele on endiselt madal. See kõik pärsib oluliselt teadlaskarjääri atraktiivsust. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 4. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine Programmi kulud kokku 215 495 214 458 202 491 94% Teadusasutuste ja teadlaskonna 200 104 196 783 186 350 95% arengu toetamine Teadustaristu kvaliteedi ja 15 391 17 675 16 140 91% kättesaadavuse kindlustamine Teadussüsteemi programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 214,5 miljonit eurot. Sellest 92% kasutati tegevuse „Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine“ ja 8% tegevuse „Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine“ eesmärkide täitmiseks. Lõplikust eelarvest moodustasid 95% piirmääraga vahendid ning 5% piirmäärata vahendid ehk välistoetused. Võrreldes esialgse eelarvega suurenes piirmääraga vahendite maht 1,3 miljoni euro võrra, samas kui piirmäärata vahendite osakaal vähenes 2,4 miljonit eurot. Lõpliku eelarve erinevuse esialgsest eelarvest tekitasid järgnevad muudatused: 2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 29 mln võrra; negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 5,6 mln võrra; seadusemuudatuste tõttu vähenes eelarve kokku 22 mln, millest 14 miljonit suunati riigieelarve reservi (aastate vahelise ümberplaneerimise tõttu), 3 miljonit investeeringuteks ja 5 miljonit õpetajate palgatõusuks; välisvahendite kulud jäid planeeritust väiksemaks, mis vähendas eelarvet 2,4 mln. 15 Teadussüsteemi programmi eelarve täitmine ulatus 94%-ni ja jagunes kahe tegevusvaldkonna vahel järgmiselt: Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamise eelarve täitmine oli 95 . Kasutamata vahendite maht oli 8,75 mln eurot, millest 57% (umbes 5 miljonit eurot) moodustas hoonete energiatõhusust tõstvate nutikate investeeringutoetuste ettemaks. Nende investeeringutoetuste abikõlblikkuse periood lõpeb 31. detsembril 2025. Eesti Keele Instituudi teadus- ja arendustegevuse jääk oli 1 miljon eurot, mis koosnes peamiselt kasutamata keeletehnoloogia toetuste ettemaksetest. Suuremad jäägid tekkisid veel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas (0,4 mln eurot), Haridus- ja Teadusministeeriumi haldus- ja juhtimiskuludest (0,67 mln) ning haridusteaduste programmi toetustest (0,36 mln). Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamise eelarve täitmine oli 91%. Sellest suurema osa – 1,4 miljonit eurot – moodustasid piirmääraga vahendid, piirmäärata vahendite jääk oli 0,1 miljonit eurot. Piirmääraga vahendite jäägist moodustas 71% (1 mln) teadusraamatukogude teavikute soetamise eelarve. Need vahendid on säästetud järgnevate perioodide puudujäägi katteks, kuna riigieelarve kärbetest tulenevalt ei ole riigieelarvest võimalik järgmistel aastatel toetust teadusasutustele vajalikus mahus anda. IKT valdkonna eelarve jääk oli 0,41 mln eurot (29%). Jääk tekkis, sest Tallinn-Helsingi kaablikiu aastane kasutusõiguse kulu oli planeeritust väiksem, soetamata jäid planeeritud tarkvara (Gitlabi) litsentsid ja edasi lükkus algselt planeeritud tarnijate hinnatõus, mis realiseerub järgnevatel aastatel. See jääk on kavandatud 2025. aasta IKT eelarve puudujäägi katmiseks. 16 6. Teadmussiirde programm Programmi üldinfo Programmi nimi Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Strateegia „Eesti 2035“ Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus siht Programmi periood 2024−2027 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) Haridus- ja Noorteamet (Harno) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) AS Metrosert AS SmartCap Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs Tabel 5. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta 1,92 2,28 − 2,1 2,3 Allikas: Statistikaamet Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse 3,3% 3,6% 3,2% 3,5 osakaaluna SKP-st, % (eurodes) −* (1,2 mld) (1,4 mld) (1,1 mld) (1,3 mld) Allikas: Statistikaamet Meede 1 Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI- Ettevõtete TAI-mahukuse ja mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et teadmussiirde võimekuse töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. suurendamine (MKM) Innovaatiliste ettevõtete osakaal,% 53 − −*** >75 >75 17 Allikas: The Community Innovation Survey (CIS)** Programmi tegevus 1.1. Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimiseks. rohepöörde soodustamine (MKM) Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu müügitulusse), %** 9,7 − −*** >16 >16 Allikas: Statistikaamet Ettevõtete digitaliseeritus (robotid jms)**** 13. − − Top 10 Top 10 Allikas: DESI Programmi tegevus 1.2. Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi Teadus- ja tehnoloogiamahuka arengut. iduettevõtluse arendamine (MKM) Riskikapitali maht eurodes 1333 453 353 >500 >500 Allikas: Startup Estonia Kiirendites osalevate ettevõtete arv 53 51 −* 40 40 Allikas: Startup Estonia Meede 2 Ühiskonna ja majanduse vajadustele Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) Programmi tegevus 2.1. Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse Sektoritevahelise teadmussiirde võimekuse kasvatamine toetamine Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, % 6,9 5,9 − 9,0 10,5 Allikas: Statistikaamet Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta 3,7 3,8 ***** 3,45 3,5 Allikas: Statistikaamet Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine 198 183 187 189 195 = 100) % Allikas: European Innovation Scoreboard 18  Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest, % 25 - 28 28 Allikas: Statistikaamet, HTM * Mõõdiku tegelikku väärtust ei ole veel avaldatud. ** Avaldatakse üle aasta. *** 2024. aasta andmeid alles kogutakse ja tulemused avaldatakse tõenäoliselt 2026. aastal. **** DESI enam ei avaldata. ***** 2024. Aasta tulemused avaldatakse 2025. a teises pooles Teadlased ja insenerid. Teadlaste ja inseneride arv erasektoris on viimastel aastatel mõõdukalt kasvanud, ületades 2023. aastaks seatud sihttaseme. 2024. aasta tulemused avaldatakse 2025. aasta detsembris. OSKA uuringute järgi on aga erasektoris nõudlust ennekõike madalama haridustasemega teadus- ja arendustöötajate järele, samas kui kõrgtehnoloogilisele majandusele üleminekuks oleks vaja pigem magistri- ja doktoriharidusega tippspetsialiste. Ettevõtete investeeringud immateriaalsesse põhivarasse on aasta aastalt kasvanud ning 2023. aastal ületati ka 2025. aasta eesmärk. Samas on näitaja küllaltki ebastabiilne ning kiire SKP kasv võib osakaalu alla tuua. 2023. aastal tuli kasv teadus- ja arendustegevuse arvelt, kus maht kasvas aastaga ligi 11%. Arvutitarkvara ja andmebaaside investeeringud vähenesid 0,6%. 2024. aasta andmed tulevad 2025. aasta sügisel. Teadmussiire ja innovatsioon. Uute toodete ja teenuste müügitulu ning innovatiivsete ettevõtete osakaalu indikaatoritega ei ole püsitud soovitud trendil. Samas on siin ka eesmärgid väga ambitsioonikad, kuna 75 protsendini on innovaatiliste ettevõtete osakaal jõudnud viimaste uuringute järgi vaid üksikutes riikides. 2022. aastal kukkus innovaatiliste ettevõtete osakaal allapoole Euroopa Liidu keskmist ehk 53 protsendini. Müügitulu uutest toodetest ja teenustest langes 9,7 protsendini. 2023. ja 2024. aasta andmed ettevõtete innovaatilisuse kohta tulevad 2026. aasta kevadel. Riskikapitali investeeringutes 2024. aastal langus jätkus ning maht vähenes aastaga 100 mln euro võrra. Seda põhjustas nii ülemaailmne intressimäärade tõus kui ka Eesti paiknemine sõjapiirkonna läheduses. Investorid on muutunud ettevaatlikumaks ning oluliselt on kasvanud suhteliselt riskivabade riiklike võlakirjade eelistamine. Samas on kasvamas süvatehnoloogiatesse tehtavate investeeringute maht, mis moodustas 2024. aastal juba 63% kõigis riskikapitaliinvesteeringutest. Ettevõtete digitaliseerituse kohta senisel kujul enam andmeid ei avaldata, kuid 2024. aastal toimunud küsitluste põhjal võib öelda, et Eesti ettevõtete digitaliseeritus paranes. Kõrge digitaliseerituse tasemega ettevõtete osakaal kasvas 29 protsendini, mis on ca 2 protsenti kõrgem EL keskmisest. Samas suurusjärgus vähenes väga madala digitaliseeritusega ettevõtete osakaal, mis jäi siiski kõrgemaks EL keskmisest. Kiirendites osalevate ettevõtete arv on püsinud viimastel aastatel stabiilsena ja ületanud eesmärgiks seatud arvu. Näha on, et ettevõtetel on huvi kiirendites osaleda. Erasektori rahastatud avaliku sektori TA kulutuste osakaal on mitmendat aastat langustrendis. Samal ajal, kui riik on kiirelt suurendanud oma toetusi erasektori teadus- ja arendustegevusse, ei ole loodud mehhanisme toetamaks erasektori koostööd ülikoolide ja teadusasutustega. 2023. aastal ületas riigipoolne erasektori TA rahastus (44,1 mln) erasektori poolset avaliku sektori TA rahastust (18,4 mln) 2,4 korda. Selline suundumus võimendab teadusasutuste alarahastust ja ei saa olla jätkusuutlik. Veel mõned aastad tagasi olid riigi ja erasektori panus tasakaalus. 19 Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv jätkab mõõdukat kasvu, ületades küll seatud sihttaseme, kuid jäädes paljudele Euroopa riikidele endiselt alla. Tõenäoliselt tuleneb kasv sisserändest, kuna doktorantide arv Eesti ülikoolides on viimasel kümnendil vähenenud ja ka kaitsmiste arv püsib stabiilsena. Doktoriõppe atraktiivsust piirab asjaolu, et doktorikraadiga spetsialistidel on väljaspool akadeemilist sektorit endiselt vähe rakendust. Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide näitaja on viimastel aastatel veidi langenud, jäädes 2024. aastal alla seatud sihttaseme. Tegemist on indikaatoriga, mille puhul esineb ka loomulikku aastast kõikumist. Samas võib mõningane langus viidata koostöö vähenemisele. Seda peegeldab ka erasektori vähenenud panus avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse rahastusse. Programmi tegevuste täitmise analüüs Olulisemad/suure mõjuga tegevused 2024. aastal: 2024. aastal käivitati TAIE fookusvaldkondade juhtimine ja seire, mille keskseks osaks on fookusvaldkondade ekspertkomisjonid. Komisjonid, kuhu kuuluvad ministeeriumide, ettevõtete, esindusorganisatsioonide ja teiste sidusrühmade eksperdid, aitavad suunata teadustegevust vastavusse ühiskonna ja majanduse vajadustega. Ekspertkogud täidavad turutõmbe funktsiooni, jälgides projektide arengut ja tehes vajadusel sisulisi soovitusi tegevuste muutmiseks. Käivitati TemTA programmi (temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid) projektid, mis tugevdavad teadusasutuste võimekust TAIE arengukava fookusvaldkondades. Meetmest toetatakse teadusteemade arendamist ühiskonna ja majanduse vajadustele lähemale, et parandada koostööd teadlaste, ettevõtete ja avaliku sektori vahel. Projektide kaudu panustatakse ka teadlaste ja inseneride järelkasvu nutika spetsialiseerumise suundades. Kokku rahastatakse programmi raames 102 miljoni euro ulatuses teadusprojekte kuni aastani 2029. Kinnitati ASTRA+ toetuse andmise tingimused. ASTRA+ eesmärk on tugevdada ülikoolide, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust. Toetust on võimalik kasutada teadusasutuste ülesteks tegevusteks, teadlastele suunatud teadmussiirde teenuste käivitamiseks ja innovatsiooniküpsuse kasvatamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades. Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus ning jätkus ettevõtetele suunatud arendustoetuste rakendamine. Eesti sai CERNi täisliikmeks, mis avab Eesti ettevõtetele mh võimaluse osaleda CERNi hangetes. Rahvusvahelist ettevõtlust ja teaduskoostööd edendati ka Artemise kokkulepete allkirjastamisega, mis avab Eesti ettevõtetele võimalusi osaleda NASA ja teiste riikide kosmoseuuringute projektides. Lisaks käivitati Brasiilias ja Ühendkuningriigis iduettevõtete kaasamise programmid, et aidata Eesti ettevõtetel laieneda uutele turgudele. Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendusuuringute keskuse esimesse ärisuunda – biorafineerimisse. Kokku käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse 20  eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. AS Smartcapi juures käivitati Eesti Kaitsefond mahuga 100 miljonit eurot. Kaitsefondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi, et vastata kasvavale globaalsele nõudlusele. Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes: Eesti ühiskonnas ja majanduses on vähe nõudlust TA järele ja piiratud usaldus teadlaste võimekusse lahendada ettevõtete ja ühiskonna ees seisvaid praktilisi probleeme. Selge tellimuse puudumine muudab rakendusuuringute tegemise keeruliseks ja teadlastel on lihtne jääda harjumuspärase alusteaduse juurde. Samuti puudub teadusasutustes traditsioon tellimuspõhise teadustöö tegemiseks, mistõttu valmisolek praktilistele vajadustele vastata on piiratud. Teadusasutustel on ootus, et rahastaks rohkem rakendusuuringuid, kuid ilma selge tellijata ei jõua need rakendusse. Suurt osa teadmussiirde tegevustest rahastatakse EL struktuuritoetustest, mis oma piirangute ja bürokraatia tõttu ei ole innovatsiooni ja teadmussiirde jaoks sobiv allikas. Piirangute tõttu viib teadusasutustele suunatud teadmussiirde projektikonkursse läbi RTK, mis on tehniline läbiviija ja sisulist tuge ei paku. Väiksemate teadusasutuste toetamiseks peab teadmussiirde pädevus tekkima ka Teadusagentuuris, kuid tänane korraldus seda ei toeta ja eelarveolukord lisaraha eraldada ei võimalda. Riigiabi reeglite kohaldamine avalik-õiguslike ülikoolide teadmussiirde tegevustele on vastuolus nii nende ärimudeli kui ka seadusest tulenevate ülesannetega. Riigiabi rakendamine vähendab otseselt ülikoolides töötavate teadlaste huvi sisulise muutuseni jõuda, sest ettevõtlustulu teenimine toob kaasa toetuse tagasimaksmise või kohustuse teha esialgne investeering muude põhitegevuste arvelt. Ministeeriumide koostöö teadus- ja arendustegevuses on jätkuvalt killustunud – arendatakse paralleelseid, vähe seotud süsteeme. Et arendada ökosüsteemi tervikuna, mitte üksikuid meetmeid, on vaja senisest koordineeritumat ja sisulisemat lähenemist. Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt) kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10−12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas. Majanduskasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus- arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete rakendamist ning panustada eesmärki kasvatada erasektori teadus- ja arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st. 21 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 6. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes Teadmussiirde programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine Programmi kulud kokku 130 962 130 408 82 935 64% Programmi tegevus . . Ettevõtete 110 882 109 926 63 809 58% innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine (MKM) Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja 2 897 1 771 1 462 83% arendusmahuka iduettevõtluse arendamine (MKM) Programmi tegevus 2.1. 17 183 18 712 17 664 94% Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM) Teadmussiirde programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 130,4 miljonit eurot, sellest 84% tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide täitmiseks. Lõplikust eelarvest moodustasid 66% piirmääraga vahendid ning 34% piirmäärata vahendid ehk peamiselt välistoetused. Võrreldes esialgsega vähenes programmi eelarve aasta jooksul 0,6 miljonit eurot. Teadmussiirde programmi kolme tegevuse eelarve täitmine oli 64%. Järgnevalt on detailsemalt selgitatud iga tegevuse eelarve kujunemist, täitmist ja jääkide kasutamist. Programmi tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ lõplik eelarve jäi ühe miljoni euro võrra algselt planeeritust väiksemaks järgmiste muudatuste tõttu: 2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 36,3 miljoni euro võrra; negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 3 miljoni võrra; 2024. aasta eelarve korrigeerimisega vähendati eelarvet 25,2 miljonit eurot: sellest 25 miljonit suunati riigieelarve reservi (aastate vahelise ümberplaneerimise tõttu) ja 0,2 miljonit tõsteti ümber teiste valitsemisalade eelarvetesse; lisaks korrigeeriti ministri liigendusega kulumudeli jaotusreegli viga, millega suurendati eelarvet 0,4 miljoni euro võrra; välisvahendeid kasutati planeeritust 9,5 miljoni võrra vähem. Tegevuse eelarvet täideti 58% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 50,4 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvet 13,4 miljonit. Piirmääraga vahendeid jäi kokku kasutamata 33,7 miljonit, millest 33,3 miljonit kantakse 2025. aastasse üle ja 0,4 miljonit anti valitsemisalade töö ümberkorraldustest tingituna üle Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalale (RIA tegevuskulud). Enamik tegevuse eelarvest jagatakse ettevõtjatele konkurentsipõhiselt 22 toetustena EIS-i rakendatavate meetmete ja taotlusvoorude kaudu. Alates 2022. aasta teisest poolest on EIS võtnud kohustusi ligi 92 miljoni euro ulatuses: 145 projekti rahastusotsused eri meetmetes. Sellest umbes 85 miljonit eurot on rakendusuuringute programmi erinevate alategevustes tehtud otsuste maht. Arvestades, et rakendusuuringute programmi suuremahuliste projektide toetus on kuni 2 miljonit eurot projekti kohta, võib mõne projekti ärajäämine või väljamaksete kuhjumine projekti lõppu põhjustada suuri erinevusi eelarve prognoosi ja reaalsete väljamaksete vahel. Seetõttu tekib mõnel aastal eelarve alatäitumus ja teisel võib tekkida puudujääk. Nende ebaühtluste tasandamiseks on vaja kanda eelmise aasta jääke üle järgmisesse eelarveaastasse ning tõsta ühelt aastalt ümber teisele. Selle kohta on MKM esitamas Vabariigi Valitsusele taotlust 2026−2029 RES-i koostamise protsessis. Toetuste kasutamine sõltub vahel ka välistest teguritest. Näiteks ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetusskeemis osutus probleemiks asjaolu, et Euroopa Komisjon on andnud kvaliteedimärgise projektidele, millel puudub vajalik omafinantseering. Seetõttu rahastatakse neid kõrvaltingimusega (vaja on enne kaasata raha turult). Lisaks rahastatakse uusi projekte kindlasummalise makse alusel, mistõttu kulud tekivad oluliselt pikema ajavahemiku jooksul kui kuludokumentide alusel kulude hüvitamisel. Euroopa strateegiliste väärtusahelate ja IPCEI projektide toetusmeetmes on kaks ettevõtet toetuse kasutamisega hilinenud, sest riigiabi loa ja teiste otseste partnerite rahastamisotsuste viibimise tõttu ei ole projektid planeeritud tempos käivitunud. Nimetatud vahendid saavad kasutatud 2025. aasta jooksul. Üliõpilaste inseneeria valdkonna arendusprojektide toetuse taotlemise voor avati 2024. aastal, selle jäägi ulatuses võeti kohustusi üles ka 2025. aasta veebruaris. Programmi tegevuse jäägi hulgas on ka üks miljon eurot rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude vahendeid, millega kaetakse 2025. aastal ESA ja CERN-i liikmemaksude võimalik suurenemine. Veel jäi eespool kirjeldatud põhjustel kasutamata 12,2 miljonit eurot CO2 kvooditulust rahastatava üleeuroopalist huvi pakkuva teadus- ja arendustegevuse projekti toetamisel. Vahendite kasutamist jätkatakse 2025. aastal. Programmi tegevuse „Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine“ lõplik eelarve jäi 1,1 miljoni euro võrra algselt planeeritust väiksemaks ja seda põhjustasid järgnevad muudatused: 2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 0,1 miljoni euro võrra; Välisvahendeid kasutati planeeritust 1,2 miljoni võrra vähem. Tegevuse eelarvet täideti 83% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 0,2 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvet 1,2 miljonit. Kasutamata jäi 0,3 miljonit eurot piirmääraga vahendeid. Jäägi tekkimise põhjuseid on kirjeldatud eelmise programmi tegevuse juures. Vahendid kantakse 2025. aastasse üle ja jätkatakse nende kasutamist samal eesmärgil. Programmi tegevuse “Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine” lõplik eelarve oli 18,7 miljonit eurot, mis on 1,5 miljoni võrra suurem kui esialgne eelarve. Suurendamine tulenes välisprojektide lisanduvast eelarvevajadusest, ei jõutud ära kasutada planeeritud ajal. Eelarvest moodustasid piirmääraga vahendid 10% (1,8 miljonit eurot) ning piirmäärata ehk välistoetused 90% (16,9 miljonit eurot). Sektoritevahelise teadmussiirde toetamise eelarve täitmine oli 94%. Riigieelarvevahendid on täidetud 100%, jääk üks miljonit eurot on seotud SF 2021+ meetmega 21.6.1.3 ÕÜF Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse 23 suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks. Jääk tekkis, kuna hankemenetluste protsess kujunes planeeritust pikemaks ning investeeringute väljamaksed ei toimunud planeeritud ajal. Investeeringuteks kavandatud eelarve kasutatakse ära hiljemalt 30.04.2026. 24 7. Ettevõtluskeskkonna programm Programmi üldinfo Programmi nimi Ettevõtluskeskkonna programm Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Strateegia „Eesti 2035“ Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti on siht (alasihi täpsusega) uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Programmi periood 2027−2027 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutus (EIS) valitsemisala asutused) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs Tabel 7. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 Eesti positsioon Doing Business indeksis (koht edetabelis)* − − − − − Allikas: Maailmapank Kaupade ja teenuste eksport (mld eurot) 30,9 29,7 30,1 30 31 Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest (%) 62,4 57,4% −** 62,05 62,5 Allikas: Eurostat (MET_10R_3GDP) Meede 1 Ettevõtluskeskkonna arendamine, Eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad rahvusvahelistumise toetamine ja kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. investeeringute soodustamine 25 Eesti positsioon IMD World Competitiveness indeksi alamkategoorias „Äritegevuse 22. 25. 31 21. 20. efektiivsus“6 Allikas: IMD konkurentsivõime raport Digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris (Eesti koht DESI indeksis)*** 13. −- − 12. 11. Allikas: Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI)7 Tark ja õiglane tarbimiskeskkond (Eesti näitaja EL tarbijatingimuste indeksis)**** − − − − − Allikas: Euroopa Komisjon, Tarbijatingimuste tulemustabel Programmi tegevus 1.1. Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne. Ettevõtluse arendamise soodustamine Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 eurot 1256 1417 -** 1400 1500 (kolme aasta keskmisena) Allikas: Äriregister Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon 20. 20. -** 24. 22. Allikas: Rahvusvaheliste talentide konkurentsivõime indeks (GTCI raport) Programmi tegevus 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt. ekspordi edendamine Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Euroopas keskmiselt, % Kasv oli kiirem Kasv oli kiirem Kasv oli kiirem Kiirem kasv Kiirem kasv (2020 kuni sihtaasta) +15 +7,9 +4,4 +0,1 +0,1 Allikas: Eurostat ***** Turismiteenuste eksport (mld/EUR) 1,6 1,7 2,2 2,1 2,4 Allikas: Statistikaamet Tööstustoodangu mahuindeks, 2020 = 100 110,2 98,4 94,4 110 115 Allikas: Statistikaamet Programmi tegevus 1.3. Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule Tehnoloogia- ja arendusmahukate finantseerimisele ja kapitalile. investeeringute soodustamine Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse 3,2 3,5 3,9 4 4,2 (jooksevhindades, lühiaajastatistika mld (1,1 mld) (1,3 mld) eurot) 26 Allikas: Statistikaamet Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) 4 3,6 3,5 4,2 4,5 Allikas: Eesti Pank8 * Andmeid ei avaldata enam. Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu. ** Andmeid ei ole veel avaldatud. *** DESI enam ei avaldata. **** Mõõdiku avaldamisega ei ole Euroopa Komisjonil plaanis jätkata. ***** Seoses andmete korrastamisega ja võimaldamaks RaMi juhiste järgi automaatset esitust, on mõõdik ümber sõnastatud ja esitatud ühe numbriga. See tähendab, et kui varasemalt esitati eraldi numbritena Eesti ekspordihinna muutus ja Euroopa keskmise ekspordihinna muutus, siis nüüd näidatakse seda erinevusena. Nt, kui Euroopas kasv +1,6%, Eestis langus -4,4%, siis väärtus on -6% (kasv on aeglasem). Sihttase on kiirem kasv, mistõttu näidatakse seda positiivse arvuna (+0,1%) ehk tegelikud tasemed 0 või negatiivne tähendavad, et sihttase ei ole saavutatud. Eelnevaid aastaid on samuti korrigeeritud vastavalt Eurostati korrigeerimistele. Programmi eesmärkide täitmine on majandus- ja julgeolekuolukorrast tulenevalt kõikunud – osas näitajates on läinud hästi, osas halvasti. 2024. aasta oli Eesti majanduse jaoks taastumise aasta. Kuigi SKP langes kogu aasta lõikes 0,3 protsenti, toimus viimases kvartalis aasta võrdluses 1,2-protsendiline kasv. Kõige tugevamalt oli langust tunda tööstussektoris, kus toodangumaht langes 2020. tasemega võrreldes 5,6 protsendi võrra ning jäi oluliselt alla ootustele. Seejuures vähenes väljaspool Harjumaad loodud SKP inimese kohta 2023. aastal 57,4%ni EL keskmisest ning suure tõenäosusega jätkus vähenemine ka 2024. aastal. Seda põhjustas Eesti SKP aegalasem kasv võrreldes EL keskmisega. 2024. aasta alguses oli nõudlus Eesti toodete järele nõrk, kuid aasta lõpus olukord muutus. Sügisel hakkas lisaks teenustele kasvama ka kaupade eksport, mis Eesti konkurentsivõime parenemisele välisturgudel. Tugevat kasvu näitas turismiteenuste eksport, mis suurenes aastaga 17 protsenti. Tugev nõudlus oli ka Eesti IT teenuste järele, kuid vähenes nõudlus logistikateenuste järele. Eesti ekspordiühiku hinnad kasvasid 2024. aastal aeglasemalt kui Euroopa Liidu keskmine, kuid võrreldes baasaastaga (2020) on kasv siiski kiirem ja seatud sihttase on täidetud. 2024. aasta tulemused ei ole veel teada, kuid uusi ettevõtteid loodi juba 2023. aastal veidi rohkem kui on 2024. aasta sihiks seatud. Selle põhjus võib olla inflatsiooni jätkuvalt kõrge tase, mistõttu on lihtsam ületada ka seatud 200 000-eurost aastakäibe piiri. Rahvusvahelistes edetabelites läks Eestil üldiselt ootuspäraselt. IMD äritegevuse lihtsuse indeksis langes Eesti 2024. aastal kuus kohta ning jäi veelgi rohkem alla planeeritud sihttaseme. Talentide atraktiivsuse osas ei saa muutuseid hinnata, kuna 2024. aasta tulemustabelit ei ole aruande kirjutamise ajaks veel avaldatud. Kohalike investeeringute seisukohalt vastasid arengud suures osas ootustele. Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse ulatusid esialgsetel andmetel 4,2 miljardi euroni, mida oli oluliselt rohkem kui prognoositud. Aastaga kasvasid investeeringud 5%, mis on märkimisväärne saavutus. Seevastu välisinvesteeringute osas jäi töötleva tööstuse sektor oodatust 0, miljardi euro võrra tagasihoidlikumaks. Arvestades üldist majanduskeskkonda ja globaalseid arenguid, võib tulemust siiski heaks pidada. Eesti geograafiline lähedus Venemaale ja peamiste kaubanduspartnerite majanduste langustendentsid teevad välisinvesteeringute kaasamise keeruliseks. Seetõttu võib ootustest ainult kümnendiku võrra maha jäävat 27 tulemust pidada rahuldavaks. Siiski tuleb tähele panna, et järgnevatel aastatel võib investeeringute kaasamine jääda keeruliseks. Programmi tegevuste täitmise analüüs Olulisemad/suure mõjuga tegevused 2024. aastal: Õiglase ülemineku fondi raames avati viimased ettevõtluse toetamise meetmed, millega luuakse Ida- Virumaale kolm inkubaatorit (tööstusinkubaator Narvas, digi- ja meediainkubaator ning loometööstuse inkubaator Jõhvis) ning rakendatakse maakonnas täiendavaid nõustamisteenuseid. Valitsuselt saadi mandaat ja tehti vajalikud ettevalmistused 160 miljoni euro mahuga suuremahuliste investeeringute toetusmeetme avamiseks, et soodustada suurte, alates 100 miljoni euroste investeeringute tegemist Eesti majandusse, toetada eksportivate ettevõtete konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu. Koostati turismi pikaajaline visioonidokument (2025−2035). Sellega seati sihiks saavutada turismisektori lisandväärtuse kahekordne kasv keskendudes aastaringsele atraktiivsusele, headele ühendustele, pakkumusele väljaspool tõmbekeskusi, sektori atraktiivsusele ettevõtlusvaldkonnana ja tööandjana ning nutikusele ja kestlikkusele konkurentsieelisena. Team Estonia eksporditegevustele pikaajaliste eesmärkide sõnastamiseks käivitati ekspordistrateegia koostamise protsess. Valitsuselt saadi mandaat ja alustati tööd ettevõtete esindusorganisatsioonidele suunatud ekspordi toetusmeede loomisega. 2025. aastal avatav meede toetab erialaliitude võimekust arendada oma sektori eksporditegevusi ning suunata ressursse nutikate ja lisandväärtust loovate toodete ja teenuste välisturgudele viimisel. Andmepõhise aruandluse raames jätkati asutuste ülese (enam kui 20) ühtse taksonoomia loomist rakendamaks andmete ühekordse küsimise printsiipi suhtluses riigiga. Jätkus ka laiapõhjaline andmete, sh jäätme-, pakendi-, kütuse-, õhu-, vee- ja metsavaldkonna aruandlusandmete korrastamine ja standardiseerimine, mis on aluseks kestlikkusaruandluse esitamise lihtsustamiseks tulevikus. 2024. aastal standardiseeriti kõigis asutustes kokku 70 aruannet. Regulatsioonide ettevõtjasõbralikumaks muutmiseks koostati seaduste väljatöötamiskavatsused gaasimahutite kasutuselevõtu võimaldamiseks, reklaamiseaduse nõuete selgemini mõistetavaks muutmiseks ning ostutšekkide esitamise kohustuse vabatahtlikuks muutmiseks. Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes: Ekspordi-, investeeringute ja turismimahud ei ole taastunud. Mahtude suurendamiseks on oluline pakkuda ettevõtetele tuge ekspordiga alustamiseks ja turgude mitmekesistamiseks. Välisinvesteeringute aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka jätkuinvesteeringute Eestis hoidmisele. Turismiarenduse fookuses tuleb hoida äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamine, et toetada täitumust madalhooajal ning suurendada välisturistide arvu. 28  Ettevõtjate aruandlus riigile vajab kaasajastamist ja reformi. Selleks tuleb jätkata riigi kogutavate andmete ühtse süsteemi loomisega asutuste üleselt, teha investeeringuid masinloetavate andmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks. Samuti vajavad reformi finantsinstrumentide pakkumise põhimõtteid: suurendada tuleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust finantseerida suuremahulisi projekte ja laiendada ettevõtetele pakutavate finantsteenuste ja instrumentide valikut. Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks. Tuleb jätkata ettevõtjatele suunatud info ja teenuste koondamisega maksimaalses ulatuses ja kasutajatele mugavalt eesti.ee ettevõtja digiväravasse. Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja järelevalve. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 8. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes Ettevõtluskeskkonna programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine Programmi kulud kokku 169 529 102 290 87 911 86% Programmi tegevus 1.1. 32 990 31 575 26 112 83% Ettevõtluse arendamise soodustamine Programmi tegevus 1.2. 127 827 59 347 54 345 92% Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine Programmi tegevus 1.3. 8 711 11 368 7 453 66% Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Ettevõtluskeskkonna programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 102,3 miljonit eurot. Sellest 58% moodustas tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ ja 31% tegevuse „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eelarve. Lõpliku eelarve erinevuse esialgsest eelarvest summas 67,2 miljonit tekitasid järgnevad muudatused: 2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 19,1 miljoni euro võrra; negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 6,2 miljoni võrra (sh antavad toetused 5,9 miljonit ja valitsemisala asutuste tegevuskulud 0,2 miljonit); seadusemuudatuste tõttu vähenes eelarve kokku 1,5 miljonit eurot. Sellest üks miljon eurot suunati EIS-i e-residentsuse programmist HTMi valitsemisala eelarvesse õpetajate palgatõusuks. 0,2 miljonit tõstis TTJA oma tegevuskuludest investeeringuteks. 0,3 miljoni ulatuses korrigeeris MKM oma tugiteenuste kulude jaotust erinevate programmide tegevuste vahel; 29  Vabariigi Valitsuse reservidest saadud vahendid suurendasid eelarvet 1,3 miljoni euro võrra. Vahendeid saadi välistoetuste mitteabikõlblike kulude katmiseks (0,1 miljonit) ja reisiparvlaev Estonia uuringutega jätkamiseks (1,2 miljonit); ministri liigendusega vähendati programmi eelarvet 0,4 miljoni euro võrra. Sellega parandati kulumudeli jaotusreegli viga, mis suunas osa teadmussiirde programmi kuludest ekslikult ettevõtluskeskkonna programmi eelarvesse; välisvahendite kulud jäid planeeritust 79,6 miljoni võrra väiksemaks. Programmi tegevuste eelarve täitmise jääke ja nende kasutamise vajadust selgitatakse järgnevalt tegevuste kaupa. Programmi tegevuse „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eelarve täideti 83% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 22,7 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvet 3,3 miljonit. Kasutamata jäi 5,5 miljonit eurot, mis koosneb 4,9 miljoni euro ulatuses piirmääraga vahenditest ja 0,6 miljonit välisvahenditest. Piirmääraga vahendite jääkidest on osa juba kohustustega kaetud, peamiselt tekkisid jäägid: 0,7 miljonit EISile eraldatud tegevustoetustest e-residentsuse programmis, millest 0,3 miljonit eurot on juba kohustusega kaetud ja ülejäänud jääki taotletakse kasutamiseks 2025. aastal, et rahastada EISi infosüsteemide arenduspartnerit ning hoida reservi biomeetria hankeks, mille lõplik maksumus ei ole teada; 0,3 miljonit eurot EISile eraldatud tegevustoetustest programmis Work in Estonia. Kuna majanduskasvu ei olnud, ei suurenenud oodatud mahus ka välistööjõu värbamine ning majandustrende arvestades vähendati turundus- ja kommunikatsioonitegevusi. Vahendite kasutamist taotletakse 2025. aastaks, et teha välisturundust ja –kommunikatsiooni mh uutele turgudele sisenemiseks ning infotehnoloogia ja inseneeria valdkonna välistalentide värbamiseks; 2,2 miljonit eurot EVK-le eraldatud sihtotstarbelistest vahenditest varude soetamiseks, mis on kohustustega kaetud – sõlmitud on generaatorite tarneleping ning välja on kuulutatud järgmine hange kriisipoodidele generaatorite ostmiseks. Lisaks kantakse 2025. aastasse üle alla 0,2 miljoni euro MKMi tööjõu- ja majandamiskulusid, mis tekkisid keskmisest kõrgemast personalivoolavusest ja sellest tulenevast tegevuste edasilükkumisest. Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditest jäi Ohutusjuurdluse Keskusel kasutamata 0,8 miljonit eurot reisiparvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude hindamise projektis. Kuna ajakava järgi lõpevad tööd 2025. aastal, kantakse jääk üle 2025. aastasse. TTJA-l tekkis 0,5 miljonit eurot tööjõukulude jääki, mida soovitakse 2025. aastal kasutada tööjõuvoolavuse leevendamiseks, tulemusjuhtimise täiustamiseks, kriisiolukordades ületundide lisatasustamiseks ja muudeks lisakohustuste täitmiseks. Lisaks tekkis TTJA-l 0,2 miljonit eurot majanduskulude jääki seoses reaalajamajanduse projektide edasilükkumisega. Välisvahenditest jäi kõige enam kasutamata projektide „Ettevõtja sündmusteenus ja digivärav“ (0,2 miljonit eurot), „Rail Baltic 1435 mm raudtee arendamine Eestis (TTJA) VI rahastus“ (0,1 miljonit eurot) ja TTJA valdkondliku digipöörde eelarvest (0, 1 miljonit eurot). Tegevustega jätkatakse 2025. aastal. 30 Programmi tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eelarvest täideti 92% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvest 14,5 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvest 39,8 miljonit. Kasutamata jäi 5,0 miljonit eurot, mis koosneb peamiselt EIS-ile eraldatud tegevustoetustest riiklike programmide elluviimiseks. Suurimad jäägid tekkisid turismivaldkonna programmis ja toetusmeetmetes, sh: 0,7 miljonit eurot turismiarenduse, nõudluse suurendamise ja turismi sihtfinantseeringuid läbirääkimiste venimise tõttu, kuid 0,6 miljonit eurot sellest on eelläbirääkimisega juba kaetud; 0,9 miljonit eurot suurkontsertide sihtfinantseerimisest, millest 0,9 miljonit on kohustusega juba kaetud; 2,4 miljonit eurot turismisihtkohtade juhtorganisatsioonide sihtfinantseerimisest tekkepõhise eelarve süsteemi tõttu ehk kulu tekib 2025. aastal; 0,1 miljonit eurot turismisektori digilahendustega liitumise toetustest, mille osas on kohustused juba võetud. Programmi tegevuse „Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine“ eelarvest täideti 66%, sh piirmääraga vahendite eelarvest 7,4 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvest 0,1 miljonit. Kasutamata jäi 3,9 miljonit eurot piirmääraga vahendeid, mis koosneb peamiselt EIS-ile eraldatud riiklike programmide jääkidest: 3,0 miljonit eurot on suurinvestori investeeringutoetus, mis jäi täies mahus kasutamata, kuna meetmes oli vahepeal kriisidest tulenev seisak ja uusi projekte rahastamiseks ei esitatud. Jäägist 1,5 miljonit eurot jäetakse üle kandmata, kuna see on juba 2023. aastast 2024. aastasse üle kantud eelarve ja seda ei kasutatud ära − juba võetud kohustuste väljamaksed on edasi lükkunud, projektide elluviimine on veninud. 2025. aastasse kantakse üle 1,5 miljonit eurot. EIS on praeguseks kohustusi võtnud 3,8 miljonit euro eest, aga kuna 2025. aasta eelarve selles toetusmeetmes on vaid 1,3 miljonit, on jäägi ülekandmine väga vajalik. Toetusmeetme tingimusi on käesoleval aastal muudetud, et tekitada investorites rohkem huvi ja võimalusi toetuse kasutamiseks; 0,7 miljonit eurot jäi EIS-il kasutamata välisinvesteeringute kaasamise programmis. Seoses RESi 2025.−2028. a kärbetega pani EIS pausile vabade töökohtade täitmise ning USA välisesindaja lahkumise järel ei värvatud sinna uut inimest. Kasutamata jäänud vahendeid plaanitakse 2025. aastal kasutada VIP visiitide suurenenud mahu katmiseks, suuremahuliste investeeringute meetme käivituskuludeks ning välisinvesteeringute keskuse ülemineku rahastamiseks investeeringute keskuseks. 31 MKM-il jäi 0,2 miljonit eurot kasutamata tööjõu- ja majandamiskuludest, sest osa tegevustest osutus planeeritust odavamaks ja osa nihkusid 2025. aastasse. Majandus- ja innovatsioonivaldkonna 52 ametikohast oli 2024. aastal keskmiselt täidetud 47,5 (personalivoolavus 17,5% aastas). 2025. aastal jätkatakse vahendite kasutamist samal otstarbel, milleks need olid planeeritud möödunud aastal. 32 8. Ehituse programm Programmi üldinfo Programmi nimi Ehituse programm Programmi eesmärk Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused elukeskkonna arenguks. Programmiga luuakse eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete majanduslik võimekus. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. täpsusega) Programmi periood 2024−2027 Peavastutaja (ministeerium) Kliimaministeerium (KliM) Kaasvastutajad (oma valitsemisala Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) asutused) Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs Tabel 9. Ehituse programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase 2022 2023 2024 2024 2025 Sektori tööjõutootlikkus EL 62% * −* −* 66% 69% keskmisega võrreldes Allikas: Eurostat Kodumajapidamiste elektri- ja 6 TWh 5,9 TWh −* 5,2 TWh 5,1 TWh soojusenergia tarbimine Allikas: Statistikaamet 33  Meede 1 Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine Eesmärk: Parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise eluringi osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse tootlikkust vähemalt EL keskmisele tasemele. Sektori tööjõutootlikkus EL 62%* −* −* 66% 69% keskmisega võrreldes Allikas: Eurostat Programmi tegevus 1.1 E-ehitus Eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna tootlikkust ja kvaliteeti. Ehitusloa menetlemise aeg 37 päeva 32 päeva 27 päeva (25 28 päeva 26 päeva päevades alates selle päeva ilma sisestamisest ehitisregistrisse Tallinnata) Allikas: Ehitisregister Programmi tegevus 1.2 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Eesmärk: Ehitussektor loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja tõhusalt, on konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste lahenduste rakendamisel. Ehitatud keskkond on energia- ja kliimasäästlik ning hoonetes on kvaliteetne sisekliima. Uute nõuetele vastavate 7127 tk 9960 tk 6502 tk 7000 tk 7000 tk eluruumide lisandumine, Allikas: Ehitisregister Meede 2 Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Toetatakse elamupiirkondade arengut, kus investeeringute tegemine ei ole erasektorile atraktiivne, kuid millel on Eesti majandusele, looduskeskkonnale ja sotsiaalsfäärile oluline positiivne mõju. Otsustes tuginetakse ehituse Jah Jah Jah Jah Jah pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale Allikas: Kliimaministeerium Programmi tegevus 2.1 Eluasemepoliitika Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Riiklike toetuste abil 7060 tk 5942 tk 656 tk 6897 tk 7604 tk rekonstrueeritud eluruumid Allikas: Kliimaministeerium * Andmed ei ole avaldatud 34 Ehituse programm panustab strateegia Eesti 2035 sihi “Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” saavutamisse, millega on seotud pea kõik valdkonna tulemused. Lisaks panustab programm ringmajanduse kasutuselevõttu soodustavate tegevuste kaudu ka Eesti 2035 sihti “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik”. 2022−2024 viidi läbi uuring “Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks”, mille eesmärk oli ette valmistada elukeskkonna arengukava algatamine vabariigi valitsuses kinnitamiseks. Töö lähtub Eesti 2035 koostamise käigus kujunenud arusaamast, et elukeskkonna areng peab hakkama arvestama ühiskonna baasvajadustega ja elukeskkonna kujundamine peab olema terviklikult organiseeritud. Eesti ehitussektori tööjõutootlikkus Euroopa liidu keskmise suhtes, mis seni järjepidevalt tõusis (2019: 63% ja 2020: 64%), langes 2021. aastal 61%-le, kuid tõusis 2022. aastal taas 62%-le. Seoses erinevate kriisidega on vaadeldaval perioodil kahanenud ehitusettevõtete kasum ning vähenenud investeeringud võrreldes Euroopa liidu keskmisega. Lisaks ehituse ja elukeskkonna osakonna tegevusele sõltub see mõõdik väga tugevalt ka majandustsüklitest. Visioonidokument „Ehituse pikk vaade 2035” toob ära 7 suurt sammu sektori tootlikkuse tõusuks, mille lahendamisega järjepidevalt tegeletakse nii ministeeriumide kui ka teiste seotud organisatsioonide eestvedamisel. Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimise väärtusi 2024. a kohta Statistikaamet veel esitanud pole. Statistiliste andmete puhul tuleb jälgida pikemaajalist trendi. Elektri- ja soojusenergia tarbimine aasta lõikes sõltub mitmest tegurist, sh nii energia hinnast kui ka välistemperatuurist. Kodumajapidamiste soojus- ja elektrienergiatarbimise vähenemist 2022. ja 2023. aasta võrdluses võib tõenäoliselt selgitada 2023. a väga kõrgete energiahindadega ning sellega seotud tarbimisharjumuste muutusega – tarbijad vähendasid energiatarbimist kulude kokkuhoiuks. Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle sisestamisest ehitisregistrisse üldise tendentsina selgelt langeb. See tähendab, et kuigi pärast uuele ehitisregistri rakendusele üleminekut 2022. aastal menetlusajad andmeprobleemide tõttu ajutiselt pikenesid, on uude süsteemi tehtud investeeringud end ära tasunud. Lähtudes Eesti elanikkonna suurusest peaks elamufondi taastootmiseks aastas lisanduma 7000 uut eluruumi. 2024. aastal sai kasutusloa 6502 uut nõuetele vastavat eluruumi. 2023. aastal oli kasutusloa saanud lausa 9960 uut eluruumi. Aastate lõikes vastab lisanduvate uute eluruumide hulk elamufondi taastootmise vajadusele, kuid suureks probleemiks on regionaalne ebavõrdsus ja eluasemete kallidus. Nende küsimuste lahendamiseks oleme asunud koostama eluasemepoliitika strateegiat. Eluruumide rekonstrueerimine on seni toimunud välisrahastuse toel. 2024. aastal oli kortermajade ja väikeelamute rekonstrueerimise toetuseks kasutada struktuurifondide vahendid, taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendid ning Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) vahendid. Kõik 2024. aastaks ette nähtud vahendid võeti kasutusse. Rahastusmeetmete disainimisel oli eesmärk tagada, et vahendid jõuavad igasse maakonda ning erilises fookuses oli Ida-Virumaa. Programmi mõõdik “Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale” on täidetud. Viiakse ellu ehituse pika vaate eesmärke, sh parandatakse elukeskkonna kvaliteeti. Soodustatakse eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust üle Eesti, sh integreeritakse toetuste tingimustesse renoveerimisteemalise TA programmi Life IP BuildEST tulemusi. 35 Renoveerimistoetuste määr on piirkonniti diferentseeritud. Alustatud on eluasemepoliitika strateegia koostamist. Ehitusvaldkonna innovatsiooni arendatakse näiteks tehaselise renoveerimise ja valdkonna digitaliseerimise kaudu. 2024. aasta programmis kirjeldatud väljakutseid arvestades on tehtud samme tervikliku ja kvaliteetse ruumiloome arendamiseks. Endiselt vajavad kokkuleppimist ruumiloomevaldkonna eesmärgid ning tegevused tuleb koondada ühtseks maa-, ruumiplaneerimis-, ehitus- ja transpordipoliitikaks. Digitaliseerimine on ehitusvaldkonna tõhustamise, konkurentsivõime ja lisandväärtuse kasvatamise võti – seni on seda tehtud peamiselt välisrahastuse toel, kuid digitaliseerimine vajab suuremat panust riigieelarvest. Kuna 2026. aastal lõpevad korterelamute välistoetused, on edaspidi vaja riigieelarvest toetada ka elamute renoveerimist. Tervikuna vajab tähelepanu ehituse- ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja arendustegevus ning tulemuste elluviimine. Kvaliteetse ruumi põhimõtetest on oluline lähtuda investeeringute tegemisel ning juurutada neid põhimõtteid Eesti ruumiloomes. Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevus 1.1 E-ehitus Peamised tegevused 2024. aastal jätkus e-ehituse platvormi arendamine. Platvorm koondab ühte keskkonda ehitusvaldkonna avalikud teenused, hõlbustab süsteemide kooskasutamist ning andmete ja tarkvarakomponentide ristkasutust, väldib avaliku raha kulutamist analoogsete süsteemide arendamisele KOVides ja erinevates asutustes ning lühendab kasutajate õpikõverat, kuna erinevad süsteemid on sarnase kasutusloogikaga. Tänu platvormile tõhusamad protsessid hoiavad kokku tööaega nii pädevates asutustes (92 000 tundi või 1,1 milj eurot aastas) kui erasektoris ja võimaldavad nügida kõiki osapooli suurema digitaliseerimise poole (sektori võit tootlikkuse kasvust on hinnanguliselt kuni 750 milj eurot aastas, riigieelarvest finantseeritava ehituse osas kuni 168 milj eurot). 2024. a tegevused keskendusid suuresti platvormisiseste protsesside ja arenduskvaliteedi tõstmisele – nt korrastati andmehalduse- ja arendusprotsesse ning arenduskeskkondi –, st loodi alus tarkvaraprojektide tõhusaks läbiviimiseks. Olulisemad arendustööd: 2024. a veebruaris jõudis kasutajateni BIM-põhise ehitusloa rakendus. 2024. a aprillis valis koostöös Päästeametiga veevõtukohtade ja hüdrantide informatsiooni halduse rakendus. 2024. a juunis toodi vanast ehitisregistri (EHR) rakendusest uude üle energiamärgised. Selle käigus ühtlustati energiamärgiste andmekoosseis EHRi andmestikega ja integreeriti töö märgistega EHRi menetlusprotsessidesse, mis suurendas oluliselt andmete läbipaistvust. Vanast ehitisregistri (EHR) rakendusest toodi uude üle ka arestid/keelud, KOV otsused, omaniku teatis. Lisaks ehitus, kasutusloa ja projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine. Seejärel vana rakendus suleti. 36  Valmistati ette e-ehituse platvormi kasutajaliidese komponentide väljavahetamine mobiilisõbralikuma ja VEERA-disainisüsteemiga kokkusobiva teegi vastu (rakendatakse 2025. a II kvartalis). Arendati hoonestuslubade ja ühendloa menetlemise võimekust ja alustati käimasolevate menetluste või juba antud lubade migratsiooni. Meretuuleparkide ühendloa lahenduse juurutamisega loodi tehnilised eeldused menetlusperioodi lühendamiseks kümnelt aastalt kahele aastale. Valmistati ette võimekus väiksemate andmekogude ja infosüsteemide EHRi integreerimiseks. Esimene integreeritav register on Raudteeregister 2025. aastal, samuti luuakse EHRi baasil uus maaparandussüsteemide infosüsteem. Maa-ameti juhtimisel ning KEMITi, RIA ja MKMi osalusel alustati ettevalmistustega 2D/3D võimekusega kaardiakna kasutajakogemuse ja -vaate loomiseks VEERA disainisüsteemi baasil. Eesmärk on luua ühised printsiibid Eesti avaliku sektori kaardirakendustele. E-ehituse platvormi 3D kaksikus tekkis kasutajate jaoks võimalus saada visuaalne ülevaade piirkonna hoonetest eri parameetrite – nt ehitusaasta, kasutusotstarve või kütteallikas – järgi (hoonete analüütika). Tiheasustusalal kuvatakse kaksikus üksikpuid, hajaasustusalal metsaregistri andmeid metsaeraldiste kohta. Parandati kaksiku kasutajamugavust ning valmistati ette analüüse järgmisteks arendusetappideks. 2024. aasta lõpus avanes ehitusvaldkonna digitaliseerimise rahastusprogrammi ehituse e-hüpe III voor, mille maht on umbes 850 000 eurot. Eesmärk on toetada innovaatiliste digitaalsete tööriistade arendamist ja kasutuselevõttu ehitusvaldkonnas ning e-ehituse platvormi laiendamist uute teenustega. Kokku on programmi maht 4,5 milj eurot tänu Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastule (RRF) Next Generation EU. Organisatoorselt valmistuti kolima loodavasse Maa- ja Ruumiametisse, mis võimaldab tänu maa- ja ruumiandmete ning -teenuste tihedamale integratsioonile suuremat tõhusust, läbipaistvust ja lihtsust kõigi seotud rakenduste kasutajatele. Väljakutsed RRFi ja Targa Ettevõtluse Programmi (TEP) projektirahastuse vähenedes ja lõppedes on vaja tagada valdkonna arenduste jätkuv rahastus riigieelarvest 2023.−2027. a mahus 2,2 milj eurot aastas (võrreldes eelmise tulemusaruandega õnnestus rahastusvajadust vähendada tänu täiendavate allikate leidmisele ja arendusprotsesside efektiivsuse tõusule). Rahastus on vajalik ennekõike platvormi jooksvaks ajakohasena hoidmiseks (sh turvauuendusteks) ja hädavajalikeks arendustöödeks, mida tingivad nt muudatused õigusaktides, aga ka tööprotsesside ja kasutajasõbralikkuse järjepidevaks optimeerimiseks. 37 Tegevus 1.2. Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Peamised tegevused Koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga valmistati ette ruumiloome kompetentsi koondava Maa- ja Ruumiameti loomine. Vastavalt valitsuse otsusele hakkas amet tegutsema 1. jaanuarist 2025. Ruumiloome tervikvaadet koondav amet suunab strateegiliselt riigi ruumiloomet ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, on nõuandvaks ja analüüsivaks partneriks KOVidele, koondab ja väärindab ruumiandmeid ning tagab tänu ruumilisele tervikpildile ressursside parema haldamise ja ettevõtluskeskkonna. Maa- ja ruumiametis hakkab tegutsema ka elukeskkonna tervikliku arendamise eest vastutav riigiarhitekt oma meeskonnaga. Koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusega käivitus tänavaruumi giidi koostamine (valmib 2025) ning tehti ettevalmistusi giidile tugineva tänavaruumi standardi koostamiseks (valmib eeldatavalt 2027). Laia ekspertideringi poolt loodav tänavaruumi giid koondab soovitused kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele tugineva tänavaruumi loomiseks. Eesmärk on oluliselt tõsta Eesti avaliku ruumi kvaliteeti ning vähendada autostumisest tulenevaid negatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid. Jätkus 2022. a käivitatud teadusarendusprojekt LIFE IP BuildEST. 2024. a valmisid renoveerimislahendusi tutvustavad infomaterjalid ja mitu kliimakindluse tagamise temaatilist raportit. Jätkusid Tartu ja Võru renoveerimise õpilaborid, mis naabruskonnapõhiselt töötavad välja sekkumismudeleid piirkonnapõhiseks rekonstrueerimiseks. Kõik eelpool nimetatud teadusuuringud annavad sisendi poliitikate kujundamisse ning toetavad rekonstrueerimismeetmetes väljatöötamist ja rakendamist. Kredexi kaudu suunati kohalikele omavalitsustele kasutusest välja langenud ehitiste lammutamiseks toetust 0,5 milj eurot. 2024. a suvel avalikustati ehitusgiidi rakendus, mis pakub lihtsat ja visuaalset ülevaadet ehitusnõuetest erinevate ehitiste ja tegevuste kaupa. See teeb nõuete ja juhendite leidmise, mõistmise ja järgimise lihtsamaks ettevõtetele, omavalitsustele ja kõigile huvitatud inimestele. Hiljem täiendati koostöös MKM-iga giidi planeeringuid puudutava informatsiooniga, mis avalikustatakse 2025. a märtsis. 2025. a kevadel leiab giid ka püsiasukoha e-ehituse platvormil. 2022. a sügisel alustasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium (täna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga) ja Keskkonnaministeeriumi (täna Kliimaministeeriumiga) Riigikantselei juhtimisel koostööd auditi koostamisel taastuvenergia ehitiste kiirendamiseks. 2023. aastal koostati ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis võeti vastu 2024. a teises kvartalis. Sellega loodi ühendloa võimalus merel paiknevate taastuvenergia rajatiste puhul ning muudeti keskkonnamõjude hindamise protsesse lühemaks. Taastuvenergia kiiremaks kasutuselevõtuks on energeetikaosakonna eestvedamisel välja töötatud taastuvenergia direktiivi ülevõtmise sätteid sisaldav eelnõu. Selle raames on ehitisregistrisse vaja arendada ka kontaktpunkti võimekus, mis valmib eelduslikult 2025. a ning mille raames luuakse ajajoone funktsioon ka ülejäänud menetlustele. 38 Menetluste kiirendamise eesmärki kannab ka algatus “Roheline koridor”, mida juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning kuhu teiste ministeeriumide seas panustab ka Kliimaministeerium. Analüüsitakse erinevate kõrge lisandväärtusega ehitiste rajamiseks vajalike menetluste tervikpilti. Jätkus töö ehitusseadustiku muutmisega. Varem oli läbi viidud uuring „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine“ ning tellitud õiguslik analüüs, hindamaks kvaliteetse ruumi kriteeriumite ehitusseadustikku sisse viimise vajalikkust ja võimalusi. 2024. a jooksul koostati eelnõu, mis esitati 2025. a jaanuaris sektorile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks. Eelnõu peaks eeldatavalt jõustuma 2025. a lõpus. Jätkus 2023. a alanud töö määrusega „Nõuded ehitusprojektile“. Tegemist on ehitusõiguse ühe kõige olulisema dokumendiga, mis muutub ehitusloa andmisel haldusakti resolutsiooni osaks. 2024. aastal viidi läbi uuring määruse muutmise põhimõttelistes küsimustes ning koostati uuringu tulemusel määruse kavand, mida tutvustati sektorile 2025. a alguses. Ministeerium jätkab määrusega tööd 2025. a sügisel, sest vahepeal tegeletakse ehitisregistri andmete ja nendega seotud õigusloomega. Jätkus 2023. a alanud määruse “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” uue tervikteksti loomise protsess. Vaadati üle kehtiva määruse sätted, praktikas esinevad probleemkohad ja võimalikud lahendused ning hinnati ligipääsetavuse rakkerühma lõpuaruandes toodud regulatiivseid ettepanekuid. Määruse tekst läks 2025. a märtsis sektorile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks. Lisaks peab määrus läbima tehnilisest normist teavitamise protseduurid. Planeeritud jõustumisaeg on 2025. a lõpp. 2022. a märtsis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 305/2011. 2024. aasta kevadest sügiseni oli tekst parandusmenetluses, mille käigus korrigeeriti sõnastust ilma sisulisi muudatusi tegemata. 2024. a sügisel kiitsid Euroopa Parlament ja seejärel Euroopa Nõukogu parandatud eelnõu teksti heaks. 2025. a koostab Kliimaministeerium täpsema ülevaate, kas on vaja muuta õigusnorme. 2024. a mais avaldati hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) uustöötlus ning algasid tööd selle ülevõtmiseks Eestis 29. maiks 2026. EPBD kohaselt tuleb saavutada kliimaneutraalne hoonefond aastaks 2050 ning luua riiklik hoonete renoveerimiskava 2026. a lõpuks (mustand aasta varem); direktiivis sätestatakse olemasolevate hoonete renoveerimise ja uute püstitamise, taastuvenergialahenduste kasutuselevõtu soodustamise, hoonetes fossiilkütuste kasutamise lõpetamise ning elektriautode laadimistaristu rajamise nõuded. Aastatel 2023−2024 uuendas Kliimaministeerium hoonete energiatõhususega seotud ministri määruseid (EIM määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“, MTM määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning MTM määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“). Arvestades, et suur osa Eesti hoonetest on vähesoojustatud ning Eesti hoonefondi energiatarbimine moodustab ligi poole energia lõpptarbimisest, on võimalik hoonesektoris energiasäästu märkimisväärselt suurendada. Olemasolevaid hooneid renoveerides, uusi hooneid tõhusalt ja säästlikult projekteerides ja ehitades on võimalik vähendada oluliselt 39  energiatarbimist, suurendada hoonete energiatõhusust ning seeläbi avaldada võimalikult väikest mõju keskkonnale ja kliimale. 2024. a käivitus Riigikantselei innovatsioonifondi rahastatud projekt „Hoone indikatiivse energiaklassi reaalajas määramine ja energiatõhususe järelevalve automatiseerimine“. Selle eesmärk on luua täpsem ülevaade hoonete energiakasutusest, määrates pilootalade hoonete näitel indikatiivseid energiaklasse. Fookuses on hooned, mis on liitunud elektri, gaasi või kaugkütte võrguga, võimaldades reaalajalähedaste andmete kogumist. Lahendus aitab kaardistada ka hooneid, millel puudub energiamärgis, ning pakub omanikele soovitusi energiatõhususe parandamiseks. Innovatsiooniprojekti õnnestumise järel saab lahendust rakendada üle Eesti. Lisaks otsitakse koostöös TTJAga võimalusi energiamärgiste (ETA) kvaliteedi tõstmiseks, automatiseerides kasutusloa menetlusprotsessi. See aitab vähendada energiaarvutuste vigu ning parandada ehituskvaliteeti ja märgiste usaldusväärsust. 2024. aastal alustas Kliimaministeerium püstitatavate hoonete süsinikujalajälje arvutamise metoodika eelnõu koostamist, tegevus jätkub 2025. a. EPBD-ga kooskõlas oleva Eesti eesmärgi kohaselt tuleb alates 2028. aastast hoone olelusringi süsinikujalajälge arvutada suuremate kui 1000 m2 pinnaga uute hoonete puhul ning laiendada arvutust kõikidele püstitatavatele hoonetele koos süsinikujalajälje piirväärtuste kehtestamisega alates 2030. aastast. Hoone olelusringi jalajälje hindamine võimaldab võimalikult varases projekteerimisetapis vähendada keskkonnamõju ja optimeerida materjalide kasutamist. Lisaks soodustab see ringmajandust ja ehitusjäätmete vähendamist. Tulemused Tähelepanu pöörati elukeskkonna terviklikule arendamisele, mis tagab ka elukeskkonna kestlikkuse ja ressursside säästmise. Selleks käivitati ruumiloome kompetentsi ja andmeid ühendav Maa- ja Ruumiamet. Elukeskkonna terviklikkust tagavad kvaliteetse ruumi põhimõtted kajastati nii ehitusseadustiku kui ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõudes, alustati TA tegevust tänavaruumi kavandamise põhimõtete kokkuleppimiseks ja koostati ehitiste ligipääsetavuse eelnõu. Suurendatakse ehitussektori tõhusust ja kvaliteeti. Kiireneb taastuvenergia ehitiste ehitamine ning suureneb hoonestuslubade menetluse protsessi läbipaistvus ja väheneb halduskoormus. Ehitusõigus muutub selgemaks, praktikas ilmnenud kitsaskohad on parandatud ning ehitusgiid aitab lihtsamalt norme selgitada. Ehitusvaldkonnas võetakse järk-järgult kasutusele ringmajanduse põhimõtted (vastavalt Eesti 2035 tegevuskavale), arvestades valdkonna suurt mõju nii maavarade kaevandamisele kui ka jäätmetekkele. Hoone olelusringi süsinikujalajälje arvutamise metoodika väljatöötamine on esimene samm süsinikujalajälge arvutamiskohustuse rakendamisel Eestis. Olelusringi süsinikujalajälje arvutamine suunab juba hoone projekteerimisfaasis vähendama hoone ja selle ehituse mõju keskkonnale, optimeerima materjalikasutust ja vähendama jäätmete teket. Mida energiatõhusam on Eesti hoonefond, seda vähem kulub ressursse hoonete kütmisele ja jahutamisele, misläbi on võimalik vähendada sektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ja negatiivset mõju kliimale. Kliimaministeerium alustas 2024. a (ja jätkab 2025) hoonete energiatõhususe direktiivi uustöötluse ülevõtmist. Uuendused toetavad Eestit nii riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil seatud energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel. Lisaks energiatõhususele 40  ja kliimamõjude vähendamisele on ehitussektoril oluline roll kliimamuutustega kohanemisel, aga ka tervisliku sisekliima tagamisel. 2024. a uuendatud (ja 2025. a jõustuvate) energiatõhususe regulatsioonide täpsustamisel lähtuti kuluoptimaalsetest energiatõhususe tasemetest, arvestati muutustega tehnoloogias, täpsustati arvutusmetoodikat. 2025. a jõustuvad uuendatud kliimaandmed, mille abil on võimalik suurendada hoonete kliimakindlust, tuues hoone projekteerimisel selgelt esile hoone jahutusvajaduse ning võimaldades senisest paremini arvestada juba projekteerimisfaasis, milliseid passiivseid ja/või aktiivseid jahutuslahendusi hea sisekliima saavutamiseks kasutada. Tegevus. 2.1 Eluasemepoliitika Peamised tegevused 2024. a augustis ühines Eesti Chaillot' deklaratsiooniga, milles lepiti koos kümnete teiste riikidega kokku sammud ehitusvaldkonna ja elamumajanduse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks. Deklaratsiooniga seati elamuvaldkonnas prioriteediks kestliku renoveerimise, kvaliteetse ja kliimamuutusi arvestava ehituse ning taskukohaste eluasemevõimaluste edendamine. 2024. a kevadel avati RRFist finantseeritav Ida-Virumaa korterelamute osalist ja terviklikku rekonstrueerimist toetav meede kogumahus 9,4 milj eurot. 2024. a kevadel avati samuti RRFist toateatav väikeelamute rekonstrueerimise toetuste voor kogumahus kuni 33 milj eurot. 2024. a oktoobris avati ELi struktuurivahenditest rahastatav üle-eestiline kortermajade rekonstrueerimise toetuste voor kogumahus 170 milj eurot. 2024. a oktoobris avati Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) rahastatav Ida-Virumaa kortermajade rekonstrueerimist toetav voor mahus 15 milj eurot. Lasterikaste perede kodutoetuseks suunati 2,6 milj eurot. 2024. a lõpus kuulutas ministeerium välja hanke elamupoliitika kujundamiseks. Tulemused 2024. a jooksul avatud toetusvoorud olid aasta lõpu seisuga endiselt avatud, mistõttu ei ole andmed lõplikud. 2025. a märtsi seisuga oli kolmest korterelamutele suunatud meetmest tehtud kokku 480 rahastusotsust. Oktoobris 2024 avatud toetusvoorus on võimalik toetust taotleda kuni 2025. a oktoobrini. Oktoobris 2024 avatud taotlusvoor oli seni suurim korterelamute rekonstrueerimise toetusvoor, mille kogumaht oli 185 milj eurot. Toetuste eelarve jaotati erinevate sihtrühmade, piirkondade ja tegevuste vahel. Eraldi eelarved määrati suurte korterelamute (vähemalt 100 eluruumi) rekonstrueerimiseks, naabruspõhiseks rekonstrueerimiseks, tehaseliseks rekonstrueerimiseks ning kultuuriväärtuslike hoonete renoveerimiseks. Lisaks eraldati eraldi eelarved kõikidele maakondadele ning Tallinna ja Tartu linnale. Vooru toetusmäärad ulatusid 30–50%-ni. Täiendavat toetust võimaldati 41  miljööväärtuslikel ja muinsuskaitsealadel asuvatele hoonetele ning ehitismälestistele, tehaselisele rekonstrueerimisele ning korterelamutele, mis on väiksemad kui 18 eluruumi. Struktuurivahenditest rahastatud meetmete kõrval oli võimalik kasutada ka kitsama fookusega finantsvahendeid, nagu RRF ja ÕÜF. Mõlemast meetmest toetati Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimist. Kokku sai 2024. aasta jooksul nendest meetmetest positiivse rahastusotsuse 38 korterelamut. RRFi vahenditest toetati 2024. aastal ka väikeelamute rekonstrueerimist. Kevadel 2024 avatud toetusvoor suleti 2025. a veebruaris. Meetme raames esitati 2269 taotlust kogusummas üle 39 milj euro. 2024. a lõpuks oli positiivse rahastusotsuse saanud 1126 väikeelamut kogusummas 19,5 milj eurot. Rekonstrueerimistööde teostamise tähtaeg on 2025. a lõpp ning meetme tulemuste kokkuvõte tehakse 2026. a. Vaatamata ajalooliselt suurtele toetusvoorudele on korterelamute rekonstrueerimine jätkuvalt alarahastatud. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kohaselt peaks rekonstrueerimise aastane maht selle kümnendi jooksul kahekordistuma, et saavutada eesmärk renoveerida kõik seda väärivad korterelamud aastaks 2050. 2024. a alustati riikliku rekonstrueerimiskava koostamist, mis tuleneb uuest hoonete energiatõhususe direktiivist. Rekonstrueerimiskava erineb varasematest strateegiatest oma eesmärkide ja põhjalikkuse poolest. Kava eesmärk on saavutada heitmevaba hoonefond aastaks 2050. Selleks määratakse rekonstrueerimise tempo, vajalikud meetmed ja rahastusallikad. 2024. a teisel poolel alustas osakond uue elamupoliitika koostamist, keskendudes eluaseme kättesaadavusele ja taskukohasusele kogu Eestis. Esimese sammuna viidi läbi hange olemasoleva olukorra kaardistamiseks. Selle võitis Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühispakkumine. Uuring viiakse ellu 2025. a esimesel poolel. Uue elamupoliitika kujundamise eesmärk on esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekud lühi- ja pikaajalisteks meetmeteks, et tagada taskukohased eluasemed Eestis. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 10. Ehituse programmi ja programmi tegevuste 2024. a eelarve täitmine, tuhandetes eurodes Ehituse programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine Ehitus 165 418 79 603 75 527 95% E-ehitus 5 361 3 056 2 556 84% Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi 1 538 4 163 5 281 127% arendamine Eluasemepoliitika 158 518 72 384 67 690 94% 42 Lõplik eelarve võrreldes esialgse eelarvega vähenes eelkõige seetõttu, et esialgses eelarves oli kavandatud oluliselt suuremas summas kasutada välisvahendeid. Kui esialgses eelarves planeeriti välisvahendeid 154 193 tuh eurot, siis lõplikuks välisvahendite eelarveks kujunes 59 469 tuh eurot. Välisvahendeid kasutati programmi tegevustes 58 559 tuh eurot. Kasvuhoonegaaside heitkoguse kvoodi müügitulude (CO2) arvelt tehti kulusid 8 234 tuh eurot (ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamise programmi tegevuses). Nimetatud programmi tegevuses oli eelarve täitmine võrreldes lõpliku eelarvega suurem seetõttu, et täitmises kajastub loodusmaja investeeringutoetus, milleks vahendid eraldati CO2 vahenditest, mis olid planeeritud programmi tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ all. Piirmääraga eelarvevahenditest (eelarve liik 20) oli esialgne eelarve 5 287 tuh eurot, lõplikuks eelarveks kujunes 13 825 tuh eurot. Eelarve muudatus tulenes sellest, et eelmisest aastast kanti jääke üle 4 275 tuh eurot ning 2024. aastal eraldati Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist 3 146 tuh eurot eluasemepoliitikaga seotud välistoetuste mitteabikõlblike kulude (toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu summa kokku) katteks. Eluasemepoliitika programmi tegevuses sisaldab eelarve kasutamata jääk põhiosas Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) kaudu antavaid toetusi. EIS kaudu jagatavate toetuste jääkides sisalduvad ka toetuste andmisega kaasnevate tugitegevuste katteks planeeritud jäägid. Toetuste avamiste määrustega on EIS-le muuhulgas pandud kohustused toetada taotlejaid erinevate tegevustega, sh korterelamute rekonstrueerimistoetuste puhul taotleja asemel ehitushangete (ostumenetluste) tegemine. Näiteks korterelamute rekonstrueerimistoetuse voor algas alles 28.10.2024, mistõttu 2024. aastal ei jõutud veel tegevusi ellu viia. Seda tehakse olulises mahus 2025. aastal. Korterelamute meetme hangete läbiviimise kohustus on aktuaalne ka 2025. ja 2026. aastal. Toetuste määrustes kehtestatud kohustuste täitmiseks on vaja jäägid üle kanda. Üheski EISi meetmes ei ole olnud taotluste mahu alatäituvust, jäägid tekivad tulenevalt meetmete ülesehitusest ja määrustes sätestatust, kui toetused makstakse välja eri aastatel. 43  KÄSKKIRI 28.05.2025 nr 60 Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ 2024. aasta tulemusaruanne Vabariigi Valitsuse 19.detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel kinnitan tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ 2024. aasta tulemusaruande (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister