Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine märkustega

Teie 02.05.2025 nr 1.2-1/1208-1; SOM/25- Sotsiaalministeerium 0466/-1K [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 27.05.2025 nr 2-1/2060-1 10122, Tallinn Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine märkustega Austatud minister Täname võimaluse eest tutvuda tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusega (edaspidi VTK). Esitame alljärgnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) seisukohad ja märkused. 1. Toetame üldiseid eesmärke Toetame kavandatavat muudatust terviseandmete registrite (TIS, KIRST, RETS) ühendamiseks. See loob eeldused andmete kvaliteedi ja terviklikkuse parandamiseks, vähendab dubleerimist ning lihtsustab andmeedastust tervishoiuteenuse osutajatele. Nõustume VTK-s esitatud eesmärkidega parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti, suurendada rahastamise tõhusust ning vähendada halduskoormust. 2. Andmekvaliteet ja töövõime hindamine VTK-s kirjeldatud andmekvaliteedi probleemid mõjutavad otseselt töövõime hindamist, mis põhineb TIS-is sisalduvatel terviseandmetel. MKM-i haldusalasse kuuluva töövõime hindamise raames (korraldaja Eesti Töötukassa) hindavad ekspertarstid inimese töövõimet just TIS-is kajastuvate andmete põhjal. Praktikas esineb siiski sageli olukordi, kus:  TIS-is andmed puuduvad, kuigi inimene kinnitab, et on arsti juures käinud;  TIS-is esinevad andmed on liiga üldised või ei kajasta piisavalt inimese terviseseisundit;  tervishoiuteenuse osutajad (TTO-d) sisestavad andmeid TIS-i alles pärast ravi lõppu. 2024. aastal tegi Töötukassa 14 936 esmast ja 1855 menetluse käigus tehtud andmepäringut, kuna vajalikud andmed puudusid või vajasid täiendamist. Kuigi olukord on aastatega paranenud (võrreldes 2017. aastaga on päringute osakaal langenud 65%-lt 32%-le), nõuab andmete Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 puudulikkus sageli lisatööd nii Töötukassalt kui ka TTO-delt. Andmete ebapiisav kvaliteet võib omakorda mõjutada töövõime hindamise tulemusi, millest sõltuvad inimese sotsiaalsed tagatised ja osalemisvõimalused tööturul. Toetame VTK ettepanekut siduda andmete esitamine TIS-i ravi eest tasumise eelduseks. See suurendaks TTO-de motivatsiooni esitada andmeid korrektselt ja õigeaegselt. Lisaks rõhutame vajadust parandada TIS-i andmestruktuuri – vähendada vabatekstiväljade osakaalu ning suurendada automaatselt täidetavate ja struktureeritud väljade kasutust. See lihtsustaks arstide tööd, suurendaks andmete järjepidevust ja parandaks sisulist kvaliteeti. Täiendavalt on töövõime hindamise seisukohalt ülioluline, et TIS-is sisestatavad andmed oleksid seotud Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooniga (RFK). Töötukassa kasutab RFK-põhist hindamist ning selle tulemused seotakse RFK koodidega. Kui ka TIS-i andmed oleksid RFK-ga struktureeritult seotud, paraneks hindamise sisendi kvaliteet ning andmete kasutusväärtus suureneks ka teiste asutuste jaoks. 3. Terviseandmete kasutatavus aruandluses ja halduskoormuse vähendamine Pelgalt registrite tehniline ühendamine ei taga andmete sisulist kasutuskõlblikkust. Tervishoiuga seotud andmekogude kvaliteet on otsustava tähtsusega ka andmepõhise aruandluse seisukohalt. Tervise Arengu Instituut (TAI) saaks tervishoiuteenuse osutajate halduskoormust oluliselt vähendada, kuna andmete kvaliteet võimaldaks vähendada aruannetes nõutavate andmeväljade hulka või neist täielikult loobuda. Praegu tuleb andmeid sageli korduvalt koguda, kuna TIS-is olev info on ebaühtlase kvaliteediga. Toetame VTK-s toodud üleskutset vaadata üle ja korrastada andmekogud, kuid samuti peame oluliseks revisjoni ka tervise valdkonnas kasutatavate klassifikaatorite osas. Killustatult struktureeritud või dubleerivad klassifikaatorid (nt teenuste liigid, mõõtühikud, sugu) kahjustavad andmete kvaliteeti ning töötlemisvõimalusi. Lisaks esineb mitmeid tervisespetsiifilisi klassifikaatoreid, kus leidub sarnaste elementidega korduseid – näiteks vähemalt seitse erinevat vanusegruppide klassifikaatorit, või mitu eri kehaasukohtade klassifikaatorit. Samuti kasutatakse üksikelementidega klassifikaatoreid (nt sündmuse põhjustaja kood), kus võiks kaaluda liitklassifikaatorite kasutuselevõttu. Soovitame põhjalikult analüüsida ja ühtlustada klassifikaatoreid ning liitklassifikaatorite kasutuselevõttu (kui võimalik), et parandada nii andmekvaliteeti kui ka töökindlust. 4. Ligipääs andmetele ja terviseandmete väärindamine Palume VTK koostamisel analüüsida ka seda, kuidas kavandatavad muudatused mõjutavad ettevõtete ligipääsu terviseandmetele. Arvestades, et terviseandmete väärindamine on Eesti majandusarengu üks prioriteetseid fookusvaldkondi (sh teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavas), on oluline, et loodav õigusraamistik võimaldaks andmete sihipärast kasutust ka teaduses, personaalmeditsiini teenuste väljatöötamises ning uute tervisetehnoloogiate testimisel. 2 (3) Kokkuvõtteks toetame VTK eesmärke ning peame registrite ühendamist oluliseks sammuks andmepõhise tervishoiusüsteemi arendamisel. Samas rõhutame, et lisaks tehnilisele liitmisele tuleb tähelepanu pöörata ka andmete sisulisele kvaliteedile, struktuurile ja kasutusmugavusele – nii tervishoiu kui ka sotsiaalvaldkonna vaates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Sirli Heinsoo +372 5645 6002 [email protected] 3 (3)