Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 09.05.2025 nr 10-1/1871-1
[email protected] [email protected] Meie 2 7 . 0 5 .202 5 nr 4/ 96 Arvamuse avaldamine ekspordistrateegia 2025-2028 eelnõu kohta Lugupeetud Erkki Keldo ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust ekspordistrateegia 2025-2028 eelnõu kohta. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta. 1. Eelnõu on liiga üldine Kaubanduskoja hinnangul on eelnõu peamiseks kitsakohaks see, et eelnõu s kirjeldatud tegevused on väga üldiselt sõnastatud. Seetõttu ei ole mitme te tegevus t e, eelk õige just uu t e tegevus t e osas selgelt aru saada, mida ja kuidas plaanitakse edaspidi teha. Järgnevate punktide all toome selle osas ka konkreetsemaid näiteid. Lisaks ei ole eelnõus välja toodud, kui palju rahalisi ressursse plaanitakse strateegia kehtivuse ajal eraldada eelnõus kirjeldatud tegevuste elluviimiseks. Seetõttu on ka keeruline hinnata, kas plaanitud tegevuste ja eraldatud ressursside abil on võimalik saavutada soovitud eesmärke. Samuti on keeruline hinnata, kas rahaline ressurss suunatakse eelkõige nende tegevuste jaoks, mille mõju on ekspordile kõige suurem. Kaubanduskoja ettepanek : Palume eelnõud muuta selgemaks ja konkreetsemaks, et oleks võimalik paremini aru saada, milliseid tegevusi plaanitakse lähiajal teha ekspordi toetamiseks. Lisaks soovitame eelnõus välja tuua, kui palju ressurssi plaanitakse eraldada iga tegevuse jaoks. 2 . Fookussektorid Ekspordistrateegia eelnõus (lk 9) on paika pandud fookussektorid , milleks on tervisetehnoloogiad, merendussektor, kaitsetööstus, ressursside väärindamine , tark tööstus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ning rohetehnoloogiasektor. Eelnõus (lk 4) on kirjas, et f ookussektorite määratlemine aitab sihipärasemalt toetada ettevõtete rahvusvahelistumist ja suurendada Eesti nähtavust globaalsetel turgudel . Lisaks on eelnõus (lk 4) toodud välja, et ekspordi edendamisega seotud tegevuste planeerimise l keskendutakse eelkõige fookussektoritele. E elnõus tuleb selgemalt välja tuua, mis muudatused kaasnevad ekspordi toetamisega seotud tegevustes seoses fookussektori te määratlemisega. Hetkel ei tule eelnõust hästi välja, mi lliseid eeliseid hakkavad saama fookussektorid. Näiteks tekib küsimus, kas eelnõus sisalduvad uued tegevused on suunatud üksnes fookussektoritele või on need mõeldud laiemale sihtgrupile. Samuti jääb ebaselgeks, kas fookussektorite paika panemisega on plaanis muuta ka olemasolevaid eksporti toetavaid teenuseid, et need keskenduksid rohkem fookussektoritele. Kaubanduskoja ettepanek : Palume eelnõus selgemalt ja konkreetsemalt välja tuua, mi lliseid muudatusi toob fookussektorite määramine kaasa olemasolevate ja uute eksporti toetavate teenuste osas või kuidas muul viisil suunatakse rohkem ressurssi fookussektoritele . 3 . Visioon fookussektorite tulevikust Eelnõu lisas 2 (lk 14-16) on toodud v isioon, milliseks võiksid kujuneda valitud fookussektorid . Lisas 2 on toodud visioon puidutööstuse , merendussektori, toidu- ja joogitööstuse, masina- ja metallitööstuse, kaitsetööstuse , info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, rohetehnoloogiate ja tervisetehnoloogiate kohta. Juhime tähelepanu sellele, et lisas 2 ei ole välja toodud kõikide fookussektorite visioone. Eelnõu (lk 9) kohaselt on üheks fookussektoriks ressursside väärindamine , mille alla kuulub lisa ks puidutööstusele ning toidu- ja joogitööstusele ka maapõueressurssid , teisene toore ja jäätmed. Samas lisas 2 puudub visioon maapõueressursside, teises e toore ja jäätmete kohta. Lisas 2 olev visioon ei kata täies ulatuses ka tarka tööstust. Kui eelnõu koha selt lähevad targa tööstuse alla muu hulgas elektroonikatööstus, masinatööstus, tööstusautomaatika ja targa linna lahendused, siis lisas 2 oleva visioon katab üksnes masina- ja metallitööstust. Seega jääb ebaselgeks, miks katab lisa 2 kahte fookussektorit osalis e lt. Kaubanduskoja ettepanek : Palume lisas 2 kajastada nii ressursside väärindamise kui ka targa tööstuse osas rohkemate alavaldkondade visioone. 4. Kaupade ja teenuste ekspordi maht eurodes Eelnõus (lk 3) on ühe mõõdikuna kirjas, et kaupade ja teenuste ekspordi maht eurodes suureneb 2024. aasta 30,1 miljardilt eurolt aastaks 2028 43 miljardi euroni. Oleme osadelt erialaliitudelt saanud tagasisidet, et kaupade ja teenuste ekspordi suurenemine mõne aasta jooksul rohkem kui 40 protsenti ei ole realistlik, kui strateegia elluviimiseks ei eraldata täiendavaid ressursse. Kaubanduskoja ettepanek : Palume kaupade ja teenuste ekspordi mahu mõõdik üle vaadata ja vajadusel muuta seda realistlikumaks. 5. Ü hinemis ed ja omandamis ed Peatüki 2.2. all (lk 6) on ühe uue tegevusena kirjas, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soodustab Eesti ettevõtete laienemist ja uutele turgudele sisenemist ühinemiste ja omandamiste abil . Eelnõust ei selgu, kuidas plaanitakse soodustada ühinemisi ja omandamisi. Kaubanduskoja ettepanek : Palume eelnõus selgelt välja tuua, kuidas täpsemalt plaanitakse seda tegevust ellu viia. 6 . Eesti maine strateegiline kujundus Eelnõus (lk 6-7) on ühe peatükina kirjas, et riik toetab eksportööre Eesti maine strateegilise kujundusega . Selle tegevuse mõõdikuna kasutatakse seda, et e kspordiühiku hinnad kasvavad ELi keskmisest kiiremini . Eksportööride toetamine Eesti maine strateegilise kujundusega on kahtlemata väga oluline ja vajalik tegevus, mis peab kindlasti eelnõus sisalduma. Samas ei ole me veendunud, et üksnes maine kujundusega on võimalik kasvatada ekspordiühiku hindasid ELi keskmisest kiiremini. Selleks on vajalikud ka muud tegevused. Meie hinnangul panustavad sellesse mõõdikusse kõik eelnõus sisalduvad eksporti toetavad tegevused, mitte üksnes maine kujundus. Kaubanduskoja ettepanek : Jätta maine kujunduse peatükist välja olemasolev mõõdik ja lisada sinna mõõdik, mis on otsesemalt seotud maine kujundusega või siis jätta selle peatüki osas mõõdik lisamata. 7 . Teave sihtriikide riigihangetes osalemise võimaluste kohta R iigi ja ettevõtjate strateegilis e koostöö ja infovahetus e tugevdamise peatüki (lk 7) all on ühe uue tegevusena kirjas , et Välisministeerium ja EIS edastavad ettevõtjatele teavet sihtriikide riigihangetes osalemise võimaluste kohta . Juhime tähelepanu sellele, et Kaubanduskoda kui ka mitmed ereettevõtjad ja -platvormid paku vad juba aastaid Eesti ettevõtjatele riigihangete monitooringu teenust. Selle teenuse raames paku takse individuaalset profiilipõhist hankeseire teenust , teavitusi Euroopa Liidu riikide rahvusvahelistest riigihangetest ja riigisisestest pakkumistest Eestis , hankekoolitusi (tutvusta takse õigusakte, jaga takse edukate ja kogenud pakkujate ning ostjate kogemusi ning tutvusta takse teisi riigihanketurge) , paku takse taustauuringut huvipakkuva vald- ja piirkonna avaldatud riigihangete kohta ning konsultatsiooni. Näiteks on m eie enda andmebaasis on lisaks Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse riikidele ka järgmised riigihanked/riigid/organisatsioonid: USA (föderaaltasand), Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Maailmapank, Aasia Arengupank. Süsteemis on ka palju siseriiklikke riigihanked . Rohkem infot Kaubanduskoja pakutava riigihangete monitooringu teenuse kohta leia b siit . Kuna eelnõus ei ole täpsemalt välja toodud, mi da kujutab endast teabe edastamine sihtriikide riigihangetes osalemise võimaluste kohta, siis ei oska me hetkel hinnata, kas ja kui palju hakkab uus teenus sarnanema Kaubanduskoja pakutava teenusega. Kui need kaks teenust on sarnased, siis ei ole mõistlik, et avalik sektor hakkab dubleerima erasektori pakutavat teenust. Kaubanduskoja ettepanek : Palume täpsemalt välja tuua, mis saab olema uue teenuse ( Välisministeerium ja EIS edastavad ettevõtjatele teavet sihtriikide riigihangetes osalemise võimaluste kohta ) sisu. Kui uus teenus kattub suures osas Kaubanduskoja või mõne teise teenusepakkuja pakutava riigihangete monitooringu teenusega, siis tuleb uus teenus eelnõust välja jätta. 8 . Süsteemne tugi pärast sihtturul läbiviidud tegevusi Eelnõus (lk 7) on ühe uue tegevusena kirjas , et EIS tagab süsteemse toe pärast sihtturul läbiviidud tegevusi, hinnates saavutatud tulemusi, planeerides edasisi samme ja pakkudes lisatuge uute võimaluste avastamiseks ja kontaktide arendamiseks . Kuna uue tegevuse kirjeldus on lühike, siis ei saa me täpselt aru, mis teenused täpsemalt hakkavad selle teenuse alla minema. Kaubanduskoja ettepanek : Palume täiendavalt selgitada, millist tuge hakkab EIS edaspidi pakkuma pärast sihtturul läbiviidud tegevusi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja p eadirektor Marko Udras
[email protected] 6040070