Vastus

Madis Vasser Teie 12.05.2025 Eesti Roheline Liikumine [email protected] Meie 27.05.2025 nr 13-3/1895-2 Vastuskiri Austatud Madis Vasser Täname Teid kirja eest! Teie poolsete ettepanekute osas on „600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõud täiendatud. Teete konkreetse ettepaneku lisada Vabariigi Valitsuse korralduse "600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu punkt 2 esimesse lausesse: "Riigi eriplaneeringu eesmärk on 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamise otstarbekuse ja sobivuse kaalumine ning kavandamine ning ühendamine olemasoleva võrguga." Eeltoodud ettepanekut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei arvestanud, kuivõrd sellele küsimusele vastati TET lõpparuandes1: „Tuginedes tuumaenergia töörühma perioodil 2021–2023 läbiviidud analüüsidele ja IAEA tuumaenergia kasutuselevõtu taristu ülevaatemissiooni (INIR) käigus saadud tagasisidele, on tuumaenergia töörühma järelduseks, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav. Selle eelduseks on õigeaegne planeerimine, piisav rahastus (sh erasektori investeeringud), poliitiline ning rahva toetus. Tuumaenergia kasutuselevõtt toetab Eesti 2050. aasta kliimaeesmärkide täitmist ja varustuskindluse tagamist.“ Samuti teete ettepaneku eelnõusse lisada selge viide, millise otsuse alusel planeering algatatakse, st kust tuleneb, et on otsustatud, et Eestisse 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaam ja selle toimimiseks vajalik taristu rajatakse. Selgitame, tuumajaama REP algatatakse PlanS § 28 lg 1 alusel, Vabariigi Valitsuse korraldusega. Täpsemalt on selgitatud algatamise aluseid eelnõu seletuskirja punktis 3. Ühtlasi on õiguslik alus märgitud Vabariigi Valitsuse korralduse andmise alusena korralduse preambulis. Veel teete ettepaneku punkt 2 alla tuumajaama toimimiseks vajaliku eelduslikult kavandatava taristu nimistusse lisada selgelt "kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaik". Teie ettepanekuga on arvestatud osaliselt ning seletuskirja punkti 7.3 on lisatud selgitus lõppladustuspaiga rajamise kohta. Viitate õigesti tuumaenergia töörühma vahearuandes2 esitatud seisukohale, mille kohaselt tuleb kasutatud tuumkütuse käitlemise lõpplahendus koos jaama dekomissioneerimise plaaniga 1 Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis - lõpparuanne 2 Tuumaenergia töörühma vahearuanne Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 esitada tegevusloa taotluse raames. Vastavalt kavandatavale tuumaenergia- ja ohutuse seadusele3 peab arendaja tegevusloa taotlemisel esitama tervikliku käsitluse, mis hõlmab ka kasutatud tuumkütuse käitlemise lõpplahendust. See ei tähenda aga veel vastava planeeringu kohest algatamist. Tõepoolest, tuumaenergia töörühma alltöörühm, mis käsitles tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga võimalikke asukohti, on oma lõpparuandes4 märkinud, et nende kahe rajatise asukohti võiks kaaluda koos ja võimalusel lähestikku. Samas arvestades lõppladustuspaikade eeldatavalt pika planeerimise ja valmimise ajaga – vajadus selle järele tekib alles tuumajaama tööea lõpus, s.o orienteeruvalt 50–60 aasta pärast – oleks asjakohane viia tulevikus läbi uus ruumianalüüs uue andmebaasi alusel. Oluline on rõhutada, et lõppladustuspaiga rajamine ega jaama sulgemine ei too kaasa rahalisi kohustusi ühiskonnale. Kavandatav tuumaenergia- ja ohutuse seadus näeb ette vastava fondi loomise, kuhu tuumajaama operaator teeb regulaarselt makseid. Fondist kaetakse jaama eluea lõpus nii selle dekomissioneerimise kui ka kasutatud tuumkütuse käitlemise ja ladustamise kulud. Eeltoodut arvestades ei ole mõistlik ega ajaliselt põhjendatud hõlmata kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamist käesolevas etapis tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringusse. Tänaste tehniliste ja õiguslike standardite alusel koostatud planeering ei oleks aastakümnete pärast enam asjakohane. Kinnitame siiski, et lõppladustuspaik kuulub tuumaenergia taristu koosseisu ning selle käsitlemine on kavandatud edasises planeerimis- ja õigusloome protsessis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivari Rannama Maa- ja ruumipoliitika osakond juhataja Aili Tammaru +372 5308 7430 [email protected] 3 Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus 4 Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis - lõpparuanne 2 (2)