Parandatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta

Anu Suviste Teie 25.03.2025 nr 2.2.-1/25/10-2 Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 02.04.2025 nr 11-1/806-3 Parandatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta Lugupeetud Anu Suviste Edastan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ja Eesti Rakendusuuringute Keskus Centari poolt parandatud taotluse uuringus „Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring“ isikuandmete töötlemiseks ilma isiku nõusolekuta. Käesoleva kirja lisadest on leitavad parandatud taotlus, kus on täiendused tehtud „jälgi muudatusi“ funktsiooniga ning taotluse lisa 9, kust on leitav sidusrühma koondatud intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst. Alljärgnevalt oleme välja toonud teie poolt 25.03.2025 esitatud tähelepanekud ning meie vastused. 1. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 4 kohaselt kontrollib asjaomase valdkonna eetikakomitee IKS paragrahvis 6 sätestatud tingimuste täitmist, kui uuring põhineb eriliiki isikuandmetel. Taotluse kohaselt hõlmab uuring eriliigilisi isikuandmeid. Palun edastage Andmekaitse Inspektsioonile valdkonna eetikakomitee otsus. MKMi vastus: Eetikakomitee taotlus on samaaegselt otsustamisel. Edastame niipea, kui otsuse saame. 2. Taotluse punktis 4 uuringu eesmärgi kirjelduses on välja toodud uuringu metoodika. Metoodika kirjelduse järgi on uuringu osaks ka intervjuud sidusrühmade ekspertidega ja intervjuud töötajate ja tööandjatega. Taotlusest ei nähtu, kuidas koostatakse nende intervjuude valim (va töötajad) ning milliseid andmeid ja kuidas uuringu käigus töödeldakse. Selgitan, et ka füüsilise isiku tööalased kontaktandmed on isikuandmed. Palun taotlust selle teabega täiendada. MKMi vastus: Taotlusesse lisasime jälgitavate muudatustega täiendused punktidesse 5, 9, 9.2 ja 9.3 ning taotluse lisana sidusrühmade/spetsialistide intervjuude kava koos nõusoleku küsimise tekstiga (käesoleva kirja lisa 2). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 3. Taotluse punktis 5 alapunktis 1 on tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitluse selgituses öeldud: Küsitluse kestel on võimalik loobuda vastamisest, poolikuid vastused kustutatakse ning neid analüüsi ei kaasata, ning juba täidetud küsitluse andmete töötlemise nõusolek on võimalik tagasi võtta kuni pseudonüümimiseni, pöördudes selleks volitatud töötleja poole. Nõusoleku tagasi võtnud vastajate vastused kustutatakse ning neid analüüsi ei kaasata. Selgitame, et pseudonüümitud isikuandmed on jätkuvalt isikuandmed. Isik saab nõusoleku tagasi võtta ka pseudonüümitult, kui pseudonüümi võti ei ole kustutatud. Palun taotlust selles osas täpsustada. MKMi vastus: Pseudonüümimise protsessis kasutatakse kahte eraldiseisvat võtit, millest esimene, mis võimaldab siduda kontaktandmed vastustega, kustutatakse kohe pärast andmete laekumist ja kontrollimist. Teine pseudonüümimise võti on seotud ainult registriandmetega ja ei võimalda vastajat tuvastada. Seega on pärast esimese võtme kustutamist andmed täielikult pseudonüümiseeritud ning andmesubjekti tuvastamine kontaktandmete kaudu ei ole enam võimalik. Seetõttu on korrektne tekst, mille järgi andmed on pseudonüümitud, kuid teise võtmega. Tegemist on tehniliselt pseudonüümimisega teise võtme alusel seetõttu taotluse teksti ei muutnud. 4. Taotluse põhjal on Statistikaameti küsitlusandmed kogutud riikliku statistika tegemiseks valimipõhisena, Statistikaameti poolt pseudonüümitud ning analüüsi läbi viivatele Eesti Rakendusuuringute Keskuses Centar analüütikutele anonüümsed. Antud uuringus taaskasutatakse juba olemasolevaid ETU ja TEU andmeid. Selgitan, et Statistikaameti poolt riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete taaskasutamine on konkreetse uuringu eesmärgil eraldi andmetöötlustoiming. Statistikaamet koostab riikliku statistika eesmärgil kogutud andmetestuuringuks vajalikus andmekoosseisus andmestiku, pidades silmas IKÜM eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet. Kogu ETU ja TEU andmekoosseisu vajalikkus on uuringu eesmärgi põhjal küsitav. Palun see taotluses täpsustada. MKMi vastus: Palume siiski ligipääsu kogu andmestikule, järgmistel põhjustel: 1) Andmestiku terviklik kasutamine on vajalik, kuna uuringu eesmärk on analüüsida erinevate tegurite vahelisi seoseid, mis ei ole ette teada enne andmeanalüüsi läbiviimist. Kogu andmekoosseisu kasutamine võimaldab avastada seoseid, mis võivad osutuda oluliseks alles analüüsi käigus (nt ei ole võimalik enne analüüsi tegemist otsustada, kas kaugtööd kasutanud inimesed tegevusalade ja ametite kaupa raporteerivad tööga seotud tervisehädasid rohkem või mitte. Selline info, kas see andmeühik osutub oluliseks või mitte selgub alles siis, kui oleme andmetes olevaid seoseid analüüsinud). 2) Andmed on Statistikaameti poolt juba pseudonüümitud ja analüütikutele anonüümsed, mistõttu ei esine olulist täiendavat isikuandmete töötlemise riivet kogu andmestiku kasutamisel võrreldes piiratud andmekoosseisus andmestiku kasutamisega. ETU sisaldab järgmisi andmete plokke, mis on kõik vajalikud inimese tervise ja töövõime sidumiseks tema töötamise olukorraga:  OSA C Töötamine uuringunädalal – näitab, milline on inimese töötamise staatus ja kuidas see seondub OSA L andmetega  OSA D Põhitöö – näitab, millise põhitööga seonduvad suuremal ja vähemal määral OSA L tervise ja töövõime andmed  OSA E Kõrvaltööd – kuivõrd on kõrvaltöödega seotud OSA L andmed  OSA F Vaeghõive – kas ja kuidas seonduvad tervisepiirangud vaeghõivega  OSA G Mittetöötava viimane töökoht – kuidas OSA L seondub varasema tööga  OSA H Tööotsingud – kuidas OSA L seondub tööotsimisega  OSA I Muutused viimase aasta jooksul – kuidas OSA L andmed seonduvad inimese 2 (4)  tööturustaatuse ja selle muutustega  OSA YE Isiku haridus – kas ja kuidas tervisekahjustused OSA L seonduvad inimese haridusega  OSA J Õpingud – kas ja kuidas tervisekahjustused OSA L seondub inimese õppimise ja ümberõppimisega  OSA K Taustandmed – olulised muud taustaandmed, elukoha regiooni jmt kohta, mis võib seonduda tervisega  OSA L Tervis ja töövõime TEUl on eraldi küsitlus töötajate ja tööandjate kohta ning võimaldab analüüsida tervisekahjutusega inimeste töötingimusi ja seoseid tööandja töökeskkonna ja selle juhtimisega. Tööandjate küsitluses on järgmised küsimuste plokid:  OSA C. ETTEVÕTTE/ASUTUSE TÖÖTAJAD  OSA E. TÖÖKORRALDUS  OSA F. TÖÖ- JA PUHKEAEG  OSA G. TÖÖSUHTED  OSA H. KOLLEKTIIVSED TÖÖSUHTED – kas töötajatel on kollektiivne esindus  OSA I. TÖÖTAJATE KAASAMINE – sh kas ja millised töötervishoiuesindajad on töötajatel ja kuidas neid kaastakse ettevõtte töö korraldamisel  OSA J. TÖÖTERVISHOID – millised on tööst põhjustatud puudumised, kutsehaiguste, tööõnnetuste olukord ettevõttes. Töötajate küsitluses järgmised küsimuste plokid, mis analoogselt ETUle on sisuliselt vajalikud tervise seoste tuvastamiseks muude töökeskkonna ja töötingimustega:  OSA B. TÖÖ  OSA C. TÖÖ- JA PUHKEAEG  OSA D. TÖÖSUHTED  OSA E. KOLLEKTIIVNE TÖÖSUHE  OSA F. TÖÖTAJATE KAASAMINE  OSA G. TÖÖTERVISHOID  OSA H. TÖÖTASUSTAMINE  OSA YE. ISIKU HARIDUS  OSA I. KÕRVALTÖÖD  OSA Y. TAUSTANDMED  OSA YG. ISIKU TERVIS Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eneken Sepa töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Lisad: Lisa 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta Lisa 2. Taotluse lisa 9. Sidusrühma koondatud intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst 3 (4) Eneken Sepa 6269 736 [email protected] 4 (4)  Spetsialistide intervjuukava küsimuste koond Sissejuhatus Mina olen /nimi/ Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja me teeme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise süsteemi uuringut. Andmekaitse tingimuste tõttu soovime salvestada Teie nõusoleku intervjuuks. Esiteks küsin luba salvestamiseks, seejärel tutvustan tingimusi, mille põhjal saate otsustada, kas nõustute intervjuuga või mitte. Kas ma tohin intervjuu salvestama panna? /Kui inimene ei nõustu, siis lõppeb intervjuu siin/ Uuring keskendub tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise probleemide kaardistamisele ning lahenduste väljatöötamisele. Uurimisküsimustele vastamiseks analüüsime registriandmeid, teiste riikide praktikaid, Eesti õigusakte ja kohtulahendeid ning teeme küsitluse kutsehaiguse või tööst põhjustatud haiguse diagnoosiga ja tööõnnetustesse sattunud töötajate seas. Lisaks intervjueerime erinevaid eksperte - töötervishoiuarste, perearste, kindlustusseltside esindajaid, poliitikakujundajaid ja tööandjaid. Tänasel intervjuul räägime Teiega kui /millise asutuse v esindusorganisatsiooni esindaja/ tööga seotud haiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise probleemidest ja nende lahendamise võimalustest. Teie loal salvestan intervjuu. Me kasutame intervjuu teksti uuringuraporti kirjutamiseks ja hiljem me kustutame salvestised. Uuringu raportisse me ei pane intervjueeritavate nimesid, kuid viitame intervjuudes välja toodud probleemkohtadele, seisukohtadele ja võimalikele lahendustele. Intervjueeritavaid tsiteerime ameti ja asutuse kaudu. Spetsialistide intervjuudes ei saa me tagada anonüümsust, kuna asutus ja amet võivad tuvastada intervjueeritava isiku. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta? Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma ja sellega, et salvestan intervjuu? Küsimused Intervjuukavas vastavad sihtrühmad vastavalt enda ekspertiisile ja teadmistele valikule alljärgnevatest küsimustest: Küsimuste teema Küsimused TAUST Milline on Teie kokkupuude tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise süsteemi või kaasustega? HAIGUSTE TUVASTAMINE - PROBLEEMID ÜLDISELT Spontaanne - Millised on kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste diagnoosimise ning tööga probleemid sidumise süsteemi peamised probleemid? Millisena näete lahendusi neile probleemidele? HAIGUSTE DIAGNOOSIMINE Seniste probleemide testimine ja süsteemi korrastamine - Miks on vaja üldse diagnoosida tööga seotud haiguseid, millist lisandväärtust see tööga seotud annab, kes ja mida ideaaljuhul selle infoga peaks peale hakkama? haiguste diagnoosimise ja liigitamise vajalikkus Kuidas Teie eristate ja mõistate kutsehaigust ning tööst põhjustatud haigust? Kas ja miks on vaja eristada kutsehaigust ja tööst põhjustatud haigust diagnoosimisel ja tööandja vastutuse määramisel? Kas ja kuidas peaks TTOS-is oleva kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse mõisteid muutma? Seniste probleemide Varasemalt on välja toodud, et töötaja teekond tööga seotud haiguse testimine ja diagnoosimisel on pikk, killustatud ning tähendab erinevate arstide vahel süsteemi pendeldamist? Milline on töötaja teekond tööga seotud haiguse tuvastamisel kuni korrastamine - diagnoosi saamiseni tavapäraselt ja milliseid probleeme ja parenduskohti selles töötaja teekond näete? Kuidas sünnib otsus, kas inimesel on tööst põhjustatud haigus või kutsehaigus? Kuivõrd saab inimene ise otsustada, kas haigus määratakse tööst põhjustatud haiguse või kutsehaigusena? Tööga seotud haigused kujunevad välja pika perioodi jooksul, võib olla, et erinevate tööandjate, erinevate töötingimuste ja erinevate tööülesannete täitmisel. Kas ja kuivõrd peab töötervishoiuarst tööga seotud haiguse diagnoosimisel tuvastama seosed kõikide töökohtadega, eristama üldhaigestumise ja tööga seotud haigestumise? Kuivõrd kindlad on töötervishoiuarstid selliste seoste kinnitamisel? Seniste probleemide testimine ja süsteemi korrastamine - diagnoosimise ja Väidetavalt diagnoosib Eestis tööga seotud haiguseid ainult PERH. Kas see väide tööga seotuse vastab tõele, kas selline ühte üksusesse koondunud diagnoosimine on tuvastamise õigustatud? Miks? Kuivõrd see on seotud rahastuse, tööjõumahu või korraldus tööjõuressursiga? Kas asjaolu, et tööga seotud haiguseid diagnoositakse ainult PERH-is võib piirata diagnoosimist/teenuse kättesaadavust? Kuidas see kättesaadavust mõjutab?  PERHi töötervishoiukeskus teeb tööga seotud haiguste diagnoosimisel osaliselt ise terviseuuringuid, samuti koondab teiste arstide (perearstid, töötervishoiuarstid, eriarstid) tehtud uuringuid, suunab täiendavatele uuringutele teiste arstide juures ning analüüsib neid tulemusi töötaja töö ja töötingimuste valguses. Milliseid tegevusi teeb PERHi töötervishoiuarst/-õde diagnoosimisel, kuidas, millistes etappides suunab/kasutab teiste arstide sisendit? Kuidas võiks seda protsessi optimeerida? Kuidas Te hindate töötervishoiuarsti/perearsti/eriarsti vahelist koostööd kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste diagnoosimise protsessis? Kuidas parandada perearsti/eriarsti ja töötervishoiuarsti koostööd? Milline võiks olla erinevate arstide roll kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste diagnoosimise protsessis? Kas, millal ja millises vormis võtab PERH ühendust tööandjaga? TTOS §23 lg 5 p1 ja 2 ütlevad, et töötervishoiuarst nõuab vajadusel tööandjalt välja dokumendid, vestleb tööandjaga ja külastab töökeskkonda. Kuidas see praktikas toimib, kui ei toimi siis miks? Kui töötervishoiuarst seda ei tee, siis kuidas saab ta haiguse tööst tuleneva etioloogia tuvastada? Võimalike lahenduste testimine - Miks meil on tööga seotud haiguse diagnoosimisel vaja töötervishoiuarsti, milline diagnoosimise ja eriteadmine on töötervishoiuarstil, mida pole ja ei saa hästi olla eriarstil või tuvastamise perearstil? Millises tööga seotud haiguste tuvastamise etapis ja millise rolliga alternatiivsed peaks Eestis olema töötervishoiuarst? Millised on alternatiivsed võimalused tööga võimalused seotud haiguste diagnoosimiseks? Töötervishoiu- Kas töötervishoiu eriala residentuur annab arstile piisavad oskused ja teadmised arstide väljaõpe kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste diagnoosimiseks? Mis põhjustel läheb nii vähe arstitudengeid töötervishoiu residentuuri? Kas eriarstide/perearstide eriala residentuur annab piisavad teadmised, et luua seosed töötaja tervisekahjustuse ja töökeskkonna ohutegurite vahel? Eestis diagnoositakse oluliselt vähem kutsehaiguseid ja tööst põhjustatud haiguseid kui teistes riikides. Kas ja kuivõrd on kutsehaigused ja tööst põhjustatud haigused aladiagnoositud? Mis põhjustel aladiagnoosimist esineb? Millistes diagnoosigruppides on aladiagnoosimine suurim? Kuidas oleks võimalik Aladiagnoosimine aladiagnoosimist vähendada? Seoses töö muutumise ja teaduse arenguga tuvastatakse uusi seoseid töötamise ja haigestumiste vahel. Praegusel ajal on üha levinumad psühhosotsiaalsed ohutegurid, mis viivad erinevate haiguste ilmnemiseni, tuvastatud on mitmeid seoseid erinevate vähki põhjustavate või soodustavate ohuteguritega tööl. Eestis on mõlema - psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haiguste ja kutsevähi juhtude - diagnoosimine väga vähene. Kuidas peaks tööga seotud haiguste diagnoosimise protsess uuenema, kuidas uute haiguste, uute ohutegurite seostamine praktikasse jõudma? Kas ja milliseid uuendusi oleks vaja, et tööga seotud haiguste diagnoosimine oleks kaasaegne ja piisavalt põhistatud?  Väidetavalt vähendab arsti motivatsiooni tööga seotud haiguste diagnoosimiseks kohtumenetluses osalemise oht. Kas selline väide vastab tõele, kui palju esineb olukorda, kus arst peab tõendama kohtus diagnoosi? Diagnoosimise rahastus Kuidas praegu rahastatakse tööga seotud haiguste diagnoosimist? Hetkel rahastatakse PERHis ekspertiiside nn mittemeditsiinilist poolt ehk töötingimuste kaardistamist ja haiguste seostamist tööga MKMi eelarvest. Meditsiinilised uuringud/analüüsid on rahastatud Tervisekassa kaudu. Enamus KH ja TPH diagnoose tehakse PERHis ning väljaspool PERHi on ainult üksikud juhtumid. Kuidas peaks Teie arvates rahastama tööga seotud haiguste diagnoosimist? HAIGUSTE TÕENDAMINE, UURIMINE JA TÖÖVÕIME/TÖÖVÕIMETUSE OSAKAALU MÄÄRAMINE Milline peaks olema tööandjate roll tööga seotud haiguste diagnoosimisel, Tööandja roll tuvastamisel ja sellele järgnevalt? Tööandjad peavad praegu viima läbi uurimise KH teate saamisel ja esitama uuringu tulemi tööinspektsioonile. Kuivõrd teie hinnangul tööandja poolne uurimine on vajalik, selle praegune vorm ja korraldus asjakohane? KÜSIMUS KINDLUSTUSSELTSIDELE: Kas ja milliseid dokumente peavad tööandjad esitama, kui on kindlustusjuhtum? Kas raporti esitamine on tööandja jaoks kohustuslik? Kas ja kui palju on see raport kindlustusseltsidele abiks? Tööandjad ei saa praegu teada tööst põhjustatud haigustest. Kas see peaks olema teisiti ja miks? Pärast kutsehaiguse diagnoosimist teavitab arst sellest tööinspektsiooni, kes kontrollib, et tööandja viiks läbi uurimise ja vajadusel uurib täiendavalt kutsehaiguse teket. Milline on TI roll selles protsessis ning kas ja miks on vajalik TI täiendav uurimine? KÜSIMUS KINDLUSTUSSELTSIDELE: Milline on Teie Tööinspektsiooni kokkupuude TI uurimise tulemitega? Kas ja kui palju on need tulemid roll kindlustusseltsidele abiks? Kuidas TI otsustab, millal uurimine läbi viia, millal mitte? Kui sageli TI viib läbi täiendava uurimise? Kui sageli TI uurib ja kuivõrd on üldse võimalik uurida varasemaid töökohti? Millised on TI uurimise järelevalve tulemid kutsehaiguste korral? Kuidas neid kasutatakse ja kas nende osas oleks vaja muutuseid? Milline on TI kutsehaiguste uurimise tulemuslikkus? Kas TI uurimiskokkuvõttes on piisavalt teavet, mis on tööandjale ka edaspidiseks kasulik? Kuivõrd see ennetab järgmiseid kutsehaiguseid või on sellel muid eesmärke ja tulemusi? TI ei uuri TPH. Kas see tundub põhjendatud, miks see on/ei ole põhjendatud? KÜSIMUS KINDLUSTUSSELTSIDELE: Kas TPH kahjuhüvitise juhtumite puhul oleks vajalik, et Tööinspektsioon uuriks TPH juhtumeid? Kui jah, siis miks? Milline on TI ressursikulu, mis kaasneb tööga seotud haiguste menetlemise ja registreerimisega?  Hüvitiste arvutamiseks tuvastab Sotsiaalkindlustusamet inimese töövõimekaotuse ulatuse protsentides eraldi töövõime üldise kaotuse ja kutsehaigusest või tööõnnetusest tuleneva töövõime kaotuse. Seda kasutatakse tööst põhjustatud Sotsiaalkindlustus tervisekaotuse hüvitise suuruse määramisel ja ei kasutata muul otstarbel. -ameti roll Tööandjaga kokku leppimisel ei ole vaja seda protsenti määrata, kuid sageli siiski töövõimetuse kasutatakse seda, et hüvitis õiglasemalt kokku leppida. Kuivõrd vajalik on sellise ulatuse töövõimetuse ulatuse määramine protsentuaalselt? Kas ja milliseid alternatiive määrajana oleks võimalik kasutada hüvitiste määramisel? Milline on Sotsiaalkindlustusameti ressursikulu selle teenuse pakkumisel? Kuna SKA töövõimetuse protsendid võetakse otse üle hüvitiste arvutamise valemitesse, siis on neil oluline roll õiglase hüvitise määramisel. Kuivõrd subjektiivne on töövõimetuse protsendi määramine? Kas ja kuidas saaks ja peaks muutma töövõimetuse protsendi määramise metoodikat? Sotsiaalkindlustusamet määrab töövõimetuse ulatust tööealistel ainult juhul, kui inimese töövõimet on eelnevalt hinnatud töövõime hindamise metoodika alusel. Kuivõrd selline korraldus on õigustatud? Diagnoosimise järgsed tegevused erinevatel Millised peaksid olema Tööinspektsiooni, töötervishoiuarsti, tööandja ja töötaja osapooltel kohustuslikud jätkutegevused pärast diagnoosi saamist? Kas ja kuidas peaks jagama ümber tegevusi tööga seotud haiguste avastamisel, tuvastamisel ja edaspidisel ennetamisel või parandama koostööd töötervishoiuarsti, tööinspektsiooni ja tööandja vahel? KAHJUHÜVITAMISE SÜSTEEM Praeguse riikliku sotsiaalkindlustuse ja -abi süsteemidega jääb katmata töötajale osa tervisekahjudest. Osa kaetakse ravikindlustuse, töövõimetoetuste ja töötuse ning puudega inimeste toetamise meetmetega, osa aga jääb töötaja kanda. Töötaja võib selle osa kompenseerimist nõuda tööandjalt, kui tööandja pole nõus maksma, siis saab nõuda kohtu kaudu. Kas tööst põhjustatud tervisekahjudest praegu töötaja kanda jääva osa kompenseerimise praegune lahendus on sobiv või mitte? Millised on tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise süsteemi Probleemid peamised probleemid? Praeguse lahenduse probleemkohad ja Praegune kohtu kaudu hüvitise taotlemine on ebakindla tulemusega tööandjatele lahendused, kui ei ja töötajatele. Potentsiaalselt lasub tööandjatel suur risk, kui töötajale mõistetakse kavanda kohtus välja hüvitis. Samas on ühesuguses olukorras olevad töötajad erinevas praegusest olukorras hüvitise saamisel, sõltuvalt sellest, kas töötaja oskas kohtusse oluliselt erinevat pöörduda, kui osavalt ta oskas hagi kokku kirjutada, mille eest ja kui palju hüvitist süsteemi küsida ja kui pikaks perioodiks. Kuidas seda süsteemi tuleks muuta ja miks? Osad tööandjad on võtnud vabatahtliku tööandja vastutuskindlustuse. Kuidas vabatahtlik tööandja vastutuskindlustus muudab töötaja ja tööandja tööst põhjustatud haiguste ning tööõnnetustega tekkinud tervisekahjude raporteerimist ja kompensatsiooni taotlemist? Kui laialdaselt praegu vabatahtlikku kindlustust kasutatakse, kuivõrd see katab tööga seotud haiguseid ja kuivõrd tööõnnetusi?  Kuidas toimub vabatahtliku kindlustuse korral tervisekahju välja selgitamine, süü ja vastutuse määramine ning kompensatsiooni maksmine? Milliseid probleeme praegusest süsteemist aitab leevendada vabatahtlik kindlustus ja millised probleemid jäävad üles? Kuna kutsehaigused kujunevad välja pika aja jooksul, siis kas on realistlik, et vabatahtliku kindlustusega saaks tööandja kindluse haigustest tulenevate nõuete välja kujunemise vastu? Kohtu kaudu välja mõistetavad hüvitised mõistetakse välja kuni töövõime taastumiseni, kuid sageli on tegemist mitte mööduvate konditsioonidega, mistõttu see tähendab, et hüvitisi makstakse surmani. Juhul, kui tööandja likvideeritakse võtab hüvitise maksmise üle sotsiaalkindlustusamet. Millised on vabatahtliku kindlustuse maksmise tingimused tööandja likvideerimise korral? Kas ja milliseid seoseid on märgata vabatahtliku kindlustuse võtmise ja töötervishoiu korralduse, õnnetuste ja haiguste ennetusel kindlustusvõtjate juures? Milliseid probleeme praeguses tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise süsteemis saaks parandada vabatahtliku kindlustuse laiema kasutuselevõtuga? Milliseid probleeme mitte? Millised on taktisused vabatahtliku kindlustuse laiemale kasutuselevõtule? Kuidas praegu toimib SKA hüvitiste taotlemise ja maksmise protsess? Kas selles SKA hüvitis süsteemis on olulisi probleemkohti, mis vajavad muutmist? SKA võtab hüvitise maksmise üle praegu juhul, kui tööandja on likvideeritud. See jätab hüvitise võimaluseta likvideerimisprotsessis olevate tööandjate juures töötanud inimesed. Kas see on probleem ja kuidas tuleks lahendada? SKA maksab hüvitist tööealistele ainult olukorras, kus inimesel on hinnatud osaline või puuduv töövõime. Kas selline süsteem, et hüvitis on seotud töövõime vähenemisega, on õigustatud, miks? Kui mitte, siis kuidas seda tuleks muuta? Tööandjalt ja sotsiaalkindlustusametilt hüvitise taotlemisel ja saamisel on praegu mitmeid erisusi. Kuivõrd nende olemasolu on õigustatud ja kuivõrd tuleks ühtlustada hüvitised, mis samal eesmärgil/põhjusel aga erinevatest allikatest makstakse? SKAst saab hüvitist kutsehaiguse ja tööõnnetuse korral, aga ei saa tööst põhjustatud haigusega, tööandjalt saab tööandja süül tekkinud tervisekahju korral, sõltumata sellest, millist liiki kahju tekkis. SKAst hüvitise taotlemiseks peab olema töövõime hinnatud, tööandjalt ei pea. Kuivõrd peaks need süsteemid ühtlustatud olema? Milliseid muudatusi tuleks kavandada sellest lähtuvalt SKA süsteemis ja tööandjalt hüvitist taotlevatele inimestele hüvitise maksmise süsteemis? Kuidas oleks mõistlik üles ehitada tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise Uus lahendus süsteem Eestile? Milline peaks olema tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise eesmärk? Kuivõrd see peaks olema töötajale hüvitise maksmine, kuivõrd tööandja ennetustegevuse parandamine, kuivõrd kulude nihutamine ülejäänud ühiskonnalt ja töötajalt tööandjale? Milline peaks olema tööandja, töötaja ja riigi vastutuse jaotus kahjuhüvitise maksmise korral? Milline peaks olema tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise rahastamise süsteem? Millised peaksid olema muudatused praeguses süsteemis või uues süsteemis, kui asjakohane: - kes ja kuidas tuvastab tööga seotud haiguse ja sellega seonduva töövõime languse - kuidas arvestatakse tööga seotud ja muu haigestumise proportsioone - töötaja ja tööandja süü tuvastamiseks ning jagamiseks - hüvitamise kategooriates, millist kahju ja millises ulatuses tuleks kompenseerida - hüvitise vähendamise alustes ja arvutamise sisendites, dokumendid (töövõimetuse osakaal, olemasolev sissetulek, töövõimetoetus jmt) - hüvitise maksmise tähtaeg, kas ja miks peaks jätkama vanaduspensioniealisele maksmist  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) Jah või uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud Vastutava töötleja kätte ei liigu andmed. andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja Volitatud töötleja, kes teostab kontaktandmed)? andmeanalüüsi, on Eesti Rakendusuuringute keskus Centar. Andmekaitsespetsialist: Epp Kallaste e-post: [email protected] tel. 56667440 Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Taotlus on esitatud samaaegselt Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Sotsiaalministeeriumi eetikakomiteele Kas osa uuringust toimub andmesubjekti Jah, nõusoleku alusel? lisatud küsitluse ja intervjuude ankeedid, sh Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle nõusolekuvormid kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Majandus- ja aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Kommunikatsiooniministeerium analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Reg kood: 70003158 Aadress: Suur-Ameerika 1 15001 Tallinn Harju maakond 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.  Kontakt: Eneken Sepa telefon +372 5875 9696 e-post [email protected] 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) OÜ Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Reg kood: 11343217 telefoninumber Aadress: Rävala 11-8, 10143 Tallinn Kontakt: Epp Kallaste, e-post: [email protected], tel. 56667440 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Tööinspektsioon aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Registrikood: 70001969 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Krista Vaikmets [email protected] 2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 70000332 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn telefoninumber Kontakt: Tea Vassiljeva [email protected] 2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.7. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Töötukassa aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Registrikood: 74000085 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Lasnamäe 2, Tallinn 11412 telefoninumber Kontaktisik: Mare Loos [email protected] 2.8. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.9. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalkindlustusamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 70001975 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Katrin Välling, 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  e-post: [email protected] 2.10. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6 alus? kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil vajadusteks ning sama paragrahvi lõike 5 läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest kohaselt loetakse teadusuuringuks ka nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja arendusprojekti avamise otsus, leping vms. nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. IKS § 6 lõikest 1 tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega. Palume võimalust kasutada uuringus: 1. Küsitlusele vastama kutsumiseks isikute kontaktandmeid. Töödeldavate andmete koosseis: a. nimi b. e-posti aadress c. tööst põhjustatud tervisekahju liik (kutsehaigus, tööõnnetus, tööst põhjustatud haigus) 2. Registrite ühendatud pseudonüümitud andmeid 3. Statistikaameti riikliku statistika otstarbel tehtud valimipõhiste küsitluste pseudonüümitud andmestikke – Eesti tööjõu-uuring (ETU) ja Eesti tööelu-uuring (TEU) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 63 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning  võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323, edaspidi põhimäärus). Põhimääruse §-s 10 on täpsustatud, et ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua eeldused Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks töötades välja ja viies ellu riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja maakasutuspoliitikat. Taotluse esitaja lähtub oma töös täiendavalt IKS-s täidesaatvat riigivõimu puudutavatest õigustest ja kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. Teadusuuringuks on ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tellijana) viis läbi riigihanke (viitenr 284816), mille tulemuste põhjal volitas Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (töövõtjana) uuringut läbi viima 6. jaanuaril 2025 sõlmitud lepinguga nr 5-4/2-1. (vt taotluse lisa 2) 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Eesti tööealine elanikkond kahaneb ja vananeb ning üha olulisem on hoida tööturul inimesi tervena ja aktiivsena võimalikult kaua. Oluline osa selles on tööst põhjustatud tervisekahjude ennetamisel ja kompenseerimisel4. Praegune tööst põhjustatud haiguste (edaspidi TPH) ja kutsehaiguste (edaspidi KH) diagnoosimine ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste (st KH-d, TPH-d ja tööõnnetused (edaspidi TÕ)) kahjuhüvitamise süsteem on Eestis puudulik. KH-d on aladiagnoositud – KH-de diagnoosimine on pikk ja keeruline protsess, sh on töötervishoiuarstidel keeruline seostada tekkinud tervisekahjustust töötingimustega (näiteks on tööandjate riskianalüüsid ebakvaliteetsed). TPH diagnoosimisele ei järgne sisulisi jätkutegevusi – näiteks puudub kohustus tööandjat diagnoosist teavitada ja seega ei ole tööandjal võimalik rakendada meetmeid sarnaste juhtumite ennetamiseks ning Tööinspektsioonil (edaspidi TI) ei ole kohustust uurida TPH-sid. Samuti ei ole tööst põhjustatud tervisekahjude kahjuhüvitamine efektiivne – näiteks tööandjad ei näe enda tegevusel või tegevusetusel seost töötaja tervisemurega ning keelduvad kahjuhüvitise maksmisest, mistõttu peavad töötajad pöörduma oma nõudega tööandja 4 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 2018. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.-2018. aastal. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3161/1201/8003/RK_14112018_uv.pdf#.  vastu kohtusse, mis on kulukas ja aeganõudev protsess. Samuti on tekitanud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) makstav tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitise kord osapooltes mitmeid murekohti (näiteks kas ja kuidas peaks SKA võtma arvesse kahjuhüvitise maksmisel töötaja osalist või puuduvat töövõimet, kuidas hinnata kahju tekkimist ja selle suurust vanaduspensioniealistel) (vt põhjalikumat kirjeldust tööga seotud tervisekahjustuste diagnoosimise ja hüvitamise probleemidest uuringu tehnilisest kirjeldusest, taotluse Lisast 2). Aastakümnete jooksul on üritatud Eestis leida TÕ ja KH põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemile asjakohasemaid ja efektiivsemaid lahendusi (näiteks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus), kuid muudatusteni pole osapoolte vahelise kokkuleppe puudumise tõttu jõutud. Viimati, 2018. aastal, töötati välja tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus, kuid eelnõu koostamiseni osapoolte toetuse puudumise tõttu ei jõutud. 2. mail 2022. aastal sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Sotsiaalministeerium hea tahte kokkuleppe5 sooduspensionite reformimiseks, mille raames lepiti kokku, et sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad kokku tööst põhjustatud haiguste (sh kutsehaiguste) kiire hüvitamise süsteemi põhimõtetes ning et seda hakatakse rakendama täies mahus hiljemalt soodustingimustel vanaduspensionite staaži kogumise lõpukuupäevast. Seega on Eesti riik võtnud ülesande hinnata, millised lahendused tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamiseks ning kompenseerimiseks oleks võimalik kasutusele võtta ja ülesande täitmiseks on vaja analüüsida täpsemalt praegust protsessi tervisekahju tekkimisest, selle diagnoosimise, tööga seose tuvastamise, kahjuhüvitiste taotlemise ja saamiseni. Eeltoodust tulenevalt on uuringu eesmärk: 1) kaardistada TPH ja KH diagnoosimise probleemkohad ning töötada välja võimalikud lahendused nende ületamiseks; 2) kaardistada tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemid, töötada välja võimalikud lahendused ning analüüsida nende mõjusid. Uuringu metoodilisteks osadeks on järgmised andmete kogumise ja analüüsimise etapid: 1) Küsitlus KH või TPH diagnoosiga või TÕ-sse sattunud töötajate seas, et kirjeldada tervisekahju tuvastamise protsessis olevad probleemkohad töötaja vaatest ning hinnata erinevatest allikatest (sh tööandjaga kokkuleppel) saadud tervisekahjude kompensatsioonide taotlemist ja saamist. 2) Registriandmete analüüs, et kirjeldada tööst põhjustatud tervisekahju levikut ja kompenseerimise ulatust SKA-st ja Töötukassast (edaspidi TK) makstavate hüvitistega. Samuti tööandjate makstud tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistega, mis on Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) deklareeritud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidel (TSD). 3) Statistikaameti küsitluste andmete analüüs, et hinnata tööst põhjustatud tervisekahju tegelikku (inimeste enesehinnangulist) levikut ja võrrelda seda registreeritud registriandmetega. 4) Eesti olukorra dokumendianalüüs, et kirjeldada praegust tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja kompenseerimise süsteemi, ulatust ja kaardistada varasemalt leitud süsteemi probleemkohad. 5) Intervjuud sidusrühmade ekspertidega, et kirjeldada praegust süsteemi, selle probleemkohti ja sobivaid lahendusi erinevate osapoolte vaatest (sh TI, SKA esindajad, töötervishoiuarstid, sh PERH-i kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse esindajad, perearstid, kindlustusfirmad, töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid). 6) Intervjuud töötajate ja tööandjatega, et kaardistada töötaja teekond tööga seotud 5 https://sm.ee/uudised/allkirjastati-hea-tahte-kokkulepe-sooduspensionite-reformimiseks  haiguse tekkimisest kuni selle diagnoosimiseni, tööga seotuse tuvastamiseni ja tööst põhjustatud kahju hüvitamiseni, inimeste tunnetatud probleemid teekonnal ja lahendused. Samuti tööandjate probleemkohad ja lahendused töötajate tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamisel ning kahjude hüvitamisel. 7) Teiste riikide praktikate analüüs, tööga seotud haiguste diagnoosimisel ja tööga seotuse tuvastamisel. 8) Lahenduste väljatöötamine, mõjuanalüüs ja tulemuste valideerimine. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Isikuandmete töötlemine on uuringus möödapääsmatu mitmel põhjusel, aidates koguda ja analüüsida terviklikku teavet tööst tingitud tervisekahjude ning nende hüvitamise kohta. Alljärgnevalt kirjeldame isikuandmete töötlemise etappe ja nende vajalikkust uuringu osade kaupa, kus isikuandmeid töödeldakse. 1) Tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitluse kutsete saatmisel (isiku kontaktandmete töötlemine isiku nõusolekuta) on vaja töödelda TI-st isikute sihtrühma kuulumise andmeid. Kuna TI registris on kontaktandmed ebatäielikud ning varasemate aastate kohta puuduvad e-posti aadressid, tuleb kontaktandmed siduda rahvastikuregistrist (edaspidi RR) saadavate andmetega. Isikuandmeid töödeldakse ilma nõusolekuta kuni küsitluskutsete saatmiseni. Küsitluses osalemine toimub aga vabatahtlikult – vastajad saavad nõusoleku anda või selle andmisest keelduda küsitlusankeedi avalehel (vt taotluse lisa 4). Küsitluse kestel on võimalik loobuda vastamisest, poolikuid vastused kustutatakse ning neid analüüsi ei kaasata, ning juba täidetud küsitluse andmete töötlemise nõusolek on võimalik tagasi võtta kuni pseudonüümimiseni, pöördudes selleks volitatud töötleja poole. Nõusoleku tagasi võtnud vastajate vastused kustutatakse ning neid analüüsi ei kaasata. Pärast küsitluse lõppu ja kogutud andmete pseudonüümimist ühendatakse küsitluse andmed loetelu järgnevas punktis 2 nimetatud registriandmetega. Seda tehakse selleks, et saada terviklik ülevaade olukorrast, hoida küsitlusankeedi pikkus mõistlikuna ja mitte küsida inimestelt andmeid, mis on juba registriandmetes olemas. Tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlemine on oluline mitmel põhjusel. Eestis põhineb tervisekahjude hüvitamine võlaõigusseadusel, mille kohaselt peaksid töötaja ja tööandja omavahel kokku leppima kahjude hüvitamises. Paljud töötajad on pidanud oma õiguste eest kohtus võitlema, mis on ajamahukas, keeruline ja sageli ebakindla tulemusega protsess. Arvatakse, et just selle tõttu jääb suurel osal töötajatest hüvitis üldse taotlemata ja saamata. Mõned tööandjad on küll kasutusele võtnud vabatahtliku kindlustuse, kuid puudub ülevaade selle levikust ja toimivusest. Küsitlusega kogume infot nii hüvitise taotlemise ja saamise kohta kui ka töötajate hinnanguid kahjudele, mis registriandmetest ei selgu. Selliseid andmeid pole seni kogutud ning alternatiivseid allikaid nende saamiseks ei ole. Küsitluse andmeteta pole võimalik hinnata tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise süsteemi muudatuste mõju ulatust Eestis. Lisaks aitab küsitlus mõista, millised probleemid esinevad tööga seotud haiguste diagnoosimisel ja töötingimustega sidumisel. Kuna tööga seotud haiguste väljakujunemine võtab aega ning nende seostamine töötingimustega on keeruline, aitab küsitlus kaardistada töötajate kogemusi ja takistusi diagnoosimise ja tööga seose tuvastamise protsessis.  Küsitluse sihtrühma moodustavad Tööinspektsioonis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel registreeritud tervisekahjuga inimesed. Seetõttu on küsitluse kutsete saatmiseks ainus võimalus kasutada registriandmeid. Alternatiivse meetodina juhuslik valim elanikkonnast ei ole võimalik, kuna tööst põhjustatud tervisekahjuga inimesi on väga vähe ja neid ei ole võimalik juhuslikult leida. Samuti ei oleks representatiivne küsitlus kutsehaigete seltside ja ühingute kaudu. Ühingutesse kogunevad inimesed ei ole läbilõige sihtrühmast ja ei esinda inimesi, kes ühingutesse ei kuulu. Ühingute kaudu tehtud küsitlus annaks kallutatud tulemuse ning ei kajastaks korrektselt hüvitise taotlemise ja saamise olukorda. Seetõttu on registriandmetel tehtud valimi kasutamine ainus sobiv küsitluse tegemise võimalus. 2) Registriandmete analüüsiks on tarvilik siduda andmed TI, SKA, TK registritest ja RR- st. Andmete analüüs toimub pseudonüümitud kujul, andmete väljavõtte tegemiseks liigub registrite vahel pseudonüümimise võti. Seotud registriandmete analüüsita pole võimalik saada ülevaadet registreeritud tööst põhjustatud tervisekahju (KH, TPH ja TÕ) levikust, sellest, kui paljudele maksab tööst tuleneva tervisekahju hüvitist SKA ja kui paljud saavad töövõimetoetust. SKA hüvitab tööandja õigusjärglaseta lõppemise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju. TK maksab töövõimetoetust inimestele, kellel on tuvastatud töövõime kadu. Selleks, et saada ülevaade sellest, kellele ja millises ulatuses SKA hüvitisi ning TK toetusi maksab, on vaja siduda need andmed TI andmetega. Lisaks sellele, et registriandmete analüüs annab ülevaate registreeritud tööst põhjustatud tervisekahjuga inimestest ja nende riiklikest töövõimekaotusega seotud hüvitistest, kasutame andmeid sisendiks lahenduste mõjuanalüüsile, kus tuleb hinnata mõjutatava sihtrühma suurust, kahjude ulatust ning hüvitiste suuruse muutuse mõju, sh meetmetega kaasnevat kulu ja tulu suurust ühiskonnale. Muudest registriandmetest eraldisesivalt ja ühendamata teiste registritega tehakse päring Statistikaametile Maksu- ja Tolliameti (MTA) registriandmete analüüsiks. Täpsemalt tööandjate makstud TSD-l deklareeritud tööõnnetus- ja kutsehaiguse hüvitistest ülevaate saamiseks. Juhul kui tööandja maksab ametlikult tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitist füüsilisele isikule ja ta ei maksa seda kindlustusmaksena, siis deklareeritakse väljamaksed TSD-l. Nendest maksetest ülevaate saamiseks tehakse päring Statistikaametile, kes analüüsib andmed ja edastab analüüsi tulemused agregeeritud tabelitena Centarile. 3) Intervjuud töötajate, tööandjate ja sidusrühmadega isiku nõusolekul (vt taotluse lisa 3). Erinevalt tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlusest, mis keskendub kvantitatiivsetele andmetele, pakuvad intervjuud sügavamat kvalitatiivset sisendit tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise protsessi mõistmiseks. Küsitluses kogutakse eelkõige üldistatavaid kvantitatiivseid andmeid kinniste küsimustega (valikvastused, arvulised vastused vmt). Protsessi kirjeldamiseks ja selle sidumiseks inimese olukorraga on vajalik intervjuudega koguda põhjalikumaid, konteksti mõista aitavaid andmed tervisekahju tekkimise, tuvastamise ja kahju hüvitamise kohta. Seejuures on vajalik koguda selle protsessi kirjeldamiseks sisendit nii töötajatelt kui tööandjatelt. Kuna tööst põhjustatud tervisekahju tekkimine tähendab, et töötervishoiu ja ohutuse tagamine ebaõnnestus, siis on vajalik edaspidise kahju ära hoidmiseks teha muudatusi. Intervjuud annavad sisendi sellesse, kuidas senised tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise skeemid töötervishoiu ja -ohutuse juhtimist mõjutavad ning kuidas osapooled tunnetavad,  millised nendes skeemides aitaksid seda paremini teha. Sidusrühmade ekspertidega (sidusrühmad on poliitikat kujundavad institutsioonid, sotsiaalpartnerid ja poliitikat ellu viivad organisatsioonid) intervjuud on vajalikud, et kaardistada praegune olukord, erinevate osapoolte tunnetatud probleemid ja nende võimalikud lahendused olukorra parandamiseks. Sidusrühmade intervjueerimiseta pole võimalik terviklik poliitikakujundamine, mis kõikide osapoolte arvamusi, seisukohti ja olukorda arvesse võtab. 4) Statistikaameti küsitlusandmete analüüs. Statistikaameti küsitlusandmed on kogutud riikliku statistika tegemiseks valimipõhisena, osaliselt agregeeritud tunnustega (nt asukohad maakonna täpsusega, majandustegevusalad agregeeritud), Statistikaameti poolt pseudonüümitud ning analüüsi läbi viivatele Eesti Rakendusuuringute Keskuses Centar analüütikutele anonüümsed. Antud uuringus taaskasutatakse juba olemasolevaid ETU ja TEU andmeid. Kogu analüüs toimub Statistikaameti serveris teadlaste keskkonnas ning kõik agregeeritud analüüsitulemused läbivad enne serverist väljastamist Statisikaameti poolse aimatavuse kontrolli, mis tagab et väljastatud andmetabelid ei võimalda ühtegi uuringus osalejat tuvastada. ETU ja TEU aitavad hinnata tööga seotud registreeritud tervisekahju aladiagnoosimist. Neis uuringutes kajastub inimeste enda hinnanguline tervisekahju ja selle tööga seotus ka juhul, kui inimene pole taotlenud selle registreerimist või puudub otseselt tuvastatud seos tööga. Registriandmete ja inimeste ütluse põhise tööga seotud tervisekahju leviku erinevus annab hinnangu aladiagnoosimisele. Kuigi see meetod ei anna täpset aladiagnoosimise hinnangut (sest inimesed ei pruugi alati osata seostada oma terviseprobleeme tööga või hinnata tööandja rolli kahju tekkimisel), on see siiski parim võimalik viis saada ülevaade registreerimata juhtudest. Alternatiivsed meetodid, nagu ekspertarstide hinnangud või uute, laiaulatuslike ja esinduslike töötajate küsitluste läbiviimine, oleksid äärmiselt kulukad ja ajamahukad, pakkudes samal ajal piiratud lisandväärtust võrreldes juba olemasolevate andmetega. Seetõttu on olemasolevate küsitlusandmete analüüs praktiline ja tõhusaim lahendus. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervisekaitsele ja riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse vajadusest räägivad sotsiaalpartnerid juba alates 1990ndatest. Praeguse sooduspensionite reformi taustal on sotsiaalpartnerid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt luuakse piisav tööst põhjustatud tervisekahju hüvitamise süsteem hiljemalt sooduspensionite kaotamise hetkeks. Selleks, et välja töötada uus süsteem või olemasoleva süsteemi parandused, on vaja olemasolevat süsteemi terviklikult kirjeldada ja analüüsida ning uued lahendused välja töötada arvestades olemasoleva süsteemi osi. Eestis on tööst põhjustatud tervisekahju aladiagnoositud. Tööst põhjustatud tervisekahju kulu kannavad ühiskond solidaarse sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi näol, töötaja saamatajäänud tulu ja moraalse kahjuna, tööandjate otsene osalus tervisekahju kandmisel on vähene, isegi juhul kui tööandja tegevus või tegevusetus töötervishoiu ja -ohutuse tagamisel on tervisekahju põhjustanud. Olemasolevas tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise süsteemis on palju puudujääke (nt segadused tööst põhjustatud haiguse ja kutsehaiguse eristamisel, kahjuhüvitise arvutamisel, kahjuhüvitise nõude üleminekul riigile tööandja likvideerimisprotsessis, töötervishoiuarsti kohustustes ja võimalustes tööandjalt diagnoosimise käigus infot saada jne), mille lahendamiseks võib kaaluda süsteemi muutmist tervikuna (nt  tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) või üksikute osade muudatusi süsteemi sees. Uuringu eesmärk on anda sisend töötervishoiu ja tööohutuse süsteemi osana tervisekahjude tuvastamise ja hüvitamise tõhustamiseks, toetades töötajate tervist ja töövõime säilitamist. Kuigi analoogseid uuringuid on tehtud varem, on olnud analüüsi keskpunktiks terviklik töötervishoiu ja -ohutuse juhtimine6, mitte tööst tuleneva tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise fookus. Uuringu eesmärk on töötada välja tõenduspõhised lahendused tööst põhjustatud tervisekahjustuste diagnoosimise ja hüvitamise protsessi parandamiseks Eestis. Uuringu tulemused annavad sisendi regulatsioonide muutmiseks, töötervishoiuarstide ja tööandjate koostöö efektiivsuse parandamiseks ning Tööinspektsiooni rolli tõhustamiseks haiguste ennetamisel ja uurimisel. Tulemused panustavad täpsemasse diagnoosimisse, töö ja haiguste põhjusliku seose tuvastamise protsessi ja õiglaste hüvitiste määramisse. Uuringust saadud teave aitab kaardistada võimalikud regulatsioonide muudatused, näiteks tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste täpsem eristamine, tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamismehhanismide ühtlustamine, riikliku ja tööandjate vastutuse jaotuse täpsustamine. Tulemusena luuakse õiglasem ja tõhusam tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise süsteem ning efektiivsem, arusaadavam ja läbipaistva KH ja TPH diagnoosimise protsess. Töötajatele peaks muudatused tooma kaasa suurema õiguskindluse ja lihtsama ligipääsu kahjuhüvitistele. Tööandjatele peaks tekkima selgem arusaam KH ja TPH diagnoosime protsessist ning tööst põhjustatud tervisekahju kahjuhüvitamise süsteemist. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Uuringus lähtutakse põhimõttest, et isikuandmete töötlemine oleks võimalikult piiratud ja isiku õigusi ei kahjustataks. Isiku nõusolekuta töödeldakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud küsitluskutsete saatmiseks ja registriandmete analüüsiks, ning isiku tuvastamist võimaldavate andmete maht hoitakse minimaalse vajalikuna uurimisülesande täitmiseks. Analüüsi tulemused esitatakse agregeeritud kujul, välistades võimaluse tuvastada üksikuid isikuid. Andmetöötlus ei muuda andmesubjekti kohustusi ega anna talle uusi individuaalseid õigusi, välja arvatud võimalus vastata küsitlusele ja osaleda intervjuus, kui ta nõustub sellega. Täiendavad kaitsemeetmed hõlmavad järgmisi: 1. Ajaliselt ja erinevate koodidega eraldatud andmevood ühendatud registriandmetele ning küsitluse kontaktidele. Küsitluse vastuste sidumine registriandmetega toimub pärast küsitluse lõppu, kui andmetest on eemaldatud isikute kontaktandmed. Registriandmed seotakse juurde ainult nende isikute vastustele, kes vastasid kogu küsitlusele. Registriandmete ühendamise võimalus puudub neile vastajatele, kes ei vastanud üldse, keeldusid oma andmete töötlemisest või jätsid vastamise pooleli. Küsitlus ja registriandmete analüüs toimuva järjestikku, mis tähendab et samaaegselt ei ole analüüsi tegeva volitatud töötleja Centari kasutuses isikute küsitlemise kontaktandmed ja ühendatud registriandmed. Küsitluskutse saatmiseks vajalike kontaktandmete saamiseks peab ühendama TI ja RR andmed, kuna TI andmetes on inimeste kontaktandmed puudulikud (küsitlemiseks on vajalik e-posti aadress). TI saadab RR-le isikukoodide ja pseudokoodide võtme koos tervisekahjustuse liigiga. Küsitluskutseks ja valimi moodustamiseks vajalikud andmed 6 Vt nt Masso, M., Veldre, V., Tammik, M., Amos, M., Partei, M. 2015. Töövõimekao hüvitamise süsteem Eestis ja rahvusvaheline võrdlus. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.  (nimi, e-posti aadress ja tööst põhjustatud tervisekahju liik) saadab RR koos küsitluse pseudokoodiga Centarile. Centar viib läbi küsitluse, kustutab kõik kontaktandmed ning saadab RR-ile ainult küsitlusele vastanute küsitluse pseudokoodid. Sellele ühendab RR juurde registriandmete pseudokoodi, mille abil liidetakse hiljem küsitlusandmetele juurde registriandmed. Kasutusele võetakse kaks pseudokoodi: registriandmete pseudokood ja küsitluse pseudokood (küsitluskood), et välistada küsitluse kontaktandmete otse sidumise võimalust registriandmetega) Ühendatud registriandmed edastatavad registripidajad Centarile pärast küsitlusandmetest kontaktide kustutamist. Seega ei ole Centari kasutuses samaaegselt isikute kontaktandmeid ja ühendatud registriandmeid, mis välistab olukorra, kus registriandmed oleksid otseselt tuvastatavad (vt ka taotluse küsimus 8). 2. Registriandmed pseudonüümitakse ja analüüs toimub pseudonüümitud andmetega. Pseudonüümimine toimub enne andmete edastamist Centarile. Centaril pole ligipääsu pseudonüümimise võtmele. Andmete liikumise ja pseudonüümimise üldine kirjeldus ja põhjendus on järgnev: TI võtab registrist isikute loetelu, loob neile isikukoodi ja pseudokoodi võtme ning jagab seda võtit SKA ja TK-ga. RR andmepäringu jaoks lisab TI isikukoodi ja pseudokoodi võtmele lisa-andmeühikuna tööst põhjustatud tervisekahju liigi (TPH, KH, TÕ), et RR saaks kasutada sama võtit nii küsitluseks vajalike kontaktandmete edastamiseks kui ühendatud registriandmete edastamiseks. Võtit kasutades võtavad registripidajad registritest päringule vastavas andmekoosseisus andmed ja edastavad need ilma isikukoodita, aga kasutades pseudokoodi, Centarile. Seega saab Centar andmed pseudonüümitud kujul. Registrite vahel liigub pseudonüümimise võti, aga ei liigu teiste registrite andmed. Seeläbi vähendatakse ühendatud registriandmete analüüsiks vajalike andmete liikumist ning isikute tuvastamist minimaalse võimalikuni. Andmete ühendamise protsessi tulemusena moodustub pseudonüümitud (umbisikustatud) andmebaas, mida Centar kasutab andmete statistiliseks töötluseks vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele 1 analüüsi eesmärkide saavutamiseks. Protsessi detailsem kirjeldus esitatakse taotluse küsimuse nr 8 vastuses. 3. Vabatahtlik ja informeeritud osalemine küsitlusele vastamisel ja intervjuudes. Küsitluses ja intervjuudes osalemine toimub ainult isiku nõusolekul. Küsitluskutses selgitatakse, kust kontaktandmed pärinevad ja kuidas andmeid kasutatakse. Vastaja võib küsitlusest keelduda, mille järel tema poole rohkem ei pöörduta. Neile, kes küsitlusele vastamisest keeldunud ei ole, kuid kes pole veel ka küsitlust täitnud, saadetakse meeldetuletusi maksimaalselt kolm korda, et inimesi mitte ülemääraselt tülitada. Küsitluse viimase küsimusena küsitakse isiku nõusolekut temaga intervjuu läbiviimiseks ja intervjuudele värvatakse inimesi nende seast, kes nõusoleku andsid. Seega toimub hilisem intervjueerimine ainult isiku nõusolekul. Enne intervjuud nõusoleku tagasi võtnud inimestega me intervjuud ei tee ja pärast intervjuud nõusoleku tagasi võtnud inimeste intervjuud me kustutame. Piisava hulga intervjuude tagamiseks kaasame valimisse suurema arvu potentsiaalseid intervjueeritavaid. 4. ETU ja TEU analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas (RDP), kus isikuid tuvastada ei saa (andmed pseudonüümitud kujul). Kõik väljastatavad tulemused läbivad aimatavuse kontrolli, et välistada üksikisikute identifitseerimise võimalus. Kuna uuringus kasutatakse juba varem kogutud riiklikke andmeid ja valimipõhiseid  küsitlusi, minimeeritakse inimeste lisaküsitlemise vajadust ja välditakse andmesubjektide tarbetut koormamist. ETU ja TEU on laiaulatuslikud regulaarsed valimipõhised Eesti elanike küsitlused, milles muuhulgas küsitakse inimese hinnangut oma tervislikule seisundile, tervisekahjustuste olemasolule ja tööga seotusele. Kasutades varem kogutud andmeid välistame vajaduse inimestelt küsida samu küsimusi ja minimeerime inimeste tülitamist andmekogumise eesmärgil. Andmed on kogutud varasemalt vastavalt Statistikaametile kehtivatele riiklikele reeglitele ja ülesannetele. Uuringu tulemused ei mõjuta üksikisikuid otseselt, vaid aitavad kujundada poliitikasoovitusi, mis võivad tööst põhjustatud tervisekahjuga inimesi kaudselt uue poliitika näol mõjutada tulevikus. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis7 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. 1. Pseudokoodi ja küsitletavate koodi loomine ja liikumine registrite vahel a. TI loob isikukoodide ja pseudokoodide võtme ja saadab selle SKA-le ja TK-le. SKA ja TK näevad isikukoodi-pseudokoodi võtit, aga ei näe TI andmeid. b. TI lisab isikukoodide ja pseudokoodide võtmele tervisekahjustuse liigi andmed (TPH, KH, TÕ) ja saadab RR-le. RR näeb isikukood-pseudokood-tervisekahjustuse liik võtit, aga ei näe muid TI andmeid. c. RR teeb pseudokoodide võtit kasutades küsitluse valimiväljavõtte ja lisab valmiväljavõttele küsitluskoodid ehk küsitluse pseudo-id koodid. Küsitluskood erineb pseudokoodist, mille lõi TI, kuid RR säilitab küsitluskoodi ja pseudokoodi vahelise seose võtme. 2. Küsitluse kontaktandmed a. RR saadab Centarile küsitluse valimi väljavõtte jaoks krüpteeritult järgmised andmed: nimi, e-posti aadress, tervisekahjutuse liik, küsitluskood. b. Centar kasutab RR saadetud andmeid küsitluse kutsete ja meeldetuletuste saatmiseks. Meeldetuletused saadetakse neile, kes pole vastanud ega keeldunud oma andmete töötlemisest. c. Küsitluse lõppedes kustutab Centar küsitluse andmestikust isikut otseselt tuvastavad andmed (nime ja e-posti aadressi), aga jätab alles küsitluskoodi. d. Küsitlusele vastanute küsitluskoodid saadab Centar RR-ile. RR näeb küsitletavate küsitluskoode, kuid ei näe küsitluse vastuseid. e. RR saadab Centarile küsitluskoodi-pseudokoodi võtme ainult nende vastajate kohta, kes küsitlusele vastasid. Centar saab pseudokoodi abil siduda küsitluse vastustele juurde ühendatud registriandmed. Centar ei tea nende inimeste küsitluskoodi ja pseudokoodi võtit, kes ei vastanud või jätsid vastamise pooleli. f. RR kustutab küsitluskoodi-pseudokoodi võtme pärast info edastamist Centarile. 3. Ühendatud registriandmete analüüsi andmete liikumine a. TI, SKA, TK ja RR võtavad registrist välja päringule (päringu andmete koosseisu vt taotluse punkt 9.2 vastusest) vastavad andmed isikute kohta, kellele TI lõi pseudokoodi võtme (selle loetelu punkt 1a). b. TI, SKA, TK ja RR asendavad andmete väljavõttes isikukoodid pseudokoodiga. c. TI, SKA, TK ja RR saadavad pseudokoodidega andmestikud krüpteeritult Centarile 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.  nii, et Centar ei näe isikute isikukoode 4. MTA andmete analüüsi andmestik on Statistikaametil riikliku statistika tegemise otstarbel pseudonüümitud kujul olemas. Andmete analüüsiks kasutab Statistikaamet olemasolevaid andmeid, loob neist agregeeritud tabelid ja edastab tulemused Centarile. 5. Eesti tööjõu-uuringu ja tööelu uuringu andmed – andmed on eelnevalt juba pseudonüümitud ja tegemist on valimipõhise küsitluse andmetega, mistõttu pole tegemist isikustatud andmetega ning tuvastamise võimalus on keeruline ja kaudne. Andmeid analüüsitakse Statistikaameti serveris kaugpöördumise teel teadlaste keskkonnas (RDP). Statistikaamet teeb andmed Centarile kättesaadavaks teadlaste keskkonnas selle uuringu tarbeks loodud kaustas. Keskkonnast välja saab saata ainult agregeeritud analüüsi tulemusi, kus ükski inimene pole tuvastatav. Tulemid kontrollitakse enne välja saatmist üle Statistikaameti töötajate poolt. Registrite vahel ja registrite ning Centari vahel liiguvad andmed kokkulepitud isiku isikukoodiga krüpteerituna, e-kirja teel. Centar kasutab selleks meiliteenust Microsoft Office 365 teenuse raames, mis on seadistatud kasutama Euroopa Liidu riikides asuvaid servereid. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. 1. Ühendatud registrite andmed kõikselt viimase 10 aasta jooksul kutsehaiguse või tööst põhjustatud haiguse diagnoosi saanud või tööõnnetusse sattunud isikute kohta. Päringu kavatseme teha perioodi 2015-2024 kohta. Kuna taotluse tegemise hetkel pole 2024. agregeeritud andmed veel avalikud, siis inimeste arvu suurusjärgu hindamiseks tuuakse allolevas tabelis perioodi 2014-2023 andmed. Tabel 1. Perioodil 2014-2023 registreeritud kutsehaigused, tööõnnetused ja tööst põhjustatud haigused Tööõnnetused Kutsehaigused Tööst põhjustatud haigused 2014 4644 56 138 2015 4800 50 128 2016 5098 39 95 2017 5209 37 78 2018 5170 49 55 2019 4277 34 57 2020 3641 22 87 2021 3887 16 38 2022 3712 24 37 2023 3296 13 38 Kokku 43734 340 751 Allikas: Tööinspektsioon 2. Registriandmete (MTA) analüüsis töödeldakse kõikide tööandjate deklaratsioone, et neist teha väljavõte tööandjatest ja isikutest, kellele tööandja on deklareerinud väljamakseid koodiga 32 (seoses tööõnnetusega või kutsehaigusega makstav hüvitis (TuMS § 13 lõige 1, § 41 punkt 1) perioodil 2015-2024. 3. Küsitluse kontaktandmed päritakse kõikselt viimasel 10 aastal registreeritu kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haigustega inimeste kohta, kes on väljavõtte tegemise hetkel elus  (ligikaudsed arvud perioodi 2014-2023 järgi on vastavalt 340 ja 751 inimest). Tööõnnetuses olnud inimestest tehakse valim selliselt, et valimisse võetakse 10% tööõnnetusse perioodil 2015-2024 sattunud inimestest, kes on valimi väljavõtte tegemise hetkel elus. Perioodi 2014-2023 TÕ valimi suuruseks kujuneks vähem kui 4373, täpset arvu ei saa hinnata, kuna pole teada, kui paljud tööõnnetusse sattunud inimestest on küsitluse tegemise ajaks elus. See tähendab, et RR saadab kontaktandmed iga 10. isiku kohta, kelle tööst põhjustatud tervisekahju liik on TÕ ja kes on valimi tegemise hetkel elus. Kõikne valim KH ja TPH inimeste küsitlemiseks on vajalik, kuna küsitlusele vastamine on vabatahtlik ja paljud inimesed tõenäoliselt ei nõustu küsitlusele vastama. Tavapärane vastamismäär elektroonilises küsitluses on ca 20%, mis tähendab, et eeldatav vastuste hulk oleks 68 vastust kutsehaigetelt, 150 vastust tööst põhjustatud haigusega inimestelt ja 874 vastust tööõnnetuses olnud inimestelt. TPH ja KH inimeste hulk, kelle andmete pealt on võimalik analüüsi teha on väga väike statistiliste üldistuste tegemiseks ja seetõttu ei saa vähendada valimi suurust. TÕ-si on rohkem ning seetõttu on võimalik selle tervisekahjustuse liigi korral küsitleda valimit üldkogumist. Kuna TPH ja KH inimeste tervisekahju kujunemine, selle tuvastamine ja sidumine konkreetse töökeskkonna ja tööandjaga erineb oluliselt TÕ-st, siis on hädavajalik eristada analüüsis neid tööst põhjustatud tervisekahju liike. 4. Intervjuud tervisekahjutusega töötajatega teeme küsitletud inimeste seas, kes nõustuvad küsitluses enda intervjueerimisega. Kokku kavandame 10 intervjuud TPH ja KH inimeste seas. KH või TPH diagnoosi saanud inimeste intervjueerimise eesmärk on kaardistada nende kogemus alates tööga seotud haiguse kahtlustusest, tööga seose tuvastamise otsuse ning diagnoosi saamiseni. Lisaks uuritakse nende ja ka TÕ edasist teekonda kompensatsiooni taotlemisel ning selle saamisel või mitte saamisel. Seetõttu peaks intervjueeritavate valim hõlmama võimalikult erinevate kogemuste ja teekondadega inimesi, et anda terviklik ülevaade protsessi erinevatest etappidest ja võimalikest takistustest. Intervjuud tööandjatega kokku 8 intervjuud võimalikult erinevate tööandjatega, et oleks kaetud: erineva suuruse ja tegevusalaga tööandjad, kus on rohkem tööõnnetusi, kutsehaiguseid ja tööst põhjustatud haiguseid diagnoositud (täpsustame pärast töökeskkonna andmekogu analüüsi); vabatahtlikult tööandja vastutuskindlustuse võtnud tööandja ja tööandja, kes sellist kindlustust pole võtnud; tööandja, kelle töötajal on tekkinud ja tuvastatud tööga seotud tervisekahju ning kes maksab selle eest töötajale kompensatsiooni. Tööandjate intervjuudega kaardistame töötajate teekonda tööga seotud tervisekahju tekkimisest kuni diagnoosini ja kahjuhüvitiseni, aga ka tuvastatud tervisekahjuga töötajate puudumisel lahendusi, mida tööandjad praeguse KH ning TPH diagnoosimise ja kahjuhüvitamise süsteemi probleemidega tegemiseks kasutavad ja sobivaks peavad. Tööandjate juures intervjueerime inimest, kes oskab kõige paremini hinnata tervisekahju tekkimise riske, kahju ulatust ja selle kompenseerimise lahendusi. Selline inimene võib olla väiksema töötajate arvu korral ettevõtte juht, suurema töötajate arvu korral personalijuht või mõni muu juhtkonna liige. Tööandjad leiame kasutades esmalt avalikke kanaleid nagu meedia, kohtulahendid ja tööandjate liitude kaudu. Kui piisava varieeruvusega intervjueeritavate rühma ei saa avalike andmete ja tööandjate liitude kaudu kokku, siis kaalume täiendavate intervjueeritavate värbamise võimalustena järgmisi: (1) töötajate intervjuus soovitatud tööandja, kelle intervjueerimisest võiks tõusta laiemat kasu (seda lahendust kasutame ainult juhul, kui töötaja ise intervjuus toob välja tööandja, keda võiks intervjueerida; on kindel, et töötaja ei tööta enam selle tööandja juures ning tööandjale me ei avalda töötajat, kes soovitas seda intervjuud teha); (2) kindlustusseltsidest soovitatud tööandja, kellelt kindlustusselts on saanud nõusoleku  kontaktide edastamiseks ja intervjuus osalemiseks. Tööandjad annavad intervjuud ainult juhul, kui nad sellega vabatahtlikud nõustuvad (vt nõusolekuvormi taotluse Lisa 3). Intervjuud sidusrühmadega kokku ca 18 inimesega intervjuud. Intervjuude arv ja intervjuudel osalevate inimeste arv võib muutuda vastavalt sellele, kuidas sidusrühmade esindajad peavad vajalikuks eksperte intervjuudele kaasata. Sidusrühmad on ministeeriumi ametnikud poliitikakujundaja rollis, tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonid sotsiaalpartnerite esindajatena, poliitikat rakendavate asutuste esindajatena sotsiaalkindlustusameti ja tööinspektsiooni tööst tuleneva terviskahju uurimise, hindamise ja hüvitamisega tegelevad töötajad, tervishoiuteenuseid pakkuvad töötervishoiuarstid, perearstid, vabatahtliku tööandja vastutuskindlustuse pakkujad ja neid esindav Eesti Kindlustusseltside Liit. Sidusrühmade kontaktid leitakse asutuste veebilehtedelt või pöördudes vastava asutuse poole, kui kontaktid pole asutuse veebilehel avaldatud või on keeruline otsustada, kes asutusest on kõige õigem inimene uuringu teemal seisukohti avaldama. 5. ETU ja TEU andmed on Statistikaametil olemas ja kogutud varasemalt. ETU on iga- aastane valimipõhine küsitlusuuring, mille valim on ca 10 000 inimest vanuses 15-74 aastat8. TEU valimis on vähemalt viie töötajaga majanduslikult aktiivsed ettevõtted ja nende ettevõtete töötajad, kokku on valimis ca 1000 ettevõtete ja ca 8000 töötajat9. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. 1. Ühendatud registriandmed - viimased 10 aastat 2015-2024 ja SKAst lisaks sotsiaalmaksuga makstutatud töise tulu andmed perioodil 2010-2024, mis võimaldab analüüsida töise tulu dünaamikat enne ja pärast tervisekahju tekkimist. 2. Registriandmed, mida ei ühendata teiste registritega (TSD) – 2015-2024. 3. Küsitluse valim – 2015.-2024. aastal registreeritud tööst põhjustatud haiguse, või kutsehaiguse diagnoosiga ja tööõnnetusse sattunud inimesed 4. Statistikaameti küsitluste andmed. Eesti tööjõu-uuringu andmetele ligipääs taotletakse neile aastatele, mil andmetes on tööst põhjustatud tervisekahju kohta lisamoodulid või küsimused. Need aastad on: 2007, 2013, 2015, 2017, 2019, 2020, 2021 ja 2023. Eesti tööelu-uuringu osaks on tööga seotud tervise andmed ja tööelu-uuringu ligipääs taotletakse nendeks aastateks, mil uuringut tehti, s.o 2009, 2015, 2021. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). 1. Ühendatud registriandmete väljavõtete tegemisel töödeldakse järgmisi andmeid järgmiste registripidajate juures: Tööinspektsioon: a. Isikukood b. Isiku pseudokood (registrite vahel liikumiseks pseudokoodi ja isikukoodi võti) c. KH v TPH diagnoosimise aeg/TÕ toimumise aeg d. Juhtumi registreerimise aeg (kombinatsioonis eelnevaga annab sisendi inimese ajale teekonnal diagnoosist või õnnetusest andmekogus registreerimiseni) e. KH v TPH diagnoos/TÕ vigastuse liik, vigastatud kehaosa ja õnnetuse raskusaste f. Tervisekahju põhjustanud ohutegurid g. Töötaja sotsiaaldemograafiline taust: 8 Vt metoodika detailsemat kirjeldust 2011. aasta metoodikakogumikust: https://www.stat.ee/sites/default/files/2020- 12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5-uuring.pdf 9 Vt metoodika detailsemat kirjeldust 2017. a avaldatud metoodikakogumikust: https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/TEU%20metoodika.pdf  i. Sugu ii. Sünniaasta ja kuu iii. Amet/ametid iv. KH ja TPH elukoha maakond h. Tööandja(te) taust: i. Tegevusala (EMTAK) ii. TÕ töökoha maakond iii. Tööandja töötajate arv iv. Töösuhte algusaeg KH/tööstaaž TPH ja TÕ Töötukassa: a. Isikukood/pseudokood b. Töövõime hindamise taotlemise aeg või ajad (sh esmase töövõime hindamise aeg ja korduvad töövõime hindamise ajad) c. Töövõime hindamise tulemus (osaline töövõime/puuduv töövõime/töövõime pole vähenenud) d. Vähenenud töövõime alguse ja tegelik lõpu aeg (mitte määratud vaid tegelik) e. Makstud töövõimetoetuse summa kuude kaupa f. Töövõimetoetuse saamise perioodi alguse ja lõpu kuupäev Sotsiaalkindlustusamet: a. Isikukood/pseudokood b. Makstud kahjuhüvitise summa (sh hüvitise vähendamise alused ja summa) kuude kaupa c. Kahjuhüvitise maksmise alguse aeg d. Töövõimetuse ulatuse määramise aeg alates 2010. aastast e. Töövõimetuse ulatuse määramise tulemus alates 2010. aastast f. Makstud töövõimetuspensioni summa kuude kaupa alates 2010. aastast g. Töiselt tulult makstud sotsiaalmaksu suurus kuude kaupa alastes 2010. aastast Rahvastikuregister: a. Isikukood/pseudokood b. Isiku surma aeg c. Isiku haridustase d. Isiku elukoha maakond 2. MTA registriandmete analüüsis töötleb Statistikaamet aastate lõikes agregeeritud tabelite koostamiseks järgmisi andmeid: a. Tööandja tegevusala b. Tööandja töötajate arv c. Tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise väljamaksete suurus d. Tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise väljamaksete saajate: i. Arv ii. Vanus iii. Töötamise staatus/amet 3. Küsitluse tegemiseks vajalikud andmed, mida töödeldakse enne isikute nõusoleku küsimist rahvastikuregistris a. Isikukood/pseudokood/küsitluse pseudokood b. Isiku ees ja perekonnanimi (kuna esineb olukordi, kus mitu inimest kasutab sama e-posti aadressi, siis on tarvilik lisada küsitluse kutsele isiku nimi) c. Isiku e-posti aadress d. Isiku tööst põhjustatud tervisekahjustuse tüüp (TPH, KH, TÕ) 4. Intervjuud a. TPH, KH või TÕ inimeste nõusoleku intervjueerimiseks ja vastavalt inimese eelistusele e-posti aadressi või telefoninumbri küsime küsitluse ankeedi viimase küsimusena  b. Tööandjate ja sidusrühmade intervjueeritavate inimeste nimed, ametikohad ja e-posti aadressid saame asutuste veebilehtedelt. 5. Statistikaameti küsitlusuuringud kus töödeldakse ainult pseudonüümitud andmeid, mis ei ole kitsalt võttes isikuandmete töötlemine. Eesti tööjõu-uuringu ja tööelu-uuringu raames kogutakse küsitlusankeedi alusel laiaulatuslik andmestik inimeste töötingimuste ja töötamise kohta. Andmete koosseisu aluseks on ankeedid, mis kajastuvad küsitluse metoodikadokumentides. Kuna Centari jaoks on sisuliselt tegemist anonüümsete andmetega (vt käesoleva taotluse küsimuse nr 5 vastusest punkti 4), küsitlusandmete koosseisus on Statistikaametil andmestikud juba ette valmistatud (eraldi andmete ettevalmistus nõuab täiendavat aja ja raha kulu), analüüsis läheb vaja erinevaid taustaandmeid (tööturustaatuse, sotsiaal-demograafilise tausta, töökoha jm kohta) ning tööga seotud tervisekahju andmeid, siis on otstarbekas andmestikud teha kättesaadavaks küsitluse andmete koosseisus. Andmete koosseisu vt tööjõu-uuringu kohta https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5- uuring.pdf vt tööelu uuringu kohta https://www.stat.ee/sites/default/files/2020- 12/TEU%20metoodika.pdf 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. 1. Ühendatud registriandmed: a. Tööinspektsioon – töökeskkonna andmekogu b. Töötukassa – töötukassa andmekogu c. Sotsiaalkindlustusamet – sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) d. Rahvastikuregister 2. Registriandmed, mida analüüsib Statistikaamet pärinevad MTA registritest TSD ja Töötamiseregistrist. 3. Küsitluse kontaktid: a. Tööinspektsioon – töökeskkonna andmekogu b. Rahvastikuregister 4. Küsitlusandmete kogumine kavandatav küsitlusankeet ja küsitluse kutse on lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 4) Intervjuud a. TPH, KH või TÕ inimestega – intervjuu esialgne kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 3) b. Tööandjad – intervjuu esialgne kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 3) c. Sidusrühmad – intervjuu kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 9) 5. Statistikaameti küsitlusuuringud – küsitluslehed, vt käesoleva taotluse küsimuse 9.2 vastuse punktis 4 viidatud metoodikaraportid. Selles punktis käesoleva uuringu tarbeks isikuandmeid ei töödelda. Tegemist on juba varasemalt pseudonüümitud andmekogudega, mis tehakse andmete töötlejale kättesaadavaks, tehniliselt pole tegemist isikuandmete töötlemisega käesolevas uuringus. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, andmeandjatega on konsulteeritud andmete koosseisu ja andmete liikumise skeemi sobivuse kokku leppimiseks. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. 1. Registriandmete ühendamisel: a. TI loob päringu tegemisel pseudonüümimiseks (isikukood/registriandmete pseudokood) võtme ja edastab selle SKAle, TKle, RRle b. TI, TK, SKA ja RR pseudonüümivad registriandmete päringu andmed enne nende edastamist Centarile c. Analüüs toimub pseudonüümitud andmeid kasutades 2. MTA registriandmeid, mida ei ühendata teiste registritega, analüüsib Statistikaamet pseudonüümitud kujul. Pseudonüümimine on tehtud enne käesolevat uuringut, lähtub Statistikaameti protseduurireeglitest nii pseudonüümimisel, andmete säilitamisel kui pseudonüümimise võtme säilitamisel. 3. Küsitlus: a. Küsitluse andmed kogub Centar RRi edastatud kontakte kasutades isikustatult b. Küsitluse andmete kogumise lõppedes teeb Centar valimi isikutest, kes andsid nõusoleku intervjuul osalemiseks, säilitades eraldi nende isikute küsitluses antud kontaktandmed ja nime ning valimi karakteristikutena (tervisekahjustuse liigi, kellelt ja millist kompensatsiooni inimene sai, elukoha regiooni, soo ja vanuse). Intervjueerimise kontakt- ja taustaandmed säilitatakse eraldi analüüsitavatest küsitluse andmetest. c. Küsitluse andmete kogumise perioodi lõppedes ja intervjueerimiseks nõusoleku andnud isikute valimi andmete eraldamise järel kustutab Centar küsitluse andmestikust: i. nime ii. e-posti aadressi iii. intervjueerimise nõusoleku käigus edastatud kontaktandmed d. Küsitlusele vastanute pseudokoodide loetelu saadab Centar RR-i ja RR saadab vastuseks registriandmete pseudokoodi ja küsitluse pseudokoodi võtme e. RR-i saadetud võtit kasutades seotakse otsese tuvastamise võimaluseta küsitluse andmetele registriandmete pseudokoodiga registriandmed f. Analüüs toimub pseudonüümitud andmetega. 4. Intervjuud: a. Töötajate intervjueerimiseks loodud eraldi valimit isiku kontakt- ja taustaandmetega hoitakse kuni intervjueerimise perioodi lõpuni, misjärel see kustutatakse. Intervjuude salvestistest tehakse transkriptsioonid, millest eemaldatakse isiku otsest tuvastamist võimaldavad viited (isikute ja kohtade nimed eemaldatakse). Intervjuude analüüs toimub anonüümseks muudetud transkriptsioone kasutades. b. Tööandjate intervjuudest luuakse transkriptsioonid, millest kustutatakse kohanimed, asutuste ja isikute nimed. Analüüs toimub transkriptsioone kasutades. c. Sidusrühmade intervjuudest luuakse transkriptsioonid, mida ei anonümiseerita. Kuna sidusrühmade seisukohad ja arvamused kogutakse nende ametialase või esindaja rollis olukorra kirjeldamiseks, siis sellisena kasutatakse ka kogutud andmeid. 5. Statistikaameti küsitlusandmed – on pseudonüümitud varasemalt, enne selle uuringu tegemist. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. 1. Registriandmete koosseis – vt taotluse küsimuse nr 9.2 vastust 2. Küsitluse andmed – andmete kavandatav koosseis vt küsitlusankeedi kavandit, lisatud taotlusele (lisa 4) 3. Statistikaameti varem pseudonüümitud küsitluste andmete koosseis vt metoodikaraportid,  mida viidatakse taotluse küsimuse nr 9.2 vastuse punktis 4. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. 1. Pseudonüümimiseks kasutavad TI, TK, SKA ja RR koodivõtit, mis seob registriandmete pseudokoodi isikukoodiga. Koodivõtme loob TI ja edastab selle TKle, SKAle ja RRle 2. Koodivõtit võib olla vaja andmepäringute kontrollimiseks ja täpsustamiseks, kui andmepäringus oli viga. Vead päringus ilmnevad analüüsi käigus, kui märgatakse ebakõla mõne andmevälja väärtustes. Selliste päringuvigade parandamiseks võib olla vaja koodivõtit kasutada ka pärast esialgse päringu tegemist. TK, SKA ja RR kustutavad koodivõtme kaks kuud pärast andmete edastamist Centarile (eeldatavalt III kvartal 2025), TI hoiab koodivõtit uuringu lõpuni (eeldatavalt II kvartal 2026) 3. Küsitluse andmed pseudonüümib Centar, kasutades RRi loodud küsitluse pseudokoodi – registriandmete pseudokoodi võtit. RR edastab Centarile küsitluse andmete kogumiseks küsitluse kontaktandmed koos küsitletavate küsitlusekoodiga. Pärast küsitluse toimumist kustutab Centar andmetest kontaktandmed ja intervjueerimise nõusoleku andmed, aga säilitab küsitletava küsitlusekoodi. Küsitlusele vastanute küsitletavate koodid saadab Centar RR-ile. RR saadab vastu küsitletavate koodi-pseudokoodi võtme. Centar asendab küsitluse andmetes küsitletava koodi pseudokoodiga. Centari kasutusse jäävad pseudonüümitud küsitluse ja registriandmed. Pseudokoodi-küsitluse koodi võtme kustutavad RR ja Centar kaks kuud pärast pseudonüümimist (eeldatavalt III kvartalis 2025), see annab võimaluse analüüsi käigus ilmnenud vigade korral korrigeerida võtme vigasest rakendamisest tulenevaid probleeme. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. 1. Ühendatud registriandmed – kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026) 2. Küsitluse andmed – kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026), 3. Intervjuude kontakteerumise andmestik kustutatakse pärast intervjuude toimumist, helisalvestised kustutatakse pärast transkribeerimist, anonüümsed transkriptsioonid kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026) 4. Statistikaameti riikliku statistika jaoks kogutud pseudonüümitud küsitluse andmestikke ei looda käesoleva uuringu tarbeks ja nende säilitamine toimub riikliku statistika reeglite alusel. Centari ligipääs andmestikele lõppeb uuringu lõppedes (eeldatavalt II kvartal 2026). Statistikaameti MTA andmete analüüsiks ei looda eraldi ligipääsu Centarile, andmeid analüüsib Statistikaamet ning säilitab vastavalt riikliku statistika tegemise reeglitele. 11. Kas andmesubjekti Jah teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage10 11.2. Kui vastasite jah, siis Uuringu erinevates osades teavitatakse inimesi erinevalt. kirjeldage, kuidas teavitatakse. Vastutava töötleja veebilehel teavitatakse avalikkust laiemalt uuringu tegemisest, sh nende andmete analüüsimisest, mille puhul pole võimalik üksikisikuid nende andmete töötlemisest teavitada ja nende nõusolekut 10 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  andmete töötlemiseks küsida. See on registriandmete ühendamisel ja ühendatud registriandmete analüüsimisel, isikute kontaktandmete kasutamisel küsitluse tegemiseks kontakteerumisel. Pärast isikutega kontakteerumist küsitluse läbiviimiseks küsitakse isikutelt luba, et koguda küsitlusandmeid ja neid töödelda. Juhul, kui inimesed ei nõustu, siis järgnevat andmetöötlust ei toimu. Küsitluse lõpus küsitakse omakorda luba, et isikuga kontakteeruda intervjueerimiseks. 11.3. Kust on leitavad Andmekaitse tingimused on leitavad: andmekaitsetingimused11? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsetingimused on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/isikuandmete-tootlemine Tööinspektsiooni andmekaitsetingimused on Tööinspektsiooni veebilehel https://www.ti.ee/asutus- uudised-ja-kontaktid/info/isikuandmete-tootlemine Statistikaameti relevantsed andmekaitsetingimused esitatakse inimestele küsitlusandmete kogumisel ja esitatakse Statistikaameti veebilehel (https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse). Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse tingimused esitatakse SKA veebilehel (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus- uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/isikuandmete- tootlemine). Töötukassa andmekaitsetingimused esitatakse Töötukassa veebilehel (https://www.tootukassa.ee/et/andmekaitsetingimused/eesti- tootukassa-andmekaitsetingimused) Centari andmekaitsetingimused on Centari veebilehel https://centar.ee/andmekaitsetingimused Küsitluse andmekaitse tingimused kirjeldatakse küsitluse alguses (vt lisatud manus taotlusele). 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse12 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. 11 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 12 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)13 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad14: Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee Eetikakomiteele on seisukoht (juhul, kui on olemas) taotlus esitatud samaaegselt andmekaitseinspektsiooni taotlusega Lisa 2: Hankeleping (sh lisana tehniline kirjeldus) Lisatud Lisa 3: Intervjuude kavandid, sh nõusolekuvormid Lisatud Lisa 4: Küsimustiku kavand, sh nõusolekuvorm Lisatud Lisa 5: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis Lisatud avaldatav uuringu teavitus Lisa 6: Mõjuhinnang Lisatud Lisa 7: Turvameetmed Lisatud Lisa 8: Registriandmete liikumise skeem Lisatud Lisa 9: Sidusrühma koondatud intervjuu kava, sh nõusoleku Lisatud küsimise tekst 13 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 14 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.