Vabariigi Valitsuse seisukohtade esitamine

Teie 06.03.2025 nr 2-5/25-00409, Riigikantselei 12.11.4/25-0076/-1T [email protected] Meie 01.04.2025 nr 7-1/2305 Vabariigi Valitsuse seisukohtade esitamine Esitan Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2022/2464 (CSRD) ja 2024/1760 (CSDDD) rakendamise tähtaegade muutmiseks (COM(2025) 80 final) ja direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2006/43, 2013/34, 2022/2464 ja 2024/1760 sisuliseks muutmiseks (COM(2025) 81 final), ühiselt nimetatuna Omnibus I pakett. Justiits- ja digiministeerium on kujundanud seisukohad ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi 2024/1760 (CSDDD) puudutavate ettepanekute suhtes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisaadressaadid: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Rahandusministeerium Kadi Karus 54820222 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL ………….2025 nr Tallinn, Stenbocki maja Eesti seisukohad ettevõtete kestliku hoolsuskohustuse direktiivi muutmise kohta 1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2022/2464 (CSRD) ja 2024/1760 (CSDDD) rakendamise tähtaegade muutmiseks (COM(2025) 80 final) ja direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2006/43, 2013/34, 2022/2464 ja 2024/1760 sisuliseks muutmiseks (COM(2025) 81 final): 1.1. Eesti teeb ettepaneku muuta kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuete rakendamine vabatahtlikuks. 1.2. Kui vabatahtlikuks muutmine piisavat toetust ei leia, siis toetab Eesti äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja hoolsuskohustuse nõuete ettevõtetele rakendamise tähtpäevade edasilükkamist, eelistatult vähemalt kahe aasta võrra. 1.3. Eesti toetab hoolsuskohustuse nõuete ja sisu lihtsustamist, sh olemasolevate andmeplatvormide ja andmete koosvõime maksimaalse ärakasutamise kaudu. Peame oluliseks, et lihtsustamisel oleks tegelik mõju ettevõtetele osaks saava halduskoormuse vähenemisele. 1.4. Eesti saab toetada hoolsuskohustuse täitmiseks vajalike ühtsete nõuete kehtestamist nagu kontserni tasandil hoolsuskohustuse täitmise toetamise ja teavitamise ning kaebuse esitamise korra nõuded, kui need aitavad liiduüleselt tegutsevale ettevõtjale tagada õiguskindlust. 1.5. Toetame Euroopa Komisjoni muudatusettepanekut, mille kohaselt hoolsuskohustuse ulatus piirdub eelkõige ettevõtte tegevuste ahelasse kuuluvate otseste äripartnerite protsesside ja riskide hindamisega. 1.6. Eesti toetab hoolsuskohustuse täitmisel vähem kui 500 töötajaga äripartnerilt kogutava info mahu piiramist. 1.7. Eesti toetab seda, et direktiiv ei reguleeri ärisuhte lõpetamise kohustust kui ettevõtte äripartner rikub hoolsuskohustust. 1.8. Eesti toetab huvirühmade mõiste kitsendamist nii, et huvirühmadena käsitletakse neid isikuid ja ühendusi, kelle õiguseid ja huve ettevõtte tegevus otseselt mõjutab. See aitab vältida vaidlusi kaasatute ringi määratlemise üle, mis kaudsete mõjude korral võib osutuda keeruliseks ja vaidluste korral kohtusüsteemi koormavaks. 1.9. Toetada ettevõtte perioodilise hindamise sageduse muutmist, mille kohaselt muutuks ettevõtte iga-aastane protsesside ja meetmete asjakohasuse hindamise kohustus iga viie aasta tagant täidetavaks kohustuseks. 1.10. Oleme seisukohal, et nii kliimamuutuste leevendamise üleminekukava vastuvõtmine kui ka selle täitmine peaks olema ettevõtetele vabatahtlik.  1.11. Eesti ei poolda rahaliste karistuste maksimaalse määra alampiiri (5% ettevõtte ülemaailmsest käibest) kaotamist direktiivi tekstist. Konkreetse määra asendamine Euroopa Komisjoni nn karistuse mõistmise juhistega, mille sisu ei ole praegu teada, jätab ebaselgeks, kuidas direktiivi nõuetekohaselt Eesti õigusse üle võtta. Eesti ei poolda ka karistusõiguse killustamist ja karistuse mõistmise põhimõtete hägustamist, mida EL- tasandi karistuse mõistmise juhis paratamatult kaasa tooks. 1.12. Eesti toetab ettepanekut jätta direktiivi sätete seast välja ettevõtte tsiviilvastutust sätestav norm, mis näeb ette EL tasandi erisätte kahjude hüvitamiseks hoolsuskohustuse rikkumise korral. Eesti on algusest peale olnud vastu tsiviilvastutuse sätete lisamisele direktiivi, millega seatava hoolsuskohustuse sisu on tsiviilõigusliku vastutuse kohaldamiseks liialt ebamäärane. Lisaks on liikmesriikide, sh Eesti õiguses juba ette nähtud deliktilise vastutuse reeglid olulisemate õigushüvede kaitseks ja tsiviilvastutuse eriregulatsioon killustaks liikmesriikide õigussüsteemi terviklikkust. 1.13. Eesti toetab finantsasutuste reguleerimise klausli eemaldamist direktiivist, mis kohustab Euroopa Komisjoni hindama finantsasutustele täiendavate hoolsuskohustuse nõuete seadmise võimalusi ja nende mõju. Peame ennatlikuks hakata finantssektorile esitatavaid nõudeid laiendama, ilma et juba direktiivis ette nähtud nõuded oleks ennast praktikas eelnevalt õigustanud. 2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kristen Michal Keit Kasemets Peaminister Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2022/2464 (CSRD) ja 2024/1760 (CSDDD) rakendamise tähtaegade muutmiseks (COM(2025) 80 final) ja direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2006/43, 2013/34, 2022/2464 ja 2024/1760 sisuliseks muutmiseks (COM(2025) 81 final)“ Sisu: Euroopa Komisjon algatas 26.02.2025 kestlikkusalaste nõuete lihtsustamise eelnõude paketi ehk nn Omnibus I paketi, mille raames lükatakse ettevõtete konkurentsivõime tõstmise nimel edasi ja kolme kestlikkusalase õigusakti rakendamine ja lihtsustatakse nende sisu. Nende seas lükatakse edasi 13. juunil 2024 vastu võetud äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi 2024/1760 (CSDDD) rakendamine ja lihtsustatakse selle sisulisi nõudeid. CSDDD direktiiviga seatakse ettevõtetele hoolsuskohustus tagada oma tegevuses inimõiguste ja keskkonna kaitse. Eesmärk: - Lükata ühe aasta võrra edasi äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtpäev (juuli 2026 asemel uus tähtpäev juuli 2027). - Lükata edasi hoolsuskohustuse nõuete äriühingutele rakendamise tähtpäev (2028. aastast 2029. aastasse). Lihtsustada sisuliselt direktiivi nõudeid, sh kitsendada mõistete määratlusi, piirata hoolsuskohustuse teostamise ulatust, ning kaotada liikmesriikide tsiviilvastutuse reeglitesse sekkunud EL eriregulatsioon. Mõjud Eestile: Halduskoormuse lisandumine ettevõtjatele lükkub edasi. Lisanduv halduskoormus potentsiaalselt väheneb ja direktiivi rakendamisega kaasnev koormav mõju ettevõtetele leeveneb, kui Komisjoni pakutud lihtsustamisettepanekud heakskiidu saavad. Eesti seisukoht: Eesti toetab CSDDD ülevõtmise ja rakendamise tähtpäeva edasilükkamist, eelistatult vähemalt kahe aasta võrra. Eesti toetab ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuete lihtsustamist ja selgemaks muutmist, et hoida selle ülevõtmise ja rakendamisega seotud halduskoormus võimalikult madal nii riigile kui ka ettevõtjatele. 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi ka Komisjon) esitas 2025. aasta 26. veebruaril Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõude paketi Omnibus I, millega lükatakse edasi kestlikkuse aruandluse ja hoolsuskohustusega seotud direktiivide rakendamise tähtpäevasid ning lihtsustatakse direktiivide sisulisi sätteid, et leevendada nende täitmisega kaasnevat halduskoormust. Käesolevad seisukohad on koostatud üksnes ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi 2024/1760 (CSDDD) puudutavate muudatuste kohta eelnõudes: 1  - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu COM(2025) 80 direktiivide 2022/2464 ja 2024/1760 rakendamise tähtaegade muutmiseks; - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu COM(2025) 81 direktiivide 2006/43, 2013/34, 2022/2464 ja 2024/1760 nõuete muutmiseks seoses kestlikkusaruandluse ning kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuetega. Käesolevad seisukohad on koostatud ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi 2024/1760 (CSDDD) puudutavate muudatusettepanekute kohta, mille eesmärk on lükata edasi direktiivi rakendamist ja lihtsustada hoolsuskohustuse nõudeid, vähendades seeläbi ettevõtetele direktiivi täitmisega kaasnevat halduskoormust. CSDDD võeti vastu 13. juunil 2024. Selle eesmärk on anda panus Euroopa Liidu laiemasse ambitsiooni liikuda säästliku ja kliimaneutraalse majanduse suunas, nagu on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes. See nõuab ettevõtetelt, et nad tuvastaksid ja käsitleksid oma tegevustes, tütarettevõtetes ja tegevusahelates esinevaid negatiivseid inimõiguste ja keskkonnaalaseid mõjusid. CSDDD rakendamine toimub nüüd uutes ja keerulistes oludes. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on tõstnud energiahindu ELi ettevõtetes. Pidevalt muutuv geopoliitiline maastik on tekitanud kaubanduspingeid. Mõned suurriigid on lähenenud ettevõtte jätkusuutlikkuse aruandluse ja hoolsuskohustuse nõuete regulatsioonidele erinevalt, mis tekitab küsimusi nende õigusaktide mõju kohta ELi ettevõtete konkurentsivõimele. Liidu võimekust oma väärtusi säilitada ja kaitsta mõjutab muu hulgas selle majanduse võimekus kohaneda ja püsida konkurentsis ka ebastabiilses ning kohati vaenulikus geopoliitilises keskkonnas. Seetõttu on Euroopa Komisjon teinud ettepanekud edasi lükata ja lihtsustada CSDDD rakendamist. Direktiivi eelnõu vastuvõtmisel direktiivi ülevõtmiseks on vajalik siseriikliku õiguse täiendamine. Seega Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152¹ lg 1 kohaselt tuleb direktiivi eelnõu seisukohad esitada Riigikogule. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg ei ole seletuskirja koostamise ajal veel teada. Direktiivi eelnõu menetlemine toimub Euroopa Liidu nõukogu lihtsustamise eritöörühmas. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Kadi Karus ([email protected]), Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna nõunik Kadri Koemets ([email protected]), välissuhete osakonna nõunik Eliise Merila ([email protected]) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Tõnisson ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika valdkonna asekantsler Heddi Lutterus ([email protected]). 2. Direktiivi eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Direktiivi eelnõu COM (2025) 80 artikliga 2 soovitakse muuta CSDDD rakendamise tähtaega, lükates ühe aasta võrra edasi CSDDD siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtpäeva. Kehtiva CSDDD järgi tuleks direktiiv siseriiklikku õigusse üle võtta 26. juuliks 2026, muudatuse järgselt lükkuks ülevõtmise tähtpäev 26. juulile 2027. Sellega koos lükkuks aasta võrra edasi ka hoolsuskohustuse nõuete kavandatud järkjärguline rakendamine ettevõtetele, mis toimuks vastavalt aastatel 2028 ja 2029. Direktiivi eelnõuga COM (2025) 81 kavandatakse CSDDD nõuetes järgmisi muudatusi: 2 1) eelnõu artikkel 4 (3) – laiendada täielikule ühtlustamisele (maximum harmonisation) kuuluvate nõuete ringi. Ühtlustamisele kuuluks seejärel kontserni tasandil hoolsuskohustuse täitmise toetamise (CSDDD artikkel 6) ja teavitamise ning kaebuse esitamise korra nõuded (CSDDD artikkel 14); 2) eelnõu artikkel 4 (4)(a) ja (b) – piirata kohustust hinnata põhjalikult oma äripartnerite protsesside potentsiaalseid riske, see kohustus kehtiks üksnes tegevuste ahelasse kuuluvate otseste äripartnerite suhtes (CSDDD artikkel 8 (b)). Senine nõue näeb ette kõikide tegevusahelasse jäävate (st otseste ja kaudsete) äripartnerite hindamist. Muudatus tähendab, et tegevuste ahelasse jäävate kaudsete äripartnerite puhul kohustub ettevõtja põhjaliku hindamise läbi viima üksnes siis, kui tal on usutavat infot võimalike kahjulike mõjude esinemise kohta nende tegevuses. Selline muudatus vähendaks hoolsuskohustusega ettevõtte halduskoormust mh ka selle kaudu, et paneb kaudsetele äripartneritele (kelleks sageli on väikese või keskmisega suurused ettevõtted) rohkem vastutust oma tegevuses juba omal algatusel vastutustundliku ettevõtluse suuniseid järgida. 3) eelnõu artikkel 4 (4)(d) – piirata info hulka, mida hoolsuskohustusega ettevõttel on õigus oma äripartneritelt kahjulike mõjude kaardistamise käigus küsida. Senine päritava info ulatus ei olnud selgelt piiritletud. Muudatusega lisatakse CSDDD artiklisse 8 juurde lõige 5, mille kohaselt jääks ettevõttele õigus küsida äripartneritelt vaid seda teavet, mis on loetletud kestlikkuse aruandluse direktiivi 2022/2464 (CSRD) artiklis 29a; 4) eelnõu artikkel 4 (5) ja (6) – eemaldada kohustus rakendada kahjuliku tegevusega äripartneri suhtes nn viimase abinõuna ärisuhte lõpetamise meedet (CSDDD artikkel 10 (6) ja 11 (7)). See meede on praegu mõeldud rakendamiseks siis, kui ükski muu hoolsuskohustuse meede ei ole mõju avaldanud ning äripartneri tegevusest tekkiv kahju on tõsine. Meetme kaotamine võib Komisjoni hinnangul vähendada halduskoormust olukorras, kus on teada, et äripartner oma kahjuliku mõju lõpuks maandab, sest siis saab jätta ärisuhte puutumata ja kaob vajadus hakata vahepealseks ajaks (kuni kahjuliku mõju kõrvaldamiseni) otsima alternatiivseid tarnijad; 5) eelnõu artikkel 4 (2) ja (7) – lihtsustada „huvirühmade“ mõistet (CSDDD artikkel 3 (1)), mille alla jäävad kuuluma töötajad, nende esindajad ja isikud ning kogukonnad, kelle huve või õigusi ettevõtte tegevus vahetult/otseselt rikub. Senine mõiste on oluliselt laiem ja see muudab võimalike kahju kannatajate ringi prognoosimatult laiaks, muudetud sõnastus piiritleb huvirühmade koosseisu selgemalt. Muudatuse raames lisataks direktiivi ka selgitav täiendus, et ettevõtted peavad kaasama üksnes need huvigrupid, kes on konkreetses etapis asjakohased, st puudub kohustus kaasata igal ajal kõikmõeldavaid huvigruppe (CSDD artikkel 13 (3)); 6) eelnõu artikkel 4 (8) – muuta hoolsuskohustuse täitmise hindamise ning protsesside uuendamise sagedust iga-aastane kohustus muutuks iga viie aasta tagant täidetavaks kohustuseks (CSDDD artikkel 15). Siiski tuleb meetmed ja protsessid ka vahepealsel ajal viivitamata üle hinnata siis, kui ettevõtte tegevuses toimuvad olulised muudatused; KLIMi jaoks küsitav, et miks just 5 aastat. 3  7) eelnõu artikkel 4 (1) – kaotada kohustus täita (to put into effect) kliimamuutuste leevendamise üleminekukava (CSDDD artikkel 22 (1)). Senine sõnastus kohustab otsesõnu ettevõtet seda kava vastu võtma ja täitma. Muudatusega säiliks kohustus see plaan vastu võtta, kuid täitmise kohustuse asemel sõnastatakse sättes kohustus näha kavas ette konkreetsed rakendamistegevused (sarnaselt CSRD sõnastusega); 8) eelnõu artikkel 4 (11) – eemaldada rikkumiste eest määratavate rahaliste karistuste 5%-line ülemmäär (CSDDD artikkel 27 (4)). Selle asemel sätestatakse, et Euroopa Komisjon koostab juhise, mis aitaks liikmesriikide järelevalveasutustel direktiivi põhimõtetele vastavaid karistusi määrata; 9) eelnõu artikkkel 4 (12) – eemaldada EL tasandi tsiviilvastutuse eriregulatsioon (CSDDD artikkel 29). Senine eriregulatsioon oleks ülimuslik liikmesriigi enda tsiviilõiguse ees. Muudatusega kohalduks rikkumise ja kahju tekitamise korral siiski liikmesriigi siseriiklik tsiviilõigus. Lisaks eemaldatakse kollektiivhagide esitamise võimalus (CSDDD artikkel 29 (3) (d)) ja säte, mis muudaks CSDDD tsiviilvastutuse normide kohaldamise kohustuslikuks siis, kui liikmesriigi õigus kahjunõudele ei kohaldu (CSDDD artikkel 29 (7)); 10) eelnõu artikkel 4 (13) – eemaldada klausel, mille kohaselt kohustub Euroopa Komisjon enne juulit 2026 esitama aruande vajaduse kohta kehtestada täiendavad hoolsuskohustuse nõuded finantsettevõtjatele (CSDDD artikkel 36 (1)). Konkreetse tähtajaga klausli eemaldamine ei välista Komisjoni õigust vajadusel täiendava regulatsiooni ettepanek teha, kuid CSDDDst kaob otsene tähtajaline kohustus selleks. 3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Õiguslik alus Direktiivi õiguslikuks aluseks on valitud ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL) artiklid 50 ja 114. Mõlema artikli suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. ELi toimimise lepingu artikkel 50 on erinorm, mille alusel võetakse meetmeid asutamisvabaduse saavutamiseks. CSDDD esialgse algatusega kavandatud meetmetest kuulusid selle õigusliku aluse alla äriühingute üldjuhtimist puudutavad meetmed. Kuna Omnibus I eelnõu ei käsitle CSDDD osas enam otseselt ühinguõiguslikke küsimusi, siis ei ole ELTL artikkel 50 CSDDD osas asjakohane õiguslik alus. ELi toimimise lepingu artikliga 114 on ette nähtud võimalus võtta liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Liidu seadusandja võib tugineda ELi toimimise lepingu artiklile 114 eelkõige siis, kui liikmesriikide õigusnormide erinevused takistavad põhivabaduste kasutamist või tekitavad konkurentsimoonutusi ja mõjutavad seega otseselt siseturu toimimist. 3.2. Subsidiaarsus Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleks ELi tasandil meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisaval määral saavutada ning seetõttu on neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu parem saavutada ELi tasandil. Peale selle peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga. 4 CSDDD tagab nn ühtse mänguväljaku kogu Euroopa Liidus, ühtlustades ettevõtte jätkusuutlikkuse hoolsusnõuete reegleid liikmesriikide tasandil kehtivate erinevate hoolsusnõuete seadusandluse taustal. Nõustume Komisjoni subsidiaarsuse analüüsiga, mille kohaselt CSDDD reegleid ei saa lihtsustada ja sujuvamaks muuta üksnes liikmesriikide tasandil (nt rakendamistegevuste kaudu). Seetõttu on vajalik astuda samme EL tasandil ja muuta juba kehtestatud EL nõuete sisu. 3.3. Proportsionaalsus Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga. Algatuse kohaselt on eelnõude muudatused suunatud ettevõtete kestlikkusalaste kohustuste lihtsustamisele ja korrastamisele, ilma et see kahjustaks direktiivi eesmärke ja EL-i jätkusuutlikkuse raamistikku. Teisisõnu muudetakse CSDDD sisu proportsionaalsemaks. Algatuse aluseks olev poliitiline eesmärk on suunatud direktiivi proportsionaalsemaks muutmisele, arvestades mõnede sidusrühmade seisukohti, kes leiavad, et kehtiv CSDDD seab ettevõtetele liiga suure koormuse. Nõustume Komisjoniga, et Omnibus I eelnõu, kuhu on koondatud kõikide sama valdkonna õigusaktide lihtsustamise ettepnekud, on hetkel sobivaim formaat kehtivate direktiivide muutmiseks. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1. Mõju majandusele Kuigi esmase analüüsi põhjal võib Omnibus I paketis esitatud lihtsustamisettepanekute mõju majandusele hinnata positiivseks, tuleb siiski arvestada, et hoolsuskohustuse täitmisega kaasneb mitmeid mõjusid, mis võivad oluliselt suurendada ettevõtjate halduskoormust ja tekitada lisakulusid. See omakorda mõjutab oluliselt äriühingute konkurentsivõimet võrreldes välismaiste ja ka EL-i väliste ettevõtjatega. Liiga suur andmete kogumise, analüüsimise ja esitamise maht on selles valdkonnas kehtiva EL regulatsiooni suureks probleemiks. Ettevõtjatele niivõrd suure halduskoormuse panemine võib minna vastuollu seatud kestlikkuse eesmärgiga. Kui ettevõtja peab kulutama väga suure osa ressursist andmete kogumisele ning hindamisele ja raportite koostamisele, jääb selle võrra vähem ressurssi innovatsiooni, tõhususe tõstmisesse ja igapäevasesse põhitegevusse panustamiseks, ja see võib pikas perspektiivis kestlikkusele negatiivselt mõjuda. 4.2. Mõju keskkonnale Äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiviga kaasneb üldine positiivne mõju keskkonnale. Kui keskkonnahoidlikkus on osa organisatsiooni juhtimise aluspõhimõtetest, seda mõõdetakse ja seiratakse sarnaselt majandus- ja finantsnäitajatega, on võimalik roheüleminekut majanduses ellu viia, mõõta ja initsieerida ning vältida rohepesu ja ebavõrdset konkurentsi. Omnibus I muudatustega kaasnevad lihtsustused vähendavad tegevuste ahela ja huvirühmade piiritlemise kaudu ka ettevõtete hulka, keda direktiiv puudutab ning seeläbi positiivne mõju keskkonnahoiule väheneb. Samas on ettevõtetel juba kohustus tagada Euroopa Liidu õigusaktidele vastavus, mis reguleerib rangelt ka keskkonnamõju ning on suunatud negatiivse keskkonnamõju vähendamisele ning ennetamisele. Hetkel puudutab CSDDD kohustus väikest arvu ettevõtteid Eestis (potentsiaalselt ca 20 ettevõtet). Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad (edaspidi ka VKE) on direktiivi kohaldamisalast väljas, kuid direktiivi nõuded mõjutavad osaliselt ka neid VKE-sid, kes on ärisuhetes direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate äriühingutega. Hoolsuskohustusega suurtel ettevõtetel on kohustus nõuda oma tegevuste ahelas osalevatelt lepingupartneritelt CSDDD-s sätestatud hoolsuskohustusega seotud käitumisjuhiste 5 ja ennetusmeetmete rakendamist. Rahvusvahelise uuringu1 põhjal on hinnatud suurettevõtete ja VKE vaheliste suhete ulatust, mis aitab mõista CSDDD-st tuleneva mõju ulatust. Uuringu järgi müüvad VKE-d ca 25% oma toodetest või teenustest suurettevõtetele ja ise ostavad suurtelt ettevõtetelt kaupu ja teenuseid ca 12% ulatuses. Lihtsustamise peamine eesmärk on vähendada ettevõtete halduskoormust ning seeläbi suurendada ettevõtete konkurentsivõimet. Direktiivi nõuetega mõjutatavate ettevõtete arv mõjutab otseselt ka muudatuse mõju keskkonnale, kuid see ei välista ettevõtete võimalust vabatahtlikult panustada ja investeerida kestlikkusega seotud projektidesse. 4.3. Mõju põhiõigustele CSDDD-ga kavandatavate meetmete üks eesmärk on tagada inimõiguste järgimine äriühingute tegevus- ja tootmisprotsessides. EL-ülene ühtne regulatsioon on mõeldud vähendama kestlikkusalaste nõuete killustatust ning peaks ühtlustama inimõiguste tagamisele suunatud standardeid EL ja mitte-EL riikide äriühingute ning ka kolmandate riikide äriühingute jaoks. Omnibus I paketiga kavandatavad muudatused lükkavad selle regulatsiooni rakendamise edasi ning leevendavad hoolsuskohustuse sisulisi nõudeid, et vähendada ettevõetetele CSDDD rakendamisega kaasnevat halduskoormust. Lihtsustamise mõju hindamisel põhiõigustele tuleb siiski arvestada, et regulatsiooni vastuolulisuse tõttu ei olnud CSDDD globaalne mõju inimõigustele üheselt selge ka CSDDD algse teksti puhul. Euroopa Komisjon on algse CSDDD koostamise käigus hinnanud, et ühiste standardite järgimine nii ELi kodanike kui ka kolmandate riikide kodanike, sh töötajate, inimõiguste teostamisele ja kaitsele positiivselt. Inimõiguste alase hoolsuskohustuse kohustuslik täitmine peaks mh tagama töötajatele ohutumad ja paremad töötingimused ning peaks vähendama nii orjatöö kui lapstööjõu rakendamist. Eeldatakse, et nõuete rakendamise kaudu tõuseb teadlikkus inimõiguste ja keskkonna kaitsest kolmandates riikides. Samas leitakse, et on oht, et ELi ettevõtjad võivad inimõiguste ja keskkonnakaitse alase hoolsuskohustuse tõttu maandada riske selle kaudu, et nad väldivad kolmandates, eelkõige arenguriikides asuvate tarnijate ja tootjate kaasamist oma väärtusahelatesse. Seda arvestades tuleb tõdeda, et võimalik positiivne mõju põhiõigustele lükkub eelnõuga COM (2025) 80 edasi ja eelnõu COM (2025) 81 sisuline mõju põhiõigustele ei ole selge. 5. Valitsuse seisukohad ja nende selgitus 5.1. Eesti teeb ettepaneku muuta kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuete rakendamine vabatahtlikuks. Selgitus: arvestades kaasaja kiiresti muutuvat majandus- ja julgeolekukeskkonda, on kestlikkusnõuete rakendamisel oluline säilitada teatud paindlikkus mitte ainult Eesti äriühingutele, vaid ka kogu Euroopa ettevõtjatele. Regulatiivse paindlikkuse kõrval ei tohi unustada, et kestlikkuse, sh kestlikkusalase hoolsuskohustuse meetmete eesmärk on suunata ettevõtjaid tegema lühiajalist kasu toovate otsuste asemel enam kestlikumaid äriotsuseid. Kestlike põhimõtete rakendamist ei määra üksnes erinevate lepete ja regulatsioonide kehtestamine, vaid ka ühiskondlike ootuste muutumine ja inimestele vahetult tuntavad äärmuslikud kliimamuutused. Kestlikkuse põhiprintsiibid on tänapäevases äritegevuses loomulikud ja kindlasti ka vajalikud, kuid neid võib järgida ka vabatahtlikult ning jätkusuutlikule tegevusele orienteeritud ettevõtjad 1 EFRAG's Cover Letter and Cost Benefit Analysis on VSME.pdf 6 seda ka teevad. Praktikas väljendub see näiteks kontsernide või ühingute siseste eetikakoodeksite ja jätkusuutlikkuse reeglite koostamises, läbipaistavate ja mittediskrimineerivate palgasüsteemide loomises, samuti tehakse vabatahtlikke sisekontrolle ja auditeid, analüüsitakse süstemaatiliselt ettevõtte kõige olulisemaid näitajaid. Tark ettevõtja kaardistab vabatahtlikult kõige suuremad riskid ning töötab välja nende maandamise plaanid sõltumata sellest, kas selleks kehtib seaduse tasandil kohustus või mitte. Teada on, et ka finantsvaldkonna regulatsioonid piiravad juba praegu selliste majandustegevuste toetamist, mis ei vasta rohe- ja kestlikkuse põhimõtetele. See kõik on ajendanud paljude sektorite ettevõtjaid juba mitmeid aastaid omal algatusel enda tegevusi ja tootmisi tõhusamaks, säästlikumaks ja läbimõeldumaks muutma. Kõik see on osa igapäevasest jätkusuutlikust juhtimisest, ehkki seda ei tehta päris nii suures mahus nagu CSDDD regulatsioon ette näeb ning seda kõike ei kajastata eraldi raportina. Kestlikkuse valdkonnas täna kehtiva EL regulatsiooni suurimaks probleemiks peavad ettevõtjad just liiga suurt andmete kogumise, analüüsimise/mõõtmise ja raporteerimise mahtu. Kõikide nende normide eesmärk ise on vaieldamatult õige, ehkki kehtiv regulatsioon sisaldab palju nn kabinetis välja töötatud lahendusi, mis ei arvesta päris elu. Ettevõtjatele niivõrd suure halduskoormuse panemine töötab samal ajal kestlikkuse eesmärgi täitmisele vastu ning põrkub tugevalt kogu jätkusuutlikkuse põhimõttega. Kui ettevõtja peab kulutama väga suure osa ressursist andmete kogumisele, mõõtmisele, hindamisele ja raportite koostamisele, jääb selle võrra vähem ressurssi innovatsiooni, efektiivsuse tõstmisesse ja igapäevasesse põhitegevusse panustamiseks. See võib pikas perspektiivis jätkusuutlikkusele väga negatiivselt mõjuda. Euroopa Komisjoni poolt läbiviidud uuringu järgi olid vastutustundliku ettevõtluse printsiipidesse vähem investeerinud ettevõtted ka näiteks COVID-19 kriisi poolt põhjustatud majandusšokile vähem vastupidavad. Arvukad uuringud on näidanud, et kestlikkuse aspektid mõjutavad ettevõtteid eksistentsiaalsel tasemel ning kestlikkusalaste riskide puudulik analüüs võib kahjustada ettevõtte võimet luua aktsionäridele väärtust ka pikemas perspektiivis.2 Need asjaolud on juba ajendanud suuri ettevõtteid tänaseks astuma samme, et oma tegevus muuta jätkusuutlikumaks. Leiame, et CSDDD sätestamine ettevõtetele kohustusliku hoolsuskohustusena ei taga tingimata hüppelist edasiminekut juba toimuvates kestlike põhimõtete rakendamise arengutes. CSDDD problemaatilist sisu arvestades on väga tõenäoline, et kohustusliku regulatsiooni lisandumisel kasvab üksnes riikide ja ettevõtete halduskoormus, kuid tegelik mõju kestliku äritegevuse edendamisel jääb tagasihoidlikuks. Rahvusvahelises mõõtmes on ettevõtjatele juba varem koostatud juhiseid kestlikuks majandustegevuseks. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD on loonud suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele, mis annab äriühingutele kestlikkusalaste hoolsusmeetmete osas asjakohase rahvusvahelise raamistiku ja selge toimimisjuhise3. Sarnaseid äritegevusele suunatud juhiseid (UN Guiding Principles on Business and Human Rights – UNGP) on kehtestanud ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon4. Kui 2 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/e47928a2-d20b-11ea-adf7-01aa75ed71a1/language-en 3 OECD suunised hargmaistele ettevõtjatele (2011. aasta ajakohastatud versioon), kättesaadavad aadressil https://doi.org/10.1787/9789264115415-en, koos soovitustega vastutustundliku äritegevuse kohta, samuti OECD hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku äritegevuse kohta (2018) ja OECD valdkondlikud suunised, kättesaadavad aadressil https://mneguidelines.oecd.org/mneguidelines/. 4 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Guiding Principles on Business and Human Rights: Implementing the United Nations ‘Protect, Respect and Remedy’ Framework“ (Äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada“ elluviimine) (2011), kättesaadav aadressil https://www.ohchr.org/Documents/Publications/GuidingPrinciplesBusinessHR_EN.pdf 7 ettevõtetel on vajadust oma tegevust ja protsesse jätkusuutlikuks vormida, on selleks vajalikud meetmed nende kasutuses juba olemas. Tuleb möönda, et ettevõtete valikud kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse suunas ei ole ülemaailmne trend ja on palju piirkondi, kus nii keskkonna kui ka inimõiguste rikkumine ettevõtete tootmis- ja tarneahelates on jätkuvalt suur probleem. Siiski tuleb arvestada, et CSDDD kehtestamine ei ulatu ülemaailmsete inimõiguste ning keskkonna alaste probleemide lahendamiseni, vaid kohalduks eeskätt EL piires, kus ettevõtted aga juba niigi oma tegevusi üha teadlikumalt kestlikumaks kohandavad. Globaalsel tasandil hoitakse ja edendatakse eelkõige vabatahtlikkusel põhinevat kestlikkuse põhimõtete rakendamist (OECD ja ÜRO juhised) ja vähemalt OECD puhul on valdkonn eksperdid märkinud, et kestlikkuse põhimõtete rakendamise teemat hoitakse aktiivselt fookuses. 5.2. Kui vabatahtlikuks muutmine piisavat toetust ei leia, siis toetab Eesti äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja hoolsuskohustuse nõuete ettevõtetele rakendamise tähtpäevade edasilükkamist, eelistatult vähemalt kahe aasta võrra. Selgitus: CSDDD jõustus 24. juulil 2024 ja liikmesriikidele tekkis kohustus võtta direktiiv siseriiklikku õigusse üle 26. juuliks 2026. Eesti jäi direktiivi vastuvõtmisel erapooletuks (tähendab sisuliselt vastuhäält), sest vaatamata paljudele muudatustele veel vahetult enne lõpphääletust (eesmärgiga saada kokku vajalik hulk poolthääli) ei saanud direktiivis lahendust olulised probleemid, mida Eesti nägi direktiivi rakendamise oluliste takistustena. Selleks oli tsiviilvastutuse jaoks EL-ülese eriregulatsiooni loomine ning direktiivi lisades kirjeldatud loetelu alusel hoolsuskohustuse sisustamine, mida Eesti hinnangul ei ole võimalik liikmesriikides arusaadavalt ja ühetaoliselt teha. Seda arvestades ei pidanud Eesti võimalikuks toetada direktiivi, mille rakendamine äärmiselt keeruliseks ja koormavaks nii ettevõtetele, riigiasutustele kui ka kohtutele. CSDDD ülevõtmise ja rakendamise tähtpäevade edasilükkamine võimaldaks liikmesriikidel, sh Eestil keskenduda praegusel hetkel kogu Euroopa ees seisvatele kriitilistele väljakutsetele ja samas Euroopa Komisjonil CSDDD sisu veelkord üle vaadata. Ettevõtete hoolsuskohustust ei ole Eesti õiguses sellisel kujul varem kehtestatud, mistõttu direktiivi ülevõtmine toob tõenäoliselt kaasa olulisi muudatusi siseriiklikus õiguses. Direktiivi ülevõtmiseks vajaliku õigusliku raamistiku väljatöötamine ja rakendamise ettevalmistamine on ajamahukas. Siseriiklike protsesside kohaselt peavad direktiivi tähtaegseks ülevõtmiseks vajalikud eelnõud olema Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Riigikokku esitatud 6 kuud enne direktiivi ülevõtmise tähtaega. Pingeline geopoliitiline seis ja riigieelarve määravad praegusel hetkel tugevalt ka Eesti riigisiseseid prioriteetseid valdkondi. Reguleerimise vähendamine on Eesti valitsuskoalitsiooni üks olulisemaid eesmärke5. Eesti ei pea võimalikuks keskenduda sellises olukorras esmajärjekorras tegevustele või regulatsioonide kehtestamisele, mille mõju on küsitav, kuid mis toovad kaasa ettevõtete ja riigi halduskoormuse ning kulude kasvu. Eesti toetab direktiivi ülevõtmise ja ettevõtetele kohaldamise tähtpäeva edasilükkamist vähemalt kahe aasta võrra. Kuigi direktiivi muudatused on positiivsed ja väga tervitatavad ning on mõistetav, et praeguses olukorras on Euroopale väga vajalik need võimalikult kiiresti kehtestada, tasuks kaaluda, kas õiguskindluse ja -selguse mõttes ei oleks mõistlik tähtaegu 5 Koalitsioonilepe 2024-2027 | Eesti Vabariigi Valitsus 8 planeeritust veelgi pikemalt edasi lükata. Seda eelkõige praeguse ebaselge olukorra tõttu, kus ei saa välistada, et juba poole aasta pärast võib selguda, et tegelikult oleks võinud CSDDD rakendamise tähtaegu rohkem edasi lükata. Euroopa riikide ja eriti Eesti prioriteetide seas ei ole lähikuudel ja -aastatel mitte CSDDD rakendamine, vaid suur hulk ressursse tuleb suunata oma kaitsevõime suurendamisele ja julgeoleku kindlustamisele. Ameerika Ühendriikide julgeolekualase tegevuse taandumise jätkumisel muutub ressursside kasutamise hoolikas valimine Euroopa liikmesriikidele üha olulisemaks ja CSDDD rakendamisega kaasnev paratamatult prioriteetide mõttes taandub. Sellises olukorras veel kord CSDDD rakendamise tähtaegade edasilükkamist planeerida tähendaks samas, et piisavalt kohusetundlikud ettevõtjad on vähemalt osa ettevalmistustest tõenäoliselt juba ära teinud ning pidev muudatuste tegemine teeb majanduskeskkonna ka põhjendamatult ebaselgeks. Seda arvestades on Eesti seisukohal, et CSDDD ülevõtmise ja rakendamisega seotud tähtpäevade puhul tuleks kaaluda nende edasilükkamist veelgi pikemalt, vähemalt kahe aasta võrra. Omnibus I paketi raames on Euroopa Komisjon teinud lisaks direktiivi ülevõtmise ja ettevõtetele rakendamise tähtpäevade edasilükkamise ettepanekule ka mitmed CSDDD sätete sisulise muutmise ettepanekud. Sisuliste muudatusettepanekute hulgas on ka tsiviilvastutuse eriregulatsioonist loobumine, mis võib osaliselt lahendada Eesti jaoks ühe olulise murekoha direktiivi rakendamisel. Direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kuupäevade pikem edasilükkamine jätaks aega tegeleda veelgi põhjalikumalt CSDDD sätete sisulise lihtsustamisega või ka hindamisega, kas CSDDD regulatsiooni järele praegusel kujul on päriselt vajadust. 5.3. Eesti toetab hoolsuskohustuse nõuete ja sisu lihtsustamist, sh olemasolevate andmeplatvormide ja andmete koosvõime maksimaalse ärakasutamise kaudu. Peame oluliseks, et lihtsustamisel oleks tegelik mõju ettevõtetele osaks saava halduskoormuse vähenemisele. Selgitus: oluline on, et hoolsuskohustuse nõuetekohane täitmine ei tooks kaasa põhjendamatut lisakulu ja halduskoormuse kasvu riigiasutustele ja ettevõtjatele, eriti väikese ja keskmise suurusega äriühingutele, kes jäävad tegevuste ahelates osalemise tõttu direktiivi mõjualasse. Oleme seisukohal, et kõikide uute kohustuste rakendamine peab olema proportsionaalne ja realistlik, võttes arvesse nii Eesti ettevõtluskeskkonna eripärasid kui ka Euroopa Liidus kehtivaid teisi regulatsioone. Eestile on CSDDD menetlemise käigus läbivalt olnud oluline, et direktiiviga äriühingutele seatav hoolsuskohustus oleks olemuselt arusaadav ja selgepiiriline. Lihtsustamise käigus tuleks enam analüüsida, kas ettevõtjatel on võimalik hoolsuskohustuse ja aruandluste nõudeid täita andmepõhiselt, ning töötada välja selged ja rakendatavad süsteemid andmekorjeks ning analüüsiks. Alternatiivsete lahenduste ja võimalike lihtsustustena peab Eesti oluliseks pidevat dialoogi ettevõtjatega ning olemasolevate andmeplatvormide ja andmete koosvõime maksimaalset kasutamist, et vähendada aruandluskoormust. Leiame, et aruandluse puhul tuleb lähtuda andmete ühekordse küsimise põhimõttest, tagades nende taas- ja ristkasutamise. Esitatud CSDDD muudatusettepanekute puhul on oluline üldisemalt hinnata, kas neil on ka sisuline lihtsustav ja halduskoormust vähendav mõju. Mitte kõik Komisjoni esitatud lihtsustamisele suunatud ettepanekud ei näi omavat tegelikku leevendavat mõju halduskoormusele. Näiteks saab tuua tarneahela (CSDDD kontekstis mõistena tegevuste ahel) hindamise sageduse ja ulatuse muutmise: 9  - Tegevuste ahelasse kuuluvate ettevõtete hindamise sagedus lõdveneb (iga-aastaselt kohustuselt iga viie aasta järel tekkiva kohustuseni) ning jääb kohustus keskenduda ainult otsestele äripartneritele, kui riskianalüüs ei näita laiema tegevuste ahela ulatuses olulisi riske. - Samas nõuab CSDDD endiselt hoolsuskohustuse täitmist kogu tegevuste ahela ulatuses juhul, kui ettevõte saab usaldusväärset infot seal esinevate kahjulike mõjude kohta. Ei ole selge, kuidas hinnata sellise usaldusväärse info olemasolu ja piisavust. Potentsiaalselt peitub siin lisakoormus ettevõtetele, kellel puudub ligipääs detailsetele andmetele oma tegevuste ahelasse jäävate ettevõtete kohta. - Kokkuvõttes peaks sageduse muutmine leevendama ettevõtjate halduskoormust hoolsuskohustuse nõude täitmisel, kuid kuna püsima jääb kohustus reageerida igal ajahetkel ka kogu tegevuste ahelas ilmnevale kahjulikule mõjule, siis on muudatuse tegelik leevendav mõju küsitav. Eesti ei välista vajadust täiendavalt analüüsida, millist lisandväärtust lihtsustatud CSDDD rakendamine ettevõtjatele tegelikult pakub. 5.4. Eesti saab toetada hoolsuskohustuse täitmiseks vajalike ühtsete nõuete kehtestamist nagu kontserni tasandil hoolsuskohustuse täitmise toetamise ja teavitamise ning kaebuse esitamise korra nõuded, kui need aitavad liiduüleselt tegutsevale ettevõtjale tagada õiguskindlust. Selgitus: muudatusettepanekuga ühtlustatakse kontserni tasandil hoolsuskohustuse täitmise toetamise (CSDDD artikkel 6) ning teavitamise ja kaebuse esitamise korra nõuded (CSDDD artikkel 14). CSDDD nõuete ühtlustamise eesmärk on hoida ära nende hoolsuskohustuse nõuete killustumist liidu tasandil. Komisjon loodab seeläbi tagada ettevõtete jaoks paremat õiguskindlust ning hoida ära liikmesriikides kehtestatud erinevatest nõuetest tulenevat tarbetut halduskoormust. Eesti ei ole muudatusettepanekule vastu. Võib nõustuda, et hoolsuskohustuse keskmeks olevate nõuete ühetaoline ülevõtmine muudab CSDDD nõuded liiduüleselt tegutsevate ettevõtete jaoks selgemaks ja õiguskindlamaks. Teisalt ei ole selle muudatusettepaneku tegelik halduskoormust leevendav mõju siiski selgelt mõistetav. 5.5. Toetame Euroopa Komisjoni muudatusettepanekut, mille kohaselt hoolsuskohustuse ulatus piirdub eelkõige ettevõtte tegevuste ahelasse kuuluvate otseste äripartnerite protsesside ja riskide hindamisega. Selgitus: kehtiva nõude kohaselt peab ettevõtja hindama kõikide tegevusahelasse jäävate ettevõtjate protsessides esinevaid riske, sh ka kaudseid äripartnereid. See on ettevõtjate jaoks äärmiselt koormav ja ebamõistlik ning praktikas ka raskesti teostatav. Eesti on ka varasemalt väljendanud seisukohta, et kontrollikohustuse kehtestamine äriühingutele kogu oma tegevuste ahela ulatuses ei ole proportsionaalne, mh sest äriühingu reaalsed võimalused sisulise kontrolli läbiviimiseks terve ahela lõikes on piiratud. See võib tekitada olukorra, kus hoolsuskohustuse täitmist tõendatakse ja kontrollitakse üksnes dokumentide põhjal ning see ei motiveeri äriühinguid reaalselt kestlikkusalaste eesmärkide ja hoolsuskohustusega oma tegevuses arvestama. Niisugusel juhul ei teki EL-i ja liikmesriikide tasandil ka mingit adekvaatset ülevaadet hoolsuskohustuse täitmisest ja selle mõjudest. 10 Hoolsuskohustuse ulatuse piiramine on tervitatav ka seetõttu, et teadaolevalt ei ole ettevõtjatel andmepõhiseid lahendusi tegevuste ahelasse kuuluvate ettevõtete andmete kontrollimiseks, mistõttu tuleks näiteks teostada paikvaatlusi jms. Väärtusahela andmete kogumine ja kontrollimine on ka suurettevõtetele väljakutse ning sageli peavad ettevõtted lähtuma avalikult kättesaadavatest materjalidest, nagu näiteks tarnijate kodulehed (näiteks 13.03.2025 EL nõukogu parema õigusloome töögrupis tõi Business Europe esindaja välja, et kuna väärtusahelad on globaalsed, on ka suurtel ettevõtjatel aruandluse esitamine keeruline ja tarnijatel tekib võimalus oma positsiooni kuritarvitada ning EL ettevõtjaid survestada (teades, et mingit infot on neil kindlasti vaja)). 5.6. Eesti toetab hoolsuskohustuse täitmisel vähem kui 500 töötajaga äripartnerilt kogutava info mahu piiramist. Selgitus: direktiivi lisatakse säte, mille kohaselt ei peaks hoolsuskohustuse täitmist kontrolliv ettevõte vähem kui 500 töötajaga otseselt äripartnerilt küsima rohkem infot kui mahus, mis on sätestatud kestlikkuse aruandluse direktiivi 2022/2464 (CSRD) artiklis 29a. Kehtivas direktiivis ei ole äripartneritelt kogutava info ulatus selgelt piiratud. On tervitatav, et lihtsustamisettepanekuga seatakse piirang vähemalt väiksemate ettevõtete info esitamise kohustusele, kuid selgusetuks jääb, miks on andmete küsimise piirang seatud CSDDD puhul erinevalt (alla 500 töötajaga ettevõtted) võrreldes CSRD-ga (alla 1000 töötajaga ettevõtted). 5.7. Eesti toetab seda, et direktiiv ei reguleeri ärisuhte lõpetamise kohustust kui ettevõtte äripartner rikub hoolsuskohustust. Selgitus: kehtiv CSDDD näeb ette nn viimase meetmena ärisuhte peatamise kohustuse, kui äripartneri tegevuses ilmneb tõsine kahjulik mõju ja seda ei ole õnnestunud ühegi muu meetmega kõrvaldada. Sellise kohustuse kaotamine võimaldab Komisjoni hinnangul vähendada halduskoormust olukorras, kus on teada, et äripartner oma kahjuliku mõju lõpuks maandab, sest siis saab jätta ärisuhte puutumata ja kaob vajadus hakata vahepealseks ajaks (kuni kahjuliku mõju kõrvaldamiseni) otsima alternatiivseid tarnijad. Siiski säilib ettevõtjale kohustus teha äripartneriga koostööd selles suunas, et ärpartneri tegevusest kahjulik mõju kõrvaldada. CSDDD-s pakutud muudatus on ajendatud mõistmisest, et ettevõtluses võib olla olukordi, kus tootmine ja tegevus sõltub suuresti kas ühe suure tarnija või väga spetsiifilise tarnija olemasolust ning koostöö lõpetamise kohustus selles olukorras võib halvata kogu äritegevuse, mis omakorda tekitab küsimuse meetme proportsionaalsusest. Seda enam, et niisugust olukorda mõjutab ka turg ise, ettevõtetel ei ole huvi pidevalt ja püsivalt hoida vastutustundetu ärimudeliga äripartnereid. Vastutustundlikud ettevõtted ei keskendu vaid finantsnäitajatele, vaid soovivad näidata oma keskkondlikku ja sotsiaalset mõju ehk jalajälge, mille ettevõte oma tegevusega jätab, et olla atraktiivsem ka tarbijatele ja investoritele. 5.8. Eesti toetab huvirühmade mõiste kitsendamist nii, et huvirühmadena käsitletakse neid isikuid ja ühendusi, kelle õiguseid ja huve ettevõtte tegevus otseselt mõjutab. See aitab vältida vaidlusi kaasatute ringi määratlemise üle, mis kaudsete mõjude korral võib osutuda keeruliseks ja vaidluste korral kohtusüsteemi koormavaks. Selgitus: Eesti toetab huvirühmade mõiste muutmist, kuivõrd see kitsendab mõneti nende isikute ringi, keda on ettevõtjad kohustatud kaasama oma protsesside ja hoolsuskohustuste meetmete väljatöötamisse. Huvigruppide mõiste kitsendamine ei tähenda, et oluline osa 11 huvigruppe jääks kaasamata, vaid kaasamiskohustus piirdub nendega, keda ettevõtte tegevus päriselt mõjutab. Mõjutatud huvigruppide mõiste kehtiva CSDDD sõnastuses on sedavõrd lai, et praktikas ei ole ettevõtjal võimalik veenduda, kas ta on hoolsuskohustuse nõuetekohaselt täitnud ja kaasanud kõik vajalikud huvigrupid. Kui mõni isik/huvigrupp leiab, et ta on jäetud hoolsuskohustust rikkudes kaasamata, siis ei oleks direktiivi põhjal tema kaasamise kohustust võimalik ka üheselt tuvastada. Hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamine ning vaidluse jõudmine kohtusse koormaks põhjendamatult nii ettevõtteid, riigi järelevalveasutust kui ka õigussüsteemi, mis Eestis on tsiviilõiguslike vaidluste poolest juba praegu ülekoormatud. 5.9. Toetada ettevõtte perioodilise hindamise sageduse muutmist, mille kohaselt muutuks ettevõtte iga-aastane protsesside ja meetmete asjakohasuse hindamise kohustus iga viie aasta tagant täidetavaks kohustuseks. Selgitus: hoolsuskohustuse täitmisega seotud protsesside ja meetmete asjakohasuse ja tõhususe hindamise perioodi pikendamine ühelt aastalt viiele on ettevõtete halduskoormuse vähendamise suhtes positiivne areng. Samas on sellel suurem mõju pigem hoolsuskohustusega ettevõtte väikestele ja keskmise suurusega äripartneritele, kes ei pea olema valmis igal aastal hoolsuskohustusega ettevõttele oma tegevuse kohta põhjalikke andmeid esitama. Hoolsuskohustusega ettevõtte enda jaoks ei pruugi viieaastane intervall tähendada, et ta vahepealsel ajal oma protsesse ja meetmeid üldse hindama ei pea. Leiame, et sarnaselt muudele riskihindamise protsessidele võikski sisuliselt olla otstarbekam siduda vastava hindamise teostamise vajadus näiteks oluliste muutustega ettevõtte tegevuste ahelas või ettevõtte enda tegevustes, mis ei pruugi olla perioodilised. Nii säiliks nõude sisuline mõte ja eesmärk. 5.10. Oleme seisukohal, et nii kliimamuutuste leevendamise üleminekukava vastuvõtmine kui ka selle täitmine peaks olema ettevõtetele vabatahtlik. Selgitus: Euroopa Komisjoni lihtsustamise ettepaneku kohaselt jääks ettevõtetele CSDDD alusel kohustus kliimamuutuste leevendamise rakenduskava vastu võtta, kuid kaotatakse ära kohustus kava täita. See muudab küsitavaks üleminekukava vastuvõtmise kohustuse vajalikkuse tervikuna. Niisuguse olemusega muudatuse asemel võiks olla asjakohasem kaaluda kava vastuvõtmise ja täitmise vabatahtlikuks muutmist, sest: - Ettevõtted peavad juba praegu järgima mitmeid siduvaid Euroopa Liidu ja siseriiklikke kliima- ja keskkonnanõudeid, näiteks heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS), energiatõhususe regulatsioone, parima võimaliku tehnoloogia nõudeid ning teisi keskkonnaalaseid õigusakte. Kohustusliku kliimakava lisamine nendele juba olemasolevatele nõuetele kujutaks endast sisuliselt topeltreguleerimist, mis suurendaks ettevõtete halduskoormust ja tekitaks õigusselgusetust. - Kui ettevõte soovib siiski avalikult väita, et tema tegevus aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele või on kooskõlas Pariisi kliimaleppe 1,5 kraadi eesmärgiga, peab ta suutma seda usaldusväärselt tõendada. Selline tõendamine peaks toimuma juba olemasoleva kestlikkusaruandluse (CSRD) raames. See tagaks aruandluse kooskõla ja väldiks dubleerimist erinevate dokumentide vahel. - Kliimakava vabatahtlikkus ei tähenda selle tähtsuse vähenemist, vaid võimaldab suunata ressursse sinna, kus need on kõige olulisemad ja mõju kõige suurem. Ettevõtted, kes soovivad näidata oma kliimavastutust ja strateegilist panust kliimaeesmärkide saavutamisse, saavad kliimakava kaudu oma tegevusi esile tuua ja neid investoritele, partneritele ning avalikkusele kommunikeerida. See loob väärtust ja tõstab usaldusväärsust, ilma et kõiki ettevõtteid võrdselt koormataks. 12 Peame siiski ka jätkuvalt oluliseks, et Euroopa Komisjon töötaks välja ühtsed reeglid üleminekukava koostamiseks, sest see annab ettevõtetele võimaluse vabatahtlikult üleminekukava ühtsetel alustel vastu võtta ja rakendada. 5.11. Eesti ei poolda rahaliste karistuste maksimaalse määra alampiiri (5% ettevõtte ülemaailmsest käibest) kaotamist direktiivi tekstist. Konkreetse määra asendamine Euroopa Komisjoni nn karistuse mõistmise juhistega (mille sisu ei ole praegu teada) jätab ebaselgeks, kuidas direktiivi nõuetekohaselt Eesti õigusse üle võtta ja see loob soodsa pinnase rikkumismenetluseks. Eesti ei poolda ka karistusõiguse killustamist ja karistuse mõistmise põhimõtete hägustamist, mida EL-tasandi karistuse mõistmise juhis paratamatult kaasa tooks. Selgitus: Sisuliselt näeb kehtiv CSDDD säte hetkel ette karistuse maksimaalse määra nn alampiiri. Selle 5%-lise alampiiri kaotamine sättest tähendaks, et liikmesriigile jääb esialgse tekstiga võrreldes suurem otsustusruum maksimaalse karistusmäära kehtestamisel. Küll aga tuleb silmas pidada, et muudatusettepaneku järel tekkiv CSDDD artikli 27 lõike 4 sõnastus viitab tulevikus valmivale Euroopa Komisjoni nn karistuse määramise juhisele, mille sisu ei ole praegu teada. See jätab ebaselgeks, millise maksimumpiiri peab liikmesriik karistusele seadma, et see oleks direktiiviga kooskõlas. Niisugune olukord on väga soodne pinnas liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse algatamiseks, kui Komisjon leiab, et direktiivi ei ole karistuse määra osas kohaselt üle võetud. Teine probleem maksimaalse karistusmäära alampiiri asendamisel tulevikus valmiva juhisega on see, et juhis saab olema Komisjoni nn nägemus karistusmäärade kujundamisest, mida pole liikmesriikidega läbi arutatud samaväärselt nagu seda tehakse direktiivi kehtestamisele eelnevas protsessis. Niisugune tulevikus tekkiv teadmata sisuga juhis (või isegi trahvitabel) võib hakata lõpuks piirama liikmesriigis diskretsiooniõigust karistuste määramisel ja piirata ka kohtuniku võimalusi karistuste mõistmisel. Leiame, et ettevõtte käibest arvutatav 5%-line karistuse ülempiiri alammäär on eelistatum lahendus kui Euroopa Komisjoni koostatav teadmata sisuga juhis, mis võib osutuda sedavõrd spetsiifiliseks, et Eesti seda oma karistusõigusesse üle võtta ei saagi. Eesti on ka seisukohal, et karistuse mõistmise sätted pigem ei peaks tulenema kuskilt EL õigusaktidest, sest selline lahendus tooks kaasa karistusõiguse senisest suurema killustumise ja märkimisväärse õigusselgusetuse. 5.12. Eesti toetab ettepanekut jätta direktiivi sätete seast välja ettevõtte tsiviilvastutust sätestav norm, mis näeb ette EL tasandi erisätte kahjude hüvitamiseks hoolsuskohustuse rikkumise korral. Eesti on algusest peale olnud vastu tsiviilvastutuse sätete lisamisele direktiivi, millega seatava hoolsuskohustuse sisu on tsiviilõigusliku vastutuse kohaldamiseks liialt ebamäärane. Lisaks on liikmesriikide, sh Eesti õiguses juba ette nähtud deliktilise vastutuse reeglid olulisemate õigushüvede kaitseks ja tsiviilvastutuse eriregulatsioon killustaks liikmesriikide õigussüsteemi terviklikkust. Selgitus: Komisjon on teinud ettepaneku eemaldada CSDDD sätete hulgast tsiviilõiguslik eriregulatsioon (artikkel 29 (1)), mis sätestaks ettevõtte vastutuse hoolsuskohustuse rikkumise korral. Selle asemel on tehtud ettepanek piirduda sättega, mille kohaselt peaks ettevõte hoolsuskohustuse rikkumise korral vastutama liikmesriigis kehtiva tsiviilõigusliku regulatsiooni alusel kahju eest, mille ta on CSDDD-ga kehtestatud hoolsuskohustuse rikkumise 13 tõttu tekitanud füüsilisele või juriidilisele isikule. Seejuures on sedastatud, et kahjude täielik kompenseerimine ei tohi kujuneda karistusliku mõjuga ülekompenseerimiseks. Oluline on arvestada, et kõikides EL liikmesriikides on kehtestatud deliktilise vastutuse reeglid olulisemate õigushüvede kaitseks. Selles osas on välja kujunenud kindel terviklik süsteem, üldised põhimõtteid ja praktika, mh selle kohta, milline kahju, millises ulatuses ja milliste isikute eest kuulub hüvitamisele. CSDDDs eraldi tsiviilõigusliku vastutuse kehtestamine tähendab sisuliselt veel ühe EL eriregulatsiooni kehtestamist ühe kitsa eesmärgi tarbeks (äriühingu kestlikkusalase hoolsuskohustuse rikkumine). Pidades silmas liikmesriikides olemasolevaid tsiviilvastutuse reegleid, puudub sellise täiendava eriregulatsiooni järele CSDDD-s vajadus. Eesti ei toeta EL tasandil valdkondlike eriregulatsioonide loomist, kuna see killustab tarbetult liikmesriikide tasandil juba toimivat õigussüsteemi. Tuleb ka arvestada, et Komisjoni muudatusettepanek ei kaota CSDDD tekstist sätteid, millega direktiiv sekkub liikmesriikide tsiviilkohtumenetluse õigusesse. Positiivne on Eesti jaoks see, et lihtsustamise raames eemaldataks direktiivist CSDDD-teemaliste kollektiivhagide esitamise võimalus, mis oleks Eesti jaoks lisanud veel ühe täiendava probleemi direktiivi rakendamisel. Siiski jäävad CSDDD-sse alles mõned nõuded, mille täitmiseks võib olla vajalik muuta Eesti siseriiklikku tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Näiteks tuleb tagada, et CSDDD alusel esitatava kahjunõude aegumistähtaeg ei oleks lühem kui viis aastat ning selle kulgemine ei algaks enne kui lisaks kahju tekitavast tegevusest ja kahju tekkimisest teadasaamisele on kindlaks tehtud ka konkreetne hoolsuskohustuse rikkuja. 5.13. Eesti toetab finantsasutuste reguleerimise klausli eemaldamist direktiivist, mis kohustab Euroopa Komisjoni hindama finantsasutustele täiendavate hoolsuskohustuse nõuete seadmise võimalusi ja nende mõju. Peame ennatlikuks hakata finantssektorile esitatavaid nõudeid laiendama, ilma et juba direktiivis ette nähtud nõuded oleks ennast praktikas eelnevalt õigustanud. Selgitus: Eesti toetab Komisjoni ettepanekut eemaldada CSDDD tekstist klausel, mis kohustab Euroopa Komisjon enne juulit 2026 esitama aruande vajaduse kohta kehtestada täiendavad hoolsuskohustuse nõuded finantsettevõtjatele (artikkel 36 (1)). Konkreetse tähtajaga klausli eemaldamine ei välista Komisjoni õigust vajadusel täiendava regulatsiooni ettepanek teha, kuid CSDDDst kaob otsene tähtajaline kohustus selleks. Finantssektorile kestlikkusalase hoolsuskohustuse laiendamine oli üks vastuolulisemaid teemasid kogu CSDDD menetlemise kestel ja püsis problemaatilisena kuni CSDDD vastuvõtmiseni. Muudatusettepanekuga seotud klausli lisamine CSDDD teksti oli üks kompromisslahendustest, mida rakendati eesmärgiga saada direktiivi vastuvõtmiseks vajalike liikmesriikide heakskiit. Finantsasutustele kestlikkusalase hoolsuskohustuse rakendamises on tehtud erisusi, lähtuvalt asjaolust, et finantssektoris tegutsevatele erineva olemusega ärimudelitele ei ole hoolsuskohustus lõpuni rakendatav nii nagu teiste sektorite ettevõtete tegevusele. Rohkete erisuste tõttu on finantsasutustele kohalduva regulatsiooni sisu jäänud küsitavaks ja kohati arusaamatuks ka sektorit tundvatele ekspertidele. Eelnevat silmas pidades puudub Eestil põhjus muudatusettepanekule vastu seista. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine 14 Justiitsministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Välisministeeriumilt ja Sotsiaalministeeriumilt. Direktiivi eelnõu saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Pangaliit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Toiduliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Betooniühing, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Kaitsetööstus, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Advokatuur, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ), Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Teenusmajanduse koda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Bolt Technology OÜ, MAXIMA Eesti OÜ, Selver AS, Rimi Eesti Food AS, Luminor Bank AS, Enefit Power AS, Swedbank AS, AS SEB Pank, AS Tallink Grupp, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Välisministeerium. Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1). 15  Seletuskirja lisa Eesti seisukohtadele Omnibus I eelnõule äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse kohta KAASAMISEL ESITATUD ARVAMUSTE TABEL Käesolev dokument kajastab kaasamise käigus esitatud arvamusi ja märkusi, ning nendega arvestamist, Eesti seisukohtade koostamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2022/2464 (CSRD) ja 2024/1760 (CSDDD) rakendamise tähtaegade muutmiseks (COM(2025) 80 final) ja direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2006/43, 2013/34, 2022/2464 ja 2024/1760 sisuliseks muutmiseks (COM(2025) 81 final) Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Eesti Advokatuur 1. Arvestades Ukrainas toimuvat sõda ja sellega Teadmiseks kaasnevaid mõjusid (sh sellega kaasnevat võetud. ilmselgelt vajadust panustada kõigil EL liikmesriikidel võimalikult palju riigikaitsesse nii siseriiklikult kui Ukraina toetamiseks) on Omnibus I paketi idee tervikuna väga loogiline ja vajalik samm. Seda eriti arvestades viimase aja USA tegevusega kaasnevat täiendavat ebakindlust nii Ukraina toetamise jätkamise kui ka majanduslikust aspektist (sh tollimaksud ja üldine ebakindlus USA järgmiste sammude osas). 2. ESG põhiprintsiibid on tänapäevases äritegevuses Arvestatud. loomulikud ja kindlasti ka vajalikud, kuid neid võib järgida ka vabatahtlikult ning jätkusuutlikule tegevusele orienteeritud ettevõtjad seda tegelikult ka teevad. Koostades näiteks kontsernide või ühingute siseseid eetika koodekseid, jätkusuutlikusse reegleid, kehtestades läbipaistavaid ja mittediskrimineerivaid palgasüsteeme, viies läbi vabatahtlikke sisekontrolle ja auditeid, analüüsides süstemaatiliselt ettevõtte kõige olulisemaid näitajaid jne. Tark ettevõtja kaardistab vabatahtlikult kõige suuremad riskid ning töötab välja nende maandamise plaanid sõltumata sellest, kas selleks seaduse tasandil kohustus tuleb või 1  mitte. See on osa igapäevasest jätkusuutlikust juhtimisest. Seda lihtsalt ei tehta nii suures mahus nagu kehtiv EL regulatsioon ette näeb ning ei kajastata eraldi raportina. 3. Just liiga suur andmete kogumise, Arvestatud. analüüsimise/mõõtmise ja raporteerimise maht on selles valdkonnas kehtiva EL regulatsiooni suurimaks probleemiks. Kehtiva regulatsiooni eesmärk ise on vaieldamatult õige, kuid on küsitav, kas ettevõtjatele niivõrd suure halduskoormuse panemine mitte ei lähe ise seatud eesmärgiga vastuollu ehk siis ei tööta tegelikult jätkusuutlikkuse põhimõttele vastu. Kui ettevõtja peab kulutama väga suure osa ressursist andmete kogumisele, mõõtmisele/hindamisele ja raportite koostamisele, jääb selle võrra vähem ressurssi innovatsiooni, efektiivsuse tõstmisesse ja igapäevasesse põhitegevusse panustamiseks, ja see võib pikas perspektiivis jätkusuutlikkusele vägagi negatiivselt mõjuda. Seda enam, et kehtiv regulatsioon sisaldab palju nn kabinetis välja töötatud lahendusi, mis ei arvesta päris elu ning senini puuduvad ka piisavalt ühtsed ja selged juhised mõõtmiste ja hindamiste teostamiseks. Seega peavad küll suuremad ettevõtjad andmeid koguma, mõõtma ja raporteerima, kuid lõpptulemused ei pruugi tegelikus elus olla tegelikult võrreldavadki. Ebaselguse ja ebakindluse üle selles osas on kurtnud kõik ESG praktikud ja audiitorid, kellega on olnud kokkupuudet. 4. Kuivõrd Omnibus I paketi raames tehtud Arvestatud. muudatusettepanekud, mis puudutavad CSDDD-d, on suunatud halduskoormuse vähendamisele, on need väga tervitatavad. Seda tänu tähtaegade edasilükkamisele, kohustatud isikute ringi vähendamise ja nõuete mahu vähendamisele. See annab ettevõtjatele rohkem aega regulatiivsete 2  nõuete täitmiseks ettevalmistamiseks (mh leidmaks sobivaid tehnilisi abivahendeid, palkamaks ESG spetsialiste, töötajate koolitamiseks jne). Samuti vähendab ettevõtjate halduslikku ning finantsilist koormust, mis omakorda avaldab positiivset mõju liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsivõimele, soodustades investeeringuid ja innovatsiooni, ja võimaldab rohkem panustada riigikaitse valdkondadesse. 5. Omnibus I paketi raames tehtud CSDDD Teadmiseks muudatused on täielikult kooskõlas ka Eestis võetud. oluliseks poliitiliseks eesmärgiks seatud nn ülereguleerimise vähendamise/vältimise ja ettevõtluskeskkonna lihtsustamise põhimõtetega, kuna need aitavad mh:  Vähendada ettevõtjate regulatiivset ja finantsilist koormust ning jätta rohkem võimalusi oma äritegevuse arendamiseks.  Tagada, et regulatsioonide rakendamine oleks sujuvam, ühetaolisem ja eesmärgipärasem, mis toetab Eesti ettevõtlusmaastiku arengut.  Vähendada tarbetuid haldusprotsesse ja riigi halduskoormust, mis aitaksid tõsta Eesti kui investeerimissõbraliku riigi mainet. 6. Kuigi direktiivi muudatused on positiivsed ja väga Arvestatud. tervitatavad ning on mõistetav, et praeguses olukorras on Euroopale väga vajalik need võimalikult kiiresti kehtestada, ei tasuks siiski Omanibus I pakti kehtestamisega ESG valdkonna regulatiivnõuete ülevaatamist lõpetada. Samuti tasuks kaaluda, kas õiguskindluse ja-selguse mõttes ei oleks mõistlik tähtaegu planeeritust pikemalt edasi lükata. Seda eelkõige praeguse ebaselge olukorra tõttu, mille puhul ei saa välistada, et võib tegelikult juba nt aasta või poole 3  aasta pärast selguda, et tegelikult oleks võinud tähtaegu rohkem edasi lükata (nt Ukraina sõja jätkudes, kui USA lõpetab Ukraina toetamise vms). Sellises olukorras ei ole lihtsalt eluliselt mahukate ESG raportite koostamine mõistlik koht ressursi kulutamiseks. Kui aga siis teha uus tähtaegade edasilükkamine, on piisavalt kohusetundlikud ettevõtjad tegelikult vähemalt osa tööst tõenäoliselt juba ära teinud ning pidev muudatuste tegemine teeb majanduskeskkonna ka põhjendamatult ebaselgeks. Seepärast tasuks kindlasti kaaluda koheselt pikemate tähtaegade seadmist. 7. Teiseks tasuks pärast kiireloomuliste muudatuste Arvestatud. tegemist allesjäänud ettevõtjate kohustuste ja kogutavate andmete maht siiski veelkord üle vaadata. Lõpptulemus peaks olema võimalikult kompaktne ning keskenduma vaid iga ettevõtja spetsiifikat arvestades kõige olulisemale. Andmete mõõtmine ja hindamine tuleks ülesse ehitada selliselt, et kogutavate andmete pinnalt tehtavad mõõtmised ja hinnangud oleksid eluliselt ka ühetaolised ehk siis viiksid tulemuseni, kus erinevate ettevõtjate lõpp-tulemused oleksid päriselt ka eluliselt võrreldavad. Praktikute sõnul see täna selliselt ei ole. Palju on nn halli ala, kus iga ettevõtja saab valida enda sobivama mõõtmise vahendi ja viisi, mistõttu eluliselt ei pruugi tegelikult lõpptulemused võrreldavad ollagi. Eeltoodu eeldab kindlasti lisaks nõuete mahu vähendamisele ka selgitavate juhendite koostamist, millest praegu praktikud puudust tunnevad. Kuivõrd eeltoodule kulub paratamatult aega, oleks seda enam mõistlikum tähtajad juba praegu pikemalt edasi lükata. 4 Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Eesti Ametiühingute Keskliit 8. Teadmiseks võetud. Saab nõustuda, et lihtsustamine võiks tähendada eelkõige tarbetu Oleme seisukohal, et nimetatud muudatused koormuse ja nõuete dubleerimise vähendamist. lähevad lihtsast halduskoormuse vähendamisest palju kaugemale, sest halduskoormuse vähendamine ei tohiks seadusi nõrgendada vaid peaks lihtsalt neid ühtlustama, et vabaneda tarbetust dubleerimisest ja paberimajandusest. Käesolevate muudatustega ei püüta leida tasakaalu hoolsuskohustuse täitmise ning ettevõtete vajaduse vahel tegutseda äritegevuses, mistõttu planeeritud muudatuste tulemusena väheneb töötingimuste kaitse ning inimõiguste rikkumise ja keskkonnakahju vältimine muutub raskemaks. Tahaplaanile jääb ettevõtete kohustus olla jätkusuutlik ning vastutada oma tegevuse kahjuliku mõju eest töötajatele ja keskkonnale. 9. Me toetame Euroopa Komisjoni püüdu vähendada Vabariigi Valitsuse prioriteet on halduskoormuse ja bürokraatia ettevõtete halduskoormust, kuid oleme seisukohal, vähendamine. CSDDD direktiivi eesmärkide saavutamine on Eesti jaoks et halduskoormuse vähendamine ei tohi endaga olnud küsitav juba täna kehtiva teksti puhul. Lihtsustamisettepanekud ei kaasa tuua direktiivi eesmärkide saavutamata sea ministeeriumi hinnangul direktiivide eesmärkide saavutamist jäämist. kuidagi eriliselt ohtu, pigem jätab endiselt küsimuse, kas direktiivi sellisel kujul üldse tarvis on. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Eesti Roheline Liikumine 10. Eesti Roheline Liikumine on seisukohal, et kuigi Teadmiseks võetud. regulatsioonide lihtsustamisettepanekuid põhjendatakse läbi konkurentsivõime tõstmise vajaduse, oleks suurema osa muudatusettepanekute tegelik mõju järelevalve vähenemine ettevõtete tegevuse üle. 5  Lihtsustamine ei mõjuta konkurentsivõimet – see vaid kaitseb vastutustundetuid ettevõtteid inimõiguste rikkumistest, keskkonna kahjustamisest ja kliimamuutustega tegelemata jätmisest tulenevate tagajärgede eest. 11. 1) Täielikule ühtlustamisele kuuluvate nõuete Mittearvestatud. Ühtlustamisele kuuluvad nõuded puudutavad hoolsuskohustuse kõige ringi laiendamine kesksemaid nõudeid nagu kahjulike mõjude ja potentsiaalsete kahjulike mõjude kaardistamine, potentsiaalsete kahjulike mõjude ennetamine, Meie ettepanek on lükata Omnibus ettepanek kahjuliku mõju kõrvaldamine ning kaebuste esitamise kord. Kõikide CSDDD artikkel 4 osas tagasi ning pöörduda tagasi ülejäänud nõuete puhul on liikmesriikidel võimalik minna rangemaks algselt sätestatu juurde. CSDDD on mõeldud direktiivi sätetest. juriidilise baastasemena, mille põhjal liikmesriigid võivad minna oma regulatsioonides kaugemale – Omnibus ettepanek seab aga lae, mis on madalam kehtivatest rahvusvahelistest standarditest nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted (UNGP) ja OECD rahvusvaheliste ettevõtete juhis. Omnibus ettepanek tekitab riski, et standardiks saab "madalaim ühisnimetaja", mis viib sisulise rakendamise asemel vaid formaalse linnukeste märkimiseni. Kavandatav maksimaalne ühtlustamine vähendab nii ambitsioonikuse taset kui ka direktiivi tõhusust võrreldes sellega, mida mõned liikmesriigid oleksid iseseisvalt rakendanud. Maksimaalne ühtlustamine sunniks liikmesriike võtma omaks kõige leebemad reeglid, õõnestades juba kehtivaid seadusi, mis pakuvad riiklikul tasandil tugevamat kaitset, eriti sellistes valdkondades nagu keskkonnakaitse, tööõigused või tarbijakaitse. 12. 2) Meie ettepanek on lükata tagasi ettepanek Mittearvestatud. Ettepaneku tagasilükkamine tähendaks, et Eesti asuks pooldama piirata riskide ja mõju hindamist üksnes otseste ettevõtte kohustust hinnata riske ja hoolsuskohustuse täitmist kõikide äripartneritega (CSDDD artikkel 8 (b)). oma äripartnerite puhul, kes kuuluvad CSDDD järgselt defineeritud tegevuste ahelasse. Paljude tegevuste ahelas olevate äripartnerite suhtes Rahvusvahelised standardid suunavad ettevõtteid, on ettevõtjal praktikas äärmiselt keeruline hoolsuskohustuse täitmist ja kuidas hallata keerukaid ülemaailmseid riskikohti kontrollida, sest see eeldaks suures mahus info kogumist, selle 6 väärtusahelaid läbi laialdase riskide kaardistamise hindamist ja seda kõike eeldusel, et äripartnerid oma andmeid jagavad ning mõjude prioritiseerimise nende tõsiduse ja (millest keeldumisel kohustuks ettevõtja nende suhtes meetmeid tõenäosuse alusel. CSDDD oli kooskõlas selle rakendama). Eesti on ka varasemalt olnud seisukohal, et äriühingute lähenemisega, mida paljud ettevõtted on juba üle kohustus kontrollida kõikide oma väärtusahelas tegutsevate äriühingute kümne aasta rakendanud. Ettevõtete vastutus tegelikku hoolsuskohustuse täitmist ning vastutada nende äriühingute negatiivsete mõjude eest tuleneb seosest nende kohustuste rikkumise eest ei ole proportsionaalne arvestades, et tegevuse, toodete ja teenustega kogu väärtusahela äriühingu reaalsed võimalused sisulise kontrolli läbiviimiseks terve ulatuses, mitte mõju tuvastamise lihtsusest või ahela lõikes on piiratud. lähedusest tarneahelas. Kokkuvõttes ei ole veenev, et riskide ja hoolsuskohustuse täitmise hindamine kogu tegevuste ahela ulatuses võiks praktikas Sarnast otseste äripartnerite piiranguga tõsiseltvõetavat mõju omada, sest ettevõtjatel ei ole lõpuni võimalik lähenemisviisi kasutab Saksamaa tarneahelate kõige vajaliku kohta oma äripartneritelt tõest infot saada ja selleks kuluv hoolsuskohustuse määrus aeg ja ressurss ei ole proportsioonis kohustuse positiivse mõjuga. (Lieferkettensorgfaltspflichtengesetz, LkSG) ning Saksa ekspertide kogemus on näidanud, et esimesele tasemele ja otsestele äripartneritele keskenduvad ettevõtted jätavad tähelepanute kõige tõsisemad riskid ja rikkumised sügavamal oma väärtusahelas. Näiteks uuring „Saksa ettevõtete hoolsuskohustuse seaduse (LkSG) hindamine tarneahelates: väikeettevõtjast kakaokasvataja perspektiiv“ toob välja, et LkSG keskendub ennekõike mõjutatud jaemüüjatele, šokolaaditootjate äriüksustele ja esimese taseme tarnijatele, kes asuvad peamiselt Euroopas. Kuna väikefarmeritest kakaokasvatajad ei ole enamasti Saksamaa šokolaaditootjate või jaemüüjate esimese taseme tarnijad nende ülesvoolu asuva positsiooni tõttu mitmetasandilises tarneahelas, ei kuulu nad proaktiivsesse riskijuhtimisse, mida tuleb igal aastal läbi viia. Piirates ettevõtete hindamiskohustust vaid esimese taseme äripartneritega, eirab ettepanek tõsiasja, et enamik inimõiguste rikkumisi ja keskkonnakahjusid ei toimu Euroopas, kus asuvad tavaliselt esimese taseme tarnijad, vaid tarneahela alguses. 7 Järgnevad lahendused võiks piirata väärtusahelale riskipõhise lähenemise potentsiaalset kahju: a) uue artikkel 8 (5) kustutamine b) järk-järgulise ülemineku toomine uude artiklisse 8 (5): 5. Member States shall ensure that, for the purposes of the mapping provided for in paragraph 2 point (a) in the first three years of application companies do next seek to obtain information from direct business partners with fewer than 500 employees that exceeds the information specified in the standards for voluntary use referred to in Article 29a of Directive 2013/34/EU. By way of derogation to the foregoing sub-paragraph, where additional information is necessary for the purposes of the mapping provided for in paragraph 2, point (a), in light of indications of likely adverse impacts or because the standards do not cover relevant impacts, and cannot reasonably be obtained by other means, the company may seek such information from that business partner. c) kõrge riskiga sektorite erandi sisse toomine uue artikkel 8 (5) puhul: 5. Member States shall ensure that, for the purposes of the mapping provided for in paragraph 2 point (a) companies do next seek to obtain information from direct business partners with fewer than 500 employees that exceeds the information specified in the standards for voluntary use referred to in Article 29a of Directive 2013/34/EU.Companies from the following sectors (take EFRAG high risk sectors list according to NACE codes) shall be excluded from this limitation. 8 13. 3) Meie ettepanek on säilitada kohustus Mittearvestatud. Ärisuhte peatamise meede on direktiivis alles. Sõnastusest on rakendada kahjuliku tegevusega äripartneri eemaldatud otsene kohustus ärisuhe lõpetada, kuid ettevõtetel ei ole suhtes nn viimase abinõuna ärisuhte peatamise takistust seda vajadusel siiski teha. meedet (CSDDD artikkel 10 (6) ja 11 (7)). Lubades ettevõtetel peatada üksnes lepingud kõrge riskiga tarnijatega, saavad nad jätkata riskantseid ärisuhteid ilma vastutust võtmata. Ärisuhte lõpetamine on viimane abinõu, kuid kui pikaajalised inimõiguste rikkumised ja keskkonnakahjud püsivad hoolimata püüdlustest sellele tähelepanu juhtida, on see nii vajalik kui ka soovitatav lahendus. UNGP ning OECD suunised sätestavad selged hoolsuskohustuse nõuded, rõhutades, et sellistes suhetes jätkamine tähendab jätkuvat kaasosalust rikkumistes. Ärisuhte peatamine toimib vastutusmehhanismina, tugevdab ettevõtte usaldusväärsust ja toetab ülemaailmset liikumist eetilise äritegevuse suunas. UNGP põhimõte 13 ja OECD suunised nõuavad, et ettevõtted väldiksid inimõiguste rikkumiste põhjustamist või neile kaasaaitamist ning võtaksid kasutusele meetmeid, kui nad on oma ärisuhete kaudu rikkumistega seotud. Kui ettevõte ei suuda olukorda parandada või ei oma piisavat mõjuvõimu äripartneri (nt tarnija, alltöövõtja või partneri) üle, on suhte lõpetamine õigustatud ja vajalik samm kahju jätkumise vältimiseks. UNGP põhimõte 19 sätestab, et ettevõtted peaksid kasutama oma mõjuvõimu riskide leevendamiseks. Kui mõjuvõim on ebapiisav ja seda ei ole võimalik suurendada, peavad nad suhte vastutustundlikult lõpetama, mitte jääma kaasosalisteks. OECD suunised (II peatükk, lõige 12) tunnistavad, et äritegevuse lõpetamine on vajalik, kui ettevõte ei 9  suuda tõsiseid inimõiguste või keskkonnariske ennetada või leevendada viisil, mis vastab vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetele. Meie ettepanek on ärisuhte lõpetamise kohustuse eemaldamise asemel tagada, et täpsemad sätted tugineksid põhjendustele 50 ja 57, et selgitada olukordi kus on vähene tõenäosus edu saavutada, näiteks riigi poolt kehtestatud sunnitöö kontekstis, relvakonflikti või autoritaarse režiimi olukorras. Selle määratlemiseks võib juhiseid võtta OHCHR- ilt. 14. 4) „Huvirühmade“ mõiste lihtsustamine Mittearvestatud. Ebaselge ulatusega määratlustest tekkivate vaidluste ärahoidmine on (CSDDD artikkel 3 (1)) oluline kõigi osapoolte halduskoormuse ohjamiseks ja riigi õigussüsteemile langeva koormuse ärahoidmiseks. Huvigruppide mõiste Mõjutatud osapoolte ja nende seaduslike esindajate määratlemine nende isikute ja ühendustega, keda ettevõtte tegevus kaasamine on tõhusa hoolsuskohustuse tagamiseks otseselt puudutab, võimaldab kõikidel osapooltel paremini ühetaoliselt ülioluline. UNGP ja OECD suunised rõhutavad, et mõista kaasamist vajavate isikute ringi. huvirühmade kaasamine on hoolsuskohustuse protsessi keskne osa. Aktiivne huvirühmade konsultatsioon aitab ettevõtetel paremini tuvastada inimõiguste rikkumisi ja rakendada sobivaid meetmeid probleemide lahendamiseks. Kuigi CSDDD ei ole täielikult kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, mis nõuavad ettevõtetelt sisulist osapoolte kaasamist kogu hoolsuskohustuse protsessi vältel, sätestas see osapoolte kaasamise olulistes hoolsuskohustuse etappides, sealhulgas ärisuhte lõpetamise ja järelevalve ajal. Omnibus ettepaneku tulemusel pole kohustust konsulteerida ametiühingute, töötajate või kogukonna esindajatega ärisuhte lõpetamise korral, mis eirab tõsiseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi, sealhulgas massilise koondamise ja elatusvahendite kaotuse mõju kogukondades. 10  Osapoolte kaasamine igas hoolsuskohustuse protsessi etapis oleks kõige tõhusam lähenemine, suurendades tõenäosust, et ettevõtted suudavad tuvastada riske, vältida kahju ja rakendada tõhusamaid kaitsemeetmeid. Kuna CSDDD ei teinud selget vahet mõjutatud osapoolte ja teiste osapoolte vahel, jäi oht, et otseselt mõjutatud isikute kaasamist ei pruugita prioritiseerida, nagu on nõutud artiklis 13. Selle riski maandamiseks võib olla kasulik lisada määratlus „asjakohane”, näiteks lõigu 65 viite all. Samas on oluline panna tähele, et kui asjakohasuse määratlemine jääb ettevõtete endi ülesandeks, võib see vähendada sätte tõhusust. Soovitame aktsepteerida sõna „asjakohane“ lisamist ainult tingimusel, et asjakohasust hinnatakse CSDDD lõigu 65 valguses, mis rõhutab, et tähendusrikas huvirühmade kaasamine peaks andma põhjalikku teavet, võimaldama pidevat dialoogi ja toimuma relevantsetel tasanditel. Samuti on vajalik kõrvaldada kaasamise takistused, kaitsta osapooli kättemaksu eest ja arvestada haavatavate rühmade vajadustega, sealhulgas põlisrahvaste ja inimõiguste kaitsjatega, nagu on tunnustatud ÜRO deklaratsioonides. Soovitame lükata tagasi edasised muudatused artiklis ja naasta algse teksti juurde, mis kohustab kaasama huvirühmasid ka äritegevuse lõpetamise ja järelevalve etappidel. 15. 5) Soovitame jätta hoolsuskohustuse täitmise Mittearvestatud. Toetame ettevõtete halduskoormuse vähendamist pikendades regulaarse hindamise ning protsesside uuendamise hindamise sagedust ettevõtte tegevuses ja tarneahelates inimõiguste ja sageduse iga-aastaseks (CSDDD artikkel 15) keskkonnariskide tuvastamiseks, vältimiseks ja lahendamiseks. Järjepidava hindamise nõuet äriühingutel ei kaotata, vaid regulaarse Hoolsuskohustuse protsesside iga-aastane hindamise vahemikku pikendatakse. järelevalve on oluline, et tagada ettevõtete 11 tegevuses ja tarneahelates inimõiguste ja Jätkuvalt peavad ettevõtted täitma hoolsuskohustuse nõudeid ning keskkonnariskide tuvastamine, vältimine ja samuti viima läbi hindamise varem, kui tegevuses toimuvad olulised lahendamine järjepidevalt. Regulaarne ülevaatus muutused. Seega ettevõtted ei ole vahepealsel perioodil vabastatud aitab ettevõtetel jääda vastutavaks, kohaneda uute hoolsuskohustuse nõuete täitmisest, vaid põhjalikuma hoolsuskohustuse riskidega ja ajapikku oma strateegiaid täiustada, täitmise hindamise ja protsesside uuendamise sagedust on pikendatud. mis omakorda viib inimõiguste ja keskkonnakaitse Samas see ei tähenda, et ettevõtted ei või teha sagedamini regulaarset parema taseme ja pideva arenguni äritegevuses. hindamist. Lubades ettevõtetel oma hoolsuskohustuse protsessi üle vaadata iga viie aasta tagant, saavad nad vahepealsel ajal ka teadlikult jätkata riskantseid tegevusi ja ärisuhteid ilma vastutust võtmata. Ka OECD ja UNGPS suuniste järgi on hoolsuskohustus pidev protsess, mida peab regulaarselt üle vaatama, et peegeldada muutuvaid olusid. Valik põhjused, miks iga-aastane ülevaatamine meie hinnangul oluline on: 1. Pideva arengu ja kohanemise tagamine – äritegevus, tarneahelad ja risk keskkonnale muutuvad ajas. Iga-aastane ülevaatamine võimaldab ettevõtetel oma hoolsuskohustuse strateegiad ümber hinnata ning uute riskidega kohaneda. 2. Vastutuse ja läbipaistvuse suurendamine – regulaarne aruandlus hoolsuskohustuse protsesside kohta tagab, et ettevõtted on vastutavad huvirühmade, sealhulgas investorite, regulaatorite ja mõjutatud kogukondade ees. 3. Huvirühmade usalduse ja kaasamise võimendamine – tihe monitoorimine ehitab usaldust töötajate, kogukondade ja 12  kodanikuühendustega ning võimaldab pidada sisukat ja mitmepoolselt kasulikku dialoogi osapoolte vahel. 4. Uute riskide märkamine ja kohanemine – iga-aastased ülevaated aitavad ettevõtetel märgata uusi riske, sh nt sunnitöö kasutamine, metsade üleraie või ebaeetiliste ärivõtete kasutamine, enne kui need kasvavad juriidiliseks või mainekriisiks. 16. 6) Oleme tungivalt vastu ettpanekule kaotada Teadmiseks võetud. Pooldame seisukohta, et kliimakava koostamine ja esitamine peaks kohustus täita kliimamuutuste leevendamise olema ettevõtetele täielikult vabatahtlik (see on ka riigi valitsuse üleminekukava seisukoht), isegi juhul, kui vastavat Euroopa Liidu direktiivi tervikuna ei muudeta samas suunas. Sellel seisukohal on mitu olulist ja sisulist Ettepanek kaotada kohustus rakendada argumenti. kliimamuutuste üleminekukavasid kaotaks kavade - Ettevõtted peavad juba praegu järgima mitmeid siduvaid sisulise tõhususe ja muudaks need pelgalt Euroopa Liidu ja siseriiklikke kliima- ja keskkonnanõudeid, bürokraatlikuks rohepesuks. See ettepanek tuli näiteks heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS), nafta- ja gaasitööstuse poolt ning ei olnud energiatõhususe regulatsioone, parima võimaliku tehnoloogia Komisjoni algses Omnibus ettepanekus, mis näitab nõudeid ning teisi keskkonnaalaseid õigusakte. Kohustusliku selgelt, et tegu on suurettevõtete lobiga, mis kliimakava lisamine nendele juba olemasolevatele nõuetele kahjustab märkimisväärselt Euroopa kujutaks endast sisuliselt topeltreguleerimist, mis kliimaneutraalsuse saavutamise plaani. suurendaks ettevõtete halduskoormust ja tekitaks õigusselgusetust. Jõustamiskohustuseta on suur risk, et ettevõtete kliimakohustused muutuvad tühjadeks - Kui ettevõte soovib siiski avalikult väita, et tema tegevus aitab lubadusteks, mitte konkreetseteks sammudeks kaasa kliimamuutuste leevendamisele või on kooskõlas Pariisi süsinikuneutraalsuse suunas. See on ohtlik lünk, kliimaleppe 1,5 kraadi eesmärgiga, peab ta suutma seda mis võimaldab ettevõtetel näida välja nõuetele usaldusväärselt tõendada. Selline tõendamine peaks toimuma vastavad, ilma et nad heitkoguste vähendamisel juba olemasoleva kestlikkusaruandluse raames. See tagaks tegelikult pingutusi teeksid või edu saavutaksid. aruandluse kooskõla ja väldiks dubleerimist erinevate dokumentide vahel. Juhime tähelepanu, et lisandus „including implementing actions” uuendatud sõnastuses - Kliimakava vabatahtlikkus ei tähenda selle tähtsuse Artikkel 1 (1) punktis (c) „(c) the obligation for vähenemist, vaid võimaldab suunata ressursse sinna, kus companies to adopt a transition plan for climate need on kõige olulisemad ja mõju kõige suurem. Ettevõtted, change mitigation, including implementing actions kes soovivad näidata oma kliimavastutust ja strateegilist panust 13  which aim to ensure, through best efforts, kliimaeesmärkide saavutamisse, saavad kliimakava kaudu oma compatibility of the business model and of the tegevusi esile tuua ja neid investoritele, partneritele ning strategy of the company with the transition to a avalikkusele kommunikeerida. See loob väärtust ja tõstab sustainable economy and with the limiting of global usaldusväärsust, ilma et kõiki ettevõtteid võrdselt koormataks. warming to 1,5 oC in line with the Paris Agreement.’ ei tähenda kohustust neid tegevusi läbi viia, vaid pelgalt kirjeldada tegevusi oma üleminekukavas. Lisaks raskendab üleminekukavade täitmiskohustuse puudumine reguleerivate asutuste ja huvirühmade jaoks ettevõtete tegevusetuse vaidlustamist kliimaeesmärkide täitmisel. CSDDD oli oluline algatus kliimakohustuste ja - eesmärkide seadmisel süsinikumahuka tööstuse jaoks, mis on sedavõrd olulisem, kuna kõik tööstusettevõtete poolsed vabatahtlikud sellesuunalised algatused on järjepidevalt viimasel aastakümnel läbi kukkunud. On ääretult oluline, et lisaks riikidele ja üksikisikutele oleks ka ettevõtetel kohustus oma tegevustega jääda planetaarsete piiride sisse ning pürgida kliimaneutraalsuse saavutamise poole. 17. 7) Ettepanek eemaldada rikkumiste eest Mittearvestatud. Tegemist ei ole rahalise karistuse ülemmääraga, vaid maksimaalse määratavate rahaliste karistuste 5%-line karistusmäära alampiiriga. Eesti ei poolda rahaliste karistuste ülemmäär (CSDDD artikkel 27 (4)). maksimaalse määra alampiiri (5% ettevõtte ülemaailmsest käibest) kaotamist direktiivi tekstist. Konkreetse määra asendamine Euroopa Leiame, et selleks, et direktiiv oleks tõhus, peab Komisjoni nn karistuse mõistmise juhistega (mille sisu ei ole praegu sellel olema piisavalt tõkestav toime, mida saab teada) jätab ebaselgeks, kuidas direktiivi nõuetekohaselt Eesti õigusse saavutada ainult sobilike sanktsioonidega. üle võtta ja see loob soodsa pinnase rikkumismenetluseks. Eesti ei poolda ka karistusõiguse killustamist ja karistuse mõistmise põhimõtete Soovitame tagasi lükata ettepaneku eemaldada hägustamist, mida EL-tasandi karistuse mõistmise juhis paratamatult rahaline karistus rikkumiste eest ning pöörduda kaasa tooks. Vt lähemalt VV seisukohtade seletuskirja p 5.11. tagasi algteksti juurde, mis sätestab artiklis 27(4) maksimaalse rahalise karistuse vähemalt tasemele 5% ettevõtte globaalsest netokäibest. 14 18. 8) Soovitame tungivalt mitte eemaldada EL Mittearvestatud. Ühtlustatud tsiviilvastutuse regulatsioon ei ole vajalik, kuna kõikides EL tasandi tsiviilvastutuse eriregulatsiooni liikmesriikides on tsiviilõiguslik vastutus reguleeritud. Lisaks on (CSDDD artikkel 29). tsiviilõigusliku vastutusega jätkuvalt seotud murekoht, et direktiivi lisade põhjal hoolsuskohustuse sisustamine on ebaselge, pole teada, Leiame, et ühtlustatud tsiviilvastutuse regulatsioon kuidas saab selle põhjal ettevõtetele selgeid ja arusaadavate piiridega on vajalik, kuna: kohustusi kehtestada. Ebaselge sisuga kohustuse rikkumist on keeruline tuvastada ja selle eest tsiviilõiguslikku vastutust rakendada on eriti • Ühtlustatud tsiviilvastutus kogu ELis problemaatiline. tagab, et ohvrite kahju saab hüvitatud ning Eesti pooldab tsiviilvastutuse eriregulatsiooni eemaldamist, sest esiteks, ettevõtted vastutusele võetud, kui nad ei seda ei ole liikmesriikide endi õiguse tõttu tarvis ja teiseks, ebaselge täida hoolsuskohustust ning põhjustavad sisuga hoolsuskohustusele tsiviilvastutuse rakendamist Eesti ei poolda. oma tegevusega kahju; • See aitab liikmesriikidel täita nende rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi; • See on oluline jõustamismehhanism: CSDDD ilma ühtlustatud tsiviilvastutuseta kogu ELis ohustab tõsiselt direktiivi tõhusust; • Ühtlustatud tsiviilvastutuse regulatsiooni puudumine tekitab õiguslikku ebakindlust nii ohvrite kui ka ettevõtete jaoks. Varasemad kohtuvaidlused näitavad, et riiklikud tsiviilvastutuse režiimid on ebapiisavad ja puudulikud, et võtta ettevõtteid vastutusele inimõiguste rikkumiste ja keskkonnakahjude eest, mis toimuvad nende kontserni tegevuses ja väärtusahelates. Lisaks erinevad praegused hoolsuskohustuse kohta käivad õigusraamistikud liikmeseriikides oluliselt oma lähenemises tsiviilvastutusele. Artikli 29(1) kustutamine tooks kaasa erinevad riiklikud vastutuse korrad ning selline killustatus moonutaks ettevõtete vahelist 15  konkurentsi siseturul, kuna ettevõtted ei alluks kogu ELis samale vastutuskorrale. Kuna enamik CSDDD alla kuuluvaid juhtumeid käsitlevad tõenäoliselt väljaspool ELi toimunud kahju, ei saaks ühtlustatud tsiviilvastutuse korrata ohvrid tugineda liikmesriikide õigusele hoolsuskohustuse, tsiviilvastutuse ja õiguskaitse kättesaadavuse osas. Selle asemel kohaldataks kahju toimumise riigi õigust, riskiga, et see võib olla juhtumi asjaolude jaoks ebapiisav, sest välisriigi õiguses puuduvad hoolsuskohustuse standardid või tsiviilvastutuse režiim, mis adekvaatselt käsitleks inimõiguste rikkumisi ettevõtete tegevuses. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 19. Kaubanduskoja hinnangul kaasneb ettevõtjatele Teadmiseks võetud. kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi rakendamisega ebamõistlikult suur koormus ja kulude kasv, kusjuures osasid kohustusi on ettevõtjatel äärmiselt keeruline kui mitte võimatu täita. Seetõttu peame väga positiivseks, et Euroopa Komisjon on tulnud välja ettepanekutega muuta direktiivi, et vähendada ettevõtjate koormust. 20. Kaubanduskoja esimene eelistus on see, et Arvestatud. direktiivist tulenevate kestlikkusalaste hoolsuskohustuste täitmine oleks ettevõtjate jaoks vabatahtlik. Kui ettevõtja näeb nende kohustuste täitmisel positiivset mõju või tema koostööpartnerid, kliendid, tarnijad näevad sellest positiivset kasu, siis võiks ettevõtjal olla võimalus vabatahtlikult kestlikkusalaseid hoolsuskohustusi täita ning sellest ka teistele osapooltele ja 16  avalikkusele teada anda. Kui ettevõtja ega teised osapooled ei pea vajalikuks, et ettevõtja täidab direktiivis sätestatud hoolsuskohustusi, siis ei peaks sundima ettevõtjat lisanduvaid kohustusi täitma. Seega teeme ettepaneku lisada Eesti seisukohtadesse põhimõte, et direktiivist tulenevate kestlikkusalaste hoolsuskohustuste täitmine võiks olla sõltumata ettevõtja suurusest vabatahtlik. 21. 3. Kui direktiivist tulenevate kohustuste Teadmiseks vabatahtlikuks muutmine ei leia liikmesriikide võetud/arvestatud. hulgas toetust, siis toetame mitmeid Euroopa Komisjoni muudatusettepanekuid. a. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut lükata edasi direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaega. Kuigi Euroopa Komisjon pakub välja, et tähtaega võiks edasi lükata ühe aasta võrra ja sellega seoses ka järkjärgulist rakendamist ettevõtjatele, siis Kaubanduskoja hinnangul võiks tähtaega edasi lükata vähemalt kahe aasta võrra. See on vajalik olukorras, kus Euroopa Komisjon ei suuda õigeaegselt välja töötada asjakohaseid juhiseid. Leiame, et Komisjoni juhised peaksid olema ettevõtjatele ja liikmesriikidele avalikult kättesaadavad vähemalt kolm aastat enne seda, kui ettevõtjad peavad hakkama direktiivist tulenevaid kohustusi täitma. b. Kaubanduskoda peab positiivseks Euroopa Komisjoni muudatusettepanekut, mille kohaselt hoolsuskohustuse raames seatav kohustus hinnata põhjalikult oma äripartnerite protsesside potentsiaalseid riske piirdub üksnes tegevuste ahelasse kuuluvate otseste äripartneritega. Praegune nõue, et ettevõtja peab hindama kõiki tegevusahelasse jäävaid ettevõtjaid ehk nii otseseid kui ka kaudseid äripartnereid, on ettevõtjate jaoks äärmiselt koormav ja ebamõistlik ning praktikas ka raskesti teostatav. c. Toetame muudatusettepanekut piirata info hulka, mida hoolsuskohustusega ettevõtjal on õigus 17  oma äripartneritelt kahjulike mõjude kaardistamise käigus küsida. See aitab vähendada halduskoormust eelkõige nende ettevõtjate jaoks, kes direktiivi kohaselt ei pea täitma hoolsuskohustusi, aga kellelt nõuab äripartner sellist teavet. d. Meie hinnangul on mõistlik Euroopa Komisjoni ettepanek eemaldada direktiivist ettevõtja kohustus rakendada kahjuliku tegevusega äripartneri suhtes nn viimase abinõuna ärisuhte peatamise meedet. Nõustume, et selle nõude kaotamine vähendab halduskoormust olukorras, kus on teada, et äripartner maandab lõpuks oma kahjuliku mõju. e. Kaubanduskoda toetab ka huvirühmade mõiste kitsendamist selliselt, et selle alla lähevad edaspidi üksnes töötajad, nende esindajad ja isikud ning kogukonnad, kelle huve või õigusi ettevõtja tegevus otseselt rikub. Toetame ka muudatust, et ettevõtjad peavad kaasama üksnes need huvigrupid, kes on konkreetses etapis asjakohased ehk edaspidi puuduks kohustus kaasata igal ajal kõikmõeldavaid huvigruppe. f. Nõustume, et ettevõtjate koormust aitab vähendada ka muudatusettepanek, mille kohaselt muutub hoolsuskohustuse täitmise hindamise ning protsesside uuendamise sagedus iga-aastasest kohustusest iga viie aasta tagant täidetavaks kohustuseks. g. Peame positiivseks muudatusettepanekut, jätta direktiivist välja ettevõtja kohustus täita kliimamuutuste leevendamise üleminekukava. h. Toetame ettepanekut jätta direktiivist välja punkt, mille kohaselt kohustub Euroopa Komisjon enne juulit 2026 esitama aruande vajaduse kohta kehtestada täiendavad hoolsuskohustuse nõuded finantsettevõtjatele. 22. 18 Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Ravimi Hulgimüüjate Keskliit 23. Toetame kindlasti algatust pikendada direktiivide Arvestatud. rakendusaja algust nende ettevõtete suhtes, kelle puhul CSRD direktiivi kohaldumine ei ole veel alanud ning kõigi CSDDD direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtete suhtes. 24. Peame kindlasti oluliseks ka CSRD ja CSDDD Teadmiseks võetud. direktiivide nõuete sisulist läbivaatamist ning minimaalselt nende tõsist kärpimist ja kindlasti vähemalt teatud osades ka neist loobumist. Mõistame, et ka selles osas on Euroopa Komisjoni seatud aja- ja menetlusraam küllaltki kitsas. Samas on ka komisjon ise märkinud, et CSRD ja CSDDD direktiivide rakendamise edasilükkamisega tekib sisunõuete hindamiseks ja kohandamiseks rohkem ajalist ruumi. Seepärast tundub mõistlik, et nende osas Eesti ja teiste riikide seisukohtade kujundamisel jääb ka rohkem aega ettevõtlusorganisatsioonidele konkreetsete muudatusettepanekute kohta enda seisukohtade kujundamiseks ning vajadusel täiendavate ettepanekute esitamiseks. Kindlasti ei soovi me näha algatuse pidurdumist, kuid näeme, siinkohal väärib sisuline töö tegemist ja selleks vajaliku aja võtmist. Kuna praegusel juhul on ka CSDDD direktiivi sisumuutuste kohta arvamuse andmise tähtaeg juba 17.3.2025, siis saame üldistavalt kinnitada, et kindlasti on tegemist algatustega õiges suunas ning ERHL neid toetab. Täpsemate hinnangute ja kommentaaride andmiseks konkreetsete muudatuste kohta ning tegeliku kindluse saamiseks selles, et neist muudatustest ka piisab, vajame siiski rohkem aega. 19 Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Eesti Tööandjate Keskliit 25. Direktiivi rakendamise edasilükkamine on igal Arvestatud. juhul oluline ja vajalik. CSDDD sisu lihtsustamine on vaieldamatult tervitatav, sest selles toodud nõuded ja nende rakendamise ulatus muutmata kujul on igale ettevõttele tohutu koormus ja isegi siis ei ole kindel, et kogu tarneahel saab nõuetekohaselt kaetud. 26. Tõenäoliselt kõige suurema mõjuga ongi CSDDD Teadmiseks võetud. puhul tarneahela hindamise sageduse lõdvendamine ning tarneahela määratlemine nö. Tier I e. esmaste tarnijatega, võimaldades laiema ringi tarnijad sellest välja jätta, kui riskianalüüs tegelikke või potentsiaalseid mõjusid laiemas väärtusahelas ei näita. Sellele vaatamata on CSDDD nõue arvestada võimaliku mõjuga erinevatele huvigruppidele kogu väärtusahela ulatuses juhul, kui avastatakse reaalne või potentsiaalne kahjulik mõju, sh. “üksikisikutele või kogukondadele, kes on mõjutatud äripartnerite tootmisüksuste ümbruses tekkivast saastest” või “põlisrahvaste õigusele maa-, metsa- või veeressursside kasutamiseks, mida mõjutab otseselt äripartneri tegevus konkreetses geograafilises asukohas” (Lisa 2 Algatus nr. 81 lk. 18). Sellise nõude täitmine keerukate tarneahelate puhul, kus toote (tihti koost, milles on mitmete erinevate tarnijate poolt toodetud kompnendid hõlmates väga erinevaid piirkondi üle maailma) lõpptarbija ei pruugi olla teadlik kõikide tootes esinevate kompnentide tootmise protsessidest erakordselt koormav ja äärmuslikul juhul teostamatu, kuid mille eiramine võib tuua ettevõttele sanktsioonid. Näitena võib siin tuua 20  akud ja elektriseadmed laiemalt ning nende toomisel kasutatavad elemendid nagu liitium, koobalt, nikkel jne. Tõenäoliselt realiseeruvad kõik eelpooltoodud mõjud nende elementide kaevanduspiirkondades või töötlemistehaste ümbruses, mis tähendab, et akude või elektriseadmete kasutajaettevõte peab veenduma, et CSDDD nõuded on selles konkreetses asukohas täidetud, vastasel juhul on oht, et ettevõtte suhtes rakendatakse sanktsioone vastavalt CSDDD’s kirjeldatud võimalustele? 27. Samas rõhutatakse siiski (lk. 19 esimene lõik), et Arvestatud. hoolsuskohustus CSDDD mõistes laieneb siiski ainult esmase ringi tarnijatele (Tier I supplier), v.a. juhul kui esineb usldusväärne info, et laiemas tarneahelas esineb kahjulikke mõjusid. Oleme seisukohal, et sellise väite tõendamiseks või ümberlükkamiseks on igal juhul vajalikud täpsed juhised ja kriteeriumid, mis lubavad objektiivselt hinnata, kas selline mõju laiemas tarneahelas on tõendatud ning vajab seetõttu ettevõtte täiendavat hinnangut konkreetsele olukorrale ja vajadusel täiendavaid samme ettevõtte poolt. Huvigruppide määratlemine ainult asjakohaste huvigruppidega on positiivne areng, kuid kindlasti on siinkohal oluline defineerida “asjakohane” võimalikult täpselt, et vältida võimalikke eriarvamusi audiitoritega ja subjetiivseid hinnanguid. Hoolsuskohustuse täitmisega seotud meetmete asjakohasuse ja tõhususe hindamise perioodi pikendamine 1-lt aastalt 5-le on kahtlemata positiivne areng ja oluline protsessi lihtsustus. Samas soovime rõhutada, et sarnaselt muudele riskihindamise protsessidele võiks olla otstarbekas siduda vastava hindamise teostamise vajadus näiteks oluliste muutustega ettevõtte tarneahelas või ettevõtte enda tegevuses, mis ei pruugi olla perioodilised (tõenäoliselt seotud EK 21  poolt lubatud juhiste ja praktikate väljaandmisega vastavalt muudetud CSDDD art. 19(3)). 28. Me ei saa toetada sanktsioonide kehtestamist Arvestatud. CSDDD nõuete rikkumine korral (art. 27(4)), mille maksimum suurus võib olla kuni 5% ettevõtte kogukäibest, arvestades eelkõige seda, et rikkumise tuvastamise aluseks võivad olla subjetiivsed hinnangud negatiivse mõju ulatuse määratlemisel või mõjude vähendamiseks rakendatud meetmete adekvaatsuse hindamisel. Sellise sanktsiooni rakendamine ei saa tugineda kvalitatiivsetel kriteeriumitel, mille täitmise või mittetäitmise üle on võimalik otsustada subjektiivse hinnangu alusel. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Kliimaministeerium 29. 1. Kliimamuutuse leevendamise Arvestatud. üleminekukava rakendamise kohustuse kaotamine CSDDD. Ettepanek: Kliimaministeeriumi ettepanek on teha äriühingute kestlikkusalase hoolduskohustuse direktiivis (CSDDD) kliimamuutuste leevendamise üleminekukava vastu võtmise ja rakendamise nõue mõlemad vabatahtlikuks. Samuti teeme ettepaneku läbivalt ühtlustada kliimamuutuste leevendamise üleminekukava sisulised nõuded kui ka avalikustamise nõuded kestlikkusaruandluses ja äriühingute hoolsuskohustuse direktiivis. Täiendavalt soovime, et jätkuvalt töötaks Euroopa Komisjon välja ühtsed reeglid üleminekukava koostamiseks, sest see annab võimaluse 22 vabatahtlikult üleminekukava ühtsetel alustel vastu võtta ja rakendada. Selgitus: Euroopa Komisjoni lihtsustamise ettepanek on CSDDD kohaselt kliimamuutuste leevendamise rakenduskava ainult vastu võtta, kuid kaotatakse ära kohustus täita. See tekitab hetkel küsitavuse, kui ettevõttel ei ole kohustus täita sätestatud meetmeid, et kavas seatud eesmärke saavutada ning saavutamise tulemuslikkust hinnata, siis mis reaalne kasu on ettevõttele üleminekukava vastu võtmisest. Sellisel juhul kaotaks üleminekukavad sisulise tõhususe. Samuti kestlikkusaruandluse standardites (ESRS E1-1) on kliimamuutuste leevendamise üleminekukava avalikustamise nõue, mille kohaselt peavad ettevõtted ka lisama selgituse edusammude kohta üleminekukava rakendamisel. Siit tekib vastuolu, kui CSDDD üleminekukava rakendama ei kohusta, aga CSRD avalikustamisel rakendamisel ülevaadet küsib. Kuna Omnibus I osas on toodud välja, et ka suurettevõtete kestlikkusalased standardid (ESRS) lähevad muutmisele, siis on oluline, et nii kliimamuutuste leevendamise üleminekukava sisulised nõuded kui ka avalikustamise nõuded oleksid ühtlustatud nii CSRD kui CSDDD. Näeme laiemalt vajadust CSDDD ja CSRD, sh kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) omavahelisel harmoniseerimisel, st kui CSDDD muutub üleminekukava vabatahtlikuks, siis peaks olema ka kestlikkusaruandluses kliimamuutuste leevendamise üleminekukava avalikustamise nõue vabatahtlik. Ainult üleminekukava koostamine, vastuvõtmine ja avalikustamine on täiendav koormus ettevõtete jaoks. Seega näeme rakendamisel olulist rolli nii ettevõtete enda äristrateegiate kestlikumaks muutumisel kui ka ettevõtete panustamisel kliimaeesmärkide 23  täitmisesse. Hetkel rakendub kohustus üksikutele ettevõtetele Eestis, kuid näeme, et vabatahtlikuna annab see eelise ettevõtetele ning seetõttu võiks üleminekukava koostamise ja rakendamise võimalus jääda vabatahtlikuks, kuid ühtsed alused tuleks luua Euroopa üleselt. 30. 2. Üldine tagasiside lihtsustamise muudatustele Mittearvestatud/teadmiseks CSDDD ja CSRD kohustuste olemus on erinev, esimene seab sisulise võetud. hoolsuskohustuse, teine sellest aruandmise kohustuse. Need ei dubleeri Ettepanek: üksteist, vaid CSRD aruandega antakse aru CSDDD sisulisest täitmisest. Toetame ettevõtete aruandluskohustusega seotud administratiivse koormuse vähendamise ettepanekuid, näeme vajadust laiemalt Euroopa tasandil aruandluskohustuste ühtlustamiseks ning CSDDD ja CSRD lihtsustamine peaks olema ühtlustatud ning üksteist toetav. Selgitus: Nii CSDDD kliimamuutuste leevendamise üleminekukava nõuded kui ka väärtusahel peaks olema kooskõlas ja samadel alustel kestlikkusaruandlusega. Eesti on ka varasemalt olnud seisukohal, et äriühingute kohustus kontrollida kõikide oma väärtusahelas tegutsevate äriühingute tegelikku hoolsuskohustuse täitmist ning vastutada nende äriühingute kohustuste rikkumise eest ei ole proportsionaalne arvestades, et äriühingu reaalsed võimalused sisulise kontrolli läbiviimiseks terve ahela lõikes on piiratud. Seega lihtsustused on praeguses olukorras Eesti ettevõtetele vajalikud, kuid see ei tähenda, et ettevõtted, kellel on võimalus saavad oma väärtusahelat juhtida laiemas ulatuses ning seda ka avalikustada. Kui CSDDD muudatuse eesmärk on leevendada ja kohustus on hinnata ainult väärtusahela otseste äripartneritega seotud riske, siis CSRD näeb omakorda ette, et aruande koostamiseks tuleb hinnata väärtusahela üleselt. Siin rõhutame jällegi vajadust ühtlustada või teha selgemaks väärtusahelat puudutav osa, sest 24  erinevad lähenemised tekitavad ettevõtetes segadust ning rakendamisel keerukust. 31. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 32. 1. Ettevõtjate kohustus hinnata otseseid Mittearvestatud. CSDDD ja CSRD kohustuste olemus on erinev, esimene seab sisulise äripartnereid dubleerib CSRD hoolsuskohustuse, teine sellest aruandmise kohustuse. Need ei dubleeri nõudeid üksteist, vaid CSRD aruandega antakse aru CSDDD sisulisest täitmisest. Ka CSRD seab kohustuseks ettevõtjatel hinnata oma väärtusahela ja tarneahela partnereid, sh veenduda, et kaitstud oleks inimõigused jm töötajatega seotud õigused, mille kohta on eraldi standard S2 Väärtusahela töötajad. Kuna CSDDD seab samad nõuded ja piirid äripartnerite hindamiseks, mis juba on CSRD’s, siis on ebaselge, millist lisandväärtust CSDDD rakendamine pakub. Lähtudes once only põhimõtte kohaselt peaksid ettevõtted ühte andmekomplekti esitama ainult ühe korra ning dubleerivat regulatsiooni ei ole tarvis. 33. 2. Ettevõtjate võimekus hinnata Arvestatud/teadmiseks võetud. otseseid äripartnereid ja saada sellekohaseid andmed on madal Hetkel ei ole teada, et ettevõtjatel oleks andmepõhiseid lahendusi väärtusahela andmete kontrollimiseks, mistõttu tuleks näiteks teostada paikvaatlusi jm. Väärtusahela andmete kogumine ja kontrollimine on ka suurettevõtetele väljakutse ning sageli peavad ettevõtted lähtuma avalikult kättesaadavatest materjalidest, nagu näiteks tarnijate kodulehed (näiteks 13.03.2025 EL nõukogu parema õigusloome ehk Better Regulation töögrupis tõi Business Europe esindaja välja, et kuna väärtusahelad on globaalsed, on ka suurtel 25  ettevõtjatel aruandluse esitamine keeruline ja tarnijatel tekib võimalus oma positsiooni kuritarvitada ning EL ettevõtjaid survestada (teades, et mingit infot on neil kindlasti vaja)). Kuid see praktika ei vasta majanduskabinetis kokkulepitule, mille kohaselt tuleb aruandluses kasutada andmepõhiseid lahendusi ja täielikult üle minna andmepõhisele aruandlusele. Usaldusväärsed andmed on paremini kätte saadavad nendest riikidest, kus töötajate õigused on paremini tagatud. Riikide puhul, kus inimõiguste rikkumine võib olla probleem, on ka usaldusväärsete andmete kätte saamine erakordselt keeruline. 34. 3. Majanduslikud ja administratiivsed Arvestatud. kulud on ebamõistlikult suured CSDDD rakendamine Eestis nõuab nii ettevõtetelt kui ka riigiasutustelt ressursse, sealhulgas uute aruandlussüsteemide loomist. Kui arvestada, et Eesti ettevõtete arv, keda regulatsioon puudutab, on väga väike ning et juba kehtiv CSRD täidab suures osas samu eesmärke, ei ole CSDDD rakendamine põhjendatud. Meie ettepanek on tõsiselt analüüsida, mis lisandväärtust CSDDD rakendamine pakub ja kas ettevõtjatel on võimalik nõudeid täita andmepõhiselt. Esmapilgul tundub, et mitme ettepaneku tegelik kasu on pigem küsitav. Samuti ei lahene Eestile olulisemad murekohad plaanitud ideedega. Seega oleme avatud täiendavatele lihtsustamisvõimalustele, mis võiksid minna ka kaugemale komisjoni esitatud ettepanekutest. Samuti peame väga oluliseks pidevat dialoogi ettevõtjatega ning andmete koosvõime ära kasutamist, et lihtsustada info kogumist ning seeläbi vähendada ettevõtete koormust paremini. Leiame, et aruandluse puhul tuleb lähtuda andmete ühekordse küsimise põhimõttest, tagades et andmeid on võimalik taas- ja ristkasutada. 26  Võrreldes juba rakenduva CSRD’ga on meie hinnangul lisandväärtus väike ning võiksime soovitada ka CSDDD’st loobuda. 35. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 36. Teadmiseks võetud. Leiame, et halduskoormust vähendavate muudatuste tegemine regulatsioonides on oluline. Oleme tutvunud ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) muudatusettepanekutega ning peame neid asjakohasteks ja eesmärgipärasteks. Ettepanekud vastavad hetke vajadustele vähendada halduskoormust, millele on oma veebruarikuises ühispöördumises viidanud ka Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda ja Eesti Kaupmeeste Liit. Toetame Omnibus I paketiga tehtud ettepanekut aruandluskohustuse edasilükkamise kohta. Ettevõtete jaoks on aruandluse nõuded keerulised ja laiaulatuslikud, mistõttu vajavad ettevõtjad rohkem aega, et nõudeid täielikult mõista ja rakendada. Lisaaeg võimaldab ühtlasi välja töötada tõhusama aruandlussüsteemi. 27