Riigihalduse ministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine

Ministeeriumid Meie 01.04.2025 nr 1.1-10.1/1626-1 Riigihalduse ministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Austatud minister Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks rahandusministri ministri määruse „Riigihalduse ministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu. Palume oma kooskõlastus eelnõule anda kümne tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Riigi Kinnisvara AS Riigi Tugiteenuste Keskus Lennart Lepik 5885 1408 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU MÄÄRUS Riigihalduse ministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. Riigihalduse ministri 5. märtsi 2019. a määruses nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.“; 2) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõna „aruanne“ sõnaga „lõpparuanne“; 3) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Projekti algus ei või olla varasem kui projekti rahastamise otsuse tegemise päev ja lõpp hilisem kui kaksteist kuud pärast Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määruse nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“ § 3 lõikes 1 sätestatud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise perioodi lõppu.“; 4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Projekti abikõlblike kulude tegemise algus ei või olla varasem kui projekti rahastamise otsuse tegemise päev ja lõpp hilisem kui kuuskümmend päeva enne Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määruse nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“ § 3 lõikes 1 sätestatud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise perioodi lõppu.“; 5) paragrahvi 17 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Kulu on abikõlblik, kui selle tekkimine on tõendatud.“; 6) paragrahvi 17 lõikes 2 jäetakse välja sõnad „ja selle eest tasumist“; 7) paragrahvi 17 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Lõppmakse tehakse pärast kõigi projekti teostamiseks vajalike abikõlblike kulude tegemist. Lõppmakse maksetaotlusele peab taotleja lisama projekti lõpetamiseks vajalike edasiste tegevuste kirjelduse ja ajakava.“; 8) paragrahvi 17 lõike 8 esimeses lauses asendatakse sõna „lõpparuannet“ sõnadega „edasiste tegevuste kirjeldust ja ajakava“; 9) paragrahvi 21 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 21 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „hanked, väljamaksed“ sõnadega „projekti tegelik kogumaksumus“; 11) paragrahvi 21 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 21 lõikes 4 jäetakse välja sõnad „, allkiri ja aruande esitamise kuupäev“; 13) paragrahvi 22 lõikest 11 jäetakse välja sõnad „kuni kaksteist kuud, kuid“; 14) paragrahvi 23 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 1821.“; 15) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta järgmistel juhtudel: 1) puudus on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse täitmisega; 2) toetuse saaja on avastanud ja teavitanud rakendusüksust esimesel võimalusel kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud abikõlbmatu tegevuse kulu, ning on tagastanud toetuse kümne tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu edastatud toetuse tagastamise nõusoleku saamisest arvates; 3) muudatus projekti mahus ning tegevus-, rahastamis- ja ajakavas tuleneb Vabariigi Valitsuse otsusest.“. Jürgen Ligi Rahandusminister Merike Saks Kantsler  Riigihalduse ministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. Määruse eesmärk on täpsustada abikõlblike kulude perioodi ja toetuse tagasinõudmisega seonduvat. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna analüütik Lennart Lepik (tel: 5885 1408, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 5885 1493, e-post: [email protected]) ja keeletoimetaja oli Sirje Lilover (tel: 5885 1468 e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse preambulat täiendatakse viitega atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikele 5. Viidatud sätte kohaselt kehtestab kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmise ja -maksmise täpsustatud tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Preambula täiendamine on normitehniline. Paragrahvi 5 lõiget 1 muudetakse, asendades sõna „aruanne“ sõnaga „lõpparuanne“. Määruse §-des 17 ja 21 käsitletakse lõpparuande sisu ja esitamisega seonduvat. Paragrahvis 5 nimetatud aruande all on määruse andja silmas pidanud lõpparuannet, kuid kehtivas sõnastuses ei ole selge, kas toetuse saaja peab lisaks lõpparuandele esitama ka muid aruandeid. Kuna antud sättes määratakse projekti elluviimise periood, on oluline täpsustada, et selle perioodi kestel tekivad nii abikõlblikud kulud kui ka esitatakse just lõpparuanne, mitte mõni muu aruanne. Paragrahvi 5 lõike 2 muutmisel asendatakse sättes nimetatud kuupäev viitega Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määrusele nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“, millega on sätestatud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise periood. Muudatuse kohaselt võib projekt lõppeda kuni 12 kuud pärast nimetatud perioodi lõppu. Suuremahulised projektid võivad kesta mitu aastat, kusjuures toetusest rahastatavad kulud võidakse teha projekti alguses ja muudest allikatest rahastatavad kulud hiljem. Kehtiva määruse kohaselt peab rakendusüksus hoidma vähemalt 10% toetuse summast lõppmakse jaoks, mis vabastatakse toetuse saajale alles peale projekti valmimist. Kuna kõik meetmest toetuse saajad kuuluvad valitsussektorisse, siis on nende võimalused eelarveaastate üleselt katta kulude tekkimise ja rahastamise ajalisi viiteid piiratud. Muudatus võimaldab kõik abikõlblikud kulud toetusest tasuda kohe peale nende kulude tekkimist. Paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3, millega sätestatakse toetuse kasutamise perioodi lõpp. Täiendus on seotud § 2 lõike 2 muutmisega, millega lubatakse projekt lõpetada pärast meetme rahastamiseks kasutatava tulu kasutamise perioodi lõppu. Abikõlblikke kulusid on sellegipoolest võimalik toetada ainult meetme rahastamiseks kasutatava tulu kasutamise perioodi kestel. Et eristada projekti lubatud elluviimise perioodi ja abikõlblike kulude tekkimise perioodi, on need lahutatud kahte erinevasse sättesse. Paragrahvi 17 lõike 1 teist lauset muudetakse, sätestades, et kulu on abikõlblik, kui selle tekkimine on tõendatud. Kehtiva redaktsiooni kohaselt peab kulu olema ka makstud. Kuna kõik meetmest toetuse saajad kuuluvad valitsussektorisse, siis võib kulu maksmine enne toetuse ülekandmist nõuda sildfinantseerimist. Veel keerukam on, kui kulu tekib ja tuleb maksta ühel eelarveaastal, aga toetus makstakse välja järgmisel eelarveaastal. Muudatus vähendab toetuse saajate halduskoormust. Paragrahvi 17 lõiget 2 muudetakse, jättes ära nõude esitada toetuse väljamaksmiseks muude dokumentide kõrval ka kulu eest tasumist tõendav dokument. Kuna § 17 lõike 1 muutmisega ei ole toetuse väljamaksmise eelduseks kulu tasumine, siis ei ole kohane nõuda ka kulu tasumist tõendavat dokumenti. Paragrahvi 17 lõiget 7 muudetakse, lubades lõppmakse teha pärast abikõlblike kulude tegemist. Muudatus on seotud § 5 muutmisega ning võimaldab toetuse saajal toetust paindlikumalt ja väiksema halduskoormusega kasutada. Kui lõppmakse tehakse enne projekti lõppemist, siis ei ole koos lõppmakse maksetaotlusega võimalik esitada lõpparuannet. Selle asemel peab toetuse saaja esitama projekti lõpetamiseks vajalike edasiste tegevuste kirjelduse ja ajakava, mis võimaldab rakendusüksusel hinnata projekti eduka lõpetamisega seotud riske ja planeerida võimalikku kontrolli. Paragrahvi 17 lõike 8 esimest lauset muudetakse, asendades nõude esitada lõpparuanne nõudega esitada edasiste tegevuste kirjeldust ja ajakava. Muudatus on seotud § 17 lõike 7 muutmisega. Paragrahvi 21 lõikes 3 tehakse lõpparuande sisu puudutavad muudatused. Välja jäetakse nõuded selliste andmete esitamise kohta, mis on rakendusüksusel juba olemas kas taotluse menetlemise ajast või toetuse saaja poolt projekti elluviimise käigus esitatud. Paragrahvi 22 lõikest 11 jäetakse välja sõnad „kuni kaksteist kuud, kuid“. Lõikes on viide § 5 lõikele 2, mida samuti muudetakse, lubades projekt lõpetada kuni 12 kuud pärast kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise perioodi lõppemist. Sellest tulenevalt ei ole § 22 lõikes 11 vaja analoogilist tähtaega sätestada. Paragrahvi 23 lõiget 1 muudetakse, asendades rikkumiste loetelu ja toetuse tagasinõude määrad viitega atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 1821. Viidatud sätte kohaselt nõuab toetuse andja toetuse tagasi, kui pärast kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja: 1) on teadlikult esitanud valeandmeid; 2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; 3) ei ole kasutanud toetust sihipäraselt; 4) ei täida toetuse saaja kohustusi. Muudatus annab rakendusüksusele toetuse tagasinõudmisel suurema paindlikkuse ja kaalutlusvõimaluse. Paragrahvi 23 täiendamisel lõikega 11 sätestatakse asjaolud, mille korral RTK ei pea toetuse tagasinõudmise otsust tegema. Kehtivas redaktsioonis toetuse tagasinõudmist välistavaid tingimusi sätestatud ei ole, mistõttu peaks RTK tegema toetuse tagasinõudmise otsuse iga rikkumise korral, sõltumata rikkumise asjaoludest. Toetuse kasutamise tingimuste rikkumine ei pruugi olla toetuse saaja sihiliku ja pahatahtliku tegevuse tagajärg või tuleneda üldse toetuse saaja tegevusest. Toetust ei ole vaja tagasi nõuda olukorras, kus toetuse saaja saab puuduse kõrvaldada või on omal algatusel tagastanud toetuse andmise tingimustega vastuolus välja makstud toetuse osa. Toetuse tagasinõudmise otsust ei ole mõistlik tehta ka juhul, kui muudatus projekti mahus ning tegevus-, rahastamis- ja ajakavas tuleneb Vabariigi Valitsuse otsustest, kuna nende järgimine on keskvalitsuse jaoks kohustuslik. Näiteks võib Vabariigi Valitsus otsustada investeeringu ajalise nihutamise või mahu muutmise. Toetust saavad hooned kuuluvad keskvalitsuse kinnisvaraportfelli, mõjutavad valitsussektori bilanssi ning Vabariigi Valitsusel on õigus fiskaalpoliitilistel vmt põhjustel investeeringute elluviimise ajakava korrigeerida. Kuna toetust finantseeritakse riigieelarvest ja see antakse keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete energiatõhususe tõstmiseks, siis ei ole mõistlik Vabariigi Valitsuse otsust järgivat riigieelarvest antava toetuse saajat karistada toetuse riigieelarvesse tagasinõudmisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatusega väheneb rakendusüksuse, toetuse saajate, Rahandusministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse võimalik halduskoormus seoses abikõlblike kulude sildfinantseerimise, toetuse ebaotstarbeka riigieelarvesse tagasinõudmise menetlemisega ja sama tagasinõude riigieelarvest katmise korraldamisega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi, lisakulutusi ega eeldatavaid tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatisoon Määrus esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele ning arvamuse andmiseks Riigi Kinnisvara AS-le ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/25-0335 - Riigihalduse ministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.04.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7543d16b-f0e4-4c15-8224-7f4afbb88247 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7543d16b-f0e4-4c15-8224-7f4afbb88247?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main