Teema: FW: TTOS muudatusettepanekud
________________________________
Saatja:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Saadetud: esmaspäev, 31. märts 2025 14:29
Adressaat: Eneken Sepa - MKM
Teema: TTOS muudatusettepanekud
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupeetud Eneken Sepa
MTÜ Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukoda (ETKSN) tänab võimaluse eest anda sisendit töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatusprotsessi. Oleme oma liikmeskonnaga arutanud seaduse kitsaskohti ning koostanud ettepanekud, mis lähtuvad praktilistest kogemustest ja reaalsest olukorrast Eesti töökeskkonnas.
Meie seisukoht on, et tööohutuse ja -tervishoiu süsteemi ei tohi juhtida üksnes halduskoormuse vähendamise loogika. Vajame mõistlikku tasakaalu, süsteem peab olema paindlik, kuid päriselt toimiv, et ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigusi.
Meie peamised ettepanekud:
1) Töökeskkonnaspetsialisti koolituskohustus ja pädevusnõuded.
Praegune määratlus, et töökeskkonnaspetsialist peab olema „teadlik“, ei ole piisav. Praktikas määratakse sellele ametikohale sageli inimesi, kellel puuduvad vajalikud teadmised. Meie ettepanek on kehtestada koolituskohustus alates 10 töötajaga ettevõtetest ning tulevikus täpsustada nõuded vastavalt ettevõtte suurusele ja riskitasemele.
2) Töökeskkonnaspetsialistide registri loomine või TEIS-i täiendamine.
Töökeskkonnaspetsialistide pädevuse jälgimine on täna võimatu. ETKSN-i teabenõude põhjal selgus, et TEIS-is on registreeritud 25 781 töökeskkonnaspetsialisti, kuid ainult 232 on registreeritud ametinimetusega töökeskkonnaspetsialist Töötamise registris. Meie ettepanek on täiendada TEIS-i, et oleks võimalik jälgida, kes on need töökeskkonnaspetsialistid TEIS-is ja milline on nende pädevus.
3) Väljaõppe ja juhendamise nõuete täpsustamine.
Praegune regulatsioon väljaõppe osas on segane ja tekitab tööandjate seas palju erinevaid tõlgendusi, samuti tööinspektorite praktikas.
meie ettepanek on täpsustada väljaõppe sisu või siduda see juhendamisega, et tööandjad ei „kirjutaks midagi lihtsalt ära“, vaid et koolitusel oleks tegelik sisu ja mõju.
4) Riskianalüüsi korduvuse ja sisukuse nõue.
Seadus lubab riskianalüüsi uuendada vaid teatud juhtudel, kuid tegelikult muutuvad töökeskkonna tingimused ajas. Psühhosotsiaalseid ohutegureid, sisekliimat ja töövahendite seisukorda tuleks hinnata regulaarselt. Meie ettepanek on kehtestada kohustuslik iga-aastane riskianalüüsi ülevaatus ja täpsustada, et ohutegureid tuleb hinnata ametikohapõhiselt ning vajadusel ka seadmete lõikes.
5) Esmaabiandja määramise selgem sõnastus.
Praegune nõue määrata „vähemalt üks“ esmaabiandja võib viia formaalse „linnukese“ täitmiseni. Praktikas on esmaabiandja kohalolu oluline igas vahetuses.
Meie ettepanek on sõnastada nõue selgelt – töökohal peab igas vahetuses või töö ajal olema kohal koolitatud esmaabiandja.
Lisatud on:
Exceli fail muudatusettepanekutega
Loodame, et meie sisend aitab kaasa tasakaalustatud ja toimiva tööohutuse süsteemi arendamisele. Oleme valmis osalema edasistes aruteludes.
Lugupidamisega
MTÜ Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukoda
Jaana Vunukainen