Erakorraline toetus põllumajandustootjale loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/273 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Erakorraline toetus põllumajandustootjale loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul, kuna Euroopa Liidu õigusakti kohaselt peab taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegema hiljemalt 30. juunil 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_erakorraline_2025_märts.pdf; 2. Seletuskiri, SK_erakorraline_2025_märts_.pdf. Janeli Tikk 625 6299 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  EELNÕU 25.03.2025 MÄÄRUS xx.xx.2025 nr ….. Erakorraline toetus põllumajandustootjale loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 51 lõike 2 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava) meetme 23 „Erakorraline ajutine toetus loodusõnnetustest eriti mõjutatud põllumajandustootjatele“ raames põllumajandustootjale loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks erakorralise toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. § 2. Toetuse taotleja ja nõuded taotlejale (1) Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmisega ning kes kasvatas 2024. aastal rapsi, rüpsi või suviotra või kõiki kokku vähemalt viiel hektaril. (2) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. (3) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas. § 3. Toetatav tegevus (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse 1 jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29), artiklis 6a sätestatud tingimuste kohaselt rapsi-, rüpsi- või suviodrakasvatuse valdkonnas tekkinud sellise kahju osaliseks hüvitamiseks, mille põhjustas 2024. aastal toimunud loodusõnnetus. (2) Toetust antakse nende hektarite kohta, millel taotleja kasvatas 2024. aastal rapsi, rüpsi või suviotra. § 4. Toetuse ühikumäär ja suurus (1) Toetust antakse kindlasummalise maksena, mis arvutatakse toetusõiguslike hektarite arvu ja ühikumäära alusel. (2) Toetuse ühikumäär on 126 eurot hektari kohta. (3) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 42 000 eurot. (4) Taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks, kes saavad kokku toetust taotleda lõikes 3 sätestatud ulatuses. (5) Selle määruse alusel rapsi või rüpsi kohta antav toetus koos regionaal- ja põllumajandusministri 6. veebruari 2025. a määruse nr 11 „Erakorraline toetus põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks 2025. aastal“ alusel rapsi või rüpsi kohta antud toetusega ei tohi ületada 42 000 eurot. (6) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) lõikes 2 sätestatud toetuse ühikumäära ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. § 5. Toetuse taotlemine (1) PRIA teeb põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete alusel kindlaks toetuse saamiseks õigustatud isikud. (2) PRIA eeltäidab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete alusel toetuse saamiseks õigustatud isiku eest elektroonilise taotluse ning teeb selle PRIA e-teenuse keskkonnas kättesaadavaks 30. aprillil 2025. (3) Taotluses sisalduvad järgmised andmed: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud andmed; 2) taotleja registrikood; 3) teave, kas toetust taotletakse rapsi-, rüpsi- või suviodrakasvatuse valdkonnas tekkinud kahju hüvitamiseks; 4 ) rapsi, rüpsi või suviodra toetusõiguslike hektarite arv. (4) Taotleja kontrollib eeltäidetud taotluses sisalduvate andmete õigsust ja teavitab nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral sellest PRIAt. Taotleja esitab eeltäidetud ja kontrollitud taotluse PRIAle elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu hiljemalt 7. mail 2025. 2 (5) Taotleja, kelle andmed ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist kättesaadavad, esitab ajavahemikus 16. aprillist kuni 23. aprillini 2025 elektrooniliselt PRIAle digitaalselt allkirjastatud taotluse, mis sisaldab lisaks lõikes 3 nimetatud andmetele selle katastriüksuse katastritunnust või selle põllumassiivi tunnust, millel paikneb taotleja põld, millel ta kasvatas 2024. aastal rapsi, rüpsi või suviotra, ning selle põllu numbrit ja pindala 0,01 hektari täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb, märkides ära iga põllul kasvatatava põllumajanduskultuuri nimetuse ja selle kasvatamise pindala. § 6. Taotleja ja taotluse kontrollimine Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA. § 7. Taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine (1) Taotlus vastab nõuetele, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele. (2) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt 30. juunil 2025. (3) Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt 31. detsembril 2025. § 8. Dokumentide säilitamine Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2032. (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 3  SELETUSKIRI regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Erakorraline toetus põllumajandustootjale loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Erakorraline toetus põllumajandustootjale loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 51 lõike 2 alusel. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/22201 (edaspidi üleminekumäärus) artikliga 6a. Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetusi antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava) alusel, mis kinnitati Euroopa Komisjoni 13. veebruari 2015. a rakendusotsusega, millega kiideti heaks Eesti maaelu arengu programmile Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD) toetuse andmine. Üleminekumääruse artikli 1 lõike 1 kohaselt pikendati programmiperioodi 2014−2020 rakendamist kahe aasta võrra. Samuti pikendati üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/20132 artikli 65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kulutuste rahastamiskõlblikkuse perioodi kahe aasta võrra ehk kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Eelnõuga kehtestatakse arengukava meetme 23 „Erakorraline ajutine toetus loodusõnnetustest eriti mõjutatud põllumajandustootjatele“ raames põllumajandustootjale loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks erakorralise toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Toetuse üldeesmärk on tagada põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime ja toimepidevus ning spetsiifiline eesmärk on hüvitada rapsi-, rüpsi- või suviodrakasvatuse valdkonnas tekkinud kahju, mille põhjustas 2024. aastal toimunud loodusõnnetus. 2024. aasta talvekahjustused, kevadine öökülm, kevad-suvine põud, kuumalaine talirapsi õitsemise ajal, erakordselt suur kahjurite levik ja suvised liigsademed mõjutasid negatiivselt eelkõige rapsi, rüpsi ja suviodra toodangu mahtu. Statistikaameti 29. jaanuaril 2025. aastal avaldatud saagiandmete kohaselt kujunes 2024. aasta rapsi ja rüpsi toodanguks kokku 96 075 tonni, mis võrreldes viimase viie aasta keskmisega (2019-2023) vähenes 50% ning suviodra toodanguks 192 859 tonni, mis võrreldes viimase viie aasta keskmisega vähenes 42%. Sellised arengud seadsid ohtu rapsi-, rüpsi- ja suviodrakasvatuse valdkonna elujõulisuse. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1−29). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469). 1 Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“3 tegevussuunda 5 „Põllumajandussaaduste tootmine, väärdindamine ja turustamine“ eesmärgi – Eesti toidusektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul –, saavutamisse, mida viiakse ellu „Põllumajandus, toit ja maaelu programmi 2024–2027“4 tegevuse „Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime“ kaudu. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ja sama osakonna nõunik Kadri Rand (625 6143, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (5669 1973, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Eelnõu eesmärk on kehtestada arengukava meetme 23 „Erakorraline ajutine toetus loodusõnnetustest eriti mõjutatud põllumajandustootjatele“ raames põllumajandustootjale loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks erakorralise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Eelnõu §-s 2 sätestatakse, kes saab toetust taotleda, ja nõuded toetuse taotlejale. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt antakse toetust füüsilisest isikust ettevõtjale (edaspidi FIE) või juriidilisele isikule, kes tegeleb EL-i toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete, tootmisega tegelevas valdkonnas ning kes kasvatas 2024. aastal rapsi-, rüpsi- või suviotra või kõiki kokku vähemalt viiel hektaril. Ehk teisisõnu toetust antakse isikule, kes selle toetuse taotlemise ajal jätkab registri andmetel tegevust põllumajandustoodete tootmise alal, kuid 2024. aastal kasvatas rapsi-, rüpsi- või suviotra. Maaelu Teadmuskeskuse agrometeoroloogiliste vaatluste ja Keskkonnaagentuuri andmetel mõjutas taimede talvitumist 2024. aasta talvel nii külm, vesi kui jää. 2024 aasta jaanuari alguses toimunud järsk temperatuurilangus Eestis põhjustas taliviljadele külmakahjustusi, kuna lumekiht oli kohati väga õhuke või olematu. Eesti idapoolsem osa oli kaetud küllalt korraliku lumikattega, lääne pool oli lund vähem ja taliviljade kahjustumine suur, eriti kohtades, kus tugev tuul põllud kohati paljaks pühkis. Jaanuari esimesel dekaadil langes Kirde-Eestis õhutemperatuur kolmel järjestikusel päeval alla −26 °C. Põllumeeste ühistu Kevili agronoomide sõnul esines samasugune külmalaine ka Kagu-Eestis. Kahjustada sai eelkõige taliraps ja -rüps, aga ka teised taliviljad. Kevili hinnagul ca 23 000 – 25 000 ha talirapsi võeti kevadel ülesse ja see asendati suviviljadega. Külvati asemele suvirapsi ( ~6000 ha), põlduba, põldhernest, suviotra või kaera. Maapind oli terve veebruarikuu jooksul külmunud ja sulas esialgu vaid pinnalt. Kuu lõpuks oli muld Lõuna- ja Lääne-Eestis sulanud pealtpoolt umbes 8-10 cm, Kesk-Eestis mõned sentimeetrid. Sügavamal püsis kelts. See tõi põldudel kaasa olukorra, kus 3 Kättesaadav: https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. 4 Kättesaadav: https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid. 2 tasasemad/madalamad põllud olid kaetud vaheldumisi vee või jääga - vesi ei saanud külmunud mulla tõttu piisavalt pinnasesse imbuda ja külmus-sulas temperatuuri vaheldudes üha uuesti. Kus lumi päris ära ei sulanud, esines ka jäist lumekoorikut. 2024. aasta mai esimesel dekaadil esinesid Eestis öökülmad, kõige madalamale langesid temperatuurid ööl vastu 9. maid. Eesti Ilmateenistuse andmetel oli suurel osal mandrist miinuskraadid. Varakevadised öökülmad nõrgestasid talvekahjusid saanud taliviljasid veelgi ning ei lasknud neil taastuda või piirkonniti täielikku saagipotentsiaali saavutada. Peale mai alguse öökülmasid võeti täiendavalt veelgi ülesse taliviljasid (mitte ainult talirapsi) ja asendati need suviviljadega, sh suviodraga. Maikuu keskmine temperatuur oli 13,7 °C, mis on 3,2 °C normist kõrgem (pikaajaline keskmine 10,5 °C). Keskmine sajuhulk oli 12 mm, mis on 29% normist madalam (pikaajaline keskmine 42 mm), mitmed piirkonnad kannatasid kuiva käes, mis kahjustas omakorda suvikultuure, sh suviotra. Kevade lõpul jõudis Eestisse ka kuumalaine, mis algas 23. mail ja kestis kuu lõpuni. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid kolmel kuni üheksal järjestikusel päeval 27 °C-ni või kõrgemale. Ilmastikutingimused olid soodsad ka kahjurite levikuks. Põllumeeste ühistu Kevili agronoomide sõnul räsisid suviteraviljasid tärkamisejärgselt tugevalt putukate rünnakud (kõrsvilja maakirp, rohuhüpikud), kes eelnevatel aastatel pole majanduslikult suutnud suuri kahjustusi teha. Rohuhüpikud on n.ö. uued kahjurid, kelle tõttu suviteraviljade võrsumine koos kuivade ja kuumade ilmadega jäi väga tagasihoidlikuks, saadi isegi alla 1 t/ha saaki. Sarnaselt suviteraviljadele, kahjustasid erinevad kahjurid (peitkärsakad, kõdrasääsk, hiilamardikas, maakirp jne) ka rapsi- ja rüpsitaimi. Keerulised ilmastikutingimused jätkusid ka suve teises pooles. Eesti keskmine sajuhulk juulis oli 109 mm, mis on 163% normist (paljuaastane keskmine 67 mm). Juuli maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti Võrus 91 mm (29. juuli), aga ka mitmel pool mujal tuli samal päeval korraga maha suur hulk sademeid. Juuli lõpu ja augusti alguse suured sademed põhjustasid üleujutusi ja põllukultuuride lamandumist. Paljud põllud Lõuna-Eestis olid vee all, põhjustades saagikadu, kvaliteediprobleeme ning hallitusseente ja fusarioosi levikut. Sadude tõttu olid põllud pehmed ja kombainid ei pääsenud põllule. Kõik eelpool kirjeldatud sündmused avaldasid suurimat negatiivset mõju rapsi, rüpsi ja suviodra toodangule, mille tulemusel vähenes rapsi ja rüpsi toodang viie aasta keskmisega võrreldes 50% ja suviodra toodang 42%. Tegevusvaldkonnapõhiste kriteeriumite kehtestamisel on silmas peetud asjaolu, et ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud majanduslik kahju puudutab ennekõike oma toodangut turustavaid ettevõtjaid ning seega peaks toetus olema suunatud neile. Seetõttu seatakse hektarite arvu osas miinimum (viis hektarit), millest vähemal arvul hektaritel rapsi, rüpsi ja suviodra kasvatamist loetakse kas täielikult või valdavas osas vaid oma majapidamise tarbeks kasvatamiseks ning sellistele kasvatajatele toetuse andmine poleks õigustatud. Seega saavad toetust taotlema tulla need rapsi, rüpsi ja suviodra kasvatajad, kes kasvatasid 2024. aastal kas rapsi, rüpsi või suviotra või kõiki nimetatud kultuure kokku vähemalt viiel hektaril. Näiteks vastab taotleja totetuse taotlemise tingimustele, kui ta kasvatas 2024. aastal rapsi kolm hektarit ja suviotra kaks hektarit või rapsi kaks hektarit, rüpsi kaks hektarit ja suviotra üks hektar või rapsi viis hektarit. Toetust ei anta muu kultuuriga ümber külvatud talirapsi ja -rüpsi pindade eest. Talirapsi või - rüpsi muu kultuuriga asendatud kultuuri eest saadi saaki ja toodangu müügist tulu. Näiteks kaera, põldherne ja põldoa saagikused olid kõik viimase viie aasta keskmistest paremad. Seega teravilja (v.a suvioder) ja kaunvilja jaoks ei olnud hooaeg ilmastikutingimuste poolest nii raske, samas kui raps või rüps said kahju kogu kasvuhooaja jooksul erinevate ilmastikunähtuste ja kahjurite pärast. 3 Valdavas osas võetakse käesoleva määruse alusel antava toetuse puhul aluseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris olevad andmed, et vähendada taotluste menetlemiseks ja kontrollimiseks kuluvat aega ja tagada toetuse jõudmine taotlejateni EL-i eelarve reegleid arvesse võttes hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks. Kasvupindade määratlemiseks eeltäidetud vormil saab kasutada eelkõige 2024. aasta põhisissetulekutoetuse menetlemise andmeid. Need taotlejad, kes 2024. aastal toetust ei taotlenud, koostavad oma taotluse ise. Eelnõu § 2 lõige 2 sätestab, et taotlejal ei tohi olla likvideerimismenetlust ega pankrotimenetlust. See tähendab, et taotleja äritegevus peab olema stabiilne ning ta ei tohi olla finantsraskustes. Lisaks ei tohi taotlejal olla kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist. Samuti ei tohi taotlejal olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust, mis võib tähendada, et taotleja juriidiline seisund ei ole korras või tal on võlgnevused riigi ees. Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA kontrollib taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest Ametlikud Teadaanded. Eelnõu § 2 lõige 3 sätestab, et kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas. Selle nõude eesmärgiks on tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine. Eelnõu §-s 3 sätestatakse täpsemad nõuded toetatavale tegevusele ehk rapsi-, rüpsi- või suviodrakasvatuse valdkonnas tekkinud kahju hüvitamisele. Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse rapsi-, rüpsi- või suviodrakasvatuse valdkonnas tekkinud kahju hüvitamiseks, mille põhjustas 2024. aastal toimunud loodusõnnetus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/32425 artikli 1 puntktiga 3 täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/2220 artikliga 6a, mille lõike 2 kohaselt kohast toetust antakse tingimusel, et liikmesriikide pädevad asutused kinnitavad ametlikult, et 1. jaanuaril 2024 või pärast seda on toimunud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 2 lõike 1 punktis k määratletud loodusõnnetus ning et kõnealune loodusõnnetus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 kohaselt vastu võetud meetmed taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks on hävitanud vähemalt 30% asjaomasest tootmisest või potentsiaalist. 2024. aasta algas väga tugeva pakasega, kui suur osa Eestist oli lumikatteta või õrna lumekirmega, puhus tugev tuul ja enamus Eesti talirapsidest said sellepärast väga tugevaid külmakahjustusi. Kaardil (joonis 1) on toodud Keskkonnaagentuuri lumepaksuse mõõtmised (number valges kastis) 7. jaanuari hommikul võrdlusena sama kuupäeva 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/3242, 19. detsember 2024, millega muudetakse määrust (EL) 2020/2220 seoses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raames võetavate erimeetmetega loodusõnnetustest mõjutatud liikmesriikidele täiendava abi andmiseks (ELT L, 2024/3242, 23.12.2024). 4 miinimumtemperatuuridega (punane number). Näeme, et Eesti idapoolsem osa oli kaetud küllalt korraliku lumikattega, lääne pool oli lund vähem ja taliviljade kahjustumine suur, eriti kohtades, kus tugev tuul põllud kohati paljaks pühkis. Joonis 1. Lumikatte paksus (cm) 07.01.2024 kell 8.00 Eestis Allikas: Keskkonnaagentuur Mai alguse öökülmad nõrgestasid talvekahjusid saanud taliviljasid veelgi. Keskkonnaagentuuri kaardilt (joonis 2) on näha, et suur osa mandrist oli kaetud miinuskraadidega. Joonis 1. 09.05. 2024 temperatuurid kell 04.00 öösel Eestis. Allikas: Keskkonnaagentuur Eesti kliimanormide järgi peaks mai olema kevadkuudest kõige sajusem, kuid juba teist aastat järjest oli mai kõige kuivem. Eesti keskmine sajuhulk mais oli vaid 29% normist, mis on alates 1922. aastast kuivuselt 2.-3. koht. Keskkonnaagentuuri kaardilt (joonis 3) on näha, et mai oli kõikjal väheste sademetega ning pikas vaatlusreas enamikus kohtades üks kuivemaid. 5 Joonis 3. Kuu sademete summa, mai 2024 Allikas: Keskkonnaagentuur Keskkonnaagentuuri andmetel oli juulis vaid üks päev (10. juuli), mil mitte ükski seirejaam ei registreerinud sadu. Juuli paistis silma väga intensiivsete sadudega (joonis 4). Juuli lõpul, 28. juuli pärastlõunasel ajal jõudis Eestisse intensiivne vihmasadu. Eriti rohkelt sadas 29.–30. juulil Kesk- ja Lõuna-Eestis, mil ööpäevased sajuhulgad ulatusid 60–100 mm. Suurte sadude tõttu jäid nii põllu- kui ka aiamaad vee alla, samuti jäid siin-seal vee alla ka mõned maanteelõigud. Äikesega kaasnenud tugevamad tuuleiilid põhjustasid mõnel pool ka tuulemurde. Võrus oli juuli sademete summa 190 mm, see on 253% kuu sajunormist. Eriliselt sajune oli juuli ka Tiirikojal, kus sademete summa oli 155 mm, see on 228% kuu sajunormist. Joonis 4. Kuu sademete summa, juuli 2024 Allikas: Keskkonnaagentuur Kõikidest eespool kirjeldatud ilmastikusündmustest tulenevalt statistikaameti 29. jaanuaril 2025. a avaldatud andmete kohaselt vähenes 2024. aastal rapsi ja rüpsi toodang viimase viie aasta keskmisega võrrledes 50% ja suviodra toodang 42%. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 artikli 2 lõike 1 punkti k kohaselt on loodusõnnetus biootilist või abiootilist laadi looduslik sündmus, millega kaasnevad olulised 6 häired põllumajanduslikes tootmissüsteemides või metsandusstruktuurides, põhjustades olulist majanduslikku kahju põllumajandus- või metsandussektorile. Üldjoontes loetakse biootilisteks sündmuseks organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust ning abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest nagu näiteks valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH jms. Eelnõu § 3 lõikes 2 täpsustatakse, et toetust antakse üksnes nende hektarite kohta, millel 2024. aastal kasvas raps, rüps või suvioder. Tulenevalt sellest, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2220 artikli 6a lõike 2 kohaselt võib toetust anda üksnes 1. jaanuaril 2024 või pärast seda on toimunud loodusõnnetus põhjustatud kahju hüvitamiseks, siis antakse toetust üksnes nende hektarite kohta, millel 2024. aastal kasvas raps, rüps või suvioder, mis moodustavad toetusõiguslikud hektarid. 2024. aastal rapsi, rüpsi või suviodra kasvamist peetakse selle põllumajanduskultuuri kasvatamist terve kasvutsükli jooksul alates seemne külvist kuni saagi saamiseni. Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetuse ühikumäär ja suurus. Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab, et toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2220 artikli 6a lõike 5 kohaselt ühekordse kindlasummalise maksena. Toetust makstakse lihtsustatud kulumeetodi alusel ühekordse kindlasummalise maksena (ingl lump sum) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2220 artikli 6a lõike 5 kohaselt, kus sätestatakse, et toetus antakse ühekordse kindlasummalise maksena, mis makstakse välja 31. detsembriks 2025, tuginedes toetusetaotlustele, mille pädev asutus on heaks kiitnud 30. juuniks 2025. Toetus võib olla toetusesaajate kategooriate kaupa eri suurusega vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. Seega antakse seda toetust ühekordse kindlasummalise maksena, mis arvutatakse toetusõiguslike hektarite arvu ja ühikumäära alusel. Kindlasummalise makse näol on tegemist lihtsustatud kuluvõimalusega, mille kasutamise eeliseks on asjaolu, et rahastamiskõlblikud kulud arvutatakse vastavalt varem määratud meetodile, mis põhineb väljunditel, tulemustel või teatavatel muudel kuludel. Kaasrahastatud kulutuse iga eurot pole seega enam vaja tõendava dokumendiga seostada ning sellest tulenevalt ei ole toetuse saajal enam vajalik esitada tõendeid kulude abikõlblikkuse kohta, kuna nende abikõlblikkus on kindlasummalise makse puhul tõendatud juba varem. Seega lihtsustatud kulumeetodi kasutamise peamine eesmärk on lihtsustada määruse rakendamist nii toetuse saajatele, kes ei pea kuludokumente esitama, kui ka PRIA-le, kes ei pea kuludokumente kontrollima. Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse, et toetuse ühikumäär on 126 eurot hektari kohta. Toetuse ühikumäära arvutamisel on aluseks võetud rapsi, rüpsi ja suviodra hektari tulupuudujäägid, regionaal- ja põllumajandusministri määruse nr 11 „Erakorraline toetus põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks 2025. aastal“ rapsi ja rüpsi ühikumäära ning MAK vahendeid. Võttes aluseks 2024. aasta kattetulu6 arvutused, siis kujunes 2024. aastal rapsi ja rüpsi tulu puudujäägiks hektari kohta (arvestades maha põhisissetuleku toetuse ja 20% omavastutust) keskmiselt 315 eurot ning suviodra tulupuudujäägiks hektari kohta keskmiselt 308 eurot (arvestades maha põhisissetuleku toetuse, seotud toetuse ja 20% omavastutust). Eriti suurt kahju kannatasid 6 Maaelu Teadmuskeskuse taime- ja loomakasvatuse kattetulu arvestamise metoodika. 7 talirapsi kasvatajad, kes külvasid kevadel talirapsi ümber suviodraga. Talirapsi ümberkülvil suviodraga kujunes tulupuudujäägiks hektari kohta 692 eurot. Kokku oli rapsi- ja rüpsikasvatajate majanduslik kahju hinnanguliselt 31 mln eurot (sh 12 mln eurot rapsi ümberkülvi kulu) ning suviodrakasvatajatel 21 mln eurot. Seega kokku oli rapsi-, rüpsi- ja suviodrakasvatajate kahju hinnanguliselt 52 mln eurot. Toetuse eesmärk on osaliselt hüvitada ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju, ühikumääraga 126 eurot/ha hüvitatakse ligikaudu 40% rapsi, rüpsi ja suviodra tulupuudujäägist, kus on juba arvesse võetud põhisissetuleku toetus, seotud toetus ja 20% omavastutus. Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt toetuse maksimaalne suurus on 42 000 eurot ühe taotleja kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2220 artikli 6a lõike 6 kohaselt toetuse maksimumsumma ei tohi ületada 42 000 eurot taotleja kohta. Eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatakse, et taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad saavad kokku toetust taotleda lõikes 3 sätestatud ulatuses. Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad loetakse üheks taotlejaks. Näiteks kui kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad ettevõtjad B (tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Ettevõtja A (emaettevõtja) ja ettevõtja B (tütarettevõtja) soovivad nimetatud toetust taotleda. Ettevõtja A ja ettevõtja B mõlemad taotlevad toetust 30 000 eurot. Kui ettevõtjale A määrati juba toetust 30 000 euro ulatuses, siis ettevõtjale B saab maksimaalset määrata toetust 12 000 euro ulatuses, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks. Samuti kui näiteks ühte kontserni kuuluv üks ettevõtja taotleb abi 21 000 euro ulatuses ja samasse kontserni kuuluv teine ettevõtja taotleb samuti 21 000 eurot, siis täidavad nad maksimaalse 42 000 euro suuruse toetuse nõude, sest selle määruse tähenduses loetakse nad üheks ettevõtjaks, kellele kohaldub maksimaalne 42 000 euro suurune toetus. Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku § 6, mille kohaselt, kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavateks ettevõtjateks on tegutsevad ettevõtjad, kellest üks omab teise suhtes konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Lõikes 4 sätestatu eesmärk on vältida ebatervet konkurentsikeskkonda ning hajutada toetust ühtlasemalt enama arvu ettevõtjate vahel. Eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatakse selle toetuse kumuleeriumine regionaal- ja põllumajandusministri 06.02.2025. a määruse nr 11 „Erakorraline toetus põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks 2025. aastal“ alusel antava toetusega. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2220 artikli 6a lõike 7 kohaselt toetuse andmisel võtavad liikmesriigid arvesse muude riiklike või liidu toetusvahendite või erasektori kavade alusel loodusõnnetuste tagajärgede leevendamiseks antavat toetust, et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 33, nagu on kohaldatav, ja suunata toetus samal ajal loodusõnnetustest enim mõjutatud toetusesaajatele. Võttes arvesse, et ka regionaal- ja põllumajandusministri 06.02.2025. a määruse nr 11 „Erakorraline toetus põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks 2025. aastal“ alusel toetatakse rapsi- ja rüpsikasvatajaid, siis käesoleva määruse alusel rapsi või rüpsi toetusõiguslike hektarite arvu kohta antav toetus koos regionaal- ja põllumajandusministri 06.02.2025. a määruse nr 11 „Erakorraline toetus põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks 2025. aastal“ alusel rapsi või rüpsi kohta antud toetusega ei tohi ületada 42 000 eurot. See tähendab, et kui taotleja sai määruse „Erakorraline toetus põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks 2025. aastal“ alusel toetust üle 42 000 euro, siis selle toetuse raames enam toetust rapsi ja rüpsi kasvupinna kohta ei saa. Küll aga on võimalus taotleda selle toetuse raames toetust suviodrale summas kuni 42 000 eurot. Eelnõu § 4 lõikes 6 on toodud säte juhuks, kui esitatud nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid. Toetuse olemusest tulenevalt on õigustatud toetust anda kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks, mistõttu eelarve mittejätkumise korral on üheks alternatiiviks hektaripõhise ühikumäära vähendamise mehhanism, mille kohaselt kõik nõuetele vastavad taotlejad saavad toetust, ent vähendatult. Seetõttu vähendab PRIA sellisel juhul kehtestatud ühikumäära nii palju, et kõik taotlejad saaksid toetust maksimaalsel võimalikul määral. Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse taotlemise kord ja nõuded taotlusele ehk andmed, mida taotlus peab sisaldama, muu hulgas andmed toetatava tegevuse kohta. Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt toimub toetuse taotlemine lihtsustatud korras. Selleks teeb PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete põhjal kindlaks FIE-d ja juriidilised isikud, kes kasvatasid 2024. aastal rapsi, rüpsi või suviotra või kõiki kokku vähemalt viiel hektaril. Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt PRIA eeltäidab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete alusel elektroonilise taotluse ja teeb selle kättesaadavaks PRIA e-teenuse keskkonna kaudu 2025. aasta 30. aprilliks toetuse saamiseks õigustatud isikutele. Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatakse taotluse sisu. Taotlus sisaldab haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmeid (taotluse esitaja nimi, taotluse selgelt sõnastatud sisu ja lisaks haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid), taotleja registrikoodi, teave, millises valdkonnas tekkinud kahju hüvitamiseks toetust taotletakse koos toetusõiguslike hektarite arvuga. Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt on ettevõtjal kohustus kontrollida eeltäidetud taotluses sisalduvate andmete õigsust ja nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral PRIA-t teavitama. Kui eeltäidetud taotlus on taotleja poolt kontrollitud, tuleb see edastada PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu etteantud tähtajaks, milleks on 2025. aasta 7. mai. 9 Eelnõu § 5 lõikes 5 sätestatakse, et eelnõu § 2 lõikes 1 nimetatud toetuse saamise nõuetele vastav taotleja, kelle andmed ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist kättesaadavad, koostab ise taotluse ja esitab selle PRIA-le ajavahemikus 16.04–23.04.2025 elektrooniliselt. Taotlus peab lisaks lõikes 3 sätestatud andmetele sisaldama selle katastriüksuse katastritunnust või põllumassiivi tunnust , millel paikneb taotleja põld, millel ta kasvatas 2024. aastal rapsi, rüpsi või suviotra ning selle põllu number ja pindala 0,01 hektari täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb, märkides ära iga põllul kasvatatava põllumajanduskultuuri nimetuse ja selle kasvatamise pindala. Võttes arvesse, et taotlejad, kelle andmed ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist kättesaadavad, siis nende taotlejate andmeid sisestab PRIA käsitsi ning see eeldab ka nende taotlejate andmete põhjalikumat kontrolli, millest tulenevalt ongi nendele taotlejatele sätestatud lühem tähtaeg, kui neile kelle andmed on PRIA-l olemas. Lõikes 5 nimetatud taotlust oodatakse elektrooniliselt, küll aga mitte PRIA e-teenuse keskkonna kaudu, vaid selleks on PRIA veebilehel kättesaadav soovituslik taotlusvorm. Digitaalselt allkirjastatud taotlusvorm tuleb hiljemalt ajavahemikus 16.04–23.04.2025 saata e-posti aadressile [email protected]. Eelnõu § 6 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise. PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel võib PRIA kasutada erinevaid riiklikke registreid (nt koostöö Maksu- ja Tolliametiga). Eelnõu §-s 7 sätestatakse taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine. Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et taotlus on nõuetekohane, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad EL-i õigusaktides, ELÜPS-is, arengukavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. Eelnõu § 7 lõikes 2 on sätestatud, et PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt 30. juuniks 2025. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2220 artikli 6a lõike 5 kohaselt toetus antakse ühekordse kindlasummalise maksena, mis makstakse välja 31. detsembriks 2025, tuginedes toetusetaotlustele, mille pädev asutus on heaks kiitnud 30. juuniks 2025. Eelnõu §-s 8 sätestatakse, et määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata ning nimetatud dokumente säilitab PRIA kuni 2032. aasta 31. detsembrini. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 37 kohaselt teeb komisjon lõppmakse vastavalt vahendite olemasolule pärast maaelu arengu programmi rakendamist käsitleva viimase iga-aastase eduaruande kättesaamist, võttes aluseks kehtiva rahastamiskava, asjaomase maaelu arengu programmi viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning asjakohase kontrollimise ja heakskiitmise otsuse. Nimetatud raamatupidamisaruanded esitatakse komisjonile kuue kuu jooksul pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 2 osutatud kulude rahastamiskõlblikkuse viimast kuupäeva ja vajaduse korral koostoimes üleminekumääruse artikli 2 lõikega 2, ning need hõlmavad makseasutuse kantud kulusid kuni kulude rahastamiskõlblikkuse viimase kuupäevani. Üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Liikmesriikide kogemus näitab, et Euroopa Komisjoni viimane 10 makse tavaliselt hilineb, ja seepärast sätestatakse dokumentide säilitamise lõpptähtpäevana 2032. aasta 31. detsembri, mis peaks sisaldama ka väikese varu. Dokumentide säilitamise kohustus kohaldub toetuse andmisega seotud isikule. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/3242, 19. detsember 2024, millega muudetakse määrust (EL) 2020/2220 seoses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raames võetavate erimeetmetega loodusõnnetustest mõjutatud liikmesriikidele täiendava abi andmiseks (ELT L, 2024/3242, 23.12.2024); 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29). Eelnõus nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-lex.europa.eu. 4. Määruse mõjud Toetuse eesmärk on tagada põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime ja toimepidevus, hüvitades rapsi-, rüpsi- või suviodrakasvatuse valdkonnas tekkinud kahju, mille põhjustas 2024. aastal toimunud loodusõnnetus. Määrusel on positiivne mõju, sest see aitab osaliselt hüvitada põllumajandustootjatele loodusõnnetusest põhjustatud majanduslik kahju. Toetust makstakse FIE-le või juriidilisele isikule. Toetuse sihtgruppi kuulub 1705 rapsi-, rüpsi- ja suviodrakasvatajat. Määruse rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb PRIA, kellel on olemas määruse menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 11 Toetust rahastatakse 100% ulatuses EAFRD-st. Arengukava meetme 23 „Erakorraline ajutine toetus loodusõnnetustest eriti mõjutatud põllumajandustootjatele“ kogueelarve on 13,5 miljonit eurot. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulu ega -tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIAle. 12 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0332 - Erakorraline toetus põllumajandustootjale loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.04.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7676c293-c258-48ca-9984-bb149d69c690 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7676c293-c258-48ca-9984-bb149d69c690?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main