Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu

Justiits- ja Digiministeerium 08.04.2025 nr 2-2/3287-2 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu Esitame Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning teadmiseks teistele asutustele, kes eelnõule arvamust avaldasid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1. eelnõu; 2. seletuskiri; 3. vastavustabel; 4. seletuskirja lisa (märkuste ja ettepanekute tabel); 5. meretöö konventsiooni koodeksi 2022. a muudatuste eestikeelne tõlge. Stella Vogt 5886 4172, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 28.03.2025 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seadus Kiita heaks lisatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi muudatused, mis on vastu võetud 2022. aasta 6. juunil Genfis. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.…“ …………….. 2025. a Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2025 (allkirjastatud digitaalselt)  Rahvusvaheline Töökonverents KONVERENTSI SAJA KÜMNENDAL ISTUNGIL 6. JUUNIL 2022. AASTAL GENFIS HEAKS KIIDETUD MUUDETUD 2006. AASTA MERETÖÖ KONVENTSIOONI (MLC, 2006) 2022. AASTA MUUDATUSED AUTENTNE TEKST MUUDETUD 2006. AASTA MERETÖÖ KONVENTSIOONI (MLC, 2006) 2022. AASTA MUUDATUSED 2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 1.4 muudatused Standard A1.4. Töövahendus Asendada lõike 5 punkti c alapunkt vi järgmisega: „vi) kehtestavad kindlustuse või samaväärse asjakohase meetme abil kaitsesüsteemi, et hüvitada meremeestele rahaline kahju, mis võib neile tekkida juhul, kui töövahendusteenus jääb osutamata või asjaomane reeder ei täida meretöölepingu kohaselt oma kohustusi meremeeste vastu, ning tagavad, et meremehi teavitatakse enne töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende kaitsesüsteemijärgsetest õigustest.“ 2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 2.5 muudatused Standard A2.5.1. Kojusõit Lisada uus lõige 9 ja nummerdada järgmine lõige ümber: „9. Liikmed hõlbustavad meremeeste viivitamatut kojusõitu, sealhulgas juhul, kui nad loetakse hüljatuks standardi A2.5.2 lõike 2 tähenduses. Sadamariigid, lipuriigid ja tööjõudu tarnivad riigid teevad koostööd tagamaks, et nende territooriumil või nende lipu all sõitval laeval hüljatud meremeeste asendamiseks tööle võetud meremeestele antakse konventsioonist tulenevad õigused.“ 2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirjade 3.1 ja 4.4 muudatused Standard A3.1 Majutus- ja puhkevõimalused Asendada lõige 17 järgmisega: „17. Laeval peavad kõikide meremeeste jaoks olema asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused, sealhulgas suhtluskanalid, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate meremeeste vajadustele, võttes arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud koodeksi sätteid, mis käsitlevad töötervishoidu ja tööohutust ning õnnetuste ärahoidmist.“ Suunis B3.1.11. Puhkeruumid, post ja laeva külastamine Asendada lõike 4 punkt j järgmisega: „j) võimaluse korral mõistlik juurdepääs laeva ja kalda vahelisele telefoniühendusele, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.“; lisada uus lõige 8: „8. Reederid peaksid tagama oma laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.“ Suunis B4.4.2. Olmerajatised ja -teenused sadamates  Lisada uus lõige 5 ja nummerdada järgmine lõige ümber: „5. Liikmed peaksid tagama oma sadamates ja nendega seotud ankrupaikades laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.“ 2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 3.2 muudatused Standard A3.2. Toit ja toitlustamine Asendada lõike 2 punktid a ja b järgmisega: „a) toidu- ja joogiveevarud on pardal olevate meremeeste arvu, nende toiduga seotud usulisi nõudeid ja kultuuritavasid ning sõidu kestust ja laadi arvesse võttes koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse poolest sobivad ning need antakse töösuhte kestel tasuta; b) toitlustusüksuse töökorraldus ja sisseseade võimaldavad pakkuda meremeestele hügieenilistes tingimustes valmistatud ja serveeritud sobivaid, mitmekülgseid, tasakaalustatud ja toitvaid eineid;“; asendada lõike 7 punkt a järgmisega: „a) toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele;“. 2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 4.1 muudatused Standard A4.1. Meditsiiniabi laeval ja kaldal Lisada uued lõiked 5 ja 6: „5. Liige tagab viivitamatut arstiabi vajava meremehe viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt laevalt ja juurdepääsu kaldal asuvale meditsiinirajatisele asjakohase ravi saamiseks. 6. Kui meremees suri laevasõidu ajal, aitab vajaduse korral liige, kelle territooriumil surm saabus, või kui surm saabus avamerel, siis liige, kelle territoriaalvetesse laev järgmisena siseneb, reederil surnukeha või tuha koduriiki toimetada meremehe või tema lähisugulase soovi kohaselt.“ Suunis B4.1.3. Meditsiiniabi andmine kaldal Lisada uued lõiked 4 ja 5: „4. Liige peaks tagama, et meremeest ei takistata laevalt lahkumast rahvatervisega seotud põhjustel ning et tal on võimalik täiendada laevavarusid, kütust, vett, toitu ja varustust. 5. Meremeest tuleks käsitada viivitamatut arstiabi vajavana järgmistel juhtudel: a) raske vigastus või haigus; b) vigastus või haigus, mis võib põhjustada ajutise või püsiva puude; c) nakkushaigus, mis võib levida teistele meeskonnaliikmetele; d) vigastused, millega kaasnevad luumurrud, tugev verejooks,  murdunud või põletikulised hambad või rasked põletused; e) tugev valu, mida ei ole võimalik laeva pardal ravida, võttes arvesse laeva töökorraldust, sobivate valuvaigistite kättesaadavust ja nende pikemaajalise võtmise mõju tervisele; f) suitsiidirisk ja g) meditsiinilise kaugnõustamisteenuse osutaja soovitab ravi kaldal.“ Suunis B4.1.4. Meditsiiniabi andmine teistele laevadele ja rahvusvaheline koostöö Asendada lõike 1 punkt k järgmisega: „k) korraldada meremehe surnukeha või tuha koduriiki toimetamine meremehe enda või tema lähisugulase soovi kohaselt ja nii kiiresti kui võimalik.“. 2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 4.3 muudatused Standard A4.3. Töötervishoid ja tööohutus ning õnnetuste ärahoidmine Asendada lõike 1 punkt b järgmisega: „b) mõistlikud ettevaatusabinõud tööõnnetuste, vigastuste ja kutsehaigestumise ärahoidmiseks laeva pardal, sealhulgas kõigi vajalike ja sobivas suuruses isikukaitsevahendite tagamise ning asjakohaste meetmete rakendamise kaudu, et vähendada ja vältida kahjulike keskkonnategurite ja kemikaalidega kokkupuute ohtu, samuti kehavigastuste tekkimise või haigestumise ohtu, mis võivad tuleneda seadmete ja masinate kasutamisest laeva pardal;“. 2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 4.3 muudatused Standard A4.3. Töötervishoid ja tööohutus ning õnnetuste ärahoidmine Asendada lõike 5 sissejuhatus, lisada uus lõike 5 punkt a ja nummerdada järgmised lõiked ümber: „5. Liige tagab, et: a) kõiki tema lipu all sõitvate laevade pardal töötavate meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja need registreeritakse nõuetekohaselt ning nende kohta esitatakse igal aastal Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile aruanne, mis avaldatakse ülemaailmses registris;“. Suunis B4.3.5. Teatamine ja statistiliste andmete kogumine Lisada uued lõiked 4 ja 5: „4. Standardi A4.3 lõike 5 punkti a kohaselt edastatavad surmajuhtumite andmed tuleks esitada Rahvusvahelise Tööbüroo kindlaksmääratud vormis ja klassifikatsiooni kasutades. 5. Surmajuhtumite andmed peaksid muu hulgas sisaldama teavet surmajuhtumi liigi (klassifikatsiooni), laeva tüübi ja kogumahutavuse, surmajuhtumi asukoha (merel, sadamas, ankrupaigas) ning meremehe soo, vanuse, ametikoha ja osakonna kohta.“ Lisade muudatused Lisa A2-I. Tõendid eeskirja 2.5 lõike 2 kohase finantstagatise kohta Asendada punkt g järgmisega: „g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi omast;“. Lisa A4-I. Tõendid eeskirja 4.2 kohase finantstagatise kohta Asendada punkt g järgmisega: „g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi omast;“.  Eelesitatud tekst on nende muudatuste autentne tekst, mille Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni üldkonverents kiitis nõuetekohaselt heaks oma saja kümnendal istungjärgul, mis toimus Genfis ja kuulutati lõppenuks 2022. aasta juuni üheteistkümnendal päeval. SELLE KINNITUSEKS oleme andnud oma allkirjad üheteistkümnendal juunil 2022. aastal. Konverentsi esimees CLAUDIO MORONI Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor GUY RYDER  Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus Välisministeerium VÄM palub meretöö konventsiooni heakskiitmise Arvestatud. seletuskirjas märkida ka muudatuste vastuvõtmise aeg Täname ettepaneku eest. Arvestame ettepanekuga. koos õigusliku aluse ja jõustumisega. Oleme täiendanud konventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskirjas märkuste punkti ja teinud järgmise täienduse: 2022. aasta muudatuste rahvusvahelist jõustumist meretöö konventsiooni osaliste suhtes reguleerivad konventsiooni artikli XV lõiked 7–8. Artikli XV lõike 8 kohaselt jõustub heakskiidetuks loetud koodeksi muudatus kuus kuud pärast kaheaastase vastuväidete esitamise perioodi lõppu. Sama artikli lõike 7 kohaselt ei jõustu muudatused, kui ettenähtud tähtaja lõpuks on Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile laekunud ametlikud vastuväited rohkem kui 40 protsendilt ILO liikmetelt, kes on konventsiooni ratifitseerinud ning kelle laevade kogumahutavus on vähemalt 40 protsenti konventsiooni ratifitseerinud liikmete laevade kogumahutavusest. Vastuväiteid muudatustele ei laekunud ning jõustumise kuupäev on saabunud. 2022. aasta muudatused jõustusid rahvusvaheliselt, sh Eesti suhtes, 23. detsembril 2024. (lk 2) VÄM märgib ära, et meretöö konventsiooni võttis 2006. Arvestatud. aastal vastu ILO peakonverents. Täname tähelepanu juhtimise eest. Arvestame ettepanekuga. Oleme teinud paranduse konventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskirja 1 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus sisukokkuvõttes, asendades sõna „merekonverents“ sõnaga „peakonverents“. Muudetud tekst on sõnastatud järgmiselt: „Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi ILO) peakonverents võttis 2006. aasta 23. veebruaril Genfis vastu meretöö konventsiooni, mis koondas 68 kehtivat ILO merendusalast rahvusvahelist konventsiooni ja soovitust, samuti mitmed üldpõhimõtted.“ (lk 1) Konventsiooni seletuskirjas palume täpsustada punkti, Arvestatud. mis puudutab vastavust EL-i õigusele ning märkida ära, Täname ettepaneku eest. Arvestame ettepanekuga. et eelnõu vastab EL-i õigusele. Praegu on kirjas, et Siiski selgitame, et konventsiooni koodeksi 2022. a eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõul ei ole otsest Konventsiooni koodeksi 2022. a muudatuste eelnõu on puutumust Euroopa Liidu õigusega. Konventsiooni seotud meretöö seaduse muudatustega, millega mh koodeksi 2022. a muudatuste heakskiitmise seaduse võetakse üle EL-i direktiivid. eelnõuga ei võeta üle EL-i direktiivi sätteid. Eelnõu eesmärk on kiita heaks konventsiooni koodeksi 2022. a muudatused, mis on seotud rahvusvahelise õigusega. Seletuskirjas saab täpsustada, et lepingu muutmine Arvestatud. toimub samas korras kui lepingu sõlmimine. Täname ettepaneku eest. Arvestame ettepanekuga. Oleme täiendanud konventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskirjas märkuste punkti ja teinud järgmise täienduse: „Välissuhtlemisseaduse (VäSS) § 25 lg 1 sätestab rahvusvahelise lepinguõiguse põhimõtte, mille kohaselt välislepingut muudetakse välislepingu sõlmimisega samas korras, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kui välisleping on ratifitseeritud Riigikogus, tuleb ka selle muudatused üldjuhul ratifitseerida Riigikogus. VäSS-i §-s 20 on käsitletud 2 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus välislepinguid, mis tuleb kindlasti ratifitseerida Riigikogus.“ (lk 2) Lisaks üks täpsustus eestikeelses tõlkes. Pakutud seaduse Arvestatud. tekstis on arvestatud koodeksi originaalkeeles toodud Täname ettepaneku eest. Arvestame ettepanekuga põhimõttega. täiendada seaduse teksti vastavalt konventsiooni 2022. aasta muudatuste originaalkeelele. Oleme teinud 2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja konventsiooni eestikeelses tõlkes vastavasisulise 4.1 muudatused paranduse. Standard A4.1. Meditsiiniabi laeval ja kaldal Lisada uued lõiked 5 ja 6: „5. Liige tagab viivitamatut arstiabi vajava meremehe viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt laevalt ja juurdepääsu kaldal asuvale meditsiinirajatisele asjakohase ravi saamiseks. 6. Kui meremees suri laevasõidu ajal, aitab vajaduse korral liige, kelle territooriumil surm saabus, või kui surm saabus avamerel, siis liige, kelle territoriaalvetesse laev järgmisena siseneb, reederil surnukeha või tuha koduriiki toimetada meremehe või tema lähisugulase soovi kohaselt.“ Konventsiooni eelnõu: Mitte arvestatud. Kiita heaks juurde lisatud Rahvusvahelise Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi Digiministeeriumi keeletoimetaja. Keeletoimetaja muudatused, mis on vastu võetud 2022. aasta 6. juunil tagasiside kohaselt on sõna „juurde“ antud kontekstis Genfis. tähenduskordus ja liiane väljend. „Lisama“ tähendabki 3 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus „juurde panema“. Seega eesmärgiga vältida sõnakordusi jääme algse eelnõu sõnastuse juurde. Konventsiooni seletuskirjas saab koos õigusliku alusega Arvestatud. ära märkida, et välislepingule ei ole vaja koostada Täname ettepaneku eest. Arvestame ettepanekuga. väljatöötamiskavatsust. Oleme täiendanud konventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskirjas seaduse eesmärgi punkti ja teinud järgmise täienduse: „Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lg 2 punkti 3 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui tegemist on välislepingu sõlmimise muutmise või lõpetamisega. Kuna tegemist on välislepingu muutmisega, siis ei ole väljatöötamiskavatsuse koostamine vajalik.“ (lk 3) Justiits- ja Olete JUM-ile kooskõlastamiseks esitanud ILO meretöö Mitte arvestatud. Digiministeerium konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste Oleme käesoleva märkuse osas täiendavat heakskiitmise seaduse eelnõu. Anname teada, et palume kirjavahetust pidanud ja kokku leppinud, et piisab eelnõus märkida „lisatud“ asemel „juurde lisatud“. sõnakasutusest „lisatud“. Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja. Keeletoimetaja tagasiside kohaselt on sõna „juurde“ antud kontekstis tähenduskordus ja liiane väljend. „Lisama“ tähendabki „juurde panema“. Seega eesmärgiga vältida sõnakordusi jääme algse eelnõu sõnastuse juurde. Samuti peab olema eelnõu lõpp vormistatud vastavalt Arvestatud. Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika Selgitame, et eelnõu lõpp on vormistatud vastavalt eeskirja lisa 2 punktis 7 märgitule (puudu on ühtlane joon Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika terve teksti laiuses). eeskirja lisa 2 punktis 7 märgitule, sh on olemas õiges kohas (st enne rida „Algatab Vabariigi Valitsus ……….. 2024) ühtlane joon terve teksti laiuses. 4  Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus Kliimaministeerium Eelnõu seletuskirja punkt 3. Eelnõu sisu ja võrdlev Arvestatud. analüüs 2. muudatus. Juhindudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 24 lõikest 4 teeme ettepaneku meretöö seaduse (edaspidi MTööS) § 60 lg 3 täiendamise asemel täiendada § 60 uue lõikega. Eelnõu seletuskirja punkt 3. Eelnõu sisu ja võrdlev Mitte arvestatud. analüüs, 2. muudatus. Täname ettepaneku eest. Meie hinnangul ei ole mõistlik sätet kitsendada ja praegust paindlikkust Lisaks palume seletuskirjas selgitada, milliseid kaotada. Isegi kui siiani ei ole peale VÄM-i teised riigiasutusi täpselt MTööS § 60 lg 3 teises lauses riigiasutused laevapere liikme hüljatuks lugemise mainitakse. Seletuskirjas olev seletus ei erine oluliselt korral abi osutanud, ei ole välistatud olukorrad, kui kehtiva sätte sõnastusest, mille kohaselt korraldab tulevikus võib vajalikuks osutuda abi muu riigiasutuse laevapere liikme kojusõidu Transpordiamet ning poolt. Sellisel juhul on mõistlik, kui seadus seda ei Välisministeerium osutab selleks abi vastavalt oma piira ega takista. pädevusele. Juhul, kui muid riigiasutusi kaasata üldse vaja ei ole, tuleks MTööS § 60 lg 3 teine lause ümber sõnastada järgmiselt: „Välisministeerium osutab Transpordiametile kojusõidu korraldamiseks abi vastavalt oma pädevusele.“. Eelnõu seletuskirja punkt 3. Eelnõu sisu ja võrdlev Mitte arvestatud. analüüs, 3. muudatus. Ilmselt olete mõelnud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni (edaspidi Seletuskirjast ei selgu, miks või mis kaalutlustel on konventsioon) standardi A3.1 lõiget 17, mis on toodud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö 3. muudatusena kõnealuse eelnõu seletuskirja lk-l 4. konventsiooni standardisse A2.5.1 lisatud „sotsiaalne Siinkohal palume lähtuda sellele konventsioonile ühendatus“ käsitletud MTööS-is „interneti ühenduse antud eestikeelsest tõlkest (vt konventsiooni lisa) kus tagamisena“. Praktikas võib juhtuda, et reeder ei pruugi on kasutatud sõna „suhtluskanalid“ ja mitte alati suuta tagada internetiühendust (näiteks 5 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus kaugsõidulaevadel) satelliitühenduse kalliduse tõttu. ebamäärast väljendit „sotsiaalne ühendatus“, mis on Juhul, kui interneti ühenduse kasutamise võimaluse all otsetõlge. mõeldakse näiteks arvutikoha loomist, siis sellisel juhul antud säte sobib, kuid tuleks seletuskirjas samuti lahti Nimelt on konventsiooni standardi A3.1 lõike 17 seletada. eestikeelne tekst järgmise sõnastusega: „Laeval peavad kõikide meremeeste jaoks olema asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused, sealhulgas suhtluskanalid, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate meremeeste vajadustele, võttes arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud koodeksi sätteid, mis käsitlevad töötervishoidu ja tööohutust ning õnnetuste ärahoidmist.“ Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja märkuse konventsiooni standardi A3.1 lõike 17 kohaselt: „„Ühenduvus“ on otsetõlge. Ühenduvus on ühilduvus ehk süsteemi või seadme omadus, mis võimaldab teda muudatusteta ühendada teisega. Kas sobiks otsetõlke „sotsiaalne ühendatus“ asemel hoopis selgemalt „suhtluskanalid“?“ Vastavad selgitused, mida käsitatakse suhtluskanalite tagamisena, antakse tulevikus Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmise määruse, seletuskirjas, millega võetakse üle konventsiooni standardi A3.1 lõike 17 uus sõnastus selliselt, et laevapere puhkeruumis tuleb edaspidi võimaldada ühe tasuta puhkevõimalusena 6 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus internetiühenduse kasutamise võimalus. Eelviidatud määruse seletuskirjas selgitame järgmist: „Suhtluskanalite tagamine tähendab võimalust suhelda lähedastega, mida saab võimaldada internetiühenduse tagamisega. Transpordiameti sõnul on internetiühendus juba praegu tagatud näiteks Soome lahel ja Läänemerel sõitvatel laevadel. Kaugsõitudes on tagatud internetiühendus satelliitside vahendusel. Eelnõuga ei kaasne eelnõuga praktikas sisulisi muudatusi laevade töökorralduses, kuna juba praegu on võimalik interneti vahendusel lähedastega sidet pidada. Tänapäeval on võimalik internetiühenduse olemasolul näiteks teha telefonikõnesid (sh videokõnesid), kirjutada ja saata sõnumeid jms, mistõttu on suhtluskanalite tagamise nõue täidetud internetiühenduse tagamisega.“ Täpsustame ühtlasi konventsiooni 2022. a muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskirjas 3. muudatust ja asendame seal väljendi „sotsiaalne ühenduvus“ sõnaga „suhtluskanalid“, mida kasutatakse konventsiooni eestikeelses tõlkes. 7  28.03.2025 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga kiidetakse heaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni (edaspidi meretöö konventsioon) koodeksi 2022. a 6. juunil vastu võetud muudatused. Muudatused puudutavad töövahendust, kojusõitu, majutus- ja puhkevõimalusi, puhkeruume, olmerajatisi ja -teenuseid sadamates, toitu ja toitlustamist, meditsiiniabi laeval ja kaldal, rahvusvahelist koostööd seoses meditsiiniabi andmisega, töötervishoidu ja tööohutust, surmajuhtumitest teatamist ja statistiliste andmete kogumist ning tõendeid finantstagatiste kohta. 1.1. Sisukokkuvõte Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi ILO) peakonverents võttis 2006. aasta 23. veebruaril Genfis vastu meretöö konventsiooni, mis koondas 68 kehtivat ILO merendusalast rahvusvahelist konventsiooni ja soovitust, samuti mitmed üldpõhimõtted. Meretöö konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 20. augustil 2013. Meretöö konventsioon loodi eesmärgiga kehtestada ühtne kord, mis sisaldaks võimalikult suurel hulgal asjakohaseid põhimõtteid, et tagada kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Meretöö konventsioon koosneb artiklitest, eeskirjadest ja koodeksist, mis omakorda koosneb standarditest ja suunistest. Koodeks jaguneb A-osaks (standardid) ja B-osaks (suunised). Meretöö konventsiooni ratifitseerinud ILO liige on kohustatud täitma konventsiooni artikleid, eeskirju ja koodeksi A-osa, mis kohustavad austama eeskirjades ettenähtud õigusi ja põhimõtteid ning rakendama kõiki eeskirju koodeksi A-osa vastavates sätetes ettenähtud viisil. Koodeksi B-osa sätteid ei ole kohustuslik järgida. Muudatused puudutavad laevapere liikme teavitamist talle tekitatud kahju hüvitamise korrast (standard A1.4), laevapere liikmele abi osutamist hülgamise korral (standard A2.5.1), laeval sotsiaalse ühendatuse (internetiühenduse) võimaldamist (standard A3.1), laeva toidu- ja joogivarude dokumenteerimist (standard A3.2), laevapere liikmele meditsiiniabi osutamist (standard A4.1), laevapere liikme surnukeha elukohariiki toimetamist ja sellega seoses riigiasutustepoolset reederi abistamist (standard A4.1) ning surmajuhtumite uurimist ja Rahvusvahelise Tööbüroo teavitamist vastavatest surmajuhtumitest (standard A4.3). Lisaks täpsustatakse mõningaid töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid (standard A4.3) ning andmeid, mis peavad olema märgitud kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil (lisa A4-I) ning kulude hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil laevapere liikme hülgamise korral (lisa A2-I). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunikud Kaia Läänemets-Ester (teenistusest lahkunud) ja Stella Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172), töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa 1 (teenistussuhe ajutiselt peatatud) ja töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik (e-post [email protected], tel 5451 0226). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]). Meretöö konventsiooni muudatused on eesti keelde tõlkinud vandetõlk Maris Järve (e-post [email protected], tel 551 2071). Eelnõu, seletuskirja ja konventsiooni muudatused on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eesti ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 vastu võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seadusega (RT II, 08.03.2016, 3). Ratifitseerimiskiri anti ILO-le hoiule 5. mail 2016 ning meretöö konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017 (RT II, 08.03.2016, 4). 19. detsembri 2024. a seisuga on meretöö konventsiooni ratifitseerinud 108 ILO liikmesriiki. Välissuhtlemisseaduse (VäSS) § 25 lg 1 sätestab rahvusvahelise lepinguõiguse põhimõtte, mille kohaselt välislepingut muudetakse välislepingu sõlmimisega samas korras, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kui välisleping on ratifitseeritud Riigikogus, tuleb ka selle muudatused üldjuhul ratifitseerida Riigikogus. VäSS §-s 20 on käsitletud välislepinguid, mis tuleb kindlasti ratifitseerida Riigikogus. Meretöö konventsiooni muudatused tuleb ratifitseerida Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punkti 2 ja VäSS § 20 punkti 2 kohaselt, mis näevad ette lepingu ratifitseerimise Riigikogu poolt, kui lepingu rakendamiseks on tarvis muuta Eesti seadusi. Meretöö konventsiooni artikli XV lõike 8 punkti a ja VäSS-i § 6 lõike 1 punkti 2 alusel ratifitseeritakse kõnealused muudatused heakskiitmise seaduse vastuvõtmisega. 2022. aasta muudatuste rahvusvahelist jõustumist meretöö konventsiooni osaliste suhtes reguleerivad konventsiooni artikli XV lõiked 7–8. Artikli XV lõike 8 kohaselt jõustub heakskiidetuks loetud koodeksi muudatus kuus kuud pärast kaheaastase vastuväidete esitamise perioodi lõppu. Sama artikli lõike 7 kohaselt ei jõustu muudatused, kui ettenähtud tähtaja lõpuks on Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile laekunud ametlikud vastuväited rohkem kui 40 protsendilt ILO liikmetelt, kes on konventsiooni ratifitseerinud ning kelle laevade kogumahutavus on vähemalt 40 protsenti konventsiooni ratifitseerinud liikmete laevade kogumahutavusest. Vastuväiteid muudatustele ei laekunud ning jõustumise kuupäev on saabunud. 2022. aasta muudatused jõustusid rahvusvaheliselt, sh Eesti suhtes, 23. detsembril 2024. Eelnõu on seotud menetluses oleva meretöö seaduse (MTööS) muutmise seaduse eelnõuga, mis rakendab muudatused riigisiseses õiguses. MTööS-i muutmise seaduse eelnõu menetletakse samal ajal kõnealuse eelnõuga. Lisaks on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmise määruse eelnõuga ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ muutmise määruse eelnõuga, millega samuti kavandatakse rakendada muudatusi riigisiseses õiguses. Nimetatud määruste muutmise menetlust alustatakse 2 käesoleva eelnõu menetluse edasistes etappides, et jõustada kõik meretöö konventsiooni koodeksi 2022. a 6. juunil vastu võetud muudatused ühel ajal. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõul ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on kiita heaks meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatused, millega tagatakse Eesti õiguse vastavus rahvusvahelistele standarditele. Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lg 2 punkti 3 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui tegemist on välislepingu sõlmimise muutmise või lõpetamisega. Kuna tegemist on välislepingu muutmisega, siis ei ole väljatöötamiskavatsuse koostamine vajalik. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu kohaselt kiidab Riigikogu heaks meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatused. Koodeksis tehakse alljärgnevad muudatused. 1. muudatus Muudetakse standardi A1.4 lõike 5 punkti c alapunkti vi. Uue sõnastuse kohaselt peab ILO liige oma õigusnormide või muude meetmetega kehtestama kindlustuse või samaväärse asjakohase meetme abil kaitsesüsteemi, et hüvitada meremeestele rahaline kahju, mis võib neile tekkida juhul, kui töövahendusteenus jääb osutamata või asjaomane reeder ei täida meretöölepingu kohaselt oma kohustusi meremeeste vastu, ning tagavad, et meremehi teavitatakse enne töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende kaitsesüsteemijärgsetest õigustest. Eesti õigus vastab osaliselt sellele sättele, kuna selline kahju hüvitamise kaitsesüsteem on MTööS-i § 72 lg 2 kohaselt loodud. Viidatud sätte kohaselt hüvitab töövahendusteenuse osutaja oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest laevapere liikmele tekkiva varalise kahju võlaõigusseaduses sätestatud korras. Mis puudutab standardi punktis sätestatud meremehe kahju hüvitamise süsteemist teavitamise kohustust, siis selle ülevõtmiseks Eesti õigusesse lisatakse MTööS-i § 72 lõikesse 1 punkt 21, mille kohaselt peab töövahendusteenuse osutaja, kes vahendab laevapere liiget rahvusvahelist meresõitu tegevale laevale, mille kogumahutavus on 200 või enam, teavitama laevapere liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimise ajal sama paragrahvi lõikest 2 tulenevast õigusest. Seega peab töövahendusteenuse osutaja edaspidi teavitama laevapere liiget hiljemalt töölepingu sõlmimise ajal laevapere liikme õigusest nõuda talle tekitatud varalise kahju hüvitamist, kui töövahendusteenuse osutaja ei täida oma kohustusi või täidab need mittenõuetekohaselt. 3 2. muudatus Standardisse A2.5.1 lisatakse uus lõige 9. Selle sätte kohaselt hõlbustavad ILO liikmed meremeeste viivitamatut kojusõitu, sealhulgas juhul, kui nad loetakse hüljatuks standardi A2.5.2 lõike 2 tähenduses. Sadamariigid, lipuriigid ja tööjõudu tarnivad riigid teevad koostööd, tagamaks, et nende territooriumil või nende lipu all sõitval laeval hüljatud meremeeste asendamiseks tööle võetud meremeestele antakse konventsioonist tulenevad õigused. Eelkõige peetakse meremeeste viivitamatu kojusõidu hõlbustamise all silmas seda, et riigiasutused (Eestis näiteks Transpordiamet ja Välisministeerium) osutavad vastavalt oma pädevusele selleks abi. Seetõttu täiendatakse muudatuse Eesti õigusesse ülevõtmiseks MTööS- i § 60 lõikega31, mille kohaselt osutavad sama lõike teises lauses nimetatud riigiasutused vajaduse korral vastavalt oma pädevusele laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks, kui laevapere liige loetakse hüljatuks käesoleva seaduse § 611 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel. 3. muudatus Muudetakse standardi A3.1 lõike 17 sõnastust. Muudetud sätte kohaselt peavad laeval kõikide meremeeste jaoks olema asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused, sealhulgas suhtluskanalid, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate meremeeste vajadustele, võttes arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud koodeksi sätteid, mis käsitlevad töötervishoidu ja tööohutust ning õnnetuste ärahoidmist. Võrreldes varem kehtinud punkti 17 sõnastusega on lisatud kohustus tagada laeval „suhtluskanalid“. Kuivõrd muus osas vastab Eesti õigus standardi A3.1 lõikele 17, siis võetakse laeval suhtluskanalite tagamist puudutav muudatus üle selliselt, et täiendatakse Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 7 lõiget 3 punktiga 3. Selle sätte kohaselt tuleb laevapere liikmetele luua ühe tasuta puhkevõimalusena internetiühenduse kasutamise võimalus. 4. muudatus Muudetakse suunise B3.1.11 lõike 4 punkti j sõnastust. Muudetud sätte kohaselt tuleks võimaluse korral kaaluda meremeestele sellise tasuta puhkevõimaluse loomist nagu mõistlik juurdepääs laeva ja kalda vahelisele telefoniühendusele, kusjuures selle teenuse kasutamise tasud võiksid olla mõistliku suurusega. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma. 5. muudatus Suunisesse B3.1.11 lisatakse lõige 8. Lisatud sätte kohaselt peaksid reederid tagama oma laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud võiksid olla mõistliku suurusega. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma. 6. muudatus Suunisesse B4.4.2 lisatakse uus lõige 5. Lisatud sätte kohaselt peaksid ILO liikmed tagama oma sadamates ja nendega seotud ankrupaikades laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse 4 korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud võiksid olla mõistliku suurusega. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma. 7. muudatus Muudetakse standardi A3.2 lõike 2 punkti a sõnastust. Muudetud sätte kohaselt tagab iga ILO liige, et tema lipu all sõitvatel laevadel täidetakse järgmisi miinimumnõudeid: toidu- ja joogiveevarud on pardal olevate meremeeste arvu, nende toiduga seotud usulisi nõudeid ja kultuuritavasid ning sõidu kestust ja laadi arvesse võttes koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse poolest sobivad ning need antakse töösuhte kestel tasuta. Punkti a sõnastust täiendatakse, lisades lause lõppu nõude, et toidu- ja joogiveevarud antakse töösuhte kestel tasuta. Muus osas vastas Eesti õigus juba praegu meretöö konventsiooni sellele sättele. Nõue anda toidu- ja joogivarud töösuhte kestel tasuta sisaldub ka MTööS-i § 28 lõikes 1, mille kohaselt korraldab kapten reederi kulul laevaperele toidu varumise ja laevapere liikmete korrapärase toitlustamise laeval. Seega pole kõnealust muudatust vaja eraldi üle võtta. 8. muudatus Muudetakse standardi A3.2 lõike 2 punkti b sõnastust. Uuesti sõnastatud punkti b kohaselt tagab iga ILO liige, et tema lipu all sõitvatel laevadel täidetakse järgmisi miinimumnõudeid: toitlustusüksuse töökorraldus ja sisseseade võimaldavad pakkuda meremeestele hügieenilistes tingimustes valmistatud ja serveeritud sobivaid, mitmekülgseid, tasakaalustatud ja toitvaid eineid. Võrreldes varasema sättega on lisatud nõue, et eined peavad olema tasakaalustatud. Eesti õigus vastas juba varem, enne selle muutmist sellele standardile. Samuti on standardi muudatus, mille kohaselt peavad eined olema tasakaalustatud, kooskõlas Eesti õigusega. Nimelt arvestatakse tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ § 3 lõike 3 kohaselt toitlustamisel tasakaalustatud toitumise põhimõtteid ning § 6 lõike 1 kohaselt peab laevapere liikme toit olema muu hulgas tasakaalustatud. Seega pole vaja kõnealust muudatust eraldi üle võtta. 9. muudatus Muudetakse standardi A3.2 lõike 7 punkti a sõnastust. Muudetud sätte kohaselt nõuab pädev asutus kooskõlas 5. jaos sätestatud jätkuva vastavuse tagamise toimingutega, et kapten teeks või et kapteni volitusel tehtaks laeval sageli dokumenteeritud kontrolle, et vaadata üle toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele. Sätte varasema sõnastuse kohaselt tuli toidu- ja joogiveevarusid üle vaadata, kuid muudetud sättesse on lisatud nõue, et seda tuleb teha vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele. Standardi varasem sõnastus vastas tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ § 3 lõikele 6, mida nüüd muudetakse ja mis sõnastatakse järgmiselt: „Kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk koostavad kindlaksmääratud ajavahemike järel ülevaate toidu ja joogiveevarude koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse kohta.“ 5 10. muudatus Standardisse A4.1 lisatakse lõige 5. Selle sätte kohaselt tagab iga ILO liige viivitamatut arstiabi vajava meremehe viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt laevalt ja juurdepääsu kaldal asuvale meditsiinirajatisele asjakohase ravi saamiseks. MTööS-i § 33 lõike 2 sõnastus vastab juba praegu osaliselt kõnealusele koodeksi muudatusele. MTööS-i § 33 lõike 2 praeguse sõnastuse kohaselt saadab kapten juhul, kui laevapere liikme haigus või vigastus ei võimalda tema ravimist laeval või kui laevapere liikme haigus on ohtlik tema või teiste laeval olevate isikute elule või tervisele või kui ei ole võimalik rakendada meetmeid haiguse leviku vältimiseks, laevapere liikme ravile tervishoiuteenuse osutaja juurde. Kehtivas MTööS-i § 33 lõikes 2 ei ole aga viidatud sellele, et meremehe lahkumine laevalt tuleb tagada viivitamatult. Seetõttu täiendatakse MTööS-i § 33 lõike 2 sõnastust pärast sõnu „kapten laevapere liikme“ sõnaga „viivitamata“, et tagada kooskõla standardi A4.1 uue lõikega 5. 11. muudatus Standardisse A4.1 lisatakse lõige 6. Selle sätte kohaselt aitab vajaduse korral see ILO liige, kelle territooriumil toimunud laevasõidu ajal meremees suri, või kui surm saabus avamerel, siis liige, kelle territoriaalvetesse laev järgmisena siseneb, reederil surnukeha või tuha koduriiki toimetada meremehe või tema lähisugulaste soovi kohaselt. Muudatuse ülevõtmiseks Eesti õigusesse täiendatakse MTööS-i §-ga 381, milles sätestatakse riigi kohustused laevapere liikme surma korral. Paragrahv sätestab, et kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel enne laeva sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse, siis aitab Välisministeerium vajaduse korral reederil vastavalt oma pädevusele surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere liikme või tema lähedaste soovi. 12. muudatus Suunisesse B4.1.3 lisatakse lõige 4. Selle sätte kohaselt peaks iga ILO liige tagama, et meremeest ei takistata laevalt lahkumast rahvatervisega seotud põhjustel ning et tal on võimalik täiendada laevavarusid, kütust, vett, toitu ja varustust. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma. 13. muudatus Suunisesse B4.1.3 lisatakse lõige 5. Selle sätte kohaselt tuleks meremeest käsitada viivitamatut arstiabi vajavana järgmistel juhtudel: a) raske vigastus või haigus; b) vigastus või haigus, mis võib põhjustada ajutise või püsiva puude; c) nakkushaigus, mis võib levida teistele meeskonnaliikmetele; d) vigastused, millega kaasnevad luumurrud, tugev verejooks, murdunud või põletikulised hambad või rasked põletused; e) tugev valu, mida ei ole võimalik laeva pardal ravida, võttes arvesse laeva töökorraldust, sobivate valuvaigistite kättesaadavust ja nende pikemaajalise võtmise mõju tervisele; f) suitsiidirisk ja g) meditsiinilise kaugnõustamisteenuse osutaja soovitab ravi kaldal. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma. 6 14. muudatus Muudetakse suunise B4.1.4 lõike 1 punkti k sõnastust. Muudetud sätte kohaselt peaks iga ILO liige pöörama nõuetekohast tähelepanu rahvusvahelisele koostööle abi osutamisel, programmide väljatöötamisel ja teadustöös tervisekaitse ja meditsiiniabi valdkonnas. Koostöös tuleks korraldada meremehe surnukeha või tuha koduriiki toimetamine meremehe enda või tema lähisugulase soovi kohaselt ja nii kiiresti kui võimalik. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma. 15. muudatus Muudetakse standardi A4.3 lõike 1 punkti b sõnastust. Muudetud sätte kohaselt käsitlevad õigusnormid ja muud meetmed, mis tuleb vastu võtta eeskirja 4.3 lõike 3 kohaselt, järgmisi küsimusi: mõistlikud ettevaatusabinõud tööõnnetuste, vigastuste ja haiguste ärahoidmiseks laeva pardal, sealhulgas kõigi vajalike ja sobivas suuruses isikukaitsevahendite tagamise ja asjakohaste meetmete rakendamise kaudu, et vähendada ja vältida kahjulike keskkonnategurite ja kemikaalidega kokkupuute ohtu, samuti vigastuste või haiguste ohtu, mis võivad tuleneda seadmete ja masinate kasutamisest laeva pardal. Kõnealune muudatus vastab MTööS-i § 30 lõikele 1, mille kohaselt tagab reeder laevapere liikmele ohutud ja tervislikud töökeskkonnatingimused ning rakendab meetmeid õnnetuste ärahoidmiseks kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Lisaks tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõikest 5, et tööandjal on kohustus anda töötajale isikukaitsevahendid, kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades. 16. muudatus Standardi A4.3 lõike 5 sissejuhatust muudetakse, lisatakse uus lõike 5 punkt a ja nummerdatakse lõiked ümber. Muudetud sätte kohaselt tagab iga ILO liige, et kõiki tema lipu all sõitvate laevade pardal töötavate meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja need registreeritakse nõuetekohaselt ning nende kohta esitatakse igal aastal Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile aruanne, mis avaldatakse ülemaailmses registris. Eesti õigus on muudatusega osaliselt kooskõlas, kuivõrd kõiki laevapere liikmete surmajuhtumeid uuritakse ja need registreeritakse nõuetekohaselt. Eestis uurib tööõnnetusi, sealhulgas laeva pardal juhtunud tööõnnetusi, Tööinspektsioon, surmajuhtumeid Politsei- ja Piirivalveamet ning laevaõnnetusi Ohutusjuurdluskeskus. Küll aga ei reguleeri Eesti õigus hetkel laevapere liikmete surmade kohta andmete esitamist ja nende andmete riigiasutustepoolset kogumist, mille tõttu puudub praegu sellistest surmajuhtumitest ka hea ülevaade ja võimalus neid koondatult ILO-le edastada. Seetõttu täiendatakse MTööS-i § 38 lõikega 11, millega pannakse reederile kohustus teavitada Transpordiametit laevapere liikme surmast viivitamata pärast laevapere liikme surma ning edastada e-posti teel Transpordiametile laevapere liikme surmaga seoses järgmised andmed: 1) laevapere surnud liikme sugu; 2) laevapere surnud liikme vanus; 3) laevapere surnud liikme teenistusaste; 4) laevapere surnud liikme ametikoht laeval; 5) laevapere liikme surma põhjus; 6) selle laeva tüüp, millel surmajuhtum aset leidis; 7) laeva kogumahutavus; 8) kas laev oli laevapere liikme surma hetkel merel, sadamas, ankrus või ei ole laeva selleaegne asukoht teada; 9) kas laevapere surnud liige töötas tekil, mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal. 7 Seejuures on Rahvusvahelisele Tööbüroole surmajuhtumite kohta ülemaailmses registris avaldamiseks aruannet esitama pädev asutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). Nimelt tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi MKM-i põhimäärus) § 12 punktist 4, et ministeeriumi põhiülesanne on valitsemisalas rahvusvahelise koostöö korraldamine, sealhulgas Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide alane tegevus. Lisaks on MKM-i põhimääruse § 17 punkti 182 kohaselt MKM-i töösuhete ja töökeskkonna osakonna põhiülesanne tööpoliitika kavandamine ja koordineerimine ja selle elluviimise korraldamine. Seetõttu on MKM-i töösuhete ja töökeskkonna osakonna ülesanne ka tegeleda oma valdkonnas rahvusvaheliste organisatsioonide alase tegevusega ning osakond on pädev esitama aruannet laevapere liikmete surmajuhtumite kohta Rahvusvahelisele Tööbüroole. 17. muudatus Suunisesse B4.3.5 lisatakse uus lõige 4. Selle sätte järgi tuleks standardi A4.3 lõike 5 punkti a kohaselt edastatavad surmajuhtumite andmed esitada Rahvusvahelise Tööbüroo kindlaksmääratud vormis ja klassifikatsiooni kasutades. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma, kuid praktikas seda järgitakse, kuna MKM esitab kõnealused andmed surmajuhtumite kohta ILO saadetud vormis ja klassifikatsiooni kasutades. 18. muudatus Suunisesse B4.3.5 lisatakse uus lõige 5. Selle sätte kohaselt peaksid surmajuhtumite andmed sisaldama muu hulgas teavet surmajuhtumi liigi (klassifikatsiooni), laeva tüübi ja kogumahutavuse, surmajuhtumi asukoha (merel, sadamas, ankrupaigas) ning meremehe soo, vanuse, ametikoha ja osakonna kohta. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma, kuid suunist on arvestatud MTööS-i muutmise seaduse eelnõu § 38 lõikes 11. 19. muudatus Muudetakse lisa A2-I punkti g sõnastust. Muudetud sätte kohaselt peab standardi A2.5.2 lõikes 7 osutatud sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta (st sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta meremeeste hülgamise korral) sisaldama muu hulgas järgmist teavet: reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi omast. Kõnealuse sätte ülevõtmiseks muudetakse MTööS-i § 611 lõiget 7. Muudetud sätte kohaselt peavad vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse samas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, olema märgitud lisaks MTööS-i § 391 lõike 3 punktides 1–6 sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) laevapere liikmete abitaotlustega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti aadress; 8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele. 20. muudatus Muudetakse lisa A4-I punkti g sõnastust. Muudetud sätte kohaselt peab standardi A4.2.1 lõike 14 alusel nõutav sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta (s.o sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta meremehe haiguse, 8 vigastuse või surma puhul) sisaldama muu hulgas järgmist teavet: reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi omast. Kõnealuse sätte ülevõtmiseks muudetakse MTööS-i § 391 lõiget 3. Muudetud sätte kohaselt peavad vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse samas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, olema märgitud järgmised andmed: 1) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ning registreerimissadam; 2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht 2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht; 3) reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest; 4) tagatise liik ja kestus; 5) tagatiseandja nimi ja peamine tegevuskoht; 6) laeva kutsungsignaal; 7) laevapere liikmete nõuetega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti aadress; 8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8 nõuetele. Seletuskirjale on lisatud meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel (lisa). 4. Eelnõu terminoloogia Meretöö konventsiooni heakskiitmisega ei võeta Eesti õiguses kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega (vt seletuskirja lisa 1). 6. Seaduse mõjud Meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seadusega kiidetakse heaks meretöö konventsiooni koodeksi muudatused. Kehtiv õigus viiakse meretöö konventsiooni koodeksi muudatustega kooskõlla menetluses oleva MTööS-i muutmise seaduse eelnõuga. Sellega seoses kavandatakse muuta ka Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrust nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“, mille muutmise menetlus algatatakse käesoleva eelnõu menetluse edasistes etappides, et jõustada kõik meretöö konventsiooni koodeksi 2022. a 6. juunil vastu võetud muudatused ühel ajal. Meretöö konventsiooni koodeksi muudatuste heakskiitmise mõjud on seetõttu samad mis MTööS-i muutmise seaduse eelnõul ja eelnimetatud määruste muutmise määruste eelnõudel. MTööS-i muudatustega täpsustatakse laevapere liikmete ravile saatmise tingimusi, reederi ja riigiasutuste kohustusi seoses laevapere liikme surma ja hülgamisega ning laevapere renditöötajast liikme õigust saada teavet talle tekitatud kahju hüvitamise tingimustest. Muudatuste rakendamine avaldab järgmist mõju: 1) sotsiaalne, sh demograafiline mõju: muudatused avaldavad positiivset mõju laevapere liikmete füüsilisele ja vaimsele tervisele ning suurendavad nende teadlikkust oma õigustest; 2) majanduslik mõju: muudatused võivad suurendada reederite halduskoormust, kuna neile lisandub andmete esitamise kohustus laevapere liikme surma korral, kuid samal 9  ajal võib nende halduskoormus väheneda, kuna riigiasutustele lisandub kohustus aidata reederil surnukeha kodumaale toimetada; 3) mõju riigivalitsemisele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: muudatused võivad suurendada riigiasutuste töökoormust, kuna eelkõige Välisministeerium peab oma pädevuse piires reedereid ja laevapere liikmeid abistama ning Transpordiametile lisandub andmete kogumise, säilitamise ja edastamise kohustus. Laevapere mõjutatud liikmete sihtrühm on keskmise suurusega, reederite ja riigiasutuste sihtrühmad on väikesed. Avalduvate mõjude ulatus ja sagedus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud või nende esinemise risk on väike. Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehtava muudatusega sätestatakse, et ühe tasuta puhkevõimalusena peab laevapere liikmetel olema internetiühenduse kasutamise võimalus. Muudatuse rakendamine avaldab järgmist mõju: 1) sotsiaalne, sh demograafiline mõju: internetiühenduse tagamisel on positiivne mõju laevapere liikmete vaimsele tervisele, sotsiaalsele kaasatusele, ühiskondlikus elus osalemisele; 2) mõju haridusele, kultuurile ja spordile: paraneb laevapere liikmete võimalus osaleda haridus- ja kultuurivaldkonnas interneti kaudu; 3) mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale: paraneb laevapere liikmete ligipääs infoühiskonna teenustele; 4) majanduslik mõju: laevaomanike kulutused internetiühenduse loomiseks ja ülalpidamiseks võivad suureneda. Mõjutatud laevapere liikmete sihtrühm on keskmise suurusega ja reederite sihtrühm on väike. Avalduva mõju ulatus ja sagedus on väike, kuna internetiühendus on juba praegu laevadel tagatud. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruses nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ tehtava muudatusega täpsustatakse, et juba praegu kehtiva määruse alusel kindlaksmääratud ajavahemike järel koostatavad toiduvarude ülevaated peavad hakkama sisaldama ka hinnanguid toiduvarude toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta. Muudatuse rakendamisega kaasneb sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Muudatus mõjutab positiivselt laevapere liikmete tervist, kuna tagab kvaliteetse toidu meresõidu ajal, kuid tegelikkuses on muudatusega kaasneva mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus väike, kuna kehtiva korra alusel võib eeldada, et toiduvarude kvaliteedi, toiteväärtuse ja mitmekesisuse aspektidele pööratakse tähelepanu juba praegu. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid kulusid ja tulusid. 8. Rakendusaktid Meretöö konventsiooni muudatuste riigisiseses õiguses jõustamiseks muudetakse meretöö seadust, Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval 10 majutamise tingimustele“ ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrust nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu muudatused ei too sihtrühmadele kaasa kohustusi või uusi nõudeid, millega kohanemiseks oleks vaja lisaaega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu, toimik 24-1359 Justiits- ja Digiministeeriumile, Välisministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Laevajuhtide Liidule. Eelnõu suhtes olid märkused Justiits- ja Digiministeeriumil, Kliimaministeeriumil ja Välisministeeriumil. Märkustega arvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirja lisas 2. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2025. a. 11  Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Muudetud 2006. aasta meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel Meretöö konventsiooni muudatus Vastavus Eesti Eelnõu õigusele Standard A1.4 – Töövahendus Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 72 lõiget 1 täiendatakse I Asendada lõike 5 punkti c alapunkt vi järgmisega: punktiga 21 järgmises sõnastuses: vi) kehtestavad kindlustuse või samaväärse asjakohase meetme abil kaitsesüsteemi, et hüvitada „21) teavitama laevapere liiget hiljemalt meremeestele rahaline kahju, mis võib neile tekkida meretöölepingu sõlmimisel ajal käesoleva paragrahvi juhul, kui töövahendusteenus jääb osutamata või lõikest 2 tulenevast õigusest.“ asjaomane reeder ei täida meretöölepingu kohaselt oma kohustusi meremeeste vastu, ning tagavad, et meremehi teavitatakse enne töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende kaitsesüsteemijärgsetest õigustest. Standard A2.5.1 – Kojusõit Lõike esimene Meretöö seaduse § 60 täiendatakse lõikega 31 Lisada uus lõige 9 ja nummerdada järgmine lõige ümber: lause ei vasta järgmises sõnastuses: 9. Liikmed hõlbustavad meremeeste viivitamatut Eesti õigusele. kojusõitu, sealhulgas juhul, kui nad loetakse hüljatuks Lõike teist lauset „Kui laevapere liige loetakse hüljatuks käesoleva standardi A2.5.2 lõike 2 tähenduses. Sadamariigid, ei ole vaja üle seaduse § 611 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud lipuriigid ja tööjõudu tarnivad riigid teevad koostööd võtta. juhtudel, osutavad käesoleva paragrahvi lõike 3 teises tagamaks, et nende territooriumil või nende lipu all lauses nimetatud riigiasutused vajaduse korral sõitval laeval hüljatud meremeeste asendamiseks tööle vastavalt oma pädevusele laevapere liikmele abi tema võetud meremeestele antakse konventsioonist viivitamatu kojusõidu korraldamiseks.“ tulenevad õigused. Standard A3.1 – Majutus- ja puhkevõimalused Vastab osaliselt Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 Asendada lõige 17 järgmisega: „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise 17. Laeval peavad kõikide meremeeste jaoks olema tingimustele“ § 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja järgmises sõnastuses: teenused, sealhulgas sotsiaalne ühenduvus, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate meremeeste „3) internetiühenduse kasutamise võimalus.“ vajadustele, võttes arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud 1 koodeksi sätteid, mis käsitlevad töötervishoidu ja tööohutust ning õnnetuste ärahoidmist. Suunis B3.1.11 – Puhkeruumid, post ja laeva Ei pea üle võtma külastamine Asendada lõike 4 punkt j järgmisega: j) võimaluse korral mõistlik juurdepääs laeva ja kalda vahelisele telefoniühendusele, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega. Suunis B3.1.11 – Puhkeruumid, post ja laeva Ei pea üle võtma külastamine Lisada uus lõige 8: 8. Reederid peaksid tagama oma laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega. Suunis B4.4.2 – Olmerajatised ja -teenused Ei pea üle võtma sadamates Lisada uus lõige 5 ja nummerdada järgmine lõige ümber: 5. Liikmed peaksid tagama oma sadamates ja nendega seotud ankrupaikades laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega. Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Vastab Asendada lõike 2 punkt a järgmisega: a) toidu- ja joogiveevarud on pardal olevate meremeeste arvu, nende toiduga seotud usulisi nõudeid ja kultuuritavasid ning sõidu kestust ja laadi arvesse võttes koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse poolest sobivad ning need antakse töösuhte kestel tasuta; Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Vastab Asendada lõike 2 punkt b järgmisega: b) toitlustusüksuse töökorraldus ja sisseseade võimaldavad pakkuda meremeestele hügieenilistes tingimustes valmistatud ja serveeritud sobivaid, mitmekülgseid, tasakaalustatud ja toitvaid eineid; 2 Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Vastab osaliselt Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr Asendada lõike 7 punkt a järgmisega: 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise a) toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kord“ § 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele; „(6) Kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk koostavad kindlaksmääratud ajavahemike järel ülevaate toidu ja joogiveevarude koguse, toitevääruse, kvaliteedi ja mitmekesisuse, ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse kohta.“ Standard A4.1 – Meditsiiniabi laeval ja kaldal Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 33 lõiget 2 täiendatakse pärast Lisada uus lõige 5: sõnu „kapten laevapere liikme“ sõnaga 5. Liige tagab viivitamatut arstiabi vajava meremehe „viivitamata“. viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt laevalt ja juurdepääsu kaldal asuvale meditsiinirajatisele asjakohase ravi saamiseks. Standard A4.1 – Meditsiiniabi laeval ja kaldal Ei vasta Meretöö seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises Lisada uus lõige 6: sõnastuses: 6. Kui meremees suri laevasõidu ajal, aitab vajaduse korral liige, kelle territooriumil surm saabus, või kui surm „§ 381. Riigi kohustused laevapere liikme surma saabus avamerel, siis liige kelle territoriaalvetesse laev korral järgmisena siseneb, reederil surnukeha või tuha koduriiki toimetada meremehe või tema lähisugulaste soovi Kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti kohaselt. Vabariigi territoriaalvetes või avamerel enne laeva sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse, siis aitab Välisministeerium vajaduse korral reederil vastavalt oma pädevusele surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere liikme või tema lähedaste soovi.“ Suunis B4.1.3 – Meditsiiniabi andmine kaldal Ei pea üle võtma Lisada uus lõige 4: 4. Liige peaks tagama, et meremeest ei takistata laevalt lahkumast rahvatervisega seotud põhjustel ning et tal on võimalik täiendada laevavarusid, kütust, vett, toitu ja varustust. Suunis B4.1.3 – Meditsiiniabi andmine kaldal Ei pea üle võtma 3 Lisada uus lõige 5: 5. Meremeest tuleks käsitada viivitamatut arstiabi vajavana järgmistel juhtudel: a) raske vigastus või haigus; b) vigastus või haigus, mis võib põhjustada ajutise või püsiva puude; c) nakkushaigus, mis võib levida teistele meeskonnaliikmetele; d) vigastused, millega kaasnevad luumurrud, tugev verejooks, murdunud või põletikulised hambad või rasked põletused; e) tugev valu, mida ei ole võimalik laeva pardal ravida, võttes arvesse laeva töökorraldust, sobivate valuvaigistite kättesaadavust ja nende pikemaajalise võtmise mõju tervisele; f) suitsiidirisk ja g) meditsiinilise kaugnõustamisteenuse osutaja soovitab ravi kaldal. Suunis B4.1.4 – Meditsiiniabi andmine teistele Ei pea üle võtma laevadele ja rahvusvaheline koostöö Asendada lõike 1 punkt k järgmisega: k) korraldada meremehe surnukeha või tuha koduriiki toimetamine meremehe enda või tema lähisugulaste soovi kohaselt ja nii kiiresti kui võimalik. Standard A4.3 – Töötervishoid ja tööohutus ning Vastab õnnetuste ärahoidmine Asendada lõike 1 punkt b järgmisega: b) mõistlikud ettevaatusabinõud tööõnnetuste, vigastuste ja kutsehaigestumise ärahoidmiseks laeva pardal, sealhulgas kõigi vajalike ja sobivas suuruses isikukaitsevahendite tagamise ning asjakohaste meetmete kaudu, et vähendada ja vältida kahjulike keskkonnategurite ja kemikaalidega kokkupuute ohtu, samuti kehavigastuste tekkimise või haigestumise ohtu, mis võivad tuleneda seadmete ja masinate kasutamisest laeva pardal; 4 Standard A4.3 – Töötervishoid ja tööohutus ning Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 38 täiendatakse lõikega 11 õnnetuste ärahoidmine järgmises sõnastuses: Asendada lõike 5 sissejuhatus, lisada uus lõike 5 punkt a ja nummerdada järgmised lõiked ümber: „(11) Reeder teavitab Transpordiametit laevapere 5. Liige tagab, et: liikme surmast viivitamata pärast laevapere liikme a) kõiki tema lipu all sõitvate laevade pardal surma ja edastab e-posti teel Transpordiametile töötavate meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja laevapere liikme surmaga seoses järgmised andmed: need registreeritakse nõuetekohaselt ning nende kohta esitatakse igal aastal Rahvusvahelise Tööbüroo 1) laevapere surnud liikme sugu; peadirektorile aruanne, mis avaldatakse ülemaailmses 2) laevapere surnud liikme vanus; registris; 3) laevapere surnud liikme teenistusaste; 4) laevapere surnud liikme ametikoht laeval; 5) laevapere liikme surma põhjus; 6) selle laeva tüüp, millel surmajuhtum aset leidis; 7) laeva kogumahutavus; 8) kas laev oli laevapere liikme surma hetkel merel, sadamas, ankrus või ei ole laeva selleaegne asukoht teada; 9) kas laevapere surnud liige töötas tekil, mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal.“ Suunis B4.3.5 – Teatamine ja statistiliste andmete Ei pea üle võtma kogumine Lisada uus lõige 4: 4. Standardi A4.3 lõike 5 punkti a kohaselt edastatavad surmajuhtumite andmed tuleks esitada Rahvusvahelise Tööbüroo kindlaksmääratud vormis ja klassifikatsiooni kasutades. Suunis B4.3.5 – Teatamine ja statistiliste andmete Ei pea üle võtma kogumine Lisada uus lõige 5: 5. Surmajuhtumite andmed peaksid muu hulgas sisaldama teavet surmajuhtumi liigi (klassifikatsiooni), laeva tüübi ja kogumahutavuse, surmajuhtumi asukoha (merel, sadamas, ankrupaigas) ning meremehe soo, vanuse, ametikoha ja osakonna kohta. 5 Lisa A2-I – Tõendid eeskirja 2.5 lõike 2 kohase Ei vasta Meretöö seaduse § 611 lõige 7 muudetakse ja finantstagatise kohta sõnastatakse järgmiselt: Asendada punkt g järgmisega: g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see „(7) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise erineb reederi omast; olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud lisaks käesoleva seaduse § 391 lõike 3 punktides 1–6 sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) laevapere liikmete abitaotlustega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e- posti aadress; 2) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele.“ 6 Lisa A4-I – Tõendid eeskirja 4.2 kohase Ei vasta Meretöö seaduse § 391 lõige 3 muudetakse ja finantstagatise kohta sõnastatakse järgmiselt: Asendada punkt g järgmisega: g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see „(3) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise erineb reederi omast; olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ning registreerimissadam; 2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht; 3) reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest; 4) tagatise liik ja kestus; 5) tagatiseandja nimi ja peamine tegevuskoht; 6) laeva kutsungsignaal; 7) laevapere liikmete nõuetega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti aadress; 8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8 nõuetele.“ 7