Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu

Justiits- ja Digiministeerium Meie 08.04.2025 nr 2-2/4-3 Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu Esitame meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning teadmiseks teistele asutustele, kes eelnõule arvamust avaldasid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo Lisad: 1. eelnõu; 2. seletuskiri; 3. vastavustabelid (4); 4. seletuskirja lisa (märkuste ja ettepanekute tabel). Stella Vogt 5886 4172, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 30.03.2025 Meretöö seaduse muutmise seadus Meretöö seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „§ 22 punktis 1“ tekstiosaga „§ 22 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2“; 2) paragrahvi 22 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kalalaeva reeder ei tohi takistada kaptenil teha otsust, mis kapteni hinnangu järgi on vajalik pardal viibivate kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks.“; 3) seaduse 3. peatüki 3. jao pealkirjas asendatakse sõnad „reederi ja kapteni“ sõnadega „reederi, kapteni ja riigi“; 4) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Reeder või kapten võimaldab vajaduse korral kalalaeva laevapere haigele või vigastatud liikmele eraldi kajuti.“; 5) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „kapten laevapere liikme“ sõnaga „viivitamata“; 6) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Reeder teavitab Transpordiametit laevapere liikme surmast viivitamata pärast laevapere liikme surma ja edastab e-posti teel Transpordiametile laevapere liikme surmaga seoses järgmised andmed: 1) laevapere surnud liikme sugu; 2) laevapere surnud liikme vanus; 3) laevapere surnud liikme teenistusaste; 4) laevapere surnud liikme ametikoht laeval; 5) laevapere liikme surma põhjus; 6) selle laeva tüüp, millel surmajuhtum aset leidis; 7) laeva kogumahutavus; 8) kas laev oli laevapere liikme surma hetkel merel, sadamas, ankrus või ei ole laeva selleaegne asukoht teada; 9) kas laevapere surnud liige töötas tekil, mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses: „§ 381. Riigi kohustused laevapere liikme surma korral Kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel enne laeva sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse, siis aitab Välisministeerium vajaduse korral reederil surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere liikme või tema lähedaste soovi.“; 8) paragrahvi 391 pealkirja täiendatakse pärast sõna „tagatis“ sõnadega „ja hüvitamine“; 9) paragrahvi 391 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded tuleb laevapere liikmele hüvitada viivitamata ja täies ulatuses. (12) Kui hüvitise täielikku suurust on laevapere liikme pikaajalise töövõimetuse tõttu raske kindlaks määrata ja see on vajalik pikaajalisel töövõimetuslehel viibimise tõttu laevapere liikme majanduslike raskuste vältimiseks, võib erandina käesoleva paragrahvi lõikest 11 laevapere liikmele hüvitist maksta mitmes osas. (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid hüvitades ei tohi laevapere liiget mõjutada nõustuma lepingujärgsest hüvitisest väiksema hüvitisega.“; 10) paragrahvi 391 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ning registreerimissadam; 2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht; 3) reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest; 4) tagatise liik ja kestus; 5) tagatiseandja nimi ja peamine tegevuskoht; 6) laeva kutsungsignaal; 7) laevapere liikmete nõuetega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti aadress; 8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8 nõuetele.“; 11) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui laevapere liige loetakse hüljatuks käesoleva seaduse § 611 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel, osutavad käesoleva paragrahvi lõike 3 teises lauses nimetatud riigiasutused vajaduse korral vastavalt oma pädevusele laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks.“; 12) paragrahvi 60 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõigetes 3 ja 31“; 13) paragrahvi 611 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud lisaks käesoleva seaduse § 391 lõike 3 punktides 1–6 sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) laevapere liikme abitaotlusega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e- posti aadress; 2) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele.“; 14) paragrahvi 611 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud muu tagatise olemasolu tõendav dokument on kas inglis- või eesti- ja ingliskeelne.“; 15) seaduse 3. peatüki 6. jagu täiendatakse §-ga 612 järgmises sõnastuses: „§ 612. Laevapere liikme kulude hüvitamise nõue hülgamise korral Laevapere liikme hülgamise korral on laevapere liikmel õigus nõuda käesoleva seaduse § 611 lõikes 3 sätestatud kulude viivitamatut hüvitamist. Laevapere liige või tema esindaja esitab tagatiseandjale hüvitise saamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse koos tõenditega, et laevapere liikmel on õigus hüvitist saada.“; 16) paragrahvi 72 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) teavitama laevapere liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimise ajal käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevast õigusest.“; 17) paragrahvi 721 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui siseveetranspordivahendil töötava töötaja ja laevapere liikme töösuhe lõpeb enne tööaja summeerimise arvestusperioodi lõppu, arvutatakse maksimaalne lubatud tööaeg proportsionaalselt töötatud päevade arvuga.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.…“ …………….. 2025. a. Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2025 (allkirjastatud digitaalselt)  Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 Muudetud meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel Meretöö konventsiooni muudatus Vastavus Eesti Eelnõu õigusele Standard A1.4 – Töövahendus Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 72 lõiget 1 täiendatakse I Asendada lõike 5 punkti c alapunkt vi järgmisega: punktiga 21 järgmises sõnastuses: vi) kehtestavad kindlustuse või samaväärse asjakohase meetme abil kaitsesüsteemi, et hüvitada „21) teavitama laevapere liiget hiljemalt meremeestele rahaline kahju, mis võib neile tekkida meretöölepingu sõlmimisel ajal käesoleva paragrahvi juhul, kui töövahendusteenus jääb osutamata või lõikest 2 tulenevast õigusest.“ asjaomane reeder ei täida meretöölepingu kohaselt oma kohustusi meremeeste vastu, ning tagavad, et meremehi teavitatakse enne töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende kaitsesüsteemijärgsetest õigustest. Standard A2.5.1 – Kojusõit Lõike esimene Meretöö seaduse § 60 täiendatakse lõikega 31 Lisada uus lõige 9 ja nummerdada järgmine lõige ümber: lause ei vasta järgmises sõnastuses: 9. Liikmed hõlbustavad meremeeste viivitamatut Eesti õigusele. kojusõitu, sealhulgas juhul, kui nad loetakse hüljatuks Lõike teist lauset „Kui laevapere liige loetakse hüljatuks käesoleva standardi A2.5.2 lõike 2 tähenduses. Sadamariigid, ei ole vaja üle seaduse § 611 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud lipuriigid ja tööjõudu tarnivad riigid teevad koostööd võtta. juhtudel, osutavad käesoleva paragrahvi lõike 3 teises tagamaks, et nende territooriumil või nende lipu all lauses nimetatud riigiasutused vajaduse korral sõitval laeval hüljatud meremeeste asendamiseks tööle vastavalt oma pädevusele laevapere liikmele abi tema võetud meremeestele antakse konventsioonist viivitamatu kojusõidu korraldamiseks.“ tulenevad õigused. Standard A3.1 – Majutus- ja puhkevõimalused Vastab osaliselt Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 Asendada lõige 17 järgmisega: „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise 17. Laeval peavad kõikide meremeeste jaoks olema tingimustele“ § 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja järgmises sõnastuses: teenused, sealhulgas sotsiaalne ühenduvus, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate meremeeste „3) internetiühenduse kasutamise võimalus.“ vajadustele, võttes arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud koodeksi sätteid, mis käsitlevad töötervishoidu ja tööohutust ning õnnetuste ärahoidmist. 1 Suunis B3.1.11 – Puhkeruumid, post ja laeva Ei pea üle võtma külastamine Asendada lõike 4 punkt j järgmisega: j) võimaluse korral mõistlik juurdepääs laeva ja kalda vahelisele telefoniühendusele, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega. Suunis B3.1.11 – Puhkeruumid, post ja laeva Ei pea üle võtma külastamine Lisada uus lõige 8: 8. Reederid peaksid tagama oma laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega. Suunis B4.4.2 – Olmerajatised ja -teenused Ei pea üle võtma sadamates Lisada uus lõige 5 ja nummerdada järgmine lõige ümber: 5. Liikmed peaksid tagama oma sadamates ja nendega seotud ankrupaikades laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega. Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Vastab Asendada lõike 2 punkt a järgmisega: a) toidu- ja joogiveevarud on pardal olevate meremeeste arvu, nende toiduga seotud usulisi nõudeid ja kultuuritavasid ning sõidu kestust ja laadi arvesse võttes koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse poolest sobivad ning need antakse töösuhte kestel tasuta; Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Vastab Asendada lõike 2 punkt b järgmisega: b) toitlustusüksuse töökorraldus ja sisseseade võimaldavad pakkuda meremeestele hügieenilistes tingimustes valmistatud ja serveeritud sobivaid, mitmekülgseid, tasakaalustatud ja toitvaid eineid; Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Vastab osaliselt Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr Asendada lõike 7 punkt a järgmisega: 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ § 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: 2 a) toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja „(6) Kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise mitmekesisusele; eest vastutav töötaja või laevakokk koostavad kindlaksmääratud ajavahemike järel ülevaate toidu ja joogiveevarude koguse, toitevääruse, kvaliteedi ja mitmekesisuse, ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse kohta.“ Standard A4.1 – Meditsiiniabi laeval ja kaldal Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 33 lõiget 2 täiendatakse pärast Lisada uus lõige 5: sõnu „kapten laevapere liikme“ sõnaga 5. Liige tagab viivitamatut arstiabi vajava meremehe „viivitamata“. viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt laevalt ja juurdepääsu kaldal asuvale meditsiinirajatisele asjakohase ravi saamiseks. Standard A4.1 – Meditsiiniabi laeval ja kaldal Ei vasta Meretöö seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises Lisada uus lõige 6: sõnastuses: 6. Kui meremees suri laevasõidu ajal, aitab liige, kelle territooriumil surm saabus, või kui surm saabus „§ 381. Riigi kohustused laevapere liikme surma avamerel, siis liige kelle territoriaalvetesse laev korral järgmisena siseneb, reederil surnukeha või tuha koduriiki toimetada meremehe või tema lähisugulaste soovi Kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti kohaselt. Vabariigi territoriaalvetes või avamerel enne laeva sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse, siis aitab Välisministeerium vajaduse korral reederil surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere liikme või tema lähedaste soovi.“ Suunis B4.1.3 – Meditsiiniabi andmine kaldal Ei pea üle võtma Lisada uus lõige 4: 4. Liige peaks tagama, et meremeest ei takistata laevalt lahkumast rahvatervisega seotud põhjustel ning et tal on võimalik täiendada laevavarusid, kütust, vett, toitu ja varustust. Suunis B4.1.3 – Meditsiiniabi andmine kaldal Ei pea üle võtma Lisada uus lõige 5: 5. Meremeest tuleks käsitada viivitamatut arstiabi vajavana järgmistel juhtudel: a) raske vigastus või haigus; 3 b) vigastus või haigus, mis võib põhjustada ajutise või püsiva puude; c) nakkushaigus, mis võib levida teistele meeskonnaliikmetele; d) vigastused, millega kaasnevad luumurrud, tugev verejooks, murdunud või põletikulised hambad või rasked põletused; e) tugev valu, mida ei ole võimalik laeva pardal ravida, võttes arvesse laeva töökorraldust, sobivate valuvaigistite kättesaadavust ja nende pikemaajalise võtmise mõju tervisele; f) suitsiidirisk ja g) meditsiinilise kaugnõustamisteenuse osutaja soovitab ravi kaldal. Suunis B4.1.4 – Meditsiiniabi andmine teistele Ei pea üle võtma laevadele ja rahvusvaheline koostöö Asendada lõike 1 punkt k järgmisega: k) korraldada meremehe surnukeha või tuha koduriiki toimetamine meremehe enda või tema lähisugulaste soovi kohaselt ja nii kiiresti kui võimalik. Standard A4.3 – Töötervishoid ja tööohutus ning Vastab õnnetuste ärahoidmine Asendada lõike 1 punkt b järgmisega: b) mõistlikud ettevaatusabinõud tööõnnetuste, vigastuste ja kutsehaigestumise ärahoidmiseks laeva pardal, sealhulgas kõigi vajalike ja sobivas suuruses isikukaitsevahendite tagamise ning asjakohaste meetmete kaudu, et vähendada ja vältida kahjulike keskkonnategurite ja kemikaalidega kokkupuute ohtu, samuti kehavigastuste tekkimise või haigestumise ohtu, mis võivad tuleneda seadmete ja masinate kasutamisest laeva pardal; Standard A4.3 – Töötervishoid ja tööohutus ning Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 38 täiendatakse lõikega 11 õnnetuste ärahoidmine järgmises sõnastuses: Asendada lõike 5 sissejuhatus, lisada uus lõike 5 punkt a ja nummerdada järgmised lõiked ümber: 4 5. Liige tagab, et: „(11) Reeder teavitab Transpordiametit laevapere a) kõiki tema lipu all sõitvate laevade pardal liikme surmast viivitamata pärast laevapere liikme töötavate meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja surma ja edastab e-posti teel Transpordiametile need registreeritakse nõuetekohaselt ning nende kohta laevapere liikme surmaga seoses järgmised andmed: esitatakse igal aastal Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile aruanne, mis avaldatakse ülemaailmses 1) laevapere surnud liikme sugu; registris; 2) laevapere surnud liikme vanus; 3) laevapere surnud liikme teenistusaste; 4) laevapere surnud liikme ametikoht laeval; 5) laevapere liikme surma põhjus; 6) selle laeva tüüp, millel surmajuhtum aset leidis; 7) laeva kogumahutavus; 8) kas laev oli laevapere liikme surma hetkel merel, sadamas, ankrus või ei ole laeva selleaegne asukoht teada; 9) kas laevapere surnud liige töötas tekil, mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal.“ Suunis B4.3.5 – Teatamine ja statistiliste andmete Ei pea üle võtma kogumine Lisada uus lõige 4: 4. Standardi A4.3 lõike 5 punkti a kohaselt edastatavad surmajuhtumite andmed tuleks esitada Rahvusvahelise Tööbüroo kindlaksmääratud vormis ja klassifikatsiooni kasutades. Suunis B4.3.5 – Teatamine ja statistiliste andmete Ei pea üle võtma kogumine Lisada uus lõige 5: 5. Surmajuhtumite andmed peaksid muu hulgas sisaldama teavet surmajuhtumi liigi (klassifikatsiooni), laeva tüübi ja kogumahutavuse, surmajuhtumi asukoha (merel, sadamas, ankrupaigas) ning meremehe soo, vanuse, ametikoha ja osakonna kohta. Lisa A2-I – Tõendid eeskirja 2.5 lõike 2 kohase Ei vasta Meretöö seaduse § 611 lõige 7 muudetakse ja finantstagatise kohta sõnastatakse järgmiselt: Asendada punkt g järgmisega: 5 g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see „(7) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise erineb reederi omast; olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud lisaks käesoleva seaduse § 391 lõike 3 punktides 1–6 sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) laevapere liikme abitaotlusega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e- posti aadress; 2) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele.“ 6 Lisa A4-I – Tõendid eeskirja 4.2 kohase Ei vasta Meretöö seaduse § 391 lõige 3 muudetakse ja finantstagatise kohta sõnastatakse järgmiselt: Asendada punkt g järgmisega: g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see „(3) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise erineb reederi omast; olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ning registreerimissadam; 2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht; 3) reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest; 4) tagatise liik ja kestus; 5) tagatiseandja nimi ja peamine tegevuskoht; 6) laeva kutsungsignaal; 7) laevapere liikmete nõuetega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti aadress; 8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8 nõuetele.“ 7  Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Nõukogu 23. jaanuari 2018. a direktiivi (EL) 2018/131, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014 ja Eesti õiguse võrdlustabel Nõukogu 23. jaanuari 2018. a direktiiv (EL) Vastavus Eesti Eelnõu 2018/131, millega rakendatakse Euroopa õigusele Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014 Standard A2.5.2 lõige 7: Ei vasta Meretöö seaduse § 611 täiendatakse lõikega 71 järgmises Sertifikaat või muu dokumentaalne tõend sõnastuses: finantstagatise olemasolu kohta peab sisaldama lisas A2-I nõutud teavet. See peab „(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud muu tagatise olema inglise keeles või sellele peab olema olemasolu tõendav dokument on kas inglis- või eesti- ja lisatud tõlge inglise keelde. ingliskeelne.“ Standardi A2.5.2 lõige 8 Ei vasta Meretöö seaduse 3. peatüki 6. jagu täiendatakse §-ga 612 Finantstagatissüsteemi kaudu antakse järgmises sõnastuses: viivitamatult abi, kui meremees või tema nimetatud esindaja esitab sellekohase „§ 612. Laevapere liikme kulude hüvitamise nõue hülgamise taotluse ja tõendab ülaltoodud lõike 2 kohast korral õigust abi saada. Laevapere liikme hülgamise korral on laevapere liikmel õigus nõuda käesoleva seaduse paragrahvi 611 lõikes 3 sätestatud kulude viivitamatut hüvitamist. Laevapere liige või tema esindaja esitab tagatiseandjale hüvitise saamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse koos tõenditega, et laevapere liikmel on õigus hüvitist saada.“ Standard A2.5.2 lõige 12 Ei vasta Antud standardi sätte osas oleme 2023. a novembris ja 2024. a oktoobris Komisjonile kirjutanud ning küsinud täiendavat selgitust 1 12. Kui kindlustusandja või muu mittevastavuse osas. Komisjon on lubanud esimesel võimalusel finantstagatise andja on teinud meremehele meie küsimustele vastata, kuid ei ole seda veel teinud. Eelnõu kooskõlas käesoleva standardiga makseid, koostajatele on seni jäänud ebaselgeks, milles mittevastavus omandab kõnealune makse tegija täpsemalt seisneb. Seetõttu olenevalt Komisjoni vastusest ja väljamakstud summa ulatuses ja kooskõlas täiendavatest selgitustest võib tulla eelnõusse antud punkti osas kohaldatavate õigusaktidega nõudeõiguse muudatusi. ülemineku või loovutamise korras või muul viisil kõik õigused, mis oleksid olnud meremehel. Standard A4.2 lõike 8 punkti a Ei vasta Säte 1: 8. Riigisisestes õigusnormides sätestatakse, Meretöö seaduse § 391 pealkirja täiendatakse pärast sõna et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse „tagatis“ sõnadega „ja hüvitamine“; selleks, et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral Säte 2: käesoleva standardi lõike 1 punktis b Meretöö seaduse § 391 täiendatakse lõikega 11 järgmises sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama sõnastuses: järgmistele miinimumnõuetele: a) ilma et see piiraks käesoleva lõike punkti c „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded tuleb kohaldamist, tuleb meretöölepinguga ette laevapere liikmele hüvitada viivitamata ja täies ulatuses.“ nähtud lepinguline hüvitis maksta välja täies mahus ja viivitamatult; Standard A4.2 lõike 8 punkti b Ei vasta Säte 1: 8. Riigisisestes õigusnormides sätestatakse, Meretöö seaduse § 391 pealkirja täiendatakse pärast sõna et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse „tagatis“ sõnadega „ja hüvitamine“; selleks, et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral Säte 2: käesoleva standardi lõike 1 punktis b Meretöö seaduse § 391 täiendatakse lõikega 13 järgmises sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama sõnastuses: järgmistele miinimumnõuetele: b) ei tohi avaldada survet lepingulisest „(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid hüvitades summast väiksema maksega nõustumiseks; ei tohi laevapere liiget mõjutada nõustuma lepingujärgsest hüvitisest väiksema hüvitisega.“ Standardi A4.2 lõige 8 punkti c Ei vasta Säte 1: 8. Riigisisestes õigusnormides sätestatakse, Meretöö seaduse § 391 pealkirja täiendatakse pärast sõna et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse „tagatis“ sõnadega „ja hüvitamine“; 2 selleks, et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral Säte 2: käesoleva standardi lõike 1 punktis b Meretöö seaduse § 391 täiendatakse lõikega 12 järgmises sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama sõnastuses: järgmistele miinimumnõuetele: „(12) Kui hüvitise täielikku suurust on laevapere liikme pikaajalise c) kui meremehe pikaajalise töövõimetuse töövõimetuse tõttu raske kindlaks määrata ja see on vajalik laadi tõttu on raske kindlaks määrata täielikku pikaajalisel töövõimetuslehel viibimise tõttu laevapere liikme hüvitist, millele meremehel võib õigus olla, majanduslike raskuste vältimiseks, võib erandina käesoleva tehakse talle vahemakse või -maksed, et paragrahvi lõikest 11 laevapere liikmele hüvitist maksta mitmes vältida põhjendamatute raskuste tekitamist; osas.“ Standard A4.2 lõige 8 punkt d Ei vasta Säte 1: 8. Riigisisestes õigusnormides sätestatakse, Meretöö seaduse § 391 pealkirja täiendatakse pärast sõna et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse „tagatis“ sõnadega „ja hüvitamine“; selleks, et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral Säte 2: käesoleva standardi lõike 1 punktis b Antud standardi sätte osas oleme 2023. a novembris ja 2024. a sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama oktoobris Komisjonile kirjutanud ning küsinud täiendavat selgitust järgmistele miinimumnõuetele: mittevastavuse osas. Komisjon on lubanud esimesel võimalusel d) vastavalt eeskirja 4.2 lõikele 2 tehakse meie küsimustele vastata, kuid ei ole seda veel teinud. Eelnõu meremehele makse, ilma et see piiraks muid koostajatele on seni jäänud ebaselgeks, milles mittevastavus õigushüvesid, kuid reeder võib sellisest täpsemalt seisneb. Seetõttu olenevalt Komisjoni vastusest ja maksest maha arvata mis tahes kahju, mis täiendavatest selgitustest võib tulla eelnõusse antud punkti osas tuleneb muust nõudest, mille meremees on muudatusi. reederi vastu esitanud ja mis on seotud sama juhtumiga, ning 3  Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3 Nõukogu 19. detsembri 2016. a direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist Nõukogu 19. detsembri 2016. a direktiiv (EL) 2017/159, millega Vastavus Eelnõu rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu Eesti õigusele (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist MÕISTED Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määrust nr Artikkel 1 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja j) loodsirgete vaheline pikkus – vööri loodsirge ja ahtriloodjoone tööohutuse nõuded“ täiendatakse §-ga 11 vaheline kaugus; vööri loodsirge ühtib vöörträävi välisservaga veeliinil, järgmises sõnastuses: kus pikkust (L) mõõdetakse; ahtriloodjoon ühtib roolipalleri telgjoonega samal veeliinil; „§ 11. Mõisted Käesoleva määruse tähenduses on perpendikulaaridevaheline pikkus vööri loodsirge ja ahtriloodjoone vaheline kaugus; seejuures vööri loodsirge ühtib vöörträävi välisservaga veeliinil, kus pikkust mõõdetakse, ning ahtriloodjoon ühtib roolipalleri telgjoonega samal veeliinil.“ 2. OSA Ei vasta Säte 1: ÜLDPÕHIMÕTTED Meretöö seaduse paragrahvi 2 lõikes 31 KALALAEVAREEDERITE, KIPRITE JA KALURITE KOHUSTUSED asendatakse tekstiosa „§ 22 punktis 1“ tekstiosaga Artikkel 5 „§ 22 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2; 4. Kalalaevareeder ei takista kipril sellise otsuse tegemist, mis kipri professionaalse hinnangu kohaselt on vajalik pardal viibivate kalurite Säte 2: ohutuse või laeva ohutuse ning selle ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks. 1  Meretöö seaduse § 22 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kalalaeva reeder ei tohi takistada kaptenil teha otsust, mis kapteni hinnangu järgi on vajalik pardal viibivate kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks.“ Artikkel 25 Ei ole vaja üle Õigusnormid või muud meetmed, mille liikmesriik võtab vastu võtta; üle artiklite 22–24 alusel, jõustavad täielikult kokkuleppe II lisa. võetakse II lisas sisalduvad punktid. II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr Eluruumid kalalaeval 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja Üldsätted tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega Punkt 6 6 järgmises sõnastuses: Ilma sobivate eluruumide ja sanitaarsõlmedeta abilaevade pardal töötavatele kaluritele võimaldatakse sellised eluruumid ja sõlmed „(6) Juhul, kui kalapüük toimub kalalaeval, millel ei emalaeva pardal. ole sobivaid eluruume ja sanitaarsõlmi, ja kalalaev on seotud baaslaevaga, tuleb laeval töötavatele kaluritele need võimaldada baaslaeval.“ II LISA Ei vasta Säte 1: VALGUSTUS Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 Punkt 28 II lause „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise Kui magamisruumides kasutatakse loomulikku valgustust, peab seal tingimustele“ § 12 täiendatakse lõikega 4 olema võimalus tõkestada valguse sissepääsu. järgmises sõnastuses: „(4) Kui kalalaeva magamisruumides kasutatakse loomulikku valgustust, peab seal olema võimalus tõkestada valguse sissepääs.“ Säte 2: 2  Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 2 lõiget 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3, lõikes 21 ning lõigetes 3 ja 4, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõigetes 1, 31, 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–4 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Nõudeid ei kohaldata alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mis jääb merele vähem kui 24 tunniks, ning alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mille puhul kalurid sadamas laeva pardal ei ööbi.“ II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 Inimeste arv magamisruumi kohta „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise Punkt 40 esimene lause tingimustele“ § 4 täiendatakse lõikega 6 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on juhtkonna magamisruumid järgmises sõnastuses: võimaluse korral mõeldud ühele inimesele ja ühelgi juhul ei või magamisruumis olla üle kahe koi. „(6) Kalalaeva juhtkonna kajutid peavad võimalusel olema mõeldud ühele inimesele ning kajutis võib olla kuni kaks koid.“ II LISA Ei vasta Säte 1: MUU Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 Punkt 41 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise Inimeste maksimaalne lubatud arv magamisruumis peab olema tingimustele“ § 4 täiendatakse lõikega 21 loetavalt ja kustutamatult märgitud ruumis hästi nähtavasse kohta. järgmises sõnastuses: „(21) Kalalaeva laevapere liikmete maksimaalne lubatud arv kajutis peab olema loetavalt ja kustutamatult märgitud ruumis hästi nähtavasse kohta.“ 3  Säte 2: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 2 lõiget 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3, lõikes 21 ning lõigetes 3 ja 4, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõigetes 1, 31, 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–4 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Nõudeid ei kohaldata alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mis jääb merele vähem kui 24 tunniks, ning alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mille puhul kalurid sadamas laeva pardal ei ööbi.“ II LISA Ei vasta Säte 1: Punkt 42 teine lause Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 Madratsid peavad olema valmistatud sobivast materjalist. „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kalalaeva koi madratsid peavad olema valmistatud sobivast materjalist.“ Säte 2 Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 2 lõiget 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3, lõikes 21 ning lõigetes 3 ja 4, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 4  lõigetes 1, 31, 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–4 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Nõudeid ei kohaldata alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mis jääb merele vähem kui 24 tunniks, ning alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mille puhul kalurid sadamas laeva pardal ei ööbi.“ II LISA Ei vasta Säte 1: MESSID Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 Punkt 47 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise Messid peavad olema kambüüsile võimalikult lähedal, kuid ei või mingil tingimustele“ § 6 täiendatakse lõikega 31 juhul paikneda põrkevaheseinast eespool. järgmises sõnastuses: „(31) Kalalaeva mess peab asuma võimalikult kambüüsi lähedal, kuid mitte põrkevaheseinast eespool.“ Säte 2: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 2 lõiget 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3, lõikes 21 ning lõigetes 3 ja 4, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõigetes 1, 31, 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–4 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Nõudeid ei kohaldata alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mis jääb merele vähem kui 24 tunniks, ning alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mille puhul kalurid sadamas laeva pardal ei ööbi.“ 5 II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 Punkti 48 teine lause „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, peab mess olema eraldatud tingimustele“ § 6 täiendatakse lõikega 22 magamisruumidest, kui see on võimalik. järgmises sõnastuses: „(22) Lõikes 21 sätestatut kohaldatakse alla 24 meetri pikkusele kalalaevale üksnes siis, kui seda on võimalik kalalaeval tagada.“ II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 Punkt 49 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peab mess olema tingimustele“ § 6 täiendatakse lõikega 21 magamisalast eraldi. järgmises sõnastuses: „(21) Kalalaeval peab mess peab asuma kajutitest eraldi.“ II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 VANNID VÕI DUŠID, TUALETID JA VALAMUD „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise Punkti 56 teine lause tingimustele“ § 8 täiendatakse lõikega 61 Põrandatel peab olema libisemisvastane kate. järgmises sõnastuses: „(61) Kalalaeva hügieeniruumi põrandal peab olema libisemisvastane kate.“ II LISA Ei vasta Meretöö seaduse § 33 täiendatakse lõikega 11 RUUMID HAIGETELE JA VIGASTATUD KALURITELE järgmises sõnastuses: Punkt 61 Lisaks direktiivis 92/29/EMÜ sätestatud nõuetele eraldatakse vajaduse (11) Reeder või kapten võimaldab vajaduse korral korral haigestunud või vigastatud kalurile kajut. kalalaeva laevapere haigele või vigastatud liikmele eraldi kajuti.“ II LISA Ei vasta Tervise- ja tööministri 24.07.2014. a määruse nr Punkt 62 teine lause 50 „Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja See ruum peab olema nõuetekohaselt sisustatud ja seda tuleb hoida laeval nõutava meditsiinivarustuse loetelu“ § 6 puhtana. täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui lõikes 1 sätestatud laeva puhul on tegemist kalalaevaga, peab laeva tervishoiuruum 6  olema nõuetekohaselt sisustatud ja seda tuleb hoida puhtana.“ II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr Punkt 71 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja Toiduvarude jaoks peab olema piisava mahutavusega sobiv koht, mida tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega saab hoida kuiva, jaheda ja hästi ventileerituna, et vältida varude 41 järgmises sõnastuses: riknemist, ning kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, võimaluse korral külmikud või muu madala temperatuuriga hoiukoht. „(41) Laeval peab toiduvarude jaoks olema piisava mahutavusega sobiv koht, mida saab hoida kuiva, jaheda ja hästi ventileerituna, et vältida toiduvarude riknemist, ning võimalusel külmikud või muu madala temperatuuriga toiduvarude hoiukoht.“ II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr Punkt 72 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja Laevadel, mille loodsirgete vaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega kasutatakse toiduvarude hoiuruumi ja külmikut ning muud madala 42 järgmises sõnastuses: temperatuuriga hoiukohta. „(42) Laevadel, mille perpendikulaaride vaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, peavad olema kasutusel toiduvarude hoiuruum, külmik ja muud madala temperatuuriga hoiukoht.“ II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr PUHTAD JA ELAMISKÕLBLIKUD TINGIMUSED 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja Punkt 75 tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega Eluruumid tuleb hoida puhta ja elamiskõlblikuna ning neis ei tohi hoida 31 järgmises sõnastuses: kaupu ega varusid, mis ei ole nende asukate isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks. „(31) Laevapere eluruumid peavad olema puhtad ja elamiskõlblikud ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid, mis ei ole laevapere liikmete isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks.“ II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr Punkt 76 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja Kambüüs ja toidu hoidmise ruumid tuleb hoida puhtana. 7  tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Kambüüs ja toidu hoidmise ruumid peavad olema puhtad.“ II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 KONTROLL KIPRI POOLT VÕI KIPRI KORRALDUSEL „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise Punkti 78 alapunkti a alapunkt iii tingimustele“ § 3 täiendatakse lõikega 181 a) 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul nõuab pädev asutus järgmises sõnastuses: sagedaste kontrollide teostamist kipri poolt või tema korraldusel, tagamaks et: „(181) Lisaks lõikes 18 sätestatule kontrollib iii) kambüüsi ja toidu hoidmise ruumid ning seadmed on puhtad ja kalalaeva kapten või tema määratud isik, et nõuetekohases korras; kalalaeva kambüüsi ja toidu hoidmise ruumid ning seadmed on puhtad ja nõuetekohases korras.“ 8  Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 4 Nõukogu direktiiv 2014/112/EL, 19. detsember 2014, millega rakendatakse Euroopa Siseveetranspordi Liidu (EBU), Euroopa Kiprite Liidu (ESO) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahel sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse tööaja korralduse teatavaid aspekte siseveetranspordi sektoris ja Eesti õiguse võrdlustabel Nõukogu direktiiv 2014/112/EL, 19. detsember 2014 , millega Vastavus Eelnõu rakendatakse Euroopa Siseveetranspordi Liidu (EBU), Euroopa Eesti õigusele Kiprite Liidu (ESO) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahel sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse tööaja korralduse teatavaid aspekte siseveetranspordi sektoris LISA Ei vasta Meretöö seaduse § 721 täiendatakse lõikega 4 Euroopa kokkulepe tööaja korraldamise teatavate aspektide kohta järgmises sõnastuses: siseveetranspordi sektoris Artikkel 3 „(4) Kui siseveetranspordivahendil töötava töötaja 4. Töösuhete puhul, mille kestus on lühem kui arvestusperiood, ja laevapere liikme töösuhe lõpeb enne tööaja arvutatakse maksimaalne lubatud tööaeg proportsionaalse arvestuse summeerimise arvestusperioodi lõppu, alusel. arvutatakse maksimaalne lubatud tööaeg proportsionaalselt töötatud päevade arvuga.“ 1  Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 5 MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus Välisministeerium Seaduseelnõu seletuskirjas on välja toodud, et puudus Arvestatud. Täiendatud seletuskirja põhjendust, miks vajadus väljatöötamiskavatsuse koostamiseks. VÄM väljatöötamiskavatsuse koostamine ei olnud vajalik. teeb ettepaneku täpsustada seda punkti nii põhjenduste kui õigusliku alusega. VÄM palub täpsustada läbivalt meretöö seaduse Selgitatud. muutmise eelnõu seletuskirjas ja vastavustabelis, et MTööS-i muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas tegemist on ILO meretöö konventsiooni koodeksi 2022. sisaldub mitmes kohas viide sellele, et võetakse üle ILO aasta muudatustega. meretöö konventsiooni koodeksi 2022. a muudatused: 1.1. Sisukokkuvõte, lk 1: „Esmalt võetakse meretöö seadusesse (MTööS) üle Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi ILO) meretöö konventsiooni (edaspidi meretöö konventsioon) 2022. a vastu võetud muudatused.“ 1.1. Sisukokkuvõte, lk 2: „1.1.1. ILO meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused. Eelnõukohase seadusega võetakse üle meretöö konventsiooni 2022. a muudatused, mis puudutavad laevapere liikme teavitamist talle tekitatud kahju hüvitamise korrast, laevapere liikmele abi osutamist tema hülgamise korral, riigiasutustepoolset reederi abistamist laevapere liikme surma korral ning laevapere liikme surmajuhtumite uurimist ja Rahvusvahelise Tööbüroo teavitamist vastavatest surmajuhtumitest. Samuti täpsustatakse andmeid, mis peavad olema märgitud 1 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil ning kulude hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil laevapere liikme hülgamise korral.“ Samuti on vastavustabeli pealkirjas toodud viide meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatustele. Vastavustabeli pealkiri on sõnastatud järgmiselt: „Muudetud 2006. aasta meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel.“ Palume üldise märkusena välja tuua, et tegemist on Arvestatud. 2006. a meretöö konventsiooni ning selle Täiendamise seletuskirja sissejuhatust aastaarvuga, muudatustega. lisades, et MTööS-i võetakse üle Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2006. a meretöö konventsiooni 2022. a vastu võetud muudatused. Eelnõu seletuskirjas tuleks ühtlustada meretöö Mitte arvestatud. konventsiooni pealkirja kasutamist, kuna on kasutatud Ilmselt mõtlete seletuskirjas sissejuhatuses olevat nt meretöönormide konventsiooni. järgmist lauset: „Teiseks võetakse eelnõukohase seadusega üle nõukogu 23. jaanuari 2018. a direktiivi (EL) 2018/131, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014 (edaspidi direktiiv 2018/131).“ 2 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus Selline eestikeelne pealkiri, mis kasutab nimetust „meretöönormide konventsioon“, on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud direktiivil: Nõukogu direktiiv (EL) 2018/131, 23. jaanuar 2018, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014 (EMPs kohaldatav tekst): https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/ALL/?uri=CELEX:32018L0131. VÄM palub seaduseelnõu seletuskirjas välja tuua Arvestatud. Vastavad täiendused tehtud seletuskirja asjakohaste meretöö konventsiooni koodeksi punkti 1.3. Märkused alla. muudatuste jõustumise aeg. Kuna meretöö seaduse muudatuste eelnõu on seotud ka Arvestatud. Vastavad täiendused tehtud seletuskirja varasematele meretöö konventsiooni koodeksi punkti 1.3. Märkused alla. muudatustega, siis palume lisada ka nende jõustumise aeg. Justiits- ja 1. Põhiseaduspärasuse analüüs: eelnõuga võetakse Eesti Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud, sh Digiministeerium õigusesse üle kolmest rahvusvahelisest õigusaktist põhiseaduspärasuse analüüsiga. tulenevad meretööd puudutavad sätted. Kuivõrd eelnõus esitatuga seoses tekivad kohustused reederile, kaptenile ja riigile, siis palume eelnõu seletuskirja täiendada ka põhiseaduspärasuse analüüsiga, et oleks võimalik hinnata eelnõu põhiseaduspärasust. 2. Eelnõu punkt 5 (MTööS § 38 lg 6): lõikega 6 sätestatakse reederi kohustus teavitada Transpordiametit laevapere liikme surmast, sh 3 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus sätestades edastavate andmete loetelu. Seletuskirjas on vajadust/eesmärki selgitatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni nõuete järgimisega, kuid ei ole selgitatud andmete kogumise tegelikku eesmärki (s.t millisel eesmärgil on meretöö konventsiooni alusel selliste andmete töötlemine vajalik). Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt tohib isikuandmeid koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning need peavad olema asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (artikkel 5(1)(b) ja (c)). Konventsiooni eeskirja 4.3., standardi A4.3. ning suunise B4.3 pealkirjadeks on „Töötervishoid ja tööohutus ning õnnetuste ärahoidmine“ ning eeskirjas 4.3. on mainitud eesmärgina „tagada, et meremeeste töökeskkond laeval soodustaks töötervishoidu ja tööohutust.“ Seega eelduslikult on ka eelmainitud andmete töötlemise eesmärgid selle üldeesmärgiga seotavad, kuid seda peaks seletuskirjas selgitama (sh täpsustama, millist kitsamat eesmärki just see aruandlus ja need andmed teenivad). Seletuskirjas on käsitletud ka seda, et vastava sätte andmete loetelu on siiski pikem kui meretöö konventsiooni suunise B4.3.5 lõikes 5, kuivõrd 2024. a kevadel küsis ILO MKM-ilt rohkem andmeid, kui on kirjas vastavas suunises. Samas tuleb seletuskirjas selgitada andmete töötlemise eesmärki, s.t mille jaoks on ILO-l suunises kirjapandust rohkem andmeid vaja. 4  Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus Kuivõrd seletuskirjas on rõhutatud andmete edastamist isikustamata kujul, mille all on eelduslikult mõeldud seda, et nime jms otsest tuvastamist võimaldavat tunnust ei edastata, siis selgitame taustaks ka isikuandmete mõiste ulatust. Nimelt IKÜM artikkel 4 punkti 1 kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave mitte ainult tuvastatud, vaid ka tuvastatava füüsilise isiku kohta. Seega isegi kui ei edastada selliseid andmeid, mille tulemusena oleks isik koheselt tuvastatud (nt Teie 02.01.2025 nr 2-2/4-1, MKM/25- 0004/-1K Meie 05.02.2025 nr 8-2/10 nimi, isikukood), siis tegemist on ikkagi isikuandmetega. Seega IKÜM-i reeglid kohalduvad ka plaanitava andmete loetelu puhul. Lõpetuseks, kuivõrd edastamine on planeeritud e-posti teel, siis palume läbi mõelda ka selle, kuidas tagatakse edastamise turvalisus (IKÜM artikkel 32). Turvalisuse tagamise viise tuleb ka seletuskirjas kajastada. Samuti palume seletuskirjas avada, kas oleks võimalik andmete edastamist teha ka läbi mõne olemasoleva infosüsteemi. Palume eelnõu seletuskirja täiendada. 3. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega. Eesti Laevaomanike 1. Transpordiameti teavitamine laevapere liikme Mitte arvestatud. Liit surmast (eelnõu punkt 5) Eelnõuga planeeritakse meretöö seaduse paragrahvi 38 Selgitame, et MTööS-i § 38 lõiget 11 (endine § 38 lõige lisada uus lõige 6, mille eesmärk on sätestada reederi 6), millega sätestatakse reederile laevapere liikme kohustus teavitada Transpordiametit laevapere liikme surmajuhtumist teavitamise ja surmajuhtumi kohta surmast mõistliku aja jooksul pärast laevapere liikme andmete esitamise kohustus, ei ole võimalik kitsendada 5 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus surma. Soovime välja tuua, et nimetatud kohustus ei ole üksnes „laevas fikseeritud“ laevapere liikme surmast Eelnõus piisavalt selgelt määratletud. Meile jääb teavitamise kohustusega. Nimelt on Eestil kohustus arusaamatuks, kas teavitamiskohustus kehtib üksnes esitada Rahvusvahelisele Tööbüroole iga-aastaselt juhtudel, kui surm saabub laevas, või ka olukordades, laevapere liikmete surmajuhtumite kohta aruanne, kus laevapere liiget tabab laevas terviserike või juhtub milleks on oluline, et reederid esitaksid Transpordi- õnnetus laevas, kuid surm saabub hiljem, näiteks ametile terviklikud andmed surmajuhtumite kohta, raviasutuses. Selliseid juhtumeid, kus laevapere liige olenemata sellest, kus lõpuks laevapere liikme surm sureb hiljem raviasutuses, on ELL-i liikmete praktikas saabus, et oleks seejuures võimalik tuvastada ka esinenud. Teeme ettepaneku täpsustada sätte sõnastust laevapere liikmete surmajuhtumite tegelik arv, mida selliselt, et oleks üheselt selge, et teavitamiskohustus peab Eesti raporteerima Rahvusvahelisele Tööbüroole. laieneb ainult laevas fikseeritud surmale. Eeldame, et Transpordiamet edastab seejärel vastavad andmed see on olnud Eelnõu koostaja eesmärk, kuna Eelnõu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, et kavandatava uue lõike 6 punkt 5 kohaselt on nõutav Eestil oleks võimalik täita rahvusvahelist kohustust teavitada laeva asukohast surma hetkel (merel, laevapere liikmete surmajuhtumite kohta vastavate sadamas, ankrus või teadmata asukohas). Sellest võib andmete esitamiseks. järeldada, et kui surm saabub hiljem haiglas või haiglasse transportimisel, teavitamiskohustus puudub. Regulatsiooni selgemaks muutmiseks teeme ettepaneku lisada sellesse uude lõikesse 6 täpsustus laevas fikseeritud surmast teavitamise: “6) Reeder teavitab Transpordiametit laevas fikseeritud laevapere liikme surmast mõistliku aja jooksul pärast laevapere liikme surma ja edastab e-posti teel Transpordiametile laevapere liikme surmaga seoses järgmised andmed: /…“. Lisaks soovitame üle vaadata Eelnõu § 38 lõikes 6 Selgitame, et eelnõu § 38 lõike 11 (endine § 38 lõige 6) sätestatud loetelus omadussõna „surnud“ kasutamine loetelus täiendi „surnud“ kasutamine koos terminiga koos mõistega laevapere liige (MTööS § 4 lg 1). Meie laevapere liige on keeleliselt korrektne, kuna see täiend arvates on keeleliselt korrektne kasutada omadussõna ei käi terve laevapere kohta. Kui täiend „surnud“ 6 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus „surnud“ mõiste laevapere liikme ees, näiteks surnud asetseks mõiste „laevapere liige“ ees, siis see tähendaks, laevapere liikme ametikoht laeval, sugu, vanus või et terve laevapere on surnud, kuid mõeldud on üksikut teenistusaste jne. surnud laevapere liiget. 2. Meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenev hüvitise nõue kutsehaiguse või tööõnnetuse puhul tööõnnetuse puhul (eelnõu punkt 8) Kavandatava Eelnõuga planeeritakse lisada meretöö seaduse paragrahvi 391 kaks uut lõiget 11 ja 12 . Uus lõige 11 sätestab kohustuse laevapere liikme meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevate kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepingulised nõuded hüvitada viivitamata ja täies ulatuses. Uue lõikega 12 lisatakse erand, mille kohaselt tuleb olukorras, kui hüvitise täielikku suurust on laevapere liikme pikaajalise töövõimetuse tõttu raske kindlaks määrata, võib põhjendamatute raskuste vältimiseks hüvitist maksta mitmes osas. 2.1.Uue sätte MTööS § 391 lg 11 kohaselt tuleb Selgitame, et termin „viivitamata“ tähendab antud juhul laevapere liikmele maksta hüvitist „viivitamata ja täies kohustust tegutseda esimesel võimalusel, st ilma ulatuses“. põhjendamatu viivituseta. See ei ole samastatav ELL-i hinnangul vajab mõiste „viivitamata“ terminiga „mõistliku aja jooksul“, mis on oma sisult täpsustamist ja selgitust, kas see tähendab kohest palju ebamäärasem ja mille puhul kohustuse täitmise maksmist pärast juhtumit või mõistliku aja jooksul aeg jääks igakordselt tõlgendamise küsimuseks. Antud pärast asjaolude väljaselgitamist? Praktikas on sätte eesmärk on tagada, et laevapere liikmele viivitamata väljamakse tegemine raskendatud, kuna makstakse hüvitis välja nii kiiresti, kui see on asjaolusid töövõime määr ja vähenemise aste tuleb kõigepealt arvestades võimalik, vältides põhjendamatut venitamist, ekspertarsti poolt kindlaks teha. Eesti laevaomanike ent võimaldades siiski nt töövõime määramise või 7 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus praktika näitab, et see võib olla pikaajaline protsess, mis muude oluliste faktiliste asjaolude selgumist. Seega muudab kohese väljamakse võimatuks. tuleb hüvitis välja maksta kohe, kui see on võimalik, Rahvusvahelises praktikas on mõnevõrra teistsugune pärast vajalike asjaolude selgumist. lähenemine tööõnnetustest tingitud tervisekahjustuse ja Lisaks märgime, MTööS § 391 lg 11 täpne sõnastus on surmaga seotud nõuete hüvitamiseks. Hüvitamisele tingitud direktiivi 2018/131 lisa punkti 3 alapunktis b kuuluvad nõuded on fikseeritud lepingus ja iga vigastus nimetatud meretöö konventsiooni standardi A4.2 lõike või töövõime vähenemine omab hinda (see on 8 punkti a Eesti õigusesse seni üle võtmata jätmisest. konkreetne summa või fikseeritud teatud protsendina Komisjoni hinnangul ei ole Eesti oma õigusesse üle töövõimetuse kompensatsiooni summast), mis on paika võtnud standardi A4.2 lõike 8 punkti a kohast kohustust, pandud lepingu sõlmimisel. Ilmselt sarnane lähenemine et meretöölepinguga ette nähtud hüvitis tuleb maksta on üle võetud otse meretöö konventsiooni Standard välja täies mahus ja viivitamatult. Seega käesoleval A4.2 lõike 8 punkti a sõnastusest. Eestis selline praktika juhul on oluline võtta kõnealune säte täielikult ja ei ole levinud, mistõttu viivitamata ja täies ulatuses korrektselt just sellises sõnastuses üle, et vältida väljamaksmine ei ole Eesti õiguse järgi teostatav. Kui tulevikus Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes Eelnõu muudatus võimaldab hüvitise maksmist pärast võimaliku rikkumismenetluse algatamist. töövõime määramist, on selline täpsustatud kohustus palju selgem. Seetõttu teeme ettepaneku muuta MTööS § 391 lg 11 sõnastust nii, et hüvitised makstakse välja pärast vajalike asjaolude selgumist. 2.2.Uue sätte MTööS § 391 lg 12 kohaselt võib laevapere Märgime, et oleme MTööS § 391 lg 12 sõnastust Justiits- liikmele maksta hüvitist mitmes osas, kui hüvitise ja Digiministeeriumi ettepanekul juba muutnud. täielikku suurust on laevapere liikme pikaajalise Kõnealuse sätte uus sõnastus on järgmine: „Kui hüvitise töövõimetuse tõttu raske kindlaks määrata. täielikku suurust on laevapere liikme pikaajalise Eelnõuga lisatakse võimalus maksta hüvitist mitmes töövõimetuse tõttu raske kindlaks määrata ja see on osas, kui selle täielikku suurust on raske määrata vajalik pikaajalisel töövõimetuslehel viibimise tõttu pikaajalise töövõimetuse tõttu. Seejuures jääb laevapere liikme majanduslike raskuste vältimiseks, ebaselgeks, kes määrab, millised raskused on võib erandina käesoleva paragrahvi lõikest 11 laevapere põhjendatud ja millised mitte. Lisaks vajab täpsustamist liikmele hüvitist maksta mitmes osas.“ Hüvitiste mõiste „pikaajaline töövõimetus“ ja kui pikk peab väljamaksmise kohustus on reederil. 8 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus olema periood, mille jooksul töövõimet hinnata ei ole võimalik? Kui töövõimet ei ole võimalik hinnata, puudub alus Selgitame, et MTööS § 391 lõike 12 täpne sõnastus on hüvitise määramiseks nii täies ulatuses kui ka tingitud direktiivi 2018/131 lisa punkti 3 alapunktis b osamaksetena. Lisaks jääb arusaamatuks, kas ja kuidas nimetatud meretöö konventsiooni standardi A4.2 lõike mõjutab hüvitise maksmise kohustust asjaolu, et 8 punkti c üle võtmata jätmisest. Nimetatud punkti kehtiva õiguse kohaselt maksab ajutise töövõimetuse kohaselt sätestatakse riigisisestes õigusnormides, et ajal hüvitist Tervisekassa (Sotsiaalministri 19.09.2002 finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks, et määrus nr 109 Ajutise töövõimetuse hüvitise tagada standardis A4.2.2 kindlaks määratud lepinguliste määramine ja maksmine § 18). nõuete korral kõnealuse standardi lõike 1 punktis b Seetõttu teeme ettepaneku lisada määratlus pikaajalise sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele töövõimetuse selle konkreetse sätte mõttes ja kuidas miinimumnõuetele: […] c) kui meremehe pikaajalise seda tõlgendada, kui kehtivas õiguses lähtutakse töövõimetuse laadi tõttu on raske kindlaks määrata töövõimest ja selle vähenemisest. Samuti on vaja täielikku hüvitist, millele meremehel võib õigus olla, selgust, kuidas määratakse põhjendatud raskused tehakse talle vahemakse või -maksed, et vältida hüvitise mitme osana maksmiseks. põhjendamatute raskuste tekitamist. Komisjoni hinnangul ei ole see säte Eesti õigusesse üle võetud. Seega käesoleval juhul on oluline võtta kõnealune säte täielikult ja korrektselt just sellises sõnastuses üle, et vältida tulevikus Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes võimaliku rikkumismenetluse algatamist. Lisaks palume täiendada seletuskirja Eelnõu punkti 8 Selgitame, et MTööS § 391 lõigetega 11–13 võetakse osa puudutavate selgitustega, kuna see osa puudub Eesti õigusesse üle nõukogu 23. jaanuari 2018. a seletuskirjas täielikult. direktiivi (EL) 2018/131 seni üle võtmata sätted ja mille ülevõtmisega seoses on Euroopa Komisjon pöördunud 3. oktoobril 2022 Eesti poole selgituste saamiseks. Kuivõrd Euroopa Komisjon on seisukohal, et viidatud 9 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus direktiivi sätted ei ole vaatamata selgitustele Eesti õigusesse nõuetekohaselt üle võetud, on seletuskirjas piirdutud selgitusega, mille eesmärk on rõhutada, et tegemist on direktiivi 2018/131 ülevõtmata sätete ülevõtmisega. Arvestades, et Eestil ei ole hetkel nende sätete sisustamisel sisulist kaalutlusruumi, on selgitused lühikesed ja keskenduvad EL-i õiguse rakendamisele. 10  30.03.2025 Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle neljast rahvusvahelisest õigusaktist tulenevad meretööd puudutavad sätted. Seadusega tagatakse Eesti meretööõiguse vastavus merenduse rahvusvahelistele tööstandarditele, tugevdades laevapere liikmete ja kalurite elu, tervise ja tööohutuse kaitset ning laeva meresõiduohutust. Samuti lahendatakse Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlus. Esmalt võetakse meretöö seadusesse (MTööS) üle Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi ILO) 2006. a meretöö konventsiooni (edaspidi meretöö konventsioon) 2022. a vastu võetud muudatused. Nimetatud muudatuste Eesti õigusesse ülevõtmiseks muudetakse lisaks MTööS-ile Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrust nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“. Teiseks võetakse eelnõukohase seadusega üle nõukogu 23. jaanuari 2018. a direktiivi (EL) 2018/131, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014 (edaspidi direktiiv 2018/131), seni üle võtmata sätted ja mille ülevõtmisega seoses on Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) pöördunud 3. oktoobril 2022 Eesti poole selgituste saamiseks. Kolmandaks võetakse üle nõukogu 19. detsembri 2016. a direktiivi (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (edaspidi direktiiv 2017/159), seni üle võtmata sätted ja mille üle võtmata jätmise tõttu on komisjon algatanud 23. jaanuaril 2020 Eesti suhtes rikkumismenetluse nr INFR(2020)0035.1 Direktiivi 2017/159 sätete ülevõtmiseks kavandatakse lisaks MTööS- ile muuta Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“, Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määrust nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ning tervise- ja tööministri 24. juuli 2014. a määrust nr 50 „Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja laeval nõutava meditsiinivarustuse loetelu“. 1 23. jaanuaril 2020 algatatud rikkumismenetluses juhtis Euroopa Komisjon Eesti tähelepanu sellele, et Eesti ei olnud kõnealust direktiivi tähtajaks üle võtnud. Eesti vastas komisjoni kirjale 24. märtsil 2020, märkides, et Eesti on direktiivi 2017/159 Eesti õigusesse üle võtnud (Eesti õigusaktide vastavad muudatused jõustusid 20. märtsil 2020 ja 9. märtsil 2020). Komisjon pöördus Eesti poole sama direktiivi ülevõtmist puudutavate küsimustega uuesti 16. jaanuaril 2024, nimetades konkreetsed sätted, mis komisjoni hinnangul on Eesti õigusesse üle võtmata. Eesti vastas sellele kirjale 6. märtsi 2024. a kirjaga, milles lubas üle võtmata sätted Eesti õigusesse üle võtta ning esitas selgitusi sätete kohta, mis Eesti hinnangul vastavad Eesti õigusele. 1 Neljandaks võetakse üle nõukogu 19. detsembri 2014. a direktiivi (EL) 2014/112, millega rakendatakse Euroopa Siseveetranspordi Liidu (EBU), Euroopa Kiprite Liidu (ESO) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahel sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse tööaja korralduse teatavaid aspekte siseveetranspordi sektoris (edaspidi direktiiv 2014/112), seni üle võtmata säte ja mille ülevõtmisega seoses on komisjon pöördunud 28. oktoobril 2021 ja 11. detsembril 2024 Eesti poole selgituste saamiseks. 1.1.1. ILO meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused Eelnõukohase seadusega võetakse üle meretöö konventsiooni 2022. a muudatused, mis puudutavad laevapere liikme teavitamist talle tekitatud kahju hüvitamise korrast, laevapere liikmele abi osutamist tema hülgamise korral, Välisministeeriumipoolset reederi abistamist laevapere liikme surma korral ning laevapere liikme surmajuhtumite uurimist ja Rahvusvahelise Tööbüroo teavitamist vastavatest surmajuhtumitest. Samuti täpsustatakse andmeid, mis peavad olema märgitud kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil ning kulude hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil laevapere liikme hülgamise korral. 1.1.2. Direktiivi 2018/131 ülevõtmata sätted Direktiivi 2018/131 ülevõtmata sätted puudutavad finantstagatisi laevapere liikme hülgamise korral ning finantstagatisi kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise korral. 1.1.3 Direktiivi 2017/159 ülevõtmata sätted Direktiivi 2017/159 ülevõtmata sätted puudutavad haigeid ja vigastatud kalureid ning kalurite ohutuse tagamist. 1.1.4 Direktiivi 2014/112 ülevõtmata säte Direktiivi 2014/112 ülevõtmata säte puudutab siseveetranspordivahendil töötavate töötajate maksimaalselt lubatud tööaja arvutamist, kui töösuhte kestus on lühem kui tööaja summeerimise arvestusperioodi pikkus. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunikud Kaia Läänemets-Ester (teenistusest lahkunud) ja Stella Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172), töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa (teenistussuhe ajutiselt peatatud) ja töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik (e-post [email protected], tel 5451 0226). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post [email protected]). 2 1.3. Märkused Eesti ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016. a vastu võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seadusega (RT II, 08.03.2016, 3). Ratifitseerimiskiri anti ILO-le hoiule 5. mail 2016 ning meretöö konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017 (RT II, 08.03.2016, 4). Meretöö konventsiooni muudatuste jõustumise ajad Eesti suhtes on järgmised: 1. 2014. a muudatused: 30. juuli 2020; 2. 2016. a muudatused: 8. jaanuar 2019; 3. 2018. a muudatused: 7. oktoober 2022; 4. 2022. a muudatused: 23 detsember 2024.2 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni 2022. a muudatused kiidetakse heaks eraldi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõuga. Meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seadus jõustus 27. detsembril 2019 (RT II, 17.12.2019, 2) ning meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste heakskiitmise seadus jõustus 14. märtsil 2022 (RT II, 04.03.2022, 1). Eelnõukohase seadusega muudetakse MTööS-i 1. juulil 2023. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 30.06.2023, 50). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohase seadusega võetakse üle ILO meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused. Ülevõetavad ILO meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused puudutavad laevapere liikme teavitamist talle tekitatud kahju hüvitamise korrast, laevapere liikmele abi osutamist tema hülgamise korral, Välisministeeriumipoolset reederi abistamist laevapere liikme surma korral ning laevapere liikme surmajuhtumite uurimist ja Rahvusvahelise Tööbüroo teavitamist vastavatest surmajuhtumitest. Samuti täpsustatakse meretöö konventsiooni muudatustega andmeid, mis peavad olema kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil ning kulude hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil laevapere liikme hülgamise korral. Ülevõetavad direktiivi 2018/131 sätted puudutavad finantstagatisi laevapere liikme hülgamise korral ning finantstagatisi kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise korral. Näiteks peab laevapere liikme hülgamise korral kulude hüvitamist tõendav vastutuskindlustuse poliis või muu tagatise 2 MLC Amendments for Estonia: https://normlex.ilo.org/dyn/nrmlx_en/f?p=1000:11201:0::NO:11201:P11201_COUNTRY_ID,P11201_INSTR UMENT_ID:102620,312331. 3 olemasolu tõendav dokument olema edaspidi kas inglis- või eesti- ja ingliskeelne ning laevapere liikmele peab olema tagatud õigus nõuda oma kulude viivitamatut hüvitamist. Meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevate kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepingulised nõuded tuleb samuti edaspidi hüvitada viivitamata ja täies ulatuses ning kehtestatakse keeld mõjutada laevapere liiget nõustuma lepingujärgsest hüvitisest väiksema hüvitisega. Lisaks võib teatud tingimustel majanduslike raskuste vältimiseks maksta laevapere liikmele hüvitist mitmes osas. Ülevõetavate direktiivi 2017/159 sätete kohaselt ei tohi kalalaeva reeder takistada kaptenil teha otsust, mis kapteni hinnangu järgi on vajalik pardal viibivate kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks, ning kalalaeva laevapere haigele või vigastatud liikmele tuleb vajaduse korral võimaldada eraldi kajut. Ülevõetava direktiivi 2014/112 sätte kohaselt töösuhete puhul, mille kestus on lühem kui arvestusperiood, arvutatakse maksimaalne lubatud tööaeg proportsionaalse arvestuse alusel. Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, sest eelnõu koosneb enamjaolt sätetest, mida liikmesriik on kohustatud üle võtma. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsuse koostamine nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist (§ 1 lg 2 p 2) või kui tegemist on välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamisega (§ 1 lg 2 p 3). Seega ei ole käesoleval juhul väljatöötamiskavatsuse koostamine vajalik. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb MTööS-i muudatustest. Selguse huvides kirjeldatakse MTööS-is tehtavaid muudatusi neid tingivate õigusaktide kaupa: 1) meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused; 2) direktiivi 2018/131 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused; 3) direktiivi 2017/159 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused; 4) direktiivi 2014/112 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused. 3.1. Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused Eelnõu punktiga 5 täiendatakse seaduse § 33 lõiget 2 pärast sõnu „kapten laevapere liikme“ sõnaga „viivitamata“. Seega on sätte uus sõnastus järgmine: „Kui laevapere liikme haigus või vigastus ei võimalda tema ravimist laeval või kui laevapere liikme haigus on ohtlik tema või teiste laeval olevate isikute elule või tervisele või kui ei ole võimalik rakendada meetmeid haiguse leviku vältimiseks, saadab kapten laevapere liikme viivitamata ravile tervishoiuteenuse osutaja juurde.“ Muudatus on tingitud meretöö konventsiooni muudatusest, mille kohaselt lisatakse konventsiooni standardisse A4.1, millega reguleeritakse meditsiiniabi laeval ja kaldal, uus lõige 5. Selle sätte kohaselt peab iga ILO liige tagama viivitamatut arstiabi vajava meremehe viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt laevalt ja juurdepääsu kaldal asuvale meditsiinirajatisele asjakohase ravi saamiseks. Kuna MTööS-i § 33 lõige 2 vastab muus osas juba standardi A4.1 lõikele 5, siis on ainsaks MTööS-is tehtavaks muudatuseks nõue, et laevapere liikmete ravile saatmine peab toimuma viivitamata. 4 Eelnõu punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 38 lõikega 11. Lisanduva lõike kohaselt teavitab reeder Transpordiametit laevapere liikme surmast viivitamata pärast laevapere liikme surma ja edastab Transpordiametile e-posti teel laevapere liikme surmaga seoses andmed. Need andmed, mis tuleb Transpordiametile edastada, on järgmised: laevapere surnud liikmes sugu, laevapere surnud liikme vanus, laevapere surnud liikme teenistusaste, laevapere surnud liikme ametikoht laeval, laevapere liikme surma põhjus, selle laeva tüüp, millel surmajuhtum aset leidis, laeva kogumahutavus, andmed selle kohta, kas laev oli laevapere liikme surma hetkel merel, sadamas, ankrus või ei ole laeva selleaegne asukoht teada, andmed selle kohta, kas laevapere surnud liige töötas tekil, mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal. Surmajuhtumite kohta andmete esitamisel on oluline see, et reeder ei viivitaks ebamõistlikult kaua vastavate andmete esitamisega pärast surmajuhtumit. Kuna tegelikkuses tuleb laevapere liikme surmajuhtumeid ette harva, ei kaasne reederile uue teavitamiskohustusega liigset halduskoormust. ILO poolt MKM-ile 2024. a kevadel esitatud meremeeste surmajuhtumite küsimustiku kohaselt tuleb esitada ka selliste surmajuhtumite andmed, mille kohta ei ole uurimistulemused veel selgunud. Seega ei pea reeder andmete esitamiseks ära ootama ametlikke uurimistulemusi, mille selgumine võib teatud juhtudel kaua aega võtta, ja reederil tuleb teavitada Transpordiametit laevapere liikme surmast viivitamata. Lisatav säte on tingitud meretöö konventsiooni standardi A4.3 lõike 5 muudatusest (asendatakse lõike 5 sissejuhatus, lisatakse uus lõike 5 alapunkt a ja nummerdatakse lõiked ümber). Nimetatud standardi lõike 5 kohaselt peab ILO liige tagama, et kõiki tema lipu all sõitvate laevade pardal töötavate meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja need registreeritakse nõuetekohaselt ning nende kohta esitatakse igal aastal Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile aruanne, mis avaldatakse ülemaailmses registris. Seejuures on meretöö konventsiooni muudatuste suunise B4.3.5 lõikes 4 täpsustatud, et standardi A4.3 lõike 5 punkti a kohaselt edastatavad surmajuhtumite andmed tuleks esitada Rahvusvahelise Tööbüroo kindlaks määratud vormis ja klassifikatsiooni kasutades. Samuti peaksid surmajuhtumite andmed suunise B4.3.5 lõike 5 kohaselt muu hulgas sisaldama teavet surmajuhtumi liigi (klassifikatsiooni), laeva tüübi ja kogumahutavuse, surmajuhtumi asukoha (merel, sadamas, ankrupaigas) ning meremehe soo, vanuse, ametikoha ja osakonna kohta. Eelnimetatu ongi võetud aluseks § 38 lõiget 11 sõnastades. Paragrahvi 38 lõikes 11 esitatud andmete loetelu on siiski pikem kui suunise B4.3.5 lõikes 5 sätestatud näitlik loetelu, kuna Eesti peab ILO liikmena tagama, et tema lipu all sõitvate laevade pardal töötavate meremeeste surmajuhtumite kohta esitatakse igal aastal Rahvusvahelise Tööbüroo direktorile aruanne, et see avaldada ülemaailmses registris. 2024. a kevadel esitas ILO MKM-ile küsimustiku meremeeste surmajuhtumite kohta andmete saamiseks, milles küsiti rohkem andmeid, kui on kirjas suunise B4.3.5 lõikes 5, mistõttu eelnõus nähakse reederile ette ka laevapere liikme surma põhjuse ja laevapere surnud liikme teenistusastme kohta andmete edastamine Transpordiametile. Eestis uurib tööõnnetusi, sh laeva pardal toimuvaid tööõnnetusi, Tööinspektsioon, surmajuhtumeid Politsei- ja Piirivalveamet ning laevaõnnetusi Ohutusjuurdluskeskus. Seega vastab Eesti õigus standardi A4.3 lõike 5 uuele sõnastusele osas, mis puudutab seda, et kõiki meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja need registreeritakse nõuetekohaselt. Küll aga puudub Eesti õiguses säte selle kohta, mis puudutab laevapere liikmete surmade kohta andmete esitamist ja nende riigiasutustepoolset kogumist ning seetõttu puudub hetkel ka hea ülevaade sellistest surmajuhtumitest ja võimalus andmeid koondatult ILO-le edastada. Seega 5 on lisatav MTööS-i § 38 lõige 11 vajalik selleks, et viia Eesti õigus kooskõlla meretöö konventsiooniga. Transpordiametil on juba kehtiva õiguse järgi teatud seadusest tulenev roll seoses laevapere liikmetega juhtunud tööõnnetustega. Näiteks meresõiduohutuse seaduse § 71 lõike 3 kohaselt esitab Tööinspektsioon laevaõnnetuse korral, mille puhul viiakse läbi laevapere liikmega juhtunud tööõnnetuse uurimine, uurimise aruande Transpordiametile. Samuti teeb Transpordiamet riiklikku järelevalvet mitmete MTööS-ist tulenevate nõuete täitmise üle. Näiteks teeb Transpordiamet järelevalvet laevapere liikme kojusõidu korraldamise kohustuse reederipoolse täitmise üle, laevapere liikme kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatise kohta sätestatu järgimise üle, selle järgimise üle, mis puudutab reederi tagatist kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks jne. Arvestades Transpordiameti keskset rolli meretöölepingut puudutavates küsimustes, on Transpordiamet laevapere liikmete surmajuhtumite kohta andmete kogumiseks sobiv asutus. Seejuures on Rahvusvahelisele Tööbüroole surmajuhtumite kohta ülemaailmses registris avaldamiseks aruannet esitama pädev asutus MKM. Nimelt tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi MKM-i põhimäärus) § 12 punktist 4, et ministeeriumi põhiülesanne on valitsemisalas rahvusvahelise koostöö korraldamine, sealhulgas Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide alane tegevus. Lisaks on MKM-i põhimääruse § 17 punkti 182 kohaselt MKM-i töösuhete ja töökeskkonna osakonna põhiülesanne tööpoliitika kavandamine ja koordineerimine ning selle elluviimise korraldamine. Seetõttu on MKM-i töösuhete ja töökeskkonna osakonna ülesanne tegeleda oma valdkonnas rahvusvaheliste organisatsioonide alase tegevusega ning osakond on pädev esitama aruannet laevapere liikmete surmajuhtumite kohta ILO-le. Seega hakkab laevapere liikmete surmajuhtumite kohta andmete edastamine ILO-le edaspidi välja nägema selliselt, et reeder esitab Transpordiametile laevapere liikme surmaga seotud andmed ning Transpordiamet omakorda edastab vastavad andmed MKM-ile, kui ILO on esitanud MKM-ile vastavate andmete saamiseks päringu. Seejuures esitatakse kõnealused andmed isikustamata kujul ja krüpteerituna. Laevapere liikmete surmajuhtumite kohta andmete kogumise kitsam eesmärk on täita meretöö konventsiooni nõuet esitada ILO-le iga-aastaselt andmed surmajuhtumite kohta. Laevapere liikmete surmaga seotud andmete kogumise laiem eesmärk on parandada laevapere liikmete tööohutust, töötingimusi ja laeva meresõiduohutust, milleks luuaksegi võimalus koguda ja analüüsida surmajuhtumitega seotud andmeid. Selline andmekogumine võimaldab tuvastada laeval potentsiaalseid süsteemseid probleeme, mis võivad ohustada ka teisi laevapere liikmeid, ning annab reederile, järelevalveasutusele ja seadusandjale võimaluse võtta kasutusele meetmeid, et vähendada meretööga seotud riskide realiseerumist ning ennetada võimalikult suures ulatuses surmaga lõppevaid juhtumeid tulevikus. Eelnõu punktiga 3 asendatakse seaduse 3. peatüki 3. jao pealkirjas sõnad „reederi ja kapteni“ sõnadega „reederi, kapteni ja riigi“. Kuna eelnõu punktiga 7 lisatav § 381, millega reguleeritakse riigi kohustusi laevapere liikme surma korral, kuulub seaduse 3. peatüki 3. jakku, mille pealkirjast riigi kohustusi ei nähtu, siis tuleb täiendada ka selle jao pealkirja. Uues pealkirjas ei viidata enam üksnes reederi ja kapteni kohustustele, vaid ka riigi kohustustele. Seega on 3. peatüki 3. jao uus pealkiri järgmine: „Laevapere liikme 6 tervisekontroll ning reederi, kapteni ja riigi kohustused laevapere liikme haiguse, vigastuse ja surma korral“. Eelnõu punktiga 7 lisatakse MTööS-i § 381, millega reguleeritakse riigi kohustusi laevapere liikme surma korral. Sätte kohaselt aitab Välisministeerium juhul, kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel enne laeva sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse, vajaduse korral reederil surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere liikme või tema lähedaste soovi. MTööS-i muutmise vajadus tuleneb meretöö konventsiooni 2022. a muudatusest, millega lisatakse standardisse A4.1 uus lõige 6. Lisatav lõige näeb ette, et kui meremees suri laevasõidu ajal, aitab ILO liige, kelle territooriumil surm saabus, või kui surm saabus avamerel, siis liige, kelle territoriaalvetesse laev järgmisena siseneb, reederil surnukeha või tuha koduriiki toimetada meremehe või tema lähisugulaste soovi kohaselt. Laevapere surnud liikme soovi kindlakstegemine võib toimuda varasemalt kirjalikult dokumenteeritud teabe (nt laevapere liikme isiklik avaldus) alusel ja vajaduse korral konsulteerides tema lähedastega. Samuti võivad laevandusettevõtted rakendada praktikat, mille kohaselt laevapere liikmelt kogutakse eelnevalt teavet nende soovi kohta võimaliku surmajuhtumi korral. Kui vastavat teavet ei ole kirjalikult fikseeritud, on võimalik võtta ühendust laevapere surnud liikme lähedastega, et selgitada välja, kuidas kõige paremini tagada laevapere liikme sooviga arvestamine. Välisministeeriumi kohustus reederit aidata seisneb eelkõige nõu andmises selle kohta, kuidas surnukeha või tuhk elukohariiki toimetada. Välisministeeriumil on vajalik pädevus ja kogemus välisriikides aset leidnud surmajuhtumitega seotud küsimuste lahendamisel ning oskab seetõttu juhendada reederit, kuidas tuleb tegutseda välismaalase surma korral. Seejuures riik surnukeha või tuha elukohariiki toimetamise kulusid ei kanna. Tegelikkuses toimetatakse surnukeha või tuhk välisriiki rahvusvahelise litsentsiga matusebüroode vahendusel, kellelt tuleb tellida selleks vastav teenus. Eelnõu punktiga 10 muudetakse § 391 lõiget 3. Paragrahviga reguleeritakse kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatist. MTööS-i § 391 lõike 3 muudatus on tingitud meretöö konventsiooni lisa A4-I muudatusest. Viidatud lisas on sätestatud andmed, mis peavad olema sellisel sertifikaadil või muul dokumentaalsel tõendil finantstagatise olemasolu kohta, mis puudutab meremehe haigust, vigastust või surma (eeskirja 4.2 kohane finantstagatis). Lisapunkti g sõnastust muudetakse järgmiselt: „reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi omast“. Selle tõttu on vaja muuta MTööS-i § 391 lõikes 3 esitatud loetelu andmetest, mis peavad vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil olema. Sättesse lisatakse uus nõue, et vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil peab olema reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest (punkt 3). Samuti tuuakse vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil nõuetavate andmete terviklik loetelu MTööS-i § 391 lõikesse 3, tõstes sinna ka kaubandusliku meresõidu seaduse § 773 lõikes 2 nimetatud andmed. Seega muudatuse tulemusel ei ole vajalik enam § 391 lõikes 3 viidata kaubandusliku meresõidu seaduse § 773 lõikele 2. 7 Seega on MTööS-i § 391 lõike 3 uus sõnastus järgmine: „Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ning registreerimissadam; 2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht; 3) reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest; 4) tagatise liik ja kestus; 5) tagatiseandja nimi ja peamine tegevuskoht; 6) laeva kutsungsignaal; 7) laevapere liikmete nõuetega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti aadress; 8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8 nõuetele. Eelnõu punktiga 11 täiendatakse § 60 lõikega 31, milles sätestatakse, et kui laevapere liige loetakse hüljatuks MTööS-i § 611 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel, osutavad käesoleva paragrahvi lõike 3 teises lauses nimetatud riigiasutused vajadusel korral vastavalt oma pädevusele laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks. MTööS-i § 611 lõike 2 punkti 2 kohaselt loetakse laevapere liige hüljatuks, kui reeder on jätnud meretöölepingu tingimusi rikkudes laevapere liikme ilma vajalikust ülalpidamisest ja toetusest (piisav toit, majutus, joogivesi, hädavajalik kütus laeva pardal ellujäämiseks, vajalik meditsiiniabi) ning punkti 3 kohaselt siis, kui reeder on meretöölepingu tingimusi rikkudes ühepoolselt lõpetanud laevapere liikmega töösuhte või jätnud talle maksmata meretöölepingus kokkulepitud kahe või enama kuu töötasu. Muudatus on tingitud meretöö konventsiooni standardi A2.5.1 muudatusest, millega lisatakse sättesse uus lõige 9 järgmises sõnastuses: „Liikmed hõlbustavad meremeeste viivitamatut kojusõitu, sealhulgas juhul, kui nad loetakse hüljatuks standardi A2.5.2 lõike 2 tähenduses“ (s.o siis, kui reeder teeb käesoleva konventsiooni nõudeid või meretöölepingu tingimusi rikkudes järgmist: a) ei kata meremehe kojusõidukulusid või b) on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest ja toetusest või c) on muul moel ühepoolselt lõpetanud meremehega töösuhte, sealhulgas jätnud talle maksmata lepingujärgse palga vähemalt kahe kuu eest). Lisaks sätestatakse meretöö konventsiooni nimetatud uues lõikes, et sadamariigid, lipuriigid ja tööjõudu tarnivad riigid teevad koostööd tagamaks, et nende territooriumil või nende lipu all sõitval laeval hüljatud meremeeste asendamiseks tööle võetud meremeestele antakse konventsioonist tulenevad õigused. Eelkõige peetakse meremeeste viivitamatu kojusõidu hõlbustamiseks seda, et riigiasutused (nt Transpordiamet ja Välisministeerium) osutavad vastavalt oma pädevusele selleks abi. Eelnõu punktiga 12 täiendatakse § 60 lõiget 4, et viia see kooskõlla eelnõu punktiga 11 lisatava § 60 lõikega 31. MTööS-i § 60 täiendamisel lõikega 31 on vaja muuta ka § 60 lõiget 4, mis viitab ainult lõikele 3 kojusõidu kulude küsimuses. Paragrahv § 60 lõige 4 reguleerib laevapere liikme kojusõidu kulude katmist ja Transpordiameti poolt kojusõidu korraldamisse kaasatud muudele isikutele tekkinud kulude hüvitamist, sätestades, et need kaetakse Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduses kehtestatud korras. Kuna eelnõu punktiga 11 lisatakse § 60 lõige 31, mis käsitleb riigiasutuste osutatavat abi hüljatud laevapere liikme viivitamatu kojusõidu korraldamiseks, on vajalik muuta ka § 60 lõiget 4, et tagada selles sättes viite täpsus seoses laevapere liikme kojusõidu kulude katmisega. Seetõttu laiendatakse § 60 lõikes 4 tehtavat viidet selliselt, et lisaks lõikes 3 nimetatud kuludele oleksid ka lõikes 31 sätestatud kulud kaetavad Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduses sätestatud korras. 8 Eelnõu punktiga 13 täiendatakse § 611 lõiget 7. Paragrahviga reguleeritakse tagatist laevapere liikme hülgamise korral. MTööS-i § 611 lõike 7 muudatus on tingitud meretöö konventsiooni lisa A2-I muudatusest. Viidatud lisas on sätestatud andmed, mis peavad olema sertifikaadil või muul dokumentaalsel tõendil finantstagatise kohta seoses meremeeste hülgamisega (eeskirja 2.5 lõike 2 kohane finantstagatis). Lisas asendatakse punkti g sõnastus järgmisega: „reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi omast“. Seetõttu on vaja muuta MTööS-i § 611 lõikes 7 esitatud loetelu andmetest, mis peavad vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil olema. Seega on MTööS-i § 611 lõike 7 uus sõnastus järgmine: „Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud lisaks käesoleva seaduse § 391 lõike 3 punktides 1–6 sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) laevapere liikme abitaotlusega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti aadress; 2) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele.“ Eelnõu punktiga 16 täiendatakse § 72 lõiget 1 punktiga 21. Muudatuse kohaselt peab töövahendusteenuse osutaja, kes vahendab laevapere liiget rahvusvahelist meresõitu tegevale laevale, mille kogumahutavus on 200 või enam, edaspidi teavitama laevapere liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimise ajal sama paragrahvi lõikest 2 tulenevast õigusest. Paragrahvi 72 lõikes 2 on sätestatud, et töövahendusteenuse osutaja hüvitab oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest laevapere liikmele tekkiva varalise kahju võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud korras. Seega peab töövahendusteenuse osutaja edaspidi teavitama laevapere liiget hiljemalt töölepingu sõlmimise ajal laevapere liikme õigusest nõuda talle tekitatud varalise kahju hüvitamist, kui töövahendusteenuse osutaja ei täida oma kohustusi või täidab need mittenõuetekohaselt. Muudatus on tingitud meretöö konventsiooni standardi A1.4 muudatusest. Nimetatud standardi lõike 5 punkti c alapunkti vi muudetakse. Muudetud sätte kohaselt peab ILO liige oma õigusnormide või muude meetmetega tagama, et tema territooriumil tegutsevad meremeeste töövahendusteenistused kehtestavad kindlustuse või samaväärse asjakohase meetme abil kaitsesüsteemi, et hüvitada meremeestele rahaline kahju, mis võib neile tekkida juhul, kui töövahendusteenus jääb osutamata või asjaomane reeder ei täida meretöölepingu kohaselt oma kohustusi meremeeste vastu, ning tagavad, et meremehi teavitatakse enne töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende kaitsesüsteemijärgsetest õigustest. Võrreldes standardi varasema sõnastusega muudetakse eelnimetatud lause lõpuosa, sätestades, et tuleb tagada, et meremehi teavitataks enne töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende kaitsesüsteemijärgsetest õigustest. Eesti õiguses on vastav rahalise kahju hüvitamise kaitsesüsteem VÕS-is sätestatud kahju hüvitamise kord (VÕS-i 7. peatükk). Meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel on esitatud seletuskirja lisas 1. 3.2. Direktiivi 2018/131 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused Eelnõu punktiga 9 täiendatakse § 391 lõigetega 11–13. Uute lõigete tõttu muudetakse ka paragrahvi pealkirja (punkt 8). Nimetatud sätted puudutavad laevapere liikmele hüvitise maksmist olukorras, kus laevapere liikmel on tekkinud meretöölepingust või 9 kollektiivlepingust tulenevad kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud nõuded. MTööS-i § 391 lõikes 11 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud nõuded tuleb laevapere liikmele hüvitada viivitamata ja täies ulatuses. Sellised § 391 lõikes 1 nimetatud nõuded on laevapere liikme meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevad kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud nõuded. Muudatus on tingitud direktiivi 2018/131 lisa punkti 3 alapunktis b nimetatud meretöö konventsiooni standardi A4.2 lõike 8 punkti a üle võtmata jätmisest. Selle punkti kohaselt tuleb riigisisestes õigusnormides sätestada, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks, et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral standardi lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise maksmine (s.o hüvitis seoses meremehe tööõnnetuse, kutsehaigusega või ametialasest ohust tingitud meremehe surma või pikaajalise töövõimetusega) peab vastama järgmistele miinimumnõuetele: a) ilma et see piiraks käesoleva lõike punkti c kohaldamist, tuleb meretöölepinguga ette nähtud lepinguline hüvitis maksta välja täies mahus ja viivitamatult. Komisjoni hinnangul ei ole Eesti üle võtnud standardi A4.2 lõike 8 punkti a kohast kohustust, et meretöölepinguga ette nähtud hüvitis tuleb maksta välja täies mahus ja viivitamatult. Seetõttu sätestatakse eelnõukohase seadusega, et edaspidi tuleb kõnealused nõuded laevapere liikmele hüvitada viivitamata ja täies ulatuses. Lisatava paragrahvi 391 lõikega 11 on seotud ka eelnõu punktis 9 kavandatud muudatus, millega täiendatakse seadust § 391 lõikega 12. Selle sätte kohaselt võib juhul, kui laevapere liikme pikaajalise töövõimetuse tõttu on hüvitise täielikku suurust raske kindlaks määrata ja see on vajalik pikaajalisel töövõimetuslehel viibimise tõttu laevapere liikme majanduslike raskuste vältimiseks, võib erandina lõikest 11 laevapere liikmele hüvitist maksta mitmes osas. Muudatus on tingitud direktiivi 2018/131 lisa punkti 3 alapunktis b nimetatud meretöö konventsiooni standardi A4.2 lõike 8 punkti c üle võtmata jätmisest. Nimetatud punkti kohaselt sätestatakse riigisisestes õigusnormides, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks, et tagada standardis A4.2.2 kindlaks määratud lepinguliste nõuete korral kõnealuse standardi lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele: […] c) kui meremehe pikaajalise töövõimetuse laadi tõttu on raske kindlaks määrata täielikku hüvitist, millele meremehel võib õigus olla, tehakse talle vahemakse või -maksed, et vältida põhjendamatute raskuste tekitamist. Komisjoni hinnangul ei ole see säte Eesti õigusesse üle võetud. Lisaks täiendatakse eelnõu punkti 9 kohaselt § 391 lõikega 13, milles sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud nõudeid hüvitades ei tohi laevapere liiget mõjutada nõustuma lepingujärgsest hüvitisest väiksema hüvitisega. Muudatus on tingitud direktiivi 2018/131 lisa punkti 3 alapunktis b nimetatud meretöö konventsiooni standardi A4.2 lõike 8 punkti b üle võtmata jätmisest. Nimetatud punkti kohaselt tuleb riigisisestes õigusnormides sätestada, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks, et tagada standardis A4.2.2 kindlaks määratud lepinguliste nõuete korral kõnealuse standardi lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele: […] b) meremehele ei tohi avaldada survet lepingulisest summast väiksema maksega nõustumiseks. Komisjoni hinnangul ei ole kõnealune säte Eesti õigusesse üle võetud. Komisjon rõhutas, et standardi A4.2 lõike 8 punktis b sätestatud kohustuse ülevõtmiseks on vaja selget normi, kuna Eesti õiguses ei ole selgelt 10 sätestatud, et meremeestele ei tohi avaldada survet lepingulisest summast väiksema summaga nõustumiseks. Seetõttu lisataksegi eelnõuga MTööS-i vastav sõnaselge säte. Kuna uute lõigete lisamisega § 391, milles on sätestatud kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatist puudutav, laiendatakse paragrahvi reguleerimisala, täpsustades nõuete hüvitamise korda, siis muudetakse eelnõu punktiga 8 ka vastavalt paragrahvi pealkirja. Uue pealkirjaga ei viidata enam mitte üksnes lepinguliste nõuete hüvitamise tagatisele, vaid lepinguliste nõuete hüvitamise tagatisele ja hüvitamisele. Seega on § 391 uus pealkiri järgmine: „Kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatis ja hüvitamine“. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse § 611 lõikega 71, mille kohaselt peab edaspidi sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud muu tagatise olemasolu tõendav dokument (s.o vastutuskindlustuse poliis või muu tagatise olemasolu tõendav dokument kulude hüvitamiseks laevapere liikme hülgamise korral) olema kas inglis- või eesti- ja ingliskeelne. Komisjon on Eestile ette heitnud, et Eesti õigusesse ei ole konkreetselt üle võetud kohustust, millele on osutatud meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 lõikes 7, mille kohaselt peab sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta olema koostatud inglise keeles või sellele peab olema lisatud tõlge inglise keelde. Nimetatud etteheide on eelnõuga kavandatava muudatuse põhjuseks. Eelnõu punktiga 15 täiendatakse seaduse 3. peatüki 6. jagu §-ga 612, mis sätestab laevapere liikme kulude hüvitamise nõudeõiguse laevapere liikme hülgamise korral Selle sätte kohaselt on laevapere liikme hülgamise korral laevapere liikmel õigus nõuda § 611 lõikes 3 sätestatud kulude viivitamatut hüvitamist. Selleks peab laevapere liige või tema esindaja esitama tagatiseandjale hüvitise saamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse koos tõenditega, et laevapere liikmel on õigus hüvitist saada. Tõendite all peetakse silmas kuludokumente, mis tuleb esitada § 611 lõike 3 punktide 2–3 alla kuuluvate kulude kandmise kohta. Muudatus on tingitud direktiivi 2018/131 lisa punktis 2 nimetatud meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 lõike 8 üle võtmata jätmisest. Selle lõike kohaselt antakse finantstagatissüsteemi (s.o finantstagatissüsteem meremeeste hülgamise korral) kaudu viivitamatult abi, kui meremees või tema nimetatud esindaja esitab sellekohase taotluse ja tõendab kõnealuse standardi lõike 2 kohast (st olukord, kus meremees on hüljatud) õigust abi saada. Komisjon on seisukohal, et vastav säte ei ole Eesti õigusesse üle võetud. Direktiivi 2018/131 ülevõtmata sätete ja Eesti õiguse võrdlustabel on esitatud seletuskirja lisas 2. 3.3. Direktiivi 2017/159 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused Eelnõu punktidega 1 ja 2 tehakse omavahel seotud muudatused §-desse 2 ja 22. Punktiga 1 täiendatakse MTööS-i kohaldamisala ning lisatakse § 2 lõikesse 31 viide lisatavale § 22 lõikele 2 (eelnõu punktiga 2 lisatav säte). See tähendab, et edaspidi hakkab § 22 lõige 2 kohalduma ka töötamisele alla 24 meetri pikkusel kalalaeval. MTööS-i § 2 lõike 3 kohaselt ei kohaldata MTööS-i üldiselt töötamisele alla 24 meetri pikkusel kalalaeval, kuid erandina sellest reeglist on MTööS-i § 3 lõikes 31 nimetatud MTööS-i sätted, mida ikkagi kohaldatakse ka töötamisele alla 24 meetri pikkusel kalalaeval. 11 Paragrahvi 22 uue lõike 2 kohaselt ei tohi kalalaeva reeder takistada kaptenil teha otsust, mis kapteni hinnangu järgi on vajalik pardal viibivate kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks. Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 lisa („Kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist“ (edaspidi kokkulepe)) artikli 5 lõike 4 ülevõtmisest. Selle sätte kohaselt ei takista kalalaevareeder kipril sellise otsuse tegemist, mis kipri professionaalse hinnangu kohaselt on vajalik pardal viibivate kalurite ohutuse või laeva ohutuse ning selle ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks. Komisjoni hinnangul ei ole kaubandusliku meresõidu koodeksi § 62 esimeses lõigus sätestatud kapteni üldised kohustused piisavad, et pidada Eesti õigust kokkuleppe vastava sättega kooskõlas olevaks, kuna kokkuleppe kõnealuses artiklis sätestatud tööandja konkreetset kohustust ei ole Eesti õiguses eraldi käsitletud. Seetõttu on komisjon seisukohal, et see säte on seni Eesti õigusesse üle võtmata. Seda kavandatakse teha nüüd eelnõu punktidega 1 ja 2. Direktiivi 2017/159 artikli 5 lõike 4 ülevõtmisel MTööS-i § 22 lõikega 2 on jäetud välja sõna „professionaalse“. Seda seetõttu, et esiteks on „professionaalse hinnangu“ mõiste sisuline tähendus õiguslikult ebamäärane ja selle tõlgendamine võib tekitada ebavajalikku õiguslikku ebakindlust. Teiseks on kapten vastavalt kehtivatele seadustele ja oma ametikohale juba eelduslikult pädev ja professionaalne ning tema hinnangut käsitataksegi ametikohustuste täitmisel kui professionaalset, mistõttu on sellise täiendava rõhutuse kasutamine normitehniliselt üleliigne. Ühtlasi selle sõna eemaldamisel ei võeta direktiivi 2017/159 laiendatult üle. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse laevapere haigele või vigastatud liikmele meditsiiniabi andmist reguleerivat § 33 lõikega 11, mille kohaselt reeder või kapten võimaldab vajaduse korral kalalaeva laevapere haigele või vigastatud liikmele eraldi kajuti. Kalalaeva laevapere haige või vigastatud liikme vajadust eraldi kajuti järele hinnatakse juhtumipõhiselt, et tagada individuaalne lähenemine laevapere liikme terviseseisundi hindamisel. Kuivõrd tervisehädade ja vigastuste iseloom ning tõsidus võivad olla väga erinevad, on keeruline täpsemaid vajadusi kajuti võimaldamiseks ette näha. Seetõttu on oluline, et iga juhtumi puhul saaks eraldi hinnata kajuti eraldamise vajadust laevapere haigele või vigastatud liikmele. Muudatus on tingitud kokkuleppe II lisa punkti 61 ülevõtmisest. Selle punkti kohaselt eraldatakse haigestunud või vigastatud kalurile lisaks direktiivis 92/29/EMÜ sätestatud nõuetele vajaduse korral kajut. Komisjoni hinnangul ei ole see säte Eesti õigusesse üle võetud. Direktiivi 2017/159 ülevõtmata sätete ja Eesti õiguse võrdlustabel on esitatud seletuskirja lisas 3. 3.4. Direktiivi 2014/112 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused Eelnõu punktiga 17 täiendatakse siseveetranspordivahendil töötava isiku töö tegemise aja piirangut reguleerivat § 721 lõikega 4, mille kohaselt kui siseveetranspordivahendil töötava töötaja ja laevapere liikme töösuhe lõpeb enne tööaja summeerimise arvestusperioodi lõppu, arvutatakse maksimaalne lubatud tööaeg proportsionaalselt töötatud päevade arvuga. See tähendab, et kui töötajale kohaldub näiteks kuuekuuline arvestusperiood (näiteks jaanuarist juunini), kuid töötaja töötab sellest perioodist vaid kolm kuud, siis tuleb 12 maksimaalne lubatud tööaeg arvutada proportsionaalselt töötatud ajaga, st lähtudes selle kolme kuu jooksul töötatud päevade arvust. Oletame, et kuuekuulise arvestusperioodi jooksul on maksimaalne lubatud tööaeg 1008 tundi. Kui töötaja alustab tööd 1. jaanuaril ja tema tööleping lõpeb 31. märtsil, on töötatud aeg sellel perioodil kokku kolm kuud, mis moodustab 3/6 ehk 0,5 kogu arvestusperioodist. Sellisel juhul on töötaja maksimaalne lubatud tööaeg 504 tundi (1008 tundi x 0,5). Antud näite puhul on töötamine 505. tunnil ületunnitöö. Muudatus on tingitud vajadusest võtta Eesti õigusesse üle direktiivi 2014/112 lisa artikli 3 lõige 4. Selle sätte kohaselt töösuhete puhul, mille kestus on lühem kui arvestusperiood, arvutatakse maksimaalne lubatud tööaeg proportsionaalse arvestuse alusel. Komisjoni hinnangul ei ole kõnealune säte Eesti õigusesse üle võetud. Komisjon märkis, et ei suutnud kindlaks teha direktiivi 2014/112 lisa artiklit 3 lõike 4 täpset rakendamist, kuivõrd tööaja proportsionaalne arvutamine ei ole Eesti õiguses sõnaselgelt kodifitseeritud. Seetõttu lisataksegi eelnõuga MTööS-i vastav sõnaselge säte. Direktiivi 2014/112 ülevõtmata sätte ja Eesti õiguse võrdlustabel on esitatud seletuskirja lisas 4. 3.5. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs Kohustus tagada meretööõiguse vastavus rahvusvahelistele tööstandarditele ja Euroopa Liidu õigusele Rahvusvahelise õiguse fundamentaalne põhimõte on pacta sunt servanda ehk riigid, sh Eesti, on kohustatud täitma rahvusvahelisi lepinguid, mille osalisriigid nad on3. Kui Riigikogu on ratifitseerinud välislepingu, on see leping Eestile õiguslikult siduv ja õigussüsteemi lahutamatu osa. Eesti ratifitseeris 23. veebruaril 2016 ILO meretöö konventsiooni, millega kaasneb Eestile kohustus viia riigisisesed õigusaktid vastavusse meretöö konventsiooni ja selle hilisemate muudatustega. Seega meretöö konventsiooni muudatuste ülevõtmine riigisisesesse õigusesse on Eesti rahvusvaheline kohustus. Meretöö konventsioon kujutab endast rahvusvahelist kokkulepet meremeeste töö- ja elamistingimuste kohta laeval. Meretöö konventsioon ei ole otsekohaldatav õigusakt, st seda ei kohaldata laevade, reederite või laevapere liikmete suhtes otse. Riigid võtavad rahvusvaheliste lepingutega endale kohustusi, mille täitmiseks on tihti vaja võtta konkreetseid meetmeid või tagada välislepingust tulenevaid õigusi üksikisikutele4. Nagu rahvusvahelise õiguse tava ette näeb, tugineb meretöö konventsiooni kohaldamine riigipoolsel õigusakti ratifitseerimisel ja selle rakendamisel riigisiseste õigusnormide või muude riigile tavapäraste meetmete kaudu. Seega meretöö konventsiooni sätted vajavad konkretiseerimist Eesti õigusega. Reederile, laevale või laevapere liikmele kohaldatakse seejärel riigisisest õigust või muid asjakohaseid riigisiseseid meetmeid. Erinevad organid aitavad välislepingute täitmisele kaasa oma pädevuse piires. Meretöö konventsioonis sisalduvate õiguste ja kohustuste sätestamine on seadusandja ülesanne, mis eeldab seega seadusandjalt Eesti meretööõiguse kohandamist merenduse rahvusvahelistele tööstandarditele. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et Eesti peab täitma oma rahvusvahelisi kohustusi ja tagama, et riigisisene õiguskord oleks kooskõlas ratifitseeritud välislepingutega5. Eesti ühinemine 3 Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikkel 26: Iga jõustunud leping on tema osalisriikidele kohustuslik ja nad peavad seda heas usus täitma. – Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/12863800. 4 Pajuste, T. PSK § 123/10. – Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid Tallinn: Teaduste Akadeemia 2022. 5 Vt nt RKÜKo 3-4-1-2-15, p 64. 13 meretöö konventsiooniga tähendab, et riik on tunnustanud selles sätestatud rahvusvahelisi merenduse tööstandardeid ning peab tagama nende rakendamise, võttes kasutusele kõik võimalikud meetmed, et võimaldada konventsioonis sätestatud õiguste ja kohustuste elluviimist. Samuti tuleb Eestil EL-i liikmesriigina kindlustada, et tema õigusaktid vastavad EL-i õigusele. Direktiivide nõuetekohane ülevõtmine riigisisesesse õigusesse on liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lg-st 3 (lojaalse koostöö põhimõte), kuid veelgi täpsemalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 288, mille kohaselt on direktiiv saavutatava tulemuse seisukohalt siduv igale liikmesriigile. Eelnõukohase seaduse eesmärk on võtta riigisisesesse õigusesse üle direktiivi 2017/159 seni üle võtmata sätted, mille üle võtmata jätmise tõttu on komisjon algatanud 23. jaanuaril 2020 Eesti suhtes rikkumismenetluse, ning teisel juhul on oluline tagada direktiivi 2018/131 sätete täielik ja korrektne ülevõtmine, et vältida tulevikus võimalikku rikkumismenetlust. Põhiõigus, millesse sekkutakse (riive) Eelnõukohase seadusega ette nähtud muudatustega piiratakse eelkõige ettevõtlusvabadust kui põhiõigust, seades reederitele meretöösuhteid puudutavaid täiendavaid kohustusi ja keelde (vt täpsemalt lk 4–12). Ettevõtlusvabaduse isikuline kaitseala laieneb PS § 9 lg 2 alusel ka juriidilistele isikutele. Seega kaitseb ettevõtlusvabadus ka äriühinguid, sh reedereid. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 31 esimese lause esimene osa „Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega […]“ sätestab ettevõtlusvabaduse, mille esemelisse kaitsealasse kuulub iseseisva majandustegevuse kaudu tulu teenimise eesmärgil toimuv tegevus. Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab Riigikohtu antud määratluse järgi kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid 6. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui seda vabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt, sh kui avalik võim muudab ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks seni kehtinud õigusliku raamistikuga võrreldes7. Ettevõtja õigust olla vaba riigi sekkumisest ehk ettevõtlusvabaduse kaitseala on kohus käsitlenud laialt. Riigikohus peab sisuliselt iga riigi kehtestatud regulatsiooni ettevõtlusvabadust riivavaks 8 – ettevõtlusvabadust riivab ka õiguskorra muutmine ettevõtja jaoks kahjulikul viisil. Samas PS § 31 teine lause annab seadusandjale suure vabaduse kujundada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid – tegu on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Ettevõtlusvabaduse riive õigustatuse hindamine PS §-s 31 sõnastatud põhiõigus tegeleda ettevõtlusega ei ole absoluutne. Mitmesugused tegevused on hõlmatud ettevõtlusvabadusega, kuid see ei tähenda, et seadusandja ei tohiks neid tegevusi piirata või isegi keelata9. Kui riivel on legitiimne eesmärk ja riive on selle saavutamiseks proportsionaalne, siis on riive ka põhiseaduspärane. 6 RKPJKo 3-4-1-6-00; RKÜKo 3-4-1-20-15, p 43. 7 RKPJKo 3-4-1-1-02, p 12; RKPJKo 3-4-1-27-13, p 44. 8 Kask, O., Ehrlich, A., Henberg. A. PSK § 31/7. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm. vlj. 5. vlj. Tartu: Iuridicum 2020. 9 Kask, O., Kalmo, H. PSK § 11/4. 14 Riive legitiimsed eesmärgid Põhiõiguste piiramise lubatavuse eelduseks on legitiimne eesmärk. Ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus – PS § 31 teine lause „Seadus võib sätestada selle õiguse (ettevõtlusvabaduse) kasutamise tingimused ja korra“ näeb ette lihtsa seadusreservatsiooni10. Lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigusi tohib Riigikohtu kujundatud praktika järgi piirata eesmärkidel, mis ei ole PS-ga vastuolus või „mis on kooskõlas põhiseadusest tuleneva väärtuskorraga“. Vastuolu puudumine PS-ga tähendab seda, et põhiõigust piiratakse põhjusel, mis ei ole PS-ga keelatud11. Keelatud ei ole aga ükski „mõistlik ja asjakohane põhjus“12. Seega ettevõtlusvabadust tohib piirata igal mõistlikul ja asjakohasel põhjusel, mis ei ole PS-ga vastuolus. Eelnõuga kavandavate sätete, mis määravad valdavalt reederitele täiendavaid kohustusi, legitiimsed eesmärgid on kokkuvõetuna laevapere liikmete elu, tervise, tööohutuse kaitse, laeva meresõiduohutuse tagamine ning laevapere liikmete õiguste tugevam kaitse ja majanduslik kindlustatus. Laevapere liikme viivitamatu ravile saatmise (MTööS § 33 lg 2) ja laevapere haigele või vigastatud liikmele vajaduse korral eraldi kajuti võimaldamise (MTööS § 33 lg 11) kohustused on suunatud laevapere liikmete elu ja tervise kaitsele ning ohutute töötingimuste tagamisele, saates laevapere liikme teatud eelduste esinemisel esimesel võimalusel ravile tervishoiuteenuse osutaja juurde, et pakkuda talle kiiresti vajalikku arstiabi ning eraldi kajuti võimaldamine aitab omakorda vähendada laevapere haigest või vigastatud liikmest tulenevat ohtu laevapere teiste liikmete elule ja tervisele. Reederi kohustus viivitamata teavitada Transpordiametit laevapere liikme surmast ja edastada sellega seotud andmed (MTööS § 38 lg 11) aitab parandada laevapere liikmete tööohutust ja töötingimusi ning laeva meresõiduohutust, milleks luuaksegi võimalus koguda ja analüüsida surmajuhtumitega seotud andmeid. Selline andmekogumine võimaldab tuvastada laeval potentsiaalseid süsteemseid probleeme, mis võivad ohustada ka teisi laevapere liikmeid, ning annab reederile, järelevalveasutusele ja seadusandjale võimaluse võtta kasutusele meetmeid, et vähendada meretööga seotud riskide realiseerumist ja ennetada võimalikult suures ulatuses surmaga lõppevaid juhtumeid tulevikus. Samuti on laevapere liikmete surmajuhtumite andmete Transpordiametile edastamise eesmärk, et Eesti saaks täita meretöö konventsiooni nõuet esitada ILO-le iga-aastaselt Eesti lipu all sõitvate laevade pardal töötanud meremeeste surmajuhtumite andmed pärast vastavasisulise päringu saabumist ILO-lt. Kalalaeva reederi kohustuse mitte sekkuda kapteni otsustusvabadusse (MTööS § 22 lg 2) legitiimsed eesmärgid, nagu ka kavandatav säte ise viitab, on tagada pardal viibivate kalurite ja laeva ohutus ning laeva ohutu juhtimine ja käitamine. Kaptenil peab olema võimalus langetada otsuseid, mis on vajalikud laeva ohutuks juhtimiseks ja meeskonna turvalisuse tagamiseks, ilma et reeder sekkuks tema hinnangusse. Reederi sekkumine kapteni otsustesse võib viia olukorrani, kus majanduslikud või muud huvid seatakse kõrgemale kalurite tööohutusest ja laeva meresõiduohutusest, mis võib suurendada õnnetuste riski. Meresõiduohutuse ja laevapere liikmete turvalisuse tagamine peavad sõltuma üksnes kapteni autonoomiast teha otsuseid vastavalt oma omandatud teadmistele ja kogemustele. 10 RKPJKo 3-4-1-1-02, p 15. 11 RKTKm 3-2-1-27-14, p 9. 12 RKPJKo 5-19-42/13, p 56, RKÜKo 5-20-3/43, p 94. 15 Reeder on kohustatud hüvitama laevapere liikmele meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevate kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustusest või surmaga seotud lepingulised nõuded viivitamata ja täies ulatuses (MTööS § 391 lg 11), seejuures võimaldatakse laevapere liikmele hüvitist maksta teatud tingimustel mitmes osas (MTööS § 391 lg 12), ning keelatakse mõjutada laevapere liiget nõustuma lepingujärgsest hüvitisest väiksema hüvitisega (MTööS § 391 lg 13). Nende kavandatavate sätete legitiimne eesmärk on tugevdada laevapere liikme õiguste ja majandusliku kindlustatuse kaitset seeläbi, et kohustatakse laevapere liikmele maksma ette nähtud hüvitist õigeaegselt ja täielikult ning keelatakse avaldada survet nõustuma vähendatud hüvitisega, et hoida laevapere liikmeid ebaõiglase kohtlemise ja survestamise eest. Kui reederi nimi erineb laevaomaniku nimest, siis tuleb MTööS § 391 ja § 611 kohaselt kehtestatud vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval märkida reederi nimi (MTööS § 391 lg 3 ja § 611 lg 7). See muudatus tugevdab laevapere liikmete õiguste kaitset, tagades, et laevapere liikmed või nende esindajad saavad kiiresti ja selgelt tuvastada vastutava isiku, kelle poole kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud või laevapere liikme hülgamise korral makstava hüvitise nõudega pöörduda, ja ei satu olukorda, kus reederi ja laevaomaniku isiku erinevuse tõttu on hüvitise nõude esitamine takistatud. Lisaks nähakse eelnõuga ette nõue, et laevapere liikmete hülgamise juhtumite katteks mõeldud vastutuskindlustuse poliis või muu tagatise olemasolu tõendav dokument on kas ingliskeelne või eesti- ja ingliskeelne (MTööS § 611 lg 71). Meretöö on rahvusvaheline, mistõttu on oluline, et laevapere liikmed, erinevate riikide ametiasutused ja muud asjassepuutuvad osapooled saaksid üheselt aru tagatise olemasolu tõendavatest dokumentidest ja keelelised barjäärid ei takistaks laevapere liikmel oma õiguste teostamist ja abi saamist. Inglise keel on laevanduses peamine töökeel, mistõttu aitab eelnõuga kavandatav keelenõue tagada, et tagatise olemasolu tõendav dokument on rahvusvaheliselt mõistetav. Samuti kehtestatakse laevapere liikmele hülgamise korral eraldiseisev nõudeõigus reederi vastu, andes laevapere liikmele õiguse nõuda MTööS § 611 lg-s 3 sätestatud kulude viivitamatut hüvitamist (MTööS § 612). Kavandatav säte seab reederile kohustuse tagada, et hülgamise olukorras kantaks laevapere liikme kulud viivitamata. See regulatsioon tugevdab laevapere liikmete õiguste kaitset, kindlustades, et nad saavad hülgamise korral kiiresti katta elutähtsad kulutused, sh kojusõidu transpordi, toidu- ja majutuskulud ning kulud meditsiiniabile ja esmavajalikule. Viivitamatu hüvitamise nõue aitab vältida olukordi, kus laevapere liige peab määramata aja jooksul ootama kulude hüvitamist või sattuma rahalistesse raskustesse tööandja kohustuste täitmata jätmise tõttu. Eelnimetatud legitiimsed eesmärgid õigustavad ettevõtlusvabaduse piiranguid, olles mõistlikud ja asjakohased põhjused ning kooskõlas PS-ga. Riive proportsionaalsus Riigikohus on märkinud, et Eesti õiguskorras tuleneb proportsionaalsuse põhimõte PS § 11 teisest lausest, mille kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust13. Riive on põhiseaduspärane siis, kui see on proportsionaalne legitiimse eesmärgi suhtes. 13 Kask, O., Kalmo, H. PSK § 11/29; RKPJKo 3-4-1-1-02, p 15. 16 Proportsionaalsuse puhul kontrollitakse riive sobivust, vajalikkust ja mõõdukust ehk proportsionaalsust kitsamas tähenduses14. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.15 Käesoleval juhul on riive sobiv ja vajalik legitiimsete eesmärkide saavutamiseks. Sobivuse kriteerium on täidetud, sest ettevõtlusvabaduse piirangud aitavad kaasa nende piirangutega taotletavate eesmärkide saavutamisele. Kuna pole üheselt ilmne, et esineksid teised sama efektiivsed meetmed, mis koormaks küll isikuid vähem, kuid aitaks kavandatavate sätete legitiimseid eesmärke sama tõhusalt saavutada, saab eelnõuga kavandatud meetmeid pidada vajalikuks abinõuks. Riive mõõdukuse üle otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja riive intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust16. Praegusel juhul tuleb riive õigustamiseks analüüsida, kas laevapere liikmete elu, tervise, tööohutuse kaitse, laeva meresõiduohutuse tagamine ning laevapere liikmete õiguste tugevam kaitse ja majanduslik kindlustatus legitiimsete eesmärkidena kaaluvad üles ettevõtlusvabaduse riive. Riive intensiivsust iseloomustab see, kuivõrd palju muudatus mõjutab isikuid17. Eelnõuga reederitele kehtestatavate kohustusega, nagu näiteks viivitamata teavitada Transpordiametit laevapere liikme surmast ja edastada sellega seotud andmed (MTööS § 38 lg 11), mitte takistada kalalaeva kaptenil teha otsust kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks (MTööS § 22 lg 2), hüvitada laevapere liikmele kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustusest või surmaga seotud lepingulised nõuded viivitamata ja täies ulatuses (MTööS § 391 lg 11), mitte mõjutada laevapere liiget nõustuma lepingujärgsest hüvitisest väiksema hüvitisega (MTööS § 391 lg 13), kaasnevat riivet ettevõtlusvabadusele saab pidada väheintensiivseks, kuna need ei sea reederitele ebamõistlikult koormavaid piiranguid, ei tekita liigset halduskoormust, ei takista oluliselt reederite majandustegevust ega too neile kaasa põhjendamatuid kulusid. Sarnaselt ei too reederitele ebamõistlikku koormust ja kulusid kaasa ka peamiselt tehnilist laadi kohustused, näiteks kohustus märkida vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest (MTööS § 391 lg 3 ja § 611 lg 7), ning nõue, et laevapere liikmete hülgamise juhtumite katteks mõeldud tagatise olemasolu tõendav dokument peab olema ingliskeelne või eesti- ja ingliskeelne (MTööS § 611 lg 71). Laevapere liikmete elu, tervise ja tööohutuse kaitse ning laeva meresõiduohutuse tagamine on kaalukad eesmärgid, mis on otseselt seotud PS-s sätestatud põhiõigustega elule (PS § 16) ja tervise kaitsele (PS § 28 lg 1). Eelnimetatud legitiimsed eesmärgid on sedavõrd olulised, et kaaluvad üles reederite õiguse ettevõtlusvabadusele. Seega eelnõus ette nähtud piirangud ettevõtlusvabadusele on mõõdukad PS § 11 mõttes. Lõppjäreldus Eelnevat kokku võttes saab öelda, et eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa ebaproportsionaalset riivet reederite ettevõtlusvabadusele, kuivõrd piirangutel on legitiimsed eesmärgid, piirangud on proportsionaalsed eesmärkide suhtes ja muudatustega saavutatav 14 RKPJKo 3-4-1-7-13, p 44, 3-4-1-1-02, p 15. 15 RKPJKo 3-4-1-1-0-2, p 15. 16 RKPJKo 3-4-1-7-13, p 45, RKÜKo 3-4-1-17-13, p 35. 17 RKPJKo 3-4-1-27-13, p 71. 17 legitiimne kasu kaalub üles riivest tingitud kahju. Seega on riive ettevõtlusvabadusele kooskõlas PS-ga. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta Eesti õiguses kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatustel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Ülevõetavaid direktiivi 2018/131 ja direktiivi 2017/159 sätteid käsitlevatel sätetel on puutumus Euroopa Liidu õigusega, kuna tegemist on Euroopa Liidu õigusaktidega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused Muudatustega võetakse MTööS-i üle ILO meretöö konventsiooni 2022. aastal vastu võetud muudatused. Muudatustega täpsustatakse laevapere liikmete ravile saatmise tingimusi, reederi ja riigiasutuste kohustusi laevapere liikme surma ja hülgamise korral ning laevapere renditöötajast liikme õigust saada teavet temale tekitatud kahju hüvitamise tingimuste kohta. Muudatuse rakendamisega kaasneb järgmine mõju: 1) sotsiaalne, sh demograafiline mõju; 2) majanduslik mõju ning 3) mõju riigivalitsemisele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Eelnõu mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta haridust, kultuuri ja sporti, keskkonda, infotehnoloogiat ja infoühiskonda, riigikaitset ja välissuhteid, siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Lisaks koondatakse eelnõus esitatud muudatustega KMSS-i ja MTööS-i sätted andmete kohta, mis peavad olema kindlustuspoliisil märgitud ning täpsustatakse, et poliisil peab olema esitatud reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest. Kuivõrd selle muudatusega jäetakse välja viide teisele seadusele ja nimetatakse kõik kohustused ära MTööS-is, ning sisuline muudatus on väga väike (nõue lisada vajaduse korral poliisile reederi nimi), siis ei ole selle muudatuse mõjusid täpsemalt hinnatud. 1. muudatus: laevapere liikmete ravile saatmine peab toimuma viivitamata Kehtiva seaduse kohaselt tuleb laevapere haige või vigastatud liige toimetada ravile tervishoiuteenuse osutaja juurde, kui teda ei ole võimalik laeval ravida või see võib seada ohtu teiste laeval olevate isikute elu või tervise. Muudatusega täpsustatakse, et ravile toimetamine peab toimuma viivitamata. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevade laevapere liikmed 18 Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Transpordiameti andmetel on 16. oktoobri 2024. a seisuga Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud 190 laeva, millel töötab kokku 628 laevapere liiget. Statistikaameti andmetel18 töötas 2023. aastal veetranspordi tegevusalal 2900 inimest ning kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 900 inimest, asjaomases valdkonnas seega kokku 3800 inimest. Muudatusest mõjutatud sihtrühm, mille suurus on hinnanguliselt 628 töötajat, moodustab ca 16,5% kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab positiivselt nii arstiabi vajavate kui ka teiste laevapere liikmete tervist ning füüsilist ja vaimset heaolu. Viivitamatu arstiabi tagamine soodustab laevapere raskelt haigestunud või vigastatud liikme ravi alustamist õigel ajal, mis sõltuvalt haigusest või vigastusest võib oluliselt mõjutada hilisemat taastumis- ja paranemisprotsessi. Nakkushaiguste puhul väheneb kiiresti ka võimalik oht teiste laevapere liikmete elule ja tervisele. Võib eeldada, et ka seni ei ole laevapere haigestunud liikme ravile toimetamisega asjatult viivitatud, mistõttu on avalduva mõju ulatus pigem väike. Puuduvad andmed, kui sagedasti tuleb ette olukordi, mil laevapere liige on haigestunud niivõrd raskelt, et teda ei ole võimalik laevas ravida, mistõttu on vaja ta toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde, kuid kuna tegu on pigem ebaregulaarsete olukordadega, on avalduva mõju sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk Muudatus võib suurendada kapteni halduskoormust. Olukorras, kus laevapere haigestunud liiget on tervishoiuteenuse osutaja juurde keeruline toimetada, võib eelnõuga täpsustatud nõue kaasa tuua keerulisema planeerimis- ja korraldamisprotsessi. Kuivõrd võib üldiselt eeldada, et kaptenid ei ole seni laevapere haigestunud liikme tervishoiuteenuse osutaja juurde toimetamisega asjatult viivitanud ning keerulisemad olukorrad on väga erandlikud, on lisahalduskoormuse tekkimine tegelikkuses siiski pigem vähetõenäoline. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuna tagab Eestis registreeritud laevade laevapere liikmetele kiirelt vajaliku ravi ning vähendab ka kiiresti võimalikku ohtu teiste laevapere liikmete elule ja tervisele. Mõjutatud sihtrühm moodustab ca 16,5% kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala töötajatest, seega on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Kuivõrd võib eeldada, et ka seni ei ole laevapere haigestunud liikme ravile toimetamisega asjatult viivitatud ning neid juhtumeid esineb eelduslikult harva, siis on muudatustega kaasneva mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk on samuti väike. 2. muudatus: kohustused seoses laevapere liikme surma ja hülgamisega Kehtiva seaduse kohaselt peab reeder või kapten teavitama laevapere liikme surmast tema lähedasi. Eelnõus kavandatavate muudatustega lisatakse reederile kohustus teavitada laevapere liikme surmast viivitamata Transpordiametit ning edastada Transpordiametile laevapere liikme surmaga seotud andmeid. Samuti sätestatakse muudatusega riigile uus kohustus, mille kohaselt peab Välisministeerium edaspidi vajaduse korral aitama reederil laevapere liikme surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere liikme või tema lähedaste soovi, kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi 18 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi. 19 territoriaalvetes või avamerel enne laeva sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse. Samuti peavad riigiasutused osutama laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks juhul, kui laevapere liige loetakse hüljatuks. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevade (välja arvatud alla 24 meetri pikkused kalalaevad) laevapere liikmed Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Transpordiameti andmetel oli 16. oktoobri 2024. a seisuga Eestis registreeritud 190 kaubandusliku meresõidu ja kaubandusliku kalapüügiga tegelevat laeva, millel on kokku 628 laevapere liiget ehk keskmiselt 3,3 laevapere liiget laeva kohta. Nende hulgast ei kuulu sihtrühma 56 alla 24 meetri pikkust kalalaeva. Seega on sihtrühma kuuluvate laevade arv 134. Täpne sihtrühma kuuluvate laevade laevapere liikmete arv ei ole teada. Eeldades, et ühel laeval töötab keskmiselt 3,3 laevapere liiget, on sihtrühma kuuluvate laevapere liikmete arv kokku ca 442. Statistikaameti andmetel19 töötas 2023. aastal veetranspordi tegevusalal 2900 inimest ning kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 900 inimest, asjaomases valdkonnas seega kokku 3800 inimest. Muudatusest mõjutatud sihtrühm, mille sihtrühm on hinnanguliselt 442 töötajat, moodustab ca 11,6% kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt peavad riigiasutused osutama laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks juhul, kui ta loetakse hüljatuks, suurendab laevapere liikmete turvatunnet ja heaolu, aidates vältida stressi ja ebakindlust, mis hülgamisega kaasnevad. Võib eeldada, et ka seni on riigiasutused olnud valmis vajaduse korral laevapere liikmele oma pädevusele vastavat abi pakkuma. Transpordiameti andmetel ei ole laevapere liikme hülgamise juhtumeid esinenud. Seega on avalduva mõju ulatus ja sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt peavad riigiasutused osutama laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks juhul, kui ta loetakse hüljatuks, suurendab laevapere liikmete turvatunnet ja heaolu. Mõjutatud sihtrühm moodustab ca 11,6% kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala töötajatest, seega on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Kuivõrd võib eeldada, et ka seni on vajalik abi olnud kättesaadav ning hülgamisjuhtumeid esineb potentsiaalselt väga harva (Transpordiameti andmetel ei ole neid juhtumeid esinenud), siis on muudatustega kaasneva mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju majandusele Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevade (välja arvatud alla 24 meetri pikkused kalalaevad) reederid 19 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi. 20 Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Transpordiameti andmetel on 16. oktoobri 2024. a seisuga Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud 134 sihtrühma kuuluvat laeva. Reederite täpne arv ei ole teada. Statistikaameti viimaste andmete20 kohaselt tegutses 2022. aastal veetranspordi tegevusalal 59 ettevõtjat ning kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 222 ettevõtjat, kokku 281 ettevõtjat. Muudatusest mõjutatud sihtrühm moodustab 0,19% kõikidest Eesti ettevõtjatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väikese suurusega. Reederile seatav laevapere liikme surmajuhtumist teavitamise ja andmete esitamise kohustus suurendab reederi halduskoormust. Riigi kohustus aidata reederil surnukeha elukohariiki toimetada seevastu vähendab reederi halduskoormust. Reederi poolt Transpordiametile esitatavad andmed on lihtsasti kättesaadavad ning Transpordiameti teavitamine laevapere liikme surmast ei ole keeruline. Laevapere liikme surnukeha või tuha elukohariiki toimetamiseks pole üldjuhul reederil Välisministeeriumi abi vaja, kuna see toimub rahvusvahelise litsentsiga matusebüroode vahendusel, kellelt tellitakse selleks vastav teenus. Seega on muudatusega kaasneva mõju ulatus väike. Eesti lipu all sõitvatel laevadel on surmajuhtumeid esinenud väga harva – Ohutusjuurdluskeskuse andmetel oli viimane juhtum 2018. aastal. Pole teada, kui palju surmajuhtumeid on aset leidnud laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel enne laeva sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse. Kuivõrd tegu on siiski harvaesineva olukorraga, on avalduva mõju sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Eelnõuga kavandatav muudatus, millega kehtestatakse reederile surmajuhtumist teavitamise ja surmajuhtumi kohta andmete esitamise kohustus, suurendab Eestis registreeritud laevade (välja arvatud alla 24 meetri pikkused kalalaevad) reederite halduskoormust, ent muudatus, mille kohaselt peab Välisministeerium abistama reederit laevapere liikme surnukeha või tuha kodumaale toimetamisel hoopis vähendab nende halduskoormust. Kokkuvõttes on halduskoormuse kasv väike. Mõjutatud sihtrühm moodustab kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala ettevõtjatest 0,19%, millest tulenevalt on mõjutatud sihtrühm väike. Kuivõrd surmajuhtumeid esineb harva, on avalduva mõju sagedus samuti väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju riigiasutustele Mõjutatud sihtrühm: Välisministeerium ja Transpordiamet Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Eelnõuga kavandatavad muudatused, millega kohustatakse Välisministeeriumit abistama reederit vastavalt oma pädevusele vajaduse korral laevapere liikme surnukeha või tuha kodumaale toimetamisel ning riigiasutusi aitama laevapere liikmel tema hülgamise korral kojusõitu korraldada, suurendavad vastavate riigiasutuste, eelkõige Välisministeeriumi töökoormust. Samuti suureneb Transpordiameti töökoormus seoses reederi kohustusega 20 Tabel EM001: ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi. 21 teavitada laevapere liikme surmajuhtumist ja edastada laevapere liikme andmed Transpordiametile, kes neid säilitab ja omakorda MKM-ile edastab. Muudatus mõjutab Transpordiametit ja Välisministeeriumi ehk kahte riigiasutust ja seega muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike. Eelnõu kohaselt seisneb Välisministeeriumi kohustus reederit abistada eelkõige nõu andmises selle kohta, kuidas surnukeha või tuhk kodumaale toimetada. Tegelikkuses toimetatakse surnukeha või tuhk välisriiki rahvusvahelise litsentsiga matusebüroode vahendusel. Transpordiametile kaasnev kohustus koguda ja edastada andmeid laevapere liikme surmajuhtumite kohta ei nõua suuri muudatusi ega uusi tegevusi võrreldes senise praktikaga. Laevapere hüljatud liikme nõustamine tema kojusõidu korraldamiseks on tavaliselt riigiasutuste pädevuses. Seega on eelnõuga kavandatava muudatuse mõju ulatus väike. Eesti lipu all sõitvatel laevadel on surmajuhtumeid esinenud väga harva – Ohutusjuurdluskeskuse andmetel oli viimane juhtum 2018. aastal. Pole teada, kui palju surmajuhtumeid on aset leidnud laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel enne laeva sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse, kuid eeldatavasti on tegu harvaesineva olukorraga. Transpordiameti sõnul ei ole hülgamisjuhtumeid esinenud. Seega on muudatusega kaasneva mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Eelnõuga kavandatavad muudatused, mille kohaselt peab Välisministeerium aitama vajaduse korral reederil surnukeha või tuha elukohariiki toimetada ning mille kohaselt hakkavad reederid esitama Transpordiametile andmeid sumajuhtumite kohta, suurendavad riigiasutuste töökoormust. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike, kuna puudutab kaht riigiasutust. Kuivõrd tegelikkuses piirdub Välisministeeriumi kohustus vaid tema pädevusse kuuluva nõu andmisega, surnukeha või tuhk toimetatakse elukohariiki rahvusvahelise litsentsiga matusebüroode vahendusel ning lisaandmete kogumine ei suurenda oluliselt Transpordiameti töökoormust, on muudatustega kaasneva mõju ulatus väike. Kuna surma- ja hülgamisjuhtumeid esineb harva, on avalduva mõju sagedus samuti väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 3. muudatus: laevapere renditöötajast liikme õigus saada teavet temale tekitatud kahju hüvitamise tingimustest Kehtiva seaduse kohaselt peab töövahendusteenuse osutaja, kes vahendab laevapere liiget rahvusvahelist meresõitu tegevale laevale, mille kogumahutavus on 200 GT või enam, hüvitama oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest laevapere liikmele tekkinud varalise kahju. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt peab töövahendusteenuse osutaja edaspidi teavitama laevapere liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimise ajal tema õigusest nõuda talle tekitatud varalise kahju hüvitamist. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm: laevapere renditöötajast liikmed Eestis registreeritud ja rahvusvahelist meresõitu tegeval laeval, mille kogumahutavus on 200 GT või enam 22 Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus, mille kohaselt peab töövahendusteenuse osutaja teavitama laevapere renditöötajast liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimise ajal tema õigusest nõuda talle tekitatud varalise kahju hüvitamist, suurendab laevapere liikmete teadlikkust oma õigustest. Puuduvad andmed, kui paljud laevapere liikmed on renditöötajad, mistõttu ei saa sihtrühma suurust täpselt kindlaks teha. Samuti pole teada, kui palju on olnud juhtumeid, kus laevapere liikmel on olnud õigus nõuda varalise kahju hüvitamist ning milline on olnud senine praktika meretöölepingute sõlmimisel. Võib eeldada, et muudatusega kaasneva mõju ulatus on väike, kuna laevapere liikmetel on juba praegu võimalus kehtivast seadusest teada saada, et tal on õigus varalise kahju eest hüvitist saada. Ebasoovitavate mõjude risk Muudatusega suureneb töövahendusteenuse osutaja halduskoormus, kuna teenuseosutaja peab laevapere liikmeid täiendavalt informeerima nende õigusest kahjuhüvitist saada. Koormuse kasv on siiski marginaalne, kuna lisandub vaid üks informeerimiskohustus ja see ei ole märkimisväärne võrreldes juba kehtiva seadusega laevapere liikmeid vahendavale töövahendusteenuse osutajale kehtestatud kohustuste hulgaga. Laevapere renditöötajatest liikmete puhul kaasneb risk, et töövahendusteenuse osutaja siiski ei teavita laevapere liiget tema õigusest hüvitist nõuda ning seega laevapere liikme teadlikkus oma õigustest ei suurene. Kuna laevapere liikmetel on juba praegu võimalus kehtivast seadusest teada saada, et tal on õigus varalise kahju eest hüvitist saada ja olukordi, kus töövahendusteenuse osutaja oma kohustusi ei täida, esineb pigem harva, on ebasoovitava mõju risk väike. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatus, mille kohaselt peab töövahendusteenuse osutaja teavitama laevapere renditöötajast liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimise ajal tema õigusest nõuda talle tekitatud varalise kahju hüvitamist, suurendab laevapere liikmete teadlikkust oma õigustest ja on seega positiivse mõjuga. Sihtrühma suurus pole teada. Muudatusega kaasneva mõju ulatus on väike, kuna laevapere liikmetel on juba praegu võimalus kehtivast seadusest teada saada, et tal on õigus varalise kahju eest hüvitist saada. Ebasoovitavate mõjude risk on samuti väike. 6.2. Direktiivi 2018/131 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused Eelnõukohase seadusega võetakse üle direktiivi 2018/131 seni ülevõtmata sätted. Kehtiva seaduse kohaselt on Eestis registreeritud ja meretöötunnistusega laeva reederil kohustus omada piisavat rahalist tagatist laevapere liikme meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevate kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud nõuete hüvitamiseks ja kulude hüvitamiseks laevapere liikme hülgamise korral. Eelnõus kavandatava muudatusega täiendatakse seadust, sätestades, et kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud nõuded tuleb laevapere liikmele hüvitada viivitamata ja täies ulatuses. Samuti kehtestatakse keeld mõjutada laevapere liiget nõustuma lepingujärgsest hüvitisest väiksema hüvitisega, lubades samal ajal laevapere liikme majanduslike raskuste vältimiseks maksta teatud juhtudel laevapere liikmele hüvitist mitmes osas. Kavandatava muudatuse järgi on laevapere liikmel hülgamise korral õigus nõuda kulude viivitamatut hüvitamist ja hüvitise saamiseks peab laevapere liige või tema esindaja 23 esitama tagatiseandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse koos tõenditega, et laevapere liikmel on õigus hüvitist saada. Muudatuse rakendamisega kaasneb sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta majandust, haridust, kultuuri ja sporti, keskkonda, infotehnoloogiat ja infoühiskonda, riigikaitset ja välissuhteid, riigivalitsemist, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust, siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Lisaks täiendatakse kehtivat seadust sättega, mille kohaselt peab muu tagatise olemasolu tõendav dokument laevapere liikme hülgamise korral olema kas inglis- või eesti- ja ingliskeelne. Kuivõrd tegu on tehnilist laadi muudatusega, mis tõenäoliselt ei too kaasa märkimisväärseid kulusid, ei ole selle muudatuse mõju täpsemalt hinnatud. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või prahitud laevade registrisse kantud ja meretöötunnistusega laevade laevapere liikmed Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Transpordiameti andmetel oli 16. oktoobri 2024. a seisuga Eestis registreeritud 14 meretöötunnistusega laeva, millel töötab 181 laevapere liiget. Statistikaameti andmetel21 töötas 2023. aastal veetranspordi tegevusalal 2900 inimest ning kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 900 inimest, seega kogu valdkonnas kokku 3800 inimest. Muudatusest mõjutatud sihtrühm moodustab ca 4,8% kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Muudatused, mille kohaselt 1) tuleb kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepingulised nõuded viivitamata hüvitada, keelates seejuures laevapere liikme mõjutamise nõustuma väiksema hüvitisega, kuid lubades siiski vajaduse korral maksta hüvitist mitmes osas ning 2) laevapere liikme õigus saada hülgamise korral viivitamata hüvitist, avaldavad laevapere liikmete õigusteadlikkusele ja finantsolukorrale positiivset mõju. Puudub teave, kui palju on laevapere liikmed seni nimetatud nõudeid esitanud ning kuidas need on lahendatud. Kuna kehtiva seaduse kohaselt on laevapere liikmetel juba praegu õigus nõuda nõuete hüvitamist ning muudatusega vaid täpsustatakse vastavaid tingimusi, siis võib eeldada, et mõju ulatus on väike. Eesti lipu all sõitvatel laevadel on surmajuhtumeid esinenud väga harva – Ohutusjuurdluskeskuse andmetel oli viimane juhtum 2018. aastal. Tööinspektsiooni andmetel22 registreeriti Eestis 2023. aastal 13 kutsehaigestumise juhtumit ning veonduse ja laonduse tegevusalal 274 tööõnnetust. Statistikaameti andmetel töötas veonduse ja laonduse valdkonnas 2023. aastal 49 900 inimest. Meretöötunnistusega laevade laevapere liikmed moodustavad ca 0,4% kogu veonduse ja laonduse valdkonna töötajatest. Seega võib eeldada, et nimetatud laevapere liikmete puhul registreeritakse tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi väga 21 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi. 22 https://www.ti.ee/asutus-uudised-ja-kontaktid/kontakt/statistika 24 harva. Transpordiameti info kohaselt ei ole laevapere liikmete hülgamise juhtumeid esinenud. Seega on muudatuste mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk Eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt peab laevapere liige või tema esindaja hülgamise korral hüvitise saamiseks esitama tagatiseandjale taotluse koos tõenditega, et laevapere liikmel on õigus hüvitist saada, suurendab laevapere hüljatud liikme halduskoormust. Kuna taotlusvorm ei ole eeldatavasti keeruline täita, tõendid on lihtsasti kättesaadavad ning hülgamisjuhtumid harukordsed (Transpordiameti andmetel neid seni toimunud ei ole), siis on ebasoovitava mõju ulatus väike. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Eelnõuga kavandatavad muudatused, mille kohaselt 1) tuleb kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepingulised nõuded viivitamata hüvitada, keelates seejuures laevapere liikme mõjutamise nõustuma väiksema hüvitisega, kuid lubades siiski vajaduse korral maksta hüvitist mitmes osas ning 2) laevapere liikme õigus saada hülgamise korral viivitamata hüvitist, avaldavad laevapere liikmete õigusteadlikkusele ja finantsolukorrale positiivset mõju. Mõjutatud sihtrühm moodustab ca 4,8% veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, mistõttu on sihtrühm väike. Kuna kehtiva seaduse kohaselt on laevapere liikmetel juba praegu õigus nõuda nõuete hüvitamist ning muudatusega vaid täpsustatakse vastavaid tingimusi, siis võib eeldada, et mõju ulatus on väike. Kuna laevapere liikmetel esineb tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi väga harva ning hülgamisjuhtumid seni puuduvad, on muudatuste mõju avaldumise sagedus samuti väike. Ebasoovitavate mõjude risk on ka väike. 6.3. Direktiivi 2017/159 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused Eelnõuga kavandatakse üle võtta direktiivi (EL) 2017/159 seni ülevõtmata sätted. Eelnõuga täiendatakse reederi kohustusi ning täpsustatakse laevapere haigele või vigastatud liikmele meditsiiniabi andmisega seotud nõudeid. Muudatuse rakendamisega kaasneb sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta majandust, haridust, kultuuri ja sporti, keskkonda, infotehnoloogiat ja infoühiskonda, riigikaitset ja välissuhteid, riigivalitsemist, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust, siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 1. muudatus: reeder ei tohi takistada laevakaptenil teha ohutust tagavaid otsuseid Eelnõukohase seadusega täiendatakse reederi kohustusi, sätestades, et Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud kalalaeva reeder ei tohi takistada kaptenil teha otsust, mis kapteni hinnangu järgi on vajalik pardal viibivate kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud kalalaevade laevapere liikmed 25 Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Transpordiameti andmetel oli 16. oktoobri 2024. a seisuga Eestis registreeritud 190 kaubandusliku meresõidu ja kaubandusliku kalapüügiga (v.a sisevee kalalaevad) tegelevat laeva, millel on kokku 628 laevapere liiget ehk keskmiselt 3,3 laevapere liiget laeva kohta. Nende hulgas on 80 kaubandusliku kalapüügiga tegelevat laeva ja lisaks viis sisevetel tegutsevat kalalaeva. Täpne kalalaevade laevapere liikmete arv ei ole teada. Eeldades, et ühel laeval töötab keskmiselt 3,3 laevapere liiget, on kalalaevade laevapere liikmete arv kokku hinnanguliselt 281. Statistikaameti andmetel23 töötas 2023. aastal kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal kokku 900 töötajat. Muudatusest mõjutatud sihtrühm moodustab ca 31% kõikidest kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Muudatus, mille kohaselt ei tohi kalalaeva reeder takistada kaptenil langetada otsuseid pardal viibivate kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks, avaldab positiivset mõju laevapere liikmete elule ja tervisele, kuna tagab laevapere liikmete ohutuse laeval. Pole teada, kuidas reederid ja laevakaptenid on seni laeva ohutuse tagamise otsustes kokkuleppele jõudnud, kuid kuna juba kehtiva seaduse § 22 punkti 2 alusel on reederil kohustus tagada laeval ohutud töö- ja elamistingimused, võib eeldada, et reeder ei takista juba praegu laevakaptenil ohutute tingimuste tagamist laeval. Seega on avalduva mõju ulatus eeldatavasti väike. Puuduvad andmed, kui sageli on vastavaid olukordi ette tulnud, kuid eeldatavasti on tegu harvaesinevate ja ebaregulaarsete olukordadega, mistõttu on avalduva mõju sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõtlik hinnang mõjude olulisusele Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad sihtrühma positiivselt, kuna tagavad Eestis registreeritud kalalaevade laevapere liikmetele ohutud elu- ja töötingimused. Mõjutatud sihtrühm moodustab ca 31% kõikidest kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala töötajatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Kuna juba kehtiva seaduse alusel on reederil kohustus tagada laeval ohutud töö- ja elamistingimused, võib eeldada, et reeder ei takista juba praegu laevakaptenil ohutute tingimuste tagamist laeval ning avalduva mõju ulatus on väike. Eeldatavasti on tegu harvaesinevate ja ebaregulaarsete olukordadega, mistõttu on avalduva mõju sagedus samuti väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 2. muudatus: kalalaeva laevapere vigastatud või haigestunud liikmele võimaldatakse vajaduse korral eraldi kajut Eelnõuga täpsustatakse kehtivat seadust seoses laevapere haigele või vigastatud liikmele meditsiiniabi andmisega, lisades uue nõude, et reeder või kapten võimaldab vajaduse korral kalalaeva laevapere haigele või vigastatud liikmele eraldi kajuti. 23 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi. 26 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud kalalaevade laevapere liikmed Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Transpordiameti andmetel oli 16. oktoobri 2024. a seisuga Eestis registreeritud 190 kaubandusliku meresõidu ja kaubandusliku kalapüügiga (v.a sisevee kalalaevad) tegelevat laeva, millel on kokku 628 laevapere liiget ehk keskmiselt 3,3 laevapere liiget laeva kohta. Nende hulgas on 80 kaubandusliku kalapüügiga tegelevat laeva ja lisaks viis sisevetel tegutsevat kalalaeva. Täpne kalalaevade laevapere liikmete arv ei ole teada. Eeldades, et ühel laeval töötab keskmiselt 3,3 laevapere liiget, on kalalaevade laevapere liikmete arv kokku hinnanguliselt 281. Statistikaameti andmetel24 oli 2023. aastal kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal kokku 900 töötajat. Muudatusest mõjutatud sihtrühm moodustab ca 31% kõikidest kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Muudatus, mille kohaselt tuleb kalalaeva laevapere vigastatud või haigestunud liikmele võimaldada vajaduse korral eraldi kajut, mõjutab positiivselt laevapere liikmete tervist, kuna tagab haigestumise või vigastuse korral taastumiseks vajaliku rahu ning kaitseb laevapere mittehaigestunud liikmeid võimaliku nakkuse eest. Pole teada, kui sageli kalalaevade laevapere liikmed laevas haigestuvad või vigastusi saavad ning kuidas vastavaid olukordi tegelikkuses lahendatakse. Kuivõrd tegu on ebaregulaarsete ja eeldatavasti harva juhtuvate ning ajutiste olukordadega, siis on avalduva mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk Muudatus mõjutab negatiivselt neid laevapere liikmeid, kes peavad oma kajuti haigestunud kolleegile loovutama, põhjustades sellega neile ajutist ebamugavust. Kuivõrd tegu on ebaregulaarsete ja eeldatavasti harva juhtuvate ning ajutiste olukordadega, on kaasnev negatiivne mõju väike. Kokkuvõtlik hinnang mõjude olulisusele Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad positiivselt sihtrühma tervist, kuna tagavad Eestis registreeritud kalalaevade laevapere liikmetele ohutud elu- ja töötingimused. Mõjutatud sihtrühm moodustab ca 31% kõikidest kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala töötajatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Kuivõrd tegu on ebaregulaarsete ja eeldatavasti harva juhtuvate ning ajutiste olukordadega, on mõju ulatus, avalduva mõju sagedus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele eeldatavaid kulusid ja tulusid. Kulude ilmnemisel on asutuste võimalikud kulud juba teostatavaid tegevusi arvesse 24 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi. 27 võttes väikese ulatusega ja kaetakse asjaomaste asutuste eelarvest. Seaduse rakendamine eeldab riigilt täiendavate tegevustena järgmist: 1. Väliministeerium aitab vajaduse korral reederil laevapere liikme surnukeha või tuha elukohariiki toimetada ja võtab seejuures arvesse laevapere liikme või tema lähedaste soovi, kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel enne laeva sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse; 2. Riigiasutused osutavad laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks juhul, kui laevapere liige loetakse hüljatuks; 3. Transpordiamet esitab iga-aastaselt laevapere liikmete surmajuhtumitega seotud andmed MKM-ile, kui ILO on esitanud vastavasisulise päringu MKM-ile. 8. Rakendusaktid Eelnõu vastuvõtmiseks ja jõustumiseks ei ole vaja vastu võtta uusi rakendusakte. Meretöö konventsiooni muudatuste Eesti õigusesse ülevõtmiseks on vaja muuta ka Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrust nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“. Direktiivi 2017/159 sätete ülevõtmiseks on vaja lisaks MTööS-ile muuta ka Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“, Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määrust nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ning tervise- ja tööministri 24. juuli 2014. a määrust nr 50 „Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja laeval nõutava meditsiinivarustuse loetelu“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Eelnõukohased muudatused ei sisalda kohustusi või nõudeid, millega kohanemiseks oleks vaja pikemat rakendusaega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu, toimik 25-0004, Justiits- ja Digiministeeriumile, Välisministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Laevajuhtide Liidule ja Eesti Kindlustusseltside Liidule. Eelnõu suhtes olid märkused Justiits- ja Digiministeeriumil, Välisministeeriumil ja Eesti Laevaomanike Liidul. Märkustega arvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirja lisas 5. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2025. a. 28