Menetlusse kaasamise taotlus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 21.10.2024 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 20.10.2029 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8 Teabevaldaja: Keskkonnaamet Elvi Tuisk Teie 07.10.2024 Advokaadibüroo RASK [email protected] Meie 21.10.2024 nr 12-1/24/20620-2 Vastus selgitustaotlusele ja teabenõudele Palusite esitada andmed, mille alusel on Vikipalu uuringuruumi alale määratud metsise elupaik ja millised piirangud see endaga kaasa toob. Keskkonnaamet korrastas üle-eestiliselt kõik metsise elupaigad vastavalt metsise mängu seireandmetele ja metsise kaitse tegevuskavale (kava leitav https://loodusveeb.ee/sites/default/files/inline-files/Metsis%202015.pdf). Kehtiv metsise kaitse tegevuskava peab vajalikuks piiritleda elupaik kuni 3 km ulatuses metsise mängupaigast. Tegevuskava järgi moodustatakse elupaik metsise poolt eelistatud kasvukohatüüpidest, mis on eksperdi poolt omavahel ühendatud terviklikuks alaks. Tegevuskava järgi soovitatakse kasutada piiritlemisel ka elupaigasobivuse mudeleid aga elupaiga piiritlemise aluseks on asustatud mängupaik. Elupaikade korrastamine oli ette nähtud jooksva tegevusena lähtudes seire ja inventuuride andmetest võttes arvesse tegevuskavas kavandatud metsise elupaigakasutuse uuringute tulemusi. Lähtudes Eestis läbiviidud erinevatel metoodikatel põhinevatel elupaigakasutuse uuringutest1,2,3,4 täpsustati uuendatavas metsise tegevuskava eelnõus (kinnitamise ootel) elupaiga piiritlemise juhist võttes arvesse piiritletava elupaiga aluseks oleva mängu suuruse. Keskkonnaameti poolt tellitud ekspertiisi 5raames prioritiseeriti kasutades Zonation tarkvara metsisele sobilikud elupaigad täpsusega 30 m x 30 m võttes arvesse nii mängupaiga kui ka pesakondade elupaiganõudlust, mille asustatud mängupaiga ümbruse elupaigasobivuse hindamisel arvestati 25% kõige kõrgema järjestusväärtusega elupaigapiksleid. Alates 2015. aastast on kõik metsisemängud sammuga 5 aastat ka riiklikus seires, mistõttu piiritlemise alusel oli võimalik kasutada ajakohaseid andmeid. Üle-Eestilist ühtsel metoodikal põhinevat metsise elupaikade korrastamist alustati juunis 2023. Koostöös Keskkonnaagentuuriga kui riikliku seire teostajaga ning lähtudes hetke parimatest teadmisest piiritlesime ümber ja kandsime EELISesse metsise elupaigad, mis moodustatakse sõltuvalt mängu suurusest kuni 2 või 3 km raadiuses ümber metsise mängupaiga metsamaal tervikliku alana. EELISes on metsise elupaiga moodustamise aluseks asustatud mängupaik, mis 1 Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu (riigihange nr 239156) lõpparuanne. Tartu Lk 1-150 +Lisad. https://envir.ee/media/8828/download 2 Leivits, M. 2021. Prioriteetsed ja kaitset vajavad metsise elupaigad Eestis. Zonation analüüs. Keskkonnaameti tellitud töö "Metsise elupaikade kaitstuse, sh kavandatavate püsielupaikade otstarbekuse ning püsielupaikade kaitsekorra muutmise ekspertiis" osaaruanne. Lk 1-53 + Lisad. Kättesaadav: https://lva.eelis.ee/GetFile.aspx?id=842736996 3 Ojaste, I. 2021. Metsise telemeetriauuring 2014-2020. Eesti Ornitoloogiaühing. Lk. 1-61+lisad. Kättesaadav (piiratud ligipääs): Eesti Looduse Infosüsteem. 4 Lõhmus A. 2016. Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring. RMK teadusprojekti lõpparuanne. http://media.rmk.ee/files/Rakendusuuringu%20lopparuanne_Metsis.pdf 5 Eesti Ornitoloogiaühing 2021. Metsise elupaikade kaitstuse, sh kavandatavate püsielupaikade otstarbekuse ning püsielupaikade kaitsekorra muutmise ekspertiis. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu. Lk 1-44. https://lva.eelis.ee/GetFile.aspx?id=1800649086 Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 on metsise riikliku seire käigus kinnitatud. Metsise mängupaikasid on riikliku seire raames seni kontrollitud viie aastase sammuga. Telemeetria andmetel asuvad metsisekanade ja -kukkede kõikidest lokatsioonidest 74-78% 3 km raadiuses mängupaiga tsentrist, mida käsitletaksegi metsise EELISesse kantava elupaigana (pesitsusalana). Elupaikade KLO9101722, KLO9101721 ja KLO9101723 alusel piiritleti uus Maapaju elupaik aprillis 2024, mis kanti EELIS-esse 09.07.2024 peale kooskõlastamist RMK-ga. Vikipalu uuringuruum jääb valdavalt Maapaju metsise elupaika (KLO9134357). Maapaju metsise elupaik hõlmab endas kuut asustatud metsise mängupaika, millest Vikipalu uuringuruumi puudutab viis asustatud metsise mängupaika. Elupaiga piiritlemisel on lähtutud asustatud mängupaikade vaatlusandmetest. Kõrve I mängupaiga vaatlusandmed (Kõrve metsise püsielupaik): 01.04.2019 mängus 0 kukke; vaatleja Andres Üprus; 27.04.2018 mäng asustamata; vaatleja: Andres Üprus; 27.04.2013 mängus 1 kukk; vaatleja Andres Üprus Kõrve II mängupaiga vaatlusandmed (Kõrve metsise püsielupaik): 20.04.2023 mängus 8 kukke; vaatleja Andres Üprus; 14.04.2018 mängus 9 kukke; vaatleja Andres Üprus; 22.04.2013 mängus 6 kukke; vaatleja Andres Üprus Pärnassaare mängupaiga vaatlusandmed (Vikipalu metsise püsielupaik): 26.04.2020 mängus 5 kukke; vaatleja Andres Üprus; 27.04.2017 mängus 0 kukke; vaatleja Tanel Renser; 15.04.2015 mängus 1 kukke; vaatleja Andres Üprus Maapaju 2 mängupaiga vaatlusandmed (Vikipalu metsise püsielupaik): 16.04.2023 mängus 7 kukke; vaatleja Andres Üprus; 22.04.2018 mängus 6 kukke; vaatleja Jaanus Ojasild; 24.04.2014 mängus 8 kukke; vaatleja Andres Üprus; 28.04.2013 mängus 8 kukke; vaatleja Andres Üprus Pillapalu mängupaiga vaatlusandmed (Maapaju looduskaitseala): 13.04.2019 mängus 1 kukk; vaatleja Andres Üprus; 22.04.2018 mäng ei ole asustatud; vaatleja Andres Üprus; 25.04.2013 mängus 1 kukk; vaatleja K. Lauk Lähtudes Vikipalu uuringuruumi puudutavatest metsise mängupaikade vaatlusandmetest on tegemist kolme suure metsise mängupaigaga, mille puhul piiritletakse elupaik kuni 3 km kaugusele mängude keskmest ja kahe väikese metsise mängupaigaga, mille puhul piiritletakse elupaik kuni 2 km kaugusele mängude keskmest, mis omavahel suuresti kattuvad. Antud juhul on metsise elupaika piiritletud mängupaikasid ühendav metsaala, valdavalt riigimaa. Ümberpiiritletud metsise elupaigad saadeti enne EELISesse kandmist suurimale maaomaniku esindajale Riigimetsa Majandamise Keskusele kooskõlastamisele. Antud juhul on tegemist riigimaaga, mille haldaja on Riigimetsa Majandamise Keskus. Keskkonnaamet ei ole kohustatud kaitsealuste liikide elupaikade määramisel teavitama kolmandaid isikuid. Metsise elupaik ei mõjuta uuringuloale vastava geoloogilise uuringu läbiviimist, kuid arvestama peab pesitsusaegse raiepiiranguga. Vikipalu uuringuruumi alale jääv metsise elupaiga osa ei kuulu praegu ühegi kaitstava ala koosseisu. Seega kehtib praegu seal üksnes pesitsusaegne raiepiirang (1. aprillist 15. juulini). Küll ei tarvitse antud alal kaevandamine olla tulevikus mitmel põhjusel võimalik. Arvestada tuleb, et seoses Soodla harjutusvälja eriplaneeringuga tuleb Natura 2000 asjakohase hindamisest tulenevalt koostada hüvituskava Põhja-Kõrvemaa linnuala kaitse- eesmärgiks olevale metsisele harjutusvälja rajamisega kaasnevate mõjude hüvitamiseks. Keskkonnaametile teadaolevalt on hüvituskava eelnõu koostavad eksperdid (hüvituskava eelnõu ei ole veel Keskkonnaametile esitatud) arvestanud Maapaju metsise elupaigaga tervikuna kui potentsiaalse hüvitusalaga metsisele. Keskkonnaametile tutvustatakse hüvitismeetmete kava 12.11.2024. Arvestada tuleb ka, et Maapaju metsise elupaika jäävad projekteeritav Maapaju looduskaitseala (PLO1001394) ja Kõrve metsise püsielupaik (PLO1000591) on juba keskpolügooni metsise hüvitusalad alates 28.01.2021. Sellest tulenevalt on vajalik Natura mõjude eelhindamine kindlasti ka juhul kui kavandatav karjäär asub kuni 1 2 (3) kilomeetri kaugusel nimetatud hüvitusaladest, kusjuures kindlasti tuleb hinnata ka võimalikke mõjusid nende alade sidususele. Tulenevalt Riigikohtu 14.03.2024 otsusest 3-20-1657, milles Riigikohus leidis, et et Keskkonnaamet (KeA) on loa andmisest keeldumise põhjendatust hinnanud ebatäielikult, jättes seejuures arvestamata mõjud üleriigiliselt liigi või elupaigatüübi soodsa seisundi tagamisele, on KeA koostanud juhise „Maavara (pealmaa-)kaevandamisega tekkida võiva mõju hindamise juhend kaitsealusele liigile või loodusdirektiivi elupaigatüübile lähtuvalt antud väärtus(te)e üleriigilise soodsa seisundi tagamise vajadusest“ kumulatiivsete mõjude vältimiseks. Juhisest lähtutakse otsuste tegemisel eelkõige väärtuste (kaitsealused liigid ja LoD elupaigatüübid) üle- eestilisest seisundist, st tuginetakse punase nimestiku (PN) hinnangule ning Loodus- ja Linnudirektiivi (vastavalt LoD ja LiD) artikkel 17 ja 12 aruande tulemustele. Juhise järgi on juhul kui väärtused (Loodusdirektiivi elupaigatüüp või kaitsealuse liigi elupaik asuvad mäeeraldisel eeldatakse olulist keskkonnamõju, on alus loa andmisest keelduda. Erandi tegemist tohib teha juhul kui tegu on liigi jaoks väheesindusliku elupaigaga II. ja III. kategooria liigiga, kelle seisund punase nimestiku hinnangu järgi on soodne (LC), ohulähedane (NT) või mittehinnatav (NA). Metsis kuulub Eestis ohustatud liikide kategooriasse „ohualdis“ (VU), kelle arvukuse nii pikaajaline (alates 1980) kui lühiajaline trend (viimased 12 aastat) LiD art 12 aruande mõistes langev. Ka 2025. aastal esitatavas aruandes jääb nii pika-ajaline kui lühiajaline trend mõõdukalt langevaks (Keskkonnaagentuur 20246). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Tattar juhataja Looduskaitse planeerimise osakond Sama: [email protected] Raili Lille 5330 3988 [email protected] 6 Keskkonnaagentuur 2024. Metsise asurkonna suurus, arvukus ja seisund. Eluslooduse osakond. Lk 1-6. https://kese.envir.ee/kese/ 3 (3) Kaitseministeerium Sakala 1, 15094 Tallinn [email protected] 01.11.2024 MENETLUSSE KAASAMISE TAOTLUS Käesolev dokument on esitatud Advokaadibüroo RASK kliendi Sokkel Karjäärid OÜ (registrikood 16392048) nimel ja huvides. Kaitseministeeriumi menetluses on Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu ja selle raames keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande koostamine. Seoses Soodla harjutusvälja eriplaneeringuga koostatakse samuti Natura 2000 hüvituskava. Hüvituskava osana kavandatakse Põhja-Kõrvemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevale metsisele harjutusvälja rajamisega kaasnevate mõjude hüvitamist. Keskkonnaametilt saadud infost tulenevalt on üheks võimalikuks hüvitusmeetmeks Vikipalu uuringuruumi alale jääva Maapaju metsise elupaiga (KLO9134357) arvamine metsise hüvitusala koosseisu ehk sisuliselt vastavast alast Natura 2000 ala moodustamine. Selliselt muutub Vikipalu uuringuruum kaitsealaks. Sokkel Karjäärid OÜ on Vikipalu uuringuruumis geoloogilise uuringu loa omav arendaja. 22.06.2023 väljastas Keskkonnaamet Sokkel Karjäärid OÜ-le korraldusega nr DM-124381-13 geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519100 Vikipalu uuringuruumis („uuringuluba“). 09.07.2024 muutis Keskkonnaamet piirkonnas leiduvate metsiste elupaiga selliselt, et Maapaju metsise elupaik (KLO9134357) hõlmab täielikult Vikipalu uuringuruumi. Sellega seoses esitas Sokkel Karjäärid OÜ 07.10.2024 Keskkonnaametile selgitustaotluse ja teabenõude, millele Keskkonnaamet vastas 21.10.2024 kirjaga nr 12-1/24/20620-2 (vt Lisa 1 – KeA 21.10.2024 kiri). 21.10.2024 kirjas selgitas Keskkonnaamet Sokkel Karjäärid OÜ-le, et seoses Soodla harjutusvälja eriplaneeringuga koostatakse Natura 2000 hüvituskava Vikipalu uuringuruumi läheduses asuva Põhja-Kõrvemaa linnuala kaitse- eesmärgiks olevale metsisele harjutusvälja rajamisega kaasnevate mõjude hüvitamiseks. Keskkonnaametile teadaolevalt on hüvituskava eelnõu koostavad eksperdid arvestanud Maapaju metsise elupaigaga tervikuna kui potentsiaalse hüvitusalaga metsisele. Keskkonnaametile tutvustatakse hüvitismeetmete kava 12.11.2024. Kui Maapaju metsise elupaik kui Vikipalu uuringuruumi osa määratakse metsise hüvitusalaks, piirab see suure tõenäosusega Sokkel Karjäärid OÜ kui arendaja õigusi. Sokkel Karjäärid OÜ on jätkuvalt huvitatud uuringuloale vastava geoloogilise uuringu läbiviimises ning selle tulemusel võimaluse korral maavara arvelevõtmises, maardla moodustamises ja hilisemas maavara kaevandamises. Kui Vikipalu uuringuruumist saab metsise hüvitusala, siis maardla moodustamine ja hilisem kaevandamine muutuvad küsitavaks. Keskkonnaamet on rõhutanud, et just metsise hüvitusala moodustamine maapaju metsise elupaigas ja selle osaks olevas Vikipalu uuringuruumis takistab kaevandamist Vikipalu uuringuruumis (vt lisa 1, lk 2). Sokkel Karjäärid OÜ on juba teinud märkimisväärseid kulutusi Vikipalu uuringuruumis uuringute läbiviimiseks. Uuringuloa alusel teostatavad välitööd on juba käimas. Sokkel Karjäärid OÜ kui arendaja eesmärk on seejuures selgelt geoloogilise uuringu läbiviimine, maavara arvelevõtmine, maardla moodustamine ja maavara kaevandamine. Hüvitusala moodustamise tulemusel muutuvad kõik vastavad sammud võimatuks ja juba kantud kulud ja ettevalmistused sisutuks. See tähendab, et hüvitismeetmete kava ning metsise hüvitusala moodustamine mõjutab igal juhul oluliselt ja negatiivselt Sokkel Karjäärid OÜ ettevõtlusvabadust. HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming võib puudutada (kolmas isik). Õiguskirjanduses on selgitatud, et HMS § 11 lg 1 sätestab haldusmenetluses automaatselt menetlusosalisteks olevate isikute tunnused – neil tekivad automaatselt menetlusosalise õigused, sh õigus saada selgitusi (HMS § 36) ja õigus olla ära kuulatud (HMS § 40). Haldusorganil puudub valikuvõimalus nende isikute kaasamise otsustamisel.1 1 Aedmaa, A. jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk 62. 1/2 Riigikohtu praktika kohaselt tuleb haldusmenetlusse kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt või toiming võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud, vaid piisab mõistlikust kahtlusest (nt RKHKo 3-15-2232 p 8; RKHKo 3-3-1-15-16 p 20; RKHKo 3-14-52416/72 p 13). Seega olukorras, kus riive puudumine isiku õigustele ei ole ilmselge, tuleb isik haldusmenetlusse kaasata (vt RKHKm 3-3-1-87-16 p 11, TlnHKo 3-18-262 p 14). Kokkuvõttes piisab haldusmenetluses isiku kaasamise kohustuse tekkimiseks isegi kahtlusest, et tulevane haldusakt või toiming võib isiku õigusi puudutada. Arvestades, et hüvitismeetmete kava ning metsise hüvitusala moodustamine mõjutab igal juhul Sokkel Karjäärid OÜ õigusi, on Sokkel Karjäärid OÜ menetlusosaliseks hüvitismeetmete kava koostamise ja Maapaju metsise elupaigas hüvitusala moodustamise menetluses. Seega peab Kaitseministeerium kaasama Sokkel Karjäärid OÜ-d menetlusse kolmanda isikuna ning tutvustama Sokkel Karjäärid OÜ-le hüvitismeetmete kava. Eelnevast tulenevalt palub Sokkel Karjäärid OÜ, et Kaitseministeerium kaasaks teda kolmanda isikuna Soodla harjutusvälja eriplaneeringu koostamise raames koostatava hüvituskava koostamise ja Maapaju metsise elupaigas hüvitusala moodustamise menetlusse ning edastaks Sokkel Karjäärid OÜ-le hüvitismeetmete kava, mida tutvustatakse Keskkonnaametile 12.11.2024. Lisad 1) KeA 21.10.2024 kiri. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Timo Kullerkupp Elvi Tuisk vandeadvokaat advokaat Sokkel Karjäärid OÜ lepinguline esindaja Sokkel Karjäärid OÜ lepinguline esindaja 2/2