dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Täiendav ettepanek

Kaitseministeerium · 22. november 2024
Viit
5-4/24/7-10
Registreeritud
22. november 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DHX
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Avalik_20241122_KM_5-4_24_7-10_Täiendav ettepanek Vabariigi Valitsuse korraldusele.asice159 KB

Sisu (failidest)

Hanno Pevkur Kaitseministeerium [email protected] 21.11.2024 nr 7-4/24/23861 Täiendav ettepanek Vabariigi Valitsuse korraldusele Austatud Hanno Pevkur Keskkonnaamet edastas 8.11.2024 kirjaga1 ettepanekud Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmine tulenevalt keskkonnale avalduvate mõjude hindamisest ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine” eelnõu” kohta. Selgus, et meie kiri ei kajastanud seisukohta tingimuse osas, mis puudutab väike-konnakotka kaitse kavandamist. Korralduse eelnõu lk 14 järgi tuleb võtta valdkonna eest vastutava ministri määrusega kaitse alla püsielupaigana või liites lähistel asuva kaitsealaga vähemalt kaheksa seni leidmata ja kaitsmata väike-konnakotka elupaika (punkt 6). Põhjendusena on toodud üksnes see, et Soomes on võetud aluseks koefitsient kaheksa. „Kompensatsioonimeetmeid soovitatakse samuti kahele liigile: väike-konnakotkale ja must- toonekurele. Neid rakendatakse reeglina HV-st väljapool. Eestis pole välja töötatud reegleid, kui mitme kordselt tuleb kompenseerida kadu. Lähiriikide eeskujul on 2023. a linnustiku inventuuris võetud aluseks koefitsient kaheksa, st ühe kaotatud elupaiga asemele tuleb kompensatsiooniks kaitse alla võtta kaheksa uut elupaika. Väike-konnakotka puhul otsitakse uusi teadmata pesapaiku ja leidmise korral võetakse need kaitse alla. Eelistatult riigimaadel asuvate kestlike pesapaikade ümber tuleb moodustada vähemalt kaheksa uut püsielupaika. Eramaade puhul kaasatakse sellesse protsessi ka maaomanik(ud).” Väike-konnakotka kaitse-eesmärk liigi kaitse tegevuskava järgi on tagatud. Kaitse-eesmärk on hoida arvukust tasemel vähemalt 600–700 paari. Viimase parima teadmise2 kohaselt on suguküpsete isendite arv Eestis min 1200, max 1400 ehk ca 600–700 paari. Väike-konnakotka ohustatust hinnati 2019. aastal. Hinnangu järgi ei ole väike-konnakotkas Eestis ohustatud liik (kategooria ohulähedane NT). Väike-konnakotkas on I kaitsekategooria 1 Registreerimise number Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 6-3/24/20029-2 2 Ohustatuse hindamise juhtrühma otsus Eesti looduse infosüsteemis 12.03.2021 Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 liik, kelle pesade kaitseks moodustub looduskaitseseadusest automaatne ring 100 m ulatuses pesapuust. Looduskaitseseaduse § 8 lõike 5 järgi algatatakse ministri määrusega ala kaitse alla võtmine siis, kui ala kaitse alla võtmise eeldused on olemas ning see on ka otstarbekas. Eelnevat arvestades ei ole KeA veendunud, et Soome analoogia kasutamine antud juhul oleks vajalik ja sisuliselt põhjendatud. Kaagu väike-konnakotka (KLO9129356) asustatud elupaigale rakendub esialgne kaitse, sest ala on kantud kavandatavate kaitstavate alade kihile (1 516 659 496). Kui liik hülgab pesapuu häiringute tõttu, siis kolib ta tõenäoliselt mujale. Väike-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa, just selles raadiuses toimub suurem osa kotkaste igapäevategevusest. Telemeetria andmed näitavad, et lindude käigud pesitsusajal võivad ulatuda ka kaugemale kui 2 km. Eesti looduse infosüsteemi järgi ei ole antud piirkonnas registreeritud väike-konnakotkaste pesapaiku ulatuses, mis võiks tekitada olukorra, et liik ei leia endale uut paika pesitsuseks nt konkurentide tõttu. Lisaks on harjutusvälja laiendusalal tavapärane metsamajandus piiratud. Harjutusväljal tehakse eeskätt raieid, mis on vajalikud harjutusvälja tarvis või vajadusel looduskaitsega seonduvalt. Järelikult on piirkonda kujunemas metsamassiive, mis tagavad tõenäoliselt samale väike- konnakotka paarile või rohkematele paaridele sobiva pesitsuspaiga, ilma et on vajalik kaitse alala võtta uus püsielupaik LKS § 10 lg 2 tähenduses. Asjaolude kokkulangemisel võib piisata ka LKS § 50 lg 2 kohasest kaitsest. Kokkuvõttes teeb Keskkonnaamet ettepaneku sõnastada punkt 6 järgmiselt: „6. Otsida ja võtta kaitse alla vähemalt üks seni leidmata ja kaitsmata väike-konnakotka elupaik, juhul kui seired näitavad, et Kaagu väike-konnakotkas on häiringute tõttu pesitsusala hüljanud. Lõpliku otsuse püsielupaiga moodustamise otstarbekuse kohta teeb Kliimaministeerium.” Eelnevast tulenevalt on vajalik täpsustada ka mõjude hindamise aruannet. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Tattar juhataja looduskaitse planeerimise osakond Sama: [email protected] Sander Laherand 5692 7990 [email protected] 2 (2)
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel