Turismi pikk vaade 2025–2035

Turismivaldkonna pikaajaline arengudokument Eesti turismi pikk vaade 2025–2035 Luues väärtust kestlikult (Creating value sustainably) Sissejuhatus Kokkuvõte 1. Visioon 2. Turismitrendid ja eesmärk ja arengueeldused LEHEKÜLG LEHEKÜLG LEHEKÜLG LEHEKÜLG 2 3 5 6 3. Turismi hetkeülevaade 4. Läbivad põhimõtted 5. Eesmärgid, sihid, aastal 2023 tegevussuunad ja vastutajad LEHEKÜLG LEHEKÜLG LEHEKÜLG 9 13 14 Eesti turismi pikk vaade 2025-2035 1  Sissejuhatus Turism on Eesti visiitkaart, mis suurendab riigi rahvusvahelist tuntust ja tõstab ka kohalike elanike elukvaliteeti. Turism toetab ärisuhteid ja investeeringute kaasamist, mõjutab äriotsuseid ning aitab kaasa majanduskasvule ja suurendab nii riigi kui piirkondade tulusid. 2023. aastal moodustas turism 16% Eesti teenuste ekspordist. Väljaspool suuri linnu aitab turism edendada tööhõivet ja väikeettevõtlust, jagades väärtust üle kogu Eesti. Majandusliku mõju kõrval toetab turism ka välissuhtlust, panustab riigi atraktiivsuse kasvu ja toetab teiste sektorite edu. Loodus- ja kultuuripärand on turismi üks eeldusi, samas kui turism omakorda aitab kaasa pärandi säilitamisele. Lisaks on paljud meie endi igapäevased teenused nagu toitlustamine, kultuurisündmused, transpordiühendused jt, kvaliteetsemad ja jätkusuutlikumad tänu turistide ja kohalike elanike tarbimise koosmõjule. Eesti turismivaldkonna ambitsioon – luues väärtust Turismi pika vaate väljatöötamise aruteludes osales kestlikult – nõuab tulevikus konkurentsieelise ligi 300 turismi- ja teiste valdkondade esindajat. saavutamiseks sihipärast tegutsemist. Olla kompaktne Kaasamist ja koosloomet toetasid pika vaate turismisihtkoht maailma juhtiva digiühiskonna, puhta väljatöötamise põhiliseks lähenemiseks valitud looduse, tohutu kultuurilise variatiivsuse ja autentse tulevikeseire põhimõtted ja metoodikad. Tulevikeseire gastronoomiaga – see on juba pool võitu, aga vajame võimaldas arvestada erinevate mõjutegurite ja kõige selle ja muu eripära arendamist uudseteks võimalike tulevikega ning uurida laiemat muutuste toodeteks, turismituluks ja märkimisväärset kasvu spektrit. külalislahkuse osas. Eesti turismi pikk vaade 2025-2035 on Turismi pika vaate 2025-2035 lähtekohaks ja turismivaldkonda terviklikult käsitlev arengudokument lahutamatuks osaks on selle 18 lisa. Pikk vaade on turismi pikaajaliste eesmärkide määratlemiseks ning omakorda katuseks turismivaldkonna tegevuskavade strateegiliste tegevussuundade seadmiseks. Pikk koostamisel. Koostöös sektoriga valmivad vaade rõhutab, et ainult kõigi turismisektori osapoolte 4-aastased tegevuskavad ehk turismistrateegiad. – ettevõtjate, omavalitsuste, turismiorganisatsioonide Tulemuste saavutamist seirab Majandus- ja ja riigi – ning samuti turismist mõjutatud ja turismi poolt Kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodud mõjutatavate majandussektorite ühine ja järjepidev turisminõukoda turismi eest vastutava ministri panus võimaldab meil saavutada üle riigi turismiedu juhtimisel. ning luua atraktiivse ja kestliku turismisihtkoha. 2 Kokkuvõte Eesti turismi pika vaate visiooni kohaselt on Eesti 2035. aastal ootustele vastavate turismitoodetega tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht, mis on turismi lisandväärtuse kahekordistanud. Turismiga rahulolu nii Eesti elanike kui ka välisturistide seas peab olema kõrge. See tähendab, et suudame olla tulevikuturistile tuntud ja eristuv sihtkoht, kuhu tuleb teadlik äri- ja puhkusereisija. Sektor ise on saavutanud säilenõtkuse ja täidame kogu aasta vältel pikemate külastuste saavutamise eesmärgi. Turismi pika vaate visiooni ja eesmärkide elluviimiseks on vaja: ↗ kasvatada kõrgema lisandväärtusega turismi, eelkõige äriturismi osakaalu, sidudes Eesti turismi digiriigi kuvandiga ja tekitades huvi külastada maailma juhtivat digiühiskonda; ↗ kasvatada oluliselt Eesti kui turismisihtriigi tuntust teadlike ja vastutustundlike külastajate seas kasutades nutikalt tulevikuehnoloogiate võimalusi; ↗ teha arenguhüpe turistide liikumisvõimaluste, toodete ja info digitaalse kättesaadavuse ja ligipääsetavuse osas arendades meie eripäraks uuenduslik liikuvusinfo ja transpordilahendused, nende kättesaadavus ja kasutusmugavus; ↗ toetada tugevate turismitoodete arendamist tõmbekeskustest väljaspool autentseteks kogemusteks ja ootusi ületavaks külalislahkuseks. Seda toetavad tugevad turismisihtkoha juhtimisorganisatsioonid (DMOd); ↗ tõsta turismisektori mainet hinnatud tööandjana investeerides suuremat lisandväärtust loovasse haridusse ja oskuste arendamisse ning kohandades ärimudeleid vastavalt tööjõuturu olukorrale; ↗ tagada laiemalt avaliku sektori kui võimaldaja roll turismi arengus analüüsides ja arvestades riigi poliitikaotsustes turismimajandusele tekkivaid mõjusid ning tagades ettevõtjatele konkurentsivõimelise tegutsemiskeskkonna; ↗ luua tugev ja nutikas turismimajandus üle Eesti tagades, et turismiettevõtja on ettevõtlusteadlik, kestlik, tehnoloogiat ja digitaliseerimist kasutades efektiivne ning loob uudsed ärimudelid ja eripäraseid turismitooted. Nende eesmärkide saavutamise tulemusena on 2035. aastaks toimunud järgmised muutused: Tuntum Kestlikum Uuendusmeelsem ↗ oleme sihtriikides hästi tuntud ↗ oleme külalislahked ja ↗ oleme oma unikaalsuse tänu aastaringselt toimuvatele külalistele avatud ning ja eripära (digiriik, loodus, põnevatele rahvusvahelistele juba esmakülastajaid kultuur) uuenduslikult sündmustele ja kvaliteetsetele arusaadavalt motiveerinud turismitoodetesse lõiminud ja turismi ja äriturismi keskkonnasõbralikuks turismituluks pööranud võimalustele meilviibimiseks ↗ oleme ennetavalt teadlikud ↗ turism on mainekas valdkond ↗ oleme oma panuse andnud klientide soovidest tehnoloogia enese teostamiseks ja meie looduskeskkonna ja ja andmepõhiselt toimivate ettevõtluseks kultuuripärandi säilitamisse turismitoodete kaudu ↗ Eestisse jõudmine ja siin ↗ pakume erilist turismikogemust liikumine on nähtamatult läbi digitehnoloogia targa mugav ja ligipääsetav kõikidele kasutuse ↗ turismiettevõtjad on pühendunud kestlikkusele ja suudavad seda tõestada Eesti turismi pikk vaade 2025-2035 3  This is an Adobe® Illustrator® File that was This i saved without PDF Content. saved To Place or open this file in other To Pla applications, it should be re-saved from appli Visioon: Eesmärk on tõsta Eesti tuntust meie eripära Peamised mõõdikud Adobe Illustrator with the konkurentsieeliseks muutmise ja nutika turundamise "Create PDF Adob Eesti on aastal 2035 ↗ Turismimajanduse Compatible abil. Eesti turismisektor on efektiivne, File" option turned on. This digitaalselt Comp tuntud, kestlik ja uuenduslik lisandväärtuse 2-kordne arenenud, keskkonnasõbralik ja option is in the Illustrator Native pakub aastaringselt Format optio sihtkoht ning turismi autentseid turismitooteid üle Eesti. Kõrgetasemeline kasv panus majandusse on Options dialog box, which külalislahkus tagab turismi osapoolte, kohalike elanike ↗ appears when Eesti elanike ja Optio kahekordistunud. ja turistide kõrge rahulolu. saving an Adobe Illustrator välisturistidethe file using rahulolu savin Save As command. kasv turismiga Eestis Save EELDUSED ARENGU- DIGIPÖÖRE INNOVATSIOONIPÖÖRE This KESTLIKKUS is an Adobe® sh Illustrator® ROHEPÖÖREFile that was This i saved without PDF Content. saved To Place or open this file in other To Pla Oleme kõik Eesti Mõistame ja tutvustame turismi laiemat applications, Väärtustameitkohalikku shouldjabe re-saved Hindame from appli VÄÄRTUSED Adobe Illustrator with the "Create PDF Eestit kui Adob LÄBIVAD positiivse kuvandi sotsiaal-majanduslikku kasu Eesti eri rõhutame meie eripära eestimaalastena saadikud sektoritele Compatible File" option turnederilist on. This reisisihtkohta Comp Ületame külastaja Tunneme vastutust järgnevate option Olemeisausad in the Illustrator NativeArendame ja läbipaistvad Formatturismi optio ootusi põlvkondade ees Options dialog box, which appears when koos Optio saving an Adobe Illustrator file using the savin Save As command. Save Turism toob aasta Sujuvad ja mit- Mitmekülgne, Turism stabiilse ja Turismiettevõtete ringi atraktiivse mekülgsed trans- külalislahke ja tulusa ettevõtlus- nutikus, SAMBAD turismisihtkohana pordiühendused ning elujõuline turism valdkonnana loob uuenduslikkus ja eksporditulu digitaalne ühenduvus ka väljaspool töötajatele head kestlikkus toob on turismi arengu tõmbekeskusi toetab karjäärivõimalused säilenõtkuse eelduseks on turismi kohalikku elu ja arengu eelduseks võimestab eripära ↗ Turismiturundus ↗ Rahvusvahelised ↗ DMOd kui turismi ↗ Efektiivne koostöö ↗ Uudsed ↗ Tootearendus ühendused piirkondlikud kom- teiste sektoritega lahendused ja (eksport, ↗ Kestlik ja petentsikeskused ↗ Turismiga ärimudelid sesoonsus, integreeritud ↗ Piirkondlike arvestamine ↗ Digivõimekus eripära, nt digiriigi transpordivõrgustik turismiettevõtjate ↗ Turismiettevõtjate ↗ Ettevõtete TEGEVUSSUUNAD tootestamine) ↗ Uuenduslikud võimekus maine tööandjana andmevõimekus ↗ Äriturism ja taristu transpordilahen- ↗ Pärandi hoidmine ↗ Turismiharidus ↗ Reaalajamajandus ↗ Rahvusvahelised dused ↗ Sihtkohtade ↗ Teadmised ja ↗ Ettevõtete üritused ja taristu ↗ Sujuv reisiteekond kvaliteedimärgised oskused keskkonnajalajälg ↗ Rahvusvaheline ↗ Turismiinfo ↗ Turismi regionaalne ↗ Võimestav ja kestlikkus võrgustumine kättesaadavus mõju õigusloome ↗ Eetilised äritavad ↗ Turismi ↗ Külastaja rahulolu ↗ Aus konkurents ↗ Ligipääsetavad andmevõimekus ↗ Vähekoormav turismitooted ja ↗ Digitaalne järelevalve -info ühenduvus ↗ Ruumilise keskkonna ligipääsetavus ↑ Turismitoodete ↑ Rahvusvahelised ↑ Väljaspool Tallinna ↑ Turismiettevõtete ↑ Turismiettevõtte TULEMUS eksport ühendused ööbimiste arv lisandväärtus digitaliseeritus ↑ Äriturismi osakaal ↑ Transpordi piisavus ↑ Rahvusvaheliselt hõivatu kohta ↓ Majutuse ja toit- ↓ Hooajalisus Eestis liikumiseks tunnustatud ↑ Turismiga seotud lustuse ekspordi ↑ Turismiinfo kiire kestlikud teadustööd lisandväärtuse leitavus turismisihtkohad süsinikusisaldus 4 1. Visioon ja eesmärk VISIOON Eesti on aastal 2035 tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht ning turismi panus majandusse on kahekordistunud. Eesmärk on tõsta Eesti tuntust meie eripära konkurentsieeliseks muutmise ja nutika turundamise abil. Eesti turismisektor on efektiivne, digitaalselt arenenud, keskkonnasõbralik ja pakub aastaringselt autentseid turismitooteid üle Eesti. Kõrgetasemeline külalislahkus tagab turismi osapoolte, kohalike elanike ja turistide kõrge rahulolu. Soovime saavutada turismisektori lisandväärtuse lood põimituna meie eluviisi digitaalse sujuvusega on kahekordse kasvu, mille aluseks on kõrge kvaliteet köitvad ja tagasikutsuvad, kuid me peame seda ise ning nii Eesti elanike kui välisturistide rahuolu esile tõstma. Vajame uuenduslikke koostöömudeleid turismiteenustega. Arvestades, et Eesti hinnatase turismisektori sees ning teiste sektoritega (teadus- on märkimisväärselt tõusnud, konkurents meie arendustegevus, IT-, loome-, avalik sektor jt). Fookuses piirkonnas aina tiheneb ja sektori töötajate arv ei kasva, on äriturismi osakaalu suurendamine, mis toetab peame olema efektiivsed ningrakendama nutikaid madalhooaega ja panustab välisturistide arvu kasvu, ja uuenduslikke lahendusi. Eesmärgi saavutamiseks sest ärituristid naasevad sageli puhkuseturistidena, et arendame Eesti eripära konkurentsieeliseks, kasutades avastada Eesti eri paiku. Külalislahkuse kvaliteedi kasv tulevikutehnoloogiaid, keskkonnasõbralikke lahendusi, loob turismitooteid, mis ületavad külastajate ootusi andmepõhist juhtimist ja veelgi nutikamat turundamist, ning mille üle saavad uhkust tunda nii ettevõtjad kui et meie turismipakkumus jõuaks sihtgrupini. Eestlaslik ka kohalikud elanikud. (vt joonis nr 1). avatus ja sõbralikkus, Eesti puhas keskkond ja erilised Visiooni elluviimisel toetume viiele lu tegevussambale: lo ste rahu Külali ,2 x 1. Turism toob aasta ringi atraktiivse turismisihtkohana ta 2 koh aja t ööt eksporditulu är tus 2x dvä us Lisan ärt 2. Sujuvad ja mitmekülgsed transpordiühendused vä nd ,5 x lisa se d1 Ko gu imi ning digitaalne ühenduvus on turismi arengu ööb ti de uris eelduseks i set ja s is- Väl Töötajate arv 3. Mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline turism ka Ekspo rdi lisa ndvää väljaspool tõmbekeskusi toetab kohalikku elu ja rtuse süsin ikusis võimestab Eesti eripära ald us 2025 2035 4. Turism stabiilse ja tulusa ettevõtlus- valdkonnana Joonis 1: Eesti turismi suundumused 2035 loob töötajatele head karjäärivõimalused 5. Turismiettevõtete nutikus, uuenduslikkus ja kestlikkus toob säilenõtkuse Vaata ka: Lisa nr 1 (koostamisprotsess, rakendamine), 12 (seosed teistega), 14 (mõõdikud), 15 (metoodika), 16 (kaasatute ülevaade) Eesti turismi pikk vaade 2025-2035 5  2. Turismitrendid ja arengueeldused MEGATRENDID ↗ Ekstreemsed ja kiiresti muutuvad ↗ Põlvkondade vahetumine ja vananev ilmastikuolud: Mõjutavad reisiotsuseid, üldisi rahvastik: Uued sihtrühmad ja erinevad väärtuseid, poliitikaid ja majandust. vajadused, sealhulgas tervise ja pikaealisusega ↗ Kestlikkuse väljakutsed ja ülereguleerimine: seotud teenused. Kestlikkus on oluline, kuid selle järgimine võib ↗ Tehnoloogia areng ja andmete kasutamine: olla kulukas, ja tarbijate reisieelistusi on raske Tehnoloogia ja andmestumine pakuvad uusi muuta. võimalusi kliendisuhtluses ja protsesside ↗ Sihtkohtade kandevõime: Kliimamuutused juhtimises, kuid nõuavad ka tasakaalu leidmist nõuavad kestlikkuse põhimõtete järgimist. inimliku kontakti ja digiteenuste vahel ning oluline Kestlikkuse eesmärgid sihtkohtade on ka andmete mõistmis- ja kasutusvõime kasv. koormustaluvuse arvestamist. Samal ↗ Väsimus tehnoloogiast ja inimsuhete ajal suureneb inimeste teadlikkus tähtsus: Kasvav soov puhata tehnoloogiast ja loodushoidlikkusest ja reisihäbist. otsida rohkem inimsuhtlust. ↗ Geopoliitilised pinged: Suurenev ebakindlus, mis nõuab paindlikke strateegiaid ja kohanemisvõimet. M E GATR E N DI D TU R I S M I M E GATR E N DI D S EO S E D E E STI TU R I S M I TU LEVI KU GA 6 TURISMIMEGATRENDID ↗ Reisisoov ja virtuaalne reisimine: Inimesed ↗ Huvipõhine ja ootamatutel põhjustel jätkavad reisimist, kuna see on loomuomane, reisimine: Reisi eesmärgid on mitmekülgsed, sealhulgas virtuaalne reisimine. sealhulgas eraldusturism ja altruistlik reisimine, ↗ Turismisihtkohtade kontsentratsioon: mis peegeldavad uue põlvkonna reisijate Suur osa reisijatest keskendub vähestele eelistusi. populaarsetele sihtkohtadele, samas ↗ Aeglase ja nomaadse reisimise trend: Kasvab reisikulutused on sageli kodulähedased. soov ühendada reisimist ja elustiili, eelistades ↗ Nišiturismi ja autentsuse kasv: Vähem pikemaid ja rahulikumaid kogemusi. tuntud sihtkohad muutuvad populaarsemaks, ↗ Vaikuse ja eksklusiivse turismi kasv: sealhulgas suunamudijate ja kõneiskute mõjul, Luksusturism ja vaikuse pakkumine muutuvad sest turistid otsivad autentseid kogemusi ja nišisihtkohtade võimaluseks. olulist väärtust võib pakkuda ootusi ületav ↗ Regeneratiivne turismi kasv: Kasvab reisimine, külalislahkus. mis on suunatud sihtkohtade ja kogukondade aktiivsele taastamisele ja positiivse mõju loomisele. SEOSED EESTI TURISMI TULEVIKUGA Tänaste trendide ja nende põhjal eesootavate olukordade ette kujutamisel, kui tänased trendid veelgi võimenduvad, hakkame nägema seoseid Eesti turismi arendamisel: ↗ kliimamuutused muudavad turismivooge ja Eesti mõõduka kliimaga suved, pikenevad soojad sihtkohtade eelistusi Euroopas sügised, neli või koguni viis aastaaega koos Soomaaga; laeva ja rongisõidu kaugusel olevate sihtkohtadele Eesti atraktiivsuse kasv ↗ enam hinnatakse riikide ja turismiettevõtjate kestlikkus on Eesti turismis hügieenifaktoriks ja oluline pühendumist kestlikkusele ning arusaa- on Eesti kõrge koha hoidmine rahvusvahelistes davaid ja ühtseid kestlikkuse sertifikaate kestliku sihtkoha indeksites, külastaja harimine kestliku turismi teemadel ↗ aeglane turism kogub hoogu meie tugevuseks on kiire internet ja kaugtöövõimalused üle Eesti, stabiilne ja hea taristu, turvaline elukeskkond ↗ eeldatakse personaalsust ja ligipääsetavust meie võimaluseks on Eesti digiühiskonna võimaluste rakendamine turismis erinevate vajadustega sihtgruppide ootuste täitmiseks ↗ tehnoloogia aitab luua sujuvaid digiplatvormide ja andmestumise abil turistide reisikogemusi huvidele vastavate reisitoodete loomine ja parema leitavuse tagamine ↗ eelistatakse enda profiilile sobilikke Eesti kui kestliku turismisihtkoha nähtavuse huvitavaid ja unikaalseid sihtkohti, kus ei ole kasvatamine vastutustundliku avastaja sihtkohana. massiturismi Eesti turismi pikk vaade 2025-2035 7  Lisaks trendidega arvestamisele mõjutab turismisektori edukust ja tulevikukindlust ka kestlikkuse, rohe-, digi- ja innovatsioonipöördega ärimudelites arvestamine ja horisontaalselt ka Eesti ettevõtluskeskkonna konkurenstivõime: KESTLIKKUS JA ROHEPÖÖRE DIGIPÖÖRE ↗ Kestlik turism arvestab majanduslike, ↗ Digitaliseerimine pakub turismisektorile sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega, tagades nii mitmeid võimalusi, alates ressursikasutuse külastajate kui ka kohalike kogukondade heaolu. optimeerimisest kuni andmepõhise Selle eesmärk on säästa loodusressursse, otsustusprotsesside parandamiseni. säilitada kultuuripärandit ja tagada pikaajaline ↗ Digilahendused võivad vähendada kulusid, majanduslik kasu. suurendada konkurentsivõimet ja parandada ↗ Turismitegevused peavad olema kooskõlas külastajate kogemusi. ÜRO säästva arengu eesmärkidega, panustades ↗ Samuti muudab digitaliseerimine turismi näiteks keskkonnakaitse, ringmajanduse ja ökosüsteemi, vähendades vahendajate rolli loodusressursside säilitamisse. ning suurendades otsese suhtluse võimalusi ↗ Turismiettevõtjad saavad aidata vähendada klientide ja pakkujate vahel. süsinikujalajälge, rakendades taastuvenergia ↗ Turismiettevõtjad peavad omandama uusi lahendusi ja toetades kohalikke ökosüsteeme. digioskusi ja investeerima tehnoloogilisse ↗ Kohalik transpordisektor ja teenusepakkujad arengusse, et säilitada konkurentsivõime. peavad rohepöörde eesmärkidest lähtuma, et muuta sektor süsinikuneutraalsemaks. INNOVATSIOONIPÖÖRE ETTEVÕTLUSKESKKONNA KONKURENTSIVÕIME ↗ Innovatsioon on turismi arengu võtmetegur, ↗ Eesti turismi pikaajalise kasvu toetamiseks on kuid seni veel vähe realiseeritud. vajalik ettevõtluskeskkond, mis pakub stabiilset ↗ Uued tehnoloogiad nagu liitreaalsus, ja võimestavat õigusruumi, sh maksusüsteemi, automatiseerimine ja tehisintellekt võimaldavad minimaalset bürokraatiat ning sujuvaid luua unikaalseid ja personaliseeritud elamusi, mis investeerimisvõimalusi, mis soodustaks uute eristavad sihtkohti ja ettevõtteid konkurentidest. turismimudelite ja tehnoloogiate kasvu. ↗ Koostöö teadusasutuste ja teiste sektoritega, ↗ Edukaks ja jätkusuutlikuks arenguks vajab nagu IT, on hädavajalik, et arendada välja ärikeskkond tugevat (digi)taristut, sh kiire uusi ärimudeleid ja teenuseid, mis toetavad internet, energia kättesaadavus. nii majanduslikku kui ka keskkonnaalast ↗ Arvestades geopoliitilisi tegureid, on oluline, et jätkusuutlikkust. riik looks turvatunde ja julgeoleku tagamiseks kaitsevõime, soodustades seeläbi ettevõtjate kindlustunnet ja pikaajalisi investeeringuid turismisektorisse. Vaata ka: Lisa nr 2 (trendid), 8 (majandusanalüüs), 10 (arengueeldused), 11 (ÜRO säästev areng) 8 3. Turismi hetkeülevaade aastal 2023 5-7% 16% 1,8 mld € 1 € turismis 0,26 € Eesti SKP-st Eesti teenuste turismiteenuste loob 0,46 eurot jõuab iga turisti on turism ekspordist on turism eksporti aastas lisandväärtust kulutatud eurost teistes sektorites maksudesse Turismil on oluline majanduslik mõju, eriti kultuuripärandi, looduse ja ajaloo säilitamist, Eesti teenuste ekspordi kasvatamises. Turism suurendades riigi kultuurilist ja diplomaatilist mõju. toetab tööhõivet ja väikeettevõtlust üle Eesti, Turism toimib „pehme võimu“ vahendina, aidates eriti väljaspool suuremaid linnu, aidates jaotada luua positiivseid rahvusvahelisi suhteid ja kujundada lisandväärtust piirkondade vahel. Enamik Eesti mainet üleilmselt. Tänu turismile suurendame turismisektori lisandväärtusest tekib majutuses, rahvusvahelist solidaarsust ning seeläbi Eesti toitlustuses, meretranspordis ja reisikorralduses. positsiooni ja julgeolekut maailmas. Lisaks majanduslikule mõjule toetab turism Eesti Vaata ka: Lisa nr 8 (majandusanalüüs) 3.1. Eesti turismi ökosüsteem ja ettevõtluskeskkond 2023 ca 80% 5000 2,3% 7 mikroettevõtted turismiettevõtet ettevõtete Tugev riigiga DMOd lisandväärtusest koostöötav turismist turismisektor Turismiettevõtetes oli 2023. aastal hõivatus 4,8% (ca tähendab, et innovatsioonipotentsiaali ärakasutamine 30 000 inimest) kõigist hõivatutest. 2022. aastal oli on olnud piiratud. Turismiökosüsteem töötab ühtse majutuse, toitlustuse ja reisikorralduse tegevusaladel eesmärgi nimel: luua külastajatele meeldejäävaid kokku umbes 5000 ettevõtet, mis moodustas 3,4% kogemusi ja võimendada turismiettevõtteid, kõigist ettevõtetest ja mis andsid kogu ettevõtluse toetades samal ajal kohalike kogukondade heaolu ja lisandväärtusest 2,3%. Mikroettevõtete suur osakaal keskkonnakaitset (joonis nr 2). Eesti turismi pikk vaade 2025-2035 9  Lennud , sad a ma d, Õppeas bu u tu ss sed id EI S / ja ise ,r Statistikaamet t uri s on m gid ilii õp Maksu- ja Tolliamet d pi MKM ,m m ud Terviseamet in e aan /D Töötukassa teed MO Kutsekoda d /T Kohalik elanik, TJA / teised RMK turist, JUM KIK turismiettevõtja I M, KA S mi M, ni ,R st Päästeamet ee M E r iu Muinsuskaitse ,R id : m äM HTM M, V , KUL , KLI Välisesindused Joonis nr 2: Eesti turismi ökosüsteem ja seosed1 Eesti turismiökosüsteemi olulisemad osapooled on kaasatud 2022. aastal turismi eest vastutava ministri poolt moodustatud turisminõukotta: EIS, teised ministeeriumid (Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kliimaministeerium jt), turismiliidud, DMOd ja ettevõtjad. Turismitegevuse (reisiteenused, majutusteenused) üldine raamistik on loodud turismiseaduses ja selle alamaktides. Seaduse järelevalve toimub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis. Vaata ka: Lisa nr 3 (turismi ökosüsteem) 1 MKM – Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium; RM – Rahandusministeerium; REM – regionaal- ja põllumajandusministeerium; HTM - Haridus- ja teadusministeerium, KUL – Kultuuriministeerium; KLIM – Kliimaministeerium; VäM – Välisministeerium; SIM – Siseministeerium; JUM – Justiitsministeerium; EIS - Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakond; TTJA - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; Turismiliidud - MTÜ Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, MTÜ Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, MTÜ Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Konverentsibüroo, Külalislahkuse klaster, MTÜ Eesti Loodusturismiühing, Eesti Giidide Liit; RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus; KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus; KA – Keskkonnaamet; 10  3.2. Eesti atraktiivse turismisihtkohana 2023 2. koht 4. koht üks 7-st Michelini 4. koht ÜRO digiriigi kaugtöö sihtkohtade riigist maailmas, giid Eestis kestliku turismi teenuste edetabelis edetabelis kus õhu kvaliteet (2022. aastast indeksis (2024) (Global Citizen vastab WHO alates) (Euromonitor Solutions 2024) normidele International 2023) (IQAir 2023 World Air Quality Report) Eesti on maailma juhtiv digiühiskond ja tuntud Oluline on ka turvalisus, mida hindavad nii elanikud kestliku turismisihtkohana, mis loob meile eeliseid kui ka külastajad (88% eestimaalastest peab Eestit rahvusvahelisel tasandil. 2023. aasta Euromonitori turvaliseks riigiks). Eesti atraktiivsust suurendavad kestliku turismi indeksis asub Eesti kõrgel neljandal ka meie puhas õhk, rikkalik kultuur ja sündmused, kohal. Lihtne ligipääs ja mugavad liikumisvõimalused sealhulgas kõrgelt hinnatud konverentsi- ja sihtkohas tugevdavad atraktiivsust turistide silmis. ürituskorraldus ja restoranid. Vaata ka: Lisa nr 4 (atraktiivne turismisihtkoht), 8 (majandusanalüüs), 13 (DMO eesmärgid) 3.3. Turisminõudlus 2023 6,37 mln 37% 52% 23% 39% sise- ja välisturisti ööbimisi kolmel Tallinnast ärituriste älisturistidest ööbimist suvekuul väljaspool ööbimisi Soomest Eesti turisminõudlust iseloomustab peamiselt meie tulevaseks kasvuks ja arenguks. Sageli külastatakse lähiriikide elanike huvi siia tulla (2023. aasta seisuga Eestit koos naaberriikidega nagu Soome, Läti ja peamised turistid Soomest, Lätist, aga ka Saksamaalt Leedu, aga ka Rootsi. Rasketel kriisiaastatel ei ole ja Leedust). Välisturistide 2023-2024. aasta uuring Eesti turismiettevõtjad ja -organisatsioonid häid aegu näitas, et rahulolu Eesti turismiteenustega on kõrge ootama jäänud, vaid on töötanud uue kasvu nimel. ning 82% küsitletutest peab tõenäoliseks Eestisse Eesti turismiettevõtjad pakuvad üha uusi unikaalseid tagasipöördumist lähima viie aasta jooksul. Eesti elamusi, mis on nõudluse suurendamise eelduseks. turismi eripära ja kestlikkus loovad tugeva aluse Vaata ka: Lisa nr 5 (turisminõudlus), 8 (majandusanalüüs), 13 (DMO eesmärgid) Eesti turismi pikk vaade 2025-2035 11  3.4. Ühendused ja ligipääsetavus 2023 1. koht 16 44 1. koht 5500 Euroopa uut külastust minutis regulaarliini Tallinna Sadam laevakülastust lennujaamade www.visitestonia.com sihtkohta Tallinna „Best Smart Port“ Soome ja rootsi hulgas portaalis Lennujaamast (Global Smart (ASQ Awards Ports Summit 2024) 2023) Mugav ja hubane Tallinna Lennujaam ning ligipääsetava turismisihtkohana. Väliskülastajate kaasaegne Tallinna Sadam tagavad kvaliteetse ja 2023-2024. aasta uuring näitas, et rahul ollakse meeldiva reisikogemuse Eestisse saabumise hetkest ka Eesti turismiinfo kättesaadavusega. Küll aga alates. Meie peamised sõlmpunktid on Stockholm, ollakse vähem rahul Eesti-sisese ühistranspordiga Frankfurt, Helsinki ja Riia. Rahvusvahelised ja selle ligipääsetavusega. Digitaliseerimine on ühendused paranevad järk-järgult. Sujuvad ettevõtjate seas oluline, kuid täiemahuline terviklik laevaühendused Soome ja Rootsiga toetavad digitaliseerimine ja sellega saavutatav efektiivsuse pidevat ja tihedat külaliste liikumist riikide vahel, kasv on veel ees. Seda toetab ka erinevate mis suurendab Eesti positsiooni atraktiivse ja digilahenduste pakkumise kasv turul. Vaata ka: Lisa nr 6 (ühendused), 8 (majandusanalüüs) 3.5. Turismiharidus ja tööjõud 2023 30 000 75% 30% 19 1996. hõivatut naiste osakaal majutuses ja turismi kõrg- ja aastast turismi turismiga seotud hõivatutest toitlustuses kutseõppeasutust kõrgharidus Eestis tegevusaladel majutuses ja hõivatutest toitlustuses 15-24-aastased Oleme olukorras, kus majanduse areng, nõudlus kokku 19 õppeasutuses, neist neli on kõrgkooli tööjõu järele ning rahvastiku vananemine, on ja 15 kutsekooli, tajuvad tööandjad majutuses ja viinud tööturule lisanduvate uute inimeste toitlustuses ning kaubanduses tööjõupuudust, mis arvu vähenemiseni. Välistööjõud (sh Ukraina on siiski enam seotud voolavuse, töö iseloomu ning sõjapõgenikud) on aidanud majutus- ja töötingimustega. Tänu Michelini giidi olemasolule toitlustusvaldkonnas tööjõukriisi leevendada, Eestis ja erinevatele teavitustegevustele on noorte kuid hõivemuutust perioodil 2022-2031 seas koka ja restoranipidamine enam positiivset turismisektoris ei prognoosita. Vaatamata sellele, tähelepanu saanud, kuid tööturul on endiselt et turismisektoriga seotud haridust antakse kokkadest puudus. Vaata ka: Lisa nr 7 (haridus, tööjõud) 12 4. Läbivad tegutsemispõhimõtted Turismisektori tegutsemispõhimõtted on väärtused, mis loovad eeldused vastutustundlikuks ja kestlikuks arenguks, pakkudes kasu külastajatele, kohalikele kogukondadele ja ettevõtjatele. Üheskoos saame säilitada kohalikke traditsioone ja loodust, pakkudes unikaalseid ja kvaliteetseid elamusi. Kui kõik sektori osapooled – ettevõtted, omavalitsused, turismiorganisatsioonid ja riik – rakendavad neid väärtusi, saame ühiselt luua atraktiivsema ja kestlikuma turismikeskkonna. Tunnustame Eestit ja meie turismiettevõtjaid, loodust, toitu Oleme kõik Eesti ja kultuuri nii Eestis kui välismaal olles, sh tuginedes Eesti positiivse kuvandi saadikud kui turismisihtkoha turundussõnumitele ja narratiividele Mõistame ja räägime turismi mõjust kogu Eesti Tutvustame turismi laiemat majandusele ja turismist kui osast ühiskonnaelu tervikust, sotsiaal-majanduslikku kasu mitte ainult osakaalust SKP-s väljaspool turismisektorit Eelistame kohalikku, hoiame turismitulud Eestis ja toome eestipärase esile. Kasvatame kvaliteeti ning võimaldame külastajatel tunnetada ja kogeda ehtsat Eestit. Oleme Väärtustame kohalikku hoolivad kohalike kogukondade suhtes ning arendame ja rõhutame meie eripära sihtkohti terviklikult ja koostöös, et säiliksid looduslikud elupaigad, traditsioonid ja pärand ning elavneksid ettevõtlus ja kultuur. Mõjutame ja suuname ka külastajat hoidma ja väärtustama Eesti loodust ja inimesi. Oleme külastajakesksed ja keskendume turismikogemuse süstemaatilisele parendamisele, kõik selleks, et turist Ületame külastaja ootusi lahkuks Eestist väga heade emotsioonidega ja sooviks tagasi tulla. Hindame välisturistide kõrval ka siseturiste – tõstame ka Eesti on hinnatud reisisihtkoht meie endi hinnangut oma loodus-, toidu- ja kultuuripärandi ka kohalikule väärtusest, vähendame kulutuste Eestist väljaviimist Turismiettevõtlus on kestlik majanduslikult, keskkondlikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt – kõik, mida teeme, Tunneme vastutust täiendab paigavaimu, kestab kaua ning sulandub meie järgnevate põlvkondade ees traditsioonidesse ja loodusesse. Eesti ei ole massiturismi sihtkoht Tähtsustame ausat ettevõtlust nii partnerite kui klientidega Oleme ausad ja läbipaistvad suhtlemisel ja turundamisel, kvaliteedi ja hinna tasakaalu ning lubaduste täitmist Loome ja viime turismipoliitikat ellu kaasavalt – loome Koostöö on Eesti turismi uuenduslikud koostöömudelid iga tasandit kaasates arendamise alus (riik, asutused, organisatsioonid, liidud, ettevõtted, haridusasutused jne) Vaata ka: Lisa nr 1 (pika vaate koostamine), 8 (majandusanalüüs), 9 (võimalikud tulevikustsenaariumid), 10 (arengueeldused) Eesti turismi pikk vaade 2025-2035 13  5. Eesmärgid, sihid, tegevussuunad ja vastutajad Meie eesmärk on liikuda turismisektori lisandväärtuse Turism toetab mitmeid riigi pikaajalise arengustrateegia kahekordse kasvu suunas, keskendudes jõudsalt Eesti Eesti 2035 eesmärke, pakkudes majandusarengut, kui atraktiivse ja tuntud turismisihtkoha edendamisele. rohepööret ja innovatsiooni, samal ajal tugevdades Selle saavutamiseks panustame uuenduslikku ja Eesti positsiooni rahvusvahelisel tasandil ning toetades kestlikku arengusse, tugevdame transpordi- ja kohalikke kogukondi ja regionaalarengut. Turism digitaalset ühenduvust ning loome ettevõtluseks panustab otseselt „Teadus- ja arendustegevuse, soodsa tegutsemiskeskkonna. Tugevdame ettevõtjate innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2030 võimekust, et nad saaksid nutikalt ja efektiivselt (TAIE)“ lisaväärtuse ja ekspordi kasvu eesmärkidesse tegutseda, ning edendame turismi kui mainekat ja ning fookusvaldkondade osatähtsuse tõusu (sh atraktiivset tegutsemisvaldkonda. Koostöös teiste otseselt fookusvaldkonda „Elujõuline Eesti ühiskond, sektoritega arendame kõrgema lisandväärtusega keel ja kultuuriruum“). Turism on oluline osa riigi turismiteenuseid ja loome selleks vajalikke eeldusi, „Majanduspoliitika pikast plaanist 2035“. et tagada turismi panus majanduskasvu ja Eesti rahvusvahelisse konkurentsivõimesse. PEAMISED MÕÕDIKUD 2023 BAASTASE 2035 SIHTTASE Turismi lisandväärtus, otsene ja kaudne mõju 2 200 mln € 4 300 mln € (Statistikaamet) Eesti elanike rahulolu turismiga (väljatöötamisel) Selgumisel Selgumisel Väliskülastajate rahulolu turismiteenustega Eestis (EIS) 73% 75% 14 5.1. Tegevussammas nr 1: Eesti on kogu aasta atraktiivne turismisihtkoht Eesti kui turismisihtkoha atraktiivsuse tõstmiseks ja pärandi, toidu, äriturismi teemavaldkondades ja ka turisminõudluse suurendamiseks on oluline pakkuda meie muu eripära arendada toodeteks ja turismituluks. külastajatele tooteid, mis vastavad rahvusvahelistele Tihendada tuleb rahvusvahelisi koostöövõrgustikke. ootustele. Oluline on nutikate turundustegevustega Lisaks peavad pakutavad turismitooted ja sündmused jõuda meie sihtgruppideni ja mõista kliendi ootusi pikendama välisturistide reiside kestust ja vähendama enne, kui ta Eestisse jõuab. Selle saavutamiseks tuleb sesoonsust. Diginomaadide arvu suurendamine rakendada tulevikutehnoloogiaid ja arendada kõrgema panustab samuti tuntuse ja tulude kasvu. lisandväärtusega teenuste pakkumist, looduse, kultuuri, EESTI ON ATRAKTIIVNE TURISMISIHTKOHT 2023 BAASTASE 2035 SIHTTASE Äriturismi osakaal (Statistikaamet) 23,3% 27% Turismiteenuste eksport (Statistikaamet) 1 867 mln € 3 900 mln € Turismi sesoonsus (Statistikaamet) 37% 35% Lisaks arendame ja jälgime, kuid ei sihista: ↗ Välis- ja siseturistide ööbimiste arv (Statistikaamet) ↗ Eesti positsioon rahvusvahelises jätkusuutliku turismi indeksis (Euromonitor Sustainable Travel Index) ↗ Eesti kui soovitatud atraktiivne turismisihtkoht rahvusvahelistes väljaannetes ↗ Multifunktsionaalse konverentsikeskuse olemasolu ↗ Aastaringselt rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste korraldamiseks sektori vajadustele vastava halli olemasolu Tegevussuunad (vastutajad): 1. kõrge lisandväärtusega turismitoodete arendamine: Arendame kohalikel eripäradel ja Eesti digiriigil põhinevaid turismitooteid, et laiendada ekspordipotentsiaali. Võimestame teisi turismitooteid koosmõjus meie peamiste reisimotivatsiooni tekitajatega (nt Tallinna vanalinn jt). (MKM, EIS, DMOd, ettevõtjad) 2. rahvusvahelise äri- ja konverentsiturismi ning sündmuste arendamine ja turundamine: Arendame rahvusvaheliste sündmuste kuvandit ning tulevaste külastajate teadlikkust ja motivatsiooni. Tugevdame kultuuriturismi ja spordi- ning kultuurisündmuste rolli turismi arengus, sidudes need selgemalt madalhooaja leevendamisega ning piirkondade atraktiivsuse kasvatamisega. Arendame äriturismi, motivatsioonireiside korraldamist, arendades sealhulgas vajalikku taristut (nt rahvusvahelistele nõuetele vastav multifunktsionaalne konverentsikeskus, sektori vajadustele vastav spordi- ja sündmustehall) ja suurendades rahvusvahelist nähtavust. Oleme tuntud kogu aasta jooksul atraktiivsete festivalkultuuri- ja, spordisündmusete ja ärisündmuste poolest. Rahvusvaheliste sündmuste kuvand on tugev ning motiveerib külastajaid sh korduvkülastajaid Eestisse tulema. (MKM, KUL, EIS, DMOd, ettevõtjad) Eesti turismi pikk vaade 2025-2035 15  3. turismisektori rahvusvaheline võrgustumise ja koostöö arendamine: Teeme tihedat koostööd Baltikumi ja Põhja-Euroopa riikidega sünergia ja rahvusvaheliste reisikogemuste sujuvamaks muutmise eesmärgil. (MKM, EIS, liidud, ettevõtjad) 4. Eesti kui atraktiivse diginomaadide sihtkoha tuntuse kasvatamine: Kasutame Eesti digikuvandit ja muud eripära ning regulatiivseid võimalusi, et luua eeldused olla diginomaadidele atraktiivne sihtkoht. Teeme koostööd digiriigi ja e-residentsuse, ning teiste EIS tiimidega diginomaadidele suunatud sõnumi võimendamiseks. (MKM, SIM, EIS) 5. Eesti kui sihtkoha nähtavuse ja tuntuse oluline tõstmine: Kasutame ära Eesti tugevused ja eripära turismisihtkoha tuntuse suurendamiseks prioriteetsetel ning suurema tulupotentsiaaliga sihtturgudel. Kasvatame Eesti tuntust turismisihtkohana nutika ja andmetele tugineva turundamisega nii lõpptarbijate seas, sihtturgude reisikorraldajate hulgas kui ka sihtriikide meedia vahendusel fokuseerides potentsiaalse turisti ostuotsuse kujunemise teekonnale tervikuna. Sealhulgas tõstame Eesti tuntust maailma tasemel innovaatilise gastronoomia sihtkohana, sh näiteks Michelini giidi jt sõltumatute rahvusvaheliste kvaliteedimärgiste tunnustus. (MKM, EIS, DMOd) 5.2. Tegevussammas nr 2: Sujuvad ja mitmekülgsed transpordiühendused ning digitaalne ühenduvus Kümne aasta perspektiivis on oluline, et Eestis oleks on vaja turismitoodete ligipääsetavust (info, digi, hästi arendatud ja mitmekülgsed rahvusvahelised füüsiline keskkond, tooted, teenused). Ligipääsetava ning riigisisesed transpordiühendused, samuti ja kaasava turismi arendamise kaudu tagame, et Eesti turismiplatvormide ja ettevõtete digitaalne nähtavus, suudab pakkuda rahulikku ja isiklikku lähenemist mis toetavad turismisektori kestlikku arengut. Eesti- kõigile reisijatele, sealhulgas eakatele ja erivajadustega Soome Rohekoridor (FIN-EST Green Corridor) tagab inimestele. Digitaalsed lahendused ja süsteemide keskkonnasõbraliku ja sujuva liikumise kahe riigi vahel, omavaheline integreeritus peavad toetama soodustades konverentsi- ja äriturismi. Kruiisiturismi reisivõimaluste kiiret leidmist ja mugavat kasutamist, puhul on tähtis tagada kohaliku majanduse kasu tagades andmete tõrgeteta jagamise ja reaalajas ja vältida sihtkohtade ülekoormamist, säilitades kättesaadavuse. See suurendab sektori tootlikkust tasakaalu kestliku arengu ja külastajate rahulolu ja võimaldab paremini vastata külastajate ootustele, vahel. Eestis tuleb edendada turvalisi reisivõimalusi muutes turismi Eestis veelgi ligipääsetavamaks ja auto või jalgrattaga liikumiseks, pakkudes atraktiivsemaks. Turismiettevõtete käekäik sõltub omavahel ühenduvaid ühistranspordivõimalusi, ka ülikiire interneti kättesaadavusest üle Eesti ning mis sobivad mugavaks liikumiseks ka väljaspool meie küberruumi turvalisus ja usaldusväärsus Tallinna asuvatesse sihtkohtadesse. Oluline on, et on horisontaalne baas ettevõtluseks. Teadlikkus reisimine oleks ligipääsetav ja planeerimine lihtne, küberohtudest ja oskus oma tegevust kaitsta on kombineerides erinevaid transpordiliike. Parendada kindlasti oluline ka turismiettevõtjatele. 16 SUJUVAD JA MITMEKESED (DIGI)ÜHENDUSED 2023 BAASTASE 2035 SIHTTASE Rahvusvaheliste regulaarsete otselendude sihtkohtade 32/32 42/50 arv Tallinna Lennujaamast aasta 2. ja 24. nädalal (Tallinna Lennujaam) Rahvusvaheliste regulaarsete otselendude väljumiste 242/273 370/450 arv Tallinna Lennujaamast aasta 2. ja 24. nädalal (Tallinna Lennujaam) Lisaks arendame ja jälgime, kuid ei sihista: ↗ Transpordilahenduste piisavus turismi sihtkohtade külastamiseks ↗ Mugavate laevaühenduste olemasolu nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult ↗ Rail Baltica valmimine ↗ Ülikiire interneti kättesaadavus üle Eesti 100% ↗ Ligipääsetavate turismitoodete arv ↗ Online-broneerimis- ja müügikanalite olemasolu ja kasutamine Tegevussuunad (vastutajad): 6. välisturistidele sobivate rahvusvaheliste ühenduste arendamine: Tagame mugavad transpordivõimalused (lennuk, laev, rong jt) Eestisse tulekuks. Soodustame uute rahvusvaheliste lennuliinide arvu ja sageduse kasvu ja turundust. Soodustame reisilaevanduse (sh kruiis) kestlikku arengut. Soodustame väikesadamates turismitoodete arengut. (MKM, KLIM, EIS, Tallinna Lennujaam, Tallinna Sadam, ettevõtjad) 7. Eesti-siseste liikuvusvõimaluste arendamine: Täiustame Eesti-siseseid reisiteekondi, multimodaalseid transpordilahendusi ja reisi pikemalt etteplaneerimise võimalusi, sh madala süsinikujalajäljega liikumisviise (ühistransport, terviklikud jalgrattateevõrgustikud, jalgsi liikumine). Teeme uuenduslikest transpordivahenditest meie eelise. (KLIM, TRAM, REM, ettevõtjad) 8 digitaalsete ühenduvuse arendamine: Arendame turismiinfo ja -toodete kättesaadavust ja nähtavust digikanalites. Loome turiste ja turismiettevõtjaid toetavaid digilahendusi ning parandame mobiilseadmete ja digiplatvormide kasutusmugavust nii välisturistidele kui ka siseturistidele (nt kodulehed, broneerimissüsteemid jm) (MKM, EIS, DMOd, ettevõtjad) 9. võrdse ligipääsu arendamine: Analüüsime Eestis ligipääsetava ja kaasava turismi arendamise majanduslikku potentsiaali ja võimalusi. Parendame turismiettevõtete ja -toodete ja info ligipääsetavust (nii digitaalne kui ka füüsiline), sh tagame võõrkeelsetele inimestele avaliku ruumi info leitavuse ja arusaadavuse meil ringi liikudes (MKM, EIS, DMOd, KOVid, ettevõtjad) Eesti turismi pikk vaade 2025-2035 17  5.3. Tegevussammas nr 3: Mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline turism ka väljaspool tõmbekeskusi toetab kohaliku elu arengut, kaasates kohalikke kogukondi Mitmekülgne ja külalislahke turism väljaspool arendamisele. Siseriiklikud liikumis- ja reisi tõmbekeskusi toetab kohaliku elu arengut, aitab planeerimislahendused on seejuures olulised, aga ka säilitada looduskeskkonda, loob tasakaalustatud digitaliseerimine ja digioskused (nt digikanalites oma majandusliku ja kultuurilise keskkonna ning samuti teenuste turundamise oskus, samuti innovatiivsete eeldused tugeva turismiökosüsteemi arenguks. Selleks digilahenduste kasutamine, mis aitab ettevõtjal oma peab keskenduma välisturistide hajutamisele üle Eesti teenust atraktiivsemaks teha). ja olulise mõjuga piirkondlike turismipotentsiaalide SUJUVAD JA MITMEKESED (DIGI)ÜHENDUSED 2023 BAASTASE 2035 SIHTTASE Väljaspool Tallinn ööbimiste osakaal (Statistikaamet) 52% 55% Rahvusvaheliselt tunnustatud turismisihtkohtade arv 10 Kõik sihtkohad (kvaliteedimärgiste organisatsioonide tunnustused) Lisaks arendame ja jälgime, kuid ei sihista: ↗ Majanduslikult toimetulevad ja iseseisvad DMOd Tegevussuunad (vastutajad): 10.regionaalse turismi arendamine: Aitame luua tugevad regionaalse turismi kompetentsikeskustena ettevõtjate panusel toimivad DMOd ning riigi strateegilise toe ja partnerluse. Edendame koostööd erinevate kohalike teenusepakkujate vahel, et luua terviklikke turismitooteid. Seome suuremates linnades toimuvate sündmuste, konverentside jt tõmbeteenuste pakkumise enam linnadest väljaspool asuvate turismivõimalustega. Tõstame sihtkohtade turismiettevõtjatele vajalikud ettevõtluse ja äriarendamise võimekused. Suurendame sihtkohtade kestlikkusealast teadlikkust, sh kestlikkuse kvaliteedimärgised (nagu näiteks Green Destinations). Tagame väga hea piirkondlike turismiteenuste leitavuse külastajatele, sh digitaalsete vahendite kasutamine, väiksemate kohtade nähtavuse parandamiseks Tagame info turismi regionaalse mõju kohta. (MKM, EIS, DMOd, REM, KUL, KOVid, ettevõtjad) 11. teadlikkuse tõstmine turismist ja kohalike kaasamine turismi arendamisse: Loome turismi kui valdkonna selge kuvandi riigis sees ja tõstame teadlikkust turismi laiemast mõjust. Kaasame kohalikke elanikke ja kogukondi turismi arendamisse. Analüüsime külastajate rahulolu (sh hinna ja kvaliteedi suhet). Arendame süsteemselt külalislahkust kui oskust, õppides teistelt riikidelt (MKM, EIS, DMOd, REM, KOVid, liidud, ettevõtjad) 18 Eesti turismi pikk vaade 2025-2035 19  5.4. Tegevussammas nr 4: Turism on stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ning mainekas karjäärivõimalus töötajatele Turismisektori stabiilsuse ja kasvu saavutamiseks tagaks teooria ja praktika omavahelise lõimumise. on vaja keskenduda töötajatesse investeerimisele. Turismiteadustöö ja akadeemiline koostöö toetavad Ettevõtjate panus tööjõu hoidmisel ja arendamisel innovatsiooni ning sektori arengut, tuues praktilist kasu on kriitilise ja kasvava tähtsusega turismisektori ettevõtetele ja poliitikakujundajatele. Akadeemilise ja konkurentsivõime tagamisel. Töötajate lojaalsuse praktilise koostöö kaudu tekivad uudsed lahendused ja motivatsiooni kasvatamiseks tuleb pakkuda ja teadmised, mis peaksid omakorda toetama arenguvõimalusi, tunnustamist ja väärilist tasu, mis ka ettevõtete arengut ning võimaldama neil luua parandab kliendikogemusi ja suurendab tootlikkust. uuenduslikke tooteid ja teenuseid. Valitsuse ja avaliku Haridus- ja koolitusprogrammid peavad vastama sektori toel tuleb tagada soodsad tingimused turismiga sektori vajadustele, pakkudes praktilisi oskusi, mis seotud ettevõtete arenguks. Lisaks on teadustöö ja teevad valdkonna atraktiivseks nii noortele kui ka valdkonna arendusprojektid võtmetähtsusega kogu karjääri muutjatele. Vajame ka haridusasutuste sektori arengus. ja ettevõtete vahelist tihedamat koostööd, mis TURISMIVALDKONNA TULUSUS JA TURISM KUI BAASTASE 2035 SIHTTASE MAINEKAS KARJÄÄRIVÕIMALUS Majutuse, toitlustuse ja reisikorralduse ettevõtete 21 839 eurot 48 000 eurot keskmine lisandväärtus tööga hõivatud isiku kohta tööga hõivatud tööga hõivatud (Statistikaamet) isiku kohta isiku kohta Lisaks arendame ja jälgime, kuid ei sihista: ↗ Turismiettevõtete puhasrentaablus ↗ Investeeringud põhivaradesse kokku kolme viimase aasta keskmisena ↗ Turismisektoris makstava keskmise palga kasv suhtes Eesti keskmisesse palka ↗ Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34-aastaste inimeste hulgas: üks aasta pärast lõpetamist ja viis aastat pärast lõpetamist ↗ Turismiga seotud teadustööde arv Tegevussuunad (vastutajad): 12. turismi koostöömudelid ja võrgustumine: Teeme koostööd ministeeriumide ja avaliku sektori ja teadusasutustega. Töötame selle nimel, et turismisektori vajadusi ja muudatuste mõju poliitikakujunduses arvutatakse ja arvestatakse. Jagame infot uute regulatsioonide kohta ja kaasame turismiteenuste pakkujad varakult aruteludesse. Meil on selged koostöömudelid efektiivseks koostööks. (MKM, ministeeriumid, EIS, ettevõtjad, liidud) 20  13. tööturu ja töötingimuste arendamine: Arendame koostööd tööturu osapooltega, et leevendada tööjõupuudust ja tõhustada tööjõu kasutust. Töötame tööandajana turismisektori atraktiivsuse suurendamise nimel ning loome stabiilseid ja pikaajalisi töösuhteid. Seisame töökohapõhise õppe juurutamise eest. Suurendame töötingimuste vastavust töötajate ootustele, toetame tööjõu mitmekülgsust (sh keeleline, vanuseline jne) sektoris (keeleõppe võimalused, töökoormuse kohandamise võimalused jne) ja pakume paindlikkust uute töövormide kasutamisel, Otsime lahendusi tööjõupuuduse leevendamiseks, sealhulgas välistööjõu kaasamise abil (liidud, ettevõtjad, MKM, HTM, SIM) 14.hariduse ja oskuste arendamine: Seome turismi hariduse ja töömaailma sujuvamaks tervikuks (panustame kutsesüsteemi ja kutsehariduse reformide edusse, seisame turismivaldkonnaga seotud (rakendus)kõrghariduse arengu eest, asjakohaste täiend- ja ümberõppe programmide olemasolu, sh karjääripöörajate jõudmiseks sektorisse; paindlikesse õpivõimalustesse, et soodustada töötamise kõrvalt vajalike erialaoskuste omandamist). Arendame turismihariduse ümarlaua rolli, et tugevdada ettevõtjate ja haridusega seotud asutuste koostööd ja tagada kvalifitseeritud tööjõud. Töötame haridusasutuste ja ettevõtete tiheda koostöö saavutamise ja tööjõuturu vajadustele vastava turismihariduse nimel. Arendame lisandväärtust tõstvaid oskusi, sh digi-, andmekirjaoskused, aga ka keeleoskus (sh mitmekultuurilisuse kasv nii välisturistide poolelt kui ka võõrtööjõu kaasamise vaates). Tunnustame turismiga seotud teadustööde häid tulemusi. (HTM, MKM, liidud, ettevõtjad, turismiharidust pakkuvad koolid). 15. võimestava ettevõtluskeskkonna arendamine: Kujundame ettevõtlust soodustava ja vähese halduskoormusega ettevõtluskeskkonna (regulatsioonid, maksud), mis tagab stabiilsuse ja loob eeldused konkurentsivõime kasvuks. Seisame ennetavalt EL-i õigusloomes Eesti ettevõtjate ja tarbijate huvide eest. Tagame teadmuspõhised poliitikaotsused ja -sekkumised, mis loovad õiglase konkurentsikeskkonna. Kujundame selge lühiajaliste üüripindade poliitika ja vähendame varimajanduse osakaalu turismisektoris (MKM, HTM, KLIM, REM, RM, EIS) 16. digitaalsete lahenduste arendamine järelevalves ning ettevõtjate suhtluses riigiga: Arendame ja digitaliseerime TTJA järelevalveteenuseid. Jätkame turismiettevõtete aruandluse lihtsustamiseks andmepõhise aruandluse lahenduste kasutuselevõtmise soodustamisega, eesmärgiga tagada ressursisäästu kõigile osapooltele ja vähendada ettevõtjatele langevat halduskoormust. Tõstame ettevõtjate ja tarbijate teadlikkust nende õigustest ja kohustustest. (MKM, TTJA, STAT, ettevõtjad). Eesti turismi pikk vaade 2025-2035 21  5.5. Tegevussammas nr 5: Eesti turismisektor tegutseb nutikalt, uuenduslikult ja kestlikult Turismisektori konkurentsivõime tagamiseks avaliku ja erasektori koostööd, mis toetaks ettevõtete ja tulevikus kasvuallikate leidmiseks on oluline, terviklikku digitaliseerimist ja automatiseerimise et Eesti turismisektor oleks nutikas ja efektiivne kasutamist tühja töö vähendamiseks. Turismisektorisse selleks uuenduslikke tehnoloogiaid rakendades. uuenduslikkuse toomiseks on vaja tugevdada sektorite Turismiettevõtted on nutikad, kui neil on ligipääs ülest koostööd, sh teadus- ja arendusasutuste, uutele ärimudelitele ja tehnoloogiatele, aga ka iduettevõtjate, infotehnoloogia-, loomemajanduse oskuslikud töötajad, kes neid mõistlikult rakendada ja teiste sektoritega, et kiirendada innovatsiooni ja suudavad. Nii on võimalik paremini mõista tuleviku uute lahenduste kasutuselevõttu. Seame fookuse turisti vajadusi ning toetada kvaliteetsete andmetega süsteemsetele muudatustele ja pikaajalisele teadmuspõhiseid äriotsuseid. Fookus on kvaliteetsetel planeerimisele, et saavutada nii kestlikkuse eesmärgid andmetel ja analüüsivõime kasvul (ettevõtete turismisektoris ja seda kõige laiemas kestlikkuse sisemised võimekused andmeid korralikult koguda, tähenduses. korrastada, kvaliteeti tagada). Oluline on edendada EESTI ETTEVÕTETE NUTIKAS, UUENDUSLIK BAASTASE 2023 2035 SIHTTASE JA KESTLIK TEGUTSEMINE Turismiettevõtjae digitaliseeritus (MKM) (väljatöötamisel) Selgumisel Selgumisel Majutus- ja toitlustusteenuse ekspordi lisandväärtuse 307 gCO2 Selgumisel süsinikusisaldus (KLIM) (väljatöötamisel) ekvivalenti euro kohta Lisaks arendame ja jälgime, kuid ei sihista: ↗ Online-broneerimis- ja müügikanalite kasutamine ettevõtetes ↗ Keskkonnamärgistega ettevõtete arv ↗ Avaliku sektori eeskuju kestlike ürituste korraldamisel ja kestlike toitlustus-majutusteenuste tellimisel Tegevussuunad (vastutajad): 17. digivõimekuse arendamine: Arendame turismiettevõtjate digioskusi ja juurutame tehnoloogialahendusi efektiivsuse tõstmiseks. Toetame protsesside digitaliseerimist ja automatiseerimist. Digitaalsete tehnoloogiate ja lahenduste kasutamine, sh oskus rakendada digivahendeid protsesside automatiseerimiseks, kliendisuhtluse parendamiseks, töövoogude optimeerimiseks jne. Tõstame turismiettevõtjate teadlikkust ja oskusi küberturvalisuse, andmekaitse ja digiligipääsetavuse osas. (MKM, JUM, RM, STAT, EIS, DMOd) 22  18. andmevõimekuse arendamine: Arendame turismiandmevõimekust (andmete kogumine, korrastamine ja kvaliteedi tagamine). Toetame turismiettevõtjaid andmekirjaoskuse suurendamisel, sh andmete suurem kasutus äriotsuste tegemisel. Tagame regulaarselt turismi majandusliku otsese ja kaudse mõju hindamise nii riigi kui ka regionaalsel tasandil (regulaarse ja lühikese viiteajaga turismi satelliitkonto). Rakendame reaalajamajanduse lahendusi, et tagada andmete standardiseeritud, digitaliseeritud ja automatiseeritud kasutamise poliitikakujunduses ja äriotsustes. Suurendame turismiettevõtjate andmeruumidest kasusaamist.. (MKM, RM, JUM, STAT, EIS, DMOd) 19. innovatsioonivõimekuse arendamine: Analüüsime ja leiame parimad lahendused, kuidas uued tehnoloogiad, tehisintellekt ja robotitehnoloogiad mõjutavad turismi ning kuidas neist kasu saada. Soodustame tehisaru jt uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu. Soodustame koostööd iduettevõtete ja tehnoloogiliste arenduste käivitamiseks. Soodustame tasakaalustatud ja innovaatilisi ärimudeleid, mis kaitsevad looduskeskkonda ja suurendavad teadlikkust meie loodus- ja kultuuripärandist. Liitume ELi digilahendustega (nt andmeruumid), et toetada uute teenuste arengut ja turismiettevõtjate koostööd (sh andmete omavahelist jagamist) innovatiivsete lahenduste loomiseks jm eesmärkideks konkurentsivõime kasvatamiseks ELi turismiturul. (MKM, EIS, DMOd, ettevõtjad) 20. kestliku turismi arendamine ja rohepööre: Tõstame ettevõtjate teadlikkust kestlikkusest, nt roheprogrammidega (nt Green Key) ja lõimime kestlikkuse kogu ettevõtte tegevusse, et suurendada turistide tajutavat väärtust. Oleme avalikus sektoris eeskujuks kestlikkuse rakendamisel (ürituste korraldamine, toitlustus, majutus jne). Tunnustame kestlikke ettevõtteid ja soodustame kogemuste vahetamist. Aitame turismiettevõtjatel arendada rohepöördeks vajalikke oskusi. Toetame turismiettevõtjaid energiatõhususe ja ringmajanduse arendamisel ning kliimaneutraalsuse saavutamisel. Töötame välja meetodid keskkonnajalajälje mõõtmiseks ja selle vähendamiseks. Analüüsime rahvusvaheliste kestlikkuse deklaratsioonidega ühinemise kasu ja vajadusi. Arendame koostööd transpordisektori ja turismiettevõtete vahel, et muuta turismireisid ja -tooted keskkonnasõbralikumaks. Rakendame külastajate haldamise meetodeid ja vajadusel määrame taluvusläved loodus- ja kultuuripärandi säilitamiseks. (MKM, KLIM, HTM, EIS, DMOd, liidud, ettevõtjad) Eesti turismi pikk vaade 2025-2035 23 24  Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Turismi pikk vaade 2025–2035 LISAD Tallinn 2024 Sisukord Lisa 1: Mis on turismi pikk vaade, kuidas see valmis, kuidas elluviimine on korraldatud .... 3 Lisa 2: Turismi (mega)trendid ............................................................................................ 8 Lisa 3: Eesti turismi ökosüsteem ..................................................................................... 19 Lisa 4: Eesti atraktiivse sihtkohana .................................................................................. 24 Lisa 5: Turisminõudlus..................................................................................................... 28 Lisa 6: Ühenduvused ja ligipääsetavus ............................................................................ 34 Lisa 7: Turismiharidus ja tööjõud ..................................................................................... 38 Lisa 8: Taustaanalüüs turismi hetkeolukorrast ................................................................. 44 Lisa 9: Eesti turismi võimalikud tulevikustsenaariumid - avastades tulevikke ................... 45 Lisa 10: Arengueeldused: kestlikkus, digi- ja innovatsioonipööre turismis ja ettevõtluskeskkond .......................................................................................................... 48 Lisa 11: ÜRO säästva arengu eesmärgid ........................................................................ 56 Lisa 12: Seosed teiste strateegiliste dokumentidega ....................................................... 59 Lisa 13: Eesti sihtkoha juhtimisorganisatsioonid (DMO) .................................................. 63 Lisa 14: Turismi pika vaate 2025–2035 mõõdikud ja mõisted .......................................... 67 Lisa 15: Meetodiraport - Turismi pikk vaade ja tulevikeseire meetodid............................. 96 Lisa 16: Eesti turismi regionaalne mõju ......................................................................... 109 Lisa 17: Eesti turism võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega ........................................ 119 Lisa 18: Peamiste kaasatute nimekiri ............................................................................ 123 2 Lisa 1: Mis on turismi pikk vaade, kuidas see valmis, kuidas elluviimine on korraldatud Turismi pikk vaade koos lisadega on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel aastatel 2023-2024 toimunud analüüsi- ja kaasamisprotsessi tulemus (vt joonis 1). Pika vaate dokument on süntees ja kokkuvõte tulevikeseire meetodit kasutades korraldatud tegevuste tulemustest ning teadusartiklitest, analüüsidest ja statistikast. Üldjuhul piisab kokkuvõtva pika vaate dokumendi lugemisest, et mõista selle eesmärke ja tegevussuundi. Põhjalikuma tausta saamiseks ja sügavama huvi puhul mõne teema vastu on võimalik tutvuda lisadega, mis on pika vaate dokumendi lahutamatud osad ja lähtekohad. Eesti turismi pikka vaadet on vaja, sest Eesti turismil puudus pikaajaline ja laiapõhine arengudokument. Eelmine - Eesti riiklik turismiarengukava - kehtis aastatel 2014 - 2020.1 Turismi strateegilist arengudokumenti on vaja: ● teadlikkuse tõstmiseks turismist ning turismivaldkonna eesmärkidest valitsuses, erinevates turismivaldkonna teemadega haakuvates ministeeriumites ning organisatsioonides (näiteks on see oluline riigieelarve protsessis, valitsuse tegevusprogrammides); ● kui teadmuspõhist suunanäitajat oluliste poliitika-, finants- ja äriotsuste tegemisel; ● teistele valdkondadele (ühendused, haridus, kultuur, sport, keskkond, ruumiline planeerimine, tööjõud, tehnoloogia jt) seoste ning kasu nägemiseks enda valdkonna ja turismi vahel ning oma tegevuskavadesse turismi eesmärkide integreerimiseks; ● teiste valdkondadega riigi strateegilises planeerimises võrdväärse ja võrreldava olukorra loomiseks. Eesti turismi pikk vaade on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiline arengudokument turismivaldkonna terviklikuks arenguks, n-ö mitteametlik valdkonna arengukava. Dokument analüüsib kaasamisprotsessis saadud sisendite ja dokumendianalüüsi põhjal turismivaldkonda tervikuna, peegeldades: 1) ambitsioone (rohkem kõrge lisandväärtusega valdkondi linnades, üle-Eestiline (niši)turism toetamas kogukondade arengut, mitmekesised ja sujuvad ühendused), 2) sektori arenguvajaduste toetamist nende ambitsioonide saavutamiseks ja 3) turismi kui poliitikavaldkonna olulisust – koostööd teiste ministeeriumidega ja ühiste plaanide loomist. Tegemist on valdkondadeülese kokkuleppega, mis raamistab turismisektori mitmekülgse mõju Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule. Täpsem ülevaade turismiga seotud Eesti arengudokumentidest ja seosest on toodud lisas nr 12. Riigi strateegilise raamistiku2 mõistes on „Turismi pikk vaade 2025 - 2035“ keskpikk strateegiline dokument, mille kinnitab turismi eest vastutav minister oma käskkirjaga ja kus lepitakse kokku: ● turismi arengut puudutavates põhimõtetes; ● pikaajalistes eesmärkides; ● üldistes arengusuundades; ● ühisosas teiste valdkondadega. Eesti turismi pika vaate protsessi eesmärk oli luua turismiasjaliste poolt ühiselt strateegiline pikaajaline dokument, mis toetab Eesti kui erilise kestliku turismisihtkoha arengut Euroopas ja maailmas. Hiljutiste kriiside tõttu oleme õppinud, et alternatiivsete stsenaariumidega arvestamine aitab tulla toime võimalike ootamatustega, mistõttu on peamiseks metoodikaks turismi pika vaate koostamisel tulevikeseire (Strategic Foresight). Erinevad kriisid on 1 EESTI RIIKLIK TURISMIARENGUKAVA (riigiteataja.ee) 2 Arengukavad ja strateegiline planeerimine | Eesti Vabariigi Valitsus 3 samuti toonud esile vajaduse mõista turismisektorit kui olulist horisontaalset valdkonda, mis on paljude teiste sektoritega tihedalt seotud, nii mõjutatu kui mõjutajana. Tulevikeseire metoodikas on oluline kaasamine ja koosloome, avatus uutele ideedele ja vaatenurkadele ning läbi arutati ka need küsimused, mis ei olnud kõige meeldivamad või mille arutamist seni vajalikuks ei peetud. See tähendab, et me ei mõelnud ainult enda soovitud tulevikele, vaid arvestasime ka trendidega ja meid mõjutavate pikajaliste muutustega ning sellega, kuidas olla täna valmis erinevateks tulevikeks. Pika vaate protsess oli võimalikult kaasav ja koosloomeline, et see oleks sektori enda nägu (vt joonis 1). Põhjalikult on kogu protsessi meetodid ja tulemused ja kaasatud organisatsioonid lahti kirjutatud lisades nr 15 ja 16. Joonis 1: Detailsem kaasamisprotsess etappide ja osalejate lõikes Pikaajalised sihid on kirja pandud arvukate töötubade ja arutelude tulemusel koos turismisektori ettevõtjate, erialaliitude ja sihtkohtade ning teiste poliitikavaldkondade kujundajate ja elluviijatega. Kaasamisprotsessi erinevatel üritustel osales ligi 300 inimest ning selle protsesi tulemusi valideerimis turismi eest vastutava ministri juurde loodud turisminõukoda. Turisminõukojast on täpsemalt juttu lisas nr 3. Pikk vaade lähtub ka paljudest Eesti ja rahvusvahelistest uuringutest ja analüüsidest, statistikast ja muudest andmetest, tuvastatud trendidest ja arengutest ning sektori majandusanalüüsist, mille tulemused on täpsemalt lahti kirjutatud lisades 2-8. Tulevikeseire protsess oli jagatud kolmeks etapiks (vt tabel 1): 1. Avastamine – leidsime, millised trendid turismi ja Eesti turismi täna enim mõjutavad; 2. Kujutlemine – lõime Eesti turismi stsenaariumid ja visiooni; 3. Otsustamine – selgitasime välja, mida peaks täna tegema, et liikuda soovitud tuleviku suunas. 4 Tabel 1: Tulevikeseire protsessi etapid Etapp Tegevused ja meetod Keskne küsimus - Turisminõukoda 2.10.2023 1) Avastamine – - 3 trendiseminari veebis oktoober ja november 2023 Millised trendid meid täna kuhu oleme liikumas? - Trendianalüüs ja teemalehed oktoober 2023 – mai 2024 mõjutavad? - Turismihariduse ümarlaud 4.12.2023 - MKM ja EIS töötuba - turismi tulevike metafoorid 13.11.2023 Millised on Eesti turismi 2) Kujutlemine – - Stsenaariumide töötuba 5.12.2023 ja arutelud jaanuaris stsenaariumid? milline on meie 2024 Milline on Eesti turismi visioon visioon? Mis meid - Visiooniseminar 20.03.2024 aastani 2035? ees ootab? - Süvaintervjuud jaanuar – märts 2024 - Kärajate päev 12.04.2024 Mis peab juhtuma, et meie 3) Otsustamine – - Turisminõukoda 8.05.2024 pikaajalised eesmärgid saaksid mida teha praegu? - Individuaalsed arutelud ekspertide ja poliitikakujundajatega täituda? Kuidas eesmärke september 2024 Mida peaksime täna tegema, et saavutada? - Turismi pika vaate tööversiooni kooskõlastamine liikuda visiooni suunas? turisminõukojaga - 11.11.2024 Turisminõukoja arutelu enne dokumendi ametlikule kooskõlastamisele saatmist. Nende kolme etapi sisulised tulemused kaasamisprotsessis olid järgmised: 1. Avastamine: Trendiseminaridest ja veebiküsitlusest tulid välja järgmised Eesti turismiasjaliste poolt tunnetatavad trendid: kasvav huvi reisida, inimeste kasvav loodushoidlikkus, andmepõhiste ja digitaalsete tehnoloogiate kasutamise võimalus, põlvkondade muutumine ja uued sihtrühmad, tõusvad hinnad, ülereguleerimine, tehnoloogia üleküllus, surve keskkonnale ja geopoliitilised pinged, suurenev hulk roheregulatsiooni ja -meetmeid, sotsiaalmeedia levik ning sektori töötajate ootus kõrgemale palgale. Analüüsisime neid sisendeid koosmõjus dokumendianalüüsist selgunud trendidega. Vaata ka lisa nr 2. 2. Kujutlemine: Turismi pika vaate stsenaariumitöötoas lähtusime trendianalüüsi etapi tulemustest ning alustasime turismi tuleviku võtmetegurite ja olulisemate määramatute tegurite kaardistamisest. Defineerisime pingete3 peamised teemad ja nende võimalikud tulevikuolekud, millest meie töös jäi sõelale viis olulisemat pinget: * ühendused - lennuühendused ja multimodaalsed ühendused; * piirkonnad - tõmbekeskused ja muu Eesti; * tehnoloogia ja personaalsus - kliendi- ja tehnoloogiakesksus; * kuvand - Põhjamaa või Baltikum; * teenused - ühetaolised või mitmekülgsed. Palju kõlas seisukoht, et Eesti ei ole massiturismi sihtkoht, meie eesmärk on pigem vähem, aga kvaliteetsed teenused ja külastajad. Baltikumi vs Põhjamaade kuvandi osas jõudsime järeldusele, et Eesti pole päris kumbki, vaid on ise eripärane. Eesti ei ole atraktiivne turismisihtkoht ainult atraktsioonide ja toodete mõttes, vaid nende taga on olulised riigi ja ettevõtjate poolt loodavad võimekused (tugevad ettevõtjad ja sihtkohad, klienditeenindus, laiemalt külalislahkus, töötajate rahulolu, ettevõtete tegutsemiskeskkond, transpordiühendused, andmepõhisus, linnaruum, maapiirkonnad st terve ökosüsteem). Atraktiivsus ei kasva, kui pöörame tähelepanu vaid objektidesse, toodetele ja turundusele. 3 Määramatud tegurid on võtmetegurid, millel on suur mõju tulevikule, kuid mille puhul võivad võimalikud arengusuunad olla väga erinevad. 5  Stsenaariumiseminari tulemuste analüüsi käigus kujunes algselt välja neli Eesti turismi tulevikustsenaariumi, mida täpsustasime ja täiendasime lisaarutelude käigus. Lõpuks keskendusime kolmele meid enam kõnetanud stsenaariumile, mis olid sisendiks visioonipeatükile. Need stsenaariumid on ka edaspidi kasutatavad võimalike uute teekondade leidmise kohad, kui tekivad ootamatud tulevikud meid ümbritsevas maailmas. Eesti turismi pika vaate visioonipeatüki kujundamiseks toimus visiooniseminar, kus tutvustasime osalejatele kogutud taustainfot ja loodud turismistsenaariume ja osalejad tõid välja, mida võiksid tulevikus tunda, teha, näha ja rääkida külastajad, turismiettevõtjad ja kohalikud elanikud. Selle protsessi käigus hakkas selguma eelistatud tulevik peamiste seotud inimrühmade vaatenurgast ja kujunes visiooni sisu. Vaata ka lisa nr 9. Sünteesiprotsessis panime kokku erinevad stsenaariumid ja visiooniseminari tulemused ning jõudsime selleni, et eripärane ja autentne turism on oluline üle kogu Eesti. Soovime kõrget standardiy eelkõige Tallinnas, aga ka teistes linnades ning väga eripäraseid ja ka ürgseid teenuseid mujal piirkondades. Me väga tahame, et Eestit külastavad inimesed läheksid ka Tallinnast välja. Samas me ei taha oma tulevikukujutluses Eesti puhta ja mitmekesise looduskeskkonna kadumist ja ülerahvastatust. Nii digiriigi kui ka looduse osas on arenguruumi – kuidas neid käegakatsutavaks teha ja turismituluks pöörata. Tahame olla modernsed ja tipptehnoloogiaga, aga me ei taha kaotada ennast. Me tahame hoida enda kiiksuga, looduslähedast, metsikut palet. Kui me rajame midagi metsade keskele, siis tahame, et see sulanduks ja sobiks sinna. Selgelt tuli välja, et Lõuna-Eestisse me oma Legolandi ei taha. On täiesti okei olla heas mõttes igav, sest niimoodi hakkamegi eristuma suurtest linnadest. Infomüra, helimüra, valgusmüra on mujal väga palju, vaikus on muutumas tasuliseks ja meil on veel võimalus seda müüa - see võibki olla meie eripära, aga me peame seda hoidma. Siit ka meie turismi metafoorid lõpliku visiooni sõnastamise sisendiks4: - Moodne metsiku aiaga kodu: Tallinnas jt suuremates linnades on modernsed kõrge kvaliteediga teenused, mujal palju autentset, lihtsat ja looduslähedast.5 - Eesti kui metsmaasikas: ta on ürgne ja väike, teda on raske leida ja need, kes seda ei oska, ei märkagi teda ega oska teda ka hinnata. Aga kui ta on kord käes, kui ta on kord olemas ja oma, siis on ta üks parimaid asju üldse.6 4 Visioon on strateegilise dokumendi osa, mis vastab küsimusele „Kuhu me tahame jõuda?“ ja loob raamistiku strateegilistele eesmärkidele ning tegevustele, pakkudes motivatsiooni ja ühtsust kõigile osapooltele. 5 Kujundlikult saab meie visiooni kirjeldada järgmise metafoorina: Eesti turismimaana tulevikus – kui moodne kodu huvitava ja hoitud aiaga. Kas Eesti on kui haruldane ja maitsev metsmaasikas, mis ei peagi olema igaühe jaoks? Või on Eesti kui digitaalne oaas, kus diginomaadid saavad end igal pool mõnusalt tunda? Need metafoorid kõlasid meie tulevikeseminaridel, kui uurisime, milline turismimaa võiks Eesti tulevikus olla. Kuid turismi pika vaate töötubades jäi kõige enam kõlama metafoor, et Eesti on kui mugav ja moodne kodu, millel on huvitav ja hoitud aed. Moodne kodu tähistab meie linnu, mis on kaasaegsed, mugavad ja hubased. Nii külastajad kui kohalikud tunnevad end siin hästi. Huvitav ja hoitud aed tähistab kutsuvaid maapiirkondi, kus oleme hoidnud alles oma ehedaid traditsioone ja loodust. Metafoor peegeldab ka Eesti kompaktset suurust – igale poole on lihtne ja mugav minna. Kodus on alati huvitavat tegemist, aga võid ka niisama olla. Aga lisaks – kodu ei ole vaid koht. Kodu on turvaline ja kodule mõeldes meenuvad lood ja head emotsioonid, mida hoiavad ja väärtustavad sealsed inimesed ehk kõik eestlased. Koju ootame külalisi ja kodus oleme külalislahked. 6 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Eesti Vabariigi 95. aastapäeval. 2013. Toomas Hendrik Ilves: teeme meie 100. aastapäevaks Eesti korda! (postimees.ee) 6  3. Otsustamine ja sisendite süntees: Turismi pika vaate kärajate päeval aprillis 2024 kogusime sisendit, mida peaksime täna tegema, et liikuda soovitud arengu suunas ja vältida ebasoovitavaid arenguid. Kasutasime tagasivaatava stsenaariumi meetodit, et leida tänased vajalikud tegevussuunad soovitud tulemuste saavutamise suunas liikumiseks. Turismi pika vaate põhidokumendi tegevussammaste peatükis nr 5 on toodud süntees kärajate päevalt ja laiemalt kaasamise raames toimunud üritustelt ning 2024. a septembris saadud tagasisidest tegevussuundadele. Nende põhjal prioriseerisime tegevused ja otsustasime, millistele tegevussuundadele keskendume ning sinna ressursse ja tähelepanu suuname. Turismi pika vaate põhjal koostatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel turismi 4-aastased detailsemad tegevuskavad, mida nimetatakse turismistrateegiateks. 7 Lisa 2: Turismi (mega)trendid Mitmed rahvusvaheliste organisatsioonide raportid ja analüüsid (OECD, EL, Sitra, McKinsey jt) toovad välja (mega)trende, mis avaldavad mõju turismile kogu maailmas. Pikemaajalised muutused, mida tuntakse megatrendidena, toovad meile muutusi ja seda mitte üleöö. Megatrendide roll ei ole üllatada, vaid juhtida tähelepanu arengutele, mida me ei saa ignoreerida. Nende muutuste mõistmine aitab saada ülevaadet ka ootamatutest arengutest ja nende loodud võimalustest. Muutused ei toimu isoleeritult, mistõttu peaksime vaatama muutuste suurt pilti ja trendide vahelisi seoseid. Näiteks keskkonna halvenemine kajastub kasvavates geopoliitilistes pingetes, majandusvõimekuse halvenemises ja seotud heaoluprobleemides. Ülevaade maailmast McKinsey toob välja, et pärast seda, kui pandeemia muutis elu ja vaba aja veetmise viise, on reisimine hoogsalt taastumas. Ootus on, et turism taastub täielikult 2024. aasta lõpuks, olles kaotanud 2020. aastal 75 protsenti oma väärtusest. Suur osa selles on pandeemia tõttu edasi lükkusid reiside ellu viimine (revenge travel). Kuid ka siseturism taastub kiiresti ja on moodustab ilmselt 2030. aastaks 70 protsenti reisikulutustest.7 Soome innovatsioonifond Sitra megatrendide ülevaade 20238 on fookusesse valinud viis teemat: loodus, inimesed, võim, tehnoloogia ja majandus - SITRA märgib, et aja jooksul on megatrendide vahelised pinged süvenenud. Kõige keskmes on ökoloogilise jätkusuutlikkuse kriis ja looduse taluvuspiiride ületamine: kliima soojeneb, bioloogiline mitmekesisus väheneb, loodusvarasid kasutatakse üle ja jäätmete hulk suureneb. Inimtegevus koormab elusat ja elutut loodust üle selle taluvusvõime, seades sellega ohtu meie majanduse ja heaolu aluse. Heaolu väljakutsed suurenevad, kuna paljud samaaegsed muutused mõjutavad inimeste igapäevaelu: vananev, mitmekesistuv ja kasvukeskustesse koondunud rahvastik ning suurenevad vaimse tervise probleemid. Lisaks toob Sitra välja, et demokraatia eest peetav võitlus intensiivistub, sest ühiskondi pannakse proovile kriiside kuhjumisel. Samal ajal on vaidlused digimaailma reeglite, uue tehnoloogia poolt nõutavate ressursside ja üldisemalt tehnoloogiaarengu suuna üle, mis tähendab. Samuti ilmnevad majanduse alustes lõhed, kuna ülemaailmne ebavõrdsus kasvab ja ökoloogilise kestlikkuse kriis suurendab vajadust ulatuslikeks majandusreformideks. Üldiste megatrendide kõrval on oluline jälgida otseselt turismiga seotud trende ja neid Eesti olukorraga kõrvutada. OECD9 toob esile reisijate eelistuste muutumise, kestlikkuse kasvava tähtsuse turismis, uute tehnoloogiate rolli reisikogemuse parandamisel ning inimeste liikumise 7 What is the future of travel? What are the latest travel trends? | McKinsey, vadatud 4.07.2024 8 Sitra megatrendid 2023. Megatrends 2023: these are the trends we cannot ignore. https://www.sitra.fi/en/news/megatrends-2023-these-are-the-trends-we-cannot-ignore/. Vaadatud 12.03.2024. 9 OECD (2024), OECD Tourism Trends and Policies 2024, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/80885d8b-en 8 dünaamika turismi eesmärgil. Euroopa Komisjon10 rõhutab oma turismipoliitikas kestlikkuse, digitaalse ülemineku ja vastupidavuse tähtsust. Komisjoni fookus hõlmab Euroopa staatuse säilitamist juhtiva sihtkohana, turismi panuse maksimeerimist kasvu ja tööhõivesse ning koostöö edendamist ELi riikide vahel. Peamised huvivaldkonnad hõlmavad turismi rohe- ja digiüööret, sektori säilenõtkuse tagamist ning oskuste tõstmist ELi turismitööjõus. Medium toob välja kümme määravat trendi, mis kujundavad reisimise tulevikku:11 - Kestlik reisimine: keskkonnasõbralike transpordivõimaluste valikuvõimalus, kohalike ettevõtete ja kogukondade toetamine, vabatahtlik töö looduskaitseprojektidel, reisimisega tekitatud süsinikuheite kompenseerimine näiteks taastuvenergiaga, kestlike turismipraktikate edendamine, loodusvarade kaitsmine. - Diginomaadid: kaugtöö muutumisega normiks valib üha enam inimesi töötamise reisimise ajal, pidades oluliseks elamiskulude, turvalisuse ja elukvaliteedi koosmõju. - Tervise ja heaolu eesmärgil reisimine: tegevused ja kogemused, mis tõstavad reisijate vaimset ja füüsilist tervist - ühenduse taasloomiseks sõprade, pere, partnerite või lastega, samuti kasvavat keskendumist unele ja enese heaolule, loodusturismile, digiseadmetest vabanemisele jms. - Aeglane reisimine: sukeldumine kohalikku kultuuri pikemaaegse viibimisega ühes sihtkohas ja sügavama sideme loomine külastatavate inimeste ja paikadega ning tähendusrikkamate kogemuste kogumine, kohalik olemise tunnetamine (like a local). Reisimine on mõeldud harima ja avaldama emotsionaalset mõju, kohalikes tegevustes osalemine, olles samal ajal kestlik kohalikele kogukondadele ja keskkonnale. - Hüperpersonaliseerimine (Hyper-Personalization): teenuste või suhtluse kohandamiseks kliendi põhiandmete alusel individuaalseteks ja personaliseeritud kogemusteks peavad ettevõtted kasutama suurandemete põhiseid kliendisuhtlusplatvorme nagu kliendisuhete haldus (CRM) ja kliendikogemuse haldus (CEM), et rahuldada iga reisija unikaalseid soove ning seda tehisintellekti ja masinõppe algorütmide kaudu kliendi käitumise ennustamiseks. McKinsey uuringu kohaselt ootab 71% klientidest personaliseeritud suhtlust igalt ettevõttelt. - Hostelite areng: lisaks eelarvesõbralikule majutusele on neis elav sotsiaalne atmosfäär, unikaalne disain jne, mis pakub huvi seljakotiränduritest kuni digitaalsete nomaadideni. Hostelitel on mitmeid eeliseid hotellide ees paindlikkuse, lisateenuste ja madalate kulude osas, muutes need atraktiivseks, sh ka investoritele. Üksinda reisimise populaarsus on peamine tegur, mis ajendab hostelituru kasvu. Lisaks on hübriidhostelid uustrend. Aastate jooksul on hostelid kohandunud reisijate muutuvate eelistustega. - Liitreaalsus ja virtuaalreaalsus (Augmented Reality (AR) ja Virtual Reality (VR)): AR kogetakse nutiseadmete kaudu füüsilise keskkonna täiustamiseks. VR pakub kogemust, kus kasutajad saavad valitud keskkonda iseseisvalt uurida ja tunnetada, mõnikord eeldades VR-peakomplekte või toetudes 360-kraadisele kaameravaatele. VR reisikogemused aitavad inimestel määratleda parimad sihtkohad oma reisideks. 10 European Commission, Directorate-General for Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs, Transition pathway for tourism, Publications Office of the European Union, 2022, https://data.europa.eu/doi/10.2873/344425 ja European Commission. (2022, December 2). European Tourism Agenda 2030, pdf. (europa.eu) 11 10 Trends for the Travel Industry for 2023 and Beyond. https://escapeselite.medium.com/10-trends- for-the-travel-industry-for-2023-and-beyond-6580ca7ae7b0. Vaadatud 12.03.2024. 9  AR ja VR võivad pakkuda kodusviibides reisikogemusi inimestele, kes ei ole veel valmis reisima, aidates turismil täiustada oma tooteid. Kuna ARi ja VRi kvaliteet paraneb ja nende rakendamise kulud vähenevad, muutuvad need tehnoloogiad üha populaarsemaks reisivahenditeks. - Toiduturism: kulinaarsed elamused on reisimisel muutumas peamiseks fookuseks. Reisijad on innukad avastama uusi maitseid ja kööke, osalema kokanduskursustel ning nautima autentseid kohalikke roogi. Huvi toidureiside vastu on kõigi põlvkondade seas lõkkele löönud, seda trendi võib negatiivselt mõjutada toidukultuuri globaliseerumine ja autentsuse kadu. - Niši- ja vähetuntud sihtkohtade turism: vähetuntud paigad koguvad populaarsust, pakkudes autentsemat ja vähem ülerahvastatud reisikogemust. Reisijad otsivad tavapäratuid sihtkohti, et vältida ülerahvastatud turismimagneteid ja avastada ainulaadseid ning autentseid elamusi. Aeglane reisimine, mis keskendub iga külastatava koha nautimisele, muutub üha populaarsemaks ja sobib hästi niši- ja tavapäratutele sihtkohtadele. - Vabatahtlikud programmid: turism pakub mitmesuguseid vabatahtliku töö liike, mida üha enam reisijaid ka otsib mõtestatud reisimiseks, sealhulgas õpetamine, keskkonna projektid, sotsiaalsed ja kultuuriprojektid, töötamine lastega, kogukonnaehitus, haridus, rahvatervis jne. Paljud riigid pakuvad turismis vabatahtliku töö võimalusi, mis on nende turismi kasvatanud, mõned populaarseimad sihtkohad on Bhutan, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia ja Uus-Meremaa. Mitmed platvormid, nagu Volunteer World ja Worldpackers, ühendavad reisijaid üle maailma vabatahtliku töö võimalustega. - Reisijate huvi eristumist näitab ka militaar- ja tööstuspärandi turismi kasv. Kogenud reisijad on tüdinenud ühetaolistest puhkusereisidest ning huvituvad enam sihtkoha ajaloost ja eripärast. Neid uusi turismi vorme toetavad ka sihtkohaarendusorganisatsioonid ning ettevõtjad, kelle tööstuse või põllumajanduse ärimudel on ammendunud või seda saab täiendada kõrvaltegevustega.12 McKinsey küsitles 2024. aasta veebruaris ja märtsis enam kui 5000 inimest Hiinast, Saksamaalt, Araabia Ühendemiraatidest (AÜE), Suurbritanniast ja Ameerika Ühendriikidest, kes olid viimase kahe aasta jooksul vähemalt ühe puhkusereisi teinud. Kuus olulist järeldust sellest uuringust olid: ● Reisimine on prioriteet, eriti nooremate põlvkondade jaoks. 66% küsitletud reisijatest ütles, et nad on nüüd rohkem huvitatud reisimisest kui enne COVID-19 pandeemiat. Millennialsid ja Z-põlvkond reisivad rohkem ja kulutavad suurema osa oma sissetulekust reisimisele kui vanemad põlvkonnad. ● Nooremad reisijad soovivad välismaale reisida. Z-põlvkond ja millennialsid plaanivad 2024. aastal teha peaaegu võrdselt rahvusvahelisi ja sisereise, samas kui vanemad põlvkonnad plaanivad teha kaks korda rohkem sisereise. ● Beebibuumi põlvkond on valmis kulutama, kui nad näevad väärtust. Beebibuumi põlvkond moodustab endiselt 20% kogu reisikulutustest. Nad on valmis kulutama mugavustele nagu otselennud, kuid on valmis loobuma elamustest raha säästmiseks, erinevalt Z-põlvkonnast, kes kärbivad kõiki teisi kulukategooriaid enne elamuste arvelt kokku hoidmist. 12 What Is Industrial Tourism And Why Is It So Popular? - Tourism Teacher, vaadatud 01.04.2024 10  ● Reisimine on kollektiivne lugu, kus sihtkohad on taustaks. Reisijad soovivad kuulda teiste reisijate lugusid ja jagada oma kogemusi. 92% noorematest reisijatest sai inspiratsiooni sotsiaalmeediast oma viimase reisi jaoks. ● Reisijate soovid sõltuvad nende päritolust. 69% Hiina vastajatest plaanib järgmisel reisil külastada kuulsat vaatamisväärsust, võrreldes 20%Euroopa ja Põhja-Ameerika reisijatest. AÜE vastajad eelistavad samuti ikoonilisi sihtkohti, samuti ostlemist ja vabaõhutegevusi.13 Praegused kolm peamist reisitrendi: 1. Reisikulutused on peamiselt kodulähedased. 75% reisikulutustest on seotud siseturismiga. Ameerika Ühendriigid on praegu maailma suurim siseturismi turg, kuid Hiina on tõusmas liidriks lähiaastatel. Turismi osapooled peaksid esmalt keskenduma siseturismi potentsiaali maksimaalsele ärakasutamisele enne rahvusvahelisele turule suunamist. 2. Uued esilekerkivad turismisihtkohad nagu India, Kagu-Aasia ja Ida-Euroopa. Indialaste reisikulutuste kasv eeldatavalt ulatub 9% aastas aastaks 2030; Kagu-Aasia ja Ida-Euroopa reisijate aastane kasvuprognoos on umbes 7 protsenti. 3. Ootamatud sihtkohad leiavad uusi viise, kuidas meelitada reisijaid ja end püsivate lemmikutega võrreldavaks muuta. Näiteks Rwanda on edendanud kestliku turismi, piirates gorillade jälgimise lubasid ja suunates tulusid looduskaitsele.14 1950ndatel vähendas reaktiivmootori kasutuselevõtt oluliselt reisiaegu, muutes reisimist. Nüüd muudab tehisintellekt (AI) turismisektorit sarnasel põhjalikul viisil. Nii ettevõtted kui ka reisijad kasutavad generatiivse AI (gen AI), masinõppe ja süvaõppe edusamme, et ümber mõelda reisi planeerimise, broneerimise ja kogemise viise. Reisifirmadel on ülesanne ümber mõelda, kuidas nad suhtlevad klientidega, arendavad tooteid ja teenuseid ning juhivad operatsioone AI ajastul. McKinsey ja Skift Research intervjueerisid 17 ettevõtte juhte viiest erinevast reisiettevõtluse tüübist. Kolm peamist järeldust raportist "Reisimise lubadus AI ajastul" olid järgmised: 1. Segmentimine. Ettevõtted saavad AI abil luua spetsiifilisi kliendisegmente, et suunata, kuidas nad klientidega suhtlevad ja teenindavad. Segmentimine võib põhineda ühel makrokarakteristikul (näiteks äri- versus puhkusereis), või olla nii spetsiifiline, et see puudutab vaid ühte klienti. 2. Üllatamine ja rõõmustamine. Reisikontekstis võib gen AI avalduda digitaalsete assistentidena, mis suhtlevad klientidega kogu nende reisi vältel, pakkudes isikupärastatud reisiplaane ja kohandatud soovitusi ning aidates lahendada ootamatuid häireid. 3. Töötajate parem toetamine. AI tööriistad võivad vabastada eesliini töötajate aega, võimaldades neil keskenduda rohkem isiklikele kliendisuhetele. Need tööriistad võivad ka lühendada uute töötajate koolitusaega ja kiirelt täiendada olemasolevat tööjõudu. AI on oluline, kuid Hopperi fintech'i peadirektori Ella Alkalay Schreiberi sõnul on tegelik väljakutse andmete mõistmine, õigete küsimuste esitamine, ennustuste ja tegelike tulemuste 13 What is the future of travel? What are the latest travel trends? | McKinsey, vadatud 4.07.2024 14 What is the future of travel? What are the latest travel trends? | McKinsey, vadatud 4.07.2024 11 võrdlemine ning seda kõike õigeaegselt. Tegelik väljakutse on inimlik mõtlemine ja terve mõistus.15 Reisivate inimeste arv on suurem kui kunagi varem. Kõige populaarsemad sihtkohad kogevad turistide kontsentreeritumat voolu; 80% reisijatest külastab vaid 10 protsenti maailma turismisihtkohtadest. Sihtkohad peaksid mõistma oma turismitaluvuspiire - see tähendab konkreetset külastajate arvu, mida sihtkoht suudab vastu võtta enne, kui turism kahjustab füüsilist, majanduslikku või sotsiaal-kultuurilist keskkonda. Sihtkohad saavad valmistuda kasvavate turistide hulkade jaoks järgmistel viisidel: ● Kasutada andmeid (kogutud riigilt, ettevõtetelt, sotsiaalmeedia platvormidelt ja muudest allikatest), et hallata külastajate vooge. ● Valida, milliseid turistisegmente (ärireisijad, spordifännid, peoseltskonnad jne) meelitada ja kohandada pakkumisi ja suhtlust vastavalt. ● Jaotada külastajate vooge erinevate piirkondade vahel, suunates turiste vähem külastatud kohtadesse ja erinevatel aegadel, edendades hooajavälist reisimist. ● Valmistuda äkilisteks ja ootamatuteks kõikumisteks, mida võivad põhjustada sotsiaalmeedia ja kultuurilised trendid. ● Säilitada kultuuri- ja looduspärandit. Kaasata kohalikke, et leida tasakaal säilitamise ja turismi vahel. Globaalne soojenemine süveneb ja turism annab kuni 11% kogu süsinikuemissioonidest. Paljud inimesed on teadlikud, et reisimine on osa probleemist, kuid nad ei taha oma reisidest loobuda - reisimisaktiivsus peaks ajavahemikul 2016–2030 kasvama 85%. Selle asemel suureneb surve turismisektorile süsinikuneutraalsuse saavutamise osas. See on suur väljakutse: turul olevate dekarboniseerimistehnoloogiate valik on piiratud ja need on kallid. Oluline on dekarboniseerimise algatuste tuvastamine ja järjestamine. Paljud organisatsioonid vähendavad oma ärireise, mis moodustavad 30% kõigist reisikuludest. Senini eksisteerib lõhe puhkusereisijate “rääkimise ja tegemise” osas. 40% reisijatest üle maailma on valmis maksma vähemalt 2% rohkem süsinikuneutraalsete lendude eest. Kuid Skifti viimane tarbijauuring näitab, et ainult 14% reisijatest ütles, et nad tegelikult maksid rohkem jätkusuutlike reisivõimaluste eest. Vajalikud on uute jätkusuutlike reisivõimaluste loomine tulevikuks. Lennureisimine muutub üha hooajalisemaks. Lennufirmad on sellele reageerinud, muutes oma sõiduplaane, et pakkuda rohkem lende suurema sagedusega tipphooaegadel. Kuid lennufirmad on kohanemisel uue reaalsusega sattunud raskustesse. Suvise nõudluse rahuldamine tähendab rohkemate lennukite ostmist ja täiendava personali palkamist. Talvel jäävad need ressursid kasutamata, mis vähendab tootlikkust. Luksuslik majutussektor prognoositakse kasvavat kiiremini kui ükski teine segment. Konkurents luksushotellide osas suureneb samuti, näiteks on võimaluk rentida luksusvillasid koos personaliga. Teine oluline areng on see, et kaasaegne tarbija, nii luksusruumis kui mujal, hindab kogemusi rohkem kui materiaalseid asju – need on töötajad, kes aimavad klientide vajadusi ette, ületavad ootusi, loovad meeldejäävaid mälestusi ja teevad seda kõike sujuvalt. 15 What is the future of travel? What are the latest travel trends? | McKinsey, vadatud 4.07.2024 12 Oluline on toetada tervislikku ja õnnelikku töökultuuri, värbamine peaks põhinema töötaja isikupäral, mitte CV-l, sest sealt ei tule välja vajalik positiivne hoiak. Üha enam ootavad töötajad tähistamist ja tunnustamist. Kõik see loob eeldusi tõeliselt eriliseks kliendikogemuseks. McKinsey uuringud on näidanud, et tippkvaliteedi saavutamiseks on vaja palju enamat kui lihtsalt luksuslikku keskkonda. Eesti olukord 2023. aasta sügisel viisime Eesti turismi pika vaate koostamise protsessis läbi turismi tulevike signaalide ja trendide veebiseminarid, milles osales ca 80 turismieksperti, -ettevõtjat või - huvilist.16 Signaal on uudne nähtus, mille võimendumine võib tulevikus kaasa tuua olulise muutuse olukorras. See on justkui tulevikeseeme, mille osas me ei tea veel, milline signaal hakkab võrsuma ja milline hääbub. Trend on selgem numbriliselt jälgitav muutus, mille suunda oskame ette aimata ning saame arutada tema mõjude üle tulevikes. Küsisime millised praegustest arengutest kujundavad turismivaldkonnas tegutsejate meelest Eesti turismi tulevikke? Eesmärk oli mõista, mis kõnetab turismivaldkonnas tegutsejad praegu? Milliseid arenguid peame meeldivaks ja mida vähem meeldivaks? Mida need muutused kaasa tuua võivad? (joonis 3). Joonis 3: turismi tulevikutrendide veebiseminaridel osalejate tulevikuradar Osalejate arvates on suure mõjuga positiivsed trendid järgmised: - Kasvav loodushoidlikkus - Kestlik nõudlus - Personaalsed (digi)teenused - Ringmajanduse areng 16 Trendiseminarid. 2023. https://mkm.ee/media/10262/download. Vaadatud 13.03.2024. 13  - Altruistlik reisimine - Põlvkondade muutus, uued reisijad - Huvi päriselt kogeda ja avastamise vajadus - Andmepõhised tehnoloogiad - Hooaegade muutumine - Eakate reisimine Osalejate arvates on suure mõjuga mittemeeldivad trendid järgmised: - Geopoliitiline olukord, sõda - Elukalliduse tõus, ostujõu vähenemine - Keskkonna kandevõime piir - Maksutõusud - Rahvastiku vananemine - Ülereguleerimine - Liigne tehnoloogia - Suurenev ebavõrdlus - Turismierialad on vähem populaarsed Kolm tugevat tulevikutuult veebiarutelude põhjal olid: 1. Eesti ei ole enam odav sihtriik. Kvaliteet peab tulema hinnale järgi. 2. Kliimamuutused ja digiareng loovad (ise)teadlikke ja uut tüüpi tarbijaid: a. reisiplaanid on paindlikud ja sõltuvad ilmast; b. ootus väga personaalsetele võimalustele: liidestunud kogemus väga hea inimeselt-inimesele teenindusega; nišiturud seotud sotsiaalmeedia ja võrgustikega; c. eelistatakse põhjapoolseid sihtkohti (vähemalt suvel), hooaeg pikeneb; d. muutub transpordieelistus (lennukilt ja autolt rongile, laevale); e. ootus rohelistele toodetele, ühtsete standardite loomisele; f. eelistatakse sihtkohti, kus ei ole massiturismi. 3. Reisijate hulk maailmas kasvab koos jõukusega, tekivad uued turud, aga väga erinevad reisijate rühmad, keda on vaja teada ja kellega arvestada, nt Kesk- ja Ida- Euroopa, vanemaealised, nišiturismi valdkonnad. Tajuti ka vastutuuli: 1. Ettevõtete kohustused suurenevad koos ebakindlusega tuleviku ees: a. ebastabiilne majanduskeskkond ja kasvavad kulud; b. lisanõuded roheüleminekust. 2. Turismi tööjõupuudus suureneb: a. tööjõudu jääb vähemaks, oskused on aegunud või ei vasta vajadustele; b. noortel on uudsed ootused tööle, turism ei ole populaarne eriale; c. piirkondlik rahvaarvu ja eriti noorte vähenemine. 3. Geopoliitilised pinged ja sõda on mõjutanud Eesti mainet: a. kardetakse Eestisse tulla. Küsisime, milline „mis oleks, kui…“ olukord oleks Eesti turismi jaoks pöördeline? Vastusena saime järgmised “mis oleks, kui…“ küsimused: - Lõuna-eurooplased tuleksid siia pikemalt suvitama, sest neil on liiga palav? - Eesti oleks diginomaadide seas populaarne sihtkoht? 14  - Tekiks suur talveperioodi turisminõudlus? - Eesti vanalinnas oleks suviti vähem inimesi ja igal pool oleks rahulik “vaib”? (nt kruiisituriste ei oleks) - Kogu turismisektoris tarneahelas jälgitaks kesktlikke väärtusi? - Turismiveduriteks saaksid inimesed, kes on palju näinud-käinud ja kellel oleks vahendeid teha väga vinget asja? - Loodust hoitaks rohkem, see oleks majandusressursi asemel vaid vaatamisväärsus? - Eestist saaks kestliku turismisihtkoht maailmas nr 1? - Eest kliima muutub sobivaks rannaturismi jaoks? - Kogu riiks oleks kaetud suurepärase ühistranspordilahendusega? - Eestil oleks suurepärane transpordiühendus kogu maailmaga? Veebiseminarides selgunud trende palusime olulisuse järjestusse panna turismivaldkonnas tegutsejatele mõeldud veebiküsitluses, mis toimus SurveyMonkey keskkonnas ajavahemikus 15.11.-10.12.2023. Küsimustikku jagati lisaks mkm.ee/turism2035 kodulehele kõikidele erialaliitudele, ministeeriumidele, seotud allasutustele, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA turismiosakond (Visit Estonia), turismiharidust pakkuvatele koolidele, sihtkohtade arendusorganisatsioonidele (DMOd). Laekus 145 vastust, millest Tallinnast 45,5%, üldiselt hea regionaalne kaetus. Vastanutest ettevõtjad 46%, riigiasutuste esindajad 17%, turismiharidust pakkuvad haridusasutused 16,6%. Küsimustikus oli 7 sisuküsimust. Eesmärk oli mõista, mis mõjutab vastajate arvates enim Eesti turismi tulevikku, milline on vastajate arvates turism aastal 2035, millised on takistused ja võimalikud arengud eesmärkide saavutamisel (vt joonis 4). Küsitluse tulemus näitab, et kõige olulisemaks peetakse järgnevaid trende: 1. Eesti kui turismisihtkoha kallinev hinnatase (valiti teistest oluliselt rohkem) 2. Geopoliitiline olukord 3. Nõudluse kasv loodust ja kohalikke kogukondi hoidvate turismiteenuste järele 4. Turismiettevõtete kohanemisvõime keskkonnaregulatsioonidest tulenevalt 5. S ektoril ees seisvad tõsised väljakutsed tööjõu leidmisel ja kohanemisel digimaailmaga Joonis 4: Veebiküsitluse tulemusel selgunud trendid 15 Need trendid on olulised kuna: - Turismisektor on regionaalselt oluline, eriti seal, kus ei ole tööstust - Turismisektor näib ajale jalgu jäävat - On palju probleeme, mis tulenevad Eesti turismiettevõtete väiksusest (platvormide tasud ja miinimumreeglid jms), turismiettevõtjate vanusest, vähesest ettevõtlusteadlikkusest, keskkonnaga seotud regulatsioonide täitmise ajakulust jms - Vähe on koostööd kohalikel ettevõtetel omavahel ja omakorda ka kogukondadega - nähakse konkurentsi, mitte ettevõtete koostööst tekkivat sünergiat - Ei nähta tasakaalu võimalust turist-kohalik kogukond vahel - Meil on väike turg (suurandmetel töötav digiturundus soosib suuri turge, tulevikutehnoloogiate rakendamisel sageli miinimumnõuded kasutajaskonnale vms, õpilasi ei jätku turismikoolidesse jne) - Pole analüüsitud militaarväljade, tselluloosipõldude, Rail Balticu, kaevanduste, neljarealiste teede, tuumajaamade ja tuulikute turvatsoonide, jaotusvõrkude jne negatiivset mõju turismile (eelkõige loodusealade vähendamine) Aastal 2035 on Eesti turismisihtkohana maailmas tuntud looduse, rohelisuse, kestlikkuse, hea kliima, vaikuse ja ka turvalisuse poolest, seda kõike toetab digiriigi kuvand. Tuleviku suunas aitavad liikuda: - Kestlikkus, kohalikkus ja Eesti metsa säilitamine, globaalse kliimasoojenemisega arvestamine - Fookusteemade arendus (toit, kultuur, loodus) - Eesti riigi otsused ja poliitilised tegevused - Head ühendused 2035. aasta visiooni suunas takistavad liikumist: - Turismiettevõtete ja avaliku sektori vähene koostöö ja vähene võrgustumine - Kestlikkuse eesmärkide mittemõistmine, rohepesu - Maksu- ja teised riigi poliitikad, poliitiliste otsustajate vahelised pinged ja nende mõju turismile, majanduse halvenev olukord - Tallinnas enda ja vanalinnas äriajamise puudulik poliitika mõjutab negatiivselt ka turismi Eesti turismisektor on 2035. aastal edukas, kui: - Turism on tulus tegevusala nii ettevõtjale kui ka riigile - Kohalikud elanikud ja turistid on rahul ning kohalike elukvaliteet on kõrge, turismil ei ole negatiivset mõju - Meil on maksejõulisi pikemaajalisi korduvturiste, sest meil on pakkuda kvaliteetseid teenuseid siia pikemaks jäämise põhjusena - Kestlik lähenemine turismiettevõtluses, väike jalajälg - Turismi regionaalne ühtlasem levik ja regionaalpoliitiline ja sesoonne mõju Lisaks toodi välja: - Väga oluline on tootearendus, sest kohanejad jäävad ellu - Oluline on teha pikki plaane, kuid samas peab olema ka valmisolek ootamatutele olukordadele ja muutustele kiireks reageerimiseks - Oluline on taristu, ühendused ning turismiökosüsteemi arendamine. 16 Lisaks on Eesti turismiasjalised märganud järgmisi signaale: - Eraldusturism - Virtuaalse turismi näited - Altruistlik reisimine - Reisimise muutumine luksuskaubaks - Euroopa pensionäride jõukuse vähenemine - Vaikuse tasuliseks muutumine - Robot-teeninduse tekkimine - Personaalsed (digi)teenused - Reisihäbi - Uue põlvkonna reisijad - Tugevate loodushoidlike ja kogukondlike hoiakute levik, mille tulemusel võib kasvada soov turismi oluliselt piirata või maksustada. Globaalsete trendide mõju Eesti turismile Tänaste trendide ja „mis oleks, kui…?“ olukordade, mis võivad meid ees oodata, kui tänased trendid veelgi võimenduvad või signaalid trendideks kujunevad, koondades hakkame nägema seoseid globaalsete trendide ja nendest tekkivate Eesti võimaluste vahel: Kliimamuutused muudavad turismivooge ja eelistusi: Lõuna-Euroopa suved muutuvad liiga palavaks ja eelistatakse põhjapoolseid leebema temperatuuriga kohti, suvehooaja asemel võidakse reisimiseks eelistada rohkem kevadet ja sügist. Järsult ja kiirelt muutuv ilmastik teeb inimesed ettevaatlikuks, rohkem tehakse viimase hetke plaane ja eelistatakse paindlikkust. Kasvav mure planeedi tuleviku pärast paneb hindama riikide ja turismiettevõtjate pühendumist kestlikkusele ning arusaadavaid ja ühtseid kestlikkuse sertifikaate. Reisijatel tekib rohkem võimalusi reisi kliimajalajälje vähendamiseks altruistliku reisimise või CO2 heite kompenseerimise kaudu. Kliimamuutused on seotud ka muutuvate tarbimiseelistustega – näiteks lendude vältimine, veganitoidu eelistamine lihale vms. Mis oleks, kui Eesti jahedam kliima tooks siia suveperioodil oluliselt rohkem Lõuna-Euroopa turiste, mis muudaks hooajalisuse vähendamise veelgi suuremaks väljakutseks? Aeglane turism kogub hoogu: Uut tüüpi digitaalsed ja paindlikud töö- ja eluviisid lubavad kodust ära olla pikemalt või alatiseks. Nomaadne elustiil kogub hoogu. See toob kaasa ka mitmekesise ootuse transpordile – lisaks lennukile saab rännata autokaravanis, laevaga, rongiga – kiiret ei ole. Üksikute diginomaadide kõrval näeme rohkem peredega pikalt rändajaid. Üksikute eredamate elamuste asemel eelistavad aeglaselt reisijad stabiilset ja head infrastruktuuri, elukeskkonda ja teenuseid. Mis oleks, kui Eesti digiriigi hea maine tooks siia lisaks diginomaadidele arvukalt aeglaselt rändavaid peresid, kes teevad kaugtööd ja on osa maailmakooli liikumisest? Tuleviku reisija eeldab personaalsust ja ligipääsetavust: Euroopa ja ülejäänud areneva maailma rahvastik elab kauem ja paljud neist ka jõukamalt. Näeme üha rohkem erinevate eelistuste ja vajadustega reisijate gruppe. Eeskätt võib eeldada järsku vanemaealiste osakaalu kasvu reisijate hulgas. See tähendab uusi ootusi nii ligipääsetavusele kui erilistele personaalsetele teenustele. Mis oleks, kui Eesti tervikuna oleks ligipääsetavuse Läänemere sihtpunkt number üks? 17 Tehnoloogia aitab luua sujuva reisikogemuse: Digiplatvormide andmevahetus, ennustav analüütika ja personaalsed reisitrajektoorid ei tähenda ootuseid ainult sujuvaks transpordikogemuseks – digiplatvormide ja andmestumise abil saab luua täiesti unikaalseid reisikogemusi – inimese huvidele vastavaid reisitooteid. Eelistatakse enda profiilile sobilikke huvitavaid ja unikaalseid sihtkohti, kus ei ole massiturismi. Mis oleks, kui Eesti oleks osa Nordic Travel Card piletisüsteemist? Kohalike elanike hääl on järjest kaalukam: Kohalikud elanikud on üha häälekamad turismi negatiivsete välismõjude tasakaalustamise vajaduse osas. See võib viia teadliku turismimahtude piiramiseni, turismimaksude kasvamiseni, veebiplatvormide külaliskorterite täiendava reguleerimiseni. Turismi tuleviku planeerimisel on oluline teha plaane koos kogukondadega, et leida tasakaalus lahendusi. Mis oleks, kui Eesti suuremad linnad kehtestaksid turismimaksu? Reisijate hulk maailmas kasvab: Käsikäes üldise majandusarenguga kasvab reisijate arv maailmas, tekivad uued sihtrühmad ja turusegmendid, kelle huvide ja eelistustega peaks arvestama. Näiteks võib eeldada, et kasvavad reisivõimalused Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja Aasia riikide elanike hulgas. Mis oleks, kui Eesti oleks Põhja-Euroopa atraktiivseim sihtkoht Aasia ja USA riikidest pärit jõukatele külastajatele? 18 Lisa 3: Eesti turismi ökosüsteem17 Turism on horisontaalne poliitikavaldkond, mille areng ja panus majandusarengusse on suuresti seotud teiste sektoritega. Turismil on oluline majanduslik mõju tööhõive loojana, eksportiva sektorina, regionaalse ettevõtluse toetajana, lisandväärtuse ümberjagajana. Siiski on lisaks otsesele majanduslikule mõjule ka mitmeid kaudseid mõjusid, mida võib olla keerukas mõõta, kuid mille väärtus on kõrge. Läbi turismi tutvustame teiste riikide elanikele oma kultuuri ja majandust, eluolu, vaatamisväärsuseid, loodust. Meid külastades saavad teiste riikide inimesed targemaks, laiendavad silmaringi, saavad uusi mälestusi ja kontakte, võtavad osa sündmustest, turgutavad oma tervist, saavad osa meie ajaloost, loodusest, toidu- ja joogikultuurist, heaoluteenustest. Tänu turismile arenevad meie teenused, mida ka ise igapäevaselt vajame või naudime - toiduelamused, ühendused jne. Turism aitab meil saada igas mõttes rikkamaks. Turismiteenused loovad esmamulje Eestist kõigile külastajatele, sealhulgas investoritele ja diplomatidele. Turismisektor on seega riigi visiitkaart, mille kõrge kvaliteet või selle puudumine ei jää märkamata ja tekkiv mulje Eestist võib olla ka välisinvesteeringu otsuse üheks mõjutajaks. Turismil on teatud mõõtmatu “pehme võim”, mis seisneb positiivsete suhete loomises ja riigi atraktiivseks muutmises. Turismi pehme võimu kasvatamiseks peaksime kõik keskenduma oma riigi eripära ja kuvandi rääkimisele meelitamaks väliskülastajaid ja kujundamaks positiivset riigi tajumist. Turismi pehme võimu kasvatamiseks peaksime kõik keskenduma oma riigi eripära ja kuvandi rääkimisele meelitamaks väliskülastajaid ja kujundamaks positiivset riigi tajumist.18 17 Turismiökosüsteem iseloomustab terviklikku koostöötamist turismiettevõtete, riigi, asutuste ja liitude vahel, see on dünaamiline ja omavahel seotud süsteemil, kus erinevad osapooled teevad koostööd, et saavutada ühiseid eesmärke. "Ökosüsteem" rõhutab süsteemi orgaanilist, vastastikku toetavat ja integreeritud olemust. 18 Yang, J. 2019. Analyzing the Effects of International Tourism on Soft Power. https://www.sandiego.edu/cas/documents/political-science/jiangyun-yang-capstone.pdf. 19 Turism mängib olulist rolli kohaliku elu edenemises - maapiirkondades on see nii elatus- kui ettevõtlusvõimalus, viis oma piirkondliku eripära ja kultuuri tutvustamiseks, täiendav nõudlusallikas kohalikele teenustele. Turismi kaudu luuakse globaalseid sidemeid ja toetust, mis võib tugevdada riigi rahvusvahelist positsiooni ja julgeolekut. Kui inimesed üle maailma külastavad Eestit, mõistavad nad meie kultuuri, ajalugu ja ühiskonda, mis võib suurendada rahvusvahelist teadlikkust ja solidaarsust Eesti suhtes, aga ka majanduslikku stabiilsust ning kultuurilist diplomaatilist mõju. Eesti turismipoliitikat juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Turismipoliitika eesmärk on suurendada Eesti turismisektori rahvusvahelist konkurentsivõimet, kasvatada turismiteenuste eksporti ja turismiettevõtete lisandväärtust, samal ajal tagata sektori, sihtkohtade ning loodus- ja elukeskkonna kestlikkus.19 MKM ülesanded turismipoliitika kujudnamisel: - turismi strateegiline planeerimine, sh vajalikud analüüsid ja uuringud, vajalike rahaliste vahendite taotlemine (riigieelarve, välisvahendid); - turismiettevõtluse õigusliku keskkonna kujundamine (turismiseadus, proaktiivne ettevõtjate huvide kaitse EL õigusloomes), kehtestatud nõuete üle järelevalve tagamine; - turismi toetusmeetmete väljatöötamine; - turismivaldkonnaga seoses riiklike küsimustega tegelemine (haridus, oskused, transport, kultuur, tööjõud jne); - rahvusvahelises koostöös osalemine Turismi arendamiseks teeb MKM koostööd nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil majutuse, toitlustuse, konverentsi- ja reisikorralduse ettevõtteid esindavate organisatsioonide, turismi sidusrühmade ja võrgustikega, Eesti turismisihtkohtade juhtimisorganisatsioonide (DMO) ja paljude teiste poliitikakujundajatega (näiteks tarbijakaitse, tööala, hariduse, transpordi, merenduse, lennunduse, keskkonna, ruumilise planeerimise, tehnoloogia, hariduse, kultuuri jt valdkondades). Samuti osaleme Euroopa Liidu turismipoliitika kujundamises ja rahvusvaheliste turismiorganisatsioonide tegevuses (OECD jt). Turisminõukoda on MKM turismi eest vastutavale ministrile nõuandev kogu turismipoliitika elluviimisel ja arendamisel, sõlmküsimuste tõstatamisel ja lahenduste leidmisel. Regulaarne tegevussuundade jälgimine ja täiendamine turisminõukoja poolt loob võimaluse olla paindlik ja reageerida muudatustele eesmärkide täitmise nimel kiiresti. Turisminõukoja liikmeteks on Visit Estonia, Eesti turismiliidud, Eesti turismisihtkohtade arendusorganisatsioonid (Destination Management Organisation, DMO), turismiväravad (AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Tallink), teiste ministeeriumide esindajad (Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Kliimaministeerium jt). Ministeeriumide osalus aitab kaasa teadlikkuse tõusule turismi eesmärkidest ning teiste valdkondade seoste ja vastastikuse kasu nägemisele enda valdkonna ja turismi vahel, et oldaks valmis ka oma tegevuskavadesse turismi eesmärke integreerima, nt transport ja ühendused, haridus, tööjõud, kultuur jt valdkonnad). 19 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, (2024). Vaadatud 26.02.2024 https://mkm.ee/turism 20 Eesti turismipoliitika elluviijad on Visit Estonia ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). EIS on üle-Eestiline sihtkoha turundaja välisturgudel ja arendustegevuste elluviija, et kasvatada Eesti kui turismisihtkoha rahvusvahelist väljapaistvust ja nõudlust lähiturgudel ning taastada turismiteenuste eksport kriisieelsele tasemele. Visit Estonia on European Tourism Council (ETC) jt rahvusvaheliste organisatsioonide liige. TTJA on turismiseaduse rakendaja ja järelevalve teostaja (joonis 5). Joonis 5: Eesti turismi ökosüsteem20 Olulised partnerid turismipoliitika kujundamisel on ka turismiliidud. Peamised liidud on MTÜ Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, MTÜ Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, MTÜ Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Konverentsibüroo, Külalislahkuse klaster, MTÜ Eesti Loodusturismiühing, Eesti Giidide Liit jt. Turismi haridus-, töö- ja rändepoliitika arendamisel on meie partneriteks Eesti Töötukassa, SA Kutsekoda ja Eesti Tööandjate Keskliit. Eesti turismi regionaalsete sihtkohtade haldamisel ja arendamisel on võtmeroll DMOdel, mis hõlmab strateegilist planeerimist, sihtkoha turismipoliitika rakendamist, turismi tootearendust, kriisijuhtimist, kvaliteedi tagamist ha parandamist, tööjõu arendamist ning sihtkoha kultuuripärandi säilitamist jne. DMOde tõhus tegutsemine tagab turismisihtkohtade pikaajalise edu ja kestlikkuse. 2024. aasta seisuga on Eestis 7 DMOd (Tallinn; Pärnu; Saarte; Virumaa; Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti ja Harju-, Rapla-, Läänemaa DMOd). Kõigist ettevõtetest olid ettevõtlusstatistika kohaselt 2022. a turismiettevõtted 3,4% (majutus, toitlustus, reisibürood ja -korraldajad; kokku umbes 5000 ettevõtet), mis andsid ettevõtlussektori lisandväärtusest 2,3%. Turismisektori ettevõtted on valdavalt mikroettevõtted. Majutusasutuste hulgas on 1-9 töötajaga ettevõtete osakaal 92,9%, toitlustuses 84,6% ja reisibüroode hulgas 96,1%. Suur mikroettevõtete osakaal on ootuspärane - ka mujal maailmas ei ole need sektorid domineeritud keskmiste või suurettevõtete poolt. Turismiettevõtetes hõivatud (26 000 inimest) moodustasid 4,8% kõigist ettevõtetes hõivatutest.21 20 MKM – Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium; RM – Rahandusministeerium; REM – Regionaal- ja pollumajandusministeerium; HTM - Haridus- ja teadusministeerium, KUL – Kultuuriministeerium; KLIM – Kliimaministeerium; VaM – Valisiministeerium; EIS - Ettevotluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse; TTJA - Tarbijakaitse ja Tehnilise Jarelevalve Amet; Turismiliidud - MTU Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, MTU Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, MTU Eesti Spaaliit, MTU Eesti Maaturism, MTU Eesti Konverentsiburoo, Kulalislahkuse klaster, MTU Eesti Loodusturismiuhing, Eesti Giidide Liit; RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus; KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus; KA – Keskkonnaamet; 21 Eesti Statistikaamet, (2023) 21 Eesti turismisektori ettevõtted on väikesed, mis tähendab, et innovatsioonipotentsiaal sellistes valdkondades, mis eeldavad ulatuslikke rahalise ja inimkapitali investeeringuid, on piiratud. Eesti majutusasutuste voodikohtade täituvused on rahvusvahelises võrdluses pigem madalad, voodikohtade arv ei paista olema suureks takistuseks turistide arvu kasvatamisele, seda isegi suvekuudel. Samas ei tähenda see seda, et voodikohad ei võiks olla piiravaks teguriks nišisegmentides. Rahvusvaheliselt silmapaistvaid turismiatraktsioone on vähe.22 Turismiettevõtluse õigusliku raamistiku kujundamisel lähtume vajadusest tagada ettevõtteid toetav ja võimalikult vähese bürokraatiaga seadusandlus. Valdkondlikud regulatsioonid peavad soodustama turismiettevõtlust ja toetama ettevõtjate konkurentsivõime suurenemist. Selleks on vaja hoida ettevõtjate üldine halduskoormus madal ning kujundada lihtne ja bürokraatiavaba suhtlus riigiga. Selleks kasutatakse senisest enam innovaatilisi digitaalseid (sh reaalajalisi) lahendusi, arendatakse õigusraamistikku, et see toetaks ka majanduse uusi võimalusi (platvormimajandust) ja innovatsiooni.23 Regulatsioonide loomine peab toimuma huvigruppe kaasavalt ning riik peab tagama ka õigus- ja maksukeskkonna stabiilsuse ning ka ettenähtavuse24. Samuti on vajalik tagada tarbijate usaldus ja nende majandushuvide kaitse - tõhus järelevalve loob lisaks tarbijate kaitsele ka ausamat konkurentsikeskkonda. Turismialase tegevuse (reisiteenused, majutusteenused) üldine raamistik on loodud turismiseaduses ja selle alamaktides. Majutusteenuste osutamise nõuete osas viidi koos partneritega 2019. a läbi nõuete revisjon, mille tulemusel nõudeid vähendati ja lihtsustati. Litsentsi- või teavitamiskohustusi majutusteenuse osutamise puhul ei ole, kuid see võib olla vajalik kaasnevate teenuste (nt toitlustamine, mida reguleerib toiduseadus) pakkumiseks. Majutusteenuse osutamise nõuded peavad tagama, et majutusteenuse kasutamine on turvaline ja meeldivat külastuselamust loov25. Reisiettevõtjate tegevust raamistab olulisel määral Euroopa Liidu õigus, täpsemalt pakettreisidirektiiv26, millega on kogu EL-s kokku lepitud ühtsed reeglid pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste müügiks. Keskne lähtekoht on, et reisikorraldaja on vastutav kõigi reisipaketis sisalduvate teenuste osutamise eest ning ta peab omama rahalist tagatist selleks, et tema maksevõimega seotud probleemide korral saavad reisijad raha tagasi ning ka reisilt kodumaale tagasi toimetatud. Arvestades järjest suurenevat Euroopa Liidu õigusloome osakaalu, on järjest olulisem seista ka Eesti turismisektori huvide eest Euroopa Liidus. 2023. a lõpus ja 2024. a alguses on Euroopa Liidus käivitunud mitmete direktiivide ja määruste muudatuste arutelud, mille eesmärk on kaitsta tarbijaid/reisijaid ja leppida kokku kogu siseturul ühtsed nõuded teenusepakkumiseks. Turismivaldkonda mõjutavad neist enim pakettreisidirektiivi muutmine27, aga ka muudatused reisija õiguste määrustes ja mitmeliigiliste transporditeenustele loodavad uued reeglid28. 2024. a võetakse vastu Euroopa Liidu lühiajalise majutuse üüriteenuste määrus29, millega seatakse sisse 22 Järve, J. (2024). Turismi pikk vaade - taustaanalüüs. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. https://raportid.centar.ee/2024_turismi_pikk_vaade_taustaanalyys_v1.1.html 23 Turismistrateegia 2022-2025, kättesaadav: https://www.mkm.ee/ettevotlus-ja-innovatsioon/turism/turismistrateegia 24 2024 Majanduspoliitika plaan: https://mkm.ee/majandusplaan 25 https://www.mkm.ee/ettevotlus-ja-innovatsioon/turism/majutusteenused, vaadatud 15.03.2024 26 Direktiiv - 2015/2302 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 27 Passenger Mobility Package - European Commission (europa.eu), vaadatud 15.03.2024 28 samas 29 Euroopa Komisjoni pressiteade: Lühiajalise majutuse renditeenused (europa.eu) 22 andmevahetusreeglid riikidele info saamiseks majutuste kohta majutusplatvormidel nagu Airbnb jt. Turismi käsitlevad ka mitmed teised Euroopa Liidu regulatiivsed meetmed ja erinevad tegevuskavad, näiteks ELi turismi tegevuskava 203030, mis sisaldab juhiseid rohelisele ja digitaalsele üleminekule ja soodustavad jätkusuutlike tavade arendamist, samuti algatused, mis aitavad tagada roheväidete usaldusväärust (roheväidete direktiiv) jt, digitaliseerimise vallas nt reisidokumentide digitaliseerimine. 30 Uus Euroopa turismi tegevuskava - Consilium (europa.eu) 23 Lisa 4: Eesti atraktiivse sihtkohana31 Covid-19 kriisi ajal prognoosisid mõned turismistsenaariumid, et globaalsed turismimahud võivad pikemaks perioodiks langeda - nüüdseks on selge, et reisimine ei ole oma olulisust kaotanud ja turismimahud on globaalselt paljuski taastunud. Külastaja perspektiivist mõjutavad sihtkoha atraktiivsust lihtsus saabumisel ja sihtkohas liikumisel (füüsiline ühenduvus), huviväärsuste leidmine veebist ja lihtne broneerimine (digitaalne ühenduvus), huviväärsuste hulk sihtkohas, turismitöötajate, aga ka kohalike elanike sõbralikkus ja ka kestlikkus. Eesti kui turismisihtkoha arengut mõjutab, kuidas ettevõtted ja turismiatraktsioonid vastavad turistide ootustele erinevates valdkondades ning kuidas planeeritakse turismi hooajaliselt ja regionaalselt. Eesti atraktiivsus sihtkohana mõjutab seda, milliste huvidega külastajad Eestisse tulevad, mida siin ette võtavad ja kui kaua ning millisel hooajal Eestit külastavad. See omakorda määrab turismivaldkonna olulisuse Eesti majanduses ja kohaliku eluolu edendajana. Ülevaade maailmast ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UN Tourism) 2024. a esimese turismibaromeetri kohaselt saavutas rahvusvaheline turism 2023. aastal 88% pandeemiaeelsest tasemest, hinnanguliselt tehti 1,3 miljardit rahvusvahelist reisi. Seni takistatud nõudluse taastumine, suurenenud lennuühendused ning Aasia turgude avanemine taastavad eeldatavalt 2024. a lõpuks rahvusvahelise turismi täielikult.32 Maailma turismipoliitika suunajad ei räägi turismist enam kui vaid majandusharust, vaid rõhutavad turismi olulisust heaolu suurendajana. ÜRO turismiorganisatsioon UN Tourism loetleb turismi ülesannetena üksikisikute heaolu suurendamise, looduskeskkonna kaitsmise, majanduse ja rahvusvahelise harmoonia edendamise.33 Euroopa Liidu (EL) nõukogu rõhutab turismi tegevuskavas 203034 oma otsustavust edendada kestlikku turismi, võttes arvesse kõiki majandusliku, keskkonnaalase, kultuurilise ja sotsiaalse kestlikkuse peamisi mõõtmeid, reageerides muu hulgas kliimamuutustele ja elurikkuse vähenemisele kooskõlas ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja võetud kohustusega toetada turismi, mis loob kestlikke töökohti ning edendab kohalikku kultuuri, tooteid ja teenuseid. 2021. aastal COP25-l vastu võetud Glasgow deklaratsioon35 seab eesmärgiks turismisektori kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2050. Deklaratsioon määratleb sektoriülese sõnumi ning sellega liitunud riigid, ettevõtted ja muud osapooled võtavad kohustused vähendada emissioone, koostada kliimakavad ja raporteerida nende täitmist. Deklaratsiooniga on liitunud ca 850 organisatsiooni. 31 Turismi sihtkoha atraktiivsus on sihtkoha omaduste ja ressursside kogum, mis meelitab turiste ja vastab nende ootustele. See hõlmab looduskeskkonda, kultuuripärandit, infrastruktuuri, teenuste kvaliteeti ja kohaliku elanikkonna külalislahkust. Kresic, D., & Prebežac, D. (2011). Index of destination attractiveness as a tool for destination attractiveness assessment. Tourism: An International Interdisciplinary Journal, 59(4), 497-517 32 International Tourism to Reach Pre-Pandemic Levels in 2024, International Tourism to Reach Pre-Pandemic Levels in 2024 (unwto.org) 33 UN Tourism veebileht, UN Tourism | Bringing the world closer (unwto.org), vaadatud 06.03.2024 34 Nõukogu järeldused Euroopa turismi tegevuskava 2030 kohta, Uus Euroopa turismi tegevuskava - Consilium (europa.eu) 35 The Glasgow Declaration on Climate Action in Tourism (unwto.org), vaadatud 06.03.2024. 24 Interreg Euroopa projekt “Tourism in Balance” soovitab, et turismi arendamisel tuleb lähtuda tasakaalu leidmisest ja tagamisest külastajate, kohalike kogukondade ja keskkonna vahel, et tagada kestlik areng. Selleks on vaja hajutada turismi nii ajas kui ruumis, suunates külastajaid laiemale alale ja peamiste tõmbekeskustest eemale, mille kaudu saab ära kasutada piirkonna pakutavaid võimalusi, maksimeerides positiivset mõju ja minimeerides negatiivseid mõjusid.36 EL turism koosneb 2,3 miljonist ettevõttest (peamiselt VKEd), mis annavad tööd hinnanguliselt 12,3 miljonile inimesele aastas. Turism moodustab 10% EL SKTst ja sellel on laiaulatuslik mõju majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele arengule. ELi poliitika eesmärk on säilitada Euroopa positsioon juhtiva sihtkohana, maksimeerides samal ajal turismi panust majanduskasvu ja tööhõivesse ning edendades ELi riikide vahelist koostööd, eelkõige heade tavade vahetamise kaudu.37 ELi majutusettevõtete jaoks oli juba 2023. aasta rekordiline, ületades 2019. aasta pandeemiaeelseid näitajaid, kus oli kokku 2,9 miljardit ööbimist. Peaaegu kõigis liikmesriikides on ööde arv võrreldes 2022. aastaga kasvanud, 10 riigis üle 10%. 13 riigis (sh Eestis) ei ole majutussektor aga pandeemiast veel täielikult taastunud. Kui esimestel pandeemiajärgsetel aastatel taastus turism tugeva siseturismiga, siis 2023. aastal on rahvusvahelised saabujad, sealhulgas ELi riikides, peaaegu tagasi – 46% kõigist veedetud öödest võrreldes 47% 2019. aastal. Kuigi ELi mittekuuluvatest riikidest saabujad ei ole veel taastunud pandeemiaeelsele tasemele, on EL säilitanud oma positsiooni maailma sihtkohana number 1, moodustades WTO andmete põhjal 2023. aastal 40 % ülemaailmsest turismist.38 Ent turism ELis seisab silmitsi ühiste väljakutsete ja võimalustega, mis mõjutavad selle arengut, nagu kestlikkus, hooajalisus, turismivoogude juhtimine, säilitades samal ajal elukvaliteedi sihtkohtades, innovatsioon ja digitaliseerimine, oskused ja ökosüsteemi atraktiivsus töötajate jaoks.39 2022. aasta veebruaris võttis Euroopa komisjon vastu kava pealkirjaga „Turismi üleminekujuhised”40, milles rõhutati vajadust tugevdada turismisektori vastupanuvõimet ning kiirendada üleminekut digitaalsele ja keskkonnasäästlikule tehnoloogiale. Vastuseks sellele plaanile võttis nõukogu 2022. aasta detsembris vastu ELi turismi tegevuskava 2030.41 Tegevuskava keskendus viiele prioriteedile: roheline ja digitaalne üleminek; vastupidavus ja kaasatus; oskused ja tugi; ning juhtimis- ja poliitikat võimaldav raamistik. 2023. aastal liikmesriikide poolt vastu võetud Palma deklaratsioon42 toob välja eesmärgi liikuda kvantitatiivsel kasvul põhineva mudeli pealt kvaliteedipõhisele lähenemisviisile, mis toob kaasa kestliku arengu ja kvaliteetsed töökohad. Palma deklaratsioon keskendub sotsiaalse jätkusuutlikkuse edendamisele turismis ning rõhutab juurdepääsetava ja kaasava turismi arendamist, et tagada kõigile inimestele võrdsed võimalused ja juurdepääs turismi nautimiseks. 36 Interreg Europe. TIB: Tourism in Balance. https://www.interregeurope.eu/tib (vaadatud 05.08.2024) 37 Euroopa Parlament, https://www.europarl.europa.eu/factsheets/en/sheet/126/tourism#:~:text=The%20EU%27s%20tourism%20industry%20in,an%2 0estimated%2012.3%20million%20people, vaadatud 08.03.2024. 38 EL konkurentsivõimeministrite nõukogu 7.03.2024. a taustapaber, European Commission, 04.03.2024. 39 Presidency note, Informal Meeting of European Tourism Ministers,19-20 February 2024 40 Turismi üleminekujuhised - Publications Office of the EU (europa.eu) 41 Uus Euroopa turismi tegevuskava - Consilium (europa.eu) 42 Palma Declaration: “The path towards social sustainability of tourism in the EU” (europa.eu) 25 Eesti hetkeolukord Reisimise ja turismi arengu indeksi (TTDI)43 2024. aasta aruande kohaselt paiknes Eesti kõigi indeksisse kaasatud maailma riikide hulgas (neid oli kokku 119) 36. kohal. Kui vaadata vaid Euroopa Liidu riike, siis siin paistab konkurents olema tihedam ning Eestis on keskmisest madalamal 18. positsioonil ning 2021. a aruandega võrreldes oleme mõlemas pingereas mitmeid kohti langenud. Oleme siiski mõnevõrra kõrgemal oma lähimatest lõunanaabritest Leedust ja Lätist, kuid põhjamaad (nt Soome ja Rootsi) paiknevad meist selgelt eespool. Euroopa riikide hulgas aitab meie positsiooni parandada turismi toetav äri- ja sotsiaalne keskkond ning riigi turismipoliitika. Indeksi väärtust tõmbavad allapoole nõrk turismi infrastruktuur, huvipakkuvate vaatamisväärsuste vähesus ning mõningal määral ka turismi kestlikkuse teemad.44 Turismi pika vaate 2035 majandusanalüüs45 toob peamiste Eesti turismi arengut takistavate probleemidena välja: ● Eesti turismisektori ettevõtted on väikesed, mis tähendab, et innovatsioonipotentsiaal sellistes valdkondades, mis eeldavad ulatuslikke rahalise ja inimkapitali investeeringuid, on piiratud. ● Eesti hinnatase on Euroopa Liidu keskmine, mis asetab meid Ida- ja Lääne-Euroopa piirimaile. Idaeurooplaste jaoks olema eeldatavalt pigem kallimapoolne riik, Lääne- Euroopa vaates veidi odavam kui koduturg. Turismisektorit arendades tuleb silmas pidada, et meie teenuse kvaliteet peab õigustama Ida-Euroopa riikidega võrreldes kõrgemat hinnataset. ● Hooajalisus on ühtviisi probleemiks nii Eestis (juulis majutatakse Eesti majutusasutustes 2,5 korda rohkem inimesi kui jaanuaris) kui teistes EL riikides; Eesti on majutatute arvu sesoonse kõikumise poolest oleme Euroopa Liidu keskmike hulgas. ● Keskmine reisi kestus (eriti just välisreiside osas) on Eestis lühike, Eesti külastamine võib sageli olla osa pikemast reisist Põhjala või Baltikumi piirkonda. ● Eestisse saabumine pole lihtne, kuna Euroopa ääreala väikese riigina on lennuühendused, lendude sagedus, Eestisse jõudmise ajad ja sihtkohtade arv alati väljakutse.46 ● Rahvusvaheliselt silmapaistvaid turismiatraktsioone (loodus- ja kultuurilised vaatamisväärsused) on vähe.47 ● Venemaa täiemahuline invasioon Ukrainasse 2022. aastal. Venemaa kodanikele on Eesti külastamine pärast sõja algust valdavalt keelatud. Mõnede sihtriikide ja elanikkonnagruppide (ca kümnendik mõnede riikide küsitletutest) jaoks on 43 Travel & Tourism Development Index 2024, https://www3.weforum.org/docs/WEF_Travel_and_Tourism_Development_Index_2024.pdf 44 Järve, J. (2024). Turismi pikk vaade - taustaanalüüs. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. https://raportid.centar.ee/2024_turismi_pikk_vaade_taustaanalyys_v1.1.html 45 Järve, J. (2024). Turismi pikk vaade - taustaanalüüs. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. https://raportid.centar.ee/2024_turismi_pikk_vaade_taustaanalyys_v1.1.html 46 Pikemalt on teemat analüüsitud ühenduvuse ja ligipääsetavuse teemalehes. 47 World Economic Forumi (WEF) poolt koostatav reisimise- ja turismi arengu indeks toob välja, et Eestis puuduvad olulised tõmbetegurid, seda nii loodusvaatamisväärsuste (100. koht maailma riikide hulgas), kultuuriliste vaatamisväärsuste (54. koht) kui ressursside, mis on olulised neile, kelle reisi eesmärgiks ei ole puhkus (teisisõnu äriturism) (79. koht), vallas. Kui paigutame ennast Euroopa riikide pingeritta, siis oleme vastavalt kas tagantpoolt teised, kuuendad või viimased. 26  Venemaaga ühise piiri omamine faktoriks, miks mitte Eestisse reisida, sest peljatakse sõjalist konflikti. Paradoksaalne on, et kui 2023. a lõpul Eesti turismiasjaliste seas läbi viidud küsitluse tulemusel arvavad nad, et aastal 2035 on Eesti turismisihtkohana maailmas tuntud looduse, rohelisuse, kestlikkuse, hea kliima, vaikuse ja turvalisuse poolest,48 siis Maailma Majandusfoorumi (WEF) reisi- ja turismiarengu indeksi kestlikkuse alamindeks paigutab Eesti EL riikide seas pigem tahapoole. Eriti kehv on seis reisimise ja turismi nõudlussurve indeksiga - selle väärtuselt oleme Euroopa Liidu riikide hulgas alles 24. Kohal. Meie turismi multiplikaatorefektid on teiste riikidega võrreldes liiga väikesed, reisi kestused lühikesed, sesoonsus kõrge, turistide huvi kontsentreeritud ja suunatud väikesele osale kultuurilistest atraktsioonidest ning ka geograafiliselt. Samas 2023. aasta Euromonitori Sustainable Travel Index (STI)49 asetab Eesti kogu maailmas neljandale ning Tallinna linnade seas viiendale kohale. STI peamised näitajad on seotud sihtkoha “tervisega” (õnn, võrdsus, sotsiaalne õiglus), turismi mõjudega keskkonnale (nt hotellide energiakasutus) ning turismi üldise olukorraga, nagu infrastruktuuri kvaliteet või sõltuvus rahvusvaheliset nõudlusest. Seega sõltub erinevate pingeridade järjestus suuresti ka sellest, mida ja kuidas neis mõõdetakse. Ka 2023. aastal tehtud Eesti turismi kestlikkuse uuringust selgus, et turismiettevõtjad seostavad kestlikkust veel ennekõike otseselt keskkonnaga ega oska veel näha selle laiemat ühiskondlikku mõõdet. Samas peetakse kestlikkust tähtsaks ning pingutusi jätkusuutlikuma turismi suunas teevad pea kõik turismiettevõtted, sõltumata asukohast või suurusest – säästetakse elektrit ja vett, eelistatakse kohalikke teenuseid ja kaupu, vähendatakse ja kogutakse jäätmeid liigiti.50 Eesti turismi pika vaate 2035 kaasamisprotsessis51 nägid Eesti turismiasjalised Eesti peamiste võimalustena atraktiivsuse tõstmiseks uusi ühendusi, digitaliseerimist, puhast ja mitmekesist loodust, turvalisust, kestlikkust, ehedust ja külalislahkust, aga ka arengut sündmus- ja elamussihtkohaks. Eesti peamine atraktsioon on ehe ja külalislahke kohalik elanik. Eesti kui sihtkoha atraktiivsuse kasvu jaoks peetakse oluliseks uusi transpordiühendusi Eestisse ning sujuvaid liikumisvõimalusi Eesti sees. Konkurentsivõime tõstmiseks tuleb selgitada turismi tähtsust haakuvatele valdkondadele, tegeleda digitaliseerimise ja diginähtavuse parandamisega, koostööga teiste riikidega, sektori sees ja teiste sektoritega, killustamise vähendamisega, madalhooaja teenuste arendamisega (sh on vaja selleks vajalikku infrastruktuuri, nagu piisava suurusega konverentsi- ja sündmustaristu), regionaalse tasakaalustatusega, kõikide Eesti inimeste külalislahkuse kasvatamisega, loodusturismi hinnastamisega, turismivaldkonna hariduse kvaliteedi ja töökohtade mainekuse tõstmisega, bürokraatia ja maksusüsteemi lihtsustamisega. 48 Eesti turismi tuleviku veebiküsitluse kokkuvõte, MKM, 2023. https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2024- 03/2023_Veebik%C3%BCsitluse%20kokkuv%C3%B5te.pdf 49 https://www.euromonitor.com/press/press-releases/august-2023/travellers-will-pay-10-extra-for-sustainable-travel-despite- cost-of-living-crisis-euromonitor-report 50 Turismisektori kestlikkuse uuringu tulemused | Puhka Eestis, vaadatud 09.03.2024 51 12.04.2024 turismi kärajate kokkuvõte. 27 Lisa 5: Turisminõudlus52 Eesti turismi tulevikku mõjutavad mitmed nõudlusega seotud tegurid, sealhulgas inimeste reisimustrid, ootused sihtkohale ja harjumused. Turisminõudlust mõjutavad näiteks üldised muutused reisimises, sealhulgas põlvkondlikud muutused, hoiakud ja tarbimisharjumused. Üha suuremaks trendiks on keskkonnasõbraliku reisimise eelistamine ning soov vähendada keskkonnajalajälge, mis võib suunata turiste eelistama sihtkohti, mis pakuvad kestlikke võimalusi. Eesti turisminõudlust iseloomustab peamiselt meie lähiriikide huvi siia tuleku osas, aga ka kõrge hooajalisus, vähene regionaalne hajutatus ja lühike reisi kestus. Koroonapandeemia ja Venemaapoolse täiemahulise sõjalise agressiooni Ukrainas järgsel ajal on siseturismi osakaal võrreldes välisturismiga kasvanud. Ülevaade maailmast ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) turismibaromeetri andmetel saavutas rahvusvaheline turism 2023. aastal 88% pandeemiaeelsest tasemest, hinnanguliselt tehti 1,3 miljardit rahvusvahelist reisi,53 mis on 34% rohkem kui 2022. aastal, s.o 325 miljonit turisti võrra.54 ÜRO Maailma Turismiorganisatsioon prognoosib, et rahvusvaheline turism taastub pandeemiaeelsele tasemele 2024. aastal, esialgsetel hinnangutel ületades 2019. aasta taset 2%. Prognoosi täitumine sõltub Aasia turgude taastumisest ning majanduslike ja geopoliitiliste riskide realiseerumisest.55 Pikaajalised prognoosid on optimistlikud järgmiseks kümneks aastaks. Aastaks 2033 prognoositakse rahvusvaheliste reiside arvuks kokku umbes 742 miljonit, genereerides tulu 1060,5 miljardit USA dollarit.56 Euroopa Liidus ulatus 2023. aastal ööbimiste arv 2,9 miljardi ööni, mis on 6,1% võrra rohkem kui 2022. aastal ja 1,4% rohkem võrreldes pandeemiaeelse 2019. aastaga.57 2022. aastal iseloomustas ELi turismi järgmised faktid58: ● 2022. aasta jooksul tegid ELi elanikud 1,1 miljardit ööbimisega reisi koos ööbimisega (9,3% olid tööreisid ja ülejäänud 90,7% olid isiklikud reisid) ja nende reiside jooksul veedeti 5,4 miljardit ööd. ● Kõige rohkem reise tegid Prantsusmaa elanikud (229 miljonit reisi), kellele järgnesid Saksamaa (222 miljonit reisi) ja Hispaania (138 miljonit reisi) elanikud. Nende kolme riigi elanike tehtud reisid moodustasid üle poole (54,8%) kõigist ELi elanike reisidest. ● ELi keskmiselt oli kolm neljast (75,5%) reisist sisereisid. ● 2022. aastal tehtud turismireisid koosnesid peamiselt lühikestest sisereisidest, mis kestsid üks kuni kolm ööd (49,7% kõigist turismireisidest). Neli või enam ööd kestvad 52 Turisminõudlus viitab turistide valmisolekule ja võimele tarbida turismiteenuseid ja tooteid teatud ajahetkel ja hinnatasemel. See hõlmab reiside planeerimist, broneerimist ning erinevate teenuste ja atraktsioonide tarbimist. Song, H., & Li, G. (2008). Tourism demand modelling and forecasting—A review of recent research. Tourism Management, 29(2), 203–220. https://doi.org/10.1016/j.tourman.2007.07.016 53 International Tourism to Reach Pre-Pandemic Levels in 2024, International Tourism to Reach Pre-Pandemic Levels in 2024 (unwto.org) 54 UN Tourism Barometer, UN Tourism World Tourism Barometer | Global Tourism Statistics (unwto.org) 55 International Tourism to Reach Pre-Pandemic Levels in 2024, International Tourism to Reach Pre-Pandemic Levels in 2024 (unwto.org) 56 (TRAVEL & TOURISM ECONOMIC IMPACT 2023, 647df24b7c4bf560880560f9_EIR2023-APEC.pdf (website-files.com) 57 Eurostat. EU tourism nights mark 6.1% yearly increase in 2023. 8. märtsil 2024. https://ec.europa.eu/eurostat/web/products- eurostat-news/w/ddn-20240308-1 (vaadatud 26.07.2024). 58 Eurostat. Tourism statistics - characteristics of tourism trips. 12. detsembril 2023. https://ec.europa.eu/eurostat/statistics- explained/index.php?title=Tourism_statistics_-_characteristics_of_tourism_trips (vaadatud 01.08.2024). 28  reisid moodustasid 43,6% kõigist turismireisidest (25,7% sisereisid ja 17,8% reisid väljaspool elukohariiki). ● Koos riigisiseste reisidega toimusid 94,2% kõigist ööbimisega reisidest, mida ELi elanikud tegid 2022. aastal, Euroopa Liidu piires. Vähemalt neli ööd kestvate rieide puhul – mis tõenäoliselt toimuvad kodust kaugemal – veedeti 89,2% neist ELi piires. ● 2022. aasta ELi elanike 5,4 miljardist ööst enam kui pooled (55,9%) veedeti majutusasutustes, samas kui 44,1% veedeti muudes kohtades. Esikohal olid hotellid või sarnased majutuskohad, mis pakuvad teenuseid nagu igapäevane koristus ja voodite tegemine, moodustades 29,3%, millele järgnes sugulaste või sõprade poolt tasuta pakutav majutus 28,2%-ga, samas kui 16,0% öödest veedeti renditud majas, villas, korteris või renditud toas elamus. Kui vaadata andmeid konkreetsete riikide kohta, selgub, et kui Soome elanikud läksid reisile välismaale 2022. aastal, siis 6% nende veedetud öödest (kokku 3,2 mln ööbimist) oli veedetud oma suvilas (ingl own holiday home; kogu ELi puhul on samuti 6%).59 Eesti kohta number puudub. 17% ööbimistest nende välireiside puhul veetsid Soome elanikud oma sugulaste ja sõprade poolt võimaldatud tasuta kohas (ingl accommodation provided without charge by relatives or friends); Läti elanike puhul 32% ja kogu ELi puhul 20% (Eesti elanike puhul 21%).60 Kokkuvõtteks, ELi turismisektor näitab tugevat taastumist, kuna 2023. aastal saavutati ööbimiste arv, mis ületas nii 2022. kui ka pandeemiaeelse 2019. aasta taset. Enamik ELi elanikest eelistab reisida oma riigi sees, mis viitab ELi siseturismi jätkuvale tähtsusele. Lisaks eelistatakse majutuse osas peamiselt hotelle või sarnaseid majutuskohti, aga ka sugulaste või sõprade pakutavat tasuta majutust, mis rõhutab majutuse kättesaadavuse ja kulutõhususe olulisust reisimisel. Eesti olukord Enne COVID-19 pandeemiat 2020. aastal oli Eesti turismisektor sõltuv välisnõudlusest – majutusettevõtetes veedetud öödest üle 60% moodustasid väliskülastajad. Pandeemia ajal ja järel kasvas siseturistide ööbimiste arv tunduvalt, samas pandeemia ajal tunduvalt vähenenud välisturismi taastumine on olnud aeglane ja 2023. aasta seisuga ei ole välisnõudlus koroonapandeemia eelsele tasemele taastunud. 2023. aastal külastas Eestit Eesti Panga andmetel umbes neli miljonit inimest välismaalt, mida on 35% vähem kui enne koroonapandeemiat 2019. aastal, kui Eestit külastas 6,1 miljonit inimest. Umbes neljast miljonist oli ühepäevakülastusi ligi 1,5 miljonit (39%) ja mitmepäevakülastusi umbes 2,4 miljonit (61%). Osa mitmepäevakülastajatest ööbivad vähemalt viie voodikohaga majutusasutustes, mille kohta kogub andmeid Statistikaamet. Selle statistika järgi veetsid välisturistid Eestis umbes 4,4 miljonit ööd 2019. aastal, kuid 2023. veel alles umbes 3,4 miljonit ööd, mida on 23% võrra ehk umbes ühe miljoni ööbimise võrra vähem. Siseturistide ööbimised on aga hoopis kasvanud. Kui 2019. veetsid siseturistid Statistikaameti andmetel umbes 2,6 miljonit ööd Eesti majutusasutustes, siis 2022. ja 2023. aastal juba umbes 3 miljonit ööd. Peamised sihtriigid 59 Eurostat. Nights spent by main mode of accommodation. https://doi.org/10.2908/TOUR_DEM_TNAC 60 Eurostat. Nights spent by main mode of accommodation. https://doi.org/10.2908/TOUR_DEM_TNAC 29 Välisturgude seas on suure kaaluga lähiriigid, eelkõige Soome ja Läti, mille elanikud teevad valdavalt lühiajalisi ehk 1-2 ööbimisega reise. Väliskülastajate Eestis viibimise kestus on suhteliselt lühike – see tuleneb nii suurest lähiriikide osakaalust kui ka Eesti turismipakkumisest. Väliskülastajatele on atraktiivne eelkõige Tallinn, kuhu lähemate riikide turistid teevad lühikesi linnareise või kuhu kaugemate riikide turistid reisivad paariks päevaks Balti riikide ringreisi raames. Reisi kestuse pikendamine aitaks kaasa väliskülastajate kulutuste suurenemisele, samas on aastatel 2004–2023 väliskülastajate viibimise kestus ühes majutusettevõttes olnud stabiilselt kaks ööd (v.a 2021. aastal, kui tavapärastele puhkusereisidele kehtisid märkimisväärsed piirangud). See tähendab, et sellise pikaajaliselt püsinud olukorra muutmine on äärmiselt keeruline. EISi tellitud 2023.–2024. aasta väliskülastajate piiriuuringu andmetel61 lahkusid 20% turistidest lennukiga, 55% laevaga ja 25% maismaad mööda. Pikaajalise trendina on suurenenud lennureisijate osakaal, kuna Venemaalt Eestisse reisijate arv on viimastel aastatel (2022 ja 2023) minimaalne. Väliskülastajate uuringust selgus, et Läti, Soome ja Rootsi turistidest ainult 20% külastab sama reisi jooksul teisi riike lisaks Eestile. Muude Euroopa riikide turistidest 50–65% külastab teisi riike lisaks Eestile ja kaugturgudelt saabuvatest turistidest umbes 80%. Eestit Soome külastusega kombineerivate turistide osakaal on täpsustamata hinnangutel suhteliselt suur. Soome turistide ööbimiste rekordarv Eestis pärineb 2016. aastast, seejärel vähenes nende ööbimiste arv igal aastal kuni 2019. aastani. Peale pandeemiat on taastumine Soomest olnud aeglane – Tallinnas jõudsid nende ööbimised 2023. aastal küll uuesti 2019. aasta tasemele, kuid mujal Eestis olid koguni 35% väiksemad kui 2019. aastal. Pikaajaliselt võiks eesmärgiks olla lähiaastatel nende ööbimiste arvu taastamine 2018.–2019. aasta tasemele ja sellel tasemel püsimine. Soome turistide arvu langus tuleneb peamiselt muuhulgas Soome elanike pikemate ravipuhkuste pikaajalisest vähenemisest, laevareiside ja Eesti hinnataseme tõusust, Soome elanike üldisest välisreiside eelistuste muutumisest ja teiste riikide konkurentsist. Peale Vene turismi kadumist on tähtsuselt teiseks välisturuks tõusnud Läti, mis nii enne kui ka peale pandeemiat on järjest kasvanud (pikaajaliselt on siiski tõenäoline, et järgnevalt aastatel jätkub kasv sealt aeglasemas tempos kui 2022.–2023. aastal). Samas on kasvust hoolimata Läti siiski üsna väikese osakaaluga sihtturg. Kuigi Läti on väga oluline sihtturg ka seetõttu, et sealt reisitakse kõige rohkem Eesti erinevatesse regioonidesse (2023. aastal oli 61% nende ööbimistest väljaspool Tallinna), on Läti üks kõige vähem kulutavaid sihtturge. Pikaajaliselt on muud olulisemad välisturud olnud Saksamaa, Leedu, Ühendkuningriik ja Rootsi (igaüks andis 2023. aastal 2–3% kõigist Eesti majutusettevõtetes veedetud öödest; vt joonis 6). Neist vaid Leedu on 2023. aastaks taastunud peaaegu pandeemiaeelsele tasemele, teised riigid ei pruugi ka 2024.–2025. aastal veel taastuda. Rootsi oli ka enne pandeemiat pigem pikaajaliselt väikest langust näidanud sihtturg, turism Ühendkuningriigist on aga pikaajaliselt kulgenud korduvate suurte tõusude ja langustega tulenevalt otselennuühenduste avamisest ja sulgemisest. 61 Väliskülastajate piiriuuring, 2024, EIS: Väliskülastajate piiriuuring | Puhka Eestis 30 Joonis 6. Ööbimised Eesti majutusettevõtetes riigiti. Allikas: Statistikaamet. Lähiriikide (Leedu, Rootsi ja Soome) turistid ööbivad välisturistide keskmisega võrreldes veidi rohkem regioonides väljaspool Tallinna (u 1/3 nende ööbimistest on väljaspool Tallinna; vt joonis 7). Saksa turistide ööbimistest oli 2023. aastal 27% väljaspool Tallinna – mis oli suhteliselt hea näitaja võrreldes muude kaugemate riikide turistidega (kelle ööbimistest vaid 10–20% oli väljaspool Tallinna). Saksa turistide seas on viimastel aastatel veidi kasvanud Eesti külastuse kombineerimine Soomega (varasema tüüpilise Baltikumi ringreisi kõrval või asemel). 31 Joonis 7. Välisturistide ööbimised majutusettevõtetes regiooniti. Allikas: Statistikaamet. Läti, Norra ja Ühendkuningriigi turistide ööbimised on välisturistide keskmisega võrreldes veidi vähem suvekuudele keskendunud. Seejuures näiteks Ühendkuningriigi turistide seas on välisturistide keskmisega võrreldes veidi rohkem neid, kes reisivad Eestisse detsembris. Kaugturgudest on parimaid tulemusi näidanud USA, mis on taastumas pandeemiaeelsele tasemele – 2023. aastal oli nende ööbimisi vaid 9% vähem kui 2019. aastal. USA turistide on Eestile olulised, kuna kulutavad Eestis välisriikide võrdluses reisi kohta kõige rohkem (tänu suhteliselt pikale viibimise kestusele) ning ka ööpäeva kohta kulutavad nad keskmisest välisturistist rohkem. Turism Hiinast ja Jaapanist taastub väga aeglaselt – 2023. aastal oli nende ööbimisi kolmveerandi võrra vähem kui 2019. aastal. Kuigi rahvusvaheliselt reisijate arv uutelt lähteriikidelt (Ida-Euroopa, India ja Kagu-Aasia) kasvab, on nende ostujõud suhteliselt piiratud vastavalt McKinsey andmetele: võrreldes Lääne-Euroopa reisijatega (kes kulutavad keskmiselt 159 dollarit öö kohta), kulutavad Lõuna- Aasia reisijad 20 protsenti vähem, Ida-Euroopa reisijad 40 protsenti vähem ja Kagu-Aasia reisijad 55 protsenti vähem.62 2023.–2024. aastal tehtud väliskülastajate uuringu tulemuste järgi oli valdava osa (63%) Eestis majutuvate turistide reisi eesmärgiks puhkusereis. Umbes 30% vastanutest olid ühepäevakülastajad ning Eestis ööbis 70%, 80% majutuvatest turistidest jõudis Tallinna, 19% Pärnumaale, 13% Tartumaale ning juba palju vähem muudesse piirkondadesse, mis näitab et (eriti välis)turismi regionaalne tasakaalustamatus on jätkuvalt probleemiks.63 Samas suhtarvuna maakonna elanikkonda on sise- ja välisturistide arv kokku kõige suurem Saare maakonnas, millele järgnevad Pärnu ja Lääne maakond, mis viitab sellele, et turismil on oluline roll Tallinna ja Harjumaa väliste piirkondade arengu toetamisel. Välisturism on olulisel määral keskendunud Tallinnale, veidi ka Pärnule ja Tartule – 2023. aastal oli Eesti majutusettevõtetes veedetud välisturistide ööbimistest Tallinnas 69%, Pärnus 12%, Tartus 5% ja kõigis ülejäänud sihtkohtades kokku 14% (vt joonis 1). Pikaajaliselt on Tallinna ja ka Tartu osakaal veidi suurenenud, samas on veidi vähenenud Lääne-Eesti osakaal, mis tuleneb eelkõige Soome elanike pikemate ravipuhkuste pikaajalisest vähenemisest – neid veedeti Lääne-Eesti ravispaades. Siseturistide ööbimised on regionaalselt oluliselt ühtlasemalt jaotunud, samas on ka siseturismis peale pandeemiat Tallinna osakaal kasvanud (2024. aasta seisuga on veel vara hinnata, kas see muutub pikaajaliseks trendiks). Ööbimiste hooajaline jaotus ei ole pikema perioodi vältel oluliselt muutunud: kolme suvekuu osatähtsus välisturistide kogu aasta ööbimistest on püsinud 36–38% vahel. Siseturismi jaotus kuude kaupa erineb veidi välisturismi jaotusest, kuid summana on kolme suvekuu osatähtsus kogu aasta ööbimistest püsinud sarnane: 37–39% vahel. 62 McKinsey. (2024). Now boarding: Faces, places, and trends shaping tourism in 2024. 29. mail 2024. https://www.mckinsey.com/industries/travel-logistics-and-infrastructure/our-insights/now- boarding-faces-places-and-trends-shaping-tourism-in-2024 (vaadatud 02.08.2024). 63 Väliskülastajate seas tehtud uuringud | Puhka Eestis, vaadatud 09.03.2024. 32 Kokkuvõttes on sellise pikaajaliselt püsinud olukorra muutmine nii regionaalses jaotuses kui ka hooajalisuses äärmiselt keeruline. Hooajalisuse osas on väljakutse muuta mitte ainult suvekuude osakaalu võrreldes ülejäänud aastaaegadega, vaid ka hajutada nõudlust juulilt juunile ja augustile. Võrreldes konkureerivate sihtriikidega on Eestis äriturismi osakaal senini väike. Selleks, et taastada turismiteenuste eksport, on oluline investeerida äriturismi turunduse-, müügi- ja arendustegevustesse. Ärireisid, sh konverentsid leevendavad veidi turismi hooajalisust ja toovad riiki kõrgemat lisandväärtust loovat kliendisegmenti. Ärireisid moodustasid Statistikaameti andmetel 2023. aastal 22% reisiteenuste ekspordist. Pikaajaliselt on ärireiside osakaal mõnevõrra kasvanud, kuid osaliselt just tänu pikalt viibinud töötajatele. EASi tellitud 2023.–2024. aasta väliskülastajate uuringu põhjal oli välisturistide rahulolu kõrge – NPSi skaalal oli soovitusindeks 70 (tähistades kõrgeimat vahemikhinnangut 70–100 „suurepärane“). Lähema viie aasta jooksul peab Eesti külastamist vaba aja reisil tõenäoliseks 82% küsitletutest. Küsitletute jaoks olid peamisteks Eestisse tulemise eesmärkideks tutvumine arhitektuuriga, linnalooduses viibimine ning kultuuriüritustel osalemine. Eesti oli atraktiivne kui uus sihtkoht, kus on Unesco pärand ning oluliseks peeti ka Eestis saadavaid toiduelamusi. 33 Lisa 6: Ühenduvused ja ligipääsetavus Nii füüsiline kui digitaalne ühenduvus ja ligipääsetavus on nauditava külastajateekonna eeldused. Sihtkoha ühenduvus hõlmab kogu reisiteekonda ehk sihtkohta reisimiseks kuluvat aega ja vaeva ehk rahvusvahelisi transpordivalikuid (lennujaamade võrgustik, laevaühendused, rahvusvahelised rongi- ja bussiühendused), aga ka reisiteekonna mugavusi ja infrastruktuuri kohapeal, sh liikuvusvõimalus linnades (ühistranspordi võrgustik, rattaga sõitmise võimalused) ja linnadest väljas (autorent, maakondlik bussi- ja rongitransport).64 Sihtkoha ühenduvust peetakse tavaliselt peamiseks teguriks, mis mõjutab turistide reisiotsuseid.65 Seejuures on oluline teadvustada, et kaasaegses turismis mängib lisaks füüsilisele ühenduvusele keskset rolli digitaalne ühenduvus, mis viitab võimalusele kasutada internetiühendust ja digitaalseid tehnoloogiaid reisimise ajal ning sihtkohas. See hõlmab näiteks juurdepääsu WiFi-le või mobiilsele internetile, võimalusi kasutada nutiseadmeid ja rakendusi, elektroonilist teavet sihtkoha kohta ning digitaalsete platvormide kasutamist broneeringute tegemiseks, navigeerimiseks ja tegevuste planeerimiseks. Ka füüsilise ühenduvuse kasutajamugavuses on oluline, kuivõrd lihtne on osta veebist pileteid ja planeerida oma reisiteekonda - seetõttu tuleb neid teemasid käsitleda tervikuna, võttes eesmärgiks sujuva reisiteekonna loomine. Digitaalne ühenduvus mõjutab majanduslikku kestlikkust, parandab reisikogemusi ning suurendab ettevõtete kasvuvõimalusi. Sujuva reisikogemuse eelduseks on hea ligipääsetavus. Ligipääsetavus on seotud võimekusega pakkuda teenuseid ja mugavusi kõigile inimestele, olenemata nende võimetest või erivajadustest. See hõlmab nii füüsilise kui ka digitaalse keskkonna kättesaadavust ja kasutatavust. Erinevate vajaduste ja ootustega reisijate rühmad - lapsed, vanemaealised, puuetega inimesed ja teised - peaksid saama reisimisel kasutada nii füüsilist kui digitaalset keskkonda. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on aastal 2023 1,3 miljardil inimesel - umbes 16% maailma elanikkonnast - oluline puue. Üle 65-aastaste arv kasvab aastaks 2050 1,6 miljardini ehk samuti 16 % elanikkonnast.66 Alaealisi oli 2023. aastal maailmas 2,2 miljardit, neist 0,2 miljardit arenenud riikides67 ning nende peredel on külastajateekonnale ja turismi infrastruktuurile omad ootused. Turismirajatiste, -toodete ja -teenuste kättesaadavus on ühelt poolt nii vastutustundliku ja kestliku turismi osa, aga teiselt poolt ärivõimalus sihtkohtadele ja ettevõtetele võtta vastu kõik külastajad ja suurendada seeläbi tulusid.68 Ülevaade maailmast Füüsilise ühenduvuse puhul määrab arenguid maailmas transpordivaldkonna suur keskkonnajalajälg, mis moodustab olulise osa kogu maailma kasvuhoonegaaside emissioonist. Turism ise tekitab 8% kogu maailma kasvuhoonegaaside emissioonist, 64 Gehrke et al., 2020; Lee et al., 2016; Reitsamer & Brunner-Sperdin, 2017; Reitsamer et al., 2016; Y. Zhu & Diao, 2020. 65 Hooper, 2015; Marrocu & Paci, 2013; Park et al., 2019; Reitsamer & Brunner-Sperdin, 2017 66 Leaving No One Behind In An Ageing World. World Social Report 2023. United Nations 2023, 2023wsr-fullreport.pdf (un.org) 67 Children in the World - Humanium, vaadatud 01.04.2024. 68 WHO andmetel on puuetega inimestel ja nende peredel märkimisväärne ostujõud, mis ulatub turismiturul aastas ligi 13 miljardi dollarini.UNWTO, ligipääsetav turism, Accessible Tourism (unwto.org) 34 sellest ca 75% tekitab transport.69 Rohkem kui 52% rahvusvahelistest turismist toimub lennukiga.70 Riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid ning ettevõtted otsivad aktiivselt võimalusi transpordi keskkonnajalajälje vähendamiseks. EL turismi üleminekujuhised kutsuvad üles kõiki osapooli, nii reisijateveoettevõtjaid, sihtkohti kui külastajaid tegema samme kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks kooskõlas kliimamääruse eesmärkidega ning kasutama alternatiivseid transpordiviise (näiteks rongi), samas tunnistatakse, et mõne sihtkoha ühenduste tagamine sõltub aga alati täielikult lennu- ja meretranspordist. Üleminekujuhised kutsuvad ka üles hõlbustama digiteenuste abil mitut transpordiliiki hõlmavate reiside kavandamist ja piletimüüki, et seeläbi keskkonnamõju vähendada.71 Kuigi digitaliseerimine ei hakka asendama füüsilist reisimist, on digitaliseerimine turismi globaalses konkurentsis määrava tähtsusega.72 Milleeniumlased tuginevad reisi planeerimisel, broneerimisel, külastuskogemuse nautimisel ja kogemuste jagamisel sotsiaalmeediale ja nutitelefonidele. Tuleb silmas pidada, et digitaliseerimine ei ole vaid online broneerimine, vaid see hõlmab reisikogemuse kõiki aspekte alates ressursihaldusest ja asjade internetist kuni reisikogemuse jagamiseni.73 EL turismi üleminekujuhised kutsuvad üles kasutama tehisintellekti ja andmeid, näiteks digikaksikuid turismi prognoosivaks planeerimiseks, et nõudlust täpselt rahuldada ja suurendada teenuste ressursitõhusust. Turismiteenused peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta.74 EL turismi üleminekujuhised kutsuvad üles suurendama teadlikkust ligipääsetavuse tähtsusest, arendama ligipääsetavate turismiteenuste pakkumist ja nähtavust ning kohaldama avalikes hangetes EL ligipääsetavuse eeskirju. Eesti hetkeolukord Äsja ilmunud Arenguseire Keskuse Eesti majanduse arengut toetavate ettepanekute analüüs väidab, et konkurentsivõime tagamiseks peab riik tagama muuhulgas infrastruktuuri (välisühendused, transporditaristu, elektri- ja andmesidevõrk jms). Olulised on maa-, õhu- ja veetranspordi kvaliteet, kiired ja turvalised ühendusteed nii riigi sees (regionaalselt) kui riigi ja muu maailma vahel, stabiilsed elektrienergia hinnad ning elektrienergia järjepidev ja piisav kättesaadavus.75 Ka Eesti majanduspoliitika plaan peab oluliseks lennuliinide ja ühenduste parandamist, mis on oluline turismiteenuste ekspordi kasvuks, sh kõrge lisandväärtusega äriturismi ja rahvusvahelise äritegevuse (investeeringud, laienemine välisturgudele) hoogustamiseks.76 69 Lenzen, M., Sun, YY., Faturay, F. et al. The carbon footprint of global tourism. Nature Clim Change 8, 522–528 (2018). https://doi.org/10.1038/s41558-018-0141-x 70 European Travel Commission, 2024, Connectivity - ETC Corporate - ETC Corporate (etc-corporate.org) 71 Euroopa Komisjon, Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat, Turismi üleminekujuhised, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022, https://data.europa.eu/doi/10.2873/46737 72 Reverte, F.G., Luque, P.D. (2022). Digital Divide in E-Tourism. In: Xiang, Z., Fuchs, M., Gretzel, U., Höpken, W. (eds) Handbook of e-Tourism. Springer, Cham. https://doi.org/10.1007/978-3-030-48652-5_109 73 Righini, E, What is digital tourism? Much more than a definition What is digital tourism? Much more than a definition (doxee.com) 74 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882, 17. aprill 2019, toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta, Direktiiv - 2019/882 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 75 Varblane, U., Eamets, R., Anger-Kraavi, A., Eerma, D. (2024). Eesti majanduse arengut toetavate ettepanekute analüüs. Arenguseire Keskus, 12 76 Majanduspoliitika plaan, https://mkm.ee/majanduspoliitika-plaan, vaadatud 05.03.2024 35 Kehtiv Eesti turismistrateegia 2022-2025 on seadnud eesmärkideks, et Tallinna Lennujaamal on aastas vähemalt 50 regulaarliini ühendust ning ühendus vähemalt 15 sõlmjaamaga, samuti on seatud eesmärgiks laevakülastuste arvu taastumine 2019. a tasemele. 2023. aastal oli Tallinnast otselende 44 ning ka laevakülastusi ei olnud veel oodatud mahus (2023. aastal läbis meresadamaid kokku 8 miljonit reisijat, 2019. aastal 10,7 miljonit).77 Sujuvad laevaühendused Soome ja Rootsiga toetavad pidevat ja tihedat külaliste liikumist riikide vahel, mis suurendab Eesti positsiooni atraktiivse ja ligipääsetava turismisihtkohana. ASi Tallinna Sadam andmetel tegid 2023.a. reisilaevad Soome suunal 5 055 ja Rootsi suunal 476 laevakülastust. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2020-2035 seab eesmärgiks uurida võimalusi minna üle ühtsele piletisüsteemile naaberriikide, -regioonide või -linnadega, nagu Tallinna-Helsingi piletisüsteemi võimalikult lai ühildamine.78 Uued ühendused: ● Balti riike ja Poolat ühendav standarrööpmeline elektrifitseeritud raudteeliin Rail Baltic peaks valmima 2030. aastaks79, ● Eesti ja Soome kaaluvad ühiselt Sillamäe-Kotka laevaliini taasavamist80 ning Helsingi ja Tallinna vahelise merealuse tunneli rajamist, ● 2024. aastal peaks alustama Tartu ja Riia vaheline rongiühendus. Kliimaministeerium on algatanud uue väikesadamate ärimudeli uuringu tulemustel põhineva väikesadamate arengukontseptsiooni väljatöötamise, mis keskenduks enam kestlike teenuste ja infrastruktuuri arendamisele lähivõrgustiku sadamates.81 Eesti turismi pika vaate kaasamisprotsessis rõhutasid turismiasjalised vajadust kestlike transpordivõimaluste nagu uued rongi- ja laevaliinid, toimiv väikesadamate võrgustik, mitte fossiilkütuseid kasutavad laevad, lennukid, sh väikelennukid ja droonid, Tallinn-Helsingi tunnel, ühtne nõudepõhine ühistranspordi korraldus ja piletisüsteem, elektrisõidukite laadimistaristu, iseliikuvad autod nn viimase miili transpordi pakkumiseks jne ning reisi keskkonnajalajälje kompenseerimise võimaluste arendamise järele. Sellise süsteemi loomiseks on aga vaja ajakohaste liikuvusandmete olemasolu, õigusliku raamistiku muutusi (nt iseliikuvate sõidukite osas) ning toetusi uute liinide ja uute transpordivõimaluste arendamiseks.82 2023.-2024. aasta väliskülastajate piiriuuringu tulemused näitavad, et Eestit külastatakse sageli ühel reisil koos mõne naaberriigiga, eelkõige Soome (29%), Läti (22%) ja Leeduga (14%). Mõnevõrra üllatuslikult on külastajad üsna rahul rahvusvahelise transpordiga Eestisse (82% küsitletutest), ent vähem (64%) eestisisese ühistranspordiga. 70-72 % on hästi rahul ka turismiinfo kättesaadavusega Eesti kohta.83 77 Turismistrateegia 2022+ | Puhka Eestis 78 Transpordi tulevik | Kliimaministeerium 79 Rail Baltic – Vikipeedia (wikipedia.org), vaadatud 24.05.2025. 80 Solman: kaalume Kotka-Sillamäe laevaliini taasavamist | Rahandusministeerium (fin.ee), vaadatud 24.05.2024 81 Väikesadamate arendamise kontseptsioon muutub | Kliimaministeerium, vaadatud 24.05.2024. 82 12.04.2024 turismi kärajate kokkuvõte. 83 Väliskülastajate seas tehtud uuringud | Puhka Eestis, vaadatud 09.03.2024 36 Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) Eesti 2023. a aruanne soovitab, et Eesti peaks suurendama arenenud digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõttu ettevõtetes ning toetama väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid digitaalsete tehnoloogiate kasutamisel, et saada konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks.84 2021. aastal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) poolt tehtud turismiettevõtete küsitlus toetab seda vajadust (vt joonis 8):85 Joonis 8: Eesti turismisektori digilahendused aastal 2021 Eesti turismi pika vaate 2035 kaasamisprotsessist selgus turismiasjaliste soov pakkuda nii kohalikule kui külastajatele võrdselt kättesaadavat nn kolme kliki Eesti elamust, kus soovitud tooteid ja teenuseid pakutakse hüperpersonaalselt ja huvipõhiselt, need on digitaalselt lihtsasti leitavad ja ostetavad ning külaline ei pea ei veebis ega füüsiliselt ekslema, et soovitud teenuseni jõuda. Selline süsteem saab toimida piisavate digitaalsete oskuste ning turvalise ja reguleeritud tehisintellekti kasutamise võimekusel.86 Ligipääsetavuse rakkerühma 2021. aasta lõpparuandes on käsitletud ka turismi ligipääsetavuse probleeme ning tehtud mitmeid ettepanekuid nii turismivaldkonna raamdokumentide muutmiseks kui teavitustöö ja tootearenduse toetamiseks.87 EIS turismiosakond on koondanud turismiprofessionaali kodulehele arvukalt erinevaid info- ja juhendmaterjale turismiteenuse pakkujate abistamiseks, ligipääsetavus on läbivaks teemaks EISi poolt pakutavates turismiettevõtjate koolitustes ning läbivalt hinnatakse ligipääsetavuse tagamist turismivaldkonna toetusmeetmetes.88 Edaspidi on plaanis enam keskenduda digitaalse ligipääsetavuse arendamisele turismiteenuste pakkumisel.89 84 Digital Decade Country Report 2023 Estonia 85 Ankeetküsitluse “Eesti turismisektori digilahendused” tulemus ja kokkuvõte, PowerPoint Presentation (visitestonia.com) 86 12.04.2024 turismi kärajate kokkuvõte. 87 Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne, Ligipääsetavuse rakkerühm | Riigikantselei 88 Turismiteenus erivajadustega inimestele | Puhka Eestis 89 Intervjuu EAS turismiosakonna tootespetsialisti Tatjana Kooriga, 16.02.2024. 37 Lisa 7: Turismiharidus ja tööjõud Meeldiv ja kiire teenindus või selle puudumine on külastaja jaoks enamjaolt riigist esmamulje loomisel kõige olulisem. Turismisektori kestlikkuse ja konkurentsivõime seisukohast mõjutavad teenuste kvaliteeti ja turistide rahulolu turismiga seotud tegevusaladel töötavad inimesed ja nende oskused. Investeerimine haridusse ja oskuste arendamisse ning töötamise trendidega kohanemine on võtmetegurid, mis aitavad tulevikus tagada turismi edu. Majanduse areng ja nõudlus tööjõu järele ning samal ajal rahvastiku vananemine ja tööturule lisanduvate uute inimeste vähenemine on viinud olukorrani, kus asjatundliku ja sõbraliku tööjõu leidmine on Eesti turismi tuleviku jaoks võtmetähtsusega. Selle eelduseks on sektori hea maine tööandjana, arengu- ja karjäärivõimalused töötajatele ja kasvavad palgatasemed. Põhisõnumid ● Majutuse ja toitlustuse vabade ametikohtade määr on viimase 10 aasta jooksul (2014‒ 2023) tugevalt kõikunud ning 2023. aasta kvartalite näitajad viitavad olukorra halvenemisele, kuna vabade ametikohtade määr on taastumas varasematele kõrgematele tasemetele. Ukraina põgenikud aitasid majutus- ja toitlustusvaldkonnas leevendada tööjõukriisi. ● Majutuses ja toitlustuses ning kaubanduses tajuvad tööandjad suurt tööjõupuudust, mis on siiski enam seotud suure voolavuse, töö iseloomu ning töötingimustega. ● „Majutuse, toitlustuse ja turismi spetsialistid ja juhid“ ametialagrupis ei prognoosita hõivemuutust perioodil 2022‒2031. Kõikide ametialade puhul on prognoos 1,7% kasvuks. Pensionile jääjate asendusvajadus on sel perioodil 20%, seda tööjõu voolavust arvestamata. ● Vaatamata riiklikele meetmetele ja tegevustele (näiteks kutsehariduse ja kutsesüsteemi reformid) tuleb ettevõtetel kohandada ärimudeleid vastavaks piiratud tööjõu kättesaadavusele, arvestada tööelu pikenedes töötingimuste loomisel eri earühmade vajadustega ning tagada head täiendus- ja ümberõppevõimalused. ● Tööjõupoliitikat toetavate lähiaastate tegevuste seas on olulisel kohal ka paindliku tööturu arendamine ja välistööjõu kasutamise võimaluste arendamine kooskõlas majanduse vajadustega (sh lühi- ja hooajatöötajad)90. Ülevaade maailmast Euroopa Liidu külalismajandussektoris on 2,3 miljonit ettevõtet, millest 99,8% on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, ning sektoris on rohkem kui 8,5 mln töötajat, kellest 41% on nooremad kui 35.91 25% töötajatest on madala oskustasemega ja iga 9-s töökoht on täitmata.92 Turism on üks väheseid Euroopa majanduse sektoreid, millel on suur potentsiaal kasvuks ja töökohtade loomiseks, eriti noortele tööturule sisenemiseks.93 Praegune 90 Need tegevused sisalduvad nii Turismistrateegias 2022‒2025 kui on ära märgitud 2024. aastal valminud pikaajalises vaates majandusele „Majanduspoliitika plaan“. 91 Euroopa Liit. Euroopa Liidu veebinari „EU POLICIES ON TOURISM AND SKILLS: opportunities for tourism and hospitality educational organisations“ slaidid. 6. veebruaril 2024. 92 Euroopa Liit. Euroopa Liidu veebinari „EU POLICIES ON TOURISM AND SKILLS: opportunities for tourism and hospitality educational organisations“ slaidid. 6. veebruaril 2024. 93 European Federation of Food, Agriculture, and Tourism Trade Unions. Tourism. https://effat.org/category/tourism/#:~:text=Europe's%20hotel%2C%20restaurant%20and%20catering,labour%20market%20for %20young%20people. (vaadatud 13.03.2024). 38 tööjõupuudus turismis kogu maailmas võib olla tingitud mitmetest sektori olemusega seotud teguritest: turismis on tavapärane vahetustega töö, öötöö ja ajutine või osaline tööhõive, samuti liigsed töötunnid, madalad palgad, kõrge tööjõuvoolavuse määr ning sotsiaalse kaitse puudumine varjatud majanduses.94 Lisaks protsesside automatiseerimisele ja digiteerimisele, mis võivad vabastada töötajaid korduvate funktsioonide täitmisest, mida saaks rakenduse kaudu tõhusamalt hallata, et töötajad tegeleksid pigem nende ülesannetega, kus nad saavad lisandväärtust kõige enam pakkuda, on tööjõupuuduse leevendamise lahenduseks ka teenuste sisseostmine ja kaugtöö võimaldamine.95 Tulevikus vajalikud oskused on seotud automatiseerimise, digiteerimise ja juhtimisega, samuti analüütilised oskused, digitaalne turundus ja kliendi käitumise analüüs.96 Eesti hetkeolukord Statistikaameti järgi oli Eesti majutuses ja toitlustuses: ● hõivatud ametikohtade arv 2023. aasta kvartalite keskmisena 21 160, mis on umbes 11% vähem kui koroonapandeemia eelsel 2019. aastal (23 830 hõivatud ametikohta)97; kokku oli majutuses ja toitlustuses 2023. aastal 23 743 töötajat (isikud, kes töötavad avaliku teenistuse seaduse või teenistuslepingu alusel, mh hooajatööde tegemiseks), mis moodustas 3,9% kõikidest töötajatest kogu majanduses98; ● keskmine brutokuupalk majutuses ja toitlustuses 2023. aastal oli 1174 eurot, mis on madalaim kõikide tegevusalade lõikes99; ● 2023. aastal oli 75% naisi ja 25% mehi, 30% 15–24-aastased, 45% 25–49-aastased ja 25% 50–74-aastased, 68% olid linnaliste asulate elanikud ja 61% rahvuselt eestlased100; ● hõivatud ametikohtade arv kõikide tegevusalade hõivatud ametikohtade arvust perioodil 2019–2023 oli keskmiselt 4%, kuid 2023. aastal 3,5%, mis on poole protsendi võrra vähem kui 2019. aastal (4,0%)101; ● majutuse ja toitlustuse vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade (hõivatud ja vabad) koguarvus on viimase 10 aasta jooksul tugevalt kõikunud (vt joonis 9): kokku kõikide tegevusalade lõikes aastatel 2016 ja 2017 tugevalt kõrgem (keskmiselt 3,2% vs. 1,9%), aastatel 2018 ja 2019 samal tasemel (2% ringis), kuid koroonapandeemia ajal kuni 2022. aastani kaasa arvatud oluliselt madalam, see-eest 2023. aasta kvartalite näitajad viitavad olukorra 94 Binggeli, U., Chen, Z., Köpke, S., & Jackey Yu, J. (2023). The future of tourism: Bridging the labor gap, enhancing customer experience. 1. augustil 2023. McKinsey & Company. https://www.mckinsey.com/industries/travel-logistics-and- infrastructure/our-insights/future-of-tourism-bridging-the-labor-gap-enhancing-customer-experience (vaadatud 13.03.2024). 95 Binggeli, U., Chen, Z., Köpke, S., & Jackey Yu, J. (2023). The future of tourism: Bridging the labor gap, enhancing customer experience. 1. augustil 2023. McKinsey & Company. https://www.mckinsey.com/industries/travel-logistics-and- infrastructure/our-insights/future-of-tourism-bridging-the-labor-gap-enhancing-customer-experience (vaadatud 13.03.2024). 96 Seyitoğlu, F., Costa, C., Martins, M., & Malta, A. M. (2023). The future of tourism and hospitality labour: challenges, requirements, trends, skills and the impact of technology. Current Issues in Tourism. https://doi.org/10.1080/13683500.2023.2286291 97 Statistikaamet. PAV011: VABAD JA HÕIVATUD AMETIKOHAD NING TÖÖJÕU LIIKUMINE | Näitaja, Tegevusala ning Vaatlusperiood. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__vabad-ametikohad/PAV011 (vaadatud 13.03.2024). 98 Arvestades töötajaid teistel turismiga seotud tegevusaladel nagu reisikorralduses, giidinduses jt, aga ilma transpordivaldkonnata, oli töötajate aastane keskmine arv 2023. aastal umbes 30 tuhat. 99 Statistikaamet. PA101: KESKMINE BRUTOKUUPALK, MEDIAAN, DETSIILID JA TÖÖTAJATE ARV TEGEVUSALARÜHMA JÄRGI. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__palk__aastastatistika/PA101 (vaadatud 01.04.2024). 100 Statistikaamet. TT0201: HÕIVATUD JA PALGATÖÖTAJAD | Isikute rühm, Tegevusala, Vaatlusperiood ning Näitaja. https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__heivatud__aastastatistika/TT0201 (vaadatud 14.08.2024). 101 Statistikaamet. PAV011: VABAD JA HÕIVATUD AMETIKOHAD NING TÖÖJÕU LIIKUMINE | Näitaja, Tegevusala ning Vaatlusperiood. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__vabad-ametikohad/PAV011 (vaadatud 13.03.2024). 39  halvenemisele (I kvartalis oli vabade ametikohtade määr aastate 2016 ja 2017 tasemel ning II ja III kvartali määr on kogu majanduse tasemel nagu aastatel 2018 ja 2019)102. Joonis 9. Vabade ametikohtade määr 2014. aastast 2023. aasta III kvartalini, % Allikas: Statistikaamet, tabel „PAV011: VABAD JA HÕIVATUD AMETIKOHAD NING TÖÖJÕU LIIKUMINE | Näitaja, Tegevusala ning Vaatlusperiood“ (vaadatud 13.03.2024). Märkused: vabade ametikohtade määr on vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus (hõivatud ja vabade ametikohtade summa); majutus ja toitlustuse ning veonduse ja laonduse andmete avaldamist 2020. aasta IV kvartali kohta ei võimalda andmekaitse põhimõte. 2020. aastal puhkenud koroonapandeemias said kõige teravama tagasilöögi turismi-, majutus- ja toitlustusettevõtted ning suur osa erialaste teadmiste ja oskustega töötajaid lahkus valdkonnast. Piirangute leevenemisel sattus valdkond tööjõukriisi, sest vahepealsel ajal olid paljud turismivaldkonna töötajad leidnud uue töö mõnes teises valdkonnas.103 Turism hakkas taastuma 2022. aastal ning just 2022. aastal Venemaa poolt Ukraina vastu suunatud laiaulatusliku sõjategevuse alustamise tõttu saabusid Eestisse Ukraina põgenikud, kes leidsid endale tööd muu hulgas majutuses ja toitlustuses. Suurt osa majutuse ja toitlustuse tegevusalade ametikohtadest täidavad sõjapõgenikud. Kokku on 12.11.2023 seisuga majutuse ja toitlustuse tegevusaladel hõivatud ca 2300 ajutise kaitse saanud ja teisi Ukraina kodanikke,104 kes moodustavad 9% valdkonna töökohtadest (kokku 25 444 töötamise registris olevat inimest).105 2024. aasta lõpu seisuga oli umbes 2500 Ukraina kodanikku kokku majutuses ja toitlustuses, mis tegi 7,2% valdkonna hõivatutest.106 Võib suure tõenäosusega eeldada, et just Ukraina põgenike tööle asumine majutuses ja toitlustuses aitas 102 Statistikaamet. PAV011: VABAD JA HÕIVATUD AMETIKOHAD NING TÖÖJÕU LIIKUMINE | Näitaja, Tegevusala ning Vaatlusperiood. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__vabad-ametikohad/PAV011 (vaadatud 13.03.2024). 103 Lepik, I., Uiboupin, M., & SA Kutsekoda. (2022). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: majutus, toitlustus ja turism. Seirearuanne. SA Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2019/02/OSKA-MTT-seirearuanne-aug-2022.pdf (vaadatud 13.03.2024). 104 Ajutise kaitsega 1592, elamisluba ajutise kaitseta 503, lühiajalise töötamisega 200. 105 Statistikaamet. Ukrainlased Eesti tööturul. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kiirstatistika/ukrainlased-eesti-tooturul (vaadatud 07.12.2023). 106 Statistikaamet. Ukrainlased Eesti tööturul. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kiirstatistika/ukrainlased-eesti-tooturul (vaadatud 14.08.2024). 40 ära hoida sügavama tööjõukriisi nendel tegevusaladel pärast koroonapandeemia lõppu. Nende lahkumise järel on oht, et sektor ei suuda tühjaks jäänud ametikohti kohalikega täita. Sihtasutus Kutsekoja tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA üldprognoosi 2022–2031107 järgi: ● on prognoositud tööjõuvajadus aastani 2031 Eesti kogu tööturul suurem kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära katta; lähitulevikus jääb tööturule potentsiaalselt siirduvate noorte ja ka parimas tööeas (20‒64) inimeste arv väiksemaks ning hõivatute arvu senisel tasemel hoidmine või kasvatamine osutub proovikiviks; ● koos enamike teenindussektori tegevusaladega prognoositakse kümne aasta vaates nendes valdkondades väikest töökohtade arvu kasvu; ● majutuses ja toitlustuses ning kaubanduses tajuvad tööandjad samuti suurt tööjõupuudust, mis on siiski seotud enam suure voolavuse108, töö iseloomu ning töötingimustega; just töötingimused ja palgatase majutuses ja toitlustuses tekitavad värbamisraskusi; ● välistööjõu kaasamine Eesti tööturule on viimasel kümnendil aasta-aastalt kasvanud, 2021. aastal oli majutuse ja toitlustusse valdkonna välistööjõu osakaal 5%. „Majutuse, toitlustuse ja turismi “spetsialistid ja juhid“ ametialagrupis ei prognoosita OSKA uuringus109 hõivemuutust (mitu inimest kokku töötab nendel ametikohtadel) perioodil 2022‒2031, kuid kõikide ametikohtade puhul on prognoos 1,7% kasvuks. Tõdetakse, et pensionile jääjate asendusvajadus on sel perioodil 20%, seda tööjõu voolavust arvestamata. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse- ja pakkumise prognoosi kohaselt on töötajate voolavus majutuse ja toitlustuse tegevusaladel keskmisest kõrgem, 34% töötajaist töötas kaks aastat järjest ühe tööandja juures.110 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prognoos ühtib OSKA hinnanguga hõivatute arvu muutuse poolest ehk MKM prognoosis, et hõive järgmisel 10 aastal oluliselt ei muutu (+1%). 2023/2024. õppeaasta seisuga antakse haridust turismisektoriga seotud tegevusaladel kokku 19 õppeasutuses, neist 4 on kõrgkooli ja 15 kutsekooli.111 2018. aasta OSKA uuringu112 järgi ületab majutuses, toitlustuses ja turismis tervikuna koolituspakkumine (tasemeõpe ja täiendkoolitus) arvuliselt uue tööjõu vajadust kõikides alavaldkondades, näiteks toitlustuse alavaldkonnas ületas pakkumine nõudlust ligi 40%. Vaatamata koolilõpetajate arvulisele ülepakkumisele tunnetasid uuringu kohaselt tööandjad suurt tööjõupuudust, eriti teenindustöötajatest. Uuringusse kaasatud eksperdid nägid tööjõunappuse põhjustena: 107 Rosenblad, Y., Leoma, R., & Krusell, S. (2022). OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. SA Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/uuring/oska- uldprognoos-2022-2031/ (vaadatud 13.03.2024). 108 Aruande järgi mõjutab tööjõu suur voolavus tööjõuvajadust enim lisaks majutuses ja toitlustuses ka haldus- ja abitegevuste ning kinnisvara alal, ehituses, kaubanduses ja töötlevas tööstuses. 109 Rosenblad, Y., Leoma, R., & Krusell, S. (2022). OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. SA Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/uuring/oska- uldprognoos-2022-2031/ (vaadatud 13.03.2024). 110 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2021). Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2029. https://public.tableau.com/views/Prognoos2029/Sissejuhatus?%3Aembed=y&%3AshowVizHome=no&%3Adisplay_count=no&p ublish=yes&language=et (vaadatud 13.03.2024). 111 Haridus- ja Teadusministeerium. Haridussilm. Tasemeharidus. Loo ise juhtimislaud. Kutse- ja kõrgharidus. https://www.haridussilm.ee/ee/tasemeharidus/oppetasemed/loo-ise-juhtimislaud/loo-ise-juhtimislaud-kutse-ja-korgharidus (vaadatud 16.08.2024). 112 Lepik, I., Uiboupin, M., & SA Kutsekoda. (2022). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: majutus, toitlustus ja turism. Seirearuanne. SA Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2019/02/OSKA-MTT-seirearuanne-aug-2022.pdf (vaadatud 13.03.2024). 41  ● majandustsükli mõju (madal töötuse määr), ● noorte muutunud ootusi tööle (tööaeg ja -tingimused, lühenenud töösuhte pikkus jne), ● tagasihoidlikku palgataset (sh ümbrikupalga maksmine), ● lõpetajad ei asu erialasele tööle, ei jää sinna püsima või lahkuvad kõrgema palgatasemega valdkondadesse või välisriikidesse. Koroonapandeemia ei muutnud olukorda paremaks. 2022. aasta seisuga113 kutseharidusõppe turismiõppekavade lõpetanutest töötas erialasel tööl kooli lõpetamise järgselt ühe aasta pärast 37,7% ja viie aasta pärast 23,9%, kõrghariduse õppekavade puhul on vastavad näitajad 20,8 ja 16,9%. Tööturgu hakkavad üha rohkem mõjutama praeguste noorte eelistused. Globaalse tehnoloogiaettevõtte Wise tellitud Norstati uuring 2023. aastal näitas, et ülekaalukalt 16–19- aastastest soovivad tulevikus ise oma töökorralduse üle otsustada ning kontoriga seotud hüvedest ja ettevõtte osalusest tähtsamaks peetakse kõrgemat palka.114 See on vastavuses üldiste globaalsete trendidega. 2023. aasta Deloitte’i uuringu kohaselt pani koroonapandeemia Z-põlvkonda ja milleeniumlasi (Y-põlvkond) ümber mõtestama töö rolli oma elus: kuigi 49% Z-põlvkonnast ja 62% Y-põlvkonnast ütlevad, et töö on nende identiteedi keskmes, panevad nad suurt rõhku töö ja eraelu tasakaalule, mis on nende peamine kaalutlus tööandjat valides.115 Sama uuringu järgi soovivad Z-põlvkond ja Y-põlvkond paindlikkust töökohtade ja tööaegade valikul parema tasakaalu saavutamiseks ja nad sooviksid, et nende tööandjad pakkuksid paremaid karjäärivõimalusi osalise tööajaga töötajatele, rohkem osalise tööajaga töökohti üldiselt ning võimalust paindlikumateks tööaegadeks täistööajaga töötajatele, näiteks võimalust töötada kokkulepitud neljapäevastes töönädalates. Millist lahendust on seni pakutud Eesti tööjõukriisile? Seda võtab kokku OSKA üldprognoos 2022–2031116, kus pakutakse üldist lähenemist tööjõuvajaduse lahendamisele kogu majanduses ehk mitte ainult majutuses ja toitlustuses. Nentides, et olukorda võivad (ajutiselt) muuta sõjapagulased, rõhutatakse, et ärimudeleid on vaja kohandada piiratud tööjõu kättesaadavusele vastavaks, arvestada tööelu pikenedes töötingimuste loomisel eri earühmade vajadustega ning tagada head täiendus- ja ümberõppevõimalused. Valik meetmetest, mis aitavad olukorra leevendamisele kaasa: ● Kutsehariduse reform, mille eesmärk tõsta üldhariduse osakaalu, viia kutsekeskhariduses õppeaeg neljale aastale, laiendada erialavalikut ning muuta kutseõpe paindlikumaks ja personaalsemaks.117 ● Kutsesüsteemi reform, mille abil minnakse üle oskuspõhisele lähenemisele, mis aitab haridus- ja töömaailma senisest sujuvamalt tervikuks siduda.118 113 Turismistrateegia tulemuste aruanne 2022. aastal. 114 Personaliuudised.ee. Palk või paindlikkus? Wise selgitas välja, mida noored tahavad. 31. august 2023. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2023/08/31/palk-voi-paindlikkus-wise-selgitas-valja-mida-noored-tahavad (vaadatud 01.04.2024). 115 Deloitte. 2023 Gen Z and Millennial Survey. https://www.deloitte.com/global/en/issues/work/content/genzmillennialsurvey.html (vaadatud 01.04.2024). 116 Rosenblad, Y., Leoma, R., & Krusell, S. (2022). OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. SA Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/uuring/oska- uldprognoos-2022-2031/ (vaadatud 13.03.2024). 117 Õpetajate Leht. Mis on plaanitava kutsehariduse reformi eesmärk? 24. oktoobril 2023. https://opleht.ee/2023/10/mis-on- plaanitava-kutsehariduse-reformi-eesmark/ (vaadatud 13.03.2024). 118 Haridus- ja Teadusministeerium. Oskuste süsteem seob haridus- ja töömaailma paindlikumalt ühte. 21. detsembril 2022. https://www.hm.ee/uudised/oskuste-susteem-seob-haridus-ja-toomaailma-paindlikumalt-uhte (vaadatud 13.03.2024). 42  ● Roheoskuste programm, mille abil toetatakse ettevõtete rohepöördeks vajalike oskuste arendamist, eeskätt nende oskuste, mis hõlmavad nii üldoskusi, kui ka erialaspetsiifilisi roheoskusi.119 ● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arendab koostööd tööturu valdkonna osapooltega (näiteks ministeeriumi tööstuse valdkonnaga, Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Eesti Töötukassaga) ning korraldab turismihariduse ümarlauda, mille eesmärk on tuua kokku turismiharidusega seotud osapooli turismihariduse aktuaalsete teemade ja arengusuundade arutamiseks lõppeesmärgiga, et turismis oleks piisavalt vajalikku professionaalset tööjõudu. ● Sektoris töötingimuste paindlikkuse suurendamine, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja sotsiaalpartnerite koostöös (nt muutuvtunnilepingute võimaldamine vastavalt katseprojekti mõjuanalüüsi 120 tulemusele). ● Teaduse ja turismi seos on oluline, et mõista turismi arengut, mõju ja tuua innovatsiooni sektorisse. Doktoritööd, teaduspublikatsioonid ja teaduspreemiad aitavad luua uut teadmust ja rakendada teadus- ja arendustegevust turismis. Teaduslik panus on hädavajalik, et arendada kestlikke, innovaatilisi ja efektiivseid turismipoliitikat ja -praktikaid. Vähene doktoritööde arv turismivaldkonnas näitab, et Eestis ei ole just palju teadlasi ja uurijaid, kes on pühendunud sektori süvaanalüüsile. 119 Haridus- ja Noorteamet. Roheoskuste programm. https://harno.ee/roheoskuste-programm (vaadatud 13.03.2024). See ülesanne on märgitud nii Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023-2027 kui 2024. aastal valminud pikaajalises 120 vaates majandusele „2024 Majanduspoliitika plaan”. 43 Lisa 8: Taustaanalüüs turismi hetkeolukorrast Eesti turismi taustaanalüüsi teostas Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ja see on leiatv siit. 44 Lisa 9: Eesti turismi võimalikud tulevikustsenaariumid - avastades tulevikke Turismi pika vaate tulevikeseire protsessi teine etapp oli alternatiivsete tulevike kujutlemine – milline võib Eesti turism aastal 2035 olla. Enne visiooni loomist koostasime eksperdikogu abil kolm erinevat stsenaariumi. Nende stsenaariumide roll ei olnud niivõrd mõnda neist visiooni sõnastuseks üle võtta, kuid pigem näitasid need turismi tuleviku võtmetegureid ja võimalikke erinevaid arengusuundi. Stsenaariumides avaldub rohkem üks või teine areng ning selle abil näeme, millised erinevad tulevikud võivad meid ees oodata. Visioon kombineerib siiski elemente igast stsenaariumist. Stsenaariumide töötoas selgusid viis olulisemat võtmetegurit, mis hakkavad Eesti turismi tulevikku enim mõjutama: ● rahvusvahelised ühendused – kas Eestisse reisimisel on tulevikus kesksel kohal lennuühendused või võib erinevate keskkonnahoiuga seotud regulatsioonide ja tarbijaeelistuste muutumisel lisaks lennureisidele olla kaalukauss erinevat tüüpi ühenduste kasutamise suunal kaldu (laevareisid, rongireisid jne); ● Eesti turismikeskused ja piirkondlik jaotus – kas turism on tulevikus koondunud peamiselt Eesti suurematesse linnadesse (Tallinn, Tartu) või jõuavad Eestit külastavad inimesed ka vähem asustatud piirkondadesse mujal Eesti; ● tehnoloogia ja personaalsus – kas Eesti turism on tulevikus tehnoloogiakeskne, andes maad veelgi suuremale iseteenindusvõimaluse osakaalule või on meil oskus tehnoloogilisi võimalusi täiendada personaalse silmast-silma klienditeenindusega; ● Eesti rahvusvaheline kuvand – kas tulevikus nähakse meid osana põhjamaadest, oleme pigem baltikumi kuvandiga või meil on kõigist teistest tugevalt eristuv kuvand; ● turismitooted Eestis – kas turismitooted on Eestis pigem ühetaolised või mitmekesised, olles säilitanud meile omase eheduse ja omapära; ● kestlikkuse standardid – kas me eeldame tuleviku osas ühtset kestlikkuse standardit või oleme küll kestlikud, kuid omamoodi ja kiiksuga. Võtmetegurite arutelus kerkis esile kolm keskset teemat, mille edasine areng mõjutab ka eelmainitud tegurite arenguid: ● reisikogemuse sujuvus – kas Eesti külastaja reisikogemus on sujuv ehk digitaalsed ja füüsilised ühendused on kasutaja jaoks mugavad, nähtamatud ja personaalsetele eelistustele vastavad; lihtne on leida ja broneerida endale huvipakkuvaid teenuseid ja jõuda vajalikku kohta VÕI reisikogemuse killustatus – raske on leida infot, on palju erinevaid infoportaale ja teenusplatvorme, mis omavahel infot ei jaga. ○ Selle teguri arengust sõltub see, kas Eesti turism on tulevikus linnakeskne või jõuavad külastajad ka linnadest välja vähem asustatud piirkondadesse; ● ühtne kestlikkuse standard – eeldame, et kestlikkus on turismivaldkonnas edaspidi kasvava tähtsusega, kuid on ei ole selge, kas eeldame ühtse kestlikkuse standardi kujunemist ja olulisust või on hinnatud Eesti omamoodi kiiksuga kestlikkus. Eesti turismi kolm stsenaariumi: Majanduskeskused Tallinn ja Tartu Selline stsenaarium võib tekkida olukorras, kus meie majandusel läheb võrdlemisi hästi ja oleme atraktiivsed; kus oluliseks muutub rahvusvaheliselt tunnustatud kestlikkuse- ja kvaliteedistandard, kuid millesse investeerida jaksavadki peamiselt suurte linnade teenuspakkujad; kus digitaalsus tekitab pigem palju vastandlikku infot ja me ei suuda selle abil 45 luua ühtset reisikogemust. Selles stsenaariumis jätkub turismi koondumine peamiselt Tallinnasse ja Tartusse. Turism areneb peamiselt ärikülastuste, konverentside ja teiste majanduslike sündmuste ümber. Tallinn ja Tartu on rahvusvaheliselt hästi ühendatud, kuid Eesti-sisesed sihtkohad ei ole kas hästi ühendatud või hästi leitavad. Puuduvad ühtsed digilahendused, mis ühendaksid kogu reisi, mistõttu turismikogemus jääb killustatuks. Külastajad puutuvad kokku mitmete eraldiseisvate platvormidega, mis takistavad sujuvat ja mugavat reisikogemust. Plussid: ● Suurenev külastajate arv tõmbekeskustes, mis toob kaasa majandusliku kasvu. ● Tallinnas ja Tartus arenevad kõrge kvaliteediga teenused, mis vastavad Põhjamaade kestlikkuse standarditele. ● Peamisteks külastajateks on elamus-, heaolu-, toidu- ja ärireisijad ning diginomaadid. Miinused: ● Väiksemad piirkonnad on vähese külastatavusega ja piirkondlik ebavõrdsus suureneb. ● Turismist saadav tulu ei jaotu ühtlaselt üle Eesti. ● Puudulike ühenduste tõttu valivad külastajad looduse nautimiseks pigem teisi riike, mitte Eestit. Nordic Estonia Selle stsenaariumi realiseerumist võime näha, kui jätkuvate kliimamuutuste taustal hakatakse hindama väga kõrgeid ja üle-Euroopaliste kestlikkuse standardeid, mis eeldavad mahukaid investeeringuid. Samuti on stsenaariumi eeltingimuseks ühtse reisikogemuse tekkimise võimalus – andmepõhise reisiteekonna planeerimise ja transpordivõimaluste koostoime. Eesti turismi iseloomustava kõrge kvaliteediga kestlikud elamused, mis vastavad Põhjamaades tuntud turismitoodete kvaliteedile. Tehnoloogia ja digilahenduste abil toimib sujuv reisikogemus, mis ühendab transpordi, majutuse ja elamused. Kuigi reisid ei piirdu ainult Tallinnaga ja külastajad jõuavad kaugematesse piirkondadesse, suudavad eeldatavat standardit pakkuda peamiselt suuremad turismiettevõtted. Koondumine suurte ja võimekate ümber võib ohustada kohalikke eripärasid ja väiksemate ettevõtete konkurentsivõimet. Plussid: ● Külastajate arv ja turismitulu kasvavad tänu kõrgele kvaliteedile ● Arendatakse välja tõhusad ja keskkonnasõbralikud lahendused ● Eesti rahvusvaheline kuvand põhineb Põhjamaade kvaliteedil ja kestlikkusel Miinused: ● Väiksematel ettevõtetel puudub võimekus teha suuremaid investeeringuid ● Ühetaolisuse oht võib pärssida kohalike eripärade ja unikaalsuse säilitamist ● Püüe vastata Põhjamaade standarditele võib jätta tähelepanuta Eesti eripära ja identiteedi Vähem on rohkem Selle stsenaariumi eelduseks on, et kestlikkus on küll oluline, kuid ei kujune ühtset kõrget kestlikkuse standardit – ka Eesti ajalooliselt väljakujunenud praktikad (näiteks kuivkäimla) on atraktiivsed ja nende unikaalsus on hinnatud. Eeldame, et oleme suutnud digitehnoloogiate ja 46 transpordi arengu pöörata sujuva reisikogemuse loomise võimaluseks. Lisaks on stsenaariumi eelduseks, et maailmas on mure kliima pärast või üldine kehv majanduslik olukord viinud selleni, et reisitaksegi üldiselt vähem. Eesti turism keskendub kvaliteetsele ja ainulaadsele kogemusele, mida pakutakse ka väljaspool suurimaid linnu. Tehnoloogilised lahendused tagavad sujuva reisimise ning andmepõhised teenused võimaldavad külastajatel avastada ka vähem tuntud piirkondi. Väikesed turismiettevõtted saavad digitaalse toe abil edukalt turul konkureerida ja pakkuda külastajatele eripäraseid elamusi. Kuigi külastajate koguarv väheneb, panustavad külastajad kohalikku majandusse ja naudivad autentsust ning unikaalsust, mida Eesti pakub. Plussid: ● Üle-Eestiline turism ja sujuv reisikogemus soodustavad piirkondlikku arengut ● Väikesed turismiettevõtted saavad digilahendustest tuge ja suudavad pakkuda eripäraseid elamusi ● Eesti unikaalsus ja kohalikud eripärad on konkurentsieelis Miinused: ● Kokkuvõttes väheneb külastajate arv, mis mõjutab negatiivselt ka turismitulu. ● Turismiettevõtted peavad pingutama, et kohaneda muutuvate nõudmistega ja piiratud ressurssidega. ● Turismi roll majanduses väheneb, kuna rõhk on kvaliteedil ja mitte kvantiteedil. Millisena näevad Eesti turismi tulevikku turismivaldkonnas tegutsejad? 15.11-10.12.2023 oli avatud veebiküsitlus turismiasjalistele. Küsimustikku jagati lisaks mkm.ee/turism2035 kodulehele kõikidele erialaliitudele, ministeeriumidele, seotud allasutustele, EAS ja Kredex Ühendasutusele, turismiharidust pakkuvatele koolidele, sihtkohtade arendusorganisatsioonidele (DMOd) jne. Kokku saadi 145 vastust, neist 45,5 % seega oli küsitlusel üldiselt hea regionaalne kaetus. Vastajatest 46% olid ettevõtjad, 17% riigiasutused, 16,% turismiharidust pakkuvad haridusasutused. Küsimustikus oli 7 sisuküsimust, mille eesmärk oli mõista, mis mõjutab vastajate arvates enim Eesti turismi tulevikku, milline on vastajate arvates turism aastal 2035, millised on takistused ja võimalikud arengud eesmärkide saavutamisel. Soovisime ka teada, mille poolest on Eesti turismiriigina aastal 2035 maailmas tuntud? Siin on mõned näited vastustest peegeldamaks vastajate mõtteid: ● ligipääsetava ja huvitava sihtkohana, kus on säilinud metsad ja loodus ja on võimalik nautida loodusturismi ● oma kultuuri säilitamise poolest. Vanad kombed on jätkuvalt aus ja kasutusel ja isetegemine ei kao kuskile ● kompaktsuse ja külalislahkuse poolest, samuti erinevate kogukondade poolest ● puhta looduse ja kestlike lahendustega armas väga eriline väike riik, mis eristub modernsete ja ka autentsete turismiettevõtetega teistest. Eestis on palju teha igas vanuses ja päritolu turistidel, siin on väga lai skaala festivale, elamusmajutust, suurepäraseid restorane ja hotelle, pereatraktsioone 47 Lisa 10: Arengueeldused: kestlikkus, digi- ja innovatsioonipööre turismis ja ettevõtluskeskkond Turismi areng peab olema kooskõlas kõigi ÜRO säästva arengu eesmärkidega. Turismisektoril on suur potentsiaal nendesse eesmärkidesse panustamisel. Turismi pika vaate 2025 - 2035 eesmärgiks on eelkõige keskenduda järgmiste eesmärkide saavutamisesse 4, 6, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15 ja 17 (vt ka lisa nr 11). Kestlikkus, rohepööre, digipööre ja innovatsioonipööre on omavahel tihedalt seotud olulised muutused ja tuleviku suunajad. Kestlikkus on üldine eesmärk, mille poole püüeldes tuleb saavutada majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik tasakaal. Rohepööre keskendub keskkonnasäästlikule arengule, vähendades süsinikuheitmeid ja edendades loodusressursside säästlikku kasutamist. Digipööre toetab neid eesmärke, pakkudes tõhusaid digitaalsete tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad optimeerida ressursikasutust ja parandada otsustusprotsesse. Innovatsioonipööre tähendab aga uute tehnoloogiate ja ärimudelite juurutamist, mis toetavad nii kestlikkust kui ka rohepööret, edendades samal ajal majanduse ja ühiskonna konkurentsivõimet. Kestlikkus Kestlik turism arvestab majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega, tagades nii külastajate kui ka kohalike kogukondade heaolu. Selle eesmärk on säästa loodusressursse, säilitada kultuuripärandit ja tagada pikaajaline majanduslik kasu. Nii aitab turism kaasa keskkonna ja ühiskonna pikaajalisele heaolule. UNWTO121 määratluse järgi kestlik turism: - kasutab keskkonnaressursse optimaalselt, toetades olulisi ökoloogilisi protsesse ning hoides looduspärandit ja bioloogilist mitmekesisust; - austab sihtkoha kogukondade sotsiaalkultuurilist autentsust, hoiab nende loodud ja elavat kultuuripärandit ja traditsioonilisi väärtusi ning aitab kaasa kultuuridevahelisele mõistmisele ja sallivusele; - kindlustab elujõulise ja pikaajalise majandustegevuse, võimaldades kõigile huvirühmadele õiglaselt jaotatud sotsiaalmajanduslikke kasusid, sh stabiilseid töökohti, sissetuleku teenimise võimalusi ja sotsiaalteenuseid sihtkoha kogukondadele, ning aidates kaasa vaesuse leevendamisele. Rohepööre: Eesti on seadnud 2035. aastaks järgmised eesmärgid, mis mõjutavad ka Eesti turismisektorit ja on ka turismisektorile sihiks: - kasvuhoonegaaside netoheitkoguse maht kaheksa miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas; - taastuvenergia osatähtsus üle 55% energia lõpptarbimises; - suurendada ringleva materjali määra kogu materjalikasutuses 30%-ni ning - suurendada 55%-ni nende tööga hõivatud inimeste arvu, kes käivad iga päev tööl ühissõidukiga, jalgrattaga või jalgsi. Turismi rohepööre keskendub süsinikujalajälje vähendamisele nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil. Transpordisektor ja turismiettevõtted peavad tegema koostööd, et muuta reisid ja teenused keskkonnasõbralikumaks. Hinnanguliselt pärineb 25% turismi süsinikujalajäljest sihtkohapõhisest ettevõtlusest (teenused ja kaubad, mida ostetakse sihtkohas) ja 75% 121 What is “Sustainable Tourism”? UNWTO, 2021, What is “Sustainable Tourism” ? | UN Tourism (unwto-ap.org) 48 transpordist, sealhulgas reisimisest sihtkohta ja sealt tagasi.122 See tähendab, et kohalik turismisektor peab jätkama otseste ja kaudsete heitmete vähendamist kõigis oma harudes. Transpordisektor – nii era- kui ka avalikud osapooled – peab võtma vastutuse oma valdkonna roheliseks muutmise eest. Kohalikul tasandil on oluline vähendada heitmeid igas turismi harus. See tähendab taastuvenergia kasutamist, jätkusuutlikke tarneahelaid, ringmajanduse edendamist ja keskkonnateadlikkuse suurendamist. Oluline on vähendada jäätmeid, toetada kohalikke kogukondi ja kohandada turism kliimamuutuste mõjudele. Digipööre Digitaliseerimine toimub kõigis ühiskonna valdkondades, mõjutades ka turismi pakkumist, nõudlust ja toimimissüsteeme (efektiivsed toimingud, andmed ja nende põhjal parem turu mõistmine, digitaalsed teenused, hea digileitavus jt). See soodustab uute ärimudelite tekkimist ning muudab suhtlust turgude, tarnijate ja klientide vahel. Digitaliseerimine muudab ka konkurentsiolukorda, vähendades vahendajate arvu ja turujõudude jaotust. Standardiseeritud andmekogumid ja omavahel seotud andmed loovad aluse tõhustamaks ettevõtlust ja toetamaks konkurentsivõime kasvu ja innovatsiooni koostöös teiste tööstusharudega. McKinsey Digitali hinnangul võivad ettevõtted, kes terviklikult kasutavad ära digitaalseid ja analüütilisi võimalusi, näha kuni 25% kasumi kasvu. Eesti majanduse konkurentsivõime ekspertkogu on oma 2024. aasta aruandes välja, et automatiseerimine on seda rakendanud Eesti ettevõtete seas suurendanud tootlikkust keskmiselt 22%, kuid kui sellega käisid kaasas ka organisatsioonilised uuendused, oli kasv 38%. Tootlikkus korreleerub väga tugevalt ettevõtete digitaliseerituse tasemega. Kui tahame jõuda 110%ni EL keskmisest tootlikkuses, siis tuleb oluliselt tõsta ettevõtete digitaliseeritust.123 Lisandväärtus on otseselt seotud teenuse väärtusahela digitaliseerituse tasemega. Perioodil 2014–2019 suurenes Euroopa Liidu riikides ettevõtjate lisandväärtus (korrelatsioon 0,98%)124 (vt joonis 10). Joonis 10. Ettevõtete digitaliseeritus eri riikide võrdluses DESI4 järgi. Allikas: Eurostat 122 World Tourism Organisation, 2019. Transport-related CO2 Emissions of the Tourism Sector – Modelling Results: Transport- related CO2 Emissions of the Tourism Sector – Modelling Results (e-unwto.org) 123 Eesti majanduse olukord ja väljavaated. Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule. 124 Chenic Alina Ștefania et.al. The Impact of Digitalization on Macroeconomic Indicators in the New Industrial Age. – Electronics. 2023 Mar 29; 12(7):1612. DOI:10.3390/electronics12071612 49 ELi ettevõtete digitaliseeritust mõõdetakse digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI125) alamkategooriana. 2022. a andmete alusel on Eesti ettevõtted digitaliseerituselt ELi 27 liikmesriigi võrdluses 15. kohal, olles ELis aasta võrdluses langenud kuus kohta (vrdl: aastal 2021 olid Eesti ettevõtted oma digitaliseerituse taseme poolest ELis 9. kohal)126. Samas on Eesti riigi avalikud teenused DESI alusel Euroopa parimad ja Eesti paikneb avalike teenuste digitaliseerimise arvestuses ELis esikohal. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium algatas 2023. aastal ettevõtete digitaliseerimise ministeeriumide ülese kaardistusprotsessi, et paremini mõista ettevõtete hetkeolukorda, pakutavaid teenuseid, pakutavaid toetusi ning poliitikakujundamise tuleviku sekkumisi. Ettevõtete digitaliseerimise toetamiseks on palju erinevaid meetmeid ja tegevusi nii riigi kui ka erasektori poolt. Digitaliseerimine on ettevõtete vaates üks olulisemaid arengusuundi; peamised kogemused on üksikute protsessi osade digitaliseerimisel, vähem ettevõtete protsesside terviklik digitaliseerimisega; positiivsena on välja tulnud, et digilahenduste, sh tarkvara pakkumine, on osades valdkondades hea (vt joonis 11). Joonis 11: Ettevõtete digitaliseerimine: Miks? Kuidas? Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2024 Peamiste väljakutsetena selgus, et ettevõtetel puudub: - strateegiline vaade ja teadlikkus, kuidas digitaliseerimise toel oma äri kasvatada ja tõhustada; - äriprotsesside terviklikkus, sh protsesside aluseks olevad andmed; - ettevõtetel puudub majasisene teadmine, kuidas siduda ettevõtte strateegia digitaliseerimise strateegiaga; - kuidas korrastada äriprotsesse, sh andmepõhisus, koostada terviklik digitaliseerimise tegevuskava, sh valida tark- ja riistvara, tehnoloogilisi ja infoturbe lahendusi ning kasutusele võtta andmepõhised lahendused; - ettevõtete puudub oskus valida digilahendusi; - ettevõtete digilahendused ei moodusta tervikut ja olemasolevate osade liidestamine nõuab, kas uusi investeeringuid või ümbertegemist; 125 Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (ingl Digital Economy and Society Index, DESI) on liitindeks, millega mõõdetakse ELi liikmesriikide edusamme digitaalmajanduse ja -ühiskonna suunas liikumisel. Indeks jälgib ELi liikmesriikide digitaalse konkurentsivõime arengut sellistes valdkondades nagu inimkapital, lairibaühenduvus, digitehnoloogia integreerimine ettevõtetes ning digitaalsed avalikud teenused. Alates 2023. aastast ja kooskõlas 2030. aasta digikümnendi poliitikaprogrammiga on DESI nüüd lõimitud digikümnendi aruandesse ja seda kasutatakse digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks. Vt https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/library/digital-economy-and-society-index-desi-2022 ja https://digital- strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia 126 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia 50  - ettevõtete nõustamiseks on erapooletu mentorlus vähene ja kallis; - turul puuduvad (kõik) valdkondlikud täislahendused ja ettevõtte vajadustele vastav ja hinnalt sobiv arenduskoostöö. Väljakutseid on ka riigi vaates, kuna digitaliseerimise teenuspakkujate võrgustik on killustatud; riigi toetusmeetmeid on küll arvukalt, aga neis on ettevõtjatel raske orienteeruda, liiatigi on meetmed kord avatud taotlemiseks kord jälle kinni; meetmed ei pruugi vastata ka ettevõtete tegelikele vajadustele, sh agiilsus, etapiviisilised arendustegevused, erinevate meetmete kasutamine vastu ettevõtte digieesmärke; erinevad meetmete on ka erinevate nõuetega, nt infoturve, puudub skaleeritavus. Fookus liialt digitaliseerimisprotsessil endal (vt joonis 12). Ettevõtete digitaliseerimise hetkeolukorra kirjeldamiseks võib välja tuua viis etappi: 1. paberil ja/või Excelis tegutsevad ettevõtted; 2. üksikud protsessi osad on digitaliseeritud, nt üksiktarkvara (raamatupidamine); 3. mitmed protsessi osad ja/või töövood on digitaliseeritud. Puudub tervik ja liidestatus, võivad olla kasutusel vananenud tark- ja riistvaralahendused; 4. mitmed protsessi osad ja/või töövood on digitaliseeritud ning mitmed liidesed loodud. Tervik puudub; 5. täisdigitaliseeritud ettevõte, kes kasutab vastavalt valdkonnale ja vajadustele sobivaid digilahendusi. Vajadusel arendab ise või on teadlik digiteenuse tellija. Joonis 12: Ettevõtte protsesside digitaliseerimine Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2024 Kuna turismi – nagu kõiki teisigi valdkondi – mõjutab digitaliseerimise areng, peab ka turismisektor pöörama tähelepanu tööprotsesside automatiseerimisele ja digitaalsele andmeedastusele nii riigi kui ka koostööpartneritega, online ‑kättesaadavusele, digiturundusele, personaliseeritud teenustele ja andmetele, nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtule. Turismisektori digitaliseerimise järgnevate suundade elluviimine annavad tugeva aluse turismi pika vaate eesmärkide saavutamiseks ning suurendavad Eesti turismisektori konkurentsivõimet ja efektiivsust tulevikus: 1. Turismiettevõtete sisemine digitaliseerimine: - Andmehaldus ja CRM-süsteemid: Tõhustatud CRM-i kasutuselevõtt, kus andmeid kogutakse ja analüüsitakse süstemaatiliselt, et parandada klientide segmenteerimist, personaalsust ja klienditeenindust. - Oskuste arendamine ja andmeanalüüs: Vajadus investeerida töötajate koolitusse, et arendada analüüsivõimekust ja andmepõhist otsustamist. Eriti oluline on digitaalsete 51  tööriistade kasutamise oskus ning arusaam kliendiandmete kasutamisest, et prognoosida ja ennetada turismitrende. - Automatiseerimine ja protsesside digitaliseerimine: Tööprotsesside automatiseerimine (nt broneeringud, arveldamine) aitab säästa aega ja suurendab teeninduse kiirust ja kvaliteeti. Olulised on ka AI-lahendused, mis suudavad prognoosida ressursivajadusi ja kliendikäitumist. - Küberturvalisus ja andmekaitse: Digitaliseerimine nõuab selget tähelepanu andmekaitsele, eriti kui kasutatakse isikuandmeid. Küberturvalisuse tõhustamine on hädavajalik, et hoida klientide ja ettevõtte andmeid turvalisena. 2. Turismiettevõtete omavahelise andmevahetuse valmiduse ja andmete standardiseerimise (reaalajamajndus, Real Time Economy) edendamine ning andmeruumidest kasusaamine: - Ettevõtetes loodavad andmed peavad olema kasutatavad andmeruumides ja ühildatavad teiste ettevõtete andmetega. Selleks on oluline luua standardid andmete formaatide ja sisu osas. - Andmeruumid peaksid toetama turismiettevõtteid andmete analüüsimisel ja nende integreerimisel strateegiliste otsuste tegemisse. Selleks on vaja investeerida andmeruumi platvormide arendamisse ja ettevõtete oskustesse nende kasutamiseks. - Turismiettevõtete võimekus jagada andmeid reaalajas (nt broneeringute ja külastajavoogude kohta) suurendaks operatiivset koostööd ja teenuse järjepidevust. Andmete jagamine võimaldab näiteks paremat koormuse hajutamist populaarsetes sihtkohtades. 3. Innovatiivsed digilahendused turistidele: - Uued digilahendused, nagu nutikad giidid ja rakendused, pakuvad soovitusi vastavalt turisti huvidele ja käitumisele. Näiteks AI-põhised juhised ja tegevussoovitused on eelduseks personaalsete teenuste pakkumisele. - Virtuaal- ja liitreaalsus (VR ja AR) võivad täiendada külastuskogemust pakkudes virtuaalseid tuure ajalooliste paikade või looduse vaatamisväärsuste kohta. Oluline on arendada ja pakkuda ligipääsetavat sisu, mis sobib nii kohapealsetele kui ka distantsilt külastajatele. - Innovatsioonile suunatud programmid ja inkubaatorid aitavad turismiettevõtetel koostöös IT-ettevõtetega arendada uusi lahendusi ja prototüüpe. Prioriteediks võiks olla ka koostöö ülikoolidega, et arendada uusi turismiteenuste lahendusi ja teadusmahukaid projekte, mis aitavad digitaliseerida turismi. 2021. aastal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) poolt tehtud turismiettevõtete küsitlus toetab seda vajadust (vt joonis 13).127 Joonis 13: Eesti turismisektori digilahendused aastal 2021 127 Ankeetküsitluse “Eesti turismisektori digilahendused” tulemus ja kokkuvõte, PowerPoint Presentation (visitestonia.com) 52 Eesti turismi pika vaate kaasamisprotsessist selgus turismiasjaliste soov pakkuda nii kohalikule kui külastajatele võrdselt kättesaadavat nn kolme kliki Eesti elamust, kus soovitud tooteid ja teenuseid pakutakse hüperpersonaalselt ja huvipõhiselt, need on digitaalselt lihtsasti leitavad ja ostetavad ning külaline ei pea ei veebis ega füüsiliselt ekslema, et soovitud teenuseni jõuda. Selline süsteem saab toimida piisavate digitaalsete oskuste ning turvalise ja reguleeritud tehisintellekti kasutamise võimekusel.128 EL turismiandmeruum: Euroopa Liit arendab turismi andmeruumi (European Toursm Dataspace), et edendada andmevahetust ja uuendusi turismisektoris. Andmeruumi eesmärk on lihtsustada avalike ja erasektori osapoolte vahelist koostööd, luues turvalise platvormi, kus ettevõtted ja riigiasutused saavad jagada ja kasutada erinevat tüüpi andmeid turismiteenuste arendamiseks, jätkusuutlikkuse suurendamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks. Oluline osa on andmevahetuse hõlbustamine sektoris, võimaldades osalejatel pääseda ligi kvaliteetsetele andmekogumitele, mille kasutusõigusi ja ligipääsu tingimusi hallatakse kindlate kokkulepetega. Selles protsessis on olulised andmete anonüümiseerimine ja vastavus GDPR nõuetele, et kaitsta andmekaitset ja privaatsust. Järgnevatel aastatel keskendutakse tugitaristu ja haldusstruktuuride rajamisele ning piloteerimisele, et arendada interoperatiivseid lahendusi andmeruumis. Üks strateegilisi eesmärke on toetada andmete vahetust mitte ainult turismi, vaid ka seotud sektorite (nt kultuuripärand, liikuvus ja keskkond) vahel, tagamaks andmete laiemat kasulikkust. Samuti arendatakse välja kataloog ja ligipääsu reeglid, mis võimaldavad otsida andmeid ja vajadusel sõlmida lepinguid nende kasutamiseks erinevate teenusepakkujatega, olles andmete edastuse ja ligipääsu suhtes paindlikud (nt osaliselt tasuta või tasulised mudelid sõltuvalt andmetest ja kasutuseesmärkidest).129, 130 Euroopa Komisjon näeb andmeruumi tugeva tõukejõuna turismisektori digitaliseerimisel ja jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel, pakkudes ettevõtetele ja avalikule sektorile paremaid võimalusi andmete ja analüütika kaudu otsuste tegemiseks ja turismikogemuse täiustamiseks. Reaalajamajandus: Ajamahukate tugitegevuste tõttu kaotab Eesti ettevõtlus, sh turismisektor, ning majandus iga päev raha ja tehakse märkimisväärses mahus „tühitööd“, mis omakorda mõjub negatiivselt tootlikkusele ja majanduskasvule. Reaalajamajanduse majandusliku mõju analüüsi kohaselt säästavad reaalajas andmevahetuse lahendused (e-arved, e-kviitungid, andmepõhine aruandlus riigile, st statistikakohustuse täitmine, deklaratsioonid jne, e-veoselehed jne) ettevõtlussektoris üle 200 miljoni euro aastas. Võimalik on aastas kokku hoida ca 14 miljonit töötundi, mis on võrdne 7000 inimese täistööajaga. Ettevõtjal tekib võimalus suunata kokkuhoitud kulu põhitegevuse mahu suurendamisele, mis omakorda mõjuks positiivselt SKP kasvule. Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul.131 128 12.04.2024 turismi kärajate kokkuvõte. 129 DATES project Tourism Data Space European Tourism Data Space - DATES project Dates Project 130 Data Space for Tourism - City Destinations Alliance 131 Reaalajamajanduse visioon 2020-2027 (eesti keeles).pdf (realtimeeconomy.ee) 53 Reaalajamajanduse visiooni eesmärgiks on aastaks 2027 luua tehnilised ja regulatiivsed võimalused, et tõsta ettevõtlusandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning võimaldada nende digitaalset ja automaatset vahetamist erinevate osapoolte vahelises suhtluses läbi andmete semantilise analüüsi, struktureerimise ja standardiseerimise ning sobivate andmevahetuskanalite kasutamise. Innovatsioonipööre Turismisektor on kiiresti muutuv ja konkurentsitihe, kus uuendusmeelsus ja innovatsioond on olulised sihtkohtade atraktiivsuse säilitamisel ning arendamisel. Nutikad lahendused, mis pakuvad reaalajas teavet ja toetavad kontaktivaba teenindust, aitavad tõsta turismikogemuse kvaliteeti ning vastata külastajate kasvavatele ootustele. Innovaatilised tehnoloogiad, nagu liitreaalsus ja tehisintellekt, loovad võimalusi pakkuda personaalseid elamusi, mis vastavad täpselt külastajate soovidele. Automatiseerimine ja robotiseerimine muudavad turismiteenuste osutamise tõhusamaks ning laiendavad võimalusi jõuda sihtrühmadeni uudsete turunduslahenduste kaudu. Suurandmete kasutuselevõtt aitab juhtida turismisektori ja ettevõtete arengut, parandades samal ajal konkurentsivõimet ja kestlikkust. Kuigi Eesti turismiettevõtted on väiksed ja innovatsioon suurte rahaliste ning inimkapitali investeeringute tõttu piiratud, on just tehisintellekti areng üks viimaste aastate suuremaid uuendusi, mis võib märkimisväärselt suurendada sektori tootlikkust. See tehnoloogia loob turundussisu, visuaale ja isegi koodi, muutes teenused ligipääsetavamaks ja pakkudes külastajatele veelgi personaalsemat kogemust. Tehnoloogiainnovatsioon, sealhulgas tehisintellekt, suurandmed ja mobiilrakendused, aitavad tõsta turismikogemust uuele tasemele. Andmeanalüüs võimaldab prognoosida turismivoogusid ja optimeerida ressursikasutust, kuid neid võimalusi kasutame täna veel vähe. Uuenduslikud lahendused, nagu personaliseeritud reisiplaanid ja teenused, võiksid paremini vastata turistide vajadustele, kuid nende elluviimine võib jääda ressursside puudumise taha. Suurte investeeringute vajadus on väikeettevõtete jaoks tihti keeruline väljakutse, kuid tehnoloogiliste lahenduste integreerimine jääb turismi tuleviku võtmeteguriks. Ettevõtluskeskkond Ettevõtluskeskkonna kui ühe kõige laiema arengueelduse mõju osas turismi arengule ja konkurentsivõimele on oluline rõhutada ärikeskkonna põhitingimuste tähtsust, sealhulgas bürokraatia vähendamist, investeerimisvõimalusi ja nende tegemiseks sujuvaid ja toetavaid protsesse, digitaliseerimist ja toetavat infrastruktuuri132. Ärikeskkond vajab dünaamilist turgu, tugevat infotehnoloogia infrastruktuuri ja soodsat investeerimiskliimat, et saavutada pikaajalist kasvu turismisektoris. Lisaks on esile toodud vajadus paindliku juhtimise ja kohaliku koostöö järele, mis võimaldab turismi arendada konkurentsivõimeliselt ja jätkusuutlikult133. Majanduspoliitika pika plaani 2035 õiguskindluse ja bürokraatia vähendamise peatükk toob välja, et Eesti konkurentsivõime tagamiseks on oluline hoida õigusruum lihtsana ja etteaimatavana, andes ettevõtjatele stabiilsuse ja investeerimiskindluse. Regulatsioonide ja maksupoliitiliste muudatustega peaks kaasnema mõjuanalüüs, mis selgitab ettevõtjatele 132 Frontiers | How business environment shapes urban tourism industry development? Configuration effects based on NCA and fsQCA 133 Measurement Development for Tourism Destination Business Environment and Competitive Advantages 54 nende praktilist mõju ja kulu. Lisaks tuleb toetuste mõju majandusele pidevalt hinnata, et vältida ülemäärast koormust maksumaksjale ning tagada, et riiklike toetusmeetmete eesmärgid on täidetud ja majanduslikult tõhusad.134 Eraldi on oluline rõhutada ka maksusüsteemi, mis pakub ettevõtetele konkurentsivõimelisi tingimusi, kuid vajab edaspidi paindlikkust, et soodustada uute turismimudelite ja tehnoloogiapõhiste lahenduste kasvu. Kiire ja laialdane internetiühendus ning kõrged energiatõhususe standardid võimaldavad arendada kvaliteetseid ja jätkusuutlikke turismiteenuseid. Samas on oluline tagada taskukohase energia varustuskindlus ja keskenduda rohetehnoloogiate kasutuselevõtule. Ettevõtluskeskkonna tugevdamine nõuab samuti kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate tihedamat koostööd, mis võimaldab sujuvamat planeeringute menetlust ja soodustab turismisektori pikaajalist kasvu. Tänases geopoliitilises olukorras on olulised ka riiklikud julgeoleku tagatised ja kaitsevõime tagamine. 134 Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 55 Lisa 11: ÜRO säästva arengu eesmärgid Turismi areng peab olema kooskõlas kõigi ÜRO säästva arengu eesmärkidega.135 Turismisektoril on suur potentsiaal nendesse eesmärkidesse panustamisel. Nii kestliku turismi edendamine, kohalike kogukondade arendamine, digitaalseerimine, innovatsiooni rakendamine, kaasaegse ja vajadustele vastava hariduspoliitika arendamine ja rakendamine ning tugevate koostöövõrgustike loomine on olulised sammud, et muuta turism kestlikumaks ja vastutustundlikumaks. Oluline on soodustada keskkonnasõbralikke ettevõtluspraktikaid ja käitumistavasid nagu säästlik veekasutus, jäätmete vähendamine, energiasääst ja kohaliku bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning turismisihtkoha jätmine samasse või veelgi paremasse olukorda kui see oli turisti saabudes mõttemaailma juurutamine. Iga turismiettevõtja saab olla ettevõtjana teadlikum ja teavitada ka turiste meie kestvatest tavadest ja vastutustundlikust käitumisest. Turismi arendamisel peame seadma keskmesse kohalikud kogukonnad ja tagama, et turismitulud jõuaksid kohalike kogukondadeni ja toetaksid nende arengut. Tuleb võtta kasutusele uuendused ja tehnoloogiad, et efektiivistada turismiettevõtlust ja tõsta turistide kogemuse kvaliteeti ning olla valmis juhtima turismivoogusid kestliku turismi eesmärkidel. Lisaks on vaja luua tugevad koostöövõrgustikud valitsuste, era- ja kolmanda sektori vahel, et töötada välja ja rakendada jätkusuutlikke turismistrateegiaid. Turismi pikk vaade 2035 eesmärgiks on eelkõige keskenduda järgmiste ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse: 4, 6, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15, 16 ja 17 (vt joonis 14.). Joonis 14: 18 ÜRO ülemaailmset säästva arengu eesmärki Eesmärk 4. Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. Turismihariduse raames on oluline tagada, et kõik õppurid omandavad teadmised ja oskused, mis on vajalikud säästva arengu toetamiseks, pakkudes muu hulgas teadmisi säästvast arengust ja säästvast eluviisist, inimõigustest, soolisest võrdõiguslikkusest, 135 THE 17 GOALS | Sustainable Development (un.org), vaadatud 20.07.2024 56 rahu ja vägivallatu kultuuri edendamisest, maailmakodanikuks olemisest ja kultuurilise mitmekesisuse hindamisest ning kultuuri osast säästva arengu saavutamisel. Tõsta turismisektori tööjõu kvalifikatsiooni. Eesmärk 6. Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine. Turism saab kaasa aidata saastamise vähendamisele, tehes lõpu keelatud kohtadesse prügi maha panekule ja viies miinimumini ohtlike kemikaalide ja materjalide keskkonda heitmise, veekasutuse oluliselt tõhusamaks muutmisele ja magevee säästlikumale kasutamisele. Arendada ja kasutada veesäästlikke tehnoloogiaid turismis. Eesmärk 8: Toetada säästvat, kaasavat ja jätkusuutlikku majandusarengut ning tagada kõigile inimestele inimväärne töö. Turismis on võimalik saavutada suurem majanduslik tootlikkus, kasutades mitmekesistamist, tehnoloogia uuendamist ja innovatsiooni.Turism edendab majanduskasvu ja loob töökohti, eriti noorte ja naiste seas. Turism toetab inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust ja innovatsiooni ning ergutab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist. Turism panustab ressursside kasutamise tõhustamisesse tarbimises ja tootmises. Tuleb kaitsta töötajate õigusi ning toetada ohutute ja turvaliste töötingimuste loomist kõikidele töötajatele, sealhulgas võõrtöötajatele. Eesmärk on ka töötada välja ja rakendada 2030. aastaks säästva turismi edendamise tegevuspoliitikad, et luua töökohti ja propageerida kohalikku kultuuri ja tooteid Eesmärk 9. Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästlikku industrialiseerimist ning innovatsiooni. Arendada välja kvaliteetne, usaldusväärne, säästlik ja vastupidav turismi- ja turismiga seotud taristu, sealhulgas piirkondlik ja piiriülene taristu, et toetada majandusarengut ja inimeste heaolu, ning tagada, et see taristu on kõikidele taskukohane ja võrdselt kättesaadav. Eesmärk 11: Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks. Arendada turismisihtkohti viisil, mis toetab kogukondade kestlikkust ja elukvaliteeti. Suurendada jõupingutusi kultuuri- ja looduspärandi kaitsmiseks. Arendada turismisihtkohti viisil, mis toetab kogukondade kestlikkust ja elukvaliteeti. Eesmärk 12: Tagada säästev tarbimine ja tootmine. Kestlikud turismipraktikad vähendavad keskkonnamõju ja edendavad vastutustundlikku tarbimist. Turism saab kaasa aidata loodusvarade säästva majandamise ja tõhusa kasutamise tegevustesse, toidujäätmete vähendamisse poole võrra ning toidu kadude vähendamisse tootmis- ja tarneahelas. Tuleb töötada välja ja rakendada vahendid, mille abil mõõta säästva arengu mõju kestvale turismile, mis loob töökohti ja propageerib kohalikku kultuuri ja tooteid. Eesmärk 13: Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks. Turismisektori süsinikujalajälje vähendamine aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Suurendada turismi vastupidavust kliimaga seotud ohtudele ja loodusõnnetustele ning suutlikkust kohaneda kliimamuutustega. Lülitada kliimamuutustega võitlemise meetmed turismi tegevuspoliitikatesse ja täiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõjude vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas. Edendada taastuvenergia kasutamist turismisektoris. 57 Eesmärk 14: Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse, et saavutada säästev areng. Mere- ja rannikuturismi tegevused peavad olema keskkonnasõbralikud, et kaitsta mereökosüsteeme. Eesmärk 15: Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine. Teadlik ja looduslike elupaikade seisundit hoidev loodusturism ja kaitsealade toetamine aitavad kaasa maapealsete ökosüsteemide säilitamisele. Uute turismirajatiste arendamisel tagada bioloogilise mitmekesksuse säilimisvõimalused. Eesmärk 16. Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada kõikidele õiguskaitse kättesaadavus ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid. Tagada reageeriv, kaasav, osalemist võimaldav ja esinduslik otsustusprotsess kõikidel valitsemistasanditel. Kaasata kohalikke kogukondi turismi arendamisel ja otsustusprotsessides, et tagada nende hüvang ja toetada kestlikku arengut. Edendada ja tugevdada koostööd avaliku ja erasektori vahel, et luua innovaatilisi lahendusi turismi valdkonnas. Eesmärk 17. Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus. Toetada koostööd riikide vahel turismi arendamisel ja parimate praktikate jagamisel. Julgustada koostööd valitsuste, ettevõtete ja kohalike kogukondade vahel, et arendada ja rakendada jätkusuutlikke turismialgatusi. 58 Lisa 12: Seosed teiste strateegiliste dokumentidega Turismi arendamiseks on vajalik teiste sektorite turismi eesmärkide teadvustamine ning kasu ja seoste nägemine teistele valdkondadele. Tabel 2: Koostööteemad teiste valdkondade ja turismi vahel Strateegia/Tegevuska Eesmärk, mõõdikud, olulised turismiga seotud teemad Vastutav vad asutus Eesti 2035 Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus; regionaalne tasakaalustatus; kõigi vajadusi Riigi- arvestav, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond; tagatud ligipääsetavus ja vajaduspõhine kantselei/ transporditeenus kõigi transpordiliikide koostoimes, turismi arendamine. kõik ministee- riumid Eesti Eesmärk: Kahekordistame Eesti majanduse aastaks 2035. Kõik majanduspoliitika pikk ministee- plaan 2035 Otseselt turismiga seotud mõõdikud: riumid - Turismiteenuste ekspordi kasv (1,7 mln eurolt 3,6 mln euroni aastal 2035) ja Eesti reiting top turismi sihtkohtade rahvusvahelises indeksites ja edetabelites - Diginomaadide arvu kasv 500-lt 1600-ni aastal 2035 - Regulaarliinide arv Tallinna lennujaamast aastal 2035 on 50 Olulised turismiga seotud teemad: Välistööjõu efektiivsem kaasamine; automaatne aruandluskohustus; andmete esitamisel ühekordse esitamise printsiip ja õiguslikul alusel edasi jagamine riigis; efektiivne töötute täiend- ja ümberõpe; töötingimuste paindlikkuse suurendamine (muutuvtunni kokkulepped); paindlikum tööõigus; rahvusvaheliste suursündmuste ja konverentside arvu kasv; turismiekspordi kasvuks väliskülastajatele mugavad ühendused oluliste sihtturgudega; Eesti riigi potentsiaali parem turundamine diginomaadidele ja mõistlike nõuete seadmine riiki sisenemiseks; olulise taristu ja transpordiühenduste arendamine (ettevõtluse jaoks vajalike sihtkohtadega lennu-, maantee-, raudtee- ja laevaühenduste arendamine; 2030. aastaks Rail Balticu põhitrass; riigisisese parvlaevaühenduste ja riigilaevade uuendamine). Teadus- ja Eesmärk: Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamise, pakkudes HTM, MKM arendustegevuse, konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. innovatsiooni ja ettevõtluse Mõõdikud: arengukava 2030 - Nominaalne tööjõu tootlikkus moodustab 110% EL keskmisest (TAIE) - Erasektor teadus- ja arendustegevuse kulutuste tase SKP-st moodustab 2% - Eesti on innovatsiooniliider Olulised turismiga seotud teemad: Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond; ekspordi arendamine; protsesside ja toodete tõhustamine; ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime, sh ka alla 100 mln euro investeeringute menetlemine KOV- ides; iduettevõtlus; uued tehnoloogilised lahendused ja nõustamine digi- ja roheülemineku elluviimiseks ettevõtlussektoris; Eesti kujundamine maailma üheks turvalise digimajanduse tõmbekeskuseks, kus on hea kasutada, luua ja pakkuda maailmale digiteenuseid (sh spetsialistide olemasolu tagamine, e-residentsuse programmi arendamine, piiriüleste e-teenuste arendamine ja interneti kättesaadavuse üle Eesti parandamine), vastutustundlik ettevõtlus; tarbijakaitse (sh reisijate õigused). Digiühiskonna Eesmärk: Suurendada Eesti digiväge, mis tähendab, et digiriigis on tagatud parim kogemus. JUM, MKM arengukava 2030 (DÜAK) Mõõdikud: - Avalike teenustega ettevõtjate rahulolu 90% - Ülikiire interneti kättesaadavus 100% - Küberruumi vastupidavus küberohtudele ja usaldamine 96% Olulised turismiga seotud teemad: Ettevõtete digitaliseerimine; andmed ja AI, teenused, tehnoloogiad, digioskused ja nende seosed turismiga: kõigi sektorite tuumikettevõtted on läbinud oma toimimises digipöörde või pakuvad digitooteid ja -teenuseid. Digilahenduste abil majandus keskkonnahoidlikumaks. Tehinguid tehakse, arveid makstakse ja aruandeid koostatakse täisdigitaalsena, automaatselt ning silmapilkselt – see hoiab kokku raha ja aega. RTE ja eesti.ee ettevõtjale arendused. Transpordi ja liikuvuse Eesmärk: Tagada inimeste ja kaupade sujuv, ohutu ja kestlik liikumine Eestis ning ühendada Eesti KLIM arengukava 2035 paremini rahvusvaheliste transpordikoridoridega. 59 Lennunduse Mõõdikud: tegevuskava - Ühistranspordi teenusega rahulolu - Regulaarliinide arv Tallinna lennujaamast aastal 2035 on 50 Olulised turismiga seotud teemad: Tagatud ligipääsetavus ja vajaduspõhine transporditeenus kõigi transpordiliikide koostoimes; väliskülastajatele võimalus liikuda sujuvalt Eesti sees, sh broneeringute ettetegemise võimalus; liikuvusteenuste ja -info kättesaadavuse ja kasutajakeskse disaini tagamine koostöös KOVidega nii kohalikule elanikule kui ka väliskülalisele (sh liikuvusandmete tark kasutamine ja teadlikkuse suurendamine, liikuvuse kui teenuse rakendamine mitmeliigiliselt (MaaS) üle kogu riigi; efektiivse, ligipääsetava ja jätkusuutlikult majandatud ühistranspordi (sh Liikuvusreformi kontseptsiooni rakendamine) ja jagatud liikumisviiside konkurentsivõime kasvatamine koostöös KOVidega (sh paindliku ja kasutajamugava nõudetranspordi ja sotsiaaltranspordi arendamine); kiire ja mugava rongiühenduse loomine Euroopaga ja transpordi välisühenduste arendamine. Heaolu arengukava Eesmärk: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on MKM 2030 kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Mõõdikud: - Oodatav eluiga ja tervena elatud aastate arv - Tööhõivemäär ja tööpuuduse määr Olulised turismiga seotud teemad tööturu ja tööelu eesmärkide elluviimisel: Oskuste vastavus muutuva majanduse ja tööturu tingimustele (sh digi- ja rohepööre); paindlik tööturg; nõuded töötamisel (keelenõuded); teadlikkus töösuhetest; ohutus töötamisel; kaugtöö võimalused; elukeskkonna ligipääsetavuse, kvaliteedi ja turvalisus; praegused ja tulevikulahendused soodustaks tervislikke ja kestlikke eluviise; võrdne kohtlemine. Haridusvaldkonna Strateegiline eesmärk nr 3: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. HTM arengukava 2035 Mõõdikud: - Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34a inimeste hulgas: üks aasta pärast lõpetamist (2035: 85%) ja viis aastat pärast lõpetamist (80%) - Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74aastaste osakaal (2035: 60%) - Lõpetajate ettevõtlikku Olulised turismiga seotud teemad: Arendatakse välja ja rakendatakse kõigi sihtrühmade vajadusi arvestav jätkusuutlik süsteem tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel. Kutsesüsteemi reform ja kutseõppereform, töötada välja koosloomemudelid, mis tagavad tööturu osaliste aktiivse ja sisulise kaasamise hariduse ja töömaailma sidustamisse (nt Turismihariduse ümarlaud); edasi arendada ja rakendada tööjõu ja oskuste vajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidesüsteemi, sh suurandmete analüüsi võimekust, ning uuendada metoodikat, et prognoosida saaks eelkõige oskuste, mitte ametite vajadust ning tulemused oleksid laiemalt kasutatavad.Soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet. Keskkonna valdkonna Eesmärk: hoida ja parandada keskkonna kvaliteeti, säilitada bioloogiline mitmekesisus ja edendada KLIM arengukava 2030 rohepööret Mõõdikud: - Loodusressursside säästlik kasutamine - Bioloogilise mitmekesisuse kaitse - Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine - Keskkonnasaaste vähendamine - Elurikkuse ja maastike kaitse Olulised turismiga seotud teemad: Kaitsealade ja Natura 2000 võrgustiku suurendamine, loodusväärtuste hoidmine ja nende hea seisundi tagamine. Jäätmete ringlussevõtu määra suurendamine ja jäätmete kogutoodangu vähendamine, ressursitõhususe suurendamine. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vastavalt riiklikele ja rahvusvahelistele eesmärkidele. Puhaste veekogude osakaal, hea õhukvaliteedi tagamine. Ohustatud liikide kaitse ja nende elupaikade säilitamine, metsa pindala suurendamine, rohealade ja looduskoosluste kaitse. Keskkonnateadlikkuse kasvu mõõdikud elanikkonna seas, sealhulgas rohepöörde osakaal ettevõtetes ja tarbimisharjumustes. Lepime kokku erinevate valdkondade panused ja rakendame neid 2030. ja 2035. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks. Keskkonna arengukava 2030 keskendub säästvale arengule ja loodusvarade kaitsele, mis on olulised ka turismisektori arenguks. Jätkusuutlikud turismipraktikad, keskkonnasõbralikud lahendused ja loodusressursside säilitamine on võtmetähtsusega, et hoida ja suurendada turismisektori atraktiivsust, samal ajal vähendades selle mõju keskkonnale. 60  Põllumajanduse ja Eesmärk: arendada põllumajandus- ja kalandussektorit viisil, mis: REM kalanduse arengukava - Säilitab ja suurendab loodusressursside säästlikku kasutamist. 2030 - Soodustab maaelu ja ranniku kogukondade elujõulisust ja maapiirkondade ettevõtlust. - Tõstab sektorite konkurentsivõimet ja nende suutlikkust kohaneda kliimamuutustega. - Edendab innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutamist, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse hoidmine ja keskkonnasõbralike praktikate rakendamine. Eestis on kohalik toit eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Üldeesmärgi saavutamiseks peab põllumajandus- ja kalandussektori ning toidutööstuse toodang olema väga hea kvaliteediga, uuenduslik ning toodetud keskkonnasõbralikult. Selleks on tarvis rohkem koostööd nii valdkondade sees kui ka eri sektorite vahel, ning tuleb rakendada uusimaid teadustulemusi ja parimaid tehnoloogiaid. Regionaalarengu põhisuunad tulenevad regionaalse arengu tegevuskavast (RETK) ja peame arvestama ka maakondlike arengustrateegiate ja kohalike omavalitsuste strateegiliste dokumentide vastastikseoseid.136 . Mõõdikud: - Eesti toiduainesektor on konkurentsi-võimeline nii sise- kui ka välisturul - Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline: maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus ja nende tööhõive määr; - Maapiirkonnas on kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus: maapiirkonna SKP elaniku kohta, maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus koguhõives osalejates põhitöökoha asukoha aluse - Olulised turismiga seotud teemad: Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030 toetab turismi arengut mitmes valdkonnas, eriti seoses maaturismi, toiduturismi ja rannikuturismiga. Maaelu arendamine, kohaliku toidutootmise ja keskkonnasõbralike tavade edendamine, rannikupiirkondade arendamine ning innovatsioon pakuvad võimalusi turismi ja põllumajanduse ning kalanduse sektori integreerimiseks. Kestlikkus ja bioloogilise mitmekesisuse hoidmine on võtmetähtsusega. Kultuuri arengukava Eesmärk: tagada, et Eesti kultuur areneb, on mitmekesine, kaasav ja loov, toetades rahvusliku KUL 2030 identiteedi ja kultuuripärandi säilimist. Samal ajal peab kultuur olema kättesaadav nii Eesti elanikele kui ka rahvusvahelisele publikule. Mõõdikud: - Kultuuripärandi objektide ja traditsioonide kaitse ja säilitamise tagamine, kultuuripärandi digitaliseerimise määr, rahvuskultuuri edendamine - Kultuurisündmuste ja -asutuste külastatavuse kasv, kultuuritoodete ekspordi suurendamine, rahvusvaheliste kultuuriprojektide ja vahetusprogrammide arvu kasv - Loomemajanduse ettevõtete ja töökohtade arvu kasv, loomemajanduse panuse suurenemine majandusse, kultuuri- ja loomemajanduse toodete ekspordi osakaalu suurenemine - Rahvusvaheliste kultuuriürituste ja vahetusprogrammide arv, rahvusvaheliste kunstnike ja kultuuritegijate osalemine Eesti kultuurielus, Eesti kultuuri tutvustamine rahvusvaheliselt - Kultuuriturismi osakaalu ja külastatavuse kasv, kultuuriturismi objektide ja teenuste arendamine, kultuurituristide rahulolu tase - Kultuuripärandi ja kultuuri digitaliseerimise määr, e-kultuuri platvormide ja kultuurisisu kasutajate arv Olulised turismiga seotud teemad: Kultuuri arengukava 2030 seab esikohale Eesti kultuuri ja kultuuripärandi säilitamise, arendamise ja rahvusvahelise tuntuse suurendamise. Turismisektor saab sellest kasu, kuna kultuurilised ja ajaloolised väärtused on olulised Eesti kui turismisihtkoha atraktiivsuse jaoks. Kultuurisündmused, rahvusvaheline koostöö ja kultuuripärandi tutvustamine aitavad meelitada turiste ja tugevdada riigi mainet rikkaliku kultuurieluga paigana. Eesti spordipoliitika Eesmärk: Tervislike eluviiside edendamine, Tippspordi ja spordielu arendamine, Spordi KUL põhialused 2030 infrastruktuuri arendamine, et toetada nii harrastussporti kui ka rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamist. Mõõdikud: - Uute spordirajatiste ja -võimaluste arvu kasv, rahvusvaheliste spordisündmuste arvu ja osalejate arvu suurenemine - Loodus- ja terviseradade, staadionite ja spordikeskuste arvu suurenemine ning nende kasutajate arvu kasv Olulised turismiga seotud teemad: Rahvusvahelised spordivõistlused ja hästi arenenud sporditaristu võivad meelitada Eestisse nii sportlasi kui ka spordisõpru, aidates kaasa turismisektori kasvule. 136 Regionaalse arengu tegevuskava: Regionaalpoliitika kujundamine | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee), vaadatud 17.07.2024 61 Välispoliitika Eesmärk: Eesti positsiooni tugevdamine rahvusvahelisel tasandil, rahvusvaheliste suhete ja koostöö VÄM, MKM arengukava 2035 arendamine, majandusliku ja julgeolekupoliitilise kindlustunde suurendamine ning Eesti kui riigi rahvusvahelise nähtavuse ja maine kasvatamine. Mõõdikud: - Eesti diplomaatiliste esinduste arv ja tegevusaktiivsus, koostöölepingute ja partnerlussuhete arv rahvusvahelisel tasandil - Eesti rahvusvaheliste kampaaniate ja mainekujundusprojektide arv, Eesti mainimiste sagedus rahvusvahelistes meediakanalites, rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste arv Eestis - Eesti kultuuriprojektide ja -ürituste arv välismaal, rahvusvahelistes kultuuri- ja haridusprojektides osalemise määr, kultuuridiplomaatia initsiatiivide arv - Rahvusvaheliste äripartnerite ja välisinvesteeringute arv Eestis, kaubandussuhete ja majanduskoostöö projektide arv - Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside ja sündmuste arv, nende külastajate arv ja osalejate rahulolu Olulised turismiga seotud teemad: Rahvusvahelised koostööprojektid, kultuuridiplomaatia, rahvusvahelised sündmused ja positiivne kuvand aitavad tuua Eestisse rohkem turiste ning toetavad turismi arengut tervikuna. Eesti potentsiaali võimendamine võõrsil ning tugevate külgede, identiteedi ja pärandi süsteemne jagamine maailmaga (sh majandusdiplomaatia ja turismi arendamine) ning arengukoostöö võimaluste kasutamine. Eesti positiivse kuvandi võimendamine, kasutades selleks äridiplomaatia võimalusi, visiite Eestisse, e-esitluskeskust. Siseturvalisuse Eesmärk: Turvalise elukeskkonna tagamine ja Eesti inimeste turvatunde suurendamine. Arengukava SIM arengukava 2020- hõlmab riikliku julgeoleku, korrakaitse ja hädaolukordade ennetamise ja lahendamise süsteemide 2030 parandamist. Kuigi siseturvalisus võib esmapilgul tunduda eemalseisev turismist, on turismisektori jaoks oluline turvaline keskkond, mis mõjutab otseselt riigi atraktiivsust turistidele. Mõõdikud: - Kuritegude arvu vähenemine - Hädaolukordadele (nt tulekahjud, loodusõnnetused) reageerimise kiirus ja tõhusus, evakuatsiooniplaanide ja kriisihalduse kvaliteet - Politsei ja päästeteenistuste kohalolu ja reageerimisvõime - Ennetavate meetmete (nt teavituskampaaniad, riskikommunikatsioon) arv ja tõhusus, sh kampaaniad - Rahvusvaheliste koostööprojektide arv, mis on suunatud turvalisuse tagamisele ja kuritegevuse vähendamisele - Turvalisusmeetmete rakendamine suurte rahvusvaheliste ürituste juures (nt videojärelevalve, turvameetmete tõhusus) - Välistööjõu regulatsioonid ja kontrollimehhanismid peavad olema selged ja tõhusad Olulised turismiga seotud teemad: Turvaline keskkond on turistide jaoks oluline ning aitab kaasa Eesti kui turismisihtkoha atraktiivsuse suurendamisele. Tööjõu liikumine ja migratsioon, sealhulgas välistööjõu kaasamine. Välistööjõu kaasamine on oluline, kuna see mõjutab riigi tööjõuturu tasakaalu ning on seotud laiemate julgeolekumeetmetega, nagu migratsiooni haldamine ja selle suunamine. 62 Lisa 13: Eesti sihtkoha juhtimisorganisatsioonid (DMO) Eestis on 2023. aasta seisuga seitse sihtkoha juhtimisorganisatsiooni ehk DMOd, mis on olulised piirkondliku turismisektori arendamisel ja juhtimisel. Eestis on DMO-d üha olulisemad regionaalsete turismipiirkondade tõhusa arendamise ja juhtimise kompetentsikeskused, pakkudes paindlikku ja kohalikku vaadet turismi edendamisele. Nad mängivad keskset rolli turismivaldkonna uuendustes ja strateegiliste eesmärkide seadmises ja elluviimisel, arvestades kohalikke eripärasid ja vajadusi, loovad tugeva side kohalike ettevõtete, kogukondade ja külastajate vahel, et pakkuda kvaliteetseid ja unikaalseid turismielamusi. DMO-de peamine eesmärk on tõsta turismi konkurentsivõimet ekspordis, arendada sihtkoha mainet ja tagada pikaajaline majanduslik ja sotsiaalne kasu (vt joonis 15). Joonis 15. Eesti DMOde kaart Allikas: Sihtkohtade töölaud | Tableau Public, 2024 63 Tabel 3: DMOde eesmärgid DMO Atraktiivne sihtkoht, eeldused ja Kõige suurema kõige suuremad takistused Milliste arvuliste/faktiliste Läbi mille loob DMO kõige enam tugevused potentsiaaliga tooted potentsiaali rakendamisel eesmärkideni püüdlete väärtust kohalikele? või toodete arendamisel eelolevate tegevuste realiseerumisel Tallinna DMO - Tallinn on põnevate kontrastide linn - ajaloo- ja kultuuripärand - kriisid (tervise-, - väliskülastajate rahulolu 9 - reisisihtkoha brändi identiteet - eheda eri ajastute ajaloo- ja - sündmused (kultuur, majandus-, energiakriis) ja palli 10st - sihtkoha tuntuse tõstmine - meeldiv Strateegia: kultuuripärand sport) rahvusvaheline - reisiteenuste eksport 2 külastuselamuse vedaja Arengustrateegia - UNESCO keskaegne vanalinn, - konverentsiüritused geopoliitiline olukord miljardit eurot - koosloome eri tasanditega Tallinn 2035 eripalgelised naabruskonnad, puhas ja - toiduelamused - (Otse)lennuühenduste - elanike osakaal, kelle - turismi tasakaalustatud arendamine vaheldusrikas linnaloodus, ebapiisavus arvates on välisturistidel - ootusi ületav külastuselamus ja mitmekesine kultuurielu ning kohalik - multifunktsionaalse tallinlaste elukvaliteedile kohalike positiivne hinnang turismile, toit konverentsikeskuse positiivne mõju on 90% positiivne mõju eri - aastarigsus puudumine majandusvaldkondadele, ajaloo - rahvusvaheliste konverentside, - sündmuskohad pärandile, avardab vaba aja veetmise motivatsioonireiside ja ürituste rahvusvaheliste spordi-ja võimalusi, loob linnas positiivset korralduspaik kultuuriürituste meeleolu, aitab kaasa uute ideede ja - atraktiivne filmivõtete sihtkoht läbiviimiseks oskusteabe levikule, soodustab välismaistele tootjatele rahvusvaheliste koostöövõrgustike - Tallinn on külalislahke arengut, hoiab puhta avaliku ruumi, keskkonna Lõuna-Eesti DMO - hea siseriiklik ja rahvusvaheline - Tartu linn - kesine regionaalne - hea maine (loodus, toit, - kohalike elanike elukvaliteedi ja maine - loodustoodete koordinatsioon kultuur, konverentsid) majandusliku heaolu tõstmine Lõuna-Eesti - eriilmeline loodus (voored, kuplid, arendamine ekspordiks - vähene 5 indikaatorit: - turismi infrastruktuuri parendamine turismistrateegia veekogud, käänulised teed ja metsad - eriliste pärandikoosluste innovatsioonivõimekus, - hõivatute osakaal - uute töökohtade loomine 2021-2025 jm), ajaloopärand tootestamine ekspordiks, TjaA ja ettevõtete koostöö tööealisest elanikkonnast; turismisektoris - ülikooli- ja teaduskeskus Tartu, piiri- sh UNESCO innovatsiooni toomisel - tööviljakus hõivatu kohta - nõudluse kasvatamine kohalike ja kaksiklinn Valga, Setomaa, Vana - toidu pärast Lõuna- sektorisse lisandväärtuse alusel, eurot; mahetoodete ja traditsiooniliste Võromaa, talvepealinn Otepää, Eestisse mineku - ühendused Tallinnast - tööstusalades ja -parkides oskuste järele rohelise maakonnana tuntud Põlvamaa “põhjuste” arendamine välja liikumiseks ja teiste ettevõtete ja töökohtade arv; - piirkonna tugeva ja positiivse brändi ja külmapealinn Jõgeva. Oluline on - aktiivtegevused suuremate linnadega - ettevõtete investeeringud arendamine kaht suurimat Eesti järve ühendav - rahvusvahelised TjaA-sse; - kohalikke motiveerimine aktiivselt Emajõgi ning Peipsiäärne lennuühendused; - ööbimiste arv osalema piirkonna arengus ja kultuurikooslus - rongiühendused majutusasutustes säilitamises - UNESCO Tartu tähetorn, Tartu kui - rahvusvaheliste lennu-, kirjanduslinn, Seto leelo, rongi- ja bussiühenduste suitsusaunakultuur parandamine - Lõuna-Eesti toidukultuur: Sibulatee, Uma Mekk, Seto Küük, teised omanäolised väiketootjad - mitmekülgsed aktiivtegevused (loodusmatkad, vee-, talisport jm) Saarte DMO - Saaremaa: rikkumata loodus, rikas - UNESCO Hiiumaa ja - viidastuse ja infotahvlite - kõige rohelisem - kestlike teemade arend parandab 64  ajaloopärand, mis kajastub nii Saaremaa biosfääriala; puudujäägid - Green Keyd omavate ka kohalikku elukeskkonda Saare maakonna ajaloolistes vaatamisväärsustes, 200- 34 liiki orhideesid, - puudulik transpordiinfo ja ettevõtete arvu kasv - partnerlus piirkonna ettevõtjatega kestliku turismi aastane tugev spaa-kultuur, kadakad, linnuvaatleja -võimalused - Saarteüleste toodete - parem diginähtavus ja tootearendus arengustrateegia kultuurisündmused, viikingileiud paradiis, 1/3 kogu - saarte ettevõtjatel on arendus toovad rohkem külastajaid, seeläbi 2022-2030; - Muhu: erksad rahvariided ja tüdrukute maailma loopealsetest,üle suuremad kulud, - Hiiumaale jääva turismi tulu kasvab ettevõtlustulu ning KOV Hiiumaa roositud pätid. 250 päiksepäeva aastas praamisõit teepikenduseks kasv; ööbimisega reiside maksubaas turismistrateegia - Ruhn: mitte kuskil silmapiiril ei paista - 8 spaahotelli alates - Oluline on, et kestuse pikenemine; taristu - Statistika ja turismiinfo koondamine, 2023-2030; maismaad - see loob erilise eraldatuse 1824 + butiikspaad = üle hinnamuudatused (sh areng arvestusega, analüüs tunde 400 hoolitsuse lennuk) toimuvad külastuskogemuse - sihtkoha turundus parandab - Abruka: looduslik oaas lopsakate iga 10 elaniku kohta süsteemselt (ette- parandamine ja piirkonna tuntust ja mainet sõnajalgade, džunglit meenutava Kuressaares 1 spaakoht. teatamise tähtajad, klienditeadlikkuse tõstmine, laialehise alusmetsa ja mitmekesise Hiiumaa on hingespaa. kaasamine, mõjuanalüüsid hotellitubade kasv, loomariigiga, sealhulgas mägiveised, - kohalik autentne puhas ka turismisektorile, rahulolevatest elanikest on lambad ja hülged. toit „Ehtne toode“ kompensatsioonimehhanis 10% hõlmatud kvaliteetse - Vilsandi: veelinnud, hülged, üle 30 - Hiiumaa ajalooliselt mid vajadusel) külastuskogemuse loomisse. liigi metsiku orhidee. loomesaar (kirjandus, - Hiiumaa: kilomeetreid inimtühja kunst, muusika, siit Rudolf randa, mets ja meri (70% kogu saarest Tobias ja Erkki-Sven Tüür on kaetud metsaga), hülged, linnud, pärit) orhideed ja 234 km Alar Siku rajatud matkarada Harju- Rapla- ja - Kultuuripärand: mõisad, kirikud, - looduse, toidu ja luksuse - uue reaalsusega - piirkonna atraktiivsuse DMO strateegiline juhtimismudel on Läänemaa DMO muuseumid, linnused, sh rannarootsi ühendamine kohanemine (uued suurendamine (ettevõtjate toimiv ja tõhus. Koostöös kultuur, kvaliteetsed, kõrgetasemelised - kõrgtasemelise kultuuri- lahendused uutele turistide turismitulu kasv, reisi kestuse suurendame piirkonna Harju-, Rapla-, kontserdid, ja spordisündmuste ootustele) pikendamine) turismitulusid ja rahvusvahelist Läänemaa festivalid (Valgete Ööde festival, eksport - laenude ja - huvipõhiste konkurentsivõimet. Pakume turismistrateegia Augustibluus jms), käsitöö (nt - Haapsalu kui investeeringute kallidus, klienditeekondade paremaid terviklahendusi koondades 2023-2027 Haapsalu Pitsikeskus ja Haapsalu üritustepealinn maksud, inflatsioon, turismi väljaarendamine piirkonna parima sallid, Atla mõisakeraamika) - linnu- ja loodusvaatlus sesoonsus loodusturismi suunal kompetentsi. Piirkondlikele - spaad ja tervisepuhkus. eksporditooteks - regulatsioonide kasv - arenguvõimekuse eripäradele toetudes loome väärtust - loodus: Vaikus, rahu ja eraldatus vaid - golfivõimalused - tehnoloogiliste uuenduste kasvatamine (võrgustumine, kohalikele, suurendades 1 tunni kaugusel pealinnast kasutuselevõtt kulu külalislahkus, kestlikkus, majanduslikku heaolu, tugevdades - mitmekesised võimalused - koostöö vähesus, ligipääsetavuse, kogukonna identiteeti ja elukvaliteeti, matkamiseks, loodus- ja usaldamatus diginähtavuse, positiivne tagades kestliku linnuvaatluseks - ressursipuudus külastajatagasiside, turismiarenduse. Väärtustame - Toidukultuur degustatsioonide ja - turismisektori vähene turundusoskused, kohalikku kui piirkanna saadikut. õppeprogrammidega, mis populaarsus (töötasud, digipädevus) Jagame teavet piirkonnas tutvustavad kohalikke maitseid ja ebapopulaarsed ametid, pakutavatest teenustest, toiduvalmistamise traditsioone tööjõupuudus) sündmustest ning - teadmised äritegevusest, võimalustest toe pakkumisel õigusloomest (vabatahtlik töö, majutus, toitlustus - kliendi ligipääs raske jm teenused). - KOVide usk turismi Kesk-Eesti DMO - Viljandi kuulub UNESCO loovlinnade - Elavad muuseumid ja - Ühepäevakülastused, - Kesk-Eesti püüab lähiturge Suurim väärtus kohalikele DMO näol võrgustikku mõisad Järvamaal ning raha ei jäeta, statistikas ei (Läti ja Soome) ning köidab on piirkonna maine paranenud ja 65  Loodus – soised alad ja matkarajad Põltsamaal kajastu enam siseturgu. turismiteenused on kvaliteetsemad. nendel , looduse mitmekesisus reljeefilt - Tunnustatud toit (mulgi - ettevõtete koostöö - ettevõtjate rahulolu kui ka sisult puder püüdleb UNESCO - mikroettevõtjad DMOarendustegevustega - Kultuur: muuseumid, pärimus tunnustust) ja - digipädevus, info leitavus - Järva- ja Viljandi maakond - kestlik ligipääsetavus rongiga pärimuskultuur (festival) ja ajakohasus on rohelised sihtkohad - Tunnustatud toidukohad linnades Viljandimaal - ühistransport - 20 Green Key objekti 2026 (Michelin kohvik Fellin) ja - Omanäolised spaad ja - tööjõudu puudus, elamustoitlustused maapiirkonnas mõisad Tõrvas turismiharidus pole - Roheline sihtkoht (Green - Soomaa turismipiirkond populaarne Destinations), mille järgi välisturist otsib ja Võrtsjärve piirkonna - DMO identiteet ja külastuselamust turismivõrgustiku vahendite leidmine, pole ettevõtjad reisikorraldaja - Ahvatlused mujal, ressursipuudus,majutuste vähesus Pärnu DMO - Pärnu on nr 1 puhkusepaik pealinn - Pärnu rand - kaugus lennujaamadest: - turismitoodete ekspordi - turismisihtkoha elukeskkonna Tallinna järel, ca 400 000 külastajat - Soomaa rahvuspark 1,5 h Tallinnast, 2 h Riiast kasv (soome turistid-31%) kvaliteedi tõstmine Strateegia: Pärnu aastas: (ühepuulootsiku - sihtkohas ringiliikumine - käivitada võrgustikul - läbi turismiarenduse kohalike turismisihtkoha - Matsalu rahvuspark, 5. aastaaja ehitamine ja kasutamine - ettevõtjate diginähtavus: põhinevate ja välisturule teenuste areng strateegia 2025- poolest tuntud Soomaa rahvuspark UNESCO); Kihnu nooremat generatsiooni suunatud toodete - atraktiivsed turismimarsruudid, 2029 (valmimisel) (ühepuu lootsik UNESCO), Matsalu (UNESCO), Matsalu kõnetamine, ressursse ülesehitamine/elluviimine sündmuste info tagamine rahvuspargi linnuvaatlus, UNESCO - WELLNSS: kuurort, suurtesse muutustesse ei - kestlike ettevõtete arvu kasv - kohalike rahulolu tõstmine Pärnu pärimuskultuuri kuuluv Kihnu saar, spaad (9), golfiväljakud, julgeta tihti paigutada - hooajalisus, suur kui turismisihtkohaga kuurortlinn Pärnu, tuntud veini- ja Porsche ringrada, - turismi osatähtsuse turismimagneti vajadus, - Reisisihtkoha läbi atraktiisuse siidrikultuuri keskus, tori tõugu muuseumid, tõstmine ja selle olemasolevate tugevuste tõstmine Pärnu valikul alalise kultuurhobuste aretamise traditsioon loodusmajad, kommunikeerimine realiseerimine, kaks peamist elukohana (Tori Hobusekasvandus). kliimahariduse näidisala piirkonnas välisturgu: soome ja läti, - Kestlike ettevõtete kasvu läbi - kultuuri ja käsitöö (Tõstamaa - kohalik toit (räim); jook sektorite vaheline koostöö, elukeskkonna hoidmine/parandamine Käsitöökeskus, Pärnu Muusikafestival; (Valgeranna, Allikukivi strateegia elluviimine ning - turismi rolli tõstmine kultuuri Järvi Akadeemia) veinitootmine Tori, eelarve hoidmisel ja edasikandmisel - Kihnu hülgeküttimise traditsioon ning Jaanihanso siidrivabrikud) sellest toidusaaduste valmistamine - sündmused (Pärnu Muusikafestival, Pärnu Restoranide Nädal, Tere, Pärnu suvi!, Beach Grind) Virumaa DMO Lisandub 66 Lisa 14: Turismi pika vaate 2025–2035 mõõdikud ja mõisted Turismi pika vaate 2035–2035 mõõdikud on seatud selle edukuse hindamiseks. Indikaatoritele määratletakse lähte- ja sihttasemed (kui see on võimalik) koos mõõdiku ja kasutatud mõistete selgituse ja asjakohase taustainfoga. Seal, kus lähtetaseme hindamine pole võimalik, kuna andmed referentsperioodi kohta puuduvad, pakutakse võimalusel välja varasema perioodi näitaja. Võimalusel seda kohandatakse, et saada referentsperioodi jaoks realistlikum hinnang. Põhiliste mõistete definitsioonid on toodud tabeli järel. Näitajate rahalised väärtused on esitatud vastava aasta, st kas 2023. või 2035. aasta, hinnatasemes. Pärast turismi pika vaate valmimist disainitakse mõõdikud ka rakendustasandile. 1. Turismi pika vaate 2025–2035 peamised mõõdikud Nimi Allikas Sisu Lähtetase Sihttase Kommentaar 2023 2035 Turismi Statistikaamet, tabel Turismi 2 196,5 4 300 mln Lisandvaartus sisaldab muuhulgas toojoukulu, kasumit, lisandvaartus, RAS0004137 lisandvaartus mln eurot eurot pohivara kulumit ja enamikku riigi maksutulust. Arvesse otsene ja kaudne naitab seda, kui voetakse nii turistide poolt ostetud kaupu ja teenuseid, kui moju palju vaartust nende tootmise sisendiks kasutatud Eestimaiseid kaupu ja turismisektor teenuseid. See naitaja voiks olla koige laiem turismist Eestile loob tekkiva majandusliku kasu naitaja. Mida suurem see on, seda majandusele, rohkem majanduslikku kasu me turistide teenindamisest lisades vaartust saame. Ekspordi kaibega vorreldes voimaldab see arvesse kaupadele ja votta ka kasu, mida saame sellest, et Eesti inimene otsustab teenustele, mida Kreeka asemel puhata Eestis (maksebilansi vaade), samuti nii sise- kui seda, et ka siseturism (isegi see, mis ei asenda valisreise) valisturistid loob Eestis lisandvaartust. Turismisektori lisandvaartuse tarbivad suurendamiseks tuleb pidevalt tegeleda turismitoodete ja - teenuste kvaliteedi, mitmekesisuse ja kestlikkuse tostmisega. Antud moodik holmab kogu Eesti turismi lisandvaartust ehk arvestab nii valis- kui ka siseturismi. 137 Allikana on toodud tabel, kus statistikaamet avaldab tavaliselt turismi satelliitkonto tulemusi. Loodetavasti hakkab Statistikaamet turismi satelliitkontot uuesti ka tulevikus koostama. Lahtetase on tuletatud vastavalt kommentaari lahtris kirjeldatud arvutusele. 67 Turismi lisandvaartus holmab laiemalt turismisektori otsest ja kaudset moju Eesti majandusele, kaasa arvatud tarneahelate efektid ja sektoris loodud energia. Lisandvaartus on sisuliselt majanduslik vaartus, mida ettevotted loovad oma majandustegevuse kaigus. peegeldab uldiselt ettevotte majandustegevuse tulemusel loodud uut vaartust, mis valjendub erinevate komponentide liitmisel. Ettevotte tasandil arvutatakse see kokku jargmistest komponentidest (kasum, tootajatele makstud palgad ja lisatasud, amortisatsioon, maksud, valja arvatud kaibemaks). Lisandvaartuse tasemel ettevottes on voimalik saavutada kasvu, kui muudavaid tooteid voi teenuseid hinnastatakse selliselt, et voimaldatakse suuremat tootasude maksmist, paremate investeeringute tegemist ning uldiselt korgemat efektiivsust. Selline vaartuse kasv voib tekkida, kui ettevotted suudavad pakkuda oma teenuseid voi tooteid korgema hinnaga, mis omakorda voimaldab investeerida tootajate palkadesse voi parendada ettevotte varustust ja efektiivsust. Majanduse tasandil ei mooda turismi pika vaate naitaja uksikettevotete lisandvaartust, vaid turismisektori kogupanust Eesti majandusele. Makrotasandil aitab turismi lisandvaartuse kasv tosta kogu majanduse efektiivsust, kuna siin lahevad arvesse ka kulastajad valismaalt. Antud moodik keskendub Eesti majandusele tervikuna. See naitaja on sisuliselt turismi satelliitkonto, mis arvestab sektori kogumoju – sealhulgas tarneahelate kaudu loodud lisavaartust, Eestis toodetud energiat ja kogu protsessi, mis loob vaartust Eesti majanduses. 68  Viimane satelliitkonto koostati 2017. aasta kohta ning siis hinnati turismi lisandvaartuseks 1 553,5 mln eurot (SA, tabel RAS0004). MKM on hinnanud lihtsustatud meetodil turismimajanduse osakaalu SKPs (otsene ja kaudne) 2023. aastal, mis (meetodi 1 kohaselt) oli 7,0% (allikas: Turismi regionaalne moju). Turismi osakaal lisandvaartuses on ajalooliselt olnud madalam, kui osakaal SKPs. Perioodil 2011–2017 oli see ca 94% osakaalust SKPs (allikas: SA, tabel RAS0004, autori arvutused). Sellest lahtuvalt voiks turismi osakaal lisandvaartuses olla 2023. aastal 6,6%. Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal Eesti majanduses loodud lisandvaartuse kogusummaks 33 280,5 mln eurot (allikas: SA, tabel RAA0042), turismi lisandvaartuse kogusummaks oleks seega 2 196,5 mln eurot Sihttase on maaratletud samal meetodil, mida kasutatakse "Majanduspoliitika pikk plaan 2035" moodikute arvutamiseks. Eesti elanike Valjatootamisel Naitaja moodab Puudub Selgumisel Kohalikud inimesed voivad tunnetada turismi nii rahulolu seda, kuivord positiivsena (kogukond voi konkreetne leibkond teenib raha turismiga rahul on Eesti turismiteenuste muugist, teenuste ja toodete valik on elanikud suurem) kui negatiivsena (nt peomura, prugireostus). Riigi turismiga huvi voiks olla, et voimalikult suur hulk inimestest Eestis uldiselt. tunneb, et turismist on rohkem kasu kui kahju. Arvutatakse kui Sellist vaidet uheski laiapohjalises uuringus praegu ei ole, osakaal Eesti kusimus tuleks lisada kogu Eesti elanikkonda katvasse elanikest, kes on uuringusse. Tapsem sonastus ja kusimuste arv tapsustub alljargneva uuringu tegemise ajaks. 69  vaitega pigem nous voi taiesti Lahtetase hetkel puudub, see tuleb moota. Sihttase on nous. moistlik seada parast seda, kui lahtetase on teada Vaide: „Turism Motted sihtaseme parandamiseks: toob minu Selleks tuleb kaasata kogukondi otsustusprotsessidesse, kogukonnale edendada kestlikku ja kogukonnapohist turismi, suurendada rohkem kasu kui majanduslikku kasu kohalikele, tosta teadlikkust turismi kahju“. positiivsetest mojudest ning vahendada kahjulikke mojusid. Skaala: Moodik on planeeritud sisustada 2025-2026 ja liita 1 = Pole uldse Regionaal- ja Pollumajandusministeeriumi kohalike elanike nous rahuolkusitlusse, mida viiakse labi iga kahe aasta tagant, 2 = Pigem ei ole jargmisel korral 2026. aastal, vt lisaks Avaleht | nous Minuomavalitsus. 3 = Nii ja naa 4 = Pigem nous 5 = Taiesti nous 9 = Ei oska oelda Valiskulastajate Valiskulastajate uuring Kui toenaoliselt 73* 75 Soovitusindeks (ingl Promoter Score ehk NPS) naitab, soovitusindeks Te soovitaksite kuivord on valmis valiskulastajad soovitama Eestit turismi oma sopradel sihtkohana. See leitakse lahutades soovitajate (vastused 9 ja kulastada Eestit? 10) osakaalust maha mittesoovitajate (vastused 1-6) 1 – Kindlasti ei osakaalu. soovitaks 2 Naitaja arvutamisel kasutatakse oobimisega kulastajate … hinnanguid – uhepaevakulastajate kokkupuude Eestiga jaab 10 – Kindlasti liiga luhikeseks. soovitaks Ei oska oelda Kuna moodiku praegune sihttase on juba korge, siis ei ole voimalik plaanida huppelist kasvu, mistottu on eesmark juba olemasolevat korget taset eelkoige hoida. 70  Motted sihtaseme parandamiseks: Soovitusindeksi korge hoidmiseks tuleks keskenduda turismi kogemuse kvaliteedi pidevale parandamisele, pakkudes valiskulastajatele unikaalseid ja positiivseid elamusi, tagades korge teenindustaseme, parendades taristut ja turvalisust ning luues meeldejaavaid ja rahuldust pakkuvaid turismielamusi, mis motiveerivad kulastajaid Eestit oma sopradele ja kolleegidele soovitama. * Valiskulastajate uuringut ei viida labi igal aastal, andmed parinevad 2024. aastast (uuringu tulemuste esitlus) 2. Tegevussuunad 2.1. Eesti on aasta läbi atraktiivne turismisihtkoht Nimi Allikas Sisu Lähtetase Sihttase Kommentaar 2023 2035 Ariturismi osakaal Statistikaamet, Naitab, kui palju oobimisi 23,3% 27% Naitaja saadakse, leides reisi eesmargiga “tooreis” tabel TU113 on seotud tooreisi seotud oobimiste arvu osakaalu aasta jooksul kokku eesmargiga majutusasutustes veedetud oode koguarvus. Korgem naitaja vaartused on eelistatumad, kuna need naitavad, et majutusasutustes oobib rohkem turiste, kelle peamine reisi eesmark on ariturism. Naitaja on oluline, kuna aitab kaasa turismi pika vaate peamiste moodikute sihttasemete saavutamisele nii otseselt, kui olulisemana kaudselt – ariturismi eesmargil Eestisse tulek on sageli siinviibimise pikendamise eelduseks, jatkukulastusteks voi positiivse kogemuse jagamise kaudu huvi ja teadlikkuse tostmist meie sihtkohta reisimiseks. Ajalooliselt on olnud ariturismi osakaal jargmine: 2015 23,4% 2016 23,2% 71  2017 23,3% 2018 24,3% 2019 23,8% 2020 23,6% 2021 25,5% 2022 24,1% 2023 23,3% Turismiteenuste Statistikaamet, Naitab, kui suured olid 1 867 mln 3 900 mln Turismiteenuste ekspordi naitaja leitakse tabeli VKT41 eksport tabel VKT41 valisriikide elanike eurot eurot jargmiste ridade summana: SC11 Reisijatevedu kulutused Eestis ning kui meretranspordiga, SC21 Reisijatevedu palju tegid nad makseid ohutranspordiga, SC31 Muu transport – reisijatevedu, Eesti SC3B1 Reisijatevedu raudteel, SC3C1 Reisijatevedu transpordiettevotetele maanteel, SC3D1 Reisijatevedu sisevetel, SD Reisiteenused. Vastavalt Eesti Panga definitsioonile holmavad reisiteenused valisriigi kulastamisel reisija poolt oma tarbeks voi kingituseks omandatud kaupu ja teenuseid, sh kohaliku transpordi kasutamist; siin ei kajastata rahvusvahelist transporti (reisijatevedu), edasimuugiks omandatud kaupu ning vaartuskaupu (nt juveelitooted, kunstivaartused, autod, mis kajastatakse kaupade kirjel). Kui soovime naidikutesse sisse tuua valiskaubandusbilansi tasakaalustamise mootme, siis uks moodus seda teha on labi selle naitaja. Majandusliku kasu mottes on sellel kattuvus lisandvaartuse naidikuga (turismi lisandvaartus on laiem). Kahekordne kasv oleks pigem konservatiivne. Kui lisandvaartus kasvab 2 korda ning ka eksport kasvab kaks korda, siis jaab valis- ja siseturisti osakaal ligilahedaselt sinna, kus ta on (50/50). Eksport voiks kasvada veidi kiiremini. Kahekordne kasv oleks ca 3 72  700 mln eurot, kuid sihttasemele on lisatud veidi ambitsiooni. Motted sihtaseme parandamiseks: Turismiteenuste ekspordi suurendamiseks tuleks tohustada rahvusvahelist turundust, parendada turismiteenuste ja transpordi taristut, arendada mitmekesiseid ja kvaliteetseid teenuseid ning atraktsioone, mis meelitavad valisturiste rohkem kulutama, ning luua soodsaid tingimusi, et valiskulastajad kasutaksid rohkem Eesti transpordiettevotete teenuseid Turismi sesoonsus Statistikaamet, Kolme koige suurema 37% 35% Naitaja saadakse, leides koige kulastatavamates tabel TU131 majutusasutustes kuudes (3 kuud) majutusasutustes veedetud oode (ehk veedetud oode arvuga kuu oobimiste) osakaalu aasta jooksul kokku oode arvu kogusumma majutusasutustes veedetud oode koguarvus. Madalad suhe aasta naitaja vaartused on eelistatumad, kuna need naitavad, majutusasutustes et turismi infrastruktuur leiab suuremat kasutust ka veedetud oode arvu valjapool korghooaega. Naiteks aastal 2023 langes kogusummasse 37% koikidest kogu aasta oobimistest kolmele suvekuule. Tana on Eesti naitaja EL riikide parimate seas. 35% voi madalam oli aastal 2023 sesoonsuse naitaja riikides, nagu Saksamaa, Malta, Austria, Liechtenstein, Sveits ja Soome. Soome voiks olla meie eeskujuks. Sesoonsuse naitaja on vaga staatiline, suurema languse tekkimiseks peab midagi markimisvaarselt muutuma. Kui oobimiste arv ei muutuks, siis peaks ca 100 000 oobimist liikuma korghooajast valjapoole (3 koige intensiivsemat kuud). Motted sihtaseme parandamiseks: 73  Sesoonsuse vahendamiseks tuleks mitmekesistada turismipakkumisi aasta labi, edendades hooajavaliseid sundmusi ja atraktsioone, pakkudes eripakkumisi ning arendades turismitooteid, mis on atraktiivsed ka madalhooajal, et uhtlustada turistide voog kogu aasta valtel Naitaja tapne sisu, lahte- ja sihttase tootatakse valja 2025-2026. Moodikud, mida jalgime, aga sihttaset ei sea: Valis- ja siseturistide Statistikaamet, Naitaja moodab, mitu ood 6,37 mln Jalgime, aga Eesti vahemalt viie voodikohaga majutusasutustes oobimiste arv tabel TU112 valis- ja siseturistid Eesti ood ei sihista veedetud oode ehk oobimiste arv. On parem naitaja kui majutusasutustes veetsid majutatute arv, kuna uks turist voib kulastada mitut majutusasutust, mis tekitab unikaalsetest kulastustest petliku mulje. Seetottu ei ole otstarbekas arvutada ka keskmise oobimise kestuse naitajat oobimiste koguarvu ja majutatute arvu suhtena. Vene turiste ei ole ning kuni neid pole, ei ole realistlik, et 2019. aasta turistide ja oobimiste mahud taastuvad. 2024. eesmark praegu kehtivas strateegias oli 7 mln ning eeldatavalt see ei taitu. Pandeemiaeelne tase ilma vene turistideta voiks olla saavutatav aastatel 2026- 2027. Sealt edasi oleks 8 aastat aega pika vaate horisondi lopuni. Oobimise kestvus majutusettevottes on pusinud vaga stabiilne (valis 2,0, sise, 1,7 ood), seda on raske mojutada. Sihttasemeks voiks olla 9,3 mln ood, mis on veidi aeglasem, kui ca 5% pidevat kasvu. Kust tulevad inimesed? Pigem laiapohjaline taastumine, pole uhte konkreetset riiki. Aasia pigem 74  mitte, liiga vaike. Olulised on sundmused, ariturism. Need voiks olla tombetegurid. Muu hinnatous, maksud on tahtsad, konkurentsivoime peaks sailima. Uhte kindalt hobekuuli ei ole. Motted sihtaseme parandamiseks: Valisturistide ja siseturistide oobimiste arvu suurendamiseks tuleks investeerida rahvusvahelisse ja siseriiklikusse turundusse, tosta Eesti kui atraktiivse sihtkoha nahtavust, pakkuda mitmekesiseid ja kvaliteetseid turismitooteid, korraldada kohalikke sundmusi ja festivale, parendada transpordiuhendusi ning arendada temaatilisi puhkusetooteid, et motiveerida nii valis- kui ka siseturiste avastama Eesti erinevaid piirkondi ja kultuurilisi eriparasid Eesti positsioon Euromonitor Naitab, kuivord kestlik on 4.* Jalgime, aga Indeksis 99 riigi 56 indikaatori vordlus. Indikaatorid rahvusvahelises Sustainable Eesti turism vorreldes ei sihista on jaotatud seitsme teema vahel ja osakaalud (%) jatkusuutliku turismi Travel Index teiste maailma riikidega jargmised: keskkonna- (10%), sotsiaalne-(10%), indeksis (STI) 2023 majanduslik jatkusuutlikkus (10%), riskid (10%), kestlik noudlus (20%), kestlik transport (20%), kestlik majutus (20%). Juba praeguse korge taseme sailitamine on valjakutse. Motted sihtaseme parandamiseks: Eesti positsiooni tostmiseks (/hoidmiseks - ?) rahvusvahelises jatkusuutliku turismi indeksis tuleks suurendada investeeringuid keskkonna- ja sotsiaalselt jatkusuutlikesse turismipraktikatesse, arendada kestlikku transporti ja majutust, vahendada turismiga seotud riske, edendada jatkusuutlikku turismikulastajate noudlust ning tugevdada uldist majanduslikku jatkusuutlikkust turismisektoris, et vastata paremini koigile indeksi moodikutele. 75  Allikas: Euromonitor (tasuline raport, EISil ligipaas olemas) 2023 raport: 2023Report.ppt Eesti kui soovitatud Valjatootamisel Valjatootamisel Puudub Jalgime, aga Moodik on strateegilise tahtsusega Eesti atraktiivne ei sihista turismisihtkoha kuvandi arendamisel ning aitab turismisihtkoht paremini suunata tuleviku turundustegevusi. rahvusvahelistes Rahvusvaheliste valjaannete kajastused aitavad moista, valjaannetes millised Eesti turismitooted ja -elamused on atraktiivsed valisriikide turistidele. Selle moodiku kaudu saab jalgida, kas turundustegevused aitavad Eestit positsioneerida soovitud sihtkohana ning kui suurt rahvusvahelist tahelepanu sihtkohana palvime. Saab jalgida, mitu korda Eesti on esile toodud soovitatud sihtkohana ja artiklite ja soovituste sisu ja tooni alusel (positiivne/negatiivne), mainitud atraktsioonid, sundmused, elamused, kas Eesti on esitatud atraktiivse ja unikaalse sihtkohana. Moota tuleks kajastusi ja soovitusi mainekates turismi-, elustiili- ja reisivaljaannetes ja muudes infokanalites. Tapsem metoodika tootatakse valja. 2.2. Eestis on sujuvad, mitmekesised digi- ja transpordiühendused rahvusvaheliselt ja riigisiseselt Nimi Allikas Sisu Lähtetase Sihttase Kommentaar 2023 2035 Rahvusvaheliste Tallinna Lennujaam Naitab, kui mitmest 32 42 Regulaarsete otselendude sihtkohtade arv naitab, kust regulaarsete kohast on voimalik on voimalik Eestisse lennata. Talv on turismi jaoks otselendude Eestisse otse lennata madalperiood ning naitab pigem minimaalset sihtkohtade arv madalhooajal uhenduste arv. Talveperioodi naitaja on arvutatud 76 Tallinna jaanuar II nadala (ehk aasta 2. nadala) pohjal ja Lennujaamast aasta 2. sisaldavad koiki unikaalseid sihtkohti, kuhu sellel nadalal nadalal regulaarliiniga Tallinna Lennujaamast sai lennata. Sihtkoht vordub linnaga. 2023. aasta jaanuaris oli see naitaja 32, 2024. aastal samuti. *Andmed Tallinna Lennujaamast otseparinguga 28.08.2024 Rahvusvaheliste Tallinna Lennujaam Naitab, kui mitmest 32 50 Regulaarsete otselendude sihtkohtade arv naitab, kust regulaarsete kohast on voimalik on voimalik Eestisse lennata. Suvi on turismi otselendude Eestisse otse lennata korghooaeg ning see naitaja on lahend maksimaalsele sihtkohtade arv korghooajal uhenduste arvule, mis Tallinnast aasta siseselt on. Tallinna Suveperioodi naitaja on arvutatud juuni II nadala (ehk Lennujaamast aasta aasta 24. nadala) pohjal ja sisaldab koiki unikaalseid 24. nadalal sihtkohti, kuhu sellel nadalal regulaarliiniga Tallinna Lennujaamast sai lennata. 2023. aasta juunis oli see naitaja 32, 2024. aastal 38. *Andmed Tallinna Lennujaamast otseparinguga 28.08.2024 Rahvusvaheliste Tallinna Lennujaam Naitab, kui tihe on 242 370 Regulaarsete otselendude valjumiste arv naitab, kui regulaarsete Eestis lennuuhendus tihe on lennuuhendus. Naitaja on arvutatud jaanuari II otselendude muu maailmaga nadala (ehk aasta 2. nadala) pohjal ja vordub selle valjumiste arv madalhooajal nadala jooksul toimunud regulaarsete otseuhenduste Tallinna valjumiste summaga. 2023. aasta jaanuaris oli see Lennujaamast aasta 2. naitaja 242, 2024. aastal 258. nadalal *Andmed Tallinna Lennujaamast otseparinguga 28.08.2024 Rahvusvaheliste Tallinna Lennujaam Naitab, kui tihe on 273 450 Regulaarsete otselendude valjumiste arv naitab, kui regulaarsete Eestis lennuuhendus tihe on lennuuhendus. Naitaja on arvutatud juuni II otselendude muu maailmaga nadala (ehk aasta 24. nadala) pohjal ja vordub selle valjumiste arv korghooajal nadala jooksul toimunud regulaarsete otseuhenduste Tallinna 77 Lennujaamast aasta valjumiste summaga. 2023. aasta juunis oli see naitaja 24. nadalal 273, 2024. aastal 350. *Andmed Tallinna Lennujaamast otseparinguga 28.08.2024 Moodikud, mida jalgime, aga sihttaset ei sea: Transpordilahenduste Valjatootamisel Naitaja moodab, Puudub Jalgime, Antud moodik tuleb lisada valiskulastajate uuringusse. piisavus turismi kuivord takistab aga ei sihtkohtade transpordilahenduste sihista Naitaja eesmargiks on hinnata, kas siseriiklik kulastamiseks puudumine uhenduvus (nii uhistransport aga tegelikult ka muude valisturistidel Eesti transpordilahenduste kattesaadavus) voib olla turismi sihtkohtade takistuseks turismi sihtkohtade kulastamise. kulastamist Arvutatakse kui osakaal oobimisega valiskulastajatest, kes on alljargneva vaitega pigem nous voi taiesti nous. Vaite voimalik sonastus: „Transpordilahenduste puudumine takistas mulle huvipakkuvate turismi sihtkohtade kulastamist Eestis.“ Skaala: 1 = Pole uldse nous 2 = Pigem ei ole nous 3 = Nii ja naa 4 = Pigem nous 78  5 = Taiesti nous 9 = Ei oska oelda Arvutatakse kui osakaal oobimisega valiskulastajatest, kes pole alljargneva vaitega pigem nous voi uldse nous Ligipaasetavate Hetkel puudub. Valjatootamisel Puudub Jalgime, Ligipaasetavus holmab nii fuusilise kui ka digitaalse turismitoodete arv Moodiku voimalikud aga ei keskkonna kattesaadavust ja kasutatavust koigile komponendid: sihista inimestele, olenemata nende voimetest voi • Eesti 2035 erivajadustest. Aastaks 2035 on Euroopa Liidus ligipaasetavuse umbes pool elanikkonnast korgendatud naitaja ligipaasetavuse vajadusega (ule 65-aastased, • ligipaasetavate erivajadusega inimesed, alaealiste lastega pered). majutustubade osakaal koigist Eesti 2035 ligipaasetavuse naitaja naitab kohalike tubades • kestlikkuse margist omavalituste elanikele avalikele teenuste, naiteks omavate ettevotete muuseumide, raamatukogude, kultuuriasutustele, arv noortekeskuste ja huvikoolide hoonetele ligipaasu. • valiskulastajate Lisaks ka erivajadustega inimestele moeldud teenuste hinnang ja informatsiooni kattesaadavust. Naitajat moodetakse (piiriuuring) koondindeksina. NB! Moodik on lahiajal uuendamisel. • ligipaasetavate Statistikaamet kogub majutusettevotetelt infot turismimarsruutide invatubade olemasolu (ja arvu kohta) - saaks arvutada arv invatubade osakaalu koigist tubadest. • Ligipaasetavate turismiobjektide Kestlikkuse margised sisaldavad reeglina ka arv VisitEstonia sotsiaalseid aspekte sh ligipaasetavust. andmebaasis Rahvusvaheliselt tunnustatud kestlikkuse margiseid omavate ettevotete ja sihtkohtade arv. 79  Voimalus lisada valiskulastajate piiriuuringusse kusimuse 29. juurde: Palun hinnake jargmisi valdkondi Eestis: turismiteenuste ligipaasetavus (eri- ja eristuvate vajadustega inimestele) Sihtkohtadel on valja arendamisel ligipaasetavad marsruudid, Tallinnal juba olemas (102). Pikemas perspektiivis on valja tootamisel kriteeriumid, mille alusel hinnata ja kuvada ligipaasetavaid turismiobjekte VisitEstonia portaalis – siis saaks moota nende arvu. Online-broneerimis- MKM-EISi kusitlus Turismiettevotete 60% Jalgime, Lahtetase pohineb hetkel 2022 kusitluse baasil, ja müügikanalite kusitlus (nt. majutus, aga ei sihttaset ule 80% ilmselt ei saa panna, kuna palju olemasolu ja toitlustus) - % sihista VKEsid kasutamine ettevotetest 2.3. Mitmekesine, külalislahke ja elujõuline turism erinevates Eesti piirkondades toetab kohaliku elu arengut, kaasates kohalikke kogukondi Nimi Allikas Sisu Lähtetase Sihttase Kommentaar 2023 2035 Valjaspool Tallinna Statistikaamet, Valjapool Tallinna 52% 55% Turismi majanduslik moju mootmiseks valjapool oobimiste osakaal TU112 toimunud Tallinna oleks koige parem kasutada maakondlikku oobimiste osakaal turismi satelliitkontot. Kuna seda ei ole ja pole kindel naitab kaudselt kas ja millal see luuakse, siis kaudse (ja oluliselt seda, palju jouab lihtsamalt arvutatava) hinnangu regionaalsele mojule turismi voiks saada ka valjaspool Tallinna linna toimunud majanduslikust oobimiste osakaalu kaudu. Mida suurem see on, seda mojust valjapoole suurem on turismi majanduslik panus Tallinna-valiste Tallinna piirkondade arengusse. Moodiku sihttaset seades, tegime eelduse, et Tallinna valine umbrus kasvab kiireini kui Tallinn. Kuigi Turismi pika vaate fookuseks on ariturismi 80  kasvatamine, siis valdav osa sellest sihist jaab ikka puhkuse turistide kanda. Labi aja suhteliselt stabiilne naitaja, koroonapandeemia ajal 2020-2022 veidi muutus. Motted sihtaseme parandamiseks: Tallinna-valiste oobimiste osakaalu suurendamiseks tuleks arendada ja reklaamida turismiobjekte, sundmusi ja atraktsioone teistes Eesti piirkondades, parandada transpordiuhendusi ja taristut valjaspool Tallinna, luua piirkondlikke turismipakette ning toetada kohalike turismiettevotete ja majutusasutuste arengut, et motiveerida turiste rohkem avastama ja oobima valjaspool pealinna Rahvusvaheliselt Green Destinations, Naitab sihtkoha 10 Jalgime, aga ei Selle moodiku sisustamiseks sobivad rahvusvaheliselt tunnustatud Europarc ja GDS jt susteemset tood sihista tunnustatud standardid. turismisihtkohtade kestliku turismi arv seiramisel ja Naiteks Green Destinations standard on arendamisel ning rahvusvaheliselt tunnustatud ja vastab globaalselt tagab elujoulisuse aktsepteeritud kestlikkuse pohimotetele, nagu Global ja kaasatuse Sustainable Tourism Council (GSTC) nouded. See suurendab usaldusvaarsust ning annab piirkonnale voi sihtkohale rahvusvahelise maine ja prestiiži. Sihtkohtade kestliku juhtimise korraldamiseks pakub Green Destinations 75 kriteeriumist koosnevat standardit (DESTINATION CERTIFICATION | Green Destinations), mille raames saab susteemselt labi moelda nii sihtkoha juhtimise, turismi moju keskkonnale ja kultuuriparandile, turismi sotsiaalse moju kui ka turismiettevotete ning kulastajate teadlikkuse kasvatamise. Edusammude toendamiseks esitab sihtkoht Green Destinationsile Awardi taotluse, 81  mida hindavad soltumatud audiitorid. Destination - Global Destination Sustainability Movement (gds.earth) - Tallinn GDS koosneb 77 indikaatorist: Global Destination Sustainability Index (gds.earth) Eestis on tana 41 sihtkohta: Visit Estonia partnerid Eestis | Puhka Eestis Green Destinations Award 7 sihtkohal: Lahemaa, Tartu (plaatina), Saare- ja Hiiumaa (kuld), Pärnu, Järvamaa ja Rakvere (hõbetase). EUROPARC Charter for Sustainable Tourism in Protected Areas (EUROPARC harta kaitsealade kestlikule turismile), on rahvusvaheliselt tunnustatud raamistik, mis aitab kaitsealadel ja loodusparkides edendada kestlikku turismi. See standard loodi, et tagada turismi mõju minimeerimine kaitsealadel ning tasakaalu leidmine turismiarenduse, keskkonnakaitse ja kohalike kogukondade heaolu vahel. Europarc 3: Lahemaa, Soomaa, Matsalu. Moodikud, mida jalgime, aga sihttaset ei sea: Majanduslikult Valjatootamisel Valjatootamisel Puudub Jalgime, aga ei Moodiku ettepaneku sisustamine keskendub DMOde toimetulevad ja sihista majandusliku jatkusuutlikkuse ja iseseisvuse iseseisvad DMOd suurendamisele. Moodiku olulised aspektid voivad olla: - kui edukalt DMO-d suurendavad finantsilist iseseisvust (omapanuse osakaal); - ettevotjate panus rahaliselt voi koostoo kaudu turismisihtkoha arendamisse. DMO-sse kuuluvate piirkonna turismiettevotete osakaal naitab, et piirkondlikud DMO-d on suutnud luua tugeva 82  vorgustiku ja ettevotjad vaartustavat koostoomudelit, mis toob kasu koigile osapooltele; - DMO-de suutlikkus luua ja pakkuda tulutoovaid teenuseid (nt urituste korraldamine, turundusteenused, digitaalsed lahendused), vahendades seega soltuvust avalikust rahastusest. 2.4. Turismi on stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ja mainekas karjäärivõimalus töötajatele Nimi Allikas Sisu Lähtetase Sihttase Kommentaar 2023 2035 Majutuse, Statistikaamet, Naitab ettevotete 21 839 eurot 48 000 eurot Lisandvaartus moodab majanduslikku vaartust, mida toitlustuse ja tabel EM001 ja toojou tooga hoivatud tooga sektori ettevottes Eestis loovad. Suhestatuna tooga reisikorralduse tootlikkust isiku kohta hoivatud isiku hoivatud inimestesse naitab, see, kui efektiivselt ettevotete kohta suudetakse toojoudu kasutada ehk kui suur on toojou keskmine tootlikkus. Naitaja arvutatakse liites majutuse, toidu ja lisandvaartus joogiserveerimise ning reisiburoode ja reiskorraldajatena tooga hoivatud tegutsevate ettevotete lisandvaartuse ja tooga hoivatud isiku kohta isikute arvu kokku ning jagades lisandvaartuse summa tooga hoivatud isikute arvu summaga. Kaesoleva dokumendi koostamise hetkeks ei olnud 2023. aasta aastased andmed veel avalikud. Baastase on leitud, korrutades 2022. aasta andmed 2023. aasta kvartaalsete andmete pohjal leitud kasvumaaraga. OSKA toojouvajaduse uldprognoos aastani 2031 utleb, et tootajate arv majutuses ja toitlustuses jaab sisuliselt muutumatuks (kasvab vorreldes 2021. aasta tasemega 1,7%). Tapsemat prognoosi ei ole hetkel votta, seega eeldame, et tootajate arv majutuses ja toitlustuses, aga ka reisikorralduses markimisvaarselt ei muutu, mis uhtlasi tahendab kogu turismivaldkonna lisandvaartuse kasv tuleb toojou tootlikkuse kasvust ehk lisandvaartuse kasvust tootaja kohta. 83  Turismivaldkonna lisandvaartus (koos kaudsete efektidega) kasvab prognoosiperioodil 1,968 korda (vt moodikute susteemi koige esimest moodikut). Kui viimane kriis valja jatta, siis perioodi 2007-2019 (samuti 12 aastat) kasvas majutuse toitlustuse ja reisikorralduse LV tootaja kohta ca 1,71 korda, mis tahendab, et 1,968 kordne kasv on ajaloolistest kasvumaaradest ambitsioonikam. Arvesse tuleks votta ka seda, et seekord toimub kasv korgemalt kasvubaasilt. Lisaks tuleks arvesse votta ka seda, et LV koos kaudsete efektide sisaldab LV, mida luuakse valjapool turismi kolme pohitegevusala. Selle strateegia ambitsiooniks on naha valjapool „klassikalist“ turismisektorit loodava lisandvaartuse osakaalu suurenemist kogu turismi poolt loodavas lisandvaartuses. Seetottu oleks moistlik eeldada, et majutuse, toitlustuse ja reisikorralduse lisandvaartus tootaja kohta kasvab aeglasemalt kui kogu turismi lisandvaartus (sh kaudsed efektid). Jargneva 10-aastase perioodi valtel eesmargiks seatud keskmise lisandvaartuse tooga hoivatud isiku kasv 2,2- korda selleparast, et madalama kasvu korral (naiteks 1,75x) jaaks sektori tootlikkus Eesti keskmisest veelgi enam maha, vahendades atraktiivsust karjaarivoimalusena ning halvates palgataseme suhtarvu. Seega on vajalikud meetmed, mis voimaldaksid suurendada tootajate loodavat kasumit ja tosta sektori konkurentsivoimet. Moodikud, mida jalgime, aga sihttaset ei sea: Turismiettevotete Statistikaamet, Omakapitali -3,3%* Jalgime, aga ei Omakapitali puhasrentaablus voiks olla lihtsalt puhasrentaablus tabel EM0001 puhasrentaablus sihista kattesaadavaks moodikus valdkonna atraktiivsusele 84  naitab investori vaatevinklist. Kui see on madal, siis tekib puhaskasumi kusimus, miks peaks ettevotjad oma vahendeid sellesse suhet ettevotte valdkonda investeerima. Eesti ettevotete keskmine omakapitali ning omakapitali rentaablus oli 2022. aastal 12,6%. peegeldab seelabi ettevottesse Kuna omakapitali puhasrentaablus on aastati koikuv, siis investeeritud leitaks naitaja viimase kolme aasta libiseva keskmisena. omakapitali tootlikkust * lahtetasemena on esitatud 2020–2022. aasta tase, 2023. aasta naitajaid pole veel avaldatud Investeeringud Statistikaamet, Investeeringud 2020–2022: Jalgime, aga ei Investeeringud pohivarasse on aruandeperioodil soetatud, pohivaradesse tabel EM0001 pohivarasse majutus sihista ka kapitalirendiga omandatud ehitiste, maa, masinate, kokku kolme naitavad sektori 41472,1 tuh seadmete, transpordivahendite, sisseseade ja muu viimase aasta pikaajalist eurot, toidu ja inventari maksumus; uusehituse ning olemasoleva keskmisena, tuhat arengut ja joogi pohivara laiendamise, rekonstrueerimise ja renoveerimise eurot konkurentsivoime serveerimine puhul ka tehtud toode maksumus; investeeringud tagamist, kuna 34802,9 tuh immateriaalsesse pohivarasse ja vaarisesemetesse. Siia need parandavad eurot, kuulub ka kinnisvarainvesteeringuna klassifitseeritud infrastruktuuri, reisiburoode ja kinnisvaraobjektide soetamine. Eeldame, et teenuste kvaliteeti reisikorraldajate investeeringute maht suureneb tegevusvaldkondade loikes ja voimekust, tegevus 1585,3 kaks korda meelitades tuh eurot rohkem kulastajaid ja toetades jatkusuutlikku kasvu Majutuse, toidu ja Statistikaamet, Tegevusala 0,73 Jalgime, aga ei Tegevusala keskmise brutopalga suhe Eesti keskmisesse joogi serveerimise, tabel PA103 tootajate 0,61 sihista palka leitakse tegevusala keskmise brutopalga ja Eesti reisiburoode ja keskmise palga 1,09 keskmise brutopalga jagatisena. reisikorraldajate suhe Eesti tegevuse, keskmisesse palka Tegevusala keskmise brutopalga suhe Eesti keskmisesse reserveerimine naitab, kui head brutopalka naitab, millist sissetulekut selles valdkonnas ning sellega seotud sissetulekut tootades keskmiselt teenitakse. Mida korgem on suhe Eesti 85 tegevusega tegevusala keskmisesse palka, seda atraktiivsem tegevusala tegelevate oma tootajate majanduslikus mottes tootajate jaoks on. ettevotete Eesti keskmise makstava tootajaga keskmise palga vorreldes pakub kasv Eesti keskmisesse palka Hoivatute osakaal HTM Kui suur protsent Moodik aitab hinnata, kas noorte jaoks loodud kutsealane eri- ja kutsealase 20–34-aastastest haridus annab praktilisi, pikaajalist karjaari toetavaid haridusega 20–34- erialase ja oskusi ning kas tooandjad vaartustavad sellist haridust aastaste inimeste kutsealase toojou varbamisel. hulgas: uks aasta haridusega parast lopetamist noortest on aasta Aasta parast lopetamist peegeldab soovi tagada, et varskelt (2035: 85%) ja viis ja viis aastat lopetanutel oleksid vajalikud oskused ja teadmised, et nad aastat parast parast kooli oleksid edukalt tooturul hoivatud kohe parast kooli lopetamist (80%) lopetamist lopetamist. Antud moodikut ei sihista, kuid 85% voiks olla hoivatud ehk suund, sest selline hoivatute maar viitab ka tooandjate tooturul aktiivselt vajaduste ja haridussusteemi vastavusele, andes marku, et tegevad. lopetajad suudavad leida oma haridusele vastavaid tookohti. Viis aastat parast lopetamist arvestab loomulike muutustega tooturul ja inimeste karjaarivalikutes. Moni voib selle aja jooksul valida taiend- voi umberoppe voi keskenduda teistele elualadele. Antud moodikut ei sihista, kuid 80% voiks olla suund, 80% maar viitab siiski kindlale seosele kutsealase hariduse ja jatkuva tooturul pusimise vahel, mis peegeldab stabiilset karjaari ja tooalast arengut. Turismiga seotud MKM Valjatootamisel Puudub Jalgime, aga ei Turismiga seotud teadustoode ja loputoode moodiku teadustoode arv sihista seadmise eesmark on edendada teadus- ja arendustegevust sektoris ning pakkuda vaartuslikku teavet turismipoliitika ja ariarenduse toetamiseks. See aitab tugevdada akadeemilist ja praktilist koostood, pakkudes 86  uudseid lahendusi ja teadmisi, mis toetavad turismi arengut. Moodiku kaudu saab hinnata, kui palju uusi teadmisi luuakse ja kuidas neid rakendatakse valdkonna arendamisel. Teadustood ja loputood aitavad kaasa andmepohiste otsuste tegemisele, tuues valja uusi trende, tarbijakaitumist ja turupotentsiaali, toovad uusi ideid ja tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad sektoril pusida konkurentsivoimelisena. Loputood aitavad kasvatada sektorile vajalike oskustega spetsialiste, kes suudavad kaasa aidata turismi jatkusuutlikule arengule. Selline moodik soodustab ulikoolide ja turismiettevotete koostood, mis omakorda loob praktilisi lahendusi ja ideid. Rohkem teadustoid turismist tostab valdkonna nahtavust ja kuvandit kui teadus- ja innovatsioonikeskset sektorit, andes Eestile rahvusvahelist kaalu. 2.5. Eesti ettevõtted tegutsevad nutikalt, uuenduslikult ja kestlikult Nimi Allikas Sisu Lähtetase Sihttase Kommentaar 2023 2035 Turismiettevotjate MKM Valjatootamisel Puudub Selgumisel Digitaliseerimine aitab turismiettevotetel oma tegevust digitaliseeritus efektiivsemalt hallata ja saavutada suurem tootlikkus vaiksemate kuludega. Moodik naitab, kuidas digitaalsete tooriistade ja tehnoloogiate kasutuselevott aitab ettevotetel parandada oma tookorraldust, teenindusprotsesse ja kliendikogemust, suurendades samal ajal tulusid ja vahendades kulusid. See on hadavajalik nii konkurentsivoime kui ka 87  jatkusuutlikkuse tagamiseks kiiresti arenevas turismisektoris. Majutus- ja CentAR Naitab seda, kui 307 Selgumisel Ekspordi lisandvaartus moodab majanduslikku vaartust, toitlustusteenuse (2023). Eesti palju CO2 gCO2e/euro mida eksporditavatele kaupadele ja teenustele Eestis ekspordi ekspordi emiteeritakse lisatakse. Ekspordi lisandvaartuse arvutamiseks voetakse lisandvaartuse lisandvaartus majutus- ja arvesse koigi Eestis toodetud kaupade ja teenuste vaartus, susinikusisaldus e toitlustusteenuse mis kas otse eksporditakse voi on sisendiks eksportoodete (valjatootamisel) susinikusisald ekspordi kaigus ja teenuste loomisel, arvates maha imporditud tooraine ja us, joonis 6. loodava imporditud vahekaubad. lisandvaartuse euro kohta, vottes Ekspordi susinikusisaldust on arvutatud CentARi poolt arvesse ka Eesti- Kliimaministeeriumile koostatud kiiranaluusis „Eesti sisest tarneahelat ekspordi lisandvaartuse susinikusisaldus“. Seal arvutatud naitaja (vt joonise 6 all toodud tabelit) naitab, kui palju lisandvaartust luuakse emiteeritud CO2-e tonni kohta, vottes arvesse Eesti-sisest tarneahelat. Majutuses ja toitlustuses oli see naitaja 3 260 eurot/tCO2-e. Seega naitab moodik „CO2 heitkogused lisandvaartuse euro kohta majutus- ja toitlustusteenuse ekspordis” peegeldab Eesti turismisektori ja laiemate tarneahelate, sealhulgas transpordi ja energia soltuvust, kus tulemusele avaldavad moju kogu tarneahela kutuste ja energia kasutus, kuid uksikute hotellide roll heitkoguste vahendamises on piiratud. Meile voiks huvi pakkuda selle naitaja poordvaartus ehk mitu grammi CO2e-d emiteeritakse uhe euro ekspordis loodud lisandvaartuse kohta (soovime viia selle voimalikult madalaks). (1/3260)*1000000 = 307 gCO2e/euro kohta. Susinikuneutraalses maailmas voiks see naitaja olla null, isekusimus, kas see on realistlik aastaks 2035. 88  Link raporti juurde: https://raportid.centar.ee/2024-eesti- ekspordi-lv-sysinikusisaldus.html#eesti-ekspordi-khg- emissiooni-kogumaht Moodikud, mida jalgime, aga sihttaset ei sea: Online-broneerimis- EIS kusitlus Turismiettevotete 60% Jalgime, aga ei Lahtetase pohineb hetkel 2022 kusitluse baasil, sihttaset ja muugikanalite kusitlus (nt. sihista ule 80% ilmselt ei saa panna, kuna palju VKEsid kasutamine majutus, ettevotetes toitlustus) - % ettevotetest Okomargisega EIS 2024 Rahvusvaheliselt 74 Jalgime, aga ei Okomargise olemasolu oluline, et olla rahvusvahelises ettevotete arv tunnustatud ja sihista konkurentsis. soltumatu kolmanda Moodiku juures on oluline rahvusvaheliselt auditeeritud osapoole audiitori margis, sh kooskola rohevaidete direktiiviga poolt kinnitatud okomargist 2024 jaanuar: Green Key 64, Europarc 10, omavad Eesti turismiettevotted (majutus, toitlustus, rahvuspargid) Mõistete loetelu Kestlik turism või jätkusuutlik turism (ingl sustainable tourism) arvestab täielikult oma praeguste ja tulevaste majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega, vastates külastajate, turismisektori, keskkonna ja kohalike kogukondade vajadustele; kestlik turism peaks optimaalselt kasutama keskkonnaressursse, mis on turismi arendamise võtmeelement, säilitades olulised ökoloogilised protsessid ja aidates kaasa loodusliku pärandi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele; austama kohalike kogukondade sotsiaalkultuurilist autentsust, säilitama nende ehitatud ja elavat kultuuripärandit ning traditsioonilisi väärtusi ning aitama kaasa kultuuridevahelise mõistmisele ja sallivusele; tagama elujõulise, pikaajalise majandustegevuse, pakkudes sotsiaal-majanduslikku kasu kõigile sidusrühmadele, mis on õiglaselt jaotatud, sealhulgas stabiilseid töökohti ja sissetuleku teenimise võimalusi ning sotsiaalteenuseid kohalikele kogukondadele ning aitama kaasa vaesuse vähendamisele.138 138 The Global Sustainable Tourism Council. (n.d.). GSTC Glossary of Sustainable Tourism Terms. https://www.gstcouncil.org/gstc-criteria/glossary/ (vaadatud 29.08.2024). 89 Külastaja (ingl visitor) on reisija, kes reisib oma tavapärasest elukeskkonnast väljaspool asuvasse peamisse sihtkohta vähem kui aastaks ja mis tahes põhieesmärgil (sealhulgas ärilisel, meelelahutuslikul või muul isiklikul eesmärgil), v.a külastatava koha residendist ettevõtja juures töötamise eesmärgil; mõiste hõlmab nii ööbimisega külastajaid (ehk mitmepäevakülastaja, ingl overnight visitor) kui ka ühepäevakülastajaid (ingl a same-day visitor või excursionist).139 ,140 Selgitus: kui külastaja ööbib Eestis, siis tema on ühtlasi ka turist; kui külastaja ei ööbi Eestis, siis tema ei ole turist, vaid ühepäevakülastaja. Lisandväärtus (ingl value added) on toodang rahalises väärtuses, millest on maha arvatud toodangu valmistamiskulud.141 See on lisandunud väärtus, igas väärtuskasvu protsessi aktis tootele lisanduv väärtus; tootele mingis tootmis- või käibeprotsessis lisanduv väärtus, mis peegeldub tema hinna kasvus ning korvab kõiki tööjõukasutamisega seotud lülisid, samuti kasumit.142 Statistikaamet arvutab lisandväärtust kvartalite lõikes lihtsama valemi alusel, nimetades näitajat puhtaks lisandväärtuseks143: müügitulu – kulud kokku + tööjõukulud. Aastast näitajat nimetusega lisandväärtus arvutatakse järgmise valemi alusel144: müügitulu + muud äritulud (v.a kasum põhivara müügist ja ümberhindlusest, tulu põhivara sihtfinantseerimisest) – kulud kokku – muud ärikulud (v.a kahjum põhivara müügist ja ümberhindlusest) + tööjõukulud + kulum + lõpetamata ja valmistoodangu varude muutus (aruandeaasta lõpu ja alguse vahe) + oma tarbeks valmistatud põhivara. Majutatu (ingl accommodated tourist) on turist ehk ööbiv külastaja, kes veedab vähemalt ühe öö majutuskohas.145 Selgitus: kui üks ja sama turist ööbib reisi ajal kahes majutuskohas, siis statistikas kajastub kaks majutatut. 139 United Nations. (2008). International Recommendations for Tourism Statistics. United Nations. Department of Economic and Social Affairs Statistics Division. https://unstats.un.org/unsd/publication/seriesm/seriesm_83rev1e.pdf (vaadatud 21.08.2024). 140 Euroopa Komisjon. (2008). Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/… EUROOPA TURISMISTATISTIKA KOHTA. Brussel 29.3.2010. KOM(2010)117 loplik. 2010/0063 (COD). https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:0117:FIN:ET:PDF (vaadatud 22.08.2024). 141 Statistikaamet. Metoodika ja kvaliteet. ESMS metaandmed. Ettevõtete majandusnäitajad (aasta). https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/20300#3- Statistika-esitus-2 (vaadatud 22.08.2024). 142 Eesti Keele Instituut. (n.d.). lisandvaartus. Ametniku soovitussõnastik. https://arhiiv.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=lisandv%C3%A4%C3%A4rtus (vaadatud 16.09.2024). 143 Kirjavahetus Statistikaametiga. 30.08.2024. 144 Kirjavahetus Statistikaametiga. 30.08.2024. 145 Statistikaamet. Metoodika ja kvaliteet. ESMS metaandmed. Majutustegevus. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/22101#3-Statistika-esitus-2 (vaadatud 21.08.2024). 90 Majutusettevõte (ingl accommodation establishment) on vastavalt turismiseaduse § 17 lg 1 kohaselt majandusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust.146 Turismiseaduse § 17 lg 2 kohaselt on majutusteenus ajutise ööbimisvõimaluse pakkumine ja § 17 lg 3 kohaselt ei loeta majutusteenuseks: ettevõtja poolt temale kuuluva vara arvel temaga töö- või teenistussuhetes olevate isikute majutamist; majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping; õppeasutuse poolt õppeasutuses õppivate või töötavate isikute majutamist; majutamist reisijateveoteenuse osutamiseks kasutatavas transpordivahendis; erakordsetes tingimustes ööbimise võimaldamist elamuse saamise eesmärgil (vabas looduses, onnis, parvel jms).147 Turismiseaduse § 18 lg 1 kohaselt on majutusettevõtete põhilised liigid hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus.148 Sellest definitsioonist lähtub ka Statistikaamet andmete kogumisel, kuid eesti keeles kasutab ta mõistet majutuskoht149. Selgitus: tuleb eristada kahte mõistet; üks on ettevõtja, mis on füüsilisest isikust äriühing (nt osaühing, aktsiaselts), ja teine on ettevõte, mis on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb; kui üks ettevõtja osutab majutusteenust kolmes linnas asuva hotelli kaudu, siis see tähendab kolme majutusettevõtet ehk kolme majutuskohta ja statistikas kajastuvad andmed iga majutusettevõtte ehk majutuskoha kohta eraldi. 2024. aasta seisuga kogutakse Eesti andmeid vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtete ehk majutuskohtade kohta. Majutuskoht (ingl accommodation establishment) – vt majutusettevõtte definitsiooni. Reisimine (ingl travel) viitab reisijate tegevusele.150 Reisija (ingl traveller) on isik, kes liigub erinevate geograafiliste asukohtade vahel, ükskõik mis eesmärgil ja kestusega.151 Külastaja on teatud tüüpi reisija ja seega on turism reisimise alamkategooria.152 Reisiteenused ehk reisiteenuste eksport (ingl travel või travel item või travel credits) on mõiste, mida kasutatakse riigi maksebilansi koostamisel, et hinnata riigi vaadeldava perioodi jooksul sooritatud majandustehinguid ülejäänud maailmaga. Eesti Panga definitsiooni järgi hõlmavad reisiteenused välisriigi külastamisel reisija poolt oma tarbeks või kingituseks omandatud kaupu ja teenuseid, sh kohaliku transpordi kasutamist. Siin ei kajastata rahvusvahelist transporti (reisijatevedu), edasimüügiks omandatud kaupu ning väärtuskaupu (nt juveelitooted, kunstiväärtused, 146 Turismiseadus (10.02.2023). Riigi Teataja I. Kasutatud 29.08.2024, https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023034?leiaKehtiv 147 Turismiseadus (10.02.2023). Riigi Teataja I. Kasutatud 29.08.2024, https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023034?leiaKehtiv 148 Turismiseadus (10.02.2023). Riigi Teataja I. Kasutatud 29.08.2024, https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023034?leiaKehtiv 149 Statistikaamet. Metoodika ja kvaliteet. ESMS metaandmed. Majutustegevus. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/22101#3-Statistika-esitus-2 (vaadatud 21.08.2024). 150 United Nations. (2008). International Recommendations for Tourism Statistics. United Nations. Department of Economic and Social Affairs Statistics Division. https://unstats.un.org/unsd/publication/seriesm/seriesm_83rev1e.pdf (vaadatud 21.08.2024). 151 United Nations. (2008). International Recommendations for Tourism Statistics. United Nations. Department of Economic and Social Affairs Statistics Division. https://unstats.un.org/unsd/publication/seriesm/seriesm_83rev1e.pdf (vaadatud 21.08.2024). 152 UN Tourism. Glossary of tourism terms. https://www.unwto.org/glossary-tourism-terms (vaadatud 21.08.2024). 91 autod, mis kajastatakse kaupade kirjel).153 Eesti Panga definitsioon lähtub definitsioonist Rahvusvahelise Valuutafondi maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni käsiraamatus.154 Säilenõtkus või resilientsus (ingl resilience) on võime edukalt kohaneda ja areneda märkimisväärselt raskes, riskirohkes keskkonnas,155 ehk see on süsteemi võime absorbeerida häireid (ehk vastu seista välistele või sisemistele šokkidele) ning õppida ja kohaneda keerulistel aegadel, et kasvada ja muutuda dünaamilisemaks.156,157,158 Süsinikuneutraalsus või CO2-neutraalsus (ingl carbon neutrality) tähendab tasakaalu CO2-heite ja atmosfäärist süsinikdioksiidi sidumise vahel; netonullheite saavutamiseks peavad kõik kasvuhoonegaaside heited üle maailma olema tasakaalustatud süsiniku sidumisega.159 Tavapärane elukeskkond (ingl usual environment) on geograafiline piirkond (mis ei pruugi olla ühtne), kus isik teostab oma igapäevaseid tegevusi160; on geograafiline piirkond, mis ei pruugi olla ühtne, kus isik teeb oma tavapäraseid igapäevaseid toiminguid ja mille iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi kriteeriume: halduspiiride ületamine või kaugus põhielukohast, külastuse kestus, sagedus ja eesmärk.161 Teadmuspõhine või teadmistepõhine (ingl knowledge-based) on see, mis põhineb ideede ja informatsiooni kasutamisel.162 Turism (ingl tourism) viitab külastajate tegevusele.163 Lähtudes külastaja definitsioonist on turism tegevus, mille käigus külastajad reisivad oma tavapärasest elukeskkonnast väljaspool asuvasse peamisse sihtkohta vähem kui aastaks ja mis tahes põhieesmärgil (sealhulgas ärilisel, meelelahutuslikul või muul isiklikul eesmärgil), v.a külastatava koha residendist ettevõtja juures töötamise eesmärgil.164,165 153 Eesti Pank. Statistika. Välissektori statistika. Maksebilanss. Kvartali maksebilanss. Mõisted. https://statistika.eestipank.ee/#/et/d/436/moisted-metoodika/1799 (vaadatud 21.08.2024). 154 International Monetary Fund. (2009). Balance of Payments and International Investment Position Manual. Sixth Edition (BPM6). https://www.imf.org/external/pubs/ft/bop/2007/pdf/bpm6.pdf (vaadatud 22.08.2024). 155 Eesti Keele Instituut. (n.d.) sailenotkus, resilientsus. Haridussõnastik. https://arhiiv.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=s%C3%A4ilen%C3%B5tkus (vaadatud 16.09.2024). 156 Holladay, P. J. (2018). Destination Resilience and Sustainable Tourism Development. Tourism Review International, 22(3), 251–261. https://doi.org/10.3727/154427218X15369305779029 157 Holling, C. S. (1973). Resilience and stability of ecological systems. Annual Review of Ecology and Systematics, 4(1), 1–23. https://www.jstor.org/stable/2096802 158 Holling, C. S. (1996). Engineering resilience versus ecological resilience. In P. Schulže (Ed.), Engineering within ecological constraints (pp. 31–44). National Academy Press. 159 Euroopa Parlament. Mis on süsinikuneutraalsus ja kuidas seda saavutada aastaks 2050? Avaldatud 04.10.2019, viimati uuendatud 13.04.2023. https://www.europarl.europa.eu/topics/et/article/20190926STO62270/mis-on-susinikuneutraalsus-ja-kuidas-seda-saavutada-aastaks-2050 (vaadatud 16.09.2024). 160 United Nations. (2008). International Recommendations for Tourism Statistics. United Nations. Department of Economic and Social Affairs Statistics Division. https://unstats.un.org/unsd/publication/seriesm/seriesm_83rev1e.pdf (vaadatud 21.08.2024). 161 Euroopa Komisjon. (2008). Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/… EUROOPA TURISMISTATISTIKA KOHTA. Brussel 29.3.2010. KOM(2010)117 loplik. 2010/0063 (COD). https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:0117:FIN:ET:PDF (vaadatud 22.08.2024). 162 Cambridge University Press & Assessment. (n.d.). knowledge-based. Cambridge Business English Dictionary. https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/knowledge-based (vaadatud 16.09.2024). 163 United Nations. (2008). International Recommendations for Tourism Statistics. United Nations. Department of Economic and Social Affairs Statistics Division. https://unstats.un.org/unsd/publication/seriesm/seriesm_83rev1e.pdf (vaadatud 21.08.2024). 164 Eurostat. (2014). Statistics Explained. Tourism Glossary. Glossary: Tourism. https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Tourism (vaadatud 22.08.2024). 165 Euroopa Komisjon. (2008). Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/… EUROOPA TURISMISTATISTIKA KOHTA. Brussel 29.3.2010. KOM(2010)117 loplik. 2010/0063 (COD). https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:0117:FIN:ET:PDF (vaadatud 22.08.2024). 92 Turismiarendusorganisatsioon või turismisihtkoha arendusorganisatsioon või turismisihtkohtade arendusorganisatsioon (ingl destination management organization, DMO) on juhtiv organisatsiooniline üksus, mis võib hõlmata erinevaid ametiasutusi, sidusrühmi ja spetsialiste ning soodustab turismisektori partnerlusi ühise sihtkoha visiooni saavutamiseks; turismiarendusorganisatsioonide juhtimisstruktuurid varieeruvad üksikust avalikust ametiasutusest avaliku ja erasektori partnerlusmudelini, mille peamine roll on algatada, koordineerida ja hallata teatud tegevusi, nagu turismipoliitikate elluviimine, strateegiline planeerimine, tootearendus, reklaamimine ja turundus ning konverentsibüroo funktsiooni täitmine; turismiarendusorganisatsioonide ülesanded võivad erineda riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sõltuvalt praegustest ja potentsiaalsetest vajadustest ning avaliku halduse detsentraliseerimise tasemest; igal turismisihtkohal ei pruugi olla turismiarendusorganisatsiooni.166 Eestis on turismisihtkohtade juhtimisorganisatsioonide sihtfinantseerimise programmis167 kasutusel mõiste „turismisihtkohtade arendusorganisatsioon“ ning see on defineeritud kui „sihtkohtade strateegiliseks juhtimiseks, arendamiseks ja turundamiseks loodud organisatsioon või koostöömudel, mis koostöös teiste piirkonna turismisektori osapooltega planeerib, koordineerib ja viib ellu sihtkoha arendus- ja turundustegevusi ning panustab toetava keskkonna loomisse. DMO koostöömudeli toimimine põhineb avaliku ja erasektori koostööl ning DMO ühistegevuste planeerimisse ja elluviimisse on kaasatud avaliku ja erasektori esindajad“. Kasutatakse ka mõistet sihtkoha arendus- ja turundusorganisatsioon (ingl Destination Marketing and Management Organization, DMMO). Turismisihtkoht või lühidalt sihtkoht (ingl vastavalt tourist destination ja destination): • Vastavalt Springeri turismi entsuklopeediale 168 on turismisihtkoht geograafilisest vaatenurgast lahtuvalt kindel koht, mida turist plaanib kulastada; turismisihtkoht erineb turisti tavaparasest elukeskkonnast; tavaliselt mangivad valiku tegemisel olulist rolli looduslikud ja inimtekkelised atraktsioonid; terminit kasutatakse erinevate mootkavade asukohtade kirjeldamiseks alates uksikust kuurordist kuni linnani, riigini voi isegi mandrini; konkreetne reis algab lahtekohast, liigub labi transiidipiirkonna ja jouab uhte voi mitmesse sihtkohta. • Ulemaailmne kestliku turismi noukogu (The Global Sustainable Tourism Council, GSTC) defineerib turismisihtkohta (ingl destination) kui geograafilist ala, mis holmab koiki teenuseid ja taristut, mis on vajalikud konkreetse turisti voi turismisegmendi kohal viibimiseks.169 • Maailma Turismiorganisatsioon (UN Tourism) kasutab moisteid peamine sihtkoht voi turismireisi peamine sihtkoht (ingl vastavalt main destination, the main destination of a tourism trip), defineerides seda kui kulastatavat kohta, mis on reisiotsuse tegemise keskne pohjus; kui kulastaja ei suuda sellist kohta tuvastada, maaratakse peamine sihtkoht kui koht, kus ta veetis oma reisi jooksul koige rohkem aega; kui ka sellist kohta ei ole voimalik tuvastada, siis maaratakse peamine sihtkoht kui koht, mis asub koige kaugemal tema tavaparasest elukohast.170 166 UN Tourism. Glossary of tourism terms. https://www.unwto.org/glossary-tourism-terms (vaadatud 21.08.2024). 167 Ettevotluse ja Innovatsiooni SA. (2022). Turismisihtkohtade juhtimisorganisatsioonide sihtfinantseerimise programm. 11-3/22/2724. 17.10.2022. https://eas.ee/wp- content/uploads/2022/12/turismisihtkohtade-juhtimisorganisatsioonide-sihtfinantseerimise-programm-1.pdf (vaadatud 29.08.2024). 168 Flores, A., & Scott, N. (2016). Destination. In J. Jafari & H. Xiao (Eds.), Encyclopedia of Tourism (pp. 249–252). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-319-01384-8_51 169 The Global Sustainable Tourism Council. (n.d.). GSTC Glossary of Sustainable Tourism Terms. https://www.gstcouncil.org/gstc-criteria/glossary/ (vaadatud 29.08.2024). 170 United Nations. (2008). International Recommendations for Tourism Statistics. United Nations. Department of Economic and Social Affairs Statistics Division. https://unstats.un.org/unsd/publication/seriesm/seriesm_83rev1e.pdf (vaadatud 21.08.2024). 93 Turismiteenuste eksport on mõiste, mida kasutatakse hindamaks Eestis turismi panust Eesti eksporti koos rahvusvahelise transpordi teenustega. Turismiteenuste eksport on reisiteenuste eksport, millele lisandub rahvusvahelise transpordi kasutamine (reisijatevedu meretranspordiga, õhutranspordiga, raudteel, maanteel ja sisevetel) ekspordi perspektiivist. Turismiteenuste eksport erineb mõistest „turismiteenuste müük“ (ingl sale of touring services), mis on reisibüroode kaudu või otse reisikorraldajatelt elanikkonnale või äriklientidele reiside, reisi-, transpordi- ja majutusteenuste müük, valmisreiside korraldamine ja koostamine ning müük, muud reisimisega seotud teenused, k.a reserveerimine, giiditeenus ja turismi propageerimine.171 Selgitus: turismiteenuste müügi puhul on eespool mainitud Eesti ettevõtjate poolt müüdud teenused, mille puhul ei eristata eksporti ega importi. Turismitoode (ingl tourism product) on kombinatsioon materiaalsetest ja mittemateriaalsetest elementidest, nagu looduslikud, kultuurilised ja inimtekkelised ressursid, atraktsioonid, rajatised, teenused ja tegevused kindla huvipunkti ümber, mis moodustab sihtkoha turunduse keskme ja loob tervikliku külastajakogemuse, hõlmates ka emotsionaalseid aspekte potentsiaalsetele klientidele; turismitoode on hinnastatud ja müüakse turustuskanalite kaudu ning sellel on elutsükkel.172 Turist (ingl tourist) (või ööbiv külastaja) (ingl overnight visitor) on külastaja (sisemine, sissetulev või väljaminev), kui tema reis sisaldab ööbimist.173 Selgitus: turist on kas Eesti või välisriigi püsielanik, kes reisib Eesti piires ja veedab Eestis vähemalt ühe öö. Välisturist on välisriigi püsielanik, kes reisib Eesti piires ja veedab Eestis vähemalt ühe öö. Siseturist on Eesti püsielanik, kes reisib Eesti piires ja veedab Eestis vähemalt ühe öö. Tööga hõivatud isikute arv (ingl persons employed) on kõik ettevõttes töötavad isikud olenemata nende töönädala pikkusest.174 Tööga hõivatud isikute hulka kuuluvad: ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed; täis- või osatööajaga töötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas; isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt), kuid kuuluvad ettevõtte töötajate koosseisu ja on töö eest tasu saajate nimekirjas; ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel või õppepuhkusel olijad, streikijad jt); hooajatöötajad, praktikandid (õpipoisid) ja kodustöötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas; töövõtulepinguga töötavad isikud.175 171 Statistikaamet. Metoodika ja kvaliteet. ESMS metaandmed. Ettevõtete majandusnäitajad. Statistikatöö kood: 20007. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms- metaandmed/20007#3-Statistika-esitus-2 (vaadatud 16.09.2024). 172 UN Tourism. Glossary of tourism terms. https://www.unwto.org/glossary-tourism-terms (vaadatud 21.08.2024). 173 United Nations. (2008). International Recommendations for Tourism Statistics. United Nations. Department of Economic and Social Affairs Statistics Division. https://unstats.un.org/unsd/publication/seriesm/seriesm_83rev1e.pdf (vaadatud 21.08.2024). 174 Statistikaamet. Metoodika ja kvaliteet. ESMS metaandmed. Ettevõtete majandusnäitajad (aasta). https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/20300#3- Statistika-esitus-2 (vaadatud 29.08.2024). 175 Statistikaamet. Metoodika ja kvaliteet. ESMS metaandmed. Ettevõtete majandusnäitajad (aasta). https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/20300#3- Statistika-esitus-2 (vaadatud 29.08.2024). 94 Väliskülastaja (ingl foreign or international visitor) on välisriigi püsielanik, kes reisib Eesti piires.176 Ökomärgis (ingl eco-label või ecolabel) on ametlik sümbol, mis näitab, et toode on kavandatud põhjustama vähem kahju keskkonnale võrreldes sarnaste toodetega.177 See on märgis, mis paigutatakse toote pakendile või e-kataloogidesse ja mis aitab tarbijatel ja institutsionaalsetel ostjatel kiiresti ja lihtsalt tuvastada tooteid, mis vastavad konkreetsetele keskkonnatulemuslikkuse kriteeriumidele ja on seetõttu peetud keskkonnasõbralikumaks; ökomärgiseid võivad omada või hallata valitsusasutused, mittetulunduslikud keskkonnaorganisatsioonid või erasektori üksused.178 Eesti Kliimaministeeriumi veebilehel on ökomärgis defineeritud kui tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust.179 Ööbimiste arv (ingl number of nights spent) on ööde arv, mille külastaja tegelikult veedab (ööbides või viibides) majutuskohas või mille jooksul ta on sinna sisse registreeritud (füüsiline kohalolek ei ole oluline). Ööbimiste arv on tavaliselt suurem kui majutatute arv, sest üks majutatu võib ööbida mitu ööd.180 176 Statistikaamet. Metoodika ja kvaliteet. ESMS metaandmed. Majutustegevus. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/22101#3-Statistika-esitus-2 (vaadatud 21.08.2024). 177 Cambridge Dictionary. Eco-Label. https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/eco-label (vaadatud 29.08.2024). 178 United States Environmental Protection Agency. (2024). Introduction to Ecolabels and Standards for Greener Products. https://www.epa.gov/greenerproducts/introduction-ecolabels-and-standards- greener-products (vaadatud 29.08.2024). 179 Kliimaministeerium. (2024). Euroopa Liidu ökomärgis. https://kliimaministeerium.ee/et/el-okomargis (vaadatud 29.08.2024). 180 Statistikaamet. Metoodika ja kvaliteet. ESMS metaandmed. Majutustegevus. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/22101#3-Statistika-esitus-2 (vaadatud 21.08.2024). 95 Lisa 15: Meetodiraport - Turismi pikk vaade ja tulevikeseire meetodid Turismi pika vaate loomisel lähtusime strateegilise tulevikeseire (strategic foresight) metoodikast, mis aitas luua visiooni, mis arvestab erinevate mõjutegurite ja võimalike tulevikega. Erinevalt traditsioonilistest plaanimismeetoditest, mis võivad keskenduda kitsalt teadaolevatele pikaajalistele väljakutsetele ja eelnevalt seatud eesmärkidele, võimaldab strateegiline tulevikuseire uurida laiemat muutuste spektrit, sealhulgas ka ootamatuid ja radikaalseid arenguid. Protsessi olulisteks põhimõteteks olid kaasamine ja koosloomelisus, mille kaudu püüdsime tagada, et lõplik visioon peegeldaks laia osalejate ringi ootusi ja huve. Meie lähenemine tugines arusaamale, et mitmekesised perspektiivid ja ühine õppimine loovad tugeva aluse tasakaalustatud ja tulevikku vaatavale visioonile. Pika vaate loomiseks korraldasime (veebi)seminare ja töötubasid, kus osalesid turismisektori ettevõtjad, erialaliidud ja poliitikakujundajad. See osalusprotsess aitas meil koguda olulist teavet ja ideid suurelt hulgalt valdkonnas igapäevaselt tegutsevatelt inimestelt, mis aitas luua visiooni, mis peaks neid endid kõnetama. Mis on strateegiline tulevikeseire? Strateegiline tulevikeseire on oskus ja võimekus ette kujutada erinevaid võimalikke tulevikke ning valmistuda nende jaoks juba praegu (OECD OPSI). Selle lähenemise eesmärk on suurendada meie valmidust võimalikeks eesootavateks väljakutseteks, et teha teadlikumaid ja strateegilisemaid otsuseid. Tulevikeseire protsessis lähtume tänastest teadmistest, ootustest ja projektsioonidest, uurides meile praegu olulisi küsimusi tuleviku kohta. Seega tulevikeseire protsessis ei ole tulevik mingi kauge aja pärast täituv või mittetäituv ennustus, vaid loodavad tulevikud on praegu. Meil ei ole õigeid ja valesid tulevikke. Ei ole niivõrd oluline tulevikega „täppi panna“, vaid see, et uue teadmise pinnalt täna tegutseksime Tulevikeseire kui abimees volatiilses, mitmetimõistetavas, ebamäärases ja kompleksses maailmas Erinevaid tulevikuolukordi on võimalik tänaste andmete põhjal prognoosida, kuid tuleviku kohta meil andmeid ei ole. Keerukas ja sagedaste kriisidega maailmas on meil vaja prognoosidele täiendavaid tööriistu, mis aitaksid olla valmis ka vähem tõenäolisteks olukordadeks. Külma sõja järel hakkas levima arusaam, et maailm on senisest keerukam ja ees ootavaid muutuseid on üha raskem prognoosida. Kasutama hakati VUCA-maailma lähenemist, mille kohaselt tuleb juhtimisotsuseid vastu võtta volatiilses (volatile), ebamäärases (uncertain), kompleksses (complex) ja mitmetimõistetavas (ambiguous) keskkonnas. 96 Tulevikeseire roll on siin oluline, sest: - Meil ei ole andmeid tuleviku kohta, kõik meie andmed pärinevad minevikust. Küll aga saame erinevaid tulevikeolukordi andmepõhiselt mudeldada - VUCA-maailmas peame vaatama asju laiemalt ehk kasutama stsenaariume - Mineviku tundmine on selles protsessis oluline, et mõista korduvaid mustreid Tulevikeseire eripäraks on lisaks üksikute trendide mõistmisele ka üldisem vaade. „,Uus normaalsus“ pole tabatav üksikute trendide prognoosimisega. Vajalik on üleminek prognoosimiselt stsenaariumidele ehk „,mõtlemise ümberraamistamisele (reframing)“ (Ramirez ja Wilkinson, 2018). Kasutame sõna tulevikud mitmuses, sest tulevikeseire protsessis on meie ees lõputu arv erinevaid tulevikke – võimalikud, tõenäolised, vähemtõenäolised, eelistatud, mitte-eelistatud. Nii võime tulevikest mõelda justkui koonusest, milles võimalike meid ees ootavate olukordade spekter aja jooksul üha laieneb koos erinevate ohtude ja võimalustega (vt joonis 16). Joonis 16. Tulevikekoonus. Allikas: https://www.researchgate.net/figure/The-futures-cone- by-Voros_fig2_325659053 97 Tulevikemõtlemine on ka üks kolmest igale inimesele olulisest mõtlemistüübist, mida toob välja Maailma Majandusfoorum181 muutuvas maailmas kohanemiseks vajaliku oskusena. Teised kaks on eksponentsiaalne mõtlemine ehk oskus ette kujutada tänaste signaalide võimendumist olulisteks trendideks ja süsteemmõtlemine, ehk erinevate seoste ja ristmõjude mõistmine (vt joonis 17). Sageli kasutatakse ka tulevike kirjaoskuse (futures literacy) sõna, mis tähistab „võimekust kujutleda mitmekülgseid erinevaid tulevikke ning kasutada tulevikke läätsedena praeguse hetke uuena nägemisel“ (UNESCO). Hiljuti on kasutusele tulnud tuleviketeadlikkuse (futures consciousness) termin, mille osaks on viis dimensiooni: ajaperspektiiv, agentsus, avatus alternatiividele, süsteemitunnetus, mure teiste pärast. Need on omadused, mida igaüks saab harjutada ja mille valdamise taset on võimalik mõõta. Tulevikeseire on seega arendatav võimekus või oskus, mitte pelgalt alguse ja lõpuga protsess või ainult dokument. Ka turismi pika vaate protsessis käsitlesime tulevikeseiret kui oskust, mida õppisime koos läbi erinevate meetodite kasutamise ja nende kättesaadavaks tegemise huvilistele. Joonis 17. WEF joonis vajalikest mõtlemistüüpidest. Allikas: Why strategic foresight is essential for future preparedness | World Economic Forum) Kohanemisvõime, ennetamine ja parem tulevikuks valmisolek ongi peamised põhjused, miks tulevikeseire on viimastel aastatel mitmete globaalsete kriiside taustal hoogu kogunud. Tulevikumõtlemine on olnud inimestele omane juba pikka aega, kuid tänapäevane süsteemsem tulevikeseire areng sai alguse pärast II maailmasõda stsenaariummeetodi loomisega RAND korporatsiooni eestvedamisel. Sarnaselt teistele distsipliinidele on ka https://www.weforum.org/agenda/2023/02/strategic-intelligence-why-foresight-key-future- 181 readiness/ (vaadatud 05.11.2024) 98 tulevikeseires välja kujunenud erinevad koolkonnad, kuid üha rohkem räägitakse vajadusest lisaks eksperdipõhistele meetoditele kaasata tulevikeseire protsessi valdkonna asjatundjaid ja tavainimesi. Selle arusaama järgi on tulevik igaühe oma ja läbi tulevikeseire tekkiv agentsus tuleviku osas aitab kaasa sellele, et igaüks leiab võimaluse anda oma panus keerukate probleemide (kobarprobleemid, nurjatud probleemid) lahendamisse. Kaasava tulevikeseire eeliseks on ka võimalus läbi protsessi näha erineva taustaga inimeste vaatenurki ja luua täna rohkemate inimestega arvestavaid lahendusi tulevikuks. Nii on üks kaudseid eesmärke oma kolleegide või valdkonnas tegutsevate inimeste mõttemustrite mõistmine. Turismi pika vaate loomisel oli kaasav tulevikeseire protsess ainumõeldav viis, sest visioon peaks olema kõikide turismivaldkonnas tegutsevate inimeste ühine pingutus ning looma motivatsiooni selle nimel tööd teha. Samuti vähendab selline lähenemine tõenäosust, et piiratud ringi ekspertide ja otsustajate osalusel valminud protsess taastoodab tänaseid võimustruktuure ja ebavõrdsust. Tulevikeseire eesmärgid: - Küsida “Mis oleks kui…?” küsimusi ehk avastada - Testida oma tegutsemise tulevikekindlust ehk otsustada - Mõista oma vaikimisi eelduseid ja mõttemustreid tuleviku kohta - Näha ja mõista nähtuste omavahelisi seoseid - Tuua lauale ebamugavad küsimuse - Luua uusi lahendusi, tooteid, teenuseid Tulevikeseire kasutamise eesmärgid võivad olla väga mitmekülgsed: jõuda samale arusaamale erinevatest ees ootavatest tõenäolistest ja vähem tõenäolistest olukordadest, ennetada mingite ees ootavate olukordade realiseerumist, leida ühine visioon, mõista teiste mõttemustreid ja ootuseid. Pika vaate protsessis oli kõikidel eesmärkidel oluline roll, et jõuda hea arusaamani Eesti turismi pikaajalistest ühistest eesmärkidest ja panna paika tulevikekindel tegevusplaan. Turismi pika vaate protsessis kasutatud tulevikeseire meetodid Strateegilise tulevikeseire meetodeid võib kokku loendada sadu, kuid meie valisime meetodid, mis aitasid meil läbi teha protsessi kolmes etapis: I) Avastamine – leidsime, millised trendid meid täna enim mõjutavad ja kuhu oleme liikumas; II) Kujutlemine – stsenaariumide ja visiooni loomine; III) Otsustamine – mida peaks täna tegema, et liikuda enda soovitud tuleviku suunas. Meie valitud meetodid aitasid meil teha läbi teekonna erinevatesse turismi tulevikesse ja jõuda sealt tagasi tänasesse päeva I) Avastamine – teekond tulevikesse Tulevikeseire protsessi esimene etapp on üldjuhul oleviku avastamine – mõistmine, kus oleme praegu ja kuhu oleme suundumas. Selle etapi eesmärk on mõista globaalseid ja kohalikke trende ja signaale, mis turismi tulevikku kujundavad. Turismi pika vaate protsessis toimus kaasavates seminarides ja küsitluses trendi- ja signaaliseire. Trende uurisime ka erinevatele andmeallikatele tuginedes turismi teemalehtede koostamisel. 99 1. Trendi- ja signaaliseire Trendiseire esimese sammu viisime läbi koos turismivaldkonnas tegutsejatega kolmel veebiseminaril ja valideerides tulemusi veebiküsitluse käigus. Töös kasutasime eeskujuna signaaliradari meetodit182. Esmalt palusime osalejatel loetleda turismivaldkonda mõjutavaid trende ja signaale STEEPLE raamistikus, mis toob välja sotsiaalsed (S ehk social), tehnoloogilised (T ehk technological), majanduslikud (E ehk economic), keskkonnaga seotud (E ehk environmental), poliitilised (P ehk political), õiguslikud (L ehk legal) ja eetilised (E ehk ethical) suundumused. Seejärel palusime koos hinnata trendide meeldivust ja mõju ning seada need mõju ja tõenäosuse tugevuse järgi trendiradarile. Osalejad koostasid digitaalsel töölehel oma tulemustest trendiradari (vt joonis 18). Joonis 18. Näide trendiseminari grupiarutelu tulemusest – trendiradar Tulevikeratas (futures wheel) Tulevikeratas on üks lihtsamaid, kuid kõnekamaid tulevikeseire meetodeid, sobides hästi vahesammuks trendianalüüsi ja tulevike kujutlemise etappide vahel. Selle meetodi abil harjutame oskust ette kujutada, mida võiks mõne trendi või signaali olulisemaks muutumine kaasa tuua. Tulevikeratast saab kasutada ka spekulatiivsete stsenaariumide loomisel. Spekulatiivsed stsenaariumid on tulevikuvisioonid, mis kujutavad olukordi, mis erinevad oluliselt praegusest hetkest ja mida peetakse vähem tõenäoliseks. Need stsenaariumid https://www.goodmorningapril.com/wp-content/uploads/2023/04/Futures-of-Work-Horizon- 182 Scanning-Document-2023_final.pdf (vaadatud 05.11.2024) 100 võimaldavad meil uurida, millised praegusest hetkest erinevad olukorrad võivad tekkida, kui mõni trend või signaal tugevneb. Tulevikeratta loomiseks valivad töötoas osalejad ühe huvipakkuva trendi või signaali ning uurivad selle võimalikku mõju oma teemale. Nad kaardistavad otsesed ja kaudsed mõjud, mis võiksid tuleneda signaali tugevnemisest (vt joonis 19). Oluline on märkida, et mõjuahelad ei pea olema omavahel koherentsed, kuna eesmärk on julgustada osalejaid mõtlema võimalikult avaralt ja loovalt. Joonis 1. Tulevikeratta tööleht II) Kujutlemine – alternatiivsed stsenaariumid ja visioon Tulevikeseire teine etapp on meetodid, mis uurivad alternatiivseid tulevikke. Selle etapi käigus selgitame, millised on meie huviteema tõenäolised, vähemtõenäolised, soovitud ja mitte- eelistatud tulevikud. Turismi pika vaate töös kasutasime selles etapis stsenaariumide loomist, viisime läbi visiooniseminari ning uurisime turismi tulevike metafoore. Need sammud kujutlemise etapis koosnesid mitmest erinevast meetodist. Stsenaariumid Stsenaariumimeetodeid on olemas kümneid, kui mitte sadu erinevaid, mistõttu ei ole siin kirjeldatud meetod universaalne. Stsenaariumide üldine eesmärk on aidata mõista, millised erinevad tulevikuolukorrad võivad meid ees oodata ja milliseid väljakutseid need võivad kaasa tuua. Need meetodid aitavad süsteemsemalt mõelda, kuidas saaksime täna paremini nendeks olukordadeks valmis olla. Kuigi üksikute trendide võimaliku arengu uurimine on samuti oluline, 101 arvestab stsenaariumimeetod erinevate teemade omavahelisi ristmõjusid, sealhulgas võimalikke tagasilööke ja ebameeldivaid arenguid. Turismi pika vaate stsenaariumitöötoas lähtusime trendianalüüsi etapi tulemustest ning alustasime turismi tuleviku võtmetegurite (key drivers) ja olulisemate määramatute tegurite (key uncertainties) kaardistamisest. Võtmetegurid on olulised jõud või mõjurid, mis mõjutavad oluliselt uuritava teema arengusuunda ja tulevikuväljavaateid. Määramatud tegurid on võtmetegurid, millel on suur mõju tulevikule, kuid mille puhul võivad võimalikud arengusuunad olla väga erinevad. Lihtsuse huvides nimetasime neid oma töös pingeteks. Stsenaariumiseminaris defineerisime pingete peamised teemad ja nende võimalikud tulevikuolekud, millest meie töös jäi esialgu sõelale viis olulisemat pinget (vt joonis 20). Joonis 20. Näide määramatutest teguritest turismi pika vaate stsenaariumiseminari tulemusel (vajab ilusamat kujundust) Stsenaariumiseminari tulemuste analüüsi käigus kujunes algselt välja neli Eesti turismi tulevikustsenaariumi, mida täpsustasime ja täiendasime lisaarutelude käigus. Lõpuks keskendusime kolmele meid enam kõnetanud stsenaariumile. Visioon Eesti turismi visiooni kujundamiseks kasutasime töötoas mitmete meetodite kombinatsiooni. Esmalt tutvustasime osalejatele kogutud taustainfot ja loodud turismistsenaariume. Esimese harjutusena kasutasime kasutajakeskse disaini valdkonda kuuluvat empaatiakaardi meetodit. Osalejad jagati nelja töörühma: ühendused, tööjõud, kestlikkus ja atraktiivne sihtkoht. Seejärel kirjutasid osalejad, mida võiksid tulevikus tunda, teha, näha ja rääkida külastajad, turismiettevõtjad ja kohalikud elanikud (vt joonis 21). Selle protsessi käigus hakkas selguma eelistatud tulevik peamiste seotud inimrühmade vaatenurgast. 102 Joonis 21. Empaatiakaardi harjutuse tööleht Seejärel palusime osalejatel oma töörühmades sõnastada kuni viis visioonipunkti ning määratleda sammud nende saavutamiseks (vt joonis 22). Turismi pika vaate lõplikud visioonipunktid sünteesisime visioonipäeva materjalide põhjal ning valideerisime need aprillis toimunud kärajate päeval. Joonis 22. Visioonipunktide ja julgete sammude sõnastamise tööleht Tuleviku metafooride analüüs (causal layered analysis) 103 Futurist Sohail Inayatullah poolt loodud CLA (Causal Layered Analysis) meetod lähtub põhimõttest, et enamik tavapäraseid tulevikeseire meetodeid ei süvene piisavalt uuritava probleemi olemusse, mis võib viia pealiskaudse teemakäsitluse ja stsenaariumideni. CLA meetodit võib kirjeldada kui tulevikeseire jäämäemeetodit, kuna see aitab näha teemade pealispinna alla. Meetod keskendub esmalt meid huvitava teema põhjalikule analüüsile tänasel hetkel, uurides seda neljas kihis: 1) teema; 2) süsteem; 3) kultuur ja 4) müüdid ja metafoorid. Esmalt kirjeldatakse, kuidas teemast üldiselt räägitakse – mida ütlevad ajalehed, ja millest arutletakse omavahelistes vestlustes. Seejärel uuritakse teema pealispinna alla: milline on struktuur ja süsteem, mis praegust käsitlust toetab; milline kultuur seda võimendab; ja lõpuks, milline metafoor või müüt iseloomustab praegust olukorda? Pärast seda saavad osalejad võimaluse kujundada uus ja soovitud tulevikumaailm, alustades sellest, millise metafooriga nad tahaksid, et tulevikus uuritavat teemat iseloomustataks. Selle uue metafoori põhjal kirjeldatakse visioonistsenaariumi kultuuri, süsteemi ja teemakäsitlust, liikudes analüüsiga alt üles tagasi. Sageli kinnistatakse uus eelistatud stsenaarium ajalehepealkirjadega tulevikust. Üks CLA meetodi olulisi eeliseid on see, et see aitab osalejatel jõuda juurprobleemide osas ühisele arusaamale, vältides olukorda, kus lahendatakse erinevaid probleeme (vt joonis 23). Joonis 23. Tulevike jäämäe meetodi ehk CLA tööleht Näiteks selgus ühes turismi pika vaate protsessi käigus läbi viidud töötoas, kus uuriti transpordi ja ühenduste teemat, et tulevikus võiksid transpordiühendused nii Eesti sees kui rahvusvaheliselt toimida sarnaselt digitaalse voogedastusplatvormiga – pakkudes inimese eelistustele vastavat, sujuvat ja kvaliteetset teenust. III) Otsustamine – tulevikeks parem valmisolek täna Selle etapi eesmärk on teha uue teadmise põhjal täna paremaid otsuseid. Kui oleme jõudnud seisu, kus meil on loodud stsenaariumid ja/või visioon, saame mõelda, mida peaksime täna tegema, et liikuda soovitud arengu suunas ja vältida ebasoovitavaid arenguid. Sageli kasutatakse selleks tuuletunneli meetodit, mille abil hindame, kui hästi meie tänane strateegia suudab toime tulla erinevate stsenaariumide realiseerumise korral. Turismi pika vaate puhul 104 oli meie eesmärgiks leida tänased pikaajalised uued tegevussuunad, mille selgitamiseks sobivad hästi tulevike kolmnurga, tagasivaatava stsenaariumi ja mõju-keerukuse maatriksi meetodid Tulevike kolmnurk Tulevike kolmnurk aitab meil mõista, mis tänases olukorras toetab meie liikumist eelistatud tuleviku suunas ja mis meid tagasi hoiab (vt joonis 24). Kolmnurga kolm otspunkti tähistavad järgmisi aspekte: - Tuleviku tõmme – milline on eelistatav tulevik, kuhu tahame liikuda? - Oleviku tõuge – millised on olulisemad trendid ja mustrid, mis juba viivad meid eelistatud tuleviku suunas? - Mineviku taak – millised on need takistused ja asjaolud, mis hoiavad meid minevikus ja takistavad muutusi? Neid aspekte arvesse võttes saame leida tänased tegevused või tegevussuunad, mis aitavad liikuda soovitud tuleviku poole. Joonis 24: Tulevike kolmnurga meetodi tööleht Tagasivaatav stsenaarium (backcasting) Tagasivaatav stsenaarium, ehk backcasting, on meetod, mis aitab planeerida samme soovitud tuleviku saavutamiseks, lähtudes eelistatud tulevikuvisioonist. Selle meetodi puhul alustatakse soovitud tuleviku seisukorrast ja liigutakse ajas tagasi tänasesse päeva, et mõista, milliseid samme tuleb astuda selle tuleviku saavutamiseks. 105 Meetodi põhipunktid on järgmised: ● Eelistatud tulevik – alustuseks määratletakse soovitud tulevikuseisund või visioon, mille poole püüdleme. ● Kriitilised vahe-eesmärgid – analüüsitakse, millised vahe-eesmärgid tuleb saavutada, et liikuda soovitud tuleviku suunas. ● Tänased tegevused – lõpuks tuvastatakse konkreetsed sammud ja tegevused, mida tuleb täna ette võtta, et tagada sujuv liikumine eelistatud tuleviku poole. Tagasivaatav stsenaarium võimaldab meil selgelt näha, millised on vajalikud muutused ja tegevused, ning aitab planeerida strateegilisi samme tuleviku saavutamiseks. Kasutasime tagasivaatava stsenaariumi meetodit turismi pika vaate kärajate päeval aprillis 2024, et koos turismivaldkonna inimestega leida tänased vajalikud tegevussuunad Eesti turismivisiooni suunas liikumiseks (vt joonis 25). Joonis 25. Tagasivaatav stsenaarium Mõju-keerukuse maatriks (impact-complexity matrix) Mõju-keerukuse maatriks on meetod, mis aitab prioriseerida tegevusi ja strateegiaid, hinnates nende mõju ja keerukuse taset. Seda kasutatakse, et otsustada, millistele tegevustele keskenduda, et saavutada soovitud tulevik ja millised tegevused võivad olla vähem tõhusad või liiga keerukad. 106 Maatriks koosneb kahest peamisest dimensioonist: - Mõju (impact) – hinnatakse, kui suur on konkreetse tegevuse või strateegia potentsiaalne mõju soovitud tuleviku saavutamisele. Kõrge mõjuga tegevused on need, mis viivad oluliste muutusteni. - Keerukus (complexity) – hinnatakse, kui keeruline on konkreetse tegevuse elluviimine. See võib hõlmata ressursse, aega, tehnilisi nõudmisi ja muud. Mõju-keerukuse maatriksis alustatakse potentsiaalsete tegevuste või strateegiate tuvastamisest, mis võivad aidata saavutada soovitud tulevikku. Seejärel hinnatakse neid tegevusi kahel põhiteljel: nende potentsiaalne mõju ja keerukuse tase. Mõju all mõistetakse, kui suurt mõju võiks konkreetne tegevus avaldada soovitud tuleviku saavutamisele, samas kui keerukus viitab sellele, kui raskesti teostatav konkreetne tegevus on, arvestades vajalikke ressursse, aega ja tehnilisi nõudmisi. Pärast tegevuste hindamist asetatakse need maatriksisse vastavalt nende mõjule ja keerukusele (vt joonis 26). Selle tulemusena saavad tegevused, millel on suur mõju ja mida on suhteliselt lihtne ellu viia, prioriteetse positsiooni. Tegevused, millel on küll suur mõju, kuid mis on keerukad, võivad vajada täiendavat kaalumist ja planeerimist. Tegevused, mis on madala mõjuga ja kõrge keerukusega, võivad olla madalama prioriteediga. See meetod aitab otsustusprotsessis keskenduda neile tegevustele, mis pakuvad kõige rohkem väärtust ja on realistlikud ellu viia, võimaldades strateegiliselt suunata ressursid ja tähelepanu sinna, kus nende mõju on kõige suurem. Joonis 26: Mõju-keerukuse maatriks Täiendav materjal tulevikeseire huvilistele ● UNESCO tulevike kirjaoskuse algatus: https://futuresliteracy.net/ ● Tuleviketeadlikkuse viis dimensiooni: https://futuresconsciousness.utu.fi/ ● OECD OPSI avaliku sektori innovatsioonikeskus: https://oecd-opsi.org/guide/futures- and-foresight/ 107 ● Ramirez, R. and Wilkinson, A., 2016. Strategic reframing: The Oxford scenario planning approach. Oxford University Press. ● Schwartz, P., 1997. Art of the long view: planning for the future in an uncertain world. John Wiley & Sons. ● SITRA Futures Frequency töötoameetod: https://www.sitra.fi/en/projects/futures- frequency/# ● Tulevikeseire kirjutaja ja populariseerija Alex Fergnani Youtube’i kanal: www.youtube.com/@AlexFergnani 108 Lisa 16: Eesti turismi regionaalne mõju Eesti regionaalse mõju analüüsi lühikokkuvõte Analüüs annab ülevaate sellest, kui suure osa moodustab turism Eesti maakondade ja suuremate linnade majandusest. Saadud tulemusi tuleb käsitleda ettevaatlikult, kuna need põhinevad lihtsustatud mudelitel ja piiratud andmetel. Hinnangud annavad pigem indikatsiooni, kus on turismil teiste piirkondadega võrreldes suurem roll. Turismi osakaalu majanduses näitavad otsene ja kaudne mõju. Otsene mõju tuleneb turistide kulutustest, kaudne mõju tekib ettevõtetest, mis varustavad turismisektorit. Peamised tulemused ja järeldused: 1. Turismi osakaal Eesti majanduses oli 2023. aastal ligikaudu 3,7–4,8%, koos kaudsete mõjudega (ehk ülekanduva mõjuga) võib ulatuda 5,4–7%. 2. Kui arvutustes lähtuda turistide ööbimiste arvust, siis turismil on suhteliselt suur osatähtsus majanduses mitmetes turismipiirkondades (Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa ja Hiiumaa), kuid ka Valgamaa ja Võrumaa turismimõju hinnangud on üle keskmise. Üks põhjustest on see, et nendes piirkondades on ööbimiste arv elaniku kohta keskmisest kõrgem. Mis on turismi osakaal majanduses maakondade lõikes? (Kasutame andmeid tabelist 4) Otsene ja Maakond/linn Otsene mõju kaudne mõju Harju maakond 2,8–3,9% 4,1–5,7% ..Tallinn 3,0–4,5% 4,5–6,7% Hiiu maakond 5,6–6,4% 8,2–9,4% Ida-Viru maakond 2,3–2,9% 3,4–4,2% Jõgeva maakond 1,6–2,0% 2,4–2,9% Järva maakond 1,8–2,2% 2,7–3,2% Lääne maakond 8,0–9,7% 11,8–14,3% Lääne-Viru maakond 3,0–3,5% 4,3–5,2% Põlva maakond 2,3–2,7% 3,3–3,9% Pärnu maakond 8,5–12,5% 12,6–18,4% Rapla maakond 1,3–1,4% 1,9–2,1% Saare maakond 9,2–11,8% 13,6–17,3% Tartu maakond 1,8–2,4% 2,7–3,5% ..Tartu linn 2,2–2,9% 3,2–4,3% Valga maakond 7,0–8,2% 10,3–12,1% Viljandi maakond 1,8–2,2% 2,7–3,2% Võru maakond 4,3–4,8% 6,3–7,1% 3. Kui arvutustes lähtuda käibemaksudeklaratsioonidest, mille andmed sõltuvad ettevõtjate registreerimise aadressist ja seega kajastavad pigem piirkonna ettevõtjateni jõudvat rahavoogu, siis turismil on suurim osakaal Harjumaal (koos kaudsete mõjudega 8,7%), Saaremaal (8,2%) ja Pärnumaal (6,3%). Vaata tabel 1 analüüsi lõpus. Kuna andmed on seotud ettevõtjate registreerimise aadressiga, siis need arvutused alahindavad turismi osakaalu piirkonna majanduses. 109 Sissejuhatus Statistikaamet on hinnanud turismi mõju Eesti majanduses aastatel 2011–2017. Järgnevalt antakse väga lihtsustatult hinnangud mõju kohta Eesti maakondades ja suuremates linnades, kuid lähtudes andmete piiratusest ja kasutatud meetoditest annavad nad pigem indikatsiooni, kus on turismil teiste piirkondadega suurem roll. Saadud numbrilistele hinnangutele ei ole mõistlik praeguses faasis sisulist tähendust omistada. Turismi regionaalse mõju hinnang 1 – ööbimiste arvu põhjal Mõju hindamise aluseks on Statistikaameti andmed ööbimiste kohta vähemalt viie voodikohaga majutuskohtades. Mudelis kasutatakse Eesti ja väliskülastajate ööbimiste arvu (Statistikaameti andmebaasi tabel nr TU112; edaspidi ainult tabelite numbrid), mida korrutatakse keskmise kulutusega ööbimise kohta. • Siseturistide puhul on aluseks oobimisega sisereisi kulutused (TU56), mida kalibreeritakse teguriga 1,5183, et tulemus vastaks turismi satelliitkonto (RAS0001) residentide kulutustele siseturismile oo kohta. Kalibreerimistegurid on leitud perioodi 2011–2017 keskmiste pohjal, kui ei ole oeldud teisiti. • Valisturistide oobimiste puhul on keskmise kulutuse aluseks reisiteenuste ekspordi (VKT21) ja mitmepaevakulastuste kestuse (Eesti Panga andmed 184) jagatis. Oobimiste arvu ja keskmise kulutuse pohjal saadud tulemust on korrigeeritud, et see vastaks satelliitkonto mitteresidentide turismikulutustele oo kohta. Kuna antud korrigeerimistegur ei olnud ajas stabiilne, siis on kasutatud kahte erinevat tegurit: 3,46 (2011–2013) ja 4 (2014–2017 ning edaspidi). • Sise- ja valisturistide hinnangulisi kulutusi on korrigeeritud (teguriga 1,02), et kulutustelt ule minna turismitoodangule. • Teguriga 0,44 on leitud turismi lisandvaartus ning lisandvaartuselt SKPle uleminekuks kasutatakse tegurit 1,3. • Lopuks on leitud turismi osatahtsus SKPs, kaudsete mojude kaasamiseks kasutatakse tegurit 1,47. Antud lähenemise puhul ei võeta arvesse võimalikku erisust ühepäevakülastajate ega muu majutuse, sh lühiajalise majutuse osas (eeldatakse nende jagunemist sarnaselt majutuskohtades ööbinutele). Samuti ei arvestata kulutuste erisusega regiooniti (sh lähtudes välisturistide erinevast jaotusest riikide lõikes). Kogu kulutus jagatakse antud konkreetsele regioonile, kuigi sõltuvalt ostetavatest kaupadest ja teenustest võib mõju avalduda hoopis teises regioonis (näiteks vee- või õhutranspordi puhul). Turismi regionaalse mõju hinnang 1a – ööbimiste arvu põhjal, väliskülastajate kulutused riigiti Lähenemine on sarnane eelmisele mudelile, kuid välisriikide külastajate kulutuste puhul on aluseks piiriuuringu tulemused ööbiva külastaja kohta riigiti ühe öö kohta, ka välisriikide kogu ööbimiste asemel kasutatakse ööbimiste arvu riigiti. Riigid, mille kohta kulutuste andmed puudusid, kasutati muude riikide näitajat. Piiriuuringu tulemused on aastatest 2014–2017 ja 2023. Uuringud on toimunud kahe etapina (suvine ja talvine küsitlus), mudelis kasutatakse 183 Kaudsete andmete pohjal arvutatud tulemused erinevad satelliitkonto andmetest, naiteks oobimiste arv × kulutus oobimise kohta ei uhti satelliitkonto kogukulutuste hinnanguga. Selle pohjuseks on erinevad andmeallikad, metoodika, lihtsustavad eeldused jne. Et hinnanguid uhtlustada, kasutatakse nn kalibreerimistegureid ehk kordajaid, mille kasutamisel vaheneb erinevus satelliitkonto hinnanguga. 184 Eesti Pank. Välisreiside statistika. https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAKSEBIL_JA_INVPOS/1410 (vaadatud 10.06.2024). 110 kahe etapi aritmeetilisi keskmisi näitajaid (välja arvatud 2023). Kuna küsitluste suviste ja talviste valimite proportsioone on muudetud, siis ei ole tulemused ajas otseselt võrreldavad. Piirkondades, kus mõne riigi ööbimiste andmed olid puudu, kasutati puuduva näitaja asendamiseks samuti eelneva ja järgneva andmepunkti keskmist, viimas(t)e aasta(te) andmete puudumisel viimast olemasolevat näitajat. Erinevus satelliitkonto mitteresidentide keskmisest kulutusest öö kohta ja piiriuuringu ning ööbimiste arvu põhjal leitud kaalutud keskmise kulutuse vahel öö kohta ei olnud ajas stabiilne, kuid sellele vaatamata kasutati kalibreerimiseks 2014–2017 keskmist näitajat 3,89. Turismi regionaalse mõju hinnang 1b – ööbimiste arvu põhjal, väliskülastajate kulutused piirkonniti Ka sellel lähenemisel kasutatakse kulutuste allikana piiriuuringut, kuid maakondade/regioonide lõikes. Aluseks on nende välisturistide kulutused ööpäeva kohta, kes käisid Eestis ainult ühes sihtkohas, et siduda kulutusi konkreetse maakonnaga. Kasutada olid 2017. ja 2023. aasta uuringu tulemused, aluseks võeti nende keskmine (tinglikult aasta 2020 kulutustega sidumiseks). Lisaks arvestati küsimuse, millises maakonnas ööbisite, majutuskohas ööbinute osatähtsust185 (aastate 2015–2017 ja 2023 küsitluste keskmised). Ülejäänud vastusevariandid186 kajastavad ööbimisi väljaspool majutusstatistikat. Nende andmete põhjal tuletati, kui suur oli „tegelik“ välisturistide ööbimiste arv (sh väljaspool ametlikku majutusstatistikat) ning milline oli välisturistide kogukulutus piirkonniti. Andmeid on väiksemate piirkondade kohta väga vähe ja tulemused on ebausaldusväärsed (näiteks Järvamaal kasutas majutusettevõtte teenust vaid mõni üksik küsitletu), seetõttu kasutati väljaspool Tallinna, Harjumaad, Pärnumaad ja Tartumaad kõigi piirkondade jaoks sama keskmist näitajat. Kuna tulemused kaaluti kokku vastavalt küsitletute arvule, mille jaotus erineb majutusstatistika põhisest jaotusest, siis ei ole tulemused kooskõlas (piirkondade summa ei võrdu riigi keskmiste näitajate põhjal leitud hinnangutega). Kulutuste puhul eeldati, et keskmised kulutused muutusid ajas sarnaselt reisiteenuste ekspordi ja Eesti Panga mitmepäevakülastajate ööbimiste arvu suhte (tinglikult kulutus päeva kohta) muutusele. Samuti kasutati siin korrektsioonitegureid, et saadud hinnangud viia kooskõlla turismi satelliitkonto andmestikuga (2011–2013: 1,86 ja 2014–2017 ning edaspidi: 2,15 – ei ole ajas stabiilsed). Turismi regionaalse mõju hinnang 2 – käibemaksu aruannete (KMD) põhjal Selle lähenemise puhul kasutatakse käibemaksudeklaratsioonide (KMD) andmeid maakondade lõikes (aluseks ettevõtte registreeritud asukoht). Käibe lähendina kasutatakse KMD ridade 1, 2 ja 3 summat (vastavalt 20%, 9% ja 0% määraga maksustatavad tehingud). KMD põhjal jaotati ühe meetodina turismi mõju ka töös „Välisturismi mõju Tallinna majandusele“187, kuid käesolevas analüüsis ei jagata turismi satelliitkonto andmeid piirkondade vahel vastavalt KMD andmete jaotusele, vaid KMD maakondlikud käibeandmed 185 Uuringu pohjal oobis majutusettevottes Tallinnas ule 75% kusitletutest, Parnumaal ule 60%, mujal vahem – valdavalt vahem kui pooled kusitletutest. 186 Uuritud tuba, korter voi suvila; isiklik korter, suvila voi muu isiklik elamispind; tooandja elamispind; tasuta majutus sugulaste voi tuttavate juures, tasuta telkimine jms. 187 Statistikaamet. (2019). Välisturismi mõju Tallinna majandusele. https://file.visittallinn.ee/7sw8ci/tallinna-valisturism-pdf-1.pdf (vaadatud 10.06.2024). 111 teisendatakse turismi mõju näitajateks, et oleks võimalik anda hinnanguid ka perioodi kohta, mil satelliitkonto andmeid pole avaldatud. Käibe andmed on eristatud 14 tegevusala vahel sarnaselt viidatud Tallinna uuringule, sh 12 turismile omast majandusharu. Korrigeerimisteguritega on käive muudetud võrreldavaks tegevusalade lõikes avaldatud satelliitkonto toodangu hinnanguga. Korrigeerimistegurid on turismile omastes tegevusalades keskmisena suurusjärgus 0,9, kuid tegevusalade lõikes on siiski olulisi erinevusi. Tugevasti erineb käibe ja toodangu näitaja näiteks raudtee, kultuuritegevuse ja sporditegevuse puhul, samuti turismiga seotud majandusharude ja muude (turismile mitteomaste ja turismiga mitte seotud) majandusharude puhul. Veetranspordi korrigeerimistegurid olid aastatel 2014–2015 erandlikult kõrged, mistõttu need aastad jäeti veetranspordis keskmise arvutamisel välja. Iga tegevusala puhul arvutati turismi osatähtsus ning lisandväärtuse osa toodangus. Sarnaselt esimesele lähenemisele teisendati lisandväärtus SKPks ning leiti mõjuhinnang ka koos kaudsete mõjudega. Tulemused Esimese lähenemisega (mudel 1) saadud hinnangud olid lähedasemad Statistikaameti satelliitkonto hinnangutele, kuid regioonide lõikes on tulemused väljatoodud puuduste tõttu küsitavamad. Riikide lõikes kulutuste erinevuse arvestamisel (mudel 1a) on paaril aastal mudeli vastavus Statistikaameti hinnangule hea, kuid kuna seosed erinevate allikate näitajate vahel ei ole ajas stabiilsed, siis on ka hälbimisi satelliitkonto osas (aastad 2014 ja 2017). Mudel 1b (välisturistide kulutused piirkonniti ning tasuta majutuse osatähtsusega arvestamine) on kehvemate algandmetega ja seetõttu on need tulemused kõige küsitavamad, lisaks ei ühti piirkondade summa andmed kogu riigi hinnanguga. Vaadeldud meetodite põhjal oli turismi osatähtsus SKPs 2023. aastal suurusjärgus 3,7–4,8%188, koos kaudsete mõjudega 5,4–7%. 188 Euroopa Teadusuuringute Uhiskeskuse (Joint Research Centre ehk JRC) hinnangul oli Eestis turismi otsene moju 2022. aastal 3,7% SKPst (https://tourism- dashboard.ec.europa.eu/destination?lng=en&ctx=tourism&tu=EE&tl=0&stu=EE&ts=TOURISM&pil=level- indicator&is=TOURISM&cl=tourism&clc=socio-economic-vulnerability&fvs=false). Ka siin on kasutatud kaudset lahenemist satelliitkonto puuduvate aastate andmete hindamiseks. 112  Turismimajanduse Turismimajanduse osatähtsus SKPs (otsene osatähtsus SKPs (otsene ja mõju) kaudne mõju) 10% 12% 8% 10% 6% 8% 6% 4% 4% 2% 2% 0% 0% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2014 2011 2012 2013 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Turismimajanduse osatähtsus SKPs Turismimajanduse osatähtsus SKPs (Statistikaamet) (Statistikaamet) Osatähtsuse hinnang 1 Osatähtsuse hinnang 1 Osatähtsuse hinnang 1a Osatähtsuse hinnang 1a Osatähtsuse hinnang 1b Osatähtsuse hinnang 1b Osatähtsuse hinnang 2 Osatähtsuse hinnang 2 Viimased avaldatud SKP andmed maakondade lõikes on aastast 2022, kuid piiriuuringu tulemused on aastast 2023. Et näidata mudeli 1a (kulutused riikide lõikes) tulemusi maakondade lõikes, siis on eeldatud, et väliskülastajate kulutused olid sama suured ka aastal 2022. 113  Turismimajanduse otsene osatähtsus SKPs (2022) 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% Kogu Eesti Harju maakond ..Tallinn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond ..Tartu linn Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond Hinnang 1 Hinnang 1a Hinnang 1b Hinnang 2 Turismimajanduse otsene ja kaudne osatähtsus SKPs (2022) 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20% Kogu Eesti Harju maakond ..Tallinn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond ..Tartu linn Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond Hinnang 1 Hinnang 1a Hinnang 1b Hinnang 2 114  Turismimajanduse otsene ja kaudne mõju elaniku kohta (2022) ● Ööbimiste arv elaniku kohta 0 2 4 6 8 10 12 Kogu Eesti Harju maakond ..Tallinn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond ..Tartu linn Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond 0 500 1 000 1 500 2 000 2 500 3 000 3 500 4 000 Turismi SKP, eurot elaniku kohta Hinnang 1 Hinnang 1a Hinnang 1b Hinnang 2 Turismimajanduse suurem roll võrreldes Eesti keskmisega on kõigi mudelite põhjal nähtav Tallinnas (välja arvatud 1b, kuid see pole usaldusväärne hinnang)189 ja Saaremaal. Esimene mudel ja selle alamudelid (1a ja 1b) näitavad suhteliselt suurt turismi osatähtsust majanduses mitmetes turismipiirkondades (Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa ja Hiiumaa), kuid ka Valgamaa ja Võrumaa turismimõju hinnangud on üle keskmise ja oluliselt kõrgemad kui teise mudeli põhjal. Need tulemused peegeldavad majutusstatistika näitajaid – viidatud piirkondades on ööbimiste arv elaniku kohta keskmisest kõrgem190. Käibemaksudeklaratsioonide abil leitud hinnangud olid suuremad kui esimeses mudelis Harjumaal ja Tartumaal, kuhu on koondunud ka suurem osa ettevõtlusest (registreeritud asukoha mõttes). Tallinnas/Harjumaal on turismi SKP ühe ööbimise kohta oluliselt kõrgem kui 189 Mudelis 2 on eristatud Harjumaa, kuid eeldatavalt on Tallinnas sarnaselt teistele mudelitele turismi osatahtsus korgem kui maakonnas keskmiselt. Mudelis 1b alahinnatakse Tallinnas turismi moju, sest teistes piirkondades oli piiriuuringu pohjal valjaspool majutusettevotteid oobinute osatahtsus oluliselt suurem, mis tostis nende moju arvutustes. 190 Elanike arvu aluseks oli aastakeskmine arv (Statistikaamet, tabel RV028U). 115 teistes piirkondades, mudeli 2 põhjal eristub ka Tartumaa. Kui majutusettevõtete puhul langeb käibemaksudeklaratsioonide põhjal Tallinna osatähtsus kokku ööbimiste osatähtsusega, siis teiste oluliste turismiteenuste (toitlustus, veetransport, õhutransport, reisibürood ja - korraldajad, kultuuritegevus, sporditegevus jt) on maksudeklaratsioonide põhjal Tallinna osatähtsus oluliselt kõrgem. Töös „Välisturismi mõju Tallinna majandusele“ hinnati eraldi välisturistide panust majandusse, hinnanguliselt oli see 2014. aastal koos kaudsete mõjudega umbes 6% Tallinna SKPst. Tallinna kohta oli käesolevas analüüsis võimalik anda hinnang vaid esimeste mudelitega (ööbimiste põhjal). Selle kohaselt oli välisturistide tähtsus Tallinna SKPs üle 9% ehk oluliselt kõrgem kui viidatud uuringus. Tõenäoliselt näitaks ka teine mudel suuremat mõju. Seega võib öelda, et käesolevas analüüsis kasutatud lihtsustatud lähenemisega võrreldes on täiendavate andmete kasutamisel (nagu näiteks Statistikaameti Tallinna uuringus) võimalik saada paremaid hinnanguid. Statistikaameti töös oli võimalik kasutada näiteks statistilise profiili ja ettevõtete aruande EKOMAR andmeid191. Hinnang tulemuste tõlgendamisele Kõik kasutatud mudelid on oluliste piirangutega ning seetõttu tuleb suhtuda saadud hinnangutesse ettevaatusega. Ööbimiste arvu põhine mudel (mudelid 1, 1a ja 1b) võiks kajastada täpsemalt piirkonda laekuvat turismitulu. Mudelis 1a arvestatakse ka külastajate struktuuri riigiti, mis võiks olla täpsem kui kõigis piirkandades ühesuguseid kulutusi eeldades, kuid probleemiks on piiriuuringu ajas muutunud valimi ülesehitus, lisaks on ka siin kasutatud lihtsustatud eeldust, et iga riigi turistid kulutavad öö kohta sama palju igas piirkonnas, samuti on vaatluse alt väljas ühepäevakülastajate andmed. Mudel 1b on aga kõige küsitavamate algandmetega (väike valim mitmes piirkonnas ning küsitletute struktuuri erinevus teiste allikate põhisest jaotusest), mistõttu ka tulemused on vähem usaldusväärsed, kuigi üldisi suundumusi need kinnitavad (välja arvatud Tallinna puhul). Mudel 2 (käibemaksudeklaratsioonide andmed) võiks kajastada täpsemalt piirkonna ettevõtetele jõudvat rahavoogu. Ettevõte võib teenust osutada mitmes piirkonnas (näiteks ürituste korraldajad), mistõttu ööbimise asukoht ja tulu saaja asukoht ei pea alati ühtima. Selle mudeli puuduseks on aga ettevõtja registreeritud asukoha kasutamine, mis ei pruugi ühtida tegeliku asukohaga, eriti juhul, kui ettevõttel on mitu üksust (näiteks jaeketi kauplused). See mudel eeldatavalt ülehindab Tallinna osatähtsust ja tekitab teistpidi moonutusi mitmes teises piirkonnas. 191 EKOMARist loe lahemalt Statistikaameti veebilehel: https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/andmete- esitamisest/ettevotete-uuringud/ekomar. 116 Tabel 4. Turismimajanduse osatähtsused piirkondades, osatähtsus SKPs (2022) Otsene mõju Otsene ja kaudne mõju Mudel 1b Mudel 1b Mudel 1 Mudel 1a Mudel 2 Mudel 1 Mudel 1a Mudel 2 Kogu Eesti 4,1% 3,5% 3,8% 4,8% 6,0% 5,1% 5,6% 7,0% Harju maakond 3,9% 3,2% 2,8% 5,9% 5,7% 4,7% 4,1% 8,7% ..Tallinn 4,5% 3,7% 3,0% 6,7% 5,5% 4,5% Hiiu maakond 6,4% 6,0% 5,6% 3,4% 9,4% 8,8% 8,2% 5,0% Ida-Viru maakond 2,9% 2,6% 2,3% 1,5% 4,2% 3,8% 3,4% 2,2% Jõgeva maakond 2,0% 1,7% 1,6% 1,5% 2,9% 2,6% 2,4% 2,2% Järva maakond 2,2% 2,0% 1,8% 1,8% 3,2% 2,9% 2,7% 2,7% Lääne maakond 9,7% 9,1% 8,0% 3,6% 14,3% 13,4% 11,8% 5,3% Lääne-Viru maakond 3,5% 3,3% 3,0% 3,2% 5,2% 4,8% 4,3% 4,7% Põlva maakond 2,7% 2,4% 2,3% 1,6% 3,9% 3,6% 3,3% 2,3% Pärnu maakond 12,5% 10,9% 8,5% 4,3% 18,4% 16,0% 12,6% 6,3% Rapla maakond 1,4% 1,3% 1,3% 1,7% 2,1% 2,0% 1,9% 2,5% Saare maakond 11,8% 10,4% 9,2% 5,6% 17,3% 15,3% 13,6% 8,2% Tartu maakond 2,4% 2,1% 1,8% 3,2% 3,5% 3,0% 2,7% 4,8% ..Tartu linn 2,9% 2,5% 2,2% 4,3% 3,7% 3,2% Valga maakond 8,2% 7,6% 7,0% 2,9% 12,1% 11,2% 10,3% 4,2% Viljandi maakond 2,2% 2,0% 1,8% 2,5% 3,2% 3,0% 2,7% 3,6% Võru maakond 4,8% 4,5% 4,3% 2,1% 7,1% 6,6% 6,3% 3,0% Allikas: Statistikaameti, Eesti Panga ja Maksu- ja Tolliameti ning Väliskülastajate uuringute andmed, MKM arvutused. 117 Tabel 5. Turismimajanduse otsene ja kaudne mõju ning ööbimiste arv piirkondades (2022) Otsene ja kaudne mõju, eurot elaniku kohta Ööbimiste arv Mudel 1b elaniku kohta Mudel 1 Mudel 1a Mudel 2 4,4 1609 1371 1491 1880 Kogu Eesti 4,6 1970 1622 1428 3015 Harju maakond 5,9 2596 2124 1739 ..Tallinn 6,1 1611 1522 1419 867 Hiiu maakond 2,9 841 759 679 442 Ida-Viru maakond 1,7 486 429 395 364 Jõgeva maakond 2,3 650 601 545 550 Järva maakond 7,9 2232 2098 1847 836 Lääne maakond 3,4 937 869 789 847 Lääne-Viru maakond 2,1 570 519 482 338 Põlva maakond 9,6 3377 2932 2306 1162 Pärnu maakond 1,3 335 316 301 404 Rapla maakond 9,5 2836 2504 2229 1340 Saare maakond 2,8 928 790 704 1244 Tartu maakond 4,0 1320 1120 993 ..Tartu linn 6,8 1843 1703 1579 643 Valga maakond 2,3 636 589 535 712 Viljandi maakond 4,6 1213 1127 1068 519 Võru maakond Allikas: Statistikaameti, Eesti Panga ja Maksu- ja Tolliameti ning Väliskülastajate uuringute andmed, MKM arvutused. 118 Lisa 17: Eesti turism võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega Turismisektoril on oluline roll Eesti majanduses. Statistikaameti turismi satelliitkonto hinnangul oli turismi osatähtsus SKP-s 2017. aastal 5,4%, koos kaudsete mõjudega 7,9%.1 MKMi hinnangul oli 2023. aastal turismi otsene ja kaudne mõju192 kokku ligikaudu 5–7% SKP-st. Turism on tihedalt seotud ka teiste sektoritega, aidates kujundada Eesti kuvandit välismaal, aidates hoida transpordiühendusi teiste riikidega, tasakaalustades regionaalset arengut ja pakkudes töökohti, mis paljudele on esimeseks võimaluseks tööturul alustada. Edukas turismisektor tõstab kohalike elanike elukvaliteeti heade restoranide, maailmatasemel sündmuste ning põnevate atraktsioonidega nii linnades kui ka maal. Sajandivahetusest alates on Eesti turismisektor tublisti arenenud, mida on mõjutanud mitmed tegurid, nagu transpordiühenduste paranemine, ning rahvusvahelises meedias kajastatavad sündmused (nt Eurovisiooni toimumine Eestis 2002. aastal, Eesti vastuvõtmine EL-i 2004. aastal, Tallinn kui Euroopa kultuuripealinn 2011. aastal). Koroonapandeemiale eelnevatel aastatel oli turismiteenuste eksport tõusvas suunas, moodustades 2019. aastal 28,7% kogu teenuste ekspordist, kuid 2023. aastal langes 16%-ni. Kuid viimastel aastatel on Eesti turismisektor pidanud toime tulema täiendavate tagasilöökidega, näiteks koroonapandeemiast tingitud ebakindluse ja riskidega, energiakriisist 2022. aastal lähtuv sisendhindade järsu kasvuga ning mõjutajaks on olnud ka Venemaa laiaulatuslik sõjaline sissetung Ukrainasse, mis tingis nõudluse languse ja hindade jätkuva kasvu. Majutatud Võrreldes Läti ja Leeduga oli 2023. aastal elaniku kohta majutatuid kõige rohkem Eestis ja nii oli see ka pandeemiaeelsel ajal. Pandeemiaeelsel ajal oli Eestis ja Lätis välisriigi majutatuid rohkem kui kodumaise riigi majutatuid (välisriigi majutatuid 2019. aastal Eestis oli 59% ja Lätis 68%). Leedus oli kodumaiste ja välisriigist tulnud turistide arv enam-vähem pooleks ning Soome paistab silma selle poolest, et kodumaiste majutatute osakaal on tunduvalt suurem (kodumaiseid majutatuid oli 2019. aastal Soomes 73%). Majutatute koguarvu poolest ei jõudnud ükski võrreldav riik 2022. aastal veel pandeemiaeelsele tasemele. Suurem osa kõigist majutatutest Eestis ööbib hotellides ja muudes sarnastes majutusvõimalustes. Leedu paistab silma selle poolest, et koguni 32% majutatutest ööbis 2022. aastal puhke- ja muudes lühiajalistes majutustes (nt puhkemajad; nt Eestis 16%). Põhjuseks võib Statista hinnangul olla Leedu puhkemajade turu kasv ning nende paiknemine maapiirkondades.3 Puhke- ja muud lühiajalised majutuskohad osutuvad populaarsemaks just kodumaiste majutatute hulgas, samas välismaised majutatud ööbivad peamiselt hotellides, võrreldavates riikides 85–90% välisriigi majutatutest eelistab hotelle. Eesti kodumaise riigi majutatutest valis 23% puhkemajutuse, samas telkimisplatsidel ja haagiseparkides majutatute arv oli pea olematu – 0,2%. Võrdluseks, Soome kodumaise riigi majutatutest valis puhkemajutuse 6% ning telkimisplatsid ja haagisepargid 7,8% (2022). Kui vaadata ööbimisi, joonistub suhteliselt sama pilt. Enamik välisriigi ööbijaid valib hotelli, puhke- ja muid lühiajalisi majutuskohti valivad kodumaised ööbijad. 192 Eesti turismisektor, Workbook: Turism (tableau.com) 119 Eestis on kõige enim majutatuid juulis ning sellele järgnevad ülejäänud suvekuud. Ka teistes võrreldavates riikides on kõige enim majutatuid juulis, kuid Soomes on kodumaise riigi majutatuid tunduvalt rohkem juulis kui muul ajal, samas välisriigi majutatud jagunevad ühtlasemalt soojemate kuude vahel. Reisi kestuse poolest on Eesti, Läti, Leedu ja Soome Euroopa tagumises otsas. Eesti majutusasutuses veedab turist keskmiselt 1,86 ööd, siseturisti ja välisturisti reisi kestus on 2022. aastal enam-vähem võrdne ning pandeemiaeelse ajaga samal tasemel. Sarnaselt jaguneb see (siseturisti vs. välisturisti reisi kestus) ka naabritel ja mujal Euroopas, erandiks on turistide seas populaarsed vahemereäärsed riigid ja Iirimaa, kus välisturist veedab umbes poole kauem aega kui siseturist. Eesti turismimajandus koges pandeemia tagajärjel tagasilööki, sarnaselt teistele riikidele ning 2023. aasta lõpuks ööbimiste koguarv pandeemiaeelsele tasemele ei küündinud, kuid palju puudu ei jäänud (6 967 047 2019. a, 6 374 862 2023. a). Kodumaise riigi ööbimiste arv ületas pandeemiaeelse taseme, kuid vähenes võrreldes 2022. aastaga 0,9%. Välisriigi ööbimiste arv ületas koduriigi ööbimiste arvu ning kasvas võrreldes 2022. aastaga 15,5% (2 9190 059 2022. a, 3 371 044 2023. a) kuid pandeemiaeelsele ajale veel ei küündinud. Mis riikidest tulid ööbijad? 2023. aastal olid ligi pooled (47%) Eestis ööbijad kodumaisest riigist. Pandeemiaeelsel ajal moodustasid kodumaise riigi ööbijad Eestis umbes 37% (2019. aastal), lisaks osakaalule on kasvanud ka ööbimiste arv. Peamised ööbijad lisaks koduriigile on olnud naabrid – Soome ja Läti. • 2022. aastal moodustasid Soome ööbijad Eestis 20% ning Läti ööbijad 5,7%. • Soome ööbijate arv hakkas kahanema 2017. aastal, veel aasta enne seda moodustasid Soome ööbijad 28% kõigist ööbijatest Eestis. • Läti ööbimiste osakaal Eestis on seevastu pidevalt kasvanud, kuid sai, nagu Soome ööbimiste osakaalgi, tagasilöögi pandeemia ajal. Lisaks Soomele ja Lätile oli 2023. aastal Eestis ööbijaid Saksamaalt (3%), Ukrainast (2,1%), ühepalju Ameerikast ja Leedust (2,1%) ja mujalt. Venemaa ööbimiste osatähtsus Eestis oli veel 2013. aastal 11,8%, kuid nii pandeemia kui ka poliitiliste põhjuste tõttu on see ajas kõikunud, kuid nii suurt osakaalu enam saavutanud pole (2,3% 2022. a). Soomes oli kodumaise riigi ööbijate osakaal 2022. aastal lausa 77,4%, ning ülejäänud ööbijariikide osakaalud on 2% juures või alla selle. Näiteks Saksamaa (2,6%), Ühendkuningriik (2,3%), Rootsi (2,1%). Seega suurimad ööbijad Soomes on nad ise. Läti 2023. aasta kodumaise riigi ööbimiste osakaal on 41%, Lätis on suuremad ööbijariigid ka Leedu (9,9%), Eesti (6,4%), Saksamaa (5,6%) jt. Nii Eesti, Läti kui ka Leedu inimesed reisivad peamiselt kodumaises riigis, ca 2/3 reisidest toimub kodumaal. Samas Soome puhul hakkab silma, et kodumaises riigis reisib lausa 80%. 120 Eesti turism on suuresti sõltuv naaberriikidest, eriti Soomest ja Lätist (varasemalt ka Venemaast), mis moodustavad suure osa välisriigist tulnud ööbijaist. Pandeemiaeelsel ajal kasvasid nii Läti, Saksamaa, Ukraina kui ka Leedu ööbijate arvud Eestis. Hinnad ja kulutused Hinnataseme indeks restoranide ja hotellide valdkonnas oli võrreldavatest riikidest 2023. aastal kõige kõrgem Soomes (EL-i keskmine hinnataseme indeks 2020=100, Soomes 128, - 1,2% võrreldes eelneva aastaga). Soomele järgnes Eesti (98, kasv 2,7% võrreldes eelneva aastaga), Läti (89,9, kasv 4,2% võrreldes eelmise aastaga) ning kõige soodsam oli Leedu (82, 5,6% võrreldes eelneva aastaga). 2023. aastal kasvasid majutusteenuste hinnad võrreldes eelneva aastaga kõige vähem Soomes ning kõige enam Leedus. Eestis kasvasid hinnad restoranide ja hotellide valdkonnas 2023. aastal, võrreldes eelneva aastaga 9,8%. Kõiki võrreldavaid riike iseloomustab hinnataseme hüppeline kasv restoranide ja hotellide valdkonnas 2022. aastal. Samas sellele eelneval paaril aastal hinnad veidi kahanesid. Lisaks Soomele edestavad Eestit üldise hinnataseme poolest ka ülejäänud Põhjamaad, seega Eesti paikneb restoranide ja hotellide valdkonna hinnataseme poolest Põhjamaade ja Balti riikide vahepeal. Vaadeldes Eesti inimeste kulutusi reisidel ühe öö kohta (koduriigis ja välisriigis kokku) selgub, et Eesti on Euroopas neljandal kohal ühe öö kulutuste kohta. Meid Luksemburg, Austria ja Šveits. Keskmiselt kulutavad Eesti inimesed ühe öö kohta välisriigis 160€ ning ühe reisi kohta välisriigis 1012€. Ühe öö kohta koduriigis kulutavad Eesti inimesed keskmiselt 86€ ning ühe reisi kohta koduriigis keskmiselt 178€. Mõlemas näitajas edestame nii Lätit, Soomet kui ka Leedut. Eesti inimesed kulutavad rohkem välisriigis kui kodumaises riigis, samamoodi jagunevad kulutused ka Lätis, Leedus ja Soomes. Välisriigis reisides kulutavad Eesti inimesed peamiselt majutusele, transpordile ja paketikorraldusega seotud kuludele, koduriigis reisides aga majutusele, restoranidele/kohvikutele ning transpordile. Lisandväärtus ja tootlikkus Majutuse ja toitlustuse tegevusala moodustas 2022. aastal 1,6% lisandväärtusest, pandeemiaeelisel ajal ulatus selle osakaal 2%-ni lisandväärtusest. Ka Lätis, Leedus ja Soomes jääb sektori osakaal lisandväärtusest samasse kanti. Majutuse ja toitlustuse tegevusala osatähtsus hõives oli Eestis 2022. aastal 3,3%, sarnane on tulemus ka teistes võrreldavates riikides. Selle osakaaluga oleme Euroopas pigem tagumises otsas. Tootlikkuse näitaja poolest on Eesti samuti koos Läti ja Leeduga Euroopas pigem tagapool, kuid Soome paistab välja oma kõrgema tootlikkusega majutuses ja toitlustuses. Kokkuvõte • Eesti turismisektor on viimastel aastatel alates 2020. aastast saanud tagasilööke, kuid 2023. aasta näitas sektori vastupidavust ning taastumist koroonapandeemiast. • Eesti turismisektor on tihedalt seotud naabritega ning neist sõltuv. Läti turistide osakaal Eestis oli enne pandeemiat kasvuteel, Soome osakaal Eestis kahanemas ning varasemalt oluliste Vene turistide osakaal oli küll kõikuv ka enne pandeemiat, kuid tänaseks on osakaal poliitilistel põhjustel väike. 121  • Hinnatasemed ja reisikulutuste statistika näitavad, et Eesti elanikud kulutavad välisreisidel märkimisväärselt rohkem kui kodumaal. Sarnaselt jaotuvad kulud ka mujal riikides, seega kui välisriiki minnakse, siis on kulud ka suuremad. • Majutuse ja toitlustuse tegevusala osatähtsus majanduses on stabiilne, kuid 2022. aastal veel pandeemiaeelsele tasemele ei jõudnud. • Eesti on kohati sarnane Põhjamaadega, kohati Baltikumiga ning kohati mõlema vahel. • Hinnataseme poolest jääme Põhjamaade ja Baltikumi vahele. • Turismi kõrghooaeg on suvekuudel ning ka selles sarnaneme nii Baltikumile kui ka Põhjamaadele. • Peamised välisriikide ööbijad Eestis on naabrid, seega oleme neist sõltuvad. Nii on see ka Baltikumis ja Põhjamaades. Samas Põhjamaad ja Leedu paistavad silmas selle poolest, et üle poolte ööbijatest on koduriigist (riigiti erinev, aga kohati ligi 80% on koduriigist), meil ja Lätis kuni pooled, mis võib olla ka seotud riigi suurusega – suuremates riikides reisitakse rohkem kodumaal. Seega, kuigi Eesti näitab taastumise märke, on oluline jätkata turismiarendust, et säilitada ja suurendada riigi atraktiivsust turismisihtkohana ning vähendada sõltuvust naaberriikidest. 122 Lisa 18: Peamiste kaasatute nimekiri Eesti turismi pika vaate 2035 koostamine oli oluline protsess, mis nõudis erinevate osaliste panust ja ulatuslikku koostööd, et tagada kõikehõlmav ja tõhus arengudokument. Kaasamisprotsess oli võtmetähtsusega, et luua plaan, mis kajastab mitmekesiste huvigruppide vajadusi ja prioriteete. Kaasatute hulk sisaldab valitsusasutusi, avaliku sektori organisatsioone, erialaliitude ja sihtkohtade esindajaid ning eksperte, kes on andnud oma arvamused ja ettepanekud. Esitatud kaasatute nimekiri aitab selgitada kaasamisprotsessi laiahaardelisust, näidata koostöövõrgustikku ning tagada, et kõikide osaliste panus on õigesti tunnustatud ja dokumenteeritud (vt joonis 27). Joonis 27: Protsessi kaasatud Täname kõiki, kes Eesti turismi pika vaate 2035 valmimisse panustasid! ● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi erinevad osakonnad ● Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakond ● Ministeeriumid ja riigiasutused: Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Haridusministeerium, Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Riigikantselei, Statistikaamet, Transpordiamet ● Rohkem kui 150 turismiettevõtjat ja turismiteenuse pakkujat ● Turismiharidust pakkuvad haridusasutused: Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Rakenduslik Kolledž, Kehtna Kutsehariduskeskus jt ● Turismiettevõtjate esindusorganisatsioonid: Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, Tallinna Giidide ühing, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Spaaliit, Eesti 123  Maaturismi Ühing, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Konverentsibüroo, Eesti Külalislahkuse Klaster, Eesti Giidide Liit, Reisibüroode Liit ● Piirkondlikud ja valdkondlikud ühendused: Eesti Mõisate Ühendus, Eesti Mõisakoolide Ühendus, MTÜ Sibulatee, Kupland, IVEK, VIROL, Ajalooliste Hoonete Ümarlud, Eesti Loodusturismi Ühing, Kunstiasutuste Liit, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster, Eesti Teatri Agentuur, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Music Estonia, Eesti Ööelu Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Arhitektuurikeskus jt ● Turismisihtkoha arendusorganisatsioonid: Virumaade DMO, Lõuna-Eesti DMO, Tallinna DMO, Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO, Saarte DMO, Pärnu DMO, Kesk- Eesti DMO ● Kohalikud omavalitsused, maakonnad ja maakondlikud arenduskeskused ● Vedajad ja väravad: Tallinna Lennujaam, Tallink, Tallinna Sadam ● Eksperdid: Johanna Vallistu, Janno Järve ja teiste valdkondade esindajad. 124  Riigikantselei [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 20.11.2024 nr 1-9/2928-1 15161, Tallinn Turismi pikk vaade 2025–2035 Lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punktide 1 ja 3 alusel ning kooskõlas § 11 ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise strateegilise sihi eesmärgist „tagada Eesti külalistele positiivne kogemus ning turismi tasakaalustatud mõju kohalikule kultuurile ja keskkonnale“, ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ alaeesmägist „Eesti ettevõtluskeskkonna soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“, esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks valdkonna arengudokumendi „Turismi pikk vaade 2025–2035“ eelnõu. Turism on Eesti majanduse ja rahvusvahelise tuntuse seisukohalt oluline valdkond, mis on tugevalt mõjutatud paljude teiste sektorite arengust ja edust ning omakorda toetab ja seob neid omavahel. Samas on turism üks Eesti olulisi eksporti panustavaid sektoreid, moodustades 2023. aastal 16% Eesti teenuste ekspordist. Turism on oluline ka tööhõive edendamisel, kohaliku väikeettevõtluse ja regionaalarengu toetamisel. Eesti turismi pikk vaade 2025–2035 on turismivaldkonda terviklikult käsitlev arengudokument turismi pikaajaliste eesmärkide määratlemiseks ning strateegiliste tegevussuundade seadmiseks. Koos ligi 300. dokumendi väljatöötamises osalenuga jõuti visioonini, et Eesti on 2035. aastal tuntud, kestlik ja uuenduslik turismisihtkoht, kus turismi majanduslik panus on kahekordistunud. See tähendab, et Eesti turismisektor on efektiivne, digitaalselt arenenud ning keskkonnasõbralik, pakkudes aastaringselt autentseid ja kvaliteetseid turismitooteid üle kogu Eesti. Kõrgetasemeline külalislahkus tagab rahulolu nii kohalike elanike kui ka välisturistide seas, muutes Eesti atraktiivseks sihtkohaks nii puhkuse- kui ka ärireisijatele. Turismi pika vaate 2025–2035 lähteks ja lahutamatuks osaks on selle 18 lisa. Pikk vaade on omakorda katuseks turismivaldkonna tegevuskavade koostamisel. Koostöös sektori ja seotud osapooltega valmivad 4-aastased tegevuskavad ehk turismistrateegiad. Tulemuste saavutamist seirab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodud turisminõukoda turismi eest vastutava ministri juhtimisel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Pikk vaade rõhutab, et ainult läbi valdkondade ülese koostöö suudame tõsta Eesti kui turismisihtkoha atraktiivsust, arendada kestlikku ja tugevat turismimajandust ning luua kvaliteetseid külastuselamusi, mis teenivad ühiselt nii ettevõtjate, riigi, kohalike elanike kui ka külaliste huve. Palun saatke omapoolne tagasiside hiljemalt 09.12.2024.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) Käskkirja eelnõu: Turismi pikk vaade 2025-2035 põhitekst; 2) Käskkirja eelnõu: Turismi pikk vaade 2025-2035 lisad. *Lisaadressaadid: Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Spaa Liit Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit Eesti Konverentsibüroo Eesti Loodusturismi Ühing MTÜ Eesti Maaturism Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Giidide Liit AS Tallinna Lennujaam AS Tallinna Sadam AS Tallink Grupp Statistikaamet Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Riigimetsa Majandamise Keskus Piirkondlikud turismi juhtimisorganisatsioonid Tallinna Linnavalitsus */ Külli Kraner 625 6409 [email protected] 2 (2) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/24-1174 - Turismi pikk vaade 2025–2035 Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.12.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da489835-adf4-402f-b8e0-e09468b86266 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da489835-adf4-402f-b8e0-e09468b86266?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main