dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud

Kaitseministeerium · 18. november 2024
Seotud ettevõtted
MTÜ Roheline Pärnumaa (adressaat)
Viit
12-1/24/384-14
Registreeritud
18. november 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Roheline Pärnumaa
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Avalik_20241118_KM_12-1_24_384-14_Avalik_20241118_KM_12-1_24_456_Kaitsetööstuspark_ ettepanekud_PEM_RP.asice27 KB

Sisu (failidest)

Kaitseministeerium Sakala 1 , 15094 Tallinn [email protected] Päästame Eesti Metsad MTÜ Jürtsi , Tammiku küla , 46329 Väike -Maarja vald , Lääne-Virumaa [email protected] MTÜ Roheline Pärnumaa Sääse 1-2, 80012 Pärnu [email protected] 15.11.2024 MTÜ Roheli n e Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ ettepanekud Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise (sh keskkonnamõju strateegilise hindamise) programmi küsimustes REP-i planeeringuala hõlmab maa-alasid kolme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvas neljas planeeringualas: Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (630 ha), Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (150 ha) ja Pärnu maakonnas Pärnu linnas (3330 ha). Lüganuse valla territooriumil asub kaks REP-i planeeringuala: Varinurme külas asuv Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri planeeringuala ning Aidu külas ja Aidu-Liiva külas asuv Aidu karjääri planeeringuala. Lääne-Nigula valla territooriumil asub REP-i planeeringuala Piirsalu külas Kõuemaru, Tormimaru ja Tuulemaru kinnistutel. Pärnu linna territooriumil asub REP-i planeeringuala Ermistu küla Audru metskond 20 kinnistul ja Kõima küla Audru metskond 52 kinnistul. Tänapäeva l arvestamist vajava kliimakriisi ja looduskeskkonna järjest halveneva seisundi tõttu saab k õige üldisem lähtekoht tööstuspargi jaoks alade vahel valides olla , et eelkõige tule b juba looduselt ära võetud alasid planeeritavaks tööstusala ks kasutada , mis lisaks sellele paikneksid looduskaistealadest ja teistest säilinud väärt loodusega aladest võimalikult kaugel . Toimivate looduskoosluste , ökosüsteemide hävitamist tuleb iga hinna eest püüda vältida. Näiteks kasvava metsaga territooriumi ja looduskaitsealade lähedal paikneva territooriumi asemel tuleb kasutada rikutud kaevandamisalasid vms põhjustel hävinud loodusega alasid . Juhul, kui takistuseks on kaevandusalade ebatasane maa, tuleks maa pind kaitsetööstuspargi jaoks ära tasandada (kaevandajalt nõuda korrastamist) , mitte säilinud metsaga alasid rikkuda . Kaitset öö stuspark peaks paiknema elamutest ja l ooduskai ts e väärtustest võimalikult kaugel . Eestis on kõikjal ka suuri lageraielan ke , ehk et kaitsetööstuse jaoks peaks e e listatud olema selline (kaevandus) ala, kus on loodus juba ära rikutud või lageraiutud ka kaitsetööstuspargi (endise kaevandusala) ümbruses . Rõhutame hädavajaliku eeltingimusena nõudmist, et kõik mõjud peavad saama objektiivselt hinnatud ja see eeldab nn elustiku-uuringute sisulist läbiviimist. Programmiga näib olevat praegu planeeritud uuringute nime all konsultatsioonifirma kokkuvõtet olemasolevate andmete põhjal nende inimeste poolt, kes päriselt ei ole neis valdkondades pädevad ega eksperdid. Mõ j ude hindamiseks ja KSH programmiga seoses teeme järgmised ettepanekud : P laneeringualadel tuleb läbi viia linnustiku, taimestiku ja loomastiku inventuurid, sest nende alade elustiku kohta on olemas vaid üksikud juhuvaatlused. Inventuurid eeldavad põhjalikke välitöid ja need peavad keskenduma kaitstavate liikide inventeerimisele. Linnustiku osas sobib inventeerimise metoodikana kasutada Natura linnualade riiklikus seires kasutatavat metoodikat, mis hõlmab enamus kaitstavate linnuliikide tuvastamist uuritavalt alalt. Välitöödega inventuurid on võimalik teostada samas ajaraamis, mis on planeeritud nn uuringute tegemiseks. Samuti on vajalik kaasata inventeerimise ja uuringute teostamisse päriselt pädevad elustikurühmade eksperdid, kes uuritavaid liike tunnevad, suudavad neid tuvastada, teavad nende elupaigavajadust jne. Muus osas on oluline, et looduskoosluste ja kaitstavate liikide esinemine on algusest peale määratud kõige olulisemaks ja suurima kaaluga näitajaks, mille põhjal lõplik arendusala valik toimub . Samuti on väga oluline programmis ette näha arenduse järgne rohevõrgustiku toimivuse hindamine ja mõjude kompenseerimiseks vajalike meetmete väljatöötamine - kui arendus mõjutab niigi halvas seisundis rohevõrgustiku toimivust, siis peab rakendama muudest arendustest loobumist, intensiivse (metsa)majandustegevuse piiranguid alal jmt rohevõrgustiku seisundit taastavaid meetmeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Georg MTÜ Roheline Pärnumaa seaduslik esindaja , Farištamo Eller Päästame Eesti Metsad seaduslik esindaja
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel