Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ muutmine

Kooskõlastamiseks: 11.10.2024 nr 8-2/24/4565 Ministeeriumid Riigikantselei Arvamuse avaldamiseks: Arenguseire Keskus Riigi Tugiteenuste Keskus SA Eesti Teadusagentuur positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri Kairi Värv 735 4049 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ lisa 1 ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käskkirja rakendatakse 1. septembrist 2024. a. 3. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ muutmine“ „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) elluviimiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga korraldatakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2. Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgtasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. 1.3. Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilistesse sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ üldeesmärgi „Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamine, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „Riigieelarves kavandatud teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) rahastamine osakaaluna sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP)“. 1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse, kui asjakohane, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid ja sihte. Toetatavate tegevustega aidatakse puutumuse korral edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärkid e 1  saavutamist. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“. 1.5. Toetuse andmise eesmärgid on − suurendada nutika spetsialiseerumise valdkondades avaliku sektori võimekust rakendada teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi poliitikakujundamises ning ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamises; − suurendada avaliku sektori rolli Eestis läbiviidava teadus- ja arendustegevuse strateegilisel suunamisel ning toetada riigi jaoks oluliste teadus- ja arendussuundade arendamist; − tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse valdkonna nõustamise ja poliitikakujundamise eest vastutavate töötajate pädevust ning suurendada töötajate Eesti- sisest ja rahvusvahelist koostööd; − tõsta erialaliitude arendusnõunike pädevust teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning soodustada arendusnõunike Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd. 1.6. Mõisted: 1) teadus- ja arendustegevus – uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida teadmistele uusi rakendusalasid ; teadus- ja arendustegevus jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks; 2) rakendusuuring – uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas; 3) teadus- ja arendustöötaja – isik, kes töötab asutuses, kas akadeemilise töötajana, teadus- ja arendusspetsialistina või insenerina, ning teadus- ja arendusasutuse ja selle struktuuriüksuse juht, kes korraldab teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist; 4) nutika spetsialiseerumise valdkonnad – „Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ raames kinnitatud eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, millel on oluline potentsiaal lahendada majanduse ja ühiskonna väljakutseid : digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused; 5) teadusnõunik – ministeeriumis või Riigikantseleis avaliku teenistuse seaduse alusel töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja, kelle ülesanne on nõustada ministeeriumit või Riigikantseleid asutuse vastutusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku teadus- ja arendustegevuse alast koostööd, toetada ministeeriumit või Riigikantseleid teadus- ja 2  arendustegevuse tellimisel ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid; 6) arendusnõunik – erialaliidu töötaja, kelle peamine tööülesanne on erialaliidu ja selle liikmete nõustamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas, erialaliidu teadus- ja arendustegevuse alase koostöö korraldamine ning valdkonna ettevõtete teadus- ja arendustegevuse võimekuste ja vajaduste kaardistamine ja avalikustamine; 7) erialaliit – valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on registreeritud juriidilise isikuna, millel on alalised töötajad ning mille eesmärk on toetada liikmete tegevusi ning esindada liikmete huvisid; käesoleva käskkirja mõistes kuuluvad erialaliitude alla ka ettevõtteid, asutusi ja erialaliite ühendavad esindusorganisatsioonid . 2. Toetatavad tegevused Punktis 1.5. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1. Alategevus 1: ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks. 2.1.1. Tegevuse partneriteks on Eesti Vabariigi ministeeriumid , Arenguseire Keskus ja Riigikantselei. 2.1.2. Tegevusega toetatakse ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist, mis on seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega. 2.1.3. Rakendusuuringute valiku tingimused: 2.1.3.1. Rakendusuuringute probleemipüstituste leidmiseks viib elluviija partnerite seas läbi voorud uurimisideede korjeks. Probleemipüstituste hindamisjuhendi kinnitab elluviija, esitades selle eelnevalt partneritele arvamuse avaldamiseks ning rakendusasutusele kooskõlastamiseks. Vooru mahu kinnitab elluviija, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. 2.1.3.2. Toetusperioodil viiakse läbi vähemalt kolm ideekorjevooru. 2.1.3.3. Interdistsiplinaarse rakendusuuringu probleemipüstituse esitavad ühiselt kaks või enam partnerit seotult nutika spetsialiseerumise valdkondadega ning kooskõlas valdkonna arengukavades, „Eesti 2035“ strateegias seatud eesmärkide või ühiskonna ja majanduse väljakutsetest lähtuvate arenguvajadustega. 2.1.3.4. Kui elluviija tuvastab esitatud probleemipüstitustes kattuvusi, on elluviijal õigus teha partneritele ettepanek probleemipüstituste koondamiseks. 2.1.3.5. Elluviija hindab esitatud probleemipüstituste kooskõla nutika spetsialiseerumise valdkondadega ning vastavust teadus- ja arendustegevuse määratlusele. Juhul, kui esitatud ettepanek ei ole seotud nutika 3  spetsialiseerumise valdkondadega või probleemipüstitus ei kirjelda rakendusuuringu tellimist, loetakse probleemipüstitus toetuse andmise tingimustele mittevastavaks ning probleemipüstituse menetlemine lõpetatakse. 2.1.3.6. Elluviija moodustab probleemipüstituste paremusjärjestusse seadmiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad kõikide partnerite esindajad. Igal alategevuse partneril on õigus nimetada üks hindamiskomisjoni liige, kes kuulub asutuse juhtkonda. Hindamiskomisjoni liige ei osale oma asutuse poolt esitatud probleemipüstituse hindamisel. 2.1.3.7. Hindamiskomisjon seab esitatud probleemipüstitused paremusjärjestusse koondhinnete alusel, lähtudes hindamisel: − teema aktuaalsusest, relevantsusest, interdistsiplinaarsusest ning mõjust ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamisele (hindamiskriteeriumi kaal 85%); − teema panusest horisontaalsete põhimõtete (võrdsed võimalused, keskkonnakaitse, kliimaneutraalsus, regionaalareng) eesmärkide saavutamisele (hindamiskriteeriumi kaal 15%). 2.1.3.8. Probleemipüstitusi hinnatakse skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hindeid antakse 0,5-punktise sammuga. 2.1.3.9. Probleemipüstitusele, mille koondhinne jääb alla 3,0 punkti, rakendusuuringuid ei tellita ning probleemipüstituse menetlemine lõpetatakse. 2.1.3.10.Paremusjärjestuse ning ideekorjevooru mahu alusel teeb hindamiskomisjon elluviijale ettepaneku, millistele probleemipüstitustele rakendusuuringuid tellida. Valituks osutunud probleemipüstitustele koostatakse partnerite poolt rakendusuuringu lähteülesanne. Lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekust, tellib elluviija rakendusuuringu, kohaldades riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus- ja arendusteenuse erandit. 2.1.3.11.Rakendusuuringu maksumus võib olla minimaalselt 150 000 ja maksimaalselt 850 000 eurot ning rakendusuuringu kestvus kuni 2 aastat. Elluviijal on õigus põhjendatud juhtudel rakendusuuringu läbiviimise perioodi pikendada kuni ühe aasta võrra, kuid rakendusuuringu maksimaalset maksumust see ei mõjuta. Rakendusuuringu eeldatava maksumuse määrab elluviija, olles ära kuulanud probleemipüstituse sõnastanud partnerite ettepaneku. Rakendusuuringu maksumusest 21% katavad probleemipüstituse sõnastanud partnerid. 2.1.3.12.Rakendusuuringu teostajaks saab olla vähemalt kahe asutuse teadus- ja arendustöötajatest moodustatud konsortsium. Konsortsiumi juhtpartner peab olema positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus. 2.1.3.13.Konsortsium esitab probleemipüstitusele vastava rakendusuuringu 4  ettepaneku (edaspidi uuringuettepanek) elluviija poolt kinnitatud vormil. Elluviija esitab rakendusuuringu ettepaneku vormi enne kinnitamist partneritele arvamuse avaldamiseks. 2.1.3.14.Uuringuettepanekute hindamiseks moodustab elluviija eksperdikomisjone. Eksperdikomisjonide töökorrad kehtestab elluviija. 2.1.3.15.Elluviijal on õigus hindamisse kaasata eksperdikomisjoni väliseid eksperte. 2.1.3.16.Uuringuettepanekuid hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ §-s 7 nimetatud valikukriteeriumitele ja metoodikale: Hindamiskriteerium ja selle Alakriteeriumi kirjeldus Alakriteeriumi Kriteeriumi kaal kaal kriteeriumist lävend Kriteerium 1 1.1. Rakendusuuringu 50% Rakendusuuringu põhjendatus põhjendatus ning vastavus ja mõju (50%) probleemipüstitusele, uuringu tulemuste mõju püstitatud probleemide lahendamisele (sh tulemuste rakendatavus ja rakendamise plaan) 1.2. Uurimisteema panus 20% 3,5 rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse 1.3. Uurimisteema ja tulemuste 30% mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis, sh uuringu mõju valdkonna järelkasvule ja jätkusuutlikkusele Kriteerium 2 2.1. Uuringu uuenduslikkus 50% Rakendusuuringu teaduslik ning teaduslik tase, sh tase ja teostatavus metoodika asjakohasus (50%) 2.2. Konsortsiumi võimekus 25% uuringut ellu viia (sh vastutavate täitjate ja põhitäitjate pädevus ja senise teadustöö tulemuslikkus) ning vajaliku taristu olemasolu 3,5 2.3. Eelarve planeerimise 25% asjakohasus ja kuluefektiivsus, ajakava põhjendatus ja realistlikkus; kommunikatsiooniplaani ja riskide maandamise plaani asjakohasus 2.1.3.17.Uuringuettepanekuid hinnatakse hindamiskriteeriumide lõikes skaalal 1 5  (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hindeid antaks 0,5-punktise sammuga. Uuringuettepanekute koondhinne arvutatakse hindamiskriteeriumide kaalutud keskmisena. 2.1.3.18.Uuringuettepanek, mille esimese või teise hindamiskriteeriumi hinne jääb alla lävendi (3,5 punkti), ei kuulu rahastamisele ning uuringuettepaneku hindamine lõpetatakse. 2.1.3.19.Eksperdikomisjon kinnitab igale uuringuettepanekule koondhinde ning moodustab hindamise tulemusena uuringuettepanekute pingeread. 2.1.3.20.Võrdsete koondhinnetega uuringuettepanekute puhul eelistatakse uuringuettepanekuid, mille esimese hindamiskriteeriumi, uuringu põhjendatus ja mõju, hinne on kõrgem. 2.1.3.21.Eksperdikomisjon teeb pingerea alusel elluviijale põhjendatud ettepaneku: uuringuettepanek rahuldada või mitte rahuldada. Eksperdikomisjonil on õigus teha ettepanek seada uuringuettepaneku rahuldamisele täiendavad tingimused. 2.1.3.22.Elluviija rahuldab igal probleemipüstitusel vähemalt ühe, pingereas kõrgeimal positsioonil oleva uuringuettepaneku. Kui ideevooru maht võimaldab, võib elluviija rahuldada ühel probleemipüstitusel rohkem kui ühe uuringuettepaneku, kui see on kooskõlas eksperdikomisjoni ettepanekuga. Juhul, kui probleemipüstitusele ei esitata lävendit ületavaid uuringuettepanekuid, siis antud probleemipüstitusel rakendusuuringut ei rahastata. 2.1.3.23.Elluviijal on õigus, eksperdikomisjoni ettepanekul, seada uuringuettepaneku rahuldamisele täiendavad tingimused, mida uuringut läbiviiv konsortsium on kohustatud täitma. 2.1.4. Rakendusuuringute läbiviimise tingimused: 2.1.4.1. Rakendusuuringu läbiviimise koordineerimiseks moodustab elluviija igal probleemipüstitusel rakendusuuringu juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7 liiget. Juhtkomisjoni kuulub vähemalt 2/3 ulatuses probleemipüstituse koostanud partnerite esindajad või nende poolt nimetatud liikmed, elluviija ja väliste ekspertide esindajad. Ülejäänud juhtkomisjoni liikmed nimetatakse rakendusuuringu konsortsiumi poolt. 2.1.4.2. Rakendusuuringu juhtkomisjon jälgib ja vajadusel suunab rakendusuuringu teostamist ning kooskõlastab rakendusuuringu tegevuste ning eelarve muudatused. 2.1.4.3. Konsortsium esitab elluviija poolt määratud tähtajaks rakendusuuringu vahearuande ning lõpparuande. 2.1.4.4. Juhtkomisjoni liikmed, kes ei ole rakendusuuringu konsortsiumi poolt nimetatud, hindavad rakendusuuringu vahe- ja lõpparuandeid. Rakendusuuringu vahe- ja lõpparuande osas tehakse elluviijale põhjendatud 6  ettepanek: kiita aruanne heaks, saata aruanne tagasi täiendamiseks või lükata aruanne tagasi. 2.1.4.5. Elluviija, lähtudes juhtkomisjoni ettepanekust, kiidab rakendusuuringu vahe- või lõpparuande heaks, saadab aruande konsortsiumile tagasi täiendamiseks või lükkab aruande tagasi. Kui elluviija lükkab vahearuande tagasi, on elluviijal õigus rakendusuuringu läbiviimine ja selle rahastamine lõpetada. Juhul, kui elluviija lükkab rakendusuuringu lõpparuande tagasi, jäetakse rakendusuuringu lõppmakse konsortsiumile tegemata. 2.2. Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine. 2.2.1. Tegevuse partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2.2.2. Tegevusega toetatakse: − rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute läbiviimist „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ teadussüsteemi ja teadmussiirde suuna eesmärkide täitmise hindamiseks; − partnerite ja elluviija asutustes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamist koolituste, seminaride, õppereiside korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste väljatöötamiseks ja elluviimiseks. 2.2.3. Elluviija koordineerib partneritelt rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute ettepanekute kogumist. Ettepanekuid võib esitada ka elluviija ise. 2.2.4. Alategevuse elluviimiseks moodustab elluviija partnerite ja elluviija esindajatest juhtkomisjoni, kooskõlastades juhtkomisjoni liikmed eelnevalt rakendusasutusega. 2.2.5. Juhtkomisjon kinnitab iga-aastase uuringute plaani, teeb elluviijale ettepaneku rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute tellimise ning pädevuse kasvatamisega seotud tegevuste läbiviimise osas, koordineerib rakendusuuringute, poliitikaanalüüside või eksperdihinnangute läbiviimist. 2.2.6. Rakendusuuringuid, poliitikaanalüüse ja eksperdihinnanguid tellib elluviija teenusena või koostab need ise. 2.2.7. Rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute maksumusest 21% katavad omafinantseeringuna uuringuettepaneku teinud partnerid. Pädevuse kasvatamise tegevuste maksumusest 21% katavad omafinantseeringuna osalevad partnerid. 7 2.3. Alategevus 3: ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike teadus- ja arendustegevuse pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse kasvatamine. 2.3.1. Tegevusega toetatakse: − ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamist koolituste, seminaride, õppereiside korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu; − ministeeriumide, Riigikantselei ja erialaliitude omavahelist koostööd ühisürituste korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu; − teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonda ja teaduspõhist poliitikakujundamist käsitleva koolitusprogrammi väljatöötamist ja selles osalemist. 2.3.2. Alategevuse raames korraldatud üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise põhimõtteid. 2.3.3. Elluviija koordineerib tegevuse sihtrühma huvide ja vajaduste väljaselgitamist ning kinnitab kord aastas koolitus- ja tegevusplaani, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. 2.3.4. Tegevus on suunatud ühistegevuste toetamiseks. Põhjendatud juhtudel on võimalik toetada sihtrühma individuaalseid tegevusi, kuid sellisel juhul hindab elluviija tegevuse vastavust sekkumise eesmärkidele ning kooskõlastab tegevuse rahastamise rakendusasutusega. 2.3.5. Erialaliitudele antakse toetust vähese tähtsusega abina, toetuse saaja peab vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud tingimustele (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). Elluviija hindab toetuse taotleja vastavust ning juhul, kui toetuse taotleja ei vasta Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud tingimustele, toetust taotlejale ei määrata. 2.3.6. Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded: 2.3.6.1. komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi vähese tähtsusega abi kogusumma mis tahes kolme eelneva aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot; 2.3.6.2. kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes; 2.3.6.3. vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 5 lõigetes 1-3 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid; 2.3.6.4. elluviija säilitab projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat 8  alates kuupäevast, mil abi anti. 2.3.7. Käesolevat käskkirja ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 2.3.8. Tegevusi võib läbi viia elluviija ise või tellib elluviija need teenusena. 2.4. Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) arendus. 2.4.1. Tegevuse raames toetatakse: − ETIS-e uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist; − ETIS-e uute liideste ja teenuste loomist; − ETIS-e küberturvalisuse tagamisega seotud arendustegevusi; − ETIS-e sidustamist ning sidustatuse parendamist teiste infosüsteemidega. 2.4.2. Kõik ETIS-e uued arendused luuakse lähtudes riiklikult kehtestatud nõuetest, sealhulgas vastavalt kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele. 2.4.3. Haridus- ja Teadusministeerium on ETIS-e vastutav töötleja, elluviija on ETIS-e volitatud töötleja. ETIS-e arendamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi ja elluviija koostöös. 2.4.4. ETIS-e arendamine viiakse läbi vastavalt ETIS-e arenduskavale, mis lepitakse kokku koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja elluviijaga. ETIS-e arendamine tugineb ETIS-e strateegilistele eesmärkidele, ETIS-e juhtkomitee ettepanekutele, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ETIS-e kasutajate sisendile. 2.4.5. ETIS-e arendused tellitakse teenusena või teostab neid elluviija. 2.5. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud välistustega. 3. Tulemused 3.1. Punktis 2 nimetatud: 3.1.1. alategevuse 1 tulemusena: − rakendusuuringute tulemusi võetakse kasutusele ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades; − teadus- ja arendustegevusega tegelevates asutustes kasvab võimekus viia läbi riigi jaoks olulistel teemadel interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, toetatud on Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks olulised teadussuunad; − kasvab ministeeriumide, Arenguseire Keskuse ja Riigikantselei pädevus 9  rakendusuuringute tellimisel, edeneb teaduspõhine poliitikakujundamine; 3.1.2. alategevuse 2 tulemusena: − on tagatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ teadussuuna ja teadmussiirde suuna elluviimise seire ning arengukava eesmärkide täitmise tõenduspõhine hindamine; − on kasvanud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamise ja elluviimise eest vastutavate töötajate pädevus; 3.1.3. alategevuse 3 tulemusena: − ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse-alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevus ja koostöö on kasvanud; − ministeeriumide ametnike teadlikkus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas on kasvanud, ametnikud on võimelised teadus- ja arendustegevust tellima ja tulemusi oma töös rakendama; 3.1.4. alategevus 4 tulemusena: − on loodud uued ETISe moodulid, liidesed ja teenused, olemasolevad moodulid on vajadusel kaasajastatud; − on loodud vajalik sidusus ETISe ja teiste relevantsete infosüsteemide vahel; − on tagatud ETIS-e keskkonna ja andmete turvalisus; − ETISe keskkond vastab Eesti teadus- ja arendussüsteemi ning kasutajate vajadustele, toetab teadus- ja arendustegevuse rakendamist ning teaduspõhist poliitikakujundamist; − ministeeriumid kasutavad ETISe keskkonda oma teadus- ja arendustegevuse konkursside ja taotlusvoorude läbiviimiseks, taotluste ja aruannete menetlemiseks. 3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1): Tabel 1. Tegevuste seire ja hindamise näitajad Näitaja nimetus ja Alg- Vahesihttase Sihttase Selgitav teave mõõtühik tase 2024 2029 2022 Meetmete nimekirja näitajad Tulemusnäitaja Toetatud 0 Ei 15 Innovatsiooniprojektide innovatsiooniprojektide kohaldu kumulatiivne arv. arv Innovatsiooniprojektid peavad põhinema teadus- ja arendustegevusel ning pakkuma praktilist, (Eesti jaoks) uut lahendust eelnevalt määratletud 10  probleemidele, lahendused võib edasi suunata testimisele. Elluviija koondab ja esitab andmed. Ühistes 0 6 16 Unikaalsete teadusasutuste Väljundnäitaja teadusprojektides kumulatiivne arv. Näitaja osalevad teadusasutused hõlmab vaid aktiivset osalemist ühistes uurimisprojektides (koostöö võib olla uus või olemasolev ning see pea b kestma vähemalt toetatava projekti kestuse) ning välistab muud lepingulised kokkulepped, mille puhul toetatavas projektis puudub aktiivne koostöö. TAT spetsiifilised väljundnäitajad Alategevus 1 Läbiviidud 0 0 20 Loendatakse heaks rakendusuuringute arv kiidetud lõppraporteid. Elluviija koondab ja esitab andmed. Alategevus 2 Läbiviidud 0 2 16 Loendatakse heaks rakendusuuringute, kiidetud lõppraporteid või poliitikaanalüüside ja hinnanguid. Elluviija eksperdihinnangute arv koondab ja esitab andmed. Alategevus 3 Läbiviidud koolituste, 0 7 34 Elluviija koondab ja esitab seminaride, õppereiside andmed. arv Alategevus 3 Koolitusprogrammis 0 0 150 Andmed koondab ja esitab osalenud isikute arv elluviijale koolitusprogrammi läbiviija , elluviija esitab andmed. Alategevus 4 ETIS-es läbiviidud 0 4 30 Elluviija koondab ja esitab taotlusvoorude arv andmed. 4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1. Tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (rakendusasutus). 4.2. Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste keskus (rakendusüksus). 5. Elluviija ja partnerid 5.1. Tegevuse elluviijaks on SA Eesti Teadusagentuur (elluviija). 5.2. Punktis 2 toodud: 5.2.1. alategevuse 1 partneriteks on Eesti Vabariigi ministeeriumid , Arenguseire Keskus ja Riigikantselei, kelle ülesandeks on rakendusuuringute probleemipüstituste 11  sõnastamine, lähteülesannete koostamine, rakendusuuringu läbiviimise juhtimine ning rahaline panustamine omafinantseeringu katteks; 5.2.2. alategevuse 2 partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, partnerite ülesanne on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitikaga seotud uuringuvajaduste sõnastamine, juhtkomisjoni töös osalemine, rakendusuuringute ja poliitikaanalüüside läbiviimise koordineerimine ning rahaline panustamine omafinantseeringu katteks. 6. Sihtrühm 6.1. Tegevuse sihtrühm on Eesti Vabariigi ministeeriumid, Riigikantselei, Arenguseire Keskus, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, teadus- ja arendustegevusega või poliitikaanalüüsidega tegelevad asutused ja ettevõtted, erialaliidud ning nimetatud asutuste töötajad. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood 7.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on vahemikus 01.04.2023 – 31.08.2029 (tabel 2). Tabel 2. Tegevuste abikõlblikkuse perioodid. Tegevus Abikõlblikkuse periood Alategevus 1: Ministeeriumide valitsemisalade üleste interdistsiplinaarsete 01.09.2023 – 31.08.2029 rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika 01.09.2023 – 31.08.2029 analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine Alategevus 3: Ministeeriumide ja Riigikantselei teadus- ja arendustegevuse- 01.09.2023 – 31.08.2029 alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse kasvatamine Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi arendus 01.04.2023 – 31.08.2029 Horisontaalsed tegevused 01.04.2023 – 31.08.2029 8. Tegevuste eelarve 8.1. Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 19 126 486 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 13 388 540 eurot, riiklikust kaasfinantseeringust 2 651 502 eurot ja toetuse saajate omafinantseeringust 3 086 444 eurot. Eelarve (EUR) Osakaalud (%) Riiklik kaas- Omafinant- Eelarve RK Tegevuse nr EL toetus finantseering seering kokku EL F OF Kokku 70,0 9,0 100,0 Alategevused 1-2 10 288 145 1 322 761 3 086 444 14 697 350 % % 21,0% % Alategevused 3- 4, horisontaalsed 70,0 30,0 100,0 tegevused 3 100 395 1 328 741 0 4 429 136 % % 0,0% % 12  70,0 13,9 100,0 Kokku 13 388 540 2 651 502 3 086 444 19 126 486 % % 16,1% % 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele; 9.2.2. kaudsed kulud 7% rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lg-tele 1 ja 4−6. 9.2.3. teenuste tellimine riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 toodud teadus- ja arendusteenuse erandi alusel, kui teenuse tellimine vastab erandi tingimustele; 9.2.4. projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute kulud, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde; 9.2.5. välisriikides läbiviidavate ürituste (koolituste, seminaride, konverentside, töötubade, õppereiside jms) korraldamise ja nendel osalemisega seotud kulud, sh ürituste osavõtutasu, välislähetuse kulud; 9.2.6. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomisega seotud kulud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvara kulud ning IT- arendustega seotud hoolduskulud, mis on seotud alategevus 4 elluviimisega; 9.2.7. teaduskommunikatsiooniga seotud kulud, sealhulgas konverentside korraldamise kulud, uuringute ja analüüside tulemuste levitamise, publitseerimise ja populariseerimise kulud; 9.2.8. muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 9.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 9.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 9.3.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja 13  § 28 lõikele 3. 10.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3. 10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos toetuse andmise tingimuste lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 11. Elluviija ja partnerite kohustused 11.1. Elluviijale ja partneritele kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 11.1.1. korraldama käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist, sealhulgas koostama ja kinnitama toetavate tegevuste elluviimisega seotud rakendamise juhendid ja vormid; 11.1.2. teavitama partnereid ja sihtrühma toetusmeetmest ning nõustama partnereid toetuse taotlemisel; 11.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks sekkumise kogueelarve alategevuste lõikes, tegevuste ja eelarvete täitmise ülevaate ning tegevuste aastase detailse aja- ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks ning esimese eelarveaasta aja- ja tegevuskava koos eelarvega rakendusasutusele 30. päeva jooksul pärast toetuse andmise tingimuste kinnitamist; 11.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks, esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul toetuse andmise tingimuste kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 11.1.5. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse ülevaate, eelarve ning selle jagunemise aastate ja alategevuste lõikes; 11.1.6. teenuste tellimisel, mille toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, lähtuma riigihangete seaduses sätestatust; 11.1.7. toetuse andmisel erialaliitudele hindama, kas toetuse saaja vastab Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud tingimustele; 11.1.8. jälgima, et sekkumise raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 toodud tegevusi ja valdkondi; 11.1.9. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.1.10. viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis asjaoludest, mis takistavad elluviijal ülesandeid täitmast või toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest; 11.1.11. viima tegevused vastavalt aastasele tegevuskavale ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult; 14  11.1.12. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. 12. Aruandlus 12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1. punktis 3.2. loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39. 14. Vaiete lahendamine 14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 15  Seletuskiri haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ja selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ (edaspidi RITA+). RITA+ toetuse andmise tingimuste muutmise vajadus ilmes esimese ideekorjevooru läbiviimisel. Muudatusettepanekuid esitasid elluviija ja esimese alategevuse hindamiskomisjon. Käskkirja eelnõuga täpsustatakse esimese alategevuse tingimusi ning tegevuse juurde lisatakse uus partner, kelleks on Riigikantselei. RITA+ sekkumise eesmärke, tulemusi ja tegevusi käskkirjaga ei muudeta. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Kairi Värv (735 4048, [email protected]), teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Katrin Kiisler (509 6573; [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]), nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]) ja välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (735 0161, [email protected]) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Muudatused tehakse käskkirja lisa järgmistes punktides. Punktis 2.1.1. lisatakse esimese alategevuse partneriks Riigikantselei. Muudatuse tulemusena on Riigikantseleil õigus esitada ideekorjevoorus probleemipüstitusi ning samuti osaleda hindamiskomisjoni töös. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele on Riigikantselei ülesandeks korraldada Vabariigi Valitsuse ja peaministri asjaajamist, toetada valitsuse töö planeerimist, koordineerida Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist, juhtida riigi julgeolekuolukorra analüüsimist ning riigikaitse planeerimist ning töötada välja ja koordineerida riigi kriisireguleerimispoliitikat. Samuti koordineerib Riigikantselei riigi strateegilist planeerimist, sealhulgas Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimist. Riigikantselei on oma 2024.-2027. a strateegias seadnud eesmärgiks olla mõjukaim poliitika kujundaja ja elluviija ning innovatsioonikultuuri eestvedaja. Nimetatud eesmärgi täitmiseks plaanib Riigikantselei muuhulgas suurendada riigivalitsemises andme- ja teaduspõhist poliitikakujundamist ning otsustusprotsessi. RITA+ sekkumise eesmärgiks on suurendada avaliku sektori võimekust rakendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi poliitikakujundamises ning lahendada teadus- ja arendustegevuse toel Eesti ühiskonna ja majanduse ees seisvaid väljakutseid. Riigikantselei kaasamine alategevuse partnerina aitab kaasa esimese alategevuse eesmärgi ja tulemuste saavutamisele. Riigikantselei toetab Vabariigi Valitsuse tööd, koordineerib riigi strateegilist planeerimist ning suurendab läbi selle ka teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamist poliitikakujundamises. Riigikantseleile antud ülesannete täitmine vajab sarnaselt valdkondlikele ministeeriumidele teadus- ja tõenduspõhiseid lahendusi, mille tellimist RITA+ esimeses alategevuses toetatakse. Samuti suureneb muudatuse tulemusena avaliku sektori pädevus rakendusuuringute tellimisel, kuna lisaks ministeeriumidele ja Arenguseire Keskusele, suurendatakse vastavat pädevust ka Riigikantseleis. Riigikantselei nimetamine esimese alategevuse partneriks võimaldab asutust kaasata ka hindamiskomisjoni töösse. Kuna Riigikantselei vastutab riigi strateegilise planeerimise koordineerimise eest, võimaldab asutuse kaasamine hindamiskomisjoni paremini tagada, et valitud probleemipüstitused vastaksid Eesti ees seisvatele suurtele väljakutsetele. Seega aitab Riigikantselei kaasamine alategevuse partneriks tagada, et teadus- ja arendustegevusega tegelevates asutustes viiakse läbi rakendusuuringuid Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks olulistel teemadel. Seoses Riigikantselei nimetamisega alategevuse partneriks, muudetakse ka käskkirja lisa punkte 3.1.1. ning 5.2.1. Punkti 2.1.3.6. juurde lisatakse täpsustus, et hindamiskomisjoni liige ei osale oma asutuse poolt esitatud probleemipüstituse hindamisel. Muudatuse eesmärk on maandada hindamise protsessis võimalikku huvide konflikti, kuna hindamiskomisjoni liikmed on ka probleemipüstitusi esitavate asutuste esindajad. Punktis 2.1.3.7. täpsustatakse esimese alategevuse hindamiskriteeriumeid. Probleemipüstituste hindamisel ei hinnata enam eelarve põhjendatust. Vastava muudatusettepaneku tegi alategevuse hindamiskomisjon, kuna esimese ideekorjevooru läbiviimisel ilmnes, et probleemipüstitused ei ole piisavalt detailsed eelarve hindamiseks. Rakendusuuringute eelarvet, selle põhjendatust ning kulutõhusust hinnatakse lähteülesannete koostamisel (elluviija poolt) ning rakendusuuringute teostaja valimisel (eksperdikomisjoni poolt). Probleemipüstituste hindamisel hinnatakse nende sisu, sh teema aktuaalsust, relevantsust, interdistsiplinaarsust ja mõju ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamisele, samuti teema panust horisontaalsete eesmärkide saavutamisse. Rakendusuuringu maksumus selgub uuringu teostaja leidmiseks tehtud avaliku konkursiga ning eelarve põhjendatust ja kulutõhusust hinnatakse uuringuettepanekute hindamise käigus. Käskkirja lisa punkti 2.1.3. (rakendusuuringute valiku tingimused) alla lisatakse kaks täiendavat punkti 2.1.3.8. ning 2.1.3.9., mis sätestavad probleemipüstituste hindamise skaala ja lävendi. Punktis 2.1.3.8. täpsustatakse, et probleemipüstitusi hinnatakse skaalal 1 kuni 5 ning hinded võib anda 0,5-punktise sammuga. Punktis 2.1.3.9. sätestatakse probleemipüstituse koondhinde lävend (3,0 punkti), millest alates seatakse probleemipüstitused paremusjärjestusse. Hindamisel alla 3,0 punkti saanud probleemipüstituste menetlemine lõpetatakse. Lävendi seadmise ettepaneku tegi sekkumise elluviija lähtudes hindamiskomisjoni tagasisidest ning see tagab, et rakendusuuringuid tellitakse üksnes heal tasemel ning ühiskonna või majanduse jaoks olulistele probleemipüstitustele. Seoses kahe täiendava punkti lisamisega (2.1.3.8. ja 2.1.3.9.) muudetakse järgnevate punktide numeratsiooni. Kokku reguleerib rakendusuuringute valiku tingimusi 23 alapunkti (2.1.3.1 – 2.1.3.23). Punktis 2.1.3.10. täpsustatakse sõnastust, et viia säte kooskõlla hindamiskomisjoni ja elluviija ülesannetega. Hindamiskomisjoni ülesanne on teha elluviijale ettepanek, millistele probleemipüstitustele rakendusuuringuid tellida, lähtudes hindamise tulemusena moodustatud paremusjärjestusest ning ideekorjevooru mahust. Sealjuures ei ole hindamiskomisjon il ettepaneku tegemisel õigus jätta paremusjärjestuses olevaid taotlusi vahele. Kuna hindamiskomisjon peab ettepaneku tegemisel võtma arvesse ideekorjevooru mahtu, kuid rakendusuuringute tegelik maksumus selgub teostaja leidmiseks läbiviidaval avalikul konkursil, siis võib hindamiskomisjon teha ettepaneku nii esmajärjekorras rahastatavate probleemipüstituste kui ka ootenimekirjas olevate probleemipüstituste kohta. Viimaseid rahastatakse juhul, kui vooru maht seda võimaldab. Elluviija lähtub rakendusuuringute tellimisel hindamiskomisjoni ettepanekust. Rakendusuuringuid tellitakse jätkuvalt kohaldades riigihangete seaduses sätestatud teadus- ja arendusteenuse erandit. Punktis 2.1.3.11. (kehtiva lisa punkt 2.1.3.9.) suurendatakse rakendusuuringu maksumuse piirmäära. RITA+ toetuse andmise tingimuste kinnitamisel määrati esimese alategevuse rakendusuuringu maksimaalseks maksumuseks 700 000 eurot. Muudatusega tõstetakse rakendusuuringu maksumuse piirmäära 850 000 euroni. Eelarve suurendamise ettepaneku on teinud elluviija ja alategevuse partnerid põhjusel, et suuremahuliste interdistsiplinaarsete ja/või eksperimentaalsete rakendusuuringute kulud võivad olla esialgu planeeritud eelarvest suuremad. Näiteks kui tegemist on interdistsiplinaarse uuringuga, mida selle teema tõttu viib läbi rohkem kui kaks asutust, siis see eeldab omakorda suuremaid personalikulusid. Eksperimentaalsete rakendusuuringute läbiviimine eeldab katsete teostamist, mis omakorda eeldab suuremaid kulutusi materjalidele ja tarvikutele, samuti katsete läbiviimisega seotud personalile. Samuti võivad uuringud olla erineva ajalise mahuga, mis omakorda mõjutab nende maksumust. Rakendusuuringu maksimummäära tõstetakse 150 000 euro võrra, mis võimaldab ellu viia ka mahukamaid rakendusuuringuid ning katta uuringu läbiviimiseks vajalikke kulusid, sealhulgas materjalide ja tarvikute kulusid ning personalikulusid. Rakendusuuringu eelarve määrab elluviija lähtudes probleemipüstitusele koostatud lähteülesandest, olles ära kuulanud lähteülesande koostanud partnerite ettepaneku. Rakendusuuringu eelarve määramisel võetakse arvesse uuringu mahukust, temaatikat, metoodikat jm asjakohaseid aspekte. Vajadusel viib elluviija rakendusuuringu eelarve väljaselgitamiseks läbi turu-uuringu. Rakendusuuringu tegelik maksumus selgub teostaja leidmiseks läbiviidaval avalikul konkursil. Vastavalt käskkirja lisa punktis 2.1.3.16. sätestatule hinnatakse uuringuettepanekute hindamisel ka eelarve asjakohasust ja kuluefektiivsust, samuti ajakava põhjendatust ja realistlikkust. Kuigi rakendusuuringu piirmäära tõstetakse, ei muudeta alategevuse väljundnäitaja sihttaset. Esimese alategevuse raames on aastaks 2029 plaanis tellida vähemalt 20 rakendusuuringut. Piirmäära tõstmine 150 000 euro võrra ei tähenda, et kõiki esimese alategevuse raames tellitud rakendusuuringuid rahastatakse vastavalt kehtestatud ülempiirile. Kuna sekkumise raames rahastatavate rakendusuuringute tegevused ja mahud on erinevad, siis on võimalik ka maksumuse piirmäära tõstmisel täita väljundnäitajale seatud eesmärk. Sealjuures vastutab sekkumise elluviija rakendusuuringute eelarve määramise ning väljundnäitaja täitmise eest. Punktis 3.1.1. täpsustatakse esimese alategevuse tulemusi seoses Riigikantselei kaasamisega alategevuse partneriks. Esimese alategevuse tulemusena kasvab ministeeriumide, Arenguseire Keskuse ja Riigikantselei pädevus rakendusuuringute tellimisel ning edeneb teaduspõhine poliitikakujundamine. Punktis 5.2.1. täpsustatakse, et esimese alategevuse partneriks on lisaks Eesti Vabariigi ministeeriumidele ja Arenguseire Keskusele ka Riigikantselei. Riigikantseleile laienevad kõik partneritele määratud õigused ja kohustused, sealhulgas peab Riigikantselei katma asutuse poolt esitatud probleemipüstitusele tellitud rakendusuuringu omafinantseeringu maksumuse. Elluviija kohustusi reguleeriva punkti 1.11. alla lisatakse täiendav punkt 11.1.8., millega täpsustatakse elluviija kohustusi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058. Elluviija ülesanne on tagada, et RITA+ sekkumise raames ei toetata valdkondi ja tegevusi, mis on nimetatud vastava määruse artiklis 7. Punkt 11.1.8. on kooskõlas käskkirja lisa punktiga 2.5. Seoses punkti 11.1.8. lisamisega, muudetakse ka järgnevate punktide numeratsiooni. Kokku reguleerib elluviija kohustusi 12 alapunkti (11.1.1. – 11.1.12.). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõuga täpsustatakse esimese alategevuse tingimusi ning lisatakse alategevuse partneriks Riigikantselei. Kuna eelnõuga ei muudeta sekkumise eesmärke, tegevusi ja tulemusi, siis ei kaasne eelnõuga olulisi mõjusid järgnevates valdkondades: 1) sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; 3) mõju majandusele; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale; 5) mõju regionaalarengule. Samuti ei kaasne olulist mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuna käskkirja rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele. Käskkirja eelnõuga ei muudeta horisontaalsete teemade käsitlust, seega ei kaasne eelnõuga mõjusid ka horisontaalsetele teemadele. 5. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras, kuid muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2024. a. Tagasiulatuv rakendamine on vajalik seoses uue ideekorjevooru avamisega esimeses alategevuses. Uus ideekorjevoor lõppeb 21. oktoobril 2024. a ning selle raames on vajalik rakendada esimese alategevuse muudetud tingimusi. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Arenguseire Keskusele, Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur ja positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele. Katrin Kiisler teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/24-1027 - Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.10.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/df26c643-4a6f-4275-9092-c3b7631a13cf Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/df26c643-4a6f-4275-9092-c3b7631a13cf?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main