Kanama viadukti ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Versioon 24.04.2023 /// TÖÖ NR 21004220 Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 21004220 Tartu 2023 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162)  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID .......................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................ 7 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU............................... 9 4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .............................................................9 4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja elusloodusele ....................................... 12 4.2.1. Võõrliigid ............................................................................................................ 12 4.3. Mõju kultuuriväärtustele........................................................................................... 14 4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................... 15 4.5. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet, valgus.............................................................. 17 4.6. Valgusreostus ........................................................................................................... 22 4.7. Jäätmekäitlus ............................................................................................................ 22 4.8. Avariiolukorrad .......................................................................................................... 22 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED.................................................................. 23  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 3 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Kanama liiklussõlme (T4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 17,7-19,0) rekonstrueerimise projektile. Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas Saue vallas (joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse hindamisel. Kavandatava tegevuse mõju keskkonnale on (suures osas) eelnevalt juba hinnatud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) poolt „Kanama viadukti ja pealesõitude rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhindamine“ käigus (detsember 2021; töö nr 21KK92). Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluse ks projekti tehniline kirjeldus, eelprojekti joonised ning projekteerijalt saadud informatsioon seisuga 09.03.2023. Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (tähistatud punase kontuuriga). Allikas: Maa-amet 2023  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 4 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine . Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ 2. Vastavalt VV määrusele: 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 5 § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Tegemist on „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga nähakse ette tee laiendamist uue sõiduraja lisandumise näol). Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest.. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tun dlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 6 (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 7 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks Kanama liiklussõlme (T4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 17,7-19,0) rekonstrueerimise kavandamine. Olemasoleva eritasandilise Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise käigus on projekteeritud 3 sõidurada, millest 1 on aeglasema kiirusrežiimiga ja ühendab rampe (3600 kN eriveosed). Kavandatava tegevusega nähakse ette mõningal määral ka raadamist, kuna vastavalt ulukiuuringule 4 tuleb Kanama liiklussõlm piirata ulukitaraga. (Käesoleva eelhinnangu koostamise seisuga on eeldatav raadamise maht ~26 600 m 2 ). Käesoleva projektiga nähakse ette müratõkkeseina rajamist Saue linna territooriumil asuva Tule tn 43 kinnistu eluhoone kaitseks. Eluhoone jääb küll peateest (T4, eluhoone hinnanguline asukoht peatee kilomeetripunkti 18,4 joonel) mõnevõrra eemale, kuid kinnistu asub vahetult Pärnu maanteelt (Tallinna suunalt) Sauele suunduva tiheda liiklusega mahasõidutee ääres. Sademeveed juhitakse projektiga kavandatavatelt teedelt ära põik - ja pikikalletega haljasalale ning rajatavatesse kraavidesse, kust vesi valgub Kanama rampide vahele kavandatud kogumistiikidesse. Lõplik sademevee lahendus selgub projekti järgnevates etappides. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. 4 T4 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee km 15,0-28,5 Topi-Ääsmäe lõigu ulukiuuring. Hendrikson & Ko OÜ. Töö nr 21004220  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 8 Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2023  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 9 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata liiklussõlme läbivatel teedel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna tegemist on olemasoleva liiklussõlmega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju. Kavandatava tegevuse mõju keskkonnale on eelnevalt juba hinnatud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) poolt „Kanama viadukti ja pealesõitude rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhindamine“ käigus (detsember 2021; töö nr 21KK92). Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Projektiala asub Harju maakonnas ning Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneering arvestas ka järgmise eraldi protsessina varem kehtestatud maakonnatasandi joonobjekti teemaplaneeringuga – „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0–44,0“ 5. Maakonnaplaneeringu „Asustuse suunamise“ ning „Tehnilised võrgustikud“ kaar tide alusel jääb kavandatava tegevuse ala planeeritava või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetava riigitee koridori piiresse (vt joonis 4.1). Maakonnaplaneeringu seletuskirja alusel on olulisemad teedevõrgu arendused Harju maakonnas seotud asulate omavaheliste ühenduste parandamis ega, ümber- ja 5 Kehtestatud Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 10 möödasõidu võimaluste kavandamisega ning maanteede rekonstrueerimisega paremate läbilaskevõimaluste ja turvalisuse tagamiseks. Muuhulgas üldised tingimused maanteevõrgu arendamisel: ◼ Tagada tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liiklus e turvalisus lähtuvalt maantee klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoormusest, tee - ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust. ◼ Põhimaanteede ristumised teiste teede ja raudteega tuleb lah endada liiklusohutusest tulenevalt eelistatult eritasandiliselt, vajaduse määramisel tuleb eelnevalt arvesse võtta nii teede liiklussagedust kui ka projekteerimisnorme. ◼ Põhimaanteedel välditakse täiendavate peale- ja mahasõitude kavandamist, et tagada sujuv liiklusvoog. ◼ Maanteede läbilaskvuse parandamiseks on oluline maanteede rekonstrueerimine – näiteks Tallinna-Paldiski mnt (2+2 või 2+1 sõidurada), Tallinna ringtee, Viljandi mnt laiendamine, Rannamõisa tee laiendamine kuni Tabasaluni. ◼ Liikluse piisava läbilaskevõime ja ohutuse tagamiseks tuleb parandada viaduktide ja sildade seisukorda. Projektiala asub Saue vallas ning valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 aasta otsusega nr 40. Üldplaneeringu „Koondjoonise“ kaardi alusel jääb kavandatav tegevus planeeritava või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetav riigitee koridori alal (vt joonis 4.2). (Üldplaneeringu joonisel märgitud „planeeritav tee“ (kaks rampi) on käesolevaks hetkeks realiseeritud.) Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringus ja Saue valla üldplaneeringus määrat letud eesmärkide ja suunistega. Maakonnaplaneeringu „Asustuse suunamise“ kaardi ning Saue valla üldplaneeringu „Koondjoonise“ kaardi alusel ei jää kavandatav tegevus rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku aladele. Kuna tegevus toimub transpordimaal, ei kaasne sellega ka olulist mõju ala maakasutusele.  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 11 Joonis 4.1 Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu „Asustuse suunamine“ kaardilt. Kavandatava tegevusega asukoht on tähistatud punaste ringiga. Joonis 4.2 Väljavõte Saue valla üldplaneeringu „Koondjoonis“ kaardilt. Kavandatava tegevusega asukoht on tähistatud punaste ringiga.  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 12 4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE JA ELUSLOODUSELE Keskkonnaportaali andmetel jäävad kavandatavast tegevusest ca 260 m kaugusele metsaseadusega kaitstavad vääriselupaigad VEP nr.154109 ja VEP nr.154110 (ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur, vt joonis 4.3). Kavandatava tegevusega ei ole vääriselupaikade alal ehitustegevusi ega raadamist ette nähtud. Lähim looduskaitseseaduse alusel kaitstav objekt – Saue tammik (KLO1200455) jääb andmebaasi EELIS andmetel projektiga kavandatavast tegevusest ca 630 m kaugusele (vt joonis 4.3). Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv Vääna loodusala (RAH0000530) jääb ca 10,5 km kaugusele ning ei asu samuti projekti mõjualas. Kokkuvõttes, arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva tee lokaalne ümberehitus – olemasoleva viadukti ja pealesõitude rekonstrueerimine) ning loetletud loodusobjektide paiknemist projektiala suhtes (sh kaugust teest) ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist kaitstavatele loodusobjektidele ega elusloodusele. Käesoleva projektiga nähakse ette Kanama liiklussõlme tarastamist ning loomastiku suunamist rajatavatele ulukite läbipääsudele vastavalt T4 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee km 15,0-28,5 Topi-Ääsmäe lõigu ulukiuuringule (Hendrikson & Ko OÜ. Töö nr 21004220). 6 Selle tulemusena väheneb oht loomade teele sattumiseks ja hukkumiseks. (Ulukite läbipääsud rajatakse Vääna jõele km 15,9, km 17,0 ja km 20,7−21,5, kõik need asukohad jäävad käesoleva projekti (ja käesoleva eelhinnangu) ulatusest välja.) Kanama sõlme tarastamise tõttu on vajalik teostada mõningal määral ka raadamist. Vastavalt KeHJS § 6 lõige 1 punkti 31 1 alusel on vajalik algatada KMH, kui metsamaa raadamise maht on üle 100 hektari. Käesoleva eelhinnangu koostamise seisuga on eeldatav raadamise maht ~26 600 m 2. Kui see ka projekti edasistes etappides mõnevõrra täpsustub, jääb see igal juhul oluliselt alla 100 hektari, seega ei ole KMH algatamine sellest tulenevalt vajalik. 4.2.1. VÕÕRLIIGID Kavandatav tegevus jääb andmebaasi EELIS andmetel sosnovski karuputke koloonia alale (HA644, vt joonis 4.3). Lisaks jääb kavandava tegevuse vahetusse lähedusse (2 m kaugusele) sosnovski karuputke koloonia HJR308. Karuputke taimed on mitmeaastased ning üks taim võib toota kuni 100 000 seemet. Seemnealged valmivad edasi ka pärast taime maha niitmist (järelvalmivad) ja seemned püsivad idanemisvõimelised isegi 10 aastat. Seetõttu on väga oluline karuputke taimi mitte lihtsalt maha niita, vaid tagada karuputke kolooniates pinnasega toimetamisel ka selle teadlik ümberpaigutamine. Seoses teede ehitusega on Keskkonnaamet oma 21.11.2017 kirjas nr 7 -9/17/6992 andnud Transpordiametile soovitused, mida teeprojektidel arvesse võtta. Kirjas on välja toodud muuhulgas järgmist: Kuna viimastel aastatel on hoogustunud tee-ehitus, sh kergliiklusteede ehitus, siis on mitmeid kolooniaid, mis on jäänud ehituse „alla“. Keskkonnaametil (KeA) puudub teave, mida tehakse pinnasega, mis eeldatavalt kooritakse ja mis sisaldab nii karuput ke seemneid kui juuri. Kuigi seadusandlus ei nõua võõrliikide leiukohas tegevuse kooskõlastamist, oleks väga vajalik nii Keskkonnaameti kui Maanteeameti poolt sellele tähelepanu pöörata. Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigu tada tee äärde kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude kokkulepitud kohta (nt lähimasse teadaolevasse kolooniasse riigimaal). 6 Käesoleva projektiala jääb T4 Tallinn – Pärnu – Ikla maanteel km 17,7-19, 0 vahemikku ning rajatavad uued ulukite läbipääsud ei kuulu antud Kanama liiklussõlme rekonstrueerimisel tehtavate tööde loetellu.  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 13 Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös Keskkonnaameti spetsialistiga eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pinnas, et see ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja laotada Keskkonnaameti spetsialisti poolt ette näidatud kohta. Nii saab vältida karuputke levimist täiesti uutesse kohtadesse. Enne tööde algust tuleb võtta Keskkonnaametiga ühendust ning leppida kokku täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks. Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna keskkonnakaitseliste objektide ning võõrliikide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 14 4.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jää b projektiga kavandatavale tegevusele lähim kultuurimälestis – arheoloogiamälestis Kultusekivi (registri kood 18954) ca 45 m kaugusele. Antud mälestistele on moodustatud ka kinnismälestise kaitsevöönd, mis jääb osaliselt projektialale (vt joonis 4.4). Enne tööde algust kinnismälestise kaitsevööndi alal peab tööde teostaja Muinsuskaitseametiga kooskõlastama kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise (MuKS §58 lg 1). Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kirjeldatud tingimuste järgimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist kultuurimälestistele. Keskkonnaportaali andmetel jääb kavandatavale tegevusele lähim pärandkultuuri objekt – Saue vallamaja ca 370 m kaugusele, asula keskele (vt joonis 4.4) ja mõju sellele puudub. Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna muinsuskaiseliste ning pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 15 4.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Kavandatav tegevus paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev PRK0052172 jääb ca 40 m kaugusele. Puurkaevule on kehtestatud 10 m ulatus hooldusala, mis ei ulatu kavandatava tegevuseni (vt joonis 4.5). Kavandatav tegevus ei ulatu ka teiste puurkaevude sanitaarkaitse- ega hooldusaladele. Kavandatav tegevus ristub Rõõmu kraaviga (VEE1094517) ning antud vooluveekogu ei kuulu avalikult kasutatavat veekogude nimistusse. Rõõmu kraavile ei ole kehtestatud veekaitselisi piiranguvööndeid. Kraavil ei ole looduskaitselist väärtust ning kraav on kasutusel sademevee eesvooluna. Sademeveed juhitakse projektiga kavandatavatelt teedelt ära põik - ja pikikalletega haljasalale ning rajatavatesse kraavidesse, kust ves i valgub Kanama rampide vahele kavandatud kogumistiikidesse. Lõplik sademevee lahendus selgub projekti järgnevates etappides. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastav alt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas 7. Kuna liiklussagedus 8 käesoleva projekti alal on võrreldav eelnevas lõigus nimetatud suurustega, tuleb tähelepanu pöörata teedelt ära juhitava veega kaasneva reostuskoormuse vähendamisele. Seda on võimalik teha, nähes projektiga ette looduslähedased lahendused sademevee puhastamiseks. Teedelt kogunevat sademevett ei tohiks (ka torude, sirgete kraavidega) juhtida otse suublasse või pinnasesse. Saastainete (eelkõige raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada märgalade kaudu, mis on võimelised siduma ja transformeerima erinevaid aineid. Efektiivselt seovad raskmetalle ka mõned märgalataimed, näiteks harilik pilliroog. Teekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh raskmetallidest. Kirjeldatud lahendust toetab ka veeseadus – vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, vi ibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Käesolevas eelprojekti etapis on kavandatud kirjeldatud soovitustega võimaluste piires arvestada, projektiga nähakse ette ka kahe viibetiigi rajamist Kanama liiklussõlme rampide vahelisele alale. Lõplik ja detailsem lahendus selgub edasistes projekteerimise etappides. Aga kui ülal kirjeldatud soovitustega arvestada, ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist sademevee ära juhtimisel teelt. Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja 7 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas 8 Vastavalt Inseneribüroo Stratum OÜ poolt koostatud liiklusuuringule prognoositakse projektialal olevale põhimaanteele (T4 Tallinn – Pärnu – Ikla) 2045. aasta liiklussageduseks 23 700 sõidukit ööpäevas ja kogu projektiala liikluse hulga prognoos sõlmes on 47 193 autot ööpäevas.  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 16 põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele. Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 17 4.5. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET, VALGUS Kavandatava tegevuse (Kanama liiklussõlme rekonstrueerimine) vahetus läheduses paikneb mitmeid müratundlikke objekte (eluhooneid) ning piirkonnas on juba ka varasemalt rakendatud müratõkkemeetmeid (rajatud müratõkkeseinu) teele lähimate eluhoonete kaitseks. Olemasolevate müratõkkeseinte asukohad ja mõõtmed on järgmised (Transpordiameti andmete kohaselt): ◼ Km 17,6 – Varju müratõke: kõrgus teekattest 5,5 m, pikkus 130 m; ◼ Km 17,65 – Väljaotsa müratõke (Transpordiameti kinnitusel lähiajal ehitatav, seega käesoleva töö raames käsitletav olemasoleva tõkkena): kõrgus teekattest 4,5 m, pikkus 165 m; ◼ Km 18,5 – Kohvi tn 2/Kakao tn 1 müratõke (Tallinnast Sauele suunduva mahasõidutee ääres): kõrgus teekattest 3,5 m, pikkus 230 m; ◼ Km 18,8 – Kanama-Meistri (Kanama 1 kinnistu kaitseks) müratõke: kõrgus teekattest 4,0 m, pikkus 105 m. Vastavalt Inseneribüroo Stratum OÜ poolt koostatud liiklusuuringu 9 aruandele oli 2021. aastal Kanama liiklussõlme piirkonnas Tallinn – Pärnu – Ikla mnt liikluskoormus 18 672 sõidukit ööpäevas ning 2045. aastaks prognoositakse liiklussageduseks 23 700 sõidukit ööpäevas. Kavandatava tegevusega ei nihku olemasolev 2+2 sõiduradadega peatee müratundlikele objektidele lähemale, kuid projektiga muudetakse vähesel määral Kanama viadukti peale- ja mahasõitude asukohti. Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0–28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide raames koostati mürauuring 10 , mille raames modelleeriti liiklusmüra tasemeid ja levikut nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras (vastavalt 20. a liiklusprognoosile , sh arvestati ka Tallinna ringtee liiklusmüraga ning peale - ja mahasõitudega). Mürasituatsiooni (liiklusmüra) hindamisel lähtuti keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Projektiala lähiümbruses esinevad müratasemed (enne leevendusmeetmete rakendamist) on toodud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Müra hinnatud tase teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel Kanama liiklussõlme poolses lõigus (eluhooned on järjestatud alates põhjapoolsematest), piirväärtust ületavad või piirväärtusega samaväärsed olukorrad on toodud esile jämedama kirjaga Asukoht (km) 2025 2045 Kinnistu Katastriüksuse Nr (p – teest paremal, aadress number L d 11 L n 12 Ld Ln v – teest vasakul) 1 17,63p Väljaotsa tn 5 72501:001:0308 62 54 63 55 2 17,68p Väljaotsa tn 9 72801:001:0171 59 51 60 51 3 17,7p Ilumetsa 72703:001:0082 61 54 62 54 9 Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0–28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamise liiklusuuring, Inseneribüroo Stratum, Töö nr T171-2022 10 Riigitee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 15,0-28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektid: müra modelleerimine. Hendrikson &Ko OÜ, Töö nr 22004220 11 Ld - müra hinnatud tase päeval (7.00–23.00), dB 12 Ln - müra hinnatud tase öösel (23.00–7.00), dB  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 18 Asukoht (km) 2025 2045 Kinnistu Katastriüksuse Nr (p – teest paremal, aadress number L d 11 L n 12 Ld Ln v – teest vasakul) 4 17,75v Vidriku tee 15 71801:003:0600 56 48 57 49 5 17,77p Segu tn 15 72703:001:0474 54 48 55 48 6 17,78p Segu tn 17 72703:001:0475 54 47 54 47 7 17,81p Segu tn 19 72703:001:0476 56 49 57 50 8 17,83p Väljaotsa tn 8 72501:001:0586 56 49 57 49 9 17,84p Segu tn 23 72703:001:0478 57 50 58 51 10 17,85p Uusaru põik 4 72703:001:0351 57 49 58 50 11 17,86p Uusaru tn 8 72703:001:0349 60 53 61 53 12 17,9p Uusaru põik 1 72703:001:0058 59 52 59 52 13 17,98p Uusaru tn 12 72703:001:0061 56 49 56 49 14 18,01p Uusaru tn 14 72703:001:0062 57 50 58 51 15 18,03p Uusaru tn 16 72703:001:0316 58 52 59 53 16 18,08p Uusaru tn 18 72703:001:0323 59 53 60 53 17 18,3p Tule tn 41 72703:001:0623 61 55 62 56 18 18,4p Tule tn 43 72703:001:2010 66 59 67 60 19 18,4v Kanama tee 15 71801:003:0057 61 55 62 55 20 18,51p Kohvi tn 2 72801:003:0040 61 55 62 55 21 18,55p Kakao tn 1 72801:003:0160 61 55 62 56 Kanama tee 11 // 22 18,62v Hõbekuuse 71801:003:0013 59 53 60 54 23 18,79v Kanama tee 1 71801:003:0120 61 54 62 55 24 18,8v Kanama tee 7 71801:003:0070 57 51 58 52 25 18,88p Kanama 72703:002:0070 60 54 61 54 26 18,9v Kanama tee 4 71801:003:0246 61 55 62 56 27 18,95v Kanama tee 6 71801:003:0528 61 55 62 56 28 19,09p Veere* 72703:002:0172 64 57 65 58 *hetkel elamumaa sihtotstarbega Veere kinnistu on Saue valla üldplaneeringu kohaselt määratud perspektiivseks ärimaaks, üldplaneeringu realiseerimise korral ei ole müra vähendamise meetmed vajalikud Vastavalt arvutustulemustele võib projektiala lähiümbruses (Kanama liiklussõlme piirkond) ehitusjärgses olukorras (2025. a) esineda II kategooria müratundlike alade hoonete teepoolse külje piirväärtuse (päeval 65 dB/ öösel 60 dB) ületamist või piirväärtusega samaväärset mürataset 1 eluhoone puhul (Tule tn 43). Perspektiivses olukorras (2045. a) samuti sama 1 eluhoone (Tule tn 43) puhul. (Perspektiivses olukorras võib päeval 65 dB taset prognoosida lisaks Veere kinnistul, aga Veere kinnistu osas on arvestatud Saue valla üldplaneeringuga, mille kohaselt nähakse perspektiivis kinnistu juhtotstarbe muutmist ärimaaks. Kuna ehitusjärgses olukorr as vastab müratase normtasemetele, siis käesoleva projektiga Veere kinnistu kaitseks müratõkkeseina ei rajata.) Mürauuringus on vaadeldava teelõigu puhul antud soovitused müratõkkemeetmete rakendamiseks Saue linna territooriumil asuva Tule tn 43 kinnistu eluhoone kaitseks (eluhoone hinnanguline asukoht peatee kilomeetripunkti 18,4 joonel) . Eluhoone jääb küll peateest (T4) mõnevõrra eemale, kuid kinnistu asub vahetult Pärnu maanteelt (Tallinna suunalt) Sauele suunduva tiheda liiklusega mahasõidutee ääres. Eluhoone teepoolsel  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 19 fassaadil on nii ehitusjärgses (2025) kui ka perspektiivses (2045) o lukorras ületatud teepoolse külje piirväärtus 65 dB. Soovituslik Tule tn 43 müratõkkeseina pikkus on ca 135 m ning soovituslik minimaalne kõrgus teepinnast (katte servas) 3,5 m. Müratõke on soovitatav ühendada piirkonnas juba rajatud (km 18,5 – Kohvi tn 2/Kakao tn 1 müratõke) müratõkkeseinaga. Kirjeldatud mürakaitsemeetmete rakendamise korral on võimalik välisõhu mürataset (2 m kõrgusel maapinnast) Tule tn 43 kinnistul asuva eluhoone juures vähendada 9…10 dB võrra, mis tagab piirväärtusest madalama mürataseme ka perspektiivses olukorras ning meetmed tagavad ka rohkem kui 5 dB suuruse mürataseme vähenemise hoonete juures (ehk lähteülesandes toodud vajaliku minimaalse efektiivsuse). Joonistel 4.6 ja 4.7 on esitatud väljavõtted mürakaartidest (vastavalt perspektiivne 2045. a olukord päeval ilma müratõkkemeetmeid rakendamata ja müratõkkemeetmete rakendamise korral). Joonisel 4.7 on näha ka mürauuringu raames välja pakutud leevendusmeetmete ehk müratõkkeseinte asukohad (käesoleva, Kanama sõlme projekti kontekstis/mahus ala tähistusega A). Lisaks võib välja tuua, et Transpordiamet koostab iga 5 a järel maanteede strateegilisi mürakaarte, mille raames modelleeritakse suure liikluskoormusega teede (rohkem kui 3 miljonit sõidukit aastas ehk ca 8200 sõidukit ööpäevas) mürataset. Projekteeritava tee valmimise järgselt kuulub uuringuobjektide hulka kindlasti kogu Tallinn – Pärnu – Ikla tee vaadeldav teelõik. Tuginedes strateegilise mürakaardi tulemustele hinnatakse vajadusel täiendavate müra vähendamise meetmete rakendamise vajadust ning meetmed nähakse vajadusel (lähtuvalt selleks ajaks välja kujunenud tegelikust liiklussagedusest) ette maanteede müra vähendamise tegevuskava raames. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 20 Joonis 4.6 Perspektiivse olukorra (2045. a) mürakaart päeval ilma mürakaitsemeetmeid rakendamata (väljavõte Hendrikson & Ko OÜ tööst nr 21004220), A – Tule tn 43 kinnistu, B – Veere kinnistu  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 21 Joonis 4.7 Perspektiivse olukorra (2045. a) mürakaart päeval mürakaitsemeetmete rakendamise korral (väljavõte Hendrikson & Ko OÜ tööst nr 21004220), A – Tule tn 43 kinnistu, B – Veere kinnistu (käesoleva projektiga Veere kinnistu kaitseks müratõkkeseina ei rajata , põhjendus lisatud käesoleva peatüki tekstis)  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 22 4.6. VALGUSREOSTUS Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse lisamist. Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajaval e objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete lä heduses. 4.7. JÄÄTMEKÄITLUS Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaminist ri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saue valla 13 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonn aluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 4.8. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it. 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/405122019026  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 23 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas aruandes on esitatud Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 6 1 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega . Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ◼ Võõrliigi sosnovksi karuputke kolooniate (vt joonis 4 .3, ptk 4.2) juures tuleks vältida karuputke leviku soodustamist. Järgida Keskkonnaameti 21.11.2017 kirjas nr 7-9/17/6992 andnud soovitusi: o Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada tee äärde kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude kokkulepitud kohta (nt lähimasse teadaolevasse kolooniasse riigimaal). o Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös Keskkonnaameti spetsialistiga eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pinnas, et see ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja laotada Keskkonnaameti spetsialisti poolt ette näidatud kohta. Nii saab vältida karuputke levimist täiesti uutesse kohtadesse.. ◼ Enne tööde algust tuleb võtta ühendust Keskkonnaametiga ning leppida kokku täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks. ◼ Enne tööde algust kinnismälestise kaitsevööndi alal (vt joonis 4.4, ptk 4.3) peab tööde teostaja Muinsuskaitseametiga kooskõlastama kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise (MuKS §58 lg 1). ◼ Pinnasetöödel projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndi ala tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile (vt täpsemalt ptk 4.3). ◼ Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on suur, tuleb tähelepanu pöörata teedelt ära juhitava veega kaasneva reostuskoormuse vähendamisele. Seda on võimalik teha, nähes projektiga ette looduslähedas ed lahendused sademevee puhastamiseks. Teedelt kogunevat sademevett ei tohiks (ka torude, sirgete kraavidega) juhtida otse suublasse või pinnasesse. Saastainete (eelkõige raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada märgalade kaudu, mis on võimelised siduma ja transformeerima erinevaid aineid. Efektiivselt seovad raskmetalle ka mõned märgalataimed, näiteks harilik pilliroog. Teekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada ve ekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh raskmetallidest. Kirjeldatud lahendust toetab ka veeseadus – vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi,  Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 24 nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. ◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada . ◼ Saue linna territooriumil asuva Tule tn 43 kinnistu eluhoone kaitseks (eluhoone hinnanguline asukoht peatee kilomeetripunkti 18,4 joonel) on soovituslik rajada müratõkkesein pikkusega ca 135 m ning minimaalse kõrgusega teepinnast (katte servas) 3,5 m. Müratõke on täiendavalt soovitatav ühendada piirkonnas juba rajatud (km 18,5 – Kohvi tn 2/Kakao tn 1 müratõke) müratõkkeseinaga. (Vt täpsemalt: Riigitee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 15,0-28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektid: müra modelleerimine. Hendrikson &Ko OÜ, Töö nr 22004220) ◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid , sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoid a kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. ◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. ◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saue valla 14 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. ◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/405122019026 Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 25 eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välist ada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.  X X 911a X X D1 D1 921 X X 911a D1 1.0 X X D1 X X D1 X D1 X 5 924 X X 0.5 911 921 D1 D1 X X 911 1.2 0 X 921 a X D1 D1 X X X D1 D1 X X X X D1 D1 3.5 K2 X X X D1 X D1 X 1.5 K2 X D1 911 X D1 a X X X 951 K2 D1 D1 D1 X X X K2 D1 X D1 D1 K2 X X 3.5 K2 D1 X D1 D1 X 952 0.5 5 X X K2 3 D1 D1 K2 X D1 X X X K2 D1 D1 1.2 .5 D1 1:2.0 X X K2 D1 X D1 X D1 X K2 X K2 D1 X D1 D1 X 911 X X K2 D1 X D1 X X D1 X K2 D1 D1 X 7.4 912 X X D1 1.2 D1 X X K2 2.5 5 D1 D1 X X 1:1 5 D1 .5 X X D1 D1 1.0 X D1 D1 X X D1 D1 K2 X X D1 D1 X D1 D1 X K2 X 951 D1 D1 X X 114 D1 D1 X K2 951 1.2 3.5 3 X D1 952 D1 X X D1 D1 K2 952 X D1 X .5 D1 X D1 D1 X K2 D1 D1 X X 951 D1 D1 K2 X X D1 D1 X X D1 D1 K2 X X D1 D1 X D1 X D1 K2 X D1 6.9 D1 X X D1 D1 X K2 D1 D1 X X X 5 D1 D1 K2 X D1 X X 1.0 5 D1 D1 D1 K2 X D1 X X D1 D1 D1 X K2 X D1 3.5 37.38 X X D1 D1 D1 K2 X X D1 1:2.0 1.2 2.5 X X D1 D1 D1 K2 D1 X X X D1 1.2 3.5 912 D1 D1 X K2 D1 X X D1 D1 K2 X D1 X D1 X X 924 D1 D1 K2 D1 X X D1 X D1 X D1 D1 K2 X X D1 1.2 D1 X X K2 D1 7.6 5 D1 X X 1:1.5 3.0 X X 952 D1 D1 K2 X D1 X X K2 D1 X D1 0.5 X D1 X K2 D1 X X D1 D1 951 X X D1 D1 X K2 X D1 3.5 37.33 X D1 X K2 D1 X D1 X X X K2 951 D1 D1 X D1 X X X K2 3.5 D1 X D1 X 1.2 X X D1 K2 K2 D1 X X D1 952 5 X 0.5 X X D1 D1 X X XK2 K2 X X D1 D1 K2 951 X X X K2 K2 X X X D1 K2 951 D1 X K2 X X 952 K2 D1 X D1 K2 X X K2 X D1 X X X X K2 X X D1 X X X X X 1.0 37.28 K2 D1 X X X X X D1 X X X K2 X X X D1 X X 952 X K2 X X D1 X X X D1 X X X X X D1 951 X D1 X X K2 X X D1 X D1 X X X D1 X K2 X D1 X X X 951 D1 X X K2 X D1 X K2 X D1 X X D1 X X K2 X X D1 K2 X 952 D1 X X X 37.38 X D1 K2 X X K2 D1 X 37.23 X X D1 X X D1 K2 X K2 X X D1 X X D1 X K2 X D1 K2 X X X D1 X K2 X X K2 X 952 D1 X 951 X X X K2 D1 D1 X X X 951 D1 X D1 X K2 X X D1 D1 X X 952 X X K2 D1 D1 K2 X X K2 X X K2 D1 D1 K2 K2 X X 37.42 K2 X X 951 D1 D1 K2 X K2 X K2 951 K2 X X D1 D1 X 951 X K2 D1 X D1 X D1 951 952 K2 X X D1 D1 X D1 X K2 K2 X X D1 D1 X D1 K2 X K2 X 952 D1 D1 X X D1 K2 X X K2 D1 D1 X K2 X D1 X D1 X D1 X D1 K2 K2 X X D1 X D1 911 D1 X K2 X K2 X D1 D1 X D1 X K2 X 924 X D1 D1 K2 X D1 X K2 X X D1 37.46 D1 D1 X D1 X K2 K2 X D1 X D1 911 D1 X D1 X K2 1:1.5 X K2 D1 X D1 D1 D1 K2 X X X D1 952 D1 X K2 D1 D1 K2 X X D1 D1 D1 X D1 X 1:2 K2 X K2 X .0 D1 D1 D1 X D1 X 951 K2 X D1 X K2 D1 D1 X D1 X K2 X X D1 D1 D1 X D1 X K2 K2 951 X D1 X D1 D1 D1 X K2 X K2 D1 X D1 X X D1 D1 113 K2 X X 952 D1 X D1 X 952 K2 D1 D1 X K2 951 X X X 37.50 D1 X 911 D1 D1 a D1 X K2 K2 951 X X D1 X D1 X D1 D1 X K2 X X 921 K2 D1 X D1 D1 D1 K2 X D1 X D1 D1 D1 K2 K2 X D1 X D1 D1 D1 911 K2 X a K2 D1 X D1 D1 D1 K2 X D1 K2 D1 X D1 D1 K2 X D1 X D1 D1 1:1 X .5 D1 D1 D1 X 952 X K2 D1 D1 D1 X X D1 D1 K2 X 911 D1 951 D1 a X D1 37.54 X D1 K2 X D1 921 X D1 D1 K2 X D1 951 D1 D1 X D1 X K2 D1 911 D1 a 1:2.0 X D1 D1 952 X K2 D1 D1 X D1 D1 X K2 D1 X D1 D1 X D1 X K2 D1 D1 X D1 X 911 D1 K2 D1 X D1 X D1 D1 X D1 D1 X 921 911 D1 D1 X 924 37.58 D1 X 911a D1 D1 X 924 D1 7.0 D1 X D1 911a X D1 D1 X D1 921 952 X D1 912 951 D1 X D1 911 X D1 911 D1 X 951 3.5 D1 D1 K2 D1 X 924 X D1 D1 D1 X K2 7.2 X D1 D1 951 D1 X 3.5 K2 X D1 D1 D1 X D1 D1 X K2 D1 X 952 D1 D1 37.16 X D1 K2 X 37.62 D1 D1 D1 X X D1 D1 K2 7.0 D1 X 912 X D1 D1 X K2 X D1 D1 D1 X K2 D1 X D1 X D1 K2 D1 X D1 D1 X D1 X K2 7.0 D1 911 D1 X D1 912 D1 X D1 K2 X D1 D1 X D1 911 D1 X K2 D1 X D1 D1 37.12 X K2 D1 D1 X D1 D1 X D1 91 1 7.0 X K2 D1 D1 X D1 X D1 K2 D1 X D1 X D1 D1 X D1 D1 X D1 D1 X D1 X D1 D1 X D1 D1 X D1 X D1 952 D1 X D1 X D1 911 D1 X D1 951 a D1 912 X D1 X D1 951 912 X 921 D1 D1 D1 X 911 37.08 X D1 D1 D1 X X D1 91 D1 911 1.0 1 X D1 a X X D1 X X 1.3 D1 X X D1 911 X X D1 3.5 3 X 1.5 911 D1 a X X .5 3.5 916 D1 X X 921 D1 2.8 3. X X D1 5 3.5 X X D1 3.5 1.0 911 a X D1 X X D1 X 1.25 37.03 X D1 X X D1 X D1 X X D1 X X R2 10 .0 36.99 912 142 R70.0 916 1.2 5 911 911 911 1.0 911 911 4.4 1. 1.25 4.8 1.25 0.5 25 0.6 36.94 1.0 R2 R50.0 10 .0 36.22 4.8 36.90 36.12 H sv = 36.85 DN 36 5 .7 Pi 00 5; pe ;L Hv = v - 14 =3 (8 .6 6. ) m 6 0 36.81 Põhjakõrgus 36.20 36.77 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 911 K2 911 K2 911 K2 911 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 111 K2 K2 K2 K2 K2 K2 36.21 Kõrgused EH2000 süsteemis 121 Koordinaadinaadid L- EST 97 süsteemis 36.16 GRK Eesti AS Riia 142, 50411 Tartu https://www.grk.fi/ E-post: [email protected] MTR-i reg. nr. EEP004560 36.12 Asukoht 134 Joonise nimi Registrikood: 12579850 Looduskaitsealad Kanama liiklussõlm 36.08 36.04  Keskkonnaamet Saue Vallavalitsus Saku Vallavalitsus Meie 08.10.2024 nr 8-1/24-059/17452-1 Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet Maa-amet Kaitseministeerium Terviseamet Kanama viadukti ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 11 Tallinna ringtee km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2024-2025. aastal vastavalt OÜ Reaalprojekt tööle nr P24015_PP_TS01 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojekt. Kanama viadukt“. Käesolev ehitusloa menetlus käsitleb ainult viadukti ümberehitamist ning teedeehituslikule osale antakse ehitusluba koos KMH vajalikkuse otsusega eraldiseisvalt. Projekti eesmärgiks on Kanama viadukti kandevõime tõstmine ja ohutuse parandamine. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/4gHrI5uqs4PiVXX Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 21.10.2024 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuhi Marge Kelgo poole (tel +372 53499226, e-post [email protected]). Lugupidamisega Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 (allkirjastatud digitaalselt) Marge Kelgo projektijuht planeerimise osakonna projekteerimise üksus Lisad: 1. Kanama viadukti tee ehitusluba_eelnõu 2. Ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korraldus_eelnõu 3. Keskkonnamõjude eelhinnang 4. Kanama LS ehitusalal III kat liigid Marge Kelgo 53499226, [email protected] 2 (2)  EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number Tee ehitusloa andmise kuupäev Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele). 2. Ehitustegevuse alal paiknevad III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide hall käpp (Orchis militaris; KLO9350371) ja suur käopõll (Listera ovata; KLO9350325) leiukohad. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Ehitustööde teostamisel mitte kavandada ehitustegevust ja materjali ladustamist väljaspool korralduse lisas 4 joonisel toodud rajatiste ehitamiseks ja ehitustehnika liikumiseks vajalikku maa-ala, et tagada katastriüksusel tunnusega 72703:001:0012 kaitsealuste liikide kasvuala säilimine. 3. Töövõtjal tuleb koostada ja korraldada ehitusaegne ajutine liikluskorraldus ning kooskõlastada see Transpordiametiga. 4. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest kaugemale kui 50 1  EELNÕU m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. 5. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 6. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 7. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 8. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. 9. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saue ja Saku valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. 10. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 11. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 11 Tallinna ringtee km 29,963 asuva Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamine. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Reaalprojekt 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10765904 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Vabaduse pst 174b, 10917 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 528 0504 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojekt. Kanama viadukt. 2.7 Tee ehitusprojekti number Töö nr P24015_PP_TS01 2  EELNÕU (allkirjastatud digitaalselt) 3  EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 08.10.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 11 Tallinna ringtee km 29,963 asuva Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev teerajatis paikneb transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnusega 72703:001:0035; 72703:001:0021; 72703:001:0012; 72703:001:0018 ja 72703:001:0015) Harju maakonnas Laagri alevikus Saue vallas. Tee ehitustööd toimuvad vastavalt OÜ Reaalprojekt tööle nr P24015_PP_TS01 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojekt. Kanama viadukt“ (edaspidi Projekt). Viadukti ehitustööde teostamine on kavandatud 2024-2025.a. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.05.2026 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/4gHrI5uqs4PiVXX Projekti peamiseks eesmärgiks on Kanama viadukti kandevõime tõstmine ja ohutuse parandamine. Projektiga on lahendatud riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamine olemasolevas asukohas paarisviaduktiks. Projekt on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“, mis on kehtestatud Harju maavanema 14. novembri 2014 korraldusega nr 2133. Teemaplaneeringus on määratud Kanama liiklussõlme, sh viadukti paiknemine olemasolevas asukohas. Rajatise ümberehitamise tehniline lahendus on täpsustatud ehitusprojektiga. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või  2 kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga muutub rajatise laius ja kandevõime. Olemasolev 20,8 m laiune viadukt ehitatakse ümber 2+2 sõidurajaga maantee ja kiirusemuuteradade ristlõikele vastavaks paarisviaduktiks (rajatise laius 13,7m+13,7m). Rajatise kandevõime on kavandatud vastavaks koormusmudelile EVS-EN 1991-2:2007 (KM1, KM3, 3600kN) ja STANAG 2021 (MLC 150). Kanama viadukti ümberehitamine on käsitletud 2023.a. koostatud Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise eelprojektiga kavandatud tegevuse eelhinnangus (lisa 3). Eelhinnangu tulemusena leiti, et kavandatava tegevuse puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Peale eelhinnangu koostamist on viadukti ehitusalale lisandunud looduskaitselised piirangud - katastriüksustele 72703:001:0035 ja 72703:001:0012 on 22.03.2024 kannetega märgitud III kaitsekategooria taimeliikide halli käpa (Orchis militaris) ja suure käopõlle (Listera ovata) leiukohad. Seoses asjaoluga, et kaitsealuste liikide leiukohad ulatuvad rajatiste ehitamiseks kavandatud maa-alale (vt joonis 4), küsis Transpordiamet 22.08.2024 kirjaga nr 8-5/24/14521-1 Keskkonnaameti seisukohta kavandatava tegevusele. Keskkonnaameti edastas 06.09.2024 kirjaga nr 6-2/24/17575-2 seisukoha: „Keskkonnaamet märgib, et alal paiknevad III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide hall käpp (Orchis militaris; KLO9350371) ja suur käopõll (Listera ovata; KLO9350325) leiukohad. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Mõlemad liigid on viimase ohustatuse hinnangu järgi soodsas seisundis. Skeemil on näidatud, et masinliikumisalad ehitusel ja sademevee kogumise tiigi rajamisel jääb suurem osa kaitsealuste taimede kasvukohast alles. Tähtis on, et antud puutumata alale midagi ei kavandataks ega ladustataks, siis enamus kaitsealuste liikide kasvuala jääb alles ja seega säilib eeldatavalt nende populatsioon asukohas.“ Arvestades eeltooduga, on lisatud ehitusloale järgnev kõrvaltingimus: „Ehitustegevuse alal paiknevad III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide hall käpp (Orchis militaris; KLO9350371) ja suur käopõll (Listera ovata; KLO9350325) leiukohad. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Ehitustööde teostamisel mitte kavandada ehitustegevust ja materjali ladustamist väljaspool korralduse lisa 4 joonisel toodud rajatiste ehitamiseks ja ehitustehnika liikumiseks vajalikku maa-ala, et tagada katastriüksusel tunnusega 72703:001:0012 kaitsealuste liikide kasvuala säilimine.“ KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Kaitseministeerium, Saue Vallavalitsus ja Saku Vallavalitsus. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.  3 Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata töö nr P24015_PP_TS01 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojekt. Kanama viadukt“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.  4 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Kanama viadukti tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel (lisatakse korraldusele); 3. Keskkonnamõjude eelhinnang; 4. Kanama LS ehitusalal III kat liigid. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja projekteerimise üksus