Ministeeriumid
07.10.2024 nr 1-6/3033-1
2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine ja
piirarvu jagunemine
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel
sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“
eelnõu ja siseministri määruse „2025. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise
põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu.
Piirarvu jaotuse loomisel oodatakse valdkonna eest vastutatavate ministeeriumite ettepanekuid
ning all- ja partnerasutuste tagasiside, et 2025. aasta piirarvu jaotus peegeldaks majanduse ja
ettevõtjate vajadusi. Vastavalt välismaalaste seaduse § 114 lõikele 2 võib sisserände piirarvu
raames valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa
taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires.
Eelnõude materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude elektroonilises kooskõlastussüsteemis
(EIS): http://eelnoud.valitsus.ee. Palume kooskõlastusi ja ettepanekuid hiljemalt 18. oktoobriks
2024. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
Lisa:
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 1 lehel
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri 7 lehel
Siseministri eelnõu 1 lehel
Siseministri eelnõu seletuskiri 6 lehel
Lisaadressaadid:
Politsei- ja Piirivalveamet
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Kaitsepolitseiamet
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Teenusmajanduse Koda
Doris Järv 6125196
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
23.09.2024
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn, Toompea 2024 nr
Välismaalaste seaduse alusel sisserände
piirarvu alla arvatavate välismaalaste
2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
Välismaalaste seaduse § 114 lõike 1 alusel:
1. Kehtestada 2025. aasta sisserände piirarvuks 1298.
2. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.
Kristen Michal
peaminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla
arvatavate välismaalaste 2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate
välismaalaste 2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on töötatud
välja välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 114 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab
Vabariigi Valitsus aastase sisserände piirarvu.
Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2025. aasta sisserände piirarvuks 1298.
Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on reguleerida Eestisse sisserändavate ja siia elama
jäävate välismaalaste arvu. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest
elanikkonnast. Tähtajaliste elamislubade taotluste arv on langenud 2015. aasta tasemele. Kuna
2015. aastal oli sisserändajate suurim lubatud osakaal Eesti alalisest elanikkonnast 0,1 protsenti,
siis on põhjendatud kehtestada 2025. aasta sisserände piirarv lubatud maksimummääras.
VMS-i järgi on piirarv tähtajaliste elamislubade kohta, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks,
kaaluka riikliku huvi alusel või välislepingu alusel.
Piirarvu ei kohaldata:
1) Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanikele,
2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikele ja
3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele,
sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist ja töötamist ning Eestist lahkumist on reguleeritud
Euroopa Liidu kodaniku seaduses.
Samuti ei kohaldata piirarvu, kui tähtajaline elamisluba antakse:
1) abikaasa või lähedase sugulase juurde kolimiseks;
2) Eestis õppimiseks või teadustöö tegemiseks;
3) Ameerika Ühendriikide kodanikele;
4) Jaapani kodanikele;
5) Ühendkuningriigi kodanikele;
6) rahvusvahelise kaitse saajatele.
Piirarvu alla ei arvestata ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba:
1) püsivalt Eestisse elama asumiseks;
2) töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;
3) töötamiseks iduettevõttes;
4) töötamiseks õppejõuna;
5) töötamiseks tippspetsialistina, st välismaalased, kellele tööandja maksab töötasu, mis on
vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega;
6) ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega;
7) lühiajaliseks töötamiseks;
8) töötamiseks kasvuettevõttes.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
1
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Eva Lillemäe
(
[email protected]) ning Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna analüütik
Mari Neljas (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
Siseministeeriumi õigusnõunik Doris Järv (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud EL õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Siseministeerium soovib töötada välja ka siseministri määruse „2025. aasta sisserände piirarvu
jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu (edaspidi
siseministri määruse eelnõu). Siseministri määruse eelnõu on kavas kehtestada VMS-i § 114
lõike 2 alusel, mille kohaselt võib siseminister sisserände piirarvu raames määrusega kehtestada
piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise
jaotuse aasta piires. Selle eelnõuga on kavandatud kehtestada 2025. aasta sisserände piirarvu
jaotus tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, et tagada
sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti riigi ja ühiskonna vajadustega. Seega on
käesolev eelnõu seotud siseministri määruse „2025. aasta sisserände piirarvu jagunemine
elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõuga.
II. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on kehtestada 2025. aasta sisserände piirarv.
III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest teises sätestatakse määruse jõustumine.
Eelnõu §-ga 1 teeb Siseministeerium ettepaneku kehtestada 2025. aasta sisserände piirarvuks
1298 isikut, mis on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
Piirarv ja selle arvutamine
Aastane piirarv on VMS-i § 113 lõike 2 järgi Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis
ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i §-s 5 on sätestatud, et alaline
elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku
elamisluba või alaline elamisõigus.
Eesti alaline elanikkond arvutatakse, liites kokku:
1) nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või on
registreerimata, st nad elavad Eestis või välismaal, ning
2) Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga elavate välismaalaste ja
3) alalise elamisõigusega EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arvu.
Kokku on see 2024. aasta 1. septembri seisuga 1 298 064 inimest.
Seega, lähtudes Eesti elanike arvust, on 2025. aasta sisserände piirarv 1298 isikut. See on
0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast seisuga 01.09.2024 (tabel 1).
Tabel 1. Eesti alaline elanikkond seisuga 01.09.2024 (allikas: rahvastikuregister ning Politsei- ja
Piirivalveamet)
2
Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või
1 144 8491
registreerimata
Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 141 767
Alalise elamisõigusega EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed 11 447
KOKKU 1 298 064
Eesti alaliste elanike hulk on võrdluses 2023. aastaga kahanenud. 2023. aasta alalise elanikkonna
hulk oli 1 302 718 ja 2024. aasta sisserände piirarvuks 1303. Võrdluses 2024. aasta alalise
elanikkonna hulgaga, mis on 01.09.2024 seisuga 1 298 064 ja seega 2025. aasta sisserände
piirarvuks 1298, on alalise elanikkonna arvu kahanemine leidnud aset 4654 isiku osas
järgmiselt:
- Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht on
registreerimata (2023. aastal 1 146 944, 2024. aastal 1 144 849) – kahanemine 2095
isiku võrra;
- välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba (2023. aastal 144 912,
2024. aastal 141 767) – kahanemine 3145 isiku võrra;
- alalist elamisõigust omavad EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed (2023. aastal
10 862, 2024. aastal 11 447) – kasv 585 isiku võrra.
Tabel 2. Sisserände piirarv 2015–2024 ja tähtajalise elamisloa saajate hulk (allikas: Politsei- ja
Piirivalveamet, seisuga 01.09.2024)
sisserändajate tähtajaline elamisluba
suurim
lubatud
Aasta osakaal Eesti
alalisest suurim
välja
elanikkonnast võimalik kasutamata
antud
(%) hulk
2015 1322 1252 70
2016 1317 1317 0
2017 1317 1317 0
2018 1315 1315 0
2019 0,1 1315 1315 0
2020 1314 1282 32
2021 1315 1286 29
2022 1311 1283 28
2023 1307 1248 59
2024 1303 1011 292
Nagu aastatel 2015–2024, kehtestatakse sisserände piirarv ka 2025. aastaks maksimummääras
ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Piirarv täitus aastatel 2016–2019 täiel määral,
seejuures aasta-aastalt üha kiiremini: 2016. aastal detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal
juunis ja 2019. aastal märtsis. Kuigi aastatel 2020–2022 jäi osa tähtajalisi elamislube andmata,
anti vabalt jaotamiseks mõeldud elamisload juba aasta esimestel päevadel. Sama kehtib ka 2023.
1
1 129 419 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris, ja 15 430 Eesti kodanikku, kelle
elukoht on registreerimata.
3
aasta kohta. 2024. aastal ei ole piirarv täitnud ning 01.09 seisuga oli vabalt jaotatavast osast
kasutamata 154.
Tabel 3. Piirarv ning antud ja andmata tähtajalised elamisload aastatel 2021–2024 (allikas:
Politsei- ja Piirivalveamet)
Taotlemise
Jaotus Välja antud Kasutamata
põhjus
2024
2021 2022 2023 2024 2021 2022 2023 2024 2021 20222 2023
(1.09)
töötamiseks
loomingulise 25 23 19 15 1 4 3 6 24 - 13 9
töötajana
erialaseks
tegevuseks
sportlase,
treeneri, 24 26 30 34 24 10 23 14 0 - 4 20
spordikohtuniku
või
sporditöötajana
välislepingu
5 5 5 5 0 3 2 2 5 - 1 3
alusel
töötamiseks
töötleva
0 300 600 0 0 300 600 0 0 - 0 0
tööstuse
valdkonnas
töötamiseks
ehituse 0 200 200 0 0 200 200 0 0 - 0 0
valdkonnas
töötamiseks
veonduse ja
0 100 100 200 0 100 100 126 0 - 0 74
laonduse
valdkonnas
ettevõtluseks 0 20 5 0 0 6 0 0 0 - 5 0
töötamiseks
0 0 35 35 0 10 7 3 0 - 13 32
ajakirjanikuna
vabalt
1261 637 313 1041 1261 650 313 860 0 - 0 154
jagamiseks
Kokku 1315 1311 1307 1303 1286 1283 1248 1011 29 28 36 292
2021. aastal jäi piirarvust andmata 29 tähtajalist elamisluba: 24 töötamiseks etendusasutuses
loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ja 5 välislepingu alusel.
2022. aastal kehtestati eraldi, kuidas jaotatakse piirarv, mis on jäänud 30. septembriks 2022
täitmata. Põhjus oli koroonakriisi eriolukord. Samuti mõjutas piirarvu jaotamist ja täitmist
2
2022. aastal jaotati 30. septembriks 2022. aastaks täitmata piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja
andmise aluse järgi järgmiselt:
töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna – 10;
töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses – 5;
välislepingu alusel – 1;
ülejäänud osa vabalt.
4
sõjaline konflikt Ukrainas ning Venemaa ja Valgevene kodanikele kehtestatud rahvus-
vahelised sanktsioonid.
2023. aastal jäi piirarvust andmata 36 tähtajalist elamisluba: 13 töötamiseks etendusasutuses
loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 4 töötamiseks sportlase, treeneri,
spordikohtuniku või sporditöötajana, 1 välislepingu alusel, 5 ettevõtluseks ja 13 töötamiseks
ajakirjanikuna.
2024. aasta 1. septembri seisuga on piirarvust andmata 292 tähtajalist elamisluba:
9 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 20
töötamiseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana, 3 välislepingu alusel,
74 töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas, ettevõtluseks ja 32 töötamiseks
ajakirjanikuna, 154 vabalt jaotamiseks (tabel 3).
Tabel 4. Piirarvu jaotus aastatel 2015–2024 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga
01.09.2024)
Tähtajalise elamisloa 2024
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
andmise alus (01.09)
ettevõtlus 21 17 19 14 4 10 7 6 0 0
töötamine 1210 1290 1295 1300 1311 1271 1279 1274 1246 1009
välisleping 21 10 3 1 0 1 0 3 2 2
Kokku 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286 1283 1248 1011
Tabel 5. Piirarvu jaotus aastatel 2015–2024 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga
01.09.2024)
2024
Elamisloa alus 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
(01.09)
1. Töötamine, sh: 1210 1290 1295 1300 1311 1270 1279 1274 1246 1009
eraõiguslik juriidilise
61 46 35 39 25 34 23 7 7 12
isiku juhtorgani liige
üldtingimustel 244 407 852 1219 1253 1174 1200 1226 1200 930
lähetatud töötajana 604 523 207 0 0 0 0 0 0 0
ekspert, nõustaja või
101 83 69 15 12 16 14 7 1 20
konsultandina
välisepingu alusel
0 0 0 0 0 0 1 0 0 0
(VMS § 181 lg 1 p 3)
loomingulise töötajana 17 16 6 8 4 5 1 4 3 6
erialaseks tegevuseks
sportlase, treeneri,
24 35 23 11 7 18 24 10 23 14
spordikohtuniku või
sporditöötajana
vaimuliku, nunna või
20 39 46 1 4 13 7 4 1 7
mungana
akrediteeritud
0 0 0 0 0 0 0 10 7 3
ajakirjanikuna
õppejõu või õpetajana 21 18 7 3 4 10 9 4 4 12
tippspetsialistina 99 109 43 0 0 0 0 0 0 0
EL-i sinise kaardi alusel 16 11 5 4 2 0 0 0 0 5
5
Eestis kõrgkooli
1 0 0 0 0 0 0 2 0 0
lõpetamise alusel
EL-i pikaajalise elaniku
2 3 2 0 0 1 0 0 0 0
elamisloa alusel
2. Ettevõtlus 21 17 19 14 4 10 7 6 0 0
3. Välisleping 21 10 3 1 0 1 0 3 2 2
KOKKU 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286 1283 1248 1011
Tabel 6. Tähtajalise elamisloa taotluste arv ja tähtajalise elamisloa andmise otsused aastatel
2015–2024 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga 01.09.2024)
2024
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 (01.09)
Taotlused 5323 7883 8428 9947 9973 8711 10678 10975 9227 4702
Otsused 4927 6700 7504 8113 9088 8034 9312 9253 7691 3930
Tähtajalise elamisloa taotlused
Võrreldes eelmise aastaga on tähtajalise elamisloa taotluste koguarv kahanenud. Kui 2023. aasta
01.09 seisuga esitati 6382 tähtajalise elamisloa taotlust, siis 2024. aasta 01.09 seisuga on taotlusi
esitatud 1680 taotluse võrra vähem ehk 4702.
Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. 2023. aastal esitati 01.09
seisuga 2926 tähtajalist elamisloa taotlust töötamiseks. Seisuga 01.09.2024 on taotlusi esitatud
997 võrra vähem ehk 1929.
Ettevõtlusega tegelemiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. Kui
01.09.2023 seisuga oli esitatud 100 taotlust, siis 01.09.2024 seisuga oli esitatud 30 taotlust vähem
ehk 70.
Välislepingu alusel antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. Kui 01.09.2023
esitati 22 taotlust, siis seisuga 01.09.2024 oli esitatud 4 taotluse võrra vähem ehk 18 taotlust.
Tähtajalise elamisloa andmise otsused
Võrreldes eelmise aastaga on tähtajalise elamisloa väljaandmise otsuste koguarv kahanenud.
2020. aastal anti välja 8034 tähtajalist elamisluba, aastatel 2021 ja 2022 anti välja taaskord üle
9000 tähtajalise elamisloa, aga 2023. aastal anti välja 7691 tähtajalist elamisluba ning selle aasta
01.09.2024 seisuga on välja antud 3930 tähtajalist elamisluba.
Vahemikul 01.01–01.09.2024 kuulus töötamiseks antud 1898-st tähtajalisest elamisloast
2024. aasta piirarvu hulka 1009. 2023. aasta samal ajavahemikul kuulus 2627-st tähtajalisest
elamisloast 2023. aasta piirarvu alla 1246. Seega käesoleval aastal 237 võrra vähem kui 2023.
aastal.
Ajavahemikul 01.01–01.09.2024 ei kuulunud ettevõtluseks antud 52-st tähtajalisest elamisloast
2024. aasta piirarvu alla ükski elamisluba. 2023. aasta samal ajavahemikul ei kuulunud 62-st
tähtajalisest elamisloast 2023. aasta piirarvu alla üksi elamisluba. Võrdluses eelmise aastaga on
seis jäänud samaks.
6
Ajavahemikul 01.01–01.09.2024 kuulus välislepingu alusel antud 11-st tähtajalisest elamisloast
2024. aasta piirarvu alla 2. 2023. aasta samal ajavahemikul kuulus 2-st tähtajalisest elamisloast
2023. aasta piirarvu alla samuti 2. Võrdluses eelmise aastaga on seis jäänud samaks.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse, et korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.
IV. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole EL õigusega puutumust.
VI. Korralduse mõju
Eelnõu mõjutab Eestisse sisserändavatele sisserände piirarvu arvestuse alla kuuluvatele
välismaalastele elamislubade välja andmist.
Eelnõu jõustumisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele.
VII. Korralduse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja korralduse
rakendamise eeldatavad tulud
Korralduse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid..
VIII. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.
IX. Korralduse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti
Tööandjate Keskliidule, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning
Teenusmajanduse Kojale.
7
EELNÕU
23.09.2024
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2025. aasta sisserände piirarvu jagunemine
elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi
Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 114 lõike 2 alusel.
§ 1. 2025. aastal jaguneb sisserände piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise
aluse järgi järgmiselt:
1) töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses –
____;
2) erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana spordialaliidu
kutsel – ____;
3) töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna – ____;
4) töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas – ____;
5) välislepingu alusel – ____.
§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
Siseministri määruse „2025. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise
põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on töötatud välja, et kehtestada välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 114 lõike 2
alusel 2025. aasta sisserände piirarvu (edaspidi piirarv) jaotus tähtajalise elamisloa taotlemise
põhjuse ja andmise aluse järgi.
Eesmärk on jaotada piirarv viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega
ning tagaks sisserände tõhusa ja sihipärase juhtimise. Nii on võimalik anda tähtajalisi elamis-
lube töötamiseks Eestile olulistes valdkondades, kus on tööjõuvajadus, aga kus kohalik tööjõud
ei kata kasvava majanduse tööjõuturu vajadusi.
Eelnõu on ehitatud üles analoogselt 2024. aasta piirarvu jaotuse määrusega1. Piirarvu jaotus
selgub kooskõlastusringi ettepanekute põhjal.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Eva Lillemäe
(
[email protected]) ning Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna
analüütik Mari Neljas (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on
kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Doris Järv (
[email protected]).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike
Olmre (
[email protected], tel 612 5241).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände
piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõuga.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest teises sätestatakse määruse jõustumine.
Eelnõu §-ga 1 sätestatakse, kuidas jaotub 2025. aasta piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise
põhjuse ja andmise aluse järgi.
Piirarv ja selle arvutamine
Aastane piirarv on VMS-i § 113 lõike 2 järgi Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis
ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i §-s 5 on sätestatud, et alaline
1
Siseministri 7. detsembri 2023. aasta määrus nr 24 „2024. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa
taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“. – RT I, 13.12.2023, 3.
1
elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku
elamisluba või alaline elamisõigus.
Eesti alaline elanikkond arvutatakse, liites kokku:
1) nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või on
registreerimata, st nad elavad Eestis või välismaal, ning
2) Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga elavate välismaalaste ja
3) alalise elamisõigusega EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arvu.
Kokku on see 2024. aasta 1. septembri seisuga 1 298 064 inimest (vt tabel 1).
Tabel 1. Eesti alaline elanikkond seisuga 01.09.2024 (allikas: rahvastikuregister ning Politsei-
ja Piirivalveamet)
Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või
1 144 8492
registreerimata
Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 141 767
Alalise elamisõigusega EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed 11 447
KOKKU 1 298 064
Piirarvu kohaldamine
VMS-i järgi on piirarv tähtajaliste elamislubade kohta, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks,
kaaluka riikliku huvi alusel või välislepingu alusel.
Piirarvu ei kohaldata:
1) EL-i kodanikele,
2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikele ja
3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele,
sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist ja töötamist ning Eestist lahkumist on
reguleeritud Euroopa Liidu kodaniku seaduses.
Samuti ei kohaldata piirarvu, kui tähtajaline elamisluba antakse:
1) abikaasa või lähedase sugulase juurde kolimiseks;
2) Eestis õppimiseks või teadustöö tegemiseks;
3) Ameerika Ühendriikide kodanikele;
4) Jaapani kodanikele;
5) Ühendkuningriigi kodanikele;
6) rahvusvahelise kaitse saajatele.
Piirarvu alla ei arvestata ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba:
1) püsivalt Eestisse elama asumiseks;
2) töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;
3) töötamiseks iduettevõttes;
4) töötamiseks õppejõuna;
5) töötamiseks tippspetsialistina, st välismaalased, kellele tööandja maksab töötasu, mis on
vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega;
6) ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega;
2
1 129 419 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris, ja 15 430 Eesti kodanikku, kelle
elukoht on registreerimata.
2
7) lühiajaliseks töötamiseks;
8) töötamiseks kasvuettevõttes.
Eelmiste aastate piirarv
Kui vaadelda piirarvu jaotust tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi, on
näha, et valdavalt on piirarvu alla läinud tähtajalised elamisload töötamiseks. 2023. aastal anti
tähtajaliste elamislubade piirarvust 99,84% töötamiseks, 0% ettevõtluseks ja 0,16% välis-
lepingu alusel. Seejuures anti töötamiseks enamik tähtajalisi elamislube VMS-i üldistel
tingimustel (vt tabelid 2 ja 3).
Tabel 2. Piirarvu jaotus aastatel 2021–2024 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet)
Tähtajalise Osatähtsus Osatähtsus Osatähtsus Osatähtsus
piirarvu alla piirarvu alla piirarvu alla 2024 piirarvu alla
elamisloa 2021 kuuluvatest 2022 kuuluvatest 2023 kuuluvatest kuuluvatest
elamislubadest elamislubadest elamislubadest (01.09) elamislubadest
andmise alus % % % %
ettevõtlus 7 0,5% 6 0,47% 0 0,00% 0 0,00%
töötamine 1279 99,5% 1274 99,30% 1246 99,84% 1009 99,90%
välisleping 0 0,0% 3 0,23% 2 0,16% 2 0,20%
Kokku 1286 100% 1283 100% 1248 100% 1011 100%
Tabel 3. Piirarvu jaotus aastatel 2015–2024 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet)
2024
Elamisloa alus 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
(01.09)
1. Töötamine, sh: 1210 1290 1295 1300 1311 1270 1279 1274 1246 1009
eraõiguslik juriidilise isiku
61 46 35 39 25 34 23 7 7 12
juhtorgani liige
üldtingimustel 244 407 852 1219 1253 1174 1200 1226 1200 930
lähetatud töötajana 604 523 207 0 0 0 0 0
ekspert, nõustaja või
101 83 69 15 12 16 14 7 1 20
konsultandina
välisepingu alusel
0 0 0 0 0 0 1 0 0 0
(VMS § 181 lg 1 p 3)
loomingulise töötajana 17 16 6 8 4 5 1 4 3 6
erialaseks tegevuseks
sportlase, treeneri,
24 35 23 11 7 18 24 10 23 14
spordikohtuniku või
sporditöötajana
vaimuliku, nunna või
20 39 46 1 4 13 7 4 1 7
mungana
akrediteeritud
0 0 0 0 0 0 0 10 7 3
ajakirjanikuna
õppejõu või õpetajana 21 18 7 3 4 10 9 4 4 12
tippspetsialistina 99 109 43 0 0 0 0 0 0 0
EL-i sinise kaardi alusel 16 11 5 4 2 0 0 0 0 5
3
Eestis kõrgkooli lõpetamise
1 0 0 0 0 0 0 2 0 0
alusel
EL-i pikaajalise elaniku
2 3 2 0 0 1 0 0 0 0
elamisloa alusel
2. Ettevõtlus 21 17 19 14 4 10 7 6 0 0
3. Välisleping 21 10 3 1 0 1 0 3 2 2
KOKKU 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286 1283 1248 1011
Piirarv täitus aastatel 2016–2019 täiel määral, seejuures aasta-aastalt üha kiiremini: 2016. aastal
detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal juunis ja 2019. aastal märtsis. Kuigi aastatel 2020–
2022 jäi osa tähtajalisi elamislube andmata, anti vabalt jaotamiseks mõeldud elamisload juba
aasta esimestel päevadel. Sama kehtib ka 2023. aasta kohta. 2024. aastal ei ole piirarv täitnud
ning 01.09 seisuga oli vabalt jaotatavast osast kasutamata 154.
2021. aastal jäi piirarvust andmata 29 tähtajalist elamisluba: 24 töötamiseks etendus-
asutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ja 5 välislepingu alusel.
2022. aastal kehtestati eraldi, kuidas jaotatakse piirarv, mis on jäänud 30. septembriks 2022
täitmata. Põhjus oli koroonakriisi eriolukord. Samuti mõjutas piirarvu jaotamist ja täitmist
sõjaline konflikt Ukrainas ning Venemaa ja Valgevene kodanikele kehtestatud rahvus-
vahelised sanktsioonid.
2023. aastal jäi piirarvust andmata 36 tähtajalist elamisluba: 13 töötamiseks etendus-
asutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 4 töötamiseks
sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana, 1 välislepingu alusel, 5 ette-
võtluseks ja 13 töötamiseks ajakirjanikuna.
2024. aasta 1. septembri seisuga on piirarvust andmata 292 tähtajalist elamisluba:
9 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses,
20 töötamiseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana, 3 välislepingu
alusel, 74 töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas, ettevõtluseks ja 32 töötamiseks
ajakirjanikuna, 154 vabalt jaotamiseks (tabel 4).
Tabel 4. Piirarv ning antud ja andmata tähtajalised elamisload aastatel 2021–2024 (allikas:
Politsei- ja Piirivalveamet)
Taotlemise
Jaotus Välja antud Kasutamata
põhjus
2021 2022 2023 2024 2021 2022 2023 2024 2021 20223 2023 2024
töötamiseks
loomingulise 25 23 19 15 1 4 3 6 24 - 13 9
töötajana
erialaseks
tegevuseks
sportlase, 24 26 30 34 24 10 23 14 0 - 4 20
treeneri,
spordikohtuniku
3
2022. aastal jaotati 30. septembriks 2022. aastaks täitmata piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja
andmise aluse järgi järgmiselt:
töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna – 10;
töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses – 5;
välislepingu alusel – 1;
ülejäänud osa vabalt.
4
või
sporditöötajana
välislepingu
5 5 5 5 0 3 2 2 5 - 1 3
alusel
töötamiseks
töötleva
0 300 600 0 0 300 600 0 0 - 0 0
tööstuse
valdkonnas
töötamiseks
ehituse 0 200 200 0 0 200 200 0 0 - 0 0
valdkonnas
töötamiseks
veonduse ja
0 100 100 200 0 100 100 126 0 - 0 74
laonduse
valdkonnas
ettevõtluseks 0 20 5 0 0 6 0 0 0 - 5 0
töötamiseks
0 0 35 35 0 10 7 3 0 - 13 32
ajakirjanikuna
vabalt
1261 637 313 1041 1261 650 313 860 0 - 0 154
jagamiseks
Kokku 1315 1311 1307 1303 1286 1283 1248 1011 29 28 36 292
2025. aasta piirarv
Selleks, et jaotada piirarv viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega,
ning tagada sisserände tõhus ja sihipärane juhtimine, on põhjendatud jaotada ka 2025. aasta
piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi. Piirarvu jaotamisel
arvestatakse kooskõlastusringis esitatud valdkonna eest vastutavate ministeeriumide ette-
panekute ja partneritelt saadud tagasisidega.
Analoogselt 2024. aasta piirarvuga on esialgu kavas jaotada piirarv tähtajalise elamisloa
taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi järgmiselt:
1) töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse
tähenduses – ____;
2) erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana spordiala-
liidu kutsel – ____;
3) töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna – ____;
4) töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas – ____;
5) välislepingu alusel – ____.
Sarnaselt 2023. ja 2024. aasta piirarvu jaotuse määrusega ei sätestata eelnõuga, et kui loetletud
jaotuskategooriate piirmäär ei ole 30. septembriks 2025 täitunud, jaotatakse järelejäänud osa
vabalt. Seda tingimust ei lisata ka seekord, kuna see ei täida praktikas oma eesmärki. 2022.
aasta piirarvu jäägi (38) vabalt jaotamiseks võttis PPA ühendust välismaalastega, kes olid
esitanud tähtajalise elamisloa taotluse aasta alguses. Kogemus näitas, et välismaalasega ei
pruugi saada ühendust, kuna tähtajalise elamisloa taotluses esitatud kontaktandmed ei pruugi
olla enam asjakohased. Lisaks võivad olla muutunud taotlemise asjaolud, näiteks on
välismaalane vahetanud tööandjat või läinud elama teise riiki. Samuti ei ole otstarbekas kutsuda
avalikult kõiki välismaalasi üles esitama soovi korral uut tähtajalise elamisloa taotlust, sest sel
5
juhul esitatakse taotlusi oluliselt rohkem, kui piirarvu jääk võimaldab tähtajalisi elamislube
anda. See tõstab kunstlikult Politsei- ja Piirivalveameti menetluskoormust, kuigi paljudele
tähtajalist elamisluba ei anta. Kui 2025. aasta jooksul on vaja siiski piirarvu jaotust muuta, on
seda võimalik teha määrusemuudatusega.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal, sest
siis kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega 2025. aasta piirarv.
3. Eelnõu vastavus EL-i õigusele
Eelnõul ei ole EL-i õigusega puutumust.
4. Määruse mõjud
Sihtrühm. Välismaalased, kellele on välja antud piirarvu arvestusse kuuluv tähtajaline
elamisluba töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel.
Mõju kirjeldus ja olulisus: arvestades sihtgrupi suurust, on määruse rakendamise mõju väike.
Eelnõu mõjutab piirarvu alla kuuluvaid välismaalasi, kuid ei riiva nende õigusi. Tänu sellele,
et piirarv jaotatakse tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi, ei täitu see
täiesti juhuslikult. Piirarvu jaotuse alusel on võimalik asuda Eestisse elama välismaalastel, kes
ei konkureeri Eesti tööjõuturul, aga kes loovad suurt lisaväärtust ning kelle Eestisse elama
asumine on kooskõlas Eesti riigi ja ühiskonna huvidega.
Eelnõuga ei kaasne negatiivset mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele. Võimalikku
negatiivset mõju ja väärkasutusriske aitavad maandada:
VMS-is sätestatud tähtajalise elamisloa andmise tingimused, millele vastavust
hinnatakse elamisloa taotluse menetluses;
kaalutlusõigus elamisloa andmisel või sellest keeldumisel ning
tõhus järelkontroll, milles on võimalik selgitada välja ja maandada võimalikke välis-
maalase ja tema Eestisse kutsujaga seotud riske.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal, millal kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega
2025. aasta piirarv.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele
ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstus-
kojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning
Teenusmajanduse Kojale.
6
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/24-1007 - 2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine ja piirarvu jagunemine
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium; Kliimaministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.10.2024 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2338dfc5-4dc9-4af8-8f5e-de7f0ec4eedd
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2338dfc5-4dc9-4af8-8f5e-de7f0ec4eedd?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main