„Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Riigikantselei Justiitsministeerium Kaitseministeerium 07.10.2024 nr 1-6/3032-1 Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: Eelnõu 3 lehel Seletuskiri 6 lehel Kertu Nurmsalu 6125084 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 27.09.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea 2024 nr Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruses nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kujundamises“ sõnaga „, elanikkonnakaitse“; 2) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101. Elanikkonnakaitse valdkond Elanikkonnakaitse valdkonnas koordineerib ministeerium elanikkonnakaitse poliitika väljatöötamist, sealhulgas suunab asjaomaste valitsusasutuste tegevust.“; 3) paragrahvist 12 jäetakse välja sõnad „ning õhusõiduki võime arendamise“; 4) paragrahv 21 sõnastatakse järgmiselt: „§ 21. Tugiteenuste valdkond Tugiteenuste valdkonnas ministeerium: 1) töötab välja ühtse hanke-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-, infoturbe-, personali-, rahandus-, teabehaldus- ja varahalduspoliitika ning teenusepõhise strateegilise planeerimise ja juhtimise poliitika; 2) koordineerib innovatsiooni ja teaduskoostööd, õigusloome ja õigusteeninduse korraldamist, sisekaitselise hariduse alast tegevust ja ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust; 3) korraldab teenistuslikku järelevalvet.“; 5) paragrahvi 36 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Digi- ja teabehaldusosakonna põhiülesanded on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning andmevaldkonna poliitika väljatöötamine, selle rakendamise koordineerimine ministeeriumis ja tema valitsemisalas, teabehalduse ja infoturbe poliitika väljatöötamine, selle rakendamise korraldamine ministeeriumis ja koordineerimine ministeeriumi valitsemisalas ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamine ministeeriumis ja koordineerimine ministeeriumi valitsemisalas. (2) Elanikkonnakaitse osakonna põhiülesanded on elanikkonnakaitse ja pääste- ja ohutus poliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste elanikkonnakaitsealase ja pääste- ja ohutusalase tegevuse koordineerimine. (3) Euroopa Liidu ja välissuhete osakonna põhiülesanded on Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös osalemise põhimõtete kujundamine ning nende elluviimise korraldamine ministeeriumis ja koordineerimine tema valitsemisalas. (4) Kommunikatsiooniosakonna põhiülesanded on avalikkuse teavitamine ministeeriumi tegevusest, ministeeriumi juhtkonna nõustamine kommunikatsiooni ja avaliku arvamuse valdkondades ning ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste kommunikatsiooni- ja turundusprojektide koordineerimine. (5) Korrakaitse- ja kriminaalosakonna põhiülesanded on korrakaitse- ja kriminaalpoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste korrakaitse- ja kriminaalpoliitikat puudutava tegevuse koordineerimine. (6) Kriisivalmiduse osakonna põhiülesanded on ministeeriumi valitsemisala ettevalmistamine kriisideks, sealhulgas riigikaitseliste ülesannete täitmine ning ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse koordineerimine kriiside lahendamisel, sealhulgas valitsemisala ülese olukorrateadlikkuse tagamine. (7) Personaliosakonna põhiülesanded on ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste personalipoliitika väljatöötamine ja selle elluviimise korraldamine, siseturvalisuse valdkonna teenistusalaste õigusaktide väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste personali- ja koolitusalase tegevuse koordineerimine. (8) Piirivalve- ja rändeosakonna põhiülesanded on kodakondsus-, piirivalve- ja rändevaldkonna poliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste kodakondsus-, piirivalve- , ja rändealase tegevuse koordineerimine. (9) Rahandusosakonna põhiülesanded on ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste finantsarvestuse korraldamine, eelarvestamise ja juhtimisarvestuse valdkonna poliitika väljatöötamine ning selle rakendamise koordineerimine. (10) Rahvastiku toimingute osakonna põhiülesanded on rahvastiku toimingute valdkonna poliitika väljatöötamine ja rahvastikutoimingute alase tegevuse korraldamine ja koordineerimine, rahvastikusündmuste ja isikunime dokumenteerimise ja sellega seonduvate tegevuste juhendamine, perekonnaseisutoimingute tegemine, perekonnaarhiivi hoidmine, täiendamine ja kasutamine, rahvastikuregistri vastutava töötleja ülesannete täitmine, valimiste korraldamisel osalemine ja valijate arvestuse tagamine, rahvastikusündmuste, isikunime ja rahvastikuregistrialase järelevalve teostamine ning Euroopa Liidu kodanikualgatuse toetusavalduste kontrollimine ja toetusavalduste arvu tõendamine. (11) Siseauditi osakonna põhiülesanded on ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisala asutustes siseaudiitori kutsetegevusega seotud ülesannete täitmine, korraldamine ja koordineerimine, samuti sisekontrollisüsteemide toimimise hindamine ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisala asutustes ning ettepanekute tegemine sisekontrollisüsteemi parandamiseks, et aidata kaasa ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste eesmärkide saavutamisele. (12) Sisejulgeoleku osakonna põhiülesanded on sisejulgeolekupoliitika väljatöötamine ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste sisejulgeolekualase tegevuse koordineerimine. (13) Strateegia- ja arendusosakonna põhiülesanded on ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste teenusepõhise juhtimise, sh teenuste juhtimise ja arendamise poliitika väljatöötamine ja koordineerimine, strateegilise planeerimise ning tegevuskavade täitmise seire ja aruandluse korraldamine ning koordineerimine; ministeeriumi ja tema valitsemisala teaduskoostöö ja innovatsiooni koordineerimine ja toetamine ning sisekaitselise hariduse poliitika väljatöötamine ja koordineerimine. (14) Usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna põhiülesanded on usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamine, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve teostamine, usuelu küsimuste analüüsimine, kodanikuühiskonna poliitika kujundamine ja korraldamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste kodanikuühiskonna alase tegevuse koordineerimine. (15) Varahaldusosakonna põhiülesanded on kinnis- ja transportvara, kliima, riigivara valitsemise ning varude haldamise poliitika väljatöötamine, selle rakendamise korraldamine ministeeriumis ja koordineerimine ministeeriumi valitsemisalas ning füüsilise turvalisuse, logistilise toe ja töökeskkonna korraldamine ministeeriumis. (16) Välisvahendite osakonna põhiülesanded on siseturvalisuse valdkonnas Eestile eraldatud Euroopa Liidu ja muude välistoetuste planeerimine, rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamise ja rakendamise korraldamine ning seire ja järelevalve teostamine välistoetuse kasutamise üle, samuti Eesti seisukohtade ettevalmistamine ja esindamine välistoetuste andmist reguleeriva poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel. (17) Õigusosakonna põhiülesanded on õigusloome koordineerimine ja õigusloomes ühtsete põhimõtete, terminikasutuse ja metoodika tagamine, ministeeriumi väljatöötatavate õigusaktide eelnõude omavahelise seostatuse, põhiseadusele ja seadustele vastavuse ning keelelise korrektsuse tagamine, vajaduse korral õigusaktide eelnõude väljatöötamises osalemine, ministeeriumi õigusteeninduse tagamine, riigi kohtus esindamise korraldamine, ministeeriumi hankepoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi riigihangete läbiviimine.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. veebruaril 2025. aastal. Kristen Michal peaminister Lauri Läänemets siseminister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määrust nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi ka põhimäärus) muudetakse ministeeriumi sisese töö ümberkorralduse ja tegevuste täpsustamise vajaduse tõttu. Olulisemad muudatused, mida Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) ette nähakse, on järgmised: - täiendatakse põhimääruse 2. jagu „Ministeeriumi ülesanded“ ja lisatakse elanikkonnakaitse valdkond; - täpsustakse tugiteenuste valdkonda ja lisatakse teadus-, arendus-, innovatsiooni alased tegevused ning sisekaitselist haridust pakkuva kooli pidaja roll; - osakondade nimedest jäetakse välja liitsõna osa „ -poliitika“, sest osakonna ülesanded on laiemad kui vastava valdkonna poliitika kujundamine; - täpsustakse mõne osakonna nime ja ülesandeid; - teabehalduse ja digiteemad koondatakse erinevatest osakondadest ühte loodavasse osakonda ning kodanikuühiskonna ja usuasjade teemad liidetakse ühte osakonda. Eelnõus toodud muudatusetel on positiivne mõju, sest ajakohastatud põhimäärus toob selgemalt esile Siseministeeriumi (edaspidi ka SiM) valdkondade tegevussuunad ning optimeerib juhtimist SIM-is. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu ([email protected], tel 612 5084). Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetama. Keeleline toimetus tehakse pärast eelnõu kooskõlastamist eelnõude infosüsteemis. 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 30. mai 2012. aasta määrust nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 27.08.2022, 8. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse põhimäärust. Punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 7 lõiget 1, milles on toodud SiM-i valitsemisala. Loetellu lisatakse elanikkonnakaitse, mis on üks Siseministeeriumi koordineerimisel olev ülesanne. Vastavasisuliselt on kavandatud täiendada ka Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lõiget 11. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/70fd3a41-edf8-45c4-a6f9-629223a43198/vabariigi-valitsuse- seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/ Punktiga 2 täiendatakse põhimääruse 2. jagu „Ministeeriumi ülesanded“ §-ga 101 ja lisatakse ülesannete alajaotusesse elanikkonnakaitse valdkond. Elanikkonnakaitse valdkonnas koordineerib ministeerium elanikkonnakaitse poliitika väljatöötamist, sealhulgas suunab asjaomaste valitsusasutuste tegevust. Muudatuse tulemusel ei hakka Siseministeerium juhtima teiste ministeeriumite valitsemisala elanikkonnakaitse tegevusi ega nende valdkondlikke arendusi, vaid koordineerib üldist elanikkonnakaitse poliitikat ning suunab asjaomaste valitsusasutuste elanikkonnakaitse alast tegevust. Punktiga 3 jäetakse paragrahvist 12 välja sõnad „ning õhusõiduki võime arendamise“. Tegemist on tehnilise muudatusega, sest piirivalvevaldkonnas ei töötata välja õhusõiduki võime arendamise poliitikat. Küll aga on õhusõidukid olulised Politsei- ja Piirivalveametile piiri valvamises. Ministeeriumi roll on toetada nende soetamist ja haldamist, mida teeb varahaldusosakond (vt punkti 5 lõike 15 selgitust). Punktiga 4 sõnastatakse § 21 uuesti seetõttu, et muudatusi siseteenuste valdkonnas on mitu. Kõigepealt nimetatakse siseteenused ümber tugiteenusteks, mis ilmestab paremini loetelus toodud tegevusi. Muudatuse sõnastamisel on aluseks võetud Riigi Tugiteenuste Keskus, mis pakub muu hulgas personaliarvestuse, raamatupidamise ja hankealaseid teenuseid. Seega põhimääruse §-s 21 toodud tegevused ei ole mitte siseteenused vaid tugiteenused. Samuti täiendatakse loetelu tugiteenustega, mida SiM täidab, kuid mida seni loetelus kajastatud ei ole. Nendeks on teenusepõhise strateegilise planeerimise poliitika väljatöötamine (sealhulgas teenuste juhtimine ja arendamine) ning innovatsiooni, teaduskoostöö ja sisekaitselise hariduse alase tegevuse koordineerimine. Uue ülesandena lisandub teenusepõhise juhtimise poliitika väljatöötamine. Teenusepõhise strateegilise planeerimise ja juhtimise poliitika väljatöötamine on oluline nii ministeeriumi kui kogu SiM-i valitsemisala asutustele oma juhtimissüsteemi teenusepõhiseks viimisel ja teenuste juhtimise tegevuste realiseerimisel. Sisekaitselise kooli pidaja ülesannete täitmise kohustus tuleb kõrgharidusseaduse § 23 lõikest 2, mille kohaselt sisekaitseline rakenduskõrgkool on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. Innovatsiooni ja teaduskoostöö koordineerimisel teeb SiM koostööd nii valitsemisala asutuste kui ka teadusasutuste ja teiste avaliku sektori asutustega. Seega SiM-il on oluline roll kõigi eelnimetatud tegevuste osas valitsemisala üleste põhimõtete ning raamistiku kehtestamises, aga ka asutustes nõuete elluviimise koordineerimisel, mistõttu need tegevused väärivad ootuste ja rolliselguse huvides põhimääruses eraldi esiletoomist. Kuna tugiteenuste valdkonnas on SiM-i kanda erinevad tegevused, siis selguse huvides liigendatakse tegevused punktideks. Punktis 5 antakse põhimääruse §-le 36, milles on loetletud SiM-i osakonnad ja nende ülesanded, uus sõnastus. Muudatusi on mitu ja osad neist on mitmes lõikes korduvad. Seega õigusselguse tagamise kaalutlustel on õigem kogu säte uuesti sõnastada. Osakonnad on loetletud tähestikulises järjekorras. Lõikes 1 on toodud uue loodava digi- ja teabehaldusosakonna põhiülesanded. Uus osakond moodustatakse praeguse info- ja varahaldusosakonna ning strateegia- ja arendusosakonna ümberkorraldamisel ning uude osakonda koonduvad kahest eelnimetatud osakonnast eraldatud teabehalduse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna ülesanded. Lõikes 2 on toodud elanikkonnakaitse osakonna põhiülesanded, et koordineerida tervikliku elanikkonnakaitse poliitika kujundamist. Sisuliselt jätkub praeguse pääste- ja ohutuspoliitika ülesannete täitmine, kuid edaspidi on suurem rõhk elanikkonnakaitsel. Samas lisanduvad eelkõige järgmised tegevused: - koostada elanikkonnakaitse strateegilised dokumendid, määrates kindlaks eesmärgid, luues võimekirjeldused, sihttasemed, prioriteedid ning selle alusel tegevuste rahastamise vajadused; - töötada välja vajalikud õigusaktide muudatused, hinnata mõjusid; - kujundada poliitikat elanikkonnakaitsega seotud ministeeriumide ülestes teemades nagu elanike teadlikkus, ohuteavitus jms. Iga ministeerium vastutab ja jääb ka pärast eelnõu määrusena kehtima hakkamist vastutama talle VVS-iga pandud valdkondade eest, st et SiM ei hakka kujundama teiste ministeeriumide valitsemisala poliitikat või juhtima teiste valitsemisalade tegevusi. Lõigetes 3, 4, 9, 11 ja 16 on toodud Euroopa Liidu ja välissuhete, kommunikatsiooni-, rahandus-, siseauditi ning välisvahendite osakonna põhiülesanded muutmatuna võrreldes kehtiva põhimäärusega. Lõigetes 5, 7 ja 12 on vastavate osakondade nimedest välja jäetud liitsõna osa „poliitika“, põhiülesannetes sisulisi muudatusi ei tehta. Seejuures on poliitika kujundamine jätkuvalt kõnealuste osakondade ülesanne, kuid arvestades, et see ei ole ainus osakonna tegevus ning poliitika kujundamine on tervikuna ministeeriumi ülesandeks, ei ole seda vaja osakondade nimetustes eraldi rõhutada. Lõikes 6 on toodud kriisivalmiduse osakonna põhiülesanded, mis põhinevad praeguse sisekaitse- ja kriisivalmiduse osakonna ülesannetel. Kriisivalmiduse osakond täidab SiM-i ülesandeid kriisireguleerimise valdkonnas: - koordineerib kriisivalmiduse tagamist ministeeriumi valitsemisalas, sealhulgas valitsemisala ülese olukorrateadlikkuse tagamist; - valmistab ette ministeeriumi valitsemisala kriisideks, sealhulgas riigikaitseliste ülesannete täitmist. Ülesannete täitmisel teeb osakond muuhulgas ettepanekuid riikliku kriisireguleerimise poliitika kujundamiseks ning koordineerib kriisi korral riigisisese ja rahvusvahelise operatiivinformatsiooni kogumist ja analüüsimist. Lõikes 8 on toodud piirivalve- ja rändeosakonna põhiülesanded. Võrreldes kehtiva põhimäärusega lisandub ministeeriumi osakondade töö ümberkorraldamisest lähtuvalt põhiülesannete loetellu Eesti kodakondsusvaldkonna poliitika kujundamine. Täpsemalt on kodakondsus-, rände- ja piirivalvevaldkonna tegevused toodud põhimääruse §-des 11-12. Osakonna nimest on aga välja jäetud liitsõna osa „poliitika“ samal põhjusel nagu lõigete 5, 7 ja 12 selgituste juures toodu. Lõikes 10 on tehtud rahvastiku toimingute osakonna põhiülesannetes vaid keelelised parendused, et osakonna põhiülesannete sõnastus oleks sarnane teiste osakondadega: sõnad „valdkonna poliitika kavandamine ja korraldamine“ asendatakse sõnadega „valdkonna poliitika väljatöötamine ja rahvastikutoimingute alase tegevuse korraldamine“. Lõikes 13 on täpsustatud strateegia- ja arendusosakonna ülesandeid. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on välja jäetud: - varade alase poliitika väljatöötamine, mis on üle viidud varahaldusosakonna põhiülesannete loetellu ning - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja digitaalsete andmete alase poliitika väljatöötamine, mis on uue digi- ja teabehaldusosakonna ülesannete loetelus. Lisanduvad ülesanded, mida tegelikult ka praegu täidetakse:  - ministeeriumi ja valitsemisala asutuste teaduskoostöö ja innovatsiooni tegevuse koordineerimine ning - sisekaitselise hariduse poliitika väljatöötamine ja koordineerimine. Uue ülesandena on toodud teenusepõhise juhtimise poliitika väljatöötamine. Selle ülesande kajastamine on vajalik, et tagada selge arusaam, kes on eestvedajaks teenusepõhise juhtimise juurutamiseks. Lisanduvad ülesanded on loetletud ka põhimääruse eelnõus tugiteenustena §-s 21. Lõikes 14 on toodud usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna põhiülesanded. Nimetatud osakond luuakse usuasjade osakonna ning kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna liitmisel, seejuures kodakondsuspoliitika alased tegevused on viidud üle piirivalve- ja rände osakonda (vt punkti 5 lõike 8 selgitust). Muus osas osakondade ülesannetes muudatusi ei tehta. Täpsemad ülesannete kirjeldused on esitatud ka põhimääruse §-s 151 ja §-s 20. Lõikes 15 on toodud varahaldusosakonna põhiülesanded, mis põhinevad info- ja varahaldusosakonna ülesannetel. Võrreldes kehtiva põhimäärusega: - lisatakse kliima ja varude haldamise poliitika väljatöötamine, selle rakendamise korraldamine ministeeriumis ja koordineerimine ministeeriumi valitsemisalas ning füüsilise turvalisuse korraldamine ministeeriumis; - tuuakse varahaldusosakonda praegu strateegia- ja arendusosakonna ülesannetena nimetatud varade alase poliitika väljatöötamine (eelkõige kinnisvara ja transportvara, nii õhu-, vee-, kui maismaasõidukite, poliitika); - välja jäetakse dokumendihalduse korraldamine ja selle koordineerimine ministeeriumi valitsemisalas, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamine ministeeriumis, ministeeriumi infoturbepoliitika väljatöötamine ja rakendamine ning info- ja kommunikatsioonisüsteemide projektide juhtimine. Teabehalduse ja info- ja kommunikatsioonialased tegevused on edaspidi uue digi- ja teabehaldusosakonna ülesanded (vt lõike 1 selgitust); - riigivara valitsemise, logistilise toe (hoonete hooldus-. ja remonditööd, erinevate sündmuste ettevalmistamine ja teenindamine, transportteenuse korraldamine jmt) ja töökeskkonnaga (vajalikud töövahendid, invertar jmt) seotud tegevused on jätkuvalt varahaldusosakonna ülesanded. Siseteenused on ümber nimetatud logistiliseks toeks. Varude haldamine (ingl.k. inventory management) on logistika ja tarneahela juhtimise valdkond, mis hõlmab varude juhtimise, varude füüsilise seisundi jälgimise ning tootenimetuste tegelike (füüsiliste) koguste tuvastamise tegevusi. Ka kriisivalmiduse ja riigikaitseülesannete tagamiseks vajalike materjalide sh varude koordineerimine on varude haldamise üks tegevussuundadest. Selleks, et ministeeriumi hoone ja selles töötavad isikud ning paiknev vara oleks kaitstud, on oluline tagada füüsiline turvalisus. Kuigi turvalisuse tagamine on ka seni olnud ministeeriumis korraldatud, siis ei olnud põhimääruses selgelt toodud, millise osakonna ülesanne see on. Lõikes 17 on toodud õigusosakonna ülesanded. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on välja jäetud lauseosa „ja vajaduse korral ministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimine“. Muudatus on seotud SiM-i töökorralduse muutumisega. Ministeeriumi ülesanne on jätkuvalt tagada, et valitsemisalas oleksid ühtsed (riigi)hankealased põhimõtted. Samas puudub vajadus valitsemisala üleselt hangete läbiviimist koordineerida või neid läbi viia, kuna iga asutus teeb seda ise. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg, 1. veebruar 2025. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega seotud. 4. Määruse mõjud Eelnõuga kaasneb positiivne mõju riigiasutuse, st SiM korraldusele. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Mõju ulatus teenistujatele ei ole suur. SiM-is on hetkel 184 teenistuskohta. Muudatused puudutavad ligikaudu 15 teenistujat, eelkõige neid kelle osakonna töö korraldatakse ümber: - kodakondsusvaldkonna teenistuja, - usuasjade osakonna 2 teenistujat, - kodanikuühiskonna valdkonna 2 teenistujat, - teabehalduse valdkonna ~7 teenistujat, - andmehalduse valdkonna teenistuja, - infokommunikatsiooni valdkonna ~2 teenistujat, - strateegia- ja arendusosakonna juhatajat ning praeguse info- ja varahaldusosakonna juhatajat. Seega arvestades ministeeriumi kogu teenistujate arvu, siis mõju ulatus ei ole suur. Osakondade nimede täpsustamine on tehniline küsimus ja teenistujate tööülesannete jaotust sellega ei muudeta. Edaspidi on toodud mõjud täpsemalt. Tugiteenuste valdkonna täpsustamine Mõju ulatus on väike, sest neid ülesandeid täidab SiM ka praegu. Samas on lisatavad tugiteenuste valdkonna tegevused sellised, milles SiM-il on oma valitsemisala asutuste suhtes juhtiv roll ning seetõttu on õige need ka põhimääruses kajastada. Need tegevused on strateegia- ja arendusosakonna põhiülesanded, mis on valdavalt juba selle osakonna ülesannetes toodud. Strateegia- ja arendusosakonnas on 11 teenistujat, arvestades SIM teenistujate koguarvu on sihtrühm väike. Elanikkonnakaitse valdkonna lisamine Põhimäärust täiendatakse SiM valitsemisala elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise ülesandega. Elanikkonnakaitse ülesande paremaks ning efektiivseks täitmiseks kujundatakse senine pääste- ja ohutuspoliitika osakond ümber elanikkonnakaitse osakonnaks. Muudatuse eesmärk on viia ministeeriumi struktuur senisest paremini vastavusse tänastele ülesannetele ning luua rolliselgus. Muudatuse tulemusena vaadatakse üle osakonna senine töökorraldus ning ülesannete jaotus, osakonda lisandub üks uus ametikoht. Kriisikorralduse ja riigikaitseliste tegevuste korrastamine Sisekaitse- ja kriisivalmiduse osakonna ümberkujundamisel kriisivalmiduse osakonnaks ei ole tegemist uute ülesannete lisandumisega, vaid osakonna tegelike tegevuste selgema sõnastamisega. Muudatusel on positiivne mõju nii Siseministeeriumile kui Siseministeeriumi valitsemisala asutustele, võimaldades paremini edasi anda Siseministeeriumi rolli valitsemisalas kriisideks valmisoleku loomisel ja kriiside lahendamisel. Muudatuse tulemusena vaadatakse üle ka osakonna senine töökorraldus ning ülesannete jaotus. Kodakondsusvaldkonna üleviimine Kodakondsusvaldkonna liitmisel piirivalve- ja rändevaldkonnaga laieneb selle osakonna vastutusvaldkond, samas on need valdkonnad omavahel ka praegu põimunud. Pikemas plaanis aitab ettenähtud muudatus parandada kodakondsusvaldkonna sidusust rände-, identiteedihalduse ja piirivalvevaldkonnaga. Tekib parem arusaam valdkonna tervikhuvidest ja -vajadustest ning lõimitakse seotud tööprotsessid. Teenistusülesannete muudatus ei ole nii suuremahuline, mis võiks kaasa tuua osakonna juhataja ülesannete üle vaatamise ning ametikohale sobivuse hindamise. Muudatusega viiakse üle ka ühe teenistuja ametikoht ühest osakonnast teise, tema ametiülesanded ei muutu. Uute osakondade loomine Muudatustega optimeeritakse juhtimiskorraldust SiM-is. Esimesel juhul liidetakse usuasjade ja kodanikuühiskonna alased tegevused. Kui praegu on mõlemas osakonnas 2 teenistujat (osakonna juhataja ja nõunik), siis muudatuse tulemusel moodustub nende kahe osakonna põhjal üks, senisest suurem osakond. See aitab paremini planeerida tegevusi ning suurendab sidusust usuasjade ja kodanikuühiskonna valdkonnas. Osakonna juhataja vastutusala aga laieneb: kui seni keskenduti ühe valdkonna spetsiifilistele teemadele, siis nüüd on osakonna ülesannete seas kahe, põhimääruse § 151 ja § 20 nimetatud valdkonna tundmine ning nende tegevuste eest vastutamine. Teisel juhul viiakse seni kahe osakonna (strateegia- ja arendusosakonna ning praeguse info- ja varahaldusosakonna) vahel jaotatud teabehalduse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alased tegevused ühte osakonda. Tekib terviklik ülevaade nii olemasolevast teabest ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alastest tegevustest kui ka sellest, millised on uued suunad ning kuidas rakendada uusi strateegiaid nendes valdkondades. Sellega kaasneb valdkondade vahelise kommunikatsiooni ja koostöö tõhustamine, sest tegevused ei ole killustunud kahe osakonna vahel. Eelnõu ei oma sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju ega mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too riigieelarvesse lisatulu. Määruse rakendamisega ei kaasne ka täiendavaid kulusid. Juhul kui osakondade töö ümberkorraldamise tulemusena tekib vajadus teenistuja koondamiseks, siis ettenähtud hüvitised kaetakse olemasolevate tööjõukulude arvelt. Määruse rakendamiseks on vaja muuta nende osakondade põhimääruseid, mille nime või ülesandeid muudetakse, vajaduse korral ka nende osakondade teenistujate ametijuhendeid. Tegemist ei ole sisuliste muudatustega vaid täpsustustega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. veebruaril 2025. aastal. Ülemineku aeg on vajalik, et: - ette valmistada vajalikud osakondade põhimääruste ja ametijuhendite muudatused, - järgida avaliku teenistuse seaduse § 101 toodud teenistusest vabastamisest etteteatamise tähtaegasid või töölepingu seaduse § 97 toodud töölepingu ülesütlemise tähtaegasid. Tähtajad on ametniku puhul vahemikus 30-90 päeva, olenevalt teenistusstaažist ning töötaja puhul vahemikus 15-90 päeva, olenevalt töösuhte kestusest. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/24-1005 - „Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.10.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/497b7058-b184-4e01-aa56-eb0bf8947310 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/497b7058-b184-4e01-aa56-eb0bf8947310?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main