Looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Pr Yoko Alender Teie: 12.08.2024 nr KLIM/24-0810/-1K Kliimaministeerium Suur-Ameerika 1,10122 Tallinn Meie: 04.10.2024 nr 5-7/24/125-3 [email protected] Looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Kaitseministeerium on tutvunud Kliimaministeeriumi esitatud looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõuga ning esitab selles osas alljärgnevad tähelepanekud. Looduskaitseseadusesse tuleks sisse viia põhimõtted, mis võimaldaksid erandjuhtudel Kaitseministeeriumi valitsemisala asutusel julgeoleku- ja kaitsevõime eesmärgil looduskaitseseaduses sätestatud nõuetest kõrvale kalduda. Ettepanekud tuginevad vajadusele tagada riigi julgeolek ja kaitsevõime, võimaldades Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuste paindlikkust looduskaitselistest piirangutest hoolimata. Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekutega arvestamisel: 1) Teeme ettepaneku lisada looduskaitseseadusesse erand, mille kohaselt ei võeta kaitse alla looduskaitsealuseid objekte, mis asuvad Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljadel ja täiendada looduskaitseseadust § 9 lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid ega menetlust ei kohaldata, kui loodusobjekt asub Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal.“. Harjutusväljade puhul võib Kaitseväe väljaõppe läbiviimine muutuda võimatuks, kui juba olemasoleval harjutusväljal avastatakse kaitstav loodusväärtus, näiteks kaitsealune taimeliik. Mõned kaitsealused taimeliigid taluvad ja isegi vajavad aktiivset maakasutust, kuid sellisel õppeväljal, mida on kasutatud juba aastaid ja kus on toimunud erinevaid häiringuid, võib kaitsealuse taimeliigi avastamine siiski piirata väljaõpet. See on nii hoolimata sellest, et häiringud võivad mõjuda avastatud liigile positiivselt. Kaitseväe tegevust võivad piirata ka kaitsealuste linnuliikide pesapaikade avastamised, isegi kui Kaitsevägi on samas piirkonnas juba aastaid väljaõpet läbi viinud. Erandi eesmärk on vältida uute või olemasolevate kaitsealuste liikide kaitse alla võtmist harjutusväljadel, kui kaitsealuste liikide leidmine piiraks väljaõpet. Selle asemel võib läbi viia kaitsealuste liikide inventuuri, kuid nende olemasolu ei tohiks piirata Kaitseväe väljaõpet. Ametlikult kaitse alla võtmise asemel lepitakse Keskkonnaametiga kokku selline kaitse, mis võimaldab säilitada liigid võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse väljaõppe vajadusi. Lisaks võib ajas tekkida vajadus erinevate looduskaitse-, liigikaitsepiirkondadesse või vääriselupaikadesse kaitserajatiste ehitamiseks ning samuti võib osutuda vajalikuks maaparandustööd riigikaitsemaal, näiteks lahingumoonalao läheduses, et tagada lao turvalisus. Kui puudub õigus või erand looduskaitsealuste objektide osas nõuetest kõrvale kaldumiseks ja erinevad tööd ei oleks lubatud, kuigi need on riigikaitsevõime tagamiseks hädavajalikud, takistavad need riigikaitsevõime tagamist. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Rõhutame, et see ei tähenda, et harjutusväljadel loodust ei kaitsta, vaid harjutusväljade haldaja teeb tõhusalt Keskkonnaametiga koostööd, et tagada parimad võimalikud looduslikud tingimused arvestades riigikaitselisi võimalusi. Kui Euroopa Liidu nõuded ei luba täielikku välistust, palume kehtestada eraldi regulatsioon Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadele, kus kõik mõjud on eelnevalt hinnatud. 2) Teeme ettepaneku sõnastada § 15 lõikega 22 järgmiselt: „(22) Riigikaitselise ehitise ja riigikaitsemaa puhul ei kohaldata õuemaa kasutamisele kehtestatud nõudeid, kui need piiravad riigikaitselise eesmärgi saavutamist. Erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui Kaitsevägi või Kaitseliit kasutab kinnistut riigikaitselisel eesmärgil.“ Vajalik on kehtestada vastav regulatsioon, mis lubaks riigikaitselise ehitise ja riigikaitsemaa puhul erandkorras õuemaale esitatavatest nõuetest kõrvale kalduda. Praegu puuduvad kehtivas looduskaitseseaduses ja seaduse eelnõus sätted, mis võimaldaksid riigikaitselise ehitise ja riigikaitsemaa puhul kõrvale kalduda õuemaale kehtivatest uutest nõuetest. 3) Teeme ettepaneku täiendada looduskaitseseaduse § 17 lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Keskkonnaameti kooskõlastusel ning tingimusel, et mõju metsa- ja sookoosluste taastamisele on minimaalne ja vajalikud leevendusmeetmed on rakendatud võib riigikaitselise ehitise ja riigikaitsemaa puhul jätta metsa- ja sookoosluse taastamisele esitatavad nõuded täitmata, kui see on vajalik riigikaitselise eesmärgi saavutamiseks.“ Looduskaitseseaduse § 17 lõige 3 sätestab looduslike metsa- ja sookoosluste taastamiseks vajalikud tegevused. Praegu puuduvad nii looduskaitseseaduses kui ka selle eelnõus selgesõnalised sätted, mis võimaldaksid riigikaitseliste ehitiste ja riigikaitsemaade puhul põhjendatud juhtudel metsa- ja sookoosluste taastamisele esitatavatest nõuetest kõrvale kalduda. Selline regulatsioon on vajalik, et tagada riigikaitse ülesannete täitmine ning samal ajal arvestada võimalikult suures ulatuses looduskaitse eesmärke. Regulatsioon peab tagama, et riigikaitseobjektide ja -aladel tehtavad tegevused ei takistaks oluliselt riigikaitselisi tegevusi, kuid samas säiliks metsa- ja sookoosluste kaitse võimalikult suures ulatuses. 4) Teeme ettepaneku täiendada looduskaitseseaduse § 37 lõikega 7 järgmises sõnastuses: ”(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja, kui ranna või kalda piiranguvööndit kasutatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks.“ Täienduse eesmärgiks on sätestada võimalus kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, kui see on vajalik riigikaitse eesmärgi saavutamiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. See täiendus on vajalik riigi sõjalise kaitse operatiivsuse tagamiseks, et tagada riigi sõjalise kaitse operatiivsus olukordades, kus on vajalik kiire ja viivitamatu tegutsemine. Kehtiv seadus nõuab piiranguvööndite kasutamiseks Keskkonnaameti nõusolekut, mis võib teatud olukordades põhjustada viivitusi ja takistada Kaitseväe operatiivseid tegevusi. Riigikaitse vajaduste puhul, eriti kriisiolukordades, on oluline tagada Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste võimalikult kiire ja tõrgeteta juurdepääs ranna ja kalda piiranguvöönditele. Seetõttu on ettepanek jätta sellistel juhtudel nõusoleku nõue kõrvale, tagades samal ajal, et tegevused oleksid rangelt seotud riigikaitseliste eesmärkidega ja piiratud ainult nende juhtudega, kus see on vältimatult vajalik. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  5) Teeme ettepaneku muuta § 38 lõiget 4 p 10 tekst järgmiselt: „riigikaitselisele ehitisele või muule ehitisele riigikaitse eesmärgi tagamiseks.”. Vajalik on vähendada ranna ja kalda ehituskeeluvööndit, et võimaldada seal rajada ka muid riigikaitse eesmärgil rajatavaid ehitisi kui ainult riigikaitselisi ehitisi. Praegu nõuab kehtiv seadus Keskkonnaameti nõusolekut ehituskeeluvööndisse ehitamiseks, mis lisab bürokraatlikku koormust ja võib viia viivitusteni. Arvestades, et riigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks tehtavate ehitustööde puhul teeb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Keskkonnaametiga tihedat koostööd ning ehitisteatised või ehitusload kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse või Tehnilise Järelevalve Ameti poolt Keskkonnaametiga, muudab eraldiseisva nõusoleku nõue protsessi keerulisemaks ja aeganõudvamaks kõikide osapoolte jaoks. Seetõttu on ettepaneku eesmärk muuta protsess paindlikumaks ja kiiremaks, tagades samas, et kõik vajalikud kooskõlastused ja koostöö säilivad. 6) Teeme ettepaneku täiendada looduskaitseseaduse § 38 lõiget 4 punktiga 11 järgmises sõnastuses: „(11) ehituskeeluvööndi kasutamisele kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks.”. Täienduse eesmärk on võimaldada ehituskeeluvööndi kasutamist ilma Keskkonnaameti nõusolekuta kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärkidel ja tagada riigi sõjalise kaitse operatiivsus ja kiirus olukordades, kus kiire tegutsemine on hädavajalik riigi julgeoleku tagamiseks. Kehtiva seaduse nõue saada Keskkonnaameti nõusolek tegevuste jaoks võib viia viivitusteni, mis ohustavad riigi kaitsetegevuste tõhusust ja operatiivsust. Ettepanekuga võimaldatakse erandkorras ehituskeeluvööndi kasutamine riigikaitselistel eesmärkidel, mis tagab riigi kaitsevõimekuse säilimise kriitilistes olukordades. 7) Teeme ettepaneku täiendada looduskaitseseaduse § 55 lõikega 63, et kehtestada pesitsusrahu erand Kaitseväe jaoks riigi sõjalisel kaitsmisel ja selleks ettevalmistamisel. Täiendus tagab, et riigikaitseline tegevus oleks võimalikult vähe piiratud pesitsusaja tõttu, kuid samal ajal arvestatakse võimaluse korral looduskaitseliste piirangutega ning tehakse sel eesmärgil koostööd Keskkonnaametiga. Viimaste kevadiste õppuste ajal on tehtud märkusi, et Kaitsevägi ei tohi läbi viia väljaõpet pesitsusajal, sest see võib häirida kaitsealuste liikide pesitsemist. Kuivõrd riigi kaitsmine ja selleks valmistumine on riigi tuumikfunktsioon, siis ei saa selle täitmist mitmeks kuuks pausile panna. Kaitsevägi teeb koostööd Keskkonnaametiga ja arvestab piirangutega seal, kus see on võimalik, et kaitsta loodust ja tagada võimalusel lindude pesitsusrahu. Erand on vajalik riigikaitse operatiivse ja tõhusa toimimise tagamiseks. Juhul kui Euroopa Liidu nõuded ei võimalda täielikku välistust, siis palume kehtestada alternatiivne lihtsustatud kord, näiteks asja lahendamine üksnes registreeringuga või mõne muu lihtsustatud protseduuriga. Kaitseministeerium peab vajalikuks eeltoodud erand või lihtsustatud kord välja töötada enne eelnõukohase seaduse jõustumist. Palume sätte sõnastuse väljatöötamisel Kliimaministeeriumil ja Keskkonnaametil kaasata Kaitseministeeriumit. Kaitseministeerium on mitmed ettepanekud ka varasemalt eelnevate looduskaitseseaduse redaktsioonide muutmisega esitanud, kuid mida Kliimaministeerium ei ole varasemalt arvestanud põhjusel, et üht või teist olulist küsimust ei ole jõutud piisavalt ametkondade vahel arutada. Tänaseks võib Kaitseministeerium kinnitada, et kõik teemad on korduvalt nii Kliimaministeeriumi kui ka Keskkonnaametiga läbi arutatud Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 ning meie ettepanekuid ka korduvalt selgitatud, mistõttu palume eeltoodud ettepanekud muudetava eelnõuga arvesse võtta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Paul Kunimägi [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502