Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu

13.08.2024 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrust nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ (RT I, 05.07.2023, 23)1. Eelnõukohase määrusega muudetakse Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva Sisekaitseakadeemia riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmäära Siseministeeriumi esitatud taotluse alusel2. Taotluse kohaselt on täpsustatud Sisekaitseakadeemia riigikaitseülesandeid, mille täitmiseks on vaja määrata rohkem riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohti. Seetõttu tõstetakse eelnõukohase määruse jõustumisel Sisekaitseakadeemia riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade piirmäära. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakond (e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Eda Loo-Suun. Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Luisa Tõlkebüroo OÜ eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus on üks muudatus, millega võimaldatakse Sisekaitseakadeemial riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtadeks määrata senise kuni 10 protsendi asemel kuni 50 protsenti asutuse teenistuskohtadest. Muudatus tuleneb Siseministeeriumi taotlusest, mis põhineb Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a korraldusega nr 460 kehtestatud „Riigi kaitsetegevuse kaval“3 ja sellega seotud planeerimisdokumentidel. Riigi kaitsetegevuse kavas esitatakse omavahel seostatuna täidesaatva riigivõimu asutuste riigikaitseülesanded ja nende täitmiseks vajalikud tegevused. Kava tugineb riigikaitseülesandeid täitvate asutuste olemasolevatele võimetele, mis on vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks ning riigi toimimise tagamiseks kriisi ajal. Kava koostamisel lähtutakse ohustsenaariumidest ja see koostatakse kaheks aastaks. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutatud uusi ega vähetuntud termineid. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023023?leiaKehtiv. 2 Siseministeeriumi 19. juuni 2023. a kiri nr 1-6/2782-1. 3 RT III, 28.12.2021, 22; https://www.riigiteataja.ee/akt/328122021022. 1 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Eelnõu vahetu sihtrühm on Sisekaitseakadeemia teenistujad. Eelnõu mõjutab Sisekaitseakadeemia, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe töökorraldust ning riigi julgeolekut ja Kaitseväe sõjaaja üksuste koosseisu. 5.1. Mõju riigi julgeolekule ja Sisekaitseakadeemia töökorraldusele Siseministeeriumi andmetel on Sisekaitseakadeemia kriisiaegne ja riigikaitseline ülesanne korraldada siseturvalisuse tasemeõpet ja kriitilisi pädevusi andvaid täiendkoolitusi. Kriisi ajal vajalikud kursused ja nende maht on kokku lepitud Sisekaitseakadeemia ja kriise lahendavate asutuste vahel. Samuti on kokku lepitud Sisekaitseakadeemia roll ametiabi korraldamisel. Ülesande täitmiseks peab Sisekaitseakadeemia tagama vajaliku isikkoosseisu ja taristu – tagama lisaks väljaõpet vahetult läbi viivale personalile asutuse kriisiaegse juhtimise ja töökorralduse. Siseministeeriumi kinnitusel ei võimalda kehtiv Sisekaitseakadeemia riigikaitseliste ameti- ja töökohtade piirmäär täies mahus täita Riigi kaitsetegevuse kavas ja sellega seotud planeerimisdokumentides Sisekaitseakadeemiale määratud ülesandeid. Siseministeeriumi selgituse järgi määratakse eelnõukohase määruse jõustumisel Sisekaitseakadeemias täiendavaid riigikaitselisi ameti- ja töökohti väljaõpet läbiviivatele kolledžite õppejõududele ja õppekorraldajatele ning juhtkonna ja halduse valdkonna vastutavatele teenistujatele. Lisaks on Siseministeeriumi hinnangul vaja ministeeriumi valitsemisala asutuste lahendatavate kriiside korral kasutada Sisekaitseakadeemia valdkondlike eksperditeadmisega teenistujaid (näiteks tõlke), kellest osa määratakse samuti riigikaitselistele ameti- ja töökohtadele. Siseministeeriumi hinnangul määratakse riigikaitselistele ameti- ja töökohtadele valdavalt akadeemia koosseisus olevad eriteenistujad. Eelnõu avaldab positiivset mõju Siseministeeriumi valitsemisala riigikaitseülesannete täitmisele ja seeläbi kriisiolukorras, sealhulgas sõjalise kriisi ajal, avaliku korra kaitsele ning siseturvalisusele tervikuna. Riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohal olev isik jätkab kriisiolukorras, sealhulgas sõjaseisukorra ajal, oma tööülesannete täitmist, talle võib seaduse alusel kehtestada riigist lahkumise piirangu ja kehtivad erisused töösuhte lõpetamisel, puhkeaja ning puhkuse arvestamisel. 5.2. Mõju sõjalisele riigikaitsele, Kaitseväe ja Kaitseressursside ameti töökorraldusele Eelnõu mõjutab Kaitseväe sõjaaja üksuste koosseisu. Riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötavat isikut ei kutsuta lisaõppekogunemisele ja töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal on mobilisatsiooni kogunemiskohta mitteilmumist põhjendav takistus. Et tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste formeerimine, ei ole sellisele isikule üldjuhul võimalik määrata sõjaväelise auastmega ametikohta Kaitseväe sõjaaja koosseisus ka juhul, kui tal on asjakohane väljaõpe. Riigikaitseliste ameti- ja töökohtade piirmäära tõstmisega võib Sisekaitseakadeemias lisanduvate riigikaitseliste ameti- ja töökohtade piires suureneda nende isikute hulk, kellele on määratud või kellele tema ettevalmistuse põhjal saaks määrata 2 sõjaaja ametikoha, kuid ta tuleb sellelt vabastada või seda ei saa määrata, sest ta töötab riigikaitselisel ameti- või töökohal. Sisekaitseakadeemia koosseisus oli 31. juuli 2024 seisuga 279 ameti- ja töökohta4. Kuni 31. juulini 2024 olnuks eelnõukohase määruse jõustumisel Sisekaitseakadeemias võimalik riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtadele määrata kuni 139 töötajat (eelnevalt kuni 27 töötajat). Alates 1. augustist 2024 määratakse Sisekaitseakadeemia teenistujate koosseisu suurus rektori käskkirjaga5 ning riigikaitselistele ameti- ja töökohtadele määratud teenistujate võimalik maksimumarv ega võimalik kaitseväekohustuslaste osakaal neist ei ole eelnõu koostamise ajal veel täpselt teada. Eelnõu eelkirjeldatud mõju avaldub samas harva ning puudutab piiratud hulka ülesandeid ja nende täitmisega seotud ameti- ja töökohti Sisekaitseakadeemias. Seetõttu ei ole eelnõu koondmõju oluline ning eelnõu koostamisel mõjuanalüüsi ei tehta. Eelnõukohasel määrusel ei ole sotsiaalset mõju, mõju välissuhetele, mõju majandusele, mõju elu- ega looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule, mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muud mõju. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga ei kaasne riigieelarvele lisakulu, sest riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale määramine ei muuda teenistuskoha ülesandeid ega too seetõttu eelduslikult kaasa vajadust täiendava töötasu või palga järele. Eelnõu rakendamisega ei kaasne ka riigieelarvele tulu. 7. Määruse jõustumine Eelnõukohane määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Siseministeeriumile, Sisekaitseakadeemiale ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ja Kaitseressursside Ametile, kellel eelnõu osas märkusi ja ettepanekuid ei olnud. 4 Siseministri 10. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Sisekaitseakadeemia teenistuskohtade koosseis“ § 1 lg 1. 5 Siseministri 1. juuli 2024. a määruse nr 17 „Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses Siseministeeriumi valitsemisala asutuste pädevuse täpsustamisega“ § 4 p 2. 3 Riigikantselei 04.10.2024 nr 5-3/24/7 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: 20240617_VV_määrus_103_muutmine_EE 20240923_VV_määrus_103_muutmine_SK Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 13.08.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ § 2 lõike 1 punktis 361 asendatakse arv „10“ arvuga „50“. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristen Michal Peaminister /allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur Kaitseminister /allkirjastatud digitaalselt/ Taimar Peterkop Riigisekretär  13.08.2024 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrust nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ (RT I, 05.07.2023, 23)1. Eelnõukohase määrusega muudetakse Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva Sisekaitseakadeemia riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmäära Siseministeeriumi esitatud taotluse alusel2. Taotluse kohaselt on täpsustatud Sisekaitseakadeemia riigikaitseülesandeid, mille täitmiseks on vaja määrata rohkem riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohti. Seetõttu tõstetakse eelnõukohase määruse jõustumisel Sisekaitseakadeemia riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade piirmäära. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakond (e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Eda Loo-Suun. Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Luisa Tõlkebüroo OÜ eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus on üks muudatus, millega võimaldatakse Sisekaitseakadeemial riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtadeks määrata senise kuni 10 protsendi asemel kuni 50 protsenti asutuse teenistuskohtadest. Muudatus tuleneb Siseministeeriumi taotlusest, mis põhineb Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a korraldusega nr 460 kehtestatud „Riigi kaitsetegevuse kaval“3 ja sellega seotud planeerimisdokumentidel. Riigi kaitsetegevuse kavas esitatakse omavahel seostatuna täidesaatva riigivõimu asutuste riigikaitseülesanded ja nende täitmiseks vajalikud tegevused. Kava tugineb riigikaitseülesandeid täitvate asutuste olemasolevatele võimetele, mis on vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks ning riigi toimimise tagamiseks kriisi ajal. Kava koostamisel lähtutakse ohustsenaariumidest ja see koostatakse kaheks aastaks. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutatud uusi ega vähetuntud termineid. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023023?leiaKehtiv. 2 Siseministeeriumi 19. juuni 2023. a kiri nr 1-6/2782-1. 3 RT III, 28.12.2021, 22; https://www.riigiteataja.ee/akt/328122021022. 1 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Eelnõu vahetu sihtrühm on Sisekaitseakadeemia teenistujad. Eelnõu mõjutab Sisekaitseakadeemia, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe töökorraldust ning riigi julgeolekut ja Kaitseväe sõjaaja üksuste koosseisu. 5.1. Mõju riigi julgeolekule ja Sisekaitseakadeemia töökorraldusele Siseministeeriumi andmetel on Sisekaitseakadeemia kriisiaegne ja riigikaitseline ülesanne korraldada siseturvalisuse tasemeõpet ja kriitilisi pädevusi andvaid täiendkoolitusi. Kriisi ajal vajalikud kursused ja nende maht on kokku lepitud Sisekaitseakadeemia ja kriise lahendavate asutuste vahel. Samuti on kokku lepitud Sisekaitseakadeemia roll ametiabi korraldamisel. Ülesande täitmiseks peab Sisekaitseakadeemia tagama vajaliku isikkoosseisu ja taristu – tagama lisaks väljaõpet vahetult läbi viivale personalile asutuse kriisiaegse juhtimise ja töökorralduse. Siseministeeriumi kinnitusel ei võimalda kehtiv Sisekaitseakadeemia riigikaitseliste ameti- ja töökohtade piirmäär täies mahus täita Riigi kaitsetegevuse kavas ja sellega seotud planeerimisdokumentides Sisekaitseakadeemiale määratud ülesandeid. Siseministeeriumi selgituse järgi määratakse eelnõukohase määruse jõustumisel Sisekaitseakadeemias täiendavaid riigikaitselisi ameti- ja töökohti väljaõpet läbiviivatele kolledžite õppejõududele ja õppekorraldajatele ning juhtkonna ja halduse valdkonna vastutavatele teenistujatele. Lisaks on Siseministeeriumi hinnangul vaja ministeeriumi valitsemisala asutuste lahendatavate kriiside korral kasutada Sisekaitseakadeemia valdkondlike eksperditeadmisega teenistujaid (näiteks tõlke), kellest osa määratakse samuti riigikaitselistele ameti- ja töökohtadele. Siseministeeriumi hinnangul määratakse riigikaitselistele ameti- ja töökohtadele valdavalt akadeemia koosseisus olevad eriteenistujad. Eelnõu avaldab positiivset mõju Siseministeeriumi valitsemisala riigikaitseülesannete täitmisele ja seeläbi kriisiolukorras, sealhulgas sõjalise kriisi ajal, avaliku korra kaitsele ning siseturvalisusele tervikuna. Riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohal olev isik jätkab kriisiolukorras, sealhulgas sõjaseisukorra ajal, oma tööülesannete täitmist, talle võib seaduse alusel kehtestada riigist lahkumise piirangu ja kehtivad erisused töösuhte lõpetamisel, puhkeaja ning puhkuse arvestamisel. 5.2. Mõju sõjalisele riigikaitsele, Kaitseväe ja Kaitseressursside ameti töökorraldusele Eelnõu mõjutab Kaitseväe sõjaaja üksuste koosseisu. Riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötavat isikut ei kutsuta lisaõppekogunemisele ja töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal on mobilisatsiooni kogunemiskohta mitteilmumist põhjendav takistus. Et tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste formeerimine, ei ole sellisele isikule üldjuhul võimalik määrata sõjaväelise auastmega ametikohta Kaitseväe sõjaaja koosseisus ka juhul, kui tal on asjakohane väljaõpe. Riigikaitseliste ameti- ja töökohtade piirmäära tõstmisega võib Sisekaitseakadeemias lisanduvate riigikaitseliste ameti- ja töökohtade piires suureneda nende isikute hulk, kellele on määratud või kellele tema ettevalmistuse põhjal saaks määrata 2 sõjaaja ametikoha, kuid ta tuleb sellelt vabastada või seda ei saa määrata, sest ta töötab riigikaitselisel ameti- või töökohal. Sisekaitseakadeemia koosseisus oli 31. juuli 2024 seisuga 279 ameti- ja töökohta4. Kuni 31. juulini 2024 olnuks eelnõukohase määruse jõustumisel Sisekaitseakadeemias võimalik riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtadele määrata kuni 139 töötajat (eelnevalt kuni 27 töötajat). Alates 1. augustist 2024 määratakse Sisekaitseakadeemia teenistujate koosseisu suurus rektori käskkirjaga5 ning riigikaitselistele ameti- ja töökohtadele määratud teenistujate võimalik maksimumarv ega võimalik kaitseväekohustuslaste osakaal neist ei ole eelnõu koostamise ajal veel täpselt teada. Eelnõu eelkirjeldatud mõju avaldub samas harva ning puudutab piiratud hulka ülesandeid ja nende täitmisega seotud ameti- ja töökohti Sisekaitseakadeemias. Seetõttu ei ole eelnõu koondmõju oluline ning eelnõu koostamisel mõjuanalüüsi ei tehta. Eelnõukohasel määrusel ei ole sotsiaalset mõju, mõju välissuhetele, mõju majandusele, mõju elu- ega looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule, mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muud mõju. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga ei kaasne riigieelarvele lisakulu, sest riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale määramine ei muuda teenistuskoha ülesandeid ega too seetõttu eelduslikult kaasa vajadust täiendava töötasu või palga järele. Eelnõu rakendamisega ei kaasne ka riigieelarvele tulu. 7. Määruse jõustumine Eelnõukohane määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Siseministeeriumile, Sisekaitseakadeemiale ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ja Kaitseressursside Ametile, kellel eelnõu osas märkusi ja ettepanekuid ei olnud. 4 Siseministri 10. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Sisekaitseakadeemia teenistuskohtade koosseis“ § 1 lg 1. 5 Siseministri 1. juuli 2024. a määruse nr 17 „Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses Siseministeeriumi valitsemisala asutuste pädevuse täpsustamisega“ § 4 p 2. 3 EELNÕU 13.08.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ § 2 lõike 1 punktis 361 asendatakse arv „10“ arvuga „50“. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristen Michal Peaminister /allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur Kaitseminister /allkirjastatud digitaalselt/ Taimar Peterkop Riigisekretär