Rail Balticat ületava kohalikutee 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva Salutaguse viadukti rajamise ehitusloa menetlusse kaasamine

EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava kohaliku tee 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva Salutaguse viadukti rajamiseks“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number … Tee ehitusloa andmise kuupäev … Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine kohaliku tee nr 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva viadukti rajamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele). 2. Enne ehitustööde algust peab olema viadukti põhi- või tööprojektile koostatud ekspertiis. 3. Arvestada Rail Baltica raudteetrassi lõigu Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava kohaliku tee 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva Salutaguse viadukti rajamiseks“ lisas 3 „Keskkonnakohustuste register“ ning lähtuda muudest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest tulenevatest nõuetest. Transpordiamet on seisukohal, et kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada KMH tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid või teisi vähemalt samaväärselt tõhusaid meetmeid, et ennetada, vältida ja leevendada võimalikku kaasnevat ebasoodsat keskkonnamõju. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Kohalikul teel nr 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva Salutaguse viadukt 1  EELNÕU 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Nobe OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10647027 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Sepise 7, Tallinn 11415 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 514 6565 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Salutaguse viadukt BR1225 2.7 Tee ehitusprojekti number P2404 (allkirjastatud digitaalselt) 2  EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava kohaliku tee 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva Salutaguse viadukti rajamiseks Transpordiamet algatas pp.kk.2024 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticat ületava kohaliku tee 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva Salutaguse viadukti rajamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Salutaguse viadukt paikneb riigi kinnisasjal (katastritunnus 31701:001:2047) Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas. Transpordiameti 18.02.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/128 on antud projekteerimistingimused Rail Balticut ületava Kohila liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamiseks. Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” (edaspidi Planeering). Planeeringuga on määratud Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud teedevõrgu rajamise vajadus ja nende põhimõttelised asukohad. Teede konkreetsed asukohad, pikkused, metsakvartalite majandamiseks vajalikud tagasipöördekohad, tehnilised lahendused ja maavajadus täpsustatakse projekteerimise käigus, arvestades muuhulgas projekteerimise etapis vajadusel tehtud nihutusi trassi koridoris raudteemaa ja raudtee kaitsevööndi või ristete asukohtade osas. Eritasandilise riste konkreetsest tehnilisest lahendusest (nt kas tee kulgeb üle raudtee või raudtee alt) tulenevalt võib kavandatavate/ümberehitatavate teede pikkus (ulatus) ja täpne asukoht projekteerimise tulemusena planeeringus näidatust erineda. Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Nobe OÜ tööle nr P2404 „Salutaguse viadukt BR1225“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2024 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/8QDjVHnPOpwqQg3 . Projekti eesmärk on uue Rail Baltic põhitrassi ületava viadukti ehitus Salutaguse teel. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 26 lg 3 ning RB Rail AS Eesti filiaali taotluse alusel algatas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) kaheksale Rail Baltica raudteelõigule keskkonnamõju hindamised ehitusprojekti koostamise käigus. TTJA tunnistas 05.09.2022 kirjaga nr 16-6/19-2051-119 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir - Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande nõuetele vastavaks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et KMH käigus on muuhulgas hinnatud ka kohaliku tee nr 3170013 Salutaguse tee Salutaguse viadukti keskkonnamõjusid, leiab Transpordiamet, et keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus puudub. Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest tulenevad keskkonnameetmed on toodud korralduse lisas 3. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse § 11 lõike 6 ning majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, , KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2 ja § 24 lõiked 1 ja 15 , otsustab Transpordiamet: 2  4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee Rail Balticat ületava kohaliku tee 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva Salutaguse viadukti rajamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 3 toodud asjakohaseid keskkonnanõudeid. 3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus. 4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Rail Balticat ületava kohaliku tee nr 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva Salutaguse viadukti rajamise ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnakohustuste register. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja projekteerimise üksus 3  Täpsem viide (näiteks Järjekorra Õigusakti versioon ja paragrahv, kui nr Õigusakt kuupäev asjakohane) Kogu määrus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 248 "Kaitsealuse liigi aga eriti 1 isendi ümberasustamise kord" RT I, 16.12.2020, 4 paragrahv 2 2 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 37 3 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 52 4 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 53 5 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 55 6 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 55 7 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 58 8 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 62 9 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 63 10 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 116 lõige 1 11 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 116 lõige 2 12 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 117 Veeseadus § 119 13 RT I, 22.02.2019, 1 14 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 124 15 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 125 16 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 126 17 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 127 18 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 128 19 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 129 20 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 151 21 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 187 22 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 188 23 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 196 Keskkonnaministri määrus nr 61 "Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- Kogu määrus, ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele peamiselt vastavuse hindamise meetmed ning peatükk 2 ning 24 saasteainesisalduse piirväärtused" RT I, 22.09.2021, 2 Lisa 1 25 Muinsuskaitseseadus RT I, 07.03.2023, 61 § 31 26 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 22¹ 27 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 28 28 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 29¹ 29 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 61 30 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 64 31 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 116 32 Maaparandusseadus RT I, 30.06.2023, 38 § 53 33 Atmosfääriõhu kaitse seadus RT I, 22.09.2023, 1 § 59 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme 34 mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid RT I, 27.05.2020, 2 Kogu määrus Keskkonnaministri määrus 13.01.2005 nr 1 "Metsise 35 püsielupaikade kaitse alla võtmine" RT I, 05.07.2023, 153 Kogu määrus Keskkonnamõju Millises lõigu valdkond osas/kus kehtib Kogu põhitrassi Loomastik ehituslõigus Kogu põhitrassi Veekeskkond ehituslõigus Kogu põhitrassi Loomastik ehituslõigus Kogu põhitrassi Loomastik ehituslõigus Kogu põhitrassi Loomastik ehituslõigus Kogu põhitrassi Loomastik ehituslõigus Kogu põhitrassi Loomastik ehituslõigus Kogu põhitrassi Loomastik ehituslõigus Kogu põhitrassi Loomastik ehituslõigus  Kogu põhitrassi Veekeskkond ehituslõigus Kogu põhitrassi Veekeskkond ehituslõigus Kogu põhitrassi Veekeskkond ehituslõigus Veekeskkond Kogu põhitrassi ehituslõigus Kogu põhitrassi Veekeskkond ehituslõigus  Kogu põhitrassi Veekeskkond ehituslõigus Kogu põhitrassi Veekeskkond ehituslõigus Kogu põhitrassi Veekeskkond ehituslõigus Kogu põhitrassi Veekeskkond ehituslõigus  Kogu põhitrassi Veekeskkond ehituslõigus Kogu põhitrassi Veekeskkond ehituslõigus  Kogu põhitrassi Veekeskkond ehituslõigus Kogu põhitrassi Veekeskkond ehituslõigus  Kogu põhitrassi Veekeskkond ehituslõigus Kogu põhitrassi Veekeskkond ehituslõigus Kogu põhitrassi Kultuuripärand ehituslõigus Kogu põhitrassi Jäätmed ehituslõigus  Kogu põhitrassi Jäätmed ehituslõigus Kogu põhitrassi Jäätmed ehituslõigus Kogu põhitrassi Jäätmed ehituslõigus Kogu põhitrassi Jäätmed ehituslõigus  Kogu põhitrassi Jäätmed ehituslõigus Kogu põhitrassi Ehitustööd ehituslõigus Kogu põhitrassi Müra ehituslõigus Kogu põhitrassi Müra ehituslõigus DS1DPS2 Loomastik Eesmärk/Sisu Kaitsealuste kuklasepesade ümberasustamine enne ehitust, kui nende olemasolu on eelnevalt Töövõtja poolt tuvastatud (3) Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: /---/ 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Rändeteede kaitse (1) Ehitamisel tuleb tagada kaitsealuste liikide isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused. (1) I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. (1) Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine on keelatud. /---/ (6) Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 58 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhul. Keelatud on looduslikult esinevate lindude: 1) pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel; 2) tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist, käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja käesoleva seaduse § 58 lõikes 7 sätestatud juhul. (6) Kaitsealuse liigi ümberasustamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (1) Looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu ning loodusesse tagasiviimist korraldab Päästeamet või Keskkonnaamet. (1) Surnuna leitud I või II kaitsekategooria loomaliigi isendist peab leidja viivitamata teavitama Keskkonnaametit. Veekogu või põhjavee saastatuse põhjustamine, heitvee külmunud või lumega kaetud pinnasele juhtimine ja jääkatte saastamine on keelatud. Saasteainete juhtimine suublasse on lubatud üksnes Veeseaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel, kui sellega ei(1) põhjustata Isik ei tohikeskkonnaohtu. oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada: 1) üleujutust; 2) kaldakindlustuse, tammi, paisu ega muu rajatise purunemist; 3) pinnase olulist erosiooni ega maalihet; 4) maa sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust. (2) Maaomanik, maavaldaja või veekasutaja peab võtma meetmed, millega vähendada või vältida tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale. (3) Üleujutusega kaasneva kahju ja muude kahjulike tagajärgede vältimiseks on olulises riskipiirkonnas keelatud tulvavee omavoliline ümbersuunamine ja tõkestamine. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olulist kahju tekitava üleujutuse või tammi või muu kaitserajatise purunemise tagajärgede likvideerimist. Veekaitsevööndis on keelatud: /---/ 4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine Veeseaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta; 5) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. (1) Reovesi tuleb puhastada kohapeal, juhtida reoveepuhastisse või koguda kogumismahutisse ja vedada purgimissõlme, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. (2) Reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellisel alal, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.  (1) Ohtlike ainete juhtimine otse põhjavette, karsti ja karstijärve on keelatud. (2) Ohtlike ainete juhtimine otse põhjavette käesoleva seaduse tähenduses on ohtlike ainete juhtimine põhjavette nii, et need pinnasest või aluspinnasest läbi ei nõrgu. (3) Prioriteetse ohtliku aine suublasse juhtimine on keelatud, välja arvatud erandjuhtudel veeloa või kompleksloa alusel. Keskkonnaamet (edaspidi ka loa andja) peab märkima prioriteetse ohtliku aine veeloas või kompleksloas, kui seire tulemus näitab prioriteetse ohtliku aine esinemist heitvees. (1) Heitvee ja saasteainete juhtimine otse põhjavette, karsti ning karstijärve on keelatud. /---/ (3) Kui see ei takista põhjaveekogumi suhtes veekaitse eesmärgi saavutamist, võib veeloas või kompleksloas sätestatud tingimustel otse põhjavette, karsti või karstijärve juhtida: /---/ 3) kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vett või seoses ehitus- ja hooldustöödega väljapumbatud vett tingimusel, et vesi juhitakse samasse põhjaveekihti, millest see välja pumbati. (1) Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. (2) Heitvee veekogusse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal. (1) Suublasse juhitav heitvesi peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud või veeloaga ning kompleksloaga määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud saasteainete heitkogustele, välja arvatud juhul, kui heitvee juhtimine suublasse on käesoleva jao kohaselt keelatud. (2) Kui heitvesi juhitakse veekogusse, mille ääres asub supluskoht või supelrand, peab heitvee väljalase olema supluskohast või supelrannast vähemalt 200 meetri kaugusel. /---/ (7) Reovee puhastamise ning heitvee suublasse juhtimise ja seire nõuded, heitvee saastenäitajate ja saasteainete sisalduse piirväärtused ning heitvee nõuetele vastavuse hindamise meetmed kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021] (1) Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. (2) Sademevesi käesoleva seaduse tähenduses on sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi. (3) Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena käesoleva seaduse tähenduses. (4) Suublasse juhitav sademevesi peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud heitkogustele. (5) Sademevee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Sademeveelase ei tohi põhjustada suplusvee kvaliteedinõuetele mittevastavust. (7) Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud. (1) Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida põhjavee, veekogu või selle osa kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise. (2) Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; 2) sanitaarkaitseala hooldamine; 3) metsa hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu; 5) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; 6) teadustöö tegemine. Kui käesoleva seaduse §-s 188 ei ole sätestatud teisiti, siis on veeluba kohustuslik, kui: 1) võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, enam kui 30 kuupmeetrit ööpäevas; 2) võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas; /---/ 4) juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett; /---/ 6) juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile; /---/ 10) paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist; 12) põhjavett täiendatakse, juhitakse ümber või juhitakse tagasi; 16) rajatakse üle ühe hektari või likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv veekogu; 17) muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu; 18)Veeluba (1) muudetakse ei oleoluliselt vaja: vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või veerežiimi. 1) vee võtmiseks hädaolukorras, päästesündmuse lahendamiseks või nimetatud sündmuste jäljendamise korral õppustel; 2) põhjavee ärajuhtimiseks kõrge põhjavee tasemega või liigniiskelt alalt õiguspäraselt ehitatud ehitise toimimiseks ja kaitseks; /---/ 4) maaparandussüsteemi ehitamiseks ja maaparandushoiutöödeks; /---/ 6) kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab käesoleva seaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele; 7) veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil sette eemaldamiseks; 8) käesoleva seaduse § 187 punktides 7, 8, 10, 17 ja 18 nimetatud tegevusteks, mis kaasnevad veekogusse, välja arvatud meri, ehitamisega, kui Vabariigi Valitsus on otsustanud, et tegemist on ehitisega, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud maaparandussüsteemi kavandamine või rekonstrueerimine on seotud veekoguga, mis kuulub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, siis on vaja maaparandussüsteemi ehitusluba kooskõlastada Keskkonnaametiga.  (2) Veekeskkonnariskiga tegevus tuleb registreerida järgmiste tegevuste korral: /---/ 3¹) veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil sette eemaldamine mahuga alates viiest kuupmeetrist; 4) tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul; 5) veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine; /---/ 12) keemilise taimekaitsevahendi veekaitsevööndis kasutamine; 13) veekogusse ehitamisega kaasnevad tegevused, millele ei ole vaja veeluba vastavalt käesoleva seaduse § 188 lõike 1 punktile 8. (21) Registreeringut ei ole vaja maaparandussüsteemi ehitamiseks ja maaparandushoiutöödeks. Määrusega kehtestatakse: /---/ 2) nõuded heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee (edaspidi ka kasutatud vesi) suublasse juhtimise kohta; 3) punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele vastavuse hindamise meetmed; 4) suublasse juhitava kasutatud vee saasteainesisalduse ja muude saastenäitajate (edaspidi saastenäitajad) piirväärtused. Ehitustegevuse läbiviimisel tuleb juhinduda muinsuskaitseseaduse566 § 31 lõikest 1, mille alusel tuleb ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. . Jäätmehierarhia (1) Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast: 1) jäätmetekke vältimine; 2) korduskasutuseks ettevalmistamine; 3) ringlussevõtt; 4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus; 5) kõrvaldamine. (2) Jäätmehierarhiast võib kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse asja kogu olelusringi arvestades.  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (11) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. (2) Jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. (3) Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks keskkonnakaitseluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. (4) Jäätmevaldaja vastutus jäätmete käitlemise eest lõppeb ja läheb üle, kui uuel jäätmevaldajal on vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba. (5) Kui jäätmevaldaja annab jäätmed üle jäätmete käitluseks selleks õigust mitteomavale isikule, vastutab jäätmete käitluse eest jäätmevaldaja. (6) Jäätmete vedamisel ei lähe vastutus jäätmete käitlemise eest üle jäätmevedajale, kui ta ei ole jäätmevaldaja. (7) Jäätmeid võib ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta. Ehitise lammutamisel tuleb võimalikult suures ulatuses liigiti koguda ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid materjale. Ohtlike jäätmete segamine muud liiki ohtlike jäätmetega, tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga ei ole lubatud. (1) Ohtlike jäätmete saatekiri (edaspidi saatekiri) on dokument, mis sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja, käitlemiseks üleandja, vedaja ja vastuvõtja kohta. (2) Saatekiri koostatakse ohtlike jäätmete veosele enne veo algust digitaaldokumendina ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogus.  (2) Keskkonnakaitseluba omav isik, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodumajapidamised, on käesoleva seaduse § 28 lõikes 11 sätestatut järgides kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitatakse vähemalt viis aastat. Vastavalt maaparandusseadusele on sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi eesvooludesse ja kraavidesse vaja eelnevalt saada rekonstrueeritavatele maaparandussüsteemidele kasutusluba Põllumajandus- ja Toiduametilt. Müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mõõtmise meetodid. Määruse lisa 1 kohaselt rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset ning impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Silmas pidamiseks Rabivere maastikukaitseala läheduses tööde teostamisel. Millises EKKK osas käsitletud Lisakommentaarid 4.2.2 (1) Ranna või kalda piiranguvööndi laius on: /---/ 2) üle kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; 3) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 meetrit; 4) maaparandussüsteemi 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul 50 meetrit. 4,1 4.4 ja 4.22 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 4,1 4,1 4,1 § 118. Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd /---/ (2) Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 meetrit; 2) teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel vooluveekogudel – kümme meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud juhtudel; 3) peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – üks meeter. (3) Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir. (4) Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi 4,1 ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv. 4,1 4,1 4,1 4,1 Veeseaduse kohaselt ei peeta sademevett ja karjäärivett heitveeks. 4,1 4,1 4,1 4,1 4,1 4,1 4,1 4,6 4.5.1 4.5.1 4.5.1 4.5.1 4.5.1 4.5.1 - RB puhul TTJA-lt. 4.4.2 4.4.2 4,2 Meetme Keskkonnamõju Mõju aspekt või täpsustav kood valdkond valdkond PÜ01 Kliima Tehnoloogia PÜ02 Kliima Materjal PÜ03 Veekeskkond Veekvaliteet PÜ04 Veekeskkond Veekvaliteet PÜ05 Veekeskkond Elupaiga terviklikkus PÜ06 Veekeskkond Elupaiga terviklikkus PÜ07 Veekeskkond Elupaiga terviklikkus PÜ10 Loomastik Elupaiga terviklikkus PÜ11 Loomastik Veerežiim PÜ12 Loomastik Haljastus PÜ13 Loomastik Elupaigad PÜ14 Loomastik Suremus PÜ15 Loomastik Barjääriefekt PÜ16 Loomastik Barjääriefekt PÜ17 Loomastik Barjääriefekt PÜ18 Loomastik Barjääriefekt PÜ19 Loomastik Barjääriefekt PÜ20 Loomastik Barjääriefekt PÜ21 Loomastik Barjääriefekt PÜ22 Loomastik Suremus PÜ23 Loomastik Suremus PÜ24 Loomastik Suremus PÜ25 Loomastik Suremus PÜ26 Loomastik Suremus PÜ27 Loomastik Suremus PÜ28 Loomastik Suremus PÜ29 EMV Meetme sisu Võimalikult suurel määral tagada parima võimaliku tehnoloogia ja vähedestruktiivsete ehitustehniliste lahenduste rakendamine. Näiteks soovitatakse vältida sooaladega kattuva raudteetrassi ehitamisel sügavat kraavitust (minimeerides mõjusid veerežiimile), vältida suuremahulist turba väljakaevamist ning eelistada pinnasvaiadel nö silla rajamist. Projektis tuleb eelistada alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutamist, võttes arvesse materjali tootmise ja transpordi koosmõju (olelusringi heidet). Vooluveekogude ristete (truupide ja sildade) projekteerimisel tuleb arvestada maksimaalsete (ekstreemsete) vooluhulkadega, et voolukiirused ei läheks liiga suureks ja et ei tekiks paisuefekti. Veekogude vee kvaliteedi säilitamiseks suunatakse raudteelt külgkraavidesse kogunev sademevesi enne looduslikesse veekogusse suubumist läbi pool-looduslikuks kujundatud voolurahustite (kraavilaiendite), mis aeglustavad veevoolu ja soodustavad isepuhastumist Lisaks tuleb jälgida, et vee sügavus voolusängis oleks piisav kaladele läbimiseks ka madala veeseisu korral. Selleks tuleb kujundada kitsam voolusäng madalvee perioodiks. Vooluveekogudel tuleb säilitada looduslik põhi ning sildade ja truupide alale tuleb luua looduslähedane põhi. Läheneda tuleb kohapõhiselt. Kui truubist üles ja allavoolu on kivine põhi, siis tuleb ka truubi põhi katta kivide ja jämeda kruusaga. Kui veekogule on iseloomulik peenesetteline põhi, tuleb ka truubi põhi katta sarnase materjaliga. Sealjuures võib olla vajalik voolutõkete lisamine, et setet suurveega truubist välja ei uhutaks. Voolukiiruste reguleerimiseks on võimalik kasutada erineva suurusega kive või kunstlikke struktuure. Üldpõhimõte on, et truubi põhja pandav pinnas ja kivid peaksid olema veekogu riste lähedusest võetud. Truupide paigaldamisel tuleb jälgida, et kalle ühtiks veekogu põhja normaalse kaldega ja et truubi põhi jääks alati veekogu põhja tasemest allapoole, et ei tekiks astangut truubi otsa. Võimalusel trassikoridori planeerimine selliselt, et see ei läbiks kaitsealasid ja olulisi kaitsealuste liikide elupaiku. Raudtee muldesse tuleb paigaldada piisavalt truupe pinna- ja põhjavee vabaks liikumiseks ja olemasoleva veerežiimi säilitamiseks, tagamaks liigilise mitmekesisuse säilimist. Elupaikade loomine haljastuse abil. Raudteemaa ökoloogilise väärtuse suurendamine on ette nähtud leevendamaks raudtee rajamisest tingitud elupaikade kadu. Raudteemaale tuleb kujundada haljastuse abil keskkond, mis soodustab erinevate elupaikade teket. Vahetult raudteele ja selle lähedusse (2 m välimisest rööpast) loomi mitte meelitada, sest seal võivad nad hukkuda. Raudtee kaitsetsooni, kus ei ole lubatud kõrghaljastus, kujundada looduslik päikesele avatud niiduala, kus on palju erinevaid õitsvaid taimi. Elupaikade loomine väikeloomadele. Raudteekoridori servas tuleb säilitada maksimaalsel võimalikul viisil kõrghaljastus, mis pakub varju tuulte eest ja ka elupaiku erinevatele liigirühmadele. Trassi raadamise käigus kogunenud ja üle jäävad kivid, kännud ja puutüved on soovitav paigutada arendajaga kooskõlastatud, looduslikult sobivatesse asukohtadesse raudteekoridori päikeselisele poolele (aiast väljapoole), kus need pakuvad soojendamis- ja varjevõimalusi väikeimetajatele, roomajatele, kahepaiksetele ja teistele loomadele. Imetajate jt loomade hukkumise vähendamiseks raudteel on käsitletav trassilõik kogu ulatuses tarastatud. Aed peab takistama loomade raudteele sattumist nii palju kui võimalik. Aia alumine traat peab olema tihedalt vastu maad, et takistada loomade alt läbipugemist. Ebatasasel maastikul tuleb hoolega jälgida, et aia allserva ja maapinna vahele ei jääks avasid. Metssiga, mäger, rebane või mõni teine loom võib aia alumise serva alla tekitada käigu, kustkaudu pääseb aedade vahele. Selle ennetamiseks kaevatakse aiavõrgu alumine serv 50 cm sügavuselt maasse. Kuna tarastamine takistab oluliselt loomade liikumist, siis tuleb seda rakendada alati koos loomaläbipääsudega. Ökoduktid on kõige tõhusam viis siduda erinevate liigirühmade (sh taimed, seened, selgrootud) populatsioonid ühel ja teisel pool raudteed. Et võimaldada võimalikult paljudele liikidele ülepääs, tuleb ökoduktidele kujundada erinevate ribade ja laikude mosaiik (paljas maapind, kivid, palgid, rohttaimed, põõsad, puud, väikeveekogud). Kõrghaljastusega kaetud ökoduktid sobivad raudteetrassi ületamiseks hästi maas liikuvatele imetajatele, nahkhiirtele ja metsalindudele jt, kes väldivad lagedaid alasid. Ökoduktidele paigutatakse kive, risuvalle ja puutüvesid, mis pakuvad varjevõimalust väiksematele loomadele ja pesakohti lindudele. Päikese käes soojenevad kivid ja puit sobivad hästi roomajatele. Elupaikade mitmekesisuse tagamiseks ja ökoduktide paremaks toimimiseks rajatakse väikeveekogud, mis sobivad sigimiseks kahepaiksetele ja kiilidele. Putukatele on oluline, et oleks erineva kõrgusega haljastust, mis kaitseb tuulte eest ning pakub varjevõimalusi. Tuleb leida tasakaal lagedate alade (et oleks nähtavus ja päikesepaiste) ning kõrghaljastusega pindade (et oleks varju) vahel. Suurulukitunnelid on alternatiivseks lahenduseks ökoduktidele kohtades, kus ökodukti rajamine on ebasobiv reljeefi või suure maavajaduse tõttu. Tunnelite sisemusse tuleb paigutada kive, palke ja risu, et väiksematel loomadel oleks võimalik varjuda. Tunneli tõhusust parandab see, kui sealt on läbi juhitud vooluveekogu (nt kraav), mis aitab pinnast niisutada. Tunneli suudmete ümber tuleb kujundada suunav ja mitmekesine maastik (pinnasrajad, niidualad, põõsad, puud, väikeveekogud), et erinevad liigid läbipääsu kasutaksid. Oluline on jälgida, et otse tunneli suudme ees ei oleks puid, mis seda varjaks. Meelsamini kasutavad loomad tunneleid, kui päike paistab tunnelisse ja sealt on võimalik läbi näha. Samas peab olema piisavalt kõrghaljastust tunneli kõrval, et piirata raudtee häiringuid läbipääsule. Madalad sillad on sobivaks lahenduseks väiksematele jõgedele, kus on vajalik tagada väiksemate loomade läbipääs ja voolusängi looduslähedus. Sildade alla on mõlemale poole veekogu ette nähtud loodusliku pinnasega kaetud loomade käigurajad, mis enamasti on kuivad (erakordse suurveega võivad jääda vee alla). Sillaalused käigurajad tuleb sujuvalt siduda ümbritseva maastikuga. Ojadele ja kraavidele on RB-ga ristumisel projekteeritud kallasradadega truubid. Kallasradade minimaalseks suuruseks on 0,5x0,5 m (kahepaiksetele). Kohtades, kus on läbipääsu vaja ka keskmise kehasuurusega väikeulukitele (nt rebane, saarmas), on kallasradade suuruseks vähemalt 1,0x,1,0 m. Käigurajad tuleb katta loodusliku pinnasega (nt liiv, peenike kruus, muld). Tunneli servadesse paigutada rida kive palke jms, et pakkuda varjevõimalusi pisiimetajatele. Enamus käiguradade laiusest peab jääma vabaks. Vooluveekogul säilitada/taastada looduslik põhi. Kahepaiksetunnelite minimaalseks läbimõõduks soovitatakse 0,4 m, kuid pikemate (üle 20 m) tunnelite puhul peaks see olema suurem. Hästi toimival kahepaiksete läbipääsul on lühidalt järgnevad omadused: • see on seest niiske, kuid mitte üle ujutatud; • selle seinad on maapinna suhtes vähemalt täisnurga all; • minimaalne laius on 0,5 m ja kõrgus 0,4 m; • läbipääsule lisaks on läbipaistmatu aed või suunavad seinad, mille kõrgus on vähemalt 0,4 m. Lisaks RB-ga ristuvatele loomaläbipääsudele on ette nähtud loomade käigurajad piki RB aeda teede viaduktide alla. Tüüpiliseks loomaradade laiuseks on 5 m, rohekoridorides 10 m. Sõltuvalt ümbritsevatest elupaikadest ja tehnilisest lahendusest võib kohapõhiselt loomaradu laiendada või kitsendada. Loomarajad peavad olema sujuvalt ümbritseva maastikuga ühendatud. Olulistes kahepaiksete elupaikades tuleb aedade allserva lisada tõkestavad ja suunavad seinad. Kahepaiksete piirded peavad olema läbipaistmatud ja sileda pinnaga, et kahepaiksed ei üritaks sealt üle ronida. Sobivateks materjalideks on puit, (taaskasutatud) plastik, metall, neutraliseeritud betoon, komposiitmaterjalid jne. On oluline veenduda, et kasutatav materjal ei sisalda kahepaiksetele kahjulikke aineid ja/või ei ärrita nende nahka. Kahepaiksete piirded peavad olema vähemalt 40 cm kõrgused. Minimaalne pikkus tunnelist mõlemas suunas on 50 m. Seina kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 40 cm. Kahepaikseseinte efektiivsuse tagab korrektne paigaldus korrektsusest (et ei jääks vahesid) ja hooldus (nt niitmine). Ristumisel kraavidega tuleb paigaldada aia alla truup või spetsiaalsed ribad või võre, mis takistab loomade pääsu raudteekoridori. Kui piirdetarasse on vaja paigaldada teenindusväravaid, tuleb need paigaldada selliselt, et aia ja värava ning aia ja maapinna vahele jääks võimalikult väike pilu. Hooldustee ja loomaläbipääsude ristumiskohtades on värava ette lisatud kahepaikseid tõkestav renn. Kogu trassi ulatuses tuleb tagada, et seest tühjad aiapostid (ja ka igasugused muud postid) oleksid kindlasti otstest suletud, et ei tekiks lõksu suluspesitsevatele lindudele. Tagada vähemalt iga 500 m järel suurulukitele võimalus raudteelt lahkumiseks. Kõrgus väljastpoolt peab jääma vahemikku 1,6–1,9 m. Kahepaikseid tõkestavate seintega lõikudel tuleb vähemalt iga 100 m järel tekitada raudtee poole aia serva pinnasest kuhjatis, mis ulatub kahepaiksetõkke ülemise servani. Seda mööda on võimalik aedade vahele sattunud pisiimetajatel, kahepaiksetel ja roomajatel pääseda aiast välja. Meedet rakendatakse ehitusetapis pärast aedade paigaldamist. Raudtee kontaktliinidel tuleb kasutada spetsiaalseid kaitsevahendeid kohtades, kus ei soovita lindude viibimist ja võib tekkida elektrilühis. On olemas tooted, mis takistavad lindude maandumist (orad), aga ka selliseid, mis kaitsevad linde võimaliku elektrilöögi eest (isolaatorid). Õhuliinist kaabelliinile üleminekul tuleb elektrilöögi vältimiseks kasutada isoleeritud üleminekuid. RB infrastruktuuri elektri- ja sidepaigaldiste kavandamisel ning väljaehitamisel tuleb lähtuda standarditega kehtestatud elektri- ja magnetväljade piirväärtustest. Põhiprojekti lahendus (kui toodud) - - Põhiprojektis on ristete mõõtmete projekteerimisel maksimaalsete vooluhulkadega arvestatud. Tagatud kohapõhiste lahendustega, meetmenumbrid KMH_PK232 kuni KMH_PK265 - - - Trassi nihutamine on projekteerimisetapis võimalik ainult RB maakonnaplaneeringuga ette antud nihutusruumi piires. Sellega kooskõlas on RB trassi võrreldes eelprojektiga nihutatud Sikeldi kanakulli elupaigast 40 m võrra kaugemale. Projektilõigul DS1DPS4 on kahes kohas toimunud nihutused, mis suurendavad mõju kaitstavatele linnuliikidele. Laanerähni elupaigas Nurtu jõe lähistel on RB trassi nihutatud 100 m, mille tulemusena jääb elupaik suures osas trassi alla ja hävib. Selja metsise PEP-i juures on RB trassi nihutatud 65 m kaitstavale alale lähemale, mis suurendab häiringuid. Trassi nihutamine on seotud tehniliste nõuete täitmisega. - - Üldpõhimõte on soovitav anda põhiprojektis. Sobivad asukohad kavandada võimalusel tööprojektis, kuid nende paigutamise asukohti saab reaalselt täpsutada alles ehitustööde käigus sõltuvalt sellest, kus ja kui palju kive ja kände üle jääb. Põhiprojekti kohaselt on raudteed piirav aed metallpostidele kinnitatud punutud võrgust (maksimaalselt 5x5 cm silmaga). Standardne aia kõrgus on 2,0 m, põdra elupaikades on aia kõrguseks ette nähtud vähemalt 2,5 m. Põhiprojekti kohaselt on aia alumises osas (kuni 40 cm kõrguseni) traatide vahe 1–5 cm. Postide ülemine osa on kaldega väljapoole ja projekteeritud lahenduse kohaselt kinnitatakse sinna kolm rida okastraati. Samuti on hinnatud projektlahenduses kolm rida okastraati kavandatud ka võrkaia peale (kõrgustel 0,6, 1,4 m ja 1,8 m). Tagatud kohapõhiste lahendustega, meetmenumbrid KMH_PK48 kuni KMH_PK231 - - - -  - Käsitletavas trassilõigus on loomade läbipääs viaduktide alt ette nähtud nii eelkui ka põhiprojektis. Põhiprojektis on seintena kavandatud maapinnast 40 cm kõrgused metallist piirded, mille alumine serv on maa sees ja ülemine serv 5 cm ulatuses tagasi keeratud, tekitades varju ja takistades üle piirde hüppamist. Põhiprojektis on piirdeaia ja RB drenaažikraavide risted lahendatud ümartruupidega. - - Spetsiaalsed kahesuunalised tagasihüppekohad või aiakatkestused truupide kohal. Üldpõhimõte on antud põhiprojektis. Konkreetsed asukohad täpsustatakse tööprojektis. RB kontaktvõrgu kohta täpsem teave põhiprojekti hindamise hetkel puudub (ei kuulu hinnatava projekti koosseisu) ja elektritaristuga seotud meetmed tuleb lahendada vastava projekti raames. - Tööprojekti lahendus Kuna okastraat võib põhjustada loomadele ja lindudele vigastusi, siis piirdeaia tööprojekti koostamisel ja ehitamisel okastraati ei kasutata . Muudatus tuleb sisse viia tööprojekti koostamise käigus.  Põhiprojekti Põhiprojekti Meetme kood lõik Piketaaz Meetme asukoht kood (kui on) Salutaguse tee 3170013 KMH4_PK77 DS1DPS1 4+789 viadukt BR1225 Keskkonnamõju Mõju aspekt või täpsustav valdkond valdkond Loomastik Barjääriefekt Meetme sisu Jätta RB piirdeaia ja viadukti struktuuride vahele ida poole vähemalt 5 m ja lääne poole vähemalt 2 m vaba ruumi loomade läbipääsuks. Ühendada loomarajad sujuvalt ümbritsevate elupaikadega. Põhiprojekti lahendus (kui toodud) Loomarajad ida pool raudteed laiusega 5 m ja lääne pool laiusega 2 m. Tööprojekti lahendus Meetme Keskkonnamõju Mõju aspekt või kood valdkond täpsustav valdkond EÜ01 Korralduslik Juhtimissüsteem EÜ02 Korralduslik Juhtimissüsteem EÜ03 Korralduslik Hanked EÜ04 Korralduslik Juhtimissüsteem EÜ10 Kliima Tehnoloogia EÜ11 Kliima Materjal EÜ12 Energiakasutus Transport EÜ13 Energiakasutus Transport EÜ14 Energiakasutus Tehnika EÜ15 Jäätmed Materjal EÜ16 Jäätmed Jäätmekäitlus EÜ17 Jäätmed Jäätmeteke EÜ18 Jäätmed Transport EÜ19 Jäätmed Ohtlikud ained EÜ20 Veekeskkond Veerežiim ja seisund EÜ21 Veekeskkond Vooluhulk EÜ22 Veekeskkond Veekvaliteet EÜ23 Veekeskkond Veekvaliteet EÜ24 Veekeskkond Tehnika EÜ25 Veekeskkond Ohtlikud ained EÜ26 Veekeskkond Ohtlikud ained EÜ27 Veekeskkond Materjal EÜ28 Veekeskkond Ohtlikud ained EÜ29 Veekeskkond Veerežiim ja seisund EÜ30 Pinnas Ressursikasutus EÜ31 Pinnas Ressursikasutus EÜ32 Pinnas Erosioon EÜ33 Võõrliigid Haljastus EÜ34 Võõrliigid Haljastus EÜ35 Võõrliigid Kooskõlastused EÜ40 Välisõhk Tolm EÜ41 Välisõhk Tolm EÜ42 Välisõhk Tolm EÜ43 Välisõhk Tolm EÜ44 Välisõhk Tolm EÜ45 Välisõhk Õhusaaste EÜ46 Välisõhk Õhusaaste EÜ47 Vibratsioon Mõju ulatus EÜ48 Vibratsioon Mõju ulatus EÜ49 Vibratsioon Transport EÜ50 Loomastik Elupaigad EÜ51 Loomastik Suremus EÜ52 Loomastik Suremus EÜ53 Loomastik Suremus EÜ54 Loomastik Häiringud EÜ55 Loomastik Häiringud EÜ56 Loomastik Häiringud EÜ70 Kultuuripärand Arheoloogia EÜ71 Kultuuripärand Arheoloogia EÜ72 Kultuuripärand Arheoloogia EÜ73 Sidusgrupid Kooskõlastused Meetme sisu Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine RB ehitamise (nii arendaja kui ehitusettevõtja) ja kasutamise juhtimise korraldamiseks. Koostada keskkonnameetmete haldamiseks projekti keskkonnajuhtimiskava. Keskkonnajuhtimiskavasse kantakse nii loa väljastamisel kohustuslikuks tehtud keskkonnameetmed kui ka arendaja vabatahtlikult seatud keskkonnameetmed. Keskkonnajuhtimiskava uuendatakse regulaarselt. Keskkonnajuhtimiskava osad on seirekava, leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise kava jm valdkondlikud jaotused. Riigihangete tegemise Ehitustööde rakendamisel ajaksvõimalikult suurel määral tuleb ehitusettevõtjal arvestada koostada iga keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkuse ehitusobjekti kohta põhimõttega. keskkonnakorralduskava, määrata vastutavad isikud ning tagada kõigi töötajate ja alltöövõtjate teavitamine ning kavast kinnipidamine. Keskkonnakorralduskavaga esitatakse kogu ehitusobjekti hõlmav keskkonnategevus, mis käsitleb kõiki keskkonnameetmeid, mis on seatud täitmiseks ehitusetapis. Samuti käsitleb kava keskkonnameetmete täitmise kirjeldust ning kontrolltegevuse läbiviimist. Kavas reguleeritakse muuhulgas kütuste ja muude kemikaalide hoidmise ja ehitusmasinate tankimine ehitusobjektil, jäätmete liigiti kogumine ja nende ladustuskohad, ehitusmaterjalide ladustamine ja nende segunemise vältimine, öistest müranormidest kinnipidamine ja optimaalne valgustuslahendus, mis tagab ohutuse ehitusobjektil, kuid ei ole piirkonna elanikke ega elusloodust häiriv, ning muud konkreetsetsuurel Võimalikult lahendamist määralvajavad asjaolud. tagada parima Samuti näha võimaliku ette meetmed tehnoloogia jäätmetekke vähendamiseks ja vähedestruktiivsete ning ehitustehniliste lahenduste rakendamine. Näiteks soovitatakse vältida sooaladega kattuva raudteetrassi ehitamisel sügavat kraavitust (minimeerides mõjusid veerežiimile), vältida suuremahulist turba väljakaevamist ning eelistada pinnasvaiadel nö silla Projektis tuleb eelistada alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutamist, võttes arvesse materjali tootmise ja transpordi Eelistada ehitusmaterjalide tarnekohti, mis asuvad mitte kaugemal kui 50 km. Soovitav on tagada tööjõule majutus 50 km raadiuses objektist või korraldada kaugemalt pärineva tööjõu logistika Ehitusmasinate kasutamise mõju vähendamiseks kasutada uuemat ning energiasäästlikumat tehnikat, eelistatud on Ehitustöödel tuleb tagada jäätmematerjalide või tootmisjääkide maksimaalne võimalik kasutamine Tekkivad jäätmed tuleb edasiseks nõuetekohaseks käitlemiseks üle anda vastavat luba omavale Jäätmete tekkekohas tuleb pidada arvestust tekkivate jäätmete kohta tavajäätmete ja ohtlike jäätmete osas eraldi. Jäätmed, sh pinnas taas- ja korduvkasutada või vedada edasisele käitlemisele võimalusel mitte kaugemal kui 50 km raadiuses. Jäätmete kogumisel ja ajutisel ladustamisel peab olema välistatud jäätmete sattumine keskkonda. Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud rikkuda pinna- ja põhjavee hüdroloogilist režiimi ja olemasolevat kvaliteediseisundit. Põhjaveerežiimi muutustega on keskkonnamõju hindamise käigus arvestatud asukohtades, kus projektikohaselt on raudtee kavandatud süvendisse ning põhjavee maapinnalähedaste kihtide mõjutusi ei ole Pinnavee vooluhulgad tuleb säilitada maaparandussüsteemide toimimise säilitamise ning vee ümbersuunamisega truupide ja kraavide Vältida pinnase abil. ja uhtumist veekogudesse ning settereostuse kandumist allavoolu vooluveekogude ristete sattumist ehitusperioodil.Selleks sobivad näiteks ajutised kaavilaiendused või settepesad, kus voolukiirus on kordades madalam ja heljum jõuab settida enne eesvoolu edasi liikumist. Liigne heljumi sissekanne võib põhjustada koelmute mudastumist ja häirida kalade kudemist. Ajutiste valingvihmade korral tuleb tööd katkestada, et piirata setete Nõrgalt kaitstud Ehitustöödel võikasutada tuleb kaitsmata põhjaveega töökorras, aladel normidele kõikidele on eriti oluline kinni pidada vastavaid kemikaalide ja hooldatud ja kütuste transpordi- ja ehitusmasinaid ning seadmeid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist keskkonda. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse hoidmise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude veekaitsevööndisse. Võimalusel vältida jäätmete ladustamist veekogude kallastel piiranguvööndi ulatuses ja kaitsmata põhjaveega Ehitusaegsed aladel. Hoiduda ehitusmasinate hoidmise,tuleb ohtlike aineid hooldamise sisaldavate ja tankimise materjalide alad jms ja jäätmete ei tohi olla (kütused, õlid) rajatud veekogude veekaitsevööndisse (olenevalt veekogust 10m või 1m). Vältida ehitusmasinate hoidmist, hooldamist (sh pesemist) ja tankimist vooluveekogudele ja allikale lähemal kui 50 meetrit. Ehitusmasinate hoidmiseks, hooldamiseks (sh pesemiseks) ja tankimiseks Ehitusmaterjalide ja muudetuleb tööksvalida koht, vajalike kust on välistatud materjalide ohtlike ainete ladustamiskohad peavadjaolema pesuvee sattumine sellised, veekogusse. kust on välistatud nende laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Ehitusmaterjali hoidmise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale. (Ehitus)materjalide, jäätmete või ohtlike ainete sattumisel pinnasesse või veekogusse ning kandumisel ladustamisalast väljapoole (nt õhu, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda. Tekkinud pinnase- või veereostus tuleb koheselt likvideerida. Sademevee juhtimisel olemasolevasse kraavitussüsteemi on vaja kraavide süsteem vajadusel enne tee ehitust või ehituse ajal puhastada. Vastasel juhul ei pruugi vee ärajuhtimine maantee juurest toimida. Raudtee ning sellega kaasnevate Pinnase kahjustamise taristuobjektide ulatuse vähendamiseks ja piirata tuleb muudeehitustöödeks rajatiste aluselt maa-alaltmaa-ala kasutatava eemaldatud väärtuslik ulatust, vältides tegevust väljaspool raudteemaad ja teemaad (ristete ehitamisel). Kui on vajadus ajutisteks laoplatsideks väljaspool raudteemaad Erosiooni tekkeja ärahoidmiseks/vähendamiseks teemaad, tuleb selleks eelistadaehitusetapis kõvakattegatuleb või juba rikutudasjakohaseid rakendada pinnasega alasid. ennetusmeetmeid (kihtide silumine, nõlva kindlustustöödega alustamine ning tihendamine vahetult pärast muldkeha valmimist, erosioonitundlike Vältimaks alade looduslikku niisutamine tasakaalu nt taimestikuta ohustavateks aladel jne). (invasiivseteks) võõrliikideks olevate taimeliikide levikut kasvumullaga, tuleb raudtee rajamisega seotud haljastustöödel kasutada kohaliku päritoluga (varem alalt kooritud) mullakihti. Invasiivsete võõrliikide seemnete leviku vältimiseks mujalt toodud Jäätmetest kasvumullaga toodetud (shmuudetud ja tooteks kompostmullaga) komposti ei tohi kasutamise puhul on oluline, et kompostmuld ei sisaldaks kahjulikke baktereid ja võõrliikide seemneid, samuti looduslikust foonist enam raskmetalle jm looduslikule keskkonnale mitteomaseid ühendeid. Seda tuleb enne Kui ehitusplatsil tuvastatakse invasiivne võõrliik, on ehitusettevõte kohustatud kooskõlastama tegevuse Keskkonnaametiga Ehitusplatsile ja katteta viivatel kõrvaldama võõrliigi teedel ehitusplatsilt ja ehitusplatsidel vastavalt tuleb ameti vajadusel pooltsademeteta (kuival, väljastatud tingimustele ja juhistele. perioodil) teostada tolmutõrjet. Tuleb vältida tolmu levikut elamualadele. Enne ehitustööde algust tuleb koos tee omanikuga leida lahendus, et tagada ehitusperioodil elamualadega külgnevate ehitustranspordiks kasutatavate teede hoidmine Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel, teisaldamisel, ajutisel ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu teket ja levikut. Kergesti tolmavate Ehitustööde materjalide teostamisel veoks tuleb kasutada ning ehitusmaterjalide kinniseid ja jäätmete veokeid või käsitlemisel katta tuleb koorem jälgida tolmu levikut takistava ilmastikutingimusi. Piirkondades, kus ehitusobjektist 100 m raadiuses asuvad majapidamised, tuleb vältida tolmu tekitavate tööde ning materjalide käsitlemist nende hoonete suunas puhuva tugeva tuulega (alates 10 m/s). Alternatiivina on see lubatud juhul, kui rakendatakse meetmeid, millega välditakse tolmu kandumist nendele aladele (nt niisutamine, kinnised Ehitusobjekti kõvakattega alad ning tööks kasutatavad veokid, masinad ja seadmed tuleb perioodiliselt puhastada Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist). Liiklusest Juhul, kui tuleneva õhusaaste ehitustöödel (näiteksvähendamiseks tuleb viadukti või silla vajaduselkasutatakse rajamiseks) kehtestadavaiade kiirusepiirangud rammimistehitusobjektile või muud olulistviivatel vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase lähedalolevates elamutes ei ületaks normikohast taset. Ehitaja peab olema teadlik, kui kaugele tema poolt kasutatava ehitustehnoloogia Selleks, et hinnata vibratsiooni mõju ulatub. Ehitajal tõttu tekkivaid hoonete tuleb ehitustööde kahjustusi, tulebkavandamisel hinnata, fikseerida hoonete kas temaenne seisukord kasutatav ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud liiklusega, Ehitusaegse hoonet. eriti raskeveokite liiklusega kaasneva vibratsiooni seisukohast on oluline tagada ehitusmaterjalide veoks kasutatavate teede hea seisukord, sest ebarahuldavas seisukorras (auklik ja äravajunud) tee põhjustab suuremat Elupaikade vibratsiooni ümbritseval loomine väikeloomadele. alal kui heas Raudteekoridori seisukorras servas tee. maksimaalsel võimalikul viisil tuleb säilitada kõrghaljastus, mis pakub varju tuulte eest ja ka elupaiku erinevatele liigirühmadele. Trassi raadamise käigus kogunenud ja üle jäävad kivid, kännud ja puutüved on soovitav paigutada arendajaga kooskõlastatud, looduslikult sobivatesse asukohtadesse Kahepaikseid raudteekoridori tõkestavate seintega päikeselisele lõikudel tuleb vähemalt poolele iga 100(aiast väljapoole), m järel kus needpoole tekitada raudtee pakuvad soojendamis- aia serva pinnasest kuhjatis, mis ulatub kahepaiksetõkke ülemise servani. Seda mööda on võimalik aedade vahele sattunud pisiimetajatel, Kuigi kobras onkahepaiksetel Eestis jahiulukja(küttimine roomajatellubatud pääseda aiast välja. Meedet 01.08–15.04), rakendatakse on ebaeetiline ka temaehitusetapis pärast pesi hävitada, kuiaedade seal on väikesed pojad. Seega 16.04 kuni 31.07 ei tohi raadamise käigus ka kopra pesi lõhkuda. Koprapesade esinemise saab registreerida ekspert samaaegselt saarma tegevusjälgede otsinguga. Enne raadamistööde algust tuleb kaitsealuste kuklaste (Formica spp) pesade asukohad kaardistada. Tegevusele ettejäävad kuklastepesad tuleb teisaldada vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastusele. Kuklasepesade teisaldamine viia läbi ajavahemikus 01.04-31.07. Eelistatult kolida pesad ringi kevadel (aprill-mai). Pesade kolimiseks Raietööd ei sobi sügis ja trassi raadamine ja talv, tuleb kui kuklased ajastada valmistuvad väljapoole talvitumiseks võiet lindude pesitsusperioodi, onvältida talveunes. lindude hukkumist. Keskkonnaameti hinnangul peab pesitsusperioodi ajavahemik, millal raadamistöid teostada ei tohi, olema 15.04- 15.07. Raadamist ja suuremaid ehitustöid tuleb vältida kaitsealuste imetajate, roomajate, kahepaiksete, kalade ja selgrootute ning kõigi looduslikult esinevate lindude sigimisperioodil. Ehitustööde planeerimisse tuleb kaasata liigirühmade eksperdid, kes iga kaitstava liigi elupaigas ütlevad ehitajale, millal võib teostada raieid, raadamist ja Samuti tuleb kavandada mürarikkad ehitustööd väljapoole lindude sigimisaega, sest müra vähendab lindude sigimisedukust. Mürarikka tegevusena käsitletakse tegevust, mille müratase kaitsealuse linnuliigi pesakohas/mängukohas ületab pesitsusperioodil järgmisi näitajaid: keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB. Vajadusel kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad ning täpsustab kohapõhiseid piiranguid. Üldmeetmena käsitletakse lindude pesitsusperioodina 15.04-15-07. Ehitusmaterjalide ja ehitusmasinate laoplatse ning ehitusaegseid (ajutisi) veoteid mitte kavandada arheoloogilise väärtusega Ehitustööde,alade eriti uurimata aladele. (pinnase koorimine, ehituseks sobimatu pinnase teisaldamine) käigus tuleb ettevalmistustööde arvestada, et arheoloogilise väärtusega alade läheduses võib tõenäoliselt samuti paikneda avastamata muistiseid. Eelnimetatud piirkondades võib ka uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus olla suurem. Seetõttu tuleb ehitustööde Kogu käigus projektialal ollakaevetöödel tuleb tavalisest tähelepanelikum, et võimalikke leide arvestada kultuuriväärtusega mitte leidude kahjustada. kultuurkihi ilmsikstuleku ja arheoloogilise võimalusega. Arheoloogilise leiu tunnustega asja leidja on kohustatud säilitama leiu ja leiukoha muutmata kujul. Leiust tuleb viivitamata teatada Muinsuskaitseametile. Leitud asi jäetakse kuni ametile üleandmiseni leiukohta. Leidja võib leitud Oluline asja leiukohast on teavitada eemaldada kohalikke ainultjaameti omavalitsusi nõusolekul elanikke või juhul, ehitustööde kui asja algusest, säilimine satub korraldusest ohtu. Arheoloogilist ja kestvusest. Teavitamine peab olema korraldatud piisavalt aegsasti ning võimalikult suurt hulka kohalikust kogukonnast haarav. Koostöös kohalike omavalitsustega ja teede valdajatega saab paika panna sobivad marsruudid ehitusmaterjalide juurdeveoks. Ühtlasi aitab selline teavitamine ja koostöö ehitustööde korraldajal leida parimaid kohalikke lahendusi ehitustöödest osavõtvate töötajate toitlustamise, majutamise ja transpordi organiseerimiseks ning kohalikel elanikel soovi korral EKKK viide Lisakommentaar 2 2 ja 7 4,5 2,4 4,5 4,5 Rakendamine on seotud meetmega EÜ06 ning on teisene meede, kui 4,5 olelusringi arvutus ei ole saadaval. 4,5 4,5 4,5 4.5.1 4.5.1 4.5.1 4.1, 4.5.1 4,1 4,1 4,1 4,1 4,1 Meede on käsitletav üldmeetmena ning seega kohapõhiste meetmete 4,1 nimekirjas ei kajastu. Meede on käsitletav üldmeetmena ning seega kohapõhiste meetmete 4,1 nimekirjas ei kajastu. Meede on käsitletav üldmeetmena ning seega kohapõhiste meetmete 4,1 nimekirjas ei kajastu.  Meede on käsitletav üldmeetmena ning seega kohapõhiste meetmete 4,1 nimekirjas ei kajastu. 4,1 4,1 4,1 4,1 4.2.1 4.2.1 4.2.1 4.4.4 4.4.4 4.4.4 4.4.4 4.4.4 4.4.1 4.4.1 4.4.3 4.4.3 4.4.3 4.2.2 4.2.2 4.2.2 Meede kehtib - kuklaste elupaigad: metsaalad kogu projektilõigu 4.2.2 ulatuses. 4.2.2 Pesitsusrahu jälgitakse kogu trassi ulatuses raadamise käigus. Meede kehtib kaitsealuste liikide elupaikade läheduses, vastavalt 4.2.2 kohapõhiste meetmete tabelile.  Meede kehtib kaitsealuste lindude pesitsuskohtade läheduses, vastavalt 4.2.2 kohapõhiste meetmete tabelile. Meede on käsitletav üldmeetmena ning seega kohapõhiste meetmete 4,6 nimekirjas ei kajastu. Meede on käsitletav üldmeetmena ning seega kohapõhiste meetmete 4,6 nimekirjas ei kajastu. 4,6 4.7.3  Põhiprojekti Meetme nr lõik Piketaaz Asukoht Põhiprojekti kood Kohapõhised ehitusaegsed meetmed BR1225 osas puuduvad. Keskkonnamõju valdkond Mõju aspekt Meetme sisu EKKK viide Lisakommentaar Seire kood Alusdokument Põhiprojekti lõik Piketaaž KMH4_SEIRE40 KMH DS1DPS1 4+789 KMH4_SEIRE51 KMH DS1DPS1 4+789 ÜLD_SEIRE1 KMH Kogu lõik - ÜLD_SEIRE4 KMH Kogu lõik - ÜLD_SEIRE5 KMH Kogu lõik - Põhiprojekti kood Seire koht BR1225 Pärna (31701:001:1816) BR1225 Pärna (31701:001:1816) ehitustegevusest mõjutatud elanikele kui ka ehitajatele endile mõjuvat - mürataset. - Töökeskkond - Vahetult ehitatava objekti lähedusse jäävatele vibratsioonitundlikele hoonetel Seire valdkond Seireliik Seireetapp Põhjavee (joogivee) Veekeskkonna seiremeetmed kvaliteedi seire Eelseire Põhjavee (joogivee) Veekeskkonna seiremeetmed kvaliteedi seire Rajamisaegne seire Müra seiremeetmed Müra Rajamisaegne seire Vibratsiooni seiremeetmed Vibratsioon Rajamisaegne seire Vibratsiooni seiremeetmed Vibratsioon Rajamisaegne seire Sagedus Seire kestvus enne ehitustööde algust Enne ehitust üks kord kvartalis; vajadusel – sõltuvalt seirepunkti (kaevu) ehitustööde intensiivsusest konkreetse piirkonda mõjutada seirepunkti (kaevu) mõjualas – sagedamini võivate tööde (määrata töövõtja EO KKK-ga vastavalt teostamisperioodi Vajadusel - Vastavalt seadusele - enne maapinna vibratsiooni üks kord enne maapinna vibratsiooni tekitatavaid tekitatavaid ehitustöid ehitustöid Metoodika Enne ehitustööde algust määrata seirekavas toodud seirepunktidest (kaevudest) fooniandmed seiratavate näitajate osas. RB põhiprojekti koostamise käigus on arendaja ja projekteerija pidanud vajalikuks rakendada käsitletavas trassilõigus raudtee ehitusperioodil põhjavee kvaliteedi seiremeetmeid seoses ristete ehitamisega (KMH5, Tabel 57). Seirepunktid: olemasolevad joogiveekaevud. Seirepunktide/kaevude täpsemad asukohad vt põhiprojektist. Joogiveekaevude seire läbiviimisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 24.09.2019 määrusest nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja Ehitusaegse müra puhul tuleb jälgida nii ehitustegevusest mõjutatud elanikele avalduvat mürataset kui ka ehitajatele endile mõjuva müra taset. Ehitusaegne müraseire peab olema korraldatud vastavalt keskkonnaministri määruses nr 71583 § 9 „Mürataseme mõõtmise seadmed“ sätestatud ligikaudse müraolukorra määramise meetodile 2. täpsusklassi seadmega. Ehitusmüra puhul on tegemist ajutise müraga. Keskkonnaministri määruse nr 71 lisa 1 punkti 3 kohaselt on ehitustegevusega seotud müra ekvivalentsed piirväärtused normeeritud vaid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00-7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. I mürakategooria aladel on selleks 55/40 dB, II kategooria aladel 60/45 dB, III ja IV kategooria aladel 65/50 dB (vt ptk 8.13). Päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Normtasemetest kinnipidamist jälgib ehitusettevõtja vastavalt oma keskkonnategevuskavale (vt ptk 10.16). Vajaduse või soovi korral võib arendaja korraldada ehitustööde müratasemete jälgimiseks omaseiret keskkonnaseire seaduses sätestatud korras. Ehitusseadustiku kohaselt tuleb ehitamisel arvestada mõjutatud isikute õigustega ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Ehitamisega kaasneb paratamatult teiste isikute õiguste riive, mis väljendub ehitamisega kaasnevas müras, vibratsioonis, vaatevälja vähenemises ja muus häiringus. Taolisi riiveid tuleb mõistlikus ulatuses taluda, kuid riive tekitaja peab hoolitsema selle eest, et riive oleks võimalikult väike. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peavad töökeskkonna müra ja vibratsioon olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele. Töökeskkonna müra piirnormid, müra mõõtmiste korra ja tööandja kohustused mürast tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peavad töökeskkonna müra ja vibratsioon olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele. Töökeskkonna vibratsiooni piirnormid, vibratsiooni mõõtmiste korra ja tööandja kohustused vibratsioonist tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 109 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord”. Normtasemetest kinnipidamist jälgib ehitusettevõtja vastavalt oma keskkonnategevuskavale (vt peatükk 9.14). Vahetult ehitatava objekti lähedusse jäävatele vibratsioonitundlikele hoonetele tuleb teostada ülevaatus enne maapinna vibratsiooni tekitatavaid ehitustöid ja paigaldada iseloomulikesse kohtadesse „majakad“, mille abil saab hinnata, kas vibratsioon või vajumid on hoone tarindeid mõjutanud või ei (kas nt praod on suurenenud). Pragude ohtlikkuse hindamiseks ehitistes kasutatakse põhiliselt pragudele paigaldatud paber- või kipsmajakaid. Ülevaatuse korraldab ning vajalikud „majakad“ paigaldab arendajalt saadud volituste alusel ehitusettevõtja vastavalt oma keskkonnategevuskavale (vt peatükk 10.15). Mõõdetavad indikaatorid Seire läbiviija heljum, naftasaadused Töövõtja heljum, naftasaadused Töövõtja müra tase Töövõtja töötaja tervis Töövõtja vajumid, praod Töövõtja Kommentaar  Põllumajandus- ja Toiduamet Elektrilevi OÜ Kaitseministeerium Meie 03.10.2024 nr 8-1/21-024/17171-1 Keskkonnaamet Kliimaministeerium Maa-amet MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Kohila Vallavalitsus Rail Baltic Estonia OÜ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Rail Balticat ületava kohaliku tee 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva Salutaguse viadukti rajamise ehitusloa menetlusse kaasamine Lugupeetud menetlusosaline Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee Rail Balticat ületava kohaliku tee 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva Salutaguse viadukti rajamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lg 2 ja 3 alusel. Projekti eesmärk on Rail Balticat ületava kohaliku tee 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva Salutaguse viadukti rajamine. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2024 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/8QDjVHnPOpwqQg3 Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 14.10.2024 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuhi Kristjan Reimets (tel +372 5813 3343, e-post [email protected]) poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Reimets projektijuht planeerimise osakonna projekteerimise üksus Lisad: 1. Tee ehitusloa eelnõu 2. Tee ehitusloa korralduse eelnõu 3. Keskkonnakohustuste register Kristjan Reimets 58133343, [email protected] 2 (2)