Kiri

EELNÕU 21.02.2024 Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seadus § 1. Hädaolukorra seaduse muutmine Hädaolukorra seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või tekitab suure keskkonnakahju ja mille katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.“; 2) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 3) seadust täiendatakse §-dega 91– 93 järgmises sõnastuses: „§ 91. Üleriigiline riskianalüüs (1) Hädaolukorra või muu sarnase olukorra riski hindamiseks koostatakse üleriigiline riskianalüüs. (2) Üleriigiline riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse hädaolukorda või muud sarnast olukorda põhjustada võivaid ohte. (3) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks hindavad käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud loetelus sätestatud asutused, sealhulgas Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga oma pädevuse piires riske ning esitavad lõike 7 alusel sätestatud andmed. Kohaliku omavalitsuse üksused hindavad riske ning esitavad üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks käesoleva seaduse § 92 lõike 3 alusel sätestatud andmed. (4) Üleriigiline riskianalüüs koostatakse iga kahe aasta tagant ja selle ajakohasust hinnatakse vähemalt kord aastas. (5) Üleriigilise riskianalüüsi koostamist juhib Riigikantselei. (6) Üleriigiline riskianalüüs on aluseks hädaolukorra lahendamise plaanile ning teistele hädaolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks koostatavatele dokumentidele. (7) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi koostamise nõuded ja korra ning loetelu andmeid esitavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 92. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs 1 (1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi, võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 91 nimetatud üleriigilist riskianalüüsi. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskianalüüsi Päästeametiga ja esitab selle arvamuse avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osalistele. (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded ning selle kooskõlastamise ja kinnitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 93. Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia (1) Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse suurendamiseks koostatakse elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia. (2) Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia on dokument, milles kirjeldatakse pikaajalisi eesmärke ja võetavaid meetmeid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. (3) Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia koostamist juhib Riigikantselei. (4) Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia koostamise nõuded ja korra ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 4) paragrahvi 36 lõiget 11 täiendatakse punktidega 5–8 järgmises sõnastuses: „5) lennuväljade toimimine; 6) aeronavigatsiooniteenuse toimimine; 7) avaliku raudtee toimimine; 8) sadamate toimimine.“; 5) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sotsiaalministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 1) tervishoiuteenuste toimimine; 2) ravimitega varustamine.“; 6) paragrahvi 36 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:“; 7) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium korraldab toiduga varustamise tagamise toimepidevust.“; 8) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: 2 „41) määrab oma ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku ja edastab tema kontaktandmed Riigikantseleile, samuti teavitab viivitamata Riigikantseleid kontaktisiku andmete muutumisest. Kohaliku omavalitsuse üksus edastab kontaktisiku andmed Päästeametile ja teavitab seda andmete muutumisest; 42) teavitab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel asutuse määramisest ja edastab asutuse ja selle kontaktisiku andmed Riigikantseleile, samuti teavitab viivitamata Riigikantseleid nimetatud asutuse või selle kontaktisiku andmete muutumisest. Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab enda ametiasutuse määramisest ja edastab selle kontaktisiku andmed Päästeametile ning teavitab seda asutuse või selle kontaktisiku andmete muutumisest;“; 9) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust, hädaolukorrast või selle ohust (edaspidi sündmus) teavitamise kord ning sündmuse üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord;“; 10) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) vajaduse korral maksimaalne lubatud tähtaeg käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks alates isiku määramisest elutähtsa teenuse osutajaks;“; 11) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 nimetatud teavitamise ja üksikasjaliku aruande tingimuste seadmisel peab lähtuma vähemalt: 1) sündmusest mõjutatud kasutajate arvust ja osakaalust; 2) sündmuse kestusest; 3) sündmusest mõjutatud geograafilisest piirkonnast, võttes arvesse geograafilise piirkonna eraldatust.“; 12) paragrahvi 38 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Elutähtsa teenuse osutajate üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris. Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks vajalikud andmed esitab registrisse ja uuendab varem esitatud andmeid kord aastas hiljemalt 1. jaanuariks elutähtsat teenust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus arvestades § 38 lõikes 15 sätestatut.“; 13) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 12–17 järgmises sõnastuses: „(12) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus annab haldusakti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta 30 päeva jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavusest teada saamisest arvates. (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud haldusaktis määrab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus muu hulgas tähtpäeva, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja: 3 1) koostama toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatu kohaselt, arvestades, et toimepidevuse riskianalüüs peab olema koostatud üheksa kuu ja toimepidevuse plaan kümne kuu jooksul elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates; 2) korraldama esimest korda käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 nimetatud õppuse; 3) täitma käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel, §-s 41 ning muudes õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud nõudeid, arvestades, et käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõuete ja kohustuste täitmise tähtaeg ei oleks pikem kui viis aastat elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates. (14) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud haldusakti andmist võib elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus küsida arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt § 41 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise ja sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmise tähtaja määramise kohta. (15) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ei loeta enam elutähtsa teenuse osutajaks, kui isik ei vasta elutähtsa teenuse osutaja tingimustele ning elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus on andnud sellekohase haldusakti ja teinud selle isikule teatavaks. Haldusakti jõustumisel ei kohaldata isiku suhtes elutähtsa teenuse osutaja kohta sätestatut. (16) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 12 ja 15 sätestatud andmed elutähtsa teenuse osutajaks määramise või selle lõpetamise kohta tsiviiltoetuse registrisse viie tööpäeva jooksul haldusakti elutähtsa teenuse osutajale teatavakstegemisest arvates. (17) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus edastab käesoleva paragrahvi lõigetes 12 ja 15 nimetatud haldusakti teadmiseks Riigi Infosüsteemi Ametile viie tööpäeva jooksul haldusakti elutähtsa teenuse osutajale teatavakstegemisest arvates.“; 14) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) teavitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutust § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmusest ning esitama üksikasjaliku aruande hiljemalt ühe kuu jooksul sündmuse lõpust arvates;“; 15) paragrahvi 38 lõiget 3 täiendatakse punktidega 71–74 järgmises sõnastuses: „71) määrama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku ning edastama tema kontaktandmed elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele; 72) esitama kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele ülevaate elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks ning § 37 lõike 2 alusel nõutud teenuse taseme saavutamiseks rakendatud ja rakendatavatest meetmetest; 73) korraldama töötajatele koolitusi, et suurendada nende teadlikkust elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest, toimimisest hädaolukorras või muus sarnases olukorras või nende ohu korral; 74) teavitama elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutust, kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsa 4 teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis;“; 16) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Eesti Panga teavitamisel kohaldatakse elutähtsa teenuse osutaja suhtes, kes osutab käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 nimetatud elutähtsat teenust, käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud teavitamise puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79), tulenevaid erisusi.“; 17) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „(10) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus võib edastada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani või nende muudatused enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, kes annab arvamuse käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks valitud viisi ja vahendite kohta. (11) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus edastab käesoleva seaduse § 36 lõike 1 1 punktides 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile.“; 18) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui elutähtsa teenuse kättesaadavust tagavad võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ning need ei toimi või ühendus välisriigiga katkeb, on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud tagama elutähtsa teenuse kättesaadavuse alternatiivsel viisil ja alternatiivsete vahenditega.“; 19) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-dega 411−416 järgmises sõnastuses: „§ 411. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel (1) Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või muul alusel järgmisi elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulisi ülesandeid: 1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamine või haldamine; 2) ülesanne, mis võimaldab ligipääsu elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele; 3) ülesanne, mis on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega. (2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis täpsemalt kindlaks määrama need käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva füüsilise isiku suhtes on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. 5 (3) Taustakontrolli võib teha üksnes selle füüsilise isiku suhtes, kes usaldatakse täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, mis on kinnitatud käesoleva seaduse § 40 lõike 2 kohaselt elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis. (4) Taustakontrolli tegemisel kontrollitakse andmeid isiku karistatuse kohta. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmisel vähemalt iga kahe aasta tagant. (5) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud teavitama kontrollitavat isikut taustakontrolli tegemise alusest ja eesmärgist ning tema isikuandmete töötlemisest enne taustakontrolli tegemist. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja suhtes, kes usaldatakse täitma lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet. (7) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva füüsilise isiku suhtes: 1) kellel on riigisaladusele juurdepääsu õigus kehtiva juurdepääsuloa või julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel; 2) kui käesoleva seaduse § 412 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kontrollitakse muus seaduses sätestatud alusel ja korras. § 412. Töötamise piirangud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel (1) Käesoleva seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesandeid ei või elutähtsa teenuse osutaja anda täita isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud kuriteo toimepanemise eest, kui selle kuriteo karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. (2) Elutähtsa teenuse osutaja võib käesoleva seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täita andmisest keelduda ka isikule, keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib elutähtsa teenuse osutaja isiku usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes neid karistatuse andmeid, mis on vastava ülesande täitmise seisukohast olulised. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajal õigus: 1) keelduda isikule käesoleva seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täita andmisest või öelda isikuga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles töölepingu seaduse §-s 88 sätestatud korras; 2) nõuda temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja asendamist või käesoleva seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmist muul kohasel viisil. 6 § 413. Isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt taustakontrolli tegemisel (1) Elutähtsa teenuse osutajal on taustakontrolli tegemise eesmärgil õigus saada: 1) kontrollitava isiku üldandmeid, sealhulgas õigus saada neid andmeid elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt isikult, kelle töötaja täidab käesoleva seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet; 2) karistusregistrist andmeid isiku karistatuse kohta. (2) Taustakontrolli tegemise eesmärgil ei ole lubatud teha päringut karistusregistrisse käesoleva seaduse § 412 lõikes 2 nimetatud karistatuse andmete saamiseks juhul, kui karistusregistris on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuritegude kohta kehtivad karistusandmed. (3) Elutähtsa teenuse osutaja kontrollib enne taustakontrolli tegemist käesoleva seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel. (4) Elutähtsa teenuse osutaja võib käesoleva seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitvalt välismaalaselt nõuda dokumendi esitamist selle kohta, kas välisriigi õiguskaitseorgan on teda kriminaalkorras karistanud, kui see on vajalik § 41 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude kontrollimiseks. § 414. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja (1) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva seaduse § 38 lõike 1 2 alusel elutähtsa teenuse osutajaks määratud isik, kes osutab muu hulgas samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis ja kes on määratud Euroopa Liidu elutähtsa teenuse osutajaks käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja). (2) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus teavitab elutähtsa teenuse osutajat tema vastavusest Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja tunnustele 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustest teada saamisest arvates. (3) Elutähtsa teenuse osutaja esitab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest arvates 15 päeva jooksul andmed selle kohta, millises Euroopa Liidu liikmesriigis ning milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab. (4) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teabe Riigikantseleile 15 päeva jooksul teabe saamisest arvates. Riigikantselei edastab nimetatud teabe Euroopa Komisjonile, kes otsustab elutähtsa teenuse osutaja vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele. (5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus edastab elutähtsa teenuse osutajale Euroopa Komisjoni otsuse Euroopa Liidu oluliseks elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta ning teavitab elutähtsa teenuse osutajat sellega kaasnevatest kohustustest ja kuupäevast, alates millest need kohustused tema kohta kehtivad. 7 § 415. Nõuandemissioon (1) Nõuandemissioon on Euroopa Komisjoni tehtav kontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise nõuete täitmise ja toimepidevuse tagamiseks kohaldatud meetmete üle Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures (edaspidi nõuandemissioon). (2) Nõuandemissioon korraldatakse Euroopa Komisjoni algatusel või Euroopa Liidu liikmesriigi või -riikide või elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse esitatud põhjendatud taotluse alusel. Nõuandemissiooniks peab andma nõusoleku elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus. (3) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus väljastab Euroopa Komisjonile nõuandemissiooni korraldamiseks järgmise teabe: 1) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad; 2) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu; 3) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja suhtes läbi viidud järelevalvemenetluses tuvastatud teave ning järelevalve käigus rakendatud meetmed. (4) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja ja tema elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus annavad nõuandemissiooni raames Euroopa Komisjoni volitatud esindajatele juurdepääsu nõuandemissiooni korraldamiseks ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule teabele, ehitistele ja süsteemidele, välja arvatud juhul, kui see ohustaks riigi julgeolekut. (5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus esitab Euroopa Komisjoni määratud tähtaja jooksul Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, kus elutähtsa teenuse osutaja teenust osutab, ülevaate nõuandemissiooni järel Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures rakendatavatest meetmetest või nende muutmisest. § 416. Asutustevaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus (1) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus, Riigi Infosüsteemi Amet, Päästeamet ja Riigikantselei teevad igakülgset koostööd ja vahetavad omavahel teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust, elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid ohte, riske, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmeid ja toimunud sündmusi, ning asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Asutused ja isik hoiavad saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on antud teada, et tegemist on äri- või ametisaladusega. (2) Finantsinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet vahetavad vastastikku teavet käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 nimetatud elutähtsaid teenuseid osutavate elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude, riskide, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ja toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks, arvestades eriseadusest tulenevate piirangutega. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab kord aastas Päästeametile kokkuvõtva aruande enda korraldatava elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. 8 (4) Kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis, teavitab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus, kelle vastutusvaldkonda mõjutatud elutähtsa teenuse osutaja jääb, sündmusest viivitamata või hiljemalt 24 tunni jooksul Riigikantseleid, kes omakorda teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni. (5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus peab teavitama teist Euroopa Liidu liikmesriiki elutähtsa teenusega seotud sündmusest, kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele selles Euroopa Liidu liikmesriigis. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused esitavad kord aastas Riigikantseleile kokkuvõtva aruande elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. Kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta esitab kokkuvõtva aruande Päästeamet. Riigikantselei koostab saadud teabe põhjal koondaruande ja esitab selle Euroopa Komisjonile.“; 20) paragrahvi 45 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) haldus- või riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-de 38–40, § 41 lõike 2, § 41 1 lõigetes 3 ja 4, § 412 lõikes 1 ning § 37 lõike 2 ja § 39 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema § 37 lõike 5 alusel määratud asutus, finantsjärelevalve subjektide suhtes teeb haldus- või riiklikku järelevalvet §- de 38–40, § 41 lõike 2, § 411 lõigetes 3 ja 4 ning § 37 lõike 2 ja § 39 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle Finantsinspektsioon; 4) riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 41 lõike 1 nõuete täitmise üle teeb Riigi Infosüsteemi Amet küberturvalisuse seaduses sätestatud pädevuse piires;“; 21) seadust täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses: „§ 451. Sõltumatu audit (1) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus või Finantsinspektsioon võib tellida oma kulul sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatu auditi elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks ning katma auditiga seotud kulud. Sõltumatu audiitor valitakse elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja kokkuleppel. (2) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus või Finantsinspektsioon võib kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõltumatu auditi ja katma auditiga seotud kulud vähemalt ühe järgneva aluse esinemisel: 1) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele kinnitamiseks esitamata toimepidevuse riskianalüüsi või plaani §-s 40 sätestatud korras; 9 2) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse või tema § 37 lõike 5 alusel määratud asutuse määratud tähtpäevaks; 3) on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või hädaolukord. (3) Elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõltumatu auditi läbimise kohustuse täitnud, kui ta on läbinud viimase kaheteistkümne kuu jooksul omal algatusel või muu isiku nõudmisel samaväärse auditi. Elutähtsa teenuse osutaja omal algatusel või muu isiku nõudmisel läbitud audit loetakse samaväärseks kas tervenisti või üksnes ühtiva osa ulatuses. (4) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud väljastama elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse, tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutuse või Finantsinspektsiooni nõudmisel määratud tähtpäevaks oma kulul varem tehtud auditi tulemused ja tõendid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete kohta.“; 22) paragrahvis 47 asendatakse arv „2000“ arvuga „30 000“; 23) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Elutähtsa teenuse osutajale käesoleva seaduse § 38 lõike 3 punktides 1–7 ja 74 ja § 412 lõikes 1 kehtestatud kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 24) paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 9–12 järgmises sõnastuses: „(9) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 7, § 92 lõikes 3 ja § 93 lõikes 4 nimetatud määrused kehtestab Vabariigi Valitsus 2024. aasta 1. juuliks. (10) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 nimetatud üleriigilise riskianalüüsi koostab Riigikantselei 2025. aasta 31. detsembriks. (11) Käesoleva seaduse § 92 lõikes 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostavad kohaliku omavalitsuse üksused 2025. aasta 30. juuniks. (12) Käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostab Riigikantselei 2025. aasta 31. detsembriks.“; 25) paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 13–21 järgmises sõnastuses: (13) Enne 2024. aasta 18. oktoobrit käesoleva seaduse § 38 lõike 2 tingimustele vastav isik loetakse elutähtsa teenuse osutajaks päevast, mil ta esmakordselt täitis käesoleva seaduse § 38 lõike 2 tähenduses tingimused, mille täitmise korral loeti ettevõtjana tegutsev isik elutähtsa teenuse osutajaks. 10 (14) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetud isikute elutähtsa teenuse osutajaks nimetamise kohta ei koostata käesoleva seaduse § 38 lõikes 12 nimetatud haldusakti ega kohaldata käesoleva seaduse § 38 lõikes 13 sätestatud kohustuse täitmise tähtaegu. (15) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus esitab tsiviiltoetuse registrisse § 38 lõikes 1 1 nimetatud andmed elutähtsa teenuse osutaja kohta, kes vastas enne 2024. aasta 18. oktoobrit § 38 lõike 2 tingimustele, hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks. (16) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus kehtestab käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava määruse 2025. aasta 1. juuliks. (17) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus selgitab välja käesoleva seaduse § 38 lõike 2 tingimustele vastavad elutähtsa teenuse osutajad ja määrab nad elutähtsa teenuse osutajaks § 38 lõikes 12 nimetatud haldusaktiga hiljemalt 2026. aasta 28. veebruariks. (18) Enne 2024. aasta 18. oktoobrit koostatud elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja plaan kehtib kuni käesoleva paragrahvi lõikes 19 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseni käesoleva seaduse § 40 kohaselt. (19) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud isik koostab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks. (20) Elutähtsa teenuse osutaja teeb käesoleva seaduse §-s 411 nimetatud taustakontrolli esmakordselt kuue kuu jooksul peale käesoleva seaduse nõuetele vastava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi kinnitamist käesoleva seaduse § 40 kohaselt. (21) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, kes peab koostama hädaolukorra lahendamise plaani esmakordselt, koostab selle 2026. aasta 31. detsembriks.“; 26) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 2. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 97 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse 11 osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 3. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 211 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on: 1) tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW; 2) liinivaldaja, kelle riigipiiri ületava elektriliini ülekandevõimsus on suurem kui 100 MW; 3) põhivõrguettevõtja; 4) võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 5000 tarbija.“; 2) paragrahvi 71 lõiget 5 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks;“; 3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 4. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 47 järgmises sõnastuses: „(47) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine hädaolukorra seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele on lubatud, kui see on vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures vastavad asutused või isikud peavad hoidma järelevalvelise teabe konfidentsiaalsust käesoleva seaduse § 34 kohaselt.“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 5. Kaugkütteseaduse muutmine Kaugkütteseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: 12 „(11) Heitsoojuse tootja on soojusettevõtja, kes toodab kõrvalsaadusena vältimatut soojusenergiat tööstus- või elektritootmiskäitises või teenindussektoris.“; 2) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. Heitsoojuse tootja, kes ei tooda heitsoojust koostootmise protsessis, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui ta on peamine võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja.“; 3) paragrahvi 7 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul.“; 4) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks;“; 5) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 6. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Elektroonilise päringu tasu maksmisest on vabastatud isik enda ja teda volitanud isiku kohta päringu tegemise korral, käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 ja § 20 lõike 1 punktides 3–11 ja 13 nimetatud isikud, hankijad riigihangete seaduse § 5 tähenduses riigihangete seaduse §-s 95 sätestatud kõrvaldamise aluste kontrollimise korral ning elutähtsa teenuse osutajad hädaolukorra seaduse §-s 411 sätestatud taustakontrolli tegemisel.“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 7. Lennundusseaduse muutmine Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused: 13 1) seadust täiendatakse §-ga 589 järgmises sõnastuses: „§ 589. Elutähtsa teenuse osutaja (1) Sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenust osutav äriühing, kes osutab lennuliikluse korraldamise teenust ja aeronavigatsiooniteenust, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 1 punktis 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. (2) Tallinna lennuvälja käitaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 1 punktis 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 8. Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 lõike 15 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) ettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 1000 tarbija.“; 2) paragrahvi 23 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) investeeringud jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse nõuete täitmiseks;“; 3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 9. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 65 järgmises sõnastuses: „65) Justiitsministeeriumile isiku karistusandmete väljastamiseks elutähtsa teenuse osutajatele hädaolukorra seaduse § 411 lõikes 1 nimetatud taustakontrolli eesmärgil.“. § 10. Raudteeseaduse muutmine Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Elutähtsa teenuse osutaja 14 Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 11. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses: „(11) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kelle kaudu tagatakse ravimite hulgimüük ravimite varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks ja kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Ravimiamet teinud ettepaneku, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse: 1) turustatavate ravimite nomenklatuurist; 2) turustatavate ravimite osakaalust ravimite turumahus; 3) võimest tagada koostöös lepingupartneritega ravimite varustuskindlus. (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (14) Ravimiamet hindab perioodiliselt elutähtsa teenuse osutajate vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ja esitab vajaduse korral ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või väljaarvamise kohta.“; 2) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses: „(11) Üldapteegi tegevusloa omaja selle üldapteegi puhul, mille kaudu tagatakse ravimite jaemüük ravimite varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks ja kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Ravimiamet teinud ettepaneku, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse: 1) rahvastiku paiknemisest; 2) elutähtsa teenuse osutajate paiknemisest; 3) üldapteegi käibe, personali, ruumide ja seadmete sobivusest ravimite varustuskindluse tagamiseks võrreldes teiste sama asustusüksuse üldapteekidega. 15 (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (14) Ravimiamet hindab perioodiliselt elutähtsa teenuse osutajate vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ja esitab vajaduse korral ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või väljaarvamise kohta.“; 3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 12. Sadamaseaduse muutmine Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Elutähtsa teenuse osutaja (1) Sadama pidaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 1 punktis 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) tema sadama toimimine mõjutab teise elutähtsa teenuse toimepidevuse või riigikaitse tagamist; 2) tema sadamat läbivate reisijate arv moodustab märkimisväärse osa Eestis rahvusvaheliste reisijate arvust; 3) tema sadama kaudu veetava kauba maht moodustab märkimisväärse osa Eestis sadamate kaudu veetavate kaupade kogumahust. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud elutähtsat teenust osutavate sadama pidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate määramise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 13. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 5–9 järgmises sõnastuses: „(5) Üldarstiabi osutaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on 16 Terviseamet kooskõlastatult Tervisekassaga teinud ettepaneku, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud elutähtsa teenuse osutajate määramisel lähtutakse: 1) maakondades ja linnades ühtlase kättesaadavuse põhimõttest; 2) üldarstiabi osutaja või samal taristul koos ühe keskusena tegutsevate üldarstiabi osutajate toimepidevusest; 3) kõikide osutatavate tervishoiuteenuste, sealhulgas tervist toetavate teenuste mahust tervikuna. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (8) Terviseamet hindab perioodiliselt elutähtsa teenuse osutajate vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ja esitab vajaduse korral kooskõlastatult Tervisekassaga ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või väljaarvamise kohta. (9) Elutähtsa teenuse osutajast üldarstiabi osutaja on kohustatud viivitamata teavitama Terviseametit, kui muutuvad käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 alusel arvesse võetud asjaolud, mida võeti arvesse tema elutähtsa teenuse osutajaks määramisel.“; 2) paragrahvi 17 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kiirabibrigaadi pidaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“; 3) paragrahvi 22 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(41) Käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu haigla on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“; 4) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 14. Toiduseaduse muutmine Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesolevas seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll, toiduga varustamise tagamise abinõud ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks.“; 2) paragrahvi 1 lõige 51 loetakse lõikeks 52 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: 17 „(51) Käesoleva seaduse 71. peatükis sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses ning hädaolukorra seaduses sätestatud erisusi.“; 3) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses: „71. peatükk TOIDUGA VARUSTAMINE § 461. Toiduga varustamise tagamine (1) Toiduga varustamine tagatakse rakendades käesolevas peatükis ning hädaolukorra seaduses sätestatud meetmeid. (2) Hädaolukorras või selle ohu, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra korral tagatakse elanikkonna toiduga varustamine ulatuses, mis on vajalik elanikkonna esmavajaduse rahuldamiseks. § 462. Toidu tarneahela toimimise tagamine Vabariigi Valitsus võib keelata osaliselt või täielikult toidu väljaveo Eestist, kui toitu ei turustata piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või on oht sellise olukorra tekkeks. § 463. Toiduga varustamise tagamine elutähtsa teenuse kaudu (1) Toiduga varustamine tagatakse eelkõige elutähtsa teenuse osutaja tegevuse kaudu tema valdkonnas. (2) Ettevõtja on elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 5 nimetatud elutähtsa teenuse puhul, kui tema majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist, sealhulgas ühe valdkonna või toidugrupi korral, ja kelle valdkonna eest vastutav minister on määranud haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toiduga varustamise valdkonnaks on eelkõige: 1) teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmine; 2) liha käitlemine; 3) piima käitlemine. (4) Käesolevas peatükis käsitatakse konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid ning tulundusühistut ja tema liikmeid ühe ettevõtjana. § 464. Elutähtsa teenuse osutaja (1) Käesoleva seaduse § 463 lõikes 3 sätestatud valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle selle valdkonna aasta müügitulu on valdkonnas tegutsevate ettevõtjate müügitulust suurim. 18 (2) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktis 1 sätestatud teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus. (3) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktis 2 sätestatud liha käitlemises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus. (4) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktis 3 sätestatud piima käitlemises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus. § 465. Elutähtsa teenuse osutaja määramine (1) Ettevõtja vastavus käesoleva seaduse §-s 464 sätestatud nõuetele tehakse kindlaks tema majandusaasta aruande ning riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete alusel. (2) Elutähtsa teenuse osutaja määramiseks võetakse aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete keskmised andmed. (3) Toiduga varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 466. Elutähtsa teenuse osutaja kohustused (1) Elutähtsa teenuse osutaja tagab elutähtsa teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. (2) Täpsemad nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks valdkonnas ja vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.“; 4) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 15. Vedelkütuse seaduse muutmine Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on: 1) kütuse müüja, kellel on kümme või enam tanklat ja kelle tanklad asuvad vähemalt kolmes maakonnas; 2) aktsiisilaopidaja, kes lubab kütuse tarbimisse selle lähetamiseks Eestisse.“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: 19 „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 16. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud korras määratud vee-ettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“; 2) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 17. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 18. oktoobril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 ja 24 jõustuvad üldises korras. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 20  21.02.2024 Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (edaspidi CER direktiiv). CER direktiiv jõustus 16.01.2023 ning see tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 17.10.2024, normid peavad jõustuma hiljemalt 18.10.2024. CER direktiiv hõlmab energeetika-, transpordi-, pangandus-, finantsturutaristu- (nt börs), digitaristu-, tervishoiu-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, keskvalitsuse, kosmose- ja toidusektorit. Kesksel kohal on nendes sektorites tegutsevate ettevõtete ja nende pakutavate teenuste toimepidevus ning majandustegevuse säilitamine elutähtsate teenuste takistamatu osutamise kaudu siseturul. CER direktiivi ülevõtmiseks ei ole vaja oluliselt muuta Eesti õigust, kuna kehtivas hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) sätestatud elutähtsate teenuste regulatsioon vastab suuremas osas juba praegu CER direktiivi nõuetele. Sellegipoolest on teatud teemad, mis ei ole Eestis reguleeritud, ning just nendele käesolev seaduse eelnõu keskendubki. HOSis tehtavad muudatused hõlmavad: 1) elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat; 2) üleriigilise riskianalüüsi koostamist, mis sisaldab ka elutähtsate teenuste sektoripõhist vaadet ning mille osaks on kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsid; 3) elutähtsate teenuste ja elutähtsa teenuse osutajate ringi laiendamist. Eelnõuga loetakse elutähtsateks teenusteks lisaks kehtivale 14 teenusele1 ka lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, sadamate, avaliku raudtee ja tervishoiuteenuse toimimine ning ravimitega ja toiduga varustamine; 4) elutähtsa teenuse osutaja määramist haldusaktiga ja elutähtsa teenuse osutaja staatuse lõpetamist; 5) elutähtsa teenuse osutaja teavitamise kohustust; 6) asutustevahelist koostööd; 7) elutähtsa teenuse osutaja töötajate kategoriseerimist ja taustakontrolli tegemist; 1 Elektriga varustamine, maagaasiga varustamine, vedelkütusega varustamine, riigitee sõidetavuse tagamine, telefoniteenus, mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, vältimatu abi, sularaharinglus, makseteenus, kaugküttega varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsioon. 1  21.02.2024 8) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramist; 9) Euroopa Komisjoni nõuandemissiooni läbiviimist; 10) auditeerimist ja järelevalvet. Lisaks muudetakse ka ehitusseadustikku, elektrituruseadust, Finantsinspektsiooni seadust, kaugkütteseadust, karistusregistri seadust, lennundusseadust, maagaasiseadust, maksukorralduse seadust, raudteeseadust, ravimiseadust, sadamaseadust, tervishoiuteenuste korraldamise seadust, toiduseadust, vedelkütuse seadust ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust. Nende seaduste muutmine on seotud elutähtsa teenuse ringi laiendamisega. Nimetatud seadustes sätestatakse ettevõtete kriteeriumid, mille täitmise korral loetakse ettevõtjad elutähtsa teenuse osutajateks. Samuti täpsustatakse olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate kriteeriume tulenevalt CER direktiivi nõuetest. Seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusena laieneb elutähtsa teenuse osutajate ring, suureneb erinevate asutuste vaheline koostöö, koostatakse terviklik üleriigiline riskianalüüs, tekib kohustus teha elutähtsa teenuse osutaja töötajate taustakontrolli ja määratakse Euroopa Liidu olulised elutähtsa teenuse osutajad, reguleeritakse Euroopa Komisjoni nõuandemissioon ning tekib võimalus vajaduse korral auditeerida elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust või nõuda seda. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Galina Danilišina ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei tugitegevuste osakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected]). Eelnõu ettevalmistamisel on korraldatud 2023. aastal mitmeid kohtumisi Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni esindajatega. Eelnõu koostamisel on võetud võimalikult palju arvesse kohtumistel saadud sisendit. 1.3. Märkused Eelnõuga võetakse üle CER direktiiv. Eelnõuga nähakse ette muudatused järgmistes seadustes:  ehitusseadustik (RT I, 30.06.2023, 2)  elektrituruseadus (RT I, 30.06.2023, 5)  Finantsinspektsiooni seadus (RT I, 06.07.2023, 28)  hädaolukorra seadus (RT I, 30.06.2023, 22)  karistusregistri seadus (RT I, 14.03.2023, 27)  kaugkütteseadus (RT I, 09.08.2022, 26)  lennundusseadus (RT I, 30.06.2023, 32)  maagaasiseadus (RT I, 30.06.2023, 37)  maksukorralduse seadus (RT I, 21.11.2023, 12) 2  21.02.2024  raudteeseadus (RT I, 30.06.2023, 62)  ravimiseadus (RT I, 15.12.2023, 10)  sadamaseadus (RT I, 30.06.2023, 69)  tervishoiuteenuste korraldamise seadus (RT I, 15.12.2023, 14)  toiduseadus (RT I, 1.11.2021, 20)  vedelkütuse seadus (RT I, 30.06.2023, 95)  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I, 07.03.2023, 3). Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023−2027 punktiga 1.2.2.2 ning Vabariigi Valitsuse menetluses oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga3. Eelnõu on läbinud 27.09−17.10.2023 ametliku kooskõlastusringi ning lähtudes saadud ettepanekutest on eelnõu täpsustatud. Märkuste tabel on esitatud lisades 4 ja 5. Täpsemad selgitused seotuse kohta CER direktiiviga on toodud esile seletuskirjas vastavate eelnõu punktide juures. Eelnõule ei ole tehtud eelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks väljatöötamiskavatsust. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest. Euroopa Komisjon viis 19. novembrist 2018. a kuni 11. veebruarini 2019. a läbi nõukogu 8. detsembri 2008. aasta Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitsmise direktiivi (2008/114/EÜ) (edaspidi CIP direktiiv) avaliku konsultatsiooni4. CER direktiiv asendab CIP direktiivi. Avaliku konsultatsiooni käigus hinnati CIP direktiivi asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, sidusust ja Euroopa Liidu lisandväärtust. 2020. aastal analüüsis Euroopa Komisjon elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud probleeme liimesriikide põhiselt. Liikmesriikidele saadeti ankeet, koguti tagasisidet, analüüsiti olemasolevat olukorda ja selgitati välja probleemid. CER direktiivi väljatöötamisel hinnati muudatuste mõjusid ja kaalutleti erinevaid alternatiive CER direktiivi normide sisustamiseks. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle CER direktiiv. Elutähtsa teenuse osutajatel on asendamatu roll ühiskondlike funktsioonide või majandustegevuse säilitamisel siseturul olukorras, kus Euroopa Liidu majandus on üha suuremas ristsõltuvuses. Direktiivi eesmärk on selgitada välja elutähtsad teenused ja nende teenuste osutajad, kellest sõltub liikmesriikide majanduse ja ühiskonna toimimine. Samuti selgitada välja Euroopa Liidu olulised elutähtsa teenuse osutajad ning suurendada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust siseturul asjakohaste toimepidevuse nõuete kehtestamise, sh töötajate usaldusväärsuse hindamine taustakontrolli, järelevalve tõhustamise ja 2 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korraldus nr 131 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“ kinnitamine“ (RT III, 20.05.2023, 2). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/320052023002 3 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/375b55a6-eaf1-4904-b3b7-fd0965df5106 4 Lisainfo ja küsimustik on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/info/law/better- regulation/initiatives/ares-2018-1378074/public-consultation_et. 3  21.02.2024 asutustevahelise, sh piiriülese koostöö tõhustamise abil ning võimaldada Euroopa Komisjonil läbi viia nõuandemissiooni Euroopa Liidu oluliste elutähtsa teenuse osutajate juurde. Käesolev seaduse eelnõu lähtub kõikidest nimetatud eesmärkidest. Eelnõuga luuakse terviklik ülevaade elutähtsatest teenustest ja teenuse osutajatest, kes vastavad CER direktiivi artiklite 6 ja 7 kriteeriumidele, st on Eesti ühiskonna toimimise seisukohast olulisel kohal. Samuti reguleeritakse Euroopa Liidu oluliste elutähtsa teenuse osutajate määramist ehk selliste elutähtsa teenuse osutajate väljaselgitamist, kelle toimepidevusest sõltub kuue või enama Euroopa Liidu liikmesriigi ühiskonna toimimine. Täpsustatakse elutähtsa teenuse osutajate ja Euroopa Liidu oluliste elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse nõudeid tulenevalt CER direktiivist. Ühtlasi luuakse alused riiklike elutähtsa teenuse üleste strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja meetmete kavandamiseks. Tekib terviklik üleriigiline riskianalüüs, mille aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsid ja mis hõlmab elutähtsaid teenuseid. Üleriigiline riskianalüüs hõlmab edaspidi lisaks tavapärastele looduslikele ja inimtegevusest tingitud riskidele ka sektori- ja piiriüleseid riske, mis võivad mõjutada elutähtsate teenuste osutamist, sealhulgas õnnetusi, looduskatastroofe, selliseid rahvatervise hädaolukordi nagu pandeemiad ja hübriidohud või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, muu hulgas terroriakte, kuritegevuse sisseimbumist ja sabotaaži. Üleriigilise riskianalüüsi oluliseks sisendiks on kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsid, mis võimaldavad saavutada CER direktiivi eesmärke ja saada terviklikku vaadet kõikidest võimaliketest, sh piirkonnaspetsiifilistest, elutähtsa teenuse osutajaid varitsevatest riskidest. Ühtne ja kõikehõlmav üleriigiline riskianalüüs võimaldab paremini suunata ja kavandada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust. Paraneb elutähtsa teenuse osutajate suutlikkus osutada elutähtsaid teenuseid mitmesuguste riskide korral. Eelnõuga täpsustatakse asutustevahelist ja rahvusvahelist koostööd, mis aitab tõhustada elutähtsate teenuste kaitset erinevate ohtude vastu, kiirendada infovahetust teenuse osutamist mõjutavate intsidentide korral ning rahvusvahelist koostööd. Direktiivi ülevõtmistabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 3. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Hädaolukorra seaduse muutmine Punktiga 1 muudetakse HOSi § 2 lõike 4 esimest lauset, mis defineerib elutähtsa teenuse. Tegemist on otseselt CER direktiivi ülevõtmiseks vajaliku muudatusega. Kehtiva HOSi elutähtsa teenuse definitsiooni ja elutähtsate teenuste loetelu määramise aluseks oli 2015. aastal Siseministeeriumi välja töötatud HOSi reguleerimisalasse kuuluvate teenuste metoodika. Selle metoodika väljatöötamises osalesid kõik ministeeriumid ning selle koostamisel lähtuti Taani elutähtsate funktsioonide metoodikast, mis omakorda on välja töötatud USA ja Suurbritannia kogemusi arvestades. CER direktiivi ülevõtmiseks täiendas 2022. aastal Riigikantselei koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, (endise) Maaeluministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Eesti Pangaga 2015. aasta metoodikat hindamiskriteeriumidega „mõju keskkonnale“, „roll riigikaitses“ ja „mõju majandusele“. Metoodika täiendamise vajadus oli tingitud sellest, et CER direktiivi artiklites 6 ja 7 toodud kriteeriumid on oluliselt laiemad kui kehtivas HOSis ning hõlmavad ka mõju hindamist keskkonnale, avalikule ohutusele (public 4  21.02.2024 safety) ja julgeolekule (public security).5 Avalikku ohutust kasutatakse tihti koos „riigi julgeoleku“ või „avaliku korraga“6, seejuures koosmõjus „riigi julgeolekuga“ pigem riigikaitse tähenduses. Omakorda on Euroopa Kohus kasutanud termineid „riigi julgeolek“ ja „avalik julgeolek“ samas tähenduses.7 Seejuures on Euroopa Kohus märkinud, et „avalik julgeolek“ või „riigi julgeolek“ samas tähenduses hõlmab ühtaegu nii liikmesriigi sisejulgeolekut kui ka tema välisjulgeolekut. 8 Avalikku julgeolekut on praktikas tõlgendatud selliselt, et see hõlmab lisaks igasugusele seaduserikkumisele ka seda, et esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi 9. Eelnevast tulenevalt kasutatakse käesolevas eelnõus elutähtsa teenuse definitsioonis avaliku ohutuse ja julgeoleku asemel Eesti õiguses tavapärasemat mõistet „riigikaitse“. Kokkuvõtlikult hinnati käesoleva eelnõu raames teenuste elutähtsust kümnes kategoorias: 1. teenuse kasutajate arv – hinnati, kui palju inimesi kasutab teenust aasta jooksul või kui palju inimesi saavad teenusest kasu. Näiteks merereostusseire ja -tõrje puhul saab hinnata ainult kasusaajate arvu, mitte kasutajate arvu; 2. kasutamise sagedus – hinnati, kui tihti kasutavad teenust kas eraisikud või ettevõtted (kas iga päev, regulaarselt, juhuslikult, kindel sihtrühm jne); 3. teenuse asendatavus – hinnati, kas teenus on asendatav või mitte. Kui teenus on asendatav, hinnati asendatavuse kiirust ja alternatiivse teenuse samaväärsust; 4. teenuse mõju teistele teenustele – hinnati, kui paljudele teistele teenustele avaldab teenuse katkemine mõju; 5. teenus kui asendusteenus – hinnati, kas teenust ennast saab kasutada alternatiivse teenusena mõne teise teenuse katkestuse korral. Näiteks elekter on üks alternatiive kaugküttesüsteemi häire korral; 6. tagajärgede saabumise kiirus – hinnati, kui kiiresti avalduvad teenuse katkestuse tagajärjed teenuse kasutajatele või selle teenusega seotud teistele teenustele; 7. mõju inimeste elule ja tervisele – hinnati, kas teenuse katkestusega kaasnevad üksnes elukorralduslikud ebamugavused või mõjutab katkestus inimeste elu või tervist; 8. mõju keskkonnale – hinnati, kas teenuse katkestusega kaasneb negatiivne mõju populatsiooni arvukusele või ökosüsteemi talitlemisele ning kuivõrd on võimalik muudatuse eelset olukorda taastada inimese sekkumiseta; 5 CER direktiivi art 7 lg 1 kohaselt võtavad liikmesriigid häiriva mõju olulisuse kindlakstegemisel mh arvesse intsidentide võimalikku mõju (raskusaste ja kestus) majandus- ja ühiskondlikule tegevusele, keskkonnale, avalikule ohutusele ja julgeolekule ning elanikkonna tervisele. 6 EKo C-303/05, Advocaten voor de Wereld VZW vs Leden van de Ministerraad, p 57 ja EKo liidetud kohtuasjad C-317/04 ja C-318/04, Euroopa Parlament, Euroopa andmekaitseinspektor (CEPD) vs Euroopa Liidu Nõukogu, p-d 3 ja 7. 7 EKo, C-373/13, H. T. vs Land Baden-Württembergi, p 76-79. 8 EKo C-145/09, Land Baden-Württemberg vs Panagiotis Tsakouridis p 43; EKo C-273/97, Angela Maria Sirdar vs The Army Board ja Secretary of State for Defence, p 17; EKo C-285/98, Tanja Kreil vs Bundesrepublik Deutschland, p 17; EKo C-423/98, Albore, p 18; EKo C-186/01, Alexander Dory vs Bundesrepublik Deutschland, p 32. 9 EKo C-249/11, Hristo Byankov vs Glaven sekretar na Ministerstvo na vatreshnite raboti, p 40. 5  21.02.2024 9. teenuse roll riigikaitses – hinnati, kas teenuse puhul on määratud seaduses, riigikaitse arengukavas, riigi kaitsetegevuse kavas, kaitsetegevuse operatiivkavas või sisekaitse operatiivkavas ülesanne, ning ülesande püsivat või ajutist iseloomu; 10. mõju majandusele – hinnati teenuse katkestuse mõju Eesti riigi SKP-le ettevõtte palgakulu ja kasumite summa kaudu ning maksude laekumise summa vähenemist. Iga kategooria puhul olid oma kriteeriumid ja kindel punktijaotus. Hindamisel kasutatud metoodika kriteeriumid on esitatud seletuskirja lisas 1. Metoodika ja selle alusel tehtud teenuste hindamise järgi defineeriti ka elutähtsa teenuse termin, mis peegeldab ka direktiivi artiklite 6 ja 7 sisu. Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele, ehk selline teenus, mis on kõigis kümnes kategoorias saanud keskmisest kõrgemaid punkte (teenusel on suur kasutajaskond, seda kasutatakse sageli, on vähesel määral asendatav, tagajärg (teenuse häire või katkestus) saabub kiiresti jne). Seejuures lisaks eeltoodule on elutähtis selline teenus, mille katkemine võib viia teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse katkemiseni või mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või katkemisega võib kaasneda suur keskkonnakahju. Oluline on siinjuures see, et teenuse katkestusel peab olema otsene mõju inimeste elule või tervisele ja teistele elutähtsatele teenustele või üldhuviteenustele ehk teenuse katkemine võib põhjustada nn doominoefekti. Lisaks nimetatud kriteeriumidele peab teenuse katkemisel olema oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele. Seega saab elutähtsaks pidada selliseid teenuseid, millel on täidetud kõik järgmised kriteeriumid: 1. ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele; 2. katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või katkemisega kaasneb suur keskkonnakahju; 3. katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele. Sellistele kriteeriumidele vastavaid teenuseid on 21: 1) makseteenuse toimimine; 2) sularaharingluse toimimine; 3) krediiditehingute töötlemine; 4) kaugküttega varustamine; 5) kohaliku tee sõidetavuse tagamine; 6) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine; 7) toiduga varustamine; 8) tervishoiuteenuste toimimine; 9) elektriga varustamine; 6  21.02.2024 10) maagaasiga varustamine; 11) vedelkütusega varustamine; 12) riigitee sõidetavuse tagamine; 13) telefoniteenuse toimimine; 14) mobiiltelefoniteenuse toimimine; 15) andmesideteenuse toimimine; 16) lennuväljade toimimine; 17) aeronavigatsiooniteenuse toimimine; 18) avaliku raudtee toimimine; 19) sadamate toimimine; 20) elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine; 21) ravimitega varustamine. Võrreldes kehtiva HOSiga on käesoleva eelnõuga lisandunud seitse teenust: lennuväljade toimimine, aeronavigatsiooniteenuse toimimine, avaliku raudtee toimimine, toiduga ja ravimitega varustamine, üldarstiabi toimimine tervishoiuteenuse toimimise osana ja sadamate toimimine. Lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ning sadamate toimimisel on märkimisväärne roll eelkõige riigikaitses ja samuti oluline mõju majandusele nende teenuste katkemisel, samuti on toiduga varustamisel oluline roll ühiskonna toimetulekus ja elanikkonnakaitses. Kuna elutähtsa teenuse osutamiseks on enamikul juhtudel vältimatult vajalik ka töökorras taristu, varude olemasolu (eeskätt ettevõtete enda varu, nt kütusevaru generaatorite tööks vms), siis jääb kehtima ka definitsiooni teine lause. Oluline on, et elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajalike ehitiste, seadmete, personali, varu ja muu sarnasega. Näiteks on oluline mitte üksnes sidevõrgu või soojuselektrijaama olemasolu, vaid ka selle kasutatavus, vajaliku personali olemasolu, seadmete ja protsesside töö, et saaks teenust osutada. Kehtiva HOSi kohaselt korraldab Sotsiaalministeerium tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses vältimatu abi toimepidevust, kuid eelnõus see asendatakse tervishoiuteenuste toimimisega. Muudatus laiendab Sotsiaalministeeriumi kohustust luua oluliselt suuremat tervishoiu kriisivalmidust ja aitab tagada kõikide oluliste tervishoiuteenuste jätkamist sõltuvalt kriisi iseloomust ja ulatusest. Edaspidi käsitletakse nimetatud teenuse osutajatena nii haiglavõrgu arengukava haiglaid, kiirabibrigaadi pidajaid kui ka üldarstiabiteenuse osutajaid. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks HOSi § 9, mis reguleerib hädaolukorra riskianalüüside koostamist. Edaspidi koostatakse üleriigiline riskianalüüs ja selle koostamist hakkab reguleerima HOSi § 91. HOSi §-ga 91 seotud muudatused ja nende muudatuste põhjendused on toodud välja punktis 3. 7  21.02.2024 Punktiga 3 täiendatakse seadust §-dega 91–93. Muudatusega on seotud HOSi § 9 kehtetuks tunnistamine. Kehtiva HOSi § 9 reguleerib hädaolukorra riskide hindamist. Edaspidi reguleeritakse §-ga 91 üleriigilise riskianalüüsi koostamist. Nimetatud paragrahvi muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle CER direktiivi artikkel 5. Direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaselt tuleb koostada riiklik riskianalüüs, mis hõlmab direktiivi lisas toodud sektoreid ja milles võetakse arvesse asjakohaseid looduslikke ja inimtegevusest tingitud riske nimetatud sektoritele, sealhulgas valdkonna- ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe, rahvatervisealaseid hädaolukordi, hübriidohte ja muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541(32) sätestatud terroriakte. Nimetatud riskianalüüs peab olema aluseks elutähtsa teenuse osutajate (ETO) väljaselgitamiseks ning toimepidevuse meetmete väljatöötamiseks. Seaduse §-s 91 reguleeritakse üleriigilise riskianalüüsi koostamist. Lõikes 1 sätestatakse üleriigilise riskianalüüsi koostamise eesmärk. Üleriigiline riskianalüüs koostatakse hädaolukorra või muu sarnase olukorra riski hindamiseks. Eelnõus toodud eesmärk on CER direktiivist laiem, st ei keskendu ainult direktiivi lisas nimetatud sektorite riskide hindamisele. Laiem eesmärk on tingitud sellest, et artikli 5 ülevõtmiseks tuli vaadata üle riskide hindamine riigis tervikuna. Kehtiv HOSi § 9 näeb ette analüüside koostamist sündmuste kohta, mis võivad põhjustada hädaolukorda. Sündmustepõhine lähenemine ei võimalda saada terviklikku riskipilti, sh sektoriaalset vaadet, mida CER direktiivi artikkel 5 nõuab. Samuti käsitleb kehtiv kord tsiviilriske ja julgeolekuriske eraldi ning riskide maandamiseks ja olukorra lahendamiseks tehtavad ettevalmistused ei moodusta tervikut. Direktiiv näeb aga ette kõike ohte hõlmavat lähenemist, sh julgeolekuriskide hindamist. Lõige 2 avab üleriigilise riskianalüüsi sisu. Tegemist on dokumendiga, milles esitatakse tuvastatud ohud, mis võivad realiseerumisel põhjustada hädaolukorra või muu sarnase olukorra, samuti toob analüüs esile nimetatud ohtude tekkimise tõenäosuse ja mõju. Riskianalüüsi konkreetne sisu avatakse lõikega 7 kehtestatavas määruses, sest see võib ajas muutuda ning nii üksikasjaliku regulatsiooni kehtestamine seaduses ei ole otstarbekas. Samuti tuleb üleriigilise riskianalüüsi koostamisel ja avaldamisel arvestada, et julgeolekuriskide tausta ei ole võimalik alati avalikustada. Kokkuvõtvalt selgub üleriigilisest riskianalüüsist: 1) analüüsitud ohtude loetelu; 2) prioriseeritud ohtude loetelu ja kirjeldus; 3) prioriseeritud ohtude tekkimise tõenäosus ja mõju; 4) ohtude omavaheline ristsõltuvus; 5) ohtude tulevikusuunad ja muutused; 6) elutähtsate teenuste ohud, sh piirkondlikud, piiriülesed ja teenuse sektorile tervikuna; 7) riigiülene riskidiagramm. Lõike 3 alusel hindavad riske pädevad asutused, sealhulgas Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga ning esitavad vajalikke andmeid Riigikantseleile. Pädevad asutused määrab ja andmete esitamise kohustuse asutustele paneb Vabariigi Valitsus lõike 7 alusel kehtestatava määrusega ohtude, sektorite ja allsektorite põhiselt, määrates näiteks Majandus- 8  21.02.2024 ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesandeks küberohtude riskide hindamise, Kliimaministeeriumi ülesandeks energeetikasektori ja selle allsektorite (elekter, nafta, gaas jm) riskide hindamise. Kokkuvõtvalt on pädevate asutuste riskide hindamisega hõlmatud: 1) analüüsitava ohu kirjeldus; 2) ohu tekkimise tõenäosus ja mõju; 3) ohu võimalik mõju elutähtsatele teenustele; 4) ohu tulevikusuunad ja muutused. Sektorite ja allsektorite riskide hindamisest selgub eelnimetatule lisaks: 5) erinevate ohtude mõju sektorile ja allsektorile ning ohtude tõenäosus; 6) sektorite ja allsektorite ristsõltuvusest tulenevad riskid, sealhulgas elanikkonnale ja siseturule; 7) ülevaade intsidentidest ja nende mõjust elutähtsatele teenustele. Nimetatud asutused hindavad riske iga päev. Riskide hindamine pädevate asutuste poolt ja andmete esitamine on aga vajalik üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks, et riskide hindamine toimuks ühtsetel alustel ning vajaduse korral arvestataks teiste pädevate asutuste informatsiooniga. Pädevad asutused hindavad riske ja esitavad andmeid üksnes oma vastutusvaldkonna kohta. Sisendi andmine üleriigilisse riskianalüüsi eeldab siiski täiendavat ja eraldiseisvat tegevust, mida tuleb teha lõike 7 alusel kehtestatavast määrusest tulenevaid nõudeid ja korda järgides. Kohaliku omavalitsuse üksused hindavad riske ja esitavad andmed üleriigilise riskianalüüsi kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüside koosseisus. Kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüside põhjal kujuneb üleriigilises riskianalüüsis piirkondlike riskide vaade. Oluline on rõhutada, et kohaliku omavalitsuse üksused ei pea esitama andmeid üleriigilise riskianalüüsi koostamisel eraldi, vaid neid andmeid saadakse kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsidest. Kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüside koostamine on reguleeritud §-s 92. Lõikes 4 sätestatakse riskianalüüsi koostamise ja ülevaatamise sagedus, mille kohaselt üleriigiline riskianalüüs koostatakse ja selle ajakohasust hinnatakse kord aastas. Direktiiv näeb ette, et riiklikku riskianalüüsi tuleb uuendada vähemalt kord nelja aasta jooksul. Kehtiva korra kohaselt uuendatakse hädaolukorra riskianalüüsi vähemalt kord aastas. Üleriigiline riskianalüüs hakkab asendama seniseid hädaolukorra riskianalüüse, kuid uuendamise sagedus jääb pädevatele asutustele samaks, st kord aastas. Eesti praktika on näidanud, et riskid on pidevas muutuses, mille tõttu peab ka riskianalüüs käima muutustega kaasas ja olema ajakohane. Selle tõttu on mõistlik regulaarne, st vähemalt iga-aastane riskianalüüsi ülevaatamine. Lõike 5 kohaselt koostatakse üleriigiline riskianalüüs Riigikantselei juhtimisel, kuna Vabariigi Valitsuse seaduse § 77 lõike 1 punkti 14 kohaselt on Riigikantselei kohustuseks töötada välja riigi kriisireguleerimispoliitika ja koordineerida selle elluviimist. 9  21.02.2024 Lõige 6 avab laiemalt, miks üleriigiline riskianalüüs koostatakse. Selleks, et hädaolukorra lahendamise plaanid ja teised hädaolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks koostatavad dokumendid oleksid asjakohased, peavad need tuginema adekvaatsele riskipildile. Oluline on tähelepanu pöörata tõenäolisematele ja suurema mõjuga riskidele, kuid samas ei tohi tähelepanuta jätta ka muid tegureid, mis koosmõjus võivad põhjustada märkimisväärse kriisi. Oluline on, et nii hädaolukorra lahendamist juhtivad asutused ja elutähtsa teenuse osutajad kui ka ühiskond tervikuna teadvustaksid kogu riskipilti ning arvestaksid ähvardavatest ohtudest tulenevaid mõjusid enda tegevusele. Samuti peavad riskianalüüsid vastavalt OECD soovitustele olema selgemini seotud üldise planeerimise, eelarve ja juhtimisotsustega. Lõikes 7 sätestatakse, et üleriigiliseks riskianalüüsiks vajalike andmete loetelu, üleriigilise riskianalüüsi koostamise nõuded ja korra ning loetelu andmeid esitavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Üleriigilise riskianalüüsi koostab Riigikantselei koostöös määruses nimetatud asutustega, koordineerides andmete esitamist, sh ohtude hindamist asutuste poolt ja andes vajalikke suuniseid, näiteks uuendamise sagedus jmt. Määrus on vajalik selleks, et seotud asutused oleksid teadlikud vajadusest hinnata oma vastutusvaldkonnas riske ja esitada andmed Riigikantseleile üleriigilise riskianalüüsi koostamises. Võrreldes kehtiva määrusega asutuste vastutus muutub. Näiteks praegu vastutab Päästeamet üleujutuse riski hindamise eest, kuivõrd riskide hindamine on olnud seotud riski realiseerumisel tekkiva sündmuse lahendamisega. Samas omab ja analüüsib üleujutuse ja muid ilmastikuga seotud andmeid pädeva asutusena tavapäraselt Keskkonnaamet, kes on edastanud andmed riskianalüüsi koostamiseks Päästeametile. Niisamuti ei analüüsi Päästeamet ise transpordiõnnetusi, vaid liikluses toimuvat analüüsib Transpordiamet. Selline andmete kogumine ja töötlemine ei peaks aga olema Päästeameti ülesanne. Muudatuse tulemusel hindavad ohte edaspidi asutused, kes tegelikult vastutavad ohu, elutähtsa teenuse või teenuse valdkonna eest ja on pädevad seda hindama, st senini riskide hindamisse kaasatud asutused võivad muutuda riskide hindamise eest vastutavateks asutusteks. Pädevad asutused määrab Vabariigi Valitsus ohtude, elutähtsate teenuste ja teenuste valdkondade põhiselt, et lisaks ähvardavatele ohtudele saaks hinnata elutähtsate teenuste riske, sätestades nii täpsemad nõuded ja korra üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks kui ka andmete esitamiseks ohtude hindamise kohta. Lisaks on kavas koostada üleriigilisest riskianalüüsist avalik osa, eesmärgiga suurendada ühiskonna teadlikkust ähvardavatest ohtudest ja võimalikest kriisiolukordadest (rakendusakti kavand lisatud). Seaduse §-s 92 reguleeritakse kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamist. Muudatus on seotud CER direktiivi artikli 5 ülevõtmisega, mille kohaselt tuleb koostada riiklik kõike ohte hõlmav riskianalüüs. Seda nõuet on võimalik täita üksnes omades ülevaadet ka piirkonna riskidest. Piirkonna riske ja täpsemaid riske elutähtsatele teenustele, eriti kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) korraldatavatele teenustele on võimalik hinnata üksnes KOVi riskianalüüside koostamisel, kuna üksnes KOVidel on kõige parem ülevaade oma haldusterritooriumist, seal olevast keskkonnast, elanikkonnast, taristust, ettevõtetest, ohtudest. Lõikes 1 sätestatakse KOVile kohustus koostada kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs. Täpsemad nõuded kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi kohta ja selle koostamise kord kehtestatakse lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega. Riskianalüüsi eesmärk on luua terviklik ülevaade kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste riskidest. Nimetatud KOVide riskianalüüsid on aluseks üleriigilisele riskianalüüsile ja võimaldavad saada tervikliku ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuste, regioonide ja ka riigi riskidest tervikuna. Samuti ka ülevaate KOVide valmisolekust kriisideks. Praegu hõlmab üleriigiline riskianalüüs eelkõige 10  21.02.2024 üldist riiklikku vaadet, lähtudes valitsusasutuste antud hinnangutest. Analüüsis puudub KOVide vaade, samuti KOVide ja nende korraldatavate elutähtsate teenuste vaade. CER direktiivi kohaselt on liikmesriigid kohustatud koostama üleriigilise riskianalüüsi, mis hõlmab ka direktiivi lisas esitatud sektorite riskide hindamist. Hindamine peab olema kõike ohte hõlmav. Sellist sektoripõhist ja sektoriülest hindamist on võimalik tagada üksnes siis, kui lisaks valitsusasutuste hinnangutele on olemas ka KOVide hinnangud riskidele kohalikul tasemel. Üleriigilise riskianalüüsi protsessi ja selle seotust KOVide riskianalüüsidega kirjeldab joonis 1. Joonis 1. Üleriigilise riskianalüüsi koostamine KOV riskianalüüsi tulemusi kasutatakse piirkondade spetsiifiliste ja elutähtsa teenuste ohtude hindamiseks ja kajastamiseks üleriigilise riskianalüüsi avalikus osas. Üleriigiline riskianalüüs on aluseks lisaks asutuste riskianalüüsidele ka elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse riskianalüüsidele. Selleks peavad elutähtsa teenuse osutajad olema teadlikud spetsiifilistest riskidest, mis võivad esineda nende tegutsemispiirkondades. Edaspidi saavad elutähtsa teenuse osutajad seda teavet üleriigilisest riskianalüüsist, kuhu omakorda see info jõuab KOV riskianalüüsidest. Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et joonisel 1 kujutatud tegevused ei toimu üheaegselt, vaid kindlas järjekorras. Algul hindavad asutused ohte, siis hinnatakse sektorite/allsektorite riske, peale seda koostatakse KOV riskianalüüs ning alles viimasena valmib lõplik üleriigiline riskianalüüs. See tähendab seda, et KOV riskianalüüsi koostamisel võetakse arvesse koostamise hetkeks juba avaldatud üleriigilise riskianalüüsi osad (asutuste ja sektorite/allsektorite osa). Kuna üleriigilist riskianalüüsi vaadatakse kord aastas üle ning vajaduse korral tehakse jooksvalt muudatusi, siis praktikas see tähendab seda, et KOV riskianalüüsi koostamisel võetakse alati arvesse koostamise hetkeks kättesaadav üleriigiline riskianalüüs ning KOV analüüsi koostamise hetkeks üleriigiline riskianalüüs juba sisaldab ka asutuste ja sektorite värskemat hinnangut. See on ka põhjus, mis eelnõu § 9 2 lg-s 1 on täpsustatud, et KOV riskianalüüsi koostamisel võetakse arvesse üleriigilist riskianalüüsi. Lõike 2 kohaselt tuleb KOV riskianalüüs sarnaselt hädaolukorra lahendamise plaaniga esitada kooskõlastamiseks Päästeametile ja arvamuse avaldamiseks asjassepuutuvatele isikutele. Näiteks tuleb riskianalüüs esitada arvamuse avaldamiseks teisele KOVile, kui antakse hinnangut teisest KOVist tulenevatele riskidele või mingi KOVi teenuse kohta, mida osutatakse mitme KOVi peale. Täpsem kord sätestatakse lõike 3 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses. 11  21.02.2024 Lõikes 3 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded ning selle kooskõlastamise ja kinnitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Määruses määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi metoodika, koostamise põhimõtted ja kord. Riigikantselei tellimusel viidi aastatel 2021–2023 ellu projekt REFORM/SC2021/076. Projekti rahastas täismahus Euroopa Komisjon struktuurireformide programmist ja viis ellu PricewaterhouseCoopers EU Services EESV (edaspidi PwC). Projekti eesmärk oli: 1) suurendada KOVide riskiteadlikkust ja ühtlustada rolliootuseid erinevate osaliste vahel; 2) luua riski- ja kriisijuhtimise tööriistakast, mis aitab KOVidel paremini mõista oma riske ning riskisündmuste ja kohalike teenuste toimepidevuse vahelisi seoseid; 3) võimaldada KOVidel lihtsamini hinnata oma vastupanuvõimet ja valmisolekut kriisideks ning tuvastada elluviimiseks optimaalseimad riski- ja kriisijuhtimise tegevused; 4) lihtsustada KOVidel uue VOSiga sätestatavate nõuete täitmist. Projekti tulemusena valmis riskide hindamise metoodika kohalike omavalitsuste riskiteadlikkuse suurendamiseks ja kriisivalmisoleku hindamiseks. Seda metoodikat on kavas kasutada lõike 3 alusel kehtestatava määruse koostamiseks. Ülesande täitmise lihtsustamiseks on Riigikantseleil kavas töötada välja KOVe abistav IT-lahendus, kuni IT-lahenduse väljatöötamiseni on KOVidel võimalik hinnata riske Exceli vahendusel, mis on praeguseks KOVidele kättesaadavaks tehtud. Tulevikus võimaldab IT-lahendus KOVidel koostada KOVi profiili, töödeldes juba olemasolevaid andmeid üleujutuste, ohtlike ettevõtete, taristu, eakate, noorte, töötavate ja töötute jmt kohta teistes andmebaasides ning registrites, hinnata KOVi enda ja KOVis osutatavate teenuste kriitilisust, selgitada välja KOVi riske ning selle põhjal saada KOVi riskiprofiili, mis on aluseks KOVis aset leida võivate stsenaariumide kujundamiseks. KOVid saavad stsenaariumipõhiselt selgitada välja osaliste rolle, ressursse, võimekust, haavatavust ning enda valmisolekut erinevateks kriisideks. Saadud tulemused on aluseks KOVide toimepidevust suurendavate meetmete väljatöötamiseks ja KOVi eelarve kujundamiseks. Joonis 2. Kohalike omavalitsuste riskide hindamise mudel 12  21.02.2024 Seaduse §-s 93 reguleeritakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamist. Paragrahviga 93 võetakse üle direktiivi artikkel 4. Direktiiv näeb liikmesriikidele ette kohustuse koostada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia. Strateegia peab hõlmama kõiki liikmesriigi elutähtsaid teenuseid. Eelnõu kohaselt koostatakse strateegia elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks. Strateegia võib olla eraldiseisev dokument või teiste riiklike ja valdkondlike strateegiate või asjakohaste kavade või sarnaste arengudokumentide osa. Eelnõu koostamise ajal ei ole veel strateegia koostamist alustatud, seega ei ole veel otsustatud, millise dokumendi osaks elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia saab. Võimalusi on mitu. Strateegia võib olla siseturvalisuse arengukava osa, mis juba praegu käsitleb elutähtsate teenuste toimepidevust. Samuti riigikaitse arengukava osa või kajastatakse iga elutähtsa teenuse toimepidevust selle teenuse valdkonna strateegias. Lõplik lahendus peab olema välja töötatud 2025. aasta 31. detsembriks. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia nõuded ja korra ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Strateegia koostamist juhib Riigikantselei, kuid määrusega täpsustatakse loetelu strateegiat koostavatest asutustest. Iga sektori kohta tuleb strateegias kajastada vastavalt CER direktiivi artikli 4 lõikele 2 järgmist: 1) hetkeolukorra kirjeldus ja peamised kitsaskohad sektori toimepidevuse, varustamise tagamisel; 2) strateegilised eesmärgid ja prioriteedid elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse suurendamiseks, võttes arvesse piiri- ja valdkonnaüleseid sõltuvusi ja ristsõltuvusi; 3) juhtimisraamistik nende strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks, sealhulgas erinevate ametiasutuste, elutähtsa teenuse osutajate ja teiste strateegia rakendamises osalevate isikute rollide ja vastutusalade kirjeldus; 4) elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse suurendamiseks vajalike meetmete kirjeldus, sealhulgas võttes arvesse sektoripõhise riskianalüüsi tulemusi (nt peamised ohud sektorile, võimalikud tagajärjed, toimepidevuse seisukohast olulisemad ettevõtted, järeldused, st meetmed kavandada, võttes arvesse kõik need asjaolud); 5) elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimise protsessi kirjeldus (nt milliste kriteeriumide alusel ja kuidas on valitud toidusektori elutähtsa teenuse osutajad); 6) elutähtsa teenuse osutajaid toetava protsessi kirjeldus, sealhulgas meetmed, millega tõhustatakse koostööd ühelt poolt avaliku sektori ning teiselt poolt erasektori ning avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksuste vahel; 7) loetelu strateegia rakendamisse kaasatud peamistest asutustest ja asjaomastest sidusrühmadest, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad; 13  21.02.2024 8) juba kehtestatud meetmete kirjeldus, mille eesmärk on hõlbustada seda, et elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid täidavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ(31) lisas, kelle asjaomased liikmesriigid on identifitseerinud elutähtsa teenuse osutajatena. Punktidega 4 kuni 7 täiendatakse seaduse § 36. Muudatusega võetakse üle direktiivi artiklid 6 ja 7 ning direktiivi lisa osas, mis käsitleb transpordi-, tervishoiu-, toidu-, kaugkütte- ja veesektoreid. CER direktiivi artiklites 6 ja 7 toodud elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumid näevad ette, et lisaks mõjule inimeste elule ja tervisele, ühiskonna toimimisele, teenuse asendatavusele ja kasutatavusele tuleb elutähtsa teenuse osutaja väljaselgitamisel hinnata ka teenuse enda ja teenuse osutaja mõju liikmesriigi majandusele ja riigikaitsele. Täpsem selgitus elutähtsate teenuste hindamise ja väljaselgitamise kohta on toodud eelnõu punkti 2 juures. Punktiga 4 lisandub Kliimaministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste hulka aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate ning lennuväljade toimimine. Nende teenuste toimimisel on märkimisväärne roll nii ühiskonna toimimisel kui ka riigikaitses ja samuti oluline mõju majandusele nende teenuste katkemisel. Seni peeti nimetatud teenuseid tähtsaks eelkõige riigikaitseseaduses (edaspidi RiKS) sätestatud riigikaitseobjekti kaitse regulatsiooni kaudu, kuna HOS ei hõlma otseselt valmistumist riigikaitselisteks kriisideks. Kuna CER direktiivist tulenevate kriteeriumide kohaselt hinnatakse teenuse elutähtsust võttes arvesse ka teenuse mõju majandusele ja riigikaitsele, siis on edaspidi ka need teenused käsitatavad elutähtsatena. Elutähtsa teenuse osutajate täpsemad kriteeriumid on toodud esile käesoleva eelnõuga kavandatud eriseaduste muudatustes. Eelnõuga muudetakse lennundusseadust, sadamaseadust ja raudteeseadust. Punktiga 5 täpsustatakse Sotsiaalministeeriumi korraldatavate teenuste loetelu. Edaspidi loetakse elutähtsateks teenusteks tervishoiuteenuste toimimine ja ravimitega varustamine. Teenuste hindamise käigus (vaata eelnõu punkt 2) vaadati üle ka tervishoiusektori teenused. Praegu käsitatakse elutähtsana kiirabibrigaadi pidajate ja haiglavõrgu arengukavas10 sätestatud haiglate poolt osutatavat vältimatut abi. CER direktiivi lisa hõlmab tervishoiuteenuse osutajaid, referentlaboreid, ravimite uurimise ja arendamise asutusi, ravimite tootjaid, meditsiiniseadmete tootjaid ja ravimite hulgimüüjaid. Hindamise käigus selgus, et Eestis puuduvad referentlaborid, ravimite ja meditsiiniseadmete tootjad ning ravimite uurimise ja arendamise asutused, millel oleks märkimisväärne mõju Eesti ühiskonna toimimisele ja mida saaks pidada CER direktiivi kriteeriumide kohaselt elutähtsateks Kui üleriigilise riskianalüüsi ja tervishoiu valdkonna tervikliku analüüsi koostamise käigus selgub, et Eestisse on tulnud ühiskonna ja riigi seisukohast olulised täiendavad tervisesektori teenused ning ETOd, siis tehakse ka vastav seaduse muudatus. Ravimite kättesaadavuse tagamisel on olulised ka apteegid. Apteekide pakutavat teenust on hinnatud direktiivi kriteeriumidest lähtudes ja leitud, et ka apteeke tuleb käsitada elutähtsatena. CER direktiivi lisas toodud sektorite, allsektorite ja teenuseosutajate nimekiri ei ole ammendav. Liikmesriikidele on jäetud võimalus minna sellest laiemaks. Oluline eesmärk on tagada direktiivi lisas nimetatud sektorite ja nende sektori ettevõtete pakutavate teenuste toimepidevus. Eestis on võimalik ravimitega varustatust ja ravimite kättesaadavust elanikkonnale tagada üksnes kogu ahela toimimise kaudu. Ahela oluliseks osaks on ravimite jaemüük, mida tehakse apteekide kaudu. Hõlmamata apteeke elutähtsa teenuse reguleerimisalasse, ei saa me toimivat lahendust ja see ei võimalda tagada ravimite kättesaadavust elanikkonnale. Sellest tulenevalt on ravimitega varustamise hulgas ka apteegid. Elutähtsa teenuse osutajate täpsemad kriteeriumid on toodud esile käesoleva 10 Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määrus nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ (RT I, 05.04.2023, 14). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13353001?leiaKehtiv 14  21.02.2024 eelnõuga kavandatud eriseaduste muudatustes. Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust (edaspidi TTKS) ja ravimiseadust (edaspidi RavS). Punktiga 6 muudetakse HOSi § 36 lõike 4 sissejuhatavat osa. Muudatus on seotud CER direktiivi artiklite 6 ja 7 ning direktiivi lisaga osas, mis käsitleb transpordi-, energeetika- ja veesektorit. Kehtiva HOSi § 36 lõike 4 kohaselt on üle 10 000 elanikuga KOVi ülesandeks korraldada kaugkütte ja veega varustamine, kanalisatsiooniteenus ning kohalike teede korrashoid. Elutähtsate teenuste hindamise käigus (vaata selgitust eelnõu punkti 2 juures) on jõutud järelduseni, et CER direktiivi artiklite 6 ja 7 kriteeriumide kohaselt on elutähtsad veega ja kaugküttega varustamine, kanalisatsiooniteenus ja teede korrashoid kõikides KOVides olenemata KOVi suurusest. 2017. a HOSi koostamisel hõlmati elutähtsate teenustena üksnes suuremad ettevõtted, kelle toimepidevus mõjutas suurt tarbijaskonda. CER direktiivi kriteeriumid suunavad hindama ka mõju keskkonnale ja majandusele, mille tõttu on senine hinnang muutunud ja see on viinud vajaduseni kaotada tarbijate piirarv nimetatud teenuste käsitamisel elutähtsate teenustena. Vajadusele loobuda 10 000 elanikkonna piirmäärast on viidanud ka Eesti Linnade ja Valdade Liit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ja Päästeamet. 2019. a Kagu-Eesti torm, COVID-19 pandeemia ja sõda Ukrainas on näidanud vajadust tugevdada kõikide KOVide kriisivalmidust ja pakutavate kommunaalteenuste toimepidevust, seda olenemata elanike arvust. Punkti 7 kohaselt käsitatakse elutähtsana edaspidi ka toiduga varustamise tagamist. CER direktiivi lisa näeb ette elutähtsate teenuste ja teenuseosutajate väljaselgitamise toiduainete tootmise, töötlemise ja turustamise sektorites. Samuti nagu ravimisektori puhul käsitatakse ka toidu käitlemise ahelat tervikuna elutähtsana, alates tootmisest, lõpetades jaemüügiga. Elutähtsa teenuse osutajate täpsemad kriteeriumid on toodud esile käesoleva eelnõuga kavandatud eriseaduse muudatustes. Eelnõuga muudetakse toiduseadust (edaspidi ToiduS). Punktiga 8 täiendatakse § 37 lõiget 1 punktidega 41 ja 42 ning võetakse üle CER direktiivi artikli 9 lõige 7. CER direktiivi kohaselt tuleb liikmesriigil määrata pädev asutus ja kontaktpunkt ja sellest komisjoni teavitada, samuti teavitada direktiivi kohastest ülesannetest ja kohustustest. Selleks, et täita direktiivis sätestatud kohustust, määratakse eelnõuga elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavatele asutustele kohutus viivitamata teavitada Riigikantseleid korraldava asutuse ülesannete volitamisest allasutusele ja volitatud esindaja andmed. Korraldavad asutused on kohustatud teavitama ka asutuse või volitatud esindaja andmete muutumisest. Vabariigi Valitsuse seaduse § 77 lõike 1 punkti 14 kohaselt on Riigikantselei kohustuseks töötada välja riigi kriisireguleerimispoliitika ja koordineerida selle elluviimist. Riigikantselei vastutab ka CER direktiivi ülevõtmise eest ning on riiklik kontaktpunkt direktiivi rakendamisel. Direktiiviga seotud teabevahetus ning aruandlus hakkab toimuma Riigikantselei kaudu, mille tõttu on ka vajalik Riigikantselei teavitamine. Teatud erand on KOVde kohta. KOVid hakkavad edastama kontaktisiku andmeid Päästeametile ja teavitama andmete muutumisest samuti Päästeametit. Juba praegu on KOV ETKAde koordinatsioon antud Päästeametile ning KOV kontaktide edastamine Päästeametile toetab kehtivat praktikat, seda enam, et juba praegu toimub Päästeametil tihe koostöö KOVidega. Vajaduse korral saab Riigikantselei küsida KOVide kontaktandmed Päästeametilt, et täita oma Vabariigi Valituse seaduse § 77 lõike 1 punktist 14 tulenevaid ülesandeid. Punktiga 9 muudetakse seaduse § 37 lõike 3 punkti 7. Muudatus on seotud CER direktiivi artikli 15 lõike 1 ülevõtmisega. CER direktiivi artikli 15 lõike 1 kohaselt tuleb tagada, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad pädevat asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või võivad oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et välja arvatud juhul, kui see ei ole operatiivselt võimalik, 15  21.02.2024 esitavad elutähtsa teenuse osutajad esmase teate 24 tunni jooksul pärast seda, kui nad intsidendist teada said, millele vajaduse korral järgneb üksikasjalik aruanne hiljemalt ühe kuu jooksul. Sellest tulenevalt täpsustatakse ka § 37, kus on loetletud elutähtsa teenuse osutajate kõik kohustused. Täpsem teavituse kord on kirjeldatud eelnõu punktides 16 ja 17. Punktiga 10 täiendatakse seaduse § 37 lõiget 3 punktiga 71. Tegemist on CER direktiivi rakendamiseks vajaliku muudatusega. Muudatuse kohaselt tekib elutähtsat teenust korraldavatel asutustel (edaspidi ka ETKA) võimalus vajaduse korral määrata HOSi § 37 lõike 2 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmise maksimaalselt lubatud tähtaeg alates isiku määramisest elutähtsa teenuse osutajaks. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 14 ning direktiivi artikli 6 lõigetega 3 ja 4. Punkti 11 kohaselt täiendatakse seaduse § 37 lõikega 6. Muudatusega võetakse üle CER direktiivi artikli 15 lõike 1 teine lause. CER direktiivi artikli 15 lõike 1 kohaselt tuleb tagada, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad pädevat asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või võivad oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et välja arvatud juhul, kui see ei ole operatiivselt võimalik, esitavad elutähtsa teenuse osutajad esmase teate 24 tunni jooksul pärast seda, kui nad intsidendist teada said, millele vajaduse korral järgneb üksikasjalik aruanne hiljemalt ühe kuu jooksul. Lõike 1 teise lause kohaselt tuleb häire olulisuse kindlakstegemiseks võtta arvesse eelkõige järgmisi parameetreid: a) häirest mõjutatud kasutajate arv ja osakaal; b) häire kestus; c) häirest mõjutatud geograafiline piirkond, võttes arvesse ka seda, kas piirkond on geograafiliselt eraldatud. Eelnimetatud täpsustus on tehtud ka HOSis. ETKAdel tuleb HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatavas määruses sündmustest teavitamise ja üksikasjaliku aruande korra sätestamisel arvestada ka eelnimetatud parameetritega. Punktiga 12 muudetakse § 38 lõiget 11. Muudatus on seotud direktiivi artikli 6 lõigetega 3 ja 4. Riigil peab olema selge ülevaade elutähtsa teenuse osutajatest ning nimetatud andmed peavad olema kättesaadavad ka seotud pädevatele asutustele, nt Finantsinspektsioonile DORA määrusest tulenevate pädeva asutuse ülesannete täitmiseks ning Riigi Infosüsteemi Ametile NIS2 tulenevate pädeva asutuse ülesannete täitmiseks. Juba praegu kehtiva HOSi § 38 lõike 11 kohaselt peetakse arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle tsiviiltoetuse registris. Samas on jäänud täpsustamata, kuidas vajalikud andmed registrisse jõuavad. HOSis ega tsiviiltoetuse registri põhimääruses ei ole seniajani sätestatud, et seda ülesannet peavad täitma elutähtsat teenust korraldavad asutused. Selle tõttu täpsustatakse õigusselguse tagamiseks, et elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks vajalikud andmed peab registrisse esitama elutähtsat teenust korraldav asutus. Punktiga 13 täiendatakse § 38 lõigetega 12–17. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 6 lõiked 3–5 ning direktiivi artikli 12 lõige 1. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik teavitama elutähtsa teenuse osutajat tema identifitseerimisest elutähtsa teenuse osutajana ühe kuu jooksul alates identifitseerimisest. Muu hulgas tuleb teavitada direktiivi 3. ja 4. peatüki kohastest kohustustest ning kuupäevast, millest alates kõnealused kohustused nende suhtes kehtivad. Pangandus-, finantsturutaristu ja digitaristu sektorite teenuseosutajaid tuleb 16  21.02.2024 teavitada ka sellest, kas neile liikmesriigi otsusel kohaldatakse direktiivi 3. ja 4. peatüki kohustusi või mitte. Eesti võtab käesoleva eelnõuga direktiivi 3. ja 4. peatükis sätestatu üle ning kohaldab nendest tulenevaid kohustusi krediidiasutustele, kes osutavad HOSi § 36 lõikes 3 nimetatud teenuseid, ning sideettevõtjatele, kes osutavad HOSi § 36 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud teenuseid. Kohustuste täitmise kuupäevast teavitamisel tuleb tagada, et direktiivi 3. peatükis toodud kohustusi kohaldatakse alates 10 kuu möödumisest teavitamise kuupäevast, v.a riskianalüüsi koostamise kohustus. Riskianalüüs tuleb elutähtsa teenuse osutajal koostada üheksa kuu jooksul pärast elutähtsa teenuse osutajaks määramist. Liikmesriigid peavad ka tagama, et korraldavad asutused teavitavad elutähtsa teenuse osutaja määramisest NIS2 direktiivi pädevat asutust ühe kuu jooksul alates elutähtsa teenuse osutaja identifitseerimisest (art 6 lg 4). NIS2 pädevaks asutuseks on Riigi Infosüsteemi Amet. Kokkuvõttes määrab kavandatud muudatuste kohaselt edaspidi elutähtsat teenust korraldav asutus elutähtsa teenuse osutaja haldusaktiga 30 päeva jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavusest teada saamisest arvates. Nimetatud haldusaktis tuleb tuua esile tähtpäev, mis ajaks tuleb elutähtsa teenuse osutajal: 1) koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan. Seejuures peab toimepidevuse riskianalüüs olema koostatud üheksa kuu ja toimepidevuse plaan 10 kuu jooksul elutähtsa teenuse osutajaks määramise haldusakti andmisest arvates; 2) korraldada kriisireguleerimise õppus; 3) täita korraldava asutuse poolt toimepidevuse nõuete määruses, HOSi §-s 41 ning muudes õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud nõudeid. Punktis 3 toodud tähtaja määramine on jäetud korraldava asutuse otsustada. Seejuures tuleb arvestada punktis 3 tooduga, et HOSi §-s 41 sätestatud nõude täitmise tähtaeg ei tohi olla pikem kui viis aastat. Tegemist on paindliku lähenemisega, mis võimaldab korraldaval asutusel koostöös elutähtsa teenuse osutajaga leida mõistlik, proportsionaalne ning teenuseosutaja omapära arvestades sobiv üleminekuaeg nõuete täitmiseks. HOSi §-s 41 sätestatud nõude täitmistähtaja määramisel võib korraldav asutus või tema määratud korraldava asutuse ülesandeid täitev asutus küsida arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt. Arvamuse küsimine on korraldava asutuse võimalus, mitte kohustus. See tähendab seda, et korraldav asutus küsib arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt juhul, kui tal on iseseisvalt raske hinnata, mis aja jooksul on kindlal elutähtsa teenuse osutajal võimalik HOSi §-s 41 sätestatud nõuet täita. Eelkõige võib selline vajadus tekkida KOVidest korraldavatel asutustel, kel tihtipeale ei ole endil piisavat IT-alast kompetentsi. Arvamust ei või aga küsida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist korraldav asutus, kes ise kujundab küberturvalisuse poliitikat ja koordineerib nimetatud valdkonda. Enne käesoleva seaduse eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumist elutähtsa teenuse osutajana tegutseva ettevõtte staatus ei muutu ja seda ei ole vaja korraldaval asutusel kinnitada haldusaktiga üle, samuti ei ole vaja määrata uusi tähtaegu nõuete täitmise kohta. Nendel elutähtsa teenuse osutajatel tuleb lähtuda hädaolukorra seaduse üleminekusätetest. Elutähtsa teenuse osutaja staatuse lõpetamisest tuleb edaspidi samuti teavitada teenuseosutajat haldusaktiga. Isik ei pea täitma elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid haldusakti teatavaks 17  21.02.2024 saamise hetkest. Vastav kohustus teavitada isikut elutähtsa teenuse osutaja staatusest või selle lõpetamist tuleneb direktiivi artikli 6 lõikest 3. Elutähtsa teenuse osutajaks määrav ja selle staatuse lõpetav haldusakt tuleb korraldaval asutusel edastada Riigi Infosüsteemi Ametile viie päeva jooksul akti väljaandmisest arvates. Seejuures tuleb korraldaval asutusel teha ka vastavad muutmiskanded viie tööpäeva jooksul tsiviiltoetuse registris, kus peetakse arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle. Punktiga 14 muudetakse § 38 lõike 3 punkti 4. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 15 lõige 1. Elutähtsa teenuse toimepidevust puudutavast intsidentist teavitamise kohustus kehtib elutähtsa teenuse osutajatele juba praegu (samuti HOSi § 38 lg 1). Täpsema hädaolukorrast ja selle ohust teavitamise korra sätestab iga ETKA ise HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatava määrusega. Seaduses puudub täpsustus, mis aja jooksul tuleb teavitus korraldavale asutusele saata, seda on seni määranud iga ETKA ise. Samuti puudub viide, mis aja jooksul tuleb elutähtsa teenuse osutajal esitada toimunud sündmuse kohta põhjalik aruanne. Viimast ei reguleeri praegu ka ETKAd oma määrusega. Direktiivi kohaselt tuleb intsidendist teavitada viivitamata, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul. Üksikasjalik aruanne tuleb esitada aga ühe kuu jooksul. Eelnõuga määratakse ühtsed teavitamise ja aruande esitamise tähtajad. Selliselt tagatakse direktiivi ühetaoline kohaldamine elutähtsate teenuste kaupa. Sellegipoolest, täpne kord, st sündmusest teavitamise künnis, kontaktandmed, teabevahetus elutähtsa teenuse osutajaga jääb ETKA reguleerida HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatavas määruses, arvestades eelnõu punktis 14 sätestatud erisusi. Krediidiasutuste puhul tuleb arvestada täiendavate erisustega, mis tulenevad DORA määrusest (vaata punkti 17). Punktiga 15 täiendatakse § 38 lõiget 3 punktidega 7 1–74. Nimetatud muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 13 lõiked 1 ja 3. Artikli 13 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et iga elutähtsa teenuse osutaja määrab kontaktisiku suhtlemiseks pädevate asutustega. Sellest tulenevalt peab eelnõu kohaselt elutähtsa teenuse osutaja määrama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku ning edastama selle andmed elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele. Täiendavalt tulenevalt artikli 13 lõikest 1 tuleb lisaks praegu kehtivatele kohustustele edaspidi elutähtsa teenuse osutajal: 1) esitada kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele ülevaade elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks ning käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määrusega nõutud teenuse taseme saavutamiseks rakendatud ja rakendatavate meetmetest; 2) korraldada vähemalt kord aastas koolitusi töötajatele, et suurendada töötajate teadlikkust elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest, toimimisest hädaolukorras või muus sarnases olukorras või nende ohu korral; 3) teavitada elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema määratud asutust, kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. Direktiiv näeb ette ka elutähtsa teenuse osutajale töökorralduslike ning ehituslike ja tehniliste meetmete rakendamist elutähtsa teenuse toimepidevuseks oluliste ehitiste ja seadmete füüsilise kaitse tagamiseks. Nimetatud kohustus tuleneb juba praegu kehtiva HOSi § 38 lõike 3 punktist 2. Lisaks on riigisiseses õiguses ka praegu reguleeritud riigikaitseobjektide kaitse korraldamine erinevate oluliste objektide füüsilise kaitse tagamiseks (vt RiKS 6. ptk). RiKSi 18  21.02.2024 § 83 lõike 1 kohaselt võib riigikaitseobjekt olla maa-ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale, ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Riigikaitseobjektideks saab määrata ka elutähtsa teenuse osutamisega seotud objekte (vt RiKSi § 83 lg 2 p 2), et rakendada nende füüsilise kaitse tagamiseks RiKSi alusel kehtestatud objektikaitse meetmeid. Elutähtsa teenuse osutaja kohustuseks on tagada ka elutähtsa teenuse osutaja juures olulisi ülesandeid täitvate isikute usaldusväärsus, kaaludes toimepidevuse riskianalüüsis selliseid meetmeid nagu töötajate kategooriate määramine, sealhulgas nende isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse taustakontrolli läbimist eelnõus sätestatud korras, ehitistele, seadmetele ja tundlikule teabele juurdepääsu õiguste kehtestamine ning asjakohaste koolitusnõuete ja kvalifikatsioonide kehtestamine. Nimetatud direktiivi kohustuse saab teenuseosutaja täita toimepidevuse riskianalüüsi koostamise käigus ning rakendades taustakontrolli. Punktiga 16 täiendatakse § 38 lõikega 4. Muudatus on seotud direktiivi artikli 15 lõike 1 ülevõtmisega ja käesoleva eelnõu § 1 punktiga 15. Lõikes 4 sätestatakse teavitamise puhul erisus krediidiasutuste suhtes. DORA määruse kohaselt on Euroopa Komisjonil õigus täpsustada teavitamise aegu ja aruande vormi. Sellisel juhul tuleb elutähtsa teenuse osutaja suhtes, kes osutab käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 nimetatud elutähtsat teenust, lähtuda intsidentidest teavitamisel DORA määruses sätestatud nõuetest. Elutähtsa teenuse osutajatest pangad saavad sellisel juhul teavitada Eesti Panka samal vormil ja samuti erisusi arvestades nagu ka Finantsinspektsiooni teavitamisel DORA määruse kohaselt. Punktiga 17 täiendatakse HOSi § 40 lõigetega 10 ja 11. Lõike 10 kohaselt võib vajaduse korral elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema määratud ametiasutus edastada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani või nende muudatused enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, kes avaldab arvamust tehnilise lahenduse sobivuse kohta seaduse § 41 lõikes 2 toodud kohustuse täitmiseks. Muudatus on seotud eelnõuga kavandatud HOSi § 41 lõike 2 (vaata punkti 19) muudatusega ning ei ole seotud kindla CER direktiivi normi ülevõtmisega, kuid on otseselt seotud eelnõuga lisanduvate elutähtsate teenuste ja neid osutavate teenuseosutajate toimepidevuse nõuete täitmisega. CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Nimetatud muudatus on vajalik CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punktide a ja d nõuete täitmiseks, mille kohaselt tuleb tagada intsidentide ennetamine ja taastumine intsidentidest, kaaludes nõuetekohaselt toimepidevusmeetmeid ja alternatiivsete tarneahelate kindlakstegemist, et jätkata elutähtsa teenuse osutamist. Kehtiva HOSi § 45 lõike 1 punkti 4 kohaselt teeb järelevalvet HOSi §-s 41 sätestatud nõude üle Riigi Infosüsteemi Amet. Eelnõuga muudetakse nimetatud sätet ja järelevalve pädevuse saab elutähtsat teenust korraldav asutus. Küll tuleb HOSi § 41 lõike 2 alusel nõutud lahendus teenuse toimepidevuse tagamiseks välismaal asuvate võrgu- ja infosüsteemide katkestuse korral saata vajaduse korral arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile. Muudatus on tehtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigi Infosüsteemi Ameti ettepanekul, kuna praktikas on kujunenud, et just korraldavad asutused on need, kes kinnitavad elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüse, plaane ja ka meetmeid 19  21.02.2024 riskide maandamiseks. Korraldavatel asutustel on otsene võimalus rääkida teenuseosutajatega läbi meetmete rakendamine ja leida pooltele sobiv lahendus. Tihti ei ole see lahendus üksnes ettevõttepõhine, vaid teenuseülene. Sellest tulenevalt on mõistlik, et järelevalve pädevus HOSi § 41 lõike 2 puhul antakse üle korraldavatele asutustele ning Riigi Infosüsteemi Amet annab arvamuse HOSi § 41 lõike 2 rakendamiseks loodud lahenduse kohta. Korraldaval asutusel on võimalik kaasata järelevalve menetlusse eksperte ja asjakohaseid asutusi, hindamaks, kas elutähtsa teenuse osutaja poolt toimepidevuse tagamiseks kasutusele võetud meetmed vastavad toimepidevusele esitatud nõuetele või mitte. Nii näiteks võib kaasata Riigi Infosüsteemi Ametit, kelle üheks ülesandeks on muu hulgas korraldada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide infoturbemeetmete rakendamise kontrolli ja küberturvalisust ohustavate riskide seiret ning analüüsi. Elutähtsa teenuse osutaja peab koostama toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ning esitama selle korraldavale asutusele kinnitamiseks. Korraldav asutus võib enne plaani kinnitamise otsustamist küsida asjaomaste asutuste (sh Riigi Infosüsteemi Ameti) arvamust, kas elutähtsa teenuse osutaja pakutavad lahendid, sealhulgas sõltuvuse vähendamiseks välisriigis asuvatest võrgu- ja infosüsteemidest, on asjakohased ja toimivad. Lõikega 11 võetakse üle direktiivi artikli 9 lõige 1 ning sätestatakse korraldava asutuse kohustus edastada maagaasiga ja elektriga varustamise teenuste riskianalüüs ja plaan enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet teeb elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse alusel järelevalvet võrguettevõtjate tegevuse üle, mis on otseselt seotud elutähtsa teenuse tagamisega. Konkurentsiamet koostab regulaarselt maagaasivaldkonnas varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks ning tarnehäirega toimetulekuks kava ning elektrivaldkonnas teeb järelevalvet süsteemihalduri koostatava varustuskindluse tegevuskava üle, kus mh käsitletakse ka riske, mis võivad varustuskindlust ohustada. Samuti kooskõlastab Konkurentsiamet elektri ja maagaasi võrgutasusid, kus ühe komponendina arvestatakse ka varustuskindluse ja toimepidevuse tagamisega seotud kulusid. Seega on oluline, et Konkurentsiametil oleks võimalus tutvuda ja arvamust avaldada elektri ja maagaasi elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide kohta. Punktiga 18 muudetakse § 41 lõiget 2. Muudatus ei ole seotud kindla CER direktiivi normi ülevõtmisega, kuid on otseselt seotud eelnõuga lisanduvate elutähtsate teenuste ja neid osutavate teenuseosutajate toimepidevuse nõuete täitmisega. CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Nimetatud muudatus on vajalik CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punktide a ja d nõuete täitmiseks, mille kohaselt tuleb tagada intsidentide ennetamine ja taastumine intsidentidest, kaaludes nõuetekohaselt toimepidevusmeetmeid ja alternatiivsete tarneahelate kindlakstegemist, et jätkata elutähtsa teenuse osutamist. Võrreldes kehtiva sõnastusega on sõnastust muudetud, et kehtiva nõude olemus oleks selgem ja konkreetsem. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (edaspidi VOS) menetlemise käigus tõstatas Pangaliit küsimuse HOSi § 41 lõikes 2 sätestatud kohustuse asjakohasuse kohta ning on pöördunud 08.06.2022 Riigi Infosüsteemi Ameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Panga poole palvega hinnata elutähtsa teenuse osutamisega seotud tehnoloogilisi riske, mida HOSi § 41 lõige 2 käsitleb. Hindamise tulemusena on jõutud järelduseni, et kehtiv sõnastus on mitmeti tõlgendatav ja säte vajab selgemat sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt, kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad 20  21.02.2024 infosüsteemid asuvad välisriigis, tagab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse ka viisil ja vahenditega, mis ei sõltu välisriikides asuvatest infosüsteemidest. Selline sõnastus on tekitanud osalistel arusaama, et välisriikides asuvate infosüsteemide kasutamine on üleüldse keelatud, samuti on keelatud satelliitside kasutamine alternatiivse lahendusviisina. Ajalooliselt on sätte eesmärk olnud suunata ETOsid mõtlema läbi alternatiivsed lahendused oma teenuse osutamiseks Eestis juhuks, kui andmeside välisühendused või ühendus välismaal asuvate infosüsteemidega, nt serveritega ei toimi. Vastavat sätet on eelnõu koostamise käigus üritatud sõnastada ühiselt mõistetavalt, lähtudes selle sätte eesmärgist. Sätte koostamisel on kasutatud küberturvalisuse seaduse (KüTS) terminit. Termin „võrgu- ja infosüsteem“ on defineeritud KüTSi § 2 punktis 1. Selle kohaselt on võrgu- ja infosüsteem elektroonilise side võrk elektroonilise side seaduse § 2 punkti 8 tähenduses, seade või omavahel ühendatud või seotud seadmete rühm, millest vähemalt ühes toimub mõne programmi kohaselt digitaalsete andmete automaatne töötlemine, või digitaalsed andmed, mida salvestatakse, töödeldakse, saadakse päringuga või edastatakse eelnimetatud komponentide poolt nende töö, kasutamise, kaitsmise või hooldamise jaoks. Selles lõikes on selgelt esile toodud põhimõte, et elutähtis teenus peab olema kättesaadav kasutajale ka sellisel juhul, kui teenuse osutamiseks kasutatavad võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ja ühendus nendega on katkenud. Sätte eesmärk on toonitada, et kasutaja, sh eraisiku esmased vajadused teenuse järele tuleb tagada sõltumata sellest, kas välisriigiga on ühendus või ei. Siin ei oma tähendust, mis põhjusel see välisühendus (sidekaabel) ei toimi – näiteks, et kas on tegemist olukorraga, kus sidekaabel on lõhutud laeva ankru või traalnooda tõttu, on toimunud loodusõnnetus, sabotaaž, sideliini tõrge, sidevõrgu enda tõrge või on toimunud mõni muu sündmus. Üheks arvestatavaks alternatiiviks välisriigiga ühenduse katkestusele on näiteks välisriigis asuva võrgu- ja infosüsteemiga satelliitside võimekuse omamine. Välisriigi võrgu- ja infosüsteemidega ühenduse katkemisega ei tohi kaasneda olukorda, kus Eestis asuv kasutaja ei saa talle vajalikku teenust. Siinjuures mõeldakse, et teenus oleks vähemalt tagatud esmasel tasandil. Näiteks, kui esineb tõrge finantsasutuste võrgu- ja infosüsteemis, peab finantsasutus kasutusele võtma elutähtsa teenuse osutamiseks kavandatud alternatiivid sularaha väljamaksete tegemiseks või maksete ülekannete korraldamiseks. Selliseks alternatiiviks võib näiteks olla ajutiste kontorite tekitamine jms. Võrgu- ja infosüsteemi asumine välisriigis on näiteks olukorras, kus elutähtsa teenuse osutaja osutab oma elutähtsat teenust, kuid selle teenuse osutamise käigus kasutatakse ka mõnda võrgu- ja infosüsteemi. Kui see võrgu- ja infosüsteem asub väljaspool Eestit (näiteks Soomes või Rootsis), siis tegemist on peamise eeldusega kommenteeritava sätte rakendumiseks. Kui sellist sõltuvust ei ole ehk kõik elutähtsa teenuse osutamisega seotud võrgu- ja infosüsteemid asuvad Eestis, siis puudub elutähtsa teenuse osutajal vajadus selle sätte järgimiseks. Säte eeldab, et alternatiivid rakenduks mõistliku aja jooksul ning elutähtsa teenuse toimimise katkestus ei mõjutaks olulisel määral sellest sõltuvate isikute heaolu. Näiteks kui katkestus on lühiajaline, ei pruugi teenuse kättesaadavuse tagamise alternatiivi rakendamine olla vajalik. Samas kui katkestus on pikaajaline ning tõenäosus võrgu- ja infosüsteemis ühenduse taastamiseks on lühiajalises perspektiivis väike, tuleb alustada alternatiivide rakendamisega. Näiteks olukorras, kus toidukäitleja tegevuseks kasutatav võrgu- ja infosüsteem on kahjustatud, tuleb jätkata toidukäitlemist viisil, mida välisriigis asuva võrgu- ja infosüsteemi puudumine ei mõjuta. Või veevarustust puudutava võrgu- ja infosüsteemi kompromiteerimisel tuleb leida alternatiivne lahendus joogivee pakkumiseks vee-ettevõtte klientidele. Sätte olemus ei ole iseenesest uus, vaid pigem toonitatakse, et lisaks muudele teenuse toimimiseks vajalikele sisenditele (nt vesi, elekter ja side) on nüüdisaegne tootmine ja 21  21.02.2024 teenuste pakkumine üha enam seotud infotehnoloogiaga ja see muudab ettevõtjad küberkuritegevuse või ka muude pahatahtlike küberrünnete sihtmärkideks. Eriti tuntav on ühiskondlik kahju, mis on suunatud ettevõtjate vastu, kelle tooted või teenused on suure mõjuga ühiskonna normaalse toimepidevuse (sh avaliku korra) tagamisel. Sellest tulenevalt peavad olulise mõjuga ettevõtjad valmistuma ka võrgu- ja infosüsteemide kompromiteerimise ja katkestuste olukordadeks ning nägema ette ka toimimise alternatiivid, et ühiskond saaks jätkuvalt toimida. HOSi § 41 lõike 2 sõnastuse muutmine ei tekita praegustele elutähtsa teenuse osutajatele lisanõudeid. Punktiga 19 täiendatakse seadust §-dega 411−416. Paragrahviga 411 võetakse üle direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt e ja artikkel 14. CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb elutähtsa teenuse osutajal tagada töötajate turvalisuse piisav haldamine, sh nende isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse taustakontrolli läbimist. Omakorda, direktiivi artikli 14 kohaselt peavad liikmesriigid täpsustama tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada direktiivi artikli 13 lõike 1 punktiga e nõutud taustakontrolli tegemiseks taotlusi. Seejuures näeb direktiiv taustakontrolli võimalust töötajate suhtes: a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega; b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega; c) kelle puhul kaalutakse töölevõtmist punktides a või b sätestatud kriteeriumidele vastavatele ametikohtadele. Taustakontroll peab olema proportsionaalne ja rangelt piirduma vajalikuga. Taustakontrolli tohib teha üksnes selleks, et hinnata võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale (direktiivi art 14 lg 2). Taustakontroll peab direktiivi artikli 14 lõike 3 kohaselt minimaalselt hõlmama: a) isikusamasuse kontrolli; b) isiku karistusregistri andmeid seoses süütegudega, mis võiksid olla konkreetse ametikoha seisukohast olulised. Selleks, et kontrollida taustakontrolli subjekti isikusamasust, on direktiivi põhjenduspunkti 32 kohaselt asjakohane nõuda isikut tõendavat dokumenti, näiteks passi, riiklikku isikutunnistust või digitaalset isikut tõendavat dokumenti. Töötaja taustakontrolli tegemine tööandja poolt ei ole meie õiguses uudne. Sarnast kontrolli tehakse juba praegu nt lastega töötavate isikute suhtes lastekaitseseaduse alusel. Eesti võtab direktiivis sätestatud taustakontrolli üle võimalikult minimaalses kohustuslikus ulatuses, võttes sh arvesse direktiivist tulenevat taustakontrolli eesmärki. Direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt e kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks mh meetmed, mis on vajalikud selleks, et tagada töötajate 22  21.02.2024 turvalisuse piisav haldamine, kaaludes nõuetekohaselt selliseid meetmeid nagu elutähtsaid ülesandeid täitvate töötajate kategooriate määramine, rajatistele, elutähtsale taristule ja tundlikule teabele juurdepääsu õiguste kehtestamine, taustakontrolli menetluste kehtestamine kooskõlas artikliga 14 ning selliste isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse sellise taustakontrolli läbimist, ning asjakohaste koolitusnõuete ja kvalifikatsioonide kehtestamine. Seega direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt e ja artikkel 14 kohustavad liikmesriike looma tingimused töötajate taustakontrolliks ja kohustavad tagama seadusega sätestatud tingimustel taustakontrolli läbimise. Eelnõu § 411 lõikes 1 sätestatakse taustakontrolli eesmärk, juhindudes direktiivi artikli 14 lõike 1 punktidest a ja b ning artikli 13 lõike 1 punktist e. CER direktiivi artikli 14 lõike 1 punktide a ja b kohaselt tuleb liikmesriikidel täpsustada tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada taotlusi nende töötajate taustakontrolliks: a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega; b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega. Eelnõu § 411 lõike 1 sissejuhatavas osas sätestatakse taustakontrolli eesmärk tulenevalt CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punktist e ning põhjenduspunktist 32. Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või muul alusel elutähtsa teenuse osutaja juures järgmisi elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulisi ülesandeid: 1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamine või haldamine; 2) ülesanne, mis võimaldab ligipääsu elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele; 3) ülesanne, mis on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega. Eelnõu § 411 lõike 1 punktid 1–3 on sisuliselt direktiivi artikli 14 lõike 1 punktide a ja b täpsustus. Punkti a kohaselt tuleb allutada taustakontrollile isikud, kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega. Eelnõu kohaselt on tundlikud ülesanded seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega toimepidevust tagavate infosüsteemide arendus ja haldus, toimepidevuse planeerimine, investeerimine ja riskihaldus. Vastav täpsustus läheb kokku CER direktiivi väljatöötamise käigus väljatöötamisega tegelevas töörühmas antud selgitustega normi lahti mõtestamiseks ning oli vajalik, et lihtsustada elutähtsa teenuse osutajate jaoks arusaama, mis ülesandeid täitvate isikute suhtes tuleb riskianalüüsis kaaluda taustakontrolli tegemist. Punkti b kohaselt tuleb allutada kontrollile ka isikud, kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega. Nimetatud direktiivi punkt b on võetud üle eelnõu § 411 lõike 1 punktiga 2. Sõnastus on võetud üle praktiliselt üks ühele. Lõikes 2 sätestatakse elutähtsa teenuse osutaja kohustus määrata elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis täpsemalt kindlaks need ülesanded, mille täitmise olulisuse seisukohast on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. Sellise kohustuse sätestamine on vajalik ja ka oluline, sest üksnes direktiivi artikli 14 lõikes 1 sätestatud ja üldiselt kindlaks 23  21.02.2024 määratud ülesannete loetelu ülekandmine ei taga piisavalt selgust, milliste konkreetsete ülesannete täitmisel elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel on elutähtsa teenuse osutaja seisukohalt põhjendatud ja eesmärgipärane ülesannet täitva isiku eraelu riivamine isiku andmete töötlemise näol. Seega peab elutähtsa teenuse osutaja juures töötava isiku taustakontrolli vajadus tulenema selgelt teenuseosutaja toimepidevuse riskianalüüsist. Oluline on rõhutada, et teenuseosutajad ei selgita riskianalüüsis välja konkreetseid füüsilisi isikuid (taustakontrolli subjekte või adressaate), vaid on kohustatud kindlaks määrama täpselt need olulised ülesanded, mida täitvate isikute suhtes on taustakontrolli tegemine eelnõuga sätestatud korras eesmärgipärane. Eeltoodut arvestades sätestatakse lõikes 3, et taustakontroll tehakse üksnes sellise füüsilise isiku suhtes, kes usaldatakse täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel riskianalüüsis kindlaksmääratud ja kinnitatud ülesannet. Taustakontrolli tegemise kohustus on elutähtsa teenuse osutajal. Lõikes 4 sätestatakse taustakontrolli sisu ja ulatus. Taustakontrolli tegemisel kontrollitakse üksnes andmeid isiku karistatuse kohta. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmisel vähemalt iga kahe aasta tagant. Kaheaastane tähtaeg on seotud elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi uuendamise sammuga. Kui teenuseosutaja uuendab riskianalüüsi ja seal olevaid taustakontrolli kohustusega ülesandeid, siis tuleb teenuseosutajal uuesti teha taustakontrolli. Seetõttu korratakse taustakontrolli vähemalt iga kahe aasta tagant. Taustakontrollis on lubatud kontrollida isiku karistatuse andmeid, mis sisulist tähendab faktikontrolli, kas isik on toime pannud § 412 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kuriteo, mille kohta on karistusregistris kehtivad andmed. Direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb teha taustakontroll isiku suhtes, kelle puhul kaalutakse töölevõtmist artikli 14 lõike 1 punktides a või b sätestatud kriteeriumidele vastavatele ametikohtadele (kõnesoleva eelnõu kohaselt määrab elutähtsa teenuse osutaja sellised ülesanded riskianalüüsis). Arvestades taustakontrolli eesmärki, täiendatakse eelnõuga seda kohustust ka ajalise intervalliga ning sätestatakse nõue kontrollida isiku karistatuse andmeid konkreetse ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant. Seega on andmete kontrollimine lubatud üksnes juhul, kui isik kahe aasta möödudes täidab jätkuvalt lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet. Elutähtsa teenuse osutajal on ühtlasi ka kohustus kontrollida andmeid uuesti juhul, kui isikule usaldatakse kahe aasta jooksul elutähtsa teenuse osutaja juures mõni muu, kuid jätkuvalt lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesanne, kuigi karistusandmed on varem (st eelmise ülesande andmise usaldamisel) juba kontrollitud. Eelnõu kohaselt teeb taustakontrolli elutähtsa teenuse osutaja. Eelnõu koostamise käigus kaaluti erinevaid võimalusi taustakontrolli korraldamiseks ja direktiiviga sätestatud kohustuste ülevõtmiseks. Näiteks kaaluti vastava pädevuse andmist Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile või elutähtsat teenust korraldavatele asutustele. Eelnõus sätestatud taustakontrolli tegemine jäetakse elutähtsa teenuse osutaja ülesandeks, kuna selline kontroll piirdub üksnes päringute esitamisega vastavasse registrisse ja valmisvastuste saamisega, st kontroll ei eelda eriteadmisi või lisaandmete kogumist. Lisaks puudub vajadus põhjaliku julgeolekukontrolli teostamiseks, mida saaksid teha üksnes pädevad asutused (nt luureteabe töötlemine), samuti ei kohusta direktiiv liikmesriike eraelu enamriivavat mehhanismi ka looma, jättes selle direktiivi põhjenduspunkti nr 32 kohaselt liikmesriigi enda otsustuspädevusse. 24  21.02.2024 Lõike 5 kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja kontrollitavat isikut teavitama taustakontrolli alusest ja eesmärgist enne karistusandmete kontrollimist. Andmesubjekti teavitamiskohustus ning selle detailsem regulatsioon tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitest 13 ja 14. Isiku suhtes õiglase ja läbipaistva andmete töötlemise tagamiseks kohustatakse elutähtsa teenuse osutajat teavitama isikut taustakontrolli alusest ja eesmärgist enne isiku karistatuse andmete kohta päringute tegemist. Lõikes 6 sätestatakse, et käeolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja isiku suhtes, kes usaldatakse täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet. Sellega võetakse üle direktiivi artikli 13 lõike 1 teises lõigus ja artikli 14 lõike 1 punktis a sätestatu. Lisaks lepingus ettenähtule peavad lepingupooled arvestama seadusest tuleneva regulatsiooniga. Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt on taustakontrolli tegemise õigus nimetatud füüsilise isiku suhtes jätkuvalt elutähtsa teenuse osutajal. Elutähtsa teenuse osutajal on taustakontrolli tegemiseks õigus saada temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikke isiku üldandmed ja õigus teha vastavad päringud karistatuse andmete kontrollimiseks (vt ka selgitusi järgmise paragrahvi kohta). Seaduse § 41 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleval juriidilisel isikul võimalik anda konkreetse ülesande täitmine elutähtsa teenuse osutaja juures muule töötajale või lahendada lepingu täitmine muul kohasel viisil, nt leppida tellijaga kokku, et ülesannet täidab kolmas juriidiline isik. Alltöövõtjate puhul tuleb arvestada ka sellega, et kui hankijast elutähtsa teenuse osutaja soovib eelnõus nimetatud ülesannete täitmise tellida nt teenuse tellimise teel, peab ta lähtuma riigihangete seadusest, mis ei võimalda aga teenuse osutajat riigihankelt kõrvale jätta seetõttu, et ta ei läbi mõnes muus eriseaduses ette nähtud taustakontrolli. Vajaliku taustakontrolli läbimise kohustuse saab sellisel juhul sätestada näiteks hankelepingu täitmise tingimusena ning panna pakkujale kohustus asendada need teenust osutavad isikud, kes taustakontrolli ei läbi. Elutähtsa teenuse osutajate juures töötab u 40 000 töötajat (olemasolevate ja lisanduvate elutähtsa teenuse osutajate juures). Taustakontrolli vajadusega töötajate ring jääb u 5000– 7000 töötaja juurde aastas. Sellise hulga inimeste kontroll ühe asutuse poolt eeldaks viis täiendavat ametikohta, mis eeldab 285 000 eurot lisaeelarvet iga aasta. See ei ole arvestades kontrolli iseloomu aga mõistlik. Eelnõu käigus toimusid arutelud Justiitsministeeriumiga ning on jõutud järelduseni, et arvestades sellega, et on vaja kontrollida üksnes karistusandmeid, on vaja teha lisaarendus Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) vastutusalas olevas infosüsteemis, nt e-toimikus või e-äriregistris e-toimiku juurde, kus asub karistusregister. Täpsem lahendus selgub arenduse käigus. Arenduse tulemusena saavad elutähtsa teenuse osutajad esitada päringud karistusandmete kontrolliks ühest kohast ning saada ühe tervikliku vastuse päringutele ühest kohast, mitte ei pea esitama eraldi päringuid karistusregistrisse ja saatma eraldi taotluse ECRISEsse (ingl. k European Criminal Records Information System). Päringute mugavaks muutmiseks teenuseosutaja jaoks on kavas luua taustakontrolli teenus, mis pärib tsiviiltoetuse registrist (TTR) ETOde loetelu, saab töötajate registrist (TöR) iga ETO kohta töötajad ja siis kontrollib karistusregistrist andmed ja edastab info ETO-le. TöRi luuakse ka teenuseosutajatele võimalus sarnaselt riigikaitseliste töökohtadega panna linnuke töötaja taha, keda tuleb allutada taustakontrollile. Selline võimalus eeldab maksukohustuslaste registri põhimääruse täiendamist, st TöRi kantavate andmete koosseisu täpsustamist ning MKSi §i 29 täiendamist. Vastava põhimääruse kavand on esitatud eelnõu lisas 2 ning MKSi muudatus eelnõu §-s 9. 25  21.02.2024 ECRISE päringu puhul on oluline juhtida tähelepanu sellele, et e-toimik võimaldab mugavalt ühest kohast esitada elutähtsa teenuse osutajal avalduse ECRISEsse teise liikmesriigi kodaniku karistusandmete kontrolliks koduriigis, kuid vastus ei tule e-toimikusse teenuseosutajale automaatselt, vaid selle saadab teenuseosutajale liikmesriik enda määratud menetlustähtaegade jooksul. CER direktiivi artikli 14 lõike 3 kohaselt peab liikmesriik tagama, et vastatakse sellistele päringutele 10 tööpäeva jooksul. Joonisel 3 on toodud välja kirjeldav päringute skeem. Vastav arendus on nähtud ette ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.2.2. Vastav võimalus peab olema loodud direktiivi jõustumise ajaks, st 18.10.2024. Joonis 3. Taustakontrolli päringute skeem Riigikantselei on küsinud direktiivi taustakontrolli sätete tõlgendust Euroopa Komisjoni õigusteenistuselt ja on saanud vastuseks, et direktiivis nimetatud „taotluse esitamist“ võib tõlgendada ka selliselt, et seaduse alusel reguleeritud päringud elutähtsa teenuse osutaja poolt on samuti tõlgendatavad direktiivis toodud taotluse esitamisena ning kooskõlas direktiivi mõtte ja eesmärgiga. Sellist tõlgendust toetab ka artikli 14 lõike 1 sõnastus, kus ei ole täpsustatud, mis kujul ning kellele taotlused (ingl request) tuleb esitada. Taustakontroll hõlmab karistusandmete kontrolli, st teenuseosutaja esitab päringuid karistusregistrisse. Karistusregistri vastutavaks töötlejaks on Justiitsministeerium ja seega on ka taustakontrolli vastutavaks töötlejaks direktiivi mõttes. TöR ja selle vastutav töötleja on üksnes andmeandja rollis, mis tagab, et on teada, kelle suhtes taustakontroll tuleb teha. Eelnõus sätestatakse lahendus, mis koormab kõige vähem nii ettevõtjaid kui ka riiki. Tegemist on ühtlasi ka rahaliselt kõige soodsama lahendusega. Lõikes 7 sätestatakse, et nende isikute suhtes, kellele on antud riigisaladusele juurdepääsu õigus kehtiva juurdepääsuloa või julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel, ei pea HOSis sätestatud taustakontrolli läbima. Riigisaladusele juurdepääsu õigusega isikute all on silmas peetud neid ETO töötajaid, kes täidavad ETO juures ülesandeid, milleks on vajalik riigisaladusele juurdepääsu õigus. Lõikes 7 on mõeldud nt neid juriidilisi isikuid, kellele on väljastatud ka töötlemisluba (RSVS § 40). Samuti ei kohaldata HOSis sätestatud taustakontrolli ETO nende töötajate suhtes, kelle karistusandmeid kontrollitakse muus seaduses sätestatud alusel ja korras (nt lennundusseadus). 26  21.02.2024 Paragrahviga 412 võetakse üle direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt e ja artikkel 14. Lõikes 1 sätestatakse imperatiivselt need alused, mille esinemisel ei ole HOSi § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande usaldamine isikule elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel lubatud. Nimetatud ülesandeid ei või anda täita sellisele füüsilisele isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Direktiiv ei kohusta liikmesriike nimetatud imperatiivseid aluseid siseriiklikus õiguses kehtestama. Direktiivi artikli 14 lõike 2 kohaselt peavad taustakontrollid olema proportsionaalsed ja rangelt piirduma vajalikuga. Neid tehakse üksnes selleks, et hinnata võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale. Artikli 13 lõike 3 punkti b kohaselt tuleb kontrollida karistusregistri andmeid seoses süütegudega, mis võiksid olla konkreetse ametikoha seisukohast olulised. Lõikes 1 on sätestatud sedalaadi süüteod (inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod, riigivastased süüteod), mille toimepanemise eest süüdimõistmine kaalub üles vajaduse ja võimaluse andmise isiku usaldusväärsuse (täiendavaks) hindamiseks ja kaalutlemiseks HOSi § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannete täitmisel mistahes elutähtsate teenuste osutajate juures. Lõike 2 kohaselt võib elutähtsa teenuse osutaja kaaluda seaduse § 411 lõikes 2 kindlaksmääratud ülesannete täita andmisest keeldumist ka isikule, keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Ka direktiiv ise näeb ette artikli 13 lõike 1 punktis e elutähtsa teenuse osutaja pädevuse hinnata igakülgselt töötajate usaldusväärsust. Üksnes elutähtsa teenuse osutajal on kõige parem ülevaade tulenevalt toimepidevuse riskianalüüsist, mis tegevused ja protsessi osad on teenuse toimepidevuse jaoks kriitilised ning mis taristu, info- ja võrgusüsteemid, ehitised on toimepidevuse seisukohast olulised. Üksnes elutähtsa teenuse osutaja saab hinnata, mis pädevusega ja omadustega isikud on vajalikud ühe või teise tööülesande täitmiseks. Juba praegu tuleb elutähtsa teenuse osutajal oma toimepidevuse riskianalüüsis hinnata teenuse toimepidevuse jaoks vajalikku personali, sh valida isikud, kellele on vajalik määrata riigikaitseline töökohustus RiKSi mõttes. Taustakontrolli tulemuste hindamine tööandja poolt ei ole uudne lahendus Eesti õigussüsteemis. Sarnasel põhimõttel on lahendatud lennundusseaduse alusel tehtav taustakontroll, kus tööandjale on jäetud pädevus otsustada kontrolli tulemuste põhjal töölepingu lõpetamise või tööülesannete muutmise üle. Seejuures lennundusseaduse alusel tehtav kontroll on oluliselt laiem kui eelnõuga kavandatud kontroll ning hõlmab ka julgeolekuasutuste läbiviidavat kontrolli. Elutähtsa teenuse osutaja kavandatav kontroll piirdub üksnes karistusandmete kontrolliga. Isiku eraelu kaitse vaates on oluline, et lõikes 2 nimetatud asjaolusid ei kontrollita (täiendavalt), kui karistusregistri päringu tulemusel ilmnevad andmed lõikes 1 nimetatud kuritegude kohta (vt selgitust järgmise paragrahvi juures). Lõikes 3 täpsustatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib elutähtsa teenuse osutaja isiku usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes neid karistatuse andmeid, mis on vastava ülesande täitmise seisukohast olulised. See tähendab, et ka juhul, kui riskianalüüsis kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse kohta nähtuvad registrist kehtivad karistusandmed, peab elutähtsa teenuse osutaja võtma arvesse ja kaaluma ainult neid kuritegusid, mis on isiku usaldusväärsuse hindamise seisukohalt olulised just selle konkreetse 27  21.02.2024 ülesande iseloomu arvestades. Näiteks elutähtsa teenuse osutaja IT-juhi ülesande puhul võivad olla olulised kuriteod, mis on seotud arvutisüsteemidele ebaseaduslikult juurdepääsu hankimisega, arvutiandmetesse sekkumisega, arvutisüsteemi toimimise takistamisega või arvutikuriteo ettevalmistamisega, kuid ebaolulisel kohal on karistus joobeseisundis juhtimise eest. Kui isikut on karistatud näiteks tervisevastase kuriteo toimepanemise eest, siis võib see olla oluline haiglas töötava isiku usaldusväärsuse hindamisel, kuid ei pruugi olla samavõrd oluline nt vedelkütuse veo korraldamisel. Viimasel juhul võib isiku usaldusväärsuse hindamise seisukohalt olla määravam kehtiv karistatus liiklusalase kuriteo toimepanemise eest. Lõikes 4 tuuakse välja lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude tagajärjed. Nende asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajal õigus keelduda isikule käesoleva seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täita andmisest või öelda isikuga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles töölepingu seaduse §-s 88 sätestatud korras. TLSi § 88 lõike 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist (TLSi § 88 lõikes 1 sätestatud ülesütlemise aluste loetelu on näitlik). TLSi § 88 lõike 2 kohaselt peab tööandja aga enne töölepingu ülesütlemist pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt juriidiliselt isikult võib elutähtsa teenuse osutaja nõuda temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja asendamist vastava ülesande täitmise raames või ülesande täitmist muul kohasel viisil, nt täitmist teise juriidilise isiku poolt. Lõplik lahendus jääb ettevõtete enda otsustada. Paragrahvi 413 lisamine on seotud direktiivi artiklitega 13 ja 14. Eelnõuga sätestatakse taustakontrolli eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalike isikuandmete saamise õigus. Lõike 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutajal on õigus saada: 1) kontrollitava isiku üldandmeid (nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress, emakeel), sealhulgas õigus saada neid andmeid elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt isikult, kelle töötaja täidab käesoleva seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet. Nimetatud andmed on vajalikud isikusamasuse kontrollimiseks, karistusregistrile päringute tegemiseks ja isikuandmete kaitse üldmäärusega sätestatud andmesubjekti õiguste tagamiseks (nt teavitamiskohustus); 2) karistusregistrist andmeid isiku karistatuse kohta. Isikuandmete töötlemisel käesoleva eelnõuga sätestatud taustakontrolli eesmärgil tuleb lähtuda isikuandmete kaitse üldmäärusest11 ja selle rakendamiseks jõustatud õigusaktidest. Isikuandmete kaitse on osa põhiõigusest perekonna- ja eraelu kaitsele (PS § 26) ning igaühe õigusest vabale eneseteostusele. Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib sekkuda üksnes seaduses sätestatud juhul ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Igaühe õigust vabale eneseteostusele tuleb rakendada kooskõlas seaduse ning teiste inimeste õiguste ja vabadustega. Nendest põhiseaduslikest põhimõtetest lähtuvalt peab isiku eneseteostuse vabadusse sekkumiseks ning perekonna- ja eraelu riiveks olema seadusest tulenev alus. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. 28  21.02.2024 Lõikes 1 on juhindutud põhimõttest, et isiku eraelu puutumatuse riive nende andmete töötlemisel piirduks üksnes vältimatult vajalikuga. Lõikes 2 sätestatakse lähtuvalt isikuandmete töötlemise üldistest põhimõtetest, et juhul, kui karistusregistri päringu vastuseks on andmed, mille esinemisel ei ole HOSi § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande usaldamine isikule elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel lubatud (ilmnevad eelnõu § 412 lõikes 1 nimetatud asjaolud), siis ei või elutähtsa teenuse osutaja teha veel täiendavat päringut muude karistusandmete olemasolu kontrollimiseks. Sellisel juhul ei ole päringu tegemine enam vajalik ning selline päring oleks vastuolus eesmärgikohasuse põhimõttega. Lõike 3 kohaselt kontrollib elutähtsa teenuse osutaja enne taustakontrolli tegemist seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel. Sellega võetakse üle direktiivi artikli 14 lõike 3 punkt a. Lõikes 4 sätestatakse, et elutähtsa teenuse osutaja võib käesoleva seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitvalt välismaalaselt nõuda dokumendi esitamist selle kohta, kas välisriigi õiguskaitseorgan on teda kriminaalkorras karistanud, kui see on vajalik käesoleva seaduse 411 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolude kontrollimiseks. Direktiivi põhjenduspunkti nr 32 kohaselt peaks taustakontroll hõlmama asjaomase isiku karistusregistri andmete kontrolli. Teiste liikmesriikide hallatavate karistusregistriandmete saamiseks peaksid liikmesriigid kasutama Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kooskõlas nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK ning, kui see on asjakohane ja kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/816 sätestatud menetlustega. Kui see on asjakohane ja kohaldatav, võivad liikmesriigid tugineda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1862 loodud teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) teabele, luureteabele ja mis tahes muule kättesaadavale objektiivsele teabele, mis võib olla vajalik, et teha kindlaks asjaomase isiku sobivus töötada ametikohal, mille suhtes elutähtsa teenuse osutaja on taotlenud taustakontrolli. Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 6 punkti 7 kohaselt kantakse karistusregistrisse mh isiku karistusandmed jõustunud süüdimõistva välisriigi kohtuotsuse alusel kriminaalasjas Eesti kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase suhtes, kelle karistusandmed on välisriik edastanud või kelle süüdimõistvat kohtuotsust on Eesti kohus tunnustanud. Päringute tegemist teise liikmesriigi registrisse on reguleeritud KarRSi §-s 30, mille lõike 1 punkti 9 kohaselt on Registrite ja Infosüsteemide Keskusel õigus esitada päring teise liikmesriigi keskasutusele karistusregistris sisalduvate andmete kohta, kui andmeid soovib tööandja isiku tööle või teenistusse võtmisel isiku seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Lisaks registripäringutele sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 elutähtsa teenuse osutajale ka õigus vajaduse korral nõuda välismaalaselt vastavate andmete esitamist. Sellise dokumendi esitamise kohustus on sarnaselt reguleeritud ka Eesti kodakondsuse saamise või taastamise taotlemisel (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/126082022009 § 7 lg 6, § 9 lg 5). Paragrahviga 414 võetakse üle direktiivi artikkel 17. Artikkel 17 reguleerib Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramist. 29  21.02.2024 Direktiivi artikli 17 lõikes 1 sätestatut arvestades käsitatakse käesoleva eelnõu kohaselt Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutajana isikut, kelle puhul on korraga täidetud järgmised tingimused: 1) isik on riiklikult määratud elutähtsa teenuse osutajaks; 2) isik osutab samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis; 3) Euroopa Komisjon on oma otsusega nimetanud isiku Euroopa Liidu oluliseks elutähtsa teenuse osutajaks. Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramine on seotud mitme protseduuriga. Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja staatusest teavitab elutähtsa teenuse osutajat elutähtsat teenust korraldav asutus 15 päeva jooksul isiku Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumidele vastavusest teada saamisest arvates. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud peale sellekohase teate saamist esitama elutähtsat teenust korraldavale asutusele teabe selle kohta, milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab Euroopa Liidu liikmesriikidele või Euroopa Liidu liikmesriikides, ning teabe selle kohta, kellele või kus ta teenuseid osutab. Elutähtsat teenust korraldav asutus edastab omakorda teenuseosutajalt saadud teabe Riigikantseleile, kes edastab sellekohase teabe Euroopa Komisjonile. Komisjoni otsuse teatavaks tegemisest arvates hakkavad elutähtsa teenuse osutaja suhtes kehtima ka vastava staatusega kaasnevad kohustused. Kohustused on seotud eelkõige infovahetuse ja nõuandemissioonis osalemisega, mis on sätestatud järgnevates eelnõu punktides. Paragrahviga 415 võetakse üle direktiivi artikkel 18. Muudatus puudutab Euroopa Komisjoni korraldatavat nõuandemissiooni. Eelnõu kohaselt on Euroopa Komisjonil Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja suhtes õigus korraldada nõuandemissioon, et hinnata elutähtsa teenuse osutaja rakendatud meetmeid. Missiooniga kaasnevad nii elutähtsat teenust korraldavale asutusele kui ka elutähtsa teenuse osutajale mitmed kohustused. Elutähtsat teenust korraldav asutus on kohustatud väljastama Euroopa Komisjonile elutähtsa teenuse osutaja kohta järgmise teabe: 1) elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad; 2) elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu; 3) elutähtsa teenuse osutaja suhtes läbi viidud järelevalvemenetluse ja rakendatud meetmete andmed. Seejuures on nii elutähtsat teenust korraldav asutus kui ka Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja kohustatud andma nõuandemissiooni raames Euroopa Komisjoni volitatud esindajatele juurdepääsu nõuandemissiooni korraldamiseks ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule teabele, ehitistele ja süsteemidele. Nimetatud teabe andmist ja ligipääsu ei pea tagama, kui see ohustab riigi julgeolekut. Nõuandemissiooni raames antav teave ja ligipääs peab olema rangelt seotud missiooni eesmärgiga ja elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrolliga. Nõuandemissiooni tulemusena esitab Euroopa Komisjon arvamuse Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse suurendamiseks. Elutähtsa teenuse osutaja ja elutähtsat teenust korraldav asutus on kohustatud võtma arvamuses toodud märkused ja 30  21.02.2024 soovitused arvesse ning esitama komisjoni määratud tähtaja jooksul viimasele ülevaate meetmetest, mida rakendatakse Euroopa Komisjoni arvamuse arvestamiseks. Paragrahviga 416 võetakse üle direktiivi artikli 9 lõige 6 ja artikli 15 lõiked 1 ja 3. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik tagama, et CER direktiivi ja NIS2 direktiivi pädevad asutused teevad koostööd ja vahetavad teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid küberturvalisuse riske, küberohte ja -intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente, sealhulgas seoses asjakohaste meetmetega, mille on võtnud NIS2 pädevad asutused. Vastav põhimõte sätestatakse eelnõuga ka seaduse tasemel. Eelnõu kohaselt tuleb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel või tema nimetatud asutusel, Riigi Infosüsteemi Ametil, Päästeametil ja Riigikantseleil teha igakülgset koostööd ja vahetada omavahel teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid ohte, riske, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmeid ja toimunud sündmusi. Üheks selliseks koostöö tööriistaks on üleriigiline riskianalüüs. Üleriigiline riskianalüüs võimaldab erinevate asutuste koostöös vahetada erinevate osaliste vahel infot elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavate riskide, ohtude ja intsidentide ning riskide maandamise meetmete kohta. Eraldi vajaduse korral vahetavad asutused omavahel teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Eelnõuga täpsustatakse eraldi infovahetust Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ameti vahel krediidiasutustest elutähtsa teenuse osutajate suhtes. Finantsinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet vahetavad vastastikku teavet krediidiasutuste toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude, riskide, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ja toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Seejuures tuleb võtta arvesse eriseadustest tulenvaid piiranguid. Eelkõige on siin mõeldud FIS § 54 lõiget 47 , mille kohaselt konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine hädaolukorra seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele on lubatud, kui see on vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures vastavad asutused või isikud peavad hoidma järelevalvelise informatsiooni konfidentsiaalsust FIS § 34 kohaselt. Kokkuvõttes on asutused ja nende töötajad kohustuvad hoidma saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on teatatud, et tegemist on äri- või ametisaladusega. See kehtib kõikide asutuste ja nende töötajate suhtes, kes vahendavad asjaomast teavet elutähtsa teenuse osutajate suhtes. Finantsinspektsioon ja Eesti Pank vahetavad vastastikku nimetatud teavet Finantsinspektsiooni seaduses (FIS) sätestatud korras. Direktiivi artikli 9 lõiked 2 ja 6 ning artikli 15 lõige 3 näevad ette elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsat teenust korraldavatele asutustele kohustuse vahetada omavahel infot intsidentide kohta, samuti edastada regulaarselt infot oluliste intsidentide kohta Euroopa Komisjonile. Eelnõu kohaselt lasub korraldaval asutusel kohustus teavitada Euroopa Komisjoni Riigikantselei kaudu sündmustest ehk intsidentidest, millel võib olla oluline mõju elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis. Samuti tuleb korraldaval asutusel teavitada teise liikmesriigi kontaktpunkti, kui sündmus võib mõjutada seda liikmesriiki. Elutähtsat teenust korraldavatel asutustel, Riigi Infosüsteemi Ametil, Päästeametil lasub kohustus esitada kord aastas Riigikantseleile aruanne elutähtsa teenuse osutajatega seotud sündmustest, sealhulgas teave sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. Päästeamet esitab aruande kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta. Riigikantselei paneb saadud teabe põhjal kokku regulaarse koondaruande Euroopa Komisjonile. 31  21.02.2024 Päästeamet saab informatsiooni KOV korraldatavate elutähtsate teenuste ja teenuseosutajatega seotud sündmustest KOVide käest. KOV esitab kord aastas Päästeametile kokkuvõtva aruande enda korraldatava elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. Igasuguse infovahetuse korral tuleb pidada meeles, et vastavalt AvTSi § 35 lõike 1 punktile 17 tuleb tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Kui sellist teavet töötleb ETKA nimetatud alusel AK teabena, tuleb lähtuda AvTSi § 38 lõikest 3 ehk asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Punktiga 20 muudetakse HOSi § 45 lõike 1 punkte 3 ja 4. Muudatus seostub eelnõu punktidega 18 ja 19. Punktiga 18 muudetakse HOSi § 41 lõiget 2 ning punktiga 19 täiendatakse HOSi §-ga 411, mis reguleerib taustakontrolli tegemist. Kehtiva HOSi § 45 lõike 1 punkti 4 kohaselt teeb HOSi §-s 41 sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet. Eelnõuga nimetatud sätet muudetakse ja HOSi § 41 lõikes 2 sätestatud järelevalve pädevus antakse elutähtsat teenust korraldavale asutusele. Siiski tuleb HOSi § 41 lõike 2 alusel nõutud lahenduse puhul teenuse toimepidevuse tagamiseks välismaal asuvate võrgu- ja infosüsteemide katkestuse korral küsida Riigi Infosüsteemi Ameti arvamus. Muudatus on tehtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigi Infosüsteemi Ameti ettepanekul, kuna just elutähtsat teenust korraldavad asutused on need, kes kinnitavad elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüse, plaane ja ka meetmeid riskide maandamiseks. Elutähtsat teenust korraldavatel asutustel on otsene võimalus rääkida teenuseosutajatega läbi meetmete rakendamine ja leida pooltele sobiv lahendus. Seejuures ei ole see lahendus tihti üksnes ettevõtte põhine, vaid teenuse ülene. Sellest tulenevalt on mõistlik, et järelevalve pädevus HOSi § 41 lõikes 2 sätestatud nõuete üle antakse elutähtsat teenust korraldavatele asutustele ning Riigi Infosüsteemi Amet esitab arvamuse HOSi § 41 lõike 2 rakendamiseks loodud lahenduse kohta. Elutähtsat teenust korraldavatel asutustel on võimalik kaasata järelevalvemenetlusse eksperte ja asjakohaseid asutusi, hindamaks, kas elutähtsa teenuse osutaja poolt toimepidevuse tagamiseks kasutusele võetud meetmed vastavad toimepidevusele esitatud nõuetele või mitte. Nii näiteks võib kaasata Riigi Infosüsteemi Ameti, kelle üheks ülesandeks on muu hulgas korraldada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide infoturbemeetmete rakendamise kontrolli ja küberturvalisust ohustavate riskide seiret ning analüüsi. Elutähtsa teenuse osutaja koostab riskianalüüsi ja plaani, mille kinnitab elutähtsat teenust korraldav asutus, kes võib enne plaani kinnitamise otsustamist küsida asjaomaste asutuste (sh Riigi Infosüsteemi Ameti) arvamust, kas elutähtsa teenuse osutaja pakutavad lahendused, sealhulgas lahendused sõltuvuse vähendamiseks välisriigis asuvatest võrgu- ja infosüsteemidest, on adekvaatsed ja toimivad. HOSi § 45 lõike 1 punktiga 4 täpsustatakse, et edaspidi kuulub Riigi Infosüsteemi Ameti pädevusse järelevalve HOSi § 41 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise üle. Järelevalve HOSi § 41 lõikes 2 jääb elutähtsat teenust korraldava asutuse pädevusse (vt punkti 28 selgitust). 32  21.02.2024 Eelnõuga täiendatakse HOSi § 45 lõike 1 punkti 3 ka selliselt, et edaspidi teeb korraldav asutus järelevalvet ka HOSi § 411 lõigetes 3 ja 4 ning § 412 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise üle. See tähendab seda, et järelevalvet taustakontrolli nõude täitmise üle hakkab tegema korraldav asutus. Üksnes korraldaval asutusel on olemas täielik informatsioon elutähtsa teenuse osutaja tegevuse kohta, samuti on korraldav asutus see asutus, kes kinnitab teenuseosutaja riskianalüüse ja plaane ning omab vahetut informatsiooni riskianalüüside ja plaanide sisu kohta. Edaspidi kajastab elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis täpsemad ülesanded, mille täitmise olulisuse seisukohast on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. Korraldav asutus saab riskianalüüsi kinnitamise faasis kontrollida ülesannete asjakohasust ning vajaduse korral paluda teenuseosutajal korrigeerida riskianalüüsi. Hiljem saab korraldav asutus kontrollida lähtudes karistusregistri logidest taustakontrolli kohustuse täitmist, lähtudes HOSis ja teenuseosutaja riskianalüüsi toodust. Muus osas jäävad HOSi § 45 lõike 1 punktid 3 ja 4 muutmata. Järelevalvet elutähtsa teenuse osutaja üle teeb korraldav asutus. Asutus teeb järelevalvet nii seaduses sätestatud kui ka korraldava asutuse kehtestatud toimepidevuse nõuete täitmise üle. Järelevalvemenetluse väliseks tööriistaks teenuseosutaja suunamiseks jääb ka riskianalüüsi ja plaani kinnitamise protseduur HOSi §-s 40 sätestatud korras. Punktiga 21 täiendatakse HOSi §-ga 451 ja võetakse üle direktiivi artikli 21 lõike 1 punkt b ja lõike 2 punkt b. Liikmesriikidel lasub kohustus tagada, et pädevatel asutustel on õigused ja vahendid nõuda, et elutähtsa teenuse osutajad esitavad asjaomaste asutuste määratud mõistliku tähtaja jooksul tõendid nende meetmete tegeliku rakendamise kohta, sealhulgas asjaomase teenuseosutaja valitud sõltumatu ja kvalifitseeritud audiitori poolt ning kõnealuse teenuseosutaja kulul tehtud auditi tulemused. See sätte puudutab ka NIS2 subjektiks olevaid sideettevõtjaid, keda loetakse CER direktiivi mõistes elutähtsa teenuse osutajateks. Eelnõuga ei tehta vahet elutähtsa teenuse osutajatel, kes tulenevad üksnes CER direktiivist, ja nendel, kes on ka NIS2 subjektid. Nimetatud lähenemine on kooskõlas CER direktiivi artiklis 8 sätestatud liikmesriikide õigusega säilitada liikmesriigi õigusnormid, millega saavutada ka eelnevalt nimetatud NIS2 subjektide suhtes toimepidevuse kõrgem tase. Edaspidi võib ETKA tellida sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatut auditit elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks. Sõltumatu audiitor valitakse elutähtsat teenust korraldava asutuse või tema määratud asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja kokkuleppel. Audit on järelevalve tegemisel võimalus, mitte kohustus. Auditeerimine erineb tavapärasest järelevalvest, kuna see hõlmab teenuseosutaja sisekontrolli, protsesside ja toimingute süstemaatilist ja igakülgset uurimist. Auditi eesmärk on anda sõltumatu ja objektiivne hinnang auditeeritava elutähtsa teenuse osutaja nõuetele vastavusele ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise tulemuslikkusele. See hõlmab elutähtsa teenuse osutaja süsteemide ja protseduuride uurimist, testimist ja kontrollimist. Audit võimaldab saada sõltumatu hinnangu auditeeritava teenuseosutaja nõuetele vastavuse ja tegevustulemuste kohta ning anda soovitusi võimelünkade parandamiseks. Järelevalveorgan võib tellida auditi oma kulul või kohustada teenuseosutajat läbima auditi, viimasel juhul tasub kulud teenuse osutaja. Seejuures tuleb panna tähele, et audit ei tohi asendada tavapäraseid järelevalvetoiminguid ja muutuda meetmeks, mida järelevalveorgan kasutab oma suva järgi. Eelnõu kohaselt tohib korraldav asutus või tema määratud asutus ning Finantsinspektsioon (krediidiasutuste puhul) kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima auditi ning tasuma auditi eest ainult juhul, kui esineb üks alljärgnevatest tingimustest: 33  21.02.2024 1) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud esitamata korraldavale asutusele või tema määratud asutusele kinnitamiseks toimepidevuse riskianalüüsi või plaani HOSi §-s 40 sätestatud korras; 2) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded korraldava asutuse või tema määratud asutuse määratud tähtpäevaks; 3) on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või hädaolukord. Üksnes nendel juhtudel saab nõuda auditi läbimist elutähtsa teenuse osutaja kulul. Eelnõuga ka täpsustatakse, et elutähtsa teenuse osutaja on täitnud sõltumatu auditi läbimise kohustuse, kui ta on läbinud viimase kuue kuu jooksul samaväärse auditi oma algatusel või muu isiku nõudmisel. Seega, kui elutähtsa teenuse osutaja on näiteks viimase aasta jooksul juba läbinud samaväärse auditi muu järelevalve menetluse raames või oma algatusel, ei saa korraldav asutus või tema määratud asutus või Finantsinspektsioon (krediidiasutuste puul) nõuda eelnõukohast auditi läbimist. Auditi samaväärsust hindab järelevalve asutus iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Seejuures samaväärseks saab lugeda nii auditi tervikuna kui ka üksnes samaväärses osas. Direktiivi artikli 21 lõike 2 punktist b tulenevalt sätestatakse eelnõuga elutähtsa teenuse osutajatele kohustus väljastada elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse, tema määratud asutuse või Finantsinspektsiooni nõudmisel määratud tähtpäevaks oma kulul varem tehtud auditi tulemused ja tõendid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete kohta. Seega, kui elutähtsa teenuse osutaja on läbinud varem auditi, mis ühel või teisel kujul käsitles teenuse toimepidevust, on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud väljastama sellise auditi tulemused ning tõendid toimepidevuse meetmete rakendamise kohta. Punktiga 22 muudetakse seaduse § 47 ja võetakse üle direktiivi artikkel 22, mis kohustab liikmesriike kehtestama asjakohased ja proportsionaalsed meetmed direktiivi alusel võetud meetmete rikkumise korral. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär eelnõu kohaselt 30 000 eurot. Kehtiv sunniraha määr on osutunud praktikas ebapiisavaks. Osa teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord sunniraha kui täita ettekirjutus. Eriti problemaatiline on olukord vedelkütuse sektoris. Eelnõuga ühtlustatakse sunniraha ülemmäär teiste seaduste ülemmääradega, nt RiKSis toodud sunniraha määraga. Punktiga 23 muudetakse seaduse § 49 lõiked 1 ja 2 ning sarnaselt eelmise punktiga võetakse üle direktiivi artikkel 22. Kehtiva HOSi kohaselt karistatakse HOSi § 38 lõike 3 punktides 1–7 kehtestatud kohustuste rikkumise eest. Neid koosseise eelnõuga ei muudeta. Eelnõuga lisatakse kaks täiendavat koosseisu, st HOSi § 38 lõike 3 punktis 7 4 ja § 412 lõikess 1 kehtestatud kohustuste rikkumine. HOSi § 38 lõike 3 punkt 74 puudutab ETO kohustust teavitada sündmusest, millel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. HOSi § 41 2 lõige 1 sätestab aga keelu anda HOSi § 411 lõikes 2 nimetatud ülesandeid isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 34  21.02.2024 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud (tegemist on seadusest tuleneva keelu rikkumisega). Euroopa Liidu tähtsusega sündmusest teavitamata jätmisega võivad kaasneda tõsised tagajärjed, mis ohustavad inimeste elu ja tervist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis ning võivad ohustada nende riikide toimimist tervikuna. Selle tõttu on teavitamise kohustuse rikkumise korral nähtud ette ka vastutus rahatrahvi näol. Tõsiste tagajärgedeni võib viia ka HOSi § 412 lõikes 1 nimetatud keelu rikkumine. Karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis on nimetatud üksnes ülimalt raksed kuriteod, mis olid suunatud riigi, rahvusvahelise julgeoleku ja inimsuse vastu. Nendes kuritegudes karistatud isiku lubamine teenuseosutaja oluliste süsteemide, protsesside, teabe juurde ohustab elutähtsa teenuse toimepidevust ning oluliselt suurendab töötajast tulenevat riski ja sabotaaži ohtu. Eelnõu kohaselt karistatakse isikut kohustuste rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Erinevalt kehtivast HOSist on rahatrahvide määrad seatud maksimaalses ulatuses, kuivõrd tegemist on teenustega, mille toimepidevuse tagamine ja selleks seadusega sätestatud kohustuste täitmine on väga olulise tähtsusega. Nende kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa väga suure kahju, ohustada inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda. Karistusmäärade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda aga automaatselt nende maksimaalses ulatuses kohaldamist. Igasugune karistuse kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu määratakse rahatrahv vastavalt rikkumise raskusele. Punktidega 24 ja 25 täiendatakse HOSi § 53 sisuosa, milles sätestatakse üleminekusätted käesoleva eelnõu rakendamiseks. Üleminekusätetes on arvestatud CER direktiivi tähtaegadega. Üleriigiline riskianalüüs peab valmima 2025. aasta 31. detsembriks. Seejuures peab vastava üleriigilise riskianalüüsi koostamist reguleeriv Vabariigi Valitsuse määrus olema kehtestatud hiljemalt 2024. aasta 1. juuliks. KOVide riskianalüüsid peavad olema valmis 2025. aasta 30. juuniks ning KOVide riskianalüüsi koostamist reguleeriv määrus peab olema kehtestatud hiljemalt 2024. aasta 1. juuliks. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia peab olema valmis 2025. aasta 31. detsembriks ning koostamist reguleeriv määrus peab olema kehtestatud hiljemalt 2024. aasta 1. juuliks. Elutähtsate teenuste puhul tuleb arvestada, et korraldav asutus peab kehtestama täiesti uue või uuendama olemasoleva toimepidevuse nõuete määruse 2025. aasta 30. juuniks. Uusi elutähtsa teenuse osutajaid tuleb selgitada välja ja määrata seaduses sätestatud korras hiljemalt 2026. aasta 28. veebruariks. Olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate puhul loetakse neid elutähtsa teenuse osutajaks määratuks käesoleva seaduse jõustumise päeval. Olemasolevatel elutähtsa teenuse osutajal tuleb koostada seaduse nõuetele vastav toimepidevuse riskianalüüs ja plaan 2026. aasta 31. detsembriks. Enne seaduse jõustumist koostatud toimepidevuse riskianalüüsid ja plaanid kehtivad kuni nende uuendamiseni. Uutel elutähtsa teenuse osutajatel tuleb koostada riskianalüüs 9 kuu ja plaan 10 kuu jooksul 35  21.02.2024 haldusaktiga määramisest arvates. Täpsemad tähtajad määratakse uute elutähtsa teenuse osutajate puhul korraldava asutuse antavas haldusaktis. Elutähtsa teenuse osutajatel tuleb teha taustakontroll kuue kuu jooksul toimepidevuse riskianalüüsi kinnitamisest alates. Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel, kes sai selleks esmakordselt, tuleb koostada hädaolukorra lahendamise plaan hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks. ETKA-l tuleb esitada tsiviiltoetuse registrisse andmed elutähtsa teenuse osutaja kohta, kes vastas enne käesoleva seaduse jõutumist elutähtsa teenuse osutaja tingimustele, hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks. Punktiga 26 täiendatakse HOSi normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 2. Ehitusseadustiku muutmine Paragrahviga 2 muudetakse ehitusseadustikku (edaspidi EhS). Punktiga 1 jäetakse EhSi § 97 lõikest 8 välja piirang, et elutähtsa teenuse osutaja on üksnes see kohalikke teid korrashoidev ettevõtja, kes tegutseb tiheasustusalal vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses. Selle muudatuse tulemusena laieneb edaspidi elutähtsate teenuste regulatsioon kõikidele kohaliku omavalitsuse üksustes teede korrahoiuga tegelevatele ettevõtjatele ning seda olenemata sellest, kas ettevõtja tegutseb kohaliku omavalitsuse üksuse tiheasustusalal või hajaasustusalal. Samasisuline põhimõte, et regulatsioon hõlmab kõiki vastavat elutähtsat teenust osutavaid ettevõtteid, kehtib ka riigiteede korrashoiu teenuse puhul aastast 2017. Eelnõuga ühtlustatakse elutähtsa teenuse osutaja terminid riigiteede ja kohalike teede korrashoiu puhul. Riigikantselei on korraldanud mitmeid kohtumisi Päästeameti (11.12 ja 26.11.2021), Eesti Valdade ja Linnade Liidu, valdade ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (18.11.2021 ja 14.06.2022) ning Rahandusministeeriumiga (08.12.2021), et selgitada välja veevarustuse, kaugkütte ja teede korrashoiuga seotud elutähtsa teenuse regulatsiooni kitsaskohad. Kõik osalised on tõdenud, et praegune EhSi § 97 lõikes 8, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses (edaspidi ÜVVKS) ja kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) § 7 lõikes 3 olev elutähtsa teenuse osutajate määratlus on jäänud ajale jalgu ning need sätted tuleb vaadata üle ja laiendada suuremale ettevõtete ringile. Vajadus selle järele on tekkinud eelkõige pärast 2019. a Kagu-Eesti tormi ja COVID-19 kriisi. Kagu-Eesti torm ja COVID-19 kriis näitasid, et kriisidel ei ole piire ja need ei olene ettevõtte suurusest. 2017. aasta HOSi väljatöötamisel lähtuti eelkõige kasutajaskonna märkimisväärsest sõltuvusest taristust, st keskenduti üksnes taristule, mis paikneb üldjuhul teenuse osutamiseks kontsentreeritult, on üle antud monopoolsele ettevõttele ja mille puhul alternatiivseid võimalusi teenuse osutamiseks ei ole. Kagu-Eesti tormi ja COVID-19 kriisi ajal selgus, et arvestatav mõju elanikkonnale ja tagajärjed võivad saabuda ka siis, kui on mõjutatud väiksemad Eesti paigad ning väiksemad kui 10 000 elanikku teenindavad ettevõtted. Kohaliku omavalitsuse üksused on korduvalt rõhutanud, et Kagu-Eesti torm ja COVID-19 kriis näitasid, et elutähtsa teenuse regulatsiooniga hõlmamata kohaliku omavalitsuse üksused on kahjuks vähem valmis tulema toime kriisidega, sh teenuste katkestustega. Võrreldes üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksustega puudub väiksematel omavalitsusüksustel ka võimalus sätestada enda territooriumil tegutsevate teede korrashoidjate, vee-ettevõtjate ja soojusettevõtjate kohta toimepidevuse nõudeid. COVID-19 ajal ilmnes huvitav tendents – osa inimestest liikus elama 36  21.02.2024 linnadest maapiirkondadesse ning selle tõttu kasvas vee-ettevõtjate, soojusettevõtjate ja teede korrashoidjate tarbijaskond ja mahud ning suurenesid ootused nende ettevõtete teenuste suhtes. Samasisulise järelduseni teenuseosutajate ringi laiendamiseks on jõutud ka teenuse ja teenuseosutajate taashindamisel CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2). Kehtiv elutähtsate teenuste regulatsioon hõlmab ca 50 teid korrashoidvat ettevõtjat ja 33 kohaliku omavalitsuse üksust12, kes täidavad elutähtsat teenust korraldava asutuse ülesandeid. Eelnõuga hõlmatakse edaspidi ca 230 teid korrashoidvat ettevõtet ja kõik 79 kohaliku omavalitsuse üksust. Punktiga 2 täiendatakse EhSi normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 3. Elektrituruseaduse muutmine Paragrahviga 3 muudetakse elektrituruseadust (edaspidi ELTS). Punktis 1 muudetakse jaotusvõrgu ettevõtja elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumi, mille kohaselt kvalifitseerub edaspidi elutähtsa teenuse osutajaks selline jaotusvõrgu ettevõtja, kelle võrku on ühendatud 5000 tarbijat. Muudatus on seotud CER direktiivi artiklite 5 ja 6 ning lisa ülevõtmisega. Muudatuse vajadus tuleneb teenuseosutajate taashindamisest CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2). Kehtiva õiguse kohaselt on seni olnud lävendiks 10 000 tarbijat. Muudatuse tulemusel praeguse seisuga ühtegi uut elutähtsa teenuse osutajat ei lisandu, kuid muudatus on kavandatud perspektiiviga tulevikku eesmärgiga parandada ka võimalike väiksemate jaotusvõrgu ettevõtjate toimepidevust. Punktiga 2 täiendatakse ELTSi § 71 lõiget 5 punktiga 2 1. CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Artikli 10 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel toetada elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel, mh ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega. Nimetatud muudatus on vajalik nende CER direktiivi artiklite nõuete täitmiseks. Muudatuse kohaselt tuleb võrgutasud kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud mh investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks. Siia kuuluvad näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud. Samuti kuuluvad siia toimepidevuse tagamisega seotud kulud (nt generaatorite, varude jms soetamine), kuna elutähtsa teenuse osutajatest võrguettevõtjad on kohustatud tagama oma toimepidevuse erinevate riskide puhul. Eesmärk on tagada tarbijatele hädavajalikul tasemel teenus ka kriiside ajal. Alates 2015. a Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt on elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus 12 Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa vald, Saue vald, Viimsi vald, Viljandi linn, Rae vald, Valga vald, Rakvere linn, Maardu linn, Elva vald, Põlva vald, Viljandi vald, Harku vald, Jõgeva vald, Sillamäe linn, Haapsalu linn, Võru linn, Rapla vald, Jõhvi vald, Tori vald, Tapa vald, Paide linn, Türi vald, Lääne-Harju vald, Võru vald, Tartu vald, Kambja vald, Keila linn, Saku vald. 37  21.02.2024 tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb arvestada erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste hinda kahe õppuste vahelise perioodi vältel (kui õppus toimub iga kahe aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse korraldamise kulusid 1/2 ulatuses). Vaatamata Konkurentsiameti praktikale on elutähtsa teenuse osutajate seas tekkinud perioodiliselt küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta. Eesti Gaasiliit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on teinud mitteametlikul kooskõlastamisel ettepaneku täpsustada seda asjaolu valdkonna eriseadustes ÜVVKS uue tervikteksti näitel. Sisuliselt on tegemist tehnilise muudatusega. Punktiga 3 täiendatakse ELTSi normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 4. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Paragrahviga 4 muudetakse finantsinspektsiooni seadust (edaspidi FIS). Punktiga 1 täiendatakse FISi § 54 lõikega 47 ning sätestatakse, et konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine hädaolukorra seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele on lubatud, kui see on vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures vastavad asutused või isikud peavad hoidma järelevalvelise teabe konfidentsiaalsust FISi § 34 kohaselt. Muudatus on seotud asutustevahelise koostööga, mida edaspidi reguleerib HOSi § 41 5. FISi § 54 kohaselt on finantsjärelevalve käigus saadud teave konfidentsiaalne ning konfidentsiaalse teabe avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid väga piiratud juhtudel ja olustikes. Näiteks kehtiva FISi kohaselt järelevalvelist infot Finantsinspektsioon RIA-le anda ei saa. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik tagama, et CER direktiivi ja NIS2 direktiivi pädevad asutused teevad koostööd ja vahetavad teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid küberturvalisuse riske, küberohte ja -intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente, sealhulgas seoses asjakohaste meetmetega, mille on võtnud NIS2 pädevad asutused. Samuti näeb HOS ette üheks koostöö tööriistaks üleriigilise riskianalüüsi ning regulaarse aruandluse olulistest intsidentidest Euroopa Komisjoni teavitamiseks, mille raames võib tekkida vajadus järelevalvelise info avaldamiseks. Sellest tulenevalt on nähtud FISi §-s 54 erand, mis võimaldab Finantsinspektsioonil edaspidi jagada HOSi alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele teavet, kui see on vajalik HOSist tulenevate ülesannete täitmiseks. Punktiga 2 täiendatakse FISi normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 5. Kaugkütteseaduse muutmine Punktiga 1 täiendatakse § 4 lõikega 11 ning tuuakse sisse heitsoojuse tootja mõiste. Muudatus on seotud punktis 2 kirjeldatud muudatusega. Eelnõu kohaselt on heitsoojuse tootja soojusettevõtja (v.a tootja, kes toodab heitsoojust koostootmise protsessis), kes toodab kõrvalsaadusena vältimatut soojusenergiat tööstus- või elektritootmiskäitises või teenindussektoris. Punktiga 2 muudetakse kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) § 7 lõiget 3 selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja. Muudatus on seotud CER direktiivi artiklite 5 ja 6 ning lisa ülevõtmisega. Muudatuse vajadus tuleneb teenuseosutajate taashindamisest CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2). Kehtiva regulatsiooniga on hõlmatud üksnes suuremad soojuse tootjad ja võrguettevõtjad, st: 38  21.02.2024 1) soojuse tootja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 50 000 MWh, kes tegutseb võrgupiirkonnas, mille aastane müügimaht on vähemalt 50 000 MWh, ja kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses; 2) võrguettevõtjast soojusettevõtja, kes tegutseb võrgupiirkonnas, mille aastane müügimaht on vähemalt 50 000 MWh, ja kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses. Kehtiv elutähtsate teenuste regulatsioon hõlmab 17 soojusettevõtjat 11 kohaliku omavalitsuse üksuses. Eelnõuga hõlmatakse regulatsiooniga edaspidi 114 soojusettevõtet 79 kohaliku omavalitsuse üksuses. Seejuures on heitsoojuse tootjate puhul nähtud ette erand. Heitsoojuse tootja on elutähtsa teenuse osutaja, kui ta on peamine võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja. Eelnõu koostamise hetkeks ei ole selliseid ettevõtteid tuvastatud. Vähese osakaaluga heitsoojuse tootjaid on praeguseks 4: Kiviõli Keemiatööstus, O-I Estonia AS (Järvakandi klaasitehas), Kroonpress AS (trükikoda Tartus), Sanwood AS (Keeni külas asuv puidutööstus). Need ettevõtted ei vasta elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumidele ja seega ei kohaldata neile ka elutähtsa teenuse osutajate kohta käivaid nõudeid. Punktiga 3 sätestatakse soojusettevõtjale, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, kohustus soojuse tootmiseks tagada niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimalus, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul. Vastav nõue puudutab 23 soojusettevõtjat 114-st. Reservkütuse hoidmise kohustusega kaasnevad ettevõtetele lisakulud, mida kaetakse tariifist. Punktiga 4 täiendatakse § 8 lõiget 3 punktiga 21. CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Artikli 10 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel toetada elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel, mh ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega. Nimetatud muudatus on vajalik nende CER direktiivi artiklite nõuete täitmiseks. Muudatuse kohaselt tuleb piirhinnad kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud mh investeeringud jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse nõuete täitmiseks. Siia kuuluvad näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud. Samuti kuuluvad siia toimepidevuse tagamisega seotud kulud (nt generaatorite, varude jms soetamine), kuna elutähtsa teenuse osutajatest võrguettevõtjad on kohustatud tagama oma toimepidevust erinevate riskide puhul. Eesmärk on tagada tarbijatele hädavajalikul tasemel teenus ka kriiside ajal. 39  21.02.2024 Alates 2015. a on Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb arvestada erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste hinda kahe õppuste vahelise perioodi vältel (kui õppus toimub iga kahe aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse korraldamise kulusid 1/2 ulatuses). Vaatamata Konkurentsiameti praktikale on elutähtsa teenuse osutajate seas tekkinud perioodiliselt küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta. Eesti Gaasiliit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on teinud mitteametlikul kooskõlastamisel ettepaneku täpsustada seda asjaolu valdkonna eriseadustes ÜVVKS uue tervikteksti näitel. Sisuliselt on tegemist on tehnilise muudatusega. Punktiga 5 täiendatakse KKütS normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 6. Karistusregistri seaduse muutmine Punktiga 1 muudetakse karistusregistri seaduse § 23 lõiget 2 ja täpsustatakse, et karistusregistri elektroonilise päringu tasu maksmisest on vabastatud elutähtsa teenuse osutajad hädaolukorra seaduse §-s 411 sätestatud isiku taustakontrolli tegemisel. Muudatus on seotud elutähtsa teenuse osutajatele lisanduva kohustusega teha taustakontroll isikute suhtes, kellele usaldatakse HOSi § 411 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmine. Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 7. Lennundusseaduse muutmine Paragrahviga 6 muudetakse lennundusseadust (edaspidi LennS), et sätestada lennunduse elutähtsa teenuse osutajate kvalifitseerumise tingimused. Punktis 1 sätestatakse elutähtsa teenuse osutajaks kvalifitseerumise kriteeriumid nii lennuväljade kui ka aeronavigatsiooniteenuse toimimist tagavate ettevõtete puhul. Muudatuse vajadus tulenes teenuseosutajate taashindamisest CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2). 2017. a jõustunud HOSiga jäeti elutähtsate teenuste loetelust välja nii lennuväljade kui ka aeronavigatsiooniteenuse toimimine, kuna tollel ajal oli teadmine, et tsiviilkriiside puhul jääb alati alternatiiviks mõni muu logistikakanal, nt sadamad, raudtee või maantee. Samas tõestas COVID-19 epideemia, et ka tsiviilkriis võib mõjutada märkimisväärselt korraga kogu transpordisektorit ja seeläbi häirida nii inimeste liikumist kui ka laiemalt varustuskindluse tagamist, aga ka rahvusvahelise abi kaasamist riigikaitse tagamiseks, seega on oluline, et kriitilised transpordisektori ettevõtted mõtleksid siiski läbi kõik võimalikud teenust ohustavad riskid ning planeeriksid nende ennetamiseks ja maandamiseks meetmeid. Aeronavigatsiooniteenuse toimimist kui elutähtsat teenust tagab selline isik, kes osutab Tallinna lennuinfopiirkonnas tsiviillennundus- ja aeronavigatsiooniteenust. Selliseks ettevõtteks kvalifitseerub praegu vaid Lennuliiklusteeninduse AS. Lennujuhtimise põhiülesandeks on tagada eelkõige lennuohutus ja vältida kokkupõrkeid nii õhusõidukite kui ka õhusõidukite ja maa peal olevate takistuste vahel, lisaks varustada piloote lennu ajal vajaliku (meteoroloogilise ja aeronavigatsioonilise) teabega raadioeetri kaudu, tagada lendude 40  21.02.2024 sujuvus ja efektiivsus ning pakkuda häireteenindust seda vajavatele õhusõidukitele. Sh on riigikaitse tagamisel neil oluline roll koostöös kaitselennunduse lendude juhtimisega. Lennuväljade toimimist kui elutähtsat teenust tagab selline lennuvälja käitaja, kes käitab Tallinna lennuvälja. Selliseks ettevõtteks kvalifitseerub vaid Tallinna Lennujaama AS. Tallinna lennuväli on oluline nii tsiviillennunduse (sh reisijate ja kaupade vedude) toimimise vaatest, kuid samuti riigikaitse toetamiseks ning rahvusvahelise abi vastuvõtmiseks. Lisaks on ka lennunduse elutähtsa teenuse osutajate ülesandeks osutada elutähtsat teenust igas olukorras, ka hädaolukorras. Seda peavad nad tegema vastavalt hädaolukorra seaduse alusel kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada. Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 8. Maagaasiseaduse muutmine Paragrahviga 8 muudetakse maagaasiseadust (edaspidi MGS). Punktiga 1 täpsustatakse elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumid. Muutmise vajadus tulenes teenuseosutajate taashindamisest CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2). Elutähtsa teenuse osutajateks on ülekandeteenust osutavad ettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad. Eelnõuga langetatakse maagaasi jaotusvõrgu elutähtsa teenuse osutajaks kvalifitseerumise lävendit. Kui kehtiva õiguse järgi loetakse elutähtsa teenuse osutajaks ettevõte, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija, siis muudatuse järgi on elutähtsa teenuse osutaja lävendiks 1000 tarbijat. Seega oleks elutähtsa teenuse osutajateks edaspidi 5 maagaasi jaotusvõrgu ettevõtet: Gaasivõrk AS (praegu juba elutähtsa teenuse osutaja), AS Sillamäe Veevärk, Energate OÜ, OÜ Raadimõisa ja Tehnovõrkude Ehituse OÜ. Punktiga 2 täiendatakse § 23 lõiget 3 punktiga 21. CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Artikli 10 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel toetada elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel, mh ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega. Nimetatud muudatus on vajalik nende CER direktiivi artiklite nõuete täitmiseks. Muudatuse kohaselt tuleb tariif kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud mh investeeringud jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse nõuete täitmiseks. Siia kuuluvad näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud. Siia kuuluvad ka toimepidevuse tagamisega seotud kulud (nt generaatorite, varude jms soetamine), kuna elutähtsa teenuse osutajatest võrguettevõtjad on kohustatud tagama oma toimepidevust erinevate riskide puhul. Eesmärk on tagada tarbijatele hädavajalikul tasemel teenus ka kriiside ajal. Alates 2015. a Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt on elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb arvestada erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste hinda kahe õppuste vahelise perioodi vältel (kui õppus toimub iga kahe aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse korraldamise kulusid 1/2 ulatuses). Vaatamata 41  21.02.2024 Konkurentsiameti praktikale on elutähtsa teenuse osutajate seas tekkinud perioodiliselt küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta. Eesti Gaasiliit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on teinud mitteametlikul kooskõlastamisel ettepaneku täpsustada seda asjaolu valdkonna eriseadustes ÜVVKS uue tervikteksti näitel. Sisuliselt on tegemist on tehnilise muudatusega. Punktiga 3 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. Paragrahviga 9 muudetakse maksukorralduse seadust (edaspidi MKS). Punktiga 1 täiendatakse MKSi § 29 punktiga 65, mille kohaselt tohib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Justiitsministeeriumile isiku karistusandmete väljastamiseks elutähtsa teenuse osutajatele hädaolukorra seaduse § 411 lõikes 1 nimetatud taustakontrolli eesmärgil. Elutähtsa teenuse osutaja tehtav taustakontroll hõlmab isikute karistusandmete kontrolli. Päringute mugavamaks muutmiseks teenuseosutaja jaoks on kavas luua taustakontrolli teenus, mis pärib TöRist iga teenuseosutaja kohta töötajad ja siis kontrollib karistusregistrist andmed ja edastab vastuse karistusandmete kohta teenuseosutajale. TöRi luuakse ka teenuseosutajatele võimalus sarnaselt riigikaitseliste töökohtadega teha linnuke töötaja taha, keda tuleb allutada taustakontrollile. Selline võimalus eeldab maksukohustuslaste registri põhimääruse täiendamist, st TöRi kantavate andmete koosseisu täpsustamist ning MKSi § 29 täiendamist. MKSi § 29 muutmine on vajalik selleks, et võimaldada päringute esitamist TöRi ja saadud TöR vastuste alusel anda välja informatsiooni karistusandmete kohta. Karistusregistri vastutavaks töötlejaks on Justiitsministeerium ja seega toimub maksusaladuse avaldamine Justiitsministeeriumile. § 10. Raudteeseaduse muutmine Paragrahviga 10 muudetakse raudteeseadust (edaspidi RtdS) selleks, et sätestada raudteesektoris ETOde kvalifitseerumise kriteeriumid. Punktiga 1 sätestatakse raudteesektori ETOdeks kvalifitseerumise kriteeriumid. Muudatus on vajalik, kuna sarnaselt teiste transpordisektoritega on ka raudtee toimimine kriitilise tähtsusega nii inimeste liikumiseks kui ka kaupade vedudeks, samuti on see üks arvestatavaid alternatiive rahvusvahelise abi kaasamiseks nt riigikaitse tagamisel. Seega on raudteesektoris edaspidi ETOks raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri. On oluline, et raudteeinfrastruktuur igal ajal toimiks, et üldse oleks võimalik reisijate- ja kaubavedu raudteel teostada. Praegu kuulub enamik Eesti avalikust raudteeinfrastruktuurist Eesti Raudtee AS-le ning Tallinna-Viljandi ja Tallinna-Pärnu suunal Edelaraudtee AS-le. Mõlemad kvalifitseeruvad edaspidi ETOdeks. Tulevikus kvalifitseerub ETOks ka Rail Balticu avalikku raudteeinfrastruktuuri majandav ettevõte. Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 11. Ravimiseaduse muutmine (edaspidi RavS) Paragrahviga 10 muudetakse RavSi. RavSi muudatused on vajalikud ravimite varustuskindluse tagamiseks. Elanikkonnale vajalike ravimite olemasolu tagamiseks käsitatakse edaspidi ravimite hulgi- ja jaemüüki elutähtsa teenusena. Varem ei ole ravimite hulgi- ega jaemüüki käsitatud elutähtsa teenusena. Antav ülesanne toob elutähtsat teenust 42  21.02.2024 osutava ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate ja üldapteekide jaoks kaasa muutused töökorralduses, uute kordade väljatöötamise ja juurutamise, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise, toimepidevuse meetmete rakendamise ja õppuste korraldamise. Elutähtsa teenuse osutaja üle järelevalvet tegeva Ravimiameti jaoks on see samuti uus ülesanne, mis vajab vastavate pädevuste loomist. Punktiga 1 täiendatakse RavSi § 26 lõigetega 1 1–14, milles sätestatakse, millised ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad on elutähtsa teenuse osutajad. Elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sellegipoolest tuleb elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtuda ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja turustatavate ravimite nomenklatuurist, osakaalust ravimite turumahus ja võimest tagada koostöös lepingupartneritega ravimite varustuskindlus. Muudatuse eesmärk on tagada ravimite varustuskindluse tagamise kui elutähtsa teenuse toimimine. Ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate toimepidevus aitab tagada ravimite hulgimüügi kaudu üldapteekide varustatuse elanikkonnale vajalike ravimitega ning edasi lükata vajadust võtta keskselt kasutusele AS Eesti Varude Keskuse juurde moodustatud elanikkonna ravimivaru. Elutähtsa teenuse osutajate ülevaatamisel on olulised kaks aspekti: elutähtsa teenuse osutajate seast tuleb eemaldada tegevuse lõpetanud või oma tegevust sellisel moel koomale tõmmanud ettevõtted, et nad ei sobi enam elutähtsa teenuse osutajaks, ning lisada ettevõtted, mis on turule tulnud ja saavutanud olulise rolli varustuskindluse tagamise aspektist. Ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramiseks või väljaarvamiseks teeb vajaduse korral Ravimiamet. Ravimi hulgimüüja, kes on määratud elutähtsa teenuse osutajaks, on ühtlasi üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses ja talle kohalduvad üldhuviteenuse osutajale ette nähtud kohustused, nõuded ja tähtajad niivõrd, kuivõrd elutähtsa teenuse osutajale ei ole sätestatud teistsuguseid nõudeid. Erisused on sätestatud näiteks üldhuviteenuse osutaja ja elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse nõuetes. Samas näiteks majandustegevuse lõpetamise kohta erisusi ette nähtud ei ole, nii näiteks peab ravimi hulgimüüja, kes on määratud elutähtsa teenuse osutajaks, teavitama üldhuviteenuse osutamisest loobumisest seda takistavate asjaolude olemasolu tõttu tegevuslubade andjat ehk Ravimiametit vähemalt kolm kuud ette. Punktiga 2 täiendatakse RavSi § 29 lõigetega 11–14, milles sätestatakse, millised üldapteegid on elutähtsa teenuse osutajad. Muudatuse eesmärk on tagada ravimite varustuskindluse tagamise kui elutähtsa teenuse toimimine. Ravimite kättesaadavus on elanikkonna tervise tagamise seisukohast oluline. Lisaks aitab üldapteekide toimepidevus vähendada ka ülejäänud tervishoiusüsteemi koormust, seda näiteks juhtudel, kus patsient peaks muidu pöörduma lihtsama tervisemure või käsimüügiravimi saamiseks kiirabisse või erakorralise meditsiini osakonda. 01.01.2022 seisuga on Ravimiameti andmetel Eestis 471 üldapteeki. Nende kõigi ühetaoliselt elutähtsa teenuse osutajaks nimetamine ei ole ravimite varustuskindluse tagamise aspektist vajalik. Elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määramisel tuleb lähtuda rahvastiku ja elutähtsa teenuse osutajate paiknemisest ning üldapteegi käibe, personali, ruumide ja seadmete sobivusest ravimite varustuskindluse tagamiseks võrreldes teiste sama asustusüksuse üldapteekidega. 43  21.02.2024 Elutähtsa teenuse osutajate ülevaatamisel on olulised kaks aspekti: elutähtsa teenuse osutajate seast tuleb eemaldada tegevuse lõpetanud või oma tegevust sellisel moel koomale tõmmanud ettevõtted, et nad ei sobi enam elutähtsa teenuse osutajaks, ning lisada ettevõtted, mis on turule tulnud ja saavutanud olulise rolli varustuskindluse tagamise aspektist. Ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramiseks või väljaarvamiseks teeb vajaduse korral Ravimiamet. Üldapteegi tegevusloa omaja selle üldapteegi puhul, mis osutab elutähtsat teenust, on ühtlasi üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses ja talle kohalduvad üldhuviteenuse osutajale ette nähtud kohustused, nõuded ja tähtajad niivõrd, kuivõrd elutähtsa teenuse osutajale ei ole sätestatud teistsuguseid nõudeid. Erisused on sätestatud üldhuviteenuse osutaja ja elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse nõuetes. Samas näiteks majandustegevuse lõpetamise kohta erisusi ette nähtud ei ole, nii näiteks peab üldapteek, kes osutab elutähtsat teenust, teavitama üldhuviteenuse osutamisest loobumisest seda takistavate asjaolude olemasolu tõttu tegevuslubade andjat ehk Ravimiametit vähemalt kolm kuud ette. Ravimiseaduse muudatuste tegemisel on arvestatud järgmise skeemiga: a) ravimiseaduses on kirjas üldised kriteeriumid, millal ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja või üldapteegi tegevusloa omaja määratakse ETOks, ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega täpsustatakse ETOks määramise tingimused ja kord – ehk ravimiseadusest tulevad raamid, kes määratakse ETOks; b) HOSi § 38 alusel elutähtsat teenust korraldav asutus (Sotsiaalministeerium) annab haldusakti isiku ETOks määramise kohta või ETO loetelust väljaarvamise kohta; c) ettepaneku ETOks nimetamise või ETO staatuse lõpetamise kohta teeb Ravimiamet. Punktiga 3 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 12. Sadamaseaduse (edaspidi SadS) muutmine Punktiga 1 täiendatakse seadust §-dega 31 ja 32. Nende paragrahvide lisamisega muudetakse sadamaseadust selleks, et sätestada sadamate toimimist tagavate elutähtsa teenuse osutajate kvalifitseerumise kriteeriumid. Muudatus on vajalik, kuna sarnaselt teiste transpordisektoritega on ka sadama toimimine ja seal tagatavad teenused kriitilise tähtsusega nii inimeste liikumiseks kui ka kaupade vedudeks, samuti rahvusvahelise abi kaasamiseks nt riigikaitse tagamiseks. Seega eelnevat arvestades on edaspidi elutähtsa teenuse osutajaks sadama pidaja juhul, kui: 1) tema sadama toimimine mõjutab teise elutähtsa teenuse toimepidevuse või riigikaitse tagamist; 2) tema sadamat läbivate reisijate arv moodustab märkimisväärse osa Eestis rahvusvaheliste reisijate arvust; 3) tema sadama kaudu veetava kauba maht moodustab märkimisväärse osa Eestis sadamate kaudu veetavate kaupade kogumahust. 44  21.02.2024 Täpsema elutähtsat teenust osutavate sadama pidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate loetelu kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nende kriteeriumide järgi kvalifitseeruks ETOks praeguse seisuga AS Tallinna Sadam, kellele kuulub 55% Eesti sadamate turuosast. ASile Tallinna Sadam kuuluvat Vanasadamat läbib keskmiselt 10 mln reisijat aastas, mis teeb selle teenindatavate reisijate arvu poolest Stockholmi ja Helsingi järel Läänemere põhjaregiooni kolmandaks reisisadamaks. Lisaks kuulub ASile Tallinna Sadam Eesti suurim kaubasadam – Muuga Sadam – ning samuti Paldiski Lõunasadam, mida kokku läbib aastas ligi 20 mln tonni kaupa, sh naftatooted, teravili, killustik, väetised jms.13 Samuti oleks ETOks tulevikus Pakrineeme Sadam OÜ, kelle sadama territooriumil hakkaks asuma maagaasi varustuskindluse tagamise mõistes kriitiline haalamiskai, mis on mõeldud veeldatud maagaasi tankeritelt kaldavõrku pumpamiseks. Lisaks on sadama ETO ülesandeks osutada elutähtsat teenust igas olukorras, ka hädaolukorras. Seda peab ta tegema vastavalt hädaolukorra seaduse alusel kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada. Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 13. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Paragrahviga 12 muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust (edaspidi TTKS). Punktiga 1 täiendatakse TTKSi § 7 lõigetega 5–9. Kehtiva TTKSi § 7 lõike 12 sõnastuse kohaselt on üldarstiabi osutajad üldhuviteenuse osutajad majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses. Kõik üldarstiabi osutajad, olenemata sellest, kas nad osutavad elutähtsat teenust või mitte, osutavad üldhuviteenust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) § 5 tähenduses. MSÜSi § 5 lõige 3 sätestab, et elutähtsat teenust osutav ettevõtja ja seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust, on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja ehk edaspidi üldhuviteenuse osutaja. MSÜSi § 30 kohaselt teatab loakohustusega tegevusala puhul ettevõtja tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutmise kavatsusest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist ning üldhuviteenuse osutaja vähemalt kolm kuud enne kavandatavat muutmist. Üldarstiabi osutajatele kohalduvad üldhuviteenuse osutajale ette nähtud kohustused, nõuded ja tähtajad. Kui üldarstiabi osutaja on määratud elutähtsa teenuse osutajaks, siis kohalduvad talle üldhuviteenuse osutaja nõuded niivõrd, kuivõrd elutähtsa teenuse osutajale ei ole sätestatud teistsuguseid nõudeid. Näiteks on erisused sätestatud üldhuviteenuse osutaja ja elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse nõuetes. Üldarstiabi teenuse kättesaadavus on oluline nii selleks, et tagada esmavajalike tervishoiuteenuste võimalikult kodulähedane kättesaadavus ja kaasnev turvatunne, kui ka selleks, et vähendada või hoida ära kergemate tervisemuredega inimeste massiline pöördumine haiglatesse, mis koormaks haiglad üle ning süvendaks tervishoiualases 13 Allikas: Tallinna-Sadama-majandusaasta-aruanne-2021-pdf-koopia.pdf (ts.ee) 45  21.02.2024 hädaolukorras või hädaolukorras ressursinappust. Kui inimesed saavad jätkuvalt pöörduda oma perearsti poole, saavad haigla ja kiirabi keskenduda kohest abi vajavatele ja raskematele patsientidele. Samuti ennetab esmatasandil katkestuseta teenuste pakkumine haiguste ägenemisi ja raskeid seisundeid, mis võivad tekkida haiguse liialt hilisel diagnoosimisel või kroonilise haiguse ravi katkemisel õigeaegse nõu või ravimi puudumise tõttu. Selleks, et tagada inimestele vajalike ravimite kättesaadavus, peavad nii üldarstiabi osutajad kui ka apteegid tervishoiualases hädaolukorras ja hädaolukorras tööd jätkama. Et tagada teenus regioonides, tehakse teenuseosutajatest valik, tuginedes seaduses esile toodud kriteeriumidele. Lõikega 5 nähakse ette üldarstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks määramise tingimused. Üldarstiabi osutaja on elutähtsa teenuse osutaja, kui ta vastutab TTKSi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele, ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Tervisekassa ja Terviseamet teinud ettepaneku. Tervisekassa on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel üldarstiabi korraldajaks ja rahastajaks, omades teenuse mahtudest püsivat ülevaadet ning kontakte üldarstiabi osutajatega. Terviseamet väljastab tervishoiuteenuste osutajatele tegevuslubasid, omades seetõttu ülevaadet tegevusloa alusel üldarstiabi osutajate juures töötavast personalist, ning teeb TTKSi alusel riiklikku järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate üle. Samuti on Terviseameti ülesandeks tervishoiuteenuse osutajate tegevuse korraldamine tervishoiualase hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal või nendeks valmistumisel. Lõige 6 näeb ette, mille alusel tehakse valik üldarstiabi osutajate valimisel elutähtsa teenuse osutajateks. Valiku aluseks saab võtta näiteks keskuses tegutsevate tervishoiutöötajate arvu, tulemused perearstide kvaliteedisüsteemis, praksiste akrediteerimise käigus kogutud ja mujalt kättesaadava teabe. Elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse maakondades ja linnades ühtlase kättesaadavuse põhimõttest, hinnates selle juures üldarstiabi osutaja või samal taristul koos ühe keskusena tegutsevate üldarstiabi osutajate toimepidevuse võimet ning kõikide osutatavate tervishoiuteenuste, sealhulgas tervist toetavate teenuste (nt füsioteraapia, vaimne tervis, jaeapteegi olemasolu, labori ja radioloogia võimekuse olemasolu samal taristul jmt) mahtu tervikuna. Need kriteeriumid eeldavad, et tegemist on tervisekeskustega, kus on samal taristul tegutsemas piisav arv perearste ja pereõdesid ning soovitavalt ka muid toetavaid teenuseid, et vajaduse korral osutada teenuseid laiemalt kui oma nimistule juhul, kui samas piirkonnas teistel üldarstiabi osutajatel (nt üksikpraksistel) mingil põhjusel ei ole võimalik teenuseid osutada kas haigestumise, toimepidevuse häire tõttu või muul põhjusel. Hinnanguliselt vastab elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumidele 60 üldarstiabi teenuse osutajat. See tagab igas maakonnas vähemalt kaks elutähtsat teenust osutavat üldarstiabi osutajat ning suuremates maakondades vastavalt elanikkonna arvule rohkem. Lõige 7 sätestab, et elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lõikega 8 sätestatakse, et ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramiseks või väljaarvamiseks teeb vajaduse korral Terviseamet kooskõlastatult Tervisekassaga. Säte on vajalik, sest üldarstiabi võrgustik koosneb üle 400 eraõiguslikust juriidilisest isikust, kes moodustavad väga kiiresti muutuva valdkonna (üldarstiabi osutajad muudavad pidevalt enda tegevusmahtu, tegevuse asukohta ja muid kriteeriume). Säte tagab elutähtsa teenuse osutajaks määratud üldarstiabi osutajate aktuaalsuse ja ajakohasuse. Punktidega 2 ja 3 muudetakse seaduse § 17 lõiget 11 ja § 22 lõiget 41. Tegemist on tehnilise muudatustega, kus muudetakse viited HOSile. 46  21.02.2024 Kokkuvõttes on TTKSi muudatuste tegemisel arvestatud järgmise skeemiga: a) TTKSis on kirjas üldised kriteeriumid, millal üldarstiabi osutaja määratakse ETOks ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega täpsustatakse ETOks määramise tingimused ja kord – ehk TTKSist tulevad raamid, kes määratakse üldarstiabi osutajatest ETOks; b) HOSi § 38 alusel elutähtsat teenust korraldav asutus (Sotsiaalministeerium) annab haldusakti isiku ETOks määramise kohta või ETO loetelust väljaarvamise kohta; c) ettepaneku ETOks nimetamise ja ETO staatuse lõpetamise kohta teeb Terviseamet kooskõlastatult Tervisekassaga. Punktiga 4 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 14. Toiduseaduse muutmine (edaspidi ToiduS) Paragrahviga 13 muudetakse ToiduSi. ToiduSi muudatused on vajalikud toiduga varustamise toimepidevuse tagamiseks. Toiduga varustamine tagatakse kahe abinõu kaudu: elutähtsa teenuse ja toiduvaru kaudu. Seni toiduga varustamist elutähtsa teenusena käsitatud ei ole. Kuna aga toit on eluks iga päev vajalik ja vajalik ka erinevate kriiside lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks, siis vastab toidu varustuskindlus elutähtsa teenuse määratlusele ning seepärast tuleb toiduga varustamist käsitada elutähtsa teenusena. Riigi poolt on elanikkonna toiduga seotud esmavajaduste rahuldamine praegu tagatud üksnes riigi tegevusvarus oleva toiduvaru kaudu. Riigi toiduvaru suurus on aga piiratud ega taga elanikkonna toiduga seotud esmavajaduse rahuldamist pikema aja jooksul. Samas ei saa riigi toiduvarust ka täielikult loobuda, kuid see peab jääma kasutusele võtmiseks vaid viimase abinõuna. Punktiga 1 muudetakse ToiduSi § 1 lõikes 1 olevat seaduse reguleerimisala ulatust nii, et see hõlmaks lisaks olemasolevale ka toiduga varustamise toimepidevuse tagamise abinõusid. Punktiga 2 täiendatakse ToiduSi § 1 nii, et 71. peatükis sätestatud toiduga varustamisega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse HMSi sätteid, arvestades ToiduSis ning HOSis sätestatud erisusi. Muudatus on vajalik, kuna muu ToiduSis sätestatud haldusmenetluse puhul tuleb kohaldada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid erandeid (sätestatud ToiduSi § 1 lõikes 5). Euroopa Liidu toidu valdkonna õigusaktid aga toiduga varustamise abinõusid ei reguleeri ega ole seetõttu kohaldatavad. Punktiga 3 täiendatakse ToiduSi uue 71. peatükiga, milles sätestatakse toiduga varustamise tagamise abinõud. ToiduSi § 461 lõikes 1 sätestatakse, et toiduga varustamine tagatakse rakendades ToiduSi 71. peatükis ning HOSis sätestatud meetmeid. ToiduSi § 461 lõikes 2 sätestatakse elanikkonna toiduga varustamise ulatus hädaolukorras või selle ohu, hädaolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra korral. Selleks on elaniku esmavajaduse rahuldamine. ToiduSi § 462 lõikes 1 sätestatakse ravimiseaduse eeskujul ennetava meetmena Vabariigi Valitsusele võimalus keelata osaliselt või täielikult toidu väljavedu Eestist, kui toitu ei 47  21.02.2024 turustata piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või on oht sellise olukorra tekkeks. See on ennetav meede, mida saab rakendada juba enne HOSi alusel eriolukorra väljakuulutamist, sealhulgas enne hädaolukorra tingiva olukorra tekke ohtu. Lõike 2 kohaselt tagatakse kriisis elanikkonna toiduga varustamine ulatuses, mis on vajalik elaniku esmavajaduse rahuldamiseks. ToiduSi §-s 463 sätestatakse elutähtsa teenuse osutamist toiduga varustamise valdkonnas puudutavad põhialused nagu elutähtsa teenuse eesmärk, elutähtsa teenuse osutaja määratlus ja toiduga varustamise valdkonnad. ToiduSi § 463 lõikes 1 sätestatakse, et eelkõige elutähtsa teenuse kaudu tagatakse hädaolukorra lahendamiseks vajaliku toiduga varustamine. Seda tagavad ka väljaveopiirangud jne, kuid eelkõige elutähtsa teenuse osutaja tegevus. Toiduga varustamise tagamine elutähtsa teenuse kaudu on üks kolmest elanikkonna toiduga varustamise tagamiseks väljatöötatud meetmest. Teised meetmed on toidu tarneahela toimimise tagamiseks Vabariigi Valitsuse meetmete rakendamine (nt majandustegevuse piiranguna toidu müügi piirang) ja riigi tegevusvarusse kuuluva toiduvaru kasutusse võtmine. Toiduga varustamise tagab selle valdkonna elutähtsa teenuse osutaja oma tegevuse kaudu. Selleks tegevuseks võib olla näiteks piima käitleja puhul piimatoodete tootmine või liha käitlemise puhul lihatoodete tootmine. ToiduSi § 463 lõikes 2 määratletakse, keda käsitatakse elutähtsa teenuse osutajana toiduga varustamise valdkonnas. Määratluse kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse tähenduses toiduga varustamise valdkonnas ettevõtja, kelle majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ja kelle on valdkonna eest vastutav minister elutähtsa teenuse osutajaks määranud. Ettevõtja tegevuse katkemine või lõpetamine võib mõjutada elanikkonna toiduga varustamist kitsalt ka üksnes ühe valdkonna või toidugrupi puhul. ToiduSi § 463 lõikes 3 sätestatakse täpsemad toiduga varustamise valdkonnad, milles ettevõtja tegevuse katkemine või lõpetamine võib mõjutada elanikkonna toiduga varustamist, kuna toidu käitlemine on väga lai ja üldine mõiste. ToiduSi § 6 lõike 2 kohaselt on toidu käitlemine selle seaduse tähenduses tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 16 sätestatud toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappides. Eelnõu kohaselt on toiduga varustamise valdkondadeks eelkõige teraviljatoodete (nt jahu, tangud, helbed) tootmine, makarontoodete tootmine, pagaritoodete (nt lihtpagaritooted leib, sai) tootmine, liha käitlemine (nt tapmine, lihalõikus, lihatoodete, sh eritemperatuuri mittenõudvate toodete valmistamine), piima käitlemine (nt piima kogumine, täispiima- ja fermenteeritud toodete ning või valmistamine). Selliselt tagatakse peamiste saadustega (liha ja piim) varustamine. Kuna tegemist on toidu käitlemise erinevate valdkondadega, siis on valdkondade sätestamisel kasutatud nende määratlust Euroopa Liidu erinevaid hügieeninõudeid kehtestavates õigusaktides, mille koostamisel on lähtutud sarnaseid hügieeninõudeid nõudva toidu ja tegevusvaldkondade grupeerimisest. Sama grupeerimist on kasutatud ka riigi toidu ja sööda käitlejate registris. ToiduSi § 463 lõikes 4 sätestatakse, et ToiduSi 71. peatükis käsitatakse konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid ühe ettevõtjana. Samuti 48  21.02.2024 käsitatakse ühe ettevõtjana tulundusühistut ja tema liikmeid. Viimane on kooskõlas äriseadustikuga, mille § 1 kohaselt on ettevõtja äriühing, ja § 2 lõikega 1 ning tulundusühistuseaduse §-ga 1, mille kohaselt on tulundusühistu äriühing. See säte võimaldab korraldada selliste ettevõtjate tegevust ühtsemalt ja tähendab muu hulgas näiteks seda, et neil ühistutel võib olla mitme peale üks kriisiks valmistumist või kriisi ajal tegutsemist reguleeriv dokument. ToiduSi §-s 464 sätestatakse valdkondade kaupa nõuded, millele vastavuse korral on ettevõtja selles valdkonnas ettevõtjaks, kelle majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Märkimisväärseks hinnatakse mõju ettevõtja müügitulu suuruse järgi. ToiduSi § 464 lõikes 1 sätestatakse üldpõhimõte, et igas valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle selle valdkonna aasta müügitulu on valdkonnas tegutsevate ettevõtjate müügitulust suurim. ToiduSi § 464 lõikes 2 sätestatakse nõuded teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonna, sisuliselt kahe eraldi valdkonna kohta, millele vastav ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonnas võetakse suurima müügitulu kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus. Nendeks valdkondadeks on teraviljatoodete tootmise valdkond (jahu ja tangained, helbed) ning makaron- ja pagaritoodete (pagaritoodetest eelkõige lihtpagaritooted nagu leib, sai) tootmise valdkond. Esimeses valdkonnas tegutseb väga väike arv ettevõtjaid ning ühe ettevõtja müügitulu ulatub 80%-ni tegevusala kogu müügitulust. Teises valdkonnas moodustab kolme suurima ettevõtja müügitulu valdkonna kogu müügitulust ligikaudu 50% ja suurima ettevõtja müügitulu on 26–27%. Jahu ja tangainete, tärklise ja tärklisetoodete tootmise ettevõtjate müügitulu kokku oli 2019. aastal 56,6 mln eurot (2020. aastal konfidentsiaalne), pagari- ja makarontoodete tootmise ettevõtjate müügitulu kokku oli 2020. aastal 210,7 mln eurot. Seega sätestatud nõuetele vastavaid ettevõtjaid on Eestis praegu kaks. ToiduSi § 464 lõikes 3 sätestatakse nõuded, millele vastav liha käitlemise valdkonnas tegutsev ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Ka selles valdkonnas võetakse suurima müügitulu kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus. ToiduSi § 464 lõikes 4 sätestatakse nõuded, millele vastav piima käitlemise valdkonnas tegutsev ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Ka selles valdkonnas võetakse suurima müügitulu kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus. Piimatoodete tootmise valdkonna ettevõtete müügitulu 2020. aastal oli 426 mln eurot. ToiduSi §-s 465 sätestatakse, milliste andmete alusel tehakse kindlaks elutähtsa teenuse osutaja vastavus seaduses sätestatud nõuetele, elutähtsa teenuse osutajaks määramise korraldus ja vajalikud volitusnormid. ToiduSi § 465 lõikes 1 sätestatakse, milliste andmete alusel tehakse kindlaks elutähtsa teenuse osutaja vastavus seaduses sätestatud nõuetele. Nendeks on sõltuvalt valdkonnast, milles ettevõtja tegutseb, tema äriregistrisse esitatud majandusaasta aruanne (müügitulu suurus valdkonnas) ja tema kohta põllumajandusloomade registris (piimaveiste arv) ning riigi toidu ja sööda käitleja registris (tegutsemine varustamise valdkonnas) olevad asjakohased andmed. 49  21.02.2024 ToiduSi § 465 lõikes 2 sätestatakse täpsustus, et majandustegevuse lühemaajalistest kõikumistest tingitud mõjutuste vältimiseks võetakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta andmete keskmised andmed. ToiduSi § 465 lõikes 3 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale regionaalministrile, et ta saaks kehtestada elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra (rakendusakti kavand lisatud). ToiduSi §-s 466 lõikes 1 täpsustatakse hädaolukorra seaduses nimetatud kohustusi toiduga varustamise valdkonnas nii, et elutähtsa teenuse osutaja tagab elutähtsa teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. Ehk ettevõtja ei pea tagama näiteks kogu oma sortimendi tootmist või turustamist, vaid üksnes seda osa, mis on määratletud elutähtsa teenusena regionaalministri määruses või ka vajaduse korral täpsustatud ministri käskkirjas, millega ta elutähtsa teenuse osutajaks määrati. ToiduSi §-s 466 lõikes 2 sätestatakse selguse eesmärgil, et täpsemad nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks valdkonnas ja vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga kehtestab korraldav asutus vajaduse korral nõuete määruses. Hädaolukorra seadus sätestab elutähtsa teenuse osutaja üldised kohustused, nagu elutähtsa teenuse toimimise tagamine ja elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamine. Need ei ole aga piisavalt täpsed toiduga varustamise valdkonnas. Sellest tulenevalt sätestatakse ka volitusnorm elutähtsat teenust korraldavale asutusele, et ta saaks kehtestada vajaduse korral täpsemad nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määrusega. Punktiga 4 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 15. Vedelkütuse seaduse muutmine Paragrahviga 15 muudetakse vedelkütuse seadust. Punktiga 1 täiendatakse seaduse § 3 lõiget 7. Vedelkütusega varustamist tagava kütuse müüja ETOks kvalifitseerumise kriteeriume võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta. Täiendavalt antakse ETO staatus sellisele aktsiisilao tegevusluba omavale isikule, kes lubab kütust riigisisesesse tarbimisse. Lihtsustatult öeldes on tegemist ettevõttega, kes ostab kütuse maaletoojalt vedelkütust hulgikogustena sisse ning seejärel müüb edasi kütuse jaemüüjatele ehk tanklatesse. Viimased müüvad omakorda seda lõpptarbijale, kelleks on nii tavaelanikud, operatiivsõidukid, teised elutähtsa teenuse osutajad jne. Seega on muudatuse eesmärk muuta vedelkütusega varustamise ahelat veelgi toimepidevamaks. Muudatuse järel saavad ETOdeks 17 ettevõtet, kellest neli on kehtiva õiguse kohaselt juba ETOks ka kütuse müüjatena. Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 16. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine Paragrahvi 16 punktiga 1 muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust (ÜVVKS) ning täpsustatakse elutähtsa teenuse osutaja määratlus. 50  21.02.2024 Kehtiva ÜVVKSi kohaselt on elutähtsa teenuse osutajaks vee-ettevõtja, kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses ning kes osutab teenust ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemi kaudu, millega on ühendatud vähemalt 10 000 elanikku. Eelnõuga muudetakse seda põhimõtet selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks kõik vee-ettevõtjad, kes on määratud vee-ettevõtjaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud korras. Kehtiv elutähtsate teenuste regulatsioon hõlmab 14 vee-ettevõtjat 17 kohaliku omavalitsuse üksuses14. Eelnõuga hõlmatakse regulatsiooniga edaspidi ca 114 vee-ettevõtet 79 kohaliku omavalitsuse üksuses. Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 17. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 18. oktoobril. Tegemist on CER direktiivis sätestatud tähtpäevaga. Seejuures jõustuvad eelnõu § 1 punktid 3 ja 24 üldises korras. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse järgmisi uusi termineid: Elutähtis teenus on teenus: 1) millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele; 2) mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või tekitab suurt keskkonnakahju; 3) mille katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele. Üleriigiline riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse hädaolukorda või muud sarnast olukorda põhjustada võivaid ohte. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse kohaliku omavalitsuse üksust ja selle haldusterritooriumil pakutavate teenuste osutamist ähvardavaid ohte ning mis on aluseks üleriigilisele riskianalüüsile. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja on elutähtsa teenuse osutajaks määratud isik, kes osutab muu hulgas samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis ja kes on määratud Euroopa Liidu elutähtsa teenuse osutajaks hädaolukorra seaduses sätestad tingimustel ja korras. Nõuandemissioon on Euroopa Komisjoni tehtav kontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise nõuete täitmise ja toimepidevuse tagamiseks kohaldatud meetmete üle Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures. Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia on dokument, milles kirjeldatakse pikaajalisi eesmärke ja võetavaid meetmeid elutähtsa teenuste toimepidevuse tagamiseks. 14 Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa vald, Viimsi vald, Viljandi linn, Rae vald, Valga vald, Rakvere linn, Maardu linn, Sillamäe linn, Haapsalu linn, Võru linn, Jõhvi vald, Keila linn. 51  21.02.2024 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on puutumus: 1) Euroopa Liidu lepinguga; 2) Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELTL); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv); 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011. Euroopa Liidu lepingu artikli 4 punkti 4 kohaselt austab Euroopa Liit liikmesriikide põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 5 lõikele 2 tegutseb liit kooskõlas pädevuse andmise põhimõttega aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt aluslepingutega antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele. ELTLi artikli 346 järgi võib iga liikmesriik võtta selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. Seejuures konsulteerivad liikmesriigid omavahel, et astuda koos vajalikke samme, selleks et takistada siseturu toimimise kahjustamist meetmete tõttu, mida mõni liikmesriik võib olla sunnitud tarvitusele võtma tõsiste õiguskorda kahjustada võivate riigisiseste häirete puhul, sõja või endas sõjaohtu kätkeva tõsise rahvusvahelise pinge korral või selleks, et täita endale rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks võetud kohustusi (ELTL art 247). ELTL lubab inimeste, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist piirata, kui piirangud on õigustatud muu hulgas avaliku korra või riigi julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks (vt ELTLi art 36, art 45 lg 3, art-d 52, 62). Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala küsimustes on Euroopa Liidul legislatiivne pädevus, kuid liikmesriikidele on säilitatud täidesaatva võimu pädevus, st austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone (ELTLi art 67). Veelgi enam, ELTLi artikli 72 järgi ei mõjuta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ELTLi regulatsioon liikmesriikidel nende kohustuste täitmist, mis on seotud avaliku korra säilitamise ja sisejulgeoleku kaitsmisega. ELTLi artikli 347 järgi tuleb teavitada ja konsulteerida teiste liikmesriikidega, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga, kui kehtestatakse selliseid piiravaid meetmeid, mis toovad kaasa ELi õiguse kitsendamise. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557 kohustab liikmesriike võtma ELTLi artikli 114 kohaldamisalasse kuuluvaid erimeetmeid, mille eesmärk on tagada elutähtsa ühiskondliku funktsiooni või majandustegevuse säilitamiseks elutähtsate teenuste takistamatu osutamine siseturul, eelkõige kohustus identifitseerida elutähtsa teenuse osutajad, 52  21.02.2024 ning aidata elutähtsa teenuse osutajatel täita neile pandud kohustusi. Käesoleva eelnõuga võetakse nimetatud direktiiv üle. Direktiivi artikli 9 punkt 6 ja artikli 15 punkt 1 näevad ette, et direktiivi 2022/2557 pädevad asutused teevad tihedat koostööd direktiivi 2022/2555 ja määruse 2022/2053 pädevate asutustega. Käesolev eelnõu on koostatud seda põhimõtet ja direktiivi 2022/2555 ja määruse 2022/2554 erisusi arvestades. 5.1. Euroopa Komisjoni teavitamine CER direktiivi artikli 26 kohaselt tuleb direktiiv võtta üle ja avaldada normid hiljemalt 17. oktoobriks 2024. Normid peavad jõustuma hiljemalt 18. oktoobril 2024. Ülevõetud ja avaldatud normidest tuleb viivitamata teavitada Euroopa Komisjoni. Sellest tulenevalt edastatakse eelnõukohane seadus peale selle vastuvõtmist Euroopa Komisjonile. 6. Seaduse mõjud Käesoleva seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ. Elutähtsa teenuse osutajatel on asendamatu roll ühiskondlike funktsioonide või majandustegevuse säilitamisel siseturul olukorras, kus Euroopa Liidu majandus on üha suuremas ristsõltuvuses. Seaduse eelnõuga luuakse terviklik ülevaade elutähtsatest teenustest ja teenuse osutajatest, kes vastavad direktiivi artiklite 6 ja 7 kriteeriumidele, st on Eesti ühiskonna toimimise seisukohast olulisel kohal. Ühtlasi luuakse alused riiklike elutähtsa teenuse üleste strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja meetmete kavandamiseks. Tekkib terviklik riiklik riskipilt, mis hõlmab elutähtsate teenuste sektoriülest vaadet. Riiklik riskianalüüs hõlmab edaspidi lisaks tavapärastele looduslikele ja inimtegevusest tingitud riskidele ka sektori- ja piiriüleseid riske, mis võivad mõjutada elutähtsate teenuste osutamist, sealhulgas õnnetusi, looduskatastroofe, selliseid rahvatervise hädaolukordi nagu pandeemiad ja hübriidohud või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, muu hulgas terroriakte, kuritegevuse sisseimbumist ja sabotaaži. Ühtne ja kõikehõlmav riiklik riskipilt võimaldab paremini suunata ja kavandada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust. Paraneb elutähtsa teenuse osutajate suutlikkust osutada elutähtsaid teenuseid mitmesuguste riskide korral. Seaduse eelnõuga täpsustatakse asutustevahelist ja rahvusvahelist koostööd, mis aitab tõhustada elutähtsate teenuste kaitset erinevate ohtude vastu, kiirendada infovahetust teenuse osutamist mõjutavate intsidentide korral ning rahvusvahelist koostööd. Kuivõrd eelnõuga parandatakse elutähtsa teenuse osutajate ja riigi valmisolekut kriisidega toimetulekuks, avaldab see kaudset positiivset mõju nii sotsiaal-, julgeoleku-, majandus- kui ka looduskeskkonnale. Nimelt võimaldab parem valmisolek kriisideks ja oskus lahendada olukorda kiiresti vähendada kahju inimeste elule, tervisele ja toimetulekule, riigi julgeolekule, ühiskonnale, majandusele ja looduskeskkonnale. Muudatuste puhul, mille sihtrühm on riigiasutused ja KOVi üksused, avaldub mõju loetletud valdkondadele kaudselt. Kuna eelnõul ei ole otsest või kaudset mõju mõne üksiku ega paljude piirkondade arengule ega regionaalpoliitika eesmärkidele, on eelnõu mõju regionaalarengule hinnatud olematuks. 6.1. Kavandatav muudatus: üleriigiline riskianalüüs, kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia 53  21.02.2024 Eelnõu sätestab riigi kohustuse koostada üleriigiline riskianalüüs ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia ning kohaliku omavalitsuse üksuste kohustuse koostada kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs. Üleriigiline riskianalüüs on uus dokument, mille koostamine hõlmab pädevate asutuste poolt riskide hindamist ja andmete esitamist ohtude, sektorite ja allsektorite kohta. Pädevad asutused määrab Vabariigi Valitsus. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia on dokument, mida koostatakse sektorite ja allsektorite kohta elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs on dokument, kus hinnatakse riske omavalitsusele endale ja tema osutatavatele või korraldatavatele teenustele ning haavatavust, valmisolekut erinevate riskide realiseerumiseks. Eelnõu kohaselt juhib üleriigilise riskianalüüsi ja strateegia koostamist Riigikantselei, kuid selle koostamisega on seotud asjaomased asutused ja isikud. Eelnõu kohaselt on nende dokumentidega seotud kõik elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad asutused, elutähtsa teenuse osutajad ja kohaliku omavalitsuse üksused. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamist veab kohaliku omavalitsuse üksus ise. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm: riigi elanikud Mõju on positiivne, kuna üleriigiline riskianalüüs, kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs ja strateegia tagavad paremat elutähtsate teenuste toimepidevust ja valmisolekut kriisideks. Muudatused suurendavad elutähtsa teenuse osutajate, korraldavate asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, riigi ja ühiskonna teadlikkust ja võimet ohtude korral tegutseda, vähendades seeläbi kriisides kaasnevat mõju elanikkonnale. Samuti suurendab muudatus kohaliku omavalitsuse üksuste teadlikkust piirkonna riskidest, enda võimekusest tulla toime erinevate kriisidega ning elanike teadlikkust ähvardavatest ohtudest tervikuna ja võimalikest kriisidest, kuivõrd koostatakse üleriigilise riskianalüüsi avalik osa, andes elanikele lähtealused kriisideks valmistumisel. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest mõju on positiivne nii sihtrühmale kui ka riigi julgeolekule, olles suunatud asutuste ja isikute, põhiseaduslike institutsioonide ja elanike valmistumisele kriisideks. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele Mõju ulatus on keskmine, hõlmates kõiki riigiasutusi, sh korraldavaid asutusi ning suurendades nende seniseid kohustusi kriisideks valmistumisel. Muudatused mõjutavad avalikust sektorist eelkõige riskianalüüsi ja strateegia koostamisse hõlmatud riigiasutuste (senised hädaolukorra riskianalüüsiga seotud asutused ja korraldavad asutused), kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsa teenuse osutajate töökorraldust, suunates nad konkreetsete tegevuste ja koostatavate dokumentide kaudu hädaolukordadeks süsteemselt valmistuma. Muudatus mõjutab ka suhteid sihtrühma kuuluvate osaliste vahel, sh tööjaotust ja koostööd. Näiteks edaspidi hakkavad ohte hindama vaid pädevad asutused, kel senini puudus kohustus seda ise teha. See viiakse kooskõlla tegelike vajaduste ja sihtrühma ootustega. Tänu strateegiale tekib sektoripõhine vaade arengusuundadest ja eesmärkidest elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamiseks. Sihtrühmal tekib vajadus muuta töökorraldust ulatuses, mis on seotud üleriigilise riskianalüüsi ja strateegia koostamisega. Muudatus lisab sihtrühmale täiesti uusi kohustusi, muutes senist 54  21.02.2024 töökorraldust ja suurendades töökoormust ja kulusid. Muudatus avaldab sihtrühma osalistele erinevat mõju, sõltudes nii lisanduvate tegevuste ulatusest kui ka senise kohustuse täitmisest. Hinnanguliselt vajab iga asutus riskide hindamiseks, andmete koondamiseks ja strateegia koostamiseks 0,5−1 töökoormusega töötajat, mis sõltub asutuse suurusest ning muudest teguritest, seega võib tegelik vajadus olla väiksem või oluliselt suurem.  Arvestades ülesannete täitmise keskmiseks ühe töötaja töökoormuse, siis on täiendav püsivajadus hinnanguliselt 50 000 eurot palgafondiraha aastas, lisandub töökoha ja vajalike vahendite maksumus ning muud kulud, näiteks valmistumise tegevustega seotud konsultatsioonide tellimiseks, koolitustel osalemiseks jms.  Riigikantselei juhtida on üleriigilise riskianalüüsi ja strateegia koostamine ning võttes arvesse ka ülesannet töötada välja kriisireguleerimise poliitika ja koordineerida selle elluviimist, siis nende tegevuste elluviimisega lisandub kahe töötaja töökoormus ja täiendav püsivajadus hinnanguliselt 110 000 eurot palgafondi aastas, lisanduvad muud kulud, näiteks töökoha kulud, koolituskulud, kulud teadusuuringute tellimiseks jmt.  Riigikantseleile kaasnevad kohaliku omavalitsuse üksuste riskide hindamiseks mõeldud tööriista väljatöötamise kulud. Tööriista arendamise maksumus koos majutuskuluga on hinnanguliselt 291 000 eurot. Selles hinnangus ei ole arvestatud täiendavate funktsionaalsustega, nagu näiteks andmete automaatne liidestamine (nt igal aastal uuenevad andmed Statistikaametist, andmeühendused rahvastikuregistriga päringute sooritamiseks vms), riskipildi koondvaate loomine (vajalik nt Riigikantseleile, Päästeametile), jagamine mitme kasutaja vahel või vaated erinevates seadmetes (mobiil, tahvel) ega ka süsteemi edasiseks arendamiseks vajaliku infrastruktuuri kuluga. Edasine püsikulu, mis tagab vajalikud täiendused (automatiseeritud andmevahetus, erinevad vaated, uued tellimused), süsteemi uuendused on hinnanguliselt koos majutuskuludega 179 000 eurot aastas. Muudatused toovad kaasa alalise mõju, kuid nendega kohanemine on ühekordne. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on vähetõenäoline (väike), kuna muudatused on positiivse toimega, suurendades avaliku sektori teadlikkust ning suutlikkust ülesandeid täita ja kriisides tegutseda. Riski maandab eelnõuga kaasnev erinevateks kriisideks valmistumise ühtne korraldus ja süsteemne lähenemine. Lisaks on muutused kooskõlas tegeliku vajaduse ja sihtrühma ootusega. Mõju sihtrühm: riskianalüüsi ja strateegia koostamisega seotud valitsusasutused 31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust15, millest 273 moodustab keskvalitsus; 2026 kohaliku omavalitsuse üksused ning 183 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 12%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank16. Keskvalitsus, mille hulka kuuluvad ka seaduse eelnõu reguleerimisalasse jäävad valitsusasutused, moodustab hinnanguliselt 10% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga. Eelnõust tulenevate valmistumise tegevuste elluviimiseks vajaliku töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub 15 Avaliku sektori üksused on avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevad juriidilised isikud. 16 Rahandusministeeriumi avaliku sektori statistika 31.03.2022 seisuga. – https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/riigihaldus#avalik-sektor. 55  21.02.2024 sellest, kuidas on asutus täitnud seniseid kohustusi ja kas need on lõimitud valitsusasutuste igapäevatöösse. Enamik valitsusasutustest täidab juba praegu HOSist tulenevaid kohustusi seoses riskide hindamisega. Uudsena tuleb kohustus üksnes elutähtsat teenust korraldavatele asutustele, kes ei ole varem sektoripõhist riskide hindamist teinud. Uudsena tuleb ka oma valdkonna kohta sisendi andmine strateegia koostamiseks. Tegemist on keskmise mõjuga, kuna eelnõu lisab sihtrühmale täiesti uusi kohustusi, muudab senist töökorraldust ja suurendab töökoormust ja kulusid. Samas on muudatus väikese ulatusega, kuivõrd kriisideks valmistumise tegevused aitavad täita asutusele pandud ülesandeid. Negatiivne mõju võib avalduda olukorras, kus valitsusasutus ei täida tema vastutusel olevaid ülesandeid ja ei suuda hädaolukorras või selle ohu korral tõhusalt tegutseda. Kuna eelnõu koostajatel puudub alus väita, et mõni valitsusasutus ei täida praegu oma seadusest tulenevaid ülesandeid, siis on ülesannete täitmisega seotud mahu kasv pigem teoreetiline. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on seetõttu samuti väike. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostavad ja strateegia koostamises osalevad kohaliku omavalitsuse üksused 31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust, millest 2026 on kohaliku omavalitsuse üksused, st ligi 82% avaliku sektori üksustest. Seaduse eelnõuga määratakse elutähtsa teenuse korraldamise kohustuse kõigile 79 kohaliku omavalitsuse üksusele ehk 15 linnale ja 64 vallale, mis moodustavad ligi 3% kõikidest avaliku sektori üksustest. Sellest tulenevalt on tegemist väikese sihtrühmaga. Kohaliku omavalitsuse üksused on kehtiva HOSi alusel ka praegu hõlmatud kriisireguleerimise protsessi. Näiteks on kõik 79 kohaliku omavalitsuse üksust kohustatud moodustama kriisikomisjoni ning 33 kohaliku omavalitsuse üksust on kohustatud korraldama elutähtsate teenuste (veevarustus, kanalisatsioon, kaugkütte ja teede korrashoid) toimepidevust ja koostama hädaolukorra lahendamise plaani ja korraldama kriisireguleerimisõppuse. 33 kohaliku omavalitsuse üksusel ei tohiks eelnõust tulenevate valmistumise tegevuste elluviimine tekitada suuri raskusi, kuna nad on puutunud nendega kokku ühel või teisel kujul elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamisel. Näiteks juba praegu on nendes omavalitsusüksustes määratud kriisireguleerimise eest vastutavad isikud, need omavalitsusüksused on koostanud hädaolukorra lahendamise plaane elutähtsate teenuste vaates, korraldanud õppusi elutähtsate teenuste toimepidevuse ja enda tegevuste kontrollimiseks hädaolukorras ning kinnitanud elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüse. Kohanemist vajavad üksnes uued ülesanded. Eelnõuga pannakse kohaliku omavalitsuse üksustele kohustus koostada kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs. Tegemist on uue ülesandega, mille täitmine on edaspidi omavalitsusüksuste kohustus. Samuti on uue tegevusena riiklikusse strateegiasse sisendi andmine ja korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse pikem planeerimine. Kuigi strateegia koostamist veab Riigikantselei ja kohaliku omavalitsuse üksustel võrreldes valitsusasutustega puudub otsene kohustus koostada kindlad strateegia osad, on mõeldamatu, et strateegia koostatakse kohaliku omavalitsuse üksusi kaasamata. Strateegia puudutab kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevust ja seega on eeldada ka kohaliku omavalitsuse üksuste aktiivset panust selle koostamisse. Eelnevast tulenevalt on mõju ulatus seega suur. Peamised kulud kaasnevad kohaliku omavalitsuse üksustele eelkõige kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamisega ning seda eelkõige tööjõukulu kaudu. Riskianalüüsi koostamine on perioodiline ülesanne, st seda ei pea koostama iga aasta, vaid planeeritava määruse kohaselt iga kahe aasta tagant. Tavaliselt koostatakse riskianalüüs kindla aja jooksul. 56  21.02.2024 Eelduslikult kulub kohaliku omavalitsuse üksustel riskianalüüsi koostamiseks u 2 kuud, mis tähendab ligikaudu 8000 eurot palgafondiraha. See kulu jaguneb mitme aasta peale. Pealegi, kõige ajamahukam on just esmakordne analüüsi koostamine, hiljem uuendamise käigus tuleb muuta ja hinnata üksnes ajakohastamist vajavaid osi. Mõju avaldamise sagedust saab pidada keskmiseks. Sellegipoolest on muutused kooskõlas tegeliku vajaduse ja sihtrühma ootusega, olles positiivse toimega, suurendades kohaliku tasandi valmisolekut. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem vähetõenäoliseks (väikeseks). Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: elutähtsa teenuse osutajad Seaduse eelnõuga kavandatud muudatus puudutab ettevõtjaid, kellest suurema osa moodustavad elutähtsa teenuse osutajad. Kehtiv hädaolukorra seadus hõlmab 107 ettevõtet 17, kes on määratud elutähtsa teenuse osutajaks ja kellele kohaldub ka elutähtsa teenuse regulatsioon. Elutähtsa teenuse osutajate ring suureneb 322 ettevõtte võrra. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet18. Regulatsioon puudutab suurusjärku 500 ettevõtet, kes moodustavad 0,3% Eestis tegutsevatest ettevõtetest. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Nimetatud sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Muudatuste tulemusena suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 360 ettevõtte võrra, st elutähtsa teenuse osutajate koguarv hakkab olema 485. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet19, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute isikute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal kokku 462 83120 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,90 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötab umbes 8,6% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning nende tulu moodustab umbes 10% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavaid ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga. Selleks et vastavate ettevõtete majanduslikku olulisust hinnata, võiks hinnata nende tööga hõivatud isikute arvu (ehk kui paljudele inimestele nad tööd pakuvad) ning nende aasta müügitulu (ehk kui palju ettevõte oma toodete ja teenuste eest raha saab). Selleks, et hinnata 17 Tsiviiltoetuse registri väljavõtte 23.010.2023 seisuga. 18 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 19 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 20 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi. 57  21.02.2024 ettevõtte tegelikku panust sisemajanduse kogutoodangusse, tuleks analüüsida mitmeid näitajaid, kuid sihtrühma suuruse arvestamisel võib lihtsustatult tugineda aastasele müügitulule, mis annab hinnangu ettevõtte majandusliku rolli suurusele. Kuigi kõige täpsem oleks analüüsida töötajate arvu ja müügitulu kõikide elutähtsa teenuse osutajate majandusaasta aruannetest lähtudes, on ka Statistikaamet seda teavet kogunud. Sihtrühma suuruse hindamisel tuginetakse suures osas Statistikaameti andmetele tegevusalade kohta. Kuigi need andmed annavad veidi ebatäpse hinnangu sihtrühma suurusele, sest nendel tegevusaladel tegutsevad ka ettevõtjad, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad või muu püsiva kriisiülesandega isikud, annavad nad üldiselt aimu, kui suure sihtrühmaga võib maksimaalselt tegemist olla (eriti arvestades, et tõenäoliselt on eelkõige elutähtsa teenuse osutajad tegevusaladel kõige suuremad ettevõtted, st et ka suurima töötajate arvu ja müügituluga). Need tegevusalad, kus elutähtsa teenuse osutajatest ettevõtted tegutsevad, on Statistikaameti EMTAKi liigituse järgi:  kanalisatsioon;  veekogumine, -töötlus ja -varustus;  telekommunikatsioon;  teede ja raudteede ehitus;  elektrienergia ülekanne, tootmine ja jaotus;  gaasitootmine, gaaskütuste jaotus magistraalvõrkude kaudu;  auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;  mootorkütuse jaemüük;  tervishoid ja sotsiaalhoolekanne;  toidu tootmine. See nimekiri ei kajasta panku, turvaettevõtteid ja sertifitseerimisteenuse osutajaid, sest nende puhul ei ole tegevusala määratlus piisavalt täpne ning nende vajalikud andmed on võetud otse majandusaasta aruannetest (vt all). Nimetatud valdkondades töötas 2021. aastal kokku 28 292 inimest ning nende ettevõtete keskmine aastane müügitulu oli kõikide ettevõtete kohta kokku umbes 9,04 miljardit eurot. 21 Tuleb märkida, et ettevõtteid, kes kõnealustel tegevusaladel tegutsevad, on 4258. See tähendab, et palju rohkem kui ETOsid, kuid sihtrühma suuruse hindamisel võib orienteeruvalt neile andmetele tugineda. Nendele tuleb lisaks arvestada pangad, turvaettevõtjad ja sertifitseerimisteenuse osutajad, kes on ETOd (aga kelle tegevusalad on EMTAKi liigituse järgi liiga üldised, et neile võiks mingilgi määral tugineda). Nendeks on LHV Pank AS, AS SEB Pank, Swedbank AS, Luminor Bank AS, AS G4S Eesti ja SK ID Solutions AS. 2021. aasta majandusaasta 21 Statistikaameti andmebaas. EM001: Ettevõtete tulud, kulud ja kasum tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi, mis on kättesaadav: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=EM001. 58  21.02.2024 aruannete alusel oli nende töötajate arv 5947 ning nende aastane müügitulu peaaegu 1,085 miljardit eurot.22 Kokkuvõttes töötab nimetatud tegevusaladel ning nimetatud ETOdes peaaegu 34 239 inimest ning nende müügitulu on umbes 10,125 miljardit eurot. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83123 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga. Olemasolevatele elutähtsa teenuse osutajatele ei tohiks üleriigilise ja kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüside ning strateegia koostamine tuua lisakohustusi, kuna nimetatud dokumentide peamisteks koostajateks on valitsusasutused ja teenuse korraldajad. Teenuseosutajad peavad üksnes andma vajaduspõhiselt sisendit ja avaldama arvamust. Sellest tulenevalt saab pidada mõju väikseks. Riskianalüüsi ja strateegia koostamisega ei tohiks ettevõtetele kaasneda ka lisakulusid. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga. 6.2. Kavandatav muudatus: elutähtsad teenused ja teenuseosutaja ülesanded Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm (A): elutähtsa teenuse osutajad Seaduse eelnõuga muutub elutähtsate teenuste ring, samuti laienevad teatud kohustused: töötajate kategoriseerimine, taustakontroll, korraldava asutuse teavitamine olulistest sündmustest ja meetmetest. Kehtiv hädaolukorra seadus hõlmab 107 ettevõtet 24, kes on määratud elutähtsa teenuse osutajateks. Eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste osutajate ringi – eelnõu jõustumisel on elutähtsad teenused ka sularaha käitlemise toimimise tagamine, toiduga varustamine, lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate toimimine, ravimitega varustamine, turvateenuse tagamine. Seni on Sotsiaalministeeriumi ülesanne tagada üksnes vältimatu abi, kuid eelnõuga laiendatakse seda tervishoiuteenuste toimimisele. Ühtlasi muudetakse eelnõuga elutähtsa teenuse osutajast vee-ettevõtjate, soojusettevõtjate ja teede korrashoidjate määratlus, mille tulemusena on elutähtsa teenuse osutajateks kõik vee- ettevõtjad, kohaliku omavalitsuse üksus(t)es teede korrahoiuga tegelevad ettevõtted ning kõik võrgupiirkonnas tegutsevad soojuse tootjad ja võrguettevõtjast soojusettevõtjad. Nimetatud muudatuste tulemusena suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 360 ettevõtte võrra, st elutähtsa teenuse osutajate koguarv hakkab olema 485. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet25, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, 22 Pankade majandusaasta aruanded. Kättesaadavad äriregistrist. 23 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi. 24 Tsiviiltoetuse registri väljavõtte 23.10.2023 seisuga. 25 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 59  21.02.2024 sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83126 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga. Elutähtsa teenuse osutajatele täiendavate ülesannete panemine ei mõjuta oluliselt olemasoleva 107 elutähtsa teenuse osutaja töökorraldust. Olemasolevad elutähtsa teenuse osutajad koostavad juba praegu toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ning mingil määral kategoriseerivad ka oma töötajaid riigikaitseliste töökohtade määramiseks. Ühtlasi on juba praegu teenuseosutajad kohustatud teavitama olulistest sündmustest, mis mõjutasid või võisid mõjutada elutähtsa teenuse osutamist. Suurema muudatusena olemasolevate teenuseosutajate jaoks on iga-aastane kokkuvõtte esitamine korraldavatele asutustele rakendatud toimepidevuse meetmetest. Oma olemuselt on tegemist pigem korralduslike muudatustega, mis ei mõjuta olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ja mõju ulatus nendele ettevõtetele on väike. Mõju ulatus lisanduvatele elutähtsa teenuse osutajatele on keskmine. Elutähtsa teenuse osutajad, kes vastutavad lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate toimimise eest, on ajavahemikul 2009–2017 täitnud elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid. Samuti on need ettevõtted puutunud kokku riigikaitseobjektidega seotud nõuete täitmisega. Sisuliselt ei ole nende ettevõtete jaoks elutähtsa teenuse regulatsiooniga kaasnevad nõuded uued ning suurt kohanemist ei eelda. Küll eeldab käesoleva seaduse eelnõu muudatust senises toimimises ja kohanemist toiduga varustamise, sularaha käitlemise, tervishoiuteenuse ning ravimite hulgi- ja jaemüügi toimepidevuse eest vastutavatelt ettevõtetelt. Täpsemad toimepidevuse nõuded neile kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Käesoleva seaduse eelnõu koostamise ajal ei ole teada täpsemaid toimepidevuse nõudeid, mida on kavas kehtestada. ja seega saab nende muudatuste mõju hinnata alles vastava määruse eelnõu koostamisel. Kuna enamikule elutähtsa teenuse osutajatest on elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud nõuete täitmine tuttav ning kohanemist ja suurt ümberkorraldust eeldab see üksnes toidusektori ettevõtetelt, ravimite hulgimüüjatelt, sularaha käitlejatelt, turvateenuse osutajatelt, apteekidelt ning perearstidelt, siis saab mõju ulatust elutähtsa teenuse osutajatele tervikuna pidada keskmiseks. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub aga sellest, kuidas on ettevõtte toimepidevusega seotud tegevused seni lõimitud ettevõtte igapäevatöösse. Arvestades sellega, et olemasolevad elutähtsa teenuse osutajad täidavad juba praegu elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid, siis nendele ei kaasne olulist töökorralduslikku muudatust ja mõju avaldumist ei saa pidada regulaarseks või tihedaks. Teistele elutähtsa teenuse osutajatele tähendab see muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamist, toimepidevuse meetmete rakendamist ja õppuste korraldamist. Arvestades ülesannete iseloomu on tegemist regulaarsete tegevustega ja seega saab mõju sagedust pidada samuti keskmiseks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige halduskoormuse kasvus nendele ettevõtetele, 26 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi. 60  21.02.2024 kes ei ole kehtiva HOSi alusel elutähtsa teenuse osutajad. Eelnõuga lisanduvad sellistele ettevõtetele järgmised kohustused: 1) koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan; 2) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 3) tagada igas olukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 4) teavitada viivitamata korraldavat asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab vajaduse korral korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 5) osaleda hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt; 6) anda korraldavale asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta; 7) korraldada enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi; 8) esitada korraldavale asutusele kord aastas ülevaade intsidentidest ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmetest; 9) täita KütSist tulevaid küberturvalisuse nõudeid. Vastavate nõuete rakendamisega kaasnevad lisanduvad tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600–5000 eurot. Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada teid korrashoidva ettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 600–1000 euro eest, vee-ettevõtja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 2500 euro eest ja kaugkütteettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 3500 euro eest. KüTsist tulenevalt on kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga ja aasta bilansimahuga või aastakäibega üle 2 miljoni euro elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse seadusest ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine ei eelda üldjuhul suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta üldjuhul tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse 61  21.02.2024 ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga. Mõju sihtrühm (B): Päästeamet Alates 2018. aastast teeb Päästeamet HOSist tulenevalt haldusjärelevalvet 79 omavalitsusüksuse kriisireguleerimisalaste ülesannete täimise üle, mis hõlmab järgmist:  kontroll omavalitsusüksuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestamise üle;  kontroll, kas omavalitsusüksuse kriisikomisjoni tegevusest kokkuvõte ja järgmise aasta tööplaan on esitatud regionaalsele kriisikomisjonile. Alla 10 000 elanikuga 46 omavalitsusüksuse puhul lisandub veel järgmine tegevus:  järelevalve korraldava asutuse tegevuse üle, sh hädaolukorra lahendamise plaani kooskõlastamine. Eelnimetatud tegevuste läbiviimiseks on Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud KOVi haldusjärelevalvet tegevad ja HOSi alusel dokumente kooskõlastavad Päästeameti teenistujad: üks koordinaator peamajas ja kolm ametnikku igas regioonis, seega kokku 13 teenistujat. Käesoleva seaduse eelnõu näeb ette kõigi 79 KOVi muutmist elutähtsat teenust korraldavaks asutuseks. Muudatus suurendab Päästeameti töökoormust nii omavalitsusüksuste koolitamisel ja nõustamisel kui ka haldusjärelevalve tegemisel. Päästeameti hinnangul tuleb selleks luua viis täiendavat ametikohta. See tähendab seda, et tulevikus hakkavad omavalitsusüksuste elutähtsate teenuste küsimustega tegelema 18 Päästeameti ametnikku, kes moodustavad alla 1% kõikidest Päästeameti teenistujatest. Sellest tulenevalt on tegemist väikese sihtrühmaga. Kavandatava muudatusega kaasneva mõju ulatust ja sagedust võib hinnata keskmiseks, kuna muudatus eeldab Päästeametilt mõningat kohanemist, töö ümberkorraldamist. Eeskätt nõuab see Päästeametilt põhjalike koolituste ja nõustamiste kavandamist KOVdele ning lisaks ka koolitusi Päästeameti ametnikele, kes oskaksid teha haldusjärelevalve toiminguid. Viimased aastad on näidanud, et kriisid on väga eripalgelised (pandeemiast sõjapõgenikeni) ja üldiselt ei ole lokaalsed (ületavad nii omavalitsusüksuse, maakonna kui ka riigi piire). Seepärast on vaja senisest tõhusamaid tegevusi kriisivalmiduse suurendamiseks. Üks selliseid võimalusi on suurendada omavalitsusüksuste suutlikkust kriisidega toime tulla ettevalmistavate ja ennetavate tegevuste kaudu, mh näiteks kõigis KOVides elanikele suunatud elutähtsate teenuste kohta riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamine, aga ka toimepidevuse tõhustamine ja kerksuse baasnõuete teadvustamine ning kerksuse saavutamiseks vajalike tegevuste rakendamine. Juba praegu on Päästeamet KOVi suuna tegevuste juures lähtunud eesmärgist kriisivaldkonda tõhustada heas koostöös ja partnerluses ning eelkõige seadnud olulisele kohale KOVi nõustamise ja koolitamise protsessi. Kokkuvõtvalt toimub kohaliku omavalitsuse üksuste kriisideks valmisoleku võimestamine 62  21.02.2024 nõustamise, koolitamise ja haldusjärelevalve ning sihtotstarbelise riigieelarvelise toetusmeetme rakendamise kaudu ning seda ka praegu. See omakorda tähendab seda, et eelkõige käesoleva seaduse eelnõuga kaasnev muudatus eeldab 46 KOVi ja uue 5 ametniku kohanemist. Päästeameti hinnangul kuluks töötasudele 210 700 eurot, lisanduvad ametnike koolitusega ja töökoha loomisega (sh vormiriietus, arvuti, telefon jms) seotud kulud. Eelnevast tulenevalt saab järeldada, et tegemist on keskmise olulisusega mõjuga. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm: riigi elanikud, asutused, ettevõtjad Muudatusega kaasneb mõju ühiskonna turvalisusele ja julgeolekule. Elutähtsa teenuse tarbijateks on nii erakliendid kui ka asutused ja ettevõtted, sh elutähtsa teenuse osutajad ise. Eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste ringi, hõlmates riigikaitse seisukohast olulised sadamad, lennujaamad, raudtee ning toiduga varustamise. Muudatus suurendab Kaitseväe koostöövõimet NATO-ga, võimet osaleda rahvusvahelistes kriisihaldamisoperatsioonides tänu toimepidevale ja kriisikindlamale taristule. Elanikkonnale, asutustele ja ettevõtetele tähendab see, et kriiside ajal on teenus suurema tõenäosusega kättesaadav. Eraisikust tarbijad saavad katta eluks vajalikke esmavajadusi. Ettevõttest tarbijad ja asutused saavad pikemalt oma teenust osutada, see omakorda avaldab positiivset mõju elanikkonna elule ja tervisele ning riigi toimimisele tervikuna. Suureneb küberturvalisus nende ettevõtete seas, kes saavad elutähtsa teenuse osutajateks, kuna tuleb järgida KütSi nõudeid. Mõju sihtrühm: kaitseväekohustuslased Eelnõuga suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 322 ettevõtte võrra. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet27, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83128 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga. Elutähtsa teenuse osutajate ringi laiendamisega laieneb ka ettevõtete ring, kelle juurde saab määrata riigikaitselisi töökohti. Sellest tulenevalt on oluline vaadelda muudatuse mõju sõjaväekoosseisule ja sellest tulenevalt ka riigikaitsevalmidusele. Praegu on 88% kõikidest riigikaitselistest töökohtadest määratud elutähtsa teenuse osutajatest tervishoiuteenuse osutajate juurde ja üksnes 18% teiste elutähtsa teenuse osutajate juurde. Suurema osa eelnõu tulemusena lisanduvatest ettevõtetest moodustavad vee-ettevõtjad, soojusettevõtjad ning teede korrashoidjad. 27 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 28 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi. 63  21.02.2024 Arvestades olemasolevat praktikat riigikaitseliste töökohtades moodustamisel saab nendes sektorites eeldada, et eelnõuga kaasneb riigikaitseliste töökohtade kasv veesektoris ligikaudu 650 töötaja võrra, soojussektoris 1940 töötaja võrra, teede korrashoius 720 töötaja võrra. Elutähtsaks muutub 24 apteeki ja on eeldada, et nende juures määratakse kokku kuni 125 riigikaitselist töökohta. Elutähtsa teenuse osutajateks on kavas määrata ka 26 üldarstiabi osutajat. Nende juures võidakse hinnanguliselt määrata 200 riigikaitselist töökohta. Vedelkütuse terminalide puhul on eeldada ligikaudu 25 lisanduvat riigikaitselist töökohta. Lennunduse, raudtee, sadamate puhul kokku kuni 400 töökohta ning toidukäitlejate juurde kuni 100 töökohta. Kokku tähendaks see 4135 täiendavat riigikaitselist töökohta. Arvestuse tegemisel on lähtutud, et iga elutähtsa teenuse osutaja määrab enda juurde riigikaitselisi töökohti sektoris oleva keskmise riigikaitselisel töökohal olevate töötajate arvu põhjal. Praktikas on olnud nii, et üksnes pool ettevõtetest ka reaalselt määrab enda juurde riigikaitselisi töökohti. See omakorda tähendab seda, et reaalne lisanduvate riigikaitselistele töökohtadele määratavate töötajate arv jääb pigem 2000 juurde. Nimetatud arv näitab aga üksnes lisanduvate riigikaitseliste töökohtade arvu ja ei tähenda automaatselt, et kõik need isikud on ka kaitseväekohustuslased, keda määramisel nimetatud töökohale võetakse n-ö Kaitseväelt ära. Riigikaitselisele töökohale määratakse nii naissoost kui ka meessoost isikuid ning üksnes osa nendest on ka kaitseväekohustuslased. Riigikaitselise töökoha peamine eesmärk on tagada olulise personali olemasolu kriisis. Isik, kes on määratud riigikaitselisele töökohale, on kohustatud täitma oma tööülesandeid ETO juures ka kriisis, vajaduse korral on võimalik ka katkestada selle isiku puhkust, kui see on vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks kriisis. Kaitseministeeriumi andmetel on ligikaudu 40% töötajatest, kes on määratud ETOde juurde (v.a tervishoiuteenuse osutajatest ETOde juurde), ka kaitseväekohustuslased. See tähendab seda, et eelnõu muudatuse tulemusena võib riigikaitselistel töökohtadel töötavate kaitseväekohustuslaste arv maksimaalselt suureneda 1654 inimese võrra. Arvestades riigikaitselistele töökohtadele määramise praktikat on pigem eeldada, et nimetatud isikute ring jääb 800 töötaja ringi. Eelenvast tulenevalt saab kavandatava muudatusega kaasneva mõju ulatust ja sagedust hinnata väikeseks. Mõju hindamisel on oluline pöörata tähelepanu ka sellele, et riigikaitseliste töökohtade määramine elutähtsa teenuse juures tuleneb RiKSi § 46 lõikest 2 ning täpsem kord on seatud RiKSi § 46 lõike 3 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määrusega „Elutähtsa teenuse osutaja juures täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja arvestuse pidamise kord“ (edaspidi määrus). Määruse § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on töötaja riigikaitselisele töökohale määramine elutähtsa teenuse osutaja võimalus, mitte kohustus. Vastavate töökohtade määramise aluseks on elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs (määruse § 2 lg 5). Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs tuleb esitada kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (HOSi § 40 lg 1). Nimetatud riskianalüüs tuleb enne kinnitamist või selle muudatuse kinnitamist esitada kooskõlastamiseks Kaitseressursside Ametile (HOSi § 40 lg 8). Kui elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis või selle muudatuses tehakse pärast Kaitseressursside Ameti kooskõlastust muudatusi, edastatakse kinnitatud toimepidevuse riskianalüüs või selle muudatus teadmiseks Kaitseressursside Ametile (HOSi § 40 lg 9). Eelnevast tulenevalt on Kaitseressursside Ametil võimalus kontrollida riskianalüüsis toodud riigikaitseliste ametikohtade ja selle arvu asjakohasust. 64  21.02.2024 Määruse § 3 lõikest 7 tuleneb, et kui elutähtsa teenuse osutaja määratud riigikaitselisel töökohal töötavate isikute arv ületab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsis toodud töötajate arvu, on Kaitseressursside Ametil õigus teha elutähtsa teenuse osutajale ettepanek viia hiljemalt 30 päeva jooksul töötajate arv kooskõlla nimetatud arvuga. Selgituse andmata jätmise või puuduse kõrvaldamata jätmise või hädaolukorra seaduse § 40 lõike 8 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi või selle muudatuse Kaitseministeeriumiga kooskõlastamata jätmise korral kustutab Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslaste registrist märke rakendatavate piirangute kohta kuni puuduste kõrvaldamiseni (määruse § 3 lg 8). Eelnevast saab järeldada, et kui riigikaitselisele töökohale on määratud suurem arv töötajaid, kui Kaitseressursside Amet on riskianalüüsi kooskõlastamisel arvestanud, siis amet saab ise viia määratud töötajate arvu kooskõlla enda kooskõlastatud töökohtade üldarvuga. Kokkuvõttes ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga. Mõju sihtrühm: Kaitseressursside Amet Muudatus puudutab ühte riigiasutust, kes moodustab alla ühe protsendi kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga. Kehtiva HOSi alusel tuleb elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs enne kinnitamist või selle muudatuse kinnitamist esitada kooskõlastamiseks Kaitseressursside Ametile (HOSi § 40 lg 8). Eelnõuga suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 322 ettevõtte võrra. Lähtudes praegusest praktikast riigikaitseliste töökohtade määramisel on näha, et ainult pooled elutähtsa teenuse osutajatest võivad soovida määrata riigikaitselisi töökoht, st ligi 150–160 ettevõtet. Seejuures nende ettevõtete riskianalüüside koostamine ja kooskõlastamiseks esitamine Kaitseressursside Ametile pigem hajub kahe aasta peale, st aastatele 2025–2026. Sellest tulenevalt on näha aastast ettevõtete juurdekasvu 75–80 ettevõtet. Hiljem hakkab riskianalüüside esitamine kooskõlastamiseks hajuma aastate peale nagu praegu kehtivate elutähtsa teenuse osutajate puhul. Selline muudatus vajab ametilt mõningat kohanemist, vajaduse korral 1–2 lisatöökoha loomist. Sellest tulenevalt saab mõju ulatust ja sagedust pidada keskmiseks. Eelnõuga kavandatav muudatus aitab parandada elutähtsate teenuste kättesaadavust kasutajatele ja teenuseosutajate toimepidevust ning seeläbi suurendada üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga. 6.3. Kavandatav muudatus: elutähtsat teenust korraldavad asutused ja nende ülesanded Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele Mõju sihtrühm: elutähtsat teenust korraldavad asutused Kehtiva hädaolukorra seaduse kohaselt on elutähtsat teenust korraldavateks asutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank ja 33 65  21.02.2024 kohaliku omavalitsuse üksust29. Käesoleva eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste nimekirja, mille tulemusena hakkab korraldava asutuse ülesandeid toiduga varustamise vallas täitma Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu puhul kõik 79 kohaliku omavalitsuse üksust ehk ka ülejäänud 46 omavalitsusüksust, kes ei ole seni olnud ühegi teenuse puhul korraldavaks asutuseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täidab korraldava asutuse ülesandeid ka praegu, kuid seaduse eelnõuga tuleb edaspidi neid ülesandeid täita ka järgmiste teenuste korral: lennuväljade toimimine, aeronavigatsiooniteenuse toimimine, avaliku raudtee toimimine, raudteeveo toimimine, sadamate toimimine. Ka Sotsiaalministeerium täidab juba praegu korraldava asutuse ülesandeid vältimatu arstiabi korral ning tulevikus lisandub vastav kohustus apteekide, ravimite hulgimüüjate ja perearstide puhul. Erinevalt teistest asutustest volitab Sotsiaalministeerium endale määratud ETKA rolli oma allasutusele (Terviseamet) ja edaspidi delegeeritakse ETKA roll ravimite käitlemise valdkonnas lisaks Ravimiametile. Kokku hakkab korraldavaid asutusi olema 83. 31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust, millest 273 moodustab keskvalitsus; 2026 kohaliku omavalitsuse üksused ning 183 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 12%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank30. Elutähtsat teenust korraldavad asutused moodustavad 3% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga. Korraldavate asutuste ülesanded elutähtsate teenuste puhul oluliselt ei muutu, st jäävad alles kõik HOSi alusel olevad funktsioonid. Olemasolevatele funktsioonidele lisanduvad sisendi andmine üleriigilisse riskianalüüsi ja strateegia koostamises osalemine, Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramine, teabevahetus Riigi Infosüsteemi Ameti, Finantsinspektsiooni, Päästeameti ja Riigikantseleiga, aruande esitamine Riigikantseleile oluliste sündmuste kohta, lisanduvate ETOde määramine haldusaktidega. Laieneb ka elutähtsate teenuste ring. Eelnevast tulenevalt saab mõningat kohanemise vajadust eeldada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ja Sotsiaalministeeriumilt, seda eelkõige töökorralduslikul tasandil, et määrata kindlaks info ja eksperditeadmiste liikumine kriisireguleerimise eest vastutava osakonna ja sisuosakondade vahel. Lisanduvate teenuse puhul võib hinnanguliselt nendel ministeeriumidel kuluda täiendavalt kuni 300 tundi aastas (järelevalve, riskianalüüsi ja plaani kooskõlastus, nõustamine, perioodiline õppuste korraldamine). Esimesel aastal võib kuluda ka rohkem aega, kuna tuleb töötada välja toimepidevuse nõuete määrused lisanduvate teenuste kohta. Arvestades sellega, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium on juba praegu korraldavad asutused, siis uue regulatsiooniga kohanemise raskusi ei tohiks neil tekkida. Kohanemist vajab Ravimiamet, kellele Sotsiaalministeerium volitab teatud ETKA ülesanded ravimitega varustamise korraldamise puhul. Kuna ETKA ülesanded on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale uus, siis Sotsiaalministeerium ja Terviseamet saavad pakkuda tuge ja juhendamist Ravimiametile, mis muudab kohanemist lihtsamaks. Muudatus eeldab sihiteadlikku kohanemist ja võib olla ka 29 Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa vald, Saue vald, Viimsi vald, Viljandi linn, Rae vald, Valga vald, Rakvere linn, Maardu linn, Elva vald, Põlva vald, Viljandi vald, Harku vald, Jõgeva vald, Sillamäe linn, Haapsalu linn, Võru linn, Rapla vald, Jõhvi vald, Tori vald, Tapa vald, Paide linn, Türi vald, Lääne-Harju vald, Võru vald, Tartu vald, Kambja vald, Keila linn, Saku vald. 30 Rahandusministeeriumi avaliku sektori statistika 31.03.2022 seisuga. – https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/riigihaldus#avalik-sektor. 66  21.02.2024 raskendatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil ja 46 kohaliku omavalitsuse üksusel. Seda eelkõige põhjusel, et nende asutuste jaoks on tegemist täiesti uue kohustusega. Korraldava asutuse ülesanded on: 1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist; 2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat; 3) kehtestada elutähtsa teenuse osutamise nõuded; 4) teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle; 5) korraldada enda korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul; 6) kinnitada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja toimepidevuse plaan; 7) hinnata sektoripõhised riskid ja anda sisend üleriigilise riskianalüüsi; 8) koostada sektoripõhine strateegia; 9) määrata vajaduse korral Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja; 10) vahetada teavet Riigi Infosüsteemi Ameti, Finantsinspektsiooni, Päästeameti ja Riigikantseleiga; 11) esitada üks kord aastas aruanne Riigikantseleile oluliste sündmuste kohta. Kõik need tegevused eeldavad korralduslikke muudatusi, organisatsioonisisese kriisireguleerimise süsteemi loomist, nõustamise ja järelevalve põhimõtete väljatöötamist, toimepidevuse nõuete väljatöötamist. Arvestades sellega, et uued korraldavad asutused moodustavad enamiku korraldavatest asutustest, saab mõju ulatust pidada suureks. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et paljudele korraldavatele asutustele eeldab üldpõhimõtete rakendamine muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, täiendavate ülesannete täitmist ning sihikindlat kohanemist muudatustega, siis mõju sagedust saab pidada suureks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige korraldavate asutuste halduskoormuse kasvus elutähtsa teenuse korraldamisel. Kindlasti kaasnevad vastavate nõuete rakendamisega tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt asutusest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse asutuse tegevuskulude jooksvast eelarvest. Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine aitab parandada elutähtsate teenuste ning korraldavate asutuste endi valmidust ja toimimist kriisides ning seeläbi üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid 67  21.02.2024 pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist olulise mõjuga. 6.4. Kavandatav muudatus: elutähtsa teenuse osutaja taustakontroll Direktiivi artikli 14 kohaselt peavad liikmesriigid täpsustama tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada taotlusi oma töötajate taustakontrolliks. Seejuures näeb direktiiv taustakontrolli võimalust töötajate suhtes: a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega; b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega; c) kelle puhul kaalutakse töölevõtmist punktides a või b sätestatud kriteeriumidele vastavatele ametikohtadele. Taustakontroll peab olema proportsionaalne ja rangelt piirduma vajalikuga. Taustakontrolli tohib teha üksnes selleks, et hinnata võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale. Vastavad võimalused luuakse eelnõu punktiga 19. Muudatus mõjutab eelkõige elutähtsa teenuse osutajaid ja Registrite ja Infosüsteemide Keskust. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm (A): elutähtsa teenuse osutajad Muudatus puudutab kõiki elutähtsa teenuse osutajaid, kelleks on 435 ettevõtjat. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet31, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83132 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga. Eelnõu kohaselt piirdub taustakontroll karistusregistri andmete kontrolliga vastava ülesandega töötaja isikukoodi alusel, mis eeldab teenuseosutajatelt minimaalset pingutust. Sellegipoolest vajab muudatus mõningat kohanemist teenuseosutajatelt, kuna toimepidevuse riskianalüüsis tuleb tuua esile ülesanded, mis eeldavad seda, et isikule usaldatakse elutähtsa teenuse osutaja juures eelnõus toodud ülesannete täitmine, sõltumata sellest, kas ülesandeid täidetakse lepingu või muul alusel. See eeldab teenuseosutajatelt ülesannete läbimõtlemist, vajaduse korral töötajate, alltöövõtjate kategoriseerimist. Kui sama isik täidab ülesannet püsivalt, siis tuleb 31 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 32 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi. 68  21.02.2024 kontrolli korrata iga kahe aasta tagant, mis samuti eeldab vastavate töökordade väljatöötamist ettevõtete siseselt. Oma olemuselt on tegemist korralduslike muudatustega, mis ei mõjuta oluliselt olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ja mõju ulatus nendele ettevõtetele on keskmine. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub aga sellest, kuidas on ettevõte töösuhteid ja lepingulisi suhteid alltöövõtjatega seni korraldanud, samuti sellest, kui detailselt on praeguseks kajastatud toimepidevuse riskianalüüsis riigikaitselisi töökohti. Arvestades ülesannete iseloomu on tegemist regulaarsete tegevustega ja seega saab mõju sagedust pidada samuti keskmiseks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige korralduslikes muudatustes ja detailsema isikute ülesannete vaate loomises toimepidevuse riskianalüüsis. Samas suurendab taustakontrolli rakendamine teenuseosutajate teadlikkust töötajatest ja taristule ligipääsu omavate isikute usaldusväärsust ning seeläbi vähendab riski elutähtsa teenuse osutaja taristule ja parandab teenuse toimepidevust. Seda kõike nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga. Mõju sihtrühm: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Eelnõu koostamise käigus on kaalutud erinevaid võimalusi taustakontrolli korraldamiseks. Näiteks on kaalutud vastava pädevuse andmist Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, korraldavatele asutustele, elutähtsa teenuse osutajatele. Lõpuks on otsustatud jätta see elutähtsa teenuse osutaja pädevusse, kuna kontroll piirdub päringute esitamisega karistusregistrisse ja valmisvastuste saamisega, st kontroll ei eelda eriteadmisi või täiendavate andmete kogumist. Pealegi puudub vajadus põhjaliku julgeolekukontrolli tegemiseks, mida saaksid teha üksnes pädevad asutused. Elutähtsa teenuse osutajate juures töötab u 40 000 töötajat. Taustakontrolli vajadusega töötajate ring jääb u 5000−7000 töötaja juurde aastas. Sellise hulga inimeste kontroll ühe asutuse poolt eeldaks viis täiendavat ametikohta, mis eeldab 200 000 eurot lisaeelarvet iga aasta. See ei ole arvestades kontrolli iseloomu aga mõistlik. Eelnõu käigus toimusid arutelud Justiitsministeeriumiga ning on jõutud järelduseni, et mõistlik on elutähtsa teenuse osutajate tehtavaks taustakontrolliks teha arendus Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) vastutusalas oleva e-toimiku juurde, kus asub karistusregister. 31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust, millest 273 moodustab keskvalitsus; 2026 kohaliku omavalitsuse üksused ning 183 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 12%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank 33. RIK moodustab alla 1% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga. Muudatuse mõju sagedust saab pidada väikseks. Tegemist on lühiajalise, n-ö projektipõhise arendusega, mis ei eelda püsivat hooldust ja hoolduskulusid. Seda eelkõige põhjusel, et tehakse üksnes e-toimiku juurde arendus, et lihtsustada karistusandmete pärimist e-toimikus. Negatiivne mõju avaldub eelkõige arenduskuludes, mis arvestades lisamooduli iseloomu on hinnanguliselt 30 000 − 70 000 eurot ja eeldab u 1−2 arendaja kuni 2 kuud tööd. Sellest 33 Rahandusministeeriumi avaliku sektori statistika 31.03.2022 seisuga. – https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/riigihaldus#avalik-sektor. 69  21.02.2024 tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist väikse mõjuga. 6.5. Kavandatav muudatus: korraldava asutuse järelevalve pädevuse laiendamine Kehtiva HOSi § 45 lõike 1 punkti 4 kohaselt teeb järelevalvet HOSi § 41 üle Riigi Infosüsteemi Amet. Eelnõuga muudetakse nimetatud sätet ja järelevalve pädevus jääb korraldavale asutusele, küll aga võib korraldav asutus edastada Riigi Infosüsteemi Ametile toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani HOSi § 41 lõikes 2 nõutud kohustuse täitmiseks valitud viisi ja vahendite sobivuse kohta arvamuse andmiseks. Korraldaval asutusel on võimalik kaasata järelevalve menetlusse eksperte ja asjakohaseid asutusi, hindamaks, kas elutähtsa teenuse osutaja poolt toimepidevuse tagamiseks kasutusele võetud meetmed vastavad toimepidevusele esitatud nõuetele või mitte. Nii näiteks võib kaasata Riigi Infosüsteemi Ametit, kelle üheks ülesandeks on muu hulgas korraldada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide infoturbemeetmete rakendamise kontrolli ja küberturvalisust ohustavate riskide seiret ning analüüsi. Mõju valdkond: mõjud riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele Mõju sihtrühm: elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus 31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust, millest 273 moodustab keskvalitsus; 2026 kohaliku omavalitsuse üksused ning 183 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 12%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank34. Elutähtsat teenust korraldavad asutused moodustavad 3% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga. Juba praegu peavad korraldavad asutused tegema järelevalvet elutähtsa teenuse osutajate üle, samuti kinnitama elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse riskianalüüse ja plaane. Ühtlasi on kehtiva HOSi § 40 lõike 4 kohaselt korraldavatel asutustel juba praegu pädevus küsida teistelt asutustelt arvamust teenuseosutaja plaani kohta. Korraldavate asutuste järelevalve hõlmab paratamatult praegu ka HOSi § 41 lõike 2 alusel rakendatud meetmeid, kuna need meetmed on teenuseosutaja toimepidevuse aluseks ja neid hindamata ei ole võimalik teha täisväärtuslikku järelevalvet teenuseosutaja üle. Sellest tulenevalt ei tohiks korraldavate asutuste töömaht kasvada. Mõningat töökorralduslikku kohanemist vajab arvamuse küsimine Riigi Infosüsteemi Ametilt ja saadud arvamuse põhjal lõpliku otsuse vormistamine. Sellegipoolest ei ole sellega kaasnev töömaht suur, kuna arvamust tuleb küsida üksnes HOSi § 41 lõike 2 alusel rakendatud lahenduse esmakordsel rakendamisel, kajastamisel riskianalüüsis või plaanis ning selle lahenduse ajakohastamisel, muutmisel. Seega on näha, et esimesed paar aastat rakendub uus kord ainult eelnõuga lisanduvate teenuseosutajate suhtes. Sellest tulenevalt saab mõju ulatust pidada väikseks. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et muudatuse rakendamine ei eelda olulisi muutusi töökorralduses ning eeldab üksnes mõningat kohanemist muudatustega, siis mõju sagedust saab pidada väikseks. 34 Rahandusministeeriumi avaliku sektori statistika 31.03.2022 seisuga. – https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/riigihaldus#avalik-sektor. 70  21.02.2024 Sihitud arvamuse küsimine Riigi Infosüsteemi Ametilt tehnilise lahenduse rakendamisel või muutmisel aitab parandada elutähtsate teenuste kättesaadavust kasutajatele ja teenuseosutajate toimepidevust ning seeläbi suurendada üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga. Mõju sihtrühm: Riigi Infosüsteemi Amet Muudatus puudutab ühte riigiasutust, kes moodustab alla ühe protsendi kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga. Kehtiva HOSi alusel teeb Riigi Infosüsteemi Amet järelevalvet HOSi § 41 üle, samuti on ameti pädevuses järelevalve KÜTSi alusel. Edaspidi ei tee amet enam otsest järelevalvet HOSi § 41 lõike 2 alusel, vaid võib anda arvamust. Sihitud arvamuse küsimine vajaduse korral Riigi Infosüsteemi Ametilt tehnilise lahenduse rakendamisel või muutmisel võimaldab optimeerida ameti töökoormust. Seega on muutusel pigem positiivne mõju ameti tööle. Vaatamata sellele eeldab muudatus ametilt mõningat kohanemist, vajaduse korral tööprotseduuride muutmist, täiendamist, kuid seda vähesel määral. Sellest tulenevalt saab mõju ulatust ja sagedust pidada väikseks. Sihitud arvamuse küsimine Riigi Infosüsteemi Ametilt tehnilise lahenduse rakendamisel või muutmisel aitab ka parandada elutähtsate teenuste kättesaadavust kasutajatele ja teenuseosutajate toimepidevust ning seeläbi suurendada üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: elutähtsa teenuse osutajad Eelnõu kohaselt suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 360 ettevõtte võrra, st elutähtsa teenuse osutajate koguarv hakkab olema 485. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet35, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83136 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga. 35 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 36 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi. 71  21.02.2024 Muudatus järelevalves pädevas asutuses ei mõjuta teenuseosutajate töökorraldust ega too kaasa teenuseosutajatele lisakulusid. Teenuseosutajate jaoks on tegemist tehnilise muudatusega, kuna teenuseosutaja jaoks menetlus ei muutu – teenuseosutaja esitab riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseks korraldavale asutusele ning kinnitamise menetluse raames kontrollitakse ka HOSi § 41 lõike 2 alusel rakendatud meetme sobivust. Tegemist on muudatustega, mis ei mõjuta olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ja seega mõju ulatus ja sagedus teenuseosutajatele on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski saab samuti pidada väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist väikse mõjuga. 6.6. Kavandatav muudatus: sunniraha- ja trahvimäärad Eelnõuga muudetakse sunniraha ja trahvide ülemmäärad. Muudatus puudutab 485 elutähtsa teenuse osutajat. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet37, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83138 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga. Kehtiv HOS näeb ette sanktsioonid seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmata jätmise korral. Sellegipoolest ei ole seni kehtinud sunniraha ja trahvide määrad olnud motiveerivad. Näiteks osa teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord sunniraha 2000 eurot kui täita toimepidevuse nõudeid. Eriti on see problemaatiline olnud vedelkütuse sektoris. Sanktsioonid on mõjutusvahend isikute käitumise korrigeerimiseks sobivas suunas. On oodata, et uued sunniraha ja trahvide määrad mõjutavad olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ning suunavad neid paremini täitma seadusest tulenevaid nõudeid. Tegemist on positiivse muudatusega, mis võimaldab parandada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust. Avalduva mõju ulatus nendele ettevõtetele on keskmine. Vaatamata sellele saab muudatust ennast pidada väheoluliseks, kuna määrade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda automaatselt nende kohaldamist. Igasugune karistuse kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu sunniraha ja rahatrahv määratakse vastavalt rikkumise raskusele. Näiteks on trahvimäärad seatud maksimaalses ulatuses, mida karistusseadustik lubab (KarSi § 47), sest elutähtsa teenuse osutaja kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib kaasa tuua väga suure kahju, ohustada elanikkonda, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda. Sunniraha määr on ühtlustatud RIKSis sätestatuga ja jääb samasse suurusjärku KütSis sätestatud sunniraha määradega elutähtsa teenuse osutajatele. 6.7. EHSi, ÜVVKSi ja KkütSi kavandatav muudatus: KOVi korraldatavate elutähtsate teenuste kriteeriumide muutmine 37 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 38 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi. 72  21.02.2024 Seaduse eelnõuga muudetakse EHSi § 97 lõiget 8 selliselt, et edaspidi laieneb elutähtsate teenuste regulatsioon kõikidele kohaliku omavalitsuse üksus(t)es teede korrahoiuga tegelevatele ettevõtjatele ning seda olenemata sellest, kas ettevõtja tegutseb kohaliku omavalitsuse üksuse tiheasustusalal või hajaasustusalal. KkütSi § 7 lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja. ÜVVKSi § 7 lõiget 11 muudetakse selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks kõik vee-ettevõtjad, keda on määratud vee-ettevõtjaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud korras. Kokkuvõttes on muudatuse kohaselt edaspidi elutähtsa teenuse osutajateks kõik teede korrashoiu, kaugkütte- ja veeteenust osutavad ettevõtted. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm (A): riigi elanikud, kes elavad 10 000 elaniku piiriga KOVis ja keda teenindavad elutähtsa teenuse osutajad Elutähtsat teenust korraldava asutuse ülesandeid täidab praegu 33 kohaliku omavalitsuse üksust39. Nendes omavalitsusüksustes elas Statistikaameti andmetel 01.01.2022 seisuga 1 084 950 inimest ehk 81% kogu elanikkonnast. 2021. aastal Riigikontrolli tehtud ülevaate 40 kohaselt on veeteenusega nendes kohaliku omavalitsuse üksustes liitunud hinnanguliselt 871 814 inimest ehk 80% 33 omavalitsusüksuse elanikest ja 65% kõikidest Eesti elanikest. Kaugküttega on liitunud hinnanguliselt 514 752 elanikku ehk 47% 33 kohaliku omavalitsuse üksuste elanikkonnast ja 38% kogu Eesti elanikkonnast. Teede korrashoiu kohta selline statistika puudub. Kehtiva regulatsiooniga on hõlmatud 33 omavalitsusüksuses üksnes tiheasustusalal tegutsevad teede korrashoidjad. Eelnõuga laiendatakse regulatsiooni ka hajaasustuse piirkonnas tegutsevatele ettevõtetele ning seega ka hajaasustusega aladel elavatele inimestele. Arvestades sellega, et Statistikaameti andmetel elab hinnanguliselt 85% Eesti elanikkonnast tiheasustusega piirkondades, siis teenindavad elutähtsa teenuse osutajast teede korrashoidjad ligi 813 712 elanikku 33 omavalitsusüksuses. Kokkuvõttes: keskmiselt tarbib 33 omavalitsusüksuses elutähtsat teenust kokku ligi 52% kogu Eesti elanikkonnast. Sellest tulenevalt saab sihtrühma pidada suureks. Nimetatud sihtrühmale on käesoleva seaduse eelnõu mõju ulatus ja sagedus väike, kuna ka praegu osutavad sellele sihtrühmale vee-, kaugkütte- ja teede korrahoiu teenuseid elutähtsa teenuse osutajad. Kuna neid teenuseid osutavate ettevõtjate ja korraldavate asutuste suhtes nõuded seaduse eelnõuga oluliselt ei muutu, siis ka mõju ulatus ja sagedus 33 kohaliku omavalitsuse üksuse elanikkonnale on väike. Eelnevast tulenevalt saab ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski hinnata väikseks ja seega mõju tervikuna ebaoluliseks. Mõju sihtrühm (B): riigi elanikud, kes on elanud viimase viie aasta jooksul väiksema kui 10 000 elanikuga KOVis ja keda ei teenindanud elutähtsa teenuse osutaja Seaduse eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste regulatsiooni kõikidele 79 kohaliku omavalitsuse üksusele, st lisaks senisele 33 kohaliku omavalitsuse üksusele veel 46 omavalitsusüksusele. Nendes 46 kohaliku omavalitsuse üksuses elas Statistikaameti andmetel 39 Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa vald, Saue vald, Viimsi vald, Viljandi linn, Rae vald, Valga vald, Rakvere linn, Maardu linn, Elva vald, Põlva vald, Viljandi vald, Harku vald, Jõgeva vald, Sillamäe linn, Haapsalu linn, Võru linn, Rapla vald, Jõhvi vald, Tori vald, Tapa vald, Paide linn, Türi vald, Lääne-Harju vald, Võru vald, Tartu vald, Kambja vald, Keila linn, Saku vald. 40 Riigikontroll tegi 2021. aastal ülevaate, mille eesmärk oli välja selgitada, kui palju Eesti inimestest on seotud kaugkütte-, vee- ja kanalisatsiooniteenusega sellistes omavalitsustes, kus ei ole hädaolukorra seadusest tulenevat kohustust korraldada nende elutähtsate teenuste toimepidevust ning kus teenuseosutajad pole elutähtsa teenuse osutajad. 73  21.02.2024 01.01.2022 seisuga 255 104 inimest ehk 19% kogu elanikkonnast. 2021. aastal Riigikontrolli tehtud ülevaate kohaselt ligi 25%-le (u 164 000 inimest) kaugkütte teenuse tarbijatest osutab kaugkütteteenust teenuseosutaja, kes ei ole elutähtsa teenuse osutaja. Tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniteenuse puhul on osakaalud sisuliselt samad: teenusega seotud inimestest neljandikule (tsentraalse vee puhul u 255 000, kanalisatsiooni puhul u 232 000 inimest) pakub teenust teenuseosutaja, kes ei ole elutähtsa teenuse osutaja. Kokku moodustab see alla 19% Eesti elanikkonna koguarvust. Teede korrashoiu kohta selline ülevaade puudub, kuid siin saab lähtuda 46 kohaliku omavalitsuse üksuse elanikkonna koguarvust, kuna kõik elanikud nendes omavalitsusüksustes kasutavad teid. Seega kokku keskmiselt tarbib 46 omavalitsusüksuses elutähtsat teenust ligi 76% nende omavalitsusüksuste elaniketest ja seega ligi 14% Eesti elanikkonnast. Sellest tulenevalt on tegemist keskmise sihtrühmaga. Nimetatud sihtrühmale saab mõju ulatust pidada keskmiseks. Seda eelkõige põhjusel, et suuremale osale osutab juba praegu veeteenust ja kaugkütteteenust kehtiva seaduse alusel elutähtsa teenuse osutaja. 2021. aasta Riigikontrolli ülevaate kohaselt pakub suuremale osale kaugkütte-, vee- või kanalisatsiooniteenusega seotud inimestele teenust elutähtsa teenuse osutaja. Kaugkütteteenusega seotud inimestest ligi 25% (u 164 000 inimest) puhul ei ole teenuseosutaja elutähtsa teenuse osutaja. Tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniteenuse puhul on osakaalud sisuliselt samad: teenusega seotud inimestest neljandikule (tsentraalse vee puhul u 255 000, kanalisatsiooni puhul u 232 000 inimest) pakub teenust teenuseosutaja, kes ei ole elutähtsa teenuse osutaja. Teede kohta sarnane statistika ja ülevaade puudub, kuid eelduslikult võivad need arvud jääda samasse vahemikku kui vee ja kütte puhul. Eelduslikult on mõjutatud eelkõige 20–40% 46 omavalitsusüksuse elanikkonnast, kes edaspidi hakkavad eelduslikult saama toimepidevamat teenust, kuna teenuseosutajal tuleb täita elutähtsa teenuse regulatsioonist tulenevaid nõudeid. Sellest tulenevalt on mõju ulatus keskmine. Mõju sagedus on aga väike, kuna sihtrühm saab tunda teenuse toimepidevust eelkõige hädaolukorras. Eelnevast tulenevalt saab mõju olulisust tervikuna hinnata keskmiselt olulisena. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele Mõju sihtrühm (A): elutähtsa teenuse osutajast KOVid Kehtiva HOSi kohaselt on elutähtsat teenust korraldavateks asutuseks 33 kohaliku omavalitsuse üksust41. Käesoleva eelnõuga muutuvad korraldavateks asutusteks kõik kohaliku omavalitsuse üksused, st lisaks juba olemasolevale 33 omavalitsusüksusele ka 46 omavalitsusüksust. 31.03.2022 seisuga oli Eestis olnud 2484 avaliku sektori üksust, millest 2026 moodustavad kohaliku omavalitsuse üksused. Elutähtsat teenust korraldavad 79 kohaliku omavalitsuse üksust moodustavad 3% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga. 33 kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks ülesanded elutähtsate teenuste puhul ei muutu, kuid muutub ettevõtete ring, kelle suhtes tuleb nendel omavalitsusüksustel täita elutähtsa teenuse korraldaja ülesandeid. Selles osas saab eeldada mõningat kohanemise vajadust ning seda eelkõige töökorralduslikul tasandil. Hinnanguliselt võib nendel omavalitsusüksustel kuluda täiendavalt kuni 200 tundi aastas (järelevalve, riskianalüüsi ja plaani kooskõlastus, nõustamine, perioodiline õppuste korraldamine). Arvestades sellega, et 33 omavalitsusüksust on juba praegu elutähtsa teenuse korraldajad, siis uue regulatsiooniga kohanemise raskusi ei 41 Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa vald, Saue vald, Viimsi vald, Viljandi linn, Rae vald, Valga vald, Rakvere linn, Maardu linn, Elva vald, Põlva vald, Viljandi vald, Harku vald, Jõgeva vald, Sillamäe linn, Haapsalu linn, Võru linn, Rapla vald, Jõhvi vald, Tori vald, Tapa vald, Paide linn, Türi vald, Lääne-Harju vald, Võru vald, Tartu vald, Kambja vald, Keila linn, Saku vald. 74  21.02.2024 tohiks neil tekkida. Muudatus eeldab sihiteadlikku kohanemist ja võib olla ka raskendatud 46 kohaliku omavalitsuse üksusel. Seda eelkõige põhjusel, et nende jaoks on tegemist täiesti uue kohustusega. Korraldava asutuse ülesanded on: 1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist; 2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat; 3) kehtestada elutähtsa teenuse osutamise nõuded; 4) teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle; 5) korraldada enda korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul; 6) kinnitada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja toimepidevuse plaan. Kõik need tegevused eeldavad korralduslikke muudatusi, organisatsioonisisese kriisireguleerimise süsteemi loomist, nõustamise ja järelevalve põhimõtete väljatöötamist, toimepidevuse nõuete väljatöötamist. Arvestades sellega, et uued elutähtsa teenuse korraldajad moodustavad enamiku elutähtsa teenuste korraldajatest, saab mõju ulatust pidada suureks. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et paljudele korraldavatele asutustele eeldab üldpõhimõtete rakendamine muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, täiendavate ülesannete täitmist ning sihikindlat kohanemist muudatustega, siis mõju sagedust saab pidada suureks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige 46 korraldava asutuse halduskoormuse kasvus elutähtsa teenuse korraldamisel. Kindlasti kaasnevad vastavate nõuete rakendamisega tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt asutusest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse asutuse tegevuskulude jooksvast eelarvest. Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine aitab parandada elutähtsate teenuste ning korraldavate asutuste endi valmidust ja toimimist kriisides ning seeläbi üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist olulise mõjuga. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: vee-ettevõtja, soojusettevõtja ja teede korrashoidja, kes osutab KOVi territooriumil elutähtsat teenust Kavandataval muudatusel on mõju nendele ettevõtetele, kes osutavad kaugkütte-, vee- ja kanalisatsiooniteenust või tagavad kohalike teede sõidetavust kohaliku omavalitsuse üksuses. Praegu puudutab see 125 ettevõtet, kuid seaduse eelnõuga laieneb kohustus veel 327 75  21.02.2024 ettevõttele. Sellised ettevõtted moodustavad ligi 2% kõikidest Eestis tegutsevatest ettevõtetest. Nende ettevõtete osakaal kogu majanduses jääb alla 5% ning järelikult sihtrühm on väike. Kaasneva mõju ulatust ja sagedust võib hinnata suureks, kuna kehtivate kriteeriumide kohaselt on juba 125 ettevõtet hõlmatud elutähtsate teenuste regulatsiooniga ning 327 ettevõtte jaoks on tegemist täiesti uue kohustusega. Nendel ettevõtetel tuleb koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan ühe aasta jooksul pärast elutähtsa teenuse osutajaks saamist, rakendada nendes ettenähtud meetmeid teenuse häirete või katkestuste ennetamiseks ja maandamiseks ning korraldada õppusi üks kord kahe aasta jooksul. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600–5000 eurot. Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada teid korrashoidva ettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 600–1000 euro eest, vee-ettevõtja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 2500 euro eest ja kaugkütteettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 3500 euro eest. KüTSist tuleneb kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb KüTSist ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta enamasti tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmiselt olulisusega mõjuga. 6.8. Kavandatav muudatus: ravimiseaduse muutmine – ravimite hulgi- ja jaemüük elutähtsa teenusena Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju sihtrühm (A): Ravimiamet Muudatused mõjutavad üht konkreetset riigiasutust. Sihtrüma suurust võib hinnata väikeseks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatuste tulemusena käsitatakse edaspidi ravimite hulgi- ja jaemüüki elutähtsa teenusena. 76  21.02.2024 Ravimiameti hinnangul on muudatuste järel vaja arendada kolme andmebaasi – ravimikäitlejate andmebaas, tegevuslubade register ning kliendiportaal. Ameti sõnul on tegu arendustega, mis esialgu ei tundu suured, kuid võivad sõltuvalt andmebaasi ülesehitusest võtta planeeritust rohkem aega. Kuna edaspidi lisanduvad elutähtsa teenuse osutajate hulka ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad (kohustus langeb eelduslikult suurema turuosaga ravimite hulgimüügiettevõtetele nt Tamro Eesti OÜ, Magnum Medical OÜ) ja apteegid (umbes 50), kelle üle järelevalvet hakkab tegema Ravimiamet, on ameti hinnangul tarvis luua vähemalt kaks täistöökohta, mida seni ameti struktuuris ei olnud. Muudatuste tulemusel muutub sihtrühma käitumine mingil määral, kuid eeldatavalt on tegemist ajas väheneva mõjuga. Ka mõju avaldumise sagedus on ajas vähenev. Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda, kui vajalikud andmebaaside arendused on suuremahulisemad kui algselt planeeritud ning vajavad seetõttu rohkem ressurssi ja aega. Samuti võib kaasneda ebasoovitav mõju, kui ETOde järelevalve kohustuse tulemusena suureneb ameti töökoormus rohkem, kui algselt arvati. Samas võib mõlemal juhul riski hinnata väikeseks. Eelnevat arvestades on tegemist olulise mõjuga. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju sihtrühm (B): Ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad ja üldapteegid Eelnõu kohaselt hakkavad eelduslikult edaspidi elutähtsat teenust osutama suurema turuosaga ravimite hulgimüügiettevõtjad. Lisaks on edaspidi elutähtsa teenuse osutajad umbkaudu 24 apteeki. 01.01.2022 seisuga oli Ravimiameti andmetel Eestis 471 üldapteeki. Vastavalt Ravimiameti aastaraamatule oli 2021. aastal 60 ravimite hulgimüügi tegevusloaga ettevõtet. Sihtrühma suurust võib pidada keskmiseks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Sihtrühmale antav uus ülesanne toob nende jaoks kaasa muudatusi töökorralduses. Eelkõige on need muudatused seotud järgmiste kohustustega, mis kaasnevad ettevõtetele seaduse jõustumisel: 1) koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan; 2) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 3) tagada igas olukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 4) teavitada viivitamata korraldavat asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab vajaduse korral korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 77  21.02.2024 5) osaleda hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt; 6) anda korraldavale asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta; 7) korraldada enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi; 8) esitada korraldavale asutusele kord aastas ülevaade intsidentidest ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmetest; 9) täita KütSist tulevaid küberturvalisuse nõudeid. Eelnõu koostamise ajaks on teada, et apteekidel ei ole üldjuhul praegu suutlikkust kriisi korral ilma elektri või internetiühenduseta edasi töötada ning kuna tegemist on väikeettevõtjatega, on neil keeruline selliseid süsteeme iseseisvalt looma hakata. ETOdeks saamine lisab neile arvestatava töö- ja rahalise koormuse. Ravimite hulgimüüjate olukord on aga veidi teine, kuna nemad on toimepidevusega juba varem tegelenud ning eeldatavasti suudavad elutähtsat teenust tagada. Vastavate nõuete rakendamisega kaasnevad lisanduvad tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600–5000 eurot. Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 600−3500 euro eest. KüTsist tulenevalt on kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga ja aasta bilansimahuga või aastakäibega üle 2 miljoni euro elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse seadusest ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine ei eelda üldjuhul suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta üldjuhul tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga. Eespool mainitut arvesse võttes on tegemist olulise mõjuga. 78  21.02.2024 6.9. Kavandatav muudatus: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine – üldarstiabi osutajad elutähtsa teenuse osutajateks Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju sihtrühm (A): tervisehoiuteenuse osutajad, kellest saavad elutähtsa teenuse osutajad või püsiva kriisiülesandega isikud. Hinnanguliselt saavad ETOdeks kuni 60 üldarstiabi osutajat, kes on jaotunud üle Eesti nii, et igas maakonnas oleks vähemalt kaks elutähtsat teenust osutavat üldarstiabi osutajat. Eestis on kokku 538 isikut, kes omavad kehtivat tegevusluba üldarstiabi perearsti nimistu alusel osutamiseks. Mõju sihtrühma võib hinnata keskmiseks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Üldarstiabi osutajatele, kellest saavad edaspidi ETOd, lisanduvad kohustused tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt. Ülesanded jagunevad kolmeks: kohustuslikud ülesanded tervishoiu hädaolukorraks ja kriisolukorraks valmistumisel ning olukorra ajal. Näiteks, ettevalmistavas faasis tuleb koostada toimepidevuse plaan, korraldada personali kriisialane väljaõpe, määrata kriisireguleerimise eest vastutava(d) isiku(d) ja teavitada neist Terviseametit, esitada Terviseametile hädaolukorra lahendamiseks planeeritavate ressursside ja vajalike täiendavate ressursside andmed. Teatud lisanduvad ülesanded on sellised, mis on tervishoiuteenuste osutajatele kohustuslikud ETOdeks saamisel. Küll aga on selge, et ETOdeks saamisel muutub sihtrühma senine käitumine ning eeldatavasti on tarvis ka muudatustega kohaneda. Mõju avaldub harva ja on ebaregulaarne, seega on mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhul, kui lisanduvad ülesanded osutuvad sihtrühma jaoks koormavaks. Eelnevat arvesse võttes on tegemist olulise mõjuga. Mõju sihtrühm (B): Eesti elanikud 1. jaanuari 2023. a seisuga elas Statistikaameti andmetel Eestis 1 365 884 inimest. Mõju sihtrühm on suur. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Eelnõu kohaselt määratakse edaspidi teatud osa üldarstiabi osutajatest ETOdeks. Üldarstiabi teenuse kättesaadavus elanikkonnale on äärmiselt oluline nii tava- kui ka hädaolukorras. Kergemate tervisemurede korral on tervishoiusüsteemi toimimise mõttes kõige mõistlikum pöörduda üldarstiabi teenuse osutajate poole, et mitte üle koormata haiglaid ja kiirabi, kelle peamine eesmärk on ravida kohest abi vajavaid ja raskemate haigusseisunditega patsiente. Samuti on üldarstiabiteenus elutähtsa teenusena vajalik selleks, et kergemad haigusseisundid ei ägeneks ning et hoida ära haiglaravile suunamist, mis suurendab haiglate töökoormust ning süvendab ressursipuudust. 79  21.02.2024 Sihtrühma käitumine muudatuse tulemusena ei muutu ning muudatustega ei ole tarvis kohaneda. Mõju avaldumise sagedust ei ole võimalik hinnata, kuna tegemist on tervishoiualases hädaolukorras või hädaolukorras avalduva mõjuga. Muudatusega kaasneb mõju Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuste eelarvele. Mõju ulatus sõltub määrusega kehtestatud elutähtsa teenuse osutajate hulgast ning esitatavatest toimepidevuse nõuetest. Eelarve mõju prognoosimine ei ole hetkel võimalik, sest toimepidevuse nõuded ja ETOde loetelu on väljatöötamisel. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Tegemist on sihtrühma jaoks positiivse mõjuga – hädaolukorras on üldarstiabi teenus tehtud kättesaadavaks igas piirkonnas. Kokkuvõttes on tegemist väheolulise mõjuga. 6.9. Kavandatav muudatus: toiduga varustamise tagamine elutähtsa teenuse kaudu toidu valdkonnas Muudatusega kaasneb mõju majandusele, riigiasutuste töökorraldusele ja siseturvalisusele. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: toiduvaldkonna ettevõtjad, kes määratakse elutähtsa teenuse osutajaks Muudatus mõjutab otseselt neid ettevõtjad, kes tegutsevad eelnõus nimetatud toiduga varustamise valdkonnas, kelle majandustegevus vastab eelnõus sätestatud tingimustele ja kes on ministri käskkirjaga määratud elutähtsa teenuse osutajaks. Selliseid ettevõtteid on eelnõu koostamise ajal 10: OÜ Estonia, AS Väätsa, Agro, HK Scan, Vireen, Nordic Milk, Valio, E- Piim, Tartu Mill, Eesti Pagar. Nende ettevõtete elutähtsa teenuse osutajaks nimetamisega kaasnevad neile järgmised kohustused: 1) koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan; 2) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab regionaalminister määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 3) tagada igas olukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab regionaalminister määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 4) teavitada viivitamata Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab vajaduse korral regionaalminister määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 5) osaleda hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt; 6) anda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta; 80  21.02.2024 7) korraldada enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi; 8) esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kord aastas ülevaade intsidentidest ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmetest. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600–5000 eurot. Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani keskmiselt 2250 euro eest. Küberturvalisuse seadusest tuleneb kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest ja kaitsealast 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt küberturvalisuse seadusest kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest ning kaitsealast. Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse seadusest ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Küll on 15.01.2024 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantslerid saavutanud kokkuleppe, et Riigi Infosüsteemi Amet abistab toidusektorit kübernõuete (E-ITSi) profiili koostamisel, kuid profiili koostamine jääb sektori enda ülesandeks. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel tehakse koostööd toidusektoriga.. Kübernõuete rakendamisel kehtib toidusektorile üleminekuaeg viis aastat, st viie aasta jooksul on saavutatud vastavus küberturvalisuse nõuetele (sh tehtud audit). Samuti on lepitud kokku, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vaatavad üle EASi ja KredExi ühendasutuse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuste tingimused, kas toidusektor saab taotlusvoorude osaleda ja toetust taotleda https://eas.ee/toetused/kybertoetus/. Kõik need meetmed eelduslikult vähendavad toiduettevõtete koormust nõuete täitmisel ja kaasnevaid kulusid. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta üldjuhul tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise olulisusega mõjuga. Mõju valdkond: Mõju valitsusasutuste korraldusele Mõju sihtrühm: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Põllumajandus- ja Toiduamet Muudatus mõjutab riigiasutuste töökoormust, kuna suureneb nii Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kui ka Põllumajandus- ja Toiduameti töökoormus, sealhulgas 81  21.02.2024 muutub nii nende ülesannete hulk kui ka iseloom. Eelnõu kohaselt on lisanduvateks ülesanneteks järgmised ülesanded: 1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist; 2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat; 3) kehtestada elutähtsa teenuse osutamise nõuded; 4) teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle; 5) korraldada enda korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul; 6) kinnitada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja toimepidevuse plaan. Kui rakendusaktide kehtestamine on pigem ühekordne ülesanne, siis järgnevad ülesanded on püsiva iseloomuga. Viimaste puhul kaasneb suurem koormus eelnõu seadusena jõustumisega, kui esimest korda on vaja elutähtsa teenuse osutajaid toiduga varustamise valdkonnas määrata. Sellele järgneb teenuseosutajate hulga ajakohasena hoidmine esialgu eeldatavalt kahe aasta pikkuse ajavahemiku järel, kuid välistada ei saa ka vajadust vahepealsel ajal asjakohaseid menetlusi läbi viia (elutähtsa teenuse osutaja määramise kehtetuks tunnistamine, uue elutähtsa teenuse osutaja määramine). Kõik need tegevused eeldavad korralduslikke muudatusi, organisatsioonisisese kriisireguleerimise süsteemi loomist, nõustamise ja järelevalve põhimõtete väljatöötamist, toimepidevuse nõuete väljatöötamist. Mõju ulatust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Põllumajandus- ja Toiduametile saab pidada suureks. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Põllumajandus- ja Toiduameti jaoks on tegemist uute ülesannetega, siis eelnõus sätestatu rakendamine eeldab muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, täiendavate ülesannete täitmist ning sihikindlat kohanemist muudatustega. Sellest tulenevalt saab mõju sagedust pidada suureks. Kindlasti kaasnevad vastavate nõuete rakendamisega tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Põllumajandus- ja Toiduameti senisest töökorraldusest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse asutuse tegevuskulude jooksvast eelarvest. Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine aitab parandada elutähtsate teenuste ning korraldavate asutuste endi valmidust ja toimimist kriisides ning seeläbi üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist olulise mõjuga. Mõju valdkond: Mõju siseturvalisusele 82  21.02.2024 Muudatus mõjutab Eesti elanikkonda ja otseselt neid ettevõtjad, kes on ministri käskkirjaga määratud püsiva kriisiülesandega isikuks. Toit on inimese igapäevane alusvajadus ja seetõttu on toidujulgeoleku ning toiduga varustamise tagamise ülesanded seotud laiapõhjalise riigikaitse ja siseturvalisuse poliitika üldeesmärgiga inimeste elu ja tervise kaitsel. Muudatuse eesmärk on maandada erinevate võimalike kriiside mõju toiduga varustamisele, aga samuti sellise mõjuga kriise ennetada, lahendada ja nendest taastuda. Elanike turvatunne ja seeläbi ka heaolu ning sotsiaalne kaitse peaks muudatuse tulemusena suurenema. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on pigem keskmine. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Ettevõtjate halduskoormus: kokkuvõtlikult võib eelnõu kohta tuua esile, et olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate koormus oluliselt ei kasva. Mõningaid ümberkorraldusi vajab töötajate taustakontroll. Koormus kasvab uutel elutähtsa teenuse osutajatel. Ettevõtjate kulud: Hinnanguliselt võib eelnõus toodud ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Kõik vähemalt 10 töötajaga ja aasta bilansimahuga või aastakäibega üle 2 miljoni euro elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku ja see summa jaguneb kolme aasta peale. Avaliku sektori töökoormus: avaliku sektori, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuste töökoormuses tervikuna võib eeldada ajutist suurenemist suuremal määral (elutähtsa teenuse osutajate väljaselgitamine ja määramine) ja seejärel püsivat mõõdukat suurenemist (elutähtsa teenuse osutajate ajakohasuse tagamine). Eelnõu kohaselt ei ole ette näha uute asutuste ega struktuuriüksusete loomist ega olemasolevate ümberkorraldamist. Tulenevalt tööülesannete arvu tõusust võib prognoosida muudatusi riigiasutuste sisemises töökorralduses ja tegevuses, ametnike tööülesannetes ja laadis. Seaduse ühtne rakendamine eeldab ametnike koolitamist. Samuti on vaja välja töötada juhendmaterjale ja korraldada teavitustegevusi. Eelnõu seadusena rakendamise esimestel aastatel tuleb analüüsida ka seaduse rakenduspraktikat. Valitsusasutuste kulud: Riigikantseleile kaasneb üleriigilise riskianalüüsi ja strateegia koostamisega seonduvalt tööjõukulu 110 000 eurot palgafondi aastas. Kohaliku omavalitsuse üksuste riskide hindamiseks mõeldud tööriista väljatöötamise kulu on hinnanguliselt 291 000 eurot ning edasine püsikulu, mis tagab vajalikud täiendused (automatiseeritud andmevahetus, erinevad vaated, uued tellimused), süsteemi uuendused on hinnanguliselt koos majutuskuludega 179 000 eurot aastas. Täiendavate elutähtsate teenustega seotud korraldava asutuse ülesannete täitmisega kaasnevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele 0,5–3 koormusega töötaja tööjõukulud umbes 28 500 – 57 000 eurot palgafondiraha aastas. 83  21.02.2024 Ravimiametile ja Terviseametile kaasnevad elutähtsate teenustega seotud korraldava asutuse ülesannete täitmisega 2−3 koormusega töötaja tööjõukulud umbes 114 000 – 171 000 eurot palgafondiraha aastas. Päästeametilt eeldab eelnõu seoses järelevalvega kohaliku omavalitsuse üksuste üle viis täiendavat ametikohta ja palgafondikulu 210 700 eurot. Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt eeldab eelnõu seoses taustakontrolli mooduli arendamisega arenduskulud summas 70 000 eurot. Arenduse vajadus on toodud esile Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023−2027 punktis 1.2.2. Seaduse rakendamisega seotud 2024. a valitsusasutuste kuludega on riigi eelarvestrateegia 2024–2027 koostamisel arvestatud. Edasiste aastate kulude puhul tuleb arvestada, et valitsusasutustel tuleb vaadata üle oma olemasolev eelarve ja lisakulude katmise võimalused ning puuduolevas osas esitada lisataotlused riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis. Kohalike omavalitsusüksuste kulud 46 kohaliku omavalitsuse üksustele, kes alles hakkavad täitma ETKA ülesandeid, võib käesoleva seaduse eelnõuga seotud ülesannete täitmiseks hinnanguliselt kuluda olenevalt asutusest 1–2 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 50 000 – 100 000 eurot palgafondiraha aastas. ETKA õppuste korraldusele kulub hinnanguliselt 1000–3000 eurot iga kahe aasta tagant. Ülejäänud 33 KOVile, kes täidavad juba ETKA ülesandeid, võib käesoleva seaduse eelnõuga seotud ülesannete täitmiseks hinnanguliselt kuluda olenevalt asutusest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 25 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Eelnõuga täpsustatakse KOVide KOKSi § 6 lõikest 1 tulenevate olemuslike ülesannete korraldust ega anta uusi riiklike ülesandeid. Sellest tulenevalt kaetakse eelnõuga kaasnevad kulud KOVi omavahenditest. Tabel 1: Valitsusasutuste kulud eurodes aastatel 2024−2030 Asutus ja tegevused / 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Aasta Kliimaministeerium Personalikulu ETKA 21000 171000 171000 171000 171000 171000 171000 ülesannete täitmiseks, 3 ametikohta ETKA õppuste 6000 6000 6000 6000 6000 korraldamine Kaitseressursside Amet Elutähtsa teenuse - 114000 114000 57000 57000 57000 57000 osutajate riskianalüüside kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Personalikulu ETKA 0 57000 57000 57000 57000 57000 57000 ülesannete täitmiseks, 1 ametikoht Päästeamet Personalikulu KOV 43900 256860 256860 256860 256860 256860 256860 järelevalve ja nõustamise 84  21.02.2024 tagamiseks, 5 ametikohta Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Personalikulu ETKA 11000 57000 57000 57000 57000 57000 57000 ülesannete täitmiseks, 1 ametikoht ETKA õppuse 6000 6000 6000 korraldamine Riigikantselei Personalikulud, 3 21000 171000 171000 171000 171000 171000 171000 ametikohta KOV riskide 270000 156000 156000 156000 156000 156000 156000 hindamise tööriista arendus Riigipilve 21000 36000 36000 36000 36000 36000 36000 majutuskulud Ravimiamet Ravimite hulgimüüjate 21000 145200 159720 175692 175692 175692 175692 ja apteekide järelevalve Ravimiameti poolt, 2 ametikohta Registrite ja Infosüsteemide Keskus (Justiitsministeeriumi valitsemisala) Taustakontrolli 70000 mooduli arendus Sotsiaalministeerium Personalikulu ETKA 21 000 114 000 114 000 114 000 114 000 114 000 114 000 ülesannete täitmiseks, 2 ametikohta ETKA õppuste 6000 6000 6000 6000 6000 korraldamine Tervisekeskuste 756 667 756 667 varustamine elektrigeneraatoritega Terviseamet Personalikulu ETKA 21 000 114 000 114 000 114 000 114 000 114 000 114 000 ülesannete täitmiseks, 2 ametikohta KOKKU 520 900 1 848 727 2 175 247 1 3277 1 377 1 377 1 377 552 552 552 552 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks peab kehtestama järgmised uued rakendusaktid või kehtivate rakendusaktide uued terviktekstid: 8.1. Vabariigi Valitsuse määrused: 85  21.02.2024 1) „Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi nõuded ja kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest“ eelnõu § 91 lõike 7 alusel; 2) „Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded ning selle kooskõlastamise ja kinnitamise tingimused ja kord“ eelnõu § 92 lõike 3 alusel; 3) „Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia nõuded ja kord ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest“ eelnõu § 93 lõike 4 alusel. 8.2. Eelnõu jõustumisel tuleb muuta järgmisi Vabariigi Valitsuse määruseid: 1) „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel; 2) „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ riigikaitseseaduse § 8214 lõike 4 alusel; 3) „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. 8.3. Eelnõu jõustumisel muutub kehtetuks järgmine Vabariigi Valitsuse määrus: „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus“ – https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021004. 8.4. Kehtestada tuleb järgmised ministri määrused: 1) regionaalministri määrus „Toidu varustamise valdkonna elutähtsa teenuse osutamise täpsemad tingimused ja kord“ toiduseaduse § 465 lõike 3 alusel; 2) regionaalministri määrus „Täpsemad nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks valdkonnas ja vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga“ toiduseaduse § 466 lõike 2 alusel; 3) kliimaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; 4) kliimaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuväljade toimimise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; 5) kliimaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; 6) kliimaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avaliku raudtee toimimise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; 7) kliimaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded sadamate toimimise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; 86  21.02.2024 8) terviseministri määrus „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; 9) terviseministri määrus „Ravimitega varustamise ja esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord“ tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 5 ning ravimiseaduse § 26 lõike 1 3 ja § 29 lõike 13 alusel. 8.5. Muuta tuleb järgmisi ministrite määrusi: 1) majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 35 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; 2) majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; 3) majandus- ja taristuministri 9. jaanuari 2018. a määrus nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; 4) majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 36 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; 5) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19. veebruari 2021. a määrus nr 8 „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; 6) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. jaanuari 2019. a määrus nr 4 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; 7) Eesti Panga Presidendi 13. juuli 2018. a määrus nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (vt lisasid). 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 18. oktoobril, lähtudes CER direktiivi artiklis 26 sätestatud tähtajast. Eelnõu § 1 punktid 3ja 24 jõustuvad üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Eesti Pangaliidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Ravimitootjate Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule ja Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Gaasiliidule, Eesti 87  21.02.2024 Õliühingule, Eesti Taristuehituse Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Varude Keskusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Toiduliidule. Märkustega arvestamise tabel on toodud eelnõu lisas 4. 88  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 1 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi nõuded ja kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 91 lõike 7 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, andmete esitamise kord ja nõuded, üleriigilise riskianalüüsi avalikustamise kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest. 2. peatükk Üleriigilise riskianalüüsi koostamise nõuded ja kord § 2. Üleriigilise riskianalüüsi koostamise kord (1) Üleriigilise riskianalüüsi koostab Riigikantselei koostöös käesoleva määruse §-des 7 ja 8 nimetatud asutustega, kes hindavad oma pädevuse piires riske ja esitavad andmed Riigikantseleile. (2) Üleriigilise riskianalüüsi sisendiks olevate andmete esitamise eest vastutavate asutuste koostööd koordineerib Riigikantselei. § 3. Üleriigilise riskianalüüsi koostamise nõuded Üleriigiline riskianalüüs peab sisaldama vähemalt: 1) analüüsitud ohtude loetelu; 2) prioriseeritud ohtude loetelu ja kirjeldust; 3) prioriseeritud ohtude tekkimise tõenäosuse ja mõju analüüsi; 4) ohtude ristsõltuvuse analüüsi; 5) tulevikusuundade ja muutuste prognoosi; 6) riigiülest riskidiagrammi. § 4. Üleriigilise riskianalüüsi avalikustamine 1  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid (1) Üleriigilisest riskianalüüsist koostatakse avalik osa, mille eesmärk on suurendada ühiskonna teadlikkust ähvardavatest ohtudest ja võimalikest kriisiolukordadest. (2) Üleriigiline riskianalüüsi avalik osa avaldatakse Riigikantselei veebilehel. 3. peatükk Nõuded üleriigilise riskianalüüsi aluseks olevate andmete esitamise kohta ja andmete esitamise kord § 5. Üleriigilise riskianalüüsi eelduseks olevate andmete esitamise kord (1) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks esitavad käesoleva määruse §-des 7 ja 8 määratud asutused andmed nende vastutada olevate ohtude, sektorite ja allsektorite ning hinnatud riskide kohta. (2) Andmete esitamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutusel või tema kaasatud asutusel on õigus saada muult asutuselt ja isikult riskide hindamiseks vajalikku teavet. § 6. Üleriigilise riskianalüüsi eelduseks olevad andmed (1) Käesoleva määruse §-des 7 ja 8 loetletud ohtude, sektorite ja allsektorite kohta tuleb esitada andmed järgmisel kujul: 1) analüüsitava ohu kirjeldus; 2) ohu tekkimise tõenäosuse ja mõju analüüs; 3) ohu võimalik mõju elutähtsatele teenustele, 4) tulevikusuundade ja muutuste prognoos; 5) meetmete soovitused avalikkusele ja elutähtsa teenuse osutajatele; 5) vajaduse korral muud andmed, lähtudes ohu iseloomust või Riigikantselei suunistest. (2) Käesoleva määruse §-s 8 loetletud sektorite ja allsektorite andmed peavad sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule: 1) asjakohaste looduslike ja inimtegevusest tingitud riskide, sealhulgas §-s 7 nimetatud ohtude, valdkonna- ja piiriüleste riskide, õnnetuste, looduskatastroofide, tervisealaste hädaolukordade, hübriidohtude, terroriaktide, sõjaohu ja muude asjakohaste ohtude tõenäosust ja mõju sektorile ja allsektorile; 2) käesoleva määruse §-8 loetletud sektorite ja allsektorite omavahelisest ristsõltuvusest tulenevaid riske eelanalüüsis kajastatavale sektorile ja allsektorile, sealhulgas elanikkonnale ja siseturule; 3) ülevaadet intsidentidest, mis oluliselt häirisid või võisid oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. (3) Asutused on kohustatud andma käesoleva määruse §-des 7 ja 8 nimetatud asutustele teavet riskide hindamiseks. 4. peatükk Loetelu ohtudest, sektoritest ja allsektoritest, mille kohta esitatakse andmed § 7. Loetelu ohtudest ja ohtude hindamise eest vastutavatest asutustest 2  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Riskid, mida alljärgnevad asutused hindavad ja mille kohta esitavad andmed: 1) klimaatilised ohud, sh üleujutus, sademed, tuuled, tormid, kuum ja külm ilm, jääolud, maalihked, metsa- ja maastikupõlengud – Kliimaministeerium ja Siseministeerium; 2) epideemia, pandeemia, mürgistus ja muud inimese tervist mõjutavad ohud – Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium; 3) loomataud – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; 4) ehitistega ja seadmetega seotud või nendest tulenevad õnnetused, sh põlengud, varingud, plahvatused ja muud asjasse puutuvad sündmused – Siseministeerium, Kliimaministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 5) õnnetused ohtlike ainetega ja kiirgusõnnetused – Kliimaministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 6) riigisisesed ja piiriülesed tahtlikust tegevusest tulenevad ohud, sh terroristlikust tegevusest, objekti tahtlikust lõhkumisest või ründamisest ning vaenulike riikide eriteenistuste ja sõjalisest tegevusest tingitud ohud – Siseministeerium ja Kaitseministeerium; 7) küberohud – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 8) sotsiaal-majanduslikud ohud – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Eesti Pank; 9) põgenike sisserände oht – Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. § 8. Loetelu sektoritest ja allsektoritest, milles hinnatakse riskid elutähtsate teenuste, elutähtsa teenuse osutajate ja ristsõltuvuste väljaselgitamiseks, ning riski hindamise eest vastutavatest asutustest Loetelu sektoritest ja allsektoritest, milles hinnatakse riskid ja mille kohta alljärgnevad asutused esitavad andmed: 1) energeetikasektor ning selle allsektorid: elekter, kaugküte ja -jahutus, nafta, gaas, vesinik – Kliimaministeerium; 2) transpordisektor ja selle allsektroid: lennutransport, raudteetransport, veetransport, maanteetransport, ühistransport – Kliimaministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; 3) panganduse ja finantstaristute sektorid – Eesti Pank, Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon; 4) tervisesektor ning selle allsektorid: tervishoiuteenuse osutajad, referentlaborid, ravimite uurimise ja arendamisega tegelevad üksused, põhifarmaatsiatooteid ja ravimpreparaate tootvad üksused, rahvatervise hädaolukorras kriitilise tähtsusega meditsiiniseadmeid tootvad üksused, hulgimüüjad, apteegid – Sotsiaalministeerium; 5) joogiveesektor– Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium; 6) reoveesektor – Kliimaministeerium; 7) digitaristusektor – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 8) keskvalitsuse sektor – Riigikantselei ja ministeeriumid; 9) kosmosesektor – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 10) toiduainete tootmise, töötlemise ja turustamise sektor – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 3  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 2 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia koostamise nõuded ja kord ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 93 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala 2. peatükk Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamise nõuded ja kord § 2. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamise kord § 3. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamise nõuded 3. peatükk Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamises osalevad asutused § 7. Vastutavate asutuste loetelu § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 4  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 3 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded, selle kooskõlastamise, edastamise ja kinnitamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 92 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala § 2. Terminid 2. peatükk RISKIANALÜÜSI KOOSTAMISE NÕUDED JA KORD § 3. Riskianalüüsi koostamine § 4. Riskianalüüsi ajakohastamine § 5. Riskianalüüsi kooskõlastamine ja kinnitamine 3. peatükk RISKIANALÜÜSI NÕUDED § 6. Riskianalüüsi osad § 7. Profiil § 8. Teenuste hindamine § 9. Riskiprofiil § 10. Stsenaariumid § 11. Võimekused § 12. Haavatavused § 13. Riskianalüüsi kokkuvõte § 14. Määruse jõustumine 5  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Määrus jõustub (kuupäev). 6  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 4 REGIONAALMINISTER MÄÄRUS Toiduga varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 465 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse toidu varustuskindluse valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord. § 2. Elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused (1) Teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonnas selgitatakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks välja ettevõtja aasta müügikäibe suurus tema kahe määramise aastale eelnenud majandusaasta aruandes toodud müügikäibe andmete keskmiste andmete alusel. (2) Looma pidamise ja liha käitlemise valdkonnas selgitatakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks välja ettevõtja aasta müügikäibe suurus tema kahe määramise aastale eelnenud majandusaasta aruandes toodud müügikäibe andmete keskmiste andmete alusel. (3) Piima käitlemise valdkonnas selgitatakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks välja ettevõtja aasta müügikäibe suurus tema kahe määramise aastale eelnenud majandusaasta aruandes toodud müügikäibe andmete keskmiste andmete alusel. § 3. Elutähtsa teenuse osutaja määramise kord Elutähtsa teenuse osutaja määramise käskkirjas määratakse vajaduse korral ka elutähtsa teenuse tagamise nõue toidugrupi ja tegevuse liigi kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 7  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 5 REGIONAALMINISTER MÄÄRUS Toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. 1. Peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded toiduseaduse § 463 lõikes 3 sätestatud valdkondade kaupa. 2. peatükk TOIDU VARUSTUSKINDLUSE TAGAMISE KUI ELUTÄHTSA TEENUSE KIRJELDUS JA SELLE TÄITMISE NÕUDED § 2. Elutähtis teenus (1) Toiduga varustamine on elanikukonna toiduga varustamine selliselt, et vajalikud toiduaineid oleksid elanikkonnale kättesaadavad ka kriisi ajal täites elanikkonna esmavajadusi. (2) Käesoleva määruse mõistes lähtutakse elutähtsa teenuse osutaja põhitegevuse määratlemisel tema majandustegevuse valdkonnast. § 2. Nõuded elutähtsa teenuse osutamise tasemele (1) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud säilitama toiduga tagamise alase tootmisväljundi Eesti Vabariigis vähemalt 50% mahus võrreldes kriisi eelse ajaga vähemalt 30 päevase perioodi vältel alates kriisiolukorra välja kuulutamisest tehes selleks eelnevalt piisavad ettevalmistused (2) Peale käesoleva määruse § 2 lõikes 1 määratletud perioodi, peab elutähtsa teenuse osutaja jätkama oma põhitegevust parimal võimalikul viisil, ka juhul kui kriisiolukord on kestnud enam 30 päeva. (3) Põhitegevuse jätkamise mahu ning tegevusvaru mahu arvutamisel lähtutakse eelmise kalendriaasta 12 kuu keskmisest tegevusmahust põhitegevuse valdkonnas. 8  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid (4) Elutähtsa teenuse osutaja peab toidu varustuskindluse tagamiseks paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ja mahus eelistama toiduaineid, mille omadus vastab vähemalt ühele alljärgnevale kriteeriumile: 1) pika säilivusajaga ja/või eritemperatuuri mittevajavad tooted 2) tulenevalt toidu omadustest kiirelt turustatavad tooted § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks (1) Elutähtsa teenuse osutaja kohustub koostama toimepidevuse riskianalüüsi, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud nõuded. (2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud alates käesoleva määruse rakendamisest…….kuu/aasta jooksul võtma kasutusele kõik asjakohased ennetavad meetmed, tagamaks käesolevas määruses §-des 2, 3 ja 4 määratletud nõuete täitmise lähtudes koostatud riskianalüüsist. (3) Elutähtsa teenuse osutaja peab lähtudes koostatud riskianalüüsist tagama oma põhitegevuse jätkumise elanikkonna toidu varustuskindluse tagamiseks käesoleva määruse § 2 lõikes 1 määratletud perioodi vältel ja mahus ning tagama teenuse katkestuse korral osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime. (4) Sealhulgas peab arvestama energiakandjate ja kütteallikate varustuskindlust, veevarustuse katkemise riski, tooraine kättesaadavuse vähenemise riski, majandustegevusse kaasatud personaliga tagatuse vähenemise riski ja muid asjakohaseid riske. § 4. Elutähtsa teenuse tagamine ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus (1) Elutähtsa teenuse osutaja peab viivitamata, kuid mitte hiljem kui 1 tunni jooksul teavitama elutähtsat teenust korraldavat asutust täitmise katkemisest ning võtma tarvitusele abinõud teenuse taastamiseks. (2) Käesoleva määruse lõikes 1 kirjeldatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) katkestuse toimumise koht, aeg, kestus ja eeldatav lõpu aeg; 2) katkestuse tegelik või arvatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus; 3) teenuse taastamiseks rakendatud meetmete lühikirjeldus; 4) esialgsed andmed oletatava kahju kohta teenuse tarbijale ja seotud osapooltele; 6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 9  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 6 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 10  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 7 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuväljade toimimise tagamisel Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 11  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 8 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 37 lõike 2 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 12  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 9 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avaliku raudtee toimimise tagamisel Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 13  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 10 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded sadamate toimimise tagamisel ning elutähtsat teenust osutavate sadama pidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate määramise metoodika ning loetelu Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 ja sadamaseaduse § 31 lõike 2 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus, teenust osutavate sadama pidajate ja nende sadamate määramise metoodika ning loetelu § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 14  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 11 TERVISEMINISTER MÄÄRUS Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. 1.peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse tähenduses tervishoiuteenuse, ravimite hulgimüügi ja apteegiteenuse kui elutähtsa teenuse (edaspidi elutähtis teenus) toimepidevuse nõuded. (2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja teenuse osutamise valmisolekule ning meetmed elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häire või katkestusega ning elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle tekkimise ohust teavitamise korraldus. 2.peatükk Kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded § 2. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 3. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 4. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 5. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 6. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus 3. peatükk 15  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Haiglavõrgu haigla pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded § 7. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 8. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 9. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 10. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 11. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus 4.peatükk Üldarstiabi osutaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded § 12. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 13. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 14. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 15. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 16. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus 5. peatükk Ravimite hulgimüügi elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded § 17. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 18. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 19. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 20. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 21. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus 16  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid 6. peatükk Apteegiteenuse elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded § 22. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 23. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 24. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 25. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 26. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus 8. peatükk Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus § 27. Terviseameti ülesanded § 28. Ravimiameti ülesanded 7. peatükk Rakendussätted § 29. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 17  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 12 TERVISEMINISTER MÄÄRUS Ravimitega varustamise ja esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 7 ning ravimiseaduse § 26 lõike 13 ja § 29 lõike 13 alusel. § 1. Esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord § 2 . Ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev) 18  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 13 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valituse 13. oktoobri 2016. a määruse nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse riigikaitseliste sundkoormiste seaduse § 42 lõike 3 alusel. Vabariigi Valituse 13. oktoobri 2016. a määruses nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus §-des 251 ja 281 sätestatud teabe osas.“; 2) määruse 3. peatükk täiendatakse paragrahviga 251 järgmises sõnastuses: „§ 251. Elutähtsa teenuse osutaja andmed 1) elutähtsa teenuse osutaja ärinimi; 2) registrikood; 3) aadress; 4) osutatav elutähtis teenus; 5) osutatava elutähtsa teenuse osutamise piirkond; 6) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress ja telefoninumber.“; 3) määrus täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. 19  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 14 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valituse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. Vabariigi Valituse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 53 lõige 2 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101) teave taustakontrolli kohustuse kohta elutähtsa teenuse osutaja juures;“; 2) määrus täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. 20  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 15 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valituse 29. juulil 2021. a määruse nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel. Vabariigi Valituse 29. juulil 2021. a määruses nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teenuseosutaja, kellel on kohustus koostada riskianalüüs ja plaan esimest korda, esitab riskianalüüsi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (edaspidi korraldav asutus) kinnitamiseks hädaolukorra seaduses sätestatud korras hiljemalt üheksa kuu ning plaani kümme kuu möödumisel alates hetkest, kui ta vastab seaduses sätestatud teenuseosutaja tunnustele.“; 2) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 11 – 12 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud vajaliku personali osas toob teenuseosutaja riskianalüüsi välja täpsemad ülesanded, mille täitmise olulisuse seisukohast on hädaolukorra seaduse §-st 411 sätestatud taustakontrolli tegemine eesmärgipärane ning isikute kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse nimetatud taustakontroll. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud vajalikke varustajate ja partnerite väljaselgitamisel võtab teenuseosutaja arvesse enda osutava teenuse sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest ja enda sõltuvust teistest elutähtsa teenuse osutajatest, sealhulgas välisriikide teenuseosutajatest ning toob riskianalüüsis välja nendest varustajatest ja partneritest sõltuvuse ulatust.“; 3) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestust või häiret, sealhulgas sektori- ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe, hädaolukordi ja hübriidohte, terroriohte või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, kirjeldab neid ning esitab nendega kaasneda võivad tagajärjed nii teenuseosutajale endale kui ka teenuse tarbijatele. Korraldav asutus võib täpsustada, missuguseid võimalikke ohte teenuseosutaja peab hindama.“; 4) määrus täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: 21  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2. Rakendusaktide kavandid „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. 22  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ, ning hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse vastavustabel Euroopa Parlamendi ja ELi ELi õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid nõukogu direktiiv (EL) õigusakti rakendamiseks kehtestatavad 2022/2557, mis käsitleb normi riigisisesed õigusaktid elutähtsa teenuse ülevõt- osutajate toimepidevust mise kohustus Artikkel, Jah, ei, Paragrahv, Pealkiri lõige, punkt valikuline lõige, punkt Artikkel 1, lõige 1, punkt Ei - Reguleerimisala a Artikkel 1, lõige 1, punkt Ei - Reguleerimisala b Artikkel 1, lõige 1, punkt Ei - Reguleerimisala c, alampunkt i Artikkel 1, lõige 1, punkt Ei - Reguleerimisala c, alampunkt ii Artikkel 1, lõige 1, punkt Ei - Reguleerimisala c, alampunkt iii Artikkel 1, lõige 1, punkt Ei - Reguleerimisala d Artikkel 1, lõige 1, punkt Ei - Reguleerimisala e Artikkel 1, lõige 2 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 3 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 4 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 5 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 6 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 7 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 8 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 9 Ei - Kohaldamisala Artikkel 2, punkt 1 Valikuline HOS § 38 lg 1 Mõisted Kooskõlas direktiivi mõttega Artikkel 2, punkt 2 Valikuline HOS § 2 lg 5 Mõisted Kooskõlas direktiivi mõttega Artikkel 2, punkt 3 Valikuline Eelnõu HOS § 37 Mõisted Kooskõlas lg 3 p 7 direktiivi mõttega Artikkel 2, punkt 4 Valikuline Eelnõu HOS § 2 Mõisted Kooskõlas lg 4 direktiivi 1  mõttega Artikkel 2, punkt 5 Valikuline Eelnõu HOS § 2 Mõisted Kooskõlas lg 4 direktiivi mõttega Artikkel 2, punkt 6 Valikuline - Mõisted Ei ole eraldi mõistena esile toodud, kuid lähtutakse direktiivis toodud mõiste kirjeldusest Artikkel 2, punkt 7 Valikuline HOS § 39 lg 2 Mõisted Kooskõlas direktiivi mõttega Artikkel 2, punkt 8 Valikuline - Mõisted Ei ole eraldi Artikkel 2, punkt 9 Valikuline - Mõisted mõistena esile Artikkel 2, punkt 10, Valikuline - Mõisted toodud, kuid alampunkt a lähtutakse Artikkel 2, punkt 10, Valikuline - Mõisted direktiivis alampunkt b toodud mõiste Artikkel 2, punkt 10, Valikuline - Mõisted kirjeldusest alampunkt c Artikkel 2, punkt 10, Valikuline - Mõisted alampunkt d Artikkel 3 Ei - Kohaldamisala Artikkel 4, lõige 1 Jah Eelnõu HOS § 93 Strateegia lg 1 Artikkel 4, lõige 2, punkt Jah Eelnõu HOS § 93 Strateegia a lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Artikkel 4, lõige 2, punkt Jah Eelnõu HOS § 93 Strateegia b lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Artikkel 4, lõige 2, punkt Jah Eelnõu HOS § 93 Strateegia c lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Artikkel 4, lõige 2, punkt Jah Eelnõu HOS § 93 Strateegia d lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Artikkel 4, lõige 2, punkt Jah Eelnõu HOS § 93 Strateegia e lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Artikkel 4, lõige 2, punkt Jah Eelnõu HOS § 93 Strateegia f lg 4 alusel kehtestatav VV määrus 2 Artikkel 4, lõige 2, punkt Jah Eelnõu HOS § 93 Strateegia g lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Artikkel 4, lõige 2, punkt Jah Eelnõu HOS § 93 Strateegia h lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Artikkel 4, lõige 1 teine Jah Eelnõu HOS § 93 Strateegia lause lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Artikkel 4, lõige 3 Ei - Strateegia Korralduslik punkt, liikmesriigi kohustus esitada strateegia(d) komisjonile kolme kuu jooksul peale vastuvõtmist Artikkel 5, lõige 1 Jah Eelnõu HOS §-d Riskianalüüs 91 ja 92 Artikkel 5, lõige 2, punkt Jah Eelnõu HOS § 91 Riskianalüüs a lg 7 alusel kehtestatav VV määrus Artikkel 5, lõige 2, punkt Jah Eelnõu HOS § 91 Riskianalüüs b lg 7 alusel kehtestatav VV määrus Artikkel 5, lõige 2, punkt Jah Eelnõu HOS § 91 Riskianalüüs c lg 7 alusel kehtestatav VV määrus Artikkel 5, lõige 2, punkt Jah Eelnõu HOS § 91 Riskianalüüs d lg 7 alusel kehtestatav VV määrus Artikkel 5, lõige 2, teine Jah Eelnõu HOS § 91 Riskianalüüs lause lg 7 alusel kehtestatav VV määrus Artikkel 5, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 91 Riskianalüüs lg 7 alusel kehtestatav VV määrus Artikkel 5, lõige 4 Ei - Riskianalüüs Korralduslik punkt, liikmesriigi kohustus esitada 3  aruanne komisjonile kolme kuu jooksul peale vastuvõtmist Artikkel 5, lõige 5 Ei - Riskianalüüs Komisjoni ülesanne Artikkel 6, lõige 1 Ei - ETOde Korralduslik, määramine tähtaeg liikmesriigile ETOde väljaselgitami- seks Artikkel 6, lõige 2, punkt Ei - ETOde Korralduslik, ei a määramine eelda normide Artikkel 6, lõige 2, punkt Ei - ETOde ülevõtmist. b määramine Määramise Artikkel 6, lõige 2, punkt Ei - ETOde metoodika c määramine toodud eelnõu lisas 1. ETOde täiendavad kriteeriumid eriseadustes Artikkel 6, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 38 ETOde lg-d 12 ja 16 määramine Artikkel 6, lõige 4 Eelnõu HOS § 38 ETOde lg 12 määramine Artikkel 6, lõige 5 Jah Eelnõu HOS § 38 ETOde Osas, mis lg-d 14 ja 16 määramine puudutab ETO staatuse lõpetamist Artikkel 6, lõige 6 Ei - ETOde Komisjoni määramine ülesanne Artikkel 7, lõige 1, punkt Ei - ETOde Korralduslik, ei a määramise eelda normide kriteeriumid ülevõtmist. Artikkel 7, lõige 1, punkt Ei - ETOde Määramise b määramise metoodika kriteeriumid toodud eelnõu Artikkel 7, lõige 1, punkt Ei - ETOde lisas 1. ETOde c määramise täiendavad kriteeriumid kriteeriumid Artikkel 7, lõige 1, punkt Ei - ETOde eriseadustes d määramise kriteeriumid Artikkel 7, lõige 1, punkt Ei - ETOde e määramise kriteeriumid Artikkel 7, lõige 1, punkt Ei - ETOde f määramise kriteeriumid 4 Artikkel 7, lõige 2, punkt Ei - ETOde Korralduslik. a määramise Liikmesriigi kriteeriumid kohustus esitada Artikkel 7, lõige 2, punkt Ei - ETOde komisjonile b määramise kokkuvõte kriteeriumid ETOde kohta Artikkel 7, lõige 2, punkt Ei - ETOde c määramise kriteeriumid Artikkel 7, lõige 2, teine Ei - ETOde lause määramise kriteeriumid Artikkel 7, lõige 2, Ei - ETOde kolmas lause määramise kriteeriumid Artikkel 7, lõige 3 Ei - ETOde Komisjoni määramise ülesanne kriteeriumid Artikkel 8 Valikuline HOS § 36 lg 3 ja Kohaldamine Direktiivi § 36 lg 1 p-d 5−7 panganduse, nõuded finantsturutaristu kohaldatakse ja digitaristu krediidiasutus- sektoritele tele, kes osutavad HOS § 36 lg 3 teenuseid, ning sideettevõtjatele, kes osutavad HOS § 36 lg 1 punktide 5−7 teenuseid Artikkel 9, lõige 1 Jah HOS § 36 lg-d 1, Pädevad asutused Pädevateks 3, 4 ja eelnõu asutusteks on HOS § 36 lg-d 2 ETKAd ja 5 Artikkel 9, lõige 2 Ei - Ühtne Korralduslik, kontaktpunkt puudutab Eesti Artikkel 9, lõige 3 Ei - Ühtse enda kohustusi, kontaktpunkti ei vaja normi aruanne loomist seadusse Artikkel 9, lõige 4 Ei - Ühtse Töökorralduslik kontaktpunkti küsimus, ei vaja ressurss normi ülevõtmist Artikkel 9, lõige 5 Ei - Pädevad asutused Pädevad asutused on valitsusasutused. Tegemist töökorraldusliku küsimusega, mis on tagatud ka 5  praegu Artikkel 9, lõige 6 Ei Eelnõu HOS § Pädevad asutused Täpsustatud 416 ja eelnõu koostööd seoses HOS § 91 lg 7 aruandlusega ja alusel kehtestatav infovahetusega VV määrus riskide, ohtude, meetmete kohta Artikkel 9, lõige 7 Ei - Ühtne Korralduslik. kontaktpunkt Puudutab aruandlust komisjonile Artikkel 9, lõige 8 Ei - Ühtne Komisjoni kontaktpunkt ülesanne Artikkel 10, lõige 1 Ei HOS § 37 lg 1 p- Toetus ETOdele Puudutab d 1 ja 2, eelnõu koolitamist, ELTS § 71 lg 5 p juhendamist, 21, KKütS § 8 lg nõustamist 3 p 41, MGS § 171 lg 5 p 41 Artikkel 10, lõige 2 Ei HOS § 37 lg 1 p- Toetus ETOdele d 1 ja 2 Artikkel 10, lõige 3 Ei HOS § 37 lg 1 p- Toetus ETOdele Vabatahtliku d 1 ja 2 teabevahetuse hõlbustamine Artikkel 11, lõige 1, Ei - Liikmesriikide Rahvusvahelise punkt a koostöö koostöö Artikkel 11, lõige 1, Ei - Liikmesriikide küsimus, ei punkt b koostöö eelda Artikkel 11, lõige 1, Ei - Liikmesriikide täiendavate punkt c koostöö normide loomist Artikkel 11, lõige 2 Ei - Liikmesriikide Selgitav norm koostöö Artikkel 12, lõige 1 Jah HOS § 38 lg 3 p 1 ETO riskianalüüs ja HOS § 39 lg 5 alusel kehtestatav määrus ning eelnõu HOS § 38 lg 14 p 1 Artikkel 12, lõige 2 Jah HOS § 39 lg 5 ETO riskianalüüs alusel kehtestatav määrus Artikkel 13, lõige 1, Jah HOS § 38 lg 3 ja ETO punkt a eelnõu HOS § 38 toimepidevus lg 3 p-d 71–74 Artikkel 13, lõige 1, Jah HOS § 38 lg 3 p 2 ETO punkt b toimepidevus Artikkel 13, lõige 1, Jah HOS § 38 lg 3 ja ETO punkt c eelnõu HOS § 38 toimepidevus lg 3 p-d 71–74 Artikkel 13, lõige 1, Jah HOS § 38 lg 3 ja ETO punkt d eelnõu HOS § 38 toimepidevus 6  lg 3 p-d 71–74 Artikkel 13, lõige 1, Jah HOS § 38 lg 3, ETO punkt e eelnõu § 411 ja toimepidevus, 412 ja HOS § 39 taustakontroll lg 5 alusel kehtestatav määrus Artikkel 13, lõige 1, Jah HOS § 38 lg 3 ja ETO punkt f eelnõu HOS § 38 toimepidevus lg 3 p-71–74 Artikkel 13, lõige 1, teine Jah HOS § 38 lg 3, ETO lause eelnõu HOS § 411 toimepidevus, lg 6, § 38 lg 3 p-d taustakontroll 71–74 Artikkel 13, lõige 2 Jah HOS § 39 lg-d 1, ETO plaan 3 ja 5 Artikkel 13, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 38 ETO lg 3 p 8 kontaktpunkt Artikkel 13, lõige 4 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni Artikkel 13, lõige 5 Ei - Nõuandemissioon ülesanne Artikkel 13, lõige 6 Ei - Komisjoni rakendusakt Artikkel 14, lõige 1, Jah Eelnõu HOS § Taustakontroll punkt a 411 Artikkel 14, lõige 1, Jah Eelnõu HOS § Taustakontroll punkt b 411 Artikkel 14, lõige 1, Jah Eelnõu HOS § Taustakontroll punkt c 411 Artikkel 14, lõige 2 Jah Eelnõu HOS § Taustakontroll 411, § 412 lg 1–3 ja § 413 Artikkel 14, lõige 3, Jah Eelnõu HOS § Taustakontroll punkt a 413 lg 1 p 1 ja lg 3 Artikkel 14, lõige 3, Jah Eelnõu HOS § Taustakontroll punkt b 412 lg-d 1 ja 2, § 413 lg 1 p 2 ja lg 2 ning lg 4 Artikkel 14, lõige 3, teine Jah KarRS § 30 lg 5 Taustakontroll lause Artikkel 15, lõige 1, Jah Eelnõu HOS § 38 Intsidentidest punkt a lg 4 ja § 416 lg-d teavitamine 3–6 Artikkel 15, lõige 1, Jah Eelnõu HOS § 38 Intsidentidest punkt b lg 4 ja § 416 lg-d teavitamine 3–6 Artikkel 15, lõige 1, Jah Eelnõu HOS § 38 Intsidentidest punkt c lg 4 ja § 416 lg-d teavitamine 3–6 Artikkel 15, lõige 2 Jah Eelnõu HOS § Intsidentidest 415 lg-d 3–5 teavitamine Artikkel 15, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 38 Intsidentidest 7  lg 4 ja § 416 lg-d teavitamine 3–6 Artikkel 15, lõige 4 Ei Intsidentidest Korralduslik, ei teavitamine vaja normi loomist Artikkel 16 Valikuline - Standardid Ei eelda normi ülevõtmist Artikkel 17, lõige 1, Jah Eelnõu HOS § Euroopa Liidu punkt a 414 lg 1 oluline elutähtsa teenuse osutaja Artikkel 17, lõige 1, Jah Eelnõu HOS § Euroopa Liidu punkt b 414 lg 1 oluline elutähtsa teenuse osutaja Artikkel 17, lõige 1, Jah Eelnõu HOS § Euroopa Liidu 4 punkt c 41 lg 1 oluline elutähtsa teenuse osutaja Artikkel 17, lõige 2 Jah Eelnõu HOS § Euroopa Liidu 414 lg-d 2, 3, 4, 5 oluline elutähtsa teenuse osutaja Artikkel 17, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § Euroopa Liidu 414 lg-d 6 ja 7 oluline elutähtsa teenuse osutaja Artikkel 17, lõige 4 Jah Eelnõu HOS § Euroopa Liidu 414 lg 7 oluline elutähtsa teenuse osutaja Artikkel 18, lõige 1 Ei - Nõuandemissioon Korralduslik, ei eelda normi ülevõtmist Artikkel 18, lõige 2 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne Artikkel 18, lõige 3, Jah Eelnõu HOS § Nõuandemissioon punkt a 415 lg 2 Artikkel 18, lõige 3, Jah Eelnõu HOS § Nõuandemissioon punkt b 415 lg 2 Artikkel 18, lõige 3, Jah Eelnõu HOS § Nõuandemissioon punkt c 415 lg 2 Artikkel 18, lõige 4 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne Artikkel 18, lõige 5 Ei - Nõuandemissioon Korralduslik norm nõuandemis- siooni korraldamise kohta Artikkel 18, lõige 6 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne Artikkel 18, lõige 7 Jah Eelnõu HOS § Nõuandemissioon 415 lg-d 1 ja 3 Artikkel 18, lõige 8 Ei - Nõuandemissioon Korralduslik norm nõuandemis- 8  siooni korraldamise kohta Artikkel 18, lõige 9 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne Artikkel 18, lõige 10 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 1 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 2, Ei - Töörühm Töörühma töö esimene lause osa korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, Ei - Töörühm Töörühma töö punkt a korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, Ei - Töörühm Töörühma töö punkt b korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, Ei - Töörühm Töörühma töö punkt c korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, Ei - Töörühm Töörühma töö punkt d korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, Ei - Töörühm Töörühma töö punkt e korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, Ei - Töörühm Töörühma töö punkt f korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, Ei - Töörühm Töörühma töö punkt g korralduslik norm. Komisjoni 9  ülesanne Artikkel 19, lõige 3, Ei - Töörühm Töörühma töö punkt h korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, Ei - Töörühm Töörühma töö punkt i korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, Ei - Töörühm Töörühma töö punkt j korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 4 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 5 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 6 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 7 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 20, lõige 1 Ei - Komisjoni toetus Komisjoni ülesanne Artikkel 20, lõige 2 Ei - Komisjoni toetus Komisjoni ülesanne Artikkel 20, lõige 3 Ei - Komisjoni toetus Komisjoni ülesanne Artikkel 21, lõige 1, Jah HOS § 46 Järelevalve punkt a Artikkel 21, lõige 1, Jah HOS § 46 ja Järelevalve punkt b eelnõu HOS § 451 Artikkel 21, lõige 2, Jah HOS § 46 ja Järelevalve punkt a HMS Artikkel 21, lõige 2, Jah HOS § 46 ja Järelevalve punkt b HMS ning eelnõu HOS § 451 10 Artikkel 21, lõige 2, teine Jah HOS § 46 ja Järelevalve lause HMS Artikkel 21, lõige 3 Jah HOS § 46 Järelevalve Artikkel 21, lõige 4 Jah HOS § 46 ja Järelevalve HMS Artikkel 21, lõige 5 Jah HOS § 46 ja Järelevalve HMS ning HKTS Artikkel 22 Jah Eelnõu HOS §-d Karistused 47 ja 49 Artikkel 23, lõige 1 Ei - Volitused Komisjoni ülesanne Artikkel 23, lõige 2 Ei - Volitused Komisjoni volituse tähtaeg Artikkel 23, lõige 3 Ei - Volitused Korralduslik punkt volituse tagasivõtmise kohta Artikkel 23, lõige 4 Ei - Volitused Komisjoni ülesanne Artikkel 23, lõige 5 Ei - Volitused Komisjoni ülesanne Artikkel 23, lõige 6 Ei - Volitused Komisjoni ülesanne, akti jõustumine Artikkel 24, lõige 1 Ei - Komiteemenetlus Kohaldamise norm Artikkel 24, lõige 2 Ei - Komiteemenetlus Komisjoni ülesanne Artikkel 25 Ei - Aruandlus Komisjoni ülesanne Artikkel 26, lõige 1 Jah Eelnõu § 18 Jõustamine Artikkel 26, lõige 2 Jah Eelnõu lisa 3 Ülevõtmistabel Artikkel 27 Ei - - Ei pea võtma üle, puudutab direktiivi 2008/114/EÜ kehtetuks tunnistamist Artikkel 28 Ei - - Ei pea võtma üle, puudutab direktiivi jõustumist Artikkel 29 Ei - - Ei pea võtma üle, puudutab direktiivi adressaate Lisa punkt 1, alampunkt Jah ELTS § 211 lg 1 ETO a Lisa punkt 1, alampunkt Jah Eelnõu KKütS § ETO b 7 lg 3 Lisa punkt 1, alampunkt Jah Eelnõu VKS § 3 ETO 11 c lg 7 Lisa punkt 1, alampunkt Jah Eelnõu MGS § 22 ETO d lg 15 Lisa punkt 1, alampunkt Jah - ETO ETOd ei ole e tuvastatud Lisa punkt 2, alampunkt Jah Eelnõu LennS ETO 9 a § 58 lg-d 1 ja 2 Lisa punkt 2, alampunkt Jah Eelnõu RdtS § 91 ETO b Lisa punkt 2, alampunkt Jah Eelnõu SadamS ETO c § 31 lg 1 Lisa punkt 2, alampunkt Jah Eelnõu EhS § 97 ETO d lg-d 7 ja 8 Lisa punkt 2, alampunkt Jah - ETO ETOd ei ole e tuvastatud Lisa punkt 3 Jah KAS § 3 lg 2 ETO Lisa punkt 4 Jah - ETO ETOd ei ole tuvastatud Lisa punkt 5 Jah Eelnõu TTKS § 7 ETO Euroopa lg-d 5 ja 6, § 17 Parlamendi ja lg 11, § 22 lg 41, nõukogu RavS § 26 lg 11 direktiivi 2011/24/EL artikli 3 punktis g määratletud tervishoiuteenu- se osutajad. Üksused, kellel on direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 79 osutatud hulgimüügiluba Lisa punkt 6 Jah Eelnõu ÜVVKS ETO § 6 lg 2 Lisa punkt 7 Jah Eelnõu ÜVVKS ETO § 6 lg 2 Lisa punkt 8 Jah ESS § 87 lg 4 ETO Elektroonilise side teenuste osutajad direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punkti 4 tähenduses, kui nende teenused on üldkasutatavad Lisa punkt 9 Jah - ETO ETOd ei ole tuvastatud Lisa punkt 10 Jah - ETO ETOd ei ole tuvastatud 12 Lisa punkt 11 Jah Eelnõu ToiduS ETO § 464 13  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 4 Sisukord Justiitsministeerium.......................................................................................................................................................................................................2 Kaitseministeerium.....................................................................................................................................................................................................17 Kliimaministeerium.....................................................................................................................................................................................................27 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium...........................................................................................................................................................32 Rahandusministeerium................................................................................................................................................................................................37 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.................................................................................................................................................................42 Siseministeerium.........................................................................................................................................................................................................52 Sotsiaalministeerium...................................................................................................................................................................................................61 Finantsinspektsioon.....................................................................................................................................................................................................67 Eesti Pank....................................................................................................................................................................................................................71 Konkurentsiamet.........................................................................................................................................................................................................77 Justiitsministeerium Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte Kommentaarid arvestatud 1. EL õiguse ja riigisisesed küsimused − juhime tähelepanu, et Arvestatud Eelnõust on jäetud välja muudatused, mis ei ole Euroopa Liidu (EL) õigusega seotud eelnõusse ei kavandata vahetult vajalikud direktiivi rakendamiseks ja teisi küsimusi. See võib hakata takistama või pikendama EL eesmärgi saavutamiseks. õiguse ülevõtmist. Lähtudes eelnevast tuleb eelnõust jätta välja muudatused, mis ei ole seotud EL õiguse ülevõtmisega ning koondada need muudatused eraldi eelnõuks. 1 2. Päringute tegemine e-äriregistri kaudu – Selgitused Eelnõu on muudetud. Selgitame järgmist: Justiitsministeerium nõustub, et rahvastikuregistri ja  Elutähtsa teenuse osutaja kontrollib üksnes karistusregistri päringuid tehakse taustakontroll raames e- kehtivaid karistusandmeid ehk teeb päringu äriregistri kaudu, kuid üksnes järgmiste tingimuste täitmisel: karistusregistrisse. Vt lähemalt: a. äriregistri seaduses on muudetud registri pidamise https://www.rik.ee/et/karistusregister. eesmärk;  Eelnõust on välja jäetud teovõime kontroll. b. kindlaks on määratud ETO-de nimekiri, kes taustakontrolli  Eelnõu on täiendatud keeluga kontrollida raames päringuid teha tohivad; muid karistusregistrisse kantud andmeid c. kindlaks on määratud isikud ETO-des, kes taustakontrolli juhul, kui päringu vastuseks on saadud raames päringuid teha võivad; teave konkreetsete kuritegude kohta, mis d. kindlaks on määratud ametikohad, millele kandideerivate on töö andmise keeldumise imperatiivseks isikute suhtes võib taustakontrolli raames päringuid teha; aluseks. e. Riigikantselei on vastutav töötleja nende päringute osas,  Eelnõu kohaselt määratakse ETO mitte Justiitsministeerium; riskianalüüsis kindlaks konkreetsed f. seletuskirjas on esitatud protsessi joonis, kuidas see ülesanded või ameti/töökohad (NB! mitte kontroll käib, kes vastutab, kust andmeid saadakse jne; konkreetsed taustakontrollile allutatud g. seletuskirjas on välja toodud äriregistri arenduste füüsilised isikud) ning riskianalüüsi peab maksumus ja reaalne ajakava. olema ka elutähtsat teenust korraldav asutus (ETKA) kinnitanud. Enne kinnitamist pole karistusregistri andmete pärimine konkreetset ülesannet täitva isiku suhtes lubatud.  Seaduses ei määrata ETO konkreetseid (personali) töötajaid, kes võiksid karistusregistrisse päringuid teha. Selgitame, et seadusandja kohustab tagama ETOt kui juriidilist isikut, kes vastutab elutähtsa teenuse toimepidevuse eest. See kohustus hõlmabki seadusandja antud volitust teha ise päring karistusregistrisse. ETOs määratakse päringu tegemise õigusega isikud, kes on tuvastatavad. ETO juriidilise isikuna on kohustatud tagama selle, et tema enda 2  kinnitatud riskianalüüsis markeeritud tööd tegeva isiku kohta on seaduse kohaselt ka päring tehtud. Andmekaitsealase järelevalve tegemiseks on juba praegu Eestis iga karistusregistri päringu tegija (füüsilise isikuna) tuvastatav, sh kas ta tahtis kogu kehtivate karistuste vaadet või üksikute karistuste andmeid.  Vastutava töötleja määramise vajadus ja põhjus on hetkel arusaamatu, nt pole seda reguleeritud lastekaitseseaduses analoogsete päringute tegemisel lastega töötavate isikute töötamise õiguste piiramisel. Palume siin JUMi sõnastusettepanekut, kui eelnõu sõnastust on vaja täiendada vastava sättega vastutava töötleja kohta.  Seletuskirja on täiendatud protsessijoonisega. Andmeid ettevõtte ETO staatuse kohta kontrollitakse TTRst, taustakontrollile allutatud töötajate andmed töökoha põhiselt hoitakse TÖRs analoogselt riigikaitseliste töökohtadega. E-toimikus ei hoiustata arenduse tulemusena täiendavaid andmeid. Liideste abil teiste registritega üksnes kontrollitakse eelduste esinemist, et ETO saaks isiku kohta karistusandmeid. Täiendavat andmesäilitamise kohustust ei teki, kuna karistusandmete pärimise kohta koostatakse juba praegu logisid ning järelevalve korral lähtutakse logide andmetest. 3. Taustakontrolli läbiviimise kohustus – Euroopa Mittearvestatud Ei nõustu JUM märkusega, et eelnõus toodud 3 Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 14 taustakontrolli lahendus ei ole kooskõlas lõike 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud direktiiviga. esitada taotlusi taustakontrolliks. Samuti tuleb direktiivi Kohustus isikute taustakontrolliks tuleneb direktiivi põhjenduspunkti 32 kohaselt tagada, et asjaomased asutused artikli 13 lg 1 p-st e. Selle kohaselt kohustub ETO hindavad [taustakontrolliks esitatud] taotlusi mõistliku aja tagama töötajate turvalisuse piisava haldamise, sh jooksul ning töötlevad neid kooskõlas liikmesriigi õigus- ja määrama isikute kategooriad, kellelt nõutakse menetlusnormidega ning asjakohaste ja kohaldatavate liidu taustakontrolli läbimist. õigusaktidega, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitlevate Artikli 14 lg 1 paneb liikmesriigile kohustuse õigusaktidega. Justiitsministeeriumi hinnangul nähtub täpsustada tingimused, mille alusel on ETO-l eelnevast, et taustakontrolli peaks läbi viima riigiasutus, lubatud esitada taotlusi (request) taustakontrolliks. mitte elutähtsa teenuse osutaja (ETO) ise. Eelnõus on aga Sõna request tähendab ka päringute esitamist. vastav kohustus pandud ETO-le. Võime jaatada lahendust, Direktiiv ei täpsusta, mis kujul need päringud võivad kus ETO esitab asutusele päringu ning saab jah/ei vastuse olla esitatud ja mis kujul tuleb esitada vastus vastavalt sellele, kas isiku kohta on tehtud piiratud teovõime päringule. Euroopa Komisjoni õigusteenistus on kanne ja tal on kehtiv karistus. Samas peab sellise lahenduse 20.06.2023 esitanud seisukoha, et Artiklit 14 tuleks puhul olema määratud asutus, kes on andmetöötluse vastutav lugeda kooskõlas CER direktiivi põhjendusega 32, töötleja. Hetkel kavandatud regulatsiooni puhul peame mis kajastab artiklit 14 ja annab näiteid selle kohta, problemaatiliseks lahendust, kus ETO-le on eelnõuga antud kuidas isiku identiteeti saab kinnitada. Seejuures on kaalutlusõigus. Isikuandmete töötlemise põhimõtetega ja kohustused seotud saavutatava tulemusega: st seni, direktiiviga ei ole kooskõlas, et ETO-dele antakse nimekiri kuni riiklikud asutused austavad neid kohustusi, isiku kõikidest kehtivatest karistustest, mille alusel ETO võivad taustakontrolli tegemise viisid võtta annab hinnangu taustakontrolli läbimise kohta. Oleme erinevaid vorme, sealhulgas elektroonilisi, kuna seisukohal, et direktiivi korrektseks ülevõtmiseks tuleks CER direktiiv ei ole selles osas ettekirjutav. Riiklike taustakontrolli teostamise ülesanne (nt tehnilise lahenduse asutuste ülesanne on hinnata, kas konkreetse pakkumine) anda asutusele. Palume eelnõu direktiiviga taustakontrolli viisi valik austab artikli 14 CER kooskõlla viia. direktiivi ja muu selles osas viidatud EL õigusega ettenähtud kohustusi. Sellest tulenevalt saavad päringud olla ka digitaalsed, nt ETO päring karistusregistrisse. Täpne lahendus on jäetud iga liikmesriigi enda otsustada. Oluline on see, et on täidetud direktiivi eesmärk tagada töötajate turvalisuse haldamine vähemalt miinimumulatuses 4  (dokumendi kontroll ja karistusandmete kontroll). Direktiivi art 14 lg 3 kohaselt tuleb taustakontrolli raames kontrollida vähemalt isiku isikusamasust ja isiku karisusregistri andmeid. Sisuliselt piirdub direktiivis nimetatud taustakontroll isiku isikut tõendava dokumendi kontrolliga ja karistusandmete kontrolliga. Kõiki neid toiminguid saab teha ETO ise ning puudub vajadus, et seda andmestikku vahendaks PPA või KAPO. Taustakontrolli ülesande andmine PPA või KAPO-le ei tooks lisandväärtust, kuna sellisel juhul need asutused lihtsalt väljastavad ETOdele karistusandmete väljavõtte, mida ETO saaks võtta ise. Komisjoni õigusteenistus on ka oma vastuses rõhutanud (vastus edastatud ka JUM-le), et negatiivse tagajärje sisustamine on jäetud liikmesriikide pädevusse, direktiiv ei anna siinkohal suuniseid. On liikmesriigi otsustada, kuidas reguleeritakse negatiivse tagajärje realiseerimist ja mille alusel seda kaalutakse. Kaalumisõiguse jätmine ETOdele taustakontrolli tulemuste kohaldamisel on kooskõlas direktiiviga. Seda enam, et direktiivi art 13 lg 1 p e kohaselt on just ETO kohustus tagada töötajate turvalisuse piisav haldamine riskianalüüsi ja taustakontrolli protseduuriga. Taustakontrolli tegemine on kohustuslik. Otsustamine kontrolli tagajärgede üle on jäetud direktiivi kohaselt ETOdele. Riik peab looma üksnes võimalused ETOde töötajatest tulenevate riskide kontrollimiseks ja vastavate 5  päringute tegemiseks otsuse langetamiseks. Nagu märkuses toodud, siis Justiitsministeeriumi hinnangul peaks taustakontrolli tegema riigiasutus, mitte elutähtsa teenuse osutaja (ETO) ise. Eelnõu koostamisel ja selle kooskõlastamise raames on selgitatud mitmel korral mh JUM-le, et ka komisjoni seisukohalt võib vastava „taotluse esitamist“ käsitada karistusandmete pärimisega, kui see on riigisiseselt reguleeritud (vastav komisjoni kiri edastatud ka varem JUM-le). Direktiivi miinimum piirdubki aga karistusandmete kontrolliga, mida Eesti õiguse kohaselt on võimaldatud teha igaühel. Vt https://www.rik.ee/et/karistusregister, kus on kirjas: „Igaüks saab nii enda kui teiste isikute kohta iseseisvalt teha päringuid avalikus e-toimiku infosüsteemis.“ Samuti on juba praegu Eestis tagatud selle päringu tegemise üksikasjade järelevalve AKI poolt. Ka komisjon on nõustunud, et Eestis (juba enne direktiivi vastuvõtmist) loodud lahendus karistusandmete kontrollimiseks ei ole direktiiviga vastuolus juhul, kui päringu teeb ka (Eesti lahenduse vaates) ETO ise, kuna päringud tehakse kooskõlas riigisiseste normidega karistusandmete kontrolliks. 4. Eelnõu § 1 p 5 – eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus Selgitused Kavandatav hädaolukorra seaduse § 251 on jäetud finantssektorit puudutavas eriolukorras Finantsinspektsiooni eelnõust välja. Nimetatud muudatus kavandatakse seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve subjektide tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõusse. Täpsem suhtes kehtestada määrusega nõudeid ja tingimusi, mis selgitus ja põhiseaduslikkuse hinnang esitatakse tavatingimustes on kehtestatud seadusega. selle eelnõu seletuskirjas. Seletuskirjas ei ole analüüsitud selle sätte 6  põhiseaduspärasust, ennekõike selle kooskõla seaduse reservatsiooni põhimõttega. Kahtlusi tekitab just võimalus muuta määrusega seadusi eriolukorras, kus Riigikogu kogunemine ei ole tõenäoliselt takistatud. Põhiseaduse kohaselt on täidesaatev võim üldjuhul volitatud andma üksnes intra legem määrusi ehk seadust rakendavaid, täpsustavaid määrusi. Selline määrus antakse erivolitusnormi alusel ning see ei tohi väljuda volitusnormi reguleerimiseseme raamidest. Riigikohus on leidnud, et täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega (RKPJKo 5.11.2002, 3-4-1-8-02). Samuti ei ole seletuskirjas analüüsitud, miks olukorras, kus Riigikogu ei saa kokku tulla, ei kehtestata vajadusel seadusemuudatusi seadlusega, nagu seda võimaldab PS § 109. Palume analüüsida seletuskirjas sätte kooskõla PS-ga lähtuvalt eelnevatest tähelepanekutest. 5. Eelnõu § 1 p 22 (§ 412 lg 1 p 1) – direktiivi (EL) 2022/2557 Arvestatud Eelnõu on täiendatud. põhjenduspunkti 32 kohaselt selleks, et kinnitada taustakontrolli objektiks oleva isiku identiteeti, on asjakohane, et liikmesriigid nõuavad kooskõlas kohaldatava õigusega isikut tõendavat dokumenti, näiteks passi, riiklikku isikutunnistust või digitaalset isikut tõendavat dokumenti. Direktiiv ei näe ette, et ETO peaks tuvastama isikusamasuse korrakaitseseaduse mõttes või tegema selleks päringu riiklikusse andmekogusse, vaid direktiiv sätestab kohustuse ETO-le küsida isikult isikut tõendavat dokumenti, et veenduda, et isik, kelle suhtes taustakontrolli teostamise taotlus esitatakse, on see, kellena ta ennast kinnitab olevat. Eelnevast tulenevalt palume jätta eelnõust välja kavandatav § 412 lõike 1 punkt 1 ning näha eelnõus ette eraldi kohustus küsida isikult isikut tõendavat dokumenti, mille alusel 7  kontrollida, kas tegemist on sama isikuga, keda isik väidab end olevat. 6. Eelnõu § 1 p 3 – kuna Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § Mittearvestatud VVS § 77 lg 1 p 14 kohaselt on Riigikantselei 66 lõike 1 järgi on Siseministeeriumi valitsemisalas riigi pädevuses kriisireguleerimispoliitika väljatöötamine sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, ja selle elluviimise koordineerimine. hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud Siseministeeriumi pädevus on VVS § 66 lg-ga 1 tegevuste korraldamine, kodanikuühiskonna arengu piiritletud ainult riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, kavandamine ja koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate ja rändega seotud tegevuste korraldamise, õigusaktide eelnõude koostamine, siis peab kodanikuühiskonna arengu kavandamise ja Justiitsministeerium riskianalüüsi koostamise juhtimise koordineerimise, rahvastiku toimingute ja usuliste küsimuses pädevaks Siseministeeriumi. Seda põhjusel, et ühendustega seotud küsimustega. vastavateemaliste poliitikate väljatöötamine saab põhiseaduse Siseministeeriumi pädevusse ei kuulu (PS) järgi olla üksnes ministeeriumi valdkond. PS § 94 järgi kriisireguleerimispoliitika ja selle elluviimine. moodustatakse valitsemisalade korraldamiseks seaduse alusel Üleriigiline riskianalüüs ja ETO-de toimepidevuse vastavad ministeeriumid. Üleriigiline riskianalüüs, sealhulgas strateegia on kriisireguleerimispoliitika elluviimise selle koostamine, on Siseministeeriumi valitsemisala üks tööriistad ning kriisireguleerimispoliitika põhiülesandeid, seega see ei ole käsitletav tugiteenusena ega väljatöötamine ja elluviimine on Riigikantselei tehnilise teenindamisena (VVS § 77), mida saaks juhtida pädevuses, sh vajalikke õigusaktide ja dokumentide Riigikantselei. Sama märkus kehtib ka eelnõuga kavandatava ettevalmistamine. Selline pädevus on Riigikantseleil HOS § 416 kohta, kuna strateegia väljatöötamine on sisuliselt alates 01.07.2021 ning käesoleva eelnõu raames ei võrdsustatav valdkonna poliitika väljatöötamisega, mis on PS ole kavas muuta valitsusasutuste pädevusi. § 94 kohaselt ministeeriumi pädevus ega kujuta endast Vt ka hädaolukorra seaduse muudatuse põhjendusi, tugiteenust. millega kriisireguleerimisvaldkond Riigikantseleisse üle läks: „Muudatuse tulemusel ei kao põhimõte, mille kohaselt iga ministeerium ja asutus vastutab kriisireguleerimise eest oma vastutusalas. Riigikantselei ülesanded jäävad sarnaseks tänaste Siseministeeriumi ülesannetega. See tähendab, et Riigikantselei suunab asutuste tegevust üldiselt, riigi tasandil, ministeerium aga teeb seda täpsemalt oma 8  valitsemisalas ning vastutab selle eest, et vajalikud kriisireguleerimisülesanded oleksid täidetud. Eelnevaga seonduvalt saab eelnõu kohaselt Riigikantselei ülesandeks ka õigusaktide väljatöötamine valitsemisalade ülese valdkonna koordineerimisel. Kriisireguleerimise näite puhul tähendab see, et sellealase poliitika väljatöötamise ja elluviimise koordineerimise saab anda Riigikantseleile, kuna tegemist on mitut valitsemisala hõlmava valdkonnaga. Nimetatud juhul ei ole võimalik rääkida ühe ministeeriumi valitsemisalast ega ka ühest asjaomasest ministrist. Poliitika koordineerimine tähendab muuhulgas õigusaktide eelnõude väljatöötamist. Kui kriisireguleerimise kui valitsemisalade ülese valdkonna koordineerimise ülesanne on Riigikantseleil, toob see kaasa muuhulgas ka vastavate eelnõude väljatöötamise vajaduse.“ Lisaks, põhiseadus ei kohustagi kõiki võimalikke sisulisi küsimusi ministeeriumide vahel ära jaotama. See nähtub kasvõi juba sellest, et PS § 94 lg 4 kohaselt võib Vabariigi President peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita minister). Sellisel regulatsioonil on mõte ainult siis, kui sellise ministri vastutada võib anda küsimuse, mis samal ajal ühegi teise (ministeeriumi juhtiva) ministri vastutusvaldkonda ei kuulu. Ühtlasi ei kohusta põhiseadus ministrit valima poliitikute seast. Poliitilist vastutust kannab peaminister, kes vastavalt VVS § 36 lg 1 p-le 21 esitab VV-le ettepanekuid oma vastutusvaldkonna, Riigikantselei pädevuses olevate 9  ja muude küsimuste otsustamiseks. Seega ka näiteks kannab Riigikogus Riigikantselei ettevalmistatud seaduseid ette ehk et poliitiline vastutus on peaministri kaudu olemas. 7. Eelnõu § 1 p 5 (lg 2 p-d 3 ja 4) – seletuskirja ja eelnõu Selgitused Kavandatav hädaolukorra seaduse § 251 on jäetud põhjal jääb ebaselgeks, kas mõeldud on intressi ja viiviste eelnõust välja. Nimetatud muudatus kavandatakse maksmise või arvestamise peatamist? Justiitsministeerium on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõusse. Praegu seisukohal, et ainult maksmise peatamine võib jääda on ebaselge, kas JuM teeb ettepaneku lisaks olukorda arvestades ebapiisavaks. Palume seletuskirja selles intresside/viiviste maksmise peatamisele peatada ka osas täiendada. üleüldse nende arvestamine teatud perioodi jooksul ehk sisuliselt soovitakse vähendada krediidisaajate võlgnevust (või ka kindlustusvõtjate kohustusi). RAM hinnangul on tegemist põhimõttelise muudatusega ja see võib (mingil määral) kahjustada pankade finantspositsiooni ja laiemalt finantsstabiilsust (punktis 4 sätestatud kindlustuslepingute puhul oleks ilmselt laiem mõju väiksem). RAM ei ole praegu veendunud, kas see oleks mõistlik ja ses osas tuleks veel konsulteerida Finantsinspektsiooniga. 8. Eelnõu § 1 p 15 (Tsiviiltoetuste register) − üldise Selgitus Arvestust ETOde üle peetakse tsiviiltoetuse registris märkusena toome välja, et isikuandmete töötlemisel alates 01.07.2018. Tegemist on juba kehtiva riivatakse inimese õigust privaatsusele, mis on sätestatud PS normiga. Tsiviiltoetuse registrit andmekoguna §-s 26. Põhiõiguste riive alused peavad tulenema seadusest reguleerib RiKS § 8214 ja selle lõike 4 alusel (PS § 3 ja § 11). Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) §- kehtestatud registri põhimäärus. Nimetatud de 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks olema põhimääruses on juba määratud ETOdega seotud seaduslik alus ning andmete töötlemisel peab järgima andmete koosseis ja ETKAd volitatud töötlejatena. isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Seega peab Käesolevas eelnõus üksnes tuuakse välja viide isikuandmete töötlemiseks seaduse tasandil olema sätestatud tsiviiltoetuse registrile ega dubleerita RiKSis konkreetne eesmärk, milleks andmeid kogutakse, samuti sätestatud regulatsiooni. Märkusest tulenevad kogutavate andmete koosseis ja andmete säilitamise tähtaeg. vajalikud täpsustused tehakse tsiviilkriisi ja HOS-is on andmekogu regulatsioon puudulik ning vajab riigikaitse seaduse eelnõus, millega tunnistatakse mh 10  oluliselt täiendamist. Andmekogu reguleeriv säte peab muu nii HOS kui ka RiKS kehtetuks. hulgas sisaldama andmekogu eesmärki, andmekogu vastutavat töötlejat, andmekogus töödeldavat andmekoosseisu, säilitamise tähtaegu. Samuti peab põhimääruse volitusnorm sisaldama, millised asjaolud volitab seadusandja määruse tasemel reguleerimiseks, nt andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, volitatud töötlejad, vastutava volitatud töötleja ülesanded jne (vt ka AvTS § 435). Palume esimesel võimalusel HOS-i andmekogu regulatsiooni eelnevast märkusest tulenevalt täiendada. 9. Eelnõu § 1 p 22 – eelnõuga kavandatava HOS § 411 lõike 8 Arvestatud Eelnõu on täpsustatud. punkti 1 puhul palume mõisteid täpsustada. Ilmselt on ühe kontrolli välistava alusena loetelus silmas peetud isikuid, kellel on riigisaladusele ametikohajärgne juurdepääsu õigus? Palume eelnõu sõnastust täpsustada. 10. Teovõime kontrollimine – eelnõu kohaselt peab ETO Selgitused Teovõime kontrollimine on eelnõust välja jäetud kontrollima isiku teovõimet. Juhime tähelepanu, et ning kontroll piirdub üksnes karistatuse andmete rahvastikuregistrist ei saa kontrollida seda, millises ulatuses päringuga. on täisealisel isikul teovõime, kuna teovõime on faktiline seisund. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 8 lõike 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Eestkoste on ainult eeldus isiku teovõime osas. See kehtib mõlemat pidi, st kui eestkostet ei ole seatud, võib inimese teovõime ikkagi olla piiratud ja seega ka tehing kehtetu. Teistpidi jällegi võib olla seatud eestkoste, aga inimene saab ise oma tegudest ja nende tagajärgedest piisavalt aru ja seega on ka tehing kehtiv. Seega ei ole võimalik ETO-l 11  taustakontrolli raames kontrollida isiku teovõimet, mille hindamine toimub vastavalt TsÜS-ile, perekonnaseadusele ja tsiviilkohtumenetluse seadustikule, vaid tal on võimalik üksnes kontrollida, milline kanne on rahvastikuregistrisse teovõime kohta tehtud. Palume eelnõu sõnastust muuta selliselt, et ETO peab kontrollima teovõime kohta tehtud kannet rahvastikuregistrist, ning seletuskirjas välja tuua, et teovõime kontrollimisel saavad ETO-d teada üksnes, milline kanne on isiku teovõime kohta rahvastikuregistrisse tehtud, kuid sisulist teovõime hindamist ei toimu. Muu hulgas tuleks seletuskirjas ka selgitada, et teovõime kontrollimise käigus ei saa teovõime hindamiseks päringuid teha muudesse andmekogudesse, nt mõnda terviseandmeid sisaldavasse andmekogusse. 11. Järelevalve – palume täiendada eelnõu ja seletuskirja Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. järelevalvet puudutavas osas ETO-de ja järelevalve teostaja (ETKA) vaates. Eelnõust ja seletuskirjast peab nähtuma, kuidas tagatakse, et riskianalüüsid on koostatud, kriitilised ametikohad on määratud ja vajalikus osas taustakontroll tehtud. 12. Eelnõu § 3 p 3 – kõnealuse sättega pannakse Selgitused Eelnõust on jäetud välja riigikaitselised ülesanded ja Konkurentsiametile uus ülesanne, kuid Konkurentsiametit ei sellega seotud järelevalve. Nimetatud ülesannetega ole selles osas eelevalt kaasatud ega eelnõu neile arvamuse seotud temaatika vaadatakse üle tsiviilkriisi ja avaldamiseks saadetud. Palume Konkurentsiametile ülesande riigikaitse seaduse eelnõu raames. panemise võimalus ja tingimused kindlasti läbi rääkida Konkurentsiametiga ning seletuskirjas tuua mõjuanalüüsis välja ka mõju Konkurentsiametile (töökoormus, kulud jne). 13. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja Arvestatud Lisades esitatud märkused on vaadatud üle ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja parandused tehtud. keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. 14. Eelnõu § 411 lg 4 – eelnõu kohaselt tuleb taustakontroll läbi Arvestatud Kaheaastane samm on seotud ETO toimepidevuse viia iga 2 aasta tagant. Palume seletuskirjas välja tuua, miks riskianalüüsi uuendamise sammuga. Küll nõustume, 12  on valitud just 2-aastane intervall, kuna selle perioodi jooksul et ETO võib vajaduse korral uuendada riskianalüüsi võib isik toime panna mitmeid asjasse puutuvaid rikkumisi. ka tihedamini. Eelnõus on täpsustatud, et saab teha Palume kaaluda, kas selleks, et taustakontrolli oleks kahtluse kontrolli vähemalt iga kahe aasta tagant. Seletuskirja korral võimalik teha tihemini, võiks seaduses näha ette on täiendatud. võimaluse teha seda vähemalt iga kahe aasta tagant. 15. Eelnõu § 411 lg 6 − seletuskirjas (lk 24) on eelnõu § 411 lõike Arvestatud Seletuskirja on täiendatud TÖR ja TTRI osas, samuti 6 kirjelduse juures esitatud selgitus, et päringute mugavuse on jäetud avatuks, kas arendus tuleb e-toimiku või e- tagamiseks on vajalik infovahetust töötajate registriga (TöR) äriregistri juurde vmt, need kaks on toodud välja ja tsiviiltoetuse registriga (TTR) ning esitatud joonist selle näitena. Eelnõu on täiendatud MKS muudatusega. kohta, kuidas TöR ja Karistusregister omavahel suhelda võiksid taustakontrolli teostamisel, kuid eelnõu ei sisalda sellega kaasnevaid vajalikke seaduse muudatusi. Seletuskirjas on hetkel esitatud kirjeldus sidunud eelnevalt kirjeldatud funktsionaalsuse jäigalt Karistusregistriga. Pigem tuleks seda funktsionaalsust kirjeldada selliselt, et „luuakse taustakontrolli teenus, mis pärib TTR-ist ETO-de loetelu, saab TöR-ist iga ETO kohta töötajad ja siis kontrollib Karistusregistrist andmed ja edastab info ETO-le negatiivsete tulemuste korral“. Tehniliselt on see kontrollija, mis kontrolle teeb, eraldi rakendus (nagu eelnevalt pakutud sõnastus seda kirjeldab), kuid seletuskirjas hetkel pakutud sõnastus kirjeldab seda Karistusregistri osana, mis on väär aga nii sisuliselt kui ka tehniliselt. Lisaks leiame, et seletuskirjas võiks jätta paindlikkuse, mille kaudu kontrolli teostatakse, st konkreetselt ei pea ütlema, et seda kontrolli tehakse just E-toimiku vahendusel. Leiame, et selles küsimuses võiks jätta võimaluse luua see võimaluse läbi ÄR- i (ettevõtja jaoks), AT või AET-i kaudu. Palume eelnõu ja seletuskiri omavahel kooskõlla viia ja teha seletuskirjas eelpool välja toodud parandused. 16. Isikut tõendava dokumendi esitamine – eelnõuga Arvestatud Eelnõu on muudetud. 13  kavandatava HOS § 413 lg 2 kohaselt võib ETO nõuda olulist ülesannet täitvalt isikult tema isikusamasuse kontrollimiseks isikut tõendava dokumendi esitamist. Juhime tähelepanu, et direktiivist tuleneb kohustus taustakontrolli käigus kontrollida isiku identiteeti nõudes temalt isikut tõendavat dokumenti. HOS sättes on see nõue hetkel sees vaid võimalusena. Võimalusena on see mõistetav juhul, kui inimesele tehakse nö järelkontroll (eelnõu järgselt iga kahe aasta tagant), kuid esmakordses taustakontrollis peab isiku tõendava dokumendi alusel isiku identiteedi kontrollimise nõuet igal juhul täitma. 17. Välismaalase poolt oma riigi karistusregistri väljavõtte Selgitused Eelnõus on pakutud miinimumlahendus kooskõlas esitamine – eelnõuga kavandatud HOS § 413 lõike 3 kohaselt direktiivi nõuetega. Direktiiv ei nõua reisimiste, võib ETO võib välismaalaselt, kes täidab ETO-s kodakondsuste vmt hindamist. Võtame direktiivi riskianalüüsis kindlaks määratud olulist ülesannet nõuda miinimumulatuses üle. Teised liikmesriigid peavad dokumendi esitamist tema kriminaalkorras karistamise kohta ka võtma direktiivi üle ja looma võimaluse küsida ja välisriigi õiguskaitseorgani poolt. Juhime tähelepanu, et saada kätte andmeid karistusregistritest vastava väljavõtte esitamine võib olla vajalik ka Eesti elanike taustakontrolli tegemiseks, sh Soome (Soome eelnõu puhul, kui nad on pikemalt viibinud, elanud ja/või töötanud kohaselt võimaldatakse karistusandmete töötlemist kolmandates riikides. Praktikas on mitmeid olukordi, kus ka CER direktiivi ülevõtmiseks). Eelnõu ei näe ette isiku varasema karistatuse kontrollimine on raskendatud või isikute töötamiste kontrollimist. Karistusandmete puhul on nähtud ette ECRISe võimalus. Kui võimatu, kuna kontrollitav isik on pärit teisest riigist või seal andmeid ei ole ei ECRISes ega Eesti pikalt viibinud või töötanud ning kontrollitava isiku välisriigi karistusregistris, siis isik ise esitab tõendi enda karistusandmed pole Eesti karistusregistrisse kantud või ei karistatuse kohta. Taustakontrolli pädevuse andmine ole andmed Euroopa Karistusregistri Infosüsteemi (ECRIS) riigiasutusele ei paranda oluliselt seda olukorda, kaudu taustakontrolliks kättesaadavad (nt Soome, kes kuna ka sellise juhul lähtub asutus isiku esitatud väljastab karistusregistri väljavõtteid üldjuhul üksnes andmest ja andmete saamine kolmandatest riikidest kriminaalmenetluse raames). on ka asutustele oluliselt piiratud. Hetkel kavandatava regulatsiooni kohaselt peaks isik, kes kandideerib ETO-sse tööle taustakontrolli vajavale ametikohale, esitama ise kõik andmed oma välismaal 14  töötamise kohta. Juhul, kui ta seda ei tee, siis puudub ETO-l võimalus neid andmeid kuskilt saada. Ka see on üks asjaolu, mis toetab seisukohta, et taustakontrolli peaks läbi viima riigiasutus, kellel oleks parem ligipääs vastavale infole ning valeandmete esitamise korral oleks võimalik isik vastutusele võtta. Viimane võimalus ETO-de puhul aga puudub. Palume parandada kavandatavat regulatsiooni selliselt, et see hõlmaks ka võimaluse kontrollida välismaal (kolmandates riikides) pikemalt viibinud, elanud ja/või töötanud Eesti elanike karistatust välisriigis. 18. Järelevalvepädevus − kehtiva HOS § 45 ei ole PPA-l Selgitus Tegemist on kehtiva regulatsiooniga ja PPA on järelevalvepädevust, samas on määratud PPA olnud menetleja aastast 2009. Eelnõuga seda väärteomenetlust läbi viima. Ühtegi HOS §-s 45 kirjas olevat põhimõtet ei ole kavas muuta. Juba praegu teeb järelevalvet tegevat asutust, ei ole §-s 52 (menetlus) kirjas. riiklikku järelevalvet ETO kohustuste täitmise üle Justiitsministeerium on seisukohal, et väärtegusid peaks elutähtsat teenust korraldav asutus. ETO kohustuste reeglina menetlema need, kes riiklikku järelevalvet teevad. rikkumist menetleb HOS § 52 järgi PPA. 19. Vastutuse sätte osas (§ 49) toimub eelnõuga oluline Arvestatud Väärteokoosseisud on korrastatud. laiendamine võrreldes kehtiva sõnastusega. Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei selgu, kas kõikide nende kohustuste täitmine peab olema väärteovastutusega tagatud ning miks ei ole võimalik rakendada järelevalve raames ettekirjutust ning sellele järgnevat sunniraha. 2015 a karistusõiguse reformi seletuskirjas on muu hulgas välja toodud, et: „Kui õigusnormi rikkumine peab olema sanktsioneeritud, ei tähenda see tingimata rikkumise karistusväärsust. Siit tuleneb vajadus eristada väärteo- ja haldusvastutust, seega väärteokoosseisu rikkumisele järgnevat karistust ja muule haldusõigusnormile järgnevat haldusvastutust ehk haldussundi. Viimane seisneb teatavasti ettekirjutuses, sunnirahas ja asendustäitmises. Eelkõige on väärteovastutus vajalik juhtudel, kui rikkumine on juba toime pandud ning 15  haldussunni tagantjärele kohaldamine ei ole mõttekas ega võimalikki. Seevastu on haldussunni kohaldamine põhjendatud juhtudel, kui rikkumine kestab ja seda on võimalik kõrvaldada.“.Samas seletuskirjas on loetletud ka üheksa kriteeriumit, mida järgida ja analüüsida väärteokoosseisude koostamisel. Palume põhjendada seletuskirjas miks on antud juhul vajalik näha ette väärteovastutus ja miks ei piisa järelevalve rakendamisest. 20. Normitehniline märge – palume lähtuda loogikast, et Arvestatud Mõlema puhul on märkus vajalik. Riigilõivuseaduse normitehniline märge tuleb neile seadustele, mis kajastuvad muudatus on seotud taustakontrolliga ja vastavustabelis. Sisu poolest näib, et riigilõivuseadusest ja raudteeseaduse muudatus on seotud ETOde raudteeseadusest ei pruugi tingimata olla vajalik kriteeriumide kehtestamisega, st avaliku raudtee normitehnilise märkusega täiendada. majandamise teenuseosutaja muudetakse ETOks. Kaitseministeerium 16  1. Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Mittearvestatud Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis Eelnõuga laiendatakse elutähtsa teenuse mõistet käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega kooskõlas CER direktiiviga. Mõiste peegeldab CER tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ direktiivi artiklites 6 ja 7 toodud kriteeriume, mis (edaspidi CER direktiiv). CER direktiiv jõustus 16.01.2023 hõlmavad mõju hindamist keskkonnale, avalikule ning see tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 17.10.2024, ohutusele (public safety) ja julgeolekule (public normid peavad jõustuma hiljemalt 18.10.2024. security).1 Avalikku ohutust kasutatakse tihti koos Paraku laiendatakse eelnõuga elutähtsa teenuse mõistet „riigi julgeoleku“ või „avaliku korraga“2, seejuures võrreldes kehtiva hädaolukorra seaduse ja CER direktiiviga. koosmõjus „riigi julgeolekuga“ pigem riigikaitse Eelnõu § 2 lõike 4 kohaselt defineeritakse elutähtsat teenust tähenduses. Omakorda on Euroopa Kohus kasutanud muuhulgas läbi mõju riigikaitsele. Kaitseministeerium palub termineid „riigi julgeolek“ ja „avalik julgeolek“ elutähtsa teenuse osutamise definitsioonist jätta välja seos või samas tähenduses.3 Seejuures on Euroopa Kohus viide riigikaitsele, mis ei tulene CER direktiivist. Kui eelnõu märkinud, et „avalik julgeolek“ või „riigi julgeolek“ koostaja eesmärk on seostada elutähtis teenus riigikaitse laia samas tähenduses hõlmab ühtaegu nii liikmesriigi käsitlusega, siis palub Kaitseministeerium eelnõu vastavalt sisejulgeolekut kui ka tema välisjulgeolekut.4 muuta ning seletuskirjas täpsustada, vastasel juhul puudub Avalikku julgeolekut on praktikas tõlgendatud eelnõu osas õigusselgus. Selgitame, et pigem avaldab riigi selliselt, et see hõlmab lisaks igasugusele sõjaline kaitsmine mõju elutähtsa teenuse osutamisele kui seaduserikkumisele ka seda, et esineb tõeline, vahetu vastupidi, sest sõdur peab suutma kaevikus vastasega ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd võidelda ka siis, kui vesi kraanist ei jookse, digiallkirja anda ühiskonna põhihuvi5. Eelnevast tulenevalt ei saa või kui turvateenus katkeb. kasutatakse käesolevas eelnõus elutähtsa teenuse Kui eelnõu koostaja eesmärk on seostada elutähtsa teenuse definitsioonis avaliku ohutuse ja julgeoleku asemel katkemise mõjuulatust ka riigi sõjalisele kaitsele ja Eesti õiguses tavapärasemat mõistet „riigikaitse“. defineerida elutähtis teenus läbi mõju riigikaitsele tervikuna, siis teeb 1 CER direktiivi art 7 lg 1 kohaselt võtavad liikmesriigid häiriva mõju olulisuse kindlakstegemisel mh arvesse intsidentide võimalikku mõju (raskusaste ja kestus) majandus- ja ühiskondlikule tegevusele, keskkonnale, avalikule ohutusele ja julgeolekule ning elanikkonna tervisele. 2 EKo C-303/05, Advocaten voor de Wereld VZW vs Leden van de Ministerraad, p 57 ja EKo liidetud kohtuasjad C-317/04 ja C-318/04, Euroopa Parlament, Euroopa andmekaitseinspektor (CEPD) vs Euroopa Liidu Nõukogu, p-d 3 ja 7. 3 EKo, C-373/13, H. T. vs Land Baden-Württembergi, p 76-79. 4 EKo C-145/09, Land Baden-Württemberg vs Panagiotis Tsakouridis p 43; EKo C-273/97, Angela Maria Sirdar vs The Army Board ja Secretary of State for Defence, p 17; EKo C-285/98, Tanja Kreil vs Bundesrepublik Deutschland, p 17; EKo C-423/98, Albore, p 18; EKo C-186/01, Alexander Dory vs Bundesrepublik Deutschland, p 32. 5 EKo C-249/11, Hristo Byankov vs Glaven sekretar na Ministerstvo na vatreshnite raboti, p 40. 17  Kaitseministeerium ettepaneku sätestada eelnõus sõjalise ohu tõrjumiseks vältimatult vajalike teenuste osutamise prioriteet Kaitseväele. 2. Kaitseministeerium juhib tähelepanu, et Selgitused Eelnõu koostamisel on väga detailselt hinnatud, mis eelnõuga ei ole hinnatud kõiki kaasnevaid teenused ja ettevõtted on CER direktiivi subjektiks. mõjusid. Samuti on hinnatud olemasolevaid teenuseid. Kuivõrd eelnõukohase seaduse jõustumisel Hindamine ja selle tulemused on kirjeldatud lisanduks 7 uut valdkonda elutähtsa teenusena seletuskirja lk-del 6–9. Oluline on pöörata ning senine vältimatu abi osutamine laieneb tähelepanu sellele, et riigikaitseliste töökohtade tervikuna tervishoiuteenuse osutamiseks, samuti määramine elutähtsa teenuse juures tuleneb RiKS lisanduvad eriseadustes kuues valdkonnas § 46 lg-st 2 ning täpsem kord on sätestatud RiKS § püsivad riigikaitseülesanded, millest tulenevalt 46 lg 3 alusel kehtestatava VV määrusega „Elutähtsa kasvab ka elutähtsa teenuste osutajate (edaspidi teenuse osutaja juures täiendavate riigikaitselise ETO) arv ca 388%, siis järelikult kasvab ka töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja nende isikute hulk, keda saab nimetada arvestuse pidamise kord“ (edaspidi määrus). riigikaitselise töökohustusega töökohale ja kes Määruse § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt on töötaja seetõttu ei osale riigi vahetus sõjalises riigikaitselisele töökohale määramine elutähtsa kaitsmises. Eeltoodut arvesse võttes tuleb teenuse osutaja võimalus, mitte kohustus. eelnõuga hinnata ka mõjusid riigikaitsele. Vastavate töökohtade määramise aluseks on Kaitseministeeriumi hinnangul mõjutaks eelnõu elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse esitatud kujul vastu võtmine oluliselt Kaitseväe riskianalüüs (määruse § 2 lg 5). sõjaaja koosseisu plaanimist ning väljaõpet ja seeläbi seaks ohtu ka riigi sõjalise kaitse, mida Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs tänases julgeoleku olukorras lubada ei saa. tuleb esitada kinnitamiseks elutähtsa teenuse Riigikogu 12.11.2020 vastu võetud otsuse toimepidevust korraldavale asutusele (HOS § 40 lg „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 1). Nimetatud riskianalüüs tuleb enne kinnitamist heakskiitmine“ punktist 12.3.2. nähtub, et või selle muudatuse kinnitamist esitada Euroopa Liidu ja rahvusvahelises õigusloomes kooskõlastamiseks Kaitseressursside Ametile osalemisel hinnatakse väljatöötatavate (HOS § 40 lg 8). Kui elutähtsa teenuse õigusaktide mõju juba Eesti seisukohtade toimepidevuse riskianalüüsis või selle muudatuses kujundamisel. tehakse pärast Kaitseressursside Ameti kooskõlastust Samuti leitakse viis, kuidas selles etapis muudatusi, edastatakse kinnitatud toimepidevuse 18 igakülgselt analüüsida väljatöötatava õigusakti riskianalüüs või selle muudatus teadmiseks sobivust Eesti õigusesse, kaasates valdkonna Kaitseressursside Ametile (HOS § 40 lg 9). parimad asjatundjad. Kaitseministeeriumi Eelnevast tulenevalt on Kaitseressursside Ametil hinnangul ei sobitu aga direktiiv esitatud eelnõu võimalus kontrollida riskianalüüsis toodud kujul Eesti õigusesse, sest mõjud on vajalikus riigikaitseliste töökohtade ja selle arvu ulatuses jäetud hindamata. asjakohasust ning jälgida, et ETOde juurde Kaitseministeerium soovib siinjuures rõhutada, määratav arv ei pärsiks vältimatult et eelnõuga võetakse CER direktiiv üle vajalikku reservarmee koosseisu. ettenähtust laiemas ulatuses. Näiteks ei nõua Eelnõu seletuskirja on täiendatud täiendavate CER-dirtektiiv, et turvateenus oleks elutähtis riigikaitseliste töökohtadega kaasnevate mõjude teenus, ometigi nähakse eelnõuga ette, kui osas. Juhime tähelepanu, et eelnõust on jäetud välja turvaettevõtte osutab teenust pangale, siis riigikaitselised ülesanded ettevõtetele, kes osutavad loetakse ta elutähtsa teenuse osutajaks. Näiteid teatud teenuseid ETOdele. Seega suureneb seletuskirja kohaselt saab tuua veelgi. riigikaitseliste töökohtade arv üksnes lisanduvate Kaitseministeerium on tsiviilkriisi ja ETOde arvelt. Ning ka hetkel on määratud isikuid riigikaitseseaduse eelnõu raames juhtinud riigikaitselistele töö- ja ametikohtadele, kes ei ole mitteametlikult tähelepanu sellele, et kui nii kõik kaitseväekohustuslased, seega ei kajasta väikeses ja sellise geograaflise asukohaga riigis riigikaitselistele töökohtadele määratud isikute arv nagu Eesti seda on, laiendatakse elutähtsate tegelikku mõju Kaitseväe sõjaaja koosseisule, see on teenuste valdkondi ja olemasolevate oluliselt väiksem. valdkondade ulatust CER direktiivis ettenähtust laiemalt, siis hakkab see oluliselt pärssima meile vältimatult vajalikku reservarmee koosseisu. Sama probleem tekib siis, kui võrreldes tänasega suurendatakse elutähtsa teenuste osutajate arvu ning püsiva riigikaitseülesandega isikute hulka. Kaitseministeeriumi hinnangul võib nende isikute hulk kasvada kuni 70 000 isikuni. Kaitseministeerium möönab, et riikidele, mis ei ole nii väikesed ja keda otseselt ei ohusta naaberriigi agressioon, võib CER direktiivi laiendatud 19  nõuded olla kohased ja mõõdukad, meile paraku ei pruugi see nii hästi eeltoodud riskide tõttu sobida. Eelnevast tulenevalt teeb Kaitseministeerium ettepaneku hinnata eelnõus ja ka kehtivas hädaolukorra seaduses toodud elutähtsate teenuste valdkondade kaupa, kas valdkondi nii üldistatud kujul on kohane elutähtsaks teenuseks nimetada või tuleks valdkondi täpsemalt piiritleda. Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole mõõdukas ega eesmärgipärane valdkondi nn igaks juhuks ja laia ulatusega elutähtsateks teenusteks nimetada, kuivõrd elutähtsa teenuse osutaja staatusega kaasnevad ka ettevõtetele arvestatavad lisakohustused. 3. Kaitseministeeriumi hinnangul vajavad elutähtsa teenuse Selgitused HOS ja selle alusel kehtestatavad määrused peavad toimepidevuse nõuded, hindamise metoodika ning elutähtsa olema kooskõlas HOS reguleerimisalaga. HOS § 1 teenuse toimepidevuse riskianalüüside metoodika lg 1 kohaselt sätestab HOS kriisireguleerimise, kaasajastamist ning sõjaliste ohtudega arvestamise kohustus sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja seaduse tasandil täpsustamist, sest regulatsioonid ei arvesta hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste sõjalise iseloomuga ohtudega ega sellega, millises ulatuses toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Samuti peab teenus olema tagatud ja toimepidevus taastatud, kui riiki reguleerib eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja elanikkonda on vaja kaitsta sõjas. Siinjuures näeme ja lõpetamist, Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist vajadust eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud reguleerida eelnõus täpsemalt ka elutähtsat teenust hädaolukorra lahendamisse ning riiklikku korraldava asutuse (edaspidi ETKA) rolli järelevalvet ja vastutust. Sama paragrahvi lg-s 2 on toimepidevusnõuete kehtestamisel ja hindamisel ning täpsustatud, et HOS kohaldatakse riigi julgeolekut ja riigikaitselise töökohustusega töökohtade põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks kaardistamisel ja Kaitseministeeriumi ning valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustega erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kooskõlastamisel. kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti. 20  Eelnevast tulenevalt ei saa HOS otseselt reguleerida tegutsemist sõjalise ohu korral, kuna see väljuks HOS reguleerimisalast ja tungiks RiKS pärusmaale. Sellegipoolest on juba praegu tulenevalt HOS § 37 lg 3 p-st 2 ETKA-l kohustus kehtestada nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ja hädaolukorras või muus sarnases olukorras. 2017. a HOS seletuskirjas on selgitatud, et „muu sarnase olukorra“ all mõeldakse riigikaitselisi olukordi, mille kohta RiKSst või muust eriseadusest ei tulene teisi nõudeid. Seega, juba praegu saavad ETKAd täpsustada oma nõuete määrustes teenuse tasemed muudeks, mitte hädaolukorraga hõlmatud olukordadeks. Korraldavate asutuste määrused tuleb tulenevalt käesolevast eelnõust nii kui nii uuendada ning uuendamise käigus üritatakse tuua selgemini välja teenuse tasemed muudeks olukordadeks, mis hakkavadki olema aluseks riigikaitseliste töökohtade määramiseks. 4. Kaitseministeeriumi hinnangul peaks endiselt säilima Selgitused Juba praegu on HOS § 39 lg 5 alusel kehtestatava riigikaitseseaduse tähenduses ülesannete jäävuse põhimõte, määruse kohaselt ETO kohustatud hindama oma samas ei saa seda siduda konkreetsete füüsiliste isikutega. personali vajadust ning arvestama asendamise Elanikkonna esmavajadusteks vajaliku funktsiooni täitmist ei võimalustega, samuti protsesside ümberkorraldamise saa siduda konkreetse isikuga ka rahuajal, ootamatuteks võimalustega. Valmisoleku kohustus protsesside juhtudeks tuleb talle siis samuti ette näha asendamise ümberkorraldamiseks, personali dubleerimiseks võimalused, vajadusel tööprotsesse ümber korraldada jms. tuleneb ETOdele ka HOS § 38 lg 3 p-st 2. HOS § 39 Sõjaolukorras on riigi kaitsmiseks vältimatult vajalik lg 5 alusel kehtestatavat määrust täpsustatakse Kaitseväe üksuste mehitamine vastavate oskuste ja vajaliku tulenevalt käesolevast eelnõust, vajaduse korral väljaõppe saanutega. sätestatakse täpsemalt tingimused personali Kaitseministeeriumi eesmärk on isikulisi kattuvusi nende arvestuse kohta. 21  vajaduste täitmisel võimalikult suures ulatuses vältida ja teha selleks võimalikult varajases faasis tihedat koostööd nii ETKA-de kui ETO-dega. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta ETO toimepidevuse riskianalüüsile esitatavaid nõudeid ning ETO juures täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimusi ja arvestuse pidamise korda. 5. Eelnõukohase seaduse jõustumisega kasvab oluliselt Selgitused Kaitseressursside Ameti töökoormus seoses elutähtsa teenuse Riigikaitseliste töökohtade määramine on ETO toimepidevuse riskianalüüside kooskõlastamise mahu võimalus, mitte kohustus. Riigikantselei vaatas üle kasvuga. Kui elutähtsate teenuste osutajate arv suureneb 360 lisanduvate ettevõtete arvu. Lisandub 328 ettevõtet. ettevõtte võrra, nagu eelnõu ette näeb, nõuaks see Seejuures on näha, et ainult pooled võivad soovida Kaitseressursside Ametilt riskianalüüside kooskõlastamiseks määrata riigikaitselisi töökohti, st ligi 150–160 vähemalt kolme täiendavat töökohta. Sellega lisanduks ka ettevõtet. Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja ka täiendav personalikulu, mida amet ei ole planeerinud. hinnanguline KRA personali vajadus seoses muudatustega. Lisanduvate ettevõtete kooskõlastamiseks esitatavad riskianalüüsid hajuvad mitme aasta peale. Aastast 2025 kaasnevate kulude kohta tuleb esitada lisataotlused riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis. 6. Täiendavalt tuleb hinnata riigikaitseseaduse mõtte Arvestatud Riigikaitselised ülesanded on jäetud eelnõust välja. seisukohast eelnõu konstruktsiooni asjakohasust, kus elutähtsa teenuse osutajaks määratud ettevõtjale määratakse elutähtsa teenuse osutamise toetamiseks püsiv riigikaitseülesanne. Arvestades nii riigikaitseülesande olemust – ülesanne, mida on vaja täita kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks, kui mh eelnõu seletuskirja lk 18 selgitust, et „HOS ei hõlma valmistumist riigikaitselisteks kriisideks“, siis Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole õiguslikult korrektne reguleerida elutähtis 22  teenus tsiviilkriisi seadusandluses (HOS), kuid seda toetav teenus määratleda püsiva riigikaitseülesandena, mille eesmärk riigikaitseseaduse kohaselt on täita sõjalise kriisi vajadust: 7. Eelnõu § 1 p 1 osas ( HOS § 1 lõige 4 kohta) on seletuskiri Arvestatud Erikord on asendatud eriolukorra mõistega kohtades, ilmselt ebatäpne. Seletuskirjas on kasutatud eriolukorra kus kasutati erikorda eriolukorra tähenduses. mõistet, mõeldud on tõenäoliselt aga üldmõistet "erikord". Samuti peaks seletuskiri selgelt sätestama, et elutähtsa teenuse osutajast krediidiasutusele kehtivad igal juhul elutähtsa teenuse osutajale seatud nõuded ja kohustused. Palume seletuskirja täpsustada. 8. Eelnõu § 1 p 2 ei ole ilmselt asjakohane kasutada olukorra Mittearvestatud Mõiste „suur keskkonnakahju“ on laialt kasutatav tagajärgede kirjeldamisel mõistet „suur keskkonnakahju“. meie õigusruumis ja erinevates seadustes (VeeS, Kahju õigusliku ulatuse määrab KarS § 121. Kohane oleks KorS, MS, LKS jne), samuti juba kehtivas HOSs. näiteks sõnastus „ulatuslik keskkonnakahju“. Käesoleva eelnõuga ei muudeta juba olemasolevat süsteemi, vaid üksnes täiendatakse CER direktiivist tulenevate osadega. KarSs endas on kasutusel nii „suur kahju keskkonnale“ kui ka „oluline kahju keskkonnale“. Sellest tulenevalt puudub vajadus mõiste muutmiseks HOSs. 9. Eelnõu § 1 punktiga 15 tehtava HOS paragrahvi 38 lõige 11 Selgitused Eelnõusse on jäetud üldisem sõnastus. Kannete osas muudatuse osas sisaldab eelnõu paketis olev märkuste tabel täiendatakse tsiviiltoetuse registri põhimäärust. ebatäpset infot – muudatusi ei ole eelnõu teksti seal viidatud viisil viidud. Muu hulgas ei reguleeri eelnõu § 1 punkt 16 HOS § 38 lõike 11 kannete tähtaega. 10. Eelnõu §-ga 6 muudetakse lennundusseadust. Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. Juhime tähelepanu, et punktiga 1 kavandatav muudatus ja paragrahvi sisu ei lähe kokku ei 1. ega 2. peatüki sisuga, seega ei ole selle paragrahvi koht kummaski nimetatud peatükis. Õige koht oleks 71. peatükis, kuid kuna sinna ei saa normitehniliselt seda paragrahvi lisada, 23 tuleks see panna sellisel juhul 9. peatükki (lennunduse muud sätted), näiteks §-ks 589 (liigutades praegu eelnõuga lisatava § 589 §-ks 5810. Punktis 3 seotakse teenusepakkuja ainult äriühinguga. Kuivõrd teenusepakkuja võib olla ka muu tegevusvorm, kui ainult äriühing äriseadustiku tähenduses, siis teeme ettepaneku kasutada terminit „isik“ või muu neutraalne termin. Seletuskirjas on märgitud, et aeronavigatsiooniteenuse toimimist kui elutähtsat teenust tagab selline isik, kes osutab Tallinna lennuinfopiirkonnas tsiviillennundus- ja aeronavigatsiooniteenust. Eelnõu § 1 punkt 6 ega § 6 sätesta, et teenuseosutaja peab osutama tsiviillennundusteenust. Kuna LennS ei tunne sellist teenuse liiki nagu tsiviillennundusteenus, on tegemist eksitava selgitusega. Nii lennujuhtimise kui ka aeronavigatsiooniteenust osutavad Eestis 2 isikut – Lennuliiklusteeninduse AS ja Kaitsevägi. Seega, juhul, kui soovitakse elutähtsa teenuse osutajaks määrata ainult Lennuliiklusteeninduse AS, tuleb see ka selgelt seletuskirjas välja tuua, et elutähtsa teenuse osutaja puhul peab olema täidetud 2 tingimust: 1) peab osutama lennuliikluse ja aeronavigatsiooniteenust ning 2) peab olema äriühing. Ainult sellisel juhul välistatakse Kaitsevägi elutähtsa teenuse hulka arvamise. Palume täpsustada seletuskirja. Palume seletuskirjas asendada 24  „militaarlendude“ korrektse lennundusseaduses kasutuses oleva terminiga „kaitselennunduse lendude“. 11. Kaitseministeerium palub jätta eelnõust välja § 14, kuivõrd Selgitused Eelnõuga ei muudeta turvateenust elutähtsaks turvateenuse osutamine ei ole CER direktiivist tulenevalt teenuseks. Kavandatud muudatuse kohaselt oleks elutähtis teenus ka siis, kui seda teenust osutatakse loetud elutähtsa teenuse osutajaks üksnes panganduses. sularahakäitlejast turvaettevõte, st selline ettevõte, mis tegeleb sularaha inkassatsiooniga, lugemisega ja ATMde täitmisega. Tegemist on väga kitsa ettevõtete ja nende ettevõtete töötajate ringiga. Sellegipoolest on jäetud kavandatav muudatus eelnõust välja ning eelnõusse on jäetud ainult otse direktiivi ülevõtmisega seotud muudatused. Sularahakäitlemisega seotud muudatused on kavas lahendada tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga. 12. Märgime, et ETO definitsiooni sidumine riigikaitsega ei ole Mittearvestatud Oleme selgitanud seletuskirjas mõiste „riigikaitse“ kooskõlas riigikaitse eesmärkidega. Riigikaitse eesmärk on valikut. Mõiste on seotud direktiivis kasutatava tulenevalt riigikaitseseaduse §-st 2 säilitada Eesti riigi sõnastusega ja selle sisuga ning analoogi leidmisega iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ja Eesti õiguses. CER direktiivi artiklites 6 ja 7 toodud õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning kriteeriumid on oluliselt laiemad kui kehtivas HOSis põhiseaduslik kord. Riigikaitse eesmärgi saavutamiseks elutähtsa teenuse kriteeriumid ning hõlmavad ka mõju hindamist keskkonnale, avalikule ohutusele rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras kogu (public safety) ja julgeolekule (public security).6 ühiskond ning riigi vahendid ja varu. Seega antud eelnõu Avalikku ohutust kasutatakse tihti koos „riigi puhul ei ole kohane siduda elutähtsa teenuse osutamine julgeoleku“ või „avaliku korraga“7, seejuures riigikaitsega. koosmõjus „riigi julgeolekuga“ pigem riigikaitse tähenduses. Omakorda on Euroopa Kohus kasutanud 6 CER direktiivi art 7 lg 1 kohaselt võtavad liikmesriigid häiriva mõju olulisuse kindlakstegemisel mh arvesse intsidentide võimalikku mõju (raskusaste ja kestus) majandus- ja ühiskondlikule tegevusele, keskkonnale, avalikule ohutusele ja julgeolekule ning elanikkonna tervisele. 7 EKo C-303/05, Advocaten voor de Wereld VZW vs Leden van de Ministerraad, p 57 ja EKo liidetud kohtuasjad C-317/04 ja C-318/04, Euroopa Parlament, Euroopa andmekaitseinspektor (CEPD) vs Euroopa Liidu Nõukogu, p-d 3 ja 7. 25  termineid „riigi julgeolek“ ja „avalik julgeolek“ samas tähenduses.8 Seejuures on Euroopa Kohus märkinud, et „avalik julgeolek“ või „riigi julgeolek“ samas tähenduses hõlmab ühtaegu nii liikmesriigi sisejulgeolekut kui ka tema välisjulgeolekut.9 13. Mõjude osas on märgitud, et „Elutähtsate teenuste osutamise Selgitused Eelnõust on jäetud välja riigikaitselised ülesanded. tagamiseks igas olukorras, eelkõige riigikaitselises olukorras Seletuskirjas on paaris kohas jäänud sisse viide sätestatakse elektri, maagaasi, sadamate, raudtee ja riigikaitseülesannetele. Need viited on jäetud lennujaamadega seotud ettevõtete alltöövõtjatele püsivad seletuskirjast välja, kuna eelnõuga ei lisata isikutele riigikaitseülesanded . Muudatus suurendab Kaitseväe riigikaitseülesandeid. Eelnõuga laiendatakse koostöövõimet NATO-ga, võimet osaleda rahvusvahelistes elutähtsate teenuste ringi, hõlmates riigikaitse seisukohast olulised sadamad, lennujaamad, raudtee kriisihaldamisoperatsioonides tänu toimepidevale ja ja toiduga varustamise. Kõik need teenused kriisikindlamale taristule .“ Antud juhul jääb arusaamatuks seonduvad 2016. a Varssavi tippkohtumisel järeldus, mille kohaselt muudatused suurendavad Kaitseväe kinnitatud NATO 7 baasvõimega. Nende teenuste koostöövõimet NATO-ga. Siinkohale palume täpsustada, kas toimepidevuse tagamisel kasvavad ka baasvõimed ja selle mõju hindamisse on kaasatud eksperte? Pigem nähtub võimalus toetada nende teenuste taristu kaudu eelnevast, et lisaks ETO-dele, saavad ka ETO alltöövõtjad liitlasi. Tegemist on teadaolevate põhimõtetega, mis endale püsivad kriisiülesanded ning õiguse määrata endale ei eelda täiendavat eksperthinnangut või analüüsi. riigikaitselisi ameti- ja töökohti. 14. Eelnevast nähtub, et isikute arv, kes jäävad kõrvale riigi Mittearvestatud Hetkel on riigikaitselistele ameti- ja töökohtadele sõjalisest kaitsest, kasvab esialgselt kavandatust veelgi enam. määratud nii kaitseväekohustuslasi kui ka mitte Kokkuvõtvalt on riigijulgeolekut ja välissuhtlemist kaitseväekohustuslasi – ehk kõik riigikaitselistel puudutavas mõjuhinnangus välja toodud metoodika ning ameti- ja töökohtadel olijad ei mõjuta Kaitseväe eelduslikud numbrid kaheldavad, samuti on mõju ulatust ja sõjaaja koosseisu. Esiteks, juba praegu otsustab VV sagedust hinnatud ekslikult väikeseks. Mõjuanalüüs peab ette riigikaitslised ameti- ja töökohad, ja seda NB! Kaitseministeeriumi ettepanekul. Ka praegu saab nägema ulatuslikuma võimaliku tagajärje. Antud VV igal ajal muuta oma määrust ning muuta mõjuanalüüsis on aga lähtutud eeldusest, et ETO-d märgivad kehtestatud piirnorme – vastavalt kriisitüüpidele ja vaid osad riigikaitselisele ameti- ja töökohale või ei märgi 8 EKo, C-373/13, H. T. vs Land Baden-Württembergi, p 76-79. 9 EKo C-145/09, Land Baden-Württemberg vs Panagiotis Tsakouridis p 43; EKo C-273/97, Angela Maria Sirdar vs The Army Board ja Secretary of State for Defence, p 17; EKo C-285/98, Tanja Kreil vs Bundesrepublik Deutschland, p 17; EKo C-423/98, Albore, p 18; EKo C-186/01, Alexander Dory vs Bundesrepublik Deutschland, p 32. 26 neid üldse. See ei ole aga õige järeldus. Pigem tuleb lähtuda VV prioriteetidele võivad olla ja peavadki olema eeldusest, et kui tuleb kriisiolukord, siis märgivad Kõik erinev hulk inimesi n-ö broneeritud. NB! Juba ETO-d ja nende alltöövõtjad (nii nagu nüüd eelnõu seda ette praeguse süsteemi puhul on VV prioriteetide näeb) maksimaalselt võimalikus ulatuses oma töötajad seadmine ja otsusetegemise ettevalmistamine KaM riigikaitselisele ameti või töökohale ja seega on isikute hulk, valitsemisala eelisõigus. Seega me peaks: kes jäävad kõrvale riigikaitsest, kriitiliselt suur. Ka 1. eristama riigikaitselistele kohtadele määratud isikuid – neil on kohustus olla tööl Kaitseressursside Ameti töömaht kasvab oluliselt, kui peaks (KaM sõjaaja koosseisu see ei olema kõikides valdkondades sisuekspert, et hinnata, milline puuduta/mõjuta); töötajatest on vältimatult vajalik selle teenuse jaoks ja milline 2. eristama kaitseväekohustuslasi, kes on mitte. määratud riigikaitselisele kohale; 3. RiKSi alusel antavatesse VV määrustesse (asutuste oma ja ETOde oma) – asutus määrab riigikaitselisele kohale eelistatuna mittekaitseväekohustuslase, kui on määratud kaitseväekohustuslane, siis tagab asutus tema võimaliku asendamise; 4. RIKSi alusel antavasse määrusesse: ETKA kohustub kontrollima, kas ETO on määranud töökohtadele isikuid lähtudes ETO plaanis ja riskianalüüsis toodud teenuse nõuetest (st et riigikaitselises kriisis nt madalam teenuse tase – vaja vähem inimesi), ministeerium kohustub tegema sama oma vastutusvaldkonna puhul; 5. kui tegu on spetsialistiga, keda vaja nii Kaitseväel kui ka tsiviilis, siis lahendatakse see koostöös ja läbirääkimiste teel nii nagu hetkel. Veel kord rõhutame, et eelnõuga ei lisata riigikaitselisi ülesandeid ettevõtetele, üksnes laiendatakse direktiivist tulenevalt ETOde ringi. On 27  väär väide, et seletuskirjas on arvestatud sellega, et ETOd ei määra või määravad riigikaitselisele töökohale töötajaid üksnes osaliselt. Seletuskirjas on toodud esile maksimaalne võimalik arv ja eelduslik lähtudes praegusest praktikast. Maksimaalne arv, so 4135 töötajat on toodud välja arvestusega, et kõik ETOd määravad riigikaitselisi töökohti, ja eelduslik, s.o 2000 on toodud välja arvestusega, et kõik ETOd määravad sektori keskmise riigikaitselise töökoha arvu. KRA ülesanded ei muutu, st ei eelda, et peaks looma pädevusi juurde. KRA ülesanded riigikaitseliste töökohtade määramisel jäävad samaks. Pole teada, mille alusel on KaM asunud seisukohale, et KRAsse peaksid tekkima sektoriaalsed sisueksperdid. KRA on praeguseks saanud 14 teenusega hästi hakkama ja puuduvad eeldused arvata, et asutus ei saa hakkama lisanduvate sektoritega. Küll nõustume, et KRA-l tuleb kontrollida rohkem riskianalüüse, mis võib eelduslikult tähendada 1–1,5 töökohta. See asjaolu on toodud seletuskirjas välja. Kliimaministeerium Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte Kommentaarid arvestatud/selgit used 1. Eelnõu § 1 punkt 3 (HOS muutmine) – üleriigilise Mittearvestatud Juba praegu koostatakse hädaolukorra riskianalüüse riskianalüüsi koostamise intervalli osas toetasime varasemalt iga kahe aasta tagant. Eestis on nimetatud praktika kevadel kooskõlastusringil olnud tsiviilkriisi ja riigikaitse hästi juurutatud ja töötab ning seetõttu jätkatakse ka seaduse eelnõu (VOS) sõnastust: "Üleriigiline riskianalüüs seni kehtivat uuendamise sagedust. Tsiviilkriisi ja koostatakse iga nelja aasta tagant ja selle ajakohasust riigikaitse seaduse eelnõu ühtlustatakse käesoleva 28  hinnatakse kord aastas." Arvestades, et ka ülevõetav direktiiv eelnõuga. näeb samuti ette, et üleriigilist riskianalüüsi koostatakse 1x 4 aasta jooksul, siis teeme ettepaneku käesolevas eelnõus kasutada VOS sõnastust. 2. Eelnõu § 4 (Kaugkütteseaduse muutmine) – VOS eelnõus oli Arvestatud Eelnõu on täiendatud. varasemalt sees ka kaugkütteseaduse § 7 lg 31 muudatus järgmises sõnastuses: „(31) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul.“; Muudatuse eesmärk on pikendada suuremate kaugkütte ettevõtjate toimepidevust kütuse kättesaadavuse häirete korral 3-lt päevalt 7-le päevale. Küll aga ei ole eesmärk öelda, milliseid reservkütuseid tuleb konkreetselt varuda, vaid see sõltub ettevõttest ja tema kasutatavatest kütusest ja/või võimalustest alternatiivseid kütuseallikaid kasutada või kas varu peab olema füüsiline või tagatakse lepingu alusel. Tegemist on juba toimiva praktikaga, kus osa ettevõtteid on reservkütusena varunud mh ka muud kütuse liiki kui tavapäraselt kasutatakse. Oluline on, et ettevõte mõtleks läbi, kuidas on tagatud teenuse toimepidevus ka olukorraks, kus kütuse kättesaadavuses on häireid. Palume vastav muudatus lisada ka käesolevasse eelnõusse. 3. Eelnõu § 6 punkt 1 (lennundusseaduse muutmine) – eelnõus Mittearvestatud Eelnõust on jäetud välja riigikaitselised ülesanded. on pandud püsiv riigikaitseülesanne lennujulgestusteenuse osutajale, kes tagab ETO-st lennuvälja käitlejale julgestusmeetmete kohaldamise vastavalt lepingule. Palume eelnõu sõnastust korrigeerida ja viia see vastavusse lennundusseaduses kasutatavate mõistetega ning lisada viide, et siinkohal on mõeldud neid lennundusjulgestusmeetmeid, 29  mida peab ettevõte tagama, mitte riigiasutused (nt Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet jne). „§ 78. Lennundusjulgestust tagava ettevõtja püsiv riigikaitseülesanne (1) Lennundusjulgestust tagava ettevõtte, kes kohaldab käesoleva seaduse § 463 lõikes 3 toodud lennundusjulgestusmeetmeid Tallinna lennuväljal, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432 tähenduses on tagada teenuse osutamine vastavalt käesoleva seaduse 71. peatükis sätestatule ja lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingule. 4. Eelnõu § 6 punkt 2 (lennundusseaduse muutmine) – eelnõuga Arvestatud Eelnõu on täiendatud. lisatakse lennundusseadusesse § 589, millega sätestatakse lennundusvaldkonna ETO-de kriteeriumid. Üheks ETO-ks on eelnõu kohaselt ka lennuvälja käitaja (lennundusseadus § 589 lg 2). Eesmärk ei ole ETO-ks muuta siiski kõiki lennuvälja käitajaid (nt Ruhnu, Kihnu või Viljandi), vaid ainult Tallinna lennuvälja, mis tagab rahvusvahelist reisijate ja kaubavedu ning on oluline liitlasvägede toetuse jaoks. Ka varasemas VOS eelnõus oli antud sõnastus, seega teeme ettepaneku eelnõu sõnastust muuta vastavalt: „(2) Lennuvälja käitaja, kes käitab Tallinna lennuvälja, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“; 5. Eelnõu § 7 punkt 4 (maagaasiseaduse muutmine) - Mittearvestatud Riigikaitselised ülesanded on jäetud eelnõust välja. muudatuse kohaselt teeb Kliimaministeerium järelevalvelt nende isikute riigikaitseülesannete täitmise üle, kes pakuvad maagaasi elutähtsa teenuse osutajatele (ETO) võrgu või selle osa või selle osa arendamise või opereerimise teenust. Sarnane järelevalveülesanne on pandud elektrituruseaduse järgi elektri jaotusvõrgu ETO lepingupartnerite puhul Konkurentsiametile. Arvestades, et Konkurentsiametil on nii 30  elektri kui ka maagaasi valdkonnas sarnane roll, siis teeme ettepaneku sätestada, et Konkurentsiamet teeb järelevalvelt ka maagaasivaldkonnas riigikaitseülesannete täitmise üle (sarnaselt käesoleva eelnõu § 3 punktis 3 tehtavale elektrituruseaduse muudatusele). 6. Eelnõu § 9 punkt 1 (raudteeseaduse muutmine) – Juhime Arvestatud Riigikaitselised ülesanded on jäetud eelnõust välja. tähelepanu, et raudteeseaduse muudatuse osas ei lähe eelnõu Seletuskirja on täiendatud. ja seletuskiri omavahel kokku. Raudteevaldkonnas lisandub HOS-i kohaselt uue elutähtsa teenusena ainult avaliku raudtee toimimine. Seletuskirjas lk 49 räägitakse ka riigi osalusega raudteeveoettevõtjast, kellel on kaubaveo tegevusluba. Palume seletuskirja selles osas korrigeerida. Lisaks on samas punktis määratud püsiv riigikaitseülesanne isikule, kes osutab avaliku raudtee ETO-le taristu arendamise või opereerimise teenust. Seletuskirjast ei selgu, mida siinkohal täpsemalt mõeldakse (kaubavedude/reisijatevedude opereerimist? Juhtimissüsteemi opereerimist?). Palume nii eelnõus kui ka seletuskirjas seda täpsustada. 7. Eelnõu § 11 punkt 2 (sadamaseaduse muutmine) – eelnõuga Selgitused Riigikaitselised ülesanded on jäetud eelnõust välja. on lisatud Transpordiametile ülesanne teha järelevalvet elutähtsat teenust tagavas sadamas tegutseva sadamaoperaatori, kes lastib ja lossib konteiner- ja veeremkaupu, riigikaitseülesande täitmise üle. Sadamaseaduse § 42 lg 3 sätestab, et Transpordiamet teeb riikliku järelevalvet kõikide nende nõuete täitmise üle, mille puhul ei ole sätestatud teist järelevalveasutust ning võib selle rakendamiseks kasutada sadamaseaduses sätestatud erimeetmeid ja sunnivahendeid. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas eelnõusse lisatava järelevalve puhul on tegemist muu järelevalve kui riikliku järelevalvega. Kui tegemist on jätkuvalt riikliku järelevalvega, siis eelnõu § 11 punkti 2 lisamine ei ole asjakohane. 31 8. Seletuskiri mõjude analüüsist ega ka seaduse rakendamisega Selgitused Riigikaitselised ülesanded on jäetud eelnõust välja. seotud kuludest ei selgu, millised on mõjud kui ka kaasnevad kulud nendele ametitele (nt Transpordiamet, Konkurentsiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveamet), kes peavad hakkama tegema järelevalvet transpordivaldkonnas määratud riigikaitseülesannete täitmise ja nende valmistumise osas. Palume seletuskirja selles osas täiendada. 9. seletuskiri lk 84 - lennuväljade, aeronavigatsiooni, avaliku Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. raudtee ja sadamate toimepidevuse nõuded kehtestame kliimaministri määrustega, mitte majandus- ja infotehnoloogiaministri; 10. Rakendusakti kavand 1 – Vabariigi Valitsuse määruse Arvestatud Rakendusakti kavandit on täiendatud. „Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi nõuded ja kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest“ eelnõu: eelnõu § 7 punktis 4 on toodud asutused, kes vastutavad ehitiste ja seadmetega seotud või nendest tulenevate õnnetuste, sh põlengute, varingute, plahvatuste ja muude asjasse puutuvate sündmustega seotud ohtude hindamise eest. Eelnõu kohaselt on nendeks asutusteks Siseministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Arvestades, et Kliimaministeerium vastutab ehituse ja elukeskkonna valdkonna eest, siis palume ehitistega seotud ohtude ja õnnetuste hindamise eest vastutava asutusena juurde lisada ka Kliimaministeerium. 11. Eelnõu §-s 8 on toodud loetelu sektoritest ja allsektoritest, Selgitused KOVde sisend tuleb üleriigilisse riskianalüüsi KOV milles hinnatakse riske elutähtsate teenuste, ETO-de ja riskianalüüsi raames. 16.11.2023 oleme selgitanud, ristsõltuvuste väljaselgitamiseks, ning määratakse riski et üleriigilise riskianalüüsi protsess koosneb neljast hindamise eest vastutavad asutused. Sama paragrahvi etapist: punktides 1, 2, 5 ja 6 on toodud ka kohalike omavalitsuste I üldohtude analüüs 32  korraldavad elutähtsad teenused, s.o kaugküte, II sektorite analüüs maanteetransport, joogiveesektor, reoveesektor, ja on III KOV analüüs määratud nende sektorite riskide hindamise eest vastutavaks IV Üleriigilise riskianalüüsi koond asutuseks Kliimaministeerium. Arvestades, et Sektorite osas tuleb vaadata riigiüleselt, millised on Kliimaministeerium ei korralda kohalike omavalitsuste selles sektoris arengusuunad, muutused. Selle elutähtsaid teenuseid ega kinnita nimetatud sektorite ETO-de raames ei pea minema ETOde tasemele, nende toimepidevuse riskianalüüse ja plaane, siis puudub meil analüüsidesse. Näiteks veesektori puhul tuleb alusandmestik hindamaks nendes sektorites võimalikke riske, vaadata, kuidas üldohud (see valmib esimesena), nt nende tõenäosusi ja kaasnevat mõju. Seega palume leida põud, üleujutused võivad mõjutada veesektorit. On koostöös kohalike omavalitsustega õiguslikult toimiv ka eesmärk, et juba üldohtude analüüsist selgub, mis lahendus, kuidas nende korraldatavate elutähtsate teenuste sektoreid nad võivad esmahinnangu alusel kõige sektorites oleksid riskid hinnatud ja kes selle hindamise eest rohkem mõjutada. KLIM ülesanne oleks vaadata, vastutab, ning eelnõud vastavalt korrigeerida. missugused need üldised mõjud sektorile tervikuna võivad olla tulenevalt üldohtudest. Nt vaadata, kuidas kliimamuutuse tõttu muutub põhjavee kättesaadavus, kas on risk, et seda ei jätku, mis piirkondades. Mis seis on põhjavee ja pinnavee kvaliteediga ja seega ka kättesaadavusega. Mis on üldine ettevõtete struktuur, st kui palju neid on, kes on olulisemad. Vee-, kaugkütte- ja teede valdkonnad on KLIM kujundada, vedada (poliitikakujundamine tervikuna) ja eelnevalt kirjeldatud info on ühel või teisel kujul juba KLIMis olemas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. 1. Eelnõu § 1 p 14 ehk HOS § 38 täiendamine lõigetega Arvestatud Olemasolevatele ETOdele ei nähta ette täiendavat 1.2-1.7 osaliselt üleminekuaega ega üleminekusätet. Nende suhtes a. Tähelepanek lg 1.3 p 3 osas – seal on kirjas, et kehtib saartalituse nõue aastast 2013. 2014. aasta 1. ETO määramise haldusaktis peab olema mh jaanuaril tuli ETOdel vastata nõuetele. RIA-lt määratud tähtaeg, mis ajaks ETO täidab § 41 puudub info, et see nõue on praeguseks ETOdel lg 2 ehk nn saartalituse nõude ning et siin on täitmata. 2017. aastal tehtud KMPG ristsõltuvuse maksimumtähtaeg 5 aastat. Samas ma ei analüüsi (piiratud tasemega osa) käigus oli kahtluse 33  leidnud siin seda sätet, mis ütleks, et need, kes alla seatud üksnes kolme ETO vastavus saartalituse on praegugi ETO-d, et neile siin seda nõudele. Eeldame, et RIA on rakendanud vajalikud üleminekuaega ei kohaldata, kuna meetmed. Kui ei, siis HOSi alusel võib ETKA saata tegelikkuses nende puhul seda nõuet ju ETOde riskianalüüsid arvamuse avaldamiseks RIA- leevendatakse. Või kas selle erisuse le saartalituse kohustuse viisi ja vahendite kohta. Kui tekitamine ei olegi vajalik seetõttu, et on näha, et ETO ei täida nõudeid, siis saab ETKA praegusel ETO-l on juba rangemad nõuded? teha ettekirjutuse ja määrata tähtaja nõude Samas ma selle loogikaga ka nõus ei ole, kuna täitmiseks, arvestades sellega, et olemasolevatel kui sellist erisätet ei tekitata, siis saab see ETOdel pidi see nõue olema täidetud juba ETO sisuliselt öelda, et kuni talle haldusaktis 01.01.2014. Ei ole otstarbekas seada olemasolevatele määratud tähtaeg ei ole kätte jõudnud, saab ta ETOdele täiendava üleminekuaega, kui nõude toimetada nii nagu heaks arvab ja üldse täitmise tähtaeg on juba ammu möödas. mõtlemata saartalituse laadse režiimi peale. Olemasolevate üleminekusätete sõnastust on b. Samas panin tähele seletuskirja lk-l 16 täpsustatud. tekstilõiku: Enne käesoleva seaduse eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumist elutähtsa teenuse osutajana tegutseva ettevõtte staatust ei muutu ja seda ei ole vaja korraldaval asutusel kinnitada haldusaktiga üle, samuti ei ole vaja määrata uusi tähtaegu nõuete täitmise osas. Nendel elutähtsa teenuse osutajatel tuleb lähtuda hädaolukorra seaduse üleminekusätetest. c. Kuid eelnõu § 1 p 27 ehk HOS-i üleminekusätted §-s 53 ei sisalda taolist erisust – kuid kas see tuleks sinna tekitada? 2. 2. Eelnõu § 1 p 15 ehk HOS § 38 lg 3 p 4 muutmine Arvestatud Üksikasjalik aruanne esitatakse peale sündmuse a. Taustaks: lugedes direktiivi sätet, siis lõppu. Kui sündmus kestab, siis nagu ka praegu vahearuande loomine on täiendava tehakse jooksvaid raporteid kokkulepitud aruandluskohustuse loomine. Direktiiv ise sagedusega. Üldjuhul, nii nagu ka praegu, annab suunise, et „millele vajaduse korral täpsustatakse sündmusest teavitamise ja aruande järgneb üksikasjalik aruanne hiljemalt ühe kuu esitamise tingimusi ETKA määrusega. Eelnõu 34  jooksul.“ Eesmärk tundub olevat mitte sõnastust on täpsustatud selliselt, et aruanne tuleb jooksev aruandlus, vaid tagantjärgi teadmuse esitada peale sündmuse lõppu. koondamine. b. Eelnõu teksti järgi tuleb sündmuse kohta esitada „üksikasjalik aruanne hiljemalt ühe kuu jooksul“. c. Kuid mis teha siis, kui selle ühe kuu jooksul ei ole see sündmus lõppenud – kas selleks olukorraks on vaja eraldi nõuet tekitada stiilis „kui sündmus kestab ühe kuu möödudes, siis see aruanne on käsitletav vahearuandena ning vahearuandeid esitatakse vähemalt kord kuus kuni sündmuse lahendamist“ vms? Või alternatiivina määratleda ka täpsemalt, et see tuleb esitada „ühe kuu jooksul sündmuse lõpust“ (kui vahearuandeid ei tahta saada). 3. 3. Eelnõu § 1 p 18 Arvestatud Juba praeguse sõnastuse kohaselt ei ole see ETKA-le a. eelnõus pakutud sõnastus näeb ette, et ETKA osaliselt kohustus, vaid võimalus. „Vajaduse korral“ ei loo võib esitada ETO toimepidevuse riskianalüüsi siin enam lisandväärtust. Küll oleme täpsustanud ja plaani ka RIA-le arvamuse avaldamiseks. sõnastust viisi ja vahendi kohta, st arvamust Ettepanek on sättesse lisada sarnaselt avaldatakse täitmiseks valitud viisi ja vahendi kohta. seletuskirjale „vajaduse korral“, et rõhutada, Seletuskirjas on ka selgitatud, et „Arvamuse et esmase hinnangu teeb ETKA, kes kaasab küsimine on korraldava asutuse võimalus, mitte vajadusel asjaomast asutust ehk RIA-t. kohustus. See tähendab seda, et korraldav asutus b. Ettepanek oleks täiendada lause viimast osa ja küsib arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt juhul, kui sõnastada järgmiselt: „täitmiseks valitud viisi tal on iseseisvalt raske hinnata, mis aja jooksul on ja vahendite sobivuse kohta“. Eesmärk on kindlal elutähtsa teenuse osutajal võimalik HOSi § täpsustada, et RIA mitte lihtsalt ei avalda 41 lõikes 2 sätestatud nõuet täita.“ arvamust viisi ja vahendite kohta, vaid seda paragrahvi 41 lg 2 eesmärgi saavutamisest lähtuvalt – kas valitud viis ja vahendid on 35  selleks sobivad. Selle tulemusena tuleks ka seletuskirja väheke täiendada. c. Ehk HOS § 40 p 10 sõnastus oleks: (10) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud ametiasutus võib vajaduse korral edastada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani või nende muudatused enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, kes annab arvamuse § 41 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks valitud viisi ja vahendite kohta. 4. 4. Eelnõu § 1 p 19 ehk nn saartalituse säte Mittearvestatud Seletuskirja jäi kogemata sisse liinirajatiste osa. a. 24.01.2024 versioonis on HOS § 41 lg 2 Seletuskiri on viidud eelnõuga kooskõlla. sõnastus: Kui elutähtsa teenuse Välisriigiga ühenduse defineerimine üldkasutatava kättesaadavust tagavad võrgu- ja elektroonilise side võrgu liinirajatise kaudu on liialt infosüsteemid asuvad välisriigis ning need ei piirav. Sellise sõnastuse kohaselt tuleb tagada toimi või ühendus välisriigiga katkeb, on teenuse toimimine alternatiivsel viisil ja vahenditega elutähtsa teenuse osutaja kohustatud tagama üksnes juhul, kui on katkenud ühendus välisriigiga elutähtsa teenuse kättesaadavuse ühendatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu alternatiivsel viisil ja vahenditega. liinirajatistega. Kui ETO tavapäraselt kasutab b. MKM ja RIA on korduvalt andnud tagasiside välisriigiga ühenduseks muud lahendust, siis ei pea (vt manust), et see ehk ITL-i pakutud sõnastus ta justkui alternatiivsel viisil ja vahenditega teenust ei sobi. Meie pakutud sõnastus on jätkuvalt: tagama. Sätte mõte on selles, et olenemata sellest, Kui elutähtsa teenuse kättesaadavust tagavad kas katkevad välismaal asuvad süsteemid või võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ühendus nende süsteemidega, tuleb ETO-l tagada ning need ei toimi või ühendus välisriigiga teenuse toimimine alternatiivsel viisil. See põhimõtte ühendatud üldkasutatava elektroonilise side kehtib aastast 2012 ja käesoleva eelnõuga üksnes võrgu liinirajatistega on katkenud, on täpsustatakse sõnastust, et see oleks osapooltele elutähtsa teenuse osutaja kohustatud tagama paremini mõistetav, ega muudeta põhimõtet, st ei elutähtsa teenuse kättesaadavuse muudeta olukorda rangemaks ega leebemaks. alternatiivsel viisil ja vahenditega. Eelnõus pakutud sõnastus kajastab seatud eesmärki. 36  c. Ka seletuskirjas on jätkuvalt sees selgitused „üldkasutatava elektroonilise side võrgu“ kui ka „liinirajatise“ kohta. Seega jääb arusaamatuks, miks on eelnõu tekstis eelnevalt allajoonitud tekstiosa välja võetud. 5. Eelnõu § 1 p 20, täpsemalt tulevane HOS § 41.4 – selles Selgitused EL ETO määramise ja nõuandemissiooni puhul ei paragrahvis on sätestatud EL oluline ETO temaatika. Selle ole ETKA ülesanne delegeeritav, st seda täidab paragrahvi lõigetes on ülesanded antud mh ka ETKA-le, kuid algupärane ETKA. Viide HOS § 37 lg 5 alusel mis teha olukorras, kus ETKA on oma ülesande üle andnud määratud asutusele on eelnõus üksnes nendes ehk „määranud HOS § 37 lõike 5 alusel ametiasutuse“ oma kohtades, kus ülesannet saab täita ka asutus, kellele ETKA-ülesandeid täitma. Kaudselt on sama teema ka ETKA delegeeris oma ülesandeid. Õigusloome, tulevase HOS §-s 41.5 (nõuandemissioon). Võrdle ka HOS § poliitika kujundamine, sh nõuete määruse 41.6, mille lg 1 viitab ka „HOS § 37 lg 5 alusel määratud kehtestamine ja EL ETO määramine ning ametiasutusele“. nõuandemissiooniga seotud toimingud ei ole delegeeritavad. 6. Eelnõu § 1 p 21 – kas see peab üldse eraldi olema või võiks Mittearvestatud Normitehniliselt on kõik korrektne, kuna punktid ta viia eelnõu § 1 p 20 alla (+sel juhul tuleb ka seletuskirja jõustuvad erineval ajal. teksti muuta)? 7. Seletuskiri lk 67 lõpp ja 68 algus ehk p 6.5 – seal on käskivas Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud ja viidud kooskõlla kõneviisis, et RIA-le tuleb edastada HOS § 41 lg 2 lahendus eelnõuga (vaata eespool olevat vastust seoses EN arvamuse avaldamiseks, kuid eelnõu enda tekst seda sõnastusega). kohustuslikku edastamist ju pole. Seetõttu teeme ettepaneku parandada sõnastust: Eelnõuga muudetakse nimetatud sätet ja järelevalve pädevus jääb korraldavale asutusele, küll aga edastab korraldav asutus vajaduse korral Riigi Infosüsteemi Ametile toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani HOSi § 41 lõikes 2 nõutud kohustuse täitmiseks valitud viisi ja vahendite sobivuse kohta arvamuse andmiseks. 8. Seletuskiri lk 69 alguses, seal on teise tekstilõigu alguses Arvestatud Jah, peaks olema lg 2. Seletuskiri on parandatud. teine lause „Edaspidi ei tee amet enam otsest järelevalvet 37  HOSi § 41 lõike 1 alusel, vaid võib anda arvamust.“. Seal peaks olema ju viidatud lõikele 2, mitte lõikele 1. 9. Seletuskiri lk 78, punkt 6.9. ehk toidu valdkond – seal on Selgitused Õige on 10, jaekaubandus jäetud eelnõust välja, kirjas, et ETO-deks määratakse 16 ettevõtet, kuid loetelus on kuna täiendatud Euroopa Komisjoni selgituste 10 ehk jaekauplused on siit väljas. Mis siis see õige nr saab kohaselt ei kuulu jaekaubandus direktiivi skoopi. olema toiduvaldkonnas? Sh ei ole samal lk-l nende kohustuste nimekirja all märgitud, et nad peavad ka KüTS-i järgima (kuigi sellele järgneval lk-l olevas tekstis on seda mainitud; vrdl ka ravimiseaduse muudatuse selgitusi mõni lk enne seda, kus on KüTSi järgimise kohustus sisse toodud). Rahandusministeerium 1. Palume täiendada seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 5 kohta Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. antud selgitusi, lisades lk 14 kolmanda lõigu lõppu järgmine tekst: „Tuleb arvestada, et § 25¹ lõikes 1 nimetatud õigusaktide reguleerimisesemesse kuuluvad normid on kehtestatud erineva õigusjõuga õigusaktidega (mitte ainult seadustega). Nii varasematel perioodidel kui ka kehtivas õiguses on neid küsimusi paljuski reguleeritud määrustega (näiteks pankade usaldatavusnormatiivid olid varem kehtestatud Eesti Panga Presidendi määrusega, Tagatisfondi osamakse suuruse ja määra kohta võib anda määruse valdkonna eest vastutav minister – vt. Tagatisfondi seadus § 35 lg 6). Ka teistes EL riikides on valitsusel äärmuslikes olukordades õigus kehtestada pankadele moratoorium (näiteks Saksamaal).“ 2. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse hädaolukorra seaduse § Arvestatud Sularaha ringlust ja makseteenust tagavad 38 lõike 3 punkti 4. Sätte teise lause kohaselt kohaldatakse osaliselt kommertspangad on elutähtsa teenuse osutajad, elutähtsa teenuse osutaja suhtes, kes osutab elutähtsat kellele kohalduvad hädaolukorra seaduses elutähtsa teenust, käesolevas punktis sätestatud teavitamise tähtaegasid teenuse ja elutähtsa teenuse osutaja kohta käivad ja nõudeid, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu sätted. Sellest tulenevalt on oluline täpsustada 38 määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori eelnõus, mis juhul tuleb kohaldada pankade suhtes digitaalset tegevuskerksust ning millega 5 muudetakse erandit. Eelnõu punktis 17 on selgelt öeldud, et määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr ETKA teavitamise tähtaegade ja nõuete puhul tuleb 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011, sätestatud lähtuda DORA määruses sätestatud erisustest, st erisusi. DORA määrusest. Selguse huvides on eelnõu Juhime tähelepanu, et määruse (EL) 2022/2554 sõnastust täpsustatud ja sätestatud, et HOS § 38 lg 3 kohaldamisalasse jääva elutähtsa teenuse osutaja (ETO pank) p-s 4 sätestatud teavitamise puhul kohaldatakse suhtes kohalduvad määruses (EL) 2022/2554 sätestatud DORA määrust, st on jäetud välja viide nõuetele ja teavitamise tähtajad ja nõuded. Seega on eksitav eelnõus tähtaegadele ning on üldiselt öeldud, et teavitamise viidata käesoleva punkti teavitamise tähtaegadele ja nõuetele, puhul tuleb lähtuda DORA määrusest. kuna see tekitab õigusselgusetust, millised nõuded siis täpsemalt määruse (EL) 2022/2554 kohaldamisalasse jäävatele elutähtsate teenuste osutajate (ETO pangad) suhtes kohalduvad - ehk millised tähtajad, teavitamise vorminõuded ja kellele teavitus tuleb edastada. Määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 kohaselt edastab ETO pank teavituse tõsisest intsidendist Finantsinspektsioonile ja Riigi Infosüsteemide Ametile (kellele samaaegne edastamine on liikmesriigi valikukoht, mida ka Eesti puhul rakendame). Finantsinspektsioon edastab teavituse Euroopa Keskpangale ja riigisisese õigusega nähakse ette, et ka Eesti Pangale. Määruse (EL) 2022/2554 põhjenduspunkt 19 viitab selgelt, et „võttes arvesse tugevaid seoseid finantssektori ettevõtjate digitaalse ja füüsilise kerksuse vahel, on käesolevas määruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2557 vaja elutähtsate teenuste osutajate toimepidevuse ühtset käsitust. Kuna finantssektori ettevõtjate füüsilist kerksust käsitletakse terviklikult käesoleva määrusega hõlmatud IKT-riski juhtimise ja teatamiskohustuse raames, ei tuleks direktiivi (EL) 2022/2557 III ja IV peatükis sätestatud kohustusi kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate finantssektori 39  ettevõtjate suhtes kohaldada.“ 3. Eelnõu § 1 punktiga 22 sätestatakse taustakontrolli Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. regulatsioon elutähtsa teenuse osutamisel. Eelnõust ja direktiivist tuleneb, et sättes peetakse silmas töötajaid, kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks vastavaid ülesandeid. Eelnõuga lisatava lõike 9 kohaselt kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja suhtes, kellele usaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmine. Juhime tähelepanu, et kuigi vastavalt riigihangete seaduse (RHS) § 11 lõige 1 punktile 14 ei ole hankija kohustatud riigihangete seadust rakendama, kui sõlmitakse tööleping, võib segadust tekitada hankijast elutähtsa teenuse osutaja eelnõus nimetatud ülesande täitmise tellimine riigihanke läbiviimise teel. Selguse huvides võiks eelnõu seletuskirja lisada selgituse selle kohta, et kui hankijast elutähtsa teenuse osutaja soovib eelnõus nimetatud ülesannete täitmise tellida nt teenuse tellimise teel, peab ta lähtuma RHS-ist, mis ei võimalda aga teenuse osutajat riigihankelt kõrvale jätta seetõttu, et ta ei läbi mõnes muus eriseaduses ette nähtud taustakontrolli. Vajaliku taustakontrolli läbimise kohustuse saab sellisel juhul sätestada näiteks hankelepingu täitmise tingimusena ning panna pakkujale kohustus asendada need teenust osutavad isikud, kes taustakontrolli ei läbi. 4. Eelnõu seletuskirjas on § 3 punktiga 2, § 4 punktiga 2 ja § 7 Mittearvestatud Direktiivi artikli 10 lg 1 käsitleb igasugust riigi punktiga 1 tehtavates muudatustes viidatud riigiabi reeglitele. toetust ettevõtjatele, mitte üksnes rahalist. Kui aga Seletuskirjas on märgitud, et nimetatud muudatused on toetus on rahaline, siis tuleb lähtuda riigiabi vajalikud CER direktiivi artikli 13 lõike 1 ja artikli 10 lõike 1 reeglitest. Direktiivi põhjenduspunkti 25 kohaselt nõuete täitmiseks. CER direktiivi art 10 lõike 1 kohaselt peaksid liikmesriigid toetama elutähtsa teenuse „toetavad liikmesriigid elutähtsa teenuse osutajaid nende osutajaid, sealhulgas neid, kes kvalifitseeruvad toimepidevuse suurendamisel. Kõnealune toetus võib väikesteks või keskmise suurusega ettevõtjateks, 40  hõlmata juhendmaterjalide ja metoodikate koostamist, nende toimepidevuse tugevdamisel kooskõlas elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse testimiseks liikmesriikide direktiivis sätestatud kohustustega, õppuste korraldamise toetamist ning nende töötajatele ilma et see piiraks elutähtsa teenuse osutajate enda nõustamise ja koolituse pakkumist. Ilma et see piiraks õiguslikku vastutust tagada selline nõuetele riigiabi eeskirjade kohaldamist võivad liikmesriigid anda vastavus, ja vältima selle käigus liigset elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on halduskoormust. Eelkõige võiksid liikmesriigid vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega.“ koostada juhendmaterjale ja metoodikaid, toetada Kuna muudatused ei käsitle CER direktiivi artikli 10 lõikes 1 elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse nimetatud mis tahes vormis toetamist, ei ole kohane sellele testimiseks õppuste korraldamist ning pakkuda sättele viidata. nõustamist ja koolitusi elutähtsa teenuse osutajate töötajatele. Kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega, võiksid liikmesriigid eraldada rahalisi vahendeid ning peaksid hõlbustama vabatahtlikku teabe ja heade tavade vahetamist elutähtsa teenuse osutajate vahel, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamist. Eelnevalt toodud loetelu ei ole lõplik, toetamisena käsitatakse nt ka üleriigilise riskianalüüsi koostamist (pp 15), erinevate direktiivide nõuete vastastikku täiendaval viisil rakendamist (pp 24). Riigipoolse toetusena saab käsitada ka selge õigusraamistiku loomist ja selge võimaluse loomist toimepidevusega seotud kulude katmiseks tariifist. 5. Kuna eelnõu § 4 punktiga 2 muudetava kaugkütteseaduse 8 Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. lõige 3 käib soojuse piirhinna kohta, siis peaks seletuskirja lk 41 viimases lõigus sõna „võrgutasud“ asemel olema sõna „piirhinnad“. Kuna eelnõu § 7 punktiga 1 muudetava maagasiseaduse 17¹ lõige 5 käib terminali kasutamise tariifide kohta, siis peaks seletuskirja lk 46 (selgitus punkti 1 kohta) olema sõna „võrgutasud“ asemel „tariifid“. 41 6. Palume eelnõu § 5 punktiga 2 muudetavas krediidiasutuste Selgitused Eelnõust on jäetud välja MERAS ja KAS seaduse § 3 lõike 4 ja eelnõu § 8 punktidega 5 ja 6 muudatused. Nimetatud muudatused kavandatakse muudetavas makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 4¹ tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga. lõike 8 ning § 5 lõike 1³ tekstis sõnade „tingimused ja kord“ asemel kasutada sõnu „tingimused ja metoodika“. 7. Palume kaaluda eelnõu § 8 punktiga 3 lisatava makseasutuste Selgitused Vaata vastust punkti 6 juures. ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 4 lõike 6 muutmist selliselt, et seaduses kasutatavate mõistete definitsioonid on eraldi lõigetes. Samuti palume kaaluda eelnõu § 8 punktiga 5 lisatava MERAS § 4¹ lõigete 5 ja 6 sõnastust selliselt, et seal ei oleks liiga palju viitamist. 8. Eelnõu § 13 punktis 3 (toiduseaduse muutmine) kasutatakse Arvestatud Termin „müügikäive“ on asendatud terminiga läbivalt terminit „müügikäive“, mis võetakse majandusaasta „müügitulu“. aruandest. Seletuskirjas aga kasutatakse termineid müügikäive, aastakäive ja müügitulu läbisegi. Täpsustame, et äriregistrile esitatavas majandusaasta aruandes kajastatakse müügitulu. Raamatupidamise seadus ja kasumiaruande skeemid näevad ette müügitulu kajastamise ja seda majandusaasta kohta. Käive kajastatakse Maksu- ja Tolliametile esitatavates käibedeklaratsioonides (vorm KMD) ja seda igakuiselt. Müügitulu ei ole seega sünonüümne käibega. Mõnel väikesel ettevõttel võib see võrduda, kuid suurtel mitte. 9. Seletuskirja punktis 6.4 („Kavandatav muudatus: elutähtsa Mittearvestatud Käesoleva eelnõuga võetakse üle CER direktiiv ning teenuse osutaja taustakontroll“) on öeldud: „Vastavad direktiivi kohaselt on taustakontrolli subjektideks võimalused luuakse eelnõu punktiga 16. Muudatus eelkõige ETO juures tegutsevad isikud. RMIT ei ole ETO ja mõjutab elutähtsa teenuse osutajaid ja Registrite ja direktiivi subjekt. Avaliku sektori taustakontrolli Infosüsteemide Keskust.“ Pidades silmas üldist küsimust siin eelnõus ei lahendata. finantsjulgeolekut, teeme siinkohal ettepaneku hõlmata taustakontrolli võimaluse ja ilmselge vajadusega ka Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus (RMIT). 10. Juhime tähelepanu, et eelnõu vastu võtmisega ei saa tekkida Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. 42  n-ö automaatseid lisakulusid riigieelarvele. Siduvate rahaliste otsuste tegemine on koondatud riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi, kus kõrvutatakse riigi kõik rahalised võimalused ja vajadused. Seaduse rakendamisega seotud 2024.a valitsusasutuste kuludega on riigi eelarvestrateegia 2024-2027 koostamisel arvestatud, kuid edasiste aastate kuludega mitte seega tuleb valitsusasutustel need katta oma olemasolevast eelarvest või esitada vajadusel lisataotlused riigi eelarvestrateegia 2025-2028 protsessis. Juhul kui soovitakse vajaminevate kulude puhul katteallikaks riigieelarvet, palume seega seletuskirjas välja tuua, et vastav lisataotlus esitatakse järgmisel riigieelarve/riigi eelarvestrateegia protsessis (RES2025-2028). 11. HOS § 41.6 lg 2 lõpp ütleb FI ja Riigi Infosüsteemi Amet Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. vahel vahetava teabe kohta:“: … mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks arvestades eriseadusest tulevate piirangutega“. Seletuskirjast ei ole aga täpselt välja loetav, et mis seadusi mõeldud on. Ilmselt on siin mõeldud seda, et seda tuleks lugeda kooskõlas FIS-i lisatava uue lõikega ehk nn piirangu ulatus tulebki sellest FIS sättest. Vast võiks seda SK-s veidi rohkem niimoodi lahti kirjutada. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 16 hädaolukorra seaduse §-is 38 Arvestatud Eelnõu on täiendatud. tehtavaid muudatusi tuleks täiendada haldusmenetluse seadusest tuleneva pädeva asutuse kooskõlastuse või arvamuse andmise kohustusega. Eelnõuga hädaolukorra seaduse § 38 kavandatava lõike 13 punkti 3 kohaselt määrab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus muu hulgas tähtpäeva, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja täitma selle seaduse § 37 lõike 2 43  alusel kehtestatud määruses ja selle seaduse § 41 lõikes 2 ning muudes õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud nõudeid, arvestades, et selle seaduse § 41 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg ei oleks pikem kui viis aastat elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates. Nimetatud nõuded hõlmavad muu hulgas ka elutähtsa teenuse osutamise elektroonilise turvalisuse tagamise nõudeid. Neid konkreetse elutähtsa teenuse osutaja suhtes kohalduvaid nõudeid välja selgitama, nende nõuete täitmist hindama ega nende täitmiseks vajalikku ajavahemikku määrama ei ole pädev iga elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus ja seetõttu ei saa igale elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele sellist kohustust iseseisvalt täitmiseks panna. See peab olema asjakohase pädeva asutuse ülesanne ja selleks, et seda saada peab selle andmise kohustus asjakohasele pädevale asutusele tulenema seadusest (haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 punkt 4). 2. Eelnõu §-ga 13 toiduseadusesse kavandatava § 463 lõikest 3 Selgitused E-ITSiga seotud mõjud ja üldiselt toidusektori tuleks välja jätta punktid 2 ja 5 ning teha asjakohased ETOdele kaasnevad kulud on toodud välja muudatused ka seletuskirjas ja rakendusaktide kavandites. seletuskirja punktis 6.9. E-ITS on üks standarditest, Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi mis suunab ETOsid süsteemselt hindama riske ja ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa rakendama meetmeid. Meetmete lõplik valik jääb teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse ETO otsustada. Meetmete valikust olenevad ka kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (edaspidi CER meetmete rakendamise kulud. E-ITSi ei pea direktiiv), ja eelnõuga loodavad normid on kavandatud rakendama, kui teenuse osutaja rakendatud kehtima kuni tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse jõustumiseni, turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga mistõttu on põhjendatud võtta CER direktiiv üle võimalikult ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele või teenuse täpselt (vähimal vajalikul määral). osutaja on esitanud Riigi Infosüsteemi Ametile Eriti arvestades, et toiduga varustamise valdkonna kehtiva vastavussertifikaadi. E-ITS on olemuselt ettevõtjatele kaasneb elutähtsa teenuse osutajaks tööriist, mis aitab riske ja sõltuvusi hinnata ja varade määramisega küberturvalisuse nõuete täitmise kohustus, mis turvalisust tagada. Kõiki etalonturbe kataloogis 44 toob talle kaasa olulise majandusliku mõju, mida ei ole esitatud infoturbe meetmeid ei pea iga ettevõte hinnatud (seotud kulu ja mõju konkurentsivõimele teiste rakendama, tuleb läheneda riskipõhiselt. Ilma valdkonnas tegutsevate ettevõtjatega võrreldes, kellel sellist analüüsita, milline on maksimaalne kahju ja mis kohustus ei ole). Viitame siinkohal Maaeluministeeriumi ulatuses on kahju kandmine aktsepteeritav, ei saa poolt 30. märtsil 2023. a esitatud tsiviilkriisi ja riigikaitse edasisi järeldusi teha (nt kui kaua saab ilma elektrita, seaduse eelnõu kooskõlastuskirjale nr 1.4-2/395, milles tõime ilma arveid või tellimusi esitamata hakkama, ilma et samuti välja nimetatud eelnõuga kavandatavate nõuete äriprotsess sellest kahjustuks). Sellise analüüsi peaks (infoturbe juhtimisstandard) rakendamisega kaasnevad ettevõtja ise tegema. Juhime tähelepanu, et E-ITSi suured kulud ja ebaproportsionaalse halduskoormuse ning alusel koostatud riskianalüüsi maht oleneb viitasime asjakohase mõjuanalüüsi puudumisele. Oleme ettevõtja enda määratud kaitsealast. Keskenduda jätkuvalt seisukohal, et elutähtsa teenuse osutajate tuleb üksnes olulistele süsteemidele. Kui regulatsioonis tuleb arvestada toiduga varustamise valdkonna teenuseosutaja ostab süsteemidega seotud teenuse eripärasid ning mitte rakendada infoturbestandardit sisse, nt pilvteenuse ja teenusepakkuja süsteemid ettevõtjatele kohustuslikuna. CER direktiivis taustakontrolli vastavad ISO/IEC 27001 standardile, siis kohta sätestatu peaks olema üle võetud võimalusena, mitte teenuseosutaja ei pea nende süsteemide suhtes kohustusena. täiendavat analüüsi tegema. E-ITS ei suuna uue süsteemi loomist, vaid üksnes suunab süsteemsemalt analüüsima riske ja rakendama meetmeid. Veel kord rõhutame, et meetmete valik ja seega ka kulude maht on ETO enda reguleeritav. 15.01.2024 saavutasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantslerid kokkuleppe, et Riigi Infosüsteemi Amet abistab toidusektorit kübernõuete (E-ITSi) profiili koostamisel, kuid profiili koostamine jääb sektori enda ülesandeks. Tehakse koostööd toidusektoriga ning REM veab protsessi. Kübernõuete rakendamisel kehtib toidusektorile üleminekuaeg viis aastat, st viie aasta jooksul on saavutatud vastavus kübervaldkonna nõuetele (sh tehtud audit). Samuti on lepitud kokku, 45  et MKM ja REM vaatavad üle EASi ja KredExi ühendasutuse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuste tingimused, kas toidusektor saab taotlusvoorudes osaleda ja toetust taotleda https://eas.ee/toetused/kybertoetus/. Vastava täpsustuse oleme teinud ka seletuskirja ning eelnõus täpsustanud üleminekutähtaega. Mis puudutab taustakontrolli, siis tegemist on direktiivist tuleneva kohustusega (art 13 lg 1 (1)). 3. Lähtudes punktis 2 toodud põhjendustest tuleks muuta eelnõu Arvestatud Vastus esitatud punktis 2. § 13 punktiga 3 toiduseaduses kavandatud § 464 ja 465 järgmiselt: „§ 464. Elutähtsa teenuse osutaja (1) Käesoleva seaduse § 463 lõikes 3 sätestatud valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle aasta selle valdkonna müügikäive on valdkonnas tegutsevate ettevõtjate müügikäibest suurim. (2) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktis 1 sätestatud teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. (3) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktis 3 sätestatud liha käitlemises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. (4) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktis 4 sätestatud piima käitlemises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. § 465. Elutähtsa teenuse osutaja määramine (1) Ettevõtja vastavus käesoleva seaduse §-s 464 sätestatud nõuetele tehakse kindlaks tema majandusaasta aruande ning riigi toidu ja sööda käitajate registri andmete alusel. 46 (2) Elutähtsa teenuse osutaja määramiseks võetakse aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete keskmised andmed. (3) Toiduga varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Ühtlasi palume asendada seletuskirjas asjakohased selgitused järgmise tekstiga: „ToiduSi §-s 464 sätestatakse valdkondade kaupa nõuded, millele vastavuse korral on ettevõtja selles valdkonnas ettevõtjaks, kelle majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Märkimisväärseks hinnatakse mõju ettevõtja müügikäibe suuruse järgi. ToiduSi § 464 lõikes 1 sätestatakse üldpõhimõte, et igas valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle aasta selle valdkonna müügikäive on valdkonnas tegutsevate ettevõtjate müügikäibest suurim. 3 (5) ToiduSi § 464 lõikes 2 sätestatakse nõuded teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonna, sisuliselt kahe eraldi valdkonna kohta, millele vastav ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonnas võetakse suurima müügikäibe kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. Nendeks valdkondadeks on teraviljatoodete tootmise valdkond (jahu ja tangained, helbed) ning makaron- ja pagaritoodete (pagaritoodetest eelkõige lihtpagaritooted nagu leib, sai) tootmise valdkond. Esimeses valdkonnas tegutseb väga väike arv ettevõtjaid ning ühe ettevõtja müügitulu ulatub 80%-ni 47 tegevusala kogu müügitulust. Teises valdkonnas moodustab kolme suurima ettevõtja müügitulu valdkonna kogu müügitulust ligikaudu 50% ja suurima ettevõtja müügitulu on 26–27%. Jahu ja tangainete, tärklise ja tärklisetoodete tootmise ettevõtjate müügitulu kokku oli 2019. aastal 56,6 mln eurot (2020. aastal konfidentsiaalne), pagari- ja makarontoodete tootmise ettevõtjate müügitulu kokku oli 2020. aastal 210,7 mln eurot. Seega sätestatud nõuetele vastavaid ettevõtjaid on Eestis praegu kaks. ToiduSi § 464 lõikes 3 sätestatakse nõuded, millele vastav liha käitlemise valdkonnas tegutsev ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Ka selles valdkonnas võetakse suurima müügikäibe kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. Selline lähenemine võtab arvesse Eesti lihatootmise struktuuri ning aitab tagada käitlejatele vajaliku tooraine. Liha töötlemise ja säilitamise ning lihatoodete tootmise valdkonna ettevõtete müügitulu kokku oli 2020. aastal 366,6 mln eurot. ToiduSi § 464 lõikes 4 sätestatakse nõuded, millele vastav piima käitlemise valdkonnas tegutsev ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Ka selles valdkonnas võetakse suurima müügikäibe kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. Piimatoodete tootmise valdkonna ettevõtete müügitulu 2020. aastal oli 426 mln eurot. ToiduSi §-s 465 sätestatakse, milliste andmete alusel tehakse kindlaks elutähtsa teenuse osutaja vastavus seaduses sätestatud nõuetele, elutähtsa teenuse osutajaks määramise korraldus ja vajalikud volitusnormid. ToiduSi § 465 lõikes 1 sätestatakse, milliste andmete alusel tehakse kindlaks elutähtsa teenuse osutaja vastavus seaduses 48  sätestatud nõuetele. Nendeks on sõltuvalt valdkonnast, milles ettevõtja tegutseb, tema äriregistrisse esitatud majandusaasta aruanne (müügikäibe suurus valdkonnas) ning riigi toidu ja söödaregistris (tegutsemine varustuskindluse valdkonnas) olevad asjakohased andmed. ToiduSi § 465 lõikes 2 sätestatakse täpsustus, et majandustegevuse lühemaajalistest kõikumistest tingitud mõjutuste vältimiseks võetakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta andmete keskmised andmed. ToiduSi § 465 lõikes 3 sätestataksegi volitusnorm valdkonna eest vastutavale regionaalministrile, et ta saaks kehtestada elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra (rakendusakti kavand lisatud).“ 4. Eelnõu §-ga 13 toiduseadusesse kavandatavaid muudatusi Mittearvestatud Toiduvaruga seotud küsimus on ilmtingimata oluline tuleks täiendada riigi tegevusvaru osaks oleva toiduvaru, mis ja vajab lahendamist. Paraku võetakse käesoleva on osa toidu varustuskindlusest, reguleerivate sätetega. eelnõuga üle CER direktiivi ja selles käsitletakse Toiduvaru reguleerivad sätted olid esitatud tsiviilkriisi ja üksnes CER direktiivi ülevõtmiseks hädavajalikke riigikaitse seaduse eelnõuga1 kavandatud toiduseaduse muudatusi. Varudega seotud küsimus lahendatakse muudatustes. Peame väga oluliseks, et riigi tegevusvarusse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu raames. See kuuluva toiduvaru osa oleks reguleeritud seaduse tasemel puudutab nii tervishoiu-, toidu- kui ka muude varude juba enne tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse kehtestamist, sest liike. hetkel puudub selles osas selgelt sätestatud vastutuse jaotus ja sellel ei ole positiivset mõju toidu varustuskindlusele. 5. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus varem kasutusel Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. olnud elutähtsa teenuse nimetuse „toidu varustuskindlus“ asemel on kasutusele võetud täpsem nimetus „toiduga varustamine“, mistõttu tuleks asendada eelnõu § 13 punktiga 3 toiduseadusesse kavandatava peatüki 71 pealkiri „Toidu varustuskindlus“ pealkirjaga „Toiduga varustamine“ ja teha asjakohased parandused ka seletuskirjas 6. Eelnõu §-ga 13 kavandatavaid toiduseaduse muudatusi tuleks Arvestatud Elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kehtestab 49 täiendada elutähtsa teenuse osutaja kohustusi reguleeriva osaliselt ETKA oma määrusega HOS § 37 lg 2 alusel. HOS sättega. Eelnõust on välja jäänud tsiviilkriisi ja riigikaitse § 37 lg 3 annab väga laia loetelu nõuetest, mida saab seaduse eelnõuga toiduseadusesse algselt kavandatud § 466. kehtestada nimetatud määrusega. Seda, et elutähtsa Teeme ettepaneku täiendada toiduseaduse muudatusi §-ga teenuse osutaja tagab elutähtsa teenuse osutamise 466 ja selle selgitusega seletuskirjas järgmises sõnastuses: oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või „§ 466. Elutähtsa teenuse osutaja kohustused tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus (1) Elutähtsa teenuse osutaja tagab elutähtsa teenuse ja hinnaga, saab sätestada samuti ETKA osutamise oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide toimepidevuse nõuete määruses juba olemasoleva või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja HOS § 37 lg-s 2 oleva volitusnormi alusel. hinnaga. Volitusnormide dubleerimine ei ole asjakohane. (2) Elutähtsa teenuse määratluse ja nõuded elutähtsa teenuse Eelnõu on täiendatud selliselt, et korraldav asutus osutaja toimepidevuse kohta valdkondade ja vajaduse korral saab ToiduSi alusel volitusnormi vajaduse korral toidugruppide kaupa kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 nõuete määruses täpsustada elutähtsa teenuse lõike 2 alusel. osutamist toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, ToiduSi eelnõu §-s 466 sätestatakse elutähtsa teenuse määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. osutaja kohustused. Hädaolukorra seadus sätestab elutähtsa teenuse osutaja üldised kohustused, nagu elutähtsa teenuse toimimise tagamine ja elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamine. Need ei ole aga piisavalt täpsed toiduga varustamise valdkonnas, kuna elutähtis teenus määratakse seaduses ja seaduse alusel, käesoleval juhul ToiduSis ja seda täpsustavas regionaalministri määruses määratletult. ToiduSi eelnõu §-s 466 lõikes 1 täpsustatakse hädaolukorra seaduses nimetatud kohustusi toiduga varustamise valdkonnas nii, et elutähtsa teenuse osutaja tagab elutähtsa teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. Ehk ettevõtja ei pea tagama näiteks kogu oma sortimendi tootmist või turustamist, vaid üksnes seda osa, mis on määratletud elutähtsa teenusena regionaalministri määruses või ka vajaduse korral täpsustatud 50  ministri käskkirjas, millega ta elutähtsa teenuse osutajaks määrati. ToiduSi eelnõu §-s 466 lõikes 2 täpsustatakse viitega hädaolukorra seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud volitusnormile, et valdkonna eest vastutav regionaalminister saab selles määratleda, milline tegevus konkreetses valdkonnas või konkreetse toidugrupi puhul on elutähtis teenus ja kehtestada selles osas nõuded elutähtsa teenuse osutamise ehk toimepidevuse kohta (rakendusakti kavand lisatud). Hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3 punktis 1 sätestatud volitusnormi osa on selleks liiga üldine.“. 7. Eelnõu §-ga 13 toiduseadusesse kavandatavate sätete hulgast Mittearvestatud Eelnevalt oleme selgitanud, et kahjuks on välja jäänud toiduga varustamise tagamise nõuete täitmise kavandatakse käesoleva eelnõuga muudatused, mis üle tehtavat riiklikku järelevalvet puudutav säte. Eelnõu § 13 seonduvad üksnes CER direktiivi ülevõtmisega. tuleks täiendada punktiga 4 järgmiselt: Toiduvaruga seotud temaatikat eelnõus ei käsitleta. „4) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 41 järgmises ETKA nõuete üle teostab järelevalvet ETKA HOS sõnastuses: järelevalve sätete alusel. ToiduS ei näe eraldi „(41) Riiklikku järelevalvet toiduga varustamise tagamise kohustusi, mille üle peaks tegema järelevalvet PTA. nõuete täitmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet hädaolukorra seaduses ning käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.““. Täiendus on seotud ka toiduvaru käsitleva ettepanekuga ja muu hulgas vajalik selleks, et kontrollida näiteks toiduvaru vastavust selle koosseisu kohta kehtestatud nõuetele. 8. Eelnõu seletuskirjas tuleks ühtlustada tegevuse nimetust Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. „toidu tootmine“. Näiteks on seletuskirja lehekülgedel 26 ja 69 kasutatud nimetust „toiduaine tootmine“. Palume viidatud kohtades asendada sõnad „toiduainete tootmine“ sõnadega „toidu tootmine“. 9. Eelnõu seletuskirja lisas 2 toodud rakendusaktis nr 1 Arvestatud Täiendus lisatud rakendusakti kavandisse. „Vabariigi Valitsuse määrus „Üleriigilise riskianalüüsi Sellegipoolest juhime tähelepanu, et tegemist on koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi nõuded ja üksnes kavandiga ning määruse eelnõu alles 51  kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest““ on töötatakse välja. nimetatud riskid, mida asjaomased asutused hindavad ja mille kohta esitavad andmeid. Leiame, et nimetatud rakendusakti § 7 punktis 8 nimetatud sotsiaal-majanduslike ohtude juures peaks olema asjaomase asutusena nimetatud ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kui regionaalvaldkonna eest vastutav ministeerium. 10. Selles osas, et kõik 79 omavalitsust muutuvad ETKA-deks Selgitused HOS eelnõu ei sea KOVdele elektroonilise vaidlust ei ole. Küll aga võib osutuda probleemiks HOS § 41 turvalisuse nõudeid (seda muudatust ei ole eelnõus). Elutähtsa teenuse osutamise elektroonilise turvalisuse Elektroonilise turvalisuse nõuded laienevad tagamine nõuded kõigile omavalitsustele, kus nõuete täitmine kõikidele KOVdele KÜTSi alusel juba aastast 2018. võib osutuda liiga kulukaks ning võivad mõjutada Nende nõuete rakendamine ei seostu ETKA omavalitsuste võimet omavalitsuslikke teenuseid osutada, staatusega. HOS § 41 lg 2 nõue (nn saartalituse nõue) laieneb üksnes ETOdele ja selle üle on seda iseäranis väikeste omavalitsuste puhul. vastavate ETOde liitudega ka räägitud läbi. 11. Võiks täpsustada § 411. Taustakontroll elutähtsa teenuse Mittearvestatud Seletuskirjas on selgitatud vastava paragrahvi juures, toimepidevuse tagamisel. Siin vajaks seletuskiri oluliselt kas ning milliseid ülesandeid täitvad isikud tuleb täiendamist selles osas, millised KOV korraldatavad allutada taustakontrollile. Lõpliku otsuse langetab elutähtsad teenused üldse vajavad füüsilise isiku ETO ise oma toimepidevuse riskianalüüsi põhjal. taustakontrolli. Ning kas ka siin oleks vaja käsitleda Taustakontrolli ei tehta kõikidele töötajatele, vaid omavalitsuse suurust? Kuigi eelnõu seletuskirjas on selle üksnes piiratud ringile. ETO ise teeb valiku lähtudes oma protsessidest ja vajadustest. Ammendavat kohta märgitud, et need töökohad või ettevõtted leitakse nimekirja ei ole võimalik tuua, kuna see erineb KOV risikianalüüsi koostades, siis meie hinnangul peaks teenuste ja ettevõtete kaupa. olema seletuskirjas ammendav loetelu, mis oluliselt hõlbustaks omavalitsustel neid töökohti määrata ja ETO-l taustakontrolli läbi viia. 12. Samuti on omavalitsuse riskianalüüsi koostamine toodud Selgitused Mõju KOVdele seoses riskianalüüsi koostamisega välja uue omavalitsusliku ülesandena, kuid selle muudatuse on toodud välja seletuskirja lk-del 52–55. KOVdele mõju omavalitsuste eelarvele on jäetud hindamata. Kuni riigi tähendab see eelkõige täiendavat tööajakulu, st ka poolse, hõlpsasti kasutatava, tööriista valmimiseni võiks personalikulu. Seletuskirjas on ka nimetatud, et analüüsi koostamine olla vabatahtlik. Sellest on kindlasti Riigikantselei arendab välja töövahendi KOVdele 52  kasu kohaliku omavalitsuse kriisivalmiduse tõstmisel ning riskianalüüsi koostamiseks. Metoodika ja juhendid see annab Riigikantseleile olulise sisendi riigi riskianalüüsi on juba praegu tehtud KOVdele kättesaadavaks. koostamiseks, kuid ilma andmata omavalitsusele mugavaid Arendustegevus juba käib ja arendus peab valmima vahendeid või täiendavat rahastamist selle ellu viimiseks, ei selle aasta lõpuks. Töövahend, juhendid, ole õiglane riskianalüüsi kohustuslikus korras nõuda. Seda koolitusvideod peaksid oluliselt vähendama KOVde kasvõi seetõttu, et nende kvaliteet ei pruugi olla piisav ning koormust ja ka kulusid, st on pigem eeldada, et kaasnevad kulud on isegi eelnõu seletuskirjas nõuab Riigikantselei poolset juhendamist ja täpsustamisi. planeeritutest väiksemad. 13. Lisaks peavad ETO-d sõltumata suurusest ilmselt palkama Selgitused ETOde kulud on toodud eraldi välja ja ei ole seotud endale juurde inimesi, kes aitavad neil uutes oludes nõudeid KOVde kuludega. Viide KOV kulude katmisele täita. See mõju on ebaproportsionaalne ning osaliselt ilmselt KOV omavahenditest puudutab KOV tegevusi ja ka mittevajalik ja selliseid inimesi ilmselt polegi kõigile KOV kulusid. KOV ei kata ETO kulusid oma saada. Ning on ka vastuolu seletuskirjas märgitud mõjude eelarvest (kaudselt teede osa teenuselepingu kaudu). hinnangu ja tegelikkuse vahel:Eelnõuga täpsustatakse KOV ETO kulud kaetakse ETO enda vahenditest, st teenuse hinnast. KOKS § 6 lg-st 1 tulenevate KOV olemuslike ülesannete korraldust ega anta uusi riiklike ülesandeid. Sellest tulenevalt kaetakse eelnõuga kaasnevad kulud KOV omavahenditest. Siseministeerium 1. Eelnõu punktis 3 reguleeritakse üleriigilise riskianalüüsi Selgitused Eelnõus kasutatakse juba kehtivas HOSis koostamise põhimõtteid. Muudetakse kehtiva hädaolukorra kasutatavat sõnastust. Kehtiva HOSi § 1 lg 2 seaduse (edaspidi HOS) § 9 sätteid. HOS reguleerib kohaselt kohaldatakse hädaolukorra seadust riigi kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste ohuks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, toimepidevuse tagamise õiguslikud alused ning ka erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist. kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti. Eestis Eelnõus sätestatud muudatus (HOS § 9 lõige 1 ja 2) viitab kehtib erinevates erikordades ülesannete ja aga uuele olukorrale „muu sarnane olukord“. Palume pädevuste jäävuse põhimõte. See tähendab, et seletuskirjas täpsustada, milliseid olukordi on muudatusega erikorra ajal lisandub isikutele ja asutustele õigusi ja täpsemalt mõeldud reguleerida. Tänaste erikordade kohustusi, kuid üldjuhul jäävad samal ajal kehtima kontekstis, kas tegu ei ole pigem asutuste tavapäraste ka kõik rahuaegsed igapäevaselt kehtivad õigused ja 53  sündmuste ja ülesannete täitmisega nt: politsei täidetavad ülesanded. Näiteks peavad elutähtsad ressursimahukamad sündmused? teenused toimima ka erakorralises seisukorras või kaitsevalmiduse kõrgendamisel ning sõjaseisukorras. Sellest tulenevalt kasutataksegi HOSis läbivalt „või muus sarnases olukorras“. Riigikaitseseadus näeb omakorda võimaluse määrata elutähtsa teenuse osutajatele valdkonna eriseadusega riigikaitselisi ülesandeid ehk täpsustada teenuse osutamist riigikaitselistes olukordades. 2. Eelnõus toodud muudatusega kaob ära asutuste kohustus Selgitused Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike juhtida hädaolukorra riskianalüüsi koostamist. Palume andmete loetelu, analüüsi koostamise nõuded ja täiendavalt täpsustada, milline on asutuste edaspidine roll korra ning loetelu andmeid esitavatest asutustest üleriigilise riskihinnangu koostamisel. kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Nimetatud määruse kavand on rakendusakti kavandi nr 1 all. Kavandis on toodud välja ka asutuste rollide jaotus riskianalüüsi koostamisel. Sisuliselt jätkavad asutused praegu analüüsitavate ohtude hindamisega, kuid asutuste analüüse käsitletakse edaspidi sisendina üleriigilisse riskianalüüsi, mitte eraldiseisva asutuse riskianalüüsina. 3. Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse 29.07.2021 Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud. määruse nr 77 „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus“ volitusnorm tuleb kehtiva HOS § 9 lõikest 1, mis eelnõu punkti 3 kohaselt muutub. Eelnõu seletuskirja peatükis 8 antud määruse muutmine/kehtetuks tunnistamine ei kajastu. 4. Eelnõus tuuakse välja, et üleriigilise riskianalüüsi Selgitused Rakendusakti kavandi nr 1 §-s 7 on toodud välja koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi koostamise ohtude nimekiri ja neid ohte hindavad asutused. nõuded ja korra ning loetelu andmeid esitavatest asutustest Need asutused hindavad juba praegu nimetatud ohte kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, kuid tuginedes üleriigilise riskipildi jaoks. Paragrahvis 8 nimetatud 54  seletuskirja ja rakendusakti kavandile nr 1 jääb selgusetuks, asutuste puhul põhimõtteid alles selgitatakse välja. mis andmed on täpsemalt vajalikud, milliste ohtude Riigikantselei annab asutustele ka täpsustavaid hindamiseks või millist metoodikat kasutatakse. Seletuskirja juhiseid. punktis 4 on toodud kohalike omavalitsuste riskide hindamise mudel, kus viidatakse juhistele/juhendmaterjalidele. Palume täpsustada, kas metoodikate ühtlustamiseks on kavas anda üleriigilise riskianalüüsi protsessi kaasatud osapooletele välja ka üldine juhendmaterjal, sh metoodika ja põhimõtted. 5. Seletuskirjast ei selgu, milleks on vajalik elutähtsa teenuse Selgitused Liikmesriigi kohustus koostada ETOde osutaja toimepidevuse strateegia (eelnõu § 1 punkt 27) ja toimepidevuse strateegia tuleneb direktiivi artikli 4 kuidas see lahendatakse. Eelnõu kohaselt koostatakse lõikest 1. Samuti näeb sama artikli lõige 2 ette strateegia elutähtsa teenuse osutajate (ETO) toimepidevuse kohustuslikke elemente, mida strateegia peab suurendamiseks. Strateegia võib olla eraldiseisev dokument sisaldama. ETOde toimepidevuse strateegia eesmärk või teiste riiklike ja valdkondlike strateegiate või asjakohaste on nagu iga teise strateegia (nt STAK) eesmärk – kavade või sarnaste arengudokumentide osa. Lisaks võib see seada eesmärgid, prioriteedid ja tegevuskava olla üks osa siseturvalisuse arengukavast (STAK). ETOdele eesmärkide, prioriteetide saavutamiseks valdkonnas, on niigi kehtestatud erinõuded, sh riskianalüüsi koostamine praegusel juhul seda kõike elutähtsate teenuste ja ja toimepidevuse nõuded, arusaamatuks jääb, millist teenuse osutajate toimepidevuse tagamiseks. lisandväärtust loob toimepidevuse strateegia koostamine. Strateegiad ei loo ettevõtetele kohustusi, kohustused Eelnõu väljatöötaja ei ole suutnud ka varasemate märkuste eraõiguslikele juriidilistele isikutele saavad tulla raames põhjendada, mis on selle täpne eesmärk. Riik peaks üksnes seadusest või seaduse alusel. Strateegiad hoidma ära tugeva sekkumise eraettevõtlusesse ning annavad suuna ettevõtete tegevuse planeerimisel ja majandusvabaduse piiramisse. Juhul kui ETOd täidavad ka riigiasutustele nende tegevuste kujundamisel. kokku lepitud standardi, siis ei näe põhjust eraldi strateegia koostamist, see on juba toimepidevuse plaanis olemas. 6. Riigikantselei ei ole arvestanud Siseministeeriumi Mittearvestatud Kodakondsuse põhjal keeldumisaluse 04.08.2023 hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise kehtestamisega piirataks oluliselt ETOde võimalusi seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta mitteametlikul valida teenusepakkujaid. Need, kes toimetavad kooskõlastusringil esitatud ettepanekutega 2 ja 3 ning on 100% Eestis, ilma välisriikide tütarettevõtete ning palunud neid ettepanekuid pikemalt põhjendada. Selgitame teenusepakkujateta, on paremal positsioonil. täiendavalt alljärgnevat: Kontsernidel ja suurtel rahvusvahelistel ettevõtetel 55 6.1. Võttes arvesse eelnõu uut sõnastust ja numeratsiooni, oleks seda nõuet raske täita. tegi Siseministeerium ettepaneku täiendada HOS § 411 lõiget Teatud teenuseid osutatakse grupiüleselt ning tööle 4 punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kes ei ole Eesti alaline võetakse ka kolmandate riikide töötajaid või on elanik või Euroopa Liidu, Schengeni lepingu või NATO teatud teenuste osutamine allhangitud liikmesriigi kodanik.“ emaettevõttele, kelle töötajad asuvad erinevates Eelnõus sätestatakse need ülesanded, mille täitmiseks peab riikides. Üldjuhul ei saa Eestis tegutsev filiaal isik läbima taustakontrolli (HOS § 411 lõige 1). Täpsemad kujundada emaettevõtte personalipoliitikat, mis ülesanded, mille täitmise olulisuse seisukohast on muudab taolise piirangu rakendamise raskeks, seda taustakontrolli tegemine eesmärgipärane, määratakse enam, kui teiste riikide seadustesse ei ole direktiivi elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis (HOS § 411 sätted samal kujul üle võetud. Juhime ka tähelepanu lõige 2). Taustakontrolli eesmärk on tagada töötajate sellele, et sellise piirangu seadmine üksnes usaldusväärsus. Samas saab usaldusväärsust tagada üksnes erasektorile oleks kahjustav ka eeskätt selle tõttu, et sisulise, mitte pelgalt formaalse kontrolliga. selline piirang puudub avalikus sektoris. See paneks Kui elutähtsa teenuse osutaja olulist ülesannet täitev töötaja avaliku sektori teatud teenuste puhul eelisseisu. SIM ei ole usaldusväärne, siis ei ole tagatud ka elutähtsa teenuse pakutud lahendus ei pruugi olla ka kooskõlas PSga, toimepidevus. Kui elutähtsa teenuse toimepidevust on kõige kuna mingi riigi kodakondsus ei tähenda lihtsam rünnata töötaja kaudu, siis kaob mõte panustada automaatselt isiku ebausaldusväärsust ning ohtralt ressurssi muudesse elutähtsa teenuse toimepidevust usaldusväärsuse kontrolliks on alternatiivsed viisid tagavatest meetmetesse (füüsiline kaitse, küberturvalisus lausvälistusele. Kokkuvõttes vajab nimetatud teema jne). Ei tohi võtta kergekäeliselt üksikisikust lähtuvat riski. pikemat analüüsi, sh põhiseaduspärasuse hindamist. Eelnõu kohaselt (HOS § 411 lõige 1) on need ülesanded, Direktiivist rangema regulatsiooni kehtestamine mille täitmiseks peab isik läbima taustakontrolli mh seotud peab olema põhjendatud ja kaalutletud. Praegusel elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi juhul ei ole ettepanek vastaval küpsustasemel, et arendamise ja haldamisega ning ligipääsuga elutähtsa teenuse sellega saaks edasi minna. toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele. Isik, kes neid ülesandeid täidab, saab otseselt mõjutada elutähtsa teenuse osutamist. Kodakondsusega kaasneb riigi ja isiku vaheline eriline usaldussuhe, mis toob kaasa teatavad õigused ja kohustused (lojaalsuskohustus jne). Välisriigi kodanik tarbib üldjuhul selle välisriigi meediat. Välisriigi kodanikul on tihti selles 56 välisriigis lähedased isikud, majanduslikud huvid vms. Välistada ei saa seda, et Eesti kodanik töötab välisriigi heaks, kuid paratamatult on vaenuliku välisriigi luure- või julgeolekuteenistusel oluliselt lihtsam mõjutada (sh propaganda abil) enda kodanikku, millest tulenevalt on välisriigi kodanikuga seotud riskid oluliselt suuremad. Eesti julgeolekupoliitika aluste kohaselt on Eestile suurim julgeolekuoht Venemaa Föderatsioon. Venemaa Föderatsiooni eesmärk on lõhkuda ja ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur ja reeglitel põhinev maailmakord ning taastada mõjusfääride poliitika. Näiteks kui energiaettevõtte kontrollsüsteeme haldab Venemaa kodanik ja ta saab lihtsa vaevaga vajalikul hetkel piltlikult öeldes juhtme seinast tõmmata samal ajal kui toimub Venemaa poolt rünne, siis tagajärjed võivad olla oluliselt raskemad. Kontroll mingi elutähtsa teenuse üle võib anda vaenlasele vajalikul hetkel olulise eelise. Ilma selle eeliseta ei pruugi rünne üldse toimuda. Kriitilise taristu ja seeläbi elutähtsa teenuse sabotaaž on tänapäeval üha aktuaalsem probleem. EL on kehtestanud Venemaa ja Valgevene suhtes ulatuslikud sanktsioonid vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu. Muuhulgas on Venemaa kodanikel ja elanikel keelatud kuuluda elutähtsaid teenuseid osutavate ettevõtete juhtstruktuuridesse. Vabariigi Valitsus on kehtestanud Venemaa ja Valgevene kodanikele piirangud Eestis viibimiseks ja töötamiseks (VV 08.04.2022 määrus nr 42). Relvaseaduse muudatuste tulemusel lõppevad alates 16.03.2024 füüsilistele isikutele, kes ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik, väljastatud relvaload. Paratamatult tõusetub küsimus, et kui peame kolmandate riikide (ennekõike Venemaa ja Valgevene) kodanikke ohuks, 57 siis miks lubame neil täita elutähtsa teenuse osutaja juures kriitilisi ülesandeid? Siinkohal on oluline rõhutada, et elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist (HOS § 2 lõige 4). Arvestades eeltoodut täpsustame oma märkust ja teeme ettepaneku täiendada HOS § 411 lõiget 4 punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kes ei ole Euroopa Liidu, Schengeni konventsiooni või NATO liikmesriigi kodanik.“ Eestil ei ole võimalik kujundada välismaal asuva ja välismaa õiguse alusel tegutseva (ema)ettevõtte personalipoliitikat jms, kui Eestis tegutsev ja Eesti õiguse alusel tegutsev ettevõte peab oma tegevuses (nt töötajate värbamisel) järgima kehtivaid seadusi, milles sätestatud normide eesmärk on mh tagada Eesti Vabariigi julgeolek. 6.2. Võttes arvesse eelnõu uut sõnastust ja numeratsiooni, tegi Siseministeerium ettepaneku täiendada HOS § 411 lõiget 5 uue keeldumisalusega järgmises sõnastuses: „2) kes on viimase viie aasta jooksul korduvalt viibinud välisriigis, mille kohta kehtib riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus.“. Kui isik käib tihti välisriigis, mille kohta kehtib riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus ehk nn riskiriigis, siis tõenäoliselt on tal seal mingisugused isiklikud huvid (eraelulised, majanduslikud vms). Eespool nentisime, et välisriigi luure- või julgeolekuteenistusel on oluliselt lihtsam mõjutada enda kodanikku, kuid lihtsam on mõjutada ka neid isikuid, kellel on välisriigiga mingisugune oluline side. Kahtlemata muudab 58  välisriigi külastamine lihtsamaks isikule lähenemise, sest oma riigi territooriumil on teenistustel lihtsam opereerida. Riskiriikides viibimine omab ennekõike tähendust riigisaladuse kaitse kontekstis. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 32 lõige 2 punkti 121 kohaselt võib juurdepääsuluba andmast või selle kehtivust pikendamast keelduda füüsilisele isikule, kes on viibinud välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad. Kuivõrd elutähtsal teenusel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist, siis on asjakohane riskiriikidesse reisimise riske arvestada ka elutähtsa teenuse osutaja taustakontrollis. Tegemist pole mitte imperatiivse, vaid kaalumist võimaldava keeldumisalusega. Peamine risk, mida selle meetme kaudu soovime maandada on sama, mis eelmises punktis kirjeldatud – oht, et isik tegutseb välisriigi propaganda, luure- või julgeolekuteenistuste surveavaldamise vms mõjul välisriigi huvides. Andmeid piiriületuste kohta saaks küsida isikult endalt ning isiku ütluste kontrollimiseks loodaks taustakontrolli teostajatele ligipääs piirikontrolli andmekogule (PIKO). Kuivõrd läbiviidavaks taustakontrolliks arendatakse käesoleval hetkel Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) vastutusalas oleva infosüsteemi juurde lisamoodul, mille abil saavad elutähtsa teenuse osutajad esitada päringud registrite andmete kontrolliks ühest kohast, siis lisanduks sinna ka PIKO. PIKO liides võimaldaks taustakontrolli teostajatel isikukoodi sisestamisel saada väljavõte isiku viimase viie aasta Eesti-Venemaa piiriületuste kohta. 7. Juhime tähelepanu, et eelnõuga lisanduvate ülesannete Selgitused Seaduse rakendamisega seotud 2024. a täitmiseks tuleb tagada Päästeameti ja kohaliku omavalitsuse valitsusasutuste kuludega on riigi eelarvestrateegia üksuste püsirahastus. 2024–2027 koostamisel arvestatud, kuid edasiste 59  aastate kuludega mitte, seega tuleb valitsusasutustel need katta oma olemasolevast eelarvest või esitada vajaduse korral lisataotlused riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis. Juhul kui soovitakse vajaminevate PÄA kulude puhul katteallikaks riigieelarvet, tuleb SIM-l esitada lisataotlus järgmisel riigieelarve / riigi eelarvestrateegia protsessis (RES 2025–2028). 8. Eelnõu § 1 p-s 7 muudetakse hädaolukorra seadust (HOS) Arvestatud Üleminekusätted on toodud välja § 1 punktides 24 ja selliselt, et laiendatakse elutähtsate teenuste nimekirja, mille 25. Kokkuvõttes on erinevate toimingutega KOVdel tulemusena hakkab korraldava asutuse ülesandeid täitma aega kuni kaks aastat. veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu puhul kõik 79 kohaliku omavalitsuse üksust ehk ka ülejäänud 46 omavalitsusüksust, kes ei ole seni olnud ühegi teenuse puhul korraldavaks asutuseks. Seega tekib 46-le kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus koostada hädaolukorra lahendamise plaan (HOS § 37 lg 1 p 5). Arvestades, et antud ülesande puhul on 46 omavalitsusüksuse puhul tegemist uue ülesandega, siis teeme ettepaneku anda selleks üleminekuaeg. 9. Eelnõu § 1 p-s 4 täiendatakse HOS-i §-ga 92 selliselt, et Arvestatud Vastav arendus on juba töös ja peaks valmima kohaliku omavalitsuse üksusel tekib kohustus koostada eelduslikult seaduse vastuvõtmise ajaks, kuid riskianalüüs. Eelnõu seletuskirja kohaselt ülesande täitmise hiljemalt 2024. aasta sügisel. lihtsustamiseks on Riigikantseleil kavas töötada välja KOVe abistav IT-lahendus, kuni IT-lahenduse väljatöötamiseni on KOVidel võimalik hinnata riske Exceli vahendusel, mis on praeguseks KOVidele kättesaadavaks tehtud. Samuti selgitab eelnõu seletuskiri, et loodav IT-lahendus võimaldab KOVidel koostada KOVi profiili, töödeldes juba olemasolevaid andmeid üleujutuste, ohtlike ettevõtete, taristu, eakate, noorte, töötavate ja töötute jmt kohta teistes andmebaasides ning registrites, hinnata KOVi enda ja KOVis osutatavate 60  teenuste kriitilisust, selgitada välja KOVi riske ning selle põhjal saada KOVi riskiprofiili, mis on aluseks riskianalüüsi koostamiseks. Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku, et loodav IT-lahendus töötataks välja ajahetkeks, kui KOV-del tekib kohustus riskianalüüsi koostada. See lihtsustaks oluliselt KOV-del riskianalüüsi koostamisel riske hinnata. 10. Palume täpsustada, millised andmekogusid § 413 lg 1 p 2 Arvestatud Tegemist on karistusregistri andmetega, mille juures silmas peetakse. pärimine toimub e-toimiku kaudu. Sõnastust on täpsustatud. Uus sõnastus järgmine: 2) saada karistusregistrist andmeid isiku karistatuse kohta. 11. Küsitav on märkuste tabeli lk 5 esitatud Riigikantselei Selgitused Oleme selgitanud JUM märkuste juures, et oleme seisukoht, mille kohaselt sõna taotlus (inglise keeles request) küsinud Euroopa Komisjonilt täiendavat tõlgendust tähendab ka päringute esitamist. Direktiivi 2022/2557 sätte kohta. Euroopa Komisjoni õigusteenistus on põhjenduspunktis 32 selgitatakse järgnevat: „Seepärast 20.06.2023 esitanud seisukoha, et artiklit 14 tuleks peaksid liikmesriigid täpsustama tingimused, mille alusel on lugeda kooskõlas CER direktiivi põhjendusega 32, elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt mis kajastab artiklit 14 ja annab näiteid selle kohta, kuidas isiku identiteeti saab kinnitada. Seejuures on põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüse arvesse kohustused seotud saavutatava tulemusega: st seni, võttes esitada taotlusi oma töötajate teatavatesse kuni riiklikud asutused austavad neid kohustusi, kategooriatesse kuuluvate isikute taustakontrolliks. Tuleks võivad taustakontrolli tegemise viisid võtta erinevaid tagada, et asjaomased asutused hindavad selliseid taotlusi vorme, sealhulgas elektroonilisi, kuna CER mõistliku aja jooksul ning töötlevad neid kooskõlas direktiiv ei ole selles osas ettekirjutav. Riiklike liikmesriigi õigus- ja menetlusnormidega ning asjakohaste ja asutuste ülesanne on hinnata, kas konkreetse kohaldatavate liidu õigusaktidega, sealhulgas isikuandmete taustakontrolli viisi valik austab artikli 14 CER kaitset käsitlevate õigusaktidega.“. Eelviidatust võib direktiivi ja muu selles osas viidatud EL õigusega ennekõike järeldada, et taustakontrolli teostamiseks vajalikke ettenähtud kohustusi. Sellest tulenevalt saavad isikuandmeid peaksid töötlema asutused. päringud olla ka digitaalsed, nt ETO päring karistusregistrisse. Täpne lahendus on jäetud iga liikmesriigi enda otsustada. Oluline on see, et on täidetud direktiivi eesmärk tagada töötajate turvalisuse haldamine vähemalt miinimumulatuses (dokumendi kontroll ja karistusandmete kontroll). 61 11. Märkuste tabeli lk 40 on Riigikantselei välja toonud, et Selgitused Oleme märkuste tabelis toonud välja, et lisaks täiendavate nõuete kehtestamine paneks avaliku sektori sellele, et SIM pakutud lahendus seaks erasektorit teatud teenuste osas eelisseisu. Palume Riigikantseleil ebasoodsasse seisu võrreldes avaliku sektoriga, ei selgitada, mil viisil ja mis mahus leiaks aset erasektori ja pruugi pakutud lahendus olla kooskõlas PSga, kuna avaliku sektori ebavõrdne kohtlemine? Taustakontrolli mingi riigi kodakondsus ei tähenda automaatselt tegemise kohustus laieneb ühetaoliselt kõikidele elutähtsa isiku ebausaldusväärsust ning usaldusväärsuse kontrolliks on alternatiivsed viisid lausvälistusele. teenuse osutajatele. HOS tähenduses on elutähtsa teenuse Kokkuvõttes vajab nimetatud teema pikemat osutaja juriidiline isik. Juriidilised isikud võivad olla nii analüüsi, sh põhiseaduspärasuse hindamist. eraõiguslikud kui ka avalik-õiguslikud. Riik pädevate Direktiivist rangema regulatsiooni kehtestamine asutuste kaudu korraldab elutähtsate teenuste toimepidevust, peab olema põhjendatud ja kaalutletud. Praegusel mitte ei osuta teenuseid. Jääme enda varem esitatud juhul ei ole ettepanek vastaval küpsustasemel, et seisukoha juurde, et elutähtsa teenuse osutaja juures kriitilisi sellega saaks edasi minna. Kui SIM näeb vajadust ülesandeid täitma tohib lubada üksnes isiku, kes on Euroopa direktiivist rangema regulatsiooni järele, siis palume Liidu, Schengeni konventsiooni või NATO liikmesriigi esitada ka vastav mõjude analüüs koos kodanik. Direktiiv on minimaalse ühtlustamise põhiseaduspärasuse analüüsiga. lähenemisviisiga, millest tulenevalt on liikmesriigil lubatud täiendavate nõuete kehtestamine, kui see on vajalik. Arvestades Eesti geopoliitilist asukohta on Siseministeeriumi hinnangul tegemist proportsionaalse meetmega riigi julgeoleku tagamiseks. Sotsiaalministeerium 1. Esmalt märgime, et Sotsiaalministeerium saatis oma Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. esialgsed märkused eelnõule, seletuskirjale ja rakendusaktide kavanditele Riigikantseleile 7. augustil 2023. Kahjuks ei ole nende märkustega eelnõu ametlikule kooskõlastamisele saatmisel arvestatud ning eelnõu seletuskirjas ega sellele lisatud materjalides ei ole märgitud Sotsiaalministeeriumi märkustega arvestamist. Sellest tulenevalt esitame mõned augustis saadetud märkustest Riigikantseleile uuesti. Ka 62  palume lisada eelnõu seletuskirjale eelnõu ettevalmistajatena Sotsiaalministeerium (kahjuks selline viide puudub, kuigi Sotsiaalministeeriumiga on tehtud HOSi ettevalmistamisel kohtumisi ning Sotsiaalministeerium on esitanud omapoolse sisendi eelnõu ja seletuskirja muutmiseks). 2. Eelnõu punkt 11 - HOS § 37 lõiget 1 täiendatakse uute Selgitused ETKA edasivolitamise võimalus ei laiene kõikidele punktidega 41 ja 42, millele laieneb HOS § 37 lõike 5 ETKA ülesannetele, vaid üksnes ülesannetele, mille kohaselt võimalus neid ülesandeid edasi volitada. Samas puhul ei eeldata ETKA enda poolset täitmist. HOS uues lisatud punktis 42 ei ole sellise iseloomuga ülesandeid, § 37 lg 1 p 41 kohaselt tuleb ETKA-l määrata mida saaks edasi volitada. volitatud esindaja. Punkti 42 kohaselt tuleb teavitada Riigikantseleid enda ülesannete edasivolitamisest ning edastada volitatud asutuse kontaktandmed. ETKA enda kontakti saab anda ainult ETKA ise, samuti edastada infot volituse kohta. Need on tegevused, mille täitmist eeldatakse ETKA-lt endalt. 3. Eelnõu punkt 15 – Muudetava HOS § 38 lg 11 kohaselt Arvestatud Eelnõu on täiendatud. elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitab vajalikud andmed tsiviiltoetuse registrisse ja uuendab need kord aastas hiljemalt 1. jaanuariks elutähtsat teenust korraldav asutus. Teeme ettepaneku seda sätet täiendada nii, et andmeid saab esitada ka volitatud asutus. Ka tsiviiltoetuse registri põhimääruse kohaselt on andmete esitajad hetkel ministeeriumid, elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad asutused ja Terviseamet. 4. Eelnõu punkt 16 – Palume seletuskirjas kirjutada lahti, Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. kuidas tuleks toimida nende elutähtsa teenuse osutajatega, kes juba praeguste õigusaktide kohaselt on määratud elutähtsa teenuse osutajateks. Samuti tuleks kontrollida üle viide HOS § 38 lg 13 p-s 3 (hetkel on viide eksitav). 5. Eelnõu punkt 19 – Teeme ettepaneku, et HOS § 38 lg 3 p-s Arvestatud Eelnõu on täiendatud. 9 on võimalik ülevaate esitamine ka elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse määratud asutusele 63  (analoogne võimalus on ette nähtud ka punktis 11). 6. CER direktiivi lisa punktis 5 on loetletud 6 ETO kategooriat, Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. kuid seletuskirjas on välja toodud neist ainult 5. Seega teeme ettepaneku: 1) seletuskirja punktis 7 muuta neljandat ja viiendat lauset järgmiselt: „CER direktiivi lisa hõlmab tervishoiuteenuse osutajaid, referentlaboreid, ravimite uurimise ja arendamise asutusi, ravimite tootjaid, meditsiiniseadmete tootjaid ja ravimite hulgimüüjaid. Hindamise käigus selgus, et Eestis puuduvad referentlaborid, ravimite ja meditsiiniseadmete tootjad ning ravimite uurimise ja arendamise asutused, millel oleks märkimisväärne mõju Eesti ühiskonna toimimisele ja mida saaks pidada CER direktiivi kriteeriumide kohaselt elutähtsateks.“; 2) punkti 7 täiendada järgmise lausega: „Kui üleriigilise riskianalüüsi ja tervishoiu valdkonna terviklikku analüüsi koostamise käigus selgub, et Eestisse on tulnud ühiskonna ja riigi seisukohast olulised täiendavad tervisesektori teenused ning ETOd, siis tehakse ka vastav seaduse muudatus.“. 7. Samuti palume teha muud tehnilised täiendused eelnõu Arvestatud Vastavad täiendused on tehtud. seletuskirjas ja rakendusaktide kavandites, millised esitasime Riigikantseleile 7. augustil 2023 ja mis on käesoleva eelnõu puhul jätkuvalt asjakohased. Kuna need täiendused olid juba Sotsiaalministeeriumi poolt materjalidesse sisse viidud, siis käesolevas kirjas ei ole otstarbekas neid uuesti välja tuua. 8. Juhime tähelepanu, et rakendusaktide kavandis nr 1 on § 8 p Arvestatud Kavandit on täiendatud. 4 loetelust välja jäänud apteegid. 9. Seletuskirjas on mõjude hindamisel RavS muudatuste juures Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud. välja toodud, et eelnõu kohaselt hakkavad edaspidi elutähtsat teenust osutama ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad Tamro Eesti OÜ ning Magnum Medical OÜ. Kuniks ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate seas ei ole ETO-sid 64  määratud, ei saa me veel konkreetseid ettevõtteid välja tuua, vaid ainult, et kohustus langeb eelduslikult suurema turuosaga ravimite hulgimüügiettevõtetele. 10. Seletuskirja p 1.3 märkida õigusaktide kehtivad Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud. redaktsioonid, nt ravimiseadus (RT I, 15.12.2023, 10) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (RT I, 15.12.2023, 14). 11. Seletuskirja lk 41 ja 76 võib kasutada ajakohasemaid Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud. andmeid – 2024. a jaanuari seisuga oli Eestis 471 üldapteeki. 12. Oleme lähtunud oma eriseaduste koostamisel (ravimiseadus Arvestatud ETKAde ja ETOde puhul on ühetaoline lahendus. ja TTKS) Riigikantselei suunistest, mis olid järgmised: a) Eriseaduses on kirjas üldised kriteeriumid, millal ettevõtja määratakse ETOks ning määrusega siis täpsustatakse kriteeriume – ehk siit tulevad raamid, kes on ETO. b) HOS § 38 alusel ETKA ehk minister annab haldusakti isiku ETOks määramise kohta või ETO staatusest väljaarvamise kohta. Vaadates aga nt toiduseaduse regulatsiooni, siis seal ei ole sellest põhimõttest lähtutud. Nt toiduseaduses on eraldi (lisaks HOSle) välja toodud, et valdkonna eest vastutav minister määrab isiku ETOks. Miks siin on lubatud HOS regulatsiooni korrata? Lisaks on korratud toiduseaduses ka HOS põhimõtet, et täpsemad nõuded määratakse HOS § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruses. Seaduste erinev ülesehitus tekitab tõlgendamise probleeme. 13. Samuti võiks olla eriseadustes ühtsena käsitletud seda, et kas Arvestatud Eelnõu on korrigeeritud. nimetame ära nii hädaolukorra kui ka eriolukorra või jääme ainult hädaolukorra juurde (sest eriolukord kuulutatakse välja teatud hädaolukorra lahendamiseks). Nt ravimiseaduses 65  oleme kasutanud ainult hädaolukord, mis hõlmaks mõlemat olukorda (ehk kui hädaolukord, siis sinna alla mahub ka eriolukorra mõiste). Seda põhimõtet kasutatakse ka nt TTKS § 59 regulatsioonis. Nüüd toiduseaduses on välja toodud hädaolukord, selle oht ja eriolukord. Mõistete kasutamine võiks olla ühtne. 14. Ravimiseaduse § 10 p-s 1 tuleks asendada sõna „kelle“ Arvestatud Eelnõu on korrigeeritud. sõnaga „mille“ - ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, mille kaudu. 15. Kui ühtlustada seaduste sõnastus, siis palume täiendada § 10 Arvestatud Eelnõu on korrigeeritud. punkti 1 ning punkti 2 peale sõna „hädaolukorra“ sõnaga „, eriolukorra“. 16. Palume ravimiseaduse seletuskirjas (lk 41) asendada lauseosa Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud. „üldapteek, kes osutab“ lauseosaga „üldapteegi tegevusloa omaja selle üldapteegi osas, mis osutab …“ 17. Palume ravimiseaduse seletuskirja lisada veel selline Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud. täiendus: Ravimiseaduse muudatuste tegemisel on arvestatud järgmise skeemiga: a) ravimiseaduses on kirjas üldised kriteeriumid, millal ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja või üldapteegi tegevusloa omaja määratakse ETOks ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega täpsustatakse ETOks määramise täpsemad tingimused ja kord – ehk ravimiseadusest tulevad raamid, kes määratakse ETOks. b) HOS § 38 alusel elutähtsat teenust korraldav asutus (Sotsiaalministeerium) annab haldusakti isiku ETOks määramise kohta või ETO loetelust väljaarvamise kohta. c) Ettepaneku ETO loetellu määramise või loetelust väljaarvamise kohta teeb Ravimiamet. 66 18. Teeme ettepaneku lisada TTKS osas seletuskirja, et kui HOS Mittearvestatud Hetkel ei ole lisanud, kuid jälgime seda menetlust, et eelnõuga liigub paralleelselt ka tervishoiuteenuste vajaduse korral enne kehtestamist teha muudatused. korraldamise seaduse jt seaduste muudatus, siis tuleks selles Võib juhtuda ka nii, et HOS CER jõuab enne kui valguses asendada läbivalt mõiste „üldarstiabi“ mõistega TTKS ja siis tuleb kavandada TTKSis hoopis need „perearstiabi“ ning § 12 punkti 1 lõikes 6 asendada lauseosa muudatused. Seepärast ei too hetkel ka seletuskirjas „samal taristul koos ühe keskusena tegutsevate üldarstiabi välja. osutajate“ sõnaga „tervisekeskuse“. Eelnõu link siin: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/547425f2- 2147-400c-9336-312fdbded494. 19. Teeme ettepaneku täiendada TTKS seletuskirja järgmisega: Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud. TTKS muudatuste tegemisel on arvestatud järgmise skeemiga: a) TTKSis on kirjas üldised kriteeriumid, millal üldarstiabi osutaja määratakse ETOks ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega täpsustatakse ETOks määramise täpsemad tingimused ja kord – ehk TTKSis tulevad raamid, kes määratakse üldarstiabi osutajatest ETOks. b) HOS § 38 alusel elutähtsat teenust korraldav asutus (Sotsiaalministeerium) annab haldusakti isiku ETOks määramise kohta või ETO loetelust väljaarvamise kohta. c) Ettepaneku ETO loetellu määramise, loetelust väljaarvamise kohta teevad Terviseamet kooskõlastatult Tervisekassaga. 20. Punktiga 4 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud. selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. 21. SK-s on hetkel: 9) terviseministri määrus „Ravimitega Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud. varustamise ja esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise 67  elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord ning loetelu üldarstiabi osutajatest, ravimite hulgimüügi tegevusloa omajatest ning üldapteekidest, mille kaudu tagatakse elutähtsa teenuse järjepidev toimimine ja hädaolukorra lahendamine“ tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 5 ning ravimiseaduse § 26 lõike 11 ja § 29 lõike 11 alusel. See tuleks siis ajakohastada ja lisada see määruse pealkiri ning volitusnormid, mis on rakendusaktide kavandites. 22. Palume asendada § 12 punkt 1 sõnastust „kõikide osutatavate Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud. tervishoiuteenuste, sealhulgas tugiteenuste“ sõnastusega „kõikide osutatavate tervishoiuteenuste, sealhulgas tugiteenuste tervist toetavate teenuste“ – põhjuseks on see, et „tugiteenused“ on tervishoius kasutatav termin, mida võib mõista vales tähenduses. Finantsinspektsioon 1 Eelnõu § 1 punkt 20 – sätestatakse asutuste vaheline koostöö, Arvestatud Eelnõu § 451 on täiendatud ning on eraldi toodud teavitamine ja aruandlus. Eelnõuga nähakse ette, et elutähtsa välja FI ja RIA vaheline koostöö. Kuna teabevahetus teenuse toimepidevust korraldav asutus, Riigi Infosüsteemi FI ja Eesti Panga vahel on juba täpsemalt Amet, Finantsinspektsioon, Päästeamet ja Riigikantselei reguleeritud Finantsinspektsiooni seaduses, siis seda teevad koostööd ja vahetavad omavahel teavet seoses osa eelnõuga ei korrata. elutähtsa teenuse osutajaga. Finantsinspektsiooni hinnangul peab vastavast normist tulema selgemalt välja, millist liiki ja laadi teavet (kelle kohta), millal ja kellega tuleb Finantsinspektsioonil vahetada. Nimelt on Finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 54 kohaselt finantsjärelevalve käigus saadud teave (finantsjärelevalve on defineeritud FIS § 2 lõikes 1) konfidentsiaalne ning konfidentsiaalse teabe avaldamine on lubatud vaid väga piiratud juhtudel ja olustikes kolmandatele isikutele. Eelnõu 68  pinnalt hetkel ei nähtu, et oleks põhjendatud konfidentsiaalse järelevalvelise informatsiooni avaldamine niivõrd laiale isikute ringile sedalaadi universaalses (piiritlemata) mahus. Eelnevast tulenevalt on Eelnõus vaja täpsemalt määratleda kellele, millises ulatuses ja millistel juhtudel üldse on põhjendatud Finantsinspektsiooni poolt finantsjärelevalvelist saladust sisaldava informatsiooni avaldamine. Eriti veel oludes, kui HOS § 36 lõike 3 kohaselt on Eesti Pank see asutus, kes vastavas valdkonnas korraldab elutähtsa teenuse toimepidevust. Samuti on vaja selgelt määratled Eelnõus ka see, et iga isik, kes sedalaadi informatsiooni on õigustatud saama, peab arvestama ja järgima FIS § 34 kohustustega. Vastasel juhul ei ole võimalik konfidentsiaalse järelevalvelise info avaldamine Eelnõus märgitud isikutele. 2. Eelnõu § 8 punktide 1 ja 2 kohaselt plaanitakse täiendada Selgitused MERASga seotud muudatused on jäetud eelnõust makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (edaspidi MERAS) välja. Tõstatatud küsimus on kavas lahendada § 4 lõike 1 punktiga 91 ja muuta MERAS § 4 lõike 1 punkti tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse väljatöötamise 14. käigus. MERAS § 4 on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul (edaspidi PSD2) artiklist 3 ning olulised erisused MERAS ja PSD2 vastavasisuliste sätete vahel hetkel puuduvad. Eelnõuga soovitakse liikuda kaugemale PSD2 paika pandud põhimõtetest ja sõnastusest ning muuta MERAS § 4 lõike 1 punkti 14 selliselt, et muutub normi sisu. Finantsinspektsiooni hinnangul võib MERAS § 4 lõikes 1 sätestatud välistuste laiendamine või muutmine tekitada vastuolu PSD2-ga. Lisaks võib eelnõus kirjeldatud täienduste tegemine tekitada MERAS § 4 lõikes 1 kordusi, sest ka hetkel on eelnõus kirjeldatud teenused MERAS tegevusloa kohustusest välistatud, st sellistel ettevõtetel (nt sularahavedajad) puudub ka praegu tegevusluba. 69  Samuti tuleb Finantsinspektsiooni hinnangul muudatuste tegemisel arvestada seda, et MERAS § 4 lõike 1 punkt 14 on suunatud spetsiifiliselt sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmise teenuse pakkujatele, mitte laiemalt eelnõus kirjeldatud sularaharingluse teenuse osutajatele, kes on hetkel hõlmatud muude MERAS § 4 lõike 1 punktidega. Eelnõu koostamisel tuleks arvestada ka MERAS-es muudatuste tegemise eesmärki ning seda, et käesoleva ettepanekuga ei looda uusi välistusi, vaid muudatuse eesmärk on luua alused ETO-de määramiseks, mistõttu ei pruugi olla asjakohane makseteenuste hulgast välistatavate tehingute sätte (MERAS § 4 lõige 1) muutmine. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku mitte muuta MERAS § 4 lõiget 1, vaid täiendada MERAS-t eraldiseisvas paragrahvis vastavate mõistetega ja ETO-ks kvalifitseerumise alustega, mille alusel saab Eesti Pank kinnitada kaarditehingute töötlemise teenuse või sularaharingluse ETO-d. Vastavas eraldiseisvas paragrahvis võiksid sisalduda ka käesolevas eelnõus esitatud ettepanekud MERAS §-i 41 ja §-i 5 täiendamiseks. Täienduste tegemisel saaks MERAS-e puhul läheneda sarnaselt krediidiasutuste seaduse §-ga 3, luues selgelt eraldiseisva paragrahvi ETO-de toimimise ja kinnitamise kohta. 3. Palume siiski kaaluda ja eelnõusse tagasi lisada finantssektori Mittearvestatud Tulenevalt uuendatud JUM ja ELAKi juhistest on erisätted kriisiolukorra reguleerimiseks ja rakendamiseks. eelnõust jäetud välja kõik sätted, mis ei ole otseselt Näiteks lisada Eelnõusse HOS-i lisatav § 251, mis reguleerib vajalikud direktiivi ülevõtmiseks. Finantssektori Vabariigi Valitsuse juhtimisvolitusi finantssektori suhtes. erisätete regulatsioon tuleb lahendada tsiviilkriisi ja Nagu ka ise olete märkuste tabelis märkinud, siis HOS § 251 riigikaitse seaduse eelnõuga. Hetkel on JUM eelnõus annab võimaluse Vabariigi Valitsusel tagada teatud olnud finantssektori erisuste vastu sellises sõnastuses ning teema tuleb läbi rääkida ja leida konsensuslik meetmetega finantssektori stabiilsus, kui nt Euroopa lahendus. Keskpanga suunised ja otsused viibivad, mistõttu on oluline, 70  et selline eriregulatsioon olek siseriikliku õigusega kehtestatud. Oma sisult põhineb see Soome õiguse vastaval mudelil. 4. Eelnõu § 416 lõige 2 sätestab Finantsinspektsiooni ja Riigi Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud. Infosüsteemi Ameti vahelise teabe vahetuse. Samas on seletuskirjas viidatud täiendavalt ka Eesti Pangale. Siinkohal oleks vaja teha parandus seletuskirjas vastavalt eelnõule ja infovahetusest välja võtta Eesti Pank kuivõrd Eelnõu seda ette ei näe. 5. Lisaks soovime esitada täiendavad ettepanekud Eelnõusse Mittearvestatud Kuna ettepanekud ei seondu otseselt CER direktiivi hädaolukorral lahendamiseks finantssektoris. Käesolevaga ülevõtmisega, siis võtame need arutuse alla esitatavad Finantsinspektsiooni seaduse (FIS) ja HOS-i tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu raames. muudatusettepanekud on seotud HOS-s sätestatud hädaolukorra lahendamise mudeli õiguslike kitsaskohtade käsitlemisega. Muudatusettepanekute eesmärk on ennekõike nimetatud seadustes reguleerida hädaolukorra lahendamine Eesti Panga poolt ja Finantsinspektsiooni osalemine selle lahendamisel, st et mõlema asutuse pädevuse küsimused oleks HOS-s selgemalt reguleeritud. Eesti Pank 1. Jätkuvalt leiame, et elutähtsate teenuste toimepidevuse ja Mittearvestatud Nimetatud küsimus väljub direktiivi skoobist, võrdse tegevuskeskkonna tagamiseks peaks teatud elutähtsa seepärast seda ei lahendata ka käesoleva eelnõuga. teenuse mahu ületamisel tekkima kohustus järgida elutähtsa Juhime tähelepanu, et selle küsimuse lahendamine ja teenuse osutajale kehtestatud nõudeid ka piiriülesel õigusliku lahenduse loomine kuulub teenusepakkujal ning tema üle peaks saama järelevalvet teha Rahandusministeeriumi pädevusse. Eesti järelevalveasutus. Üheks lahenduseks oleks seaduses sätestada võimalus kohustada sellist piiriülese teenuse pakkujat asutama elutähtsa teenuse osutamiseks Eestis filiaal. Peame vajalikuks, et Riigikantselei koostöös 71  Rahandusministeeriumiga analüüsiks sellise kohustuse sätestamise kooskõla Euroopa Liidu õigusega. 2. Maksete toimepidevuse jaoks oleks oluline leida esimesel Selgitused Nimetatud küsimus väljub direktiivi skoobist ja võimalusel lahendus kahjude hüvitamisele makseteenuste lahendus üritatakse leida tsiviilkriisi ja riigikaitse osutajale olukorras, kus teenuse jätkuvus tagatakse seaduse eelnõu raames. digiallkirjastamise teenuse katkemisel. Maksete digiallkirjastamisest (s.o tugeva identimise teema) tulenevate kahjude teema on arutuse all ka äsja avaldatud PSD3/PSR-i paketis (https://finance.ec.europa.eu/publications/financial- data-access-and-payments-package_en) – ehk edaspidi on kavas RAM-l seda põhjalikumalt analüüsida. 3. Samuti soovime uuesti juhtida tähelepanu sellele, et § 251 Arvestatud Eelnõu § 251 lg 1 p 2 on jäetud eelnõust välja. lõige 1 punktis 2 toodud meede kehtestada finantsjärelevalve subjektidele kohustus osta riigi emiteeritavaid võlakirju ja rahaturuinstrumente või anda riigile laenu ei ole kooskõlas selle paragrahvi eesmärgiga säilitada finantssektori stabiilsus ja usaldusväärsus või kriitiliste funktsioonide jätkuvus. Teeme ettepaneku see säte sellisel kujul eelnõust välja jätta. 4. Pidades silmas seda, et eelnõu kohaselt annab elutähtsa Selgitused Tulenevalt JUMi juhistest jätta eelnõusse üksnes teenuse toimepidevust korraldav asutus haldusakti isiku CER direktiivist tulevad otsesed muudatused on elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta, ei pea me enam eelnõust jäetud välja MERAS ja KAS kavandatud vajalikuks eelnõus olevaid täiendavaid sätteid, mille kohaselt muudatused. Eesti Panga tõstatatud muret üritatakse Eesti Pank elutähtsa teenuse osutajate loetelu kinnitab. Eesti lahendada tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse Pank hakkab elutähtsa teenuse osutajaid määrama eelnõuga. hädaolukorra seaduse (HOS) § 38 lg 12-16 sätestatud korras. Sellest tulenevalt tuleb muuta vastavaid viited krediidiasutuste seaduses (KAS) ja makse- ja e-raha asutuste seaduses (MERAS). Muuta tuleb ka sätteid, millega Eesti Pangal on õigus kehtestada loetelu koostamise tingimused. Ühtlasi teeme ettepaneku muuta eelnõu § 5 lõiget 11 selliselt, et makseasutust või e-raha asutust saab määrata kas 72 makseteenuse või sularaharingluse elutähtsa teenuse osutajaks. Sama lahendust on kasutatud ka krediidiasutuste puhul. Muudatused tuleb teha järgmistes eelnõu sätetes ja need on alla joonitud. Muud MERASe sätted jäävad muutmata. § 5. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eestis asutatud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 1 või 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, välja arvatud juhul, kui tema Eestis tehtud maksed või Eestis tehtud sularaha väljamaksed moodustavad vähem kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul ei ole tal Eestis maksete toimimisele olulist mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval ka asjaomases krediidiasutuses või filiaalis maksekontot omavate klientide arvu ja kaasatud hoiuste mahtu.“; 2) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra. (5) Elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal on kohustatud säilitama nende juures maksekontot omavale isikule 73 hädaolukorras või selle ohu korral juurdepääsu makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud makseteenustele, kuid mitte suuremas ulatuses, kui vastav asutus neid teenuseid tavaolukorras pakub. Hädaolukorras pakub elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal neid makseteenuseid ulatuses, mis vastab hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuetele.“. § 8. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine „41. Makseteenuste hulgast välistatud teenuseid osutava isiku kohustused“; 5) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõikes 6 nimetatud teenust, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui ta osutab teenuseid hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ja Eesti Panga hinnangu kohaselt on isikul maksete toimimisele oluline mõju. (6) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõikes 7 nimetatud teenust, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui ta osutab teenuseid hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ja Eesti Panga hinnangu kohaselt on isikul maksete toimimisele oluline mõju. (7) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 5 ja 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.“; 6) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 11ja 12 järgmises 74  sõnastuses: „(11) Eestis asutatud makseasutus või e-raha asutus või välisriigi makseasutuse või välisriigi e-raha asutuse filiaal on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktides 1 või 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui tema Eestis tehtud maksed või sularaha väljamaksed moodustavad rohkem kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul on tal Eestis maksete toimimisele oluline mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval ka makseasutuses või e-raha asutuses maksekontot omavate klientide arvu. (12) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.“; 5. Eelnõu kohaselt on finantssektorit puudutavas eriolukorras Selgitused HOS § 251 kavandatav muudatus on jäetud eelnõust Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada määrusega tingimused välja. Sellegipoolest selgitame, et HOS § 25 1 toodu maksekontolt sularaha väljavõtmise piiramiseks. Väljaspool on üks täiendavatest meetmetest, mida VV saab eriolukorda aga ei ole aga sularaha väljamaksete piirangute eriolukorras rakendada. Jäävad kehtima ka muud kehtestamise õigus üheselt selge. Finantsinspektsioonil on HOSs nimetatud meetmed. Kriisiolukordades näiteks järelevalve funktsioonis KAS § 104 lõike 1 alusel kehtivad ka valdkonna eriseadused, nende kehtivus õigus keelata krediidiasutustel teatud tehingute või nt hädaolukorras või eriolukorras ei peatu. toimingute tegemine või piirata nende mahtu. Samuti on Finantsinspektsioonil on õigus mh ettekirjutusega Eesti Pangal kui elutähtsat teenust korraldaval asutusel keelata krediidiasutustel teatud tehingute või hädaolukorra lahendamise juhtimisel õigus anda avaliku toimingute tegemine või piirata nende mahtu (KAS võimu kandjale korraldusi haldusakti andmiseks. Ei ole aga § 104 lg 1 p 1 ja FIS § 55 lg 4). See õigus jääb üheselt selge, kas Finantsinspektsioonil on õigus Eesti Panga Finantsinspektsioonile ka eriolukorras, sama kehtib korraldusel sularaha väljavõtmise piiramise ettekirjutus teha ka Eesti Panga õiguse kohta anda korraldusi. ehk kas Finantsinspektsioon täidab hädaolukorra lahendamisel järelevalve funktsiooni. Eeltoodust tulenevalt 75  vajab täpsustamist Finantsinspektsiooni õigus ettekirjutusi teha ja seda mitte üksnes sularahaga seonduvalt. Ühe võimalusena näeme järgmisi muudatusi KASis ja MERASes: KAS § 103 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: 6) Eesti Pank on andnud hädaolukorra seaduse § 14 lõike 41 alusel korralduse. MERAS §100 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: 5) Eesti Pank on andnud hädaolukorra seaduse § 14 lõike 41 alusel korralduse. 6. Eesti Pank ei ole nõus turvategevuse seaduse muutmisega, Selgitused Turvategevuse seaduse muudatus on jäetud eelnõust mille kohaselt turvaettevõtja, kes osutab püsivalt turvamise välja tulenevalt JUMi suunistest. teenust sularaharingluse teenuse pakkujale, on ise sularaharingluse elutähtsa teenuse pakkujaks ning sellest tulenevalt Eesti Panga kui ETKA järelevalve all. Leiame, et turvateenus, kui seda osutatakse elutähtsa teenuse osutajatele, peaks olema iseseisev elutähtis teenus. Samuti on turvateenuse riiklik järelevalve ja ETKA roll Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses, mistõttu peaks nii turvateenuse nõuete kehtestamine kui ka nende täitmise järelevalve kuuluma selle ameti pädevusse. 7. HOSi § 37 lg 3 punkti 7 muudetakse nii, et ETKA peab oma Arvestatud Lõike 6 sõnastust on täpsustatud. määruses sätestama sündmusest teavitamise korra ja üksikasjaliku sündmuse aruande esitamise tingimused ja korra. Sama § täiendatakse lõikega 6, mis kehtestab, mida eeltoodud sättes toodud teavitamise tingimused peavad sisaldama. Punkti 7 ning lõike 6 sõnastus vajaks ühtlustamist, teeme ettepaneku muuta lõiget 6 järgmiselt: 12) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: 76  „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmusest teavitamise kord ning üksikasjaliku sündmuse aruande esitamise tingimused ja kord peavad hõlmama vähemalt: 1) sündmusest mõjutatud kasutajate arvu ja osakaalu; 2) sündmuse kestust; 3) sündmusest mõjutatud geograafilist piirkonda, võttes arvesse geograafilise piirkonna eraldatust.“; 8. Paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 4, mille kohaselt Selgitused Jah, teavitada tuleb ka Eesti Panka. Eelnõu sõnastust sätestatakse teavitamise osas erisuse krediidiasutuste suhtes. on korrigeeritud. Eesti Panga jaoks ei ole siin üheselt mõistetav, kas Eesti Pank kuulub samuti nende isikute ringi, keda teavitatakse. On väga oluline ja peab olema üheselt mõistetav, et Eesti Pank sellise info saaks. 9. Paragrahvis 416 reguleeritakse asutuste vahelist infovahetust. Selgitused Paragrahvi 416 lg 1 on üldnorm, mis kohustab Eelnõu varasema versiooni esimesest lõikest on eraldatud ETKAsid, PÄAt, RIAt ja RKd vahetama omavahel Finantsinspektsioon ning tema ja Riigi Infosüsteemi Ameti infot seoses ETOdega. Lõige 2 on erinorm vaheline infovahetus on reguleeritud eraldi lõikes. Eesti sularaharingluse ja makseteenuste kohta. Arvestades Panka ei ole sellesse lõikesse lisatud, kuna selgituste järgi on CER direktiivi, NIS2 direktiivi ja DORA määrust on Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni vaheline koostöö ETOst pankade info subjektideks EP, FI ja RIA. Teiste ETKAdega või PÄAga infovahetus ei ole reguleeritud Finantsinspektsiooni seaduses (FIS). On tõsi, et otseselt asjakohane. EP ja FI omavaheline FIS Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmevahetust infovahetus on reguleeritud FISs. RIA osas oli FI ja reguleerib, kuid andmevahetus toimub FIS § 48 kohaselt RAM ettepanek luua erinorm HOSi (selleks ongi lg taotluse alusel ehk selleks, et andmeid saada, peab üks 2). FISi omakorda oli loodud täiendav norm osapool neid nõudma. Meile tundub, et hädaolukorra konfidentsiaalsuse kohta. Kokkuvõttes peab info seaduses reguleeritakse aga ka infovahetust, mis toimub ka vahetamine FI ja EP või RIA vahel olema infot omava poole initsiatiivil. Sellest tulenevalt palume ka põhjendatud. Kui asutus on huvitatud infost, mis on Eesti Panga lisamist § 416 teise lõikesse. teise asutuse käes, siis tuleb tal seda küsida ja põhistada. Oma algatusel saavad asutused igal hetkel vahetada infot ja seda siin ei reguleerita. 77  Konkurentsiamet 1. Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb erinevad elutähtsate Mittearvestatud Aastaid on elutähtsa teenuse osutajad ja erinevad teenuste osutajate tasud kujundada selliselt, et järjepidevalt erialaliidud tõstatanud probleemi, et oleks tagatud investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa toimepidevusega seotud kulude katmise võimalused teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks. Näiteks võrgu tariifist/teenuse hinnast on eriseadustes ebaselged. rekonstrueerimise kulud, toimepidevuse tagamisega seotud Selle tõttu on Siseministeerium (kuni 01.07.2021 oli kulud (nt generaatorite, varude jms soetamine), kuna kriisireguleerimispoliitika kujundamine elutähtsa teenuse osutajatest ettevõtjad on kohustatud Siseministeeriumi ülesanne) mitmeid kordi küsinud tagama oma toimepidevuse erinevate riskide puhul. Eesmärk Konkurentsiametilt seisukohti kulude kandmise on tagada tarbijatele hädavajalikul tasemel teenus ka kohta. Konkurentsiamet on mitmeid kordi kriiside ajal. väljendanud seisukohta, et toimepidevusega seotud Seetõttu on eelnõus valdkondlikesse eriseadustesse hinna kulude katmine teenuse hinnas/tariifis on lubatud. kujundamise põhimõtteid sätetavatesse normidesse lisatud, et Eelnõuga täiendatakse eriseadusi, et luua paremat hinna kujundamisel peab arvestama ka „investeeringuid selgust seaduse rakendamisel. Tegemist on jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täpsustavate muudatustega, mis aitavad paremini täitmiseks“. mõista teenuse hinnaga/tariifiga seotud Konkurentsiamet peab täiendava regulatsiooni kehtestamist regulatsiooni. ebavajalikuks. Kehtiva õiguse kohaselt peab teenuse hinna kujundamisel arvestama, et ettevõtjal oleks järjepidevalt tagatud investeeringud tegevus-ja arenduskohustuse täitmiseks. Ettevõte tegevus-ja arenduskohustusega on hõlmatud ka kõik seadusest tulenevad elutähtsa teenuse osutamisega seotud investeeringud. Konkurentsiameti on oma praktikas arvestanud hinna kujunduse üle otsustamisel ettevõttele seaduses tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavate investeeringutega (nt ohutusnõuded). Seetõttu on arusaamatu eelnõu seletuskirjas toodud põhjendus, et elutähtsa teenuse osutajate seas on tekkinud perioodiliselt küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta ning Eesti Gaasiliidu, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ettepanekul täpsustati seda asjaolu valdkonna eriseadustes ühisveevärgi ja 78  -kanalisatsiooni seaduse näitel. Eelnõu kohane investeeringuid puudutav sõnastus ei sätesta, et tegemist on üksnes elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud investeeringutega, vaid kohustab arvestama kõiki investeeringuid igasugusesse jätkusuutlikkusse. Samas seletuskirjas puudub analüüs, millised investeeringuid jätkusuutlikkusse silmas peetakse ning millist mõju see avaldab teenuste hindadele. Kuna kehtivad eriseadused juba sätestavad, et hinda arvestatakse vajalikud investeeringute st ei pea Konkurentsiamet eraldi sätte lisamist vajalikuks. 2. Eelnõu seletuskirja kohaselt (nt eelnõu§ 4) on varud Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. põhjendatud lülitada teenuse hinda nende soetusmaksumuselt arvutatud tulukuse kaudu, mis arvutatakse soetusmaksumuse korrutamisel põhjendatud tulunormiga (WACC). Põhjuseks on toodud asjaolu, et hoides täiendava varu soetamiseks kulutatud rahalisi vahendeid nt pangakontol, teeniks ettevõtja sellelt intressitulu. Konkurentsiamet leiab, et nimetatud seisukohad on nii arusaamatud kui ka ekslikud ega ole kooskõlas olemasoleva praktikaga. Samuti puudub igasugune analüüs sellise lähenemise mõjust teenuse hindadele. Näiteksmaagaasiseaduse alusel gaasivaru haldamise kuludesse ei tohi süsteemihaldur lisada gaasivaru omandamise kulu. Süsteemihaldur müüb gaasivaru tarneraskuse korral kaitstud tarbijale ning küsib tarbijalt ka asjakohast hinda, kattes seeläbi gaasivaru soetamiseks tehtud kulutused. Täiendavalt toob Konkurentsiamet välja, et vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile nr 21 punktile16 tulebbilansis kajastadakäibevarana järgnevaid varasid: (a) raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei 79  ole võimalik kasutada vähemalt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast; (b) varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud; näiteks varud ja nõuded ostjate vastu); (c) varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (näiteks kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja (d) varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (näiteks finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Varud on näiteks soojusettevõtjatel kütuse näol, kuid neid ei ole võimalik lülitada ettevõtja investeeritud kapitali, sest varusid soetatakse jooksvalt, kulutatakse jooksvalt ja kantakse ka jooksvalt kuludesse. Käibevarasid (sh varusid) ei amortiseerita, sest käibevara (sh varud) on pidevas ringluses. Kõik reguleeritavad ettevõtjad saavad teenuse hinda täiendavat tulukust, mis arvutatakse käibekapitalilt.Eriseaduste (MGS, ELTS) kohaselt on võimalik vajaduse korral teha käibekapitali osas täiendav analüüs kontrollimaks, kasseadustes sätestatud käibekapitali komponendi suurus (viis protsenti) on piisav. 3. Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt täiendatakse elektrituruseaduse Selgitused Vastav muudatus on jäetud eelnõust välja. (ELTS) paragrahvi 93 lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Käesoleva seaduse § 211 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmise ja selleks valmistumise üle teeb järelevalvet Konkurentsiamet hädaolukorra seaduse §-des 46 ja 47 sätestatud alusel ja korras.“. Eelnõuga sätestatakse ELTS 211 lõige 2 järgmiselt: “Isiku, kes osutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale võrgu või selle osa arendamise 80 või opereerimise teenust, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432tähenduses on tagada võrgu toimimine vastavalthädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele.“ Eelnõuga sätestatakse, et Konkurentsiamet hakkab teostama järelevalvet (on korrakaitseorgan) ka ettevõtete osas, kes osutavad elutähtsa teenuse osutajale elektrivõrgu või selle osa arendamisevõi opereerimise teenust. Seega järelevalvet laiendatakse isikutele, kes ei ole turuosalised ELTSi mõttes ja kes seni Konkurentsiameti järelevalve alla ei kuulunud. Eelnõuga antakse Konkurentsiametile täiendavad volitused erimeetmete rakendamiseks, sh isiku kutsumine ametiruumi -vajadusel ka sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, valduse läbivaatus, vallasasja hoiule võtmine ning hoiule võetud vallasasja müümine või hävitamine, mida ELTSi alusel turuosalistele kohaldada ei saa. Lisaks on võimalik nendeleisikutele määrata sunniraha kuni 30000 eurot, samas kui ELTS võimaldab turuosalistele määrata sunniraha kuni 1300 eurot (va erisus põhivõrguettevõtja puhul). Eelnõu kohaselt oleks Konkurentsiameti ülesandeks kontrollida, kas ettevõte, kes osutab elutähtsa teenuse osutajale elektrivõrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust, on valmistunud püsiva riigikaitseülesande täitmiseks, sealhulgas on taganud, et ettevõttel on ülesande täitmiseks ettevalmistatud personal ning vajalikud vahendid ja varud. Seletuskirjast ei nähtu, et seejuures oleks analüüsitud, kui suured on lisanduvad kulud riigieelarvele. Kui Konkurentsiameti töökoormus suureneb, siis paratamatult suurenevad ka kulud nii tööjõule kui majanduskuludele. Seletuskirjast ei nähtu, et eelnõu ettevalmistaja oleks 81  Konkurentsiameti ametikohti ja nendega seotud ülesandeid hinnanud ning sellest järeldusi teinud. Eelnõus sätestatud ülesanded ei ole praegu ühegi Konkurentsiameti teenistuja ülesannete hulgas ning eelnõuga kavandatud muutus tooks kaasa töökoormuse ja kulude kasvu ning lisaeelarve vajaduse. Arvestada tuleb ka sellega, et uute järelevalve erimeetmete kasutuselevõtuks puuduvad ametil vahendid ja töötajad. Konkurentsiamet põhitegevuseks on mh konkurentsialane ja reguleeritud turgudejärelevalve. Elutähtsa teenuse toimepidevuse järelevalvajana tegutsemine oleks valdkond, kus ametil puuduvad rahalised vahendid, kogemus ning töötajad. Seega amet ei pea võimalikuks selliste täiendavate ülesannete täitmist. 4. Konkurentsiamet on varasema ltlt juhtinud asjaomaste Selgitused Tõepoolest on vastav töögrupp moodustatud. ministeeriumide tähelepanu, et terviklikku käsitlemist vajab Töögrupi esimene kohtumine toimus 08.11.2023. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2017/1938 Töögrupi eesmärk on mh jaotada määruses (EL) nr sätestatud pädeva asutuse ülesannete täitmine ning gaasi 2017/1938 pädeva asutuse ülesanded selgemalt varustuskindluse tagamine. Kuna määruse eesmärgid on üsna asutuste vahel ära. Täpne ülesannete jaotus selgubki sarnased hädaolukorra seaduse eesmärkidega, on otstarbekas töögrupi töö tulemusena. Vajaduse korral valdkonna regulatsioonide ühendamine. Konkurentsiametile kavandatakse MGS või muude seaduste muudatused. teadaolevalt on Kliimaministeerium moodustanud töögrupi määrusest tulenevate kohustuste analüüsimiseks. Otstarbekas oleks töögrupis käsitleda ka hädaolukorraga seonduvaid gaasi varustuskindluse küsimusi. Eeltoodust tulenevalt teeb Konkurentsiamet ettepaneku mitte kooskõlastada eelnõu § 3 punkte 2 ja 3, § 4 punkti 2 ning § 7 punkti 1. 82  Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 5 Sisukord Eesti Vee-ettevõtete Liit................................................................................................................................................................................................2 Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing..........................................................................................................................................................................6 Eesti Gaasiliit..............................................................................................................................................................................................................13 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.................................................................................................................................................19 Eesti Toiduainetööstuse Liit........................................................................................................................................................................................32 Eesti Pangaliit..............................................................................................................................................................................................................38 Eesti Perearstide Selts.................................................................................................................................................................................................46 Eesti Haiglate Liit.......................................................................................................................................................................................................47 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit....................................................................................................................................................................................51 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda....................................................................................................................................................................................59 Eesti Kaupmeeste Liit.................................................................................................................................................................................................67 Eesti Proviisorapteekide Liit.......................................................................................................................................................................................72 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.........................................................................................................................................................................82 Eesti Linnade ja Valdade Liit......................................................................................................................................................................................92 Eesti Vee-ettevõtete Liit 1 1. Palume täpsustada eelnõu §-i 41 selliselt, et oleks üheselt Mittearvestatud Töölepingu ülesütlemine, mh teise töö pakkumine arusaadav, milline on tagajärg juhul, kui isik juba täidab on reguleeritud töölepingu seaduses. Aluseks on elutähtsa teenuse osutaja juures elutähtsa teenuse TLS § 88 lg-d 1 ja 2. toimepidevuse tagamisega seotud olulisi ülesandeid, kuid Käesolev eelnõu ütleb selgelt, mis juhtudel ei tohi tulevikus taustakontrolli ei läbi. Hetkel on eelnõu sõnastus isik täita ETO juures lõikes 2 nimetatud ülesandeid 1  selline, et olulisi ülesandeid ei või anda täitmiseks isikule, (HOS § 411 lg 5 (endine 4)) ja mis juhtudel saab kes regulatsioonis toodud eeldustele ei vasta. Eelnõu ETO kaaluda ülesande andmist/mitteandmist (lg 6 sõnastus ei täpsusta aga olukorda, kui isik juba täidab (endine 5). Sarnasel põhimõttel toimub elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulisi lennundusseaduse ja lastekaitseseaduse ning nendest ülesandeid. Olete selgitanud, et sellisel juhul on võimalik töötajatele tulenevate piirangute rakendamine. isiku tööleping TLS-is sätestatud alusel üles öelda või Alltöövõtjate personali puhul kontrollib aluseid, sh pakkuda võimalusel teist tööd, samuti koostööpartneril karistusandmeid samuti ETO, kellel on õigus saada paluda ,,saata objektile’’ teine isik. Meie hinnangul peaks aga karistusregistri päringu tegemiseks vajalikke isiku ka seaduse enda sõnastusest selgelt välja tulema, mida üldandmeid. ETO-l on võimalik täpsemad taustakontrolli läbimata jätmine endaga kaasa toob. tingimused leppida kokku oma lepingupartneriga. Selgitame, et sellisel juhul on elutähtsa teenuse osutajatel nii Samuti seada tingimusi teenuse tellimisel riigihanke tööandja kui koostööpartnerina oluliselt lihtsam läbiviimise teel. Sellisel juhul tuleb ETO-l seada vajadusepõhiselt toimida. Märgime, et tegemist ei pea olema vajaliku taustakontrolli läbimise kohustus üksikasjaliku kirjeldusega, vaid piisaks ka üldsõnalisest hankelepingu täitmise tingimusena ning panna viitest. Näiteks meie hinnangul tuleks täiendada eelnõu § 411 pakkujale kohustus asendada need teenust osutavad lõiget 5 täiendavate lausetega järgmiselt: isikud, kes taustakontrolli ei läbi. ,,Eeltoodust lähtutakse ka juhul, kui isik taustakontrolli Eelnõuga ei muudeta olemasolevat lepinguõigust läbiviimise ajal juba täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 ega tööõigust. Eelnõuga kavandatud piirangud toodud ülesannet. Sellisel juhul on elutähtsa teenuse osutajal lahendatakse olemasolevate regulatsioonide piires. muuhulgas õigus sellise isiku tööleping töölepingu seaduses sätestatud korras erakorraliselt üles öelda või võtta kasutusele muid asjakohaseid meetmeid ning isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud ülesande täitmiselt eemaldada.’’ 2. Märkisite oma tagasisides, et elutähtsa teenuse osutaja võib Selgitused Imperatiivsed alused on toodud välja HOS § 41 1 lg-s kaalumisõiguse alusel riskianalüüsist lähtudes viia 5 (endine 4). Lõikes 6 (endine 5) on toodud selgelt taustakontrolli läbi ka muude kuritegude osas, kui need on välja, et ETO võib keelduda lõike 2 alusel olulised arvestades isikule antavat ülesannet ning kindlaksmääratud ülesannete täita andmisest isikule, taustakontrolli eesmärki, milleks on elutähtsa teenuse keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo toimepidevuse tagamine. Meie hinnangul aga ei toeta hetkel eest ja mille karistusandmed ei ole karistusregistrist eelnõu § 411, sh lõigete 4 ja 6 sõnastus sellist lähenemist. Kui karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. elutähtsa teenuse osutajale selline kaalutlusõigus antakse, Eelnev tähendab seda, et lõikes 5 nimetatud aluste peaks see ka seadusest otsesõnu välja tulema, vastasel juhul esinemisel ei tohi isikule anda lõikes 2 nimetatud 2  ei ole võimalik seda kasutada. Lisaks tuleb selline ülesandeid igal juhul. Lõikes 6 nimetatud aluste kaalutlusõiguse teostamine siduda sarnaselt eelnõu § 411 korral, st kui isikul esineb kehtiv karistus kuriteo lõikes 5 toodule võimaliku tagajärjega, mida selline osas, mis ei ole nimetatud lõikes 5, võib ETO ise ’’alternatiivne’’ kontroll võib endaga kaasa tuua. otsustada, kas anda isikule lõikes 2 nimetatud ülesandeid või mitte. 3. Meie hinnangul eelnõu § 411 lg 6 sõnastus võib hetkel jätta Selgitused Lõige 7 (endine 6) koosneb kahest lause osast. ekslikult mulje nagu taustakontroll tuleks läbi viia vaid Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud kontrollima tulevikus ülesannet täitma asuvate isikute osas. Eelnõu lõigetes 5 ja 6 nimetatud asjaolusid enne, kui isik sõnastust tuleks täpsustada, et ka juba enne taustakontrolli asub täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kohustuse jõustumist nimetatud ülesandeid täitvaid isikuid kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmisel tuleb kontrollida. Selline täpsustus aitab kaasa iga kahe aasta tagant. õigusselgusele, kuivõrd muudatuste jõustumise ajahetkel on Seega tuleb tasuta kontrollida enne ülesande täitmist paljuski selliste ülesannetega ametikohad juba täidetud ning ja kui isik juba täidab ülesannet, siis kontrollida koostööpartnerid olemas, keda tuleks samuti eelnõu kohaselt isikut iga kahe aasta tagant. Esmakordse kontrolli kontrollida. tegemise tähtaeg olemasolevate töötajate suhtes on sätestatud üleminekusätetes. 4. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 411 lg 8 sõnastust Selgitused Riigisaladusele juurdepääsu õigusega füüsiliste samasuguse selgitusega, mille olete toonud välja märkuste isikute all on silmas peetud neid ETO töötajaid, kes tabelis. Teisisõnu, teeme ettepaneku täiendada eelnõu täidavad ETO juures ülesandeid, milleks on vajalik sõnastust selliselt, et paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui riigisaladusele juurdepääsu õigus. Siin on mõeldud füüsiline isik ise tõendab punktis 1 või 2 nimetatud aluse nt neid juriidilisi isikuid (kes võivad olla mh ETOd), olemasolu. Vastasel juhul tekib olukord, kus elutähtsa kellele on väljastatud ka töötlemisluba (RSVS § 40). teenuse osutajal on justkui kohustus nende alustega Kui juriidilisele isikule on antud töötlemisluba, peab arvestada, kuid seadus ei täpsusta seda, kes nende aluste tal olema määratud ka riigisaladuse kaitset korraldav esinemist tõendab. Kuna elutähtsa teenuse osutajal puudub isik ja teadmine tema juures töötavatest isikutest, vastav info, ei tohiks olla võimalik sätet ka selliselt kelle ülesannete täitmiseks on vajalik füüsilise isiku tõlgendada, et tõendamiskoormis lasub elutähtsa teenuse juurdepääsuõigus riigisaladusele. Lisaks, kui ETO osutajal. töötaja taustakontroll (täpsemalt karistusandmete kontroll) tehakse muu seaduse alusel, siis ka sellest on ETO teadlik. Punktis 2 on silmas peetud olukorda, kus nt lennundussektori töötaja või nt turvatöötaja taustakontroll on juba selle valdkonna 3  eriseadusega sätestatud, siis selle subjekti suhtes ei tehta täiendavalt taustakontrolli HOSi alusel. 5. Eelnõu §-i 38 täiendatakse lõigetega 12 - 16 ning nähakse ette, Selgitused Jah, olemasolevate ETOde puhul haldusakti ei anta. et elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus annab Haldusakt antakse üksnes uute ETOde kohta. Uute haldusakti isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta ETOde suhtes kehtivad HOS § 38 lg-d 11–14 ja 17. 30 päeva jooksul isiku tingimustele vastavusest teada Lõikeid 15 ja 16 kohaldatakse ka olemasolevate saamisest arvates. Eelnõu § 17 lg 10 kohaselt määrarakse ETOde suhtes. Eelnõu seletuskirja on täiendatud. sellised teenuse osutajad hiljemalt 2026. a 28. veebruariks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt enne seaduse jõustumist § 38 lõike 2 tingimustele vastavad isikud loetakse elutähtsa teenuse osutajaks käesoleva seaduse jõustumise päeval. Kas saame õigesti aru, et sel juhul juba olemasolevatele elutähtsa teenuse osutajatele haldusakti ei anta? Kui jah, siis palume selguse huvides seda ka eelnõu §-i 38 juures täpsustada, kuivõrd hetkel ei tule sealt meie hinnangul üheselt välja, et see nii on. Lisaks tuleks sellisel juhul ka täpsustada, kas ja millised eelnõu §-s 38 toodud 13 - 16 sätetest kohalduvad olenemata sellest, et olemasolevatele elutähtsa teenuse osutajatele haldusakti ei anta. 6. Eelnõu punkti 27 kohaselt, millega täiendada HOS §-i 53 Arvestatud Üleminekusätted nii uute kui ka olemasolevate lõikega 20, on sätestatud, et lõikes 13 nimetatud isik teeb §-s ETOde puhul on korrigeeritud ja ühtlustatud. 411 nimetatud taustakontrolli esmakordselt kahe kuu jooksul Taustakontroll tuleb teha kuue kuu jooksul peale peale lõikes 18 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi kinnitamist. riskianalüüsi kinnitamist HOS § 40 kohaselt. Meie hinnangul ei ole kaks kuud piisav aeg taustakontrolli läbiviimiseks, kuivõrd me ei räägi siinkohal ainult elutähtsa teenuse osutajate (edaspidi ETO) töötajatest, vaid ka olemasolevatest (all-)töövõtjate või teenuseosutajate töötajatest, mistõttu on esmakordne taustakontroll nii mõnegi ETO jaoks päris mahukas. Teeme ettepaneku pikendada tähtaega mõistliku aja võrra, vähemalt nelja kuuni. See on ka proportsionaalne arvestades, et ETO-d, kelle osas antakse haldusakt pärast 4  eelnõukohase seaduse jõustumist, teevad taustakontrolli esimest korda kümne kuu jooksul pärast elutähtsa teenuse osutajaks määramist. 7. Eelnõu punktiga 12 täiendatakse HOS §-i 37 lõikega 6, Selgitused 24 h jooksul esitatakse seda infot, mis on 24 h kohta millega nähakse ette miinimumnõuded elutähtsat teenust saada. Kui kriis on pikaajaline, siis saab esitada ka korraldavale asutusele (edaspidi ETKA) hädaolukorrast või perioodilisi raporteid. Üksikasjalik aruanne selle ohust teavitamisele. Kuivõrd ETO kohustub esitama esitatakse peale sündmuse lõppu. See osa on ka esmase teate viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 24 tunni täpsustatud eelnõu sõnastuses. Kokkuvõttes sätestab jooksul pärast seda, kui ta intsidendist teada sai, siis ei pruugi täpsema korra ETKA oma määruses. Juba praegu on olla § 37 lõikes 6 nimetatud andmed ETO-le ammendavalt selline volitus ETKAdel olemas. teada, seda ka näiteks juhul, kui intsident või selle mõju endiselt kestab. Kas saame õigesti aru, et sellisel juhul esitatakse info 24-tunni seisuga ning hiljem esitatavas üksikasjalikus aruandes täpsustakse nimetatud andmeid? Palume seda selguse huvides eelnõu seletuskirjas täpsustada. 8. Eelnõu punktis 20, millega täiendatakse HOS §-i 411 lõikega Selgitused Riskianalüüsis tuuakse välja olulised ülesanded, nt 2 on sätestatud, et elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud kõige lihtsam on seda teha töökohapositsiooni elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis määratlema põhiselt. Seda sarnaselt riigikaitseliste töökohtade täpsemalt need lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse määramise protsessiga, mil ETO oma riskianalüüsis toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida toob välja tööpositsioonid (nt elektrik, täitva füüsilise isiku suhtes on taustakontrolli tegemine juhtimiskeskuse juht jmt), kus inimesed määratakse eesmärgipärane. Märgime, et elutähtsa teenuse riigikaitselisele töökohale. Tööpositsioonide ja toimepidevuse riskianalüüsis ei ole võimalik ammendavalt nendel töötavate inimeste ülesanded ei tohiks väga ära määratleda kõiki neid ülesandeid, mis on teenuse tihti muutuda. Kui toimuvad olulised muutused, siis toimepidevuse seisukohalt olulised, sest need ülesanded tuleb riskianalüüs vastavas osas uuendada ja uuesti võivad ajas muutuda. Kas saame õigesti aru, et sellisel juhul kinnitada. Juhime veel kord tähelepanu sellele, et tuleb igakordselt riskianalüüs ETKA-le uuesti kinnitamiseks kokkuvõttes ETO ise valib, mis tööülesannete osas saata, kui riskianalüüsi toimepidevuse seisukohalt lisandub kontrolli teha. Ei pea allutama kontrollile kõiki uusi olulisi ülesandeid, mis annavad taustakontrolliks aluse? isikuid, kes on ettevõttega seotud, vaid üksnes ETO Palume ka selles osas seletuskirja täiendada. hinnatud piirides. 5  Eesti Jõujaamade ja Kauküttte Ühigk 1. Eelnõuga nähakse ette, et elutähtsat teenust korraldav asutus Arvestatud HOS § 37 lg 3 p 7 ja § 38 lg 3 p 4 sõnastused on (ETKA) koostab toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse osaliselt ühtlustatud. Kasutatakse kehtivat HOS § 38 lg 3 p 4 osutamiseks, mis muuhulgas sisaldab hädaolukorrast või sõnastust. ohust teavitamise kohustust. CER direktiivi artikli 15 lg 1 kohaselt tuleb tagada, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad pädevat asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või võivad oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. Pakutud sõnastus eelnõu § 37 lg 3 p 7 järgi sisaldab aga viidet ka planeerimata katkestusele ja katkestuse ohule, mil tuleb teavitada ETKAt ning, mis on oluliselt laiem kui direktiiv ette näeb, sest üldjuhul jäävad sellised võimalused tavapärase majandustegevuse raamesse. Eelnevast tulenevalt teeme ettepanekud sõnastada § 37 lg 3 p 7 järgmiselt: „(7) elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust, hädaolukorrast või selle ohust (edaspidi sündmus) teavitamise kord ning üksikasjaliku sündmuse aruande esitamise tingimused ja kord“ Täiendavalt soovitame olulisuse põhimõte kajastada ka seaduse seletuskirjas või lisada see seadusesse eraldi terminina nt: „elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häiriv sündmus või vahetut ohtu kujutav sündmus on sündmus, mis väljub oluliselt ettevõtte igapäevasest majandustegevuse osutamise raamidest ning võib kaasa tuua teenuse osutamise katkestuse ohu või katkestuse“. 2. ETKA varustuskindluse nõuded peavad teatud ulatuses Selgitused Püstitatud teema on Riigikantselei arvates oluline ja olema suunatud ka kaugkütet tarbivate hoonete omanikele, et vajab lahendamist. Nimetatud teemat käsitletakse 6  vajadusel (nt häired elektrivarustuse tagamisel) oleks tagatud eelnõuväliselt, kuna see ei ole seotud otseselt CER hoones soojusenergia jaotamiseks vajalike varugeneraatorite direktiivi ülevõtmisega. või muude seadmete olemasolu. Samuti tuleks juba ennetaval kokku leppida nt võimaliku kütuste defitsiidiks puhul avalike kogunemispunktide soojusenergiaga varustamine. Oluline on samuti välja selgitada ja kokku leppida kaugkütte kvaliteedinõuded nt kaugküttevarustuse maha-koormamiste ning väljalülitamiste tehniline võimalikkus ja järjekord. EJKÜ on selliseks olukorraks koostanud ka soovitusliku juhendi. 3. Eelnõu § 411 planeeritakse sõnastada elutähtsa teenuse Selgitused HOS § 411 lg-s 4 on juba toodud imperatiivsed toimepidevuse tagamiseks vajaliku taustakontrolli tegemise alused, mille esinemisel ei tohi isik täita ETO juures eesmärk ja kohustused. lõikes 2 nimetatud ülesandeid. Lõikes 5 on toodud Mõistame, et taustakontrolli tegemise kohustus tuleneb CER selgelt välja, et ETO võib keelduda lõike 2 alusel direktiivist, mis tuleb Eesti õiguskorda üle võtta. Nõustume kindlaksmääratud ülesannete täita andmisest isikule, eelnõus võrreldes varasema versiooniga tehtud keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo muudatustega. Samas teeme ettepaneku piirata § 411 lõikes 5 eest ja mille karistusandmed ei ole karistusregistrist aluseid, mille korral võib keelduda kindlaksmääratud karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. ülesannete täitmise andmisest. Õiguskord peaks Lõikes 5 nimetatud aluste korral, st kui isikul esineb maksimaalselt toetama karistatud isikute rehabiliteerimist ja kehtiv karistus kuriteo osas, mis ei ole nimetatud lg- vältima stigmatiseerimist, mistõttu peame lubamatuks s 4, võib ETO ise otsustada, kas anda isikule lõikes 2 karistatud isikute suhtes erirežiimi kehtestamist. nimetatud ülesandeid või mitte. Lõikes 6 toodud alused piirduvad niigi juba üksnes raskete kuritegudega. Lõikes 5 on muud kehtivad kuriteod, mille osas on ETOdel kaalumisõigus. Juba praegu ei hõlma eelnõu väärtegusid ja kustutatud karistusi, samuti süüdistatava või kahtlustatava staatuseid ehk on minimaalselt isikuõigusi piirav. 4. Eelnõuga nähakse ette kaugkütteseaduse muutmine. Seoses Mittearvestatud Nimetatud säte ei määra kindlaks, milliseid sellega teeme ettepaneku muuta KKütS § 7 lõikes 31 reservkütuseid tuleb konkreetselt varuda, vaid see sätestatud reservkütuse nõuet. Reservkütuse kasutamise sõltubki ettevõttest ja tema kasutatavatest kütustest 7  võimaluse loomine ei pruugi olla ainus ega parim viis ja/või võimalustest alternatiivseid kütuseallikaid toimepidevuse tagamiseks. Toimepidevust võib olla võimalik kasutada. Samuti ei ole sättes nimetatud, kas varu tagada ka näiteks soojussalvestitega või elektroodkateldega, peab olema füüsiline või tagatakse see lepingu mis reservkütusena otseselt käsitletavad ei ole, kuid võivad alusel. Küll aga on sätte eesmärk suurendada teenuse olla konkreetses käitises optimaalseks lahenduseks. Seepärast toimepidevust ka olukorras, kus kütuse peaks jätma soojusettevõtjale laiema otsusvabaduse, milliste kättesaadavuses on häireid. meetmetega soojusvarustuse toimepidevus tagada. Lisaks on Konkurentsiamet võimaldanud Teeme ettepaneku sõnastada vastav punkt järgmiselt: põhjendatud juhtudel (st tuleb elutähtsa teenuse „(31) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht toimepidevuse riskianalüüsis välja tuua ja aastas on vähemalt 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on põhjendada) toimepidevuse tagamisega seotud kohustatud soojuse toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis kulusid arvestada ka teenuse hinda. nägema ette meetmed soojusvarustuse tagamiseks hädaolukorras soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse kolme ööpäeva jooksul.“ 5. KKütS § 8 lg 3 täiendatakse punktiga 41 ning Selgitused Teenuse hinnas saab kajastada seaduses, seaduse edaspidi tuleb kaugkütte hinnakujunduses arvestada, alusel (loe nõuete määrus), riskianalüüsis ja plaanis et oleks tagatud investeeringud jätkusuutlikkuse ja ettenähtud tegevusi teenuse toimepidevuse elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks. tagamiseks. Seletuskirjas märgitakse, et alates 2015. a on Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Küsime, et kas eelnõust tulenevalt ja eelnõu valguses tuleb mõista eelmainitud õigusakti all ka ETKA poolt kehtestatud toimepidevuse tagamise nõudeid? Põhimõte tundub iseenesest loogiline, kuid oluline on vähendada võimalike vaidluste tekkimise võimalusi. 6. Tänase MGS § 61 järgi ei ole kaitstud tarbijate Selgitused MGSis on sätestatud gaasivarustuse prioriteedid loetelus kaugkütte ettevõtted, millel on võimekus tulenevalt EL määrusest nr 2017/1938. Selle 8  toota soojust mitmest kütusest olgugi, et vajalike määruse art 2 p 5 kohaselt liigitatakse kaitstud tipukoormuste katmine pole selliste tootmisallikate tarbija alla ka kaugkütterajatis niivõrd, kuivõrd see puhul alati võimalik. pakub kütet kodumajapidamistele, väikestele või ETKA poolt kehtestatavate toimepidevuse nõuete täitmise keskmise suurusega ettevõtjatele või esmase tagamiseks on oluline, et vähemalt nõuetes sätestatud mahus sotsiaalteenuse osutajatele, tingimusel et rajatis ei oleks kaugkütteettevõtetel tagatud maagaasile ligipääs, et ole suuteline üle minema muudele kütustele kui vältida teenuste kvaliteedi langust lubatud piiridest allapoole, maagaas. MGS § 61 lg 1 p 2 kohaselt koosmõjus § mis küttehooajal võib viia tehnosüsteemide külmumiseni. 261 lg 2 p-ga 2 on soojusettevõtjad kaitstud Teeme ettepaneku täiendada seaduseelnõu selliselt, et juhul tarbijad ning on prioriteetsuselt teisel kohal peale kui ETKA poolt kehtestatavate toimepidevuse nõuete kodutarbijaid. Kokkuvõttes, juba praegu liigituvad täitmine pole võimalik ilma piisava maagaasi olemasoluta, kaugkütteettevõtjad kaitstud tarbijate hulka, mille siis neist nõuetest tulenevalt on maagaasi võrguettevõttel tõttu ei ole vaja seadust täiendada. kohustus lugeda ettevõte MGS § 61 lg 1 p 2 määratletud tarbijarühma hulka ning tagada kaugkütteteenuse osutamiseks vajaliku maagaasi edastamine. Vastav info on võimalik sisestada ka tsiviiltoetuste registrisse. 7. Juhime tähelepanu, et kaugkütteettevõtted on Mittearvestatud Varu antakse kasutusele (lubatakse EVK-l seda kohustatud tasuma nn varumakset, kuid tänase müüma hakata turule) Vabariigi Valitsuse sõnastuse puhul võivad selliste võrkude korraldusega (HOSi § 183 lõige 1) ja müüakse (gaasi kaugküttetarbijad pakutavast varustuskindlusest ilma müüjad, süsteemihaldur) kõikide Eestis paiknevate jääda. tarbijarühmade varustamiseks (MGS § 61 lõige 1) Juhul kui eelmises punktis väljatoodud täienduse enne gaasi tarbimise piiramiseks meetmete sisseviimine osutub võimatuks, siis tuleks kindlasti rakendamist (MGS § 262 lõige 2) ja kaitstud varumakse tasumise kohustusega sihtgruppi muuta tarbijate varustamiseks mõeldud gaasivaru õiglasemaks (sihtotstarbeliseks), mis oleks ka ühiskonnale kasutusele võtmist (MGS § 264). Vastavalt terviklikult õiglasem ning mõjutaks kaitstud tarbijaid määrusele (EL) 2017/1938 tuleb enne tarbijate tugevamini otsima alternatiivseid, paremini varundatud ja gaasivarustuse piiramist rakendada kõik muud importkütustest vähemsõltuvaid lahendusi. meetmed, mis on võimalikult turupõhised. Kuna Eelnevaga seoses teeme ettepaneku, et MGS § 26 7 gaasi varumakset kogutakse kõikidelt gaasi täiendatakse lõikega 41 ning sõnastada see järgmiselt: tarbijatelt, siis tarbijatel on põhjendatud ootus saada „(41) Võrguettevõtja ei rakenda varumakset kaugkütteseaduse kriisiolukorras varust osa. Seega peaksid EVK paragrahv 7 lõikes 31 nimetatud soojusettevõtja suhtes.“ varust saama osa ka gaasi kasutavad kaugkütte 9  ettevõtjad. St neil on tõesti kohustus paralleelselt hoida üleval ka teiste kütuste kasutamise võimalust, aga see gaasi kasutamise piirang rakendub siis, kui EVK gaas on ammendunud ja kriisist ei ole siiski väljutud – siis asutakse piirama tarbimist ja muu hulgas keelatakse kaugkütjatel gaasi kasutamine. EVK hoitav gaasivaru on nii suur, kuna on mõeldud, et kaugkütjad seda ka kasutavad (eratarbimine on tagasihoidlik ja toidutööstus kõrge hinna juures seda väga tarbida ei soovi ja pigem püüab konserveerida tootmist). Seega gaasi varumakset maksavad kõik tarbijad olenemata kohustustest oma toimepidevuse tagamisel. Kindlasti on mõistlik võimaluse korral endale gaasivaru (gaasi müüjate kaudu) või gaasile alternatiivse kütte varu planeerida, kuna gaasi varustuskindluse halvenedes tõusevad hinnad kordades. Strateegilist varu ei ole kohustust osta, kui ettevõtjad on ise suutnud tagada oma varustuskindluse, kuid samas on alati sellistel ettevõtetel võimalus strateegilisest varust osa saada, kui selleks tekib vajadus. Tegemist on justkui tavalise kindlustuslepinguga, mis ei piira võimalusi ise kriisiks valmistuda ega võta ära vastutust ise toimida. 8. Vedelkütuse piisav kättesaadavus kaugkütte tarneahelale on Mittearvestatud Praegu kehtiva VKVS kohaselt on vedelkütusega kriitilise tähtsusega, et teenuse osutamine oleks võimalik. varustamisel prioriteetsel kohal operatiivsõidukid ja Vastasel korral võib tekkida probleeme generaatorite ETOd. Oluline on siinkohal, kellele kütus läheb. kütusega varustamisel kui ka kaugkütteteenuse osutamiseks ETO võib anda EVK-le sõiduki andmed, millega vajalike kütuste varumisel ning tootmisüksustesse kütust võetakse. Seejuures ei pea nimetatud sõiduk transportimisel. olema ETO omandis. Eelnevast tulenevalt teeme ettepanekud, et vedelkütusevaru 10  seaduse § 71 lg 2 muudetakse järgmiselt: „(2) Piirangute kehtestamisel võib eelistada operatiivteenistusi ning ettevõtjaid, kes tagavad riigile elutähtsate teenuste toimimise hädaolukorra seaduse tähenduses ja ettevõtjaid, kes varustavad elutähtsa teenuse osutajaid teenuse toimepidevuse tagamiseks vajaliku kütusega.“ 9. „(3) Võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja Arvestatud Selguse huvides on eelnõu täiendatud ja täpsustatud, võrguettevõtjast soojusettevõtja on hädaolukorra seaduse § et heitsoojuse tootja on ETO üksnes siis, kui ta on 36 lõike 4 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“; peamine tootja võrgupiirkonnas. See tähendaks, et ETOks kvalifitseeritakse täiesti ilma igasuguse lävendita kõik soojuse tootjad ja võrguettevõtjad. Selge, et mida väiksem ettevõte seda keerulisem on dokumentatsiooni korras hoidmine. Samas tuleks kuidagi üle saada olukorrast, kus kaugküttevõrku heitsoojust andev tööstusettevõte muutuks mingi tõlgenduse järgi ETOks. Pigem on ikka kaugkütte võrguettevõtte lahendada sel juhul puudujääva soojuse tootmine või lahenduse leidmine. Meil on just vajalik heitsoojust pakkuvaid ettevõtteid võrku meelitada, mitte neid eemale peletada. Tegelikkuses on heitsoojus samuti üks varustuskindluse meetmetest. 10. Reservkütuse kasutamise võimaluse loomine ei pruugi olla Mittearvestatud Siinkohal jääme varem väljendatud seisukoha ainus ega parim viis toimepidevuse tagamiseks. juurde, et nimetatud säte on juba praegu piisavalt Toimepidevust võib olla võimalik tagada ka näiteks paindlik ning hetkel ei ole mõistlik loobuda soojussalvestitega või elektroodkateldega, mis „reservkütuse“ mainimisest. Küll ei ole välistatud, et reservkütusena otseselt käsitletavad ei ole, kuid võivad olla vajadus täpsustada sätet tekkib tulevikus. Säte ei konkreetses käitises optimaalseks lahenduseks. Seepärast nimeta, milliseid reservkütuseid tuleb konkreetselt peaks jätma soojusettevõtjale laiema otsusvabaduse, milliste varuda, vaid see sõltubki ettevõttest ja tema meetmetega soojusvarustuse toimepidevus tagada. Võibolla kasutatavatest kütustest ja/või võimalustest oleks õigem seda üldse nimetada vajaliku kütuse reserviks alternatiivseid kütuseallikaid kasutada. Samuti ei ole ning sätte peaks sõnastama selliselt: sättes nimetatud, kas varu peab olema füüsiline või 11  „(31) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht tagatakse lepingu alusel. Küll aga on sätte eesmärk aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on suurendada teenuse toimepidevust ka olukorras, kus kohustatud toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis nägema kütuse kättesaadavuses on häireid, samuti olukorras, ette meetmed soojusvarustuse tagamiseks hädaolukorras mil kütte kättesaadavuse probleemid esinevad soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse reservkütuse elektrikatkestustega samal ajal. kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul.“. 11. Muudatuse punkt 21 ehk § 417 sätestatava ETO Selgitused Strateegia nagu ka üleriigilise riskianalüüsi toimepidevuse strateegia osas ei ole sätte sõnastusest ega ka koostamine on riiklik ülesanne, mida täidab riik ise. seletuskirjast selge, kas iga ETO peab ka koostama lisaks Mõlemat protsessi koordineerib ja juhib toimepidevuse plaanile ja riskianalüüsile ka strateegia või on Riigikantselei. Rakendusaktis täpsustatakse strateegia ainult riigi/KOV tasandil vajalik ministeeriumide ja nende valitsemisalade ülesanded strateegia koostamisel. Need asjaolud on selgitatud ka seletuskirjas: „Strateegia koostamist juhib Riigikantselei, kuid määrusega täpsustatakse loetelu strateegiat koostavatest asutustest.“ 12. Võimalike trahvide summa tõstetud päris kõrgeks, kuid Arvestatud Mõistame EPHA muret. Väärteokoosseisud on seejuures on päris paljud § 38 lg 3 loetletud rikkumised, kohandatud. Jäänud on kehtivad koosseisud, st § 38 mille eest trahvi võib määrata võrdlemisi umbmäärased ja lg 3 p-d 1–7 (nendes muudatusi ei toimu), ja nende täitmise kohta hinnangu andmine seetõttu paratamatult lisandub ainult kaks koosseisu: a) sellisest subjektiivne. Nii kõrge karistuse ähvardusel peaks olema sündmusest teavitamata jätmine, millel on või võib selgem, mille eest trahve määratakse võidakse. Lisaks võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja trahvi teha § 411 sätestatud kohustuse rikkumisel - ei ole elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või selge, millist selles taustakontrolli sättes nimetatud kohustust mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis ning b) ülesande siin silmas on peetud. andmisel isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), 12  sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud (tegemist on seadusest tuleneva keelu rikkumisega). Eesti Gaasiliit 1. Eelnõu käesolevas versioonis on soovitud arvestada meie Arvestatud Eelnõu on täiendatud. ettepanekut, milles palusime eelnõu täiendada maagaasiseaduse (edaspidi MGS) muudatusega, mis üheselt tagab elutähtsa teenuse osutamisest ja sellega seotud kohustuste täitmisest tingitud tegevuskulude võrguteenuse tasusse lülitamise võimaluse. Muudatus on aga kahjuks tehtud MGS-i vales sättes. Nimelt muudetakse eelnõu § 7 punktiga 1 MGS §-i 171, mis reguleerib vaid veeldatud gaasi terminali (ehk ühe konkreetse Paldiskis asuva terminali) kasutamise tariife. Loodame, et see ei ole olnud eelnõu koostajate eesmärk ja tegemist on eksitusega. Seetõttu palume muuta MGS §-i 23 ja sätestada seal, et võrguteenuse hinna kujunemisel arvestatakse võrguettevõtja tehtud kulusid (sh ka tegevuskulusid, mitte ainult investeeringuid) jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse nõuete tagamiseks. 2. Selgitasime oma eelmises arvamuses eelnõu kohta, et ETO- Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud meetmetega, del ja isikutel, kellelt ETO-d teenuseid ostavad, pole olnud mida tohib elutähtsa teenuse osutaja rakendada võimalik arvestada taustakontrolli kohustusega võlaõiguslike negatiivse taustakontrolli tulemuse korral. lepingute sõlmimisel. Nii näiteks ei pruugi ETO ja juriidilise isiku vahelises lepingus olla välja toodud konkreetseid füüsilisi isikuid, kes konkreetseid tegevusi teevad, ETO-le teenust osutavale isikule pole ette nähtud kohustust selliste füüsiliste isikute andmete avaldamiseks ning kindlasti ei näe lepingud ette võimalust lepingu ülesütlemiseks põhjusel, et konkreetseid ülesandeid täitvad füüsilised isikud ei vasta taustakontrolli nõuetele. Palusime eelnõuga tagada ETO-le 13  võimalus enne seaduse jõustumist sõlmitud lepingud või muud kokkulepped lisakulutusi kandmata lõpetada, kui HOS §-s 411 nimetatud ülesandeid täitev isik ei vasta eelnõus sätestatud nõuetele või kui ETO-l pole võimalik konkreetset füüsilist isikut sõlmitud lepingu raames välja selgitada. Eelnõu seletuskirjale lisatud märkuste tabelis on eelnõu koostajad selgitanud, et ETO-l on taustakontrolli tegemiseks õigus saada temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikke isiku üldandmeid. See selgitus on paljasõnaline, mistõttu palume täiendavalt selgitada, millisel õiguslikul alusel on ETO-l võimalik saada lepingupartneriks olevalt juriidiliselt isikult tema töötajate isikuandmeid. 3. Eelnõu käesoleva versiooni seletuskirjas on selgitatud, et Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on selles osas täiendatud. HOS § 411 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolude ilmnemisel on ETO-ga lepingulises suhtes oleval juriidilisel isikul võimalik asendada konkreetse ülesande täitja teise töötajaga. Selgitus lähtub eeldusest, et ETO lepingupartner on nõus oma töötaja välja vahetama. ETO vaates on aga oluline, et seadus tagab võimaluse nõuda oma lepingupartnerilt töötaja väljavahetamist ka olukorras, kus lepingupartner seda teha ei soovi. Töötaja väljavahetamise nõude põhjendamiseks tuleb ETO-l avaldada lepingupartneriks olevale juriidilisele isikule taustakontrolli raames teada saadud isikuandmeid või vähemalt asjaolu, et konkreetne töötaja taustakontrolli edukalt ei läbinud ja seadus peab andma sellises olukorras isikuandmete avaldamiseks ETO-le üheselt õiguse. Palume eelnevast tulenevalt eelnõu täiendada. 4. Eelnõu uue versiooni kohaselt vabaneb ETO taustakontrolli Selgitus Seletuskirja on täpsustatud. Riigisaladusele läbiviimise kohustusest konkreetse inimese suhtes, kui HOS juurdepääsu õigusega füüsiliste isikute all on silmas § 411 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid kontrollitakse muus peetud neid ETO töötajaid, kes täidavad ETO juures seaduses sätestatud alusel ja korras. Seejuures tuleb ülesandeid, milleks on vajalik riigisaladusele 14  seletuskirja kohaselt tugineda kontrollialuse inimese enda juurdepääsu õigus. Siin on mõeldud nt neid juriidilisi väidetele, et tema suhtes juba teostatakse samasisulist isikuid (kes võivad olla mh ETOd), kellele on kontrolli ja ETO-l pole võimalik selle väite tõele vastavuses väljastatud ka töötlemisluba (RSVS § 40). Kui või ka muu seaduse alusel läbiviidud kontrolli tulemustes juriidilisele isikule on antud töötlemisluba, peab tal veenduda. Tekib küsimus, mil viisil saab või peab ETO olema määratud ka riigisaladuse kaitset korraldav tõendama inimese väiteid näiteks riikliku järelevalve raames? isik ja teadmine tema juures töötavatest isikutest, Seetõttu oleme seiskohal, et see, et taustakontrolli kelle ülesannete täitmiseks on vajalik füüsilise isiku kohustusest vabanemiseks piisab inimese enda ütlusest, peab juurdepääsuõigus riigisaladusele. Lisaks, kui ETO tulenema seadusest. töötaja taustakontroll (täpsemalt karistusandmete kontroll) tehakse muu seaduse alusel, siis ka sellest on ETO teadlik. Punktis 2 on silmas peetud olukorda, kus nt lennundussektori töötaja või nt turvatöötaja taustakontroll on juba selle valdkonna eriseadusega sätestatud, siis selle subjekti suhtes ei tehta täiendavalt taustakontrolli HOSi alusel. 5. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole elutähtsat teenust Arvestatud Riikliku järelevalve raames kontrollitakse vaid korraldaval asutusel õigust ega kohustust riikliku järelevalve taustakontrolli tegemise fakti, eelnõus on järelevalve raames asuda ETO asemel hindama isiku usaldusväärsust. sättes viidet täpsustatud. Isikuandmete töötlemisega Sellest seletuskirja väitest järeldame, et eelnõu koostajate seonduv kuulub andmekaitsealase järelevalve alla, seisukoht on, ETO kaalutlusotsus isiku sobivuse kohta mida teostab AKI. ülesannet täitma ei allu riiklikule järelevalvele ja riiklik järelevalve kontrollib vaid taustakontrolli läbiviimise fakti. Selline väide ei tugine meie hinnangul seadusele, sest HOS § 45 paneb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele järelevalvekohustuse HOS § 411 täitmise üle tervikuna. Palume eelnõus täpsustada elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse järelevalvepädevuse piire taustakontrolli läbiviimise kohustuse täitmisel vastavalt seletuskirjas väidetule. 6. Eelnõu ega seletuskiri ei anna selget vastust, kas ETO-d Selgitused Eelnõuga kavandatud lahenduse korral ei pea ETO peavad hakkama säilitama taustakontrolli käigus saadud ise andmeid säilitama. Vastavate päringute andmed isikuandmeid. Seletuskiri pigem möönab võimalust, et säilitatakse registrite logides. 15  andmete säilitamise vajadus tuleb kõne alla järelevalve raames ehk kui elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus kontrollib kas ETO on taustakontrolli rakendanud. Nagu eelmises punktis märkisime, siis eelnõu koostajad on seisukohal, et sellisel järelevalve raames ei minda taustakontrolli sisusse, vaid piirdutakse pelgalt faktiga, et taustakontroll on läbi viidud ehk vastav päring registrisse on tehtud. Selles kontekstis on registrist päringu vastuseks saadud isikuandmete säilitamise nõue täiesti põhjendamatu ning otseses vastuolus minimaalsuse põhimõttega. Me toetame ettepanekut, et luua tuleb riiklik digitaalne lahendus, kus ETO tehtud taustakontrolli päringud ja vajadusel ka päringutulemused riikliku järelevalve teostamiseks säiliksid. Palume eelnõu vastava regulatsiooniga täiendada. 7. Meie ettepanekut eelnõusse taustakontrolli läbiviimise Arvestatud Eelnõu sõnastust on täpsustatud ja üleminekusätteid rakendussätete lisamiseks on soovitud arvestada, kuid meie täiendatud. Täpsustatakse, et olemasolevatel ETOdel hinnangul pakutud üleminekutähtaeg siiski igaks olukorraks tuleb esmakordselt viia läbi taustakontroll hiljemalt lahendust ei paku. Nimelt annab eelnõu § 17 lõige 13 10- kahe kuu jooksul peale eelnõu nõuetele vastava kuulise taustakontrolli läbiviimise rakendusaja, aga mitte toimepidevuse riskianalüüsi koostamist ja sama paragrahvi lõikes 11 toodud juhul. Samuti on eelnõu § kinnitamist HOS § 40 kohaselt. Edaspidi hakkab 17 lõike 12 kohaselt võimalik olukord, kus ETO koostab oma kontroll toimuma regulaarselt eelnõu § 411 lg 7 toimepidevuse riskianalüüsi 31. detsembriks 2026. a ja sama (endine 6) alusel. paragrahvi lõike 13 kohaselt tuleb tal samaks päevaks selle riskianalüüsi alusel viia läbi ka taustakontroll. Palume täiendavalt hinnata taustakontrolli kohustuse rakendamiseks vajalikku aega ning arvestada, et ka eelnõu § 17 lõikes 11 nimetatud juhul oleks sätte adressaadil taustakontrolli läbiviimiseks pärast riskianalüüsi kinnitamist mõistlikul määral ehk piisavalt aega. 8. Eelnõuga on MGS-i tehtud täiendav muudatus, mille Selgitused Riigikaitseliste ülesannetega seotud muudatused on kohaselt isikule, kes osutab ETO-le võrgu või selle osa jäetud eelnõust välja. arendamise või opereerimise teenust, pannakse püsiv 16  riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432 tähenduses. Eelnõu seletuskirjas on selle muudatuse sisu ja mõju selgitatud väga üldiselt, mistõttu rõhutame järgnevat. ETO-le võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust osutaval isikul peab sarnaselt ETO-ga olema võimalus välistada teenuse osutamiseks vajalike asjade sundkasutusse võtmine või sundvõõrandamine riigikaitseseaduse alusel – palume kinnitada, et vastav välistamise õigus on kehtiva seaduse raames ka ETO-le teenust osutaval isikul olemas või kui seda pole, siis palume täiendada seadust. Samuti tuleb tagada võimalus määrata riigikaitselise töökohustusega ametikohti ka ETO-le võrgu või selle arendamise või opereerimise teenust osutava isiku koosseisus – palume kaaluda, kas selleks piisab Vabariigi Valitsuse 09.08.2018. a määruse nr 73 „Elutähtsa teenuse osutaja juures täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja arvestuse pidamise kord“ muutmisest (praegu pole määruses muudatuste tegemise vajadust seletuskirjas kajastatud) või tuleb vastavasisuline muudatus teha seaduses. Palume täiendada seletuskirjale lisatud rakendusaktide kavandeid ja/või esitada eelnõu tekstis täiendav muudatus. 9. Eelnõust on võrreldes eelmise versiooniga välja jäetud Selgitused Riigikaitselased ülesanded ettevõtjatele, kes riigikaitselised ülesanded ettevõtjatele, kes osutavad elutähtsa osutavad ETOdele teenuseid, on jäetud eelnõus teenuse osutajatele (edaspidi ETO) teenuseid, mis on välja, kuna tulenevalt uutest Justiitsministeeriumi ja hädavajalikud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juhistest Jääb mulje, et muudatuste väljajätmise põhjuseks on tohib direktiivi ülevõtmiseks koostatud eelnõu Kaitseministeeriumi ettepanek täiendavalt hinnata, kas on sisaldada üksnes direktiiviga seotud asju. Selle tõttu põhjendatud teatud valdkondi suure üldistustasemega oleme eelnõust võtnud välja kõik muudatused, mis ei elutähtsaks teenuseks nimetada ja seeläbi oluliselt ole seotud direktiivi ülevõtmisega. Näiteks lisaks suurendada püsiva riigikaitseülesandega isikute hulka, mis riigikaitselistele ülesannetele on võetud eelnõust omakorda võiks hakata mõjutama riigi sõjalist kaitset. välja ka finantssektorit ja toidu jaekaubandust Eelnõu koostajad on jäänud selle juurde, et ETO-de hulga puudutavad muudatused. Kõik need muudatused on 17 suurendamine eelnõus kavandatud määral on vajalik ja aga alles tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus. põhjendatud ning seletuskirja mõjude osas on hinnatud, et HOS eelnõus mõjude hindamisel kavandatava muudatusega kaasnevat mõju kaitseväekohustuslaste arvule lähtuti üksnes kaitseväekohustuslaste arvule saab hinnata väikeseks. Lisaks direktiivi ülevõtmisega kaasnevatest muudatustest. rõhutatakse, et Kaitseressursside Ametil on tulenevalt Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu mõjude hädaolukorra seaduse § 40 lg-st 8 võimalus kontrollida hindamisel juba arvestatakse kõikide püsiva riskianalüüsis toodud riigikaitseliste ametikohtade ja nende kriisiülesandega isikutega. arvu asjakohasust. Neid põhjendusi arvestades jääb Tõite välja, et riigikaitseseaduse § 822 lg 1 ei luba mõistetamatuks, mis põhjusel on eelnõust välja jäetud sundkasutusse võtta ega sundvõõrandada asja, mis riigikaitselased ülesanded ettevõtjatele, kes osutavad on vältimatult vajalik riigikaitseülesande täitmiseks, ETO-dele teenuseid, mis on möödapääsmatud elutähtsa sealhulgas elutähtsa teenuse osutamiseks. Puudub teenuse toimepidevuse tagamiseks. aga selgus, millist vara peab seadus elutähtsa teenuse Selgitame samuti, et riigikaitseseaduse § 822 lg 1 ei luba osutamiseks vältimatult vajalikuks või kuidas tuleb sundkasutusse võtta ega sundvõõrandada asja, mis on selline vara kindlaks määrata ning kes seda teeb. vältimatult vajalik riigikaitseülesande täitmiseks, sealhulgas ETO toimepidevuse tagamiseks vältimatult vajaliku elutähtsa teenuse osutamiseks. Puudub aga selgus, millist vara määrab ETO. Seadusega ei ole piiratud, et see vara peab seadus elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vara peab olema ETO omandis. See tähendab seda, vajalikuks või kuidas tuleb selline vara kindlaks määrata ning et sundkoormise seadmisel tuleb anda teada ja kes seda teeb. Lähtudes sellest, et AS Gaasivõrk ostab sisse põhjendada, et see vara on vältimatult vajalik kindla avariidega seotud teenuseid, on nende poolt elutähtsa teenuse ETO elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. osutamiseks vältimatult vajalikud lepingupartnerile kuuluvad Näiteks vara on määratud oluliseks ressursiks ETO asjad, näiteks sõidukid. Seadusega pole aga tagatud toimepidevuse riskianalüüsis. võimalust määrata selline vara elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalikuks varaks ennetavalt (näiteks läbi ETO riskianalüüsi ja tsiviiltoetuse registrisse kandmise). Võimalik on vaid riigi poolt tehtud asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise otsuse vaidlustamine, mis aga märkimisväärselt suurendab ohtu, et ETO-l puuduvad kriisiolukorras elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalikud asjad või tuleb tegeleda sundkasutusse võtmise otsuse vaidlustamisega elutähtsa teenuse osutamise arvelt. 18  Eesti Igfotehgolookia ja Teeleüommugiüatsioogi Liit 1. Eelnõu § 1 punktiga 22 lisatakse hädaolukorra seadusesse Mittearvestatud Direktiivi art 13 lg 1 p e kohaselt on liikmesriikidel (HOS) uus § 411, millega sätestatakse taustakontrolli kohustus tagada, et ETOd võtavad oma eesmärgid ning elutähtsa teenuse osutaja (ETO) kohustus toimepidevuse tagamiseks vajalikke meetmeid taustakontrolli rakendada teatud ülesandeid täitvate töötajate selleks, et tagada töötajate turvalisuse piisav osas. ITL teeb ettepaneku mitte kehtestada ETO-dele haldamine. Selleks kohustub ETO määrama isikute taustakontrolli tegemise kohustust, vaid sätestada see kategooriad, kes peavad läbima taustakontrolli. täies ulatuses võimalusena mida kasutada, kui ETO Eelnõus vastab sellele HOS § 411 lg-s 2 sätestatud riskianalüüs seda ette näeb. kohustus määrata toimepidevuse riskianalüüsis täpsed ülesanded, mida täitvate isikute suhtes peab ITL on seisukohal, et tegemist on eelnõuga ülevõetavas tegema taustakontrolli. Direktiivi art 14 lg-s 1 on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2557, nimetatud, et liikmesriik peab täpsustama mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust tingimused, mille alusel on ETO-l lubatud (edaspidi: CER direktiiv) sätestatust rangema põhjendatud juhtudel ja üleriigilist riskianalüüsi regulatsiooniga. arvesse võttes esitada taotlusi töötajate . taustakontrolliks (seejuures komisjoni tõlgenduse kohaselt võib taotlus olla ka päring infosüsteemidesse). Seega art 14 lg 1 kohaselt tuleb luua tingimused taustakontrolliks, kohustus aga tuleneb art 13 lg 1 p-st e. Sellest olemegi lähtunud eelnõus toodud regulatsiooni kavandamisel. 2. Praktikas hakkab meie hinnangul ebaselgust tekitama Selgitused Kohustus taustakontrolli teha tuleneb seadusest mitte olukord, kus üks taustakontrolli alus tuleb seadusest ning riskianalüüsist. ETO kohustub tegema riskianalüüsi. teine riskianalüüsist (sh näiteks mõlemad neis puudutavad Riskianalüüsis peab ETO määrama konkreetsed karistusseadustiku järgset süütegu ja karistusregistrist ülesanded (mitte taustakontrolli subjektid kontrolli). Meile jääb arusaamatuks, kuidas riskianalüüsi sisu isikuliselt!), mida täitva isiku suhtes on seaduse ja sellest tulenevaid nõudeid hakatakse esitama alusel põhjendatud ja eesmärgipärane teha (välis)partneri töötajate taustakontrolliks. Arvestama peab ka taustakontrolli. Taustakontroll pole lubatud enne, kui sellega, et tegemist on olulise riivega partneri töötajate vastav riskianalüüs on ETKA poolt seaduses isikuandmete vaates ning esimene nõue on näidata seadusest sätestatud korras kinnitatud. tulenevat alust. Lisame, et juhul, kui alus tuleb osaliselt 19  seadusest ja osaliselt riskianalüüsist, siis tõenäoliselt Seaduses määratakse need koosseisud, mille nõustutakse üksnes seaduses sätestatud aluste esinemisel on välistatud isiku töötamine ETO juures kontrollimisega ning kinnituste andmisega (nt terroristlik tegevus), ehk tõsiste kuritegude esinemise korral. Ülejäänud karistuste korral võib olla samuti välistatud isiku töötamine teatud töökohal, kuid neid tuleb igal ETO-l hinnata oma riskianalüüsis kindlaks määratud töökohtade põhiselt, seega saab selleks sisend tulla iga ETO riskianalüüsist, kus on hinnatud konkreetse ETO toimepidevust ja riske ETO toimepidevusele. Ka direktiivi art 14 lg 3 punktist b tulenevalt peab kontrollima, kas isikut on karistatud nende kuritegude toimepanemise eest (eelnõu järgi: kas on kehtiv karistus), mis võiksid olla konkreetse ametikoha seisukohast olulised. Karistusandmeid kontrollib ETO, kellel on õigus saada karistusregistri päringu tegemiseks vajalikke isiku üldandmeid. ETO-l on võimalik täpsemad tingimused leppida kokku oma lepingupartneriga. Samuti seada tingimusi teenuse tellimisel riigihanke läbiviimise teel. Sellisel juhul tuleb ETO-l seada vajaliku taustakontrolli läbimise kohustus hankelepingu täitmise tingimusena ning panna pakkujale kohustus asendada need teenust osutavad isikud, kes taustakontrolli ei läbi. Isikute taustakontrolli õiguspärasust kontrollitakse järelevalve raames. 3. Kõnealuse sätte rakendamise teeb keerulisemaks see, et Selgitused Teovõime kontrollimine on eelnõust välja jäetud puuduvad ühtsed kontrolli mehhanismid ja teadmine, kuidas ning kontroll piirdub üksnes karistatuse andmete on välisriikides klassifitseeritud kuriteod, mis on nende päringuga. Eesti kodanike karistused teistes EL registreeringute õiguslik tähendus (aegumine) või kas on riikides jõuavad Eesti karistusregistrisse. EL riikide võimekust välisriigis teovõimetuse registreeringute kodanike karistusi on võimalik kontrollida EL 20  kindlakstegemiseks. Seega tekitab küsitavusi, kuidas teostab karistusregistri andmebaasist ECRIS. ETOdel tekkib ETO teistest riikides vajalikke kontrolle, hindab nende võimalus esitada digitaalne päring. Sellise lahenduse asjakohasust ja esitatud kinnituste vastavust ning puhul tuleb aga arvestada, et vastuse saamise täpne paikapidavust. aeg jääb avatuks, kuna liikmesriikides on Veelgi arusaamatum on teovõime kontrolli aluse ametiasutustel erinevad tähtajad vastamiseks. kehtestamine olukorras, kus täna selleks riiklik ühtne Olenemata ECRISe kasutamise võimalustest saab tugisüsteem ja kontrolli võimalus teadaolevalt puudub ega ETO kõikidelt EL ja kolmandate riikide kodaniketelt ole ka kohustusi selle tekitamiseks riigil. küsida väljavõtte koduriigi registrist. See tähendab, et töötaja peab sellise väljavõtte ise esitama. Sellist lähenemist kasutatakse ka praegu mõne sektori puhul nii Eestis kui ka mujal maailmas. 4. Oleme endiselt seisukohal, et juhul, kui riik näeb Selgitused Teovõime kontrollimine on eelnõust välja jäetud seadusega ette ETO-dele taustakontrolli kohustuse ja ning kontroll piirdub üksnes karistatuse andmete selle alused (2 tk), siis peab riik sätestama ka eelnõus päringuga. Vastus karistusandmete vahetuse kohta omapoolse kohustuse tagada nende kontrollide (nt välisriikidega on esitatud märkuse nr 3 juures. taustakontrolli) teostamist võimaldavad IT rakendused/ Taustakontrolli on kavas niipalju kui võimalik registrid. Ilma vastavate registrite ja rakenduste digitaliseerida ja automatiseerida. Eelnõu olemasoluta ei ole ETO-del võimalik neid nõudeid täita. täiendatakse karistusregistri muudatusega ning Leiame ka, et juhul, kui ETO-le pannakse kohustus teostada täpsustatakse, et karistusandmete kontroll ETOdele taustakontrolli, peab see olema seatud ka õigusena nõuda on tasuta. Eelnõu kohaselt on ETO-l õigus saada kõigilt partneritelt taustakontrolli läbiviimist ETO päringu tegemiseks vajalikud andmed ja päringu töötajate poolt, võimaldama saada registritest tasuta teeb ETO. vajalikku informatsiooni taustakontrolli aluste Vastus karistusandmete vahetuse kohta kindlakstegemiseks (teovõime, karistuse puudumine, mitte välisriikidega on esitatud märkuse nr 3 juures. karistuse kinnitus nagu on eelnõu § 41 2 lg 2) ning esitada Eelnõus on täpsustatud, et taustakontrolli kohta seaduses toodud alust partneritele taustakontrolli tegemise sätestatut kohaldatakse ka elutähtsa teenuse õigusena. Tänane õiguslik alus ei ole selge ega võimalda osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku partneritelt vastava kohustuse täitmist nõuda. töötaja suhtes (võetakse üle direktiivi art 13 teine Seejuures tuleb HOS-is ära kirjeldada, kuidas hakkab lause ja art 14 lg 1 p a). See tähendab seda, et ETO-l toimuma Euroopa karistusregistrite infosüsteemist on ka lepingupartneri töötaja suhtes samad õigused andmete pärimine. Teise liikmesriigi karistusregistrist taustakontrolli tegemisel. Taustakontrolli tegijaks on andmete pärimine on osutunud tänase praktika järgi ETO ise, mitte tema lepingupartner. Selgitame 21  keerukaks. CER direktiiviga ettenähtud võimalus annab lisaks, et samamoodi nagu on üksnes ETO kohustus samas lootust isiku karistusandmete edukaks pärimiseks. koostada riskianalüüs, ei saa ka lepingupartnerite Seega tuleb siseriiklikult kirjeldada, kuidas selle võimaluse töötajatest tulenevat riski hindamist karistatuse realiseerimine toimub. andmete töötlemisel anda ETO lepingupartnerile. Lisaks võib sellise lahendusega kaasneda oht nii julgeolekule kui ka ETO ärisaladusele, kui ETOd peaksid avaldama lepingupartnerile riskianalüüsis toodud ajaolusid ja tagama sealjuures sellekohase teabe kaitset. 5. Selgitust vajab HOS § 411 lg 5, mille kohaselt võib Selgitused Jah, selgitatud ka eespool p 2 märkuse juures. keelduda elutähtsa teenuse osutamisega seotud ülesande Eelnõu kohaselt jagunevad karistused kahte liiki. andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toime pandud Lõikes 5 (endine 4) on toodud välja kuriteod, mille kuriteo eest ja mille karistusandmed ei ole karistusregistrist esinemisel ei tohi isik ETO juures töötada. Lõikes 6 karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Kas see on (endine 5) on toodud välja aga need kuriteod, mille teadlikult jäetud ETO otsuseks? suhtes on jäetud ETO-le kaalumisõigus, kas vabastada isik töölt, jätta tööle võtmata, suunata teisele tööle või aktsepteerida riski. 6. Taustakontrolliga seonduvalt tuleb üle vaadata ka eelnõu Arvestatud Eelnõu üleminekusätteid on täiendatud. rakendussätted, kuna üleminekuaega vajavad ka osaliselt Olemasolevad ETOd peavad koostama eelnõus olemasolevad ETO-d. Eelnõu § 17 punkti 13 kohaselt tuleb toodud nõuetele vastavad riskianalüüsid ja plaanid taustakontroll teha kümme kuu jooksul elutähtsa teenuse hiljemalt 31.12.2026. Kuna taustakontrolli aluseks osutaja määramisest arvates, kuid hiljemalt 2026. aasta 31. on ETO riskianalüüs, siis olemasolevatel ETOdel on detsembriks. See ei arvesta, et ka olemasolevatel ETO-del on kohustus teha taustakontroll hiljemalt 31.12.2026. töötajaid, keda kontrollitud ei ole. Kui lugeda kõrvale eelnõus sisalduvat HOS § 411 lõiget 6, kas siis olemasolevaid töötajaid tuleb kontrollida 2 aasta möödumisel eelnõu jõustumisest? Lisame, et 10 kuud on kindlasti liiga lühike aeg, et jõuaks kõik vajalikud kontrollid läbi viia. 7. ETO-de koostööpartnerite töötajatele riigikaitseülesanne Mittearvestatud Püsivad riigikaitseülesanded on jäetud eelnõust Elutähtsa teenuste täitmisel tekitab praktikas proleeme välja, need vaadatakse üle tsiviilkriisi ja riigikaitse olukord, kus ETO koostööpartneri töötajatel puudub seaduse eelnõu raames. ITL ettepanek saadetud riigikaitseline kohustus ja nad pole vabastatud MKM-le. 22  mobilisatsioonist. See tähendab, et nad ei saa ka ETO-le elutähtsa teenuse osutamisega seotud ülesandeid täita, kui nad mobiliseeritakse. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eelnõuga elektroonilise side seadust järgmise sättega elutähtsa teenuse osutamisega seotud ülesannete kohta: „Isiku, kes osutab elutähtsa teenuse osutajaks olevale sideettevõttele võrgu- ja infosüsteemide arendamise või opereerimise teenust, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432 tähenduses on tagada taristu toimimine vastavalt hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele.“ 8. Intsidentidest teavitamine lihtsamaks ja selgemaks Mittearvestatud Täpsema teavitamise korra, sh nõuded aruandele Eelnõu § 1 punktiga 12 täpsustatakse HOS § 37 lg 3 punktis sätestab ETKA toimepidevuse nõuete määruses. 7 sisalduvat elutähtsa teenuse korraldaja (ETKA) volitunormi Sideettevõtjatele on ETKA juba kehtestanud hädaolukorrast ja selle ohust teavitamise kohta ning eelnõu § teavitamise nõuded oma toimepidevuse nõuete 1 punktiga 17 täpsustatakse ETO teavitamiskohustust. määruses ning need nõuded vajavad täiendamist ITL esitab uuesti ettepaneku sätestada ühekordne vähesel määral. kohustus riigiasutuste teavitamiseks. ITL-i varasemale tagasisidele antud selgituste kohaselt (eelnõu lisaks 4 olev Intsidentide puhul on teatud juhtudel raske eristada, märkuste tabel, lk 46) tuleb ka eelnõu vastuvõtmise järgselt kas on tegu puhtalt küberintsidendiga või muu teavitada nii Riigi Infosüsteemi Ametit küberturvalisuse sündmusega, selle tõttu on ka jäetud nii ETKA kui seaduse (KüTS) alusel kui ka ETKA-t HOS-i kohaselt. ka RIA teavitus. Üldjuhul ei eelda see ka suuremat Selguse huvides teeme ettepaneku lisada eelnõusse koormust, üksnes täiendava e-posti aadressi lisamist intsidentidest teavitamise kohustuse juurde välistus kirja saajate väljale. (näiteks HOS § 38 lg 3 p 4) nende intsidentide osas, mis on seotud võrgu- ja infosüsteemidega ning millest teavitatakse KüTS-i alusel. Lisaks mitmesse kanalisse teavitamisele on sündmuse sõnastus, millest on vaja teavitada, muutunud eelnõus justkui laiaulatuslikumaks. 9. ITL teeb ettepaneku eelnõu § 1 punkt 12 jätta eelnõust Arvestatud HOS § 37 lg 3 p 7 ja § 38 lg 3 p 4 sõnastused on 23  välja ehk jääda HOS § 37 lg 3 p 7 osas kehtiva sõnastuse osaliselt ühtlustatud. Kasutatakse kehtivat HOS § 38 lg 3 p 4 juurde, mis on selge ja üheselt mõistetav ning välistab sõnastust. dubleerivate ohuteavituste edastamise kõigi ETOde poolt. Seega palume mitte laiendada hädaolukorda kõikvõimalike ohuolukordade ja sündmustega. Selgitame, et sündmuse mõiste tähendus võimaldab laiemat tõlgendamist. Näiteks ilmastikuoludest tulenev oht ja valmisolek ei peaks tähendama, et kõik ETO-d teavitavad tormist, mis võib nende teenust mõjutada antud piirkonnas. Liiga lai käsitlus ning kõigist elutähtsa teenuse häiretest ja võimalikest riskistsenaariumitest teavitamine muutub koormavaks ega peaks olema intsidendist teavitamise eesmärk. Seda enam, et täna ei ole ka selget seaduses toodud erisust ohu ja tegeliku intsidendi teavitamise, teavitamise tähtaegade ning sellekohase raporti koostamise vajaduse osas, ka KüTS-i sätted ei ole veel paigas (EL-i uut võrgu- ja infosüsteemide direktiivi üle võttev eelnõu on alles koostamisel). 10. Auditeerimise kohustuse täpsustamine ja dubleeriva Arvestatud Nõustume, et auditite dubleerimist tuleb välistada. auditi välistamine osaliselt Eelnõu seletuskirja on täiendatud. Auditi Eelnõu § 1 punktiga 30 lisatakse HOS-i uus säte § 451, mis rakendamise tingimusi on selgitatud täiendavalt reguleerib sõltumatu auditi tellimist ning läbimist. Seoses seletuskirjas. sellega on ITL-il kaks ettepanekut: 1) välistada auditi tegemise kohustus ulatuses, mis on KüTS-i ja sektorspetsiifiliste seaduste alusel tehtava auditiga juba kaetud, et vältida dubleerivaid kohustusi ning tegevusi erinevate seaduste alusel. Kuna eelnõus sätestatud kohustusest ei saa keelduda, siis seda enam on oluline, et ei kohustataks tegema dubleerivaid tegevusi, mis suurendavad halduskoormust. Lisame, et CER direktiivi artikkel 1 lõige 2 sätestab 24 üldpõhimõttena, et seda direktiivi ei kohaldata (EL) 2022/2555 ehk KüTS-iga hõlmatud küsimuste suhtes. Arvestades nii dubleerivat auditi kohustust kui ka dubleerivaid intsidendi teavitusi, tuleks hinnata, kas CER direktiiv artikkel 1 lõige 2 ja artikkel 8 saavad ikkagi korrektselt üle võetud käesoleva eelnõuga. 2) Täpsustada eelnõus või selle seletuskirjas, millal tellib järelevalveasutus auditi omal kulul ja millistel juhtudel on järelevalveasutusel õigus kohustada ETO-t auditit läbima ETO enda kulul; Selgitame, et väga oluline on, et auditi tegemise ajend või alused oleksid selgelt arusaadavad (nt korduvate intsidentide, ohuolukordade või toimepidevuse nõuete täitmata jätmise korral). Meie hinnangul on mõeldav, et kui on toimunud eelneva järelevalvemenetluse raames tuvastatud ETO poolne konkreetne rikkumine, siis võib järelevalveasutus määrata auditi ETO-le ETO kulul, et see tõendaks enda protsesside nõutavale tasemele viimist. Muudel juhtudel, kui näiteks järelevalveasutust huvitab üldiselt kuidas valdkonnas mingis lõigus lood on, kuidas on üksikute ETO-de puhul mingi kitsama valdkonna haldamine ettevõttesiseselt korraldatud, siis peaks sellise ettevaatava infokorje või turuolukorra tuvastamise auditi tellima järelevalveasutus enda kulul. Tuleb aru saada, et ka auditeerimine järelevalveasutuse kulul tähendab ETO vaates seda, et järelevalveasutus kannab vaid võimaliku kolmanda osapoole (audiitorfirma vms) kulu. ETO peab ka siis panustama oma enda üht hinnalisemat ja piiratumat ressurssi, milleks on võrgu tippspetsialistide aeg. Seega ei tohi selliseid auditeid määrata kergekäeliselt, mõeldes et nt korra 3 aasta jooksul võiks ikka tellida, et saada 25  tunnetust, kuidas ETO-d toimetavad, vaid üksnes väga põhjendatud juhtudel ja erandkorras ühe viimase meetmena. Ülejäänud ajal peab ETO-järelevalveasutuse infovahetus ja suhtlus baseeruma ikkagi riskianalüüsidel ning toimepidevusplaanidel. 11. Saartalituse nõude täpsustamine Arvestatud Eelnõu on täiendatud. Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse HOS § 41 lõikes 2 sisalduvat saartalituse nõuet. ITL esitas selle kohta ettepaneku sõnastada säte tulevikukindlamalt, mitte kirjutada ette kasutavate ühenduste tehnoloogiat. Eelnõu lisaks 4 olevas märkuste tabelis (lk 48) on märgitud see ettepanek arvestatuks, aga eelnõu tekstis on säte muutmata. Seetõttu esitame uuesti ettepaneku muuta HOS § 41 lg 2 järgmiselt: „(2) Kui elutähtsa teenuse kättesaadavust tagavad võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ning need ei toimi või ühendus välisriigiga katkeb ühendatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu liinirajatistega on katkenud, on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud tagama elutähtsa teenuse kättesaadavuse alternatiivsel viisil ja vahenditega.“ 12. ETO riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani RIA-le Mittearvestatud Riske hinnatakse kogumis ning vaid kitsa osa edastamise kohustuse kitsendamine edastamine ei anna ette pilti ja ei võimalda RIA-le Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse HOS § 40 uue lõikega anda adekvaatset hinnangut. 10, mis sätestab kohustuse edastada toimepidevuse Normi kitsendamine tekitab olukorra, kus tuleb anda riskianalüüsi ja plaani või nende muudatused enne hinnang ainult ühe riskianalüüsi lause või lõigu kinnitamist arvamuse avaldamiseks RIA-le, kelle ülesanne on alusel, omamata teadmist kontekstist. kontrollida saartalituse (HOS § 41 lõike 2) nõuete täitmist. ITL on seisukohal, et kogu riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani esitamine RIA-le ei ole põhjendatud, kui RIA teostab järelevalvet üksnes saartalituse sätte osas. RIA ei hinda ega analüüsi kogu HOS-iga hõlmatavaid toimepidevuse tagamisega seotud nõudeid, millest tulenevalt tuleb 26  rakendada info esitamisel minimaalsuse põhimõtet. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkti 20 vastavalt kitsendada. 13. Riigi roll elutähtsate teenuste tagamisel Selgitused Direktiivi artikli 10 lg 1 käsitleb igasugust riigi CER direktiiv rõhutab mitmes kohas elutähtsate teenuste toetust ettevõtjatele, mitte üksnes rahalist. Kui aga asendamatut rolli ning vajadust riigi poolt nende osutamist toetus on rahaline, siis tuleb lähtuda riigiabi toetada. Näiteks põhjenduspunktides 1 ja 3. Konkreetsemalt reeglitest. See tähendab seda, et sideettevõtjatele sätestatakse CER direktiivi artikkel 1 lg 1 punktis a, et pakutav rahaline toetus kvalifitseerub riigiabiks, liikmesriikide kohustus on aidata elutähtsa teenuse osutajatel mida erandita ei saa sideettevõtjatele anda. täita neile pandud kohustusi. CER direktiivi artikkel 10 lõige Direktiivi põhjenduspunkti 25 kohaselt peaksid 1 sätestab järgmist: liikmesriigid toetama elutähtsa teenuse osutajaid, „Liikmesriigid toetavad elutähtsa teenuse osutajaid nende sealhulgas neid, kes kvalifitseeruvad väikesteks või toimepidevuse suurendamisel. Kõnealune toetus võib keskmise suurusega ettevõtjateks, nende hõlmata juhendmaterjalide ja metoodikate koostamist, toimepidevuse tugevdamisel kooskõlas elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse testimiseks liikmesriikide direktiivis sätestatud kohustustega, õppuste korraldamise toetamist ning nende töötajatele ilma et see piiraks elutähtsa teenuse osutajate enda nõustamise ja koolituse pakkumist. Ilma et see piiraks õiguslikku vastutust tagada selline nõuetele riigiabi eeskirjade kohaldamist võivad liikmesriigid anda vastavus, ja vältima selle käigus liigset elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on halduskoormust. Eelkõige võiksid liikmesriigid vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega.“ koostada juhendmaterjale ja metoodikaid, Eelnõu lisaks 3 olevas vastavustabelis on märgitud, et see toetada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse säte on üle võetud HOS § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2. testimiseks õppuste korraldamist ning pakkuda Nimetatud punktid sätestavad ETKA kohustuse nõustamist ja koolitusi elutähtsa teenuse koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist ja osutajate töötajatele. Seda kõike on kavas ETOdele nõustada elutähtsate teenuste osutajaid. Me ei ole kindlad, pakkuda. kas CER direktiivis viidatud riigipoolse toetusega saab käsitleda vaid koordineerimist ja küsimuste korral Rahalised eraldised on lubatud riigiabi reegleid nõustamist. järgides, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku Oleme liiduna varasemalt korduvalt asunud seisukohale, et huvi eesmärkidega ja ei piira Euroopa Liidu riigi poolt on vastutustundetu panna vastutus ristsõltuvuste toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud lahendamise ja lepingupartnerite riski maandamise eest konkurentsieeskirjade kohaldamist. tervikuna ETO-le endale. Samuti, et riik peab tagama 27  erakorraliste ja täiendavate kohustuste osas selge kompenseerimise mehhanismi ja vahendid ETO-dele. Ebamõistlik on eeldada, et erasektor panustab niivõrd olulisel määral riigikaitsesse ilma tegeliku kompenseerimise võimaluseta. Loodame, et ülal viidatud CER direktiivi artiklite valguses saavad need teemad olema tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus kajastatud. 14. Taustakontrolli kohustus (eelnõu § 1 p 20, HOS § 411 jj). Mittearvestatud Lepingupartnerite töötajate taustakontrolli kohustus ITL-i liikmete jaoks on endiselt problemaatiline see, et tuleneb direktiivist, mis kohustab tagama, et taustakontrolli läbiviijaks on igal juhul elutähtsateenuse taustakontrolle tehakse ka väliste teenuseosutajate osutaja (ETO) ise, mitte tema lepingupartner olukorras, kus suhtes, kes täidavad ETO jaoks tundlikke ülesandeid tegu on lepingupartneri töötajaga. Teeme ettepaneku anda (vt direktiivi art 13 teine lause ja art 14 lg 1 p (a)). I eelnõuga võimalus ETO-ga lepingulises suhtes olevale sikute usaldusväärsuse tagamine/haldamine on ETO elutähtsa teenuseosutajale teostada taustakontrolli oma kohustus ja ülesanne (art 13 lg 1 (e)). Oluline on töötajate suhtes (ETO volikirja/kinnituse alusel) panna tähele ka seda, et andes isikule olulise ningvõimaldada ETO-l vajadusel kontrollida partneri poolt ülesande (mille täitmine eeldab, et isik oleks n-ö töötajatele taustakontrolli tegemist ning asjakohase karistuse kontrollitud ja taustakontrolli läbinud) peab ETO puudumist. olema teadlik isiku karistusandmetest ja eelnõus loetletud asjaoludest, keeldumisaluste esinemisel ka Andmete töötlemine ja riive. Kõigi nende partnerite mitte andma enam isikule seda ülesannet. ETO-l ei teenusega seotud töötajate väljaselgitamine (shtöötajate ole võimalik seda kõike täita, kui taustakontrolli teeb vahetumine), karistusregistrist päringu tegemine, päringu kolmas isik (lepingupartner). ETO ei saa tagada, et hindamine, päringute ja korduspäringute säilitamine jne on tema juures töötab või talle osutab teenust nõuetele ebamõistlik halduskoormus, mille saaks asendada ETO vastav isik, kui ise ei näe andmeid, mille alusel teeb õigusega nõuda partnerilt elutähtsa teenuse osutamisega otsuse. Selgitame lisaks, et samamoodi nagu on seotud töötajate taustakontrolli tegemist ning töötaja üksnes ETO kohustus koostada riskianalüüs, ei saa väljavahetamist karistuse olemasolu korral. See oleks ka lepingupartnerite töötajatest tulenevat riski töötajate isikuandmete töötlemise suhtes väiksem riive. hindamist karistatuse andmete töötlemisel anda ETO Usaldusteenuste osutamise konteks�s (kelle keh�v lepingupartnerile. Lisaks võib sellise lahendusega taustakontrolli kohustus tuleneb e-iden�mise ja etehingute kaasneda oht nii julgeolekule kui ka ETO usaldusteenuste seadusest) on prak�ka näidanud, et ärisaladusele, kui ETOd peaksid avaldama partnerile kohustuse delegeerimine on töötanud väga häs�. 28 Erinevate audi�te ja ser�fitseerimise raames tehakse lepingupartnerile riskianalüüsis toodud ajaolusid ja kontrolle 1-2 korda aastas (partneri kohta) ning selle tagama sealjuures sellekohase teabe kaitset. kohustuse täitmisega ei ole seni probleeme esinenud. Andmete säilitamise puhul juhime tähelepanu Elutähtsa teenuse osutamisega seotud päringute maht ja sellele, et ETO ei pea eraldi säilitama andmeid, see dubleerimine. Näiteks kujuneb olukord eri� jaburaks ja säte on eelnõust välja võetud. Päringute tegemist ebamõistlikuks juhul, kui ühe ETO-st sidee�evõtja puudutavad logid säilitatakse karistusregistri juures. andmekeskuses majutab oma oluliste funktsioonide jaoks olulisi süsteeme ja andmete administreerimiskohta mitu erinevat ETO-t (nt pank, elektrie�evõte jne) ning kui esineb tavapäraselt sageli e�e tulev olukord, et erinevatele ETO- dele osutab teenuseid üks ja sama partner ning teenust osutavad töötajad on samad. Sellisel juhul tehakse sellele partneri töötajale taustakontroll kõigi eelpool nimetatud ETO-de poolt. Töösuhte lõpetamise küsitav võimalus. Lisaks on raske ette kujutada, kuidas rakendada praktikas eelnõuga lisatava HOS § 412 lõiget 4 ja kaaluda töölepingu ülesütlemist töölepingu seaduse (TLS) § 88 alusel. Partneri töötajate suhtes ETO-l taoline alus töölepingu lõpetamiseks kindlasti puudub. TLS § 88 lg 1 loetelu ei ole küll lõplik, kuid siiski peame kahtlaseks ka täna, et ETO-l töötaja töölepingut saaks erakorraliselt üles öelda taustakontrolli tõttu. Julgeoleku ja ärisaladuse paljastamise argument. Eelnõu autorite viide ja väide on, et taustakontrolli tegemist ei saa delegeerida partnerile sarnaselt riskianalüüsile julgeoleku ja ärisaladuse paljastamise kaalutlustel. See võrdlus ei ole meie arvates kohane. See, kui ETO delegeerib teatud funktsiooniga töötajate taustakontrolli kohustuse partnerile, ei tähenda kuidagi, et partnerid riskianalüüsis sisalduvaid täpsemaid asjaolusid või ärisaladusega seotud andmeid peaksid saama. Samu� pole see erinev kuidagi situatsioonist, kus ETO peab ise partneri töötajate kohta taustakontrolli 29  tegema. Mõlemal juhul peavad ETO partnerid minimaalselt teadma vähemalt seda, millised nende poolt osutavad teenused või funktsioonid on ETO-le krii�lised. Kui ETO peaks ise partneri töötajate osas taustakontrolli tegema ning ka selleks partneri töötaja nõusolekut küsima, siis peab ETO partneriga omavahel selgitama põhjalikumalt, milliste funktsioonide osas ja miks tal on vaja teatud funktsiooni täitvate inimeste andmeid ja nõusolekuid partnerilt. Samu�, kuna ETO-l pole otsest töösuhet partneri töötajaga, peab partner selgitama nüansse töötajatele, võtma neilt spetsiifilised nõusolekud ja andmetega koos ETO-le saatma. Mida rohkem tekib asjaajamist poolte vahel ja andmete edasi-tagasi saatmist, seda suurem on ka risk, et riskianalüüsides sisalduvad asjaolud ja detailid avaldatakse suuremale ringile inimestele. Jäiga nõude tulemusena tõstetakse riski paljastada kolmandatele isikutele elutähtsa teenuse osutamisega seonduvaid, sh julgeolekusse või ärisaladusse puutuvaid fakte. 15. Intsidentidest teavitamine (eelnõu § 1 p 10, HOS § 37 lg 3 Mittearvestatud HOS § 37 lg 3 p-s 7 toodud sõnastus on kehtiva p 7) Ülevõetava CER direktiivi artikkel 15 lõike 1 kohaselt HOS § 38 lg 3 p 4 sõnastus ja sellega ei laiendata tuleb tagada, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad pädevat hädaolukorra mõistet, vaid tuuakse välja, et ETKA-l asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt tuleb täpsustada HOS § 38 lg 3 p-s 4 sisalduva häirivad või võivad oluliselt häirida elutähtsate teenuste kohustuse tingimusi ja korda, st mis tingimustel ja osutamist. Tänane HOS-i sõnastus võimaldab lugeda CER mis korras teavitatakse elutähtsa teenuse direktiivi kohustusest täidetuks selle kohustuse, et toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või intsidentidest teavitamise kord (hädaolukorrast või selle sellise sündmuse toimumise vahetust ohust, ohust teavitamise korraldus) elutähtsa teenuse toimepidevust hädaolukorrast või selle ohust. Sõnastusest endast korraldava asutuse määrusega kehtestatakse. Eelnõu aga selgub, et teavitada ei tule igasugusest sündmusest, laiendab olulisel määral sätte sõnastust, lugedes hädaolukorra vaid üksnes oluliselt häirivast sündmusest, selle alla mistahes planeerimata katkestused, katkestuste ohud jms ohust või hädaolukorrast ja selle ohust. Plaanilistest 30  häirivad sündmused. Leiame, et antud laiem tõlgendus katkestustest ei pea teavitama ja seda ETKA ei pea muudab ETO jaoks intsidentidest teavitamise kohustuse ka oma määrusega reguleerima. Juba praegu ebamääraseks ja ebaselgeks ning praktikas raskesti teavitavad ETOd ETKAt olulisematest sündmustest, täidetavaks. Tekib küsimus, kes hakkab praktikas seda sätet mis ei anna välja hädaolukorra mõõdet. Eelnõuga tõlgendama ja selle tõlgenduse asjakohasust hindama? olukorda ei muudeta, lihtsalt ühtlustatakse sätete Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku jätta tänane HOS § sõnastusi, et ka volitusnorm oleks CER direktiivi 37 lg 3 p 7 sõnastus hetkel eelnõuga muutmata ja sõnastada mõttega kooskõlas. hädaolukorra mõiste ümber tervikuna, kui HOS uude Teavitamise kohta oleme varem toonud välja, et koondatud tsiviilkriiside ja riigikaitse seadusesse üle viiakse. intsidentide puhul on teatud juhtudel raske eristada, Kordame ka ettepanekut välistada topelt raporteerimise kas on tegu puhtalt küberintsidendiga või muu kohustus ETO-dele. Mitmele asutusele samasisulise teavituse sündmusega, selle tõttu on ka jäetud nii ETKA kui saatmine nii küberturvalisuse seaduse (KüTS) kui ka HOS ka RIA teavitus. Üldjuhul ei eelda see ka suuremat alusel tekitab topelt raporteerimise ja topelt asjaga tegelemise koormust, üksnes täiendava e-posti aadressi lisamist erinevate ametite/asutuste poolt. See tekitab lisakoormust kirja saajate väljale. MKM on teadlik ITL tõstatatud kõigile osapooltele ja asjatut asjaajamist ning ebaselgust. murest ja võimaluse korral üritatakse lihtsustada sideettevõtjatele intsidentidest teavitamist. 16. Asutuste vaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus Mittearvestatud Puudub vajadus vastavaks eelnõu täiendamiseks, (eelnõu § 1 p 20 – HOS § 416) Teeme ettepaneku täiendada kuna tegemist on AvTS kehtiva regulatsiooniga. eelnõus HOS § 41_6 lõiget 1 ja lisada korraldavale asutusele Vastavalt AvTSi § 35 lõike 1 punktile 17 tuleb ka järgmine kohustus: kui korraldav asutus edastab ETO tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud ärisaladuseks olevat teavet, siis on korraldaval asutusel teabeks teave, mille avalikustamine võib kahjustada kohustus informeerida elutähtsa teenuse osutajat asutustest ja ärisaladust. Kui sellist teavet töötleb ETKA isikutest, kellega on jagatud infot, mis on elutähtsa teenuse nimetatud alusel AK teabena, tuleb lähtuda AvTSi osutaja poolt klassifitseeritud ärisaladuseks. § 38 lõikest 3 ehk asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Vastav selgitus on lisatud seletuskirja. 31 17. ITL-i ettepanek on strateegia koostamise kohustus panna Selgitused Strateegia nagu ka üleriigilise riskianalüüsi selgelt eelnõuga Riigikantselei kohustuseks, mitte ETO koostamine on riiklik ülesanne, mida täidab riik ise. kohustuseks. Mõlemat protsessi koordineerib ja juhib 6 Riigikantselei (HOS § 41 lg 3). Rakendusaktis täpsustatakse ministeeriumide ja nende valitsemisalade ülesanded strateegia koostamisel. Need asjaolud on selgitatud ka seletuskirjas „Strateegia koostamist juhib Riigikantselei, kuid määrusega täpsustatakse loetelu strateegiat koostavatest asutustest.“ Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia koostamise nõuded ja korra ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Seega tuleneb ka eelnõu § 416 lg-s 4 sisalduvast volitusnormist selgelt, et strateegiat koostavad asutused, mitte ETOd. Sellest tulenevalt ei pea ka vajalikuks seda asjaolu täiendavalt täpsustada. 18. Auditeerimiskohustus (eelnõu p 23, HOS § 451) Arvestatud Eelnõu on täiendatud – kuuekuuline nõue asendatud Auditeerimiskohustuse osas on eelnõus arvestatud osaliselt kaheteistkümne kuulisega. Eelnõus kavandatud säte ITL-i varasemaid ettepanekuid, kuid teeme täiendava võimaldab pidada auditi kohustust läbituks, kui on ettepaneku kitsendada auditeerimise kohustust olukorras, kus eelnevalt läbitud samaväärne audit. Kui ETO-l tuleb selle sama elutähtsa teenuse toimepidevust auditeeritakse läbida HOSi alusel audit ja auditi skoop langeb KüTS-i alusel. Lisaks teeme ettepaneku asendada eelnõus kokku varem KÜTSi alusel läbitud auditi skoobiga, HOS § 451 lõikes 3 märgitud 6 kuud samaväärse auditi siis loetakse KÜTSi alusel läbitud audit tegemisest 12 kuuga, kuna praktikas tehakse auditeid kord samaväärseks. Kui KÜTSi alusel tehtud audit katab aastas, mitte kuue kuu tagant. üksnes osa HOSi alusel nõutud auditist, siis loetakse audit samaväärseks üksnes selles osas. Vastav täiendus on lisatud eelnõu teksti. Eesti Teoiduaigetööstuse Liit 1. 75% mahu tagamise nõue tähendab Eestis turustatud Selgitused Seaduse eelnõu ei sea 75%-list piirangut. Täpsemad 32  lihatooteid ja mitte nt meie ekspordimahte või toimepidevuse nõuded kehtestab korraldav asutus. loomakasvatuse mahte Vastav regionaalministri määrus alles töötatakse IT-süsteemide saartalituse nõuet ikkagi ei tule, erinevalt välja. Eelnõu rakendusaktide kavandis on toodud algsest VOSi versioonist. Tagasisidestame: välja üksnes esmane määruse sisu, mida veel Valitsus soovib suuri toidutootjaid nimetada ETOdeks, kohandatakse väljatöötamise käigus. jätkates samal ajal nende sisulist välistamist energia- ja Saartalituse nõue on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse põllumajandustoetusmeetmetest. Ettevõtted, kelle kanda eelnõus ja HOSs ühtlustatud ning käesolevas eelnõus toidujulgeolek on, peavad jätkuvalt ise hakkama saama. on esitatud uus sõnastus, mis oluliselt erineb algsest Ainuüksi AS Maag Eesti maksis Eestis elektrienergia eest versioonist. Algses versioonis oli kehtiva HOS § 41 2022. aastal 6,5 miljonit eurot rohkem kui aasta varem ja lg 2 sõnastus. Nüüd on mõlemas eelnõus täiesti uus sõnastus, mille oleme toidusektori erialaliitudega ka soojusenergia eest 5,9 miljonit eurot rohkem. Riigi poliitika kokku leppinud. on erinevate ministeeriumite haldusalades karjuvalt vastuoluline. 2. ETO staatuse määratlemine ainult seetõttu, et ettevõte on Selgitused Nagu nähtub eelnõu seletuskirjast, on esialgu kavas majandusaasta aruande alusel suurima käibega antud hinnata ettevõtjaid, kes vastavad seaduses sätestatud valdkonnas tekitab mitmeid küsimusi, eelkõige koosmõjus elutähtsa teenuse osutaja nõuetele, eeldatavalt kahe ETOks määramise ja ETOle esitatavate nõuete ulatuse ja aasta pikkuse ajavahemiku järel. Kaheaastane nende täitmise lühikese ajaraami tõttu. Kui tihedalt ajavahemik võimaldab vältida majandustegevuse hinnatakse ümber käibeid ettevõtetel – kas see on vaid lühemaajalistest kõikumistest tingitud mõjutusi majandustegevuse andmetele. Rakendamise käigus majandusaasta aruande alusel? Kas toimub ka kriteeriumi võib see ajavahemik ka pikeneda, arvestades näiteks täitmise hindamise protsess juhul, kui toimub ettevõte küberturvalisuse tagamisega kaasnevaid mõjusid. jagunemine/osaline müük või mõnede muude turuosaliste Siiski ei saa välistada ka esialgu kavandatud liitumine ja uue valdkonna suurima käibega ettevõte kaheaastase ajavahemiku jooksul vajadust pärast tekkimisel? Kuidas toimub ETO staatusest vabastamine (ja ettevõtja elutähtsa teenuse osutajaks määramist ETO staatuse tõttu tehtud ja hiljem äriliselt mittevajalike vahepealsel ajal asjakohaseid menetlusi läbi viia. investeeringute hüvitamine)? Näiteks elutähtsa teenuse osutaja määramise kehtetuks tunnistamine mõnel elulisel põhjusel. Selleks eluliseks põhjuseks ei pruugi aga olla ettevõtte üleminek või ettevõtte osa üleminek võlaõigusseaduse §-de 180–185 tähenduses. Seda 33  seetõttu, et ettevõtte osa üleandmise korral antakse üldjuhul üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa ja kui see on elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik osa, siis nii ettevõtte osa kui ka terviku puhul lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, milleks mh võib olla ka elutähtsa teenuse osutamise kohustus, kuivõrd see on seotud konkreetse ettevõttega. 3. Toodangu tootmine broileriliha valdkonnas on Selgitused Vastus esitatud märkuse nr 1 juures. impordipiirangute olukorras võimalik orienteeruvalt 37 päeva jooksul, kuna meie tibud tuuakse sisse Soomest. 30-päevase ettenähtud 75% mahu ajaperioodi järel seetõttu me broileriliha tootmist praktiliselt jätkata ei saa. Vastupidiste ootuste korral (Regionaalministri määruse kavand §2 (2)) peaksime me oma ärimudelit oluliselt ümber muutma, kuna Maag Eestil puudub Eestis päevavanuste tibude tarnija või enda toimiv haudejaam. Enda haudejaama (ja ka vanemkarja ehk haudemunasid munevate kanade) loomine Eestisse olenevalt valitud tehnoloogilisest lahendusest maksab investeeringuna 4-8 miljonit eurot (vanemkari koos vajalike farmidega lisaks umbes 12 miljonit eurot) ning siis saame enda tänase tootmismahu tõttu ebamõistliku suuruse ja igapäevase kuluga süsteemi, mis täielikult hakkab toimima umbes 24 kuud peale investeerimisotsuse vastu võtmist. 4. Kuigi 75% ulatuse äritegevuse jätkumise nõue on sisuliselt Selgitused Vastus esitatud märkuse nr 1 juures. veel arusaamatu (eelkõige sortimendi kehtestamise mõttes), siis võib kindel olla, et Maag Eestil tekib veel täiendav käibekapitali vajadus ka selleks, et tagada kõigi vajalike 34  mittelihaliste toormete olemasolu enda laos. Meil puudub sellisele kogusele toormele vajalik ladustamistaristu ning selle loomise vajaliku täiendava investeeringu suurus ei ole täna teada. 5. Täiendavalt tekitab nõutust eelnõus toodud kohustus Selgitused ETO ülesanne on koostada enda elutähtsa teenuse vähendada sõltuvust „teistest elutähtsatest teenustest, toimepidevuse riskianalüüs. Riskianalüüsis hindab olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning ETO enda sõltuvust erinevatest teenustest ja infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja lepingupartneritest ning kavandab meetmed. muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, Riskianalüüsi osaks on meetmete kava, mis sisaldab alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite planeeritavaid meetmeid ning nende rakendamise ajakava. Täpsemad meetmed ja nende ajakava on omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu“. Me ei ETO ja korraldava asutuse kokkulepe, mille kinnitab suuda täna hinnata selleks vajalikke investeeringu- ja riskianalüüsi kinnitamisel korraldav asutus. Seaduse opereerimiskulusid. Nende tegevuste tegelikuks hindamiseks eelnõu eeldab ainult teatud meetmete rakendamise pakub AS Maag Eesti välja viia läbi ennetav riskikaardistus tähtaegu haldusaktiga ETO määramisel, mis meie ettevõte näitel hindamaks sellise kohustuse kohase tulenevad direktiivist (nt riskianalüüsi ja plaani täitmise võimalikust ja reaalset finantsmõju ettevõtetele. koostamise tähtajad, nõuete määruses sätestatud nõuete täitmise tähtajad ja saartalituse kohustuse täitmise tähtaeg). Muude meetmete suhtes on jäetud ETOdele vabadus otsustada meetmete rakendamise ulatuse ja tähtaja üle. 6. Täiendavalt tuleb välja tuua AS Maag Eesti näitel Eesti riigi Selgitused Suurettevõtjad (sh kontsernid) on olnud välistatud pikaajaline ning vastuoluline suhtumine suurettevõtetesse, Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (edaspidi kus meid on automaatselt arvatud välja erinevatest arengukava) investeeringutoetuste saajate hulgast investeeringutoetuse meetmetest nii tööstuse kui ka looma- ja tulenevalt arengukava väljatöötamisel koostatud linnukasvatuse alal samal ajal, kui paljudes teistes EL SWOT analüüsist, sektoriga toimunud aruteludelt liikmesriikides on erinevatele toetusmeetmetele saadud tagasisidest ja statistilistest näitajatest toiduainetööstuste olukorra kohta. Rõhutame, et kvalifitseerunud ka suurettevõtted. Toiduettevõtted, kes arengukava koostati 2013. aastal ja vahepeal on tagasid Eesti riigis toidu varustuskindlust koroonakriisis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teinud (eelkõige selle alguses) ei ole saanud selle osas mingeid arengukavas muudatusi, mille tulemusena said ka täiendavaid rahalisi tugimeetmeid (riik tuli meile appi suurettevõtjad taotleda investeeringutoetust 35 kaupade piiriületuste korraldamisel kriisi alguses). Me ei asu „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia siinjuures pikemalt arvustama seakasvatustoetusi, varustuskindluse tagamiseks“ (maaeluministri 10. heaolutoetusi või teisi turutõrketoetusi, mida jagatakse augusti 2022. a määrus nr 45) raames nii energia samade põhimõtete järgi (madala ülempiiriga ühe ettevõtte varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme kohta, kuid oleme lisanud lühikokkuvõte antud kirjale) – ostmiseks, energia varustuskindluse tagamiseks mille tulemusena need ettevõtted, kelle panus on anda 80% vajaliku ehitise ehitamiseks kui ka generaatori ostmiseks, mis on mõeldud töötlemisettevõttes või enam toidujulgeolekust, kvalifitseeruvad maksimaalselt ajutise vooluallikana kasutamiseks. 6-8%-le toetustest. Alates 2023. aastast algas uus ühise põllumajanduspoliitika programmiperiood ning märgime, et „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ sekkumistes, mille alusel töötatakse välja investeeringutoetuste määrused, ei ole sätestatud piiranguid ettevõtjate suurusele. Lisaks rõhutame, et suurettevõtjate (sh kontsernide) toetamisele tulenevad piirangud enamasti riigiabi regulatsioonidest. Samuti ei ole viimaste aastate erakorralistest toetusmeetmetest olnud suurettevõtjad välistatud. Näiteks toetusmeetmes „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks“ (regionaalministri 11. mai 2023. a määrus nr 26), mille raames said toetust taotleda nii põllumajandustootjad kui ka toiduainetööstuste valdkonnas tegutsevad ettevõtjad, ei olnud piiranguid ettevõtjate suurusele. Toidu varustuskindluse määratlemine elutähtsa teenusena peaks aitama kaasa sellele, et selle valdkonna ettevõtjatele tagatakse tootmist toetavate tugiteenuste toimimine või vajaduse korral alternatiivsete teenuste pakkumine teiste elutähtsa 36  teenuse osutajate kaudu (nt kütus, elekter, andmeside) esimeses järjekorras, et elutähtsa teenuse osutajad suudaksid neile pandud kohustusi täita. 8. Tulenevalt ülalkirjutatust, teeme ettepaneku: Arvestatud Liha käitlemise valdkond on väga oluline toidu  Eemaldada liha käitlemise valdkond elutähtsa teenuse osaliselt varustuskindluse valdkond ja seetõttu seda osutajate nimekirjast valdkonda eelnõust ei jäeta välja. Teised ettepanekud võtab Regionaal- ja Kui see ei ole võimalik, siis: Põllumajandusministeerium arvesse edasise töö  Tagada seaduseelnõuga tehtava edasise töö käigus, et käigus. ei tekiks konkurentsimoonutusi;  Viia läbi ETOdeks nimetatavate ettevõtete ennetav riskikaardistus ning selle pealt töötada välja vajalikud toetusmeetmed;  Tagada tervikuna erinevate toetusmeetmete loomisel nende konkurentsineutraalsus ja meetmete toiduvarustuskindlust tagav ja suurendav iseloom; 9. Oleme korduvalt tagasisidestanud oma seisukohti ja muret Selgitused E-ITSiga seotud mõjud ja üldiselt toidusektori eelkõige E-ITS-se teemal. Näeme, et eelnõus ei ole selles ETOdele kaasnevad kulud on toodud välja osas mingeid muudatusi arvestatud. Samuti pole hinnatud seletuskirja punktis 6.9. E-ITS on üks standarditest, mõjusid, mis selle kohustuse panemine ETO-dele (keda ca mis suunab ETOsid süsteemselt hindama riske ja 480 ettevõtet) tegelikult tähendab ja millises ulatuses ning rakendama meetmeid. Meetmete lõplik valik jääb milliseid investeeringuid vajab, millist halduskulu nõuab ETO otsustada. Meetmete valikust olenevad ka meetmete rakendamise kulud. E-ITSi ei pea ülalpidamiseks. Tekkimas on olukord, kus toidu rakendama, kui teenuse osutaja rakendatud varustuskindlus on allutatud infoturbenõuetele, mida meie turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ettevõtted kanda ei suuda. Kokkuvõtlikult: Toiduliit esitatud ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele või teenuse kujul eelnõud toetada ei saa ega toeta ning palume eelnõus osutaja on esitanud Riigi Infosüsteemi Ametile sisus püüda leida lahendusi, mida on erinevad osapooled kehtiva vastavussertifikaadi. E-ITS on olemuselt välja pakkunud. tööriist, mis aitab riske ja sõltuvusi hinnata ja varade turvalisust tagada. Kõiki etalonturbe kataloogis esitatud infoturbe meetmeid ei pea iga ettevõte 37  rakendama, tuleb läheneda riskipõhiselt. Ilma analüüsita, milline on maksimaalne kahju ja mis ulatuses on kahju kandmine aktsepteeritav, ei saa edasisi järeldusi teha (nt kui kaua saab ilma elektrita, ilma arveid või tellimusi esitamata hakkama, ilma et äriprotsess sellest kahjustuks). Sellise analüüsi peaks ettevõtja ise tegema. Juhime tähelepanu, et E-ITSi alusel koostatud riskianalüüsi maht oleneb ettevõtja enda määratud kaitsealast. Keskenduda tuleb üksnes olulistele süsteemidele. Kui teenuseosutaja ostab süsteemidega seotud teenuse sisse, nt pilvteenuse ja teenusepakkuja süsteemid vastavad ISO/IEC 27001 standardile, siis teenuseosutaja ei pea nende süsteemide suhtes täiendavat analüüsi tegema. E-ITS ei suuna uue süsteemi loomist, vaid üksnes suunab süsteemsemalt analüüsima riske ja rakendama meetmeid. Veel kord rõhutame, et meetmete valik ja seega ka kulude maht on ETO enda reguleeritav. 15.01.2024 saavutasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantslerid kokkuleppe, et Riigi Infosüsteemi Amet abistab toidusektorit kübernõuete (E-ITSi) profiili koostamisel, kuid profiili koostamine jääb sektori enda ülesandeks. Tehakse koostööd toidusektoriga ning REM veab protsessi. Kübernõuete rakendamisel kehtib toidusektorile üleminekuaeg viis aastat, st viie aasta jooksul on saavutatud vastavus kübervaldkonna nõuetele (sh tehtud audit). Samuti on lepitud kokku, et MKM ja REM vaatavad üle EASi ja KredExi 38  ühendasutuse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuste tingimused, kas toidusektor saab taotlusvoorudes osaleda ja toetust taotleda https://eas.ee/toetused/kybertoetus/. Vastava täpsustuse oleme teinud ka seletuskirja ning eelnõus täpsustanud üleminekutähtaega. Eesti Pagkaliit 1. • 18.09.2023 on Euroopa Komisjon avaldanud Selgitused CER, NIS2, DORA kavandamisel oli mõeldud, et täiendavad suunised NIS2 direktiivi art 4 p 1 nimetatud direktiivid ja DORA määrus hakkavad rakendamise kohta1, kus mh öeldakse: „Seega sätestama samaväärseid nõudeid. Kehtiv DORA kohaldatakse direktiivi (EL) 2022/2555 sätete asemel määrus ei sisalda CER direktiiviga samaväärseid määruse (EL) 2022/2554 sätteid, mis käsitlevad info- nõudeid, küll paljus osas ristub NIS2 direktiiviga. ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) riskijuhtimist Käesoleva eelnõuga võetakse üle CER direktiiv ja (artikkel 6 jj), IKT intsidentide haldamist ja eelkõige reguleeritakse üksnes osas, mis ei ole hõlmatud tõsistest IKT intsidentidest teavitamist (artikkel 17 jj), NIS2 või DORA määrusega. DORA määrus samuti digitaalse tegevuskerksuse testimist (artikkel keskendub IKT riskide juhtimisele ja teavitamisele. 24 jj), teabevahetuse kokkuleppeid (artikkel 25) ja Toimepidevuse tagamisel tuleb lähtuda HOSist, kuid kolmandatest isikutest tulenevat IKT-riski (artikkel 28 IKT riskide juhtimisel KüTSst ja DORA määrusest. jj). Seetõttu ei tohiks liikmesriigid kohaldada Teavituse puhul on ka käesoleva eelõuga nähtud ette direktiivi (EL) 2022/2555 sätteid, mis käsitlevad erisus, st DORA subjektide suhtes tuleb teavitamisel küberturvalisuse riskijuhtimist ja teatamiskohustust, lähtuda DORA määrusest. järelevalvet ja täitmise tagamist, määruse (EL) NIS2 ja DORA määrusega seotud õigusaktide 2022/2554 kohaldamisalasse jäävate finantssektori muudatused on alles ettevalmistamisel. Ei ole ettevõtjate suhtes.”. välistatud, et nende ettevalmistamisel nenditakse • Kuigi nimetatud suunis on antud DORA ja vajadust täiendada veel HOSi. NIS2 kontekstis, tuleks seda tõlgendada ka DORA ja CER vaatest, eelkõige arvestades NIS2 ja CER sarnaseid sõnastusi ning DORA preambula p 19 juhist. DORA preambula p 19 kohaselt: „Võttes arvesse tugevaid seoseid finantssektori ettevõtjate digitaalse ja füüsilise kerksuse vahel, on käesolevas 39  määruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2557 vaja elutähtsate teenuste osutajate toimepidevuse ühtset käsitust. Kuna finantssektori ettevõtjate füüsilist kerksust käsitletakse • terviklikult käesoleva määrusega hõlmatud IKT-riski juhtimise ja teatamiskohustuse raames, ei tuleks direktiivi (EL) 2022/2557 III ja IV peatükis sätestatud kohustusi kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate finantssektori ettevõtjate suhtes kohaldada.” • Eelnõule lisatud märkuste tabelis (Lisa 4) on Pangaliidu kommentaari nr 2 osas selgitatud, et “Eesti säilitab kehtiva elutähtsate teenuste regulatsiooni ning täiendab seda üksnes osas, mis on vajalik direktiivi täielikuks ülevõtmiseks. Seejuures muutuvad pankade olemasolevad kohustused vähesel määral.”. Peame vajalikuks toonitada, et võrreldes kehtiva HOS-ga ei muuda eelnõu pankade kohustusi küll suurel määral, kuid samal ajal suurenevad märgatavalt pankade kohustused tulenevalt DORA määrusest. Seetõttu on oluline hinnata, kas muutunud olukorras kehtivate kohustuste jätkuv säilitamine HOS raames on õigustatud ja annab vajalikku lisandväärtust või, nagu ka DORA, CER ja NIS2 sedastavad, tekitavad pankadele riskijuhtimise meetmete dubleerimist ja ebavajalikku halduskoormust. 2. Paragrahv 1 lõige 6. Selgitused HOS § 251 kavandatud muudatus on jäetud eelnõust 1)Jääme esialgsete küsimuste ja kommentaaride juurde, mida välja. Täiendavalt selgitame, et HOS § 251 annab edastasime kevadel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse võimaluse Vabariigi Valitsusel tagada teatud eelnõule. meetmetega finantssektori stabiilsus, kui nt Euroopa 40 2) Võrreldes kevadel esitatud eelnõuga on sätet muudetud ja Keskpanga suunised ja otsused viibivad. Tähele piiratud seda üksnes „eriolukorraga“: muudatuse järgi HOS tuleb panna, et meetmed, mida Vabariigi Valitsus ei kohaldu finantskriisidele, millistes olukordades lähtutakse võib otsustada, peavad olema vastavas olukorras EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu regulatsioonidest. sobivad, mõõdukad, vajalikud ning aitama kaasa Eeltoodust lähtuvalt tekib segadus koostoimes §ga 251, sest finantssektori stabiilsuse saavutamisele. Pelgalt viimase sõnastuse järgi saab § 251 rakendada vaid erikorra väljakuulutamine ei too kaasa Vabariigi eriolukorras, mis arvestades eelmist lauset ei ole EKP ja Valitsusele õigust kõiki eelnõu §-s 251 ette nähtud Ühtse Kriisilahendusnõukogu pädevuses. Siit tekib küsimus, meetmeid rakendada. Kui on nt välja kuulutatud et miks § 251 lg 5 ja 6 on pandud sõltuma nende asutuste eriolukord, kuid see ei puuduta kuidagi tegevusetusest? Kõne all saaks olla üksnes pädevuse finantssektori stabiilsust, siis ei ole Vabariigi puudumine, sest EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu Valitsusel tarvilik ega ka seaduslik eelnõus toodud lahendavad finantskriise. meetmeid finantssektori suhtes kohaldada. Aga kui 3) Palume üle vaadata ja korrigeerida sõnastusi, et oleks nt eriolukord on kuulutatud välja ulatusliku elutähtsa selgelt arusaadav, millises olukorras milline regulatsioon teenuse – elektri – katkestuse tõttu ning see mõjutab rakendub. Samuti palume selgitada, milline regulatsioon ja olulisel määral nt pankade tööd, siis sellises käsuahel on ülimuslik olukorras, kus pank saab olukorras võib olla vajalik sektori stabiilsuse konkureerivaid juhiseid nii finantskriisi ennetamise ja säilitamiseks Vabariigi Valitsusel teatud meetmeid lahendamise seaduse alusel kui ka HOS alusel. rakendada. Paragrahv 251 on sätestatud olulise avaliku hüve – finantsstabiilsuse – kaitseks ja sellel on legitiimne eesmärk. Oma olemuselt on see „ultima ratio“ meede, mida rakendatakse ainult äärmise vajaduse korral, kui tegemist on avalikule korrale ja julgeolekule täiesti atüüpilise ohuolukorraga, mida seadusandja ega täitevvõim ei ole suuteline ette nägema. See aga ei tähenda, et riik ei peaks täitma oma kaitsekohustust, mis tuleneb põhiseaduse §-st 13. Kui Vabariigi Valitsusel on ulatusliku kriisi olukorras vajalik arvestada korraga mitmete vastandlike huvidega ja paljude asjaolude arvesse võtmine on vältimatu, ning kuivõrd finantsstabiilsus on avaliku hüvena hädavajalik isikute muude 41  põhiõiguste kaitsmiseks (vt RK üldkogu 12.07.2012 otsus asjas 3-4-1-6-12, mitmed erinevad punktid), on §-s 251 toodu kooskõlas põhiseadusega. 3. § 25.1. Vabariigi Valitsuse juhtimisvolitused Selgitused HOS § 251 kavandatud muudatus on jäetud eelnõust finantssektori suhtes. välja. Sellegipoolest selgitame, et eriolukord 1. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel sellise suure mõjuga kuulutatakse välja hädaolukorra lahendamiseks ning meede kehtib eriolukorrale ja millised need eriolukorrad eriolukord on seotud kindlate meetmete praktikas võiks olla, milles puutumus finantssektoriga. rakendamisega. Nagu eelnevalt oleme toonud välja, Palume näiteid. siis eriolukord võib olla kuulutatud välja ulatusliku 2. elektrikatkestuse korral, mil ei ole sularaha käitlus Kohaldumine eriolukorras on ebaproportsionaalne meede, tavapärasel viisil kättesaadav ning on vaja riiklik, mis välisinvestorite, üle-piiriliste lepingupartnerite vaatest ei koordineeritud tegevus koos piirangute loo kindlust. Arusaadavam oleks kohaldumine erakorralises rakendamisega. seisukorras või sõjaseisukorras. Sellest tulenevalt palume, Pelgalt erikorra väljakuulutamine (või kriisiolukorra kas üle vaadata ja korrigeerida HOS 4 ptk eriolukorra väljakuulutamine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse definitsiooni, või kohaldada nõuet erakorralises seisukorras eelnõu tähenduses) ei too kaasa Vabariigi või sõjaseisukorras, mis on elanikkonnale suurema mõju ja Valitsusele õigust kõiki eelnõu §-s 251 ette nähtud tagajärgedega olukorrad. meetmeid rakendada. Kui on nt välja kuulutatud 3. eriolukord, kuid see ei puuduta kuidagi Lõike 1 punktide 1 ja 2 nõuded on eriolukorras äärmuslikud finantssektori stabiilsust, siis ei ole Vabariigi ning arusaadavamad sõjaseisukorras. Siin ootaks selgemaid Valitsusel tarvilik ega ka seaduslik eelnõus toodud piire rakendamise ulatuse osas ja seda kindlasti, kui sõnastus meetmeid finantssektori suhtes kohaldada. kehtib eriolukorras. 4. Paragrahvi 36 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3. Selgitused MERAS ja KAS kavandatud muudatused on jäetud Leiame, et pakutud sõnastus on ebatäpne ja laialivalguv. Kui eelnõust välja. Märkus võetakse arvesse tsiviilkriisi eesmärk on reguleerida kaarditehingute ahelas osalevaid ja riigikaitse seaduse eelnõu väljatöötamisel. tugiteenuseid, siis õigem on nimetada neid „Kaarditehingute töötlemise teenused“. Vastasel korral tekib HOS muudatuste alusel pankade jaoks olukord (kui kaardimaksete töötlemine toimub pangasiseselt), kus kaardimaksete teenus on jagatud justkui kaheks: 1) makseteenus; 2) kaarditehingute 42  töötlemine. Alternatiivselt võiks kasutada ka mõistet „makseteenuste töötlemise tugiteenused“, mis hõlmaks erinevate makseteenuste jaoks olulisi tehnilisi tugiteenuseid pakkuvaid partnereid. Nets Estonia AS võiks/saaks ETOks määratleda kui kaardimaksete tegemisel olulisi tehnilisi tugiteenuseid pakkuv koostööpartner elutähtsa teenuse osutajatele vms. Ahelasse peaks kuuluma ka ETOks määratud kaupmees, kes peaks garanteerima kaardimaksete aktsepteerimise. Vastasel korral ahel ei toimi vaatamata mistahes tehniliste võimekuste tagamisele panga poolt. 5. Paragrahvi 38 lõiget 3 täiendatakse punktidega 9–12. Selgitused HOS § 38 lg 3 p 9 kohaselt tuleb ETO-l kord aastas Punkt 9. Kas sätte all mõeldakse ETO riskianalüüsi ja esitada ETKA-le ülevaate rakendatud meetmetest. plaani, mida me täna juba esitame või kui mitte, siis mida Tegemist on riskianalüüsist eraldiseisva täpsemalt oodatakse? Märkuste tabelis Pangaliidu dokumendiga. Riskianalüüs sisaldab samuti kommentaari p 4 juures märgite, et pigem on see täiendav meetmete loetelu, kuid seda pikema vaatena. Iga- info edastamine. aastase ülevaate eesmärk on anda ülevaate Palume selgitada, mis eesmärki nimetatud nõue täidab? ETKAdele eelneval aastal rakendatud meetmetest Nimelt sama info on vajalik lisada riskianalüüsi ning toimepidevuse tagamiseks (õppused, personali võimalike muutuste korral selle sisus peab ETO riskianalüüsi koolitused, investeeringud jmt). See võimaldab uuendama ja info ETKA-le esitama. Leiame, et tegemist on hinnata riskianalüüsis toodud meetmekava järgimist sama info esitamise kohustusega dubleerivas formaadis. ja edusamme. 6. § 41.1. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse Selgitused Teovõime kontroll on eelnõust välja jäetud. tagamisel. 1. Taustakontrolli tegemisel tuleb kontrollida isiku Eesti kodanike karistused teistes EL riikides jõuavad teovõimet- kuidas plaanib riik toetada selle nõude täitmist Eesti karistusregistrisse. EL riikide kodanike välismaiste töötajate puhul? karistusi on võimalik kontrollida EL karistusregistri 2. Karistusregistri kontrolli kohustus- kui siseriiklikult saabki andmebaasist ECRIS. ETOdel tekkib võimalus kontrolli teha, siis isikuid on võimalik karistada teises riigis, esitada digitaalne päring. Sellise lahenduse puhul mille osas puudub info Eesti registris. Arvestades tööjõu turu tuleb aga arvestada, et vastuse saamise täpne aeg vaba liikumist ja rahvusvaheliste ettevõtete töökorraldust, jääb avatuks, kuna liikmesriikides on ametiasutustel 43  kus tööülesanded on jaotatud piiriüleselt, on sellise kohustuse erinevad tähtajad vastamiseks. täitmine keeruline. Ehk siis antud nõue ei arvesta Olenemata ECRISe kasutamise võimalustest saab suurettevõtete töökorraldusega. Soovime riigi abi nii ETO kõikidelt EL ja kolmandate riikide kodaniketelt teovõime kontrolli, kui ka piiriülestele karistusregistritele küsida väljavõtte koduriigi registrist. See tähendab, ligipääsu loomisel, või piiritleda kontrolli teostamise ulatus, et töötaja peab sellise väljavõtte ise esitama. Sellist kus selle teostamine on praktikas võimalik, nt piirdudes lähenemist kasutatakse ka praegu mõne sektori konkreetse ETO töölepingulise suhtega. puhul nii Eestis kui ka mujal maailmas. 3. Lõige 8 punkt 1- kuidas elutähtsa teenuse osutaja teab või Riigisaladusele juurdepääsu õigusega füüsiliste saab kontrollida, et isikul selline õigus on? Jällegi on vajalik isikute all on silmas peetud neid ETO töötajaid, kes riigi toetust selle teabe kontrollimiseks. täidavad ETO juures ülesandeid, milleks on vajalik riigisaladusele juurdepääsu õigus. Siin on mõeldud nt neid juriidilisi isikuid (kes võivad olla mh ETOd), kellele on väljastatud ka töötlemisluba (RSVS § 40). Kui juriidilisele isikule on antud töötlemisluba, peab tal olema määratud ka riigisaladuse kaitset korraldav isik ja teadmine tema juures töötavatest isikutest, kelle ülesannete täitmiseks on vajalik füüsilise isiku juurdepääsuõigus riigisaladusele. 7. § 41.2. Isikuandmete töötlemine taustakontrolli tegemisel. Selgitused Karistusandmete kohta on vastus esitatud märkuse nr 1. Erasektoril puudub võimalus kontrollida esitatava 6 juures. Tugineda saabki ainult nendele andmetele, dokumendi õigsust. mis on registris ja mille kohta sai ETO ise teha 2. Välismaalane võib olla karistatud mõnes muus riigis, mitte päringu või isik esitas väljavõtte koduriigist. oma elukoha riigis. Selliseid andmeid tuleb pidada usaldusväärseks. Dokumendi õiguse või ehtsuse kontrollimist ei ole erasektorile pandud, dokumendi võltsimise ja/või isikusamasuse kahtluse korral on võimalik pöörduda PPA poole, kuna dokumendi võltsimine ja vale identiteedi kasutamine on karistatav tegu. 8. § 46.5. Elutähtsa teenuse osutaja määramine Selgitused Pangaliidu mure on arusaadav. Toimepidevuse toiduvaldkonnas. nõuete kehtestamine on korraldavate asutuste Muudatus ei sea offline kaardimakse aktsepteerimise pädevuses. Offline maksete vastuvõtmise kohta saab kohustust elutähtsa teenuse osutajaks (ETO) määratavale ja tuleb sätestada korraldavate asutuste 44  kaupmehele. Mis tegelikkuses võib viia olukorrani, kus kehtestatavastes nõuete määrustes. Vastav suunis on kaupmees keeldub pakutud lahendust vastu võtmast ning korraldavatele asutustele ka edastatud. lõpetab kaardimaksete teenuse osas koostöö teenust pakkuva pangaga. Tegemist on lüngaga hetkel arutusel oleva Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses eelnõus. Kommunikatsioon, et rakendatav offline kaardimakse lahendus ei ole mitte Acquiring panga surve kaupmehele, vaid on üks osa seadusemuudatusest, oleks antud juhul väga vajalik. 9. DORA puhul on põhifooksuses Selgitused DORA määrus käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksus/toimepidevus. Aga seda põhjusel, et pankade tegevuskerksust (digital operational resilience for teenused, eelkõige siis elutähtsad teenused on digiteenused. the financial sector) ja CER direktiiv käsitleb Seetõttu ka pangateenuste toimepidevuse tagamine, jättes elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust (the välja mõne üksiku erandi, taandub IKT riskide juhtimisele. resilience of critical entities). Nii EL õigusaktide IKT riskid ja digitaalne Arvestades eeltoodut ei pea Pangaliit pealkirjad kui ka nende reguleerimisalad määratlevad juba selgelt, et määruse ja direktiivi põhjendatuks Riigikantselei seisukohta, et pangad peaksid skoobid erinevad. „Digital operational resilience“ enda toimepidevuse tagamisel lähtuma CER/HOS nõuetest, on kitsam kui „resilience of critical entitie“. kuivõrd sisuliselt tulenevad toimepidevuse/tegevuskerksuse Seepärast hakkab kitsalt küberturvalisus, sh tagamise nõuded juba DORA nõuetest. digitaalne toimepidevus/kerksus olema reguleeritud DORA alusel ja üldine teenuse/ETO toimepidevus CER direktiiviga. Kehtiv DORA määrus ei sisalda CER direktiiviga samaväärseid nõudeid, küll paljus osas ristub NIS2 direktiiviga. HOSga võetakse üle CER direktiiv ja reguleeritakse üksnes osas, mis ei ole hõlmatud NIS2 või DORA määrusega. DORA määrus keskendub IKT-riskide juhtimisele ja teavitamisele. Toimepidevuse tagamisel tuleb lähtuda HOSist, kuid IKT riskide juhtimise puhul KüTSst ja DORA määrusest. Teavituse kohta on ka käesoleva eelõuga nähtud ette erisus, st DORA 45  subjektide suhtes tuleb teavitamisel lähtuda DORA määrusest. CER direktiivi artikli 3 kohaselt ei takista CER direktiiv liikmesriike elutähtsa teenuse osutajate suurema toimepidevuse saavutamiseks vastu võtmast või säilitamast oma õigusnorme, kui sellised õigusnormid on kooskõlas liikmesriikide liidu õiguses sätestatud kohustustega. Artiklis 8 on omakorda sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et artiklit 11 ning III, IV ja VI peatükki ei kohaldata elutähtsa teenuse osutajate suhtes, kelle nad on identifitseerinud lisa tabeli punktides 3, 4 ja 8 esitatud sektorites. Sama artikli teine lause aga täpsustab, et liikmesriigid võivad vastu võtta või säilitada liikmesriigi õigusnormid, millega saavutada kõnealuste elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse kõrgem tase, tingimusel et need õigusnormid on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega. Sellest tulenevalt ei ole CER direktiivi artikli 11 ning peatükkide III, IV ja VI välistamine DORA subjektide suhtes imperatiivne, vaid liikmesriigi enda valik. Arvestades sellega, et DORA ja CER ei ole nõuete osas samaväärsed, on otsustatud jätta kehtima elutähtsa teenuse regulatsioon pankadest ETOde suhtes. Juhime tähelepanu ka sellele, et Vabariigi Valitsuse määruse nr 75 § 3 lg 4 kohaselt võib ETKA anda ETO-le loa kasutada riskianalüüsi koostamiseks määrusest erinevat metoodikat, st HOSi regulatsioon on selles suhtes paindlik. Eesti Perearstide Selts 46 1. Üldarstiabi osutaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 Mittearvestatud MTÜ Perearstide Seltsi seaduse tasandil nimetamata sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle jätmine ei tähenda seda, et ta ei saaks oma elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Tervisekassa kompetentsi jagada ja riigiasutustega koostööd teha. ja Terviseamet teinud ettepaneku, on hädaolukorra seaduse § EPS ja TeA koostöö näol on tegemist 36 lõike 2 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. organisatsioonide töökorraldusliku protsessiga, mida EPS palub lisada elutähtsa teenuse osutajaks määramise ei pea ilmtingimata seaduse tasandil reguleerima. ettepaneku tegijate hulka ka MTÜ Eesti Perearstide Selts, kuivõrd on Eesti Perearsti Seltsil hea ülevaade sellest millised keskused päriselt tahavad ja suudavad hädaolukorras ETO rolli täita ning tänu sellele on valik kindlasti toimivam kui ainult Tervisekassa ja Terviseameti sisendit kasutades. Lisaks on hädaolukorras oluline, et ka kõik teised Üldarstiabiosutajad jätkaksid kriisiolukorras oma tööga, siis Eesti Perearstide Selts saab kaasaaidata teiste üldarstiabiosutajate võrgustumisele määratud ETO´dega ning vajadusel teha ettepanekuid Terviseametile milliseid üldarstiabiosutajaid määrata või maha võtta nimekirjast. 2. Lõikega 8 sätestatakse, et ettepaneku elutähtsa teenuse Arvestatud Arvestatud, seletuskirjas märgitud „Üle 400 osutajate määramiseks või mahaarvamiseks teeb vajaduse juriidilise isiku“. korral Terviseamet. Säte on vajalik, sest üldarstiabi võrgustik koosneb ligikaudu 800 eraõiguslikust juriidilisest isikust, kes moodustavad väga kiiresti muutuva valdkonna (üldarstiabi osutajad muudavad pidevalt enda tegevusmahtu, tegevuse asukohta ja muid kriteeriume). Säte tagab elutähtsa teenuse osutajaks määratud üldarstiabi osutajate aktuaalsuse ja ajakohasuse. Punktidega 2 ja 3 muudetakse seaduse § 17 lõiget 11 ja § 22 lõiget 41 . Siinkohal on viga - üldarstiabi võrgustik koosneb mitte 800 vaid umbes 400 eraõiguslikust juriidilisest isikust. 3 Eesti Perearstide Selts sooviks, et seletuskirja lk 76-77 Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. Muudatusega kaasneb kirjeldatud apteekide probleemi vaadataks laiemalt, sest ka mõju eelkõige Sotsiaalministeeriumi haldusala üldarstiabiosutajad on väike ettevõtjad, kellel ei ole üldjuhul asutuste eelarvele. Mõju ulatus sõltub määrusega 47  praegu suutlikkust kriisi korral ilma elektri või kehtestatud elutähtsa teenuse osutajate hulgast ning internetiühenduseta töötada, keeruline on neid süsteem eise esitatavatest toimepidevuse nõuetest. Eelarve mõju luua ning ETOdeks saamine lisab arvestatava töö ja rahalise prognoosimine ei ole hetkel võimalik, sest koormuse - kõik väljatoodud 9 punkti kehtivad ka toimepidevuse nõuded ja ETOde loetelu on üldarstiabiosutajatel ja kulud on võrreldavad apteekidega, väljatöötamisel. Samas võib eeldada, et ETOde ometi ei olnud seda probleemi mõjuanalüüsis välja toodud kulud on analoogsed sellega, mis on välja toodud ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate ja või ei osanud ma seda välja lugeda. üldapteekide mõjuanalüüsis (üldarstiabi osutajatele on see uus kohustus, kuigi TTKS kohaselt on neil ka hetkel pandud teatud kohustusi hädaolukorras ja riigikaitseliste sündmuste korral). Sotsiaalministeeriumil tuleb kehtestada toimepidevuse nõuete määrus perearstide suhtes hiljemalt 01.07.2025. Nimetatud määrus töötatakse välja eelkõige 2024. aastal ning sellesse kaasatakse kindlasti ka Eesti Perearstide Selts. Eesti Haiklate Liit 1. EHL on seisukohal, et hädaolukorra seaduse ja teiste Selgitused Eelnõuga ei kaasne suuri muudatusi elutähtsa seaduste muutmise seaduse eelnõuga pannakse teenuse osutajatest haiglatele ja kiirabidele. tervishoiuteenuse osutajale elutähtsa teenuse osutajana rida Eelnõuga ei muudeta nende isikute toimepidevuse kohuseid, millede täitmiseks rahastust ette ei ole nähtud. nõudeid. Peamiseks muutuseks võrredes kehtiva Palume eelnõud ja selle seletuskirja täiendada näidates õigusega on taustakontrolli kohustus. Päringute tervishoiuteenuse osutajatele lisanduvate kohustuste tegemine registritesse hakkab olema ETOdele tasuta. täimiseks kavandatav katteallikas. Mõnevõrra suureneb seoses selle ülesande täitmisega halduskoormus, kuid olulisi rahalisi kulusid see kaasa ei too. 2. Mõistame taustakontrolli teostamise vajadust, kuid juhime Selgitused Taustakontrolli raames päringute tegemine hakkab tähelepanu sellele, et paljudel elutähtsa teenuse osutajatel olema ETO-le tasuta. Täpne tehniline lahendus on puudub täna võimalus vajalikke andmeid rahvastikuregistrist veel avatud, kuid juba praegu saab vähemalt ja karistusregistrist pärida ilma ebamõistliku töökoormuse karistusandmeid digitaalselt pärida isikukoodi alusel. (sh ka päringule vastajale) ja rahalise kulu tekkimiseta. Taustakontrolli kohustuse täitmiseks on 48  Oleme nõus seletuskirjas tooduga, et kõige mõistlikum olemasolevatele ETOdele antud piisav lahendus vajaliku taustakontrolli läbiviimiseks on üleminekuaeg, et kohustus vähem koormaks infosüsteemidesse kindlaksmääratud formaadiga päringu ETOsid. Esmakordne taustakontroll peab olema tegemise võimalus analoogiliselt lastekaitseseaduses tehtud kahe kuu jooksul peale uuendatud ettenähtud päringu tegemisele. riskianalüüsi kinnitamist. Riskianalüüsi ja plaani Teeme ettepaneku taustakontrolli kohustust mitte uuendamiseks on olemasolevatele ETOdele antud rakendada enne, kui vastav päring on tööle rakendatud. aega kuni 31.12.2026, st rohkem kui kaks aastat peale seaduse jõustumist. 3. Eelnõu kohaselt lisatakse HOS-i § 451, mis näeb ette Mittearvestatud Audit on üks järelevalveorgani meetmetest, mille võimaluse, et elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav rakendamine peab olema põhjendatud ja asutus kohustab elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatu proportsionaalne. EHL pakutud kitsendus ei ole auditi elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud asjakohane, kuna lähtub kitsalt TTOde meetmete asjakohasuse hindamiseks ning katma auditiga rahastamismudelist. Auditi meede aga on kohaldatav seotud kulud. Põhimõtteliselt oleme nõus, et selliste auditite kõikide ETOde suhtes. korraldamise võimalus tuleb ette näha, kuid märgime, et Auditi puhul tuleb esitada järelevalveasutuse enda auditiga seotud kulude kandmise kohustuse panemine tellitud auditit ja ETO tellitud auditit. Kui asutus auditeeritavale võib olla õigustatud ainult siis, kui näeb, et järelevalve raames on tal vaja täiendavaid auditeeritavale eraldatakse riigieelarvest ka selleks vahendid. hinnanguid ja teadmisi ETO toimepidevusest, siis Näiteks tervishoiuteenuse osutajatele raviteenuse rahastuse tuleb tal tellida audit enda kulul. Kohustada ETOt arvelt auditi kulu katmise kohustuse panemine ei ole läbima auditit saab ainult erandjuhtudel ning sellisel kindlasti põhjendatav ning sarnane probleem võib tekkida ka juhul tellib auditi ja tasub selle eest ETO. teiste elutähtsa teenuse osutajate puhul, kelle rahalised Auditiga seotud ETO kulud kaetakse teenuse vahendid on sihtotstarbelised või kelle jaoks sellise hinnast. kohustuse panemine tähendaks järjekordset riigipoolset Auditi sätteid on eelnõus täiendatud. koormist. Teeme ettepaneku lisada § 451 esimese lause lõppu järgnev: „Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel nimetatud asutus või Finantsinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud järelevalve tegemiseks tellida oma kulul sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatu auditi elutähtsa teenuse 49  toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks ning katma auditiga seotud kulud, kui selleks on riigieelarvest eraldatud vastavad vahendid.“ 4. Eelnõu näeb ette muudatused seaduses CER direktiivi artikli Selgitused Eelnõu koostamisel on arvestatud, et teavitamise 15 lõike 1 ülevõtmiseks elutähtsa teenuse osutajatele pädeva kohustused võivad tulla ETOdele ka valdkonna asutuse elutähtsate teenuste osutamist oluliselt häirivatest või eriseadustest. Sellest tulenevalt näeb eelnõu ette, et oluliselt häirida võivatest intsidentidest põhjendamatu ETKA täpsustab teavitamise korda, sh vormi viivituseta teavitamise kohustuse panemiseks. toimepidevuse nõuete määruses. Täiendavalt toome Juhime tähelepanu sellele, et analoogiline teavitamise välja, et TTKS lähevad teavitamise nõuded laiemaks kohustus võib tuleneda ka teiste õigusaktide alusel. kui HOS (lisanduvad ka teised TTOd, kes ei ole Soovitame analüüsida, millistes õigusaktides on elutähtsa ETOd ja ka teised kriisiolukorrad) ning on teenuse häiretest teavitamise kohustus dubleerivalt üldisemad. Kui TTKS näeb ette teavitamise kirjeldatud (nt tervishoiuteenuse osutajate puhul TTKS) kohustuse ETOdele ja muu hulgas on ka elutähtsa ning otsustada, kus on kõige mõistlikum teavitamise teenuse toimepidevuse katkestus, siis saab ETO kohustus lahendada, et vältida vales formaadis või valele teavitamisel kasutada sama vormi, mille näeb ette adressaadile minevaid teavitusi. HOS. Nt TTKS § 59 lg 8 p 5 näeb üldiselt ette, et ETO peab andma Terviseametile tema nõudmisel hädaolukorra lahendamise juhtimiseks vajalikku teavet. HOS aga näeb ette täpsema regulatsiooni, mis aja jooksul ja mis teave tuleb esitada ETO-l enda initsiatiivil. 5. Eelnõu seletuskirja lk 53 § 12 lg 5 on välja toodud Mittearvestatud Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm on loodud Terviseameti ülesanded hädaolukorras. Teeme ettepaneku reageerimiseks Eestist väljaspool. Selle ülesannete loetellu lisada Eesti Päästemeeskonna rakendamiseks Eesti-siseselt ei ole õiguslikku alust meditsiinirühma aktiveerimine ja deaktiveerimine vastavalt ja see on sisuliselt keeruline päästemeeskonna vajadusele. Lisaks teeme ettepaneku, et § 12 lg 8 sätestaks olemusest (see koosneb haiglates töötavatest täpsemalt, et Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma tervishoiutöötajatest, keda on kriisiajal vaja oma aktiveerimine ja deaktiveerimine on Terviseameti kohustus. põhitöökohal) tulenevalt. Vastava õigusliku aluse loomist siiski kaalutakse, kuid HOSga mitteseotud protsessides. 6. Eelnõu seletuskirja lk 89-90, punkt 6.9. „Kavandatav Selgitused Päästemeeskonna meditsiinirühmas on kokku ca 170 muudatus: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse liiget, kellest enamik on tervishoiutöötajad. Nende 50  muutmine – üldarstiabi osutajad elutähtsa teenuse saatmine missioonipiirkonda avaldab küll mõju osutajateks“ saab mõju planeeritavate ressursside näol sisse TTOdele, kuid see on võimalik üksnes tööandjaga ka kirjutada. Probleemiks kujuneb see, et meditsiinirühma läbirääkimiste tulemusena (töötaja võtab puhkuse liikmed töötavad tervishoiuteenust osutavates asutustes ja või tööandja võimaldab missioonil osalemist tööajast nende missioonidele reageerimine Päästeameti peadirektori vm). otsuse järgselt mõjutab tervishoiuteenuse osutajate Meditsiinirühma omanikuks on Terviseamet ja personaliplaneerimist ja võib omakorda vähendada nende missioonile saatmine toimub üksnes Terviseameti asutuste valmisolekut ja võimet kriisidele reageerida. heakskiidul, mitte ainult PäA peadirektori otsusel. Teema on leidnud käsitlemist ka dokumendis „Eesti Päästemeeskonna Meditsiinirühma arenguvisioon aastateks 2016-2020“, kuid seda ei ole tänaseni lahendatud. 7. Eesti Haiglate Liit ei saa nõustuda eelnõu koostajate Selgitused Oleme juba varem toonud välja, et elutähtsa teenuse kommentaariga, et haiglatele lisanduv halduskoormus saab osutajast haigla toimepidevuse kulud kaetakse olema väike ja ei nõua lisarahastust ega ressursse. Kuna piirhinnast. Ka taustakontrolliga seotud kulud on rakendusaktid ei ole valmis, ei ole ka võimalik hinnata täpset kaetavad piirhinnast. Kui selgub, et piirhind ei ole tekkivat halduskoormust, kuid selge on see, et uued enam ajakohane ja piisav, tuleb see vaadata üle ja kohustused toovad endaga elutähtsaid teenuseid osutavale kehtestada uus. Mis puudutab toimepidevuse nõudeid, siis haiglatele on need juba kehtestatud. haiglatele kaasa halduskoormuse suurenemise. Hetkel puudub plaan sisunõudeid HOS eelnõu järel Taustakontrolli tegemiseks võidakse küll luua registritele muuta. Täpsustamist määruses vajab üksnes lihtne ligipääs, kuid päringute tegemine ja nende teavitamise osa. vormistamine võtab kindlasti tööaega. Suuremate haiglate puhul räägime vähemalt 0,5 lisanduvast töökohast. Eelpool kirjeldatust tulenevalt rõhutame veelkord, et tervishoiuteenuste rahastusmudelis peaks kindlasti sisalduma toimepidevuse tagamiseks vajalik komponent. Eesti Ravimihulkimttjate Liit 1. Eelnõus vajab ravimihulgimüüjate vaates Selgitused Sotsiaalministeerium tutvustas ravimivaldkonna täiendavalt piiritlemist „ravimitega toimepidevuse nõuete esmast kontseptsiooni 21. varustamise“ elutähtis teenus novembril 2023. a Riigikantselei korraldatud (HOS § 2 lg 4, § 36 lg 2 p 2, § 37 lg 2, § 49 lg 2, apteekrite infopäeval ravimivaldkonna 51 RavS § 26 lg 11 – 14, seletuskirjale lisatud erialaorganisatsioonidele ja kaasatud asutustele. rakendusakti kavand nr 11). Vastavalt HOS § 37 Rakendusaktide tähtajad on 2025. aastal ning need lg-le 2 kehtestab Sotsiaalministeerium töötatakse täpsemalt välja valdkonna kaasamisel määrusega elutähtsa teenuse kirjelduse ja selles ajaraamis peamiselt 2024. aastal. Täiendavalt elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded. on kavas koostada 2025. aasta veebruariks Eelnõu seletuskirjast ega seletuskirjale lisatud üleriigilise riskianalüüsi sektoripõhine vaade. asjakohasest rakendusakti kavandist nr 11 Tervisevaldkonnas kaetakse seal (täpsustused nende tulevaste nõuete tegelikku sisu direktiivi lisas, järgnevalt kirjeldatud üldistavalt) vaatamata meie korduvatele palvetele täna veel tervishoiuteenuse osutajad, EL referentlaborid, ei leia. Teadmata vähemalt üldjoonteski ravimite uurimis- ja arendusasutused, ravimite tulevaste kohustuste ulatust, on võimatu tootjad, meditsiiniseadmete tootjad ja ravimite hinnata, kas hulgimüüjad nende hulgimüüjad. Riskianalüüsi põhjal täiendatakse või täitmiseks võimelised on, mis ressursse nendega muudetakse direktiivi nõuete kohaselt hiljemalt kohanemise ettevalmistamiseks tuleks 2026. aasta 17. juuliks elutähtsa teenuse osutajatega kavandada ning kas see hulgimüüjatele seonduvat. Sellist sektoripõhist analüüsi peab riik jõukohane on. Hindame eelnõu koostajate usku, tegema vajaduse korral, kuid mitte harvem kui iga et ravimihulgimüüjad eeldatavasti suudavad nelja aasta järel. elutähtsat teenust tagada, kuid sooviksime Mõistame, et ravimitega varustamise kui elutähtsa sellele kinnituse leida ka eelnõust endast. teenuse osutajal ei ole võimalik kõigis olukordades Arvestama peab, et ravimihulgimüüjad katta kõigi patsientide kõigi ravimite vajadus. tegutsevad tiheda omavahelise konkurentsi Sarnaselt põhineb näiteks ka riigi tegevusvarus Eesti olukorras, ühelgi hulgimüüjal ei ole kogu turgu Varude Keskuse hallatava elanikkonna vajadustele katvat turuosa ega seetõttu ka võimekust katta ette nähtud ravimite varu nomenklatuur suuresti kogu Eesti ravimivajadust. Ka eelnõu enimkasutatavatel ravimitel. seletuskirjas võimalike tulevaste ETO- Sotsiaalministeerium soovib elutähtsa teenuse hulgimüüjatena nimetatud ettevõtete turuosa nõuete kirjeldamisel põhineda protsessidel, mille üks kokku jääb alla 80% hulgituru või teine asutus ise toimepidevana tagada saab ning kogumahust. Teatud ravimitega varustavad vajaduse korral jätkata arutelusid neile protsessidele ravimitootjad oma kohalike hulgimüügiesinduste alternatiivide kokku leppimisel. Elutähtsa teenuse kaudu Eestit ise ning need ravimid ei pruugi osutajast ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja tulevastele ETO-hulgimüüjatele üldse peaks Sotsiaalministeeriumi esmases kavandis tagama nõuetekohase ravimite ladustamise, kättesaadavad olla. Ühtlasi ei oleks selliste 52 mitmekordselt kogu Eesti vajadust katvate säilitamise ja transpordi eesmärgiga ravimeid hulgi võimekuste loomine realistlik ega mõistlik. müüa või muul viisil väljastada (kriisiolukordades Meenutame ka, et kõigist Eestis kehtivat eeskätt ravimitega varustamise tarnekindluse müügiluba omavatest ravimitest (kokku ca 6000 tagamise – ETO apteegid, EVK lepingutega erinevat tootenimetust) turustatakse siin ca ravimivaru jaotamine). Hetkel on Terviseametil käsil 40%. Ülejäänute osas ei ole ravimite Eestis tervishoiuteenuse osutajate tegevusvarude süsteemi turule laskmise üle otsustavad müügiloa hoidjad ajakohastamine ning loodame need protsessid pidanud vajalikuks ega mõistlikuks neid siia aruteludes kokku tuua ka selles osas, et mõista, kas tuua. Ka riik ise on leidnud, et praegune või missugust kohustust võiks ETO-hulgimüüja turustamise määr ongi enam-vähem mõistlik ja kanda ETOdest tervishoiuteenuse osutajate (haiglad, oluliselt suurema määra ravimivaliku järele kiirabid) ravimitega varustamisel kriisiolukorras. puudub, teatud eranditega, Eestis objektiivselt Elutähtsa teenuse osana ei näe me praeguse kavandi vajadus. kohaselt ravimite sissevedu ega hankimist, kuna Eeltoodud seletuskirja väljavõttes räägitakse nende järjepidevuse tagamine ei pruugi sõltuda ravimitega varustamise elutähtsast ainult ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja (hulgimüügi)teenusest kitsamalt vaid tegevusest, ning väljavedu, kuna kriisiolukorras ning elanikkonna varustamise võtmes. Kas mõistame sellest tulenevate ravimite sisseveo häirete või seda kriteeriumit õigesti, et ravimihulgimüüjate peatumise korral ei ole see Eesti patsientide ETO-ülesanded piirduks üldapteekide vajadustele vastava ravimite kättesaadavuse varustamisega, sest just sedakaudu tagamiseks asjakohane. Ühtlustamaks saab Eesti elanikkond oma ravimid? Leiame, et tervisevaldkonna toimepidevuse nõudeid, pakume praegusest keerukusest aitaks üle teatud aruteluks välja nõude toimepidevus tagada vähemalt ravimivaldkonna spetsiifliste ETO funktsioonide 72 tunniks. Juhul, kui aruteludes sektori esindajatega toomine seaduse tasandile, mille täpsemat sisu selgub, et asjakohaste plaanide koostamiseks ning ja ulatust saaks siis tõepoolest omakorda toimepidevuse tagamiseks on tarvilik täpsemalt tulevaste määrustega täiendavalt piiritleda. defineerida ravimite nomenklatuur, kaalume selliste Samuti tuleks konkretiseerida RavS § 26 lg 12 p- nimekirjade või põhimõtete kirjeldamist s 3 sätestatud ETO-na määratlemise kriteeriumit rakendusakti tasandil. Kui ravimite nõuetekohase „[hulgimüüja] võime tagada koostöös ladustamise, säilitamise ja transpordi tingimusi ei lepingupartneritega ravimite varustuskindlus“. suudeta taastada või olemasolevaid tööprotsesse Praegusel juhul jääb arusaamatuks, missuguseid ümber korraldada 24 tunni jooksul katkestuse/häire avastamisest, plaanime seda lugeda elutähtsa teenuse lepingupartnereid, mis ulatuses ja kuidas ETO-na 53  määramisel hindama hakatakse, kuidas tagada häireks. Ohud ning olukorratüübid, millega ETO selle hindamise mõistlikkus hulgimüüjate jaoks toimepidevuse riskianalüüsis arvestama peab, on ning mitte vähem olulisena ka konfdentsiaalse sarnased kui tervisevaldkonnas juba ETOdena teabe ja ärisaladuse kaitse. Sarnaselt on tegutsevatel haiglatel ja kiirabil. mitmete teiste valdkondade – näiteks toiduga Kordame veel kord, et käesolevas kommentaaris varustamise – elutähtsat teenust toodud nõuded on osa esmasest kavandist, mida veel valdkonnapõhiselt piiritlevad üldised ei ole läbi räägitud valdkonnaga (sh ravimite kriteeriumid käesolevas eelnõus just seaduse hulgimüüjatega). See on vaid alguspunkt edasisteks tasandile ühisteks aruteludeks ja kokkulepete sõlmimiseks. toodud. Nende seaduses täpsustatud kriteeriumite alusel oskaksime ka meie paremini hinnata tulevaste kohustuste täidetavust ja ulatust ning edasisse debatti konstruktiivselt panustada. 2. Eelnõus tuleb täpsustada ravimitega Selgitused Rakendusakti kavandit nr 12 on täiendatud. varustamise elutähtsat teenust osutavate Täpsemad kriteeriumid määratakse kindlaks hulgimüüjate määramise korda, selle rakendusakti väljatöötamisel. vastavust CER direktiivi nõuetele ning ETOhulgimüüja kohustuste tekkimise tähtaegu (HOS § 38 lg 12 – 14, RavS § 26 lg 11 ja 13, HOS muutmise eelnõu § 17 üleminekusätted). Erinevalt HOS üldregulatsioonist paistab aga seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandist nr 12, et loetelu elutähtsat teenust osutavatest ravimihulgimüüjatest kehtestatakse hoopis üldakti ehk määrusega. Määruse kavandi kohaselt ei nähta selles elutähtsa teenuse osutajate loetelu kõrval ette ühtegi täiendavat kriteeriumit ETO-staatusega kaasnevate kohustuste täitmise kohta nagu neid nõuaks HOS alusel antav haldusakt. Neid erisusi, nende 54  vajadust ega sisulist tähendust ei ole eelnõus selgitatud. Ühtlasi on kaheldav, kas rakendusmääruse andmise õigusliku alusena märgitud RavS § 26 lg 1 1 on määruse andmise volitusnormina käsitletav ja kasutatav. Lisaks on eelnõu võrreldes varasemate redaktsioonidega täiendatud uue volitusnormiga RavS § 26 lg 13, mille kohaselt peaks terviseminister kehtestama määrusega ravimite varustamise ETO-hulgimüüjate määramise täpsemad tingimused ja korra. Kahjuks ei ole eelnõule asjakohast määruse kavandit lisatud. Küll aga nimetatakse seletuskirjas nimeliselt kaks hulgimüüjat, kes lisanduvat edaspidi elutähtsa teenuse osutajate hulka. Jääb mõistetamatuks, kuidas saab eelnõu autoritel olla teadmine konkreetsetest ETO-ettevõtetest, kui nende määramise tingimused ja kord tuleb alles välja töötada. 2.1 Palume eelnõu ja seletuskirja ühtlustada ning selgitada, mis alustel ja korras ETOhulgimüüjad välja valitakse ja ETO-ks nimetatakse. Eelnõu seletuskirjale tuleb lisada ka RavS § 26 lg 13 alusel antava määruse kavand. 3. Palume vähemalt seletuskirjas üheselt välja Arvestatud Seletuskirja ja üleminekusätteid on täiendatud. tuua, missugustest sätetest ja alustest selgub Täiendavalt toome välja hulgimüüjate seisukohast ning mis tähtajal rakenduvad ETO-hulgimüüjate olulised tähtajad: tulevased kohustused. Vajadusel palume 18.10.2024. a – ministri määrus, millega asjakohaselt täiendada-täpsustada eelnõu § 17 kehtestatakse ETOks määramise täpsemad üleminekusätteid. Kui ETO-hulgimüüjate tingimused ja kord; 55  määramine ja neil ETO-kohustuste tekkimine 30.06.2025. a – ministri määrus, milles kirjeldatakse peaks toimuma ravimitega varustamise kui elutähtsa teenuse erinevalt HOS §-s 38 lg 12–14 sätestatud korrast toimepidevuse nõuded; ja tähtaegadest, siis palume selguse huvides 31.12.2025. a – üleriigiline riskianalüüs; vastavalt täiendada eelnõu seletuskirja ning 31.12.2025. a – elutähtsa teenuse osutajate seletuskirjale lisatud Vastavustabeli toimepidevuse strateegia; asjakohaseid 28.02.2026. a – Ravimiameti ettepanekul määratakse osi. ministri haldusaktiga ravimivaldkonna ETOd, haldusaktis nähakse ette nõuetele vastamise kuupäev); ETO kohustuste täitmise tähtajad hakkavad kulgema haldusakti andmisest alates. Riskianalüüs tuleb teha üheksa kuu jooksul, plaan kümne kuu jooksul. Muude nõuete kohta määratakse täpsemad tähtajad korraldava asutuse haldusaktiga. 4. Palume eelnõu korrigeerida ka RavS § 26 lg 11 Selgitused Eelnõu sõnastuse kohaselt teeb Ravimiamet sõnastuse lõpuosa, mille kohaselt on ETO ettepaneku ja ETKA määrab isiku haldusaktiga hulgimüüja isiku, „kelle elutähtsa teenuse ETOks HOS § 38 alusel. osutajaks määramise kohta on Ravimiameti ETKA annab haldusakti isiku elutähtsa teenuse teinud ettepaneku“. Mõistame, et Ravimiameti osutajaks määramise kohta 30 päeva jooksul isiku hinnang on ETO-staatuse andmisel ja elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavusest lõpetamisel oluline. Samas näevad nii eelnõu kui teada saamisest arvates. selle aluseks olev CER direktiiv ette, et üksnes ettepanekust ETO-staatuse saamiseks ei piisa, vaid isik määratakse ETO-ks haldusaktiga. 5. Elutähtsa teenuse osutaja poolt läbi Selgitused Eelnõu rakendamist hõlbustavad juhendid on viidava taustakontrolli reeglistikku tuleks väljatöötamisel. selguse huvides täpsustada (HOS § 411 lg 1–5 ja lg 9). Nõude rakendamisel oleks abiks täiendavad juhised sellest, kuidas täpsemalt asjakohast riskianalüüsi eelnõus nõutaval tasemel ja õige hoolsusega läbi viia 56  ning missugused kriteeriumid/ülesanded võiksid eelduslikult olla sellised, mille puhul taustakontrolli vajadust pigem ei ole. Ka CER direktiiv näeb ette, et riikidel on kohustus aidata elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel, sealhulgas juhendmaterjalide ja metoodikate koostamisega ETO-dele. 6. Tuleks eelnõu regulatsioonide täiendamist Arvestatud Eelnõu on muudetud ning taustakontroll hõlmab taustakontrolli läbiviimiseks vajalike ainult päringuid karistusregistrisse, teovõime registripäringute (karistusregister, kontroll on eelnõust välja jäetud. Karistusregistri rahvastikuregister) tasumäärade osas. Kuna seadust täiendatakse asjaomaste sätetega, et päringud taustakontrollid on ettevõtjale kui tööandjale oleksid ETOdele tasuta. Karistusandmete kontrolli oma töötajate suhtes, samuti kui ettevõtte tulemusi ei pea ETO eraldi säilitama, kuna need lepingupartnerite töötajate suhtes (kui töö andmed tulenevad karistusregistri logidest. ostetakse sisse teenuselepinguga) kohustuslik, siis peaks selliste andmepägingute tasustamine toimuma samas korras kui muud tööandja päringud ning kohalduma ka samad päringutasust vabastamise põhimõtted. Samuti tuleks kontrollida ja vajadusel ühtlustada eelnõu ja seletuskirja tekstid § 412 lg-s 3 sätestatava andmete säilitustähtaegade osas, et selguks üheselt vastusele küsimusele sellest, kas tegemist on maksimaalsete või minimaalsete säilitustähtaegadega. 7. Elutähtsa teenuse toimepidevuse ja Mittearvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud lisaselgitustega. rakendatud meetmete hindamise Direktiivi artikli 21 lg 1 p b kohaselt tuleb järelevalveks riigi poolt nõutava auditi liikmesriikidel tagada, et pädevatel asutustel on kulusid ei saa jätta ETO kanda õigus teha elutähtsate teenuseosutajate auditeid või (HOS § 451). Leiame, et taoline riikliku nõuda nende tegemist. Juhul, kui korraldav asutus järelevalve kulude panemine järelevalvealuse teeb auditi ise, siis ta kannab ka sellega kaasnevad 57  ETO kanda ei ole põhjendatud, mõistlik ega kulud. Juhul, kui auditi tegemise kohustus pannakse proportsionaalne. Eelnõu seletuskirja kohaselt teenuseosutajale, siis ka kulud kannab luuakse näiteks Sotsiaalministeeriumis ja teenuseosutaja. Seletuskirjas kirjeldatakse täpsemalt, Ravimiametis tervisevaldkonna ETO-tegevuste mis juhtudel eeldatakse, et auditi teeb korraldav ning ravimite hulgimüüjate ja apteekide üle asutus ja millal teenuse osutaja. Tegemist on tegemiseks järelevalve tegemiseks kokku 4 uut järelevalveorgani poolt kasutatava meetmega, mis ametikohta ja nähakse ette vastav rahaline peab olema põhjendatud ja proportsionaalne. ressurss personalikulu kandmiseks. Samalaadsed struktuuritäiendused tehakse ka teiste järelevalve- ja korralduspädevust omavate riigiasutuste juures. Eelnõu seletuskirjast selgub, et tegemist on CER direktiivi nõuete siseriikliku laiendamisega. Samas ei ole esitatud mõjuhinnanguid selle kohta, missuguses suurusjärgus kulud taolise auditi läbiviimisega ETO-dele kaasneksid ning millega põhjendada järelevalvekulu panemist ETOdele olukorras, kus riik ise on endale vastava ressurssi ja vahendid juba planeerinud. 8. Seaduse jõustumis- ja üleminekutähtajad Arvestatud Eelnõu üleminekusätteid on täiendatud. vajavad korrigeerimist, ühtlustamist (HOS muutmise seaduse eelnõu § 17–18). Eelnõu § 18 kohaselt jõustuks seadusemuudatused 18.10.2024. a. Samas näeb eelnõu § 17 lõigetes 1 – 3 üleriigilise riskianalüüsi ja KOV riskianalüüsi koostamise nõuete ja korra määruste kehtestamise ning Riigikantselei juhtimisel elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia kehtestamist juba 1.7.2024. a ehk enne seaduse jõustumist. Ilmselt on tegemist inimliku eksitusega aastaarvu märkimisel, mis tuleks korrigeerida. 58 9. Eelnõu edasine menetlus ning VOS- ja HOS- Selgitused HOSi muudatused on seotud CER direktiivi i eelnõude liitmise korraldus ja ülevõtmisega. Direktiivi ülevõtmise eelnõu tuleb ühendeelnõu tutvustamine vajab selgemat menetleda eraldi, et oleks tagatud direktiivi tegevus- ja ajakava. Eelnõule lisatud õigeaegne ülevõtmine ja sellesse ei lisata muid Märkuste tabeli kohaselt kavatseb riik praegu sätteid, mis ei seondu direktiivi ülevõtmisega. paralleelselt menetluses olevad Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu ning ETO-regulatsioonide osas kattuvad HOS jõustumisega tunnistatakse HOS kehtetuks, seega muutmise eelnõu ja VOS eelnõu liita üheks kõik muudatused, mida hetkel CER ülevõtmiseks eelnõuks esitamisel Vabariigi Valitsusele. Eelnõu tehakse, peavad tulevikus kajastuma ka tsiviilkriisi autorite sõnul ühtlustatakse selle liitmise käigus ja riigikaitse seaduse eelnõus. Kahe eelnõu ka eelnõude mõisted. Seega läbivad omavaheline liitmine sõltub mõlema eelnõu seaduseelnõud pärast kooskõlastusringe menetlemise tempost või toimub liitmine pärast eelnõude HOSi muudatuste jõustumist. Tagame omalt poolt, liitmisel ulatusliku muudatuse. Kuna see et huvirühmad näevad ka lõplikku teksti, kuid kavandatakse enne eelnõude esitamist konkreetne ajaraam sõltub mõlema eelnõu valitsusele, siis eeldatavasti muudetud- Riigikogus menetlemise tempost. ühendatud eelnõu lõppteksti huvirühmadele enam tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ei saadeta. Samas on võimalik, et eelnõude liitmise käigus satub lõppeelnõusse täiendavaid kommentaariväärseid mõtteid või avaldub kasvõi mõistete ühtlustamise käigus mõni seni märkamata mõju. Palume selgitada, missuguses korras ja tähtaegadel kavandatakse selliste võimalike küsimuste lahendamine. 10. Esmalt soovime ERHL-s tunnustada eelnõu Selgitused Mõistame ERHLi muret ja soovime siinkohal kooskõlastustabelis antud selgituste ja esitatud lähtekohtade- täpsustada õigusloomega seotud asjaolusid. kriteeriumite eest ravimitega varustamise elutähtsa teenuse Seadusega sätestatakse need ETOde õigused ja sisustamisel. Meie hinnangul on tegemist väga olulise kohustused, mis peavadki põhiseaduse kohaselt edasiminekuga ning oleme tõeliselt jõudmas selle sisulise olema reguleeritud seaduse tasandil. Sarnaselt kehtiva HOSga saab seadusandja anda elutähtsat 59 diskussioonini, mida ERHL poolt pikemalt palunud ja teenust korraldavale asutusele volituse kehtestada oodanud olema ning kuhu ka omalt poolt nii sisu kui täpsemaid nõudeid, mis aga peavad jääma seadusega vormilises mõttes kindlasti panustada soovime. Samas peame antud volituse ulatusse ja piiridesse. Ravimite kohta oluliseks, et vähemalt üldiste abstraktsete kehtestab nõuded Sotsiaalministeerium. Sellest põhimõtete/kriteeriumite tasandil jõuaks praegu märkuste tulenevalt on eelnõuga nähtud ette ka vastavate tabelis esitatud lähtekohad siiski ka seaduseelnõusse. rakendusaktide puhul üleminekuaeg. Üleminekuaeg on vajalik mh selleks, et oleks piisav aeg puudutatud Vastasel juhul puudub igasugune kindlus ka põhimõtte isikute, sh ERHLi kaasamiseks. tasandil selles, kas neist ETO-nõuete kehtestamisel ka Sotsiaalministeeriumil tuleb kehtestada tegelikult sisukriteeriumid saavad või mitte. Eeskätt peaks toimepidevuse nõuete määrus ravimite kohta seaduseelnõust nähtuma see, et ravimite varustamise elutähtis hiljemalt 01.07.2025. Nimetatud määrus töötatakse teenus saab olla piiritletud vaid nende ravimitega, mis Eesti välja eelkõige 2024. aastal ning sellesse kaasatakse ravimikäitlejatele tõepoolest kättesaadavad on ning ka nende kindlasti ka ERHL. Praegusel juhul saame märkuste seast piiritletud kriitiliseks hinnatud nomenklatuuris ja tabelis toodud põhimõtted tuua välja ka seletuskirjas. ravimikäitlejatele jõukohases mahus. Lisaks tuleb seaduses Seletuskirja on täiendatud: elutähtsa teenuse diferentseerida ka elutähtsa teenuse toimepidevuse ja eriti osutajast ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja just taastamise ajalised kriteeriumid lähtuvalt peaks eelkõige tagama kindla nomenklatuuri väliskeskkonnast. Lähtekohana pakutud teenuse taastamise põhiselt nõuetekohase ravimite ladustamise, kohustus 24h jooksul võib olla asja- ning jõukohane säilitamise ja transpordi eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada (kriisiolukordades tavaolukorras, kuid selgelt üle jõu käiv sõjaolukorras või eeskätt ravimitega varustamise tarnekindluse võimalikult ka tänastes tervishoiu ETO-nõuetes nimetatud tagamise – ETO apteegid, EVK lepingutega pantvangikriisi puhul. Seesugused kõrgel ravimivaru jaotamine). Elutähtsa teenuse osana ei abstraktsiooniastmel sätestatud lisapiirid peaks selguma juba näe Sotsiaalministeerium praeguse kavandi kohaselt seaduse tasandil. Eelnõu praeguse abstraktsiooniastme juures ravimite sissevedu ega hankimist, kuna nende on kahjuks võimalik, et lõplikud ETO-nõuded osutuvad järjepidevuse tagamine ei pruugi sõltuda ainult kohustatud isikutele üle jõu käivateks võimatuteks ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja tegevusest, tingimusteks. Kindlasti tuleks piiritleda ka need asjaolud ja ning väljavedu, kuna kriisiolukorras ning sellest olukorrad, mille esinemisel on vabandatav ja/või välistatud tulenevate ravimite sisseveo häirete või peatumise ETO vastutus ETO-nõuete rikkumise eest – näiteks teenuse korral ei ole see Eesti patsientide vajadustele tagamise ja/või taastamise võimatus sõja- vms olukorras, vastava ravimite kättesaadavuse tagamiseks logistikateede objektiivne/faktiline läbimatus, teiste ETO- asjakohane. Ühtlustamaks tervisevaldkonna 60  teenuste või ETO-teenuse osaks/objektiks olevate toodete toimepidevuse nõudeid, on kaalumisel kehtestada mittekättesaadavus pärast 72h toimepidevuse perioodi nõue tagada toimepidevus vähemalt 72 tunniks. lõppemist jms. Nende kriteeriumite puudumisel seaduses ei saa me eelnõu selle praegusel kujul siiski veel toetada, sest puudub kindlus meile pandava ülesande sisus, mahus, täidetavuses, jõukohasuses ning puudub ka võimalus hinnata ülesande täitmiseks vajalikke ressursse. Eesti Kaubagdus-Teööstusüoda 1. Selgitused Kohustus taustakontrolli teha tuleneb seadusest. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel. Teovõime kontrollimine on eelnõust välja jäetud Kaubanduskoda on seisukohal, et praktikas võib ebaselgust ning kontroll piirdub üksnes karistatuse andmete tekitada see, et ühel juhul on taustakontrolli teostamise päringuga. aluseks hädaolukorra seadusest tulenev nõue aga teisel juhul Seaduses määratakse need koosseisud, mille hoopis ETO koostatud riskianalüüsist tulenev nõue. Praktikas esinemisel on välistatud isiku töötamine ETO juures võib osutuda keeruliseks see, kui ETO soovib taustakontrolli (nt terroristlik tegevus), ehk tõsiste kuritegude teostada näiteks mõne välispartneri töötaja kohta. Juhime esinemise korral. tähelepanu, et kuna taustakontrolli teostades kontrollitakse Ülejäänud karistuste korral võib olla samuti isiku teovõime ja karistuste andmeid, siis on tegemist töötaja välistatud isiku töötamine teatud töökohal, kuid neid riivega ning sellisel juhul, kui taustakontrolli teostamise nõue tuleb igal ETO-l hinnata oma riskianalüüsis kindlaks tuleb osaliselt seadusest ja osaliselt riskianalüüsist, võib määratud töökohtade põhjal, seega saab selleks tekitada see olukorra, kus taustakontrolli nõuet ei peeta sisend tulla iga ETO riskianalüüsist, kus on hinnatud riskianalüüsi põhjal piisavaks ja seega ei nõustuta konkreetse ETO toimepidevust ja riske ETO taustakontrolli tegemisega. See tähendab, et juhul, kui alus toimepidevusele. Ka direktiivi art 14 lg 3 punktist b tuleb osaliselt seadusest ja osaliselt riskianalüüsist, siis tulenevalt peab kontrollima, kas isikut on karistatud tõenäoliselt nõustutakse üksnes seaduses sätestatud aluste nende kuritegude toimepanemise eest (eelnõu järgi: kontrollimisega ning kinnituste andmisega. Ebaselguse ja kas on kehtiv karistus), mis võiksid olla konkreetse probleemide vältimiseks peaks taustakontrolli tegemise alus ametikoha seisukohast olulised. Karistusandmeid tulenema ainult ja selgesõnaliselt seadusest. kontrollib ETO, kellel on õigus saada karistusregistri Kaubanduskoda on seisukohal, et taustakontrolli päringu tegemiseks vajalikke isiku üldandmeid. tegemise alus peab selgesõnaliselt tulenema hädaolukorra ETO-l on võimalik täpsemad tingimused leppida 61  kokku oma lepingupartneriga. Samuti seada seadusest. Kui taustakontrolli tegemise kohustus tuleb tingimusi teenuse tellimisel riigihanke läbiviimise aga osaliselt seadusest ja osaliselt ETO riskianalüüsist, teel. Sellisel juhul tuleb ETO-l seada vajaliku siis võib see tekitada praktikas probleeme. taustakontrolli läbimise kohustus hankelepingu täitmise tingimusena ning panna pakkujale kohustus asendada need teenust osutavad isikud, kes taustakontrolli ei läbi. Isikute taustakontrolli õiguspärasust kontrollitakse järelevalve raames. 2. Kaubanduskoda soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et Selgitused Eesti kodanike karistused teistes EL riikides jõuavad ettevõtetel puuduvad ilmselt ühtsed teadmised välisriikide Eesti karistusregistrisse. EL riikide kodanike andmebaaside kui ka välisriikides klassifitseeritud kuritegude karistusi on võimalik kontrollida EL karistusregistri ja nende aegumiste kohta. Lisaks kuigi Euroopa Liidu andmebaasist ECRIS. ETOdel tekib võimalus siseselt on ilmselt võimalik karistuste andmeid saada näiteks esitada digitaalne päring. Sellise lahenduse puhul läbi Eesti Õigusrikkumise Juhtumite Päringu süsteemi tuleb aga arvestada, et vastuse saamise täpne aeg (ECRIS), siis kuidas on võimalik ETO-l koguda vajalikke jääb avatuks, kuna liikmesriikides on ametiasutustel andmeid kolmandatest riikidest. Veel on oluline küsimus just erinevad tähtajad vastamiseks. kolmandate riikide puhul see, et kuidas on tagatud, et Olenemata ECRISe kasutamise võimalustest saab andmed on õiged, asjakohased ja kehtivad ning kes selle eest ETO kõikidelt EL ja kolmandate riikide kodaniketelt vastutab? Hetkel võib puududa ettevõtetel piisav küsida väljavõtte koduriigi registrist. See tähendab, võimekus, et teostada taustakontrolli välisriikide et töötaja peab sellise väljavõtte ise esitama. Sellist andmebaasides, kontrollida nende andmete õigsust ja lähenemist kasutatakse ka praegu mõne sektori kehtivust. Oleme seisukohal, et riik peab toetama ETO-de puhul nii Eestis kui ka mujal maailmas. taustakontrolli tegemist, näiteks luues taustakontrolli võimaldavad rakendused või registrid. 3. Eelnõu § 1 punkti 22 kohaselt lisatakse hädaolukorra Selgitused Lõige 6 koosneb kahest lause osast. Elutähtsa seadusesse § 411 lg 6, mille kohaselt on ETO kohustatud teenuse osutaja on kohustatud kontrollima lõigetes teostama taustakontrolli enne, kui isik asub täitma § 411 lg 2 5–6 nimetatud asjaolusid enne, kui isik asub täitma alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmisel iga käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kahe aasta tagant. Kaubanduskoda juhib tähelepanu, et antud kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmisel punkti sõnastus tekitab segadust selles osas, kas iga kahe aasta tagant. tasutakontrolli tuleks teostada vaid tulevikus ülesannet täitma Seega tuleb tasuta kontrollida enne ülesande täitmist 62  asuvate isikute osas või ka nende töötajate osas, kes juba ja kui isik juba täidab ülesannet, siis kontrollida nimetatud ülesandeid täidavad. Kui nõue kehtiks vaid isikut iga kahe aasta tagant. Esmakordse kontrolli tulevikus ülesannet täitma asuvate isikute osas, siis seaks see tegemise tähtaeg olemasolevate töötajate suhtes on alles tööle asuvad ja juba töötavad töötajad ebavõrdsesse sätestatud üleminekusätetes. olukorda. Kaubanduskoda palub täpsustada hädaolukorra 1 seadusesse § 41 lg 6 sõnastust, et oleks selge, kas tasutakontrolli tuleks teostada vaid tulevikus ülesannet täitma asuvate isikute osas või ka nende töötajate osas, kes juba nimetatud ülesandeid täidavad. 4. Eelnõu § 9 kohaselt muudetakse raudteeseadust, et sätestada Arvestatud Seletuskiri on viidud kooskõlla eelnõuga. raudteesektoris ETO-ks kvalifitseerumine. Seletuskirja kohaselt on raudteesektoris edaspidi kahte tüüpi ETO-sid: 1) raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri; ja 2) riigi osalusega raudteeveoettevõtja, kellel on kaubaveo tegevusluba. Eelnõu § 9 punktiga 1 täiendatakse raudteeseadust §-ga 9 1, mille lõike 1 kohaselt „raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja“. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et „isiku, kes osutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale taristu arendamise või opereerimise teenust, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432 tähenduses on tagada taristu toimimine vastavalt hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele“. Juhime tähelepanu, et hetkel jääb mulje nagu hädaolukorra seaduse eelnõu ja seletuskiri on erinevad ning ETO-ks kvalifitseerimine on selgitatud erinevalt. Meie hinnangul ei ole üheselt selge, mida tähendab raudteeseaduse § 91 lg-2 sätestatud „taristu arendamise või opereerimise teenus“. Sellest tulenevalt ei ole võimalik selgelt hinnata ka seda, 63  keda loetakse edaspidi ETO-ks. Kaubanduskoda palun täpsustada eelnõu ja seletuskirja §-i 9, millega muudetakse raudteeseadust, et need oleksid omavahel vastavuses. 5. Selgitused Direktiivi artikli 10 lg 1 käsitleb igasugust riigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, toetust ettevõtjatele, mitte üksnes rahalist. Kui aga mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja toetus on rahaline, siis tuleb lähtuda riigiabi millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv reeglitest. See tähendab seda, et sideettevõtjatele 2008/114/EÜ (edaspidi CER direktiiv) sätestab artiklis 10, et pakutav rahaline toetus kvalifitseerub riigiabiks, liikmesriigid toetavad elutähtsa teenuse osutajaid nende mida erandita ei saa sideettevõtjatele anda. toimepidevuse suurendamisel. Kaubanduskoda on Direktiivi põhjenduspunkti 25 kohaselt peaksid seisukohal, et riik peab looma ETO-dele toimiva liikmesriigid toetama elutähtsa teenuse osutajaid, kompenseerimise mehhanismi, et ettevõtetele oleks sealhulgas neid, kes kvalifitseeruvad väikesteks või kompenseeritud ETO kohustuste täitmisega kaasnevad keskmise suurusega ettevõtjateks, nende kulud. Oleme seisukohal, et erasektor ei pea panustama toimepidevuse tugevdamisel kooskõlas riigikaitsesse nii ulatuslikul määral ilma liikmesriikide direktiivis sätestatud kohustustega, kompensatsioonideta. ilma et see piiraks elutähtsa teenuse osutajate enda õiguslikku vastutust tagada selline nõuetele vastavus, ja vältima selle käigus liigset halduskoormust. Eelkõige võiksid liikmesriigid koostada juhendmaterjale ja metoodikaid, toetada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse testimiseks õppuste korraldamist ning pakkuda nõustamist ja koolitusi elutähtsa teenuse osutajate töötajatele. Seda kõike on kavas ETOdele pakkuda. Rahalised eraldised on lubatud riigiabi reegleid järgides, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega ja ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamist. 64 6. Eelnõu § 1 punktiga 20 sätestatakse hädaolukorra seadusesse Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. § 451, millega sätestatakse sõltumatu auditi nõue. Sätte kohaselt võib riikliku või haldusjärelevalve tegemiseks tellida sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatut auditit elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks. Oleme seisukohal, et auditi teostamise alused peaksid olema selgelt arusaadavad. ETO oma kuludest teostatav audit võiks olla asjakohane näiteks ainult juhul, kui järelevalvemenetluse raames on tuvastatud ETO poolne rikkumine. Muudel juhtudel, näiteks kui järelevalveasutus tunneb huvi teatud ETO toimimise vastu, siis peaks toimuma audit järelevalveasutuse kulul. Kuna aga auditi läbiviimine mõjutab ka ettevõtte tegevust, siis tuleks arvestada ka sellega, et auditi teostamise otsus ei tohiks tulla kergekäeliselt ning seda tuleks teha põhjendatud vajaduse korral. Üldiselt peab ETO ja järelevalveasutuse infovahetus ja suhtlus baseeruma riskianalüüsidel ning toimepidevusplaanidel. Kaubanduskoda on seisukohal, et auditi läbiviimise nõuded peaksid olema selgelt reguleeritud, et oleks selge, millal toimub auditi läbiviimine ETO ja millal järelevalveasutuse kulul ning millistel juhtudel seda teha tohib. 7. Mittearvestatud Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse CER direktiivi art 14 lg 1 kohaselt tohib eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt täiendatakse hädaolukorra taustakontrolliga seotud päringuid esitada üksnes seadust taustakontrolli sätetega. Sätete kohaselt peab edaspidi ETO ise. Eelnõu koostatakse direktiivist lähtudes. elutähtsa teenuse osutaja teostama taustakontrolli inimese Samuti on töötajate usaldusväärsuse suhtes, kellele usaldatakse elutähtsa teenuse osutaja juures tagamine/haldamine ETO enda ülesanne (art 13 lg 1 järgmiste ülesannete täitmine (eelnõu § 1 punkt 20): elutähtsa (e)). Oluline on panna tähele ka seda, et andes 65  teenuse toimimist tagava infosüsteemi, sealhulgas toimimist isikule olulise ülesande (mille täitmine eeldab, et isik tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamine või oleks n-ö kontrollitud ja taustakontrolli läbinud) haldamine; ülesanne, millega antakse otsene või kaudne peab ETO olema teadlik isiku karistusandmetest ja ligipääs elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks eelnõus loetletud asjaoludest, keeldumisaluste vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või esinemisel ka mitte andma enam isikule seda kontrollisüsteemidele; ülesanne, mis on seotud elutähtsa ülesannet. ETO-l ei ole võimalik seda kõike täita, teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või kui taustakontrolli teeb kolmas isik. ETO ei saa riskihaldusega. tagada, et tema juures töötab või talle osutab teenust nõuetele vastav isik, kui ise ei näe andmeid, mille Oleme seisukohal, et taustakontrolli läbiviijaks ei peaks alusel teeb otsuse. Selgitame lisaks, et samamoodi olema alati elutähtsa teenuse osutaja (ETO). Näiteks ei ole nagu on üksnes ETO kohustus koostada mõistlik, et ETO peab teostama taustakontrolli oma riskianalüüs, ei saa ka lepingupartnerite töötajatest lepingupartneri töötaja kohta, kui ülalnimetatud tingimustele tulenevat riski hindamist karistatuse andmete vastavad tööd teostab ETO lepingupartner. Leiame, et töötlemisel anda ETO lepingupartnerile. Lisaks võib halduskoormuse ja andmetöötluse vaatest ei ole õige panna sellise lahendusega kaasneda oht nii julgeolekule kui taustakontrolli teostamise ja päringute tegemise, ka ETO ärisaladusele, kui ETOd peaksid avaldama analüüsimise, säilitamise ja töösuhte reguleerimise meetmete lepingupartnerile riskianalüüsis toodud ajaolusid ja rakendamise eest vastutust ETO-le. Sellises olukorras peab tagama sealjuures sellekohase teabe kaitset. eelnõu ette nägema võimaluse ETO-ga lepingulises suhtes Andmete säilitamise puhul juhime tähelepanu olevale elutähtsa teenuse osutajale teostada taustakontrolli sellele, et ETO ei pea eraldi säilitama andmeid, see oma töötajate suhtes ise. säte on eelnõust välja võetud. Päringute tegemist puudutavad logid säilitatakse karistusregistri juures. 8. Arvestatud Kaubanduskoda tänab, et eelnõu muudatustes on arvestatud Ettepanekuga on arvestatud ja eelnõu täiendatud. Kaubanduskoja varasemat tagasisidet auditi läbiviimise Kuuekuuline nõue asendatud kaheteistkümne nõuete osas ning eelnõu teksti on täiendatud sätetega, mis kuulisega. reguleerivad seda, millal võib korraldav asutus nõuda auditi läbiviimist ja selle eest ka tasumist. Kaubanduskoda toob täiendavalt välja, et eelnõu § 1 punkti 23 § 431 lg 3 kohaselt saab pidada sõltumatu auditi läbimise kohustuse täidetuks elutähtsa teenuse osutaja poolt, kui elutähtsa teenuse osutaja on läbinud viimase kuue kuu 66  jooksul omal algatusel või muu isiku nõudmisel samaväärse auditi. Oleme seisukohal, et kuue kuu nõue tuleks asendada kaheteistkümne kuuga, kuna praktikas teostatakse auditeid kord aastas. 9. Selgitused E-ITS-iga seotud mõjud ja üldiselt ETOdele Küberturvalisuse seaduse (edaspidi KüTS) § 3 lg 1 p 1 kaasnevad kulud on toodud välja seletuskirjas kohaselt loetakse teenuse osutajateks KüTS tähenduses isik, mõjude peatükis. Toidusektori ETOde kulud on kes kasutab võrgu- või infosüsteemi hädaolukorra seaduses kirjeldatud seletuskirja punktis 6.9. E-ITS on üks sätestatud elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse standarditest, mis suunab ETOsid süsteemselt osutamisel. KüTS § 7 lg 1 kohaselt peavad elutähtsa teenuse hindama riske ja rakendama meetmeid. Meetmete osutajad rakendama alalisi turvameetmeid, et ennetada lõplik valik jääb ETO otsustada. Meetmete küberintsidente, lahendada küberintsidente ja ennetada ja valikust olenevad ka meetmete rakendamise leevendada küberintidentidest tulenevat mõju teenuse kulud. E-ITSi ei pea rakendama, kui teenuse osutaja toimepidevusele või süsteemi turvalisusele. KüTS § 7 lg 5 rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise kohaselt tuleb § 7 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise ja standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele või süsteemide küberturvalisuse tagamiseks kohaldada infoturbe teenuse osutaja on esitanud Riigi Infosüsteemi halduse nõudeid üldnimetusega Eesti infoturbestandard (E- Ametile kehtiva vastavussertifikaadi. E-ITS on ITS). E-ITSi ei pea rakendama, kui teenuse osutaja olemuselt tööriist, mis aitab riske ja sõltuvusi rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise hinnata ja varade turvalisust tagada. Kõiki standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele või teenuse etalonturbe kataloogis esitatud infoturbe meetmeid osutaja on esitanud Riigi Infosüsteemi Ametile kehtiva ei pea iga ettevõte rakendama, tuleb läheneda vastavussertifikaadi. riskipõhiselt ja vaadelda ärikriitilisi protsesse. Ilma Kaubanduskoda tunneb muret, et need ettevõtted, kes täna ei analüüsita, milline on maksimaalne kahju ja mis ole ETO-d, kuid eelnõu kohaselt saavad ETO-ks, peavad ulatuses on kahju kandmine aktsepteeritav, ei saa hakkama rakendama E-ITS nõudeid, kuid need võivad edasisi järeldusi teha (nt kui kaua saab ilma elektrita, osutuda nende jaoks ebaproportsionaalseks. Kaubanduskoda ilma arveid või tellimusi esitamata hakkama, ilma et on saanud toidusektorist ja põllumajandussektorist äriprotsess sellest kahjustuks). Sellise analüüsi peaks tagasisidet, et E-ITS nõude rakendamine ei ole ettevõtetele ettevõtja ise tegema. Juhime tähelepanu, et E-ITSi proportsionaalne ning selle nõude täitmine ei pruugi olla alusel koostatud riskianalüüsi maht oleneb võimalik. Koda on seisukohal, et protsesside ringitegemine ettevõtja enda määratud kaitsealast. Keskenduda ja ülalhoidmine vastavalt E-ITS nõuetele võib uutele ETO tuleb üksnes olulistele süsteemidele. Kui ettevõtetele kaasa tuua väga suure lisakulu aastas ning see on teenuseosutaja ostab süsteemidega seotud teenuse 67  sisse, nt pilvteenuse ja teenusepakkuja süsteemid ettevõtete jaoks ebaproportsionaalne koorem. Lisaks ei ole vastavad ISO/IEC 27001 standardile, siis teada mõjusid, mis selle kohustuse panemine uute ETO teenuseosutaja ei pea nende süsteemide suhtes ettevõtetele tegelikult tähendab ja millises ulatuses, milliseid täiendavat analüüsi tegema. E-ITS ei suuna uue investeeringuid vajab ning millist halduskulu nõuab nende süsteemi loomist, vaid üksnes süsteemsemalt ülalpidamiseks. Sellest tulenevalt on Koda seisukohal, et analüüsima riske ja rakendama meetmeid. Veel kord uutele ETO-dele tulenev E-ITS nõue on midagi, mida rõhutame, et meetmete valik ja seega ka kulude ettevõtted reaalsuses ei pruugi suuta täita. maht on ETO enda reguleeritav. 15.01.2024 saavutasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantslerid kokkuleppe, et Riigi Infosüsteemi Amet abistab toidusektorit kübernõuete (E-ITSi) profiili koostamisel, kuid profiili koostamine jääb sektori enda ülesandeks. Tehakse koostööd toidusektoriga ning REM veab protsessi. Kübernõuete rakendamisel kehtib toidusektorile üleminekuaeg viis aastat, st viie aasta jooksul on saavutatud vastavus kübervaldkonna nõuetele (sh tehtud audit). Samuti on lepitud kokku, et MKM ja REM vaatavad üle EASi ja KredExi ühendasutuse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuste tingimused, kas toidusektor saab taotlusvoorudes osaleda ja toetust taotleda https://eas.ee/toetused/kybertoetus/. Vastava täpsustuse oleme teinud ka seletuskirja ning eelnõus täpsustanud üleminekutähtaega. 5-aastane üleminekutähtaeg kübeturvalisuse nõuete puhul on laiendatud kõikidele uutele ETOdele. Mis puudutab toimepidevuse kulusid/investeeringuid, siis need olenevad eelkõige kahest asjaolust: a) sellest, mis kokkuleppeni ettevõtted jõuavad 68  korraldava asutusega toimepidevuse nõuete suhtes (määrused väljatöötamisel ja kaasatakse ka huvirühmasid); b) ETO toimepidevuse riskianalüüsis tuvastatud riskidest ja ETO enda poolt riskianalüüsis kavandatud meetmetest. Viimas puhul ka on oluline mõista, et meetmete valik on jäetud ETO enda otsustada. Eesti Kaupmeeste Liit 1. Jaekaubanduse toimepidevuse mõiste Selgitused Toidusektorit puudutav elutähtsa teenuse Teeme ettepaneku, et jaekaubanduse toimepidevus toimepidevuse nõuete määrus on alles defineeritaks sarnaselt toidutootmisega kohustusena jätkata väljatöötamisel. Käesoleva eelnõu rakendusakti tegevust oma tavapärasest mahust vähemalt 75% ulatuses 30 kavandit nr 5 on täiendatud, sh ei eristata hetkel päeva perioodi vältel alates kriisiolukorra välja selles üldisi nõudeid toidusektori ETO tegevusvaldkonna põhiselt. Ettepanek on edastatud kuulutamisest. 75% mahust annab võimaluse ettevõtete REM-le, kes saab määruse väljatöötamisel sellega riskikaardistustes teha erinevaid stsenaariume äritegevuse arvestada. jätkusuutlikkuse kindlustamiseks erinevate üksuste, tarneahelate ja piirkondade lõikes. Oleme varasemalt püüdnud välja pakkuda eneseregulatiivset plaani, mille kohaselt jaekaubanduses tähendaks toimepidevus kokku lepitud kriisipoodide toimivust. Tänaseks näeme, et riigipoolse tegevuse tõttu tooks see jaekaubandusele kaasa liiga kõrge regulatiivse riski ning sekkumise ettevõtlusvabadusse. Samuti ohu teha ebamõistlikus mahus investeeringuid. Seetõttu ei toeta jaekaupmehed enam kriisipoodide kaudu toimepidevuse tagamist ning võtame tagasi tingimuslikult välja töötatud kriisipoodide nimistu. 2. Kriisitoodete sortiment Selgitused Liidu tõstatatud probleem on mõistetav ja edastatud 69  Oleme korduvalt rõhutanud, et külmaahelat vajavate toodete REM-le, kes saab nõuete määruse väljatöötamisel müük on elektrikatkestuste korral toiduohutust arvestades sellega arvestada. liiga kallis plaan. Mitte üheski riigis Euroopa Liidus ei ole kauplustevõrk kaetud nii suurte generaatoritega, mis suudaksid külmaahelat hoida. Selliste generaatorite ost, hooldus ja ülespanek või transport on liiga kulukad lahendused, et need oleksid erasektorile jõukohased. Meie hinnangul ei ole generaatorpargi ülalpidamine vajalikus mahus jõukohane ka Eesti riigile. Seetõttu oleme soovitanud tugineda kriisiaegses toiduvarus toodetele, mis ei vaja külmutamist. Eelkõige on selleks kuivained, jahutooted, juurviljad, konservid, hoidised jms. Nende toodete laovaru säilib laos üle 30 päeva, mistõttu ka varu hoida ja kasvatada on võimalik. Kaubandusvõrk ei suuda elektrikatkestuste korral piima- ja lihatooteid transportida ja müüa külmaahelat lõhkumata. Selleks puudub vajalik taristu ning taristu soetamine on liiga kallis. Kriisiolukorras on ettevõtted valmis tellima neid tooteid, mis on kättesaadavad nendelt koostööpartneritelt, kes suudavad toota ja müüa. Juhime tähelepanu ka sellele, et ettevõtetel on kohustus hoida kriisivaru. Piima-ja lihatooted on kiirestiriknevad ja nende puhul ei ole võimalik 30 päeva laoseisu tagada kuna tooted ei säili kaupmehe laos nii kaua. Isegi 14 päeva varu on ebatõenäoline kuna säilivusajad tulevad enne kätte. 3. Raporteerimiskohustus Selgitused Eelnõu kohaselt ei tule ETO-l teavitada igast Eelnõu näeb ette, et ETO-d peavad ka tavaolukorras sündmusest, vaid üksnes elutähtsa teenuse teavitama enda valdkonna vastutajat (kaubanduse puhul katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse Põllumajandusministeeriumi) probleemidest kauplustes, mis toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või mõjutavad toodete müüki. Seda ka olukorras, kus riigis või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust. 70  piirkonnas toidu varustuskindlusega probleeme ei ole. Täpsemad teavitamise künnised määrab kindlaks Teavitust nähakse ette minimaalselt 1x päevas kõigi korraldav astutus kehtestatavas nõuete määruses. puudutatud poodide kohta. Eelnõu teksti on ka selguse huvides täpsustatud. Kaupmeeste Liidu hinnangul on lihtsalt kursis hoidmiseks Kokkuvõttes on fookuses üksnes sündmused, millel infovahetuse kohustuse panek ettevõtetele liiga koormav ja võib olla oluline mõju teenuse toimimisele ja toidu ebavajalik. Kriisiolukorras või olukorras, kus piirkonna kättesaadavusele Eestis. Samad põhimõtted kehtivad ka praegu olemasolevate ETOde suhtes. elanike toiduga varustatus on ohus ja riik saab aidata, on infovahetus otstarbekas. Tavaolukorras on see lihtsalt koormav ning läheb vastuollu Valitsuse lubadusega vähendada ettevõtete halduskoormust 25%. 4. E-ITS standardi kohustus Mittearvestatud Küberturvalisuse seaduses (KüTS) sisalduvad Oleme jätkuvalt seisukohal, et küberturvalisuse tagamiseks nõuded vaadatakse MKM veetava revisjoni ja NIS2 E-ITS standardi juurutamine on toidukaupmeestele direktiivi ülevõtmise raames üle. Täiendavalt ebaproportsionaalne ja ebavajalik kohustus. Kaupmehed on selgitame järgmist. E-ITS on üks standarditest, mis investeerinud ja jätkavad investeerimist IT-lahendustesse, suunab ETOsid süsteemselt hindama riske ja mis tagavad nende tegevusele vajalikus määras küberturbe. rakendama meetmeid. Meetmete lõplik valik jääb ETO otsustada. E-ITSi ei pea rakendama, kui Paljude rahvusvaheliste jaekettide lahendused on riikide teenuse osutaja rakendatud turvameetmed vastavad ülesed ning Eestile eraldi süsteemi loomine on ebamõistlik rahvusvahelise standardiga ISO/IEC 27001 rätseplahendus. Eesti standardi juurutamine ei anna sektorile kehtestatud nõuetele või teenuse osutaja on esitanud lisandväärtust ning raiskab majanduslikult keerukal ajal Riigi Infosüsteemi Ametile kehtiva ettevõtete ressursse ebavajalikele tegevustele. Palume vastavussertifikaadi. E-ITS on paindlikum lahendus. jaekaubanduselt E-ITS standardi kohustuse eemaldamist. Juba praegu on küberturvalisuse nõuete kohuslaste Tõenäoliselt on erand mõistlik ka põllumeestele ja hulgas väga erinevaid organisatsioone, kes erinevad toidutööstustele, kes on varasemalt evinud sama seisukohta. nii tegevusala, suuruse, riskide kui ka küberturbe võimekuse poolest. Näiteks juba kehtiva KüTSi kohaselt laienevad nimetatud kohustused ka üldarstiabi osutajatele (perearstid), kes on valdavalt oluliselt väiksema võimekusega kui toidusektori ettevõtted. Sellegipoolest on ka nemad seni suutnud nõudeid täita. E-ITS on olemuselt tööriist, mis aitab kõiki neid 71  riske ja sõltuvusi hinnata ja varade turvalisust tagada. Kõiki etalonturbe kataloogis esitatud infoturbe meetmeid ei pea iga ettevõte rakendama, tuleb läheneda riskipõhiselt. Ilma analüüsita, milline on maksimaalne kahju ja mis ulatuses on kahju kandmine aktsepteeritav, ei saa edasisi järeldusi teha (nt kui kaua saab ilma elektrita, ilma arveid või tellimusi esitamata hakkama, ilma et äriprotsess sellest kahjustuks). Sellise analüüsi peaks ettevõtja ise tegema. Seejuures oleneb E-ITSi alusel koostatud riskianalüüsi maht ettevõtja enda määratud kaitsealast. Keskenduda tuleb üksnes olulistele süsteemidele. Kui teenuseosutaja ostab süsteemidega seotud teenuse sisse, nt pilvteenuse ja teenusepakkuja süsteemid vastavad ISO/IEC 27001 standardile, siis teenuseosutaja ei pea nende süsteemide suhtes täiendavat analüüsi tegema. Kaupmehed tegelevad juba praegu küberturbega. E- ITS ei suuna uue süsteemi loomist, vaid üksnes suunab süsteemsemalt analüüsima riske ja rakendama meetmeid. 5. On ebaselge, kas toidukauplused on ETO-deks määratud või Selgitused HOS eelnõust on jaekaubandus jäetud välja, st poode mitte. Nii eelnõus kui seletuskirjas jaekaubandust mainitakse, ei käsitata ETOdena. Seletuskirja on jäänud aga mitte kusagil ei ole nende kohustusi lahti kirjutatud, kogemata varasema versiooni mõned lõigud. kriteeriume lahti seletatud ega mõjude hinnangut kirjeldatud. Korrastame seletuskirja. Kuna teistele sektoritele need asjad mingil määral on tehtud, siis tekib tunne, et jaekaubandus ei ole ETO, aga on seaduses ka ära märgitud kui kaasnev valdkond? Meie soov on, et jaekaubandus ei oleks ETO, seega kui meid on eelnõust välja jäetud meelega, siis väga hea. Oleme sellega nõus. Kui aga ma olen eelnõud lugedes sellest mitte aru saanud, siis vajaks 72  selgitamist, millised jaekaupmehed on ETO-d, mis on seaduse mõju neile ja kas neile laienevad kõik kohustused (nt töötajate taustakontroll ja vajadus oma üksuste turvalisust eraldi tagada) või ainult osa neist. Seletuskirjas oli üks viide Toiduseaduse § 464 lõikele 1, kus „sätestatakse üldpõhimõte, et igas valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle aasta selle valdkonna müügikäive on valdkonnas tegutsevate ettevõtjate müügitulust suurim….Jaekaubanduse valdkonnas see ettevõtja, kellel on vähemalt 150 jaekaubandusettevõtet.“ Kas see tähendab, et ETO oleks justkui kaupmees, kellel on 150 kauplust? Samuti ühineme Toiduainetööstuse liidu seisukohaga, et E-ITS nõuete vabastus on toidu varustuskindluses liigkoormav ja me ei saa sellega nõustuda. Kuna ma ei saanud eelnõust aru, kas ja millised toidupoed oleksid ETO-d, on ilmselgelt puudu ka mõjude analüüs. S.h. mõju investeeringutele ning iga- aastasele valmisoleku tagamisele. Toidutööstused, kes on ETO-d,on seletuskirjas nimeliselt välja toodud. Jaekaubandust ei ole mõjude osas üldse mainitud. Sellise segasuse astmega me ei saa eelnõud toetada. Juhul kui eelnõus on selgelt kirjas, et toidu jaekaubandus ei ole ETO, siis me probleeme ei näe, kuna eelnõu ei puuduta enam meid. Igal juhul jätkame me koostööd Regionaalministeeriumi ja Eesti Varude Keskusega oma kriisipoodide plaani osas. Eesti Proviisorapteeüide Liit 1. Meile saadetud eelnõu käsitleb üldiselt kõikidele ETOdele Selgitused Sotsiaalministeerium tutvustas ravimivaldkonna pandud kohustusi, kuid seal ei käsitleta muudatuste toimepidevuse nõuete esmast kontseptsiooni 21. konkreetseid aspekte ega anta valdkondlikke vastuseid, novembril 2023. a Riigikantselei apteekrite millist teenust oodatakse ETO-apteegilt ravimite infopäeval ravimivaldkonna 73 kättesaadavuse tagamiseks. Eelnõust puuduvad konkreetsed erialaorganisatsioonidele ja kaasatud asutustele. kohustused, apteekidele esitatavad nõuded, nõuete ulatus, Rakendusaktide tähtajad on 2025. aastal ning need konkreetsete ravimite hõlmamine, apteekide õigused, ETO- töötatakse täpsemalt välja valdkonna kaasamisel nõuetele vastavusse viimiseks vajalike kulude ja selles ajaraamis peamiselt 2024. aastal. Täiendavalt investeeringute hüvitamine jne, mis apteekidele tekivad. on kavas koostada 2025. aasta veebruariks Seletuskirjas mainitakse üksnes lühidalt, et terviseminister üleriigilise riskianalüüsi sektoripõhine vaade. kehtestab täpsemad toimepidevuse nõuded, tunnistades samal Tervisevaldkonnas kaetakse seal (täpsustused ajal, et eelnõu koostamise ajal pole need nõuded teada ning direktiivi lisas, järgnevalt kirjeldatud üldistavalt) nende mõju saab hinnata alles tulevase määruse eelnõu tervishoiuteenuse osutajad, EL referentlaborid, koostamise järgselt (lisaks vt HOS § 36 lg 2). Oma roll on ka ravimite uurimis- ja arendusasutused, ravimite Vabariigi Valitsusel – elutähtsa teenuse osutajate tootjad, meditsiiniseadmete tootjad ja ravimite toimepidevusestrateegia ja selle koostamiseks vajalike hulgimüüjad. Riskianalüüsi põhjal täiendatakse või andmete loetelu, strateegia koostamise nõuded ja korra ning muudetakse direktiivi nõuete kohaselt hiljemalt loetelu strateegiat koostavatest asutustest kehtestab Vabariigi 2026. aasta 17. juuliks elutähtsa teenuse osutajatega Valitsus määrusega. (Vt HOS § 416 lg 2). seonduvat. Sellist sektoripõhist analüüsi peab riik Eelnõule lisatud terviseministri määruse kavand ei sisalda tegema vajaduse korral, kuid mitte harvem kui iga mingit sisulist infot, regulatsioon on vaid sisukorra tasemel, nelja aasta järel. ei selgu millised konkreetsed toimepidevuse nõuded apteeke Soovime elutähtsa teenuse nõuete kirjeldamisel ees ootavad, mis on selle tagamise eeldused, mis on ETO- põhineda protsessidel, mille üks või teine asutus ise apteekide valiku kriteeriumid, mis saab siis kui ETO-apteek toimepidevana tagada saab, ning vajaduse korral suletakse, kuidas lahendatakse kulude ja investeeringute pool jätkata arutelusid neile protsessidele alternatiivide jne. kokku leppimisel. Mõistame, et apteekide puhul on Selgitused on üldsõnalised ega vasta sisuliselt tõstatatud see keerukas, kuna ravimite väljastamine-jaemüük küsimustele. Kummalisel kombel on jutt eeskätt hoopis on igapäevaselt väga tugevas ristsõltuvuses mitmete apteekide nimekirja koostamisest. EPAL põhiküsimused olid teiste teenuste toimepidevusega (nt digiretseptuur, seotud asjaoluga, et eelnõus ei käsitleta muudatuste kaardimaksed). konkreetseid aspekte ega anta valdkondlikke vastuseid, millist teenust oodatakse ETO-apteegilt ravimite Elutähtsa teenuse osutajast üldapteek peaks meie kättesaadavuse tagamiseks. Eelnõust puuduvad konkreetsed esmases kavandis tagama ravimite jaemüügi koos kohustused, apteekidele esitatavad nõuded, nõuete ulatus, selleks vajaliku nõustamisega ravimite kasutamise konkreetsete ravimite hõlmamine, apteekide õigused, ETO- kohta. Ühtlustamaks tervisevaldkonna nõuetele vastavusse viimiseks vajalike kulude ja toimepidevuse nõudeid, pakume aruteluks välja 74 investeeringute hüvitamine jne, mis apteekidele tekivad. nõude toimepidevus tagada vähemalt 72 tunniks. Selgitustes viidatakse, et elutähtsa teenuse osutajaks Soovime apteekide puhul jagada ETO-apteegid kahe määramine toimub kaasates huvirühmad ning toimepidevuse valmisolekutasemega apteekideks (kokku ca 50): nõuded sätestatakse toimepidevuse nõuete määruses. Veel kõrgema valmisolekuga apteegid (ca 5) ning kord, nende sisu meile teada ei ole. Nende koostamise ajal tavapärase valmisolekuga apteegid. Nende kahe hinnatakse ka täpsemate muudatuste ja nõuete mõjusid. taseme erinevus seisneks ajas, mille jooksul tuleb Kulude ja investeeringute poole pealt on üldsõnaliselt pärast sündmuse/häire avastamist töö taastada. sedastatud, et apteekide nimekirja ülevaatamise kriteeriumid Pakume välja, et kõrgema valmisolekuga apteekide peavad toetama investeeringute tegemist ja toimepidevuse puhul peaks see toimuma mõne tunni jooksul ning suurendamist. tavapärase valmisolekuga apteekide puhul 24 tunni Meil ei ole võimalik ammendavalt kommenteerida jooksul. Juhul, kui aruteludes sektori esindajatega apteekidele pandavaid kohustusi, samuti kulude ja selgub, et asjakohaste plaanide koostamiseks ning investeeringute poolt, kuni riik pole koostanud/avaldanud toimepidevuse tagamiseks on tarvilik täpsemalt detailsemaid dokumente. Ootame endiselt sisulist ja defineerida ravimite nomenklatuur, kaalume selliste detailsemat infot probleemide kohta. nimekirjade või põhimõtete kirjeldamist rakendusakti tasandil. Elutähtsa teenuse osana ei näe me praeguse kavandi kohaselt ravimite valmistamist, kuid soovime apteekidega arutada, kas ja millises vormis saaks siiski (vähemalt teatud kriisiolukordades) olla tagatud ravimite valmistamine patsiendigruppidele, kellele see on kriitiline (näiteks väikelapsed). Lisaks ei ole elutähtsa teenuse osana ette nähtud praegu apteekides osutatavad lisateenused (ka juhul, kui neist osa apteegiteenuse laiendamise käigus tulevikus juriidiliselt apteegiteenuse osaks saavad). Ehkki võimaluse korral saavad kriisiolukorras tööd jätkata ka mitte-ETO apteegid, soovime ühiselt apteekide ja ravimite hulgimüüjatega kokku leppida, millistes olukordades võiks ravimite hulgimüügiettevõtted eelisjärjekorras teenindada ETO-apteekide ravimivajadust. Näeme ETO-apteeke 75  ka aluseks (kuid võimaluse korral mitte ainsaks lüliks) EVK elanikkonna ravimivaru jaotuskava koostamisel. Ohud ning olukorratüübid, millega ETO toimepidevuse riskianalüüsis arvestama peab, on sarnased kui tervisevaldkonnas juba ETOdena tegutsevatel haiglatel ja kiirabil. Soovime näha, et valitavad ETO apteegid moodustaksid mõistliku terviku ETOdest tervishoiuteenuse osutajatega. Kordame veel kord, et käesolevas või järgnevates kommentaari(de)s toodud nõuded on osa esmasest kavandist, mida veel ei ole läbi räägitud valdkonnaga (sh apteekidega). See on vaid alguspunkt edasisteks ühisteks aruteludeks ja kokkulepete sõlmimiseks. 2. 31. märtsil 2023 esitas EPAL juba oma seisukohad Selgitused Riigikantselei on eelnevalt selgitanud, et direktiivi Riigikantseleile tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule, nõudeid menetletakse eraldi, kuid mõlemad eelnõud mis oli paljuski analoogse sisuga käesoleva eelnõuga. üritatakse võimalikult palju omavahel ühtlustada. Okonoomsuse huvides ei hakka me kõiki oma kommentaare Kui HOS sätted liiguvad tsiviilkriisi ja riigikaitse üksikasjalikult kordama, vaid palume käesoleva vastusega seadusesse, siis kindlasti tutvustame tervikteksti ka koos tutvuda veelkord ka märtsikuus esitatud seisukohtadega osalistele. ja käsitleda neid koos käesolevate kommentaaridega. Märgime veel, et kahe sarnase eelnõu paralleelne menetlemine tekitab apteekidele, kes esmakordselt omandavad ETO-staatuse, olukorra, kus puudub arusaam, kas vajalik on valmis olla kahe suuremahulise, suunalt sarnase, ent võimalik, et mitte täielikult ühtiva ümberkorralduse jaoks. Seetõttu peame oluliseks, et riik need eelnõud omavahel maksimaalses võimalikus ulatuses harmoniseeriks. Märkuste tabelis on kirjas, et meie ettepanekuga on arvestatud. Ootame, et VOSi ja HOSi eelnõude liidetud versioonid tehakse kättesaadavaks. 76 3. Apteekidel puudub kogemus elutähtsa teenuse osutamisel, Selgitused Mõistame, et uute ETOde jaoks on muutuste mõjud kõiki analüüse, auditeid ja õppusi tuleb teha sisuliselt nullist. suuremad kui juba olemasolevate ETOde jaoks Lisaks tekivad veel ka püsivad kohustused, näiteks aruannete nõuete täiendamised või muutmised. Mõjude esitamine, intsidentidest teavitamine, regulaarsed koolitused. leevendamiseks oleme arvesse võtnud, et teatud Seega on selliste nõuete lisandumine apteekidele väga suur kriisiplaane ja riskianalüüse võivad apteegid lisakohustus. Seletuskirjas välja toodud valdkondade koostada sektoriüleselt (täpsustades neid konkreetse riskianalüüse on tehtud juba aastaid ning ilmselt tõesti on üldapteegi detailidega, koostööd tehes ka võimalik neid sisse tellida, kuid apteekide puhul ei ole perearstidega, kus see on relevantne) ning selliseid standardseid riskianalüüse olemas ning apteekidel kohustuste rakendumisel nii üldapteekidele kui ka endal puudub võimekus ja oskus nii lühikese aja jooksul neid ravimihulgimüüjatele on kehtestatud piisav koostada. Enamusel üldapteekidel puudub võimekus üleminekuperiood. seletuskirjas viidatud lisakulude või kohustuste kandmiseks Elutähtsate teenuste toimepidevusega seotud kulude ilma riigipoolse (kaas)finantseerimiseta. Lisaks on ju kohta kehtib teiste riikidega sarnane põhimõte, et teadmata, milliseid lisakulusid ja mis mahus tuleb teha, et kulud kaetakse teenuse hinnast, st need kulud tasub vastata toimepidevuse nõuetele – vajalikud võivad olla lõpuks tavatarbija. näiteks laovaru ja ravimite sortimendi suurendamine, personalipoliitika muudatused ja täiendavad kohustused tööandjale (nt taustakontroll töötajatele, töötamise nõudmine hädaolukorras). Lisaks ühekordsed investeeringud - varugeneraatorite ja –kommunikatsioonide olemasolu, elektrisüsteemide ümberehitus, IT süsteemide arendus ja dubleerimine. Kuna regulatsioon ses osas puudub ja ka seletuskiri ei kirjelda, siis võib eeldada, et riigi poolt on läbi mõtlemata üldapteekidele vastavate ressursside tagamise plaan. Seega ei pea me seaduse rakendamist enne selge plaani koostamist apteekide suhtes võimalikuks. Siiski peame rahvatervise seisukohalt äärmiselt oluliseks, et apteegid oleksid kaasatud elutähtsa teenuse osutajatena ja usume, et lahtistele küsimustele on võimalik aruteludes sektoriga vastused leida. Kahjuks selgitused ei adresseeri sisuliselt ühtegi püstitatud küsimust ja probleemkohta. Ootame jätkuvalt sisulist ja 77  detailset infot püstitatud probleemide osas. 4. Eelnõust ei selgu, mis saab juhul, kui ETO-apteek sulgeb Selgitused ETO apteekide nimekirja muutmisel tagatakse uuele oma uksed, sh kas ja kuidas hüvitatakse tema poolt tehtud ETOst üldapteegile sarnased tingimused esialgsete investeeringud ja kantud kulud. Kuidas määratakse uus ETO- juba määratud ETO üldapteekidega (tingimused, apteek ja mis ajaraamis ning kuidas tagatakse talle vajalikud üleminekuperiood jms). Ravimiamet on kavandatud finantsvahendid nõuetele vastavusse viimiseks. Kuidas on muudatuste järgi kohustatud mitte harvem kui kord tagatud ravimite kättesaadavus perioodil, mis üks ETO aastas vaatama üle ETOde nimekirja ning vajaduse apteek on lõpetanud oma tegevuse, kuid teine ei ole veel korral tegema ettepaneku ETOde määramiseks või valmis elutähtsa teenuse osutamiseks. muutmiseks. Ettepanekute puhul arvestatakse Kahjuks selgitused ei adresseeri sisuliselt püstitatud küsimusi põhimõtet, et elutähtsa teenuse osutamise staatus ja probleemkohti. Kahtleme, kas selliste otsuste oleks püsiv (s.t kui vähegi võimalik, ei hakka ETO delegeerimine Ravimiametile kui haldusorganine on apteegid jooksvalt vahetuma). õiguspärane. Meie hinnangul tuleb põhimõtted kulude ja investeeringute osas paika panna õigusaktide tasemel – Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 35 oleme oma varasemates kommentaarides selgelt märkinud, et lõike 3 alusel on võimalik ETO apteeki jätkamise valdav osa apteekidest on väike- või mikroettevõtjad, kellel ettekirjutusega kohustada jätkama üldhuviteenuse puudub võimekus riigi poolt pandud mahukate lisakohustuste osutamist kuni üheksa kuud pärast kavandatud finantseerimiseks (erinevalt nt suurtest haiglatest, loobumise tähtaega senistel tingimustel või energiatootjatest jne). Apteekide tulubaas on äärmiselt kasin, võimaluse korral ettekirjutuses märgitud tingimustel, kuna on seotud ravimite juurdehindluste riiklike mis on ettevõtjale senistest vähem koormavad. piirmääradega. Ootame jätkuvalt sisulist ja detailset infot Mõistame, et apteegi tegevuse lõppemine võib püstitatud probleemide osas. Lisaks toome välja asjaolu, et toimuda põhjustel, mis välistavad sellise apteegid tegutsevad valdavalt üüripindadel, ja mh puudub ettekirjutuse mõistlikkuse. Vahepealsel perioodil vastus küsimusele, mis saab kuludest/investeeringutest juhul, peab ravimite kättesaadavust tagama kokkuleppel kui üürileping lõpeb ja seda ei õnnestu pikendada. piirkonna teiste apteekidega. 5. Eelnõust lähtuvalt pannakse kohaliketele omavalitsustele Selgitused Üleriigilise riskianalüüsi koostamist reguleerib HOS kohustuse koostada kohaliku omavalitsuse riskianalüüs (HOS § 91 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus ning KOV § 9 lg 7). Nimetatud kohalike omavalitsuste riskianalüüsid on riskianalüüsi koostamist reguleerib HOS § 92 lg-s 3 aluseks üleriigilisele riskianalüüsile ja võimaldavad saada nimetatud VV määrus. Protsessi, riskianalüüside tervikliku ülevaate kohalike omavalitsuste, regioonide ja ka omavahelist seost ja koosseisu reguleeritakse riigi riskidest tervikuna. Apteekide vaatest on oluline ja nimetatud määrustega. vajalik, et riskianalüüsi lisatakse ka kohalike omavalitsuste 78  vaade. Eriti tähtis on see, et see ka reaalselt ja efektiivselt rakenduks. Viimased kriisid, nii koroonaepideemia kui ka Ukraina sõjapõgenike saabumine näitasid, et kohalike omavalitsuste kaasamine on väga oluline ja tegevuste planeerimine sel tasemel vajab selgemat hindamist. Samuti vaid üht väiksemat piirkonda mõjutava kriisi puhul peaks olema riskid hinnatud ja tegevused planeeritud. Eelnõu ettevalmistaja selgitused: Üleriigilise riskianalüüsi koostamisel võetakse see arvesse ja kajastatakse üldisemat KOVide vaadet (partnerite seisukohast olulist infot). Detailsemat KOVide vaadet saab KOVide riskianalüüsidest endist. EPALi hinnang selgitustele: Palun täpsustada, millistele eelnõu sätetele see väide tugineb. 6. Märgime, et kahetsusväärselt ei ole eelnõu koostaja andnud Selgitused 1. Ajakava tulenevalt CER direktiivi selgitusi ja vastuseid EPALi 27.03.2023 kirja teises osas ehk ülevõtmisel (seaduse jõustumine 18. tähistusega II. Juriidilised ja praktilised küsimused oktoobril 2024. a) ette nähtust: alapunktides meie poolt püstitatud küsimustele ja 18.10.2024. a – ministri määrus, millega probleemkohtadele. kehtestatakse ETOks määramise täpsemad Palume lahkesti anda selgitusi ka seal toodud probleemide tingimused ja kord; osas. 30.06.2025. a – ministri määrus, milles kirjeldatakse 1. Millal rakenduvad kriisiseadusest tulenevad nõuded ravimitega varustamise kui elutähtsa teenuse üldapteekidele, millal tuleb kinnitada asjakohased toimepidevuse nõuded; dokumendid (riskianalüüs, riskiplaan, toimepidevuse 31.12.2025. a – üleriigiline riskianalüüs; tagamise plaan)? 31.12.2025. a – elutähtsa teenuse osutajate 2. Kuna puuduvad konkreetsed toimepidevuse nõuded, toimepidevuse strateegia; ei ole võimalik sisuliselt asjakohaseid regulatsioone 28.02.2026. a – Ravimiameti ettepanekul määratakse hinnata ega kommenteerida. Ühine riskianalüüs kogu ministri haldusaktiga ravimivaldkonna ETOd, valdkonnale, mille paneks kokku koordineeriv asutus haldusaktis nähakse ette nõuetele vastamise oleks siinkohal kindlasti abiks. kuupäev; 3. Kuna pole teada, millised apteegid ETO-ks ETO kohustuste täitmise tähtajad hakkavad kulgema määratakse, siis pole teada nende ettevõtjate seiskoht haldusakti andmisest alates. Riskianalüüs tuleb teha 79  selles suhtes. Mis saab kui nad näiteks keelduvad või üheksa kuu jooksul, plaan kümne kuu jooksul. äärmisel juhul isegi tegevuse lõpetavad? Kuidas Muude nõuete kohta määratakse täpsemad tähtajad tagatakse apteekidele vajalikud ressursid või korraldava asutuse haldusaktiga. kompenseeritakse täiendavad kulud? Võtame teadmiseks ning võimaluse korral arvestame 4. Milline on üldapteekide kui üldhuviteenuse osutajate edasise planeerimisel. Näeme tugevaid koostöökohti ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse nõuete ETOde riskianalüüside ja -plaanide koostamisel nii omavahelised seosed, millised on erisused? Kuidas apteekidel omavahel kui ka võimaluse korral tagatakse apteekidele vajalikud ressursid või läheduses või samas hoones asuvate kompenseeritakse täiendavad kulud? tervishoiuteenuse osutajatega (kui see on 5. Pole võimalik aru saada, kuidas Terviseamet relevantne). kavandab apteekide töötajate poolt töökohustuste täitmise korraldust ning peab selle üle arvestust 3. Läbirääkimisi konkreetsete üldapteekidega tervishoiukorralduse infosüsteemis. Samuti, kuidas alustame 2024. a, ETOde määramise tähtaeg on kohaldatakse apteegitöötajatele töökohustuste 2026. rakendamist. Kuidas tagatakse apteekidele vajalikud ressursid või kompenseeritakse täiendavad kulud? 4. Seletuskirjas on märgitud, et ravimi hulgimüüja, 6. Kuidas on planeeritud ETOks määratud apteekide kes on määratud ETOks, on ühtlasi üldhuviteenuse loetelu muutused? Näiteks juhul kui toimuvad osutaja MSÜS § 5 tähenduses ja talle kohalduvad muutused rahvastiku paiknemisel või teiste elutähtsa üldhuviteenuse osutajale ette nähtud kohustused, teenuse osutajate paiknemisel, siis kas see toob alati nõuded ja tähtajad niivõrd, kuivõrd ETOle kaasa muudatused ka ETOks määratud apteekide ei ole sätestatud teistsuguseid nõudeid. Erisused on valikul? sätestatud näiteks üldhuviteenuse osutaja ja elutähtsa 7. Kui apteek, kes on ETO, teeb suured investeerinud teenuse osutaja toimepidevuse nõuetes. See apteegi toimepidevuse tarvis, näiteks viib sisse tähendab, et ETOdele lisanduvad täiendavad nõuded muutused elektrisüsteemis, soetab generaatori, ostab HOS regulatsiooniga, mida üldhuviteenuse sisse riskianalüüsid jne, siis kuidas on tagatud, et see osutajatele ei kaasne. kõik peale Ravimiameti järjekordset ajakohasuse hinnangut, mis toimub korra aastas, ei muutu 5. Töökohustuse kavandamine toimub vastavalt mõttetuks, sest ETOks nimetatakse teine apteek? TTKS §-le 264 ja § 581 lg 4 punktile 2 ning Kuidas sel juhul hüvitatakse apteegi poolt kantud riigikaitseseaduses sätestatule (vt ka määrust kulud? https://www.riigiteataja.ee/akt/116032022013). 8. Suurem osa apteeke asub üüripinnal. Üüripinnal Vastavalt TTKS-le töödeldakse tervishoiukorralduse 80  jätkamine on üürniku ja üürile andja vaheline infosüsteemis tervishoiutöötajate, tervishoiuteenuse kokkulepe. Kui üürilepingu pikendamises osutamisel osalevate isikute, proviisorite ja kokkuleppele ei jõuta, siis kuidas on planeerinud riik farmatseutide töökoha andmeid. Vastavad korraldada, et apteegi omanikule seoses ETO tervishoiukorralduse infosüsteemi arendused ei ole kohustuse täitmisega tehtud investeerinud veel valmis. hüvitatakse. 9. majandustegevuse lõpetamise kohta erisusi ette 6. Ravimiametil on kohustus mitte harvem kui kord nähtud ei ole, nii näiteks peab üldapteek, kes osutab aastas nimekiri üle vaadata ning vajaduse korral elutähtsat teenust, teavitama üldhuviteenuse esitada muudatusettepanekud. Soovime lähtuda osutamisest loobumisest seda takistavate asjaolude põhimõttest, et ETO staatus oleks püsiv ning olemasolu tõttu tegevuslubade andjat ehk apteekidel oleks kindlustunne pikaajaliste Ravimiametit vähemalt kolm kuud ette.Kolme kuu investeeringute tegemisel. jooksul ei suuda ükski apteek tagada ETO staatuse üle võtmist. Kuidas on sellisel juhul tagatud selle 7. vt eelmist piirkonna kriisi korraldus? 10. Eelnõus pole sätestatud ega seletuskirjas selgitatud, 8. senine teiste valdkondade ETOde praktika näitab, millal hakkab Ravimiamet tegema järelevalvet et olulisemate üüripindade vahetusi on toimunud üldapteekide kriisiülesannete täitmise ja selleks harva. Seda on peetud äririski osaks või lahendatud valmistumise üle. Kas see toimub koos eelnõu vastu tehniliselt nii, et vara oleks võimalik teisaldada võtmisega või rakendub sellele mingi ülemineku teistele äripindadele. periood? 11. Ja lõpetuseks on meie hinnangul oluline, et 9. vt varasemat vastust (paar küsimust eespool) üldapteekide toimepidevuse tagamise kohustus peab korreleeruma ka ETO apteekide õigusega nõuda 10. ETOde määramise tähtajaks on eelnõus 2026. hulgimüüjatelt enda eelisjärjekorras varustamist aasta veebruari lõpp, seejuures rakendatakse elutähtsate ravimite/meditsiiniseadmetega määramisel apteekidele üleminekuperiood. kriisiolukorras. Pole võimalik aru saada, kuidas see Järelevalve saab toimuda alles pärast lahendatakse. üleminekuperioodi lõppemist, küll aga loodame Ravimiameti nõu apteekidele ka juba üleminekuperioodi jooksul. Arvestama peab, et kavandatav roll kriisides on ka Ravimiameti jaoks uus ning nõuab ka tal uute pädevuste loomist. 81  11. Toetame samuti seda põhimõtet. 7. Meile saadetud eelnõu käsitleb üldiselt kõikidele ETO-dele Selgitused Mõistame EPALi muret ja soovime siinkohal pandud kohustusi, kuid seal ei käsitleta muudatuste täpsustada õigusloomega seotud asjaolusid. konkreetseid aspekte ega anta piisavalt valdkondlike Seadusega sätestatakse need ETOde õigused ja vastuseid, millist teenust oodatakse ETO-apteegilt ravimite kohustused, mis peavadki põhiseaduse kohaselt kättesaadavuse tagamiseks, millised on konkreetsed nõuded olema reguleeritud seaduse tasandil. Sarnaselt ja tingimused. Tagasiside tabelisse lisatud selgitused ETO- kehtiva HOSga saab seadusandja anda elutähtsat teenust korraldavale asutusele volituse kehtestada apteegi nõuete osas pigem suurendavad meie ebakindlust, täpsemaid nõudeid, mis aga peavad jääma seadusega sest näiteks ravimite valmistamise tagamine ETO apteekides antud volituse ulatusse ja piiridesse. Ravimite kohta on täiesti uus teema. Tavatingimustes valmistavad Eesti kehtestab nõuded Sotsiaalministeerium. Sellest apteekidest ravimeid vaid 30% ja sedagi enamasti väikestes tulenevalt on eelnõuga nähtud ette ka vastavate kogustes. Seletuskirja on sel korral lisandunud ka otseselt rakendusaktide puhul üleminekuaeg. Üleminekuaeg vastuoluline info: leheküljel 62 on sedastatud, et elutähtsaks on vajalik mh selleks, et oleks piisav aeg puudutatud muutub 24 apteeki ja nende juures määratakse eelduslikult isikute, sh EPALi kaasamiseks. kokku kuni 125 riigikaitselist töökohta. Samas, seletuskirja Sotsiaalministeeriumil tuleb kehtestada lehekülgedel 74-75 on jutt umbes 50 ETO-apteegist. Igal toimepidevuse nõuete määrus ravimite kohta juhul on selge, et ETO-kohustuste täitmiseks on apteekides hiljemalt 01.07.2025. Nimetatud määrus töötatakse vaja lisatööjõudu (isegi Ravimiamet möönab enda puhul välja eelkõige 2024. aastal ning sellesse kaasatakse lisatööjõu vajadust), mille tagamine on problemaatiline nii kindlasti ka EPAL. Seletuskirjas on tõepoolest jäänud sisse ebatäpsus apteekide arvu kohta. Õige organisatoorselt kui finantsiliselt. EPAL’ile jääb arv on 24. Pikemas perspektiivis kaalutakse seda viia arusaamatuks, millistest numbritest tuleb lähtuda. 50ni, kuid käesoleva eelnõu rakendamisel keskendutakse 24-le. Täiendasime seletuskirja. 8. Samuti on endiselt selgusetu, mis saab juhul, kui ETO-apteek Selgitused Iga ETO vastutab üksnes enda teenuse ei suuda talle pandud toimepidevuse nõudeid täita, kui toimepidevuse eest. Samas enda toimepidevuse eelnevas ahelas olevad ETO-protsessid on tagamata (nt kavandamisel tuleb võtta arvesse ka teiste teenuste digiretseptuur, kaardimaksed jne). Mis saab sel juhul võimalikke katkestusi (nt side- või elektrikatkestusi) võimalikest sanktsioonidest? ning mõelda võimalike maandavate meetmete peale ETO toimepidevuse riskianalüüsis ning tegevuste peale kriisis ETO toimepidevuse plaanis. Mis need 82  võimalikud maandavad meetmed või tegevused kriisis on, oleneb paljuski ka korraldava asutuse kehtestatavatest toimepidevuse nõuetest. Täpsemad nõuded räägib Sotsiaalministeerium apteekidega eelnevalt läbi toimepidevuse nõuete määruse väljatöötamisel. Ravimiametil tuleb koostada ka hädaolukorra lahendamise plaan, st apteekide ülene plaan selle kohta, kuidas tullakse toime ühe või teise kriisiga juhul, kui apteegid üksinda oma jõuga ei saa hakkama. Sanktsioonid ETOst apteekidele kaasnevad üksnes siis, kui ETO apteek ei täida HOSi üldnõudeid (nt riskianalüüsi ja plaani koostamine, õppuste korraldamine) või ei täida korraldava asutuse kehtestatud toimepidevuse nõuete määruse nõudeid. ETOt ei sanktsioneerita teise valdkonna ETO poolt täitmata nõuete eest. 9. Täiesti lahtiseks jääb meie jaoks, kui suured kulud ja Selgitused Sotsiaalministeeriumil tuleb kehtestada investeeringud ettevõtjale kaasnevad ETO-apteekideks toimepidevuse nõuete määrus ravimite kohta muutumisega. Riigi poolt antud selgitustes on väidetud, et hiljemalt 01.07.2025. Nimetatud määrus töötatakse elutähtsate teenuste toimepidevusega seotud kulude osas välja eelkõige 2024. aastal ning sellesse kaasatakse kehtib teiste riikidega sarnane põhimõtte, et kulud kaetakse kindlasti ka apteekide esindajad, sh EPAL. Määruse teenuse hinnast, st need kulud tasub lõpuks tavatarbija. väljatöötamise käigus soovib SOM selgitada välja ka tulevaste kulude mahud ja praegused võimelüngad, Apteekide puhul see selgitus ei tööta, kuna ravimite mis apteekidel võivad esineda. Lisaks on 2024. a juurdehindlused on riiklikult reguleeritud (ja niigi madalad) SoM tööplaanis laiem ravimite hinnaregulatsiooni ning apteek ei saa omatahtsi hindu tõsta.Kokkuvõte: oleme süsteemi ülevaatamine ja muudatusettepanekute jätkuvalt valdavas osas teadmatuses oma kohustustest, esitamine (väljatöötamiskavatsuse koostamine aasta tulevastest kuludest ja investeeringute vajadustest, kuid nii lõpuks). SoM leiab, et ei ole praegu mõistlik palju on selge, et enamusel üldapteekidel puudub võimekus kehtestada üht eraldiseisvat meedet kriisivalmiduse lisakulude või kohustuste kandmiseks ilma riigipoolsete tagamiseks, kui suur süsteem selle ümber on lähiajal lahenduste väljapakkumiseta. Isegi riskianalüüside, muutuses. kriisiplaanide jmt koostamine võib üksikapteegile üle jõu 83  käia. Kahjuks peame seadust rakendamatuks, seni kuni riik pole välja pakkunud finantsilisi jm lahendusi. Samas oleme veendunud, et apteekide kaasamine ETO-ettevõtete hulka on ilmselgelt möödapääsmatu, et tagada ravimite kättesaadavus Eesti elanikele kriisi olukordades. Eesti Põllumajagdus-Kaubagdusüoda 1. Kõikide HOS-is kehtestatud nõuete täismahuline Selgitused Teenused on valitud elutähtsate teenuste hulka rakendamine toiduvaldkonnas tegutsevale ETO-st ettevõtjale kindlate kriteeriumide järgi. Elutähtsaks teenuseks (toiduETO) on äritegevust otseselt piirav ja ettevõtjat loetakse üksnes sellist teenust, millel on ülekaalukas koormav ning on meie hinnangul nii mastaapses mahus mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ebamõistlik ja mitte vajalik. Seepärast tuleb HOS-i kõikide ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või sätete rakendamise vajadust toiduETO-le hoolikalt kaaluda tekitab suure keskkonnakahju ja mille katkemisel on seda nii konkurentsivõimekuse vähenemisest kui oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele. proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt. Olgu siinkohal mh Tegemist on n-ö alusteenustega, millest oleneb toonitatud, et toiduvaldkonnas saavad ETO-ks nimetatud inimeste elu ja tervis ning ühiskonna püsimajäämine, vaid väike osa kogu põllumajanduse ja toidutootmisega riigi toimimine laiemalt. Samast põhimõttest tegelevatest ettevõtjatest, mistõttu HOS pärsib selgelt lähtutakse ka ETOde väljaselgitamisel. Fookuses on toiduETO-ks nimetatud ettevõtjale konkurentsieeliseid. üksnes tervise, elu, ühiskonna toimimise seisukohast olulisemad ettevõtted. Ka teistes valdkondades ei ole EPKK on olnud alati seisukohal, et Eesti põllumajandus- ja regulatsiooniga hõlmatud kõik ettevõtted, vaid toidusektoril on strateegiliselt tähtis roll toidujulgeoleku teatud ettevõtted, kellel on oluline mõju. Seejuures tagamisel. Meie hinnangul on Eesti toidujulgeoleku ei ole seni praktikas täheldatud, et teistes sektorites kindlustamiseks vaja luua soodsad tingimused kodumaise ETOd kaotasid konkurentsieelise võrredes mitte toidutootmise arenguks, et tagada Eesti isevarustatuse tase nii ETOdest ettevõtjatega. Vastupidi, tänu nendes sektoristes, kus Eesti varustamine toiduainetega pole toimepidevuse nõuete täitmisele on sellised tagatud, säilitades samas nende valdkondade ettevõtted vastupidavamad erinevates kriisides ja on konkurentsivõime, kus Eestil on olemas rahvusvaheline kujunenud konkurentsivõimelisemaks. Seega ei ole konkurentsieelis ja ekspordivõime. EPKK on siiani olnud asjakohane märkus, et toimepidevuse nõuete tõttu positsioonil, et olulisemad põllumajandusettevõtjad ja kaotavad ettevõtted konkurentsieelise. 84  toidutootjad tuleb nimetada riiklikult elutähtsa teenuse Toiduga varustamine muutub elutähtsaks teenuseks osutajaks ning neile on oluline tagada ligipääs toidu ja toidu ja olulisemad toidukäitlejad ETOdeks. Seoses tootmiseks vajalike infrastruktuuridele ning kriitiliselt sellega kaasnevad sellistele toidukäitlejatele lisaks tähtsate tootmissisendite riiklikule varule. ETOde kohustustele ka ETO staatusest tulenevad Muuhulgas tuleb meie meelest toiduETO-le kindlustada õigused. juurdepääs kõikidele investeeringutoetusele, et seeläbi suurendada nende võimekust toidu varustuskindluse tagamisel. 2. HOS-i täiendamine, taustakontroll Selgitused Eelnõu on täiendatud. Teovõime kontrollimine on HOS-i täiendatakse §-ga 411, mille kohaselt peab ETO eelnõust välja jäetud ning kontroll piirdub üksnes tagama nende isikute usaldusväärsuse, kes täidavad lepingu karistatuse andmete päringuga. või muul alusel elutähtsa teenuse osutaja juures elutähtsa Eesti kodanike karistused teistes EL riikides jõuavad teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulisi ülesandeid Eesti karistusregistrisse. EL riikide kodanike karistusi on võimalik kontrollida EL karistusregistri nagu elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, andmebaasist ECRIS. ETOdel tekib võimalus samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või esitada digitaalne päring. Sellise lahenduse puhul valvesüsteemi arendamine või haldamine ning ülesanne, mis tuleb aga arvestada, et vastuse saamise täpne aeg võimaldab ligipääsu elutähtsa teenuse toimepidevuse jääb avatuks, kuna liikmesriikides on ametiasutustel tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või erinevad tähtajad vastamiseks. kontrollisüsteemidele. Usalduseväärsuse tagamiseks peab Olenemata ECRISe kasutamise võimalustest saab ETO selliseid ülesandeid täitvate isikute suhtes teostama ETO kõikidelt EL ja kolmandate riikide kodaniketelt taustakontrolli. Seejuures ei tohi kindlaksmääratud küsida väljavõtte koduriigi registrist. See tähendab, ülesandeid anda täitmiseks isikule, kes on piiratud et töötaja peab sellise väljavõtte ise esitama. Sellist teovõimega ega ka isikule, keda on karistatud lähenemist kasutatakse ka praegu mõne sektori puhul nii Eestis kui ka mujal maailmas. karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Taustakontrolli on kavas niipalju kui võimalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 1, digitaliseerida ja automatiseerida. Eelnõu sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning mille täiendatakse karistusregistri muudatusega ning karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri täpsustatakse, et karistusandmete kontroll ETOdele seaduse kohaselt kustutatud. Taustakontroll tuleb teostada on tasuta. Eelnõu kohaselt on ETO-l õigus saada 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21) 85  enne isiku tööle asumist ja iga kahe aasta tagant peab päringu tegemiseks vajalikud andmed ja päringu kontrolle läbi viima ka ülesandeid täitvate isikute suhtes. teeb ETO. Kuigi § 412 annab ETO-le taustakontrolli teostamiseks õiguse saada ja töödelda kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku Eelnõu kohaselt jagunevad karistused kahte liiki. kohta isikuandmeid, on taustakontrolli teostamise kohustuse Sätestatakse kuriteod, mille esinemisel ei tohi isik ETO juures töötada. Muude kuritegude puhul on lisamine ETO-le ebarealistlik ning seletuskirja põhjendus, et jäetud ETO-le kaalumisõigus, kas vabastada isik taustakontrolli tegemine jäetakse ETO ülesandeks, kuna töölt, jätta tööle võtmata, suunata teisele tööle või selline kontroll piirdub üksnes päringute esitamisega aktsepteerida riski. vastavasse registrisse ja valmisvastuste saamisega, st kontroll ei eelda eriteadmisi või lisaandmete kogumist, ei ole korrektne. Siinkohal oleme erimeelt, sest meie arvates nõuab piiratud teovõime määratlemine eriteadmisi ning päringu tegemine vastavatesse registrisse toob ettevõtja jaoks kaasa suureneva halduskoormuse. Eelnõus ei täpsusta muuhulga olukorda, et mida ETO peab tegema juhul kui selgub, et elutähtsa teenuse tagamise olulisi ülesandeid täidab ebasobivaks hinnatud isik. 3. Toiduseaduse täiendamine, elutähtsa teenuse osutaja ja Mittearvestatud/ Ettepanekuga märkida toidu varustuskindluse toidu varustuskindlus Selgitused valdkonnana teravilja-, pagari- või makarontoodete ToiduETO määratlus reguleeritakse edaspidi lisaks HOS-le tootmise asemel teraviljatoodete, jahu-, pagari- või ka toiduseaduses (TS). Viimasesse lisatakse makarontoodete tootmine, ei saa nõustuda. Nimelt kooskõlastamisel oleva eelnõuga uus osa „71. peatükk Toidu jahu ja jahutooted, sh makarontooted, kuuluvad juba sätestatud teraviljatoodete alla ja seega puudub varustuskindlus“. vajadus nende eraldi märkimise järele. Asjakohane selgitus on ka seletuskirjas ToiduSi § 463 lõike 3 TS-i uus § 462 annab Vabariigi Valitsusele õiguse keelata kohta välja toodud: „Eelnõu kohaselt on toidu osaliselt või täielikult toidu väljavedu Eestist, kui toitu ei varustuskindluse valdkondadeks eelkõige turustata piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste teraviljatoodete (nt jahu, tangud, helbed) tootmine, rahuldamiseks või on oht sellise olukorra tekkeks. Meetme makarontoodete tootmine, pagaritoodete (nt kehtestamine on elanikkonna toiduga varustamise lihtpagaritooted leib, sai) tootmine /…/.“. kindlustamise tagamiseks kindlasti vajalik, kuid arvestada Täiendavalt selgitame, et eelnõu ei reguleeri ja 86 tuleb ka toiduETO-ks nimetatud ettevõtjate kohustustega, sellesse ei ole kavandatud ka lisada sätteid, mida mis on seotud tema partneritega väljas pool Eestit. Pöörame kohaldada erinevates force majeure olukordades. tähelepanu, et toodete ja teenuste sisseost, müük kohalikul Sellel puhul tuleb endiselt lähtuda lepingust ja VÕSs turul ja eksport on kõik seotud lepinguliste kohustustega, ning teistes asjakohast olukorda reguleerivates mille mitte täitmine toob kaasa ettevõtjale sanktsioonid. seadustes sätestatust. Riigikohus on oma 15. Juhul kui VV kuulutab välja osalise või täieliku väljaveo detsembri 2005. a otsuses asjas 3-4-1- 16-05 (p 22) keelu, on vajalik anda toiduETO-le garantii, mille alusel saab asunud seisukohale, et: „Põhiseadusega nõutava ja ettevõtja viidata lepingupartneritele, et tegemist on force vajaliku õigusselguse määra piiritlemisel saab kohus majeure´iga, mis takistab tal lepingutingimustest kinni arvestada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. pidada ning seetõttu ei rakendu talle lepingujärgsed Euroopa Inimõiguste Kohus on otsuses Sunday sanktsioonid. Laiem küsimus paragrahvi kehtestamisel on - Times vs. Ühendkuningriik leidnud: „Normi saab kas säte on kooskõlas WTO kaubandustõkke reeglitega? pidada „seaduseks“ üksnes siis, kui see on Lisaks pöörame tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas formuleeritud piisava täpsusega, võimaldamaks viidatakse, et TS-i § 462 täiendatakse kahe lõiguga, kuid kodanikul oma käitumist reguleerida: ta peab saama eelnõu § 462 sisaldab vaid ühte lõiget. – kui tarvis, siis asjakohase nõustamise abiga – TS-i uus § 463 määratleb toiduETO-ks ettevõtja, kellel on asjaolusid arvestades mõistlikul määral ette näha teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise, looma tagajärgi, mille teatud tegevus võib kaasa tuua. Need pidamine liha või piima tootmise, liha käitlemise, piima tagajärjed ei pea olema absoluutse kindlusega käitlemise või toidu jaekaubanduse valdkonnas ettenähtavad: kogemus näitab, et see on märkimisväärne mõju elanikkonna toiduga varustamisel. saavutamatu. Kuigi kindlus on väga soovitatav, võib sellega kaasneda ülemäärane jäikus, ent õigus peab Pöörame tähelepanu, et Eestis on makaronitoodete tootmine suutma muutuvate oludega kaasa minna. Seetõttu on väga marginaalne, enamus turul müüdavatest vältimatu, et paljud seadused on sõnastatud, makaronitoodetest imporditakse. Küll aga on pagaritootmise kasutades termineid, mis on suuremal või vähemal ja makaronitootmise peamiseks tooraineks jahu, mille määral ähmased ning mille tõlgendamine ja varustuskindluse tagamine on oluline ära märkida, sest jahu kohaldamine on praktika küsimus.“ (Euroopa on oluliseks tooraineks leiva ja saiatööstusele. Seepärast Inimõiguste Kohtu täiskogu 26. aprilli 1979. a otsus teeme ettepaneku märkida vastav valdkond järgmiselt: asjas Sunday Times vs Ühendkuningriik, p 49.) teraviljatooete, jahu-, pagari- või makarontoodete Soovitame ettevõtjatel oma tegevust täpsemalt tootmine. analüüsida õiguslikust aspektist. Selles osas saaks ettevõtjaid abistada muu hulgas nende esindusorganisatsioonide kaudu. 87  Esindusorganisatsioonid saaksid oma liikmete õigusnõustamist korraldada kas ise või oma liikmesorganisatsioonide kaudu (valdkonnale spetsialiseerunud õigusteenuse osutajate andmete liikmetele kättesaadavaks tegemine, tellitud õigusnõuannete või juhiste liikmetele kättesaadavaks tegemine üldisemates küsimustes nagu näidisklauslid põllumajandustoote ja toidu müügilepingutesse, mh force majeure kohta, vastused sagedamini kerkivatele lepinguõiguslikele küsimustele jmt). Eriolukorra kui force majeure mõju kehtivatele lepingutele on mõningal määral juba analüüsitud ja sellekohane teave on internetist vabalt leitav (näiteks õigusalased soovitused ettevõtetele seonduvalt COVID-19 levikuga – Põllumajandusuudised (pollumajandus.ee); Koroonaviirus kui force majeure – Sorainen; Uudised ja tehtud tööd: COBALT; CoViD-19: Vääramatu jõud | TARK Legal; Lepingulised suhted — Advokaadibüroo RASK jt-d). Samad soovitused on aluseks võetavad ka toidu väljaveo keelu kehtestamise korral, kuivõrd ka sel juhul on tegemist vääramatu jõu ehk force majeure asjaoluga. 4. HOS-i rakendusakt Selgitused Rakendusakti kavandit nr 5 on täiendatud. Juhime Edaspidi kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 tähelepanu, et tegemist on üksnes määruse alusel regionaalministri määrus „Toidu varustuskindluse kavandiga ja määrus on alles väljatöötamisel, mille valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded“, mille tõttu võib selle sisu veel muutuda. Määruse eelnõu rakendusakti kavand nr 5 on esitatud eelnõu lisas 2. väljatöötamisse kaasatakse ka huvigruppe. Seletuskirjale lisatud ministri määruse „Toidu Nimetatud rakendusakti eelnõu § 2 sätestab, et toiduETO on varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse kohustatud jätkama oma tavapärases mahust vähemalt 75% osutamise nõuded“ eelnõu kavand (rakendusaktide oma põhitegevust vähemalt 30 päeva perioodi vältel alates 88 kriisiolukorra välja kuulutamisest tagades mh ka tegevusvaru kavand nr 5) on väljatöötamisel ja kavandatavate ning peale 30nendat päeva, peab ETO jätkama oma nõuete sõnastus räägitakse kõigi osalistega eraldi põhitegevust parimal võimalikul viisil. Rakendusakti läbi ning konkretiseeritakse valdkonna põhiselt. See sõnastuses jääb arusaamatuks, mida põhitegevuse all silmas protsess on juba käimas. Samas selgitame, et kuigi peetakse? Pöörame tähelepanu, et põllumajanduse ja põllumajanduse ja toidutootmisega tegeleval ettevõtjal võib tema majandustegevuses olla mitu toidutootmisega tegeleval ettevõtjal võib olla mitu põhitegevust, siis elutähtsa teenuse osutajaks põhitegevust - nt piimatootja, kes toorpiima tootjana määramisel määratakse kindlaks ka täpne teenus, kasvatab ka vilja, toodab loomasööta ja biogaasi või mis on selle ettevõtja puhul käsitatav elutähtsa lihakäitleja, kelle loomad kasvatatakse üles omavalmistatud teenusena. Kui ettevõtjal on mitu põhitegevust, siis söödal ja kes kasvatatud loomad ise tööstuses ära realiseerib elutähtsaks teenuseks võib olla neist kõigist ning kõrvalsaadused tootmisüksuses ära käitleb. Lisaks tuleb tegevustest vaid üks (näiteks toorpiima tootmine). ära määratleda täpsemalt kas 75% nõuet tuleb vaadelda Elutähtsa teenuse osutaja peab tagama elutähtsa käibena, tootmismahuna või turule viidud pakendatud teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse korral toodete arvust või lähtutakse mõnest muust määrast. toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud Rakendusakti aja jooksul, mahus ja hinnaga. Ehk selle sätte kohaselt ei pea ettevõtja tagama näiteks kogu oma § 3 sätestab nõuded elutähtsa teenuse katkestuse sortimendi tootmist või turustamist kriisis, vaid ennetamiseks. Paragrahv keskendub ETO kohustusele eelkõige üksnes seda osa, mis on määratletud koostada toimepidevuse riskianalüüs. Riskianalüüsi kohustus elutähtsa teenusena selles valdkonnas (näiteks piima toob välja ettevõtja võimalikud takistused tootmise valdkonnas toorpiima tootmine) toiduvarustuskindluse tagamisel. Meie hinnangul ei saa regionaalministri määruses või ka vajaduse korral analüüsi lugeda ennetavaks meetmeks ja seetõttu tuleks § täpsustatud ministri käskkirjas, millega konkreetne ümber nimetada kui Elutähtsa teenuse osutaja kohustus ettevõtja elutähtsa teenuse osutajaks määrati. toimepidevuse riskianalüüsi tegemiseks. Elutähtsa teenuse määratluse ja nõuded elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse kohta valdkondade ja vajaduse korral toidugruppide kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seega peetakse määruse eelnõu kavandis silmas üksnes seda osa ettevõtja tegevusest, mis on määratletud tema elutähtsa teenusena tema elutähtsa teenuse osutajaks määramise käskkirjas. Kõik 89  asjassepuutuvad ministri määruste eelnõude kavandid on aga hetkel alles väljatöötamisel ja, nagu eespool märgitud, kavandatavate nõuete sõnastus räägitakse kõigi osalistega eraldi läbi. Rakendusakti kavandis toodud määra puhul on tegemist müügitulu määraga. Müügitulu määr on piisavalt jälgitav ja täpne nõue nii ettevõtjale kui ka riigile. Müügitulu andmed kajastuvad ettevõtja majandusaasta aruannetes ja neid saab võrrelda üldise statistika andmetega. Turule viidud pakendatud toodete arvu ja tootmismahu kohta jälgitavad detailsed andmed puuduvad. Statistikas kajastuvad vastava EMTAK-i tegevusala koodiga (justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)“) ettevõtte müügitulu andmed kokku. Tööstustoodete kohta avaldab Statistikaamet andmed kaupade nomenklatuuri alusel (avaldab kokku andmed TTLi klassifikaatoris antud 11-kohaliss koodiga, mis on omakorda seotud kombineeritud nomenklatuuri (KN) koodi või koodidega.) Andmed ettevõtete toodete kohta kaubagruppide kaupa on liialt detailsed, nende töötlemine on nii Statistikaametile kui ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Põllumajandus- ja Toiduametile seetõttu väga töö- ja ajamahukas ning lisaks vajab ettevõtja toodetavast toidust tegeliku ülevaate saamiseks piisavat üldistusaset. Ettepanekuga rakendusakti kavandi paragrahvi pealkirja muutmiseks ei arvestata. Paragrahvi eesmärk on kirjeldada vajadust analüüsile tugineva 90  eesmärgipärase toimepidevuse tagamiseks. Seetõttu ei pea vajalikuks pealkirja muuta. 5. Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise Selgitused Seaduse eelnõu seletuskirjas on toodud välja mõjud seaduse mõjude hindamine uutele elutähtsa teenuse osutajatele: võimalikud EPKK üldise seisukohana leiame, et kehtiva HOS-i ja personalikulud, kulud riskianalüüsidele ja kooskõlastamisel oleva HOS-i ja TS-i muudatuste mõjusid plaanidele, auditeerimisele, õppustele. Seaduse toiduETO-le ei ole piisavalt hinnatud. Eelkõige tahame eelnõuga ei seata kohustust 30-päevase varu hoidmiseks. Täpsemad toimepidevuse nõuded rõhutada asjaoluga, et põllumajandust ja toidusektorit ei ole kehtestab regionaalminister oma määrusega. siiani peetud elutähtsa teenuse osutajaks. Ettevõtjale lisandub Seaduse eelnõu juures toodud kavandid on üksnes kulu, mis on tingitud vajadusest suurendada laopinda indikatiivsed. Rakendusaktid on alles tagamaks nõutav 30-ne päevane varude ladustamine, samuti väljatöötamisel, sh ei ole veel toimunud määruse neil tekkida vajadus lisainvesteeringuteks uute seadmete ja mõjude hindamist ega määruse sisuarutelusid tehnoloogiate rakendamiseks või energiavarustuskindluse või huvigruppidega. Kõik määrusest tulenevad mõjud muude sisendressursside järjepidevuse tagamisel. Kuna hinnatakse määruste väljatöötamise käigus, mitte tootmise efektiivsus on viidud maksimaalsele tasemele, seaduse eelnõu raames. hoitakse tooteid, toorainet ja sisendeid laovaruna minimaalsel Elutähtsa teenuse osutajaks määramisega ettevõtjale hulgal, peab ettevõtja suurendama nende laovaru, mis on kaasnevad täpsed kulud selguvad tema elutähtsa teenuse osutajaks määramise menetluse käigus. samuti lisa kulu, mida ettevõtjad peavad kandma oma Ettevõtja toimepidevuse nõuete täitmise ajakava, vahenditest. Kõike seda arvestades tuleb hinnata selliste sellega kaasnevad kohustused ja muud selle mõjude ulatust ka konkurentsi tingimustes, teades, et teised kohustuse täitmiseks vajalikud meetmed lepitakse samas valdkonnas tegutsevad ettevõtted taolisi lisakulusid selle menetluse käigus kokku iga ettevõtjaga eraldi. kandma ei pea. Lisaks on oluline mõjude hindamisel Toimepidevuse nõuete täitma asumiseks täieliku märgitakse ära ka riigipoolne toetuste skeem ja pakett, valmisoleku saavutamine võib võtta aega ning sõltub mida konkreetselt ja millises ulatuses riik ettevõtjaid nii teiste elutähtsate teenuste toimepidevuse toetab. tõstmisest kui ka alles tulevikus kujundatavate toetusmeetmete edukusest. Samuti sõltub see ettevõtte suurusest ning selle kriisidega toimetulekuks juba tehtud ettevalmistustest. Seetõttu ei ole täpset mõju võimalik välja tuua, kuid eelnevalt nimetatut arvesse võttes on eesmärk tagada 91  võimalikult turuneutraalne lähenemine. 6. EPKK poolt oleme samuti korduvalt oma seisukohti ja Selgitused Mis puudutab toimepidevuse ettepanekuid eelnõu vastutavatele koostajatele esitanud ning kulusid/investeeringuid, siis need olenevad eelkõige enamike meie esitatud ettepanekute osas on vastatud kahest asjaolust: selgitustega, miks arvamustega ei ole saanud arvestada. Ka a) sellest, mis kokkuleppeni ettevõtted jõuavad meie oleme mures eelkõige E-ITS-i rakendamise osas. Oleme korraldava asutusega toimepidevuse nõuete suhtes muuhulas korduvalt pööranud tähelepanu investeeringu (määrus REM-l väljatöötamisel ja kaasatakse ka huvirühmasid); vajadusele, mida toiduvaldkonna ETO-d peavad oma b) ETO toimepidevuse riskianalüüsis tuvastatud vahenditest leidma, et uusi konkurentsi moonutavaid nõudeid riskidest ja ETO enda poolt riskianalüüsis täita ning mille osas ei nähta ette mingisugustki toetust riigi kavandatud meetmetest. eelarvelistest vahenditest. Viimase puhul on ka oluline mõista, et meetmete valik on jäetud ETO enda otsustada. E-ITSiga seotud mõjud ja üldiselt toidusektori ETOdele kaasnevad kulud on toodud välja seletuskirja punktis 6.9. E-ITS on üks standarditest, mis suunab ETOsid süsteemselt hindama riske ja rakendama meetmeid. Meetmete lõplik valik jääb ETO otsustada. Meetmete valikust olenevad ka meetmete rakendamise kulud. E-ITSi ei pea rakendama, kui teenuse osutaja rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele või teenuse osutaja on esitanud Riigi Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi. E-ITS on olemuselt tööriist, mis aitab riske ja sõltuvusi hinnata ja varade turvalisust tagada. Kõiki etalonturbe kataloogis esitatud infoturbe meetmeid ei pea iga ettevõte rakendama, tuleb läheneda riskipõhiselt. Ilma analüüsita, milline on maksimaalne kahju ja mis ulatuses on kahju kandmine aktsepteeritav, ei saa 92  edasisi järeldusi teha (nt kui kaua saab ilma elektrita, ilma arveid või tellimusi esitamata hakkama, ilma et äriprotsess sellest kahjustuks). Sellise analüüsi peaks ettevõtja ise tegema. Juhime tähelepanu, et E-ITSi alusel koostatud riskianalüüsi maht oleneb ettevõtja enda määratud kaitsealast. Keskenduda tuleb üksnes olulistele süsteemidele. Kui teenuseosutaja ostab süsteemidega seotud teenuse sisse, nt pilvteenuse ja teenusepakkuja süsteemid vastavad ISO/IEC 27001 standardile, siis teenuseosutaja ei pea nende süsteemide suhtes täiendavat analüüsi tegema. E-ITS ei suuna uue süsteemi loomist, vaid üksnes suunab süsteemsemalt analüüsima riske ja rakendama meetmeid. Veel kord rõhutame, et meetmete valik ja seega ka kulude maht on ETO enda reguleeritav. 15.01.2024 saavutasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantslerid kokkuleppe, et Riigi Infosüsteemi Amet abistab toidusektorit kübernõuete (E-ITSi) profiili koostamisel, kuid profiili koostamine jääb sektori enda ülesandeks. Tehakse koostööd toidusektoriga ning REM veab protsessi. Kübernõuete rakendamisel kehtib toidusektorile üleminekuaeg viis aastat, st viie aasta jooksul on saavutatud vastavus kübervaldkonna nõuetele (sh tehtud audit). Samuti on lepitud kokku, et MKM ja REM vaatavad üle EASi ja KredExi ühendasutuse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuste tingimused, kas toidusektor saab osaleda taotlusvoorudes ja toetust taotleda https://eas.ee/toetused/kybertoetus/. 93  Vastava täpsustuse oleme teinud ka seletuskirja ning eelnõus täpsustanud üleminekutähtaega. Eesti Liggade ja Valdade Liit 1. Kehtiva hädaolukorra seaduse (HOS) kohaselt on elutähtsat Selgitused KOVdele kaasnevad mõjud on hinnatud mitmest teenust korraldavateks asutuseks 33 kohaliku omavalitsuse perspektiivist: a) riskianalüüsi ja strateegia üksust. Eelnõuga muutuvad korraldavateks asutusteks kõik koostamisega kaasnevad mõjud, b) mõjud 79 linna ja valda, mis toob neist 46-le omavalitsusele kaasa lisanduvatele korraldavatele asutustele, c) mõjud täiesti uued ülesanded, mis nõuavad täiendavaid teadmisi ja seoses korraldava asutuse järelevalve kohustuse lisaressursse. Kuigi osad korraldava asutuse ülesanded on 33- laiendamisega. KOV riskianalüüsi ja strateegia le omavalitsusele juba teada, siis eelnõuga kavandatavad kaasnevad mõjud on toodud välja lk-del 64–67. muudatused sätestavad kohalikele omavalitsustele ka uusi Lisanduvate korraldava asutuse, sh lisanduvate ülesandeid (KOVi riskianalüüsi koostamine, riiklikusse KOVde ülesannetega kaasnevad mõjud on hinnatud strateegiasse sisendi andmine, korraldatavate elutähtsate lk-del 74–76. Järelevalvekohustuse laiendamisega teenuste toimepidevuse pikem planeerimine) ja laiendatakse seotud mõjud on kajastatud lk-l 78. ettevõtjate ringi, kelle suhtes tuleb omavalitsustel täita elutähtsa teenuse korraldaja ülesandeid. Eelnõu seletuskirjas oleme keskendunud rahaliste Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a mõjude vaates ennekõike riskianalüüside, strateegia, määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ korraldavate asutuste ülesannete ja järelevalvega (HÕNTE) tuleb seletuskirjas kirjeldada seaduse rakendamise seotud kuludele. Nagu ka ise välja toote, siis muid eeldatavat mõju kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele ja rahalisi mõjusid saab hinnata pärast riskianalüüside esitatakse muude kaudsete kulude prognoos. Käesoleval ja plaanide koostamist, st ka täiendavate juhul on eelnõu seletuskirjas välja toodud vaid eelduslik rahastusvõimaluste leidmist saab arutada ennekõike täiendav palgakulu ühe uue töötaja kohta, sealjuures vahet analüüsi- ja planeerimisprotsessile toetudes. tegemata, kas KOV on juba praegu elutähtsat teenust korraldav asutus või saab ta selleks eelnõu muudatusega. Muid kulusid- töökoha ja vajalike vahendite maksumus ning valmistumise tegevustega seotud konsultatsioonide tellimiseks, koolitustel osalemiseks jms ei ole arvestatud. Samas märgitakse seletuskirja lk 65, et lisanduvad kohustused muudavad senist töökorraldus, suurendades töökoormust ja kulusid. 94 2. Juhime ka tähelepanu HÕNTE § 7 lõikele 2, mille kohaselt Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. kohaliku omavalitsuse üksusele lisakulude sätestamisel, tuleb eelnõu koostamisel kavandada nimetatud lisakulude katteallikad. Antud eelnõu kontekstis seda aga tehtud ei ole. 3. Eelnõu seletuskirja kohaselt töötab elutähtsa teenuse Selgitused Täpsem tehniline lahendus on alles arutelu all. osutajate juures u 40 000 töötajat, kellest taustakontrolli Võimalikult palju toiminguid üritatakse vajadusega on u 5000– 7000 töötajat aastas (praktikas võib automatiseerida. arv olla suurem), kelle osas tuleb kontroll läbi viia nii tööle võtmisel kui ka iga kahe aasta järel. Kuna taustakontrolli läbiviimise lihtsustamiseks on kavas arendada Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vastutusalas oleva infosüsteemi juurde lisamoodul, siis teeme ettepaneku lisada sinna juba kontrollitud isikute karistusandmete muudatuse korral ETO automaatse teavituse funktsioon. 4. Seletuskiri täpsustab §-ga 411 lisatavaid kohustusi muu Mittearvestatud Leiame, et seletuskirjas antud selgitus on piisav. hulgas järgmiselt: „Elutähtsa teenuse osutajal on ühtlasi ka Eelnõus on sõnastatud, et kontroll tehakse alati enne, kohustus kontrollida andmeid uuesti juhul, kui isikule „kui isik asub täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 usaldatakse kahe aasta jooksul elutähtsa teenuse osutaja alusel kindlaksmääratud ülesannet“. juures mõni muu, kuid jätkuvalt lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesanne, kuigi lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid on varem (st eelmise ülesande andmise usaldamisel) juba kontrollitud (vt ka eelnevaid selgitusi lõigete 3–5 kohta).“ Juhul, kui eeltoodud nõue on eesmärgipärane, palume see segaduste vältimiseks sõnastada ka seaduse eelnõus. 5. Eelnõu eelkooskõlastuse käigus juhtisime tähelepanu Selgitused Eelnõu ja seletuskirja on muudetud selliselt, et on vajadusele täpsustada volitatud isiku ja kontaktisiku mõistet sõnaselgelt viidatud kontaktisikule. ning nende ülesannete erinevust. Vastuses meie märkusele (seletuskirja lisa 4 p 7) on selgitatud, et volitatud esindaja näol ETO juures on sisuliselt tegemist kontaktisikuga. Täiendatud eelnõus ei kasutata enam kontaktisiku mõistet, küll aga seletuskirjas. Teeme ettepaneku selguse huvides 95  märkida ka seletuskirjas, et volitatud isiku näol on sisuliselt tegemist kontaktisikuga. Samas tekitab segadust eelnõu punktiga 11 seaduse § 37 lõike 1 täiendamine punktiga 41, mis sätestab, et elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus määrab käesolevas seaduses ning käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks volitatud esindaja. Antud sõnastus annab volitatud isikule hoopis teise tähenduse kui olla ainult kontaktisikuks. Seaduse eelnõu ega seletuskiri ei täpsusta, millistele nõuetele peab volitatud esindaja vastama. Eelnõu ja seletuskirja kohaselt jääb ebaselgeks antud „volitamise“ mõiste ja tähendus - kes see esindaja peaks olema, kes KOVi kõigi seaduse kohaste ülesannete täitmist korraldab, millised on täpsemalt nende kohustused ja õigused, kuidas see volitamine suhestub KOVi sisemise korraldusega jms. Samad küsimused volitatud isiku kohta tulenevad ka eelnõu § 1 punktiga 18 muudetvast HOS § 38 lg 3 punktiga 8 sätestatavast ETO kohustusest määrata käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmise korraldamiseks volitatud esindaja. 6. Seletuskirja lk 12 märgitakse, et riskide hindamise Selgitused Arendus on kavas töötada välja 2024. a jooksul. lihtsustamiseks on Riigikantseleil kavas töötada välja KOVe Täpset kuupäeva ei ole hetkel võimalik määrata. abistav IT-lahendus, kuni IT-lahenduse väljatöötamiseni on KOVidel võimalik hinnata riske Exceli vahendusel, mis on praeguseks KOVidele kättesaadavaks tehtud. Tulevikus võimaldab IT-lahendus KOVidel koostada KOVi profiili jne. ELVL on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et seaduste muutmisega koos peab käima ka vajalik IT arendus, et vältida kohalike omavalitsuste koormamist käsitööga. Kui tõesti ei ole seaduse jõustumise ajaks võimalik IT-lahendust välja töötada, siis peaks seletuskirjas olema kirjas vähemalt 96  konkreetsemalt, mis ajaks see tehakse, mitte lihtsalt lubadus „tulevikus“. 7. ELVLi eelkooskõlastuskirjas palusime üle vaadata, kas Selgitused Eelnõu seletuskirjas on kajastatud mõju riigi seletuskirjas antud hinnang, et eelnõu mõju julgeolekule ja välissuhetele, mõju majandusele, regionaalarengule on olematu, on adekvaatne. Vastuses mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste sellele öeldakse ainult, „ Seletuskirja mõjude osa vaadatakse korraldusele. Eelnõuga ei muudeta teenuste üle“ ja kokkuvõttes on jäädud endisele seisukohale, et eelnõu kättesaadavust ja kvaliteeti tavapärasel ajal, vaid mõju regionaalarengule on olematu. Leiame siiski, et kriisiolukordades, mis on käsitletav majanduslike ja muudatuste mõjul, millega elutähtsate teenuste julgeoleku mõjude all. Eelnõu ei ole seotud toimepidevuse korraldajateks saavad kõik kohalikud ettevõtjate ligipääsuga pangalaenudele jm omavalitsused ja oluliselt laiendatakse ETOde ringi, on ka finantsidele, samuti ei puuduta eelnõu ettevõtjate mõju regionaalarengule. Samuti võib sellele seisukohale maksukoormust, turundusvõimalusi, inimeste jõuda eelnõu seletuskirjas märgitu alusel: „Eelnõuga paraneb tööturul osalemist, inimeste elutingimuste elutähtsa teenuse osutajate suutlikkus osutada elutähtsaid parandamist. teenuseid mitmesuguste riskide korral. Seaduse eelnõuga täpsustatakse asutustevahelist ja rahvusvahelist koostööd, mis aitab tõhustada elutähtsate teenuste kaitset erinevate ohtude vastu, kiirendada infovahetust teenuse osutamist mõjutavate intsidentide korral ning rahvusvahelist koostööd. Kuivõrd eelnõuga parandatakse elutähtsa teenuse osutajate ja riigi valmisolekut kriisidega toimetulekuks, avaldab see kaudset positiivset mõju nii sotsiaal-, julgeoleku-, majandus- kui ka looduskeskkonnale. Nimelt võimaldab parem valmisolek kriisideks ja oskus lahendada olukorda kiiresti vähendada kahju inimeste elule, tervisele ja toimetulekule, riigi julgeolekule, ühiskonnale, majandusele ja looduskeskkonnale.“ 8. Seletuskirja lk 8 viimases lõigus on ebatäpsus käesoleva Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täpsustatud. eelnõuga lisanduvate teenuste arvus: märgitud on 5, õige on 6. 9. Seletuskirja lk 90 on märgitud, et Statistikaameti andmetel Arvestatud Andmed on parandatud. elas 1. jaanuaril 2019.a Eestis 1 331 796 inimest. Kindlasti 97  on võimalik leida elanike arvu kohta värskemad andmed. 10. Kordame eelkooskõlastuse käigus tehtud märkust, et Selgitus HOSi muudatused on seotud CER direktiivi segadust tekitab asjaolu, et käesoleva eelnõuga samal ajal on ülevõtmisega. Direktiivi ülevõtmise eelnõu tuleb menetluses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis on menetleda eraldi, et oleks tagatud direktiivi juba varem kooskõlastusringil käinud ja mille kohta on antud õigeaegne ülevõtmine, ja sellesse ei lisata muid tagasisidet, et eelnõu on tänaseks muudetud ning osaliselt on sätteid, mis ei seondu direktiivi ülevõtmisega. kooskõlastajate ettepanekute ja märkustega arvestatud. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Puudub selgus, millises mahus ja millega on arvestatud. jõustumisega tunnistatakse HOS kehtetuks, seega Segadust suurendab seletuskirja lisa 4 punktis 1 antud kõik muudatused, mida hetkel CER ülevõtmiseks kommentaar, kus selgitatakse, et vastavaid muudatusi tehakse, peavad tulevikus kajastuma ka tsiviilkriisi menetletakse eraldi kuni jõudmiseni Vabariigi Valitsusse. ja riigikaitse seaduse eelnõus. Kahe eelnõu Vabariigi Valitsuses on kavas eelnõud liita ja menetleda omavaheline liitmine sõltub mõlema eelnõu edasi VOSi eelnõuna. VOSi eelnõusse tuuakse üle ka HOSi menetlemise tempost või toimub liitmine pärast eelnõus olevad sätted. Seega puudub kooskõlastajatel HOSi muudatuste jõustumist. Tagame omalt poolt, käesoleval hetkel ettekujutus, milline saab olema lõplik et huvirühmad näevad ka lõplikku teksti, kuid eelnõu variant tervikuna. konkreetne ajaraam sõltub mõlema eelnõu Riigikogus menetlemise tempost. 11. Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse Selgitused CER direktiivi art 14 lg 1 kohaselt tohib eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt täiendatakse hädaolukorra tasutakontrolliga seotud päringuid esitada üksnes seadust taustakontrolli sätetega. Sätete kohaselt peab edaspidi ETO ise. Eelnõu koostatakse direktiivist lähtudes. elutähtsa teenuse osutaja teostama taustakontrolli inimese Samuti on töötajate usaldusväärsuse suhtes, kellele usaldatakse elutähtsa teenuse osutaja juures tagamine/haldamine ETO enda ülesanne (art 13 lg 1 järgmiste ülesannete täitmine (eelnõu § 1 punkt 20): elutähtsa (e)). Oluline on panna tähele ka seda, et andes teenuse toimimist tagava infosüsteemi, sealhulgas toimimist isikule olulise ülesande (mille täitmine eeldab, et isik tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamine või oleks n-ö kontrollitud ja taustakontrolli läbinud) haldamine; ülesanne, millega antakse otsene või kaudne peab ETO olema teadlik isiku karistusandmetest ja ligipääs elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks eelnõus loetletud asjaoludest, keeldumisaluste vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või esinemisel ka mitte andma enam isikule seda kontrollisüsteemidele; ülesanne, mis on seotud elutähtsa ülesannet. ETO-l ei ole võimalik täita kõike seda, teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või kui taustakontrolli teeb kolmas isik. ETO ei saa riskihaldusega. tagada, et tema juures töötab või talle osutab teenust nõuetele vastav isik, kui ise ei näe andmeid, mille 98  Oleme seisukohal, et taustakontrolli läbiviijaks ei peaks alusel teeb otsuse. Selgitame lisaks, et samamoodi olema alati elutähtsa teenuse osutaja (ETO). Näiteks ei ole nagu on üksnes ETO kohustus koostada mõistlik, et ETO peab teostama taustakontrolli oma riskianalüüs, ei saa ka lepingupartnerite töötajatest lepingupartneri töötaja kohta, kui ülalnimetatud tingimustele tulenevat riski hindamist karistatuse andmete vastavad tööd teostab ETO lepingupartner. Leiame, et töötlemisel anda ETO lepingupartnerile. Lisaks võib halduskoormuse ja andmetöötluse vaatest ei ole õige panna sellise lahendusega kaasneda oht nii julgeolekule kui taustakontrolli teostamise ja päringute tegemise, ka ETO ärisaladusele, kui ETOd peaksid avaldama analüüsimise, säilitamise ja töösuhte reguleerimise meetmete lepingupartnerile riskianalüüsis toodud ajaolusid ja rakendamise eest vastutust ETO-le. Sellises olukorras peab tagama sealjuures sellekohase teabe kaitset. eelnõu ette nägema võimaluse ETO-ga lepingulises suhtes Andmete säilitamise puhul juhime tähelepanu olevale elutähtsa teenuse osutajale teostada taustakontrolli sellele, et ETO ei pea eraldi säilitama andmeid, see oma töötajate suhtes ise. säte on eelnõust välja jäetud. Päringute tegemist puudutavad logid säilitatakse karistusregistri juures. 12. Kaubanduskoda tänab, et eelnõu muudatustes on arvestatud Arvestatud Ettepanekuga on arvestatud ja eelnõu täiendatud. Kaubanduskoja varasemat tagasisidet auditi läbiviimise Kuuekuuline nõue asendatud kaheteistkümne nõuete osas ning eelnõu teksti on täiendatud sätetega, mis kuulisega. reguleerivad seda, millal võib korraldav asutus nõuda auditi läbiviimist ja selle eest ka tasumist. Kaubanduskoda toob täiendavalt välja, et eelnõu § 1 punkti 23 § 431 lg 3 kohaselt saab pidada sõltumatu auditi läbimise kohustuse täidetuks elutähtsa teenuse osutaja poolt, kui elutähtsa teenuse osutaja on läbinud viimase kuue kuu jooksul omal algatusel või muu isiku nõudmisel samaväärse auditi. Oleme seisukohal, et kuue kuu nõue tuleks asendada kaheteistkümne kuuga, kuna praktikas teostatakse auditeid kord aastas. 13. Küberturvalisuse seaduse (edaspidi KüTS) § 3 lg 1 p 1 Selgitused E-ITS-iga seotud mõjud ja üldiselt ETOdele kaasnevad kulud on toodud välja seletuskirjas kohaselt loetakse teenuse osutajateks KüTS tähenduses isik, mõjude peatükis. Toidusektori ETOde kulud on kes kasutab võrgu- või infosüsteemi hädaolukorra seaduses kirjeldatud seletuskirja punktis 6.9. E-ITS on üks sätestatud elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse standarditest, mis suunab ETOsid süsteemselt 99  hindama riske ja rakendama meetmeid. Meetmete osutamisel. KüTS § 7 lg 1 kohaselt peavad elutähtsa teenuse lõplik valik jääb ETO otsustada. Meetmete osutajad rakendama alalisi turvameetmeid, et ennetada valikust olenevad ka meetmete rakendamise küberintsidente, lahendada küberintsidente ja ennetada ja kulud. E-ITSi ei pea rakendama, kui teenuse osutaja leevendada küberintidentidest tulenevat mõju teenuse rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise toimepidevusele või süsteemi turvalisusele. KüTS § 7 lg 5 standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele või kohaselt tuleb § 7 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise ja teenuse osutaja on esitanud Riigi Infosüsteemi süsteemide küberturvalisuse tagamiseks kohaldada infoturbe Ametile kehtiva vastavussertifikaadi. E-ITS on halduse nõudeid üldnimetusega Eesti infoturbestandard (E- olemuselt tööriist, mis aitab riske ja sõltuvusi ITS). E-ITSi ei pea rakendama, kui teenuse osutaja hinnata ja varade turvalisust tagada. Kõiki rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise etalonturbe kataloogis esitatud infoturbe meetmeid standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele või teenuse ei pea iga ettevõte rakendama, tuleb läheneda osutaja on esitanud Riigi Infosüsteemi Ametile kehtiva riskipõhiselt ja vaadelda ärikriitilisi protsesse. Ilma vastavussertifikaadi. analüüsita, milline on maksimaalne kahju ja mis Kaubanduskoda tunneb muret, et need ettevõtted, kes täna ei ulatuses on kahju kandmine aktsepteeritav, ei saa ole ETO-d, kuid eelnõu kohaselt saavad ETO-ks, peavad edasisi järeldusi teha (nt kui kaua saab ilma elektrita, hakkama rakendama E-ITS nõudeid, kuid need võivad ilma arveid või tellimusi esitamata hakkama, ilma et osutuda nende jaoks ebaproportsionaalseks. Kaubanduskoda äriprotsess sellest kahjustuks). Sellise analüüsi peaks on saanud toidusektorist ja põllumajandussektorist ettevõtja ise tegema. Juhime tähelepanu, et E-ITSi tagasisidet, et E-ITS nõude rakendamine ei ole ettevõtetele alusel koostatud riskianalüüsi maht oleneb proportsionaalne ning selle nõude täitmine ei pruugi olla ettevõtja enda määratud kaitsealast. Keskenduda võimalik. Koda on seisukohal, et protsesside ringitegemine tuleb üksnes olulistele süsteemidele. Kui ja ülalhoidmine vastavalt E-ITS nõuetele võib uutele ETO teenuseosutaja ostab süsteemidega seotud teenuse ettevõtetele kaasa tuua väga suure lisakulu aastas ning see on sisse, nt pilvteenuse ja teenusepakkuja süsteemid ettevõtete jaoks ebaproportsionaalne koorem. Lisaks ei ole vastavad ISO/IEC 27001 standardile, siis teada mõjusid, mis selle kohustuse panemine uute ETO teenuseosutaja ei pea nende süsteemide suhtes ettevõtetele tegelikult tähendab ja millises ulatuses, milliseid täiendavat analüüsi tegema. E-ITS ei suuna uue investeeringuid vajab ning millist halduskulu nõuab nende süsteemi loomist, vaid üksnes süsteemsemalt ülalpidamiseks. Sellest tulenevalt on Koda seisukohal, et analüüsima riske ja rakendama meetmeid. Veel kord uutele ETO-dele tulenev E-ITS nõue on midagi, mida rõhutame, et meetmete valik ja seega ka kulude ettevõtted reaalsuses ei pruugi suuta täita. maht on ETO enda reguleeritav. 15.01.2024 saavutasid Majandus- ja 100  Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantslerid kokkuleppe, et Riigi Infosüsteemi Amet abistab toidusektorit kübernõuete (E-ITSi) profiili koostamisel, kuid profiili koostamine jääb sektori enda ülesandeks. Tehakse koostööd toidusektoriga ning REM veab protsessi. Kübernõuete rakendamisel kehtib toidusektorile üleminekuaeg viis aastat, st viie aasta jooksul on saavutatud vastavus kübervaldkonna nõuetele (sh tehtud audit). Samuti on lepitud kokku, et MKM ja REM vaatavad üle EASi ja KredExi ühendasutuse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuste tingimused, kas toidusektor saab taotlusvoorudes osaleda ja toetust taotleda https://eas.ee/toetused/kybertoetus/. Vastava täpsustuse oleme teinud ka seletuskirja ning eelnõus täpsustanud üleminekutähtaega. 5-aastane üleminekutähtaeg kübeturvalisuse nõuete korral on laiendatud kõikidele uutele ETOdele. Mis puudutab toimepidevuse kulusid/investeeringuid, siis need olenevad eelkõige kahest asjaolust: a) sellest, mis kokkuleppeni ettevõtted jõuavad korraldava asutusega toimepidevuse nõuete suhtes (määrused väljatöötamisel ja kaasatakse ka huvirühmasid); b) ETO toimepidevuse riskianalüüsis tuvastatud riskidest ja ETO enda poolt riskianalüüsis kavandatud meetmetest. Viimase puhul on ka oluline mõista, et meetmete valik on jäetud ETO enda otsustada. 101  Justiitsministeerium Meie: nr 7-2/23-01817 Austatud justiitsminister Riigikantselei esitab Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikantselei on muutnud eelnõu ja seletuskirja koostöös Justiitsministeeriumiga eelnõu esimesel kooskõlastusringil saadud märkuste põhjal, mistõttu palume Vabariigi Valitsuse reglemendi § 71 lõike 1 alusel kooskõlastada eelnõu viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Purtsak Riigikantselei õigusosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Teadmiseks: ministeeriumid Galina Danilišina [email protected]  EELNÕU 21 .0 2 .2024 Hädaolukorra seaduse muutmi s e ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seadus § 1 . Hädaolukorra seaduse muutmine Hädaolukorra seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 2 lõi k e 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või tekitab suure keskkonnakahju ja mille katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele. “; 2 ) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 3 ) seadust täiendatakse §- de ga 9 1 – 9 3 järgmises sõnastuses : „ § 9 1 . Üleriigiline riskianalüüs (1) Hädaolukorra või muu sarnase olukorra riski hindamiseks koostatakse üleriigiline riski analüüs. (2) Üleriigiline riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse hädaolukorda või muud sarnast olukorda põhjustada võivaid ohte. ( 3 ) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks hindavad käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud loetelus sätestatud asutused, sealhulgas Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga oma pädevuse piires riske ning esitavad lõike 7 alusel sätestatud andmed. Kohaliku omavalitsuse üksused hindavad riske ning esitavad üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks käesoleva seaduse § 9 2 lõike 3 alusel sätestatud andmed. ( 4 ) Üleriigiline riskianalüüs koostatakse iga kahe aasta tagant ja selle ajakohasust hinnatakse vähemalt kord aastas . (5) Üleriigilise riskianalüüsi koostamist juhib Riigikantselei. ( 6 ) Üleriigiline riskianalüüs on aluseks hädaolukorra lahendamise plaanile ning teistele hädaolukorra k s valmistumiseks ja selle lahendamiseks koostatavatele dokumentidele. ( 7 ) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi koostamise nõuded ja korra ning loetelu andmeid esitavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 9 2 . Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs (1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi , võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 9 1 nimetatud üleriigilist riskianalüüsi. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskianalüüsi Päästeametiga ja esitab selle arvamuse avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osalistele. ( 3 ) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded ning selle kooskõlastamise ja kinnitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 9 3 . Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia (1) Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse suurendamiseks koostatakse elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia. (2) Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia on dokument, milles kirjeldatakse pikaajalisi eesmärke ja võetavaid meetmeid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. (3) Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia koostamist juhib Riigikantselei. (4) Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia koostamise nõuded ja korra ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 4 ) paragrahvi 36 lõiget 1 1 täiendatakse punktidega 5 – 8 järgmises sõnastuses: „5) lennuväljade toimimine; 6) aeronavigatsiooniteenuse toimimine; 7) avaliku raudtee toimimine; 8) sadamate toimimine.“; 5 ) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sotsiaalministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 1) tervishoiuteenuste toimimine; 2) ravimitega varustamine.“ ; 6 ) paragrahvi 36 lõike 4 sissejuhatav lause osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:“ ; 7 ) paragrahv i 36 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Regionaal - ja Põllumajandus ministeerium korraldab toiduga varustamise tagamise toimepidevust. “ ; 8 ) paragrahvi 37 lõi get 1 täiendatakse punkti de ga 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses : „ 4 1 ) määrab oma ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku ja edastab tema kontaktandmed Riigikantseleile, samuti teavitab viivitamata Riigikantseleid kontaktisiku andmete muutumisest . Kohaliku omavalitsuse üksus edastab kontaktisiku andmed Päästeameti le ja teavitab seda andmete muutumisest ; 4 2 ) teavitab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel asutuse määramisest ja edastab asutuse ja selle kontaktisiku andmed Riigikantseleile, samuti teavitab viivitamata Riigikantseleid nimetatud asutuse või selle kontaktisiku andmete muutumisest. Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab enda ametiasutuse määramisest ja edastab selle kontaktisiku andmed Päästeameti le ning teavitab seda asutuse või selle kontaktisiku andmete muutumisest ; “ ; 9 ) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust , hädaolukorrast või selle ohust (edaspidi sündmus ) teavitamise kord ning sündmuse üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord ;“; 1 0 ) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 1 järgmises sõnastuses: „ 7 1 ) vajaduse korral maksimaalne lubatud tähtaeg käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks alates isiku määramisest elutähtsa teenuse osutajaks ; “ ; 1 1 ) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 nimetatud teavitamise ja üksikasjaliku aruande tingimuste seadmisel pea b lähtuma vähemalt : 1) sündmusest mõjutatud kasutajate arvu st ja osakaalu st ; 2) sündmuse kestus est ; 3) sündmusest mõjutatud geograafilis est piirkon nast , võttes arvesse geograafilise piirkonna eraldatust. “; 1 2 ) paragrahvi 38 lõige 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 1 ) Elutähtsa teenuse osutajate üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris . Elutähtsa teenuse osutajate üle a rvestuse pidamiseks vajalikud andmed esitab registrisse ja uuendab varem esitatud andmeid kord aastas hiljemalt 1. jaanuariks elutähtsat teenust korraldav asutu s või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus arvestades § 38 lõikes 1 5 sätestatut . “; 1 3 ) paragrahv i 38 täiendatakse lõigetega 1 2 – 1 7 järgmises sõnastuses: „(1 2 ) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus annab haldusakti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta 30 päeva jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavuse st teada saamisest arvates . (1 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 2 nimetatud haldusaktis määrab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus muu hulgas tähtpäeva, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja: 1) koostama toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatu kohaselt, arvestades, et toimepidevuse riskianalüüs peab olema koostatud üheksa kuu ja toimepidevuse plaan kümne kuu jooksul elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates; 2) korraldama esimest korda käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 nimetatud õppuse ; 3) täitma käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel , § -s 41 ning muudes õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud nõudeid, arvestades, et käesoleva seaduse § -s 41 sätestatud nõuete ja kohustuste täitmise tähtaeg ei oleks pikem kui viis aastat elutähtsa teenuse osutajaks määra misest arvates. (1 4 ) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 2 nimetatud haldusakti andmist võib elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus küsida arvamus t Riigi Infosüsteemi Ametilt § 41 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise ja sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmise tähtaja määramise kohta . (1 5 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ei loeta enam elutähtsa teenuse osutajaks, kui isik ei vasta elutähtsa teenuse osutaja tingimustele ning elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus on andnud sellekohase haldusakti ja teinud selle isikule teatavaks. Haldusakti jõustumisel ei kohaldata isiku suhtes elutähtsa teenuse osutaja kohta sätestatut. (1 6 ) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 2 ja 1 5 sätestatud andmed elutähtsa teenuse osutajaks määramise või selle lõpetamise kohta tsiviiltoetuse registrisse viie tööpäeva jooksul haldusakti elutähtsa teenuse osutajale teatavakstegemisest arvates . (1 7 ) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus edastab käesoleva paragrahvi lõi get es 1 2 ja 1 5 nimetatud haldusakti teadmiseks Riigi Infosüsteemi Ametile viie töö päeva jooksul haldusakti elutähtsa teenuse osutajale teatavakstegemisest arvates. “; 1 4 ) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) teavitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus t § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmusest ning esitama üksikasjaliku aruande hiljemalt ühe kuu jooksul sündmuse lõpust arvates ; “; 1 5 ) paragrahvi 38 lõiget 3 täiendatakse punktidega 7 1 –7 4 järgmise s sõnastuses : „ 7 1 ) määrama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku ning edastama tema kontaktandmed elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele ; 7 2 ) esitama kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevust korralda vale asutusele või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele ülevaate elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks ning § 37 lõike 2 alusel nõutud teenuse taseme saavutamiseks rakendatud ja rakendatavate st meetmete st ; 7 3 ) korraldama töötajatele koolitusi, et suurendada nende teadlikkust elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest, toimimisest hädaolukorras või muus sarnases olukorras või nende ohu korral; 7 4 ) teavitama elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutust, kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis ; “ ; 1 6 ) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses : „(4) Eesti Panga teavitamisel kohaldatakse e lutähtsa teenuse osutaja suhtes, kes osutab käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 nimetatud elutähtsat teenust , käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud teavitamise puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s t (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1 – 79 ) , tulenevaid erisusi .“; 1 7 ) paragrahvi 40 täiendatakse lõi g etega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „(10) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus võib edastada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani või nende muudatused enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, kes annab arvamuse käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmise ks valitud viisi ja vahendite kohta . (11) E lutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus edastab käesoleva seaduse § 36 lõike 1 1 punktides 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile. “; 1 8 ) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui elutähtsa teenuse kättesaadavust tagavad võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ning need ei toimi või ühendus välisriigiga katkeb , on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud tagama elutähtsa teenuse kättesaadavuse alternatiivsel viisil ja alternatiivsete vahenditega.“; 19 ) seadus e 5. peatükki täiendatakse §- de ga 41 1 − 41 6 järgmises sõnastuses: „ § 41 1 . Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel (1) Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või muul alusel järgmisi elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulisi ülesandeid : 1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamine või haldamine; 2) ülesanne, mis võimaldab ligipääsu elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele; 3) ülesanne, mis on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega . (2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis täpsemalt kindlaks määrama need käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded , mida täitva füüsilise isiku suhtes on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. (3) Taustakontrolli võib teha üksnes selle füüsilise isiku suhtes, ke s usaldatakse täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesan net , mis on kinnitatud käesoleva seaduse § 40 lõike 2 kohaselt elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis. (4) Taustakontrolli te ge misel kontrollitakse andmeid isiku karistatuse kohta . Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmisel vähemalt iga kahe aasta tagant. (5) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud teavitama kontrollitavat isikut taustakontrolli tegemise alusest ja eesmärgist ning tema isikuandmete töötlemisest enne taustakontrolli tegemist. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja suhtes, ke s usaldatakse täitma lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesan net . ( 7 ) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva füüsilise isiku suhtes: 1) kellel on riigisaladusele juurdepääsu õigus kehtiva juurdepääsuloa või julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel; 2) kui käesoleva seaduse § 41 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kontrollitakse muus seaduses sätestatud alusel ja korras. § 41 2 . Töötamise piirang ud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel (1) Käesoleva seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesandeid ei või elutähtsa teenuse osutaja anda täit a isikule , keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud kuriteo toimepanemise eest , kui selle kuriteo karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. (2) Elutähtsa teenuse osutaja võib käesoleva seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täit a andmisest keelduda ka isikule, keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest , mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud . (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib elutähtsa teenuse osutaja isiku usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes neid karistatuse andmeid, mis on vastava ülesande täitmise seisukohast olulised. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajal õigus : 1 ) keelduda isikule käesoleva seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täit a andmisest või öelda isikuga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles töölepingu seaduse §-s 88 sätestatud korras; 2) nõuda temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja asendamist või käesoleva seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmist muul kohasel viisil. § 41 3 . Isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt taustakontrolli te ge misel (1) Elutähtsa teenuse osutajal on taustakontrolli tegemise eesmärgil õigus saada : 1) kontrollitava isiku üldandmeid, sealhulgas õigus saada neid andmeid elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt isikult, kelle töötaja täidab käesoleva seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet; 2) karistusregistrist andmeid isiku karistatuse kohta . (2) Taustakontrolli tegemise eesmärgil ei ole lubatud teha päringut karistusregistrisse käesoleva seaduse § 41 2 lõikes 2 nimetatud karistatuse andmete saamiseks juhul, k ui karistusregistris on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuritegude kohta kehtivad karistusandmed. ( 3 ) Elutähtsa teenuse osutaja kontrollib enne taustakontrolli tegemist käesoleva seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel . ( 4 ) Elutähtsa teenuse osutaja võib käesoleva seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitvalt välismaalaselt nõuda dokumendi esitamist selle kohta, kas välisriigi õiguskaitseorgan on te d a kriminaalkorras karis ta nud , kui see on vajalik § 41 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude kontrollimiseks. § 41 4 . Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja (1) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva seaduse § 38 lõike 1 2 alusel elutähtsa teenuse osutajaks määratud isik, kes osutab muu hulgas samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis ja kes on määratud Euroopa Liidu elutähtsa teenuse osutajaks käesolevas paragrahvis sätesta tu d tingimustel ja korras (edaspidi Euroopa Liidu oluli n e elutähtsa teenuse osutaja ). ( 2 ) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus teavitab elutähtsa teenuse osutajat tema vastavusest Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja tunnustele 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste st teada saamisest arvates. ( 3 ) Elutähtsa teenuse osutaja esitab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest arvates 15 päeva jooksul andmed selle kohta, millises Euroopa Liidu lii k mesriigi s ning milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab. ( 4 ) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teabe Riigikantseleile 15 päeva jooksul teabe saamisest arvates. Riigikantselei edastab nimetatud teabe Euroopa Komisjonile, kes otsustab elutähtsa teenuse osutaja vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele . (5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus edastab elutähtsa teenuse osutajale Euroopa Komisjoni otsuse Euroopa Liidu olulise ks elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta ning teavitab elutähtsa teenuse osutajat sellega kaasnevatest kohustustest ja kuupäevast, alates millest need kohustused tema kohta kehtivad . § 41 5 . Nõuandemissioon (1) Nõuandemissioon on Euroopa Komisjoni te h tav kontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise nõuete täitmise ja toimepidevuse tagamiseks kohaldatud meetmete üle Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures (edaspidi nõuandemissioon ) . (2) Nõuandemissioon korraldatakse Euroopa Komisjoni algatusel või Euroopa Liidu liikmesriigi või -riikide või elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse esitatud põhjendatud taotluse alusel. Nõuandemissiooniks peab andma nõusoleku elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus. ( 3 ) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus väljastab Euroopa Komisjonile nõuandemissiooni korralda miseks järgmise teabe: 1) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad; 2) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu; 3) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja suhtes läbi viidud järelevalvemenetluse s tuvastatud tea v e ning järelevalve käigus rakendatud meetmed . ( 4 ) Euroopa Liidu oluli n e elutähtsa teenuse osutaja ja tema elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus annavad nõuandemissiooni raames Euroopa Komisjoni volitatud esindajatele juurdepääsu nõuandemissiooni korralda miseks ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule teabele, ehitistele ja süsteemidele , välja arvatud juhul, kui see ohustaks riigi julgeolekut. ( 5 ) E lutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus esitab Euroopa Komisjoni määratud tähtaja jooksul Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, kus elutähtsa teenuse osutaja teenust osutab, ülevaate nõuandemissiooni jär el Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures rakendatavatest meetmetest või nende muutmisest. § 41 6 . Asutustevaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus (1) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus, Riigi Infosüsteemi Amet, Päästeamet ja Riigikantselei teevad igakülgse t koostööd ja vahetavad omavahel teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutaja te toimepidevust, elutähtsa teenuse osutaja id mõjutavaid ohte, riske, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmeid ja toimunud sündmusi , ning asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks . Asutused ja isik hoiavad saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on antud te a da , et tegemist on äri- või ametisaladusega. (2) Finantsinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet vahetavad vastastikku teavet käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 nimetatud elutähtsaid teenuseid osutavate elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse , neid mõjutavate ohtude, riskide, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ja toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks , arvestades eriseadusest tule ne vate piirangutega . (3) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab kord aastas Päästeametile kokkuvõtva aruande enda korralda ta va elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. ( 4 ) Kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele kuues või enamas Euroopa L iidu l iikmesriigis, teavitab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus, kelle vastutusvaldkonda mõjutatud elutähtsa teenuse osutaja jääb, sündmusest viivitamat a või hiljemalt 24 tunni jooksul Riigikantseleid , kes omakorda teavitab viivitamat a Euroopa Komisjoni. ( 5 ) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus peab teavitama teist Euroopa Liidu liikmesrii ki elutähtsa teenusega seotud sündmusest, kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele selles Euroopa Liidu liikmesriigis. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused esitavad kord aastas Riigikantseleile kokkuvõtva aruande elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arv u , laad i ja rakendatud meetme te kohta . Kohalik u omavalitsus e üksuste korralda ta vate elutähtsate teenuste kohta esitab kokkuvõtva aruande Päästeamet. Riigikantselei koostab saadud teabe põhjal koondaruande ja esitab selle Euroopa Komisjonile . “ ; 2 0 ) paragrahvi 45 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) haldus- või riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-de 38–40, § 41 lõike 2, § 41 1 lõi getes 3 ja 4 , § 41 2 lõikes 1 ning § 37 lõike 2 ja § 39 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema § 37 lõike 5 alusel määratud asutus, finantsjärelevalve subjektide suhtes teeb haldus- või riiklikku järelevalvet §-de 38–40, § 41 lõike 2, § 41 1 lõi getes 3 ja 4 ning § 37 lõike 2 ja § 39 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle Finantsinspektsioon; 4) riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 41 lõike 1 nõuete täitmise üle teeb Riigi Infosüsteemi Amet küberturvalisuse seaduses sätestatud pädevuse piires;“; 2 1 ) seadust täiendatakse §-ga 45 1 järgmises sõnastuses: „ § 45 1 . Sõltumatu audit (1) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus , tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus või Finantsinspektsioon võib tellida oma kulul sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatu auditi elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks ning katma auditiga seotud kulud . Sõltumatu audiitor valitakse elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav a asutuse või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja kokkuleppel. (2) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus , tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus või Finantsinspektsioon võib kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima kä esoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõltumatu auditi ja katma auditiga seotud kulud vähemalt ühe järgneva aluse esinemise l : 1) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele kinnitamiseks esitamata toimepidevuse riskianalüüsi või plaani §-s 40 sätestatud korras; 2) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse või tema § 37 lõike 5 alusel määratud asutuse määratud tähtpäevaks; 3) on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või hädaolukor d . (3) E lutähtsa teenuse osutaja on k äesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõltumatu auditi läbimise kohustuse täi tnud , kui ta on läbinud viimase kaheteistkümne kuu jooksul omal algatusel või muu isiku nõudmisel samaväärse auditi . Elutähtsa teenuse osutaja omal algatusel või muu isiku nõudmisel läbitud audit loetakse samaväärseks kas tervenisti või üksnes ühtiva osa ulatuses. (4) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud väljastama elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse, tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutuse või Finantsinspektsiooni nõudmisel määratud tähtpäevaks oma kulul var em tehtud auditi tulemus ed ja tõend id elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete kohta. “; 2 2 ) paragrahvi s 47 asendatakse arv „2000“ arvuga „ 30 000 “; 2 3 ) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Elutähtsa teenuse osutajale käesoleva seaduse § 38 lõike 3 punktides 1– 7 ja 7 4 ja § 41 2 lõikes 1 kehtestatud kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“ ; 2 4 ) paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 9 –1 2 järgmises sõnastuses : „ ( 9 ) Käesoleva seaduse § 9 1 lõikes 7 , § 9 2 lõikes 3 ja § 9 3 lõikes 4 nimetatud määruse d kehtestab Vabariigi Valitsus 2024. aasta 1. juuliks. (10) Käesoleva seaduse § 9 1 lõikes 1 nimetatud üleriigilise riskianalüüsi koostab Riigikantselei 2025. aasta 31. detsembriks. (11) Käesoleva seaduse § 9 2 lõikes 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostavad kohaliku omavalitsuse üksused 2025. aasta 30. juuniks. (12) Käesoleva seaduse § 9 3 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostab Riigikantselei 2025. aasta 31. detsembriks. “; 2 5 ) paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 1 3 –2 1 järgmises sõnastuses: ( 1 3 ) Enne 2024. aasta 18. oktoobrit käesoleva seaduse § 38 lõike 2 tingimustele vastav isik loetakse elutähtsa teenuse osutajaks päevast, mil ta esmakordselt täitis käesoleva seaduse § 38 lõike 2 tähenduses tingimused, mille täitmise korral loeti ettevõtjana tegutsev isik elutähtsa teenuse osutajaks. (14) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetud isikute elutähtsa teenuse osutajaks nimetamise kohta ei koostata käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 2 nimetatud haldusakti ega kohaldata käesoleva seaduse § 38 lõike s 1 3 sätestatud kohustuse täitmise tähtaegu. ( 15 ) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus esitab tsiviiltoetuse registrisse § 38 lõikes 1 1 nimetatud andmed elutähtsa teenuse osutaja kohta, kes vastas enne 2024. aasta 18. oktoobrit § 38 lõike 2 tingimustele, hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks. ( 16 ) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus kehtestab käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava määruse 2025. aasta 1. juuliks. ( 1 7 ) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus selgitab välja käesoleva seaduse § 38 lõike 2 tingimustele vastavad elutähtsa teenuse osutajad ja määrab nad elutähtsa teenuse osutajaks § 38 lõikes 1 2 nimetatud haldusaktiga hiljemalt 2026. aasta 28. veebruariks. ( 1 8 ) Enne 2024. aasta 18. oktoobrit koostatud elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja plaan kehtib kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 9 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseni käesoleva seaduse § 40 kohaselt. ( 1 9 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud isik koostab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks. ( 20 ) Elutähtsa teenuse osutaja teeb käesoleva seaduse § -s 41 1 nimetatud taustakontrolli esmakordselt kuue kuu jooksul peale käesoleva seaduse nõuetele vastava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi kinnitamist käesoleva seaduse § 40 kohaselt. (21) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, kes peab koostama hädaolukorra lahendamise plaani esmakordselt, koostab selle 2026. aasta 31 . detsembriks. “; 2 6 ) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ ( ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 2. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustiku s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 97 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (8) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“ ; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 3. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 21 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 1 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on: 1) tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW; 2) liinivaldaja, kelle riigipiiri ületava elektriliini ülekandevõimsus on suurem kui 100 MW; 3) põhivõrguettevõtja; 4) võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 5000 tarbija. “; 2 ) paragrahvi 71 lõiget 5 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „ 2 1 ) investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks ;“; 3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 4. Finantsinspektsiooni seadus e muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 4 7 järgmises sõnastuses: „(4 7 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine hädaolukorra seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele on lubatud, kui see on vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures vastavad asutused või isikud peavad hoidma järelevalvelise teabe konfidentsiaalsust käesoleva seaduse § 34 kohaselt .“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 5 . Kaugkütteseaduse muutmine Kaugkütteseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) p aragrahvi 4 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Heitsoojuse tootja on soojusettevõtja, kes toodab kõrvalsaadusena vältimatut soojusenergiat tööstus- või elektritootmiskäitises või teenindussektoris.“ ; 2 ) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtja st soojusettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja . Heitsoojuse tootja , ke s ei tooda heitsoojust koostootmise protsessis, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui ta on peamine võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja. “; 3 ) paragrahvi 7 lõige 3 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3 1 ) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul.“; 4 ) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „ 2 1 ) investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks ;“; 5 ) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 6 . Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Elektroonilise päringu tasu maksmisest on vabastatud isik enda ja teda volitanud isiku kohta päringu tegemise korral, käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 ja § 20 lõike 1 punktides 3–11 ja 13 nimetatud isikud, hankijad riigihangete seaduse § 5 tähenduses riigihangete seaduse §-s 95 sätestatud kõrvaldamise aluste kontrollimise korral ning elutähtsa teenuse osutajad hädaolukorra seaduse § -s 41 1 sätestatud taustakontrolli tegemisel . “ ; 2 ) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 7 . Lennundusseaduse muutmine Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) seadust täiendatakse §-ga 58 9 järgmises sõnastuses: „ § 58 9 . Elutähtsa teenuse osutaja (1) Sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenust osutav äriühing, kes osutab lennuliikluse korraldamise teenust ja aeronavigatsiooniteenust , on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 1 punktis 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. (2) Tallinna lennuvälja käitaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 1 punktis 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja .“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 8 . Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 22 lõi ke 15 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) ettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 1000 tarbija.“ ; 2 ) paragrahvi 23 lõiget 3 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „2 1 ) investeeringud jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse nõuete täitmiseks;“; 3 ) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 9. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 65 järgmises sõnastuses: „ 65) Justiitsministeeriumile isiku karistusandmete väljastamiseks elutähtsa teenuse osutajatele hädaolukorra seaduse § 4 1 1 lõikes 1 nimetatud taustakontrolli eesmärgil. “. § 10 . Raudteeseaduse muutmine Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadus t täiendatakse §-ga 6 1 järgmises sõnastuses: „ § 6 1 . Elutähtsa teenuse osutaja Raudteeinfrastruktuuriettevõtja , kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 1 punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. “ ; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 1 1 . Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 1 1 – 1 4 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) R avimite hulgimüügi tegevusloa omaja , ke lle kaudu tagatakse ravimite hulgimüük ravimite varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukorra , eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks ja kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 2 sätestatud ja lõike 1 3 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Ravimiamet teinud ettepaneku , on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. (1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse : 1) turustatavate ravimite nomenklatuurist; 2) turustatavate ravimite osakaalust ravimite turumahus; 3) võimest tagada koostöös lepingupartneritega ravimite varustuskindlus. (1 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (1 4 ) Ravimiamet hindab perioodiliselt elutähtsa teenuse osutajate vastavust käesoleva paragrahvi lõi kes 1 2 sätestatud ja lõike 1 3 alusel kehtestatud tingimustele ja esitab vajaduse korral ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või väljaarvamise kohta.“; 2) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 1 1 – 1 4 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Üldapteegi tegevusloa omaja selle üldapteegi puhul , mille kaudu tagatakse ravimite jaemüük ravimite varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukorra , eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks ja kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 2 sätestatud ja lõike 1 3 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Ravimiamet teinud ettepaneku , on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. (1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse : 1) rahvastiku paiknemisest; 2) elutähtsa teenuse osutajate paiknemisest; 3) üldapteegi käibe, personali, ruumide ja seadmete sobivusest ravimite varustuskindluse tagamiseks võrreldes teiste sama asustusüksuse üldapteekidega . (1 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (1 4 ) Ravimiamet hindab perioodiliselt elutähtsa teenuse osutajate vastavust käesoleva paragrahvi lõi kes 1 2 sätestatud ja lõike 1 3 alusel kehtestatud tingimustele ja esitab vajaduse korral ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või väljaarvamise kohta.“ ; 3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 1 2 . Sadamaseaduse muutmine Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 3 1 järgmises sõnastuses: „ § 3 1 . Elutähtsa teenuse osutaja (1) Sadama pidaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 1 punktis 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) tema sadama toimimine mõjutab teise elutähtsa teenuse toimepidevuse või riigikaitse tagamist; 2) tema sadamat läbivate reisijate arv moodustab märkimisväärse osa Eestis rahvusvaheliste reisijate arvust; 3) tema sadama kaudu veetava kauba maht moodustab märkimisväärse osa Eestis sadamate kaudu veetavate kaupade kogumahust. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud elutähtsat teenust osutavate sadama pidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate määramise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 1 3 . Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 5 – 9 järgmises sõnastuses: „ (5) Ü ldarstiabi osutaja , kes vastab käesolev a paragrahvi lõi kes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Terviseamet kooskõlastatult Tervisekassaga teinud ettepaneku , on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja . (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud elutähtsa teenuse osutajate määramisel lähtutakse: 1) maakondades ja linnades ühtlase kättesaadavuse põhimõttest; 2) üldarstiabi osutaja või samal taristul koos ühe keskusena tegutsevate üldarstiabi osutajate toimepidevuse st ; 3) kõikide osutatavate tervishoiuteenuste, sealhulgas tervist toetavate teenuste mahust tervikuna. ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 8 ) Terviseamet hindab perioodiliselt elutähtsa teenuse osutajate vastavust käesoleva paragrahvi lõi kes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ja esitab vajaduse korral kooskõlastatult Tervisekassaga ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või välja arvamise kohta . ( 9 ) Elutähtsa teenuse osutajast üldarstiabi osutaja on kohustatud viivitamata teavitama Terviseametit , kui muutuvad käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 alusel arvesse võetud asjaolud, mida võeti arvesse tema elutähtsa teenuse osutajaks määramisel . “; 2) paragrahvi 17 lõige 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 1 ) Kiirabibrigaadi pidaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“; 3) paragrahvi 22 lõige 4 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4 1 ) Käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu haigla on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“ ; 4) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 1 4 . Toiduseaduse muutmine Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesolevas seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll, toidu ga varust amise tagamise abinõud ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. “ ; 2) paragrahvi 1 lõige 5 1 loetakse lõikeks 5 2 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Käesoleva seaduse 7 1 . peatükis sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses ning hädaolukorra seaduses sätestatud erisusi.“; 3) seadust täiendatakse 7 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 7 1 . peatükk TOIDU GA VARUSTAMINE § 46 1 . Toidu ga varust amise tagamine (1) Toidu ga varust amine tagatakse rakendades käesolevas peatükis ning hädaolukorra seaduses sätestatud meetmeid. (2) Hädaolukorras või selle ohu , eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra korral tagatakse elanikkonna toiduga varustamine ulatuses, mis on vajalik elanik konna esmavajaduse rahuldamiseks. § 46 2 . Toidu tarneahela toimimise tagamine Vabariigi Valitsus võib keelata osaliselt või täielikult toidu väljaveo Eestist, kui toitu ei turustata piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või on oht sellise olukorra tekkeks. § 46 3 . Toidu ga varust amise tagamine elutähtsa teenuse kaudu (1) Toidu ga varust amine tagatakse eelkõige elutähtsa teenuse osutaja tegevuse kaudu tema valdkonnas. (2) Ettevõtja on elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 5 nimeta t ud elutähtsa teenuse puhul , kui tema majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist, sealhulgas ühe valdkonna või toidugrupi korral, ja kelle valdkonna eest vastutav minister on määranud haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toidu ga varust amise valdkonnaks on eelkõige: 1) teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmine ; 2 ) liha käitlemine; 3 ) piima käitlemine . (4) Käesolevas peatükis käsitatakse konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid ning tulundusühistut ja tema liikmeid ühe ettevõtjana. § 46 4 . Elutähtsa teenuse osutaja (1) Käesoleva seaduse § 46 3 lõikes 3 sätestatud valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle selle valdkonna aasta müügitulu on valdkonnas tegutsevate ettevõtjate müügitulu st suurim . (2) Käesoleva seaduse § 46 3 lõike 3 punktis 1 sätestatud teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise s võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus. (3) Käesoleva seaduse § 46 3 lõike 3 punktis 2 sätestatud liha käitlemise s võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus. ( 4 ) Käesoleva seaduse § 46 3 lõike 3 punktis 3 sätestatud piima käitlemise s võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus. § 46 5 . Elutähtsa teenuse osutaja määramine (1) Ettevõtja vastavus käesoleva seaduse §-s 46 4 sätestatud nõuetele tehakse kindlaks tema majandusaasta aruande ning riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete alusel. ( 2 ) Elutähtsa teenuse osutaja määramiseks võetakse aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete keskmised andmed. ( 3 ) Toidu ga varust amise valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 46 6 . Elutähtsa teenuse osutaja kohustused (1) Elutähtsa teenuse osutaja tagab elutähtsa teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. (2) Täpsemad nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks valdkonnas ja vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.“; 4) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 1 5 . Vedelkütuse seaduse muutmine Vedelkütuse seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 1 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on: 1) kütuse müüja, kellel on kümme või enam tanklat ja kelle tanklad asuvad vähemalt kolmes maakonnas; 2) aktsiisilaopidaja, kes lubab kütuse tarbimisse selle lähetamiseks Eestisse .“ ; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 1 6 . Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud korras määratud vee-ettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja .“ ; 2) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. § 1 7 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 18. oktoobril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 ja 2 4 jõustuvad üldises korras. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) Hädaolukorra seaduse muutmi s e ja sellega seotud teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu s eletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (edaspidi CER direktiiv ) . CER direktiiv jõustus 16.01.2023 ning se e tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 17.10.2024, normid peavad jõustuma hiljemalt 18.10.2024 . CER direktiiv hõlmab energeetika - , transpor di - , pangandus - , finantsturutaristu - (nt börs), digitaristu - , tervishoi u - , veevarustus e ja kanalisatsioon i , keskvalitsus e , kosmos e - ja toidu sektor it . Kesksel kohal on nendes sektorites tegutsevate ettevõtete ja nende pakutavate teenuste toimepidevus ning majandustegevuse säilitami ne elutähtsate teenuste takistamatu osutamise kaudu siseturul. CER direktiivi ülevõt miseks ei ole vaja oluliselt muuta Eesti õigust, kuna kehtiv as hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS ) sätestatud elutähtsate teenuste regulatsioon vastab suuremas osas juba praegu CER direktiivi nõuetele. Sellegipoolest on teatud teemad, mis ei ole Eestis reguleeritud , ning just nendele käesolev seaduse eelnõu keskendubki. HOSis tehtavad muudatused hõlmavad : elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat; üleriigilise riskianalüüsi koostami st , mis sisaldab ka elutähtsate teenuste sektoripõhist vaadet ning mille osaks on kohalik u omavalitsus e üksus te riskianalüüsid ; elutähtsa te teenuste ja elutähtsa teenuse osutajate ringi laiendamist. Eelnõuga loetakse elutähtsateks teenusteks lisaks kehtivale 14 teenusele ka lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse , sadamate, avaliku raudtee ja tervishoiuteenuse toimimi ne ning ravimitega ja toiduga varustam i ne ; elutähtsa teenuse osutaja määramist haldusaktiga ja elutähtsa teenuse osutaja staatuse lõpetamist; elutähtsa teenuse osutaja teavitamise kohustust; asutustevahelist koostööd; elutähtsa teenuse osutaja töötajate kategoriseerimist ja taustakontrolli tege mist; Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramist; Euroopa Komisjoni nõuandemissiooni läbiviimist; auditeerimist ja järelevalvet. Lisaks muudetakse ka ehitusseadustikku, elektrituruseadust, Finantsinspektsiooni seadust, kaugkütteseadust, karistusregistri seadust, lennundusseadust, maagaasiseadust, maksukorralduse seadust, raudteeseadust, ravimiseadust, sadamaseadust, tervishoiuteenuste korraldamise seadust, toiduseadust, vedelkütuse seadust ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust. Nende seaduste muutmine on seotud elutähtsa teenuse ringi laiendamisega . Nimetatud s eadustes sätestatakse ettevõtete kriteeriumid, mille täitmise korra l loetakse ettevõtja d elutähtsa teenuse osutajateks . Samuti täpsustatakse olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate kriteerium e tulenevalt CER direktiivi nõuetest . Seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusena laieneb elutähtsa teenuse osutajate ring, suureneb erinevate asutuste vaheline koostöö, koostatakse terviklik üleriigiline riskianalüüs , tekib kohustus teha elutähtsa teenuse osutaja töötajate taustakontrolli ja määrata kse Euroopa Liidu olulise d elutähtsa teenuse osutaja d , reguleeritakse Euroopa Komisjoni nõuandemissioon ning tekib võimalus vajaduse korra l auditeerida elutähtsa teenuse osutaja toimepidevus t või nõuda seda . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Galina Danilišina ( [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrolli nud Riigikantselei õ igusosakonna nõunik Eero Svarva l ( [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei tugitegevuste osakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ( [email protected] ) . Eelnõu ettevalmistamisel on korraldatud 2023. aastal mitmeid kohtumisi K liima ministeeriumi, Regionaal - ja P õllumajandus minis teeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti , Eesti Panga ja Finantsinspe ktsiooni esindajatega. Eelnõu koostamisel on võetud võimalikult palju arvesse kohtumistel saadud sisendit. 1.3. Märkused Eelnõuga võetakse üle CER direktiiv. Eelnõuga nähakse ette muudatused järgmistes seadustes: ehitusseadustik (RT I, 30.06.2023, 2) elektrituruseadus ( RT I, 30.06.2023, 5) Finantsinspektsiooni seadus (RT I, 06.07.2023, 28) hädaolukorra seadus (RT I, 30.06.2023, 22) karistusregistri seadus (RT I, 14.03.2023, 27) kaugkütteseadus (RT I, 09.08.2022, 26) lennundusseadus (RT I, 30.06.2023, 32) maagaasiseadus (RT I, 30.06.2023, 37) maksukorralduse seadus (RT I, 21.11.2023, 12) raudteeseadus (RT I, 30.06.2023, 62) ravimiseadus ( RT I, 15.12.2023, 10 ) sadamaseadus (RT I, 30.06.2023, 69) tervishoiuteenuste korraldamise seadus ( RT I, 15.12.2023, 14 ) toiduseadus (RT I, 1.11.2021, 20) vedelkütuse seadus (RT I, 30.06.2023, 95) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I, 07.03.2023, 3). Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023 − 2027 punktiga 1.2.2. ning Vabariigi Valitsuse menetluses oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga . Eelnõu on läbinud 2 7 .0 9 − 1 7. 10 .2023 ametliku kooskõlastusringi ning lähtudes saadud ettepanekutest on eelnõu täpsustatud. Märkuste tabel on esitatud lisa des 4 ja 5 . Täpsemad selgitused seotuse kohta CER direktiiviga on toodud esile seletuskirjas vastavate eelnõu punktide juures. Eelnõule ei ole tehtud eelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks väljatöötamiskavatsust. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 . a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE ) § 1 l õike 2 p unkti 2 kohaselt ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest . Euroopa Komisjon viis 19. novembrist 2018. a kuni 11. veebruarini 2019. a läbi n õukogu 8. detsembri 2008. aasta Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitsmise direktiivi (2008/114/EÜ) (edaspidi CIP direktiiv ) avaliku konsultatsiooni . CER direktiiv asendab CIP direktiivi. Avaliku konsultatsiooni käigus hinnati CIP direktiivi asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, sidusust ja Euroopa Liidu lisandväärtust . 2020. aastal analüüsis Euroopa Komisjon elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud probleem e liimesriikide põhiselt . L iikmesriikide le saadeti ank eet , koguti tagasiside t , analüüsiti olemasoleva t olukor da ja selgitati välja probleemid . CER direktiivi väljatöötamisel hinnati muudatuste mõju sid ja kaalutleti erinevaid alternatiive CER direktiivi normide sisustamiseks. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle CER direktiiv . Elutähtsa teenuse osutajatel on asendamatu roll ühiskondlike funktsioonide või majandustegevuse säilitamisel siseturul olukorras, kus Euroopa Liidu majandus on üha suuremas ristsõltuvuses. Direktiiv i eesmärk on selgitada välja elutähtsad teenused ja nende teenus te osutajad, kellest sõltub liikmesriikide majanduse ja ühiskonna toimimine . Samuti selgitada välja Euroopa Liidu olulis ed elutähtsa teenuse osutajad ning suurendada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust siseturul asjakohaste toimepidevuse nõuete kehtestamis e , sh töötajate usaldusväärsuse hindamine taustakontrolli, järelevalve tõhustami s e ja asutuste vahelise , sh piiriüle se koostöö tõhustami s e abil ning võimaldada Euroopa Komisjonil läbi viia nõuandemissiooni Euroopa Liidu oluliste elutähtsa teenuse osutajate juurde. Käesolev seaduse eelnõu lähtub kõikidest nimetatud eesmärkidest. E elnõuga luuakse terviklik ülevaade elutähtsatest teenustest ja teenuse osutajatest, kes vastavad CER direktiivi artiklite 6 ja 7 kriteeriumi d ele, st on Eesti ühiskonna toimimise seisukohast olulisel kohal. Samuti reguleeritakse Euroopa Liidu oluliste elutähtsa teenuse osutajate määramist ehk selliste elutähtsa teenuse osutajate väljaselgitamist, kelle toimepidevusest sõltub kuue või enama Euroopa Liidu liikmesriigi ühiskonna toimimine. Täpsustatakse elutähtsa teenuse osutajate ja Euroopa Liidu oluliste elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse nõude i d tulenevalt CER direktiivist. Ühtlasi luuakse alused riiklike elutähtsa teenuse üles te strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja meetmete kavandamiseks. Tekib terviklik üleriigiline riskianalüüs , mi lle aluseks on kohalik u omavalitsus e üksus te riskianalüüsid ja mis hõlmab elut ähtsa id teenuse id . Üleriigiline riskianalüüs hõlmab edaspidi lisaks tavapärastele looduslik ele ja inimtegevusest tingitud riskidele ka sektori- ja piiriüleseid riske, mis võivad mõjutada elutähtsate teenuste osutamist, sealhulgas õnnetusi, looduskatastroofe, selliseid rahvatervi se hädaolukordi nagu pandeemiad ja hübriidoh ud või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, muu hulgas terroriakte, kuritegevuse sisseimbumist ja sabotaaži. Üleriigilise riskianalüüsi oluliseks sisendiks on kohalik u omavalitsus e üksus te riskianalüüsid, mis võimaldavad saavutada CER direktiivi eesmärke ja saada terviklik k u vaadet kõik idest võimaliketest, sh piirkonnaspetsiifilistest , elutähtsa teenuse osutajaid varitsevatest riskidest. Ühtne ja kõikehõlmav üleriigiline riskianalüüs võimaldab paremini suunata ja kavandada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust. Paraneb elutähtsa teenuse osutajate suutlikkus osutada elutähtsaid teenuseid mitmesuguste riskide korral. E elnõu ga täpsustatakse asutustevahelist ja rahvusvahelist koostööd, mis aitab tõhustada elutähtsate teenuste kaitset erinevate ohtude vastu, kiirendada infovahetust teenuse osutamist mõjutavate intsidentide korral ning rahvusvahelist koostööd. Direktiivi ülevõtmistabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 3 . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1 . Hädaolukorra seaduse muutmine Punktiga 1 muudetakse HOS i § 2 lõike 4 esimest lauset , mis defineerib elutähtsa teenus e . Tegemist on otseselt CER direktiivi ülevõtmiseks vajaliku muudatusega. Kehtiva HOS i elutähtsa teenuse d efinitsiooni ja elutähtsate teenuste loetelu määramise aluseks oli 2015. aastal Siseministeeriumi välja töötatud HOSi reguleerimisalasse kuuluvate teenuste metoodika. Selle m etoodika väljatöötamises osalesid kõik ministeeriumid ning selle koostamisel lähtuti Taani elutähtsate funktsioonide metoodikast, mis omakorda on välja töötatud USA ja Suurbritannia kogemusi arvestades. CER direktiivi ülevõtmiseks täiendas 2022. aastal Riigikantselei koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, (endise) Maaeluministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Eesti Pangaga 2015. aasta metoodikat hindamiskriteeriumidega „mõju keskkonnale“, „roll riigikaitses“ ja „mõju majandusele“. Metoodika täiendamise vajadus oli tingitud sellest, et CER direktiivi artiklites 6 ja 7 toodud kriteeriumid on oluliselt laiem ad kui kehtiva s HOSi s ning hõlmavad ka mõju hindamist keskkonnale, avalikule ohutusele ( public safety ) ja julgeolekule ( public security ) . Avalik ku ohutus t kasutatakse tihti koos „riigi julgeoleku“ või „avaliku korraga“ , seejuures koosmõjus „riigi julgeolekuga“ pigem riigikaitse tähenduses. Omakorda on Euroopa Kohus kasutanud termineid „riigi julgeolek“ ja „avalik julgeolek“ samas tähenduses. Seejuures on Euroopa Kohus märkinud, et „avalik julgeolek“ või „riigi julgeolek“ samas tähenduses hõlmab ühtaegu nii liikmesriigi sisejulgeolekut kui ka tema välisjulgeolekut . Avalikku julgeolekut on praktikas tõlgendatud selliselt, et see hõlmab lisaks igasugusele seaduserikkumisele ka seda, et esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi . Eeln e vast tulenevalt kasutatakse käesolevas eelnõus elutähtsa teenuse definitsioonis avaliku ohutuse ja julgeoleku asemel Eesti õiguses tavapärasemat mõistet „riigikaitse“. Kokkuvõtlikult hinnati käesoleva eelnõu raames teenuste elutähtsust kümnes kategoorias: teenuse kasutajate arv – hinnati, kui palju inimesi kasutab teenust aasta jooksul või kui palju inimesi saavad teenusest kasu. Näiteks merereostusseire ja -tõrje puhul saab hinnata ainult kasusaajate arvu, mitte kasutajate arvu; kasutamise sagedus – hinnati, kui tihti kasutavad teenust kas eraisikud või ettevõtted (kas iga päev, regulaarselt, juhuslikult, kindel sihtrühm jne); teenuse asendatavus – hinnati, kas teenus on asendatav või mitte. Kui teenus on asendatav, hinnati asendatavuse kiirust ja alternatiivse teenuse samaväärsust; teenuse mõju teistele teenustele – hinnati, kui paljudele teistele teenustele avaldab teenuse katkemine mõju; teenus kui asendusteenus – hinnati, kas teenust ennast saab kasutada alternatiivse teenusena mõne teise teenuse katkestuse korral. Näiteks elekter on üks alternatiive kaugküttesüsteemi häire korral; tagajärgede saabumise kiirus – hinnati, kui kiiresti avalduvad teenuse katkestuse tagajärjed teenuse kasutajatele või selle teenusega seotud teistele teenustele; mõju inimeste elule ja tervisele – hinnati, kas teenuse katkestusega kaasnevad üksnes elukorralduslikud ebamugavused või mõjutab katkestus inimeste elu või tervist; mõju keskkonnale – hinnati, kas teenuse katkestusega kaasneb negatiivne mõju populatsiooni arvukusele või ökosüsteemi talitlemisele ning kuivõrd on võimalik muudatuse eelset olukorda taastada inimese sekkumiseta; teenuse roll riigikaitses – hinnati, kas teenuse puhul on määratud seaduses, riigikaitse arengukavas, riigi kaitse tegevuse kavas, kaitsetegevuse operatiivkavas või sisekaitse operatiivkavas ülesanne , ning ülesande püsivat või ajutist iseloomu; mõju majandusele – hinnati teenuse katkestuse mõju Eesti riigi SKP-le ettevõtte palgakulu ja kasumite summa kaudu ning maksude laekumise summa vähenemist. Iga kategooria puhul olid oma kriteeriumid ja kindel punktijaotus. Hindamisel kasutatud metoodika kriteeriumid on esitatud seletuskirja lisas 1 . Metoodika ja selle alusel tehtud teenuste hindamise järgi defineeriti ka elutähtsa teenuse termin , mis peegeldab ka direktiivi artiklite 6 ja 7 sisu . Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele , ehk selline teenus, mis on kõigis kümnes kategoorias saanud keskmisest kõrgemaid punkte (teenusel on suur kasutajaskond, seda kasutatakse sageli, on vähesel määral asendatav, tagajärg (teenuse häire või katkestus) saabub kiiresti jne). Seejuures lisaks eel toodule on elutähtis selline teenus, mille katkemine võib viia teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse katkemiseni või mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või katkemisega võib kaasneda suur keskkonnakahju. Oluline on siinjuures see, et teenuse katkestusel peab olema otsene mõju inimeste elule või tervisele ja teistele elutähtsatele teenustele või üldhuviteenustele ehk teenuse katkemine võib põhjustada nn doominoefekti. Lisaks nimetatud kriteeriumidele peab teenuse katkemisel olema oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele. Seega saab elutähtsaks pidada selliseid teenuseid, millel on täidetud kõik järgmised kriteeriumid: ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele; katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või katkemisega kaasneb suur keskkonnakahju; katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele. Sellistele kriteeriumidele vastavaid teenuseid on 2 1 : 1) makseteenuse toimimine; 2) sularaharingluse toimimine; 3) krediiditehingute töötlemine; 4 ) kaugküttega varustamine; 5 ) kohaliku tee sõidetavuse tagamine; 6 ) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine; 7 ) toiduga varustamine; 8 ) tervishoiuteenuste toimimine; 9 ) elektriga varustamine; 10 ) maagaasiga varustamine; 1 1 ) vedelkütusega varustamine; 1 2 ) riigitee sõidetavuse tagamine; 1 3 ) telefoniteenuse toimimine; 1 4 ) mobiiltelefoniteenuse toimimine; 1 5 ) andmesideteenuse toimimine; 1 6 ) lennuväljade toimimine; 1 7 ) aeronavigatsiooniteenuse toimimine; 1 8 ) avaliku raudtee toimimine; 1 9 ) sadamate toimimine; 20 ) elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine; 2 1 ) ravimitega varustamine . Võrreldes kehtiva HOSiga on käesoleva eelnõuga lisandunud seitse teenust: lennuväljade toimimine, aeronavigatsiooniteenuse toimimine, avaliku raudtee toimimine, toiduga ja ravimitega varustamine , üldarstiabi toimimine tervishoiuteenuse toimimise osana ja sadamate toimimine. Lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse , avaliku raudtee ning sadamate toimimisel on märkimisväärne roll eelkõige riigikaitses ja samuti oluline mõju majandusele nende teenuste katkemisel, samuti on toiduga varustamisel oluline roll ühiskonna toimetulekus ja elanikkonnakaitses. Kuna elutähtsa teenuse osutamiseks on enamikul juhtudel vältimatult vajalik ka töökorras taristu, varude olemasolu (eeskätt ettevõtete enda varu, nt kütusevaru generaatorite tööks vms), siis jääb kehtima ka definitsiooni teine lause. Oluline on, et elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajalike ehitiste, seadmete, personali, varu ja muu sarna sega. Näiteks on oluline mitte üksnes sidevõrgu või soojuselektrijaama olemasolu, vaid ka selle kasutatavus, vajaliku personali olemasolu, seadmete ja protsesside töö, et saaks teenust osutada. Kehtiva HOSi kohaselt korraldab Sotsiaalministeerium tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses vältimatu abi toimepidevust, kuid eelnõus see asendatakse tervishoiuteenuste toimimisega. Muudatus laiendab Sotsiaalministeeriumi kohustust luua oluliselt suuremat tervishoiu kriisivalmidust ja aitab tagada kõikide oluliste tervishoiuteenuste jätkamist sõltuvalt kriisi iseloomust ja ulatusest. Edaspidi käsitletakse nimetatud teenuse osutajatena nii haiglavõrgu arengukava haiglaid, kiirabibrigaadi pidajaid kui ka üldarstiabiteenuse osutajaid. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks HOS i § 9, mis reguleerib hädaolukorra riskianalüüside koostamist. Edaspidi koostatakse üleriigiline riskianalüüs ja selle koostamist hakkab reguleerima HOS i § 9 1 . HOS i §-ga 9 1 seotud muudatused ja nende muudatuste põhjendused on toodud välja punktis 3. Punktiga 3 täiendatakse seadust §- de ga 9 1 – 9 3 . Muudatusega on seotud HOS i § 9 kehtetuks tunnistamine . Kehtiv a HOS i § 9 reguleerib hädaolukorra riskide hindamist. Edaspidi reguleeritakse §-ga 9 1 üleriigilise riskianalüüsi koostamist. Nimetatud paragrahvi muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle CER direktiivi artikkel 5. Direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaselt tuleb koostada riiklik riskianalüüs, mis hõlmab direktiivi lisas toodud sektoreid ja milles võetakse arvesse asjakohaseid looduslikke ja inimtegevusest tingitud riske nimetatud sektoritele , sealhulgas valdkonna- ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe, rahvatervisealaseid hädaolukordi, hübriidohte ja muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541(32) sätestatud terroriakte. Nimetatud riskianalüüs peab olema aluseks elutähtsa teenuse osutajate ( ETO ) väljaselgitamiseks ning toimepidevuse meetmete väljatöötamiseks. Seaduse §-s 9 1 reguleeritakse üleriigilise riskianalüüsi koostamist. Lõikes 1 sätestatakse üleriigilise riskianalüüsi koostamise eesmärk. Üleriigiline riskianalüüs koostatakse hädaolukorra või muu sarnase olukorra riski hindamiseks. Eelnõus toodud e esmärk on CER direktiivist laiem, st ei keskendu ainult direktiivi lisas nimetatud sektorite riskide hind a misele. Laiem eesmärk on tingitud sellest, et artikli 5 ülevõtmiseks t uli vaadata üle riskide hindamine riigis tervikuna. Kehtiv HOS i § 9 näeb ette analüüside koostamist sündmuste kohta, mis võivad põhjustada hädaolukorda . Sündmustepõhi ne lähenemine ei võimalda saada terviklik k u riskipilti, sh sektoriaalset vaadet, mida CER direktiiv i artikkel 5 nõuab. Samuti käsitleb kehtiv kord tsiviilriske ja julgeolekuriske eraldi ning riskide maandamiseks ja olukorra lahendamiseks tehtavad ettevalmistused ei moodusta terviku t . Direktiiv näeb aga ette kõike ohte hõlmavat lähenemist, sh julgeolekuriskide hindamist. Lõige 2 avab üleriigilise riskianalüüsi sisu. Tegemist on dokumendiga, milles esitatakse tuvastatud ohud, mis võivad realiseerumisel põhjustada hädaolukorra või muu sarnas e olukor r a , samuti toob analüüs esile nimetatud ohtude tekkimise tõenäosuse ja mõju. Riskianalüüsi konkreetne sisu avatakse lõikega 7 kehtestatavas määruses, sest see võib ajas muutuda ning nii üksikasjaliku regulatsiooni kehtestamine seaduses ei ole otstarbekas . Samuti tuleb üleriigilise riskianalüüsi koostamisel ja avaldamisel arvestada, et julgeolekuriskide tausta ei ole võimalik alati avalikustada. Kokkuvõtvalt selgub üleriigilisest riskianalüüsist: 1) analüüsitud ohtude loetelu; 2) prioriseeritud ohtude loetelu ja kirjeldus; 3) prioriseeritud ohtude tekkimise tõenäosus ja mõju; 4) ohtude omavaheline ristsõltuvus; 5) ohtude tulevikusuunad ja muutused; 6) elutähtsate teenuste ohud, sh piirkondlikud, piiriülesed ja teenuse sektorile tervikuna; 7 ) riigiülene riskidiagramm. Lõike 3 alusel hindavad riske pädevad asutused, sealhulgas Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga ning esitavad vajalik k e andmeid Riigikantseleile . Pädevad asutused määrab ja andmete esitamise kohustuse asutustele paneb Vabariigi Valitsus lõike 7 alusel kehtestatava määrusega ohtude, sektorite ja allsektorite põhiselt, määrates näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesandeks küberohtude riskide hindamis e , Kliimaministeeriumi ülesandeks energeetikasektori ja selle allsektorite (elekter, nafta, gaas jm) riskide hindamis e . Kokkuvõtvalt on pädevate asutuste riskide hindamisega hõlmatud : 1) analüüsitava ohu kirjeldus; 2) ohu tekkimise tõenäosus ja mõju; 3) ohu võimalik mõju elutähtsatele teenustele; 4) ohu tulevikusuunad ja muutused. Sektorite ja allsektorite riskide hindamisest selgub eelnimetatule lisaks: 5) erinevate ohtude mõju sektorile ja allsektorile ning ohtude tõenäosus; 6) sektorite ja allsektorite ristsõltuvusest tulenevad riskid, sealhulgas elanikkonnale ja siseturule; 7) ülevaade intsidentidest ja nende mõjust elutähtsatele teenustele. Nimetatud asutused hindavad riske iga päev. Riskide hindamine pädevate asutuste poolt ja andmete esitamine on aga vajalik üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks, et riskide hindamine toimuks ühtsetel alustel ning vajaduse korral arvestataks teiste pädevate asutuste informatsiooniga. Pädevad asutused hindavad riske ja esitavad andmeid üksnes oma vastutusvaldkonna kohta. Sisendi andmine üleriigilisse riskianalüüsi eeldab siiski täiendavat ja eraldiseisvat tegevust, mida tuleb teha lõike 7 alusel kehtestatavast määrusest tulenevaid nõudeid ja korda järgides. Kohalik u omavalitsuse üksuse d hindavad riske ja esitavad andmed üleriigilise riskianalüüsi kohalik u omavalitsus e üksus te riskianalüüside koosseisus. Kohalik u omavalitsus e üksus te riskianalüüside põhjal kujuneb üleriigilises riskianalüüsis piirkondlike riskide vaade. Oluline on rõhutada, et kohaliku omavalitsuse üksuse d ei pea esitama andmeid üleriigilise riskianalüüsi koostamisel eraldi, vaid neid andmeid saadakse kohalik u omavalitsu se üksus te riskianalüüsidest. Kohalik u omavalitsus e üksus te riskianalüüside koostamine on reguleeritud §-s 9 2 . Lõikes 4 sätestatakse riskianalüüsi koostamise ja ülevaatamise sagedus, mille kohaselt üleriigiline riskianalüüs koostatakse ja selle ajakohasust hinnatakse kord aastas. Direktiiv näeb ette, et riiklik k u riskianalüüsi tuleb uuenda da vähemalt kord nelja aasta jooksul. Kehtiva korra kohaselt uuendatakse hädaolukorra riskianalüüsi vähemalt kord aastas. Üleriigiline riskianalüüs hakkab asendama seniseid hädaolukorra riskianalüüs e , kuid uuendamise sagedus jääb pädevatele asutustele samaks, st kord aastas. Eesti praktika on näidanud, et riskid on pidevas muutuses, mille tõttu pea b ka riskianalüüs käima muutustega kaasas ja olema ajakohane. Selle tõttu on mõistlik regulaarne, st vähemalt iga-aastane riskianalüüsi ülevaatamine . Lõike 5 kohaselt koostatakse ü leriigiline riskianalüüs Riigikantselei juhtimisel , kuna Vabariigi Valitsuse seaduse § 77 lõike 1 punkti 14 kohaselt on Riigikantselei kohustuseks töötada välja riigi kriisireguleerimispoliitika ja koordineerida selle elluviimist. Lõige 6 avab laiemalt, miks üleriigiline riskianalüüs koostatakse. Selleks, et hädaolukorra lahendamise plaanid ja teised hädaolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks koostatavad dokumendid oleksid asjakohased, peavad need tuginema adekvaatsele riskipildile. Oluline on tähelepanu pöörata tõenäolisematele ja suurema mõjuga riskidele, kuid samas ei tohi tähelepanuta jätta ka muid tegureid, mis koosmõjus võivad põhjustada märkimisväärse kriisi. Oluline on, et nii hädaolukor ra lahendamist juhtivad asutused ja elutähtsa teenuse osutajad kui ka ühiskond tervikuna teadvustaksid kogu riskipilti ning arvestaksid ähvardavatest ohtudest tulenevaid mõjusid enda tegevuse le . Samuti pea vad riskianalüüsid vastavalt OECD soovitustele olema selgemini seotud üldise planeerimise, eelarve ja juhtimisotsustega. Lõikes 7 sätestatakse, et üleriigilise ks riskianalüüs iks vajalike andmete loetelu, üleriigilise riskianalüüsi koostamise nõuded ja korra ning loetelu andmeid esitavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Üleriigilise riskianalüüsi koostab Riigikantselei koostöös määruses nimetatud asutustega, koordineerides andmete esitamist, sh ohtude hindamist asutuste poolt ja andes vajalikke suuniseid, näiteks uuendamise sagedus jmt. Määrus on vajalik selleks, et seotud asutused oleksid teadlikud vajadusest hinnata oma vastutusvaldkonnas riske ja esitada andmed Riigikantseleile üleriigilise riskianalüüsi koostamises. Võrreldes kehtiva määrusega asutuste vastutus muutub. Näiteks praegu vastutab Päästeamet üleujutuse riski hindamise eest, kuivõrd riskide hindamine on olnud seotud riski realiseerumisel tekkiva sündmuse lahendamisega. Samas omab ja analüüsib üleujutuse ja muid ilmastikuga seotud andmeid pädeva asutusena tavapäraselt Keskkonnaamet, kes on edastanud andmed riskianalüüsi koostamiseks Päästeametile. Niisamuti ei analüüsi Päästeamet ise transpordiõnnetusi, vaid liikluses toimuvat analüüsib Transpordiamet. Selline andmete kogumine ja töötlemine ei peaks aga olema Päästeameti ülesanne. Muudatuse tulemusel hindavad ohte edaspidi asutused, kes tegelikult vastutavad ohu, elutähtsa teenuse või teenuse valdkonna eest ja on pädevad seda hindama, st senini riskide hindamisse kaasatud asutused võivad muutuda riskide hindamise eest vastutavateks asutusteks. Pädevad asutused määrab Vabariigi Valitsus ohtude, elutähtsate teenuste ja teenuste valdkondade põhiselt, et lisaks ähvardavatele ohtudele saaks hinnata elutähtsate teenuste riske, sätestades nii täpsemad nõuded ja korra üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks kui ka andmete esitamiseks ohtude hindamise kohta . Lisaks on kavas koostada üleriigilisest riskianalüüsist avalik osa, eesmärgiga suurendada ühiskonna teadlikkust ähvardavatest ohtudest ja võimalikest kriisiolukordadest (rakendusakti kavand lisatud). Seaduse §- s 9 2 reguleeritakse kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamist. Muudatus on seotud CER direktiivi artikli 5 ülevõtmisega, mille kohaselt tuleb koostada riiklik kõike ohte hõlmav riskianalüüs. Seda nõuet on võimalik täita üksnes omades ülevaadet ka piirkonna riskidest. Piirkonna riske ja täpsema i d riske elutähtsatele teenustele, eriti kohalik u omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV ) korralda ta vatele teenust e l e on võimalik hinnata üksnes KOV i riskianalüüside koostamisel, kuna üksnes KOV idel on kõige parem ülevaade oma haldusterritooriumist, seal olevast keskkonnast, elanikkonnast, taristust, ettevõtetest, ohtudest. Lõikes 1 sätestatakse KOV i le kohustus koostada kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs. Täpsemad nõuded kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi kohta ja selle koostamise kord kehtestatakse lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega . Riskianalüüsi eesmärk on luua terviklik ülevaade kõikide kohalik u omavalitsus e üksus te riskidest. Nimetatud KOVide riskianalüüsid on aluseks üleriigilisele riskianalüüsile ja võimaldavad saada tervikliku ülevaate kohalik u omavalitsuse üksuste , regioonide ja ka riigi riskidest tervikuna. Samuti ka ülevaate KOVide valmisolekust kriisideks. Praegu hõlmab üleriigiline riskianalüüs eelkõige üldist riiklik k u vaadet , lähtudes valitsusasutuste antud hinnangutest. Analüüsis puudub KOVide vaade, samuti KOVide ja nende korralda ta vate elutähtsate teenuste vaade. CER direktiivi kohaselt on liikmesriigid kohustatud koostama üleriigilise riskianalüüsi, mis hõlmab ka direktiivi lisas esitatud sektor ite riskide hindamist. Hindamine peab olema kõike ohte hõlmav. Sellist sek t oripõhist ja sektoriülest hindamist on võimalik tagada üksnes siis , kui lisaks valitsusasutuste hinnangutele on olemas ka KOVide hinnangud riskidele kohalikul tasemel. Üleriigilise riskianalüüsi protsessi ja selle seotust KOVide riskianalüüsidega kirjeldab joonis 1. Joonis 1. Üleriigilise riskianalüüsi koostamine KOV riskianalüüsi tulemusi kasutatakse piirkondade spetsiifiliste ja elutähtsa teenuste ohtude hindamiseks ja kajastamiseks üleriigilise riskianalüüsi avalikus osas. Üleriigiline riskianalüüs on aluseks lisaks asutuste riskianalüüsidele ka elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse riskianalüüsidele. Selleks peavad elutähtsa teenuse osutajad olema teadlikud spetsiifilistest riskidest, mis võivad esineda nende tegutsemispiirkondades. Edaspidi saavad elutähtsa teenuse osutajad seda teavet üleriigilisest riskianalüüsist, kuhu omakorda see info jõuab KOV riskianalüüsidest. Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et joonisel 1 kuju t atud tegevused ei toimu üheaegselt, vaid kindlas järjekorras. Algul hindavad asutused ohte , siis hinnatakse sektorite / allsektorite risk e , peale seda koostatakse KOV riskianalüüs ning alles viimasena valmib lõplik üleriigiline riskianalüüs. See tähendab seda, et KOV riskianalüüsi koostamisel võetakse arvesse koostamise hetkeks juba avaldatud üleriigilise riskianalüüsi osad (asutuste ja sektorite/ allsektorite osa). Kuna üleriigilist riskianalüüsi vaadatakse kord aastas üle ning vajaduse korra l tehakse jooksvalt muudatusi, siis praktikas see tähendab seda, et KOV riskianalüüsi koostamisel võetakse alati arvesse koostamise hetkeks kättesaadav üleriigiline riskianalüüs ning KOV analüüsi koostamise hetkeks üleriigiline riskianalüüs juba sisaldab ka asutuste ja sektorite värskemat hinnangut. See on ka põhjus, mis eelnõu § 9 2 lg-s 1 on täpsustatud, et KOV riskianalüüsi koostamisel võetakse arvesse üleriigilist riskianalüüsi. Lõike 2 kohaselt tuleb KOV riskianalüüs sarnaselt hädaolukorra lahendamise plaaniga esitada kooskõlastamiseks Päästeametile ja arvamuse avaldamiseks asjassepuutuvatele isikutele. Näiteks tuleb riskianalüüs esitada arvamuse avaldamiseks teisele KOV i le , kui antakse hinnangut teisest KOV i st tulenevatele riskidele või mingi KOVi teenuse kohta, mida osutatakse mitme KOVi peale. Täpsem kor d sätestatakse lõike 3 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses. Lõikes 3 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded ning selle kooskõlastamise ja kinnitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Määruses määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi metoodika, koostamise põhimõtted ja kord. Riigikantselei tellimusel viidi aastatel 2021 – 2023 ellu projekt REFORM/SC2021/076. Projekti rahastas täismahus Euroopa Komisjon struktuurireformide programmist ja viis ellu PricewaterhouseCoopers EU Services EESV (edaspidi PwC ). Projekti eesmärk oli: suurendada KOVide riskiteadlikkust ja ühtlustada rolliootuseid erinevate osa liste vahel; luua riski- ja kriisijuhtimise tööriistakast, mis aitab KOVidel paremini mõista oma riske ning riskisündmuste ja kohalike teenuste toimepidevuse vahelisi seoseid; võimaldada KOVidel lihtsamini hinnata oma vastupanuvõimet ja valmisolekut kriisideks ning tuvastada elluviimiseks optimaalseimad riski- ja kriisijuhtimise tegevused; lihtsustada KOVidel uue VOSiga sätestatavate nõuete täitmist. Projekti tulemusena valmis riskide hindamise metoodika kohalike omavalitsuste riskiteadlikkuse suurenda miseks ja kriisivalmisoleku hindamiseks. Seda metoodikat on kavas kasutada lõike 3 alusel kehtestatava määruse koosta miseks. Ülesande täitmise lihtsustamiseks on Riigikantseleil kavas töötada välja KOVe abistav IT-lahendus , kuni IT-lahenduse väljatöötamiseni on KOV i del võimalik hinnata riske Exceli vahendusel, mis on praeguseks KOV i dele kättesaadavaks tehtud. Tulevikus võimaldab IT - lahendus KOV i del koostada KOVi profiili , töödeldes juba olemasoleva i d andme i d üleujutuste, ohtlike ettevõtete, taristu, eakate, noorte, töötavate ja töötute jmt kohta teistes andmebaasides ning registrites , h innata KOVi enda ja KOVis osutatavate teenuste kriitilisust, selgitada välja KOVi riske ning selle põhjal saada KOVi riskiprofiili, mis on aluseks KOVis aset leida võivate stsenaariumi d e kujundamiseks. KOV i d saavad stsenaariumipõhiselt selgitada välja osa liste rolle, ressursse, võimekus t , haavatavus t ning enda valmisolekut erinevateks kriisideks. Saadud tulemused on aluseks KOV i de toimepidevus t suurendavate meetmete väljatöötamiseks ja KOVi eelarve kujundam iseks . Joonis 2 . Kohalike omavalitsuste riskide hindamise mudel Seaduse §-s 9 3 reguleeritakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamist. Paragrahviga 9 3 võetakse üle direktiivi artikkel 4. Direktiiv näeb liikmesriikidele ette kohustuse koostada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia. Strateegia peab hõlmama kõiki liikmesriigi elutähtsaid teenuseid. Eelnõu kohaselt koostatakse strateegia elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks. Strateegia võib olla eraldiseisev dokument või teiste riiklike ja valdkondlike strateegiate või asjakohaste kavade või sarnaste arengudokumentide osa. Eelnõu koostamise ajal ei ole veel strateegia koostamist alustatud, seega ei ole veel otsustatud, millise dokumendi osaks elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia saab. Võimalusi on mit u . Strateegia võib olla siseturvalisuse arengukava osa, mis juba praegu käsitleb elutähtsate teenuste toimepidevust. Samuti riigikaitse arengukava osa või kajastatakse iga elutähtsa teenuse toimepidevust selle teenuse valdkonna strateegias. Lõplik lahendus peab olema välja töötatud 2025. aasta 31. detsembriks. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia nõuded ja korra ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Strateegia koostamist juhib Riigikantselei, kuid määrusega täpsustatakse loetelu strateegiat koostavatest asutustest. Iga sektori kohta tuleb strateegias kajastada vastavalt CER direktiivi artikli 4 lõikele 2 järgmist: hetkeolukorra kirjeldus ja peamised kitsaskohad sektori toimepidevuse, varustamise tagamisel; strateegilised eesmärgid ja prioriteedid elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse suurendamiseks, võttes arvesse piiri- ja valdkonnaüleseid sõltuvusi ja ristsõltuvusi; juhtimisraamistik nende strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks, sealhulgas erinevate ametiasutuste, elutähtsa teenuse osutajate ja teiste strateegia rakendamises osalevate isikute rollide ja vastutusalade kirjeldus; elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse suurendamiseks vajalike meetmete kirjeldus, sealhulgas võttes arvesse sektoripõhise riskianalüüsi tulemusi (nt peamised ohud sektorile, võimalikud tagajärjed, toimepidevuse seisukohast olulisemad ettevõtted, järeldused, st meetmed kavandada, võttes arvesse kõik need asjaolud); elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimise protsessi kirjeldus (nt milliste kriteeriumide alusel ja kuidas on valitud toidusektori elutähtsa teenuse osutajad); elutähtsa teenuse osutajaid toetava protsessi kirjeldus, sealhulgas meetmed, millega tõhustatakse koostööd ühelt poolt avaliku sektori ning teiselt poolt erasektori ning avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksuste vahel; loetelu strateegia rakendamisse kaasatud peamistest asutustest ja asjaomastest sidusrühmadest, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad; juba kehtestatud meetmete kirjeldus, mille eesmärk on hõlbustada seda, et elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid täidavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ(31) lisas, kelle asjaomased liikmesriigid on identifitseerinud elutähtsa teenuse osutajatena. Punkti dega 4 kuni 7 täiendatakse seaduse § 36 . Muudatusega võetakse üle direktiivi artiklid 6 ja 7 ning direktiivi lisa osas, mis käsitleb transpordi - , tervishoiu - , toidu - , kaugkütte - ja ve e se ktoreid. CER direktiivi artiklites 6 ja 7 toodud elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumid näevad ette, et lisaks mõjule inimeste elu le ja tervisele, ühiskonna toimimisele, teenuse asendatavusele ja kasutatavusele tuleb elutähtsa teenuse osutaja väljaselgitamisel hinnata ka teenuse enda ja teenuse osutaja mõju liikmesriigi majandusele ja riigikaitsele . Täpsem selgitus elutähtsate teenuste hindamise ja väljaselgitamise kohta on toodud eelnõu punkti 2 juures. Punktiga 4 lisandub Kliimaministeeriumi korralda ta vate elutähtsate teenuste hulka aeronavigatsiooniteenuse , avaliku raudtee ja sadamate ning lennuväljade toimimine. Nende teenus t e toimimisel on märkimisväärne roll nii ühiskonna toimimisel kui ka riigikaitses ja samuti oluline mõju majandusele nende teenuste katkemisel. Seni peeti nimetatud teenuseid tähtsaks eelkõige riigikaitseseaduses (edaspidi RiKS ) sätestatud riigikaitseobjekti kaitse regulatsiooni kaudu, kuna HOS ei hõlma otseselt valmistumist riigikaitselisteks kriisideks. Kuna CER direktiivist tulenevate kriteeriumi d e kohaselt hinnatakse teenuse elutähtsust võttes arvesse ka teenuse mõju majandusele ja riigikaitsele , siis on edaspidi ka need teenused käsitatavad elutähtsatena. Elutähtsa teenuse osutajate täpsemad kriteeriumid on toodud esile käesoleva eelnõuga kavandatud eriseaduste muudatustes. Eelnõuga muudetakse lennundusseadust, sadamaseadust ja raudteeseadust. Punktiga 5 täpsustatakse S otsiaalministeeriumi korralda ta vate teenuste loetelu. Edaspidi loetakse elutähtsateks teenusteks tervishoiuteenuste toimimine ja ravimitega varustamine. Teenuste hindamise käigus (vaata eelnõu punkt 2) vaadati üle ka tervishoiusektori teenused. Praegu käsit a takse elutähtsana kiirabibrigaadi pidajate ja haiglavõrgu arengukava s sätestatud haiglate poolt osutatav at vältimatu t abi. CER direktiivi lisa hõlmab tervishoiuteenuse osutajaid, referentlaboreid, ravimite uurimise ja arendamise asutusi, ravimite tootjaid, meditsiiniseadmete tootjaid ja ravimite hulgimüüjaid. Hindamise käigus selgus, et Eestis puuduvad referentlaborid, ravimite ja meditsiiniseadmete tootjad ning ravimite uurimise ja arendamise asutused, millel oleks märkimisväärne mõju Eesti ühiskonna toimimisele ja mida saaks pidada CER direktiivi kriteeriumide kohaselt elutähtsateks Kui üleriigilise riskianalüüsi ja tervishoiu valdkonna tervikliku analüüsi koostamise käigus selgub, et Eestisse on tulnud ühiskonna ja riigi seisukohast olulised täiendavad tervisesektori teenused ning ETOd , siis tehakse ka vastav seaduse muudatus. Ravimite kättesaadavuse tagamisel on olulised ka apteegid. Apteekide pakutavat teenust on hinnatud direktiivi kriteeriumi d est lähtudes ja leitud, et ka apteeke tuleb käsit a da elutähtsatena. CER direktiivi lisas toodud sektorite, allsektorite ja teenuseosutajate nimekiri ei ole ammendav. Liikmesriikidele on jäetud võimalus minna sellest laiemaks. Oluline eesmärk on tagada direktiivi lisas nimetatud sektorite ja nende sektori ettevõtete pakutavate teenuste toimepidevus. Eestis on võimalik ravimitega varustatust ja ravimite kättesaadavust elanikkonnale tagada üksnes kogu ahela toimimise kaudu . Ahela oluliseks osaks on ravimite jaemüük, mida tehakse apteekide kaud u . Hõlmamata apteeke elutähtsa teenuse reguleerimisalasse , ei saa me toimivat lahendust ja see ei võimalda tagada ravimite kättesaadavust elanikkonnale. Sellest tulenevalt on ravim i te ga varustami se hulgas ka aptee gid . Elutähtsa teenuse osutajate täpsemad kriteeriumid on toodud esile käesoleva eelnõuga kavandatud eriseaduste muudatustes. Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadus t (edaspidi TTKS ) ja ravimiseadus t (edaspidi RavS ) . Punktiga 6 muudetakse HOS i § 36 lõike 4 sissejuhatav at osa. Muudatus on seotud CER direktiivi artiklite 6 ja 7 ning direktiivi lisa ga osas , mis käsitleb transpordi - , energeetika - ja veesektorit. Kehtiva HOS i § 36 lõike 4 kohaselt on üle 10 000 elanikuga KOVi ülesandeks korraldada kaugkütte ja veega varustamine , kanalisatsiooniteenus ning kohalike teede korrashoid. Elutähtsate teenuste hindamise käigus (vaata selgitust eelnõu punkti 2 juures) on jõutud järelduseni, et CER direktiivi artiklite 6 ja 7 kriteeriumi d e kohaselt on elutähtsad veega ja kaugküttega varustamine, kanalisatsiooniteenus ja teede korrashoid kõikides KOV i des olenemata KOVi suurusest. 2017. a HOSi koostamisel hõlmati elutähtsa te teenustena üksnes suuremad ettevõtted, kelle toimepidevus mõjutas suurt tarbijaskonda. CER direktiivi kriteeriumid suunavad hindama ka mõju keskkonnale ja majandusele , mille tõttu on senine hinnang muutunud ja see on viinud vajaduseni kaotada tarbijate piirarv nimetatud teenuste käsit am isel elutähtsate teenustena . Vajadusele loobuda 10 000 elanikkonna piirmäärast on viidanud ka Eesti Linnade ja Valdade Lii t, Majandus- j a Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ja Päästeamet. 2019 . a Kagu-Eesti torm, COVID-19 pandeemia ja sõda Ukraina s on näidanud vajadust tugevdada kõikide KOV i de kriisivalmidust ja pakutavate kommunaalteenuste toimepidevust, seda olenemata elanike arvust. Punkti 7 kohaselt käsit a takse e lutähtsana edaspidi ka toiduga varustamise tagamist . CER d irektiivi lisa näeb ette elutähtsate teenuste ja teenuseosutajate väljaselgitamise toiduainete tootmise, töötlemise ja turustamise sektorites. Samuti nagu ravimisektori puhul käsit a takse ka toidu käitlemise ahelat tervikuna elutähtsana , alates tootmisest , lõpetades jaemüügiga. Elutähtsa teenuse osutajate täpsemad kriteeriumid on toodud esile käesoleva eelnõuga kavandatud eriseaduse muudatustes. Eelnõuga muudetakse toiduseadust (edaspidi ToiduS ) . Punktiga 8 täiendatakse § 37 lõige t 1 punktidega 4 1 ja 4 2 ning võetakse üle CER direktiivi artikli 9 lõige 7. CER d irektiivi kohaselt tuleb liikmesriigil määrata pädev asutus ja kontaktpunkt ja selles t komisjoni teavitada , samuti teavitada direktiivi kohastest ülesannetest ja kohustustest. Selleks, et täita direktiivis sätestatud kohustust , määratakse eelnõuga elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavatele asutustele kohutus viivitamata teavitada Riigikantselei d korraldava asutuse ülesannete volitamisest allasutusele ja volitatud esindaja andmed. Korraldavad asutused on kohustatud teavitama ka asutuse või volitatud esindaja andmete muut u misest. Vabariigi Valitsuse seaduse § 77 lõike 1 punkti 14 kohaselt on Riigikantselei kohustuseks töötada välja riigi kriisireguleerimispoliitika ja koordineerida selle elluviimist. Riigikantselei vastutab ka CER direktiivi ülevõtmise eest ning on riiklik kontaktpunkt direktiivi rakendamisel. Direktiiviga seotud teabevahetus ning aruandlus hakkab toimuma Riigikantselei kaudu, mille tõttu on ka vajalik Riigikantselei teavitamine. Teatud erand on KOVde kohta . KOV i d hakkavad edastama kontaktisiku andme i d Päästeametile ja teavitama andmete muutumisest samuti Päästeameti t . Juba praegu on KOV ETKAde koordinatsioon antud Päästeametile ning KOV kontaktide edastamine Päästeametile toetab kehtivat praktikat, seda enam, et juba praegu toimub Päästeametil tihe koostöö KOV i dega . Vajaduse korra l saab Riigikantselei küsida KOV i de kontaktandmed Päästeametilt, et täita oma Vabariigi Valituse seaduse § 77 lõike 1 punktist 14 tulenevaid ülesandeid. Punktiga 9 muudetakse seaduse § 37 lõike 3 punkti 7. Muudatus on seotud CER direktiivi artikli 15 lõike 1 ülevõtmisega. CER direktiivi artikli 1 5 lõike 1 kohaselt tuleb tagada, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad pädevat asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või võivad oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et välja arvatud juhul, kui see ei ole operatiivselt võimalik, esitavad elutähtsa teenuse osutajad esmase teate 24 tunni jooksul pärast seda, kui nad intsidendist teada said, millele vajaduse korral järgneb üksikasjalik aruanne hiljemalt ühe kuu jooksul. Sellest tulenevalt täpsustatakse ka § 37, kus on loetletud elutähtsa teenuse osutajate kõik kohustused. Täpsem teavituse kord on kirjeldatud eelnõu punkti des 16 ja 17. Punktiga 1 0 täiendatakse seaduse § 37 lõiget 3 punktiga 7 1 . Tegemist on CER direktiivi rakendamiseks vajaliku muudatusega. Muudatuse kohaselt tekib elutähtsat teenust korraldavatel asutustel (edaspidi ka ETKA ) võimalus vajaduse korra l määrata HOS i § 37 lõike 2 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmise maksimaalselt lubatud tähtaeg alates isiku määramisest elutähtsa teenuse osutajaks. Muudatus on seotud eelnõu punkti ga 14 ning direktiivi artikli 6 lõigetega 3 ja 4. Punkti 1 1 kohaselt täiendatakse seaduse § 37 lõikega 6 . Muudatusega võetakse üle CER direktiivi artik li 15 lõi ke 1 teine lause . CER direktiivi artikli 1 5 lõike 1 kohaselt tuleb tagada, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad pädevat asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või võivad oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et välja arvatud juhul, kui see ei ole operatiivselt võimalik, esitavad elutähtsa teenuse osutajad esmase teate 24 tunni jooksul pärast seda, kui nad intsidendist teada said, millele vajaduse korral järgneb üksikasjalik aruanne hiljemalt ühe kuu jooksul. Lõike 1 teise lause kohaselt tuleb häire olulisuse kindlakstegemiseks võtta arvesse eelkõige järgmisi parameetreid: a) häirest mõjutatud kasutajate arv ja osakaal; b) häire kestus; c) häirest mõjutatud geograafiline piirkond, võttes arvesse ka seda, kas piirkond on geograafiliselt eraldatud. Eelnimetatud täpsustus on tehtud ka HOSi s . ETKAdel tuleb HOS i § 37 lõike 2 alusel kehtestatavas määruses sündmustest teavitamise ja üksikasjaliku aruande korra sätestamisel arvestada ka eelnimetatud parameetritega. Punktiga 1 2 muudetakse § 38 lõige t 1 1 . Muudatus on seotud direktiivi artikli 6 lõigetega 3 ja 4. Riigil peab olema selge ülevaade elutähtsa teenuse osutajatest ning nimetatud andmed peavad olema kättesaadavad ka seotud pädevatele asutustele, nt Finantsinspektsioonile DORA määrusest tulenevate pädeva asutuse ülesannete täitmiseks ning Riigi Infosüsteemi Ametile NIS2 tulenevate pädeva asutuse ülesannete täitmiseks. Juba praegu kehtiva HOS i § 38 lõike 1 1 kohaselt peetakse arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle tsiviiltoetuse registris. Samas on jäänud täpsustamata , kuidas vajalikud andmed registrisse jõuavad . HOSis ega tsiviiltoetuse registri põhimääruses ei ole seni ajani sätestatud, et se da ülesannet peavad täitma elutähtsat teenust korraldavad asutused . Selle tõttu täpsustatakse õigusselguse tagamiseks, et elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks vajalikud andmed peab registrisse esitama elutähtsat teenust korraldav asutus. Punktiga 1 3 täiendatakse § 38 lõigetega 1 2 – 1 7 . Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 6 lõiked 3 –5 ning direktiivi artikli 12 lõige 1. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik teavitama elutähtsa teenuse osutajat tema identifitseerimisest elutähtsa teenuse osutajana ühe kuu jooksul alates identifitseerimisest. Muu hulgas tuleb teavitada direktiivi 3. ja 4. peatüki kohastest kohustustest ning kuupäevast, millest alates kõnealused kohustused nende suhtes kehtivad. Pangandus - , finantsturutaristu ja digitaristu sektorite teenuseosutaja id tuleb teavitada ka sellest, kas neile liikmesriigi otsusel kohaldatakse direktiivi 3. ja 4. peatüki kohustusi või mitte. Eesti võtab käesoleva eelnõuga direktiivi 3. ja 4. peatük is sätestatu üle ning kohaldab nendest tulenevaid kohustusi krediidiasutustele, kes osutavad HOS i § 36 lõikes 3 nimetatud teenuseid , ning sideettevõtjatele, k es osutavad HOS i § 36 lõike 1 punktides 5 – 7 nimetatud teenuseid. Kohustuste täitmise kuupäeva st teavitamisel tuleb tagada, et direktiivi 3. peatükis toodud kohustus i kohaldatakse alates 10 kuu möödumisest teavitamise kuupäevast , v.a riskianalüüsi koostamise kohustus. Riskianalüüs tuleb elutähtsa teenuse osutajal koostada üheksa kuu jooksul pärast elutähtsa teenuse osutajaks määra mist. Liikmesriigid peavad ka tagama, et korraldavad asutused teavitavad elutähtsa teenuse osutaja määra misest NIS2 direktiivi pädevat asutust ühe kuu jooksul alates elutähtsa teenuse osutaja identifitseerimisest (art 6 lg 4) . NIS2 pädevaks asutuseks on Riigi Infosüsteemi Amet. Kokkuvõttes määrab kavandatud muudatuste kohaselt edaspidi elutähtsat teenust korraldav asutus elutähtsa teenuse osutaja haldusaktiga 30 päeva jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavuse st teada saamisest arvates . Nimetatud haldusaktis tuleb tuua esile tähtpäev, mis ajaks tuleb elutähtsa teenuse osutajal: 1) koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan. Seejuures peab toimepidevuse riskianalüüs olema koostatud üheksa kuu ja toimepidevuse plaan 10 kuu jooksul elutähtsa teenuse osutaja ks määra mise haldusakti andmisest arvates ; 2) korraldada kriisireguleerimise õppus; 3) täita korraldava asutuse poolt toimepidevuse nõuete määruses , HOS i § -s 41 ning muudes õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud nõudeid. Punktis 3 toodud tähtaja määramine on jäetud korraldava asutuse otsustada. Seejuures tuleb arvestada punktis 3 tooduga, et HOS i § -s 41 sätestatud nõude täitmise tähtaeg ei tohi olla pikem kui viis aastat. Tegemist on paindliku lähenemisega, mis võimaldab korraldaval asutusel koostöös elutähtsa teenuse osutajaga leida mõistlik, proportsionaalne ning teenuseosutaja omapära arvesta des sobiv üleminekuaeg nõuete täitmiseks. HOS i § -s 41 sätestatud nõude täitmistähtaja määramisel võib korraldav asutus või tema määratud korraldava asutuse ülesandeid täit ev asutus küsida arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt. Arvamuse küsimine on korraldava asutuse võimalus, mitte kohustus. See tähendab seda, et korraldav asutus küsib arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt juhul, kui tal on iseseisvalt raske hinnata, mis aja jooksul on kindlal elutähtsa teenuse osutajal võimalik HOS i § -s 41 sätestatud nõuet täita. Eelkõige võib selline vajadus tekkida KOV i dest korraldavatel asutustel, kel tihtipeale ei ole endil piisavat IT-alast kompetentsi. Arvamust ei või aga küsida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist korraldav asutus, kes ise kujundab küberturvalisuse poliitikat ja koordineerib nimetatud valdkonda. Enne käesoleva seaduse eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumist elutähtsa teenuse osutajana tegutseva ettevõtte staatus ei muutu ja seda ei ole vaja korraldaval asutusel kinnitada haldusaktiga üle, samuti ei ole vaja määrata uusi tähtaegu nõuete täitmise kohta . Nendel elutähtsa teenuse osutajatel tuleb lähtuda hädaolukorra seaduse üleminekusätetest. Elutähtsa teenuse osutaja staatuse lõpetamisest tuleb edaspidi samuti teavitada teenuseosutajat haldusaktiga. Isik ei pea täitma elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid haldusakti teatavaks saamise hetkest. Vastav kohustus teavitada isikut elutähtsa teenuse osutaja staatusest või selle lõpetamist tuleneb direktiivi artikli 6 lõikest 3. Elutähtsa teenuse osutaja ks määrav ja selle staatuse lõ p etav haldusakt tuleb korraldaval asutusel edastada Riigi Infosüsteemi Ametile viie päeva jooksul akti väljaandmisest arvates . Seejuures tuleb korraldaval asutusel teha ka vastavad muutmiskanded viie tööpäeva jooksul tsiviiltoetuse registris, kus peetakse arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle . Punktiga 1 4 muudetakse § 38 lõi ke 3 punkt i 4. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 15 lõige 1. Elutähtsa teenuse toimepidevust puudutavast intsidentist teavitamise kohust us kehtib elutähtsa teenuse osutajatele juba praegu (samuti HOS i § 38 lg 1). Täpsema hädaolukorrast ja selle ohust teavit amise kor r a sätestab iga ETKA ise HOS i § 37 lõike 2 alusel kehtestatava määrusega. S eaduses puudub täpsustus, mis aja jooksul tuleb teavitus korraldavale asutusele saata , seda on seni määranud iga ETKA ise. Samuti puudub viide , mis aja jooksul tuleb elutähtsa teenuse osutajal esitada toimunud sündmuse kohta põhjalik aruanne . Viimast ei reguleeri praegu ka ETKAd oma määrusega. Direktiivi kohaselt tuleb intsidendist teavitada viivitamat a , kuid hiljemalt 24 tunni jooksul. Üksikasjalik aruan n e tuleb esitada aga ühe kuu jooksul. Eelnõuga määratakse ühtsed teavitamise ja aruande esitamise tähtajad. Selliselt tagatakse direktiivi ühetaoline kohaldamine elutähtsate teenuste kaupa . Sellegipoolest, täpne kord, st sündmuse st teavitamise künnis, kontaktandmed, teabevahetus elutähtsa teenuse osutajaga jääb ETKA reguleerida HOS i § 37 lõike 2 alusel kehtestatavas määruses , arvestades eelnõu punktis 14 sätestatud erisusi. Krediidiasutuste puhul tuleb arvestada täiendavate erisustega, mis tulenevad DORA määrusest (vaata punkti 17). Punktiga 1 5 täiendatakse § 38 lõi get 3 punktidega 7 1 – 7 4 . Nimetatud muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 13 lõi k e d 1 ja 3. Artikli 13 lõike 3 kohaselt peavad l iikmesriigid tagama, et iga elutähtsa teenuse osutaja määrab kontaktisiku suhtlemiseks pädevate asutustega. Sellest tulenevalt peab e elnõu kohaselt elutähtsa teenuse osutaja määrama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku ning edastama selle andmed elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele. Täiendavalt tulenevalt artikli 13 lõikest 1 tuleb lisaks praegu kehtivatele kohustustele edaspidi elutähtsa teenuse osutajal: esitada kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele ülevaade elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks ning käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määrusega nõutud teenuse taseme saavutamiseks rakendatud ja rakendatavate meetmetest; korraldada vähemalt kord aastas koolitusi töötajatele, et suurendada töötajate teadlikkust elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest, toimimisest hädaolukorras või muus sarnases olukorras või nende ohu korral; teavitada elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema määratud asutust, kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. Direktiiv näeb ette ka elutähtsa teenuse osutajale töökorralduslike ning ehituslike ja tehniliste meetmete rakendamist elutähtsa teenuse toimepidevuseks oluliste ehitiste ja seadmete füüsilise kaitse tagamiseks. Nimetatud kohustus tuleneb juba praegu kehtiva HOSi § 38 l õike 3 p unkti st 2. Lisaks on riigisiseses õiguses ka praegu reguleeritud riigikaitseobjektide kaitse korraldamine erinevate oluliste objektide füüsilise kaitse tagamiseks (vt RiKS 6. ptk ). RiKSi § 83 lõike 1 kohaselt võib riigikaitseobjekt olla maa-ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale, ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Riigikaitseobjektideks saab määrata ka elutähtsa teenuse osutamisega seotud objekte (vt RiKSi § 83 lg 2 p 2), et rakendada nende füüsilise kaitse tagamiseks RiKSi alusel kehtestatud objektikaitse meetmeid. Elutähtsa teenuse osutaja kohustuseks on tagada ka elutähtsa teenuse osutaja juures olulisi ülesandeid täitvate isikute usaldusväärsus, kaaludes toimepidevuse riskianalüüsis selliseid meetmeid nagu töötajate kategooriate määramine, sealhulgas nende isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse taustakontrolli läbimist eelnõus sätestatud korras, ehitistele, seadmetele ja tundlikule teabele juurdepääsu õiguste kehtestamine ning asjakohaste koolitusnõuete ja kvalifikatsioonide kehtestamine. Nimetatud direktiivi kohustuse saab teenuseosutaja täita toimepidevuse riskianalüüsi koostamise käigus ning rakendades taustakontrolli. Punktiga 1 6 täiendatakse § 38 lõikega 4. Muudatus on seotud direktiivi artikli 15 lõi k e 1 ülevõtmisega ja käesoleva eelnõu § 1 punktiga 15. Lõikes 4 sätestatakse tea v itamise puhul erisus krediidiasutuste suhtes. DORA määruse kohaselt on Euroopa Komisjonil õigus täpsustada teavitamise aegu ja aruande vormi. Sellisel juhul tuleb elutähtsa teenuse osutaja suhtes, kes osutab käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 nimetatud elutähtsat teenust, lähtuda intsidentidest teavitamisel DORA määruses sätestatud nõuetest. Elutähtsa teenuse osutajatest pangad saavad sellisel juhul teavitada Eesti Panka samal vormil ja samuti erisusi arvestades nagu ka Finantsinspektsiooni teavitamisel DORA määruse kohaselt. Punktiga 1 7 täiendatakse HOSi § 40 lõi getega 10 ja 11. Lõike 10 kohaselt võib vajaduse korral elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema määratud ametiasutus edastada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs i ja plaan i või nende muudatused enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, kes avaldab arvamust tehnilise lahenduse sobivuse kohta seaduse § 41 lõikes 2 toodud kohustuse täitmiseks. Mu u datus on seotud eelnõuga kavandatud HOS i § 41 lõike 2 (vaata punkti 19 ) muudatusega ning ei ole seotud kindla CER direktiivi normi ülevõtmisega, kuid on otseselt seotud eelnõuga lisanduvate elutähtsate teenuste ja neid osutavate teenuseosutajate toimepidevuse nõuete täitmisega . CER direktiivi artikli 1 3 lõi g e 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, t äpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada , arvestades direktiivis toodud piiranguid. Nimetatud muudatus on vajalik CER direktiivi artikli 1 3 lõike 1 punkt ide a ja d nõuete täitmiseks , mille kohaselt tuleb tagada intsidentide ennetamine ja taastumine intsidentidest, kaaludes nõuetekohaselt toimepidevusmeetmeid ja alternatiivsete tarneahelate kindlakstegemist, et jätkata elutähtsa teenuse osutamist. Kehtiva HOS i § 45 lõike 1 punkti 4 kohaselt teeb järelevalvet HOS i § -s 41 sätestatud nõude üle Riigi Infosüsteemi Amet. Eelnõuga muudetakse nimetatud sätet ja järelevalve pädevus e saab elutähtsat teenust korraldav asutus . K üll tuleb HOS i § 41 lõike 2 alusel nõutud lahendus teenuse toimepidevuse tagamiseks välismaal asuvate võrgu- ja infosüsteemide katkestuse korral saata vajaduse korra l arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ameti le . Muudatus on tehtud Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi ja Riigi Infosüsteemi Ameti ettepanekul, kuna praktikas on kujunenud, et just korraldavad asutused on need , kes kinnitavad elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüse, plaane ja ka meetmeid riskide maandamiseks. Korraldavatel asutustel on otsene võimalus rääkida teenuseosutajatega läbi meetmete rakendami ne ja leida pooltele sobiv lahendus. Tihti ei ole see lahendus üksnes ettevõttepõhine, vaid teenuseülene. Sellest tulenevalt on mõistlik, et järelevalve pädevus HOS i § 41 lõike 2 puhul antakse üle korraldavatele asutustele ning Riigi Infosüsteemi Amet annab arvamuse HOS i § 41 lõike 2 rakendamiseks loodud lahendus e kohta . Korraldaval asutusel on võimalik kaasata järelevalve menetlusse eksperte ja asjakohaseid asutusi, hindamaks , kas elutähtsa teenuse osutaja poolt toimepidevuse tagamiseks kasutusele võetud meetmed vastavad toimepidevusele esitatud nõuetele või mitte. Nii näiteks võib kaasata Riigi Infosüsteemi Ametit, kelle üheks ülesandeks on muu hulgas korraldada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide infoturbemeetmete rakendamise kontrolli ja küberturvalisust ohustavate riskide seiret ning analüüsi. Elutähtsa teenuse osutaja peab koostama toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ning esitama selle korraldavale asutusele kinnitamiseks . Korraldav asutus võib enne plaani kinnitamise otsustamist küsida asjaomaste asutuste (sh Riigi Infosüsteemi Ameti) arvamust, kas elutähtsa teenuse osutaja pakutavad lahendid, sealhulgas sõltuvuse vähendamiseks välisriigis asuvatest võrgu- ja infosüsteemidest, on asjakohased ja toimivad. Lõikega 11 võetakse üle direktiivi artikl i 9 l õi g e 1 ning sätestatakse korraldava asutuse kohustus edastada maagaasiga ja elektriga varustamise teenuste riskianalüüs ja plaan enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet teeb elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse alusel järelevalvet võrguettevõtjate tegevuse üle, mis on otseselt seotud elutähtsa teenuse tagamisega. Konkurentsiamet koostab regulaarselt maagaasivaldkonnas varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks ning tarnehäirega toimetuleku ks kava ning elektrivaldkonnas teeb järelevalvet süsteemihalduri koostatava varustuskindluse tegevuskava üle , kus mh käsitletakse ka riske, mis võivad varustuskindlust ohustada. Samuti kooskõlastab Konkurentsiamet elektri ja maagaasi võrgutasusid, kus ühe komponendina arvestatakse ka varustuskindluse ja toimepidevuse tagamisega seotud kulusid. Seega on oluline, et Konkurentsiametil oleks võimalus tutvuda ja arvamust avaldada elektri ja maagaasi elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide kohta . Punktiga 1 8 muudetakse § 41 lõiget 2. Muudatus ei ole seotud kindla CER direktiivi normi ülevõtmisega, kuid on otseselt seotud eelnõuga lisanduvate elutähtsate teenuste ja neid osutavate teenuseosutajate toimepidevuse nõuete täitmisega. CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada , arvestades direktiivis toodud piiranguid. Nimetatud muudatus on vajalik CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punktide a ja d nõuete täitmiseks, mille kohaselt tuleb tagada intsidentide ennetamine ja taastumine intsidentidest, kaaludes nõuetekohaselt toimepidevusmeetmeid ja alternatiivsete tarneahelate kindlakstegemist, et jätkata elutähtsa teenuse osutamist. Võrreldes kehtiva sõnastusega on sõnastust muudetud, et kehtiva nõude olemus oleks selgem ja konkreetsem. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse e elnõu (edaspidi VOS ) menetlemise käigus tõstatas Pangaliit küsimuse HOSi § 41 lõikes 2 sätestatud kohustuse asjakohasuse kohta ning on pöördunud 08.06.2022 Riigi Infosüsteemi Ameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Panga poole palvega hinnata elutähtsa teenuse osutamisega seotud tehnoloogilisi riske, mida HOSi § 41 lõige 2 käsitleb. Hindamise tulemusena on jõutud järelduseni, et kehtiv sõnastus on mitmeti tõlgenda ta v ja säte vajab selgema t sõnastust . Kehtiva sõnastuse kohaselt, kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, tagab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse ka viisil ja vahenditega, mis ei sõltu välisriikides asuvatest infosüsteemidest. Selline sõnastus on tekitanud osa listel arusaama, et välisriikides asuvate infosüsteemide kasutamine on üleüldse keelatud, samuti on keelatud satel l iitside kasutamine alternatiivse lahendusviisina. Ajalooliselt on sätte eesmärk olnud suunata ETOsid mõ t lema läbi alternatiivsed lahendused oma teenuse osutamiseks Eestis juhuks, kui andmeside välisühendused või ühendus välismaal asuvate infosüsteemidega, nt serveritega ei toimi. Vastavat sätet on eelnõu koostamise käigus üritatud sõnastada ühiselt mõist e taval t, lähtudes selle sätte eesmärgist. Sätte koostamisel on kasutatud küberturvalisuse seaduse ( KüTS ) terminit. Termin „võrgu- ja infosüsteem“ on defineeritud KüTS i § 2 punktis 1 . Selle kohaselt on võrgu- ja infosüsteem elektroonilise side võrk elektroonilise side seaduse § 2 punkti 8 tähenduses, seade või omavahel ühendatud või seotud seadmete rühm, millest vähemalt ühes toimub mõne programmi kohaselt digitaalsete andmete automaatne töötlemine, või digitaalsed andmed, mida salvestatakse, töödeldakse, saadakse päringuga või edastatakse eelnimetatud komponentide poolt nende töö, kasutamise, kaitsmise või hooldamise jaoks. Selles lõikes on selgelt esile toodud põhimõte, et elutähtis teenus peab olema kättesaadav kasutajale ka sellisel juhul, kui teenuse osutamiseks kasutatavad võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ja ühendus nendega on katkenud. Sätte eesmärk on toonitada, et kasutaja, sh eraisiku esmased vajadused teenuse jär ele tuleb tagada sõltumata sellest , kas välisriigiga on ühendus või ei. Siin ei oma tähendust, mis põhjusel see välisühendus (sidekaabel) ei toimi – näiteks, et kas on tegemist olukorraga, kus sidekaabel on lõhutud la e va ankru või traalnood a tõttu, on toimunud loodusõnnetus, sabotaaž, sideliini tõrge, sidevõrgu enda tõrge või on toimunud mõni muu sündmus. Üheks arvestatavaks alternatiiviks välisriigiga ühenduse katkestusele on näiteks välisriigis asuva võrgu- ja infosüsteemiga satelliitside võimekuse omamine. Välisriigi võrgu- ja infosüsteemidega ühenduse katkemisega ei tohi kaasneda olukorda, kus Eestis asuv kasutaja ei saa talle vajalikku teenust. Siinjuures mõeldakse, et teenus oleks vähemalt tagatud esmasel tasandil. Näiteks, kui esineb tõrge finantsasutuste võrgu- ja infosüsteemis, peab finantsasutus kasutusele võtma elutähtsa teenuse osutamiseks kavandatud alternatiivid sularaha väljamaksete tegemiseks või maksete ülekannete korraldamiseks. Selliseks alternatiiviks võib näite k s olla ajutiste kontorite tekitamine jms. Võrgu- ja infosüsteemi asumine välisriigis on näiteks olukorras, kus elutähtsa teenuse osutaja osutab oma elutähtsat teenust, kuid selle teenuse osutamise käigus kasutatakse ka mõnda võrgu- ja infosüsteemi. Kui see võrgu- ja infosüsteem asub väljaspool Eestit (näiteks Soomes või Rootsis), siis tegemist on peamise eeldusega kommenteeritava sätte rakendumiseks. Kui sellist sõltuvust ei ole ehk kõik elutähtsa teenuse osutamisega seotud võrgu- ja infosüsteemid asuvad Eestis, siis puudub elutähtsa teenuse osutajal vajadus s elle sätte järgimiseks. Säte eeldab, et alternatiivid rakenduks mõistliku aja jooksul ning elutähtsa teenuse toimimise katkestus ei mõjutaks olulisel määral selle s t sõltuvate isikute heaolu. Näiteks kui katkestus on lühiajaline, ei pruugi teenuse kättesaadavuse tagamise alternatiivi rakendamine olla vajalik. Samas kui katkestus on pikaajaline ning tõenäosus võrgu- ja infosüsteemis ühenduse taastamiseks on lühiajalises perspektiivis väike, tuleb alustada alternatiivide rakendamisega. Näiteks olukorras, kus toidukäitleja tegevuseks kasutatav võrgu- ja infosüsteem on kahjustatud, tuleb jätkata toidu käitlemist viisil, mida välisriigis asuva võrgu- ja infosüsteemi puudumine ei mõjuta. Või veevarust u st puudutava võrgu- ja infosüsteemi kompromiteerimisel tuleb leida alternatiivne lahendus joogivee pakkumiseks vee-ettevõtte klientidele. Sätte olemus ei ole iseenesest uus, vaid pigem toonitatakse, et lisaks muudele teenuse toimimiseks vajalikele sisenditele (nt vesi, elekter ja side) on nüüdis aegne tootmine ja teenuste pakkumine üha enam seotud infotehnoloogiaga ja see muudab ettevõtjad küberkuritegevuse või ka muude pahatahtlike küberrünnete sihtmärkideks. Eriti tuntav on ühiskondlik kahju, mis on suunatud ettevõtjate vastu, ke lle tooted või teenused on suure mõjuga ühiskonna normaalse toimepidevuse (sh avaliku korra) tagamisel. Sellest tulenevalt peavad olulise mõjuga ettevõtjad valmistuma ka võrgu- ja infosüsteemide kompromiteerimise ja katkestuste olukordadeks ning nägema ette ka toimimise alternatiivid, et ühiskond saaks jätkuvalt toimida. HOS i § 41 lõike 2 sõnastuse muutmine ei tekita praegustele elutähtsa teenuse osutajatele lisa nõudeid . Punktiga 19 täiendatakse seadust §-dega 41 1 − 41 6 . Paragrahviga 41 1 võetakse üle direktiivi artikl i 13 l õike 1 p unkt e ja artikkel 14. CER d irektiivi art ikli 13 l õike 1 p unkti e kohaselt tuleb elutähtsa teenuse osutajal tagada töötajate turvalisuse piisav haldami n e, sh nende isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse taustakontrolli läbimist. Omakorda, d irektiivi artik li 14 kohaselt peavad liikmesriigid täpsustama tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada direktiivi artikl i 13 l õike 1 punktiga e nõutud taustakontrolli te ge miseks taotlusi. Seejuures näeb direktiiv taustakontrolli võimalust töötajate suhtes : a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega; b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega; c) kelle puhul kaalutakse töölevõtmist punkti de s a või b sätestatud kriteeriumi d ele vastavatele ametikohtadele. Taustakontroll peab olema proportsionaalne ja rangelt piirduma vajalikuga. Taustakontrolli tohib teha üksnes selleks, et hinnata võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale (direktiivi art 14 lg 2) . Taustakontroll peab direktiivi art ikli 14 lõike 3 kohaselt minimaalselt hõlmama: a) isikusamasus e kontrolli ; b) isiku karistusregistri andmeid seoses süütegudega, mis võiksid olla konkreetse ametikoha seisukohast olulised. Selleks , et kontrollida taustakontrolli subjekti isikusamasust , on direktiivi põhjenduspunkti 32 kohaselt asjakohane nõuda isikut tõendavat dokumenti, näiteks passi, riiklikku isikutunnistust või digitaalset isikut tõendavat dokumenti. Töötaja taustakontroll i tegemine tööandja poolt ei ole meie õiguses uudne. Sarnast kontrolli te ha kse juba praegu nt lastega töötavate isikute suhtes lastekaitseseaduse alusel. Eesti võtab direktiivis sätestatud taustakontrolli üle võimalikult minimaalses kohustuslikus ulatuses , võttes sh arvesse direktiivi st tulenevat taustakontrolli eesmärki . Direktiivi artikl i 13 lõike 1 punkt e kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks mh meetmed, mis on vajalikud selleks, et tagada töötajate turvalisuse piisav haldamine, kaaludes nõuetekohaselt selliseid meetmeid nagu elutähtsaid ülesandeid täitvate töötajate kategooriate määramine, rajatistele, elutähtsale taristule ja tundlikule teabele juurdepääsu õiguste kehtestamine, taustakontrolli menetluste kehtestamine kooskõlas artikliga 14 ning selliste isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse sellise taustakontrolli läbimist, ning asjakohaste koolitusnõuete ja kvalifikatsioonide kehtestamine. Seega d irektiivi artikli 13 lõike 1 p unkt e ja artikkel 14 kohustavad liikmesriike looma tingimused töötajate taustakontrolliks ja kohusta vad tagama seadusega sätestatud tingimustel taustakontrolli läbimis e. Eelnõu § 41 1 lõike s 1 sätestatakse taustakontrolli eesmärk , juhindudes direktiivi artikli 14 l õike 1 punktidest a ja b ning ar t ikli 13 lõike 1 punkt ist e . CER direktiivi ar t ikli 14 lõike 1 punktide a ja b kohaselt tuleb liikmesriikidel täpsustada tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada taotlusi nende töötajate taustakontrolliks: a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega; b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega. Eelnõu § 41 1 lõike 1 sissejuhatavas osas sätestatakse taustakontrolli eesmärk tulenevalt CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punktist e ning põhjenduspunktist 32. T austakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või muul alusel elutähtsa teenuse osutaja juures järgmisi elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulisi ülesandeid: 1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamine või haldamine; 2) ülesanne, mis võimaldab ligipääsu elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele; 3) ülesanne, mis on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega . Eelnõu § 41 1 lõike 1 punktid 1– 3 on sisuliselt direktiivi artikli 14 lõike 1 punktide a ja b täps ustus . Punkti a kohaselt tuleb allutada taustakontrollile isikud, kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega. Eelnõu kohaselt on tundlikud ülesanded seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega toimepidevust tagavate infosüsteemide arendus ja haldus, toimepidevuse planeerimine, investeerimine ja riskihaldus . Vastav täpsustus läheb kokku CER direktiivi väljatöötamise käigus väljatöötamisega tegelevas töörühmas antud selgitustega normi lahti mõtestamiseks ning oli vajalik, et lihtsustada elutähtsa teenuse osutajate jaoks arusaama, mis ülesandeid täitvate isikute suhtes tuleb riskianalüüsis kaaluda taustakontrolli tege mist. Punkti b kohaselt tuleb allutada kontrollile ka isikud, kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega. Nimetatud direktiivi punkt b on võetud üle e elnõu § 41 1 lõike 1 punktiga 2. Sõnastus on võetud üle praktiliselt üks ühele. Lõikes 2 sätestatakse elutähtsa teenuse osutaja kohustus määrata elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis täpsemalt kindlaks need ülesanded, mille täitmise olulisuse seisukohast on taustakontrolli te ge mine eesmärgipärane. Sellise kohustuse sätestamine on vajalik ja ka oluline, sest üksnes direktiivi artikli 14 lõikes 1 sätestatud ja üldiselt kindlaks määratud ülesannete loetelu ülekandmine ei taga piisavalt selgust, milliste konkreetsete ülesannete täitmisel elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel on elutähtsa teenuse osutaja seisukohalt põhjendatud ja eesmärgipärane ülesannet täitva isiku eraelu riivamine isiku andmete töötlemise näol . Seega peab elutähtsa teenuse osutaja juures töötava isiku taustakontrolli vajadus tulenema selgelt teenuseosutaja toimepidevuse riskianalüüsist. Oluline on rõhutada, et teenuseosutajad ei selgita riskianalüüsis välja konkreetseid füüsilisi isikuid (taustakontrolli subjekte või adressaate), vaid on kohustatud kindlaks määrama täpse lt need olulised ülesanded, mida täitvate isikute suhtes on taustakontrolli te ge mine eelnõuga sätestatud korras eesmärgipärane. E eltoodut arvestades sätestatakse lõikes 3 , et taustakontroll tehakse üksnes sellise füüsilise isiku suhtes, ke s usaldatakse täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel riskianalüüsis kindlaksmääratud ja kinnitatud ülesan net . Taustakontrolli te ge mise kohustus on elutähtsa teenuse osutajal. Lõikes 4 sätestatakse taustakontrolli sisu ja ulatus. Taustakontrolli tegemisel kontrollitakse üksnes andmeid isiku karistatuse kohta. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmisel vähemalt iga kahe aasta tagant. Kaheaastane tähtaeg on seotud elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi uuendamise sammuga. Kui teenuseosutaja uuendab riskianalüüsi ja seal oleva id taustakontrolli kohustusega ülesandeid, siis tuleb teenuseosutaja l uuesti te ha taustakontrolli. Seetõttu korratakse taustakontroll i vähemalt iga kahe aasta tagant. Taustakontrollis on lubatud kontrollida isiku karistatuse andmeid, mis sisulist tähendab faktikontrolli, kas isik on toime pannud § 41 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kuriteo, mille kohta on karistusregistris kehtivad andmed. Direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb teha taustakontroll isiku suhtes, kelle puhul kaalutakse töölevõtmist artikli 14 lõike 1 punktides a või b sätestatud kriteeriumidele vastavatele ametikohtadele (kõnesoleva eelnõu kohaselt määrab elutähtsa teenuse osutaja sellised ülesanded riskianalüüsis). Arvestades taustakontrolli eesmärki, täiendatakse eelnõuga seda kohustust ka ajalise intervalliga ning sätestatakse nõue kontrollida isiku karistatuse andmeid konkreetse ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant. Seega on andmete kontrollimine lubatud üksnes juhul, kui isik kahe aasta möödudes täidab jätkuvalt lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet. Elutähtsa teenuse osutajal on ühtlasi ka kohustus kontrollida andmeid uuesti juhul, kui isikule usaldatakse kahe aasta jooksul elutähtsa teenuse osutaja juures mõni muu, kuid jätkuvalt lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesanne, kuigi karistusandmed on varem (st eelmise ülesande andmise usaldamisel) juba kontrollitud. Eelnõu kohaselt teeb taustakontrolli elutähtsa teenuse osutaja. Eelnõu koostamise käigus kaaluti erinevaid võimalusi taustakontrolli korraldamiseks ja direktiiviga sätestatud kohustuste ülevõtmiseks. Näiteks kaaluti vastava pädevuse andmist Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile või elutähtsat teenust korraldavatele asutustele. Eelnõus sätestatud taustakontrolli tegemine jäetakse elutähtsa teenuse osutaja ülesandeks, kuna selline kontroll piirdub üksnes päringute esitamisega vastavasse registrisse ja valmisvastuste saamisega, st kontroll ei eelda eriteadmisi või lisaandmete kogumist. Lisaks puudub vajadus põhjaliku julgeolekukontrolli teostamiseks, mida saaksid teha üksnes pädevad asutused (nt luureteabe töötlemine), samuti ei kohusta direktiiv liikmesriike eraelu enamriivavat mehhanismi ka looma, jättes selle direktiivi põhjenduspunkti nr 32 kohaselt liikmesriigi enda otsustuspädevusse. Lõike 5 kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja kontrollitavat isikut teavitama taustakontrolli alusest ja eesmärgist enne karistusandmete kontrollimist. Andmesubjekti teavitamiskohustus ning selle detailsem regulatsioon tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitest 13 ja 14. Isiku suhtes õiglase ja läbipaistva andmete töötlemise tagamiseks kohustatakse elutähtsa teenuse osutajat teavitama isikut taustakontrolli alusest ja eesmärgist enne isiku karistatus e andmete kohta päringute tegemist. Lõikes 6 sätestatakse, et käeolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja isiku suhtes, ke s usaldatakse täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesan net . Sellega võetakse üle direktiivi artikli 1 3 lõike 1 teises lõigus ja artikli 14 lõike 1 punktis a sätestatu. Lisaks lepingus ettenähtule peavad lepingupooled arvestama seadusest tuleneva regulatsiooniga. Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt on taustakontrolli tegemise õigus nimetatud füüsilise isiku suhtes jätkuvalt elutähtsa teenuse osutajal. Elutähtsa teenuse osutajal on taustakontrolli tegemiseks õigus saada temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikke isiku üldandmed ja õigus teha vastavad päringud karistatuse andmete kontrollimiseks (vt ka selgitusi järgmise paragrahvi kohta). Seaduse § 41 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleval juriidilisel isikul võimalik anda konkreetse ülesande täitmine elutähtsa teenuse osutaja juures muule töötajale või lahendada lepingu täitmine muul kohasel viisil, nt leppida tellijaga kokku, et ülesannet täidab kolmas juriidiline isik. Alltöövõtjate puhul tuleb arvestada ka sellega, et kui hankijast elutähtsa teenuse osutaja soovib eelnõus nimetatud ülesannete täitmise tellida nt teenuse tellimise teel, peab ta lähtuma riigihangete seadusest, mis ei võimalda aga teenuse osutajat riigihankelt kõrvale jätta seetõttu, et ta ei läbi mõnes muus eriseaduses ette nähtud taustakontrolli. Vajaliku taustakontrolli läbimise kohustuse saab sellisel juhul sätestada näiteks hankelepingu täitmise tingimusena ning panna pakkujale kohustus asendada need teenust osutavad isikud, kes taustakontrolli ei läbi. Elutähtsa teenuse osutajate juures töötab u 40 000 töötajat (olemasolevate ja lisanduvate elutähtsa teenuse osutajate juures). Taustakontrolli vajadusega töötajate ring jääb u 5000 – 7000 töötaja juurde aastas. Sellise hulga inimeste kontroll ühe asutuse poolt eeldaks viis täiendavat ametikohta, mis eeldab 2 85 000 eurot lisaeelarvet iga aasta. See ei ole arvestades kontrolli iseloomu aga mõistlik. Eelnõu käigus toimusid arutelud Justiitsministeeriumiga ning on jõutud järelduseni, et arvestades sellega, et on vaja kontrollida üksnes karistusandmeid , on vaja teha lisaarendus Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) vastutusalas oleva s infosüsteemis, nt e-toimikus või e-äriregistris e-toimiku juurde, kus asub karistusregister. Täpsem lahendus selgub arenduse käigus. Arenduse tulemusena saavad elutähtsa teenuse osutajad esitada päringud karistus andmete kontrolliks ühest kohast ning saada ühe tervikliku vastuse päringutele ühest kohast, mitte ei pea esitama eraldi päringuid karistusregistrisse ja saatma eraldi taotluse ECRISEsse (ing l . k European Criminal Records Information System ) . Päringute mugavaks muutmiseks teenuseosutaja jaoks on kavas luua taustakontrolli teenus, mis pärib tsiviiltoetuse registrist (TTR) ETOde loetelu, saab töötajate registrist ( TöR ) iga ETO kohta töötajad ja siis kontrollib k aristusregistrist andmed ja edastab info ETO-le . TöRi l uuakse ka teenuseosutajatele võimalus sarnaselt riigikaitseliste töökohtadega panna linnuke töötaja ta h a, keda tuleb allutada taustakontrollile. Selline võimalus eeldab m aksukohustuslaste registri põhimääruse täiendamist , st TöRi kantavate andmete koosseisu täpsustamist ning MKS i §i 29 täiendamist. Vastava põhimääruse kavand on esitatud eelnõu lisas 2 ning MKS i muudatus eelnõu §-s 9. ECRISE päringu puhul on oluline juhtida tähelepanu sellele, et e-toimik võimaldab mugavalt ühest kohast esitada elutähtsa t e enuse osutajal avalduse ECRISEsse teise liikmesriigi kodaniku karistusandmete kontrolliks koduriigis, kuid vastus ei tule e-toimikusse teenuseosutajale automaatselt, vaid se lle saad ab teenuseosutajale liikmesrii k enda määratud menetlustähtaegade jooksul. CER direktiivi artikli 14 lõike 3 kohaselt peab liikmesriik tagama, et vastatakse sellistele päringutele 10 tööpäeva jooksul. Joonisel 3 on toodud välja kirjeldav päringute skeem. Vastav arendus on nähtud ette ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023 – 2027 punktis 1.2.2. Vastav võimalus peab olema loodud direktiivi jõustumise ajaks , st 18.10.2024. Joonis 3. Taustakontrolli päringute skeem Riigikantselei on küsinud direktiivi taustakontrolli sätete tõlgendust Euroopa Komisjoni õigusteenistuselt ja on saanud vastuseks, et direktiivis nimetatud „taotluse esitamist“ võib tõlgendada ka selliselt, et seaduse alusel reguleeritud päringud elutähtsa teenuse osutaja poolt on samuti tõlgendatavad direktiivis toodud taotluse esitamisena ning kooskõlas direktiivi mõtte ja eesmärgiga. Sellist tõlgendust toetab ka artikli 14 lõike 1 sõnastus, kus ei ole täpsustatud, mis kujul ning kellele taotlused (ing l request ) tuleb esitada. Taustakontroll hõlmab karistusandmete kontrolli, st teenuseosutaja esitab päringuid karistusregistrisse. Karistusregistri vastutavaks töötlejaks on Justiitsministeerium ja seega on ka taustakontrolli vastutavaks töötlejaks direktiivi mõttes. T ö R ja selle vastutav töötleja on üksnes andmeandja rollis, mis tagab, et on teada , kelle suhtes taustakontroll tuleb teha . Eelnõus sätestatakse lahen dus , mis koormab kõige vähem nii ettevõtjaid kui ka riiki. Tegemist on ühtlasi ka rahaliselt kõige soodsama lahendusega. Lõikes 7 sätestatakse, et nende isikute suhtes, kellele on antud riigisaladusele juurdepääsu õigus kehtiva juurdepääsuloa või julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel, ei pea HOSis sätestatud taustakontrolli läbima. Riigisaladusele juurdepääsu õigusega isikute all on silmas peetud neid ETO töötajaid, kes täidavad ETO juures ülesandeid, milleks on vajalik riigisaladusele juurdepääsu õigus. Lõikes 7 on mõeldud nt neid juriidilisi isikuid, kellele on väljastatud ka töötlemisluba (RSVS § 40). Samuti ei kohaldata HOSis sätestatud taustakontrolli ETO nende töötajate suhtes, kelle karistusandmeid kontrollitakse muus seaduses sätestatud alusel ja korras (nt lennundusseadus). Paragrahviga 41 2 võetakse üle direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt e ja artikkel 14. Lõikes 1 sätestatakse imperatiivselt need alused, mille esinemisel ei ole HOSi § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande usaldamine isikule elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel lubatud. Nimetatud ülesandeid ei või anda täit a sellisele füüsilisele isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Direktiiv ei kohusta liikmesriike nimetatud imperatiivseid aluseid siseriiklikus õiguses kehtestama. Direktiivi artikli 14 lõike 2 kohaselt peavad taustakontrollid olema proportsionaalsed ja rangelt piirduma vajalikuga. Neid tehakse üksnes selleks, et hinnata võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale. Artikli 13 lõike 3 punkti b kohaselt tuleb kontrollida karistusregistri andmeid seoses süütegudega, mis võiksid olla konkreetse ametikoha seisukohast olulised. Lõikes 1 on sätestatud sedalaadi süüt eod (inimsuse - ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod, riigivastased süüteod), mille toimepanemise eest süüdimõistmine kaalub üles vajadus e ja võimaluse andmise isiku usaldusväärsuse ( täiendavaks ) hindamiseks ja kaalutlemiseks HOSi § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannete täitmisel mistahes elutähtsate teenuste osutajate juures . Lõike 2 kohaselt võib elutähtsa teenuse osutaja kaaluda seaduse § 41 1 lõikes 2 kindlaksmääratud ülesannete täit a andmisest keeldumist ka isikule, keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Ka direktiiv ise näeb ette artikli 13 lõike 1 punktis e elutähtsa teenuse osutaja pädevus e hinnata igakülgselt töötajate usaldusväärsust. Üksnes elutähtsa teenuse osutajal on kõige parem ülevaade tulenevalt toimepidevuse riskianalüüsist, mis tegevused ja protsessi osad on teenuse toimepidevuse jaoks kriitilised ning mis taristu, info- ja võrgusüsteemid, ehitised on toimepidevuse seisukohast olulised. Üksnes elutähtsa teenuse osutaja saab hinnata , mis pädevusega ja omadustega isikud on vajalikud ühe või teise tööülesande täitmiseks. Juba praegu tuleb elutähtsa teenuse osutajal oma toimepidevuse riskianalüüsis hinnata teenuse toimepidevuse jaoks vajalikku personali, sh valida isikud, kellele on vajalik määrata riigikaitseline töökohustus RiKS i mõttes. Taustakontrolli tulemuste hindamine tööandja poolt ei ole uudne lahendus Eesti õigus süsteemis. Sarnasel põhimõttel on lahendatud lennundusseaduse alusel te h tav taustakontroll, kus tööandjale on jäetud pädevus otsustada kontrolli tulemuste põhjal töölepingu lõpetamise või tööülesannete muutmise üle . Seejuures lennundusseaduse alusel te h tav kontroll on oluliselt laiem kui eelnõuga kavandatud kontroll ning hõlmab ka julgeolekuasutuste läbiviidavat kontrolli. Elutähtsa teenuse osutaja kavandatav kontroll piirdub üksnes karistusandmete kontrolliga. Isiku eraelu kaitse vaates on oluline, et lõikes 2 nimetatud asjaolusid ei kontrollita (täiendavalt), kui karistusregistri päringu tulemusel ilmnevad andmed lõikes 1 nimetatud kuritegude kohta (vt selgitust järgmise paragrahvi juures). Lõikes 3 täpsustatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib elutähtsa teenuse osutaja isiku usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes neid karistatuse andmeid, mis on vastava ülesande täitmise seisukohast olulised. See tähendab, et ka juhul, kui riskianalüüsis kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse kohta nähtuvad registrist kehtivad karistusandmed, peab elutähtsa teenuse osutaja võtma arvesse ja kaaluma ainult neid kuritegusid, mis on isiku usaldusväärsuse hindamise seisukohalt olulised just selle konkreetse ülesande iseloomu arvestades. Näiteks elutähtsa teenuse osutaja IT-juhi ülesande puhul võivad olla olulised kuriteod, mis on seotud arvutisüsteemid ele ebaseaduslikult juurdepääsu hankimisega, arvutiandmetesse sekkumisega, arvutisüsteemi toimimise takistamisega või arvutikuriteo ettevalmistamisega, kuid ebaolulisel kohal on karistus joobeseisundi s juhtimise eest. Kui isikut on karistatud näiteks tervisevastase kuriteo toimepanemise eest, siis võib see olla oluline haiglas töötava isiku usaldusväärsuse hindamisel, kuid ei pruugi olla samavõrd oluline nt vedelkütuse veo korraldamisel. Viimasel juhul võib isiku usaldusväärsuse hindamise seisukohalt olla määravam kehtiv karistatus liiklusalase kuriteo toimepanemise eest. Lõikes 4 tuuakse välja lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude tagajärjed. Nende asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajal õigus keelduda isikule käesoleva seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täit a andmisest või öelda isikuga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles töölepingu seaduse §-s 88 sätestatud korras. TLSi § 88 lõike 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist ( TLSi § 88 lõikes 1 sätestatud ülesütlemise aluste loetelu on näitlik). TLSi § 88 lõike 2 kohaselt peab tööandja aga enne töölepingu ülesütlemist pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt juriidiliselt isikult võib elutähtsa teenuse osutaja nõuda temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja asendamist vastava ülesande täitmise raames või ülesande täitmist muul kohasel viisil, nt täitmist teise juriidilise isiku poolt. Lõplik lahendus jääb ettevõtete enda otsustada . Paragrahvi 41 3 lisamine on seotud direktiivi ar t ikli te ga 13 ja 14. Eelnõu ga sätestatakse taustakontrolli eesmärgi saavuta miseks minimaalselt vajalike isikuandmete saamise õigus . Lõike 1 kohaselt on e lutähtsa teenuse osutajal on õigus saada: 1) kontrollitava isiku üldandmeid (nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress, emakeel) , sealhulgas õigus saada neid andmeid elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt isikult, kelle töötaja täidab käesoleva seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet . N imetatud andmed on vajalikud isikusamasuse kontrollimiseks, karistusregistrile päringute tegemiseks ja isikuandmete kaitse üldmäärusega sätestatud andmesubjekti õiguste tagamiseks (nt teavitamiskohustus); 2) karistusregistrist andmeid isiku karistatuse kohta. Isikuandmete töötlemisel käesoleva eelnõuga sätestatud taustakontrolli eesmärgil tuleb lähtuda isikuandmete kaitse üldmäärusest ja selle rakendamiseks jõustatud õigusaktidest. Isikuandmete kaitse on osa põhiõigusest perekonna- ja eraelu kaitsele (PS § 26) ning igaühe õigusest vabale eneseteostusele. Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib sekkuda üksnes seaduses sätestatud juhul ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Igaühe õigust vabale eneseteostusele tuleb rakendada kooskõlas seaduse ning teiste inimeste õiguste ja vabadustega. Nendest põhiseaduslikest põhimõtetest lähtuvalt peab isiku eneseteostuse vabadusse sekkumiseks ning perekonna- ja eraelu riiveks olema seadusest tulenev alus. Lõikes 1 on juhindutud põhimõttest, et isiku eraelu puutumatuse riive nende andmete töötlemisel piirduks üksnes vältimatult vajalikuga. Lõikes 2 sätestatakse lähtuvalt isikuandmete töötlemise üldistest põhimõtetest, et juhul, kui karistusregistri päringu vastus eks on andmed, mille esinemisel ei ole HOSi § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande usaldamine isikule elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel lubatud (ilmnevad eelnõu § 41 2 lõikes 1 nimetatud asjaolud), siis ei või elutähtsa teenuse osutaja teha veel täiendavat päringut muude karistusandmete olemasolu kontrollimiseks. Sellisel juhul ei ole päringu tegemine enam vajalik ning selline päring oleks vastuolus eesmärgikohasuse põhimõttega. Lõike 3 kohaselt kontrollib elutähtsa teenuse osutaja enne taustakontrolli tegemist seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel . Sellega võetakse üle direktiivi artikli 14 lõike 3 punkt a. Lõikes 4 sätestatakse, et elutähtsa teenuse osutaja võib käesoleva seaduse § 41 1 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitvalt välismaalaselt nõuda dokumendi esitamist selle kohta, kas välisriigi õiguskaitseorgan on te d a kriminaalkorras karista nud , kui see on vajalik käesoleva seaduse 41 1 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolude kontrollimiseks. Direktiivi põhjenduspunkti nr 32 kohaselt peaks taustakontroll hõlmama asjaomase isiku karistusregistri andmete kontrolli. Teiste liikmesriikide hallatavate karistusregistriandmete saamiseks peaksid liikmesriigid kasutama Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kooskõlas nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK ning, kui see on asjakohane ja kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/816 sätestatud menetlustega. Kui see on asjakohane ja kohaldatav, võivad liikmesriigid tugineda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1862 loodud teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) teabele, luureteabele ja mis tahes muule kättesaadavale objektiivsele teabele, mis võib olla vajalik, et teha kindlaks asjaomase isiku sobivus töötada ametikohal, mille suhtes elutähtsa teenuse osutaja on taotlenud taustakontrolli. Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS ) § 6 p unkti 7 kohaselt kantakse karistusregistrisse mh isiku karistusandmed jõustunud süüdimõistva välisriigi kohtuotsuse alusel kriminaalasjas Eesti kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase suhtes, kelle karistusandmed on välisriik edastanud või kelle süüdimõistvat kohtuotsust on Eesti kohus tunnustanud. Päringute tegemist teise liikmesriigi registrisse on reguleeritud KarRS i §-s 30, mille lõike 1 p unkti 9 kohaselt on Registrite ja Infosüsteemide Keskusel õigus esitada päring teise liikmesriigi keskasutusele karistusregistris sisalduvate andmete kohta, kui andmeid soovib tööandja isiku tööle või teenistusse võtmisel isiku seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Lisaks registripäringutele sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 elutähtsa teenuse osutajale ka õigus vajaduse korra l nõuda välismaalaselt vastavate andmete esitamist. Sellise dokumendi esitamise kohustus on sarnaselt reguleeritud ka Eesti kodakondsuse saamise või taastamise taotlemise l (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/126082022009 § 7 lg 6 , § 9 lg 5 ). Paragrahviga 41 4 võetakse üle direktiivi artikkel 17. Artikkel 17 reguleerib Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramist. Direktiivi artikli 17 lõikes 1 sätestatut arvestades käsitatakse käesoleva e elnõu kohaselt Euroopa Liidu oluli s e elutähtsa teenuse osutaja na isik ut, kelle puhul on korraga täidetud järgmised tingimused : isik on riiklikult määratud elutähtsa teenuse osutajaks; isik osutab samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis ; Euroopa Komisjon on oma otsusega nimetanud isiku Euroopa Liidu olulise ks elutähtsa teenuse osutajaks. Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määr a mine on seotud mitme protseduuriga. Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja staatusest teavitab elutähtsa teenuse osutajat elutähtsat teenust korraldav asutus 15 päeva jooksul isiku Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumi d ele vastavusest teada saamisest arvates . Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud peale sellekohase teate saamist esitama elutähtsat teenust korraldavale asutusele teabe selle kohta, milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab Euroopa Liidu liikmesriikidele või Euroopa Liidu liikmesriikides , ning teabe selle kohta , kellele või kus ta teenuseid osutab. Elutähtsat teenust k orraldav asutus edastab omakorda teenuseosutajalt saadud tea be Riigikantselei le , kes edastab sellekohase teabe Euroopa Komisjonile. Komisjoni otsuse teatavaks tegemisest arvates hakkavad elutähtsa teenuse osutaja suhtes k ehti ma ka vastava staatusega kaasnevad kohustused. Kohustused on seotud eelkõige infovahetuse ja nõuandemissioonis osalemisega, mis on sätestatud järgnevates eelnõu punktides. Paragrahviga 41 5 võetakse üle direktiivi artikkel 18 . Muudatus puudutab Euroopa Komisjoni korralda ta vat nõuandemissiooni. Eelnõu kohaselt on Euroopa Komisjonil Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja suhtes õigus korraldada nõuandemissioon, et hinnata elutähtsa teenuse osutaja rakendatud meetmeid. Missiooniga kaasnevad nii elutähtsat teenust korraldavale asutusele kui ka elutähtsa teenuse osutajale mitmed kohustused . Elutähtsat teenust k orraldav asutus on kohustatud väljastama Euroopa Komisjonile elutähtsa teenuse osutaja kohta järgmise teabe : 1) elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad; 2) elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu; 3) elutähtsa teenuse osutaja suhtes läbi viidud järelevalvemenetluse ja rakendatud meetmete andmed. Seejuures on nii elutähtsat teenust korraldav asutus kui ka Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja kohustatud andma nõuandemissiooni raames Euroopa Komisjoni volitatud esindajatele juurdepääsu nõuandemissiooni korralda miseks ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule teabele, ehitistele ja süsteemidele. Nimetatud teabe andmist ja ligipääsu ei pea tagama, kui see ohustab riigi julgeolekut. Nõuandemissiooni raames antav tea v e ja ligipääs peab olema rangelt seotud missiooni eesmärgiga ja elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrolliga. Nõuandemissiooni tulemusena esitab Euroopa Komisjon arvamuse Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse suurendamiseks. Elutähtsa teenuse osutaja ja elutähtsat teenust korraldav asutus on kohustatud võtma arvamuses toodud märkused ja soovitused arvesse ning esitama k omisjoni määratud tähtaja jooksul viimasele ülevaate meetmetest, mida rakendatakse Euroopa Komisjoni arvamuse arvesta miseks. Paragrahviga 41 6 võetakse üle direktiivi artikli 9 lõige 6 ja artikli 15 lõi ked 1 ja 3 . Direktiivi kohaselt peab liikmesriik tagama, et CER direktiivi ja NIS2 direktiivi pädevad asutused teevad koostööd ja vahetavad teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid küberturvalisuse riske, küberohte ja -intsidente ning muid kui küberriske , -ohte ja -intsidente, sealhulgas seoses asjakohaste meetmetega, mille on võtnud NIS2 pädevad asutused. Vastav põhimõte sätestatakse eelnõuga ka seaduse tasemel. Eelnõu kohaselt tuleb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel või tema nimetatud asutusel, Riigi Infosüsteemi Ametil, Päästeametil ja Riigikantseleil teha igakülgse t koostööd ja vaheta da omavahel teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid ohte, riske, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmeid ja toimunud sündmusi. Üheks selliseks koostöö tööriistaks on üleriigiline riskianalüüs. Üleriigiline riskianalüüs võimaldab erinevate asutuste koostöös vahetada erinevate osa liste vahel infot elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavate riskide, ohtude ja intsidentide ning riskide maandamise meetmete kohta . Eraldi vajaduse korra l vahetavad asutused omavahel teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Eelnõuga täpsustatakse eraldi infovahetust Finantsinspektsiooni ja Riigi I nfosüsteemi Ameti vahel krediidiasutustest elutähtsa teenuse osutajate suhtes. Finantsinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet vahetavad vastastikku teavet krediidiasutuste toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude, riskide, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ja toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks . Seeju ur es tuleb võtta arvesse eriseadustes t tulenvaid piiranguid. Eelkõige on siin mõeldud FIS § 54 lõiget 4 7 , mille kohaselt konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine hädaolukorra seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele on lubatud, kui see on vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures vastavad asutused või isikud peavad hoidma järelevalvelise informatsiooni konfidentsiaalsust FIS § 34 kohaselt . Kokkuvõttes on asutused ja nende töötajad kohustuvad hoidma saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on teata t ud, et tegemist on äri- või ametisaladusega. See kehtib kõikide asutuste ja nende töötajate suhtes, kes vahendavad asjaomast teavet elutähtsa teenuse osutajate suhtes. Finantsinspektsioon ja Eesti Pank vahetavad vastastikku nimetatud teavet F inantsinspektsiooni seaduses (FIS) sätestatud korras. Direktiiv i artikli 9 lõiked 2 ja 6 ning artikli 15 lõige 3 näe vad ette elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsat teenust korraldavatele asutustele kohustus e vahe t ada omavahel infot intsidentide kohta, samuti edastada regulaarselt infot oluliste intsidentide kohta Euroopa Komisjonile. Eelnõu kohaselt lasub korraldaval asutusel kohustus teavitada Euroopa Komisjoni Riigikantselei kaudu sündmustest ehk intsidentidest, millel võib olla oluline mõju elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis . Samuti tuleb korraldaval asutusel teavitada teise liikmesriigi kontaktpunkti, kui sündmus võib mõjutada seda liikmesriiki. Elutähtsat teenust k orraldavatel asutustel, Riigi Infosüsteemi Ametil, Päästeametil lasub kohustus esitada kord aastas Riigikantseleile aruanne elutähtsa teenuse osutajatega seotud sündmustest, sealhulgas teave sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta . Päästeamet esitab aruande kohalik u omavalitsus e üksus te korralda ta vate elutähtsate teenuste kohta. Riigikantselei paneb saadud teabe põhjal kokku regulaarse koond aruande Euroopa Komisjonile. Päästeamet saab informatsiooni KOV korralda ta vate elutähtsate teenuste ja teenuseosutajatega seotud sündmustest KOV i de käest. KOV esitab kord aastas Päästeametile kokkuvõtva aruande enda korralda ta va elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. Igasuguse infovahetuse korral tuleb pidada meele s , et vastavalt AvTSi § 35 lõike 1 punktile 17 tuleb tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Kui sellist teavet töötleb ETKA nimetatud alusel AK teabena, tuleb lähtuda AvTSi § 38 lõikest 3 ehk asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Punktiga 2 0 muudetakse HOSi § 45 lõike 1 punkt e 3 ja 4 . M uudatus seostub eelnõu punkti dega 1 8 ja 19 . Punktiga 1 8 muudetakse HOS i § 41 lõiget 2 ning punktiga 19 täiendatakse HOSi §-ga 41 1 , mis reguleerib taustakontrolli tege mist. Kehtiva HOS i § 45 lõike 1 punkti 4 kohaselt teeb HOS i § -s 41 sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet. Eelnõuga nimetatud sätet muudetakse ja HOSi § 41 lõikes 2 sätestatud järelevalve pädevus antakse elutähtsat teenust korraldavale asutusele . Siiski tuleb HOS i § 41 lõike 2 alusel nõutud lahendus e puhul teenuse toimepidevuse tagamiseks välismaal asuvate võrgu- ja infosüsteemide katkestuse korral küsida Riigi Infosüsteemi Ameti arvamus . Muudatus on tehtud Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi ja Riigi Infosüsteemi Ameti ettepanekul, kuna just elutähtsat teenust korraldavad asutused on need, kes kinnitavad elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüse, plaane ja ka meetmeid riskide maandamiseks. Elutähtsat teenust k orraldavatel asutustel on otsene võimalus rääkida teenuseosutajatega läbi meetmete rakendami ne ja leida pooltele sobiv lahendus. Seejuures ei ole see lahendus tihti üksnes ettevõtte põhine, vaid teenuse ülene. Sellest tulenevalt on mõistlik, et järelevalve pädevus HOS i § 41 lõike s 2 sätestatud nõuete üle antakse elutähtsat teenust korraldavatele asutustele ning Riigi Infosüsteemi Amet esitab arvamuse HOS i § 41 lõike 2 rakendamiseks loodud lahenduse kohta . Elutähtsat teenust k orraldavatel asutustel on võimalik kaasata järelevalvemenetlusse eksperte ja asjakohaseid asutusi, hindamaks , kas elutähtsa teenuse osutaja poolt toimepidevuse tagamiseks kasutusele võetud meetmed vastavad toimepidevusele esitatud nõuetele või mitte. Nii näiteks võib kaasata Riigi Infosüsteemi Ameti, kelle üheks ülesandeks on muu hulgas korraldada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide infoturbemeetmete rakendamise kontrolli ja küberturvalisust ohustavate riskide seiret ning analüüsi. Elutähtsa teenuse osutaja koostab riskianalüüsi ja plaani, mille kinnitab elutähtsat teenust korraldav asutus , kes võib enne plaani kinnitamise otsustamist küsida asjaomaste asutuste (sh Riigi Infosüsteemi Ameti) arvamust, kas elutähtsa teenuse osutaja pakutavad lahendused , sealhulgas lahendused sõltuvuse vähendamiseks välisriigis asuvatest võrgu- ja infosüsteemidest, on adekvaatsed ja toimivad. HOSi § 45 lõike 1 punkt i ga 4 täpsustatakse, et e daspidi kuulub Riigi Infosüsteemi Ameti pädevusse järelevalve HOS i § 41 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise üle. Järelevalve HOS i § 41 lõikes 2 jääb elutähtsat teenust korraldava asutuse pädevusse ( vt punkti 28 selgitust ) . Eelnõuga täiendatakse HOS i § 45 lõi k e 1 punkti 3 ka selliselt, et edaspidi teeb korraldav asutus järelevalvet ka HOS i § 41 1 lõigetes 3 ja 4 ning § 41 2 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise üle. See tähendab seda, et j ärelevalve t taustakontrolli nõude täitmise üle hakkab te ge ma korraldav asutus. Üksnes korraldava l asutusel on olemas täielik informatsioon elutähtsa teenuse osutaja tegevuse kohta, samuti on korraldav asutus see asutus, kes kinnitab teenuseosutaja riskianalüüse ja plaane ning omab vahetut informatsiooni riskianalüüside ja plaanide sisu kohta. Edaspidi kajastab elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis täpsemad ülesanded, mille täitmise olulisuse seisukohast on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. Korraldav asutus saab riskianalüüsi kinnitamise faasis kontrollida ülesannete asjakohasust ning vajaduse korra l paluda teenuseosutajal korrigeerida riskianalüüsi. Hil jem saab korraldav asutus kontrollida lähtudes karistusregistri logidest taustakontrolli kohustuse täitmist , lähtudes HOSis ja teenuseosutaja riskianalüüsi toodust . Muus osas jää vad HOS i § 45 lõike 1 punktid 3 ja 4 muutmata. Järelevalvet elutähtsa teenuse osutaja üle teeb korraldav asutus. Asutus teeb järelevalvet nii seaduses sätestatud kui ka korraldava asutuse kehtestatud toimepidevuse nõuete täitmise üle. Järelevalvemenetluse väliseks tööriistaks teenuseosutaja suunamiseks jääb ka riskianalüüsi ja plaani kinnitamise protseduur HOS i §-s 40 sätestatud korras. Punktiga 2 1 täiendatakse HOSi §-ga 45 1 ja võetakse üle direktiivi artikli 21 lõike 1 punkt b ja lõike 2 punkt b. Liikmesriikidel lasub kohustus tagada, et pädevatel asutustel on õigused ja vahendid nõuda, et elutähtsa teenuse osutajad esitavad asjaomaste asutuste määratud mõistliku tähtaja jooksul tõendid nende meetmete tegeliku rakendamise kohta, sealhulgas asjaomase teenuseosutaja valitud sõltumatu ja kvalifitseeritud audiitori poolt ning kõnealuse teenuseosutaja kulul tehtud auditi tulemused . See sätte puudutab ka NIS2 subjektiks olevaid sideettevõtjaid, keda loetakse CER direktiivi mõistes elutähtsa teenuse osutajateks. Eelnõuga ei tehta vahet elutähtsa teenuse osutajatel, kes tulenevad üksnes CER direktiivist , ja nendel, kes on ka NIS2 subjektid. Nimetatud lähenemine on kooskõlas CER direktiivi artiklis 8 sätestatud liikmesriikide õigusega säilitada liikmesriigi õigusnormid, millega saavutada ka eelnevalt nimetatud NIS2 subjektide suhtes toimepidevuse kõrgem tase. Edaspidi võib ETKA tellida sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatut auditi t elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks. Sõltumatu audiitor valitakse elutähtsat teenust korraldav a asutuse või tema määratud asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja kokkuleppel. Audit on järelevalve te ge misel võimalus, mitte kohustus. Auditeerimine erineb tavapärasest järelevalvest, kuna see hõlmab teenuseosutaja sisekontrolli, protsesside ja toimingute süstemaatilist ja igakülgset uurimist. Auditi eesmärk on anda sõltumatu ja objektiivne hinnang auditeeritava elutähtsa teenuse osutaja nõuetele vastavusele ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise tulemuslikkusele. See hõlmab elutähtsa teenuse osutaja süsteemide ja protseduuride uurimist, testimist ja kontrollimist. Audit võimaldab saada sõltumatu hinnangu auditeeritava teenuseosutaja nõuetele vastavuse ja tegevustulemuste kohta ning anda soovitusi võimelünkade parandamiseks . Järelevalve organ võib tellida auditi oma kulul või kohustada teenuseosutajat läbima auditi, viimasel juhul tasub kulud teenuse osutaja. Seejuures tuleb panna tähele, et audit ei tohi asendada tavapäraseid järelevalvetoiminguid ja muutuda meetmeks, mida järelevalveorgan kasutab oma suva järgi. Eelnõu kohaselt tohib korraldav asutus või tema määratud asutus ning Finantsinspektsioon (krediidiasutuste puhul) kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima auditi ning tasuma auditi eest ainult juhul, kui esineb üks alljärgnevatest tingimustest: 1) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud esitamata korraldavale asutusele või tema määratud asutusele kinnitamiseks toimepidevuse riskianalüüsi või plaani HOS i §-s 40 sätestatud korras; 2) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata HOS i § 37 lõike 2 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded korraldava asutuse või tema määratud asutuse määratud tähtpäevaks; 3) on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või hädaolukord. Üksnes nendel juhtude l saab nõuda auditi läbimist elutähtsa teenuse osutaja kulul. Eelnõuga ka täpsustatakse, et elutähtsa teenuse osutaja on täitnud sõltumatu auditi läbimise kohustuse, kui ta on läbinud viimase kuue kuu jooksul samaväärse auditi oma algatusel või muu isiku nõudmisel. Seega, kui elutähtsa teenuse osutaja on näiteks viimase aasta jooksul juba läbinud samaväärse auditi muu järelevalve menetluse raames või oma algatusel , ei saa korraldav asutus või tema määratud asutus või Finantsinspektsioon (krediidiasutuste puul) nõuda eelnõukohast auditi läbimist. Auditi samaväärsust hindab järelevalve asutus iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Seejuures samaväärseks saab lugeda nii auditi tervikuna kui ka üksnes samaväärses osas. Direktiivi artikli 21 lõike 2 punktist b tulenevalt sätestatakse eelnõuga elutähtsa teenuse osutajatele kohustus väljasta d a elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse, tema määratud asutuse või Finantsinspektsiooni nõudmisel määratud tähtpäevaks oma kulul var em tehtud auditi tulemus ed ja tõendid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete kohta. Seega, kui elutähtsa teenuse osutaja on läbinud var em auditi, mis ühel või teisel kujul käsitles teenuse toimepidevust, on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud väljastama sellise auditi tulemused ning tõendid toimepidevuse meetmete rakendamise kohta. Punktiga 2 2 muudetakse seaduse § 47 ja võetakse üle direktiivi artikkel 22, mis kohustab liikmesriike kehtestama asjakohased ja proportsionaalsed meetmed direktiivi alusel võetud meetmete rikkumise korral . Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär eelnõu kohaselt 30 000 eurot. Kehtiv sunniraha määr on osutunud praktikas ebapiisavaks. Osa teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord sunniraha kui täita ettekirjutus . Eriti problemaatiline on olukord vedelkütuse sektoris. Eelnõuga ühtlustatakse sunniraha ülemmäär teiste seaduste ülemmääradega, nt RiKSis toodud sunniraha määraga. Punktiga 2 3 muudetakse seaduse § 49 lõiked 1 ja 2 ning sarnaselt eelmise punktiga võetakse üle direktiivi artikkel 22. Kehtiva HOSi kohaselt karistatakse HOS i § 38 lõike 3 punktides 1– 7 kehtestatud kohustuste rikkumis e eest . Neid koosseise eelnõuga ei muudeta. Eelnõuga lisatakse kaks täiendavat koosseisu, st HOS i § 38 l õike 3 p unkti s 7 4 ja § 41 2 l õikes s 1 kehtestatud kohustuste rikkumi ne . HOS i § 38 l õike 3 p unkt 7 4 puudutab ETO kohustust teavitada sündmusest, millel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. HOS i § 41 2 l õi g e 1 sätestab aga keelu anda HOS i § 41 1 l õikes 2 nimetatud ülesandeid isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud (tegemist on seadusest tuleneva keelu rikkumisega). Euroopa Liidu tähtsusega sündmusest teavitamata jätmisega võivad kaasneda tõsised tagajärjed, mis ohustavad inimeste elu ja tervist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis ning võivad ohustada nende riikide toimimist tervikuna. Selle tõttu on teavitamise kohustuse rikkumise korral nähtud ette ka vastutus rahatrahvi näol. Tõsiste tagajärgedeni võib viia ka HOS i § 41 2 l õikes 1 nimetatud keelu rikkumine. Karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis on nimetatud üksnes ülimalt raksed kuriteod, mis olid suunatud riigi, rahvusvahelise julgeoleku ja inimsuse vastu. Nendes kuritegudes karistatud isiku lubamine teenuseosutaja oluliste süsteemide, protsesside, teabe juurde ohustab elutähtsa teenuse toimepidevust ning oluliselt suurendab töötajast tulenevat riski ja sabotaaži ohtu. Eelnõu kohaselt karistatakse isikut kohustuste rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. J uriidili st isik ut karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Erinevalt kehtivast HOSist on rahatrahvide määrad seatud maksimaalses ulatuses, kuivõrd tegemist on teenustega, mille toimepidevuse tagamine ja selleks seadusega sätestatud kohustuste täitmine on väga olulise tähtsusega . Nende kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa väga suure kahju, ohustada inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda. Karistusmäärade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda aga automaatselt nende maksimaalses ulatuses kohaldamist. Igasugune karistuse kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu määratakse rahatrahv vastavalt rikkumise raskusele. Punktidega 2 4 ja 2 5 täiendatakse HOS i § 53 sisuosa , milles sätestatakse üleminekusätted käesoleva eelnõu rakendamiseks. Üleminekusätetes on arvestatud CER direktiivi tähtaegadega. Üleriigiline riskianalüüs peab valmima 2025. aasta 31. detsembriks. Seejuures peab vastava üleriigilise riskianalüüsi koostamist reguleeriv Vabariigi Valit s use määrus olema kehtestatud hiljemalt 2024. aasta 1. juuliks. KOVide riskianalüüsid peavad olema valmis 2025. aasta 30. juuniks ning KOVide riskianalüüsi koostamist reguleeriv määrus peab olema kehtestatud hiljemalt 2024. aasta 1. juuliks. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia peab olema valmis 2025. aasta 31. detsembriks ning koostamist reguleeriv määrus peab olema kehtestatud hiljemalt 2024. aasta 1. juuliks. Elutähtsate teenuste puhul tuleb arvestada, et korraldav asutus peab kehtestama täiesti uue või uuendama olemasoleva toimepidevuse nõuete määruse 2025. aasta 30. juuniks. Uusi elutähtsa teenuse osutajaid tuleb selgitada välja ja määrata seaduses sätestatud korras hiljemalt 2026. aasta 28. veebruariks. Olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate puhul loetakse neid elutähtsa teenuse osutajaks määratuks käesoleva seaduse jõustumise päeval. Olemasolevatel e lutähtsa teenuse osutajal tuleb koostada seaduse nõuetele vastav toimepidevuse riskianalüüs ja plaan 2026. aasta 31. detsembriks. Enne seaduse jõustumist koostatud toimepidevuse riskianalüüsid ja plaanid kehtivad kuni nende uuendamiseni. Uutel elutähtsa teenuse osutajatel tuleb koostada riskianalüüs 9 kuu ja plaan 10 kuu jooksul haldusaktiga määramisest arvates. Täpsemad tähtajad määratakse uute elutähtsa teenuse osutajate puhul korraldava asutuse antavas haldusaktis. E lutähtsa teenuse osutaja tel tuleb teha taustakontroll kuue kuu jooksul toimepidevuse riskianalüüsi kinnitamisest alates. Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav al asutus el , kes sai selleks esmakordselt , tuleb koostada hädaolukorra lahendamise plaan hiljemalt 2026. aasta 31 . detsembriks. ETKA-l tuleb esitada tsiviiltoetuse registrisse andmed elutähtsa teenuse osutaja kohta, kes vastas enne käesoleva seaduse jõutumist elutähtsa teenuse osutaja tingimustele, hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks. Punktiga 2 6 täiendatakse HOS i normitehnil ise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 2 . Ehitusseadustiku muutmine Paragrahviga 2 muudetakse ehitusseadustikku ( edaspidi EhS ). Punktiga 1 jäetakse EhSi § 97 lõikest 8 välja piirang, et elutähtsa teenuse osutaja on üksnes see kohalik k e teid korrashoidev ettevõtja, kes tegutseb tiheasustusalal vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses. Selle muudatuse tulemusena laieneb edaspidi elutähtsate teenuste regulatsioon kõikidele kohaliku omavalitsuse üksustes teede korrahoiuga tegelevatele ettevõtjatele ning seda olenemata sellest, kas ettevõtja tegutseb kohaliku omavalitsuse üksuse tiheasustusalal või hajaasustusalal . Samasisuline põhimõte, et regulatsioon hõlmab kõiki vastavat elutähtsat teenust osutavaid ettevõtteid, kehtib ka riigiteede korrashoiu teenuse puhul aastast 2017. E elnõuga ühtlustatakse elutähtsa teenuse osutaja terminid riigiteede ja kohalike teede korrashoiu puhul. Riigikantselei on korraldanud mitmeid kohtumisi Päästeameti (11.12 ja 26.11.2021), Eesti Valdade ja Linnade Liidu, valdade ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (18.11.2021 ja 14.06.2022) ning Rahandusministeeriumiga (08.12.2021), et selgitada välja veevarustuse, kaugkütte ja teede korrashoiuga seotud elutähtsa teenuse regulatsiooni kitsaskohad. Kõik osalised on tõdenud, et praegune EhSi § 97 lõikes 8, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses (edaspidi ÜVVKS ) ja kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS ) § 7 lõikes 3 olev elutähtsa teenuse osutajate määratlus on jäänud ajale jalgu ning need sätted tuleb vaadata üle ja laiendada suuremale ettevõtete ringile. Vajadus selle järele on tekkinud eelkõige pärast 2019. a Kagu-Eesti tormi ja COVID-19 kriisi. Kagu-Eesti torm ja COVID-19 kriis näitasid, et kriisidel ei ole piire ja need ei olene ettevõtte suurusest. 2017. aasta HOSi väljatöötamisel lähtuti eelkõige kasutajaskonna märkimisväärsest sõltuvusest taristust, st keskenduti üksnes taristule, mis paikneb üldjuhul teenuse osutamiseks kontsentreeritult, on üle antud monopoolsele ettevõttele ja mille puhul alternatiivseid võimalusi teenuse osutamiseks ei ole. Kagu-Eesti tormi ja COVID-19 kriisi ajal selgus, et arvestatav mõju elanikkonnale ja tagajärjed võivad saabuda ka siis, kui on mõjutatud väiksemad Eesti paigad ning väiksemad kui 10 000 elanikku teenindavad ettevõtted. Kohaliku omavalitsuse üksuse d on korduvalt rõhutanud, et Kagu-Eesti torm ja COVID-19 kriis näitasid, et elutähtsa teenuse regulatsiooniga hõlmamata kohaliku omavalitsuse üksused on kahjuks vähem valmis tulema toime kriisidega, sh teenuste katkestustega. Võrreldes üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksustega puudub väiksematel omavalitsus üksus tel ka võimalus sätestada enda territooriumil tegutsevate teede korrashoidjate, vee-ettevõtjate ja soojusettevõtjate kohta toimepidevuse nõudeid. COVID-19 ajal ilmnes huvitav tendents – osa inimestest liikus elama linnadest maapiirkondadesse ning selle tõttu kasvas vee-ettevõtjate, soojusettevõtjate ja teede korrashoidjate tarbijaskond ja mahud ning suurenesid ootused nende ettevõtete teenuste suhtes. Sama sisulise järelduseni teenuseosutajate ringi laiendamiseks on jõutud ka teenuse ja teenuseosutajate taashindamisel CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumi d e järgi (vaata eelnõu punkti 2) . Kehtiv elutähtsate teenuste regulatsioon hõlmab ca 50 teid korrashoidvat ettevõtjat ja 33 kohaliku omavalitsuse üksust , kes täidavad elutähtsat teenust korraldava asutuse ülesandeid. Eelnõuga hõlmatakse edaspidi ca 230 teid korrashoidva t ettevõt e t ja kõik 79 kohaliku omavalitsuse üksust. Punktiga 2 täiendatakse EhS i normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 3 . Elektrituruseaduse muutmine Paragrahviga 3 muudetakse elektrituruseadust (edaspidi ELTS ) . Punktis 1 muudetakse jaotusvõrgu ettevõtja elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumi, mille kohaselt kvalifitseerub edaspidi elutähtsa teenuse osutajaks selline jaotusvõrgu ettevõtja, kelle võrku on ühendatud 5000 tarbijat. Muudatus on seotud CER direktiivi artiklite 5 ja 6 ning lisa ülevõtmisega. Muudatuse vajadus tuleneb teenuseosutajate taashindamisest CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumi d e järgi (vaata eelnõu punkti 2). Kehtiva õiguse kohaselt on seni olnud lävendiks 10 000 tarbijat. Muudatuse tulemusel praeguse seisuga ühtegi uut elutähtsa teenuse osutajat ei lisandu, kuid muudatus on kavandatud perspektiiviga tulevikku eesmärgiga parandada ka võimalike väiksemate jaotusvõrgu ettevõtjate toimepidevust. Punktiga 2 täiendatakse ELTSi § 71 lõiget 5 punktiga 2 1 . CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada , arvestades direktiivis toodud piiranguid . A rtikli 1 0 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel toetada elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel, mh ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist , võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega. Nimetatud muudatus on vajalik nende CER direktiivi artiklite nõuete täitmiseks. Muudatuse kohaselt tuleb võrgutasud kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud mh investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks. Siia kuuluvad näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud. Samuti kuuluvad siia toimepidevuse tagamisega seotud kulud (nt generaatorite, varude jms soetamine), kuna elutähtsa teenuse osutajatest võrguettevõtjad on kohustatud tagama oma toimepidevuse erinevate riskide puhul. Eesmärk on tagada tarbijatele hädavajalikul tasemel teenus ka kriiside ajal. Alates 2015. a Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt on elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb arvestada erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste hinda kahe õppuste vahelise perioodi vältel (kui õppus toimub iga kahe aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse korraldamise kulusid 1/2 ulatuses) . Vaatamata Konkurentsiameti praktikale on elutähtsa teenuse osutajate seas tekki nud perioodiliselt küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta. Eesti Gaasiliit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on teinud mitteametlikul kooskõlastamisel ettepaneku täpsustada seda asjaolu valdkonna eriseadustes ÜVVKS uue tervikteksti näitel. Sisuliselt on tegemist tehnilise muudatusega . Punktiga 3 täiendatakse ELTS i normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 4. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Paragrahviga 4 muudetakse finantsinspektsiooni seadust (edaspidi FIS ). Punktiga 1 täiendatakse FIS i § 54 lõikega 4 7 ning sätestatakse, et konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine hädaolukorra seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele on lubatud, kui see on vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures vastavad asutused või isikud peavad hoidma järelevalvelise teabe konfidentsiaalsust FIS i § 34 kohaselt. Muudatus on seotud asutustevahelise koostööga, mida edaspidi reguleerib HOS i § 41 5 . FIS i § 54 kohaselt on finantsjärelevalve käigus saadud teave konfidentsiaalne ning konfidentsiaalse teabe avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid väga piiratud juhtudel ja olustikes. Näiteks kehtiva FISi kohaselt järelevalvelist infot Finantsinspektsioon RIA-le anda ei saa. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik tagama, et CER direktiivi ja NIS2 direktiivi pädevad asutused teevad koostööd ja vahetavad teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid küberturvalisuse riske, küberohte ja -intsidente ning muid kui küberriske , -ohte ja -intsidente, sealhulgas seoses asjakohaste meetmetega, mille on võtnud NIS2 pädevad asutused. Samuti näeb HOS ette üheks koostöö tööriistaks üleriigilise riskianalüüsi ning regulaarse aruandluse oluliste st intsidentidest Euroopa Komisjoni teavitamiseks, mille raames võib tekkida vajadus järelevalvelise info avaldamiseks. Sellest tulenevalt on nähtud FIS i §-s 54 erand, mis võimaldab Finantsin s pektsioon il edaspidi jagada HOS i alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele teavet , kui see on vajalik HOS i st tulenevate ülesannete täitmiseks . Punktiga 2 täiendatakse FIS i normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 5 . Kaugkütteseaduse muutmine Punktiga 1 täiendatakse § 4 lõikega 1 1 ning tuuakse sisse heitsoojuse tootja mõiste. Muudatus on seotud punktis 2 kirjeldatud muudatusega. Eelnõu kohaselt on heitsoojuse tootja soojusettevõtja (v.a tootja, kes toodab heitsoojust koostootmise protsessis) , kes toodab kõrvalsaadusena vältimatut soojusenergiat tööstus- või elektritootmiskäitises või teenindussektoris. Punktiga 2 muudetakse kaugkütte s eaduse (edaspidi KKütS ) § 7 lõige t 3 selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja. Muudatus on seotud CER direktiivi artiklite 5 ja 6 ning lisa ülevõtmisega. Muudatuse vajadus tuleneb teenuseosutajate taashindamise st CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumi d e järgi (vaata eelnõu punkti 2). Kehtiva regulatsiooniga on hõlmatud üksnes suuremad soojuse tootjad ja võrguettevõtjad, st: soojuse tootja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 50 000 MWh, kes tegutseb võrgupiirkonnas, mille aastane müügimaht on vähemalt 50 000 MWh, ja kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses; võrguettevõtjast soojusettevõtja, kes tegutseb võrgupiirkonnas, mille aastane müügimaht on vähemalt 50 000 MWh, ja kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses. Kehtiv elutähtsate teenuste regulatsioon hõlmab 17 soojusettevõtjat 11 kohaliku omavalitsuse üksuses. Eelnõuga hõlmatakse regulatsiooniga edaspidi 114 soojusettevõtet 79 kohaliku omavalitsuse üksuses. Seejuures on heitsoojuse tootjate puhul nähtud ette erand. Heitsoojuse tootja on elutähtsa teenuse osutaja, kui ta on peamine võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja. Eelnõu koostamise hetkeks ei ole selliseid ettevõtteid tuvastatud. Vähese osakaaluga heitsoojuse tootjaid on praeguseks 4: Kiviõli Keemiatööstus, O-I Estonia AS (Järvakandi klaasitehas), Kroonpress AS (trükikoda Tartus), Sanwood AS (Keeni külas asuv puidutööstus). Need ettevõtted ei vasta elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumi d ele ja seega ei kohaldata neile ka elutähtsa teenuse osutajate kohta käivaid nõudeid. Punktiga 3 sätestatakse soojusettevõtjale, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, kohustus soojuse tootmiseks tagada niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimalus, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul. Vastav nõue puudutab 23 soojusettevõtjat 114-st. Reservkütuse hoidmise kohustusega kaasnevad ettevõtetele lisakulud, mida kaetakse tariifist. Punktiga 4 täiendatakse § 8 lõiget 3 punktiga 2 1 . CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada , arvestades direktiivis toodud piiranguid. Artikli 10 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel toetada elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel, mh ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist , võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega. Nimetatud muudatus on vajalik nende CER direktiivi artiklite nõuete täitmiseks. Muudatuse kohaselt tuleb piirhinnad kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud mh investeeringud jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse nõuete täitmiseks. Siia kuuluvad näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud. Samuti kuuluvad siia toimepidevuse tagamisega seotud kulud (nt generaatorite, varude jms soetamine), kuna elutähtsa teenuse osutajatest võrguettevõtjad on kohustatud tagama oma toimepidevust erinevate riskide puhul. Eesmärk on tagada tarbijatele hädavajalikul tasemel teenus ka kriiside ajal. Alates 2015. a on Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb arvestada erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste hinda kahe õppuste vahelise perioodi vältel (kui õppus toimub iga kahe aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse korraldamise kulusid 1/2 ulatuses) . Vaatamata Konkurentsiameti praktikale on elutähtsa teenuse osutajate seas tekkinud perioodiliselt küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta. Eesti Gaasiliit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on teinud mitteametlikul kooskõlastamisel ettepaneku täpsustada seda asjaolu valdkonna eriseadustes ÜVVKS uue tervikteksti näitel. Sisuliselt on tegemist on tehnilise muudatusega. Punktiga 5 täiendatakse KKütS normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 6 . Karistusregistri seaduse muutmine Punktiga 1 muudetakse karistusregistri seaduse § 23 lõiget 2 ja täpsustatakse, et karistusregistri elektroonilise päringu tasu maksmisest on vabastatud elutähtsa teenuse osutajad hädaolukorra seaduse § -s 41 1 sätestatud isiku taustakontrolli tege misel. Muudatus on seotud elutähtsa teenuse osutajatele lisanduva kohustusega te ha taustakontroll isikute suhtes, kellele usaldatakse HOS i § 4 1 1 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmine. Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 7 . Lennundusseaduse muutmine Paragrahviga 6 muudetakse lennundusseadust ( edaspidi LennS ), et sätestada lennunduse elutähtsa teenuse osutajate kvalifitseerumise tingimused . Punktis 1 sätestatakse elutähtsa teenuse osutajak s kvalifitseerumise kriteeriumid nii lennuväljade kui ka aeronavigatsiooniteenuse toimimist tagavate ettevõtete puhul. Muudatuse v ajadus tulenes teenuseosutajate taashindamise st CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumi d e järgi (vaata eelnõu punkti 2). 2017. a jõustunud HOSiga jäeti elutähtsate teenuste loetelust välja nii lennuväljade kui ka aeronavigatsiooniteenuse toimimine, kuna tollel ajal oli teadmine, et tsiviilkriiside puhul jääb alati alternatiiviks mõni muu logistikakanal, nt sadamad, raudtee või maantee. Samas tõestas COVID-19 epideemia, et ka tsiviilkriis võib mõjutada märkimisväärselt korraga kogu transpordisektorit ja seeläbi häirida nii inimeste liikumist kui ka laiemalt varustuskindluse tagamist, aga ka rahvusvahelise abi kaasamist riigikaitse tagamiseks, seega on oluline, et kriitilised transpordisektori ettevõtted mõtleksid siiski läbi kõik võimalikud teenust ohustavad riskid ning planeeriksid nende ennetamiseks ja maandamiseks meetmeid. Aeronavigatsiooniteenuse toimimist kui elutähtsat teenust tagab selline isik, kes osutab Tallinna lennuinfopiirkonnas tsiviillennundus- ja aeronavigatsiooniteenust . Selliseks ettevõtteks kvalifitseerub praegu vaid Lennuliiklusteeninduse AS. Lennujuhtimise põhiülesandeks on tagada eelkõige lennuohutus ja vältida kokkupõrkeid nii õhusõidukite kui ka õhusõidukite ja maa peal olevate takistuste vahel, lisaks varustada piloote lennu ajal vajaliku (meteoroloogilise ja aeronavigatsioonilise ) teabega raadioeetri kaudu, tagada lendude sujuvus ja efektiivsus ning pakkuda häireteenindust seda vajavatele õhusõidukitele. Sh on riigikaitse tagamisel neil oluline roll koostöös kaitselennunduse lendude juhtimisega. Lennuväljade toimimist kui elutähtsat teenust tagab selline lennuvälja käitaja, kes käitab Tallinna lennuvälja. Selliseks ettevõtteks kvalifitseerub vaid Tallinna Lennujaama AS. Tallinna lennuväli on oluline nii tsiviillennunduse (sh reisijate ja kaupade vedude) toimimise vaatest, kuid samuti riigikaitse toetamiseks ning rahvusvahelise abi vastuvõtmiseks. Lisaks on ka lennunduse elutähtsa teenuse osutajate ülesandeks osutada elutähtsat teenust igas olukorras, ka hädaolukorras . Seda pea vad nad tegema vastavalt hädaolukorra seaduse alusel kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada. Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 8 . Maagaasiseaduse muutmine Paragrahviga 8 muudetakse maagaasiseadust ( edaspidi MGS ). Punktiga 1 täpsustatakse elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumid. Muutmise vajadus tulenes teenuseosutajate taashindamisest CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2). Elutähtsa teenuse osutajateks on ülekandeteenust osutavad ettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad. Eelnõuga langetatakse maagaasi jaotusvõrgu elutähtsa teenuse osutajaks kvalifitseerumise lävendit . Kui kehtiva õiguse järgi loetakse elutähtsa teenuse osutajaks ettevõte, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija, siis muudatuse järgi on elutähtsa teenuse osutaja lävendiks 1000 tarbijat. Seega oleks elutähtsa teenuse osutajateks edaspidi 5 maagaasi jaotusvõrgu ettevõtet: Gaasivõrk AS (praegu juba elutähtsa teenuse osutaja), AS Sillamäe Veevärk, Energate OÜ, OÜ Raadimõisa ja Tehnovõrkude Ehituse OÜ. Punktiga 2 täiendatakse § 23 lõiget 3 punktiga 2 1 . CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada , arvestades direktiivis toodud piiranguid. Artikli 10 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel toetada elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel, mh ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist , võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega. Nimetatud muudatus on vajalik nende CER direktiivi artiklite nõuete täitmiseks. Muudatuse kohaselt tuleb tariif kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud mh investeeringud jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse nõuete täitmiseks. Siia kuuluvad näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud. Siia kuuluvad ka toimepidevuse tagamisega seotud kulud (nt generaatorite, varude jms soetamine), kuna elutähtsa teenuse osutajatest võrguettevõtjad on kohustatud tagama oma toimepidevust erinevate riskide puhul. Eesmärk on tagada tarbijatele hädavajalikul tasemel teenus ka kriiside ajal. Alates 2015. a Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt on elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb arvestada erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste hinda kahe õppuste vahelise perioodi vältel (kui õppus toimub iga kahe aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse korraldamise kulusid 1/2 ulatuses) . Vaatamata Konkurentsiameti praktikale on elutähtsa teenuse osutajate seas tekki nud perioodiliselt küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta. Eesti Gaasiliit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on teinud mitteametlikul kooskõlastamisel ettepaneku täpsustada seda asjaolu valdkonna eriseadustes ÜVVKS uue tervikteksti näitel. Sisuliselt on tegemist on tehnilise muudatusega. Punktiga 3 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. Paragrahviga 9 muudetakse maksukorralduse seadust (edaspidi MKS ). Punktiga 1 täiendatakse MKS i § 29 punktiga 65, mille kohaselt tohib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Justiitsministeeriumile isiku karistusandmete väljastamiseks elutähtsa teenuse osutajatele hädaolukorra seaduse § 4 1 1 lõikes 1 nimetatud taustakontrolli eesmärgil. Elutähtsa teenuse osutaja tehtav taustakontroll hõlmab isikute karistusandmete kontrolli. Päringute mugava ma ks muutmiseks teenuseosutaja jaoks on kavas luua taustakontrolli teenus, mis pärib TöRist iga teenuseosutaja kohta töötajad ja siis kontrollib karistusregistrist andmed ja edastab vastuse karistusandmete kohta teenuseosutajale. TöRi l uuakse ka teenuseosutajatele võimalus sarnaselt riigikaitseliste töökohtadega teha linnuke töötaja ta h a, keda tuleb allutada taustakontrollile. Selline võimalus eeldab m aksukohustuslaste registri põhimääruse täiendamist, st TöRi kantavate andmete koosseisu täpsustamist ning MKS i § 29 täiendamist. MKS i § 29 muutmine on vajalik selleks, et võimaldada päringute esitamist TöRi ja saadud TöR vastuste alusel anda välja informatsiooni karistusandmete kohta. K aristusregistri vastutavaks töötlejaks on Justiitsministeerium ja seega toimub maksusaladuse avaldamine Justiitsministeeriumile. § 10 . Raudteeseaduse muutmine Paragrahviga 10 muudetakse raudteeseadust (edaspidi RtdS ) selleks, et sätestada raudteesektoris ETOde kvalifitseerumise kriteeriumid. Punktiga 1 sätestatakse raudteesektori ETOdeks kvalifitseerumise kriteeriumid. Muudatus on vajalik, kuna sarnaselt teiste transpordisektoritega on ka raudtee toimimine kriitilise tähtsusega nii inimeste liikumiseks kui ka kaupade vedudeks, samuti on see üks arvestatavaid alternatiive rahvusvahelise abi kaasamiseks nt riigikaitse tagamisel. Seega on raudteesektoris edaspidi ETOks raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri . O n oluline, et raudteeinfrastruktuur igal ajal toimiks, et üldse oleks võimalik reisijate- ja kaubavedu raudteel teostada. Praegu kuulub enamik Eesti avalikust raudteeinfrastruktuurist Eesti Raudtee AS-le ning Tallinna-Viljandi ja Tallinna-Pärnu suunal Edelaraudtee AS-le . Mõlemad kvalifitseeruvad edaspidi ETOdeks . Tulevikus kvalifitseerub ETOks ka Rail Balticu avalikku raudteeinfrastruktuuri majandav ettevõte. Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 1 1 . Ravimiseaduse muutmine (edaspidi RavS ) Paragrahviga 10 muudetakse RavSi . RavSi muudatused on vajalikud ravimite varustuskindluse tagamiseks. Elanikkonnale vajalike ravimite olemasolu tagamiseks käsitatakse edaspidi ravimite hulgi- ja jaemüüki elutähtsa teenusena . Varem ei ole ravimite hulgi- ega jaemüüki käsitatud elutähtsa teenusena. Antav ülesanne toob elutähtsat teenust osutava ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate ja üldapteekide jaoks kaasa muutused töökorralduses, uute kordade väljatöötamise ja juurutamise, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise, toimepidevuse meetmete rakendamise ja õppuste korraldamise. Elutähtsa teenuse osutaja üle järelevalvet tegeva Ravimiameti jaoks on see samuti uus ülesanne, mis vajab vastavate pädevuste loomist. Punktiga 1 täiendatakse RavSi § 26 lõigetega 1 1 –1 4 , milles sätestatakse, millised ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad on elutähtsa teenuse osutajad. Elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sellegipoolest tuleb elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtu da ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja turustatavate ravimite nomenklatuurist, osakaalust ravimite turumahus ja võimest tagada koostöös lepingupartneritega ravimite varustuskindlus. Muudatuse eesmärk on tagada ravimite varustuskindluse tagamise kui elutähtsa teenuse toimimine. Ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate toimepidevus aitab tagada ravimite hulgimüügi kaudu üldapteekide varustatuse elanikkonnale vajalike ravimitega ning edasi lükata vajadust võtta keskselt kasutusele AS Eesti Varude Keskuse juurde moodustatud elanikkonna ravimivaru. Elutähtsa teenuse osutajate ülevaatamisel on olulised kaks aspekti: elutähtsa teenuse osutajate seast tuleb eemaldada tegevuse lõpetanud või oma tegevust sellisel moel koomale tõmmanud ettevõtted, et nad ei sobi enam elutähtsa teenuse osutajaks , ning lisada ettevõtted, mis on turule tulnud ja saavutanud olulise rolli varustuskindluse tagamise aspektist. Ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramiseks või välja arvamiseks teeb vajaduse korral Ravimiamet. Ravimi hulgimüüja, kes on määratud elutähtsa teenuse osutajaks, on ühtlasi üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses ja talle kohalduvad üldhuviteenuse osutajale ette nähtud kohustused, nõuded ja tähtajad niivõrd, kuivõrd elutähtsa teenuse osutajale ei ole sätestatud teistsuguseid nõudeid. Erisused on sätestatud näiteks üldhuviteenuse osutaja ja elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse nõuetes. Samas näiteks majandustegevuse lõpetamise kohta erisusi ette nähtud ei ole, nii näiteks peab ravimi hulgimüüja, kes on määratud elutähtsa teenuse osutajaks, teavitama üldhuviteenuse osutamisest loobumisest seda takistavate asjaolude olemasolu tõttu tegevuslubade andjat ehk Ravimiametit vähemalt kolm kuud ette. Punktiga 2 täiendatakse RavSi § 29 lõigetega 1 1 –1 4 , milles sätestatakse, millised üldapteegid on elutähtsa teenuse osutajad . Muudatuse eesmärk on tagada ravimite varustuskindluse tagamise kui elutähtsa teenuse toimimine. Ravimite kättesaadavus on elanikkonna tervise tagamise seisukohast oluline. Lisaks aitab üldapteekide toimepidevus vähendada ka ülejäänud tervishoiusüsteemi koormust, seda näiteks juhtudel, kus patsient peaks muidu pöörduma lihtsama tervisemure või käsimüügiravimi saamiseks kiirabisse või erakorralise meditsiini osakonda. 01.01.2022 seisuga on Ravimiameti andmetel Eestis 47 1 üldapteeki . Nende kõigi ühetaoliselt elutähtsa teenuse osutajaks nimetamine ei ole ravimite varustuskindluse tagamise aspektist vajalik. Elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määramisel tuleb lähtuda rahvastiku ja elutähtsa teenuse osutajate paiknemisest ning üldapteegi käibe, personali, ruumide ja seadmete sobivusest ravimite varustuskindluse tagamiseks võrreldes teiste sama asustusüksuse üldapteekidega . Elutähtsa teenuse osutajate ülevaatamisel on olulised kaks aspekti: elutähtsa teenuse osutajate seast tuleb eemaldada tegevuse lõpetanud või oma tegevust sellisel moel koomale tõmmanud ettevõtted, et nad ei sobi enam elutähtsa teenuse osutajaks, ning lisada ettevõtted, mis on turule tulnud ja saavutanud olulise rolli varustuskindluse tagamise aspektist. Ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramiseks või välja arvamiseks teeb vajaduse korral Ravimiamet. Üldaptee gi tegevusloa omaja selle üldapteegi puhul , mis osutab elutähtsat teenust, on ühtlasi üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses ja talle kohalduvad üldhuviteenuse osutajale ette nähtud kohustused, nõuded ja tähtajad niivõrd, kuivõrd elutähtsa teenuse osutajale ei ole sätestatud teistsuguseid nõudeid. Erisused on sätestatud üldhuviteenuse osutaja ja elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse nõuetes. Samas näiteks majandustegevuse lõpetamise kohta erisusi ette nähtud ei ole, nii näiteks peab üldapteek , kes osutab elutähtsat teenust, teavitama üldhuviteenuse osutamisest loobumisest seda takistavate asjaolude olemasolu tõttu tegevuslubade andjat ehk Ravimiametit vähemalt kolm kuud ette. Ravimiseaduse muudatuste tegemisel on arvestatud järgmise skeemiga: a) ravimiseaduses on kirjas üldised kriteeriumid, millal ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja või üldapteegi tegevusloa omaja määratakse ETOks , ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega täpsustatakse ETOks määramise tingimused ja kord – ehk ravimiseadusest tulevad raamid, kes määratakse ETOks ; b) HOS i § 38 alusel elutähtsat teenust korraldav asutus (Sotsiaalministeerium) annab haldusakti isiku ETOks määramise kohta või ETO loetelust väljaarvamise kohta ; c) e ttepaneku ETOks nimetamise või ETO staatuse lõpetamise kohta teeb Ravimiamet. Punktiga 3 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 1 2 . Sadamaseaduse (edaspidi SadS ) muutmine Punktiga 1 täiendatakse seadust §-dega 3 1 ja 3 2 . Nende paragrahvide lisamisega m uudetakse sadamaseadust selleks, et sätestada sadamate toimimist tagavate elutähtsa teenuse osutaja te kvalifitseerumise kriteeriumid. Muudatus on vajalik, kuna sarnaselt teiste transpordisektoritega on ka sadama toimimine ja seal tagatavad teenused kriitilise tähtsusega nii inimeste liikumiseks kui ka kaupade vedudeks, samuti rahvusvahelise abi kaasamiseks nt riigikaitse tagamiseks. Seega eelnevat arvestades on edaspidi elutähtsa teenuse osutajaks sadama pidaja juhul, kui: 1) tema sadama toimimine mõjutab teise elutähtsa teenuse toimepidevuse või riigikaitse tagamist; 2) tema sadamat läbivate reisijate arv moodustab märkimisväärse osa Eestis rahvusvaheliste reisijate arvust; 3) tema sadama kaudu veetava kauba maht moodustab märkimisväärse osa Eestis sadamate kaudu veetavate kaupade kogumahust. Täpsema elutähtsat teenust osutavate sadama pidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate loetelu kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nende kriteeriumide järgi kvalifitseeruks ETOks praeguse seisuga AS Tallinna Sadam, kellele kuulub 55% Eesti sadamate turuosast. ASile Tallinna Sadam kuuluvat Vanasadamat läbib keskmiselt 10 mln reisijat aastas, mis teeb selle teenindatavate reisijate arvu poolest Stockholmi ja Helsingi järel Läänemere põhjaregiooni kolmandaks reisisadamaks. Lisaks kuulub ASile Tallinna Sadam Eesti suurim kaubasadam – Muuga Sadam – ning samuti Paldiski Lõunasadam, mida kokku läbib aastas ligi 20 mln tonni kaupa, sh naftatooted, teravili, killustik, väetised jms. Samuti oleks ETOks tulevikus Pakrineeme Sadam OÜ, kelle sadama territooriumil hakkaks asuma maagaasi varustuskindluse tagamise mõistes kriitiline haalamiskai, mis on mõeldud veeldatud maagaasi tankeritelt kaldavõrku pumpamiseks. Lisaks on sadama ETO ülesandeks osutada elutähtsat teenust igas olukorras, ka hädaolukorras . Seda peab ta tegema vastavalt hädaolukorra seaduse alusel kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada. Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 1 3 . Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Paragrahviga 1 2 muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust ( edaspidi TTKS ). Punktiga 1 täiendatakse TTKSi § 7 lõigetega 5 – 9. Kehtiva TTKSi § 7 lõike 1 2 sõnastuse kohaselt on üldarstiabi osutajad üldhuviteenuse osutajad majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses. Kõik üldarstiabi osutajad, olenemata sellest, kas nad osutavad elutähtsat teenust või mitte, osutavad üldhuviteenust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS ) § 5 tähenduses. MSÜSi § 5 lõige 3 sätestab, et elutähtsat teenust osutav ettevõtja ja seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust, on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja ehk edaspidi üldhuviteenuse osutaja. MSÜSi § 30 kohaselt teatab loakohustusega tegevusala puhul ettevõtja tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutmise kavatsusest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist ning üldhuviteenuse osutaja vähemalt kolm kuud enne kavandatavat muutmist. Üldarstiabi osutajatele kohalduvad üldhuviteenuse osutajale ette nähtud kohustused, nõuded ja tähtajad. Kui üldarstiabi osutaja on määratud elutähtsa teenuse osutajaks, siis kohalduvad talle üldhuviteenuse osutaja nõuded niivõrd, kuivõrd elutähtsa teenuse osutajale ei ole sätestatud teistsuguseid nõudeid. Näiteks on erisused sätestatud üldhuviteenuse osutaja ja elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse nõuetes. Üldarstiabi teenuse kättesaadavus on oluline nii selleks, et tagada esmavajalike tervishoiuteenuste võimalikult kodulähedane kättesaadavus ja kaasnev turvatunne, kui ka selleks, et vähendada või hoida ära kergemate tervisemuredega inimeste massiline pöördumine haiglatesse, mis koormaks haiglad üle ning süvendaks tervishoiualases hädaolukorras või hädaolukorras ressursinappust. Kui inimesed saavad jätkuvalt pöörduda oma perearsti poole, saavad haigla ja kiirabi keskenduda kohest abi vajavatele ja raskematele patsientidele. Samuti ennetab esmatasandil katkestuseta teenuste pakkumine haiguste ägenemisi ja raskeid seisundeid, mis võivad tekkida haiguse liialt hilisel diagnoosimisel või kroonilise haiguse ravi katkemisel õigeaegse nõu või ravimi puudumise tõttu. Selleks, et tagada inimestele vajalike ravimite kättesaadavus, peavad nii üldarstiabi osutajad kui ka apteegid tervishoiualases hädaolukorras ja hädaolukorras tööd jätkama. Et tagada teenus regioonides, tehakse teenuseosutajatest valik, tuginedes seaduses esile toodud kriteeriumidele. Lõi kega 5 nähakse ette üldarstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutaja ks määramise tingimused. Üldarstiabi osutaja on elutähtsa teenuse osutaja, kui ta vastutab TTKS i lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele , ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Tervisekassa ja Terviseamet teinud ettepaneku . Tervisekassa on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel üldarstiabi korraldajaks ja rahastajaks, omades teenuse mahtudest püsivat ülevaadet ning kontakte üldarstiabi osutajatega. Terviseamet väljastab tervishoiuteenuste osutajatele tegevuslubasid, omades seetõttu ülevaadet tegevusloa alusel üldarstiabi osutajate juures töötavast personalist, ning teeb TTKSi alusel riiklikku järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate üle. Samuti on Terviseameti ülesandeks tervishoiuteenuse osutajate tegevuse korraldamine tervishoiualase hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal või nendeks valmistumisel. Lõige 6 näeb ette, mille alusel tehakse valik üldarstiabi osutajate valimisel elutähtsa teenuse osutajateks . Valiku aluseks saab võtta näiteks keskuses tegutsevate tervishoiutöötajate arvu, tulemused perearstide kvaliteedisüsteemis, praksiste akrediteerimise käigus kogutud ja mujalt kättesaadava teabe. Elutähtsa teenuse osutaja määram isel lähtutakse maakondades ja linnades ühtlase kättesaadavuse põhimõttest, hinnates selle juures üldarstiabi osutaja või samal taristul koos ühe keskusena tegutsevate üldarstiabi osutajate toimepidevuse võimet ning kõikide osutatavate tervishoiuteenuste, sealhulgas tervist toetavate teenuste (nt füsioteraapia, vaimne tervis, jaeapteegi olemasolu, labori ja radioloogia võimekuse olemasolu samal taristul jmt) mahtu tervikuna. Need kriteeriumid eeldavad, et tegemist on tervisekeskustega, kus on samal taristul tegutsemas piisav arv perearste ja pereõdesid ning soovitavalt ka muid toetavaid teenuseid, et vajaduse korral osutada teenuseid laiemalt kui oma nimistule juhul, kui samas piirkonnas teistel üldarstiabi osutajatel (nt üksikpraksistel) mingil põhjusel ei ole võimalik teenuseid osutada kas haigestumise, toimepidevuse häire tõttu või muul põhjusel. Hinnanguliselt vastab elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumi d ele 60 üldarstiabi teenuse osutajat. See tagab igas maakonnas vähemalt kaks elutähtsat teenust osutavat üldarstiabi osutajat ning suuremates maakondades vastavalt elanikkonna arvule rohkem. Lõige 7 sätestab , et e lutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lõikega 8 sätestatakse , et e ttepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramiseks või välja arvamiseks teeb vajaduse korral Terviseamet kooskõlastatult Tervisekassaga . Säte on vajalik, sest üldarstiabi võrgustik koosneb üle 4 00 eraõiguslikust juriidilisest isikust, kes moodustavad väga kiiresti muutuva valdkonna (üldarstiabi osutajad muudavad pidevalt enda tegevusmahtu, tegevuse asukohta ja muid kriteeriume). Säte tagab elutähtsa teenuse osutajaks määratud üldarstiabi osutajate aktuaalsuse ja ajakohasuse. Punktidega 2 ja 3 muudetakse seaduse § 17 lõige t 1 1 ja § 22 lõige t 4 1 . Tegemist on tehnil i se muudatustega, kus muudetakse viited HOS i le . Kokkuvõttes on TTKS i muudatuste tegemisel arvestatud järgmise skeemiga: a) TTKSis on kirjas üldised kriteeriumid, millal üldarstiabi osutaja määratakse ETOks ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega täpsustatakse ETOks määramise tingimused ja kord – ehk TTKSist tulevad raamid, kes määratakse üldarstiabi osutajatest ETOks ; b) HOS i § 38 alusel elutähtsat teenust korraldav asutus (Sotsiaalministeerium) annab haldusakti isiku ETOks määramise kohta või ETO loetelust väljaarvamise kohta ; c) e ttepaneku ETOks nimetamise ja ETO staatuse lõpetamise kohta teeb Terviseamet kooskõlastatult Tervisekassaga . Punktiga 4 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 1 4 . Toiduseaduse muutmine (edaspidi ToiduS ) Paragrahviga 1 3 muudetakse ToiduSi . ToiduS i muudatused on vajalikud toidu ga varustamise toimepidevuse tagamiseks. Toidu ga varustamine tagatakse kahe abinõu kaudu: elutähtsa teenuse ja toiduvaru kaudu. Seni toidu ga varustamist elutähtsa teenusena käsitatud ei ole. Kuna aga toit on eluks iga päev vajalik ja vajalik ka erinevate kriiside lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks, siis vastab toidu varustuskindlus elutähtsa teenuse määratlusele ning seepärast tuleb toidu ga varustamist käsitada elutähtsa teenusena. Riigi poolt on elanikkonna toiduga seotud esmavajaduste rahuldamine praegu tagatud üksnes riigi tegevusvarus oleva toiduvaru kaudu. Riigi toiduvaru suurus on aga piiratud ega taga elanikkonna toiduga seotud esmavajaduse rahuldamist pikema aja jooksul. Samas ei saa riigi toiduvarust ka täielikult loobuda, kuid see peab jääma kasutusele võtmiseks vaid viimase abinõuna. Punktiga 1 muudetakse ToiduSi § 1 lõikes 1 olevat seaduse reguleerimisala ulatust nii, et see hõlmaks lisaks olemasolevale ka toidu ga varustamise toimepidevuse tagamise abinõusid . Punktiga 2 täiendatakse ToiduSi § 1 nii, et 7 1 . peatükis sätestatud toidu ga varustamisega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse HMSi sätteid, arvestades ToiduSis ning HOS i s sätestatud erisusi. Muudatus on vajalik, kuna muu ToiduSis sätestatud haldusmenetluse puhul tuleb kohaldada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid erandeid (sätestatud ToiduSi § 1 lõikes 5). Euroopa Liidu toidu valdkonna õigusaktid aga toidu ga varustamis e abinõusid ei reguleeri ega ole seetõttu kohaldatavad. Punktiga 3 täiendatakse ToiduSi uue 7 1 . peatükiga, milles sätestatakse toidu ga varus tamise tagamise abinõud. ToiduSi § 46 1 lõikes 1 sätestatakse, et t oidu ga varus tamine tagatakse rakendades ToiduSi 7 1 . peatükis ning HOS i s sätestatud meetmeid. ToiduSi § 46 1 lõikes 2 sätestatakse elanikkonna toiduga varustamise ulatus h ädaolukorras või selle ohu, hädaolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra korral . Selleks on elaniku esmavajaduse rahuldamine. ToiduSi § 46 2 lõikes 1 sätestatakse ravimiseaduse eeskujul ennetava meetmena Vabariigi Valitsusele võimalus keelata osaliselt või täielikult toidu väljavedu Eestist, kui toitu ei turustata piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või on oht sellise olukorra tekkeks. See on ennetav meede, mida saab rakendada juba enne HOSi alusel eriolukorra väljakuulutamist, sealhulgas enne hädaolukorra tingiva olukorra tekke ohtu. Lõike 2 kohaselt tagatakse kriisis elanikkonna toiduga varustamine ulatuses, mis on vajalik elaniku esmavajaduse rahuldamiseks. ToiduSi §-s 46 3 sätestatakse elutähtsa teenuse osutamist toidu ga varustamis e valdkonnas puudutavad põhialused nagu elutähtsa teenuse eesmärk, elutähtsa teenuse osutaja määratlus ja toidu ga varustamis e valdkonnad. ToiduSi § 46 3 lõikes 1 sätestatakse, et eelkõige elutähtsa teenuse kaudu tagatakse hädaolukorra lahendamiseks vajaliku toidu ga varustamine . Seda tagavad ka väljaveopiirangud jne, kuid eelkõige elutähtsa teenuse osutaja tegevus. Toidu ga varustamis e tagamine elutähtsa teenuse kaudu on üks kolmest elanikkonna toiduga varustamise tagamiseks väljatöötatud meetmest. Teised meetmed on toidu tarneahela toimimise tagamiseks Vabariigi Valitsuse meetmete rakendamine (nt majandustegevuse piiranguna toidu müügi piirang) ja riigi tegevusvarusse kuuluva toiduvaru kasutusse võtmine. Toidu ga varustamis e tagab selle valdkonna elutähtsa teenuse osutaja oma tegevuse kaudu. Selleks tegevuseks võib olla näiteks piima käitleja puhul piimatoodete tootmine või liha käitlemise puhul liha toodete tootmine . ToiduSi § 46 3 lõikes 2 määratletakse, keda käsitatakse elutähtsa teenuse osutajana toidu ga varustamis e valdkonnas . Määratluse kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse tähenduses toidu ga varustamis e valdkonnas ettevõtja, kelle majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ja kelle on valdkonna eest vastutav minister elutähtsa teenuse osutajaks määranud. Ettevõtja tegevuse katkemine või lõpetamine võib mõjutada elanikkonna toiduga varustamist kitsalt ka üksnes ühe valdkonna või toidugrupi puhul. ToiduSi § 46 3 lõikes 3 sätestatakse täpsemad toidu ga varustamis e valdkonnad, milles ettevõtja tegevuse katkemine või lõpetamine võib mõjutada elanikkonna toiduga varustamist, kuna toidu käitlemine on väga lai ja üldine mõiste. ToiduSi § 6 lõike 2 kohaselt on t oidu käitlemine selle seaduse tähenduses tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 16 sätestatud toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappides. Eelnõu kohaselt on toidu ga varustamis e valdkondadeks eelkõige teraviljatoodete (nt jahu, tangud, helbed) tootmine, makarontoodete tootmine, pagaritoodete (nt lihtpagaritooted leib, sai) tootmine, liha käitlemine (nt tapmine, lihalõikus, lihatoodete, sh eritemperatuuri mittenõudvate toodete valmistamine), piima käitlemine (nt piima kogumine, täispiima- ja fermenteeritud toodete ning või valmistamine). Selliselt tagatakse peamiste saaduste ga (liha ja piim) varustamine . Kuna tegemist on toidu käitlemise erinevate valdkondadega, siis on valdkondade sätestamisel kasutatud nende määratlust Euroopa Liidu erinevaid hügieeninõudeid kehtestavates õigusaktides, mille koostamisel on lähtutud sarnaseid hügieeninõudeid nõudva toidu ja tegevusvaldkondade grupeerimisest. Sama grupeerimist on kasutatud ka riigi toidu ja sööda käitlejate registris. ToiduSi § 46 3 lõikes 4 sätestatakse, et ToiduSi 7 1 . peatükis käsitatakse konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid ühe ettevõtjana. Samuti käsitatakse ühe ettevõtjana tulundusühistut ja tema liikmeid. Viimane on kooskõlas äriseadustikuga, mille § 1 kohaselt on ettevõtja äriühing, ja § 2 lõikega 1 ning tulundusühistuseaduse §-ga 1, mille kohaselt on tulundusühistu äriühing. See säte võimaldab korraldada selliste ettevõtjate tegevust ühtsemalt ja tähendab muu hulgas näiteks seda, et neil ühistutel võib olla mitme peale üks kriisiks valmistumist või kriisi ajal tegutsemist reguleeriv dokument. ToiduSi §-s 46 4 sätestatakse valdkondade kaupa nõuded, millele vastavuse korral on ettevõtja selles valdkonnas ettevõtjaks, kelle majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Märkimisväärseks hinnatakse mõju ettevõtja müügitulu suuruse järgi. ToiduSi § 46 4 lõikes 1 sätestatakse üldpõhimõte, et igas valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle selle valdkonna aasta müügitulu on valdkonnas tegutsevate ettevõtjate müügitulu st suurim. ToiduSi § 46 4 lõikes 2 sätestatakse nõuded teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonna, sisuliselt kahe eraldi valdkonna kohta, millele vastav ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonnas võetakse suurima müügitulu kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus. Nendeks valdkondadeks on teraviljatoodete tootmise valdkond (jahu ja tangained, helbed) ning makaron- ja pagaritoodete (pagaritoodetest eelkõige lihtpagaritooted nagu leib, sai) tootmise valdkond. Esimeses valdkonnas tegutseb väga väike arv ettevõtjaid ning ühe ettevõtja müügitulu ulatub 80%- ni tegevusala kogu müügitulust. Teises valdkonnas moodustab kolme suurima ettevõtja müügitulu valdkonna kogu müügitulust ligikaudu 50% ja suurima ettevõtja müügitulu on 26–27%. Jahu ja tangainete, tärklise ja tärklisetoodete tootmise ettevõtjate müügitulu kokku oli 2019. aastal 56,6 mln eurot (2020. aastal konfidentsiaalne), pagari- ja makarontoodete tootmise ettevõtjate müügitulu kokku oli 2020. aastal 210,7 mln eurot. Seega sätestatud nõuetele vastavaid ettevõtjaid on Eestis praegu kaks. ToiduSi § 46 4 lõikes 3 sätestatakse nõuded, millele vastav liha käitlemise valdkonnas tegutsev ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Ka selles valdkonnas võetakse suurima müügitulu kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus. ToiduSi § 46 4 lõikes 4 sätestatakse nõuded, millele vastav piima käitlemise valdkonnas tegutsev ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Ka selles valdkonnas võetakse suurima müügitulu kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus. Piimatoodete tootmise valdkonna ettevõtete müügitulu 2020. aastal oli 426 mln eurot. ToiduSi §-s 46 5 sätestatakse, milliste andmete alusel tehakse kindlaks elutähtsa teenuse osutaja vastavus seaduses sätestatud nõuetele, elutähtsa teenuse osutajaks määramise korraldus ja vajalikud volitusnormid. ToiduSi § 46 5 lõikes 1 sätestatakse, milliste andmete alusel tehakse kindlaks elutähtsa teenuse osutaja vastavus seaduses sätestatud nõuetele. Nendeks on sõltuvalt valdkonnast, milles ettevõtja tegutseb, tema äriregistrisse esitatud majandusaasta aruanne ( müügitulu suurus valdkonnas ) ja tema kohta põllumajandusloomade registris (piimaveiste arv) ning riigi toidu ja sööda käitleja registris (tegutsemine varustamis e valdkonnas) olevad asjakohased andmed. ToiduSi § 46 5 lõikes 2 sätestatakse täpsustus, et majandustegevuse lühemaajalistest kõikumistest tingitud mõjutuste vältimiseks võetakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta andmete keskmised andmed. ToiduSi § 46 5 lõikes 3 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale regionaalministrile, et ta saaks kehtestada elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra (rakendusakti kavand lisatud ) . ToiduSi §-s 46 6 lõikes 1 täpsustatakse hädaolukorra seaduses nimetatud kohustusi toiduga varustamise valdkonnas nii, et elutähtsa teenuse osutaja tagab elutähtsa teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. Ehk ettevõtja ei pea tagama näiteks kogu oma sortimendi tootmist või turustamist, vaid üksnes seda osa, mis on määratletud elutähtsa teenusena regionaalministri määruses või ka vajaduse korral täpsustatud ministri käskkirjas, millega ta elutähtsa teenuse osutajaks määrati. ToiduSi §-s 46 6 lõikes 2 sätestatakse selguse eesmärgil, et t äpsemad nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks valdkonnas ja vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga kehtestab korraldav asutus vajaduse korral nõuete määruses. Hädaolukorra seadus sätestab elutähtsa teenuse osutaja üldised kohustused, nagu elutähtsa teenuse toimimise tagamine ja elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamine. Need ei ole aga piisavalt täpsed toiduga varustamise valdkonnas. Sellest tulenevalt sätestatakse ka volitusnorm elutähtsat teenust korraldavale asutusele , et ta saaks kehtestada vajaduse korral täpsemad nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määrusega. Punktiga 4 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 1 5 . Vedelkütuse seaduse muutmine Paragrahviga 1 5 muudetakse vedelkütuse seadust. Punktiga 1 t äiendatakse seaduse § 3 lõige t 7. Vedelkütusega varustamist tagava kütuse müüja ETOks kvalifitseerumise kriteeriume võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta. Täiendavalt antakse ETO staatus sellisele aktsiisilao tegevusluba omavale isikule, kes lubab kütust riigisisesesse tarbimisse. Lihtsustatult öeldes on tegemist ettevõttega, kes ostab kütuse maaletoojalt vedelkütust hulgikogustena sisse ning seejärel müüb edasi kütuse jaemüüjatele ehk tanklatesse. Viimased müüvad omakorda seda lõpptarbijale, kelleks on nii tavaelanikud, operatiivsõidukid, teised elutähtsa teenuse osutajad jne. Seega on muudatuse eesmärk muuta vedelkütuse ga varustamise ahelat veelgi toimepidevamaks. Muudatuse järel saavad ETOdeks 17 ettevõtet, kellest neli on kehtiva õiguse kohaselt juba ETOks ka kütuse müüjatena. Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. ‎§ 1 6 . Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine Paragrahvi 1 6 punktiga 1 muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust (ÜVVKS) ning täpsustatakse elutähtsa teenuse osutaja määratlus. Kehtiva ÜVVKSi kohaselt on elutähtsa teenuse osutajaks vee-ettevõtja, kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses ning kes osutab teenust ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemi kaudu, millega on ühendatud vähemalt 10 000 elanikku. Eelnõuga muudetakse seda põhimõtet selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks kõik vee-ettevõtjad, kes on määratud vee-ettevõtjaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud korras. Kehtiv elutähtsate teenuste regulatsioon hõlmab 14 vee-ettevõtjat 17 kohaliku omavalitsuse üksuses . Eelnõuga hõlmatakse regulatsiooniga edaspidi ca 114 vee-ettevõtet 79 kohaliku omavalitsuse üksuses. Punktiga 2 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. § 1 7 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 18. oktoobril. Tegemist on CER direktiivi s sätestatud tähtpäevaga. Seejuures jõustuvad eelnõu § 1 punktid 3 ja 2 4 üldises korras. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse järgmisi uu si termin eid: Elutähtis teenus on teenus: 1) millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele; 2) mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või tekitab suurt keskkonnakahju; 3) mille katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele. Üleriigiline riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse hädaolukorda või muud sarnast olukorda põhjustada võivaid ohte. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse kohaliku omavalitsuse üksust ja selle haldusterritooriumil pakutavate teenuste osutamist ähvard avaid ohte ning mis on aluseks üleriigilisele riskianalüüsile. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja on elutähtsa teenuse osutajaks määratud isik, kes osutab muu hulgas samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis ja kes on määratud Euroopa Liidu elutähtsa teenuse osutajaks hädaolukorra seaduses sätestad tingimustel ja korras. Nõuandemissioon on Euroopa Komisjoni te h tav kontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise nõuete täitmise ja toimepidevuse tagamiseks kohaldatud meetmete üle Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures . Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia on dokument, milles kirjeldatakse pikaajalisi eesmärke ja võetavaid meetmeid elutähtsa teenuste toimepidevuse tagamiseks . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on puutumus: 1) Euroopa Liidu lepinguga; 2) Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELTL); 3) Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiiv iga (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ; 4) Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiiv iga (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 ( küberturvalisuse 2. direktiiv); 5) Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrus ega (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011. Euroopa Liidu lepingu art ikli 4 punkti 4 kohaselt austab Euroopa Liit liikmesriikide põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art ikli 5 lõikele 2 tegutseb liit kooskõlas pädevuse andmise põhimõttega aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt aluslepingutega antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele. ELTL i artikli 346 järgi võib iga liikmesriik võtta selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. Seejuures konsulteerivad liikmesriigid omavahel, et astuda koos vajalikke samme, selleks et takistada siseturu toimimise kahjustamist meetmete tõttu, mida mõni liikmesriik võib olla sunnitud tarvitusele võtma tõsiste õiguskorda kahjustada võivate riigisiseste häirete puhul, sõja või endas sõjaohtu kätkeva tõsise rahvusvahelise pinge korral või selleks, et täita endale rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks võetud kohustusi (ELTL art 247). ELTL lubab inimeste, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist piirata, kui piirangud on õigustatud muu hulgas avaliku korra või riigi julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks (vt ELTL i art 36, art 45 lg 3, art-d 52, 62). Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala küsimustes on Euroopa Liidul legislatiivne pädevus, kuid liikmesriikidele on säilitatud täidesaatva võimu pädevus, st austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone ( ELTL i art 67). Veelgi enam, ELTL i art ikli 72 järgi ei mõjuta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ELTL i regulatsioon liikmesriikidel nende kohustuste täitmist, mis on seotud avaliku korra säilitamise ja sisejulgeoleku kaitsmisega. ELTL i art ikli 347 järgi tuleb teavitada ja konsulteerida teiste liikmesriikidega, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga, kui kehtestatakse selliseid piiravaid meetmeid, mis toovad kaasa ELi õiguse kitsendamise. Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiiv (EL) 2022/2557 kohustab liikmesriike võt m a ELTLi artikli 114 kohaldamisalasse kuuluvaid erimeetmeid, mille eesmärk on tagada elutähtsa ühiskondliku funktsiooni või majandustegevuse säilitamiseks elutähtsate teenuste takistamatu osutamine siseturul, eelkõige kohustus identifitseerida elutähtsa teenuse osutajad, ning aidata elutähtsa teenuse osutajatel täita neile pandud kohustusi. Käesoleva eelnõuga võetakse nimetatud direktiiv üle. Direktiivi artikli 9 punkt 6 ja artikli 15 punkt 1 näevad ette, et direktiivi 2022/2557 pädevad asutused teevad tihedat koostööd direktiivi 2022/2555 ja määruse 2022/2053 pädevate asutustega. Käesolev eelnõu on koostatud seda põhimõtet ja direktiivi 2022/2555 ja määruse 2022/2554 erisusi arvestades. 5.1. Euroopa Komisjoni teavitamine CER direktiivi artikli 26 kohaselt tuleb direktiiv võtta üle ja avaldada normid hiljemalt 17. oktoobriks 2024. Norm id peavad jõustuma hiljemalt 18. oktoobri l 2024. Ülevõetud ja avaldatud normidest tuleb viivitamata teavitada Euroopa Komisjoni. Sellest tulenevalt edastatakse eelnõukoha ne seadus peale se lle vastuvõtmist Euroopa Komisjonile. 6. Seaduse mõjud Käesoleva seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ . Elutähtsa teenuse osutajatel on asendamatu roll ühiskondlike funktsioonide või majandustegevuse säilitamisel siseturul olukorras, kus Euroopa Liidu majandus on üha suuremas ristsõltuvuses. Seaduse eelnõuga luuakse terviklik ülevaade elutähtsatest teenustest ja teenuse osutajatest, kes vastavad direktiivi artiklite 6 ja 7 kriteeriumi d ele, st on Eesti ühiskonna toimimise seisukohast olulisel kohal. Ühtlasi luuakse alused riiklike elutähtsa teenuse üleste strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja meetmete kavandamiseks. Tekkib terviklik riiklik riskipilt, mis hõlmab elutähtsate teenuste sektori ü l est vaadet. Riiklik riskianalüüs hõlmab edaspidi lisaks tavapärastele looduslike le ja inimtegevusest tingitud riskidele ka sektori- ja piiriüleseid riske, mis võivad mõjutada elutähtsate teenuste osutamist, sealhulgas õnnetusi, looduskatastroofe, selliseid rahvatervis e hädaolukordi nagu pandeemiad ja hübriidoh ud või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, muu hulgas terroriakte, kuritegevuse sisseimbumist ja sabotaaži. Ühtne ja kõikehõlmav riiklik riskipilt võimaldab paremini suunata ja kavandada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust. Paraneb elutähtsa teenuse osutajate suutlikkust osutada elutähtsaid teenuseid mitmesuguste riskide korral. Seaduse eelnõuga täpsustatakse asutustevahelist ja rahvusvahelist koostööd, mis aitab tõhustada elutähtsate teenuste kaitset erinevate ohtude vastu, kiirendada infovahetust teenuse osutamist mõjutavate intsidentide korral ning rahvusvahelist koostööd. Kuivõrd eelnõuga parandatakse elutähtsa teenuse osutajate ja riigi valmisolekut kriisidega toimetulekuks, avaldab see kaudset positiivset mõju nii sotsiaal-, julgeoleku-, majandus- kui ka looduskeskkonnale. Nimelt võimaldab parem valmisolek kriisideks ja oskus lahendada olukorda kiiresti vähendada kahju inimeste elule, tervisele ja toimetulekule, riigi julgeolekule, ühiskonnale, majandusele ja looduskeskkonnale. Muudatuste puhul, mille sihtrühm on riigiasutused ja KOVi üksused, avaldub mõju loetletud valdkondadele kaudselt. Kuna eelnõul ei ole otsest või kaudset mõju mõne üksiku ega paljude piirkondade arengule ega regionaalpoliitika eesmärkidele, on eelnõu mõju regionaalarengule hinnatud olematuks. 6.1. Kavandatav muudatus: üleriigiline riskianalüüs , kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia Eelnõu sätestab riigi kohustuse koostada üleriigili n e riskianalüüs ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia ning kohalik u omavalitsus e üksus te kohustuse koostada kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs. Ü leriigiline riskianalüüs on uus dokument, mille koostamine hõlmab pädevate asutuste poolt riskide hindamist ja andmete esitamist ohtude, sektorite ja allsektorite kohta. Pädevad asutused määrab Vabariigi Valitsus . Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia on dokument, mida koostatakse sektorite ja allsektorite kohta elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamisek s . Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs on dokument, kus hinnatakse riske omavalitsusele endale ja tema osuta ta vate le või korralda ta vate le teenustele ning haavatavus t , valmisolekut erinevate riskide realiseerumiseks. Eelnõu kohaselt juhib üleriigilise riskianalüüsi ja strateegia koostamist Riigikantselei, kuid selle koostamisega on seotud asjaomased asutused ja isikud. Eelnõu kohaselt on nende dokumentidega seotud kõik elutähtsa teenuse toimepidevus t korraldavad asutused , elutähtsa teenuse osutaja d ja kohaliku omavalitsuse üksus ed . Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamist veab kohaliku omavalitsuse üksus ise. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm: riigi elanikud Mõju on positiivne, kuna üleriigili n e riskianalüüs , kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs ja strateegia taga vad paremat elutähtsate teenuste toimepidevust ja valmisolekut kriisideks. Muudatused suurendavad elutähtsa teenuse osutajate, korraldavate asutuste, kohalik u omavalitsus e üksus te, riigi ja ühiskonna teadlikkust ja võimet ohtude korral tegutseda, vähendades seeläbi kriisides kaasnevat mõju elanikkonnale. Samuti suurendab muudatus kohalik u omavalitsus e üksus te teadlikkust piirkonna riskidest, enda võimekusest tulla toime erinevate kriisidega ning elanike teadlikkust ähvardavatest ohtudest tervikuna ja võimalikest kriisidest , kuivõrd koostatakse üleriigilise riskianalüüsi avalik osa, andes elanikele lähtealused kriisideks valmistumisel. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest mõju on positiivne nii sihtrühmale kui ka riigi julgeolekule, olles suunatud asutuste ja isikute, põhiseaduslike institutsioonide ja elanike valmistumisele kriisideks . Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele Mõju ulatus on keskmine, hõlmates kõiki riigiasutusi, sh korraldavaid asut usi ning suurendades nende seniseid kohustusi kriisideks valmistumisel. Muudatused mõjutavad avalikust sektorist eelkõige riskianalüüsi ja strateegia koostamisse hõlmatud riigiasutuste (senised hädaolukorra riskianalüüsiga seotud asutused ja korraldavad asutused), kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsa teenuse osutajate töökorraldust, suunates nad konkreetsete tegevuste ja koostatavate dokumentide kaudu hädaolukordadeks süsteemselt valmistuma. Muudatus mõjutab ka suhteid sihtrühma kuuluvate osaliste vahel, sh tööjaotust ja koostööd. Näiteks edaspidi hakkavad ohte hindama vaid pädevad asutused, kel senini puudus kohustus seda ise teha. See viiakse kooskõlla tegelike vajaduste ja sihtrühma ootustega. Tänu strateegiale tekib sektoripõhine vaade arengu suundad est ja eesmärkidest elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamiseks. Sihtrühmal tekib vajadus muuta töökorraldust ulatuses, mis on seotud üleriigilise riskianalüüsi ja strateegia koostamis ega . Muudatus lisab sihtrühmale täiesti uusi kohustusi, muutes senist töökorraldust ja suurendades töökoormust ja kulusid. Muudatus avaldab sihtrühma osalistele erinevat mõju, sõltudes nii lisanduvate tegevuste ulatusest kui ka senise kohustuse täitmisest. Hinnanguliselt vajab iga asutus riskide hindamiseks, andmete koondamiseks ja strateegia koostamiseks 0,5 − 1 töökoormusega töötaja t , mis sõltub asutuse suurusest ning muudest teguritest, seega võib tegelik vajadus olla väiksem või oluliselt suurem. Arvestades ülesannete täitmise keskmiseks ühe töötaja töökoormuse, siis on täiendav püsivajadus hinnanguliselt 50 000 eurot palgafondiraha aastas, lisandub töökoha ja vajalike vahendite maksumus ning muud kulud, näiteks valmistumise tegevustega seotud konsultatsioonide tellimiseks, koolitustel osalemiseks jms. Riigikantselei juhtida on üleriigilise riskianalüüsi ja strateegia koostamine ning võttes arvesse ka ülesannet töötada välja kriisireguleerimise poliitika ja koordineerida selle elluviimist, siis nende tegevuste elluviimisega lisandub kahe töötaja töökoormus ja täiendav püsivajadus hinnanguliselt 11 0 000 eurot palgafondi aastas, lisanduvad muud kulud, näiteks töökoha kulud, koolituskulud, kulud teadusuuringute tellimiseks jmt. Riigikantseleile kaasnevad kohalik u omavalitsus e üksus te riskide hindamiseks mõeldud tööriista väljatöötamise kulud. Tööriista arendamise maksumus koos majutus k u l uga on hinnanguliselt 291 000 eurot. Selles hinnangus ei ole arvestatud täiendavate funktsionaalsustega , nagu näiteks andmete automaatne liidestamine (nt iga l aasta l uuenevad andmed Statistikaametist, andmeühendused r ahvastikuregistriga päringute sooritamiseks vms), riskipildi koondvaate loomine (vajalik nt Riigikantseleile, Päästeametile), jagamine mitme kasutaja vahel või vaated erinevates seadmetes (mobiil, tahvel) ega ka süsteemi edasiseks arendamiseks vajaliku infrastruktuuri kuluga. Edasine püsikulu, mis tagab vajalikud täiendused (automatiseeritud andmevahetus, erinevad vaated, uued tellimused), süsteemi uuendused on hinnanguliselt koos majutuskuludega 179 000 eurot aastas. Muudatused toovad kaasa alalise mõju, kuid nendega kohanemine on ühekordne. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on vähetõenäoline (väike), kuna muudatused on positiivse toimega, suurendades avaliku sektori teadlikkust ning suutlikkust ülesandeid täita ja kriisides tegutseda. Riski maandab eelnõuga kaasnev erinevateks kriisideks valmistumise ühtne korraldus ja süsteemne lähenemine. Lisaks on muutused kooskõlas tegeliku vajaduse ja sihtrühma ootusega. Mõju sihtrühm: riskianalüüsi ja strateegia koostamisega seotud valitsusasutused 31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust , millest 273 moodustab keskvalitsus; 2026 kohaliku omavalitsuse üksused ning 183 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 12%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank . Keskvalitsus, mille hulka kuuluvad ka seaduse eelnõu reguleerimisalasse jäävad valitsusasutused, moodustab hinnanguliselt 10% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga . Eelnõust tulenevate valmistumise tegevuste elluvii miseks vajaliku töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutus täitnud seniseid kohustusi ja kas need on lõimitud valitsusasutuste igapäevatöösse. E namik valitsusasutustest täidab juba praegu HOSist tulenevaid kohustusi seoses riskide hindamisega. Uudsena tuleb kohustus üksnes elutähtsat teenust korraldavatele asutustele, kes ei ole var em sektorip õ hist riskide hindamist teinud. Uudsena tuleb ka oma valdkonna kohta sisendi andmine strateegia koostamiseks. Tegemist on keskmis e mõju ga , kuna eelnõu lisab sihtrühmale täiesti uusi kohustusi, muudab senist töökorraldust ja suurendab töökoormust ja kulusid. Samas on muudatus väikese ulatusega , kuivõrd kriisideks valmistumise tegevused aitavad täita asutusele pandud ülesandeid. Negatiivne mõju võib avalduda olukorras, kus valitsusasutus ei täida tema vastutusel olevaid ülesandeid ja ei suuda hädaolukorras või selle ohu korral tõhusalt tegutseda. Kuna eelnõu koostajatel puudub alus väita, et mõni valitsusasutus ei täida praegu oma seadusest tulenevaid ülesandeid, siis on ülesannete täitmisega seotud mahu kasv pigem teoreetiline. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on seetõttu samuti väike . Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostavad ja strateegia koostamises osalevad kohaliku omavalitsuse üksused 31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust, millest 2026 on kohaliku omavalitsuse üksused, st ligi 82% avaliku sektori üksustest. Seaduse eelnõuga määratakse elutähtsa teenuse korraldamise kohustuse kõigile 79 kohaliku omavalitsuse üksusele ehk 15 linnale ja 64 vallale, mis moodustavad ligi 3% kõikidest avaliku sektori üksustest. Sellest tulenevalt on tegemist väikese sihtrühmaga . Kohaliku omavalitsuse üksused on kehtiva HOSi alusel ka praegu hõlmatud kriisireguleerimise protsessi. Näiteks on kõik 79 kohaliku omavalitsuse üksust kohustatud moodustama kriisikomisjoni ning 33 kohaliku omavalitsuse üksust on kohustatud korraldama elutähtsate teenuste (veevarustus, kanalisatsioon, kaugkütte ja teede korrashoid) toimepidevust ja koostama hädaolukorra lahendamise plaani ja korraldama kriisireguleerimisõppuse . 33 kohaliku omavalitsuse üksusel ei tohiks eelnõust tulenevate valmistumise tegevuste elluvii mine tekitada suuri raskusi, kuna nad on puutunud nendega kokku ühel või teisel kujul elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamisel. Näiteks juba praegu on nendes omavalitsusüksustes määratud kriisireguleerimise eest vastutavad isikud, need omavalitsusüksused on koostanud hädaolukorra lahendamise plaane elutähtsate teenuste vaates, korraldanud õppusi elutähtsate teenuste toimepidevuse ja enda tegevuste kontrollimiseks hädaolukorras ning kinnitanud elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüse. Kohanemist vajavad üksnes uued ülesanded. Eelnõuga pannakse kohalik u omavalitsus e üksus tele kohustus koostada kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs. Tegemist on uue ülesandega, mille täitmine on edaspidi omavalitsus üksus te kohustus. Samuti on uue tegevusena riiklikusse strateegiasse sisendi andmi ne ja korralda ta vate elutähtsate teenuste toimepidevuse pikem planeerimine . Kuigi strateegia koostamist veab Riigikantselei ja kohalik u omavalitsus e üksus tel võrreldes valitsusasutustega puudub otsene kohustus koostada kindlad strateegia osad, on mõeldamatu, et strateegia koostatakse kohalik u omavalitsus e üksus i kaasamata. Strateegia puudutab kohalik u omavalitsus e üksus te korralda ta va te elutähtsate teenuste toimepidevust ja seeg a on eeldada ka kohalik u omavalitsus e üksus te aktiivset panust selle koostamisse. Eelnevast tulenevalt on m õju ulatus seega suur . Peamised kulud kaasnevad kohalik u omavalitsus e üksu s tele eelkõige kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamisega ning seda eelkõige tööjõukulu kaudu. Riskianalüüsi koostamine on perioodiline ülesanne, st seda ei pea koostama iga aasta, vaid planeeritava määruse kohaselt iga kahe aasta tagant. Tavaliselt koostatakse riskianalüüs kindla aja jooksul. Eelduslikult kulub kohalik u omavalitsus e üksus tel riskianalüüsi koostamiseks u 2 kuud, mis tähendab ligikaudu 8000 eurot palgafondiraha. See kulu jaguneb mitme aasta peale. Pealegi, kõige ajamahukam on just esmakordne analüüsi koostamine, hil jem uuendamise käigus tuleb muuta ja hinnata üksnes ajakohastamist vajavaid osi. Mõju avaldamise sagedust saab pidada keskmiseks. Sellegipoolest on muutused kooskõlas tegeliku vajaduse ja sihtrühma ootusega, olles positiivse toimega, suurendades kohaliku tasandi valmisolekut . Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem vähetõenäoliseks (väikeseks) . Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga . Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: elutähtsa teenuse osutajad Seaduse eelnõuga kavandatud muudatus puudutab ettevõtjaid, kellest suurema osa moodustavad elutähtsa teenuse osutajad. Kehtiv hädaolukorra seadus hõlmab 107 ettevõtet , kes on määratud elutähtsa teenuse osutajaks ja kellele kohaldub ka elutähtsa teenuse regulatsioon. Elutähtsa teenuse osutajate ring suureneb 32 2 ettevõtte võrra. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet . R egulatsioon puudutab suurusjärku 500 ettevõtet, kes moodustavad 0,3% Eestis tegutsevatest ettevõtetest. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga , sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Nimetatud sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Muudatuste tulemusena suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 360 ettevõtte võrra, st elutähtsa teenuse osutajate koguarv hakkab olema 485 . Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet , nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga , sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute isikute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal kokku 462 831 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,90 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötab umbes 8,6% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning nende tulu moodustab umbes 10% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavaid ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd . Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga . Selleks et vastavate ettevõtete majanduslikku olulisust hinnata, võiks hinnata nende tööga hõivatud isikute arvu (ehk kui paljudele inimestele nad tööd pakuvad) ning nende aasta müügitulu (ehk kui palju ettevõte oma toodete ja teenuste eest raha saab). Selleks, et hinnata ettevõtte tegelikku panust sisemajanduse kogutoodangusse, tuleks analüüsida mitmeid näitajaid, kuid sihtrühma suuruse arvestamisel võib lihtsustatult tugineda aastasele müügitulule, mis annab hinnangu ettevõtte majandusliku rolli suurusele. Kuigi kõige täpsem oleks analüüsida töötajate arvu ja müügitulu kõikide elutähtsa teenuse osutajate majandusaasta aruannetest lähtudes, on ka Statistikaamet seda teavet kogunud. Sihtrühma suuruse hindamisel tuginetakse suures osas Statistikaameti andmetele tegevusalade kohta. Kuigi need andmed annavad veidi ebatäpse hinnangu sihtrühma suurusele, sest nendel tegevusaladel tegutsevad ka ettevõtjad, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad või muu püsiva kriisiülesandega isikud, annavad nad üldiselt aimu, kui suure sihtrühmaga võib maksimaalselt tegemist olla (eriti arvestades, et tõenäoliselt on eelkõige elutähtsa teenuse osutajad tegevusaladel kõige suuremad ettevõtted, st et ka suurima töötajate arvu ja müügituluga). Need tegevusalad, kus elutähtsa teenuse osutaja test ettevõtted tegutsevad, on Statistikaameti EMTAKi liigituse järgi: kanalisatsioon; veekogumine, -töötlus ja -varustus; telekommunikatsioon; teede ja raudteede ehitus; elektrienergia ülekanne, tootmine ja jaotus; gaasitootmine, gaaskütuste jaotus magistraalvõrkude kaudu; auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; mootorkütuse jaemüük; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; toidu tootmine . See nimekiri ei kajasta panku, turvaettevõtteid ja sertifitseerimisteenuse osutajaid, sest nende puhul ei ole tegevusala määratlus piisavalt täpne ning nende vajalikud andmed on võetud otse majandusaasta aruannetest (vt all). Nimetatud valdkondades töötas 2021. aastal kokku 28 292 inimest ning nende ettevõtete keskmine aastane müügitulu oli kõikide ettevõtete kohta kokku umbes 9,04 miljardit eurot. Tuleb märkida, et ettevõtteid, kes kõnealustel tegevusaladel tegutsevad, on 4258. See tähendab, et palju rohkem kui ETOsid , kuid sihtrühma suuruse hindamisel võib orienteeruvalt neile andmetele tugineda. Nendele tuleb lisaks arvestada pangad, turvaettevõtjad ja sertifitseerimisteenuse osutajad, kes on ETOd (aga kelle tegevusalad on EMTAKi liigituse järgi liiga üldised, et neile võiks mingilgi määral tugineda). Nendeks on LHV Pank AS, AS SEB Pank, Swedbank AS, Luminor Bank AS, AS G4S Eesti ja SK ID Solutions AS. 2021. aasta majandusaasta aruannete alusel oli nende töötajate arv 5947 ning nende aastane müügitulu peaaegu 1,085 miljardit eurot. Kokkuvõttes töötab nimetatud tegevusaladel ning nimetatud ETOdes peaaegu 34 239 inimest ning nende müügitulu on umbes 10,125 miljardit eurot. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 831 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd . Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga . Olemasolevatele elutähtsa teenuse osutajatele ei tohiks üleriigilise ja kohalik u omavalitsus e üksus te riskianalüüsi de ning strateegia koostamine tuua lisakohustusi , kuna nimetatud dokumentide peamisteks koostajateks on valitsusasutused ja teenuse korraldajad. Teenuseosutajad peavad üksnes andma vajaduspõhiselt sisendit ja avaldama arvamust. Sellest tulenevalt saab pidada mõju väikseks . Riskianalüüsi ja strateegia koostamisega ei tohiks ettevõtetele kaasneda ka lisakulusid. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks . Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga . 6.2 . Kavandatav muudatus: elutähtsad teenused ja teenuseosutaja ülesanded Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm (A): elutähtsa teenuse osutajad Seaduse eelnõuga muutub elutähtsa te teenuste ring , samuti laienevad teatud kohustused: töötajate kategoriseerimine, taustakontroll, korraldava asutuse teavitamine olulistest sündmustest ja meetmetest . Kehtiv hädaolukorra seadus hõlmab 1 07 ettevõtet , kes on määratud elutähtsa teenuse osutajateks. Eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste osutajate ringi – eelnõu jõustumisel on elutähtsad teenused ka sularaha käitlemise toimimise tagamine, toiduga varustamine, lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse , avaliku raudtee ja sadamate toimimine, ravimitega varustamine, turvateenuse tagamine. Seni on Sotsiaalministeeriumi ülesanne tagada üksnes vältimatu abi, kuid eelnõuga laiendatakse seda tervishoiuteenuste toimimisele. Ühtlasi muudetakse eelnõuga elutähtsa teenuse osutajast vee-ettevõtjate, soojusettevõtjate ja teede korrashoidjate määratlus, mille tulemusena on elutähtsa teenuse osutajateks kõik vee-ettevõtjad, kohaliku omavalitsuse üksus(t)es teede korrahoiuga tegelevad ettevõtted ning kõik võrgupiirkonnas tegutsevad soojuse tootjad ja võrguettevõtjast soojusettevõtjad. Nimetatud muudatuste tulemusena suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 360 ettevõtte võrra, st elutähtsa teenuse osutajate koguarv hakkab olema 485. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet , nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga , sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 831 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd . Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga . Elutähtsa teenuse osutajatele täiendavate ülesannete pane mine ei mõjuta oluliselt olemasoleva 1 07 elutähtsa teenuse osutaja töökorraldust. Olemasolevad elutähtsa teenuse osutajad koostavad juba praegu toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ning mingil määral kategoriseerivad ka oma töötajaid riigikaitseliste töökohtade määramiseks. Ühtlasi on juba praegu teenuseosutajad kohustatud teavitama olulistest sündmustest, mis mõjutasid või võisid mõjutada elutähtsa teenuse osutamis t . Suurema muudatusena olemasolevate teenuseosutajate jaoks on iga-aastane kokkuvõtte esitamine korraldavatele asutustele rakendatud toimepidevuse meetmetest. Oma olemuselt on tegemist pigem korralduslike muudatustega, mis ei mõjuta olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ja mõju ulatus nendele ettevõtetele on väike . Mõju ulatus lisanduvatele elutähtsa teenuse osutajatele on keskmine. Elutähtsa teenuse osutajad, kes vastutavad lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse , avaliku raudtee ja sadamate toimimise eest , on ajavahemikul 2009–2017 täitnud elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid. Samuti on need ettevõtted puutunud kokku riigikaitseobjektidega seotud nõuete täitmisega. Sisuliselt ei ole nende ettevõtete jaoks elutähtsa teenuse regulatsiooniga kaasnevad nõuded uued ning suurt kohanemist ei eelda. Küll eeldab käesoleva seaduse eelnõu muudatust senises toimimises ja kohanemist toidu ga varustamis e, sularaha käitle mise , tervishoiuteenuse ning ravimite hulgi- ja jaemüügi toimepidevuse eest vastutavatelt ettevõtetelt. Täpsemad toimepidevuse nõuded neile kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Käesoleva seaduse eelnõu koostamise ajal ei ole teada täpsemaid toimepidevuse nõudeid, mida on kavas kehtestada . ja seega saa b nende muudatuste mõju hinnata alles vastava määruse eelnõu koostamisel. Kuna enamikule elutähtsa teenuse osutajatest on elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud nõuete täitmine tuttav ning kohanemist ja suurt ümberkorraldust eeldab see üksnes toidusektori ettevõtetelt, ravimite hulgimüüjatelt, sularaha käitlejatelt, turvateenuse osutajatelt, apteekidelt ning perearstidelt, siis saab mõju ulatust elutähtsa teenuse osutajatele tervikuna pidada keskmiseks . Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub aga sellest, kuidas on ettevõtte toimepidevusega seotud tegevused seni lõimitud ettevõtte igapäevatöösse. Arvestades sellega, et olemasolevad elutähtsa teenuse osutajad täidavad juba praegu elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid, siis nendele ei kaasne olulist töökorralduslikku muudatust ja mõju avaldumist ei saa pidada regulaarseks või tihedaks. Teistele elutähtsa teenuse osutajatele tähendab see muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamist, toimepidevuse meetmete rakendamist ja õppuste korraldamist. Arvestades ülesannete iseloomu on tegemist regulaarsete tegevustega ja seega saab mõju sagedust pidada samuti keskmiseks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige halduskoormuse kasvus nendele ettevõtetele, kes ei ole kehtiva HOSi alusel elutähtsa teenuse osutajad. Eelnõuga lisanduvad sellistele ettevõtetele järgmised kohustused: 1) koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan; 2) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korralda v asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 3) tagada igas olukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korralda v asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 4) teavitada viivitamata korralda vat asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab vajaduse korral korralda v asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 5) osaleda hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt; 6) anda korralda vale asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta; 7) korraldada enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi; 8) esitada korralda vale asutusele kord aastas ülevaade intsidentidest ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmetest; 9) täita KütSist tulevaid küberturvalisuse nõudeid. V astavate nõuete rakendamisega kaasnevad lisanduvad tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5 – 1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600 – 5000 eurot . Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada teid korrashoidva ettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 600 – 1000 euro eest, vee-ettevõtja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 2500 euro eest ja kaugkütteettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 3500 euro eest . KüTsist tulenevalt on kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest . Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga ja aasta bilansimahuga või aastakäibega üle 2 miljoni euro elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku . Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse seadusest ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine ei eelda üldjuhul suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta üldjuhul tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks . Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga . Mõju sihtrühm (B): Päästeamet Alates 2018. aastast teeb Päästeamet HOSist tulenevalt haldusjärelevalvet 79 omavalitsusüksuse kriisireguleerimisalaste ülesannete täimise üle, mis hõlmab järgmist: kontroll omavalitsusüksuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestamise üle; kontroll, kas omavalitsusüksuse kriisikomisjoni tegevusest kokkuvõte ja järgmise aasta tööplaan on esitatud regionaalsele kriisikomisjonile. Alla 10 000 elanikuga 46 omavalitsusüksuse puhul lisandu b veel järgmi n e tegevus: järelevalve korraldava asutuse tegevuse üle, sh hädaolukorra lahendamise plaani kooskõlastamine. Eelnimetatud tegevuste läbiviimiseks on Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud KOVi haldusjärelevalvet tegevad ja HOSi alusel dokumente kooskõlastavad Päästeameti teenistujad: üks koordinaator peamajas ja kolm ametnikku igas regioonis, seega kokku 13 teenistujat . Käesoleva seaduse eelnõu näeb ette kõigi 79 KOVi muutmist elutähtsat teenust korraldavaks asutuseks. Muudatus suurendab Päästeameti töökoormust nii omavalitsusüksuste koolitamisel ja nõustamisel kui ka haldusjärelevalve tegemisel. Päästeameti hinnangul tuleb selleks luua viis täiendavat ametikohta. See tähendab seda, et tulevikus hakkavad omavalitsusüksuste elutähtsate teenuste küsimustega tegelema 18 Päästeameti ametnikku, kes moodustavad alla 1% kõikidest Päästeameti teenistujatest. Sellest tulenevalt on tegemist väikese sihtrühmaga . Kavandatava muudatusega kaasneva mõju ulatust ja sagedust võib hinnata keskmiseks , kuna muudatus eeldab Päästeametilt mõningat kohanemist, töö ümberkorraldamist. Eeskätt nõuab see Päästeametilt põhjalike koolituste ja nõustamiste kavandamist KOVdele ning lisaks ka koolitusi Päästeameti ametnikele, kes oskaksid teha haldusjärelevalve toiminguid. Viimased aastad on näidanud, et kriisid on väga eripalgelised (pandeemiast sõjapõgenikeni) ja üldiselt ei ole lokaalsed (ületavad nii omavalitsusüksuse, maakonna kui ka riigi piire). Seepärast on vaja senisest tõhusamaid tegevusi kriisivalmiduse suurendamiseks. Üks selliseid võimalusi on suurendada omavalitsusüksuste suutlikkust kriisidega toime tulla ettevalmistavate ja ennetavate tegevuste kaudu, mh näiteks kõigis KOVides elanikele suunatud elutähtsate teenuste kohta riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamine, aga ka toimepidevuse tõhustamine ja kerksuse baasnõuete teadvustamine ning kerksuse saavutamiseks vajalike tegevuste rakendamine. Juba praegu on Päästeamet KOVi suuna tegevuste juures lähtunud eesmärgist kriisivaldkonda tõhustada heas koostöös ja partnerluses ning eelkõige seadnud olulisele kohale KOVi nõustamise ja koolitamise protsessi. Kokkuvõtvalt toimub kohaliku omavalitsuse üksuste kriisideks valmisoleku võimestamine nõustamise, koolitamise ja haldusjärelevalve ning sihtotstarbelise riigieelarvelise toetusmeetme rakendamise kaudu ning seda ka praegu. See omakorda tähendab seda, et eelkõige käesoleva seaduse eelnõuga kaasnev muudatus eeldab 46 KOVi ja uue 5 ametniku kohanemist. Päästeameti hinnangul kuluks töötasudele 210 700 eurot, lisanduvad ametnike koolitusega ja töökoha loomisega (sh vormiriietus, arvuti, telefon jms) seotud kulud . Eelnevast tulenevalt saab järeldada, et tegemist on keskmise olulisusega mõjuga . Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm: riigi elanikud , asutused, ettevõtjad Muudatusega kaasneb mõju ühiskonna turvalisusele ja julgeolekule. Elutähtsa teenuse tarbijateks on nii erakliendid kui ka asutused ja ettevõtted, sh elutähtsa teenuse osutajad ise. Eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste ring i, hõlmates riigikaitse seisukohast olulised sadamad, lennujaamad, raudtee ning toiduga varustami s e. Muudatus suurendab Kaitseväe koostöövõimet NATO-ga, võimet osaleda rahvusvahelistes kriisihaldamisoperatsioonides tänu toimepidevale ja kriisikindlamale taristule. Elanikkonnale, asutustele ja ettevõtetele tähendab see, et kriiside ajal on teenus suurema tõenäosusega kättesaadav. Eraisikust tarbijad saavad katta eluks vajalikke esmavajadusi. Ettevõttest tarbijad ja asutused saavad pikemalt oma teenust osutada, see omakorda avaldab positiivset mõju elanikkonna elule ja tervisele ning riigi toimimisele tervikuna. Suureneb küberturvalisus nende ettevõtete seas, kes saavad elutähtsa teenuse osutajateks, kuna tuleb järgida KütSi nõudeid. Mõju sihtrühm: kaitseväekohust us lased Eelnõuga suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 322 ettevõtte võrra. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet , nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga , sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 831 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd . Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga . E lutähtsa teenuse osutajate ring i laiendamisega laieneb ka ettevõtete ring , kelle juurde saab määrata riigikaitselisi töökohti. Sellest tulenevalt on oluline vaadelda muudatuse mõju sõjaväekoosseisule ja sellest tulenevalt ka riigikaitsevalmidusele. Praegu on 88% kõikidest riigikaitselistest töökohtadest määratud elutähtsa teenuse osutajatest tervishoiuteenuse osutajate juurde ja üksnes 18% teiste elutähtsa teenuse osutajate juur d e. Suurema osa eelnõu tulemusena lisanduvatest ettevõtetest moodustavad vee-ettevõtjad, soojusettevõtjad ning teede korrashoidjad. Arvestades olemasolevat praktikat riigikaitseliste töökohtades moodustamisel saab nendes sektorites eeldada, et eelnõuga kaasneb riigikaitseliste töökohtade kasv veesektoris ligikaudu 650 töötaja võrra, soojussektoris 1940 töötaja võrra, teede korrashoius 720 töötaja võrra. Elutähtsaks muutub 24 apteeki ja on eeldada, et nende juures määratakse kokku kuni 125 riigikaitselist töökohta. Elutähtsa teenuse osutajateks on kavas määrata ka 26 üldarstiabi osutajat. Nende juures võidakse hinnanguliselt määrata 200 riigikaitselist töökohta. Vedelkütuse terminalide puhul on eeldada ligikaudu 25 lisanduvat riigikaitselist töökohta. Lennunduse, raudtee, sadama te puhul kokku kuni 400 töökohta ning toidukäitlejate juurde kuni 100 töökohta. Kokku tähendaks see 4135 täiendavat riigikaitselist töökohta. Arvestuse tegemisel on lähtutud, et iga elutähtsa teenuse osutaja määrab enda juurde riigikaitselisi töökohti sektoris oleva keskmise riigikaitselisel töökohal olevate töötajate arvu põh jal . Praktikas on olnud nii, et üksnes pool ettevõtetest ka reaalselt määrab enda juurde riigikaitselisi töökohti. See omakorda tähendab seda, et reaalne lisanduvate riigikaitselistele töökohtadele määratavate töötajate arv jääb pigem 2000 juurde. Nimetatud arv näitab aga üksnes lisanduvate riigikaitseliste töökohtade arvu ja ei tähenda automaatselt, et kõik need isikud on ka kaitseväekohus tus lased, keda määramisel nimetatud töökohale võetakse n - ö Kaitseväelt ära. Riigikaitselisele töökohale määratakse nii naissoost kui ka meessoost isikuid ning üksnes osa nendest on ka kaitseväekohus tus lased. Riigikaitselise töökoha peamine eesmärk on tagada olulise personali olemasolu kriisis. Isik, kes on määratud riigikaitselisele töökohale , on kohustatud täitma oma tööülesandeid ETO juures ka kriisis, vajaduse korra l on võimalik ka katkestada selle isiku puhkust, kui see on vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks kriisis. Kaitseministeeriumi andmetel on ligikaudu 40% töötajatest, kes on määratud ETOde juurde (v.a tervishoiuteenuse osutajatest ETOde juurde) , ka kaitseväekohus tus lased. See tähendab seda, et eelnõu muudatuse tulemusena võib riigikaitselistel töökohtadel töötavate kaitseväekohus tus laste arv maksimaalselt suureneda 1654 inimese võrra . Arvestades riigikaitselistele töökohtadele määramise praktikat on pigem eeldada, et nimetatud isikute ring jääb 800 töötaja ringi . Eelenvast tulenevalt saab kavandatava muudatusega kaasneva mõju ulatust ja sagedust hinnata väikeseks . Mõju hindamisel on o luline pöörata tähelepanu ka sellele, et riigikaitseliste töökohtade määramine elutähtsa teenuse juures tuleneb RiKS i § 46 l õikest 2 ning täpsem kord on seatud RiKS i § 46 l õike 3 alusel kehtestatava V abariigi V alitsuse määrusega „Elutähtsa teenuse osutaja juures täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja arvestuse pidamise kord“ (edaspidi määrus ). Määruse § 2 l õige te 1 ja 2 kohaselt on töötaja riigikaitselisele töökohale määramine elutähtsa teenuse osutaja võimalus, mitte kohustus. Vastavate töökohtade määramise aluseks on elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs (määruse § 2 lg 5). Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs tuleb esitada kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele ( HOS i § 40 lg 1). Nimetatud riskianalüüs tuleb enne kinnitamist või selle muudatuse kinnitamist esitada kooskõlastamiseks Kaitseressursside Ametile ( HOS i § 40 lg 8). Kui elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis või selle muudatuses tehakse pärast Kaitseressursside Ameti kooskõlastust muudatusi, edastatakse kinnitatud toimepidevuse riskianalüüs või selle muudatus teadmiseks Kaitseressursside Ametile ( HOS i § 40 lg 9). Eelnevast tulenevalt on Kaitseressursside Ametil võimalus kontrollida riskianalüüsis toodud riigikaitseliste ametikohtade ja selle arvu asjakohasust . Määruse § 3 l õike st 7 tuleneb, et kui elutähtsa teenuse osutaja määratud riigikaitselisel töökohal töötavate isikute arv ületab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsis toodud töötajate arvu, on Kaitseressursside Ametil õigus teha elutähtsa teenuse osutajale ettepanek viia hiljemalt 30 päeva jooksul töötajate arv kooskõlla nimetatud arvuga. Selgituse andmata jätmise või puuduse kõrvaldamata jätmise või hädaolukorra seaduse § 40 lõike 8 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi või selle muudatuse Kaitseministeeriumiga kooskõlastamata jätmise korral kustutab Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslaste registrist märke rakendatavate piirangute kohta kuni puuduste kõrvaldamiseni (määruse § 3 lg 8). Eelnevast saab järeldada, et kui riigikaitselisele töökohale on määratud suurem arv töötajaid, kui Kaitseressursside Amet on riskianalüüsi kooskõlastamisel arvestanud, siis a met saab ise viia määratud töötajate arvu kooskõlla enda kooskõlastatud töökohtade üldarvuga. Kokkuvõttes ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks . Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga. Mõju sihtrühm: Kaitseressursside Amet Muudatus puudutab ühte riigiasutust, kes moodustab alla ühe protsendi kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga . Kehtiva HOSi alusel tuleb elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs enne kinnitamist või selle muudatuse kinnitamist esitada kooskõlastamiseks Kaitseressursside Ametile ( HOS i § 40 lg 8). Eelnõuga suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 322 ettevõtte võrra. Lähtudes praegusest praktikast riigikaitseliste töökohtade määramise l on näha, et ainult pooled elutähtsa teenuse osutajatest võivad soovida määrata riigikai t selisi töökoht, st ligi 150 – 160 ettevõtet. Seejuures nende ettevõtete riskianalüüside koostamine ja kooskõlastamiseks esitamine Kaitseressursside Ametile pigem hajub kahe aasta peale, st aastatele 2025 – 2026. S ellest tulenevalt on näha aastast ettevõtete juurdekasvu 75 – 80 ettevõtet. Hiljem hakkab riskianalüüside esitamine kooskõlastamiseks hajuma aastate peale nagu praegu kehtivate elutähtsa teenuse osutajate puhul. Selline muudatus vajab a metilt mõningat kohanemist, vajaduse korral 1 – 2 lisa töökoha loomist. Sellest tulenevalt saab mõju ulatust ja sagedust pidada keskmiseks . Eelnõuga kavandatav muudatus aitab parandada elutähtsate teenuste kättesaadavust kasutajatele ja teenuseosutajate toimepidevust ning seeläbi suurendada üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks . Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga . 6. 3 . Kavandatav muudatus: elutähtsat teenust korraldavad asutused ja nende ülesanded Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele Mõju sihtrühm: elutähtsat teenust korraldavad asutused Kehtiva hädaolukorra seaduse kohaselt on elutähtsat teenust korraldavateks asutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank ja 33 kohaliku omavalitsuse üksust . Käesoleva eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste nimekirja, mille tulemusena hakkab korraldava asutuse ülesandeid toidu ga varustamis e vallas täitma Regionaal - ja Põllumajandus minis teerium ning veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu puhul kõik 79 kohaliku omavalitsuse üksust ehk ka ülejäänud 46 omavalitsusüksust, kes ei ole seni olnud ühegi teenuse puhul korraldavaks asutuseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täidab korraldava asutuse ülesandeid ka praegu, kuid seaduse eelnõuga tuleb edaspidi neid ülesandeid täita ka järgmiste teenuste korral: lennuväljade toimimine, aeronavigatsiooniteenuse toimimine, avaliku raudtee toimimine, raudteeveo toimimine, sadamate toimimine. Ka Sotsiaalministeerium täidab juba praegu korraldava asutuse ülesandeid vältimatu arstiabi korral ning tulevikus lisandub vastav kohustus apteekide, ravimite hulgimüüjate ja perearstide puhul. Erinevalt teistest asutustest volitab Sotsiaalministeerium endale määratud ETKA rolli oma allasutusele (Terviseamet) ja edaspidi delegeeritakse ETKA roll ravimite käitlemise valdkonnas lisaks Ravimiametile. Kokku hakkab korraldavaid asutusi olema 83. 31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust, millest 273 moodustab keskvalitsus; 2026 kohaliku omavalitsuse üksused ning 183 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 12%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank . Elutähtsat teenust korraldavad asutused moodustavad 3% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga . Korraldavate asutuste ülesanded elutähtsate teenuste puhul oluliselt ei muutu, st jäävad alles kõik HOSi alusel olevad funktsioonid. Olemasolevatele funktsioonidele lisanduvad sisendi andmi n e üleriigilisse riskianalüüsi ja strateegia koostamises osalemine, Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramine, teabevahetus Riigi Infosüsteemi Ameti, Finantsinspektsiooni, Päästeameti ja Riigikantseleiga, aruande esitamine Riigikantseleile oluliste sündmuste kohta , lisanduvate ETOde määramine haldusaktidega . Laieneb ka elutähtsate teenuste ring. Eelnevast tulenevalt saab m õningat kohanemise vajadust eeldada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ja Sotsiaalministeeriumilt, seda eelkõige töökorralduslikul tasandil, et määrata kindlaks info ja eksperditeadmiste liikumine kriisireguleerimise eest vastutava osakonna ja sisuosakondade vahel. Lisanduvate teenuse puhul võib hinnanguliselt nendel ministeeriumidel kuluda täiendavalt kuni 300 tundi aastas (järelevalve, riskianalüüsi ja plaani kooskõlastus, nõustamine, perioodiline õppuste korraldamine). Esimesel aastal võib kuluda ka rohkem aega, kuna tuleb töötada välja toimepidevuse nõuete määrused lisanduvate teenuste kohta. Arvestades sellega, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium on juba praegu korraldavad asutused, siis uue regulatsiooniga kohanemise raskusi ei tohiks neil tekkida. Kohanemist vajab Ravimiamet, kellele Sotsiaalministeerium volitab teatud ETKA ülesanded ravimitega varustamise korraldamise puhul . Kuna ETKA ülesanded on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale uus , siis Sotsiaalministeerium ja Terviseamet saavad pakkuda tuge ja juhendamist Ravimiametile, mis muudab kohanemist lihtsamaks. Muudatus eeldab sihiteadlikku kohanemist ja võib olla ka raskendatud Regionaal - ja Põllumajandus minis teeriumil ja 46 kohaliku omavalitsuse üksusel. Seda eelkõige põhjusel, et nende asutuste jaoks on tegemist täiesti uue kohustusega. Korraldava asutuse ülesanded on: 1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist; 2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat; 3) kehtestada elutähtsa teenuse osutamise nõuded; 4) teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle; 5) korraldada enda korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul; 6) kinnitada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja toimepidevuse plaan ; 7) hinnata sektoripõhi s ed riskid ja anda sisend üleriigilise riskianalüüsi; 8) koostada sektoripõhine strateegia; 9) määrata vajaduse korra l Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja; 10) vahetada tea v et Riigi Infosüsteemi Ameti, Finantsinspektsiooni, Päästeameti ja Riigikantseleiga; 11) esita d a üks kord aastas aruan n e Riigikantseleile oluliste sündmuste kohta. Kõik need tegevused eeldavad korralduslikke muudatusi, organisatsioonisisese kriisireguleerimise süsteemi loomist, nõustamise ja järelevalve põhimõtete väljatöötamist, toimepidevuse nõuete väljatöötamist. Arvestades sellega, et uued korraldavad asutused moodustavad enamiku korraldavatest asutustest, saab mõju ulatust pidada suureks . Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et paljudele korraldavatele asutustele eeldab üldpõhimõtete rakendamine muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, täiendavate ülesannete täitmist ning sihikindlat kohanemist muudatustega, siis mõju sagedust saab pidada suureks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige korraldavate asutuste halduskoormuse kasvus elutähtsa teenuse korraldamisel. Kindlasti kaasnevad vastavate nõuete rakendamisega tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt asutusest 0,5 – 1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse asutuse tegevuskulude jooksvast eelarvest. Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine aitab parandada elutähtsate teenuste ning korraldavate asutuste endi valmidust ja toimimist kriisides ning seeläbi üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks . Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist olulise mõjuga . 6. 4 . Kavandatav muudatus: elutähtsa teenuse osutaja taustakontroll Direktiivi artikli 14 kohaselt peavad liikmesriigid täpsustama tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada taotlusi oma töötajate taustakontrolliks. Seejuures näeb direktiiv taustakontrolli võimalust töötajate suhtes: a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega; b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega; c) kelle puhul kaalutakse töölevõtmist punktides a või b sätestatud kriteeriumi d ele vastavatele ametikohtadele. Taustakontroll peab olema proportsionaalne ja rangelt piirduma vajalikuga. Taustakontrolli tohib teha üksnes selleks, et hinnata võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale. Vastavad võimalused luuakse eelnõu punktiga 19 . Muudatus mõjutab eelkõige elutähtsa teenuse osutajaid ja Registrite ja Infosüsteemide Keskust. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm (A): elutähtsa teenuse osutajad Muudatus puudutab kõiki elutähtsa teenuse os u t a jaid, kelleks on 4 3 5 ettevõtjat . Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet , nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga , sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 831 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd . Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga . Eelnõu kohaselt piirdub taustakontroll karistusregistri andmete kontrolliga vastava ülesandega töötaja isikukoodi alusel , mis eeldab teenuseosutajatelt minimaalset pingutust. Sellegipoolest vajab muudatus mõningat kohanemist teenuseosutajatelt, kuna toimepidevuse riskianalüüsis tuleb tuua esile ülesanded, mis eeldavad seda, et isikule usaldatakse elutähtsa teenuse osutaja juures eelnõus toodud ülesannete täitmine, sõltumata sellest, kas ülesandeid täidetakse lepingu või muul alusel. See eeldab teenuseosutajatelt ülesannete läbimõtlemist, vajaduse korra l töötajate, alltöövõtjate kategoriseerimist. Kui sama isik täidab ülesannet püsivalt, siis tuleb kontrolli korrata iga kahe aasta tagant, mis samuti eeldab vastavate töökordade väljatöötamist ettevõtete siseselt. Oma olemuselt on tegemist korralduslike muudatustega, mis ei mõjuta oluliselt olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ja mõju ulatus nendele ettevõtetele on keskmine . Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub aga sellest, kuidas on ettevõte töösuhteid ja lepingulisi suhteid alltöövõtjatega seni korraldanud, samuti sellest , kui detailselt on praegu seks kajastatud toimepidevuse riskianalüüsis riigikaitselisi töökohti. Arvestades ülesannete iseloomu on tegemist regulaarsete tegevustega ja seega saab mõju sagedust pidada samuti keskmiseks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige korralduslike s muudatustes ja detailsema isikute ülesannete vaate loomises toimepidevuse riskianalüüsis. Samas suurendab taustakontrolli rakendamine teenuseosutajate teadlikkus t töötajatest ja taristule ligipääsu omavate isikute usaldusväärsus t ning seeläbi vähenda b riski elutähtsa teenuse osutaja taristule ja parandab teenuse toimepidevust. Seda kõike nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks . Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga . Mõju sihtrühm: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Eelnõu koostamise käigus on kaalutud erinevaid võimalusi taustakontrolli korraldamiseks. Näiteks on kaalutud vastava pädevuse andmist Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, korraldavatele asutustele, elutähtsa teenuse osutajatele. Lõpu k s on otsustatud jätta se e elutähtsa teenuse osutaja pädevusse, kuna kontroll piirdub päringute esitamisega karistusregistrisse ja valmisvastuste saamisega, st kontroll ei eelda eriteadmisi või täiendavate andmete kogumist. Pealegi puudub vajadus põhjaliku julgeolekukontrolli te gemiseks , mida saaksid teha üksnes pädevad asutused. Elutähtsa teenuse osutajate juures töötab u 40 000 töötajat. Taustakontrolli vajadusega töötajate ring jääb u 5000 − 7000 töötaja juurde aastas. Sellise hulga inimeste kontroll ühe asutuse poolt eeldaks viis täiendavat ametikohta, mis eeldab 200 000 eurot lisaeelarvet iga aasta. See ei ole arvestades kontrolli iseloomu aga mõistlik. Eelnõu käigus toimusid arutelud Justiitsministeeriumiga ning on jõutud järelduseni, et mõistlik on e lutähtsa teenuse osutajate tehtavaks taustakontrolli k s teha arend us Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) vastutusalas oleva e-toimiku juurde , kus asub karistusregister . 31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust, millest 273 moodustab keskvalitsus; 2026 kohaliku omavalitsuse üksused ning 183 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 12%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank . RIK moodustab alla 1% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga . Muudatuse mõju sagedust saab pidada väikseks . Tegemist on lühiajalise, n - ö projektipõhise arendusega, mis ei eelda püsivat hooldust ja hoolduskulusid. Seda eelkõige põhjusel, et te h akse üksnes e-toimiku juurde arendus, et lihtsustada karistusandmete pärimist e-toimikus . Negatiivne mõju avaldub eelkõige arenduskuludes, mis arvestades lisamooduli iseloomu on hinnanguliselt 30 000 − 70 000 eurot ja eeldab u 1 − 2 arendaja kuni 2 kuud tööd. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks . Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist väikse mõjuga . ‎ 6.5 . Kavandatav muudatus: korraldava asutuse järelevalve pädevuse laiendamine Kehtiva HOS i § 45 lõike 1 punkti 4 kohaselt teeb järelevalvet HOS i § 41 üle Riigi Infosüsteemi Amet. Eelnõuga muudetakse nimetatud sätet ja järelevalve pädevus jääb korraldavale asutusele, küll aga võib korraldav asutus edastada Riigi Infosüsteemi Ametile toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani HOSi § 41 lõikes 2 nõutud kohustuse täitmiseks valitud viisi ja vahendite sobivuse kohta arvamuse andmiseks. Korraldaval asutusel on võimalik kaasata järelevalve menetlusse eksperte ja asjakohaseid asutusi, hindamaks , kas elutähtsa teenuse osutaja poolt toimepidevuse tagamiseks kasutusele võetud meetmed vastavad toimepidevusele esitatud nõuetele või mitte. Nii näiteks võib kaasata Riigi Infosüsteemi Ametit, kelle üheks ülesandeks on muu hulgas korraldada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide infoturbemeetmete rakendamise kontrolli ja küberturvalisust ohustavate riskide seiret ning analüüsi. Mõju valdkond: mõjud riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele Mõju sihtrühm: elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus 31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust, millest 273 moodustab keskvalitsus; 2026 kohaliku omavalitsuse üksused ning 183 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 12%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank . Elutähtsat teenust korraldavad asutused moodustavad 3% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga . Juba praegu peavad korraldavad asutused tegema järelevalvet elutähtsa teenuse osutajate üle, samuti kinnitama elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse riskianalüüse ja plaane. Ühtlasi on kehtiva HOS i § 40 lõike 4 kohaselt korraldavatel asutustel juba praegu pädevus küsida teistelt asutustelt arvamust teenuseosutaja plaani kohta. K orraldavate asutuste järelevalve hõlmab paratamatult praegu ka HOS i § 41 lõike 2 alusel rakendatud meetmeid, kuna need meetmed on teenuseosutaja toimepidevuse aluseks ja neid hindamata ei ole võimalik teha täisväärtuslik k u järelevalvet teenuseosutaja üle. Sellest tulenevalt ei tohiks korraldavate asutuste töömaht kasvada. M õningat töökorralduslik k u kohanemis t vajab arvamuse küsimine Riigi Infosüsteemi Ametilt ja saadud arvamuse põhjal lõpliku otsuse vormistamine. Sellegipoolest ei ole sellega kaasnev töömaht suur, kuna arvamust tuleb küsida üksnes HOS i § 41 lõike 2 alusel rakendatud lahenduse esmakordsel rakendamisel, kajastamise l riskianalüüsis või plaanis ning selle lahenduse ajakohastamisel, muutmisel. Seega on näha, et esimesed paar aastat rakendub uus kord ainult eelnõuga lisanduvate teenuseosutajate suhtes. Sellest tulenevalt saab mõju ulatust pidada väikseks . Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et muudatuse rakendamine ei eelda olulisi muutusi töökorralduses ning eeldab üksnes mõninga t kohanemist muudatustega, siis mõju sagedust saab pidada väikseks . Sihitud arvamuse küsimine Riigi Infosüsteemi Ametilt tehnilise lahenduse rakendamisel või muutmisel aitab parandada elutähtsate teenuste kättesaadavust kasutajatele ja teenuseosutajate toimepidevust ning seeläbi suurendada üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks . Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga . Mõju sihtrühm: Riigi Infosüsteemi Amet Muudatus puudutab ühte riigiasutust, kes moodustab alla ühe protsendi kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga . Kehtiva HOSi alusel teeb Riigi Infosüsteemi Amet järelevalvet HOS i § 41 üle, samuti on ameti pädevuses järelevalve KÜTSi alusel. Edaspidi ei tee amet enam otsest järelevalvet HOS i § 41 lõike 2 alusel, vaid võib anda arvamust. Sihitud arvamuse küsimine vajaduse korral Riigi Infosüsteemi Ametilt tehnilise lahenduse rakendamisel või muutmisel võimaldab optimeerida ameti töökoormust. Seega on muutusel pigem positiivne mõju ameti tööle. Vaatamata sellele eeldab muudatus ametilt mõningat kohanemist, vajaduse korra l tööprotseduuride muutmist, täiendamist, kuid seda vähesel määral. Sellest tulenevalt saab mõju ulatust ja sagedust pidada väikseks . Sihitud arvamuse küsimine Riigi Infosüsteemi Ametilt tehnilise lahenduse rakendamisel või muutmisel aitab ka parandada elutähtsate teenuste kättesaadavust kasutajatele ja teenuseosutajate toimepidevust ning seeläbi suurendada üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks . Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga . Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: elutähtsa teenuse osutajad Eelnõu kohaselt suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 360 ettevõtte võrra, st elutähtsa teenuse osutajate koguarv hakkab olema 485. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet , nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga , sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 831 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd . Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga . Muudatus järelevalve s pädevas asutuses ei mõjuta teenuseosutajate töökorraldust ega too kaasa teenuseosutajatele lisa kulusid. Teenuseosutajate jaoks on tegemist tehnilise muudatusega, kuna teenuseosutaja jaoks menetlus ei muutu – teenuseosutaja esitab riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseks korraldavale asutusele ning kinnitamise menetluse raames kontrollitakse ka HOS i § 41 lõike 2 alusel rakendatud meetme sobivust. Tegemist on muudatustega, mis ei mõjuta olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ja seega mõju ulatus ja sagedus teenuseosutajatele on väike . E basoovitavate mõjude kaasnemise riski saab samuti pidada väikseks . Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist väikse mõjuga . 6.6 . Kavandatav muudatus: sunniraha- ja trahvimäärad Eelnõuga muudetakse sunniraha ja trahvide ülemmäärad. Muudatus puudutab 485 elutähtsa teenuse osutajat. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet , nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga , sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 831 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd . Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga . Kehtiv HOS näeb ette sanktsioonid seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmata jätmise ko rral . Sellegipoolest ei ole seni kehtinud sunniraha ja trahvide määrad olnud motiveerivad. Näiteks osa teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord sunniraha 2000 eurot kui täita toimepidevuse nõudeid. Eriti on see problemaatiline olnud vedelkütuse sektoris. Sanktsioonid on mõjutusvahend isikute käitumise korrigeerimiseks sobivas suunas. On oodata, et uued sunniraha ja trahvide määrad mõjutavad olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ning suunavad neid paremini täit m a seadusest tulenevaid nõudeid. Tegemist on positiivse muudatusega, mis võimaldab parandada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust. Avald u va mõju ulatus nendele ettevõtetele on keskmine . Vaatamata sellele saab muudatust ennast pidada väheoluliseks, kuna määrade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda automaatselt nende kohaldamist. Igasugune karistuse kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu sunniraha ja rahatrahv määratakse vastavalt rikkumise raskusele. Näiteks on t rahvimäärad seatud maksimaalses ulatuses, mida karistusseadustik lubab ( KarSi § 47), sest elutähtsa teenuse osutaja kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine v õ ib kaasa tuua väga suure kahju, ohustada elanikkonda, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda. Sunniraha määr on ühtlustatud RIKSis sätestatuga ja jääb sama sse suurusjä r ku KütSis sätestatud sunniraha määradega elutähtsa teenuse osutajatele. 6.7 . EHSi , ÜVVKSi ja KkütSi kavandatav muudatus: KOVi korraldatavate elutähtsate teenuste kriteeriumide muutmine Seaduse eelnõuga muudetakse EHSi § 97 lõiget 8 selliselt, et edaspidi laieneb elutähtsate teenuste regulatsioon kõikidele kohaliku omavalitsuse üksus(t)es teede korrahoiuga tegelevatele ettevõtjatele ning seda olenemata sellest, kas ettevõtja tegutseb kohaliku omavalitsuse üksuse tiheasustusalal või hajaasustusalal . KkütSi § 7 lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja. ÜVVKSi § 7 lõiget 1 1 muudetakse selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks kõik vee-ettevõtjad, keda on määratud vee-ettevõtjaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud korras. Kokkuvõttes on muudatuse kohaselt edaspidi elutähtsa teenuse osutajateks kõik teede korrashoiu, kaugkütte- ja veeteenust osutavad ettevõtted. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm (A): riigi elanikud, kes elavad 10 000 elaniku piiriga KOVis ja keda teenindavad elutähtsa teenuse osutajad Elutähtsat teenust korraldava asutuse ülesandeid täidab praegu 33 kohaliku omavalitsuse üksust . Nendes omavalitsus üksus tes elas Statistikaameti andmetel 01.01.2022 seisuga 1 084 950 inimest ehk 81% kogu elanikkonnast. 2021. aastal Riigikontrolli tehtud ülevaate kohaselt on veeteenusega nendes kohaliku omavalitsuse üksustes liitunud hinnanguliselt 871 814 inimest ehk 80% 33 omavalitsusüksuse elanikest ja 65% kõikidest Eesti elanikest. Kaugküttega on liitunud hinnanguliselt 514 752 elanikku ehk 47% 33 kohaliku omavalitsuse üksuste elanikkonnast ja 38% kogu Eesti elanikkonnast. Teede korrashoiu kohta selline statistika puudub. Kehtiva regulatsiooniga on hõlmatud 33 omavalitsusüksuses üksnes tiheasustusalal tegutsevad teede korrashoidjad. Eelnõuga laiendatakse regulatsiooni ka hajaasustuse piirkonnas tegutsevatele ettevõtetele ning seega ka hajaasustusega aladel elavatele inimestele. Arvestades sellega, et Statistikaameti andmetel elab hinnanguliselt 85% Eesti elanikkonnast tiheasustusega piirkondades, siis teenindavad elutähtsa teenuse osutajast teede korrashoidjad ligi 813 712 elanikku 33 omavalitsusüksuses. Kokkuvõttes : keskmiselt tarbib 33 omavalitsusüksuses elutähtsat teenust kokku ligi 52% kogu Eesti elanikkonnast. Sellest tulenevalt saab sihtrühma pidada suureks. Nimetatud sihtrühmale on käesoleva seaduse eelnõu mõju ulatus ja sagedus väike, kuna ka praegu osutavad sellele sihtrühmale vee-, kaugkütte- ja teede korrahoiu teenuseid elutähtsa teenuse osutajad. Kuna neid teenuseid osutavate ettevõtjate ja korraldavate asutuste suhtes nõuded seaduse eelnõuga oluliselt ei muutu, siis ka mõju ulatus ja sagedus 33 kohaliku omavalitsuse üksuse elanikkonnale on väike. Eelnevast tulenevalt saab ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski hinnata väikseks ja seega mõju tervikuna ebaoluliseks . Mõju sihtrühm (B): riigi elanikud, kes on elanud viimase viie aasta jooksul väiksema kui 10 000 elanikuga KOVis ja keda ei teenindanud elutähtsa teenuse osutaja Seaduse eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste regulatsiooni kõikidele 79 kohaliku omavalitsuse üksusele, st lisaks senisele 33 kohaliku omavalitsuse üksusele veel 46 omavalitsusüksusele. Nendes 46 kohaliku omavalitsuse üksuses elas Statistikaameti andmetel 01.01.2022 seisuga 255 104 inimest ehk 19% kogu elanikkonnast. 2021. aastal Riigikontrolli tehtud ülevaate kohaselt ligi 25% - le (u 164 000 inimest) kaugkütte teenuse tarbijatest osutab kaugkütteteenust teenuseosutaja, kes ei ole elutähtsa teenuse osutaja. Tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniteenuse puhul on osakaalud sisuliselt samad: teenusega seotud inimestest neljandikule (tsentraalse vee puhul u 255 000, kanalisatsiooni puhul u 232 000 inimest) pakub teenust teenuseosutaja, kes ei ole elutähtsa teenuse osutaja. Kokku moodustab see alla 19% Eesti elanikkonna koguarvust. Teede korrashoiu kohta selline ülevaade puudub, kuid siin saab lähtuda 46 kohaliku omavalitsuse üksuse elanikkonna koguarvust, kuna kõik elanikud nendes omavalitsusüksustes kasutavad teid. Seega kokku keskmiselt tarbib 46 omavalitsusüksuses elutähtsat teenust ligi 76% nende omavalitsusüksuste elaniketest ja seega ligi 14% Eesti elanikkonnast. Sellest tulenevalt on tegemist keskmise sihtrühmaga. Nimetatud sihtrühmale saab mõju ulatust pidada keskmiseks. Seda eelkõige põhjusel, et suuremale osale osutab juba praegu veeteenust ja kaugkütteteenust kehtiva seaduse alusel elutähtsa teenuse osutaja. 2021. aasta Riigikontrolli ülevaate kohaselt pakub suuremale osale kaugkütte-, vee- või kanalisatsiooniteenusega seotud inimestele teenust elutähtsa teenuse osutaja. Kaugkütteteenusega seotud inimestest ligi 25% (u 164 000 inimest) puhul ei ole teenuseosutaja elutähtsa teenuse osutaja. Tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniteenuse puhul on osakaalud sisuliselt samad: teenusega seotud inimestest neljandikule (tsentraalse vee puhul u 255 000, kanalisatsiooni puhul u 232 000 inimest) pakub teenust teenuseosutaja, kes ei ole elutähtsa teenuse osutaja. Teede kohta sarnane statistika ja ülevaade puudub, kuid eelduslikult võivad need arvud jääda samasse vahemikku kui vee ja kütte puhul. Eelduslikult on mõjutatud eelkõige 20–40% 46 omavalitsusüksuse elanikkonnast, kes edaspidi hakkavad eelduslikult saama toimepidevamat teenust, kuna teenuseosutajal tuleb täita elutähtsa teenuse regulatsioonist tulenevaid nõudeid. Sellest tulenevalt on mõju ulatus keskmine . Mõju sagedus on aga väike, kuna sihtrühm saab tunda teenuse toimepidevust eelkõige hädaolukorras . Eelnevast tulenevalt saab mõju olulisust tervikuna hinnata keskmiselt olulisena. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele Mõju sihtrühm (A): elutähtsa teenuse osutajast KOVid Kehtiva HOSi kohaselt on elutähtsat teenust korraldavateks asutuseks 33 kohaliku omavalitsuse üksust . Käesoleva eelnõuga muutuvad korraldavateks asutusteks kõik kohaliku omavalitsuse üksused, st lisaks juba olemasolevale 33 omavalitsusüksusele ka 46 omavalitsusüksust. 31.03.2022 seisuga oli Eestis olnud 2484 avaliku sektori üksust, millest 2026 moodustavad kohaliku omavalitsuse üksused. Elutähtsat teenust korraldavad 79 kohaliku omavalitsuse üksust moodustavad 3% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga . 33 kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks ülesanded elutähtsate teenuste puhul ei muutu, kuid muutub ettevõtete ring, kelle suhtes tuleb nendel omavalitsusüksustel täita elutähtsa teenuse korraldaja ülesandeid. Selles osas saab eeldada mõningat kohanemise vajadust ning seda eelkõige töökorralduslikul tasandil. Hinnanguliselt võib nendel omavalitsusüksustel kuluda täiendavalt kuni 200 tundi aastas (järelevalve, riskianalüüsi ja plaani kooskõlastus, nõustamine, perioodiline õppuste korraldamine). Arvestades sellega, et 33 omavalitsusüksust on juba praegu elutähtsa teenuse korraldajad, siis uue regulatsiooniga kohanemise raskusi ei tohiks neil tekkida. Muudatus eeldab sihiteadlikku kohanemist ja võib olla ka raskendatud 46 kohaliku omavalitsuse üksusel. Seda eelkõige põhjusel, et nende jaoks on tegemist täiesti uue kohustusega. Korraldava asutuse ülesanded on: 1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist; 2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat; 3) kehtestada elutähtsa teenuse osutamise nõuded; 4) teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle; 5) korraldada enda korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul; 6) kinnitada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja toimepidevuse plaan. Kõik need tegevused eeldavad korralduslikke muudatusi, organisatsioonisisese kriisireguleerimise süsteemi loomist, nõustamise ja järelevalve põhimõtete väljatöötamist, toimepidevuse nõuete väljatöötamist. Arvestades sellega, et uued elutähtsa teenuse korraldajad moodustavad enamiku elutähtsa teenuste korraldajatest, saab mõju ulatust pidada suureks . Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et paljudele korraldavatele asutustele eeldab üldpõhimõtete rakendamine muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, täiendavate ülesannete täitmist ning sihikindlat kohanemist muudatustega, siis mõju sagedust saab pidada suureks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige 46 korraldava asutuse halduskoormuse kasvus elutähtsa teenuse korraldamisel. Kindlasti kaasnevad vastavate nõuete rakendamisega tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt asutusest 0,5 – 1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas . Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse asutuse tegevuskulude jooksvast eelarvest. Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine aitab parandada elutähtsate teenuste ning korraldavate asutuste endi valmidust ja toimimist kriisides ning seeläbi üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks . Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist olulise mõjuga . Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: vee-ettevõtja, soojusettevõtja ja teede korrashoidja, kes osutab KOVi territooriumil elutähtsat teenust Kavandataval muudatusel on mõju nendele ettevõtetele, kes osutavad kaugkütte-, vee- ja kanalisatsiooniteenust või tagavad kohalike teede sõidetavust kohaliku omavalitsuse üksuses. Praegu puudutab see 125 ettevõtet, kuid seaduse eelnõuga laieneb kohustus veel 327 ettevõttele. Sellised ettevõtted moodustavad ligi 2% kõikidest Eestis tegutsevatest ettevõtetest. Nende ettevõtete osakaal kogu majanduses jääb alla 5% ning järelikult sihtrühm on väike . Kaasneva mõju ulatust ja sagedust võib hinnata suureks , kuna kehtivate kriteeriumide kohaselt on juba 125 ettevõtet hõlmatud elutähtsate teenuste regulatsiooniga ning 327 ettevõtte jaoks on tegemist täiesti uue kohustusega. Nendel ettevõtetel tuleb koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan ühe aasta jooksul pärast elutähtsa teenuse osutajaks saamist, rakendada nendes ettenähtud meetmeid teenuse häirete või katkestuste ennetamiseks ja maandamiseks ning korraldada õppusi üks kord kahe aasta jooksul. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5 – 1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600 – 5000 eurot. Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada teid korrashoidva ettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 600 – 1000 euro eest, vee-ettevõtja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 2500 euro eest ja kaugkütteettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 3500 euro eest. KüTSist tuleneb kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb KüTSist ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta enamasti tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks . Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise lt olulisusega mõjuga . 6.8 . Kavandatav muudatus: ravimiseaduse muutmine – ravimite hulgi- ja jaemüük elutähtsa teenusena Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju sihtrühm (A): Ravimiamet Muudatused mõjutavad üht konkreetset riigiasutust. Sihtrüma suurust võib hinnata väikeseks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatuste tulemusena käsitatakse edaspidi ravimite hulgi- ja jaemüüki elutähtsa teenusena. Ravimiameti hinnangul on muudatuste järel vaja arendada kolme andmebaasi – ravimikäitlejate andmebaas, tegevuslubade register ning kliendiportaal. Ameti sõnul on tegu arendustega, mis esialgu ei tundu suured, kuid võivad sõltuvalt andmebaasi ülesehitusest võtta planeeritust rohkem aega. Kuna edaspidi lisanduvad elutähtsa teenuse osutajate hulka ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad ( kohustus langeb eelduslikult suurema turuosaga ravimite hulgimüügiettevõtetele nt Tamro Eesti OÜ, Magnum Medical OÜ) ja apteegid (umbes 50), kelle üle järelevalvet hakkab tegema Ravimiamet, on ameti hinnangul tarvis luua vähemalt kaks täistöökohta, mida seni ameti struktuuris ei olnud. Muudatuste tulemusel muutub sihtrühma käitumine mingil määral, kuid eeldatavalt on tegemist ajas väheneva mõjuga. Ka mõju avaldumise sagedus on ajas vähenev. Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda, kui vajalikud andmebaaside arendused on suuremahulisemad kui algselt planeeritud ning vajavad seetõttu rohkem ressurssi ja aega. Samuti võib kaasneda ebasoovitav mõju , kui ETOde järelevalve kohustuse tulemusena suureneb ameti töökoormus rohkem , kui algselt arvati. Samas võib mõlemal juhul riski hinnata väikeseks. Eelnevat arvestades on tegemist olulise mõjuga. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju sihtrühm (B): Ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad ja üldapteegid Eelnõu kohaselt hakkavad eelduslikult edaspidi elutähtsat teenust osutama suurema turuosaga ravimite hulgimüügiettevõtjad . Lisaks on edaspidi elutähtsa teenuse osutajad umbkaudu 24 apteeki. 01.01.2022 seisuga oli Ravimiameti andmetel Eestis 47 1 üldapteeki . Vastavalt Ravimiameti aastaraamatule oli 2021. aastal 60 ravimite hulgimüügi tegevusloaga ettevõtet. Sihtrühma suurust võib pidada keskmiseks . Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Sihtrühmale antav uus ülesanne toob nende jaoks kaasa muudatusi töökorralduses. Eelkõige on need muudatused seotud järgmiste kohustustega, mis kaasnevad ettevõtetele seaduse jõustumisel : 1) koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan; 2) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korralda v asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 3) tagada igas olukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korralda v asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 4) teavitada viivitamata korralda vat asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab vajaduse korral korralda v asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 5) osaleda hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt; 6) anda korralda vale asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta; 7) korraldada enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi; 8) esitada korralda vale asutusele kord aastas ülevaade intsidentidest ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmetest; 9) täita KütSist tulevaid küberturvalisuse nõudeid. Eelnõu koostamise ajaks on teada, et a pteekidel ei ole üldjuhul praegu suutlikkust kriisi korral ilma elektri või internetiühenduseta edasi töötada ning kuna tegemist on väikeettevõtjatega, on neil keeruline selliseid süsteeme iseseisvalt looma hakata. ETOdeks saamine lisab neile arvestatava töö- ja rahalise koormuse. Ravimite hulgimüüjate olukord on aga veidi teine, kuna nemad on toimepidevusega juba varem tegelenud ning eeldatavasti suudavad elutähtsat teenust tagada. Vastavate nõuete rakendamisega kaasnevad lisanduvad tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5 – 1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600 – 5000 eurot. Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 600 − 3500 euro eest. KüTsist tulenevalt on kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga ja aasta bilansimahuga või aastakäibega üle 2 miljoni euro elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse seadusest ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine ei eelda üldjuhul suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta üldjuhul tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks . Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga . Eespool mainitut arvesse võttes on tegemist olulise mõjuga . 6.9 . Kavandatav muudatus: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine – üldarstiabi osutajad elutähtsa teenuse osutajateks Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju sihtrühm (A): tervisehoiuteenuse osutajad, kellest saavad elutähtsa teenuse osutajad või püsiva kriisiülesandega isikud . Hinnanguliselt saavad ETOdeks kuni 60 üldarstiabi osutajat, kes on jaotunud üle Eesti nii, et igas maakonnas oleks vähemalt kaks elutähtsat teenust osutavat üldarstiabi osutajat. Eestis on kokku 538 isikut, kes omavad kehtivat tegevusluba üldarstiabi perearsti nimistu alusel osutamiseks. Mõju sihtrühma võib hinnata keskmiseks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Üldarstiabi osutajatele, kellest saavad edaspidi ETOd , lisanduvad kohustused tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt. Ülesanded jagunevad kolmeks: kohustuslikud ülesanded tervishoiu hädaolukorraks ja kriisolukorraks valmistumisel ning olukorra ajal. Näiteks, ettevalmistavas faasis tuleb koostada toimepidevuse plaan, korraldada personali kriisialane väljaõpe, määrata kriisireguleerimise eest vastutava(d) isiku(d) ja teavitada neist Terviseametit, esitada Terviseametile hädaolukorra lahendamiseks planeeritavate ressursside ja vajalike täiendavate ressursside andmed. Teatud lisanduvad ülesanded on sellised, mis on tervishoiuteenuste osutajatele kohustuslikud ETOdeks saamisel . Küll aga on selge, et ETOdeks saamisel muutub sihtrühma senine käitumine ning eeldatavasti on tarvis ka muudatustega kohaneda. Mõju avaldub harva ja on ebaregulaarne, seega on mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhul, kui lisanduvad ülesanded osutuvad sihtrühma jaoks koormavaks. Eelnevat arvesse võttes on tegemist olulise mõjuga. Mõju sihtrühm (B): Eesti elanikud 1. jaanuari 20 23 . a seisuga elas Statistikaameti andmetel Eestis 1 365 884 inimest. Mõju sihtrühm on suur. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Eelnõu kohaselt määratakse edaspidi teatud osa üldarstiabi osutajatest ETOdeks . Üldarstiabi teenuse kättesaadavus elanikkonnale on äärmiselt oluline nii tava- kui ka hädaolukorras . Kergemate tervisemurede korral on tervishoiusüsteemi toimimise mõttes kõige mõistlikum pöörduda üldarstiabi teenuse osutajate poole, et mitte üle koormata haiglaid ja kiirabi, kelle peamine eesmärk on ravida kohest abi vajavaid ja raskemate haigusseisunditega patsiente. Samuti on üldarstiabiteenus elutähtsa teenusena vajalik selleks, et kergemad haigusseisundid ei ägeneks ning et hoida ära haiglaravile suunamist, mis suurendab haiglate töökoormust ning süvendab ressursipuudust. Sihtrühma käitumine muudatuse tulemusena ei muutu ning muudatustega ei ole tarvis kohaneda. Mõju avaldumise sagedust ei ole võimalik hinnata, kuna tegemist on tervishoiualases hädaolukorras või hädaolukorras avalduva mõjuga. Muudatusega kaasneb mõju Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuste eelarvele. Mõju ulatus sõltub määrusega kehtestatud elutähtsa teenuse osutajate hulgast ning esitatavatest toimepidevuse nõuetest. Eelarve mõju prognoosimine ei ole hetkel võimalik, sest toimepidevuse nõuded ja ETOde loetelu on väljatöötamisel. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Tegemist on sihtrühma jaoks positiivse mõjuga – hädaolukorras on üldarstiabi teenus tehtud kättesaadavaks igas piirkonnas. Kokkuvõttes on tegemist väheolulise mõjuga. 6. 9 . Kavandatav muudatus: toidu ga varustamis e tagamine elutähtsa teenuse kaudu toidu valdkonnas Muudatusega kaasneb mõju majandusele, riigiasutuste töökorraldusele ja siseturvalisusele . Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm : toiduvaldkonna ettevõtjad, kes määratakse elutähtsa teenuse osutajaks Muudatus mõjutab otseselt neid ettevõtjad, kes tegutsevad eelnõus nimetatud toidu ga varustamis e valdkonnas, kelle majandustegevus vastab eelnõus sätestatud tingimustele ja kes on ministri käskkirjaga määratud elutähtsa teenuse osutajaks. Selliseid ettevõtteid on eelnõu koostamise ajal 1 0 : OÜ Estonia, AS Väätsa, Agro , HK Scan , Vireen , Nordic Milk , Valio, E-Piim, Tartu Mill, Eesti Pagar . Nende ettevõtete elutähtsa teenuse osutajaks nimetamisega kaasnevad neile järgmised kohustused: 1) koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan; 2) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab regionaalminis ter määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 3) tagada igas olukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab regionaalminis ter määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 4) teavitada viivitamata Regionaal - ja Põllumajandus minis teeriumi elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab vajaduse korral regionaalminis ter määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel; 5) osaleda hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt; 6) anda Regionaal - ja Põllumajandus minis teeriumile tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta; 7) korraldada enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi; 8) esitada Regionaal - ja Põllumajandus minis teeriumile kord aastas ülevaade intsidentidest ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmetest. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5 – 1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600 – 5000 eurot. Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani keskmiselt 2250 euro eest. Küberturvalisuse seadusest tuleneb kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest ja kaitsealast 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt küberturvalisuse seadusest kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest ning kaitsealast. Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse seadusest ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Küll on 15.01.2024 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantslerid saavutanud kokkuleppe, et Riigi Infosüsteemi Amet abistab toidusektorit kübernõuete (E- ITSi ) profiili koostamisel, kuid profiili koostamine jääb sektori enda ülesandeks. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium i eestvedamisel tehakse koostöö d toidusektoriga . . Kübernõuete rakendamisel kehtib toidusektorile üleminekuaeg viis aastat, st viie aasta jooksul on saavutatud vastavus küber turvalisuse nõuetele (sh tehtud audit). Samuti on lepitud kokku, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vaatavad üle EASi ja KredExi ühendasutuse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuste tingimused, kas toidusektor saab taotlusvoorude osaleda ja toetust taotleda https://eas.ee/toetused/kybertoetus/ . Kõik need meetmed eelduslikult vähendavad toiduettevõtete koormust nõuete täitmisel ja kaasnevaid kulusid. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta üldjuhul tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks . Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise olulisusega mõjuga . Mõju valdkond: Mõju valitsusasutuste korraldusele Mõju sihtrühm: Regionaal - ja Põllumajandus minis teerium ja Põllumajandus- ja Toiduamet Muudatus mõjutab riigiasutuste töökoormust, kuna suureneb nii Regionaal - ja Põllumajandus minis teeriumi kui ka Põllumajandus- ja Toiduameti töökoormus, sealhulgas muutub nii nende ülesannete hulk kui ka iseloom. Eelnõu kohaselt on lisanduvateks ülesanneteks järgmised ülesanded: 1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist; 2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat; 3) kehtestada elutähtsa teenuse osutamise nõuded; 4) teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle; 5) korraldada enda korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul; 6) kinnitada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja toimepidevuse plaan. Kui rakendusaktide kehtestamine on pigem ühekordne ülesanne, siis järgnevad ülesanded on püsiva iseloomuga. Viimaste puhul kaasneb suurem koormus eelnõu seadusena jõustumisega, kui esimest korda on vaja elutähtsa teenuse osutajaid toidu ga varustamis e valdkonnas määrata. Sellele järgneb teenuseosutajate hulga ajakohasena hoidmine esialgu eeldatavalt kahe aasta pikkuse ajavahemiku järel, kuid välistada ei saa ka vajadust vahepealsel ajal asjakohaseid menetlusi läbi viia (elutähtsa teenuse osutaja määramise kehtetuks tunnistamine, uue elutähtsa teenuse osutaja määramine). Kõik need tegevused eeldavad korralduslikke muudatusi, organisatsioonisisese kriisireguleerimise süsteemi loomist, nõustamise ja järelevalve põhimõtete väljatöötamist, toimepidevuse nõuete väljatöötamist. Mõju ulatust Regionaal - ja Põllumajandus minis teeriumile ja Põllumajandus- ja Toiduametile saab pidada suureks . Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et Regionaal - ja Põllumajandus minis teeriumi ja Põllumajandus- ja Toiduameti jaoks on tegemist uute ülesannetega, siis eelnõus sätestatu rakendamine eeldab muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, täiendavate ülesannete täitmist ning sihikindlat kohanemist muudatustega. Sellest tulenevalt saab mõju sagedust pidada suureks. Kindlasti kaasnevad vastavate nõuete rakendamisega tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt Regionaal - ja Põllumajandus minis teeriumi ja Põllumajandus- ja Toiduameti senisest töökorraldusest 0,5 – 1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse asutuse tegevuskulude jooksvast eelarvest. Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine aitab parandada elutähtsate teenuste ning korraldavate asutuste endi valmidust ja toimimist kriisides ning seeläbi üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks . Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist olulise mõjuga . Mõju valdkond: Mõju siseturvalisusele Muudatus mõjutab Eesti elanikkonda ja otseselt neid ettevõtjad, kes on ministri käskkirjaga määratud püsiva kriisiülesandega isiku ks. Toit on inimese igapäevane alusvajadus ja seetõttu on toidujulgeoleku ning toidu ga varustamis e tagamise ülesanded seotud laiapõhjalise riigikaitse ja siseturvalisuse poliitika üldeesmärgiga inimeste elu ja tervise kaitsel. Muudatuse eesmärk on maandada erinevate võimalike kriiside mõju toidu ga varustamis ele, aga samuti sellise mõjuga kriise ennetada, lahendada ja nendest taastuda. Elanike turvatunne ja seeläbi ka heaolu ning sotsiaalne kaitse peaks muudatuse tulemusena suurenema. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on pigem keskmine. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Ettevõtjate halduskoormus: kokkuvõtlikult võib eelnõu kohta tuua esile, et olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate koormus oluliselt ei kasva. Mõningaid ümberkorraldusi vajab töötajate taustakontroll. Koormus kasvab uutel elutähtsa teenuse osutajatel. Ettevõtjate kulud : Hinnanguliselt võib eelnõus toodud ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Kõik vähemalt 10 töötajaga ja aasta bilansimahuga või aastakäibega üle 2 miljoni euro elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku ja see summa jaguneb kolme aasta peale. Avaliku sektori töökoormus: avaliku sektori, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuste töökoormuses tervikuna võib eeldada ajutist suurenemist suuremal määral ( elutähtsa teenuse osutajate väljaselgitamine ja määramine) ja seejärel püsivat mõõdukat suurenemist ( elutähtsa teenuse osutajate ajakohasuse tagamine). Eelnõu kohaselt ei ole ette näha uute asutuste ega struktuuriüksusete loomist ega olemasolevate ümberkorraldamist. Tulenevalt tööülesannete arvu tõusust võib prognoosida muudatusi riigiasutuste sisemises töökorralduses ja tegevuses, ametnike tööülesannetes ja laadis. Seaduse ühtne rakendamine eeldab ametnike koolitamist. Samuti on vaja välja töötada juhendmaterjale ja korraldada teavitustegevusi. Eelnõu seadusena rakendamise esimestel aastatel tuleb analüüsida ka seaduse rakenduspraktikat. Valitsusasutuste kulud: Riigikantseleile kaasneb üleriigilise riskianalüüsi ja strateegia koostamisega seonduvalt tööjõukulu 110 000 eurot palgafondi aastas. K ohalik u omavalitsus e üksus te riskide hindamiseks mõeldud tööriista väljatöötamise kulu on hinnanguliselt 291 000 eurot ning edasine püsikulu, mis tagab vajalikud täiendused (automatiseeritud andmevahetus, erinevad vaated, uued tellimused), süsteemi uuendused on hinnanguliselt koos majutuskuludega 179 000 eurot aastas. Täiendavate elutähtsate teenustega seotud korraldava asutuse ülesannete täitmisega kaasne vad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Regionaal - ja Põllumajandus minis teeriumi valitsemisaladele 0,5 – 3 koormusega töötaja tööjõukulud umbes 28 500 – 5 7 000 eurot palgafondiraha aastas. Ravimiametile ja Terviseametile kaasnevad elutähtsate teenustega seotud korraldava asutuse ülesannete täitmisega 2 − 3 koormusega töötaja tööjõukulud umbes 1 14 000 – 1 71 000 eurot palgafondiraha aastas. Päästeametilt eeldab eelnõu seoses järelevalvega kohalik u omavalitsus e üksus te üle viis täiendavat ametikohta ja palgafondikulu 210 700 eurot. Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt eeldab eelnõu seoses taustakontrolli mooduli arendamisega arenduskulud summas 70 000 eurot. Arenduse vajadus on toodud esile Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023 − 2027 punktis 1.2.2. Seaduse rakendamisega seotud 2024. a valitsusasutuste kuludega on riigi eelarvestrateegia 2024 – 2027 koostamisel arvestatud. Edasiste aastate kulude puhul tuleb arvestada, et valitsusasutustel tuleb vaadata üle oma olemasolev eelarve ja lisakulude katmise võimalus ed ning puuduolevas osas esitada lisataotlused riigi eelarvestrateegia 2025 – 2028 protsessis. Kohalike omavalitsusüksuste kulud 46 k ohalik u omavalitsus e üksus tele , kes alles hakkavad täitma ETKA ülesandeid , võib käesoleva seaduse eelnõuga seotud ülesannete täitmiseks hinnanguliselt kuluda olenevalt asutusest 1 – 2 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 50 000 – 100 000 eurot palgafondiraha aastas. ETKA õppuste korraldusele kulub hinnangulisel t 1000 – 3000 eur ot iga kahe aasta tagant. Ülejäänud 33 KOV i le , kes täidavad juba ETKA ülesandeid, võib käesoleva seaduse eelnõuga seotud ülesannete täitmiseks hinnanguliselt kuluda olenevalt asutusest 0,5 – 1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 25 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Eelnõuga täpsustatakse KOV ide KOKS i § 6 l õikest 1 tulenevate o lemuslike ülesannete korraldust ega anta uusi riiklike ülesandeid. Sellest tulenevalt kaetakse eelnõuga kaasnevad kulud KOV i omavahenditest . Tabel 1: Valitsusasutuste kulud eurodes aastatel 2024 − 2030 Asutus ja tegevused / Aasta 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Kliimaministeerium Personalikulu ETKA ülesannete täitmiseks, 3 ametikohta 21 000 171 000 171 000 171 000 171 000 171 000 171 000 ETKA õppuste korraldamine 6000 6000 6000 6000 6000 Kaitseressursside Amet Elutähtsa teenuse osutajate riskianalüüside kooskõlastamine - 114 000 114 000 57 000 57 000 57 000 57 000 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Personalikulu ETKA ülesannete täitmiseks, 1 ametikoht 0 57 000 57 000 57 000 57 000 57 000 57 000 Päästeamet Personalikulu KOV järelevalve ja nõustamise tagamiseks, 5 ametikohta 43 900 256 860 256 860 256 860 256 860 256 860 256 860 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Personalikulu ETKA ülesannete täitmiseks, 1 ametikoht 11 000 57 000 57 000 57 000 57 000 57 000 57 000 ETKA õppuse korraldamine 6000 6000 6000 Riigikantselei Personalikulud, 3 ametikohta 21 000 171 000 171 000 171 000 171 000 171 000 171 000 KOV riskide hindamise tööriista arendus 270 000 156 000 156000 156 000 156 000 156 000 156 000 Riigipilve majutuskulud 21 000 36 000 36 000 36 000 36 000 36 000 36 000 Ravimiamet Ravimite hulgimüüjate ja apteekide järelevalve Ravimiameti pool t , 2 ametikohta 21 000 145 200 159 720 175 692 175 692 175 692 175 692 Registrite ja Infosüsteemide Keskus (J u stiitsministeeriumi valitsemisala) Taustakontrolli mooduli arendus 70 000 Sotsiaalministeerium Personalikulu ETKA ülesannete täitmiseks, 2 ametikohta 21 000 114 000 114 000 114 000 114 000 114 000 114 000 ETKA õppuste korraldamine 6000 6000 6000 6000 6000 Tervisekeskuste varustamine elektrigeneraatoritega 756 667 756 667 Terviseamet Personalikulu ETKA ülesannete täitmiseks, 2 ametikoht a 21 000 114 000 114 000 114 000 114 000 114 000 114 000 KOKKU 52 0 900 1 848 727 2 175 247 1 32 77 552 1 3 77 552 1 3 77 552 1 3 77 552 8 . Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks peab kehtestama järgmised uued rakendusaktid või kehtivate rakendusaktide uued terviktekstid: 8 . 1. Vabariigi Valitsuse määrused: „ Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi nõuded ja kor d ning loetelu andmeid esitavatest asutustest “ eelnõu § 9 1 lõike 7 alusel; „Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded ning selle kooskõlastamise ja kinnitamise tingimused ja kord“ eelnõu § 9 2 lõike 3 alusel; „Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia nõuded ja kor d ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest“ eelnõu § 9 3 lõike 4 alusel . 8 . 2. Eelnõu jõustumisel tuleb muuta järgmisi V abariigi Valitsuse määruseid: „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel ; „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ riigikaitseseaduse § 82 14 lõike 4 alusel ; „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. 8 .3. Eelnõu jõustumisel muutub kehtetuks järgmine Vabariigi Valitsuse määrus: „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus“ – https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021004 . 8 . 4 . Kehtesta da tuleb järgmised m inistri määrused : regionaalminis tri määrus „Toidu varustamis e valdkonna elutähtsa teenuse osutamise täpsemad tingimused ja kord“ toiduseaduse § 46 5 lõike 3 alusel; regionaalminis tri määrus „ Täpsemad nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks valdkonnas ja vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga “ toiduseaduse § 46 6 lõike 2 alusel; kliimaministri määrus „ Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; kliimaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuväljade toimimise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; kliimaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; kliimaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avaliku raudtee toimimise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; kliimaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded sadamate toimimise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; t erviseministri määrus „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; t erviseministri määrus „ Ravimitega varustamise ja esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord “ tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 5 ning ravimiseaduse § 26 lõike 1 3 ja § 29 lõike 1 3 alusel . 8 . 5 . Muuta tuleb järgmisi ministrite määrusi: majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 35 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; majandus- ja taristuministri 9. jaanuari 2018. a määrus nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 36 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19. veebruari 2021. a määrus nr 8 „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. jaanuari 2019. a määrus nr 4 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel; Eesti Panga Presidendi 13. juuli 2018. a määrus nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (vt lisa sid ). 9 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 18 . oktoobril , lähtudes CER direktiivi artiklis 26 sätestatud tähtajast. Eelnõu § 1 punktid 3ja 2 4 jõustuvad üldises korras. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Finantsinspektsioonile , Eesti Pangale, Eesti Pangaliidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Ravimitootjate Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule ja Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Gaasiliidule, Eesti Õliühingule, Eesti Taristuehituse Liidule , Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule , Eesti Varude K eskusele , Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Toiduliidule . Märkustega arvestamise tabel on toodud eelnõu lisas 4 . LISA 1 Elutähtsate teenuste määramise kriteeriumid vähem kui 1000 kasutajat rohkem kui 1000 kasutajat rohkem kui 5000 kasutajat rohkem kui 10 000 kasutajat rohkem kui 40 000 kasutajat rohkem kui 100 000 kasutajat I Teenuse kasutajate arv või teenusest kasu saavate inimeste arv (aasta jooksul) Palju Mõni kasutaja -3 -2 -1 1 2 3 kasutajaid Juhuslik, kaootiline. Kasutatakse Inimene või ettevõtte kasutab Regulaarselt kindla klientide Regulaarselt enamiku Iga päev kindla klientide Iga päev enamiku vajaduse korral, kui teenust ainult kindla juhtumi või sihtrühma või ettevõtete poolt kasutajate/klientide poolt sihtrühma või ettevõtete kasutajate/klientide poolt II Kasutamise vajadus eraisikute või harjumuspärased teenused ei ole sündmuse korral poolt ettevõtete poolt aasta jooksul kättesaadavad Harva Tihti -3 -2 -1 1 2 3 On olemas kohe rakendatav Asendamiseks kulub kuni 12 Asendamiseks kulub kuni 24 Asendamiseks kulub kuni 72 Asendamiseks kulub kuni Ei ole asendatav või alternatiiv tundi tundi tundi neli nädalat asendamiseks kulub kuid, III a Asendatavuse aastaid kiirus Saab kohe Ei ole asendada -3 -2 -1 1 2 3 asendatav III Teenuse asendatavus Alternatiiv võimaldab osutada Alternatiivi rakendamisel eeldab Alternatiivi rakendamisel Alternatiiviga on kaetud suur Alternatiiv võimaldab Alternatiiv puudub või võimaldab teenust samas mahus teenuse osutamine samas eeldab teenuse osutamine osa teenuse mahust osutada teenust pooles asendada ainult üksikute III b Alternatiivi mahus mõningaid samas mahus suuremaid mahus teenuse osutamise ülesannete samaväärsus ümberkorraldusi ümberkorraldusi täitmist Väga lähedane Samaväärne põhiteenusele -3 -2 -1 1 2 3 puudub Mõju puudub (ei ole vajalik Mõju väike (mõjutab ühe Mõju mõõdukas (mõjutab kahe Mõju keskmine (mõjutab Mõju oluline (mõjutab kuni Mõju suur (mõjutab rohkem kui ühiskonnale olulisema teenuse ühiskonnale olulisema teenuse ühiskonnale olulisema teenuse vähemalt kolme viie ühiskonnale olulisema viie ühiskonnale olulisema IV a Mitmele toimimiseks) toimimist) toimimist) ühiskonnale olulisema teenuse toimimist) teenuse toimimist) teenusele avaldab teenuse toimimist) mõju Ei ole seotud teiste Seotud paljude IV Seotus teiste teenustega -3 -2 -1 1 2 3 teenustega ühiskonnale oluliste teenustega Teenuse katkestusega ei kaasene Teenuse katkestusega kaasneb Teenuse katkestusega kaasneb Teenuse katkestusega võib Teenuse katkestusega võib Teenuse katkestusega võib (elutähtsad ja mõjutatud teenustele olulisi mõjutatud teenustele vähe mõjutatud teenustele kaasneda mõjutatud kaasneda mõjutatud kaasneda suure osa mõjutatud üldhuviteenused) tagajärgi tunnetatav töökorralduslik tunnetatav töökorralduslik teenuste protsessiosade teenuste olulisemate teenuste katkestus IV b mõju ulatus ebamugavus ebamugavus seiskumine, mis põhjustab protsessiosade seotud teenustele väiksemaid häireid seiskumine, kuid mitte täielik katkestus Mõju väike Mõju suur -3 -2 -1 1 2 3 Teenus ei ole alternatiiviks ühelegi Võib osutuda mingis osas On alternatiiviks vähemalt On ainukeseks alternatiiviks On alternatiiviks vähemalt On alternatiiviks vähemalt V Kas teenus ise on muule ühiskonnale olulisele alternatiiviks koosmõjus mõne ühele ühiskonnale olulisele vähemalt ühele ühiskonnale kahele ühiskonnale kolmele ühiskonnale olulisele alternatiiviks teistele teenusele muu teenusega teenusele olulisele teenusele olulisele teenusele teenusele ühiskonnale olulistele teenustele (elutähtsad Ei ole ise On ja üldhuviteenused) alternatiiviks -3 -2 -1 1 2 3 alternatiiviks LISA 1 Rohkem kui neli nädalat Kuni neli nädalat Kuni üks nädal Kuni 72 tundi Kuni 24 tundi Kuni paar tundi VI Tagajärgede Lühikese aja tajumise kiirus Pika aja jooksul -3 -2 -1 1 2 3 jooksul Teenuse katkestus ei mõjuta Teenuse katkestus muudab Teenuse katkestuse Teenuse katkestusega võib Teenuse katkestusega Teenuse katkestusega kaasneb teenuse vajaja harjumuspärast teenuse vajaja elukorralduse tulemusena peab teenuse kaasneda selle teenuse kaasneb suure igal juhul selle teenuse vajaja käitumist ebamugavaks vajaja suurel määral vaatama vajaja tervisliku seisundi tõenäosusega selle tervisliku seisundi halvenemine VII Mõju teenuse vajaja üle igapäevase elukorralduse halvenemine või surm teenuse vajaja tervisliku või surm elule ja tervisele ja harjumused seisundi halvenemine või surm Mugavus Surmav -3 -2 -1 1 2 3 Teenuse katkemisel ei toimu Teenuse katkemisel toimuvad Teenuse katkemisel toimuvad Teenuse katkemisel Teenuse katkemisel Elukeskkonna hävimine teenuse mõõdetavat otsest negatiivset vähesed negatiivsed otsesed otsesed negatiivsed muutused toimuvad otsesed toimub suur otsene katkemisel. muutust muutused populatsiooni populatsiooni negatiivsed muutused ühe negatiivne muutus ühe või Ökosüsteemi talitlemine on ühegi populatsiooni arvukuses või arvukuses või ökosüsteemi arvukuses või ökosüsteemi või mitme mitme lakanud või ökosüsteemi talitlemises, mis jäävad talitlemises. Eelnev liigi isendite arvukuses ja liigi isendite arvukuses. pöördumatult kahjustatud. talitlemises normaalkõikumise piiridesse. olukord taastub ilma inimese ökosüsteemi Eelneva olukorra Muudatuse eelset VIII Mõju keskkonnale Eelnev sekkumiseta talitlemises. Eelneva taastamine ei ole olukorda on võimatu taastada olukord taastub ilma inimese olukorra taastamine ei ole võimalik ilma inimese sekkumiseta võimalik ilma inimese sekkumiseta sekkumiseta Mõju on Mõju puudub -3 -2 -1 1 2 3 katastroofiline Teenuse osas ei ole määratud Teenuse osas on määratud Teenuse osas on määratud Teenuse osas on määratud Teenuse osas on määratud Teenuse osas on määratud kriisiülesannet kriisiülesanne, ta on vahetult kriisiülesanne, ta on vahetult kriisiülesanne, ta on kriisiülesanne, ta on kriisiülesanne, ta on vahetult vajalik lühiajaliselt kriisiolukorra vajalik lühiajaliselt vahetult lühiajaliselt vajalik vahetult lühiajaliselt vajalik püsivalt vajalik sõjaolukorra lahendamiseks hübriidkonflikti, sõjaolukorra hübriidkonflikti sõjaolukorra lahendamiseks lahendamiseks ja turul on lahendamiseks. lahendamiseks. teenuseosutajate paljusus Alternatiivselt on teenuse Alternatiivselt on teenuse IX Teenuse roll (palju alternatiivseid osas määratud osas määratud riigikaitses pakkujaid) kriisiülesanne, ta on kriisiülesanne, ta on vahetult vajalik püsivalt vahetult püsivalt vajalik kriisiolukorra hübriidkonflikti lahendamiseks lahendamiseks Märkimisväärn Puudub -3 -2 -1 1 2 3 e roll LISA 1 Teenuse katkemine võib häirida Teenuse katkemisega kaasneb Teenuse katkemisega kaasneb Teenuse katkemisega Teenuse katkemisega Teenuse katkemisega kaasneb mõne ettevõtte mõningane (>0,5% aastasest mõõdukas (>1% aastasest kaasneb negatiivne (>2% kaasneb ulatuslik (>3% väga ulatuslik (>4% aastasest majandustegevust, aga katkestus nominaalsest SKPst) negatiivne nominaalsest SKPst) aastasest nominaalsest aastasest nominaalsest nominaalsest SKPst) negatiivne ei mõjuta teenuse tarbijate mõju riigi SKP-le. Arvestades negatiivne mõju riigi SKP-le. SKPst) mõju riigi SKP-le. SKPst) negatiivne mõju riigi mõju riigi SKP-le. Arvestades harjumuspärast käitumist ning SKPd sissetulekute meetodil Arvestades SKPd sissetulekute Arvestades SKPd SKP-le. Arvestades SKPd SKPd sissetulekute meetodil laiem majanduslik mõju riigi tähendab see ettevõtete meetodil tähendab see sissetulekute meetodil sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete majandusele puudub palgakulu (palk+tulu- ja ettevõtete palgakulu (palk+tulu- tähendab see ettevõtete tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja ja sotsiaalmaks palkadelt) ja palgakulu (palk+tulu- ja palgakulu (palk + tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > kasumite summa vähenemist > sotsiaalmaks palkadelt) ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 1 125 mln euro võrra (majanduses 250 mln euro võrra kasumite summa kasumite summa mld euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega (majanduses tervikuna kokku), vähenemist > 500 mln euro vähenemist > 750 mln euro tervikuna kokku), millega X Mõju majandusele kaasneb maksulaekumiste millega kaasneb võrra (majanduses tervikuna võrra (majanduses kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 50 mln euro võrra maksulaekumiste vähenemine kokku), millega kaasneb tervikuna kokku), millega vähenemine > 350 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > 85 mln euro võrra (ehk maksulaekumiste kaasneb maksulaekumiste (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 0,25% võrra SKP suhtes) eelarvepositsioon halveneb > vähenemine > 175 mln euro vähenemine > 250 mln > ca 1,5% võrra SKP suhtes) ca 0,35% võrra SKP suhtes) võrra (ehk eelarvepositsioon euro võrra (ehk halveneb > ca 0,7% võrra eelarvepositsioon SKP suhtes) halveneb > ca 1,0% võrra SKP suhtes) Mõju Puudub -3 -2 -1 1 2 3 katastroofiline  Rakendusakti kavand nr 1 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi nõuded ja kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 9 1 lõike 7 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, andmete esitamise kord ja nõuded, üleriigilise riskianalüüsi avalikustamise kor d ning loetelu andmeid esitavatest asutustest. 2. peatükk Üleriigilise riskianalüüsi koostamise nõuded ja kord § 2. Üleriigilise riskianalüüsi koostamise kord (1) Üleriigilise riskianalüüsi koostab Riigikantselei koostöös käesoleva määruse §-des 7 ja 8 nimetatud asutustega, kes hindavad oma pädevuse piires riske ja esitavad andmed Riigikantseleile . ( 2 ) Üleriigilise riskianalüüsi sisendiks olevate andmete esitamise eest vastutavate asutuste koostööd koordineerib Riigikantselei. § 3. Üleriigilise riskianalüüsi koostamise nõuded Üleriigiline riskianalüüs peab sisaldama vähemalt: analüüsitud ohtude loetelu; prioriseeritud ohtude loetelu ja kirjeldust; prioriseeritud ohtude tekkimise tõenäosuse ja mõju analüüsi; ohtude ristsõltuvuse analüüsi; tulevikusuundade ja muutuste prognoosi; riigiülest riskidiagrammi. § 4. Üleriigilise riskianalüüsi avalikustamine (1) Üleriigilisest riskianalüüsist koostatakse avalik osa, mille eesmärk on suurendada ühiskonna teadlikkust ähvardavatest ohtudest ja võimalikest kriisiolukordadest. (2) Üleriigiline riskianalüüsi avalik osa avaldatakse Riigikantselei veebi lehel. 3. peatükk Nõuded ü leriigilise riskianalüüsi aluseks olevate andmete esitamise kohta ja andmete esitamise kord § 5. Üleriigilise riskianalüüsi eelduseks olevate andmete esita mise kord (1) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks esitavad käesoleva määruse §- de s 7 ja 8 määratud asutused andmed nende vastutada olevate ohtude, sektorite ja allsektorite ning hinnatud riskide kohta. (2) Andmete esitamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutusel või tema kaasatud asutusel on õigus saada muult asutuselt ja isikult riskide hindamiseks vajalikku teavet. § 6. Üleriigilise riskianalüüsi eelduseks olevad andmed (1) Käesoleva määruse §-des 7 ja 8 loetletud ohtude, sektorite ja allsektorite kohta tuleb esitada andmed järgmisel kujul : 1) analüüsitava ohu kirjeldus; 2) ohu tekkimise tõenäosuse ja mõju analüüs; 3) ohu võimalik mõju elutähtsatele teenustele, 4) tulevikusuundade ja muutuste prognoos; 5) meetmete soovitused avalikkusele ja elutähtsa teenuse osutajatele; 5) vajaduse korral mu u d andmed, lähtudes ohu iseloomust või Riigikantselei suunistest. (2) Käesoleva määruse §-s 8 loetletud sektorite ja allsektorite andmed pea vad sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule: 1) asjakohaste looduslike ja inimtegevusest tingitud riskide, sealhulgas §-s 7 nimetatud ohtude, valdkonna- ja piiriüleste riskide, õnnetuste, looduskatastroofide, tervisealaste hädaolukordade, hübriidohtude, terroriaktide, sõjaohu ja muude asjakohaste ohtude tõenäosust ja mõju sektorile ja allsektorile ; 2) käesoleva määruse §-8 loetletud sektorite ja allsektorite omavahelisest ristsõltuvusest tulenevaid riske eelanalüüsis kajasta ta vale sektorile ja allsektorile , sealhulgas elanikkonnale ja siseturule ; 3) ülevaa de t intsidentidest, mis oluliselt häirisid või võisid oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. (3) Asutused on kohustatud andma käesoleva määruse §-des 7 ja 8 nimetatud asutustele teavet riskide hindamiseks . 4. peatükk Loetelu ohtudest, sektoritest ja allsektoritest , mille kohta esitatakse andmed § 7. Loetelu ohtudest ja ohtude hindamise eest vastutavatest asutustest Riskid , mida all järgnevad asutused hindavad ja mille kohta esitavad andmed : klimaatilised ohud, sh üleujutus, sademed, tuuled, tormid, kuum ja külm ilm, jääolud, maalihked, metsa- ja maastikupõlengud – K liimaministeerium ja Siseministeerium; epideemia, pandeemia, mürgistus ja muud inimese tervist mõjutavad ohud – Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium ; loomataud – Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium; ehitistega ja seadmetega seotud või nendest tulenevad õnnetused, sh põlengud, varingud, plahvatused ja muud asjasse puutuvad sündmused – Siseministeerium , Kliimaministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; õnnetused ohtlike ainetega ja kiirgusõnnetused – Kliimaministeerium ja Majandus- ja K ommunikatsiooniministeerium; riigisisesed ja piiriülesed tahtlikust tegevusest tulenevad ohud, sh terroristlikust tegevusest, objekti tahtlikust lõhkumisest või ründamisest ning vaenulike riikide eriteenistuste ja sõjalisest tegevusest tingitud ohud – Siseministeerium ja Kaitseministeerium; küberohud – Majandus- ja K ommunikatsiooniministeerium; sotsiaal - majanduslikud ohud – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium , Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Eesti Pank; põgenike sisserände oht – Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. § 8. Loetelu sektoritest ja allsektorites t , milles hinnatakse riskid elutähtsa te teenuste, elutähtsa teenuse osutajate ja ristsõltuvuste väljaselgitamiseks , ning riski hindamise eest vastutavatest asutustest Loetelu sektorites t ja allsektorites t , milles hinnatakse riskid ja mille kohta all järgnevad asutused esitavad andmed : energeetikasektor ning selle allsektorid : elekter, kaugküte ja -jahutus, nafta, gaas, vesinik – Kliimaministeerium ; transpordisektor ja selle allsektroid : lennutransport, raudteetransport, veetransport, maanteetransport, ühistransport – Kliimaministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; panganduse ja finantstaristute sektorid – Eesti Pank, Rahandusministeerium ja Finantsinspektsio o n; tervisesektor ning selle allsektorid : tervishoiuteenuse osutajad, referentlaborid, ravimite uurimise ja arendamisega tegelevad üksused, põhifarmaatsiatooteid ja ravimpreparaate tootvad üksused, rahvatervise hädaolukorras kriitilise tähtsusega meditsiiniseadmeid tootvad üksused, hulgimüüjad , apteegid – Sotsiaalministeerium; joogiveesektor– Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium ; reoveesektor – K liimaministeerium ; digitaristusektor – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; keskvalitsuse sektor – Riigikantselei ja ministeeriumid; kosmosesektor – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; toiduainete tootmise, töötlemise ja turustamise sektor – Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). Rakendusakti kavand nr 2 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia koostamise nõuded ja kor d ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 9 3 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala 2. peatükk Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamise nõuded ja kord § 2. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamise kord § 3. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamise nõuded 3 . peatükk Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamises osalevad asutused § 7. Vastutavate asutuste loetelu § 8 . Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). Rakendusakti kavand nr 3 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded, selle kooskõlastamise, edastamise ja kinnitamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 9 2 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala § 2. Terminid 2. peatükk RISKIANALÜÜSI KOOSTAMISE NÕUDED JA KORD § 3. Riskianalüüsi koostamine § 4. Riskianalüüsi ajakohastamine § 5. Riskianalüüsi kooskõlastamine ja kinnitamine 3. peatükk RISKIANALÜÜSI NÕUDED § 6. Riskianalüüsi osad § 7. Profiil § 8. Teenuste hindamine § 9. Riskiprofiil § 10. Stsenaariumid § 11. Võimekused § 12. Haavatavused § 1 3 . Riskianalüüsi kokkuvõte § 1 4 . Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). Rakendusakti kavand nr 4 REGIONAAL MINISTER MÄÄRUS Toidu ga varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 46 5 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse toidu varustuskindluse valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord. § 2. Elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused (1) Teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonnas selgitatakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks välja ettevõtja aasta müügikäibe suurus tema kahe määramise aastale eelnenud majandusaasta aruandes toodud müügikäibe andmete keskmiste andmete alusel. (2) Looma pidamise ja liha käitlemise valdkonnas selgitatakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks välja ettevõtja aasta müügikäibe suurus tema kahe määramise aastale eelnenud majandusaasta aruandes toodud müügikäibe andmete keskmiste andmete alusel. ( 3 ) Piima käitlemise valdkonnas selgitatakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks välja ettevõtja aasta müügikäibe suurus tema kahe määramise aastale eelnenud majandusaasta aruandes toodud müügikäibe andmete keskmiste andmete alusel. § 3. Elutähtsa teenuse osutaja määramise kord Elutähtsa teenuse osutaja määramise käskkirjas määratakse vajaduse korral ka elutähtsa teenuse tagamise nõue toidugrupi ja tegevuse liigi kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). Rakendusakti kavand nr 5 REGIONAALMINISTER MÄÄRUS Toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. 1. Peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded toiduseaduse § 46 3 lõikes 3 sätestatud valdkondade kaupa. 2. peatükk TOIDU VARUSTUSKINDLUSE TAGAMISE KUI ELUTÄHTSA TEENUSE KIRJELDUS JA SELLE TÄITMISE NÕUDED § 2. Elutähtis teenus (1) Toiduga varustamine on elanikukonna toiduga varustamine selliselt, et vajalikud toiduaineid oleksid elanikkonnale kättesaadavad ka kriisi ajal täites elanikkonna esmavajadusi. ( 2 ) Käesoleva määruse mõistes lähtutakse elutähtsa teenuse osutaja põhitegevuse määratlemisel tema majandustegevuse valdkonnast. § 2. Nõuded elutähtsa teenuse osutamise tasemele (1) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud säilitama toiduga tagamise alase tootmisväljundi Eesti Vabariigis vähemalt 50% mahus võrreldes kriisi eelse ajaga vähemalt 30 päevase perioodi vältel alates kriisiolukorra välja kuulutamisest tehes selleks eelnevalt piisavad ettevalmistused (2) Peale käesoleva määruse § 2 lõikes 1 määratletud perioodi, peab elutähtsa teenuse osutaja jätkama oma põhitegevust parimal võimalikul viisil, ka juhul kui kriisiolukord on kestnud enam 30 päeva. (3) Põhitegevuse jätkamise mahu ning tegevusvaru mahu arvutamisel lähtutakse eelmise kalendriaasta 12 kuu keskmisest tegevusmahust põhitegevuse valdkonnas. (4) E lutähtsa teenuse osutaja peab toidu varustuskindluse tagamiseks paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ja mahus eelistama toiduaineid, mille omadus vastab vähemalt ühele alljärgnevale kriteeriumile: 1) pika säilivusajaga ja/või eritemperatuuri mittevajavad tooted 2) tulenevalt toidu omadustest kiirelt turustatavad tooted § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks (1) Elutähtsa teenuse osutaja kohustub koostama toimepidevuse riskianalüüsi , võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud nõuded. (2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud alates käesoleva määruse rakendamisest…….kuu/aasta jooksul võtma kasutusele kõik asjakohased ennetavad meetmed, tagamaks käesolevas määruses §-des 2, 3 ja 4 määratletud nõuete täitmise lähtudes koostatud riskianalüüsist. (3) Elutähtsa teenuse osutaja peab lähtudes koostatud riskianalüüsist tagama oma põhitegevuse jätkumise elanikkonna toidu varustuskindluse tagamiseks käesoleva määruse § 2 lõikes 1 määratletud perioodi vältel ja mahus ning tagama teenuse katkestuse korral osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime. (4) Sealhulgas peab arvestama energiakandjate ja kütteallikate varustuskindlust, veevarustuse katkemise riski, tooraine kättesaadavuse vähenemise riski, majandustegevusse kaasatud personaliga tagatuse vähenemise riski ja muid asjakohaseid riske. § 4. Elutähtsa teenuse tagamine ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus (1) Elutähtsa teenuse osutaja peab viivitamata, kuid mitte hiljem kui 1 tunni jooksul teavitama elutähtsat teenust korraldavat asutust täitmise katkemisest ning võtma tarvitusele abinõud teenuse taastamiseks. (2) Käesoleva määruse lõikes 1 kirjeldatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) katkestuse toimumise koht, aeg, kestus ja eeldatav lõpu aeg; 2) katkestuse tegelik või arvatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus; 3) teenuse taastamiseks rakendatud meetmete lühikirjeldus; 4) esialgsed andmed oletatava kahju kohta teenuse tarbijale ja seotud osapooltele; 6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). Rakendusakti kavand nr 6 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). Rakendusakti kavand nr 7 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuväljade toimimise tagamisel Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). Rakendusakti kavand nr 8 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 37 lõike 2 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). Rakendusakti kavand nr 9 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avaliku raudtee toimimise tagamisel Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). Rakendusakti kavand nr 10 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded sadamate toimimise tagamisel ning elutähtsat teenust osutavate sadama pidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate määramise metoodika ning loetelu Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 ja sadamaseaduse § 3 1 lõike 2 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus , teenust osutavate sadama pidajate ja nende sadamate määramise metoodika ning loetelu § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). Rakendusakti kavand nr 1 1 TERVISEMINISTER MÄÄRUS Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel . 1.peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse tähenduses tervishoiuteenuse, ravimite hulgimüügi ja apteegiteenuse kui elutähtsa teenuse (edaspidi elutähtis teenus ) toimepidevuse nõuded. (2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja teenuse osutamise valmisolekule ning meetmed elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häire või katkestusega ning elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle tekkimise ohust teavitamise korraldus. 2.peatükk Kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded § 2. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 3. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 4. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 5. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 6. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus 3. peatükk Haiglavõrgu haigla pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded § 7. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 8. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 9. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 10. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 11. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus 4.peatükk Üldarstiabi osutaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded § 12. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 13. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 14. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 15. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 16. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus 5. peatükk Ravimite hulgimüügi elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded § 17. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 18. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 19. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 20. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 21. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus 6. peatükk Apteegiteenuse elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded § 22. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 23. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 24. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 25. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus § 26. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus 8. peatükk Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus § 27. Terviseameti ülesanded § 28. Ravimiameti ülesanded 7. peatükk Rakendussätted § 29. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). Rakendusakti kavand nr 1 2 TERVISEMINISTER MÄÄRUS Ravimitega varustamise ja esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 7 ning ravimiseaduse § 26 lõike 1 3 ja § 29 lõike 1 3 alusel. § 1. Esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord § 2 . Ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev) Rakendusakti kavand nr 13 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valituse 13. oktoobri 2016. a määruse nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse riigikaitseliste sundkoormiste seaduse § 42 lõike 3 alusel. Vabariigi Valituse 13. oktoobri 2016. a määruse s nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus §- des 25 1 ja 28 1 sätestatud teabe osas. “; 2) määruse 3. peatükk täiendatakse paragrahviga 25 1 järgmises sõnastuses: „ § 25 1 . Elutähtsa teenuse osutaja andmed 1) e lutähtsa teenuse osutaja ärinimi; 2) r egistrikood; 3) a adress; 4) osutatav elutähtis teenus ; 5) osuta ta va elutähtsa teenuse osutamise piirkond ; 6) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress ja telefoninumber .“; 3) määrus täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. Rakendusakti kavand nr 14 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valituse 7 . märtsi 20 19 . a määruse nr 21 „ Maksukohustuslaste registri põhimäärus “ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. Vabariigi Valituse 7. märtsi 2019. a määruse s nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 53 lõige 2 täiendatakse punktiga 10 1 järgmises sõnastuses : „10 1 ) teave taustakontrolli kohustuse kohta elutähtsa teenuse osutaja juures;“; 2) määrus täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. Rakendusakti kavand nr 15 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valituse 29 . juulil 20 21 . a määruse nr 75 „ Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord “ muutmine Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel. Vabariigi Valituse 29. juulil 2021. a määruse s nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) T eenuseosutaja, kellel on kohustus koostada riskianalüüs ja plaan esimest korda, esitab riskianalüüsi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (edaspidi korraldav asutus ) kinnitamiseks hädaolukorra seaduses sätestatud korras hiljemalt üheksa kuu ning plaani kümme kuu möödumisel alates hetkest, kui ta vastab seaduses sätestatud teenuseosutaja tunnustele. “; 2) paragrahvi 8 täiendatakse lõi getega 1 1 – 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud vajaliku personali osas toob teenuseosutaja riskianalüüsi välja täpsemad ülesanded, mille täitmise olulisuse seisukohast on hädaolukorra seaduse §-st 41 1 sätestatud taustakontrolli tegemine eesmärgipärane ning isikute kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse nimetatud taustakontrol l . (1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud vajalikke varustaja te ja partneri te väljaselgitamisel võtab teenuseosutaja arvesse enda osutava teenuse sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest ja enda sõltuvust teistest elutähtsa teenuse osutajatest, sealhulgas välisriikide teenuseosutajatest ning toob riskianalüüsis välja nendest varustaja test ja partneri test sõltuvuse ulatust.“; 3 ) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestust või häiret, sealhulgas sektori- ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe, hädaolukordi ja hübriidohte , terroriohte või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, kirjeldab neid ning esitab nendega kaasneda võivad tagajärjed nii teenuseosutajale endale kui ka teenuse tarbijatele. Korraldav asutus võib täpsustada, missuguseid võimalikke ohte teenuseosutaja peab hindama . “; 4 ) määrus täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 3 Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiiv i (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ , ning hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse vastavustabel Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ELi õigusakti normi ülevõt - mise kohustus ELi õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Kommentaarid Artikkel, lõige, punkt Jah, ei, valikuline Paragrahv, lõige, punkt Pealkiri Artikkel 1, lõige 1, punkt a Ei - Reguleerimisala Artikkel 1, lõige 1, punkt b Ei - Reguleerimisala Artikkel 1, lõige 1, punkt c, alampunkt i Ei - Reguleerimisala Artikkel 1, lõige 1, punkt c, alampunkt ii Ei - Reguleerimisala Artikkel 1, lõige 1, punkt c, alampunkt iii Ei - Reguleerimisala Artikkel 1, lõige 1, punkt d Ei - Reguleerimisala Artikkel 1, lõige 1, punkt e Ei - Reguleerimisala Artikkel 1, lõige 2 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 3 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 4 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 5 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 6 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 7 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 8 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 9 Ei - Kohaldamisala Artikkel 2, punkt 1 Valikuline HOS § 38 lg 1 Mõisted Kooskõlas direktiivi mõttega Artikkel 2, punkt 2 Valikuline HOS § 2 lg 5 Mõisted Kooskõlas direktiivi mõttega Artikkel 2, punkt 3 Valikuline Eelnõu HOS § 3 7 l g 3 p 7 Mõisted Kooskõlas direktiivi mõttega Artikkel 2, punkt 4 Valikuline Eelnõu HOS § 2 lg 4 Mõisted Kooskõlas direktiivi mõttega Artikkel 2, punkt 5 Valikuline Eelnõu HOS § 2 lg 4 Mõisted Kooskõlas direktiivi mõttega Artikkel 2, punkt 6 Valikuline - Mõisted Ei ole eraldi mõistena esile toodud, kuid lähtutakse direktiivis toodud mõiste kirjeldusest Artikkel 2, punkt 7 Valikuline HOS § 39 lg 2 Mõisted Kooskõlas direktiivi mõttega Artikkel 2, punkt 8 Valikuline - Mõisted Ei ole eraldi mõistena esile toodud, kuid lähtutakse direktiivis toodud mõiste kirjeldusest Artikkel 2, punkt 9 Valikuline - Mõisted Artikkel 2, punkt 10, alampunkt a Valikuline - Mõisted Artikkel 2, punkt 10, alampunkt b Valikuline - Mõisted Artikkel 2, punkt 10, alampunkt c Valikuline - Mõisted Artikkel 2, punkt 10, alampunkt d Valikuline - Mõisted Artikkel 3 Ei - Kohaldamisala Artikkel 4, lõige 1 Jah Eelnõu HOS § 9 3 lg 1 Strateegia Artikkel 4 , lõige 2, punkt a Jah Eelnõu HOS § 9 3 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Strateegia Artikkel 4 , lõige 2, punkt b Jah Eelnõu HOS § 9 3 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Strateegia Artikkel 4 , lõige 2, punkt c Jah Eelnõu HOS § 9 3 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Strateegia Artikkel 4 , lõige 2, punkt d Jah Eelnõu HOS § 9 3 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Strateegia Artikkel 4 , lõige 2, punkt e Jah Eelnõu HOS § 9 3 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Strateegia Artikkel 4 , lõige 2, punkt f Jah Eelnõu HOS § 9 3 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Strateegia Artikkel 4 , lõige 2, punkt g Jah Eelnõu HOS § 9 3 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Strateegia Artikkel 4 , lõige 2, punkt h Jah Eelnõu HOS § 9 3 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Strateegia Artikkel 4 , lõige 1 teine lause Jah Eelnõu HOS § 9 3 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus Strateegia Artikkel 4, lõige 3 Ei - Strateegia Korralduslik punkt, liikmesriigi kohustus esitada strateegia ( d) k omisjonile kolme kuu jooksul peale vastuvõtmist Artikkel 5, lõige 1 Jah Eelnõu HOS § -d 9 1 ja 9 2 Riskianalüüs Artikkel 5, lõige 2, punkt a Jah Eelnõu HOS § 9 1 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus Riskianalüüs Artikkel 5, lõige 2, punkt b Jah Eelnõu HOS § 9 1 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus Riskianalüüs Artikkel 5, lõige 2, punkt c Jah Eelnõu HOS § 9 1 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus Riskianalüüs Artikkel 5, lõige 2, punkt d Jah Eelnõu HOS § 9 1 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus Riskianalüüs Artikkel 5, lõige 2, teine lause Jah Eelnõu HOS § 9 1 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus Riskianalüüs Artikkel 5, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 9 1 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus Riskianalüüs Artikkel 5, lõige 4 Ei - Riskianalüüs Korralduslik punkt, liikmesriigi kohustus esitada aruan n e k omisjonile kolme kuu jooksul peale vastuvõtmist Artikkel 5, lõige 5 Ei - Riskianalüüs Komisjoni ülesanne Artikkel 6, lõige 1 Ei - ETOde määramine Korralduslik, tähta eg liikmesriigile ETOde väljaselgitami - seks Artikkel 6, lõige 2, punkt a Ei - ETOde määramine Korralduslik, ei eelda normide ülevõtmist. Määramise metoodika toodud eelnõu lisas 1. ETOde täiendavad kriteeriumid eriseadustes Artikkel 6, lõige 2, punkt b Ei - ETOde määramine Artikkel 6, lõige 2, punkt c Ei - ETOde määramine Artikkel 6, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 38 lg -d 1 2 ja 1 6 ETOde määramine Artikkel 6, lõige 4 Eelnõu HOS § 38 lg 1 2 ETOde määramine Artikkel 6, lõige 5 Jah Eelnõu HOS § 38 lg -d 1 4 ja 1 6 ETOde määramine Osas, mis puudutab ETO staatuse lõpetamist Artikkel 6, lõige 6 Ei - ETOde määramine Komisjoni ülesanne Artikkel 7 , lõige 1, punkt a Ei - ETOde määram ise kriteeriumid Korralduslik, ei eelda normide ülevõtmist. Määramise metoodika toodud eelnõu lisas 1. ETOde täiendavad kriteeriumid eriseadustes Artikkel 7 , lõige 1, punkt b Ei - ETOde määram ise kriteeriumid Artikkel 7 , lõige 1, punkt c Ei - ETOde määram ise kriteeriumid Artikkel 7 , lõige 1, punkt d Ei - ETOde määram ise kriteeriumid Artikkel 7 , lõige 1, punkt e Ei - ETOde määram ise kriteeriumid Artikkel 7 , lõige 1, punkt f Ei - ETOde määram ise kriteeriumid Artikkel 7, lõige 2, punkt a Ei - ETOde määram ise kriteeriumid Korralduslik. L iikmesriigi kohustus esitada k omisjonile kokkuvõte ETOde kohta Artikkel 7 , lõige 2, punkt b Ei - ETOde määram ise kriteeriumid Artikkel 7 , lõige 2, punkt c Ei - ETOde määram ise kriteeriumid Artikkel 7 , lõige 2, teine lause Ei - ETOde määram ise kriteeriumid Artikkel 7 , lõige 2, kolmas lause Ei - ETOde määram ise kriteeriumid Artikkel 7 , lõige 3 Ei - ETOde määram ise kriteeriumid Komisjoni ülesanne Artikkel 8 Valikuline HOS § 36 lg 3 ja § 36 lg 1 p-d 5 − 7 Kohaldamine p anganduse, finantsturutaristu ja digitaristu sektor itele Direktiivi nõuded kohaldatakse krediidiasutus - tele , kes osutavad HOS § 36 lg 3 teenuseid , ning sideettevõtjatele, kes osutavad HOS § 36 lg 1 punktide 5 − 7 teenuseid Artikkel 9, lõige 1 Jah HOS § 36 lg-d 1, 3, 4 ja eelnõu HOS § 36 lg-d 2 ja 5 Pädevad asutused Pädevateks asutusteks on ETKAd Artikkel 9, lõige 2 Ei - Ühtne kontaktpunkt Korralduslik, puudutab Eesti enda kohustusi, ei vaja normi loomist seadusse Artikkel 9, lõige 3 Ei - Ühtse kontaktpunkti aruanne Artikkel 9, lõige 4 Ei - Ühtse kontaktpunkti ressurss Töökorralduslik küsimus, ei vaja normi ülevõtmist Artikkel 9, lõige 5 Ei - Pädevad asutused Pädevad asutused on valitsusasutused. Tegemist töökorraldusliku küsimusega, mis on tagatud ka praegu Artikkel 9, lõige 6 Ei Eelnõu HOS § 41 6 ja eelnõu HOS § 9 1 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus Pädevad asutused Täpsustatud koostöö d seoses aruandlusega ja infovahetusega riskide, ohtude, meetmete kohta Artikkel 9, lõige 7 Ei - Ühtne kontaktpunkt Korralduslik. Puudutab aruandlust k omisjonile Artikkel 9, lõige 8 Ei - Ühtne kontaktpunkt Komisjoni ülesanne Artikkel 10, lõige 1 Ei HOS § 37 lg 1 p-d 1 ja 2 , eelnõu ELTS § 71 lg 5 p 2 1 , KKütS § 8 lg 3 p 4 1 , MGS § 17 1 lg 5 p 4 1 Toetus ETOdele Puudutab koolitamist, juhendamist, nõustamist Artikkel 10, lõige 2 Ei HOS § 37 lg 1 p-d 1 ja 2 Toetus ETOdele Artikkel 10, lõige 3 Ei HOS § 37 lg 1 p-d 1 ja 2 Toetus ETOdele Vabatahtliku teabevahetuse hõlbustamine Artikkel 11, lõige 1, punkt a Ei - Liikmesriikide koostöö Rahvusvahelise koostöö küsimus, ei eelda täiendavate normide loomist Artikkel 11, lõige 1, punkt b Ei - Liikmesriikide koostöö Artikkel 11, lõige 1, punkt c Ei - Liikmesriikide koostöö Artikkel 11, lõige 2 Ei - Liikmesriikide koostöö Selgitav norm Artikkel 12, lõige 1 Jah HOS § 38 lg 3 p 1 ja HOS § 39 lg 5 alusel kehtestatav määrus ning eelnõu HOS § 38 lg 1 4 p 1 ETO riskianalüüs Artikkel 12, lõige 2 Jah HOS § 39 lg 5 alusel kehtestatav määrus ETO riskianalüüs Artikkel 13, lõige 1 , punkt a Jah HOS § 38 lg 3 ja eelnõu HOS § 38 lg 3 p-d 7 1 –7 4 ETO toimepidevus Artikkel 13, lõige 1 , punkt b Jah HOS § 38 lg 3 p 2 ETO toimepidevus Artikkel 13, lõige 1 , punkt c Jah HOS § 38 lg 3 ja eelnõu HOS § 38 lg 3 p-d 7 1 –7 4 ETO toimepidevus Artikkel 13, lõige 1 , punkt d Jah HOS § 38 lg 3 ja eelnõu HOS § 38 lg 3 p-d 7 1 –7 4 ETO toimepidevus Artikkel 13, lõige 1 , punkt e Jah HOS § 38 lg 3 , eelnõu § 41 1 ja 41 2 ja HOS § 39 lg 5 alusel kehtestatav määrus ETO toimepidevus , taustakontroll Artikkel 13, lõige 1 , punkt f Jah HOS § 38 lg 3 ja eelnõu HOS § 38 lg 3 p- 7 1 –7 4 ETO toimepidevus Artikkel 13, lõige 1, teine lause Jah HOS § 38 lg 3 , eelnõu HOS § 41 1 lg 6, § 38 lg 3 p-d 7 1 –7 4 ETO toimepidevus , taustakontroll Artikkel 13, lõige 2 Jah HOS § 39 lg -d 1, 3 ja 5 ETO plaan Artikkel 13, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 38 lg 3 p 8 ETO kontaktpunkt Artikkel 13, lõige 4 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne Artikkel 13, lõige 5 Ei - Nõuandemissioon Artikkel 13, lõige 6 Ei - Komisjoni rakendusakt Artikkel 14, lõige 1, punkt a Jah Eelnõu HOS § 41 1 Taustakontroll Artikkel 14, lõige 1, punkt b Jah Eelnõu HOS § 41 1 Taustakontroll Artikkel 14, lõige 1, punkt c Jah Eelnõu HOS § 41 1 Taustakontroll Artikkel 14, lõige 2 Jah Eelnõu HOS § 41 1 , § 41 2 lg 1–3 ja § 41 3 Taustakontroll Artikkel 14, lõige 3, punkt a Jah Eelnõu HOS § 41 3 lg 1 p 1 ja lg 3 Taustakontroll Artikkel 14, lõige 3, punkt b Jah Eelnõu HOS § 41 2 lg-d 1 ja 2, § 41 3 lg 1 p 2 ja lg 2 ning lg 4 Taustakontroll Artikkel 14, lõige 3, teine lause Jah KarRS § 30 lg 5 Taustakontroll Artikkel 15, lõige 1, punkt a Jah Eelnõu HOS § 38 lg 4 ja § 41 6 lg -d 3 – 6 Intsidentidest teavitamine Artikkel 15, lõige 1, punkt b Jah Eelnõu HOS § 38 lg 4 ja § 41 6 lg -d 3 – 6 Intsidentidest teavitamine Artikkel 15, lõige 1, punkt c Jah Eelnõu HOS § 38 lg 4 ja § 41 6 lg -d 3 – 6 Intsidentidest teavitamine Artikkel 15, lõige 2 Jah Eelnõu HOS § 41 5 lg -d 3 – 5 Intsidentidest teavitamine Artikkel 15, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 38 lg 4 ja § 41 6 lg -d 3 – 6 Intsidentidest teavitamine Artikkel 15, lõige 4 Ei Intsidentidest teavitamine Korralduslik, ei vaja normi loomist Artikkel 16 Valikuline - Standardid Ei eelda normi ülevõtmist Artikkel 17, lõige 1, punkt a Jah Eelnõu HOS § 41 4 lg 1 Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja Artikkel 17, lõige 1, punkt b Jah Eelnõu HOS § 41 4 lg 1 Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja Artikkel 17, lõige 1, punkt c Jah Eelnõu HOS § 41 4 lg 1 Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja Artikkel 17, lõige 2 Jah Eelnõu HOS § 41 4 lg-d 2, 3, 4, 5 Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja Artikkel 17, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 41 4 lg-d 6 ja 7 Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja Artikkel 17, lõige 4 Jah Eelnõu HOS § 41 4 lg 7 Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja Artikkel 18, lõige 1 Ei - Nõuandemissioon Korralduslik, ei eelda normi ülevõtmist Artikkel 18, lõige 2 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne Artikkel 18, lõige 3, punkt a Jah Eelnõu HOS § 41 5 lg 2 Nõuandemissioon Artikkel 18, lõige 3, punkt b Jah Eelnõu HOS § 41 5 lg 2 Nõuandemissioon Artikkel 18, lõige 3, punkt c Jah Eelnõu HOS § 41 5 lg 2 Nõuandemissioon Artikkel 18, lõige 4 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne Artikkel 18, lõige 5 Ei - Nõuandemissioon Korralduslik norm nõuandemis- siooni korraldamise kohta Artikkel 18, lõige 6 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne Artikkel 18, lõige 7 Jah Eelnõu HOS § 41 5 lg-d 1 ja 3 Nõuandemissioon Artikkel 18, lõige 8 Ei - Nõuandemissioon Korralduslik norm nõuandemis- siooni korraldamise kohta Artikkel 18, lõige 9 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne Artikkel 18, lõige 10 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 1 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 2, esimene lause osa Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, punkt a Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, punkt b Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, punkt c Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, punkt d Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, punkt e Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, punkt f Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, punkt g Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, punkt h Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, punkt i Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 3, punkt j Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 4 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 5 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 6 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 19, lõige 7 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne Artikkel 20, lõige 1 Ei - Komisjoni toetus Komisjoni ülesanne Artikkel 20, lõige 2 Ei - Komisjoni toetus Komisjoni ülesanne Artikkel 20, lõige 3 Ei - Komisjoni toetus Komisjoni ülesanne Artikkel 21, lõige 1, punkt a Jah HOS § 46 Järelevalve Artikkel 21, lõige 1, punkt b Jah HOS § 46 ja eelnõu HOS § 45 1 Järelevalve Artikkel 21, lõige 2, punkt a Jah HOS § 46 ja HMS Järelevalve Artikkel 21, lõige 2, punkt b Jah HOS § 46 ja HMS ning eelnõu HOS § 45 1 Järelevalve Artikkel 21, lõige 2, teine lause Jah HOS § 46 ja HMS Järelevalve Artikkel 21, lõige 3 Jah HOS § 46 Järelevalve Artikkel 21, lõige 4 Jah HOS § 46 ja HMS Järelevalve Artikkel 21, lõige 5 Jah HOS § 46 ja HMS ning HKTS Järelevalve Artikkel 22 Jah Eelnõu HOS § -d 47 ja 49 Karistused Artikkel 23, lõige 1 Ei - Volitused Komisjoni ülesanne Artikkel 23, lõige 2 Ei - Volitused Komisjoni volituse tähtaeg Artikkel 23, lõige 3 Ei - Volitused Korralduslik punkt volituse tagasivõtmise kohta Artikkel 23, lõige 4 Ei - Volitused Komisjoni ülesanne Artikkel 23, lõige 5 Ei - Volitused Komisjoni ülesanne Artikkel 23, lõige 6 Ei - Volitused Komisjoni ülesanne, akti jõustumine Artikkel 24, lõige 1 Ei - Komiteemenetlus Kohaldamise norm Artikkel 24, lõige 2 Ei - Komiteemenetlus Komisjoni ülesanne Artikkel 25 Ei - Aruandlus Komisjoni ülesanne Artikkel 26, lõige 1 Jah Eelnõu § 18 Jõustamine Artikkel 26, lõige 2 Jah Eelnõu lisa 3 Ülevõtmistabel Artikkel 27 Ei - - Ei pea võtma üle, puudutab direktiivi 2008/114/EÜ kehtetuks tunnistamist Artikkel 28 Ei - - Ei pea võtma üle, puudutab direktiivi jõustumist Artikkel 29 Ei - - Ei pea võtma üle, puudutab direktiivi adressaate Lisa punkt 1, alampunkt a Jah ELTS § 21 1 lg 1 ETO Lisa punkt 1, alampunkt b Jah Eelnõu KKütS § 7 lg 3 ETO Lisa punkt 1, alampunkt c Jah Eelnõu VKS § 3 lg 7 ETO Lisa punkt 1, alampunkt d Jah Eelnõu MGS § 22 lg 15 ETO Lisa punkt 1, alampunkt e Jah - ETO ETOd ei ole tuvastatud Lisa punkt 2, alampunkt a Jah Eelnõu LennS § 58 9 lg-d 1 ja 2 ETO Lisa punkt 2, alampunkt b Jah Eelnõu RdtS § 9 1 ETO Lisa punkt 2, alampunkt c Jah Eelnõu SadamS § 3 1 lg 1 ETO Lisa punkt 2, alampunkt d Jah Eelnõu EhS § 97 lg-d 7 ja 8 ETO Lisa punkt 2, alampunkt e Jah - ETO ETOd ei ole tuvastatud Lisa punkt 3 Jah KAS § 3 lg 2 ETO Lisa punkt 4 Jah - ETO ETOd ei ole tuvastatud Lisa punkt 5 Jah Eelnõu TTKS § 7 lg-d 5 ja 6, § 17 lg 1 1 , § 22 lg 4 1 , RavS § 26 lg 1 1 ETO Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL artikli 3 punktis g määratletud tervishoiuteenu - se osutajad . Üksused, kellel on direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 79 osutatud hulgimüügiluba Lisa punkt 6 Jah Eelnõu ÜVVKS § 6 lg 2 ETO Lisa punkt 7 Jah Eelnõu ÜVVKS § 6 lg 2 ETO Lisa punkt 8 Jah ESS § 87 lg 4 ETO Elektroonilise side teenuste osutajad direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punkti 4 tähenduses, kui nende teenused on üldkasutatavad Lisa punkt 9 Jah - ETO ETOd ei ole tuvastatud Lisa punkt 10 Jah - ETO ETOd ei ole tuvastatud Lisa punkt 11 Jah Eelnõu ToiduS § 46 4 ETO Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 4 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Justiitsministeerium PAGEREF _Toc159420998 \h 2 Kaitseministeerium PAGEREF _Toc159420999 \h 17 Kliimaministeerium PAGEREF _Toc159421000 \h 27 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium PAGEREF _Toc159421001 \h 32 Rahandusministeerium PAGEREF _Toc159421002 \h 37 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium PAGEREF _Toc159421003 \h 42 Siseministeerium PAGEREF _Toc159421004 \h 52 Sotsiaalministeerium PAGEREF _Toc159421005 \h 61 Finantsinspektsioon PAGEREF _Toc159421006 \h 67 Eesti Pank PAGEREF _Toc159421007 \h 71 Konkurentsiamet PAGEREF _Toc159421008 \h 77 Justiitsministeerium Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1. EL õiguse ja riigisisesed küsimused − juhime tähelepanu, et Euroopa Liidu (EL) õigusega seotud eelnõusse ei kavandata teisi küsimusi. See võib hakata takistama või pikendama EL õiguse ülevõtmist. Lähtudes eelnevast tuleb eelnõust jätta välja muudatused, mis ei ole seotud EL õiguse ülevõtmisega ning koondada need muudatused eraldi eelnõuks. Arvestatud Eelnõust on jäetud välja muudatused, mis ei ole vahetult vajalikud direktiivi rakendamiseks ja eesmärgi saavutamiseks. 2. Päringute tegemine e-äriregistri kaudu – Justiitsministeerium nõustub, et rahvastikuregistri ja karistusregistri päringuid tehakse taustakontroll raames e-äriregistri kaudu, kuid üksnes järgmiste tingimuste täitmisel: a. äriregistri seaduses on muudetud registri pidamise eesmärk; b. kindlaks on määratud ETO-de nimekiri, kes taustakontrolli raames päringuid teha tohivad; c. kindlaks on määratud isikud ETO-des, kes taustakontrolli raames päringuid teha võivad; d. kindlaks on määratud ametikohad, millele kandideerivate isikute suhtes võib taustakontrolli raames päringuid teha; e. Riigikantselei on vastutav töötleja nende päringute osas, mitte Justiitsministeerium; f. seletuskirjas on esitatud protsessi joonis, kuidas see kontroll käib, kes vastutab, kust andmeid saadakse jne; g. seletuskirjas on välja toodud äriregistri arenduste maksumus ja reaalne ajakava. Selgitused Eelnõu on muudetud . S elgitame järgmist: Elutähtsa teenuse osutaja kontrollib üksnes kehtivaid karistusandmeid ehk teeb päringu karistusregistrisse. Vt lähemalt: https://www.rik.ee/et/karistusregister . E elnõust on välja jäetud teovõime kontroll. Eelnõu on täiendatud keeluga kontrollida muid karistusregistrisse kantud andmeid juhul, kui päringu vastuseks on saadud teave konkreetsete kuritegude kohta, mis on töö andmise keeldumise imperatiivseks aluseks. Eelnõu kohaselt määratakse ETO riskianalüüsis kindlaks konkreetsed ülesanded või ameti/töökohad ( NB! mitte konkreetsed taustakontrollile allutatud füüsilised isikud ) ning riskianalüüs i peab olema ka elutähtsat teenust korraldav asutus (ETKA) kinnita n ud . E nne kinnitamist pole karistusregistri andmete pärimine konkreetset ülesannet täitva isiku suhtes lubatud. Seaduses ei määrata ETO konkreetseid (personali) töötajaid, kes või ksid karistusregistrisse päringu id teha . Selgitame , et seadusandja kohustab tagama ETOt kui juriidilist isikut, kes vastutab elutähtsa teenuse toimepidevuse eest. See k ohustus hõlmabki seadusandja antud volitus t teha ise päring karistusregistrisse. ETO s määratakse pärin g u tegemise õiguse ga isikud, kes on tuvastatavad . ETO juriidilise isikuna on kohustatud tagama selle, et tema enda kinnitatud riskianalüüsis markeeritud tööd tegev a isiku kohta on seaduse kohaselt ka päring tehtud. Andmekaitsealase järelevalve tegemiseks on juba praegu Eestis iga karistusregistri päringu tegija (füüsilise isikuna) tuvastatav , sh kas ta tahtis kogu kehtivate karistuste vaadet või üksikute karistuste andmeid. Vastutava töötleja määramise vajadus ja põhjus on hetkel arusaamatu, nt pole seda reguleeritud lastekaitseseaduses analoogsete päringute tegemisel lastega töötavate isikute töötamise õiguste piiramisel . Palume siin JUMi sõnastusettepanek ut , kui eelnõu sõnastust on vaja täiendada vastava sättega vastutava töötleja kohta . Seletuskir ja on täiendatud protsessijoonisega. Andmeid ettevõtte ETO staatuse kohta kontrollitakse TTRst, taustakontrollile allutatud töötajate andmed töökoha põhiselt hoitakse TÖRs analoogselt riigikaitseliste töökohtadega. E-toimikus ei hoiustata arenduse tulemusena täiendavaid andmeid . Liideste abil teiste registritega üksnes kontrollitakse eelduste esinemist, et ETO saaks isiku kohta karistusandmeid. Täiendavat andmesäilitamise kohustust ei teki, kuna karistusandmete pärimise kohta koostatakse juba praegu logisid ning järelevalve korral lähtutakse logide andmetest. 3. Taustakontrolli läbiviimise kohustus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 14 lõike 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud esitada taotlusi taustakontrolliks. Samuti tuleb direktiivi põhjenduspunkti 32 kohaselt tagada, et asjaomased asutused hindavad [taustakontrolliks esitatud] taotlusi mõistliku aja jooksul ning töötlevad neid kooskõlas liikmesriigi õigus- ja menetlusnormidega ning asjakohaste ja kohaldatavate liidu õigusaktidega, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega. Justiitsministeeriumi hinnangul nähtub eelnevast, et taustakontrolli peaks läbi viima riigiasutus, mitte elutähtsa teenuse osutaja (ETO) ise. Eelnõus on aga vastav kohustus pandud ETO-le. Võime jaatada lahendust, kus ETO esitab asutusele päringu ning saab jah/ei vastuse vastavalt sellele, kas isiku kohta on tehtud piiratud teovõime kanne ja tal on kehtiv karistus. Samas peab sellise lahenduse puhul olema määratud asutus, kes on andmetöötluse vastutav töötleja. Hetkel kavandatud regulatsiooni puhul peame problemaatiliseks lahendust, kus ETO-le on eelnõuga antud kaalutlusõigus. Isikuandmete töötlemise põhimõtetega ja direktiiviga ei ole kooskõlas, et ETO-dele antakse nimekiri isiku kõikidest kehtivatest karistustest, mille alusel ETO annab hinnangu taustakontrolli läbimise kohta. Oleme seisukohal, et direktiivi korrektseks ülevõtmiseks tuleks taustakontrolli teostamise ülesanne (nt tehnilise lahenduse pakkumine) anda asutusele. Palume eelnõu direktiiviga kooskõlla viia. Mittearvestatud Ei nõustu JUM märkusega, et eelnõus toodud taustakontrolli lahendus ei ole kooskõlas direktiiviga. Kohustus isikute taustakontrolliks tuleneb direktiivi artikl i 13 lg 1 p-st e. S elle kohaselt kohustub ETO tagama töötajate turvalisuse piisava haldamise, sh määrama isikute kategooriad, kellelt nõutakse taustakontrolli läbimist. Artikl i 14 lg 1 paneb liikmesriigile kohustuse täpsusta da tingimused, mille alusel on ETO - l lubatud esitada taotlusi ( request ) taustakontrolliks. Sõna request tähendab ka päringute esitamist. Direktiiv ei täpsusta , mis kuju l need päringud võivad olla esitatud ja mis kujul tuleb esitada vastus päringule. Euroopa Komisjoni õigusteenistus on 20.06.2023 esitanud seisukoha, et Artiklit 14 tuleks lugeda kooskõlas CER direktiivi põhjenduse ga 32, mis kajastab artiklit 14 ja annab näiteid selle kohta, kuidas isiku identiteeti saab kinnitada. Seejuures on kohustused seotud saavutatava tulemusega: st seni, kuni riiklikud asutused austavad neid kohustusi, võivad taustakontrolli tegemise viisid võtta erinevaid vorme, sealhulgas elektroonilisi, kuna CER direktiiv ei ole selles osas ettekirjutav. Riiklike asutuste ülesanne on hinnata, kas konkreetse taustakontrolli viisi valik austab artikli 14 CER direktiivi ja muu selles osas viidatud EL õigusega ettenähtud kohustusi . Sellest tulenevalt saavad päringud olla ka digitaalsed, nt ETO päring karistusregistrisse. Täpne lahendus on jäetud iga liikmesriigi enda otsustada. Oluline on see, et on täidetud direktiivi eesmärk tagada töötajate turvalisuse haldamine vähemalt miinimumulatuses (dokumendi kontroll ja karistusandmete kontroll). Direktiivi a rt 14 lg 3 kohaselt tuleb taustakontrolli raames kontrollida vähemalt isiku isikusamasust ja isiku karisusregistri andmeid. Sisuliselt piirdub direktiivis nimetatud taustakontroll isiku isiku t tõendava dokumendi kontrolliga ja karistusandmete kontrolliga. Kõiki neid toiminguid saab teha ETO ise ning puudub vajadus, et seda andmestikku vahendaks PPA või KAPO. Taustakontrolli ülesande andmine PPA või KAPO - le ei tooks lisandväärtust, kuna sellisel juhul need asutused lihtsalt väljastavad ETOdele karistusandmete väljavõtte, mida ETO saaks võtta ise. Komisjoni õigusteenistus on ka oma vastuses r õ h u tanud (vastus edastatud ka JUM - le) , et negatiivse tagajär j e sisustamine on jäetud liikmesriikide pädevusse , direktiiv ei anna siinkohal suuniseid. On liikmesriigi otsustada , kuidas reguleeritakse negatiivse tagajärje realiseerimist ja mille alusel seda kaalutakse. Kaalumisõiguse jätmine ETOdele taustakontrolli tulemuste kohaldamisel on kooskõlas direktiiviga. Seda enam, et direktiivi art 13 lg 1 p e kohaselt on just ETO kohustus tagada töötajate turvalisuse piisav haldamine riskianalüüsi ja taustakontrolli protseduuri ga . Taustakontrolli tege mine on kohustuslik. Otsustamine kontrolli tagajärgede üle on jäetud direktiivi kohaselt ETOde le . Riik peab looma üksnes võimalused ETOde töötajatest tulenevate riskide kontrollimiseks ja vastavate päringute tege miseks otsuse langetamiseks. Nagu märkuses toodud , siis Justiitsministeeriumi hinnangul peaks taustakontrolli tegema riigiasutus, mitte elutähtsa teenuse osutaja (ETO) ise. Eelnõu koostamisel ja selle kooskõlastamise raames on selgitatud mitmel korral mh JUM-le , et ka komisjoni seisukohalt võib vastava „taotluse esitamist“ käsit a da karistus andmete pärimisega, kui see on riigisiseselt reguleeritud (vastav komisjoni kiri edastatud ka var em JUM - le) . D irektiivi miinimum piirdub ki aga karistusandmete kontrolliga, mida Eesti õiguse kohaselt on võimaldatud teha igaühel . Vt https://www.rik.ee/et/karistusregister , kus on kirjas : „ Igaüks saab nii enda kui teiste isikute kohta iseseisvalt teha päringuid avalikus e-toimiku infosüsteemis.“ Samuti on juba praegu Eestis tagatud sell e päringu tegemise üksikasjade järelevalve AKI poolt . Ka komisjon on nõustunud, et Eestis ( juba enne direktiivi vastuvõtmist) loodud lahendus karistusandmete kontrollimiseks ei ole direktiiviga vastuolus juhul, kui päringu teeb ka (Eesti lahenduse vaates) ETO ise , kuna päringud tehakse kooskõlas riigisiseste normidega karistusandmete kontrolliks. 4. Eelnõu § 1 p 5 – eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus finantssektorit puudutavas eriolukorras Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve subjektide suhtes kehtestada määrusega nõudeid ja tingimusi, mis tavatingimustes on kehtestatud seadusega. Seletuskirjas ei ole analüüsitud selle sätte põhiseaduspärasust, ennekõike selle kooskõla seaduse reservatsiooni põhimõttega. Kahtlusi tekitab just võimalus muuta määrusega seadusi eriolukorras, kus Riigikogu kogunemine ei ole tõenäoliselt takistatud. Põhiseaduse kohaselt on täidesaatev võim üldjuhul volitatud andma üksnes intra legem määrusi ehk seadust rakendavaid, täpsustavaid määrusi. Selline määrus antakse erivolitusnormi alusel ning see ei tohi väljuda volitusnormi reguleerimiseseme raamidest. Riigikohus on leidnud, et täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega (RKPJKo 5.11.2002, 3-4-1-8-02). Samuti ei ole seletuskirjas analüüsitud, miks olukorras, kus Riigikogu ei saa kokku tulla, ei kehtestata vajadusel seadusemuudatusi seadlusega, nagu seda võimaldab PS § 109. Palume analüüsida seletuskirjas sätte kooskõla PS-ga lähtuvalt eelnevatest tähelepanekutest. Selgitused Kavandatav hädaolukorra seaduse § 25 1 on jäetud eelnõust välja. Nimetatud muudatus kavandatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõusse. Täpsem selgitus ja põhiseaduslikkuse hinnang esitatakse selle eelnõu seletuskirjas . 5. Eelnõu § 1 p 22 (§ 412 lg 1 p 1) – direktiivi (EL) 2022/2557 põhjenduspunkti 32 kohaselt selleks, et kinnitada taustakontrolli objektiks oleva isiku identiteeti, on asjakohane, et liikmesriigid nõuavad kooskõlas kohaldatava õigusega isikut tõendavat dokumenti, näiteks passi, riiklikku isikutunnistust või digitaalset isikut tõendavat dokumenti. Direktiiv ei näe ette, et ETO peaks tuvastama isikusamasuse korrakaitseseaduse mõttes või tegema selleks päringu riiklikusse andmekogusse, vaid direktiiv sätestab kohustuse ETO-le küsida isikult isikut tõendavat dokumenti, et veenduda, et isik, kelle suhtes taustakontrolli teostamise taotlus esitatakse, on see, kellena ta ennast kinnitab olevat. Eelnevast tulenevalt palume jätta eelnõust välja kavandatav § 412 lõike 1 punkt 1 ning näha eelnõus ette eraldi kohustus küsida isikult isikut tõendavat dokumenti, mille alusel kontrollida, kas tegemist on sama isikuga, keda isik väidab end olevat. Arvestatud Eelnõu on täiendatud. 6. Eelnõu § 1 p 3 – kuna Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 66 lõike 1 järgi on Siseministeeriumi valitsemisalas riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine, kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine, siis peab Justiitsministeerium riskianalüüsi koostamise juhtimise küsimuses pädevaks Siseministeeriumi. Seda põhjusel, et vastavateemaliste poliitikate väljatöötamine saab põhiseaduse (PS) järgi olla üksnes ministeeriumi valdkond. PS § 94 järgi moodustatakse valitsemisalade korraldamiseks seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Üleriigiline riskianalüüs, sealhulgas selle koostamine, on Siseministeeriumi valitsemisala üks põhiülesandeid, seega see ei ole käsitletav tugiteenusena ega tehnilise teenindamisena (VVS § 77), mida saaks juhtida Riigikantselei. Sama märkus kehtib ka eelnõuga kavandatava HOS § 416 kohta, kuna strateegia väljatöötamine on sisuliselt võrdsustatav valdkonna poliitika väljatöötamisega, mis on PS § 94 kohaselt ministeeriumi pädevus ega kujuta endast tugiteenust. Mittearvestatud VVS § 77 lg 1 p 14 kohaselt on Riigikantselei pädevuses kriisireguleerimispoliitika väljatöötamine ja selle elluviimise koordineerimine. Siseministeeriumi pädevus on VVS § 66 lg-ga 1 piiritletud ainult riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamise, kodanikuühiskonna arengu kavandamise ja koordineerimise, rahvastiku toimingute ja usuliste ühendustega seotud küsimustega. Siseministeeriumi pädevusse ei kuulu kriisireguleerimispoliitika ja selle elluviimine. Üleriigiline riskianalüüs ja ETO-de toimepidevuse strateegia on kriisireguleerimispoliitika elluviimise tööriistad ning kriisireguleerimispoliitika väljatöötamine ja elluviimine on Riigikantselei pädevuses, sh vajalikke õigusaktide ja dokumentide ettevalmistamine. Selline pädevus on Riigikantseleil alates 01.07.2021 ning käesoleva eelnõu raames ei ole kavas muuta valitsusasutuste pädevusi. Vt ka hädaolukorra seaduse muudatuse põhjendusi, millega kriisireguleerimisvaldkond Riigikantseleisse üle läks : „Muudatuse tulemusel ei kao põhimõte, mille kohaselt iga ministeerium ja asutus vastutab kriisireguleerimise eest oma vastutusalas. Riigikantselei ülesanded jäävad sarnaseks tänaste Siseministeeriumi ülesannetega. See tähendab, et Riigikantselei suunab asutuste tegevust üldiselt, riigi tasandil, ministeerium aga teeb seda täpsemalt oma valitsemisalas ning vastutab selle eest, et vajalikud kriisireguleerimisülesanded oleksid täidetud. Eelnevaga seonduvalt saab eelnõu kohaselt Riigikantselei ülesandeks ka õigusaktide väljatöötamine valitsemisalade ülese valdkonna koordineerimisel. Kriisireguleerimise näite puhul tähendab see, et sellealase poliitika väljatöötamise ja elluviimise koordineerimise saab anda Riigikantseleile, kuna tegemist on mitut valitsemisala hõlmava valdkonnaga. Nimetatud juhul ei ole võimalik rääkida ühe ministeeriumi valitsemisalast ega ka ühest asjaomasest ministrist. Poliitika koordineerimine tähendab muuhulgas õigusaktide eelnõude väljatöötamist. Kui kriisireguleerimise kui valitsemisalade ülese valdkonna koordineerimise ülesanne on Riigikantseleil, toob see kaasa muuhulgas ka vastavate eelnõude väljatöötamise vajaduse.“ Lisaks, p õhiseadus ei kohustagi kõiki võimalikke sisulisi küsimusi ministeeriumide vahel ära jaotama. See nähtub kasvõi juba sellest, et PS § 94 lg 4 kohaselt võib Vabariigi President peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita minister). Sellisel regulatsioonil on mõte ainult siis, kui sellise ministri vastutada võib anda küsimuse, mis samal ajal ühegi teise (ministeeriumi juhtiva) ministri vastutusvaldkonda ei kuulu. Ühtlasi ei kohusta põhiseadus ministrit valima poliitikute seast. Poliitilist vastutust kannab peaminister , kes vastavalt VV S § 36 lg 1 p-le 2 1 esitab VV-le ettepanekuid oma vastutusvaldkonna, Riigikantselei pädevuses olevate ja muude küsimuste otsustamiseks. Seega ka näiteks kannab Riigikogus Riigikantselei ettevalmistatud seaduseid ette ehk et poliitiline vastutus on peaministri kaudu olemas. 7. Eelnõu § 1 p 5 (lg 2 p-d 3 ja 4) – seletuskirja ja eelnõu põhjal jääb ebaselgeks, kas mõeldud on intressi ja viiviste maksmise või arvestamise peatamist? Justiitsministeerium on seisukohal, et ainult maksmise peatamine võib jääda olukorda arvestades ebapiisavaks. Palume seletuskirja selles osas täiendada. Selgitused Kavandatav hädaolukorra seaduse § 25 1 on jäetud eelnõust välja. Nimetatud muudatus kavandatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõusse. Praegu on ebaselge, kas JuM teeb ettepaneku lisaks intresside/viiviste maksmise peatamisele peatada ka üleüldse nende arvestamine teatud perioodi jooksul ehk sisuliselt soovitakse vähendada krediidisaajate võlgnevust (või ka kindlustusvõtjate kohustusi) . RAM hinnangul on tegemist põhimõtteli se muu d atusega ja see võib (mingil määral) kahjustada pankade finantspositsiooni ja laiemalt finantsstabiilsust (punktis 4 sätestatud kindlustuslepingute puhul oleks ilmselt laiem mõju väiksem). RAM ei ole praegu veendunud, kas see oleks mõistlik ja ses osas tuleks veel konsulteerida Finantsinspektsiooniga. 8. Eelnõu § 1 p 15 (Tsiviiltoetuste register) − üldise märkusena toome välja, et isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese õigust privaatsusele, mis on sätestatud PS §-s 26. Põhiõiguste riive alused peavad tulenema seadusest (PS § 3 ja § 11). Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) §-de 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel peab järgima isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Seega peab isikuandmete töötlemiseks seaduse tasandil olema sätestatud konkreetne eesmärk, milleks andmeid kogutakse, samuti kogutavate andmete koosseis ja andmete säilitamise tähtaeg. HOS-is on andmekogu regulatsioon puudulik ning vajab oluliselt täiendamist. Andmekogu reguleeriv säte peab muu hulgas sisaldama andmekogu eesmärki, andmekogu vastutavat töötlejat, andmekogus töödeldavat andmekoosseisu, säilitamise tähtaegu. Samuti peab põhimääruse volitusnorm sisaldama, millised asjaolud volitab seadusandja määruse tasemel reguleerimiseks, nt andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, volitatud töötlejad, vastutava volitatud töötleja ülesanded jne (vt ka AvTS § 435). Palume esimesel võimalusel HOS-i andmekogu regulatsiooni eelnevast märkusest tulenevalt täiendada. Selgitus Arvestust ETOde üle peetakse tsiviiltoetuse registris alates 01.07.2018. Tegemist on juba kehtiva normiga. Tsiviiltoetuse registrit andmekoguna reguleerib RiKS § 82 14 ja selle lõike 4 alusel kehtestatud registri põhimäärus. Nimetatud põhimääruses on juba määratud ETOdega seotud andmete koosseis ja ETKAd volitatud töötlejatena. Käesolevas eelnõus üksnes tuuakse välja viide tsiviiltoetuse registrile ega dubleerita RiKSis sätestatud regulatsiooni. Märkusest tulenevad vajalikud täpsustused tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus, millega tunnistatakse mh nii HOS kui ka RiKS kehtetuks. 9. Eelnõu § 1 p 22 – eelnõuga kavandatava HOS § 411 lõike 8 punkti 1 puhul palume mõisteid täpsustada. Ilmselt on ühe kontrolli välistava alusena loetelus silmas peetud isikuid, kellel on riigisaladusele ametikohajärgne juurdepääsu õigus? Palume eelnõu sõnastust täpsustada. Arvestatud Eelnõu on täpsustatud. 10. Teovõime kontrollimine – eelnõu kohaselt peab ETO kontrollima isiku teovõimet. Juhime tähelepanu, et rahvastikuregistrist ei saa kontrollida seda, millises ulatuses on täisealisel isikul teovõime, kuna teovõime on faktiline seisund. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 8 lõike 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Eestkoste on ainult eeldus isiku teovõime osas. See kehtib mõlemat pidi, st kui eestkostet ei ole seatud, võib inimese teovõime ikkagi olla piiratud ja seega ka tehing kehtetu. Teistpidi jällegi võib olla seatud eestkoste, aga inimene saab ise oma tegudest ja nende tagajärgedest piisavalt aru ja seega on ka tehing kehtiv. Seega ei ole võimalik ETO-l taustakontrolli raames kontrollida isiku teovõimet, mille hindamine toimub vastavalt TsÜS-ile, perekonnaseadusele ja tsiviilkohtumenetluse seadustikule, vaid tal on võimalik üksnes kontrollida, milline kanne on rahvastikuregistrisse teovõime kohta tehtud. Palume eelnõu sõnastust muuta selliselt, et ETO peab kontrollima teovõime kohta tehtud kannet rahvastikuregistrist, ning seletuskirjas välja tuua, et teovõime kontrollimisel saavad ETO-d teada üksnes, milline kanne on isiku teovõime kohta rahvastikuregistrisse tehtud, kuid sisulist teovõime hindamist ei toimu. Muu hulgas tuleks seletuskirjas ka selgitada, et teovõime kontrollimise käigus ei saa teovõime hindamiseks päringuid teha muudesse andmekogudesse, nt mõnda terviseandmeid sisaldavasse andmekogusse. Selgitused Teovõime kontrollimine on eelnõust välja jäetud ning kontroll piirdub üksnes karistatuse andmete päringuga. 11. Järelevalve – palume täiendada eelnõu ja seletuskirja järelevalvet puudutavas osas ETO-de ja järelevalve teostaja (ETKA) vaates. Eelnõust ja seletuskirjast peab nähtuma, kuidas tagatakse, et riskianalüüsid on koostatud, kriitilised ametikohad on määratud ja vajalikus osas taustakontroll tehtud. Arvestatud Seletuskir ja on täiendatud. 12. Eelnõu § 3 p 3 – kõnealuse sättega pannakse Konkurentsiametile uus ülesanne, kuid Konkurentsiametit ei ole selles osas eelevalt kaasatud ega eelnõu neile arvamuse avaldamiseks saadetud. Palume Konkurentsiametile ülesande panemise võimalus ja tingimused kindlasti läbi rääkida Konkurentsiametiga ning seletuskirjas tuua mõjuanalüüsis välja ka mõju Konkurentsiametile (töökoormus, kulud jne). Selgitused Eelnõust on jäetud välja riigikaitselised ülesanded ja sellega seotud järelevalve. Nimetatud ülesannetega seotud temaatika vaadatakse üle tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu raames. 13. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Arvestatud Lisades esitatud märkused on vaadatud üle ja parandused tehtud . 14. Eelnõu § 41 1 lg 4 – eelnõu kohaselt tuleb taustakontroll läbi viia iga 2 aasta tagant. Palume seletuskirjas välja tuua, miks on valitud just 2-aastane intervall, kuna selle perioodi jooksul võib isik toime panna mitmeid asjasse puutuvaid rikkumisi. Palume kaaluda, kas selleks, et taustakontrolli oleks kahtluse korral võimalik teha tihemini, võiks seaduses näha ette võimaluse teha seda vähemalt iga kahe aasta tagant. Arvestatud Kaheaastane samm on seotud ETO toimepidevuse riskianalüüsi uuendamise sammuga. Küll nõustume, et ETO võib vajaduse korra l uuendada riskianalüüsi ka tihedamini. Eelnõus on täpsustatud, et saab teha kontrolli vähemalt iga kahe aasta tagant. Seletuskir ja on täiendatud. 15. Eelnõu § 41 1 lg 6 − seletuskirjas (lk 24) on e elnõu § 41 1 lõike 6 kirjelduse juures esitatud selgitus, et päringute mugavuse tagamiseks on vajalik infovahetust töötajate registriga (TöR) ja tsiviiltoetuse registriga (TTR) ning esitatud joonist selle kohta, kuidas TöR ja Karistusregister omavahel suhelda võiksid taustakontrolli teostamisel, kuid eelnõu ei sisalda sellega kaasnevaid vajalikke seaduse muudatusi. Seletuskirjas on hetkel esitatud kirjeldus sidunud eelnevalt kirjeldatud funktsionaalsuse jäigalt Karistusregistriga. Pigem tuleks seda funktsionaalsust kirjeldada selliselt, et „luuakse taustakontrolli teenus, mis pärib TTR-ist ETO-de loetelu, saab TöR-ist iga ETO kohta töötajad ja siis kontrollib Karistusregistrist andmed ja edastab info ETO-le negatiivsete tulemuste korral“ . Tehniliselt on see kontrollija, mis kontrolle teeb, eraldi rakendus (nagu eelnevalt pakutud sõnastus seda kirjeldab), kuid seletuskirjas hetkel pakutud sõnastus kirjeldab seda Karistusregistri osana, mis on väär aga nii sisuliselt kui ka tehniliselt. Lisaks leiame, et seletuskirjas võiks jätta paindlikkuse, mille kaudu kontrolli teostatakse, st konkreetselt ei pea ütlema, et seda kontrolli tehakse just E-toimiku vahendusel. Leiame, et selles küsimuses võiks jätta võimaluse luua see võimaluse läbi ÄR-i (ettevõtja jaoks), AT või AET-i kaudu. Palume eelnõu ja seletuskiri omavahel kooskõlla viia ja teha seletuskirjas eelpool välja toodud parandused. Arvestatud Seletuskir ja on täiendatud TÖR ja TTRI osas, samuti on jäetud avatuks, kas arendus tuleb e-toimiku või e -äriregistri juurde vmt, need kaks on toodud välja näitena. Eelnõu on täiendatud MKS muudatusega. 16. Isikut tõendava dokumendi esitamine – eelnõuga kavandatava HOS § 41 3 lg 2 kohaselt võib ETO nõuda olulist ülesannet täitvalt isikult tema isikusamasuse kontrollimiseks isikut tõendava dokumendi esitamist. Juhime tähelepanu, et direktiivist tuleneb kohustus taustakontrolli käigus kontrollida isiku identiteeti nõudes temalt isikut tõendavat dokumenti. HOS sättes on see nõue hetkel sees vaid võimalusena. Võimalusena on see mõistetav juhul, kui inimesele tehakse nö järelkontroll (eelnõu järgselt iga kahe aasta tagant), kuid esmakordses taustakontrollis peab isiku tõendava dokumendi alusel isiku identiteedi kontrollimise nõuet igal juhul täitma. Arvestatud Eelnõu on muudetud. 17. Välismaalase poolt oma riigi karistusregistri väljavõtte esitamine – eelnõuga kavandatud HOS § 41 3 lõike 3 kohaselt võib ETO võib välismaalaselt, kes täidab ETO-s riskianalüüsis kindlaks määratud olulist ülesannet nõuda dokumendi esitamist tema kriminaalkorras karistamise kohta välisriigi õiguskaitseorgani poolt. Juhime tähelepanu, et vastava väljavõtte esitamine võib olla vajalik ka Eesti elanike puhul, kui nad on pikemalt viibinud, elanud ja/või töötanud kolmandates riikides. Praktikas on mitmeid olukordi, kus isiku varasema karistatuse kontrollimine on raskendatud või võimatu, kuna kontrollitav isik on pärit teisest riigist või seal pikalt viibinud või töötanud ning kontrollitava isiku välisriigi karistusandmed pole Eesti karistusregistrisse kantud või ei ole andmed Euroopa Karistusregistri Infosüsteemi (ECRIS) kaudu taustakontrolliks kättesaadavad (nt Soome, kes väljastab karistusregistri väljavõtteid üldjuhul üksnes kriminaalmenetluse raames). H etkel kavandatava regulatsiooni kohaselt peaks isik, kes kandideerib ETO-sse tööle taustakontrolli vajavale ametikohale, esitama ise kõik andmed oma välismaal töötamise kohta. Juhul, kui ta seda ei tee, siis puudub ETO-l võimalus neid andmeid kuskilt saada. Ka see on üks asjaolu, mis toetab seisukohta, et taustakontrolli peaks läbi viima riigiasutus, kellel oleks parem ligipääs vastavale infole ning valeandmete esitamise korral oleks võimalik isik vastutusele võtta. Viimane võimalus ETO-de puhul aga puudub. Palume parandada kavandatavat regulatsiooni selliselt, et see hõlmaks ka võimaluse kontrollida välismaal (kolmandates riikides) pikemalt viibinud, elanud ja/või töötanud Eesti elanike karistatust välisriigis. Selgitused Eelnõus on pakutud miinimumlahendus kooskõlas direktiivi nõuetega. Direktiiv ei nõua reisimiste, kodakondsuste vmt hindamist. Võtame direktiivi miinimumulatuses üle. Teised liikmesriigid peavad ka võtma direktiivi üle ja looma võimaluse küsida ja saada kätte andmeid karistusregistritest taustakontrolli te ge miseks, sh Soome (Soome eelnõu kohaselt võimaldatakse karistusandmete töötlemist ka CER direktiivi ülevõtmiseks) . Eelnõu ei näe ette isikute töötamiste kontrollimist. Karistusandmete puhul on nähtud ette ECRISe võimalus. Kui andmeid ei ole ei ECRISes ega Eesti karistusregistris, siis isik ise esitab tõendi enda karistatuse kohta. Taustakontrolli pädevuse andmine riigiasutusele ei paranda oluliselt seda olukorda, kuna ka sellise juhul lähtub asutus isiku esitatud andmest ja andmete saamine kolmandatest riikidest on ka asutustele oluliselt piiratud. 18. Järelevalvepädevus − kehtiva HOS § 45 ei ole PPA-l järelevalvepädevust, samas on määratud PPA väärteomenetlust läbi viima. Ühtegi HOS §-s 45 kirjas olevat järelevalvet tegevat asutust, ei ole §-s 52 (menetlus) kirjas. Justiitsministeerium on seisukohal, et väärtegusid peaks reeglina menetlema need, kes riiklikku järelevalvet teevad. Selgitus Tegemist on kehtiva regulatsiooniga ja PPA on olnud menetleja aastast 2009. Eelnõuga seda põhimõtet ei ole kavas muuta. Juba praegu teeb riiklik k u järelevalvet ETO kohustuste täitmise üle elutähtsat teenust korraldav asutus. ETO kohustuste rikkumist menetleb HOS § 52 järgi PPA. 19. Vastutuse sätte osas (§ 49) toimub eelnõuga oluline laiendamine võrreldes kehtiva sõnastusega. Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei selgu, kas kõikide nende kohustuste täitmine peab olema väärteovastutusega tagatud ning miks ei ole võimalik rakendada järelevalve raames ettekirjutust ning sellele järgnevat sunniraha. 2015 a karistusõiguse reformi seletuskirjas on muu hulgas välja toodud, et: „Kui õigusnormi rikkumine peab olema sanktsioneeritud, ei tähenda see tingimata rikkumise karistusväärsust. Siit tuleneb vajadus eristada väärteo- ja haldusvastutust, seega väärteokoosseisu rikkumisele järgnevat karistust ja muule haldusõigusnormile järgnevat haldusvastutust ehk haldussundi. Viimane seisneb teatavasti ettekirjutuses, sunnirahas ja asendustäitmises. Eelkõige on väärteovastutus vajalik juhtudel, kui rikkumine on juba toime pandud ning haldussunni tagantjärele kohaldamine ei ole mõttekas ega võimalikki. Seevastu on haldussunni kohaldamine põhjendatud juhtudel, kui rikkumine kestab ja seda on võimalik kõrvaldada.“.Samas seletuskirjas on loetletud ka üheksa kriteeriumit, mida järgida ja analüüsida väärteokoosseisude koostamisel. Palume põhjendada seletuskirjas miks on antud juhul vajalik näha ette väärteovastutus ja miks ei piisa järelevalve rakendamisest. Arvestatud Väärteokoosseisud on korrastatud. 20. Normitehniline märge – palume lähtuda loogikast, et normitehniline märge tuleb neile seadustele, mis kajastuvad vastavustabelis. Sisu poolest näib, et riigilõivuseadusest ja raudteeseadusest ei pruugi tingimata olla vajalik normitehnilise märkusega täiendada. Arvestatud Mõlema puhul on märkus vajalik. Riigilõivuseaduse muudatus on seotud taustakontrolliga ja raudteeseaduse muudatus on seotud ETOde kriteeriumi d e kehtestamisega, st avaliku raudtee majandamise teenuseosutaja muudetakse ETOks. Kaitseministeerium 1. Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (edaspidi CER direktiiv). CER direktiiv jõustus 16.01.2023 ning see tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 17.10.2024, normid peavad jõustuma hiljemalt 18.10.2024. Paraku laiendatakse eelnõuga elutähtsa teenuse mõistet võrreldes kehtiva hädaolukorra seaduse ja CER direktiiviga. Eelnõu § 2 lõike 4 kohaselt defineeritakse elutähtsat teenust muuhulgas läbi mõju riigikaitsele. Kaitseministeerium palub elutähtsa teenuse osutamise definitsioonist jätta välja seos või viide riigikaitsele, mis ei tulene CER direktiivist. Kui eelnõu koostaja eesmärk on seostada elutähtis teenus riigikaitse laia käsitlusega, siis palub Kaitseministeerium eelnõu vastavalt muuta ning seletuskirjas täpsustada, vastasel juhul puudub eelnõu osas õigusselgus. Selgitame, et pigem avaldab riigi sõjaline kaitsmine mõju elutähtsa teenuse osutamisele kui vastupidi, sest sõdur peab suutma kaevikus vastasega võidelda ka siis, kui vesi kraanist ei jookse, digiallkirja anda ei saa või kui turvateenus katkeb. Kui eelnõu koostaja eesmärk on seostada elutähtsa teenuse katkemise mõjuulatust ka riigi sõjalisele kaitsele ja defineerida elutähtis teenus läbi mõju riigikaitsele tervikuna, siis teeb Kaitseministeerium ettepaneku sätestada eelnõus sõjalise ohu tõrjumiseks vältimatult vajalike teenuste osutamise prioriteet Kaitseväele. Mittearvestatud Eelnõuga laiendatakse elutähtsa teenuse mõiste t kooskõlas CER direktiiviga. Mõiste peegeldab CER direktiivi artiklites 6 ja 7 toodud kriteerium e , mis hõlmavad mõju hindamist keskkonnale, avalikule ohutusele ( public safety ) ja julgeolekule ( public security ). Avalikku ohutust kasutatakse tihti koos „riigi julgeoleku“ või „avaliku korraga“ , seejuures koosmõjus „riigi julgeolekuga“ pigem riigikaitse tähenduses. Omakorda on Euroopa Kohus kasutanud termineid „riigi julgeolek“ ja „avalik julgeolek“ samas tähenduses. Seejuures on Euroopa Kohus märkinud, et „avalik julgeolek“ või „riigi julgeolek“ samas tähenduses hõlmab ühtaegu nii liikmesriigi sisejulgeolekut kui ka tema välisjulgeolekut. Avalikku julgeolekut on praktikas tõlgendatud selliselt, et see hõlmab lisaks igasugusele seaduserikkumisele ka seda, et esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi . Eelnevast tulenevalt kasutatakse käesolevas eelnõus elutähtsa teenuse definitsioonis avaliku ohutuse ja julgeoleku asemel Eesti õiguses tavapärasemat mõistet „riigikaitse“ . 2. Kaitseministeerium juhib tähelepanu, et eelnõuga ei ole hinnatud kõiki kaasnevaid mõjusid. Kuivõrd eelnõukohase seaduse jõustumisel lisanduks 7 uut valdkonda elutähtsa teenusena ning senine vältimatu abi osutamine laieneb tervikuna tervishoiuteenuse osutamiseks, samuti lisanduvad eriseadustes kuues valdkonnas püsivad riigikaitseülesanded, millest tulenevalt kasvab ka elutähtsa teenuste osutajate (edaspidi ETO) arv ca 388%, siis järelikult kasvab ka nende isikute hulk, keda saab nimetada riigikaitselise töökohustusega töökohale ja kes seetõttu ei osale riigi vahetus sõjalises kaitsmises. Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõuga hinnata ka mõjusid riigikaitsele. Kaitseministeeriumi hinnangul mõjutaks eelnõu esitatud kujul vastu võtmine oluliselt Kaitseväe sõjaaja koosseisu plaanimist ning väljaõpet ja seeläbi seaks ohtu ka riigi sõjalise kaitse, mida tänases julgeoleku olukorras lubada ei saa. Riigikogu 12.11.2020 vastu võetud otsuse „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ punktist 12.3.2. nähtub, et Euroopa Liidu ja rahvusvahelises õigusloomes osalemisel hinnatakse väljatöötatavate õigusaktide mõju juba Eesti seisukohtade kujundamisel. Samuti leitakse viis, kuidas selles etapis igakülgselt analüüsida väljatöötatava õigusakti sobivust Eesti õigusesse, kaasates valdkonna parimad asjatundjad. Kaitseministeeriumi hinnangul ei sobitu aga direktiiv esitatud eelnõu kujul Eesti õigusesse, sest mõjud on vajalikus ulatuses jäetud hindamata. Kaitseministeerium soovib siinjuures rõhutada, et eelnõuga võetakse CER direktiiv üle ettenähtust laiemas ulatuses. Näiteks ei nõua CER-dirtektiiv, et turvateenus oleks elutähtis teenus, ometigi nähakse eelnõuga ette, kui turvaettevõtte osutab teenust pangale, siis loetakse ta elutähtsa teenuse osutajaks. Näiteid seletuskirja kohaselt saab tuua veelgi. Kaitseministeerium on tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõu raames juhtinud mitteametlikult tähelepanu sellele, et kui nii väikeses ja sellise geograafilise asukohaga riigis nagu Eesti seda on, laiendatakse elutähtsate teenuste valdkondi ja olemasolevate valdkondade ulatust CER direktiivis ettenähtust laiemalt, siis hakkab see oluliselt pärssima meile vältimatult vajalikku reservarmee koosseisu. Sama probleem tekib siis, kui võrreldes tänasega suurendatakse elutähtsa teenuste osutajate arvu ning püsiva riigikaitseülesandega isikute hulka. Kaitseministeeriumi hinnangul võib nende isikute hulk kasvada kuni 70 000 isikuni. Kaitseministeerium möönab, et riikidele, mis ei ole nii väikesed ja keda otseselt ei ohusta naaberriigi agressioon, võib CER direktiivi laiendatud nõuded olla kohased ja mõõdukad, meile paraku ei pruugi see nii hästi eeltoodud riskide tõttu sobida. Eelnevast tulenevalt teeb Kaitseministeerium ettepaneku hinnata eelnõus ja ka kehtivas hädaolukorra seaduses toodud elutähtsate teenuste valdkondade kaupa, kas valdkondi nii üldistatud kujul on kohane elutähtsaks teenuseks nimetada või tuleks valdkondi täpsemalt piiritleda. Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole mõõdukas ega eesmärgipärane valdkondi nn igaks juhuks ja laia ulatusega elutähtsateks teenusteks nimetada, kuivõrd elutähtsa teenuse osutaja staatusega kaasnevad ka ettevõtetele arvestatavad lisakohustused. Selgitused Eelnõu koostamisel on väga detailselt hinnatud, mis teenused ja ettevõtted on CER direktiivi subjektiks. Samuti on hinnatud olemasolevaid teenuseid. Hin d amine ja selle tulemused on k i rjeldatud seletuskirja lk-del 6 – 9. Oluline on pöörata tähelepanu sellele, et riigikaitseliste töökohtade määramine elutähtsa teenuse juures tuleneb RiKS § 46 lg-st 2 ning täpsem kord on sätestatud RiKS § 46 lg 3 alusel kehtestatava VV määrusega „Elutähtsa teenuse osutaja juures täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja arvestuse pidamise kord“ (edaspidi määrus ). Määruse § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt on töötaja riigikaitselisele töökohale määramine elutähtsa teenuse osutaja võimalus, mitte kohustus. Vastavate töökohtade määramise aluseks on elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs (määruse § 2 lg 5). Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs tuleb esitada kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (HOS § 40 lg 1). Nimetatud riskianalüüs tuleb enne kinnitamist või selle muudatuse kinnitamist esitada kooskõlastamiseks Kaitseressursside Ametile (HOS § 40 lg 8). Kui elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis või selle muudatuses tehakse pärast Kaitseressursside Ameti kooskõlastust muudatusi, edastatakse kinnitatud toimepidevuse riskianalüüs või selle muudatus teadmiseks Kaitseressursside Ametile (HOS § 40 lg 9). Eelnevast tulenevalt on Kaitseressursside Ametil võimalus kontrollida riskianalüüsis toodud riigikaitseliste töökohtade ja selle arvu asjakohasust n ing jälgida, et ETOde juurde määratav arv ei pärsiks vältimatult vajalikku reservarmee koosseisu. Eelnõu seletuskir ja on täiendatud täiendavate riigikaitseliste töökohtadega kaasnevate mõjude osas. Juhime tähelepanu, et eelnõust on jäetud välja riigikaitselised ülesanded ettevõtetele, kes osutavad teatud teenuseid ETOdele. Seega suureneb riigikaitseliste töökohtade arv üksnes lisanduvate ETOde arvelt. Ning ka hetkel on määratud isikuid riigikaitselistele töö- ja ametikohtadele, kes ei ole kõik kaitseväekohustuslased, seega ei kajasta riigikaitselistele töökohtadele määratud isikute arv tegelikku mõju K aitseväe sõjaaja koosseisule, see on oluliselt väiksem. 3. Kaitseministeeriumi hinnangul vajavad elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded, hindamise metoodika ning elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüside metoodika kaasajastamist ning sõjaliste ohtudega arvestamise kohustus seaduse tasandil täpsustamist, sest regulatsioonid ei arvesta sõjalise iseloomuga ohtudega ega sellega, millises ulatuses peab teenus olema tagatud ja toimepidevus taastatud, kui riiki ja elanikkonda on vaja kaitsta sõjas. Siinjuures näeme vajadust reguleerida eelnõus täpsemalt ka elutähtsat teenust korraldava asutuse (edaspidi ETKA) rolli toimepidevusnõuete kehtestamisel ja hindamisel ning riigikaitselise töökohustusega töökohtade kaardistamisel ja Kaitseministeeriumi ning Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustega kooskõlastamisel. Selgitused HOS ja selle alusel kehtestatavad määrused peavad olema kooskõlas HOS reguleerimisalaga. HOS § 1 lg 1 kohaselt sätestab HOS kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Samuti reguleerib eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist, Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisse ning riiklikku järelevalvet ja vastutust. Sama paragrahvi lg-s 2 on täpsustatud, et HOS k ohaldatakse riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti. Eelnevast tulenevalt ei saa HOS otseselt reguleerida tegutsemist sõjalise ohu korral, kuna see väljuks HOS reguleerimisalas t ja tungiks RiKS pärusmaale. Sellegipoolest on juba praegu tulenevalt HOS § 37 lg 3 p-st 2 ETKA - l kohustus kehtestada nõuded teenuse tasemele ning v almisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ja hädaolukorras või muus sarnases olukorras . 2017. a HOS seletuskirjas on selgitatud, et „muu sarnase olukorra“ all mõeldakse riigikaitselisi olukordi, mille kohta RiKSst või muust eriseadusest ei tulene teisi nõudeid. Seega, juba praegu saavad ETKAd täpsu s tada oma nõuete määrustes teenuse tasemed muudeks, mitte hädaolukorraga hõlmatud olukordadeks. Korraldavate asutuste määrused tuleb tulenevalt käesolevast eelnõust nii kui nii uuendada ning uuendamise käigus üritatakse tuua selgemini välja teenuse tasemed muudeks olukordadeks, mis hakkavadki olema aluseks riigikaitseliste töökohtade määramiseks. 4. Kaitseministeeriumi hinnangul peaks endiselt säilima riigikaitseseaduse tähenduses ülesannete jäävuse põhimõte, samas ei saa seda siduda konkreetsete füüsiliste isikutega. Elanikkonna esmavajadusteks vajaliku funktsiooni täitmist ei saa siduda konkreetse isikuga ka rahuajal, ootamatuteks juhtudeks tuleb talle siis samuti ette näha asendamise võimalused, vajadusel tööprotsesse ümber korraldada jms. Sõjaolukorras on riigi kaitsmiseks vältimatult vajalik Kaitseväe üksuste mehitamine vastavate oskuste ja vajaliku väljaõppe saanutega. Kaitseministeeriumi eesmärk on isikulisi kattuvusi nende vajaduste täitmisel võimalikult suures ulatuses vältida ja teha selleks võimalikult varajases faasis tihedat koostööd nii ETKA-de kui ETO-dega. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta ETO toimepidevuse riskianalüüsile esitatavaid nõudeid ning ETO juures täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimusi ja arvestuse pidamise korda. Selgitused Juba praegu on HOS § 39 lg 5 alusel kehtestatava määruse kohaselt ETO kohustatud hindama oma personali vajadus t ning arvestama asendamise võimalustega, samuti protsesside ümberkorraldamise võimalustega. Valmisoleku kohustus protsesside ümberkorraldamiseks, personali dubleerimiseks tuleneb ETOdele ka HOS § 38 lg 3 p-st 2. HOS § 39 lg 5 alusel kehtestatavat määrust täpsustatakse tulenevalt käesolevast eelnõust, vajaduse korra l sätestatakse täpsemalt tingimused personali arvestuse kohta . 5. Eelnõukohase seaduse jõustumisega kasvab oluliselt Kaitseressursside Ameti töökoormus seoses elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüside kooskõlastamise mahu kasvuga. Kui elutähtsate teenuste osutajate arv suureneb 360 ettevõtte võrra, nagu eelnõu ette näeb, nõuaks see Kaitseressursside Ametilt riskianalüüside kooskõlastamiseks vähemalt kolme täiendavat töökohta. Sellega lisanduks ka täiendav personalikulu, mida amet ei ole planeerinud. Selgitused Riigikaitseliste töökohtade määramine on ETO võimalus , mitte kohustus. Riigikantselei vaatas üle lisanduvate ettevõtete arvu. Lisandub 328 ettevõtet. Seejuures on nä h a, et ainult pooled võivad soovida määrata riigikai t selisi töökoht i , st ligi 150 – 160 ettevõtet. Eelnõu seletu skirjas tuuakse välja ka hinnanguli ne KRA personali vajadus seoses muudatustega. Lisanduvate ettevõtete kooskõlastamiseks esitatavad riskianalüüsid hajuvad mitme aasta peale . A astast 202 5 k aasnevate kulude kohta tuleb esitada lisataotlused riigi eelarvestrateegia 2025 – 2028 protsessis. 6. Täiendavalt tuleb hinnata riigikaitseseaduse mõtte seisukohast eelnõu konstruktsiooni asjakohasust, kus elutähtsa teenuse osutajaks määratud ettevõtjale määratakse elutähtsa teenuse osutamise toetamiseks püsiv riigikaitseülesanne. Arvestades nii riigikaitseülesande olemust – ülesanne, mida on vaja täita kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks, kui mh eelnõu seletuskirja lk 18 selgitust, et „HOS ei hõlma valmistumist riigikaitselisteks kriisideks“, siis Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole õiguslikult korrektne reguleerida elutähtis teenus tsiviilkriisi seadusandluses (HOS), kuid seda toetav teenus määratleda püsiva riigikaitseülesandena, mille eesmärk riigikaitseseaduse kohaselt on täita sõjalise kriisi vajadust: Arvestatud Riigikaitselised ülesanded on jäetud eelnõust välja. 7. Eelnõu § 1 p 1 osas ( HOS § 1 lõige 4 kohta) on seletuskiri ilmselt ebatäpne. Seletuskirjas on kasutatud eriolukorra mõistet, mõeldud on tõenäoliselt aga üldmõistet "erikord". Samuti peaks seletuskiri selgelt sätestama, et elutähtsa teenuse osutajast krediidiasutusele kehtivad igal juhul elutähtsa teenuse osutajale seatud nõuded ja kohustused. Palume seletuskirja täpsustada. Arvestatud Erikord on asendatud eriolukorra mõistega kohtades, kus kasutati erikorda eriolukorra tähenduses. 8. Eelnõu § 1 p 2 ei ole ilmselt asjakohane kasutada olukorra tagajärgede kirjeldamisel mõistet „suur keskkonnakahju“. Kahju õigusliku ulatuse määrab KarS § 121. Kohane oleks näiteks sõnastus „ulatuslik keskkonnakahju“. Mittearvestatud Mõiste „suur keskkonnakahju“ on laialt kasutatav meie õigusruumis ja erinevates seadustes (VeeS, KorS, MS, LKS jne), samuti juba kehtivas HOSs. Käesoleva eelnõuga ei muudeta juba olemasoleva t süsteemi, vaid üksnes täiendatakse CER direktiivist tulenevate osadega. KarS s endas on kasutusel nii „suur kahju keskkonnale“ kui ka „oluline kahju keskkonnale“. Sellest tulenevalt puudub vajadus mõiste muutmiseks HOSs. 9. Eelnõu § 1 punktiga 15 tehtava HOS paragrahvi 38 lõige 11 muudatuse osas sisaldab eelnõu paketis olev märkuste tabel ebatäpset infot – muudatusi ei ole eelnõu teksti seal viidatud viisil viidud. Muu hulgas ei reguleeri eelnõu § 1 punkt 16 HOS § 38 lõike 11 kannete tähtaega. Selgitused Eelnõusse on jäetud üldisem sõnastus. Kannete osas täiendatakse tsiviiltoetuse registri põhimäärust. 10. Eelnõu §-ga 6 muudetakse lennundusseadust. Juhime tähelepanu, et punktiga 1 kavandatav muudatus ja paragrahvi sisu ei lähe kokku ei 1. ega 2. peatüki sisuga, seega ei ole selle paragrahvi koht kummaski nimetatud peatükis. Õige koht oleks 7 1 . peatükis, kuid kuna sinna ei saa normitehniliselt seda paragrahvi lisada, tuleks see panna sellisel juhul 9. peatükki (lennunduse muud sätted), näiteks §-ks 58 9 (liigutades praegu eelnõuga lisatava § 58 9 §-ks 58 10 . Punktis 3 seotakse teenusepakkuja ainult äriühinguga. Kuivõrd teenusepakkuja võib olla ka muu tegevusvorm, kui ainult äriühing äriseadustiku tähenduses, siis teeme ettepaneku kasutada terminit „isik“ või muu neutraalne termin. Seletuskirjas on märgitud, et aeronavigatsiooniteenuse toimimist kui elutähtsat teenust tagab selline isik, kes osutab Tallinna lennuinfopiirkonnas tsiviillennundus- ja aeronavigatsiooniteenust. Eelnõu § 1 punkt 6 ega § 6 sätesta, et teenuseosutaja peab osutama tsiviillennundusteenust. Kuna LennS ei tunne sellist teenuse liiki nagu tsiviillennundusteenus, on tegemist eksitava selgitusega. Nii lennujuhtimise kui ka aeronavigatsiooniteenust osutavad Eestis 2 isikut – Lennuliiklusteeninduse AS ja Kaitsevägi. Seega, juhul, kui soovitakse elutähtsa teenuse osutajaks määrata ainult Lennuliiklusteeninduse AS, tuleb see ka selgelt seletuskirjas välja tuua, et elutähtsa teenuse osutaja puhul peab olema täidetud 2 tingimust: 1) peab osutama lennuliikluse ja aeronavigatsiooniteenust ning 2) peab olema äriühing. Ainult sellisel juhul välistatakse Kaitsevägi elutähtsa teenuse hulka arvamise. Palume täpsustada seletuskirja. Palume seletuskirjas asendada „militaarlendude“ korrektse lennundusseaduses kasutuses oleva terminiga „ kaitselennunduse lendude “. Arvestatud Eelnõu ja seletuskir ja on täiendatud. 11. Kaitseministeerium palub jätta eelnõust välja § 14, kuivõrd turvateenuse osutamine ei ole CER direktiivist tulenevalt elutähtis teenus ka siis, kui seda teenust osutatakse panganduses. Selgitused Eelnõuga ei muudeta turvateenust elutähtsaks teenuseks . Kavandatud muudatuse kohaselt oleks loetud elutähtsa teenuse osutajaks üksnes sularahakäitlejast turvaettevõte, st selline ettevõte, mis tegeleb sularaha inkassatsiooniga, lugemisega ja ATMde täitmisega. Tegemist on väga kitsa ettevõtete ja nende ettevõtete töötajate ringiga. Sellegipoolest on jäetud kavandatav muudatus eelnõust välja ning eelnõusse on jäetud ainult otse direktiivi ülevõtmisega seotud muudatus ed . Sularahakäitlemisega seotud muudatused on kavas lahendada tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga. 12. Märgime, et ETO definitsiooni sidumine riigikaitsega ei ole kooskõlas riigikaitse eesmärkidega. Riigikaitse eesmärk on tulenevalt riigikaitseseaduse §-st 2 säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord. Riigikaitse eesmärgi saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras kogu ühiskond ning riigi vahendid ja varu. Seega antud eelnõu puhul ei ole kohane siduda elutähtsa teenuse osutamine riigikaitsega. Mittearvestatud Oleme selgitanud seletuskirjas mõiste „riigikaitse“ valikut. Mõiste on seotud direktiivis kasutatava sõnastusega ja selle sisuga ning analoogi leidmisega Eesti õiguses. CER direktiivi artiklites 6 ja 7 toodud kriteeriumid on oluliselt laiemad kui kehtivas HOSis elutähtsa teenuse kriteeriumid ning hõlmavad ka mõju hindamist keskkonnale, avalikule ohutusele ( public safety ) ja julgeolekule ( public security ). Avalikku ohutust kasutatakse tihti koos „riigi julgeoleku“ või „avaliku korraga“ , seejuures koosmõjus „riigi julgeolekuga“ pigem riigikaitse tähenduses. Omakorda on Euroopa Kohus kasutanud termineid „riigi julgeolek“ ja „avalik julgeolek“ samas tähenduses. Seejuures on Euroopa Kohus märkinud, et „avalik julgeolek“ või „riigi julgeolek“ samas tähenduses hõlmab ühtaegu nii liikmesriigi sisejulgeolekut kui ka tema välisjulgeolekut. 13. Mõjude osas on märgitud, et „Elutähtsate teenuste osutamise tagamiseks igas olukorras, eelkõige riigikaitselises olukorras sätestatakse elektri, maagaasi, sadamate, raudtee ja lennujaamadega seotud ettevõtete alltöövõtjatele püsivad riigikaitseülesanded . Muudatus suurendab Kaitseväe koostöövõimet NATO-ga, võimet osaleda rahvusvahelistes kriisihaldamisoperatsioonides tänu toimepidevale ja kriisikindlamale taristule .“ Antud juhul jääb arusaamatuks järeldus, mille kohaselt muudatused suurendavad Kaitseväe koostöövõimet NATO-ga. Siinkohale palume täpsustada, kas selle mõju hindamisse on kaasatud eksperte? Pigem nähtub eelnevast, et lisaks ETO-dele, saavad ka ETO alltöövõtjad endale püsivad kriisiülesanded ning õiguse määrata endale riigikaitselisi ameti- ja töökohti. Selgitused Eelnõust on jäe tud välja riigikaitsel i sed ülesanded. Seletuskirjas on paaris kohas jäänud sisse viide riigikaitseülesannetele. Need viited on jäetud seletuskirjast välja, kuna eelnõuga ei lisata isikutele riigikaitseülesandeid. Eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste ringi, hõlmates riigikaitse seisukohast olulised sadamad, lennujaamad, raudtee ja toiduga varustamise. Kõik need teenused seonduvad 2016. a Varssavi tippkohtumisel kinnitatud NATO 7 baasvõimega. Nende teenuste toimepidevuse tagamisel kasvavad ka baasvõimed ja võimalus toetada nende teenuste taristu kaudu liitlasi. Tegemist on teadaolevate põhimõtetega, mis ei eelda täiendava t eksperthinnangut või analüüsi. 14. Eelnevast nähtub, et isikute arv, kes jäävad kõrvale riigi sõjalisest kaitsest, kasvab esialgselt kavandatust veelgi enam. Kokkuvõtvalt on riigijulgeolekut ja välissuhtlemist puudutavas mõjuhinnangus välja toodud metoodika ning eelduslikud numbrid kaheldavad, samuti on mõju ulatust ja sagedust hinnatud ekslikult väikeseks. Mõjuanalüüs peab ette nägema ulatuslikuma võimaliku tagajärje. Antud mõjuanalüüsis on aga lähtutud eeldusest, et ETO-d märgivad vaid osad riigikaitselisele ameti- ja töökohale või ei märgi neid üldse. See ei ole aga õige järeldus. Pigem tuleb lähtuda eeldusest, et kui tuleb kriisiolukord, siis märgivad Kõik ETO-d ja nende alltöövõtjad (nii nagu nüüd eelnõu seda ette näeb) maksimaalselt võimalikus ulatuses oma töötajad riigikaitselisele ameti või töökohale ja seega on isikute hulk, kes jäävad kõrvale riigikaitsest, kriitiliselt suur. Ka Kaitseressursside Ameti töömaht kasvab oluliselt, kui peaks olema kõikides valdkondades sisuekspert, et hinnata, milline töötajatest on vältimatult vajalik selle teenuse jaoks ja milline mitte. Mittearvestatud Hetkel on riigikaitselistele ameti- ja töökohtadele määratud nii kaitseväekohustuslasi kui ka mitte kaitseväekohustuslasi – ehk kõik riigikaitselistel ameti- ja töökohtadel olijad ei mõjuta Kaitseväe sõjaaja koosseisu. Esiteks, juba praegu otsustab VV riigikaitslised ameti- ja töökohad, ja seda NB! Kaitseministeeriumi ettepanekul. Ka praegu saab VV igal ajal muuta oma määrust ning muuta kehtestatud piirnorme – vastavalt kriisitüüpidele ja VV prioriteetidele võivad oll a ja peavadki olema erinev hulk inimesi n-ö bron eeritud . NB! Juba praegu se süsteemi puhul on VV prioriteetide seadmi n e ja otsusetegemise ettevalmistamine KaM valitsemisala eelisõigus. Seega me peaks: 1. e ristama riigikaitselistele koh t adele määratud isikuid – neil on kohustus olla tööl (K a M sõjaaja koosseisu see ei puuduta/mõjuta) ; 2. e ristama kaitseväekohustuslasi, kes on määratud riigikaitselisele kohale ; 3. RiKSi alusel antavatesse VV määrustesse (asutuste oma ja ETOde oma) – asutus määrab riigikaitselisele kohale eelistatuna mittekaitseväekohustuslase, kui on määratud kaitseväekohustuslane, siis tagab asutus tema võimaliku asendamise ; 4. RIKSi alusel antavasse määrusesse: ETKA kohustub kontrollima, kas ETO on määranud töökohtadele isikuid lähtudes ETO plaanis ja riskianalüüsis toodud teenuse nõuetest ( st et riigikaitselises kriisis nt madalam teenuse tase – vaja vähem inimesi), ministeerium kohustub tegema sama oma vastutusvaldkonna puhul; 5. k ui tegu on spetsialistiga, keda vaja nii K aitseväel kui ka tsiviilis, siis lahendatakse see koostöös ja läbirääkimiste teel nii nagu hetkel. Veel kord rõhutame, et eelnõuga ei lisata riigikaitselisi ülesandeid ettevõtetele, üksnes laiendatakse direktiivist tulenevalt ETOde ringi. On väär väide, et seletuskirjas on arvestatud sellega, et ETOd ei määra või määravad riigikaitselisele töökohale töötajaid üksnes osaliselt. Seletuskirjas on toodud esile maksimaalne võimalik arv ja eelduslik lähtudes praegusest praktikast. Maksimaalne arv, so 4135 töötajat on toodud välja arvestusega, et kõik ETOd määravad riigikaitselisi töökohti , ja eelduslik, s . o 2000 on toodud välja arvestusega, et kõik ETOd määravad sektori keskmise riigikaitselise töökoha arvu. KRA ülesanded ei muutu, st ei eelda, et peaks looma pädevusi juurde. KRA ülesanded riigikaitseliste töökohtade määramisel jäävad samaks. Pole teada, mille alusel on K a M asunud seisukohale, et KRAsse peaksid tekkima sektoriaalsed sisueksperdid. KRA on praegu seks saanud 14 teenusega hästi hakkama ja puuduvad eeldused arvata, et asutus ei saa hakkama lisanduvate sektoritega. Küll nõustume, et KRA - l tuleb kontrollida rohkem riskianalüüse, mis võib eelduslikult tähendada 1 – 1,5 töökohta. See asjaolu on toodud seletuskirjas välja. Kliimaministeerium Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud /selgitused Kommentaarid 1. Eelnõu § 1 punkt 3 (HOS muutmine) – üleriigilise riskianalüüsi koostamise intervalli osas toetasime varasemalt kevadel kooskõlastusringil olnud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (VOS) sõnastust: "Üleriigiline riskianalüüs koostatakse iga nelja aasta tagant ja selle ajakohasust hinnatakse kord aastas." Arvestades, et ka ülevõetav direktiiv näeb samuti ette, et üleriigilist riskianalüüsi koostatakse 1x 4 aasta jooksul, siis teeme ettepaneku käesolevas eelnõus kasutada VOS sõnastust. Mittearvestatud Juba praegu koostatakse hädaolukorra riskianalüüse iga kahe aasta tagant. Eestis on nimetatud praktika hästi juurutatud ja töötab ning seetõttu jä tka takse ka seni kehtivat uuendamise sagedust. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu ühtlustatakse käesoleva eelnõuga. 2. Eelnõu § 4 (Kaugkütteseaduse muutmine) – VOS eelnõus oli varasemalt sees ka kaugkütteseaduse § 7 lg 31 muudatus järgmises sõnastuses: „(31) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul.“; Muudatuse eesmärk on pikendada suuremate kaugkütte ettevõtjate toimepidevust kütuse kättesaadavuse häirete korral 3-lt päevalt 7-le päevale. Küll aga ei ole eesmärk öelda, milliseid reservkütuseid tuleb konkreetselt varuda, vaid see sõltub ettevõttest ja tema kasutatavatest kütusest ja/või võimalustest alternatiivseid kütuseallikaid kasutada või kas varu peab olema füüsiline või tagatakse lepingu alusel. Tegemist on juba toimiva praktikaga, kus osa ettevõtteid on reservkütusena varunud mh ka muud kütuse liiki kui tavapäraselt kasutatakse. Oluline on, et ettevõte mõtleks läbi, kuidas on tagatud teenuse toimepidevus ka olukorraks, kus kütuse kättesaadavuses on häireid. Palume vastav muudatus lisada ka käesolevasse eelnõusse. Arvestatud Eelnõu on täiendatud. 3. Eelnõu § 6 punkt 1 (lennundusseaduse muutmine) – eelnõus on pandud püsiv riigikaitseülesanne lennujulgestusteenuse osutajale, kes tagab ETO-st lennuvälja käitlejale julgestusmeetmete kohaldamise vastavalt lepingule. Palume eelnõu sõnastust korrigeerida ja viia see vastavusse lennundusseaduses kasutatavate mõistetega ning lisada viide, et siinkohal on mõeldud neid lennundusjulgestusmeetmeid, mida peab ettevõte tagama, mitte riigiasutused (nt Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet jne). „§ 78. Lennundusjulgestust tagava ettevõtja püsiv riigikaitseülesanne (1) Lennundusjulgestust tagava ettevõtte, kes kohaldab käesoleva seaduse § 463 lõikes 3 toodud lennundusjulgestusmeetmeid Tallinna lennuväljal, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432 tähenduses on tagada teenuse osutamine vastavalt käesoleva seaduse 71. peatükis sätestatule ja lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingule. Mittearvestatud Eelnõust on jäetud välja riigikaitselised ülesanded. 4. Eelnõu § 6 punkt 2 (lennundusseaduse muutmine) – eelnõuga lisatakse lennundusseadusesse § 589, millega sätestatakse lennundusvaldkonna ETO-de kriteeriumid. Üheks ETO-ks on eelnõu kohaselt ka lennuvälja käitaja (lennundusseadus § 589 lg 2). Eesmärk ei ole ETO-ks muuta siiski kõiki lennuvälja käitajaid (nt Ruhnu, Kihnu või Viljandi), vaid ainult Tallinna lennuvälja, mis tagab rahvusvahelist reisijate ja kaubavedu ning on oluline liitlasvägede toetuse jaoks. Ka varasemas VOS eelnõus oli antud sõnastus, seega teeme ettepaneku eelnõu sõnastust muuta vastavalt: „(2) Lennuvälja käitaja, kes käitab Tallinna lennuvälja, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“; Arvestatud Eelnõu on täiendatud. 5. Eelnõu § 7 punkt 4 (maagaasiseaduse muutmine) - muudatuse kohaselt teeb Kliimaministeerium järelevalvelt nende isikute riigikaitseülesannete täitmise üle, kes pakuvad maagaasi elutähtsa teenuse osutajatele (ETO) võrgu või selle osa või selle osa arendamise või opereerimise teenust. Sarnane järelevalveülesanne on pandud elektrituruseaduse järgi elektri jaotusvõrgu ETO lepingupartnerite puhul Konkurentsiametile. Arvestades, et Konkurentsiametil on nii elektri kui ka maagaasi valdkonnas sarnane roll, siis teeme ettepaneku sätestada, et Konkurentsiamet teeb järelevalvelt ka maagaasivaldkonnas riigikaitseülesannete täitmise üle (sarnaselt käesoleva eelnõu § 3 punktis 3 tehtavale elektrituruseaduse muudatusele). Mittearvestatud Riigikaitselised ülesanded on jäetud eelnõust välja. 6. Eelnõu § 9 punkt 1 (raudteeseaduse muutmine) – Juhime tähelepanu, et raudteeseaduse muudatuse osas ei lähe eelnõu ja seletuskiri omavahel kokku. Raudteevaldkonnas lisandub HOS-i kohaselt uue elutähtsa teenusena ainult avaliku raudtee toimimine. Seletuskirjas lk 49 räägitakse ka riigi osalusega raudteeveoettevõtjast, kellel on kaubaveo tegevusluba. Palume seletuskirja selles osas korrigeerida. Lisaks on samas punktis määratud püsiv riigikaitseülesanne isikule, kes osutab avaliku raudtee ETO-le taristu arendamise või opereerimise teenust. Seletuskirjast ei selgu, mida siinkohal täpsemalt mõeldakse (kaubavedude/reisijatevedude opereerimist? Juhtimissüsteemi opereerimist?). Palume nii eelnõus kui ka seletuskirjas seda täpsustada. Arvestatud Riigikaitselised ülesanded on jäetud eelnõust välja. Seletuskir ja on täiendatud. 7. Eelnõu § 11 punkt 2 (sadamaseaduse muutmine) – eelnõuga on lisatud Transpordiametile ülesanne teha järelevalvet elutähtsat teenust tagavas sadamas tegutseva sadamaoperaatori, kes lastib ja lossib konteiner- ja veeremkaupu, riigikaitseülesande täitmise üle. Sadamaseaduse § 42 lg 3 sätestab, et Transpordiamet teeb riikliku järelevalvet kõikide nende nõuete täitmise üle, mille puhul ei ole sätestatud teist järelevalveasutust ning võib selle rakendamiseks kasutada sadamaseaduses sätestatud erimeetmeid ja sunnivahendeid. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas eelnõusse lisatava järelevalve puhul on tegemist muu järelevalve kui riikliku järelevalvega. Kui tegemist on jätkuvalt riikliku järelevalvega, siis eelnõu § 11 punkti 2 lisamine ei ole asjakohane. Selgitused Riigikaitselised ülesanded on jäetud eelnõust välja. 8. Seletuskiri mõjude analüüsist ega ka seaduse rakendamisega seotud kuludest ei selgu, millised on mõjud kui ka kaasnevad kulud nendele ametitele (nt Transpordiamet, Konkurentsiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveamet), kes peavad hakkama tegema järelevalvet transpordivaldkonnas määratud riigikaitseülesannete täitmise ja nende valmistumise osas. Palume seletuskirja selles osas täiendada. Selgitused Riigikaitselised ülesanded on jäetud eelnõust välja. 9. seletuskiri lk 84 - lennuväljade, aeronavigatsiooni, avaliku raudtee ja sadamate toimepidevuse nõuded kehtestame kliimaministri määrustega, mitte majandus- ja infotehnoloogiaministri; Arvestatud Seletuskir ja on täiendatud. 10. Rakendusakti kavand 1 – Vabariigi Valitsuse määruse „Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi nõuded ja kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest“ eelnõu: eelnõu § 7 punktis 4 on toodud asutused, kes vastutavad ehitiste ja seadmetega seotud või nendest tulenevate õnnetuste, sh põlengute, varingute, plahvatuste ja muude asjasse puutuvate sündmustega seotud ohtude hindamise eest. Eelnõu kohaselt on nendeks asutusteks Siseministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Arvestades, et Kliimaministeerium vastutab ehituse ja elukeskkonna valdkonna eest, siis palume ehitistega seotud ohtude ja õnnetuste hindamise eest vastutava asutusena juurde lisada ka Kliimaministeerium. Arvestatud Rakendusakti kavand it on täiendatud. 11. Eelnõu §-s 8 on toodud loetelu sektoritest ja allsektoritest, milles hinnatakse riske elutähtsate teenuste, ETO-de ja ristsõltuvuste väljaselgitamiseks, ning määratakse riski hindamise eest vastutavad asutused. Sama paragrahvi punktides 1, 2, 5 ja 6 on toodud ka kohalike omavalitsuste korraldavad elutähtsad teenused, s.o kaugküte, maanteetransport, joogiveesektor, reoveesektor, ja on määratud nende sektorite riskide hindamise eest vastutavaks asutuseks Kliimaministeerium. Arvestades, et Kliimaministeerium ei korralda kohalike omavalitsuste elutähtsaid teenuseid ega kinnita nimetatud sektorite ETO-de toimepidevuse riskianalüüse ja plaane, siis puudub meil alusandmestik hindamaks nendes sektorites võimalikke riske, nende tõenäosusi ja kaasnevat mõju. Seega palume leida koostöös kohalike omavalitsustega õiguslikult toimiv lahendus, kuidas nende korraldatavate elutähtsate teenuste sektorites oleksid riskid hinnatud ja kes selle hindamise eest vastutab, ning eelnõud vastavalt korrigeerida. Selgitused KOVde sisend tuleb üleriigilisse riskianalüüsi KOV riskianalüüsi raames. 16.11.2023 oleme selgitanud, et üleriigilise riskianalüüsi protsess koosneb neljast etapist: I üldohtude analüüs II sektori te analüüs III KOV analüüs IV Üleriigilise riskianalüüsi koond Sektori te osas tuleb vaadata riigiüleselt, mi lli s ed on selles sektoris arengu suuna d, muutused. Selle raames ei pea minema ETOde tasemele, nende analüüsidesse. Näiteks veesektori puhul tuleb vaadata , kuidas üldohud (see valmib esimesena), nt põud, üleujutused võivad mõjutada veesektorit. On ka eesmärk, et juba üldohtude analüüsist selgub , mis sektoreid nad võivad esmahinnangu alusel kõige rohkem mõjutada. KLIM ülesanne oleks vaadata, missugused need üldised mõjud sektorile tervikuna võivad olla tulenevalt üldohtudest. Nt vaadata, kuidas kliimamuutuse tõttu muutub põhjavee kättesaadavus, kas on risk, et seda ei jätku, mis piirkondades. Mis seis on põhjavee ja pinnavee kvaliteediga ja seega ka kättesaadavusega. Mis on üldine ettevõtete struktuur, st kui palju neid on, kes on olulisemad. Vee-, kaugkütte- ja teede valdkonnad on KLIM kujundada, vedada (poliitikakujundamine tervikuna) ja eelnevalt kirjeldatud info on ühel või teisel kujul juba KLIMis olemas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. Eelnõu § 1 p 14 ehk HOS § 38 täiendamine lõigetega 1.2-1.7 Tähelepanek lg 1.3 p 3 osas – seal on kirjas, et ETO määramise haldusaktis peab olema mh määratud tähtaeg, mis ajaks ETO täidab § 41 lg 2 ehk nn saartalituse nõude ning et siin on maksimumtähtaeg 5 aastat. Samas ma ei leidnud siin seda sätet, mis ütleks, et need, kes on praegugi ETO-d, et neile siin seda üleminekuaega ei kohaldata, kuna tegelikkuses nende puhul seda nõuet ju leevendatakse. Või kas selle erisuse tekitamine ei olegi vajalik seetõttu, et praegusel ETO-l on juba rangemad nõuded? Samas ma selle loogikaga ka nõus ei ole, kuna kui sellist erisätet ei tekitata, siis saab see ETO sisuliselt öelda, et kuni talle haldusaktis määratud tähtaeg ei ole kätte jõudnud, saab ta toimetada nii nagu heaks arvab ja üldse mõtlemata saartalituse laadse režiimi peale. Samas panin tähele seletuskirja lk-l 16 tekstilõiku: Enne käesoleva seaduse eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumist elutähtsa teenuse osutajana tegutseva ettevõtte staatust ei muutu ja seda ei ole vaja korraldaval asutusel kinnitada haldusaktiga üle, samuti ei ole vaja määrata uusi tähtaegu nõuete täitmise osas. Nendel elutähtsa teenuse osutajatel tuleb lähtuda hädaolukorra seaduse üleminekusätetest. Kuid eelnõu § 1 p 27 ehk HOS-i üleminekusätted §-s 53 ei sisalda taolist erisust – kuid kas see tuleks sinna tekitada? Arvestatud osaliselt Olemasolevatele ETOdele ei nähta ette täiendavat üleminekuaega ega üleminekusätet. Nende suhtes kehtib saartalituse nõue aastast 2013. 2014. aasta 1. jaanuaril tuli ETOdel vastata nõuetele. RIA - lt puudub info, et see nõue on praeguseks ETOdel täitmata. 2017 . aastal tehtud KMPG ristsõltuvuse analüüsi (piiratud tasemega osa) käigus oli kahtluse alla seatud üksnes kolme ETO vastavus saartalituse nõudele. Eeldame, et RIA on rakendanud vajalikud meetmed. K ui ei , siis HOSi alusel võib ETKA saata ETOde riskianalüüsid arvamuse avaldamiseks RIA-le saartalituse kohustuse viisi ja vahendite kohta. Kui on näha, et ETO ei täida nõudeid, siis saab ETKA teha ettekirjutuse ja määrata tähtaja nõude täitmiseks, arvestades sellega, et olemasolevatel ETOdel pidi see nõue olema täidetud juba 01.01.2014. Ei ole otstarbekas seada olemasolevatele ETOdele täiendava üleminekuaega, kui nõude täitmise tähtaeg on juba ammu möödas. Olemasolevate üleminekusätete sõnastus t on täpsustatud. 2. Eelnõu § 1 p 15 ehk HOS § 38 lg 3 p 4 muutmine Taustaks: lugedes direktiivi sätet, siis vahearuande loomine on täiendava aruandluskohustuse loomine. Direktiiv ise annab suunise, et „millele vajaduse korral järgneb üksikasjalik aruanne hiljemalt ühe kuu jooksul.“ Eesmärk tundub olevat mitte jooksev aruandlus, vaid tagantjärgi teadmuse koondamine. Eelnõu teksti järgi tuleb sündmuse kohta esitada „üksikasjalik aruanne hiljemalt ühe kuu jooksul“. Kuid mis teha siis, kui selle ühe kuu jooksul ei ole see sündmus lõppenud – kas selleks olukorraks on vaja eraldi nõuet tekitada stiilis „kui sündmus kestab ühe kuu möödudes, siis see aruanne on käsitletav vahearuandena ning vahearuandeid esitatakse vähemalt kord kuus kuni sündmuse lahendamist“ vms? Või alternatiivina määratleda ka täpsemalt, et see tuleb esitada „ühe kuu jooksul sündmuse lõpust“ (kui vahearuandeid ei tahta saada). Arvestatud Ü ksikasjalik aruanne esitatakse peale sündmuse lõppu. Kui sündmus kestab, siis nagu ka praegu tehakse jooksvaid raporteid kokkulepitud sagedusega. Üldjuhul, nii nagu ka praegu, täpsustatakse sündmusest teavitamise ja aruande esitamise tingimusi ETKA määrusega. Eelnõu sõnastus t on täpsustatud selliselt, et aruanne tuleb esitada peale sündmuse lõppu. 3. Eelnõu § 1 p 18 eelnõus pakutud sõnastus näeb ette, et ETKA võib esitada ETO toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ka RIA-le arvamuse avaldamiseks. Ettepanek on sättesse lisada sarnaselt seletuskirjale „vajaduse korral“, et rõhutada, et esmase hinnangu teeb ETKA, kes kaasab vajadusel asjaomast asutust ehk RIA-t. Ettepanek oleks täiendada lause viimast osa ja sõnastada järgmiselt: „täitmiseks valitud viisi ja vahendite sobivuse kohta“. Eesmärk on täpsustada, et RIA mitte lihtsalt ei avalda arvamust viisi ja vahendite kohta, vaid seda paragrahvi 41 lg 2 eesmärgi saavutamisest lähtuvalt – kas valitud viis ja vahendid on selleks sobivad. Selle tulemusena tuleks ka seletuskirja väheke täiendada. Ehk HOS § 40 p 10 sõnastus oleks: (10) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud ametiasutus võib vajaduse korral edastada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani või nende muudatused enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, kes annab arvamuse § 41 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmise ks valitud viisi ja vahendite kohta. Arvestatud osaliselt Juba praeguse sõnastuse kohaselt ei ole see ETKA - le kohustus, vaid võimalus. „Vajaduse korral“ ei loo siin enam lisandväärtust. Küll oleme täpsustanud sõnastus t viisi ja vahendi kohta, st arvamust avaldatakse täitmiseks valitud viisi ja vahendi kohta. Seletuskirjas on ka selgitatud, et „Arvamuse küsimine on korraldava asutuse võimalus, mitte kohustus. See tähendab seda, et korraldav asutus küsib arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt juhul, kui tal on iseseisvalt raske hinnata, mis aja jooksul on kindlal elutähtsa teenuse osutajal võimalik HOS i § 41 lõikes 2 sätestatud nõuet täita.“ 4. Eelnõu § 1 p 19 ehk nn saartalituse säte 24.01.2024 versioonis on HOS § 41 lg 2 sõnastus: Kui elutähtsa teenuse kättesaadavust tagavad võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ning need ei toimi või ühendus välisriigiga katkeb, on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud tagama elutähtsa teenuse kättesaadavuse alternatiivsel viisil ja vahenditega. MKM ja RIA on korduvalt andnud tagasiside (vt manust), et see ehk ITL-i pakutud sõnastus ei sobi. Meie pakutud sõnastus on jätkuvalt: Kui elutähtsa teenuse kättesaadavust tagavad võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ning need ei toimi või ühendus välisriigiga ühendatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu liinirajatistega on katkenud , on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud tagama elutähtsa teenuse kättesaadavuse alternatiivsel viisil ja vahenditega. Ka seletuskirjas on jätkuvalt sees selgitused „üldkasutatava elektroonilise side võrgu“ kui ka „liinirajatise“ kohta. Seega jääb arusaamatuks, miks on eelnõu tekstis eelnevalt allajoonitud tekstiosa välja võetud. Mittearvestatud Seletuskirja jäi kogemata sisse liinirajatiste osa. Seletuskiri on viidud eelnõuga kooskõlla . Välisriigiga ühenduse defineerimine üldkasutatava elektroonilise side võrgu liinirajatise kaudu on liialt piirav. Sellise sõnastuse kohaselt tuleb tagada teenuse toimimine alternatiivsel viisil ja vahenditega üksnes juhul, kui on katkenud ühendus välisriigiga ühendatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu liinirajatistega. Kui ETO tavapäraselt kasutab välisriigiga ühenduseks muud lahendust, siis ei pea ta justkui alternatiivsel viisil ja vahenditega teenust tagama. Sätte mõte on selles, et olenemata sellest, kas katkevad välismaal asuvad süsteemid või ühendus nende süsteemidega, tuleb ETO - l tagada teenuse toimimine alternatiivsel viisil. See põhimõtte kehtib aastast 2012 ja käesoleva eelnõuga üksnes täpsustatakse sõnastus t , et see oleks osa pooltele paremini mõistetav , ega muudeta põhimõtet, st ei muud et a olukorda rangemaks ega leebemaks. Eelnõus pakutud sõnastus kajastab seatud eesmärki. 5. Eelnõu § 1 p 20, täpsemalt tulevane HOS § 41.4 – selles paragrahvis on sätestatud EL oluline ETO temaatika. Selle paragrahvi lõigetes on ülesanded antud mh ka ETKA-le, kuid mis teha olukorras, kus ETKA on oma ülesande üle andnud ehk „määranud HOS § 37 lõike 5 alusel ametiasutuse “ oma ETKA-ülesandeid täitma. Kaudselt on sama teema ka tulevase HOS §-s 41.5 (nõuandemissioon). Võrdle ka HOS § 41.6, mille lg 1 viitab ka „HOS § 37 lg 5 alusel määratud ametiasutusele“. Selgitused EL ETO määramise ja nõuandemissiooni puhul ei ole ETKA ülesanne delegeeritav, st seda täidab algupärane ETKA. Viide HOS § 37 lg 5 alusel määratud asutusele on eelnõus üksnes nendes kohtades, kus ülesannet saab täita ka asutus, kellele ETKA delegeeris oma ülesandeid. Õigusloome, poliitika kujundamine, sh nõuete määruse kehtestamine ja EL ETO määramine ning nõuandemissiooniga seotud toimingud ei ole delegeeritavad. 6. Eelnõu § 1 p 21 – kas see peab üldse eraldi olema või võiks ta viia eelnõu § 1 p 20 alla (+sel juhul tuleb ka seletuskirja teksti muuta)? Mittearvestatud Normitehniliselt on kõik korrektne, kuna punktid jõustuvad erineval ajal. 7. Seletuskiri lk 67 lõpp ja 68 algus ehk p 6.5 – seal on käskivas kõneviisis, et RIA-le tuleb edastada HOS § 41 lg 2 lahendus arvamuse avaldamiseks, kuid eelnõu enda tekst seda kohustuslikku edastamist ju pole. Seetõttu teeme ettepaneku parandada sõnastust: Eelnõuga muudetakse nimetatud sätet ja järelevalve pädevus jääb korraldavale asutusele, küll aga edastab korraldav asutus vajaduse korral Riigi Infosüsteemi Ametile toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani HOSi § 41 lõikes 2 nõutud kohustuse täitmiseks valitud viisi ja vahendite sobivuse kohta arvamuse andmiseks. Arvestatud Seletuskir ja on korrigeeritud ja viidud kooskõlla eeln õ uga (vaata eespool olevat vastust seoses EN sõnastusega). 8. Seletuskiri lk 69 alguses , seal on teise tekstilõigu alguses teine lause „Edaspidi ei tee amet enam otsest järelevalvet HOSi § 41 lõike 1 alusel, vaid võib anda arvamust.“. Seal peaks olema ju viidatud lõikele 2, mitte lõikele 1. Arvestatud Jah, peaks olema lg 2. Seletuskiri on parandatud. 9. Seletuskiri lk 78, punkt 6.9. ehk toidu valdkond – seal on kirjas, et ETO-deks määratakse 16 ettevõtet, kuid loetelus on 10 ehk jaekauplused on siit väljas. Mis siis see õige nr saab olema toiduvaldkonnas? Sh ei ole samal lk-l nende kohustuste nimekirja all märgitud, et nad peavad ka KüTS-i järgima (kuigi sellele järgneval lk-l olevas tekstis on seda mainitud; vrdl ka ravimiseaduse muudatuse selgitusi mõni lk enne seda, kus on KüTSi järgimise kohustus sisse toodud). Selgitused Õige on 10, jaekaubandus jäetud eelnõust välja, kuna täiendatud Euroopa Komisjoni selgituste kohaselt ei kuulu jaekaubandus direktiivi skoopi. Rahandusministeerium 1. Palume täiendada seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 5 kohta antud selgitusi, lisades lk 14 kolmanda lõigu lõppu järgmine tekst: „ Tuleb arvestada, et § 25¹ lõikes 1 nimetatud õigusaktide reguleerimisesemesse kuuluvad normid on kehtestatud erineva õigusjõuga õigusaktidega (mitte ainult seadustega). Nii varasematel perioodidel kui ka kehtivas õiguses on neid küsimusi paljuski reguleeritud määrustega (näiteks pankade usaldatavusnormatiivid olid varem kehtestatud Eesti Panga Presidendi määrusega, Tagatisfondi osamakse suuruse ja määra kohta võib anda määruse valdkonna eest vastutav minister – vt. Tagatisfondi seadus § 35 lg 6). Ka teistes EL riikides on valitsusel äärmuslikes olukordades õigus kehtestada pankadele moratoorium (näiteks Saksamaal). “ Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. 2. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse hädaolukorra seaduse § 38 lõike 3 punkti 4. Sätte teise lause kohaselt kohaldatakse elutähtsa teenuse osutaja suhtes, kes osutab elutähtsat teenust, käesolevas punktis sätestatud teavitamise tähtaegasid ja nõudeid, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega 5 muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011, sätestatud erisusi. Juhime tähelepanu, et määruse (EL) 2022/2554 kohaldamisalasse jääva elutähtsa teenuse osutaja (ETO pank) suhtes kohalduvad määruses (EL) 2022/2554 sätestatud teavitamise tähtajad ja nõuded. Seega on eksitav eelnõus viidata käesoleva punkti teavitamise tähtaegadele ja nõuetele, kuna see tekitab õigusselgusetust, millised nõuded siis täpsemalt määruse (EL) 2022/2554 kohaldamisalasse jäävatele elutähtsate teenuste osutajate (ETO pangad) suhtes kohalduvad - ehk millised tähtajad, teavitamise vorminõuded ja kellele teavitus tuleb edastada. Määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 kohaselt edastab ETO pank teavituse tõsisest intsidendist Finantsinspektsioonile ja Riigi Infosüsteemide Ametile (kellele samaaegne edastamine on liikmesriigi valikukoht, mida ka Eesti puhul rakendame). Finantsinspektsioon edastab teavituse Euroopa Keskpangale ja riigisisese õigusega nähakse ette, et ka Eesti Pangale. Määruse (EL) 2022/2554 põhjenduspunkt 19 viitab selgelt, et „ võttes arvesse tugevaid seoseid finantssektori ettevõtjate digitaalse ja füüsilise kerksuse vahel, on käesolevas määruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2557 vaja elutähtsate teenuste osutajate toimepidevuse ühtset käsitust. Kuna finantssektori ettevõtjate füüsilist kerksust käsitletakse terviklikult käesoleva määrusega hõlmatud IKT-riski juhtimise ja teatamiskohustuse raames, ei tuleks direktiivi (EL) 2022/2557 III ja IV peatükis sätestatud kohustusi kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate finantssektori ettevõtjate suhtes kohaldada . “ Arvestatud osaliselt Sularaha ringlust ja makseteenust tagavad kommertspangad on elutähtsa teenuse osutajad, kellele kohalduvad hädaolukorra seaduses elutähtsa teenuse ja elutähtsa teenuse osutaja kohta käivad sätted. Sellest tulenevalt on oluline täpsustada eelnõus, mis juhul tuleb kohaldada pankade suhtes erandit. Eelnõu punktis 17 on selgelt öeldud, et ETKA teavitamise tähtaegade ja nõuete puhul tuleb lähtuda DORA määruses sätestatud erisustest, st DORA määrusest. Selguse huvides on eelnõu sõnastus t täpsustatud ja sätestatud, et HOS § 38 lg 3 p-s 4 sätestatud teavitamise puhul kohaldatakse DORA määrust, st on jäetud välja viide nõuetele ja tähtaegadele ning on üldiselt öeldud, et teavitamise puhul tuleb lähtuda DORA määrusest. 3. Eelnõu § 1 punktiga 22 sätestatakse taustakontrolli regulatsioon elutähtsa teenuse osutamisel. Eelnõust ja direktiivist tuleneb, et sättes peetakse silmas töötajaid, kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks vastavaid ülesandeid. Eelnõuga lisatava lõike 9 kohaselt kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja suhtes, kellele usaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmine. Juhime tähelepanu, et kuigi vastavalt riigihangete seaduse ( RHS ) § 11 lõige 1 punktile 14 ei ole hankija kohustatud riigihangete seadust rakendama, kui sõlmitakse tööleping, võib segadust tekitada hankijast elutähtsa teenuse osutaja eelnõus nimetatud ülesande täitmise tellimine riigihanke läbiviimise teel. Selguse huvides võiks eelnõu seletuskirja lisada selgituse selle kohta, et kui hankijast elutähtsa teenuse osutaja soovib eelnõus nimetatud ülesannete täitmise tellida nt teenuse tellimise teel, peab ta lähtuma RHS-ist, mis ei võimalda aga teenuse osutajat riigihankelt kõrvale jätta seetõttu, et ta ei läbi mõnes muus eriseaduses ette nähtud taustakontrolli. Vajaliku taustakontrolli läbimise kohustuse saab sellisel juhul sätestada näiteks hankelepingu täitmise tingimusena ning panna pakkujale kohustus asendada need teenust osutavad isikud, kes taustakontrolli ei läbi. Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. 4. Eelnõu seletuskirjas on § 3 punktiga 2, § 4 punktiga 2 ja § 7 punktiga 1 tehtavates muudatustes viidatud riigiabi reeglitele. Seletuskirjas on märgitud, et nimetatud muudatused on vajalikud CER direktiivi artikli 13 lõike 1 ja artikli 10 lõike 1 nõuete täitmiseks. CER direktiivi art 10 lõike 1 kohaselt „ toetavad liikmesriigid elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel. Kõnealune toetus võib hõlmata juhendmaterjalide ja metoodikate koostamist, elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse testimiseks õppuste korraldamise toetamist ning nende töötajatele nõustamise ja koolituse pakkumist. Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega .“ Kuna muudatused ei käsitle CER direktiivi artikli 10 lõikes 1 nimetatud mis tahes vormis toetamist, ei ole kohane sellele sättele viidata. Mittearvestatud Direktiivi artikl i 10 lg 1 käsitleb igasugust riigi toetust ettevõtjatele, mitte üksnes rahalist. Kui aga toetus on rahaline, siis tuleb lähtuda riigiabi reeglitest. Direktiivi põhjenduspunkti 25 kohaselt peaksid liikmesriigid toetama elutähtsa teenuse osutajaid, sealhulgas neid, kes kvalifitseeruvad väikesteks või keskmise suurusega ettevõtjateks, nende toimepidevuse tugevdamisel kooskõlas liikmesriikide direktiivis sätestatud kohustustega, ilma et see piiraks elutähtsa teenuse osutajate enda õiguslikku vastutust tagada selline nõuetele vastavus, ja vältima selle käigus liigset halduskoormust. Eelkõige võiksid liikmesriigid koostada juhendmaterjale ja metoodikaid, toetada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse testimiseks õppuste korraldamist ning pakkuda nõustamist ja koolitusi elutähtsa teenuse osutajate töötajatele. Kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega, võiksid liikmesriigid eraldada rahalisi vahendeid ning peaksid hõlbustama vabatahtlikku teabe ja heade tavade vahetamist elutähtsa teenuse osutajate vahel, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamist. Eelnevalt toodud loetelu ei ole lõplik, toetamisena käsit a takse nt ka üleriigilise riskianalüüsi koostamist (pp 15), erinevate direktiivide nõuete vastastikku täiendaval viisil rakendamist (pp 24). Riigipoolse toetusena saab käsit a da ka selge õigusraamistiku loomist ja selge võimaluse loomist toimepidevusega seotud kulude katmiseks tariifist. 5. Kuna eelnõu § 4 punktiga 2 muudetava kaugkütteseaduse 8 lõige 3 käib soojuse piirhinna kohta, siis peaks seletuskirja lk 41 viimases lõigus sõna „ võrgutasud “ asemel olema sõna „ piirhinnad “. Kuna eelnõu § 7 punktiga 1 muudetava maagasiseaduse 17¹ lõige 5 käib terminali kasutamise tariifide kohta, siis peaks seletuskirja lk 46 (selgitus punkti 1 kohta) olema sõna „ võrgutasud “ asemel „ tariifid “. Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. 6. Palume eelnõu § 5 punktiga 2 muudetavas krediidiasutuste seaduse § 3 lõike 4 ja eelnõu § 8 punktidega 5 ja 6 muudetavas makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 4¹ lõike 8 ning § 5 lõike 1³ tekstis sõnade „ tingimused ja kord “ asemel kasutada sõnu „ tingimused ja metoodika “. Selgitused Eelnõust on jäetud välja MERAS ja KAS muudatused. Nimetatud muudatused kavandatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga. 7. Palume kaaluda eelnõu § 8 punktiga 3 lisatava makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ( MERAS ) § 4 lõike 6 muutmist selliselt, et seaduses kasutatavate mõistete definitsioonid on eraldi lõigetes. Samuti palume kaaluda eelnõu § 8 punktiga 5 lisatava MERAS § 4¹ lõigete 5 ja 6 sõnastust selliselt, et seal ei oleks liiga palju viitamist. Selgitused Vaata vastust punkti 6 juures. 8. Eelnõu § 13 punktis 3 (toiduseaduse muutmine) kasutatakse läbivalt terminit „ müügikäive “, mis võetakse majandusaasta aruandest. Seletuskirjas aga kasutatakse termineid müügikäive, aastakäive ja müügitulu läbisegi. Täpsustame, et äriregistrile esitatavas majandusaasta aruandes kajastatakse müügitulu. Raamatupidamise seadus ja kasumiaruande skeemid näevad ette müügitulu kajastamise ja seda majandusaasta kohta. Käive kajastatakse Maksu- ja Tolliametile esitatavates käibedeklaratsioonides (vorm KMD) ja seda igakuiselt. Müügitulu ei ole seega sünonüümne käibega. Mõnel väikesel ettevõttel võib see võrduda, kuid suurtel mitte. Arvestatud Termin „müügikäive“ on asendatud terminiga „müügitulu“. 9. Seletuskirja punktis 6.4 („Kavandatav muudatus: elutähtsa teenuse osutaja taustakontroll“) on öeldud: „ Vastavad võimalused luuakse eelnõu punktiga 16. Muudatus eelkõige mõjutab elutähtsa teenuse osutajaid ja Registrite ja Infosüsteemide Keskust. “ Pidades silmas üldist finantsjulgeolekut, teeme siinkohal ettepaneku hõlmata taustakontrolli võimaluse ja ilmselge vajadusega ka Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus (RMIT). Mittearvestatud Käesoleva eelnõuga võetakse üle CER direktiiv ning direktiivi kohaselt on taustakontrolli subjektideks ETO juures tegutsevad isikud. RMIT ei ole ETO ja direktiivi subjekt. Avaliku sektori taustakontrolli küsimust siin eelnõus ei lahendata. 10. Juhime tähelepanu, et eelnõu vastu võtmisega ei saa tekkida n-ö automaatseid lisakulusid riigieelarvele. Siduvate rahaliste otsuste tegemine on koondatud riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi, kus kõrvutatakse riigi kõik rahalised võimalused ja vajadused. Seaduse rakendamisega seotud 2024.a valitsusasutuste kuludega on riigi eelarvestrateegia 2024-2027 koostamisel arvestatud, kuid edasiste aastate kuludega mitte seega tuleb valitsusasutustel need katta oma olemasolevast eelarvest või esitada vajadusel lisataotlused riigi eelarvestrateegia 2025-2028 protsessis. Juhul kui soovitakse vajaminevate kulude puhul katteallikaks riigieelarvet, palume seega seletuskirjas välja tuua, et vastav lisataotlus esitatakse järgmisel riigieelarve/riigi eelarvestrateegia protsessis (RES2025-2028). Arvestatud Seletuskir ja on täiendatud. 11. HOS § 41.6 lg 2 lõpp ütleb FI ja Riigi Infosüsteemi Amet vahel vahetava teabe kohta:“: … mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks arvestades eriseadusest tulevate piirangutega“. Seletuskirjast ei ole aga täpselt välja loetav, et mis seadusi mõeldud on. Ilmselt on siin mõeldud seda, et seda tuleks lugeda kooskõlas FIS-i lisatava uue lõikega ehk nn piirangu ulatus tulebki sellest FIS sättest. Vast võiks seda SK-s veidi rohkem niimoodi lahti kirjutada. Arvestatud Seletuskir ja on täiendatud. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 16 hädaolukorra seaduse §-is 38 tehtavaid muudatusi tuleks täiendada haldusmenetluse seadusest tuleneva pädeva asutuse kooskõlastuse või arvamuse andmise kohustusega. Eelnõuga hädaolukorra seaduse § 38 kavandatava lõike 13 punkti 3 kohaselt määrab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus muu hulgas tähtpäeva, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja täitma selle seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruses ja selle seaduse § 41 lõikes 2 ning muudes õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud nõudeid, arvestades, et selle seaduse § 41 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg ei oleks pikem kui viis aastat elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates. Nimetatud nõuded hõlmavad muu hulgas ka elutähtsa teenuse osutamise elektroonilise turvalisuse tagamise nõudeid. Neid konkreetse elutähtsa teenuse osutaja suhtes kohalduvaid nõudeid välja selgitama, nende nõuete täitmist hindama ega nende täitmiseks vajalikku ajavahemikku määrama ei ole pädev iga elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus ja seetõttu ei saa igale elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele sellist kohustust iseseisvalt täitmiseks panna. See peab olema asjakohase pädeva asutuse ülesanne ja selleks, et seda saada peab selle andmise kohustus asjakohasele pädevale asutusele tulenema seadusest (haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 punkt 4). Arvestatud Eelnõu on täiendatud. 2. Eelnõu §-ga 13 toiduseadusesse kavandatava § 46 3 lõikest 3 tuleks välja jätta punktid 2 ja 5 ning teha asjakohased muudatused ka seletuskirjas ja rakendusaktide kavandites. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (edaspidi CER direktiiv ), ja eelnõuga loodavad normid on kavandatud kehtima kuni tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse jõustumiseni, mistõttu on põhjendatud võtta CER direktiiv üle võimalikult täpselt (vähimal vajalikul määral). Eriti arvestades, et toiduga varustamise valdkonna ettevõtjatele kaasneb elutähtsa teenuse osutajaks määramisega küberturvalisuse nõuete täitmise kohustus, mis toob talle kaasa olulise majandusliku mõju, mida ei ole hinnatud (seotud kulu ja mõju konkurentsivõimele teiste valdkonnas tegutsevate ettevõtjatega võrreldes, kellel sellist kohustus ei ole). Viitame siinkohal Maaeluministeeriumi poolt 30. märtsil 2023. a esitatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kooskõlastuskirjale nr 1.4-2/395, milles tõime samuti välja nimetatud eelnõuga kavandatavate nõuete (infoturbe juhtimisstandard) rakendamisega kaasnevad suured kulud ja ebaproportsionaalse halduskoormuse ning viitasime asjakohase mõjuanalüüsi puudumisele. Oleme jätkuvalt seisukohal, et elutähtsa teenuse osutajate regulatsioonis tuleb arvestada toiduga varustamise valdkonna eripärasid ning mitte rakendada infoturbestandardit ettevõtjatele kohustuslikuna. CER direktiivis taustakontrolli kohta sätestatu peaks olema üle võetud võimalusena, mitte kohustusena. Selgitused E - ITSiga seotud mõjud ja üldiselt toidusektori ETOdele kaasnevad kulud on toodud välja seletuskirja punktis 6.9. E-ITS on üks standarditest, mis suunab ETOsid süsteemselt hindama riske ja rakendama meetmeid. Meetmete lõplik valik jääb ETO otsustada. Meetmete valikust olenevad ka meetmete rakendamise kulud . E-ITSi ei pea rakendama, kui teenuse osutaja rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele või teenuse osutaja on esitanud Riigi Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi. E-ITS on olemuselt tööriist, mis aitab riske ja sõltuvusi hinnata ja varade turvalisust tagada. Kõiki etalonturbe kataloogis esitatud infoturbe meetmeid ei pea iga ettevõte rakendama, tuleb läheneda riskipõhiselt . Ilma analüüsita, milline on maksimaalne kahju ja mis ulatuses on kahju kandmine aktsepteeritav, ei saa edasisi järeldusi teha (nt kui kaua saab ilma elektrita, ilma arveid või tellimusi esitamata hakkama, ilma et äriprotsess sellest kahjustuks). Sellise analüüsi peaks ettevõtja ise tegema. Juhime tähelepanu, et E-ITSi alusel koostatud riskianalüüsi maht oleneb ettevõtja enda määratud kaitsealast . Keskenduda tuleb üksnes olulistele süsteemidele. Kui teenuseosutaja ostab süsteemidega seotud teenuse sisse, nt pilvteenuse ja teenusepakkuja süsteemid vastavad ISO/IEC 27001 standardile, siis teenuseosutaja ei pea nende süsteemide suhtes täiendavat analüüsi tegema. E-ITS ei suuna uue süsteemi loomist , vaid üksnes suunab süsteemsemalt analüüsima riske ja rakendama meetmeid. Veel kord rõhu ta me, et meetmete valik ja seega ka kulude maht on ETO enda reguleeritav . 15.01.2024 saavutasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantslerid kokkuleppe, et Riigi Infosüsteemi Amet abistab toidusektorit kübernõuete (E-ITSi) profiili koostamisel, kuid profiili koostamine jääb sektori enda ülesandeks. T ehakse koostöö d toidusektoriga ning REM veab protsessi. Kübernõuete rakendamisel kehtib toidusektorile üleminekuaeg viis aastat, st viie aasta jooksul on saavutatud vastavus kübervaldkonna nõuetele (sh tehtud audit). Samuti on lepitud kokku, et MKM ja REM vaatavad üle EASi ja KredExi ühendasutuse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuste tingimused, kas toidusektor saab taotlusvoorude s osaleda ja toetust taotleda https://eas.ee/toetused/kybertoetus/ . Vastava täpsustuse oleme teinud ka seletuskirja ning eelnõus täpsustanud üleminekutähtaega. Mis puudutab taustakontrolli, siis tegemist on direktiivist tuleneva kohustusega (art 13 lg 1 (1)). 3. Lähtudes punktis 2 toodud põhjendustest tuleks muuta eelnõu § 13 punktiga 3 toiduseaduses kavandatud § 464 ja 465 järgmiselt: „ § 464. Elutähtsa teenuse osutaja (1) Käesoleva seaduse § 463 lõikes 3 sätestatud valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle aasta selle valdkonna müügikäive on valdkonnas tegutsevate ettevõtjate müügikäibest suurim. (2) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktis 1 sätestatud teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. (3) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktis 3 sätestatud liha käitlemises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. (4) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktis 4 sätestatud piima käitlemises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. § 465. Elutähtsa teenuse osutaja määramine (1) Ettevõtja vastavus käesoleva seaduse §-s 464 sätestatud nõuetele tehakse kindlaks tema majandusaasta aruande ning riigi toidu ja sööda käitajate registri andmete alusel. (2) Elutähtsa teenuse osutaja määramiseks võetakse aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete keskmised andmed. (3) Toiduga varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Ühtlasi palume asendada seletuskirjas asjakohased selgitused järgmise tekstiga: „ ToiduSi §-s 464 sätestatakse valdkondade kaupa nõuded, millele vastavuse korral on ettevõtja selles valdkonnas ettevõtjaks, kelle majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Märkimisväärseks hinnatakse mõju ettevõtja müügikäibe suuruse järgi. ToiduSi § 464 lõikes 1 sätestatakse üldpõhimõte, et igas valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle aasta selle valdkonna müügikäive on valdkonnas tegutsevate ettevõtjate müügikäibest suurim. 3 (5) ToiduSi § 464 lõikes 2 sätestatakse nõuded teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonna, sisuliselt kahe eraldi valdkonna kohta, millele vastav ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonnas võetakse suurima müügikäibe kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. Nendeks valdkondadeks on teraviljatoodete tootmise valdkond (jahu ja tangained, helbed) ning makaron- ja pagaritoodete (pagaritoodetest eelkõige lihtpagaritooted nagu leib, sai) tootmise valdkond. Esimeses valdkonnas tegutseb väga väike arv ettevõtjaid ning ühe ettevõtja müügitulu ulatub 80%-ni tegevusala kogu müügitulust. Teises valdkonnas moodustab kolme suurima ettevõtja müügitulu valdkonna kogu müügitulust ligikaudu 50% ja suurima ettevõtja müügitulu on 26–27%. Jahu ja tangainete, tärklise ja tärklisetoodete tootmise ettevõtjate müügitulu kokku oli 2019. aastal 56,6 mln eurot (2020. aastal konfidentsiaalne), pagari- ja makarontoodete tootmise ettevõtjate müügitulu kokku oli 2020. aastal 210,7 mln eurot. Seega sätestatud nõuetele vastavaid ettevõtjaid on Eestis praegu kaks. ToiduSi § 464 lõikes 3 sätestatakse nõuded, millele vastav liha käitlemise valdkonnas tegutsev ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Ka selles valdkonnas võetakse suurima müügikäibe kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. Selline lähenemine võtab arvesse Eesti lihatootmise struktuuri ning aitab tagada käitlejatele vajaliku tooraine. Liha töötlemise ja säilitamise ning lihatoodete tootmise valdkonna ettevõtete müügitulu kokku oli 2020. aastal 366,6 mln eurot. ToiduSi § 464 lõikes 4 sätestatakse nõuded, millele vastav piima käitlemise valdkonnas tegutsev ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Ka selles valdkonnas võetakse suurima müügikäibe kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. Piimatoodete tootmise valdkonna ettevõtete müügitulu 2020. aastal oli 426 mln eurot. ToiduSi §-s 465 sätestatakse, milliste andmete alusel tehakse kindlaks elutähtsa teenuse osutaja vastavus seaduses sätestatud nõuetele, elutähtsa teenuse osutajaks määramise korraldus ja vajalikud volitusnormid. ToiduSi § 465 lõikes 1 sätestatakse, milliste andmete alusel tehakse kindlaks elutähtsa teenuse osutaja vastavus seaduses sätestatud nõuetele. Nendeks on sõltuvalt valdkonnast, milles ettevõtja tegutseb, tema äriregistrisse esitatud majandusaasta aruanne (müügikäibe suurus valdkonnas) ning riigi toidu ja söödaregistris (tegutsemine varustuskindluse valdkonnas) olevad asjakohased andmed. ToiduSi § 465 lõikes 2 sätestatakse täpsustus, et majandustegevuse lühemaajalistest kõikumistest tingitud mõjutuste vältimiseks võetakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta andmete keskmised andmed. ToiduSi § 465 lõikes 3 sätestataksegi volitusnorm valdkonna eest vastutavale regionaalministrile, et ta saaks kehtestada elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra (rakendusakti kavand lisatud).“ Arvestatud Vastus esitatud punktis 2. 4. Eelnõu §-ga 13 toiduseadusesse kavandatavaid muudatusi tuleks täiendada riigi tegevusvaru osaks oleva toiduvaru, mis on osa toidu varustuskindlusest, reguleerivate sätetega. Toiduvaru reguleerivad sätted olid esitatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga1 kavandatud toiduseaduse muudatustes. Peame väga oluliseks, et riigi tegevusvarusse kuuluva toiduvaru osa oleks reguleeritud seaduse tasemel juba enne tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse kehtestamist, sest hetkel puudub selles osas selgelt sätestatud vastutuse jaotus ja sellel ei ole positiivset mõju toidu varustuskindlusele. Mittearvestatud Toiduvaruga seotud küsimus on ilmtingimata oluline ja vajab lahendamist. Paraku võetakse käesoleva eelnõuga üle CER direktiivi ja selles käsitletakse üksnes CER direktiivi ülevõtmiseks hädavajalik k e muudatusi. Varudega seotud küsimus lahendatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu raames. See puudutab nii tervishoiu-, toidu- kui ka muude varude liike. 5. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus varem kasutusel olnud elutähtsa teenuse nimetuse „toidu varustuskindlus“ asemel on kasutusele võetud täpsem nimetus „toiduga varustamine“, mistõttu tuleks asendada eelnõu § 13 punktiga 3 toiduseadusesse kavandatava peatüki 71 pealkiri „Toidu varustuskindlus“ pealkirjaga „Toiduga varustamine“ ja teha asjakohased parandused ka seletuskirjas Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. 6. Eelnõu §-ga 13 kavandatavaid toiduseaduse muudatusi tuleks täiendada elutähtsa teenuse osutaja kohustusi reguleeriva sättega. Eelnõust on välja jäänud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga toiduseadusesse algselt kavandatud § 466. Teeme ettepaneku täiendada toiduseaduse muudatusi §-ga 466 ja selle selgitusega seletuskirjas järgmises sõnastuses: „ § 466. Elutähtsa teenuse osutaja kohustused (1) Elutähtsa teenuse osutaja tagab elutähtsa teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. (2) Elutähtsa teenuse määratluse ja nõuded elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse kohta valdkondade ja vajaduse korral toidugruppide kaupa kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. ToiduSi eelnõu §-s 466 sätestatakse elutähtsa teenuse osutaja kohustused. Hädaolukorra seadus sätestab elutähtsa teenuse osutaja üldised kohustused, nagu elutähtsa teenuse toimimise tagamine ja elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamine. Need ei ole aga piisavalt täpsed toiduga varustamise valdkonnas, kuna elutähtis teenus määratakse seaduses ja seaduse alusel, käesoleval juhul ToiduSis ja seda täpsustavas regionaalministri määruses määratletult. ToiduSi eelnõu §-s 466 lõikes 1 täpsustatakse hädaolukorra seaduses nimetatud kohustusi toiduga varustamise valdkonnas nii, et elutähtsa teenuse osutaja tagab elutähtsa teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. Ehk ettevõtja ei pea tagama näiteks kogu oma sortimendi tootmist või turustamist, vaid üksnes seda osa, mis on määratletud elutähtsa teenusena regionaalministri määruses või ka vajaduse korral täpsustatud ministri käskkirjas, millega ta elutähtsa teenuse osutajaks määrati. ToiduSi eelnõu §-s 466 lõikes 2 täpsustatakse viitega hädaolukorra seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud volitusnormile, et valdkonna eest vastutav regionaalminister saab selles määratleda, milline tegevus konkreetses valdkonnas või konkreetse toidugrupi puhul on elutähtis teenus ja kehtestada selles osas nõuded elutähtsa teenuse osutamise ehk toimepidevuse kohta (rakendusakti kavand lisatud). Hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3 punktis 1 sätestatud volitusnormi osa on selleks liiga üldine.“. Arvestatud osaliselt Elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kehtestab ETKA oma määrusega HOS § 37 lg 2 alusel. HOS § 37 lg 3 annab väga laia loetelu nõuetest, mida saab kehtestada nimetatud määrusega. Seda, et elutähtsa teenuse osutaja tagab elutähtsa teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga, saab sätestada samuti ETKA toimepidevuse nõuete määruses juba olemasolev a HOS § 37 l g -s 2 oleva volitusnormi alusel. Volitusnormide dubleerimine ei ole asjakohane. Eelnõu on täiendatud selliselt, et korraldav asutus saab ToiduSi alusel volitusnormi vajaduse korra l nõuete määruses täpsustada elutähtsa teenuse osutamist toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. 7. Eelnõu §-ga 13 toiduseadusesse kavandatavate sätete hulgast on välja jäänud toiduga varustamise tagamise nõuete täitmise üle tehtavat riiklikku järelevalvet puudutav säte. Eelnõu § 13 tuleks täiendada punktiga 4 järgmiselt: „ 4) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Riiklikku järelevalvet toiduga varustamise tagamise nõuete täitmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet hädaolukorra seaduses ning käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.““. Täiendus on seotud ka toiduvaru käsitleva ettepanekuga ja muu hulgas vajalik selleks, et kontrollida näiteks toiduvaru vastavust selle koosseisu kohta kehtestatud nõuetele. Mittearvestatud Eelnevalt oleme selgitanud, et kahjuks kavandatakse käesoleva eelnõuga muudatused, mis seonduvad üksnes CER direktiivi ülevõtmisega. Toiduvaruga seotud temaatikat eelnõus ei käsitleta. ETKA nõuete üle teostab järelevalvet ETKA HOS järelevalve sätete alusel. ToiduS ei näe eraldi kohustusi, mille üle peaks tegema järelevalvet PTA. 8. Eelnõu seletuskirjas tuleks ühtlustada tegevuse nimetust „toidu tootmine“. Näiteks on seletuskirja lehekülgedel 26 ja 69 kasutatud nimetust „toiduaine tootmine“. Palume viidatud kohtades asendada sõnad „toiduainete tootmine“ sõnadega „toidu tootmine“. Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. 9. Eelnõu seletuskirja lisas 2 toodud rakendusaktis nr 1 „Vabariigi Valitsuse määrus „Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi nõuded ja kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest““ on nimetatud riskid, mida asjaomased asutused hindavad ja mille kohta esitavad andmeid. Leiame, et nimetatud rakendusakti § 7 punktis 8 nimetatud sotsiaal-majanduslike ohtude juures peaks olema asjaomase asutusena nimetatud ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kui regionaalvaldkonna eest vastutav ministeerium. Arvestatud Täiendus lisatud rakendusakti kavandisse. Sellegipoolest juhime tähelepanu, et tegemist on üksnes kavandiga ning määruse eelnõu alles töötatakse välja. 10. Selles osas, et kõik 79 omavalitsust muutuvad ETKA-deks vaidlust ei ole. Küll aga võib osutuda probleemiks HOS § 41 Elutähtsa teenuse osutamise elektroonilise turvalisuse tagamine nõuded kõigile omavalitsustele, kus nõuete täitmine võib osutuda liiga kulukaks ning võivad mõjutada omavalitsuste võimet omavalitsuslikke teenuseid osutada, seda iseäranis väikeste omavalitsuste puhul. Selgitused HOS eelnõu ei sea KOVdele elektroonilise turvalisuse nõudeid (seda muudatust ei ole eelnõus). Elektroonilise turvalisuse nõuded laienevad kõikidele KOVdele KÜTSi alusel juba aastast 2018. N ende nõuete rakendamine ei seostu ETKA staatusega. HOS § 41 lg 2 nõue (nn saartalituse nõue) laieneb üksnes ETOdele ja selle üle on vastav a te ETOde liitudega ka räägitud läbi. 11. Võiks täpsustada § 41 1 . Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel. Siin vajaks seletuskiri oluliselt täiendamist selles osas, millised KOV korraldatavad elutähtsad teenused üldse vajavad füüsilise isiku taustakontrolli. Ning kas ka siin oleks vaja käsitleda omavalitsuse suurust? Kuigi eelnõu seletuskirjas on selle kohta märgitud, et need töökohad või ettevõtted leitakse KOV risikianalüüsi koostades, siis meie hinnangul peaks olema seletuskirjas ammendav loetelu, mis oluliselt hõlbustaks omavalitsustel neid töökohti määrata ja ETO-l taustakontrolli läbi viia. Mittearvestatud S eletuskirja s on selgitatud vastava paragrahvi juures , kas ning milliseid ülesandeid täitvad isikud tuleb allutada taustakontrollile. Lõpliku otsuse langetab ETO ise oma toimepidevuse riskianalüüsi põh jal . Taustakontrolli ei tehta kõikidele töötajatele, vaid üksnes piiratud ringile. ETO ise teeb valiku lähtudes oma protsessidest ja vajadustest. Ammendava t nimekirja ei ole võimalik tuua, kuna see erineb teenuste ja ettevõtete kaupa . 12. Samuti on omavalitsuse riskianalüüsi koostamine toodud välja uue omavalitsusliku ülesandena, kuid selle muudatuse mõju omavalitsuste eelarvele on jäetud hindamata. Kuni riigi poolse, hõlpsasti kasutatava, tööriista valmimiseni võiks analüüsi koostamine olla vabatahtlik. Sellest on kindlasti kasu kohaliku omavalitsuse kriisivalmiduse tõstmisel ning see annab Riigikantseleile olulise sisendi riigi riskianalüüsi koostamiseks, kuid ilma andmata omavalitsusele mugavaid vahendeid või täiendavat rahastamist selle ellu viimiseks, ei ole õiglane riskianalüüsi kohustuslikus korras nõuda. Seda kasvõi seetõttu, et nende kvaliteet ei pruugi olla piisav ning nõuab Riigikantselei poolset juhendamist ja täpsustamisi. Selgitused M õju KOVdele seoses riskianalüüsi koostamisega on toodu d välja seletuskirja lk-del 52 – 55. KOVdele tähendab see eelkõige täiendavat tööajakulu, st ka personalikulu. Seletuskirjas on ka nimetatud , et Riigikantselei arendab välja töövahendi KOVdele riskianalüüsi koostamiseks. Metoodika ja juhendid on juba praegu tehtud KOVdele kättesaadavaks. Arendustegevus juba käib ja arendus peab valmima selle aasta lõpuks. Töövahend, juhendid, koolitusvideod peaksid oluliselt vähendama KOVde koormust ja ka kulusid, st on pigem eeldada, et kaasnevad kulud on isegi eelnõu seletuskirjas planeeritutest väiksemad. 13. Lisaks peavad ETO-d sõltumata suurusest ilmselt palkama endale juurde inimesi, kes aitavad neil uutes oludes nõudeid täita. See mõju on ebaproportsionaalne ning osaliselt ilmselt ka mittevajalik ja selliseid inimesi ilmselt polegi kõigile saada. Ning on ka vastuolu seletuskirjas märgitud mõjude hinnangu ja tegelikkuse vahel:Eelnõuga täpsustatakse KOV KOKS § 6 lg-st 1 tulenevate KOV olemuslike ülesannete korraldust ega anta uusi riiklike ülesandeid. Sellest tulenevalt kaetakse eelnõuga kaasnevad kulud KOV omavahenditest. Selgitused ETOde kulud on toodud eraldi välja ja ei ole seotud KOV de kuludega. Viide KOV kulude katmisele KOV omavahenditest puudutab KOV tegevusi ja KOV kulusid. KOV ei kata ETO kulusid oma eelarvest (kaudselt teede osa teenuselepingu kaudu). ETO kulud kaetakse ETO enda vahenditest, st teenuse hinnast. Siseministeerium 1. Eelnõu punktis 3 reguleeritakse üleriigilise riskianalüüsi koostamise põhimõtteid. Muudetakse kehtiva hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 9 sätteid. HOS reguleerib kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused ning ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist. Eelnõus sätestatud muudatus (HOS § 9 lõige 1 ja 2) viitab aga uuele olukorrale „muu sarnane olukord“. Palume seletuskirjas täpsustada, milliseid olukordi on muudatusega täpsemalt mõeldud reguleerida. Tänaste erikordade kontekstis, kas tegu ei ole pigem asutuste tavapäraste sündmuste ja ülesannete täitmisega nt: politsei ressursimahukamad sündmused? Selgitused Eelnõus kasutatakse juba kehtivas HOSis kasutatavat sõnastust. Kehtiva HOSi § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hädaolukorra seadust riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti. Eestis kehtib erinevates erikordades ülesannete ja pädevuste jäävuse põhimõte. See tähendab, et erikorra ajal lisandub isikutele ja asutustele õigusi ja kohustusi, kuid üldjuhul jäävad samal ajal kehtima ka kõik rahuaegsed igapäevaselt kehtivad õigused ja täidetavad ülesanded. Näiteks peavad elutähtsad teenused toimima ka erakorralises seisukorras või kaitsevalmiduse kõrgendamisel ning sõjaseisukorras. Sellest tulenevalt kasutataksegi HOSis läbivalt „või muus sarnases olukorras“. Riigikaitseseadus näeb omakorda võimaluse määrata elutähtsa teenuse osutajatele valdkonna eriseadusega riigikaitselisi ülesandeid ehk täpsustada teenuse osutamist riigikaitselistes olukordades. 2. Eelnõus toodud muudatusega kaob ära asutuste kohustus juhtida hädaolukorra riskianalüüsi koostamist. Palume täiendavalt täpsustada, milline on asutuste edaspidine roll üleriigilise riskihinnangu koostamisel. Selgitused Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi koostamise nõuded ja korra ning loetelu andmeid esitavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Nimetatud määruse kavand on rakendusakti kavandi nr 1 all. Kavandis on toodud välja ka asutuste rollide jaotus riskianalüüsi koostamisel. Sisuliselt jätkavad asutused praegu analüüsitavate ohtude hindamisega, kuid asutuste analüüse käsitletakse edaspidi sisendina üleriigilis s e riskianalüüsi, mitte eraldiseisva asutuse riskianalüüsina. 3. Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse 29.07.2021 määruse nr 77 „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus“ volitusnorm tuleb kehtiva HOS § 9 lõikest 1, mis eelnõu punkti 3 kohaselt muutub. Eelnõu seletuskirja peatükis 8 antud määruse muutmine/kehtetuks tunnistamine ei kajastu. Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud. 4. Eelnõus tuuakse välja, et üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi koostamise nõuded ja korra ning loetelu andmeid esitavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, kuid tuginedes seletuskirja ja rakendusakti kavandile nr 1 jääb selgusetuks, mis andmed on täpsemalt vajalikud, milliste ohtude hindamiseks või millist metoodikat kasutatakse. Seletuskirja punktis 4 on toodud kohalike omavalitsuste riskide hindamise mudel, kus viidatakse juhistele/juhendmaterjalidele. Palume täpsustada, kas metoodikate ühtlustamiseks on kavas anda üleriigilise riskianalüüsi protsessi kaasatud osapooletele välja ka üldine juhendmaterjal, sh metoodika ja põhimõtted. Selgitused Rakendusakti kavandi nr 1 §-s 7 on toodud välja ohtude nimekiri ja neid ohte hindavad asutused. Need asutused hindavad juba praegu nimetatud ohte üleriigilise riskipildi jaoks. Paragrahvis 8 nimetatud asutuste puhul põhimõtteid alles selgitatakse välja . Riigikantselei annab asutustele ka täpsustavaid juhiseid. 5. Seletuskirjast ei selgu, milleks on vajalik elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia (eelnõu § 1 punkt 27) ja kuidas see lahendatakse. Eelnõu kohaselt koostatakse strateegia elutähtsa teenuse osutajate (ETO) toimepidevuse suurendamiseks. Strateegia võib olla eraldiseisev dokument või teiste riiklike ja valdkondlike strateegiate või asjakohaste kavade või sarnaste arengudokumentide osa. Lisaks võib see olla üks osa siseturvalisuse arengukavast (STAK). ETOdele on niigi kehtestatud erinõuded, sh riskianalüüsi koostamine ja toimepidevuse nõuded, arusaamatuks jääb, millist lisandväärtust loob toimepidevuse strateegia koostamine. Eelnõu väljatöötaja ei ole suutnud ka varasemate märkuste raames põhjendada, mis on selle täpne eesmärk. Riik peaks hoidma ära tugeva sekkumise eraettevõtlusesse ning majandusvabaduse piiramisse. Juhul kui ETOd täidavad kokku lepitud standardi, siis ei näe põhjust eraldi strateegia koostamist, see on juba toimepidevuse plaanis olemas. Selgitused Liikmesriigi kohustus koostada ETOde toimepidevuse strateegia tuleneb direktiivi artikli 4 lõikest 1. Samuti näeb sama artikli lõige 2 ette kohustuslik k e elemente, mida strateegia peab sisaldama. ETOde toimepidevuse strateegia eesmärk on nagu iga teise strateegia (nt STAK) eesmärk – seada eesmärgid, prioriteedid ja tegevuskava eesmärkide, prioriteetide saavutamiseks valdkonnas , praegusel juhul seda kõike elutähtsate teenuste ja teenuse osutajate toimepidevuse tagamiseks. Strateegiad ei loo ettevõtetele kohustusi, kohustused eraõiguslikele juriidilistele isikutele saavad tulla üksnes seadusest või seaduse alusel. Strateegiad annavad suuna ettevõtete tegevuse planeerimisel ja ka riigiasutustele nende tegevuste kujundamisel. 6. Riigikantselei ei ole arvestanud Siseministeeriumi 04.08.2023 hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta mitteametlikul kooskõlastusringil esitatud ettepanekutega 2 ja 3 ning on palunud neid ettepanekuid pikemalt põhjendada. Selgitame täiendavalt alljärgnevat: 6.1. Võttes arvesse eelnõu uut sõnastust ja numeratsiooni, tegi Siseministeerium ettepaneku täiendada HOS § 411 lõiget 4 punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kes ei ole Eesti alaline elanik või Euroopa Liidu, Schengeni lepingu või NATO liikmesriigi kodanik.“ Eelnõus sätestatakse need ülesanded, mille täitmiseks peab isik läbima taustakontrolli (HOS § 41 1 lõige 1). Täpsemad ülesanded, mille täitmise olulisuse seisukohast on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane, määratakse elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis (HOS § 41 1 lõige 2). Taustakontrolli eesmärk on tagada töötajate usaldusväärsus. Samas saab usaldusväärsust tagada üksnes sisulise, mitte pelgalt formaalse kontrolliga. Kui elutähtsa teenuse osutaja olulist ülesannet täitev töötaja ei ole usaldusväärne, siis ei ole tagatud ka elutähtsa teenuse toimepidevus. Kui elutähtsa teenuse toimepidevust on kõige lihtsam rünnata töötaja kaudu, siis kaob mõte panustada ohtralt ressurssi muudesse elutähtsa teenuse toimepidevust tagavatest meetmetesse (füüsiline kaitse, küberturvalisus jne). Ei tohi võtta kergekäeliselt üksikisikust lähtuvat riski. Eelnõu kohaselt (HOS § 41 1 lõige 1) on need ülesanded, mille täitmiseks peab isik läbima taustakontrolli mh seotud elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi arendamise ja haldamisega ning ligipääsuga elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele. Isik, kes neid ülesandeid täidab, saab otseselt mõjutada elutähtsa teenuse osutamist. Kodakondsusega kaasneb riigi ja isiku vaheline eriline usaldussuhe, mis toob kaasa teatavad õigused ja kohustused (lojaalsuskohustus jne). Välisriigi kodanik tarbib üldjuhul selle välisriigi meediat. Välisriigi kodanikul on tihti selles välisriigis lähedased isikud, majanduslikud huvid vms. Välistada ei saa seda, et Eesti kodanik töötab välisriigi heaks, kuid paratamatult on vaenuliku välisriigi luure- või julgeolekuteenistusel oluliselt lihtsam mõjutada (sh propaganda abil) enda kodanikku, millest tulenevalt on välisriigi kodanikuga seotud riskid oluliselt suuremad. Eesti julgeolekupoliitika aluste kohaselt on Eestile suurim julgeolekuoht Venemaa Föderatsioon. Venemaa Föderatsiooni eesmärk on lõhkuda ja ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur ja reeglitel põhinev maailmakord ning taastada mõjusfääride poliitika. Näiteks kui energiaettevõtte kontrollsüsteeme haldab Venemaa kodanik ja ta saab lihtsa vaevaga vajalikul hetkel piltlikult öeldes juhtme seinast tõmmata samal ajal kui toimub Venemaa poolt rünne, siis tagajärjed võivad olla oluliselt raskemad. Kontroll mingi elutähtsa teenuse üle võib anda vaenlasele vajalikul hetkel olulise eelise. Ilma selle eeliseta ei pruugi rünne üldse toimuda. Kriitilise taristu ja seeläbi elutähtsa teenuse sabotaaž on tänapäeval üha aktuaalsem probleem. EL on kehtestanud Venemaa ja Valgevene suhtes ulatuslikud sanktsioonid vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu. Muuhulgas on Venemaa kodanikel ja elanikel keelatud kuuluda elutähtsaid teenuseid osutavate ettevõtete juhtstruktuuridesse. Vabariigi Valitsus on kehtestanud Venemaa ja Valgevene kodanikele piirangud Eestis viibimiseks ja töötamiseks (VV 08.04.2022 määrus nr 42). Relvaseaduse muudatuste tulemusel lõppevad alates 16.03.2024 füüsilistele isikutele, kes ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik, väljastatud relvaload. Paratamatult tõusetub küsimus, et kui peame kolmandate riikide (ennekõike Venemaa ja Valgevene) kodanikke ohuks, siis miks lubame neil täita elutähtsa teenuse osutaja juures kriitilisi ülesandeid? Siinkohal on oluline rõhutada, et elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist (HOS § 2 lõige 4). Arvestades eeltoodut täpsustame oma märkust ja teeme ettepaneku täiendada HOS § 41 1 lõiget 4 punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kes ei ole Euroopa Liidu, Schengeni konventsiooni või NATO liikmesriigi kodanik.“ Eestil ei ole võimalik kujundada välismaal asuva ja välismaa õiguse alusel tegutseva (ema)ettevõtte personalipoliitikat jms, kui Eestis tegutsev ja Eesti õiguse alusel tegutsev ettevõte peab oma tegevuses (nt töötajate värbamisel) järgima kehtivaid seadusi, milles sätestatud normide eesmärk on mh tagada Eesti Vabariigi julgeolek. 6.2. Võttes arvesse eelnõu uut sõnastust ja numeratsiooni, tegi Siseministeerium ettepaneku täiendada HOS § 41 1 lõiget 5 uue keeldumisalusega järgmises sõnastuses: „2) kes on viimase viie aasta jooksul korduvalt viibinud välisriigis, mille kohta kehtib riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus.“. Kui isik käib tihti välisriigis, mille kohta kehtib riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus ehk nn riskiriigis, siis tõenäoliselt on tal seal mingisugused isiklikud huvid (eraelulised, majanduslikud vms). Eespool nentisime, et välisriigi luure- või julgeolekuteenistusel on oluliselt lihtsam mõjutada enda kodanikku, kuid lihtsam on mõjutada ka neid isikuid, kellel on välisriigiga mingisugune oluline side. Kahtlemata muudab välisriigi külastamine lihtsamaks isikule lähenemise, sest oma riigi territooriumil on teenistustel lihtsam opereerida. Riskiriikides viibimine omab ennekõike tähendust riigisaladuse kaitse kontekstis. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 32 lõige 2 punkti 121 kohaselt võib juurdepääsuluba andmast või selle kehtivust pikendamast keelduda füüsilisele isikule, kes on viibinud välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad. Kuivõrd elutähtsal teenusel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist, siis on asjakohane riskiriikidesse reisimise riske arvestada ka elutähtsa teenuse osutaja taustakontrollis. Tegemist pole mitte imperatiivse, vaid kaalumist võimaldava keeldumisalusega. Peamine risk, mida selle meetme kaudu soovime maandada on sama, mis eelmises punktis kirjeldatud – oht, et isik tegutseb välisriigi propaganda, luure- või julgeolekuteenistuste surveavaldamise vms mõjul välisriigi huvides. Andmeid piiriületuste kohta saaks küsida isikult endalt ning isiku ütluste kontrollimiseks loodaks taustakontrolli teostajatele ligipääs piirikontrolli andmekogule (PIKO). Kuivõrd läbiviidavaks taustakontrolliks arendatakse käesoleval hetkel Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) vastutusalas oleva infosüsteemi juurde lisamoodul, mille abil saavad elutähtsa teenuse osutajad esitada päringud registrite andmete kontrolliks ühest kohast, siis lisanduks sinna ka PIKO. PIKO liides võimaldaks taustakontrolli teostajatel isikukoodi sisestamisel saada väljavõte isiku viimase viie aasta Eesti-Venemaa piiriületuste kohta. Mittearvestatud K odakondsuse põhjal k eeldumisaluse kehtestamisega piirataks oluliselt ETOde võimalusi valida teenusepakkujaid. Need, kes toimetavad 100% Eestis, ilma välisriikide tütarettevõtete ning teenusepakkujateta, on paremal positsioonil. Kontsernidel ja suurtel rahvusvahelistel ettevõtetel oleks seda nõuet raske täita. Teatud teenuseid osutatakse grupiüleselt ning tööle võetakse ka kolmandate riikide töötajaid või on teatud teenuste osutamine allhangitud emaettevõttele, kelle töötajad asuvad erinevates riikides. Üldjuhul ei saa Eestis tegutsev filiaal kujundada emaettevõtte personalipoliitikat, mis muudab taolise piirangu rakendamis e raskeks, seda enam, kui teiste riikide seadustesse ei ole direktiivi sätted samal kujul üle võetud. Juhime ka tähelepanu sellele, et sellise piirangu seadmine üksnes erasektorile oleks kahjustav ka eeskätt selle tõttu, et sell ine piirang puudub avalikus sektoris. See paneks avaliku sektori teatud teenuste puhul eelisseisu. SIM pakutud lahendus ei pruugi olla ka kooskõlas PSga, kuna mingi riigi kodakondsus ei tähenda automaatselt isiku ebausaldusväärsust ning usaldusväärsuse kontrolliks on alternatiivsed viisid lausvälistusele. Kokkuvõttes vajab nimetatud teema pikemat analüüsi, sh põhiseaduspärasuse hindamist. Direktiivist rangema regulatsiooni kehtestamine peab olema põhjendatud ja kaalutletud. Praegusel juhul ei ole ettepanek vastaval küpsustasemel, et sellega saaks edasi minna. 7. Juhime tähelepanu, et eelnõuga lisanduvate ülesannete täitmiseks tuleb tagada Päästeameti ja kohaliku omavalitsuse üksuste püsirahastus. Selgitused Seaduse rakendamisega seotud 2024. a valitsusasutuste kuludega on riigi eelarvestrateegia 2024 – 2027 koostamisel arvestatud, kuid edasiste aastate kuludega mitte , seega tuleb valitsusasutustel need katta oma olemasolevast eelarvest või esitada vajaduse korra l lisataotlused riigi eelarvestrateegia 2025 – 2028 protsessis. Juhul kui soovitakse vajaminevate PÄA kulude puhul katteallikaks riigieelarvet, tuleb SIM - l esitada lisataotlus järgmisel riigieelarve / riigi eelarvestrateegia protsessis (RES 2025 – 2028). 8. Eelnõu § 1 p-s 7 muudetakse hädaolukorra seadust (HOS) selliselt, et laiendatakse elutähtsate teenuste nimekirja, mille tulemusena hakkab korraldava asutuse ülesandeid täitma veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu puhul kõik 79 kohaliku omavalitsuse üksust ehk ka ülejäänud 46 omavalitsusüksust, kes ei ole seni olnud ühegi teenuse puhul korraldavaks asutuseks. Seega tekib 46-le kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus koostada hädaolukorra lahendamise plaan (HOS § 37 lg 1 p 5). Arvestades, et antud ülesande puhul on 46 omavalitsusüksuse puhul tegemist uue ülesandega, siis teeme ettepaneku anda selleks üleminekuaeg. Arvestatud Üleminekusätted on toodud välja § 1 punktides 24 ja 25. Kokkuvõttes on erinevate toimingutega KOVdel aega kuni kaks aastat. 9. Eelnõu § 1 p-s 4 täiendatakse HOS-i §-ga 92 selliselt, et kohaliku omavalitsuse üksusel tekib kohustus koostada riskianalüüs. Eelnõu seletuskirja kohaselt ülesande täitmise lihtsustamiseks on Riigikantseleil kavas töötada välja KOVe abistav IT-lahendus, kuni IT-lahenduse väljatöötamiseni on KOVidel võimalik hinnata riske Exceli vahendusel, mis on praeguseks KOVidele kättesaadavaks tehtud. Samuti selgitab eelnõu seletuskiri, et loodav IT-lahendus võimaldab KOVidel koostada KOVi profiili, töödeldes juba olemasolevaid andmeid üleujutuste, ohtlike ettevõtete, taristu, eakate, noorte, töötavate ja töötute jmt kohta teistes andmebaasides ning registrites, hinnata KOVi enda ja KOVis osutatavate teenuste kriitilisust, selgitada välja KOVi riske ning selle põhjal saada KOVi riskiprofiili, mis on aluseks riskianalüüsi koostamiseks. Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku, et loodav IT-lahendus töötataks välja ajahetkeks, kui KOV-del tekib kohustus riskianalüüsi koostada. See lihtsustaks oluliselt KOV-del riskianalüüsi koostamisel riske hinnata. Arvestatud Vastav arendus on juba töös ja peaks valmima eelduslikult seaduse vastuvõtmise ajaks, kuid hiljemalt 2024. aasta sügisel. 10. Palume täpsustada, millised andmekogusid § 41 3 lg 1 p 2 juures silmas peetakse. Arvestatud Tegemist on karistusregistri andmetega, mille pärimine toimub e-toimiku kaudu. Sõnastus t on täpsustatud. Uus sõnastus järgmine: 2) saada karistusregistrist andmeid isiku karistatuse kohta. 11. Küsitav on märkuste tabeli lk 5 esitatud Riigikantselei seisukoht, mille kohaselt sõna taotlus (inglise keeles request) tähendab ka päringute esitamist. Direktiivi 2022/2557 põhjenduspunktis 32 selgitatakse järgnevat: „Seepärast peaksid liikmesriigid täpsustama tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüse arvesse võttes esitada taotlusi oma töötajate teatavatesse kategooriatesse kuuluvate isikute taustakontrolliks. Tuleks tagada, et asjaomased asutused hindavad selliseid taotlusi mõistliku aja jooksul ning töötlevad neid kooskõlas liikmesriigi õigus- ja menetlusnormidega ning asjakohaste ja kohaldatavate liidu õigusaktidega, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega.“. Eelviidatust võib ennekõike järeldada, et taustakontrolli teostamiseks vajalikke isikuandmeid peaksid töötlema asutused. Selgitused Oleme selgitanud JUM märkuste juures, et oleme küsinud Euroopa Komisjonilt täiendavat tõlgendust sätte kohta. Euroopa Komisjoni õigusteenistus on 20.06.2023 esitanud seisukoha, et a rtiklit 14 tuleks lugeda kooskõlas CER direktiivi põhjenduse ga 32, mis kajastab artiklit 14 ja annab näiteid selle kohta, kuidas isiku identiteeti saab kinnitada. Seejuures on kohustused seotud saavutatava tulemusega: st seni, kuni riiklikud asutused austavad neid kohustusi, võivad taustakontrolli tegemise viisid võtta erinevaid vorme, sealhulgas elektroonilisi, kuna CER direktiiv ei ole selles osas ettekirjutav . Riiklike asutuste ülesanne on hinnata, kas konkreetse taustakontrolli viisi valik austab artikli 14 CER direktiivi ja muu selles osas viidatud EL õigusega ettenähtud kohustusi. Sellest tulenevalt saavad päringud olla ka digitaalsed, nt ETO päring karistusregistrisse. Täpne lahendus on jäetud iga liikmesriigi enda otsustada. Oluline on see, et on täidetud direktiivi eesmärk tagada töötajate turvalisuse haldamine vähemalt miinimumulatuses (dokumendi kontroll ja karistusandmete kontroll). 11. Märkuste tabeli lk 40 on Riigikantselei välja toonud, et täiendavate nõuete kehtestamine paneks avaliku sektori teatud teenuste osas eelisseisu. Palume Riigikantseleil selgitada, mil viisil ja mis mahus leiaks aset erasektori ja avaliku sektori ebavõrdne kohtlemine? Taustakontrolli tegemise kohustus laieneb ühetaoliselt kõikidele elutähtsa teenuse osutajatele. HOS tähenduses on elutähtsa teenuse osutaja juriidiline isik. Juriidilised isikud võivad olla nii eraõiguslikud kui ka avalik-õiguslikud. Riik pädevate asutuste kaudu korraldab elutähtsate teenuste toimepidevust, mitte ei osuta teenuseid. Jääme enda varem esitatud seisukoha juurde, et elutähtsa teenuse osutaja juures kriitilisi ülesandeid täitma tohib lubada üksnes isiku, kes on Euroopa Liidu, Schengeni konventsiooni või NATO liikmesriigi kodanik. Direktiiv on minimaalse ühtlustamise lähenemisviisiga, millest tulenevalt on liikmesriigil lubatud täiendavate nõuete kehtestamine, kui see on vajalik. Arvestades Eesti geopoliitilist asukohta on Siseministeeriumi hinnangul tegemist proportsionaalse meetmega riigi julgeoleku tagamiseks. Selgitused Oleme märkuste tabelis toonud välja, et lisaks sellele, et SIM pakutud lahendus seaks erasektorit ebasoodsasse seisu võrreldes avaliku sektoriga, ei pruugi pakutud lahendus olla kooskõlas PSga, kuna mingi riigi kodakondsus ei tähenda automaatselt isiku ebausaldusväärsust ning usaldusväärsuse kontrolliks on alternatiivsed viisid lausvälistusele. Kokkuvõttes vajab nimetatud teema pikemat analüüsi, sh põhiseaduspärasuse hindamist. Direktiivist rangema regulatsiooni kehtestamine peab olema põhjendatud ja kaalutletud. Praegusel juhul ei ole ettepanek vastaval küpsustasemel, et sellega saaks edasi minna. Kui SIM näeb vajadust direktiivist rangema regulatsiooni jär ele , siis palume esitada ka vastav mõjude analüüs koos põhiseaduspärasuse analüüsiga. Sotsiaalministeerium 1. Esmalt märgime, et Sotsiaalministeerium saatis oma esialgsed märkused eelnõule, seletuskirjale ja rakendusaktide kavanditele Riigikantseleile 7. augustil 2023. Kahjuks ei ole nende märkustega eelnõu ametlikule kooskõlastamisele saatmisel arvestatud ning eelnõu seletuskirjas ega sellele lisatud materjalides ei ole märgitud Sotsiaalministeeriumi märkustega arvestamist. Sellest tulenevalt esitame mõned augustis saadetud märkustest Riigikantseleile uuesti. Ka palume lisada eelnõu seletuskirjale eelnõu ettevalmistajatena Sotsiaalministeerium (kahjuks selline viide puudub, kuigi Sotsiaalministeeriumiga on tehtud HOSi ettevalmistamisel kohtumisi ning Sotsiaalministeerium on esitanud omapoolse sisendi eelnõu ja seletuskirja muutmiseks). Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. 2. Eelnõu punkt 11 - HOS § 37 lõiget 1 täiendatakse uute punktidega 41 ja 42, millele laieneb HOS § 37 lõike 5 kohaselt võimalus neid ülesandeid edasi volitada. Samas uues lisatud punktis 42 ei ole sellise iseloomuga ülesandeid, mida saaks edasi volitada. Selgitused ETKA edasivolitamise võimalus ei laiene kõikidele ETKA ülesannetele, vaid üksnes ülesannetele, mille puhul ei eeldata ETKA enda poolset täitmist. HOS § 37 lg 1 p 4 1 kohaselt tuleb ETKA - l määrata volitatud esindaja. Punkti 4 2 kohaselt tuleb teavitada Riigikantselei d enda ülesannete edasivolitamisest ning edastada volitatud asutuse kontaktandmed. ETKA enda kontakti saab anda ainult ETKA ise, samuti edastada infot volituse kohta. Need on tegevused, mille täitmist eeldatakse ETKA - lt end a lt. 3. Eelnõu punkt 15 – Muudetava HOS § 38 lg 1 1 kohaselt elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitab vajalikud andmed tsiviiltoetuse registrisse ja uuendab need kord aastas hiljemalt 1. jaanuariks elutähtsat teenust korraldav asutus. Teeme ettepaneku seda sätet täiendada nii, et andmeid saab esitada ka volitatud asutus. Ka tsiviiltoetuse registri põhimääruse kohaselt on andmete esitajad hetkel ministeeriumid, elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad asutused ja Terviseamet. Arvestatud Eelnõu on täiendatud. 4. Eelnõu punkt 16 – Palume seletuskirjas kirjutada lahti, kuidas tuleks toimida nende elutähtsa teenuse osutajatega, kes juba praeguste õigusaktide kohaselt on määratud elutähtsa teenuse osutajateks. Samuti tuleks kontrollida üle viide HOS § 38 lg 13 p-s 3 (hetkel on viide eksitav). Arvestatud Seletuskir ja on täiendatud. 5. Eelnõu punkt 19 – Teeme ettepaneku, et HOS § 38 lg 3 p-s 9 on võimalik ülevaate esitamine ka elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse määratud asutusele (analoogne võimalus on ette nähtud ka punktis 11). Arvestatud Eelnõu on täiendatud. 6. CER direktiivi lisa punktis 5 on loetletud 6 ETO kategooriat, kuid seletuskirjas on välja toodud neist ainult 5. Seega teeme ettepaneku: 1) seletuskirja punktis 7 muuta neljandat ja viiendat lauset järgmiselt: „ CER direktiivi lisa hõlmab tervishoiuteenuse osutajaid, referentlaboreid, ravimite uurimise ja arendamise asutusi, ravimite tootjaid, meditsiiniseadmete tootjaid ja ravimite hulgimüüjaid. Hindamise käigus selgus, et Eestis puuduvad referentlaborid, ravimite ja meditsiiniseadmete tootjad ning ravimite uurimise ja arendamise asutused, millel oleks märkimisväärne mõju Eesti ühiskonna toimimisele ja mida saaks pidada CER direktiivi kriteeriumide kohaselt elutähtsateks .“; 2) punkti 7 täiendada järgmise lausega: „ Kui üleriigilise riskianalüüsi ja tervishoiu valdkonna terviklikku analüüsi koostamise käigus selgub, et Eestisse on tulnud ühiskonna ja riigi seisukohast olulised täiendavad tervisesektori teenused ning ETOd, siis tehakse ka vastav seaduse muudatus. “. Arvestatud Seletuskir ja on täiendatud. 7. Samuti palume teha muud tehnilised täiendused eelnõu seletuskirjas ja rakendusaktide kavandites, millised esitasime Riigikantseleile 7. augustil 2023 ja mis on käesoleva eelnõu puhul jätkuvalt asjakohased. Kuna need täiendused olid juba Sotsiaalministeeriumi poolt materjalidesse sisse viidud, siis käesolevas kirjas ei ole otstarbekas neid uuesti välja tuua. Arvestatud Vastavad täiendused on tehtud . 8. Juhime tähelepanu, et rakendusaktide kavandis nr 1 on § 8 p 4 loetelust välja jäänud apteegid. Arvestatud Kavand it on täiendatud. 9. Seletuskirjas on mõjude hindamisel RavS muudatuste juures välja toodud, et e elnõu kohaselt hakkavad edaspidi elutähtsat teenust osutama ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad Tamro Eesti OÜ ning Magnum Medical OÜ. Kuniks ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate seas ei ole ETO-sid määratud, ei saa me veel konkreetseid ettevõtteid välja tuua, vaid ainult, et kohustus langeb eelduslikult suurema turuosaga ravimite hulgimüügiettevõtetele . Arvestatud Seletuskir ja on korrigeeritud. 10. Seletuskirja p 1.3 märkida õigusaktide kehtivad redaktsioonid, nt ravimiseadus ( RT I, 15.12.2023, 10 ) tervishoiuteenuste korraldamise seadus ( RT I, 15.12.2023, 14 ) . Arvestatud Seletuskir ja on korrigeeritud. 11. Seletuskirja lk 41 ja 76 võib kasutada ajakohasemaid andmeid – 2024. a jaanuari seisuga oli Eestis 471 üldapteeki. Arvestatud Seletuskir ja on korrigeeritud. 12. Oleme lähtunud oma eriseaduste koostamisel (ravimiseadus ja TTKS) Riigikantselei suunistest, mis olid järgmised: Eriseaduses on kirjas üldised kriteeriumid, millal ettevõtja määratakse ETOks ning määrusega siis täpsustatakse kriteeriume – ehk siit tulevad raamid, kes on ETO. HOS § 38 alusel ETKA ehk minister annab haldusakti isiku ETOks määramise kohta või ETO staatusest väljaarvamise kohta. Vaadates aga nt toiduseaduse regulatsiooni, siis seal ei ole sellest põhimõttest lähtutud. Nt toiduseaduses on eraldi (lisaks HOSle) välja toodud, et valdkonna eest vastutav minister määrab isiku ETOks. Miks siin on lubatud HOS regulatsiooni korrata? Lisaks on korratud toiduseaduses ka HOS põhimõtet, et täpsemad nõuded määratakse HOS § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruses. Seaduste erinev ülesehitus tekitab tõlgendamise probleeme. Arvestatud ETKAde ja ETOde puhul on ühetaoline lahendus. 13. Samuti võiks olla eriseadustes ühtsena käsitletud seda, et kas nimetame ära nii hädaolukorra kui ka eriolukorra või jääme ainult hädaolukorra juurde (sest eriolukord kuulutatakse välja teatud hädaolukorra lahendamiseks). Nt ravimiseaduses oleme kasutanud ainult hädaolukord, mis hõlmaks mõlemat olukorda (ehk kui hädaolukord, siis sinna alla mahub ka eriolukorra mõiste). Seda põhimõtet kasutatakse ka nt TTKS § 59 regulatsioonis. Nüüd toiduseaduses on välja toodud hädaolukord, selle oht ja eriolukord. Mõistete kasutamine võiks olla ühtne. Arvestatud Eelnõu on korrigeeritud . 14. Ravimiseaduse § 10 p-s 1 tuleks asendada sõna „kelle“ sõnaga „mille“ - ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, mille kaudu. Arvestatud Eelnõu on korrigeeritud . 15. Kui ühtlustada seaduste sõnastus, siis palume täiendada § 10 punkti 1 ning punkti 2 peale sõna „hädaolukorra“ sõnaga „, eriolukorra“. Arvestatud Eelnõu on korrigeeritud . 16. Palume ravimiseaduse seletuskirjas (lk 41) asendada lauseosa „üldapteek, kes osutab“ lauseosaga „üldapteegi tegevusloa omaja selle üldapteegi osas, mis osutab …“ Arvestatud Seletuskir ja on korrigeeritud . 17. Palume ravimiseaduse seletuskirja lisada veel selline täiendus: Ravimiseaduse muudatuste tegemisel on arvestatud järgmise skeemiga: ravimiseaduses on kirjas üldised kriteeriumid, millal ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja või üldapteegi tegevusloa omaja määratakse ETOks ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega täpsustatakse ETOks määramise täpsemad tingimused ja kord – ehk ravimiseadusest tulevad raamid, kes määratakse ETOks. HOS § 38 alusel elutähtsat teenust korraldav asutus (Sotsiaalministeerium) annab haldusakti isiku ETOks määramise kohta või ETO loetelust väljaarvamise kohta. Ettepaneku ETO loetellu määramise või loetelust väljaarvamise kohta teeb Ravimiamet. Arvestatud Seletuskir ja on korrigeeritud . 18. Teeme ettepaneku lisada TTKS osas seletuskirja, et kui HOS eelnõuga liigub paralleelselt ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse jt seaduste muudatus, siis tuleks selles valguses asendada läbivalt mõiste „üldarstiabi“ mõistega „perearstiabi“ ning § 12 punkti 1 lõikes 6 asendada lauseosa „samal taristul koos ühe keskusena tegutsevate üldarstiabi osutajate“ sõnaga „tervisekeskuse“. Eelnõu link siin: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/547425f2-2147-400c-9336-312fdbded494 . Mittearvestatud Hetkel ei ole lisanud, kuid jälgime seda menetlust, et vajaduse korra l enne kehtestamist teha muudatused. Võib juhtuda ka nii, et HOS CER jõuab enne kui TTKS ja siis tuleb kavandada TTKSis hoopis need muudatused. Seepärast ei too hetkel ka seletuskirjas välja. 19. Teeme ettepaneku täiendada TTKS seletuskirja järgmisega: TTKS muudatuste tegemisel on arvestatud järgmise skeemiga: a) TTKSis on kirjas üldised kriteeriumid, millal üldarstiabi osutaja määratakse ETOks ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega täpsustatakse ETOks määramise täpsemad tingimused ja kord – ehk TTKSis tulevad raamid, kes määratakse üldarstiabi osutajatest ETOks. b) HOS § 38 alusel elutähtsat teenust korraldav asutus (Sotsiaalministeerium) annab haldusakti isiku ETOks määramise kohta või ETO loetelust väljaarvamise kohta. c) Ettepaneku ETO loetellu määramise, loetelust väljaarvamise kohta teevad Terviseamet kooskõlastatult Tervisekassaga. Arvestatud Seletuskir ja on korrigeeritud. 20. Punktiga 4 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega selle kohta, et seadusega võetakse üle CER direktiiv. Arvestatud Seletuskir ja on korrigeeritud. 21. SK-s on hetkel: 9) terviseministri määrus „Ravimitega varustamise ja esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord ning loetelu üldarstiabi osutajatest, ravimite hulgimüügi tegevusloa omajatest ning üldapteekidest, mille kaudu tagatakse elutähtsa teenuse järjepidev toimimine ja hädaolukorra lahendamine“ tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 5 ning ravimiseaduse § 26 lõike 11 ja § 29 lõike 11 alusel. See tuleks siis ajakohastada ja lisada see määruse pealkiri ning volitusnormid, mis on rakendusaktide kavandites. Arvestatud Seletuskir ja on korrigeeritud. 22. Palume asendada § 12 punkt 1 sõnastust „kõikide osutatavate tervishoiuteenuste, sealhulgas tugiteenuste“ sõnastusega „kõikide osutatavate tervishoiuteenuste, sealhulgas tugiteenuste tervist toetavate teenuste “ – põhjuseks on see, et „tugiteenused“ on tervishoius kasutatav termin, mida võib mõista vales tähenduses. Arvestatud Seletuskir ja on korrigeeritud. Finantsinspektsioon 1 Eelnõu § 1 punkt 20 – sätestatakse asutuste vaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus. Eelnõuga nähakse ette, et elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, Riigi Infosüsteemi Amet, Finantsinspektsioon, Päästeamet ja Riigikantselei teevad koostööd ja vahetavad omavahel teavet seoses elutähtsa teenuse osutajaga. Finantsinspektsiooni hinnangul peab vastavast normist tulema selgemalt välja, millist liiki ja laadi teavet (kelle kohta), millal ja kellega tuleb Finantsinspektsioonil vahetada. Nimelt on Finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 54 kohaselt finantsjärelevalve käigus saadud teave (finantsjärelevalve on defineeritud FIS § 2 lõikes 1) konfidentsiaalne ning konfidentsiaalse teabe avaldamine on lubatud vaid väga piiratud juhtudel ja olustikes kolmandatele isikutele. Eelnõu pinnalt hetkel ei nähtu, et oleks põhjendatud konfidentsiaalse järelevalvelise informatsiooni avaldamine niivõrd laiale isikute ringile sedalaadi universaalses (piiritlemata) mahus. Eelnevast tulenevalt on Eelnõus vaja täpsemalt määratleda kellele, millises ulatuses ja millistel juhtudel üldse on põhjendatud Finantsinspektsiooni poolt finantsjärelevalvelist saladust sisaldava informatsiooni avaldamine. Eriti veel oludes, kui HOS § 36 lõike 3 kohaselt on Eesti Pank see asutus, kes vastavas valdkonnas korraldab elutähtsa teenuse toimepidevust. Samuti on vaja selgelt määratled Eelnõus ka see, et iga isik, kes sedalaadi informatsiooni on õigustatud saama, peab arvestama ja järgima FIS § 34 kohustustega. Vastasel juhul ei ole võimalik konfidentsiaalse järelevalvelise info avaldamine Eelnõus märgitud isikutele. Arvestatud Eelnõu § 45 1 on täiendatud ning on eraldi toodud välja FI ja RIA vaheline koostöö. Kuna teabevahetus FI ja Eesti Panga vahel on juba täpsemalt reguleeritud F inantsinspektsiooni seaduses, siis seda osa eelnõuga ei korrata. 2. Eelnõu § 8 punktide 1 ja 2 kohaselt plaanitakse täiendada makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (edaspidi MERAS) § 4 lõike 1 punktiga 9 1 ja muuta MERAS § 4 lõike 1 punkti 14. MERAS § 4 on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul (edaspidi PSD2) artiklist 3 ning olulised erisused MERAS ja PSD2 vastavasisuliste sätete vahel hetkel puuduvad. Eelnõuga soovitakse liikuda kaugemale PSD2 paika pandud põhimõtetest ja sõnastusest ning muuta MERAS § 4 lõike 1 punkti 14 selliselt, et muutub normi sisu. Finantsinspektsiooni hinnangul võib MERAS § 4 lõikes 1 sätestatud välistuste laiendamine või muutmine tekitada vastuolu PSD2-ga. Lisaks võib eelnõus kirjeldatud täienduste tegemine tekitada MERAS § 4 lõikes 1 kordusi, sest ka hetkel on eelnõus kirjeldatud teenused MERAS tegevusloa kohustusest välistatud, st sellistel ettevõtetel (nt sularahavedajad) puudub ka praegu tegevusluba. Samuti tuleb Finantsinspektsiooni hinnangul muudatuste tegemisel arvestada seda, et MERAS § 4 lõike 1 punkt 14 on suunatud spetsiifiliselt sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmise teenuse pakkujatele, mitte laiemalt eelnõus kirjeldatud sularaharingluse teenuse osutajatele, kes on hetkel hõlmatud muude MERAS § 4 lõike 1 punktidega. Eelnõu koostamisel tuleks arvestada ka MERAS-es muudatuste tegemise eesmärki ning seda, et käesoleva ettepanekuga ei looda uusi välistusi, vaid muudatuse eesmärk on luua alused ETO-de määramiseks, mistõttu ei pruugi olla asjakohane makseteenuste hulgast välistatavate tehingute sätte (MERAS § 4 lõige 1) muutmine. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku mitte muuta MERAS § 4 lõiget 1, vaid täiendada MERAS-t eraldiseisvas paragrahvis vastavate mõistetega ja ETO-ks kvalifitseerumise alustega, mille alusel saab Eesti Pank kinnitada kaarditehingute töötlemise teenuse või sularaharingluse ETO-d. Vastavas eraldiseisvas paragrahvis võiksid sisalduda ka käesolevas eelnõus esitatud ettepanekud MERAS §-i 4 1 ja §-i 5 täiendamiseks. Täienduste tegemisel saaks MERAS-e puhul läheneda sarnaselt krediidiasutuste seaduse §-ga 3, luues selgelt eraldiseisva paragrahvi ETO-de toimimise ja kinnitamise kohta. Selgitused MERASga seotud muudatused on jäetud eelnõust välja. Tõst a tatud küsimus on kavas lahendada tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse väljatöötamise käigus. 3. Palume siiski kaaluda ja eelnõusse tagasi lisada finantssektori erisätted kriisiolukorra reguleerimiseks ja rakendamiseks. Näiteks lisada Eelnõusse HOS-i lisatav § 251, mis reguleerib Vabariigi Valitsuse juhtimisvolitusi finantssektori suhtes. Nagu ka ise olete märkuste tabelis märkinud, siis HOS § 251 annab võimaluse Vabariigi Valitsusel tagada teatud meetmetega finantssektori stabiilsus, kui nt Euroopa Keskpanga suunised ja otsused viibivad, mistõttu on oluline, et selline eriregulatsioon olek siseriikliku õigusega kehtestatud. Oma sisult põhineb see Soome õiguse vastaval mudelil. Mittearvestatud Tulenevalt uuendatud JUM ja ELAKi juhistest on eelnõust jäetud välja kõik sätted, mis ei ole otseselt vajalikud direktiivi ülevõtmiseks. Finantssektori erisätete regulatsioon tuleb lahendada tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga. Hetkel on JUM eelnõus olnud finantssektori erisuste vastu sellises sõnastuses ning teema tuleb läbi rääkida ja leida konsensuslik lahendus. 4. Eelnõu § 41 6 lõige 2 sätestab Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ameti vahelise teabe vahetuse. Samas on seletuskirjas viidatud täiendavalt ka Eesti Pangale. Siinkohal oleks vaja teha parandus seletuskirjas vastavalt eelnõule ja infovahetusest välja võtta Eesti Pank kuivõrd Eelnõu seda ette ei näe. Arvestatud Seletuskir ja on korrigeeritud. 5. Lisaks soovime esitada täiendavad ettepanekud Eelnõusse hädaolukorral lahendamiseks finantssektoris. Käesolevaga esitatavad Finantsinspektsiooni seaduse (FIS) ja HOS-i muudatusettepanekud on seotud HOS-s sätestatud hädaolukorra lahendamise mudeli õiguslike kitsaskohtade käsitlemisega. Muudatusettepanekute eesmärk on ennekõike nimetatud seadustes reguleerida hädaolukorra lahendamine Eesti Panga poolt ja Finantsinspektsiooni osalemine selle lahendamisel, st et mõlema asutuse pädevuse küsimused oleks HOS-s selgemalt reguleeritud. Mittearvestatud Kuna ettepanekud ei seondu otseselt CER direktiivi ülevõtmisega, siis võtame need arutuse alla tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu raames. Eesti Pank 1. Jätkuvalt leiame, et elutähtsate teenuste toimepidevuse ja võrdse tegevuskeskkonna tagamiseks peaks teatud elutähtsa teenuse mahu ületamisel tekkima kohustus järgida elutähtsa teenuse osutajale kehtestatud nõudeid ka piiriülesel teenusepakkujal ning tema üle peaks saama järelevalvet teha Eesti järelevalveasutus. Üheks lahenduseks oleks seaduses sätestada võimalus kohustada sellist piiriülese teenuse pakkujat asutama elutähtsa teenuse osutamiseks Eestis filiaal. Peame vajalikuks, et Riigikantselei koostöös Rahandusministeeriumiga analüüsiks sellise kohustuse sätestamise kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Mittearvestatud Nimetatud küsimus väljub direktiivi skoobist, seepärast seda ei lahendata ka käesoleva eelnõuga. Juhime tähelepanu, et selle küsimuse lahendamine ja õigusliku lahenduse loomine kuulub Rahandusministeeriumi pädevusse. 2. Maksete toimepidevuse jaoks oleks oluline leida esimesel võimalusel lahendus kahjude hüvitamisele makseteenuste osutajale olukorras, kus teenuse jätkuvus tagatakse digiallkirjastamise teenuse katkemisel. Selgitused Nimetatud küsimus väljub direktiivi skoobist ja lahendus üritatakse leida tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu raames. Maksete digiallkirjastamisest (s.o tugeva identimise teema) tulenevate kahjude teema on arutuse all ka äsja avaldatud PSD3/PSR-i paketis ( https://finance.ec.europa.eu/publications/financial-data-access-and-payments-package_en ) – ehk edaspidi on kavas RAM-l seda põhjalikumalt analüüsida. 3. Samuti soovime uuesti juhtida tähelepanu sellele, et § 251 lõige 1 punktis 2 toodud meede kehtestada finantsjärelevalve subjektidele kohustus osta riigi emiteeritavaid võlakirju ja rahaturuinstrumente või anda riigile laenu ei ole kooskõlas selle paragrahvi eesmärgiga säilitada finantssektori stabiilsus ja usaldusväärsus või kriitiliste funktsioonide jätkuvus. Teeme ettepaneku see säte sellisel kujul eelnõust välja jätta. Arvestatud Eelnõu § 25 1 lg 1 p 2 on jäetud eelnõust välja. 4. Pidades silmas seda, et eelnõu kohaselt annab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus haldusakti isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta, ei pea me enam vajalikuks eelnõus olevaid täiendavaid sätteid, mille kohaselt Eesti Pank elutähtsa teenuse osutajate loetelu kinnitab. Eesti Pank hakkab elutähtsa teenuse osutajaid määrama hädaolukorra seaduse (HOS) § 38 lg 12-16 sätestatud korras. Sellest tulenevalt tuleb muuta vastavaid viited krediidiasutuste seaduses (KAS) ja makse- ja e-raha asutuste seaduses (MERAS). Muuta tuleb ka sätteid, millega Eesti Pangal on õigus kehtestada loetelu koostamise tingimused. Ühtlasi teeme ettepaneku muuta eelnõu § 5 lõiget 11 selliselt, et makseasutust või e-raha asutust saab määrata kas makseteenuse või sularaharingluse elutähtsa teenuse osutajaks. Sama lahendust on kasutatud ka krediidiasutuste puhul. Muudatused tuleb teha järgmistes eelnõu sätetes ja need on alla joonitud. Muud MERASe sätted jäävad muutmata. § 5. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eestis asutatud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 1 või 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, välja arvatud juhul, kui tema Eestis tehtud maksed või Eestis tehtud sularaha väljamaksed moodustavad vähem kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul ei ole tal Eestis maksete toimimisele olulist mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval ka asjaomases krediidiasutuses või filiaalis maksekontot omavate klientide arvu ja kaasatud hoiuste mahtu.“; 2) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra. (5) Elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal on kohustatud säilitama nende juures maksekontot omavale isikule hädaolukorras või selle ohu korral juurdepääsu makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud makseteenustele, kuid mitte suuremas ulatuses, kui vastav asutus neid teenuseid tavaolukorras pakub. Hädaolukorras pakub elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal neid makseteenuseid ulatuses, mis vastab hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuetele.“. § 8. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine „41. Makseteenuste hulgast välistatud teenuseid osutava isiku kohustused“; 5) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõikes 6 nimetatud teenust, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui ta osutab teenuseid hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ja Eesti Panga hinnangu kohaselt on isikul maksete toimimisele oluline mõju. (6) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõikes 7 nimetatud teenust, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui ta osutab teenuseid hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ja Eesti Panga hinnangu kohaselt on isikul maksete toimimisele oluline mõju. (7) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 5 ja 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.“; 6) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 11ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Eestis asutatud makseasutus või e-raha asutus või välisriigi makseasutuse või välisriigi e-raha asutuse filiaal on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktides 1 või 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui tema Eestis tehtud maksed või sularaha väljamaksed moodustavad rohkem kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul on tal Eestis maksete toimimisele oluline mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval ka makseasutuses või e-raha asutuses maksekontot omavate klientide arvu. (12) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.“; Selgitused Tulenevalt JUMi juhistest jätta eelnõusse üksnes CER direktiivist tulevad otsesed muudatus ed on eelnõust jäetud välja MERAS ja KAS kavandatud muudatused. Eesti Panga tõstatatud muret üritatakse lahendada tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga. 5. Eelnõu kohaselt on finantssektorit puudutavas eriolukorras Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada määrusega tingimused maksekontolt sularaha väljavõtmise piiramiseks. Väljaspool eriolukorda aga ei ole aga sularaha väljamaksete piirangute kehtestamise õigus üheselt selge. Finantsinspektsioonil on näiteks järelevalve funktsioonis KAS § 104 lõike 1 alusel õigus keelata krediidiasutustel teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu. Samuti on Eesti Pangal kui elutähtsat teenust korraldaval asutusel hädaolukorra lahendamise juhtimisel õigus anda avaliku võimu kandjale korraldusi haldusakti andmiseks. Ei ole aga üheselt selge, kas Finantsinspektsioonil on õigus Eesti Panga korraldusel sularaha väljavõtmise piiramise ettekirjutus teha ehk kas Finantsinspektsioon täidab hädaolukorra lahendamisel järelevalve funktsiooni. Eeltoodust tulenevalt vajab täpsustamist Finantsinspektsiooni õigus ettekirjutusi teha ja seda mitte üksnes sularahaga seonduvalt. Ühe võimalusena näeme järgmisi muudatusi KASis ja MERASes: KAS § 103 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: 6) Eesti Pank on andnud hädaolukorra seaduse § 14 lõike 41 alusel korralduse. MERAS §100 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: 5) Eesti Pank on andnud hädaolukorra seaduse § 14 lõike 41 alusel korralduse. Selgitused HOS § 25 1 kavandatav muudatus on jäetud eelnõust välja. Sellegipoolest selgitame, et HOS § 25 1 toodu on üks täiendavatest meetmetest, mida VV saab eriolukorras rakendada. Jäävad kehtima ka muud HOSs nimetatud meetmed. Kriisiolukordades kehtivad ka valdkonna eriseadused, nende kehtivus nt hädaolukorras või eriolukorras ei peatu. Finantsinspektsioonil on õigus mh ettekirjutusega keelata krediidiasutustel teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu (KAS § 104 lg 1 p 1 ja FIS § 55 lg 4). See õigus jääb Finantsinspektsioonile ka eriolukorras, sama kehti b k a Eesti Panga õiguse kohta anda korraldusi. 6. Eesti Pank ei ole nõus turvategevuse seaduse muutmisega, mille kohaselt turvaettevõtja, kes osutab püsivalt turvamise teenust sularaharingluse teenuse pakkujale, on ise sularaharingluse elutähtsa teenuse pakkujaks ning sellest tulenevalt Eesti Panga kui ETKA järelevalve all. Leiame, et turvateenus, kui seda osutatakse elutähtsa teenuse osutajatele, peaks olema iseseisev elutähtis teenus. Samuti on turvateenuse riiklik järelevalve ja ETKA roll Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses, mistõttu peaks nii turvateenuse nõuete kehtestamine kui ka nende täitmise järelevalve kuuluma selle ameti pädevusse. Selgitused Turvategevuse seaduse muudatus on jäetud eelnõust välja tulenevalt JUMi suunistest. 7. HOSi § 37 lg 3 punkti 7 muudetakse nii, et ETKA peab oma määruses sätestama sündmusest teavitamise korra ja üksikasjaliku sündmuse aruande esitamise tingimused ja korra. Sama § täiendatakse lõikega 6, mis kehtestab, mida eeltoodud sättes toodud teavitamise tingimused peavad sisaldama. Punkti 7 ning lõike 6 sõnastus vajaks ühtlustamist, teeme ettepaneku muuta lõiget 6 järgmiselt: 12) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmusest teavitamise kord ning üksikasjaliku sündmuse aruande esitamise tingimused ja kord peavad hõlmama vähemalt: 1) sündmusest mõjutatud kasutajate arvu ja osakaalu; 2) sündmuse kestust; 3) sündmusest mõjutatud geograafilist piirkonda, võttes arvesse geograafilise piirkonna eraldatust.“; Arvestatud Lõike 6 sõnastus t on täpsustatud. 8. Paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 4, mille kohaselt sätestatakse teavitamise osas erisuse krediidiasutuste suhtes. Eesti Panga jaoks ei ole siin üheselt mõistetav, kas Eesti Pank kuulub samuti nende isikute ringi, keda teavitatakse. On väga oluline ja peab olema üheselt mõistetav, et Eesti Pank sellise info saaks. Selgitused Jah, teavitada tuleb ka Eesti Panka. Eelnõu sõnastus t on korrigeeritud. 9. Paragrahvis 41 6 reguleeritakse asutuste vahelist infovahetust. Eelnõu varasema versiooni esimesest lõikest on eraldatud Finantsinspektsioon ning tema ja Riigi Infosüsteemi Ameti vaheline infovahetus on reguleeritud eraldi lõikes. Eesti Panka ei ole sellesse lõikesse lisatud, kuna selgituste järgi on Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni vaheline koostöö reguleeritud Finantsinspektsiooni seaduses (FIS). On tõsi, et FIS Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmevahetust reguleerib, kuid andmevahetus toimub FIS § 48 kohaselt taotluse alusel ehk selleks, et andmeid saada, peab üks osapool neid nõudma. Meile tundub, et hädaolukorra seaduses reguleeritakse aga ka infovahetust, mis toimub ka infot omava poole initsiatiivil. Sellest tulenevalt palume ka Eesti Panga lisamist § 41 6 teise lõikesse. Selgitused Paragrahvi 41 6 lg 1 on üldnorm, mis kohustab ETKAsid, PÄAt, RIAt ja RK d vahetama omavahel infot seoses ETOdega. Lõige 2 on erinorm sularaharingluse ja makseteenuste kohta . Arvestades CER direktiivi, NIS2 direktiivi ja DORA määrust on ETOst pankade info subjektideks EP, FI ja RIA. Teiste ETKAdega või PÄAga infovahetus ei ole otseselt asjakohane. EP ja FI omavaheline infovahetus on reguleeritud FISs. RIA osas oli FI ja RAM ettepanek luua erinorm HOSi (selleks ongi lg 2). FISi omakord a oli loodud täiendav norm konfidentsiaalsuse kohta. Kokkuvõttes peab info vahetami ne FI ja EP või RIA vahel olema põhjendatud. Kui asutus on huvitatud infost, mis on teise asutuse käes, siis tuleb tal seda küsida ja põhistada . Oma algatusel saavad asutused igal hetkel vahetada infot ja seda siin ei reguleerita. Konkurentsiamet 1. Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb erinevad elutähtsate teenuste osutajate tasud kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks. Näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud, toimepidevuse tagamisega seotud kulud (nt generaatorite, varude jms soetamine), kuna elutähtsa teenuse osutajatest ettevõtjad on kohustatud tagama oma toimepidevuse erinevate riskide puhul. Eesmärk on tagada tarbijatele hädavajalikul tasemel teenus ka kriiside ajal. Seetõttu on eelnõus valdkondlikesse eriseadustesse hinna kujundamise põhimõtteid sätetavatesse normidesse lisatud, et hinna kujundamisel peab arvestama ka „ investeeringuid jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks “. Konkurentsiamet peab täiendava regulatsiooni kehtestamist ebavajalikuks. Kehtiva õiguse kohaselt peab teenuse hinna kujundamisel arvestama, et ettevõtjal oleks järjepidevalt tagatud investeeringud tegevus-ja arenduskohustuse täitmiseks. Ettevõte tegevus-ja arenduskohustusega on hõlmatud ka kõik seadusest tulenevad elutähtsa teenuse osutamisega seotud investeeringud . Konkurentsiameti on oma praktikas arvestanud hinna kujunduse üle otsustamisel ettevõttele seaduses tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavate investeeringutega (nt ohutusnõuded). Seetõttu on arusaamatu eelnõu seletuskirjas toodud põhjendus, et elutähtsa teenuse osutajate seas on tekkinud perioodiliselt küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta ning Eesti Gaasiliidu, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ettepanekul täpsustati seda asjaolu valdkonna eriseadustes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse näitel. Eelnõu kohane investeeringuid puudutav sõnastus ei sätesta, et tegemist on üksnes elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud investeeringutega, vaid kohustab arvestama kõiki investeeringuid igasugusesse jätkusuutlikkusse. Samas seletuskirjas puudub analüüs, millised investeeringuid jätkusuutlikkusse silmas peetakse ning millist mõju see avaldab teenuste hindadele. Kuna kehtivad eriseadused juba sätestavad, et hinda arvestatakse vajalikud investeeringute st ei pea Konkurentsiamet eraldi sätte lisamist vajalikuks. Mittearvestatud Aastaid on elutähtsa teenuse osutajad ja erinevad erialaliidud tõstatanud probleemi, et toimepidevusega seotud kulude katmise võimalused tariifist/teenuse hinnast on eriseadustes ebaselge d . Selle tõttu on Siseministeerium (kuni 01.07.2021 oli kriis i reguleerimispoliitika kujundamine Siseministeeriumi ülesanne) mitmeid kordi küsinud Konkurentsiametilt seisukohti kulude kandmise kohta . Konkurentsiamet on mitmeid kordi väljendanud seisukohta, et toimepidevusega seotud kulude katmine teenuse hinnas/tariifis on lubatud. Eelnõuga täiendatakse eriseadusi, et luua paremat selgust seaduse rakendamisel. Tegemist on täpsustavate muudatustega, mis aitavad paremini mõista teenuse hinnaga/tariifiga seotud regulatsiooni. 2. Eelnõu seletuskirja kohaselt (nt eelnõu§ 4) on varud põhjendatud lülitada teenuse hinda nende soetusmaksumuselt arvutatud tulukuse kaudu, mis arvutatakse soetusmaksumuse korrutamisel põhjendatud tulunormiga (WACC). Põhjuseks on toodud asjaolu, et hoides täiendava varu soetamiseks kulutatud rahalisi vahendeid nt pangakontol, teeniks ettevõtja sellelt intressitulu. Konkurentsiamet leiab, et nimetatud seisukohad on nii arusaamatud kui ka ekslikud ega ole kooskõlas olemasoleva praktikaga. Samuti puudub igasugune analüüs sellise lähenemise mõjust teenuse hindadele. Näiteksmaagaasiseaduse alusel gaasivaru haldamise kuludesse ei tohi süsteemihaldur lisada gaasivaru omandamise kulu. Süsteemihaldur müüb gaasivaru tarneraskuse korral kaitstud tarbijale ning küsib tarbijalt ka asjakohast hinda, kattes seeläbi gaasivaru soetamiseks tehtud kulutused. Täiendavalt toob Konkurentsiamet välja, et vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile nr 21 punktile16 tulebbilansis kajastadakäibevarana järgnevaid varasid: (a) raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast; (b) varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud; näiteks varud ja nõuded ostjate vastu); (c) varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (näiteks kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja (d) varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (näiteks finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Varud on näiteks soojusettevõtjatel kütuse näol, kuid neid ei ole võimalik lülitada ettevõtja investeeritud kapitali, sest varusid soetatakse jooksvalt, kulutatakse jooksvalt ja kantakse ka jooksvalt kuludesse. Käibevarasid (sh varusid) ei amortiseerita, sest käibevara (sh varud) on pidevas ringluses. Kõik reguleeritavad ettevõtjad saavad teenuse hinda täiendavat tulukust, mis arvutatakse käibekapitalilt.Eriseaduste (MGS, ELTS) kohaselt on võimalik vajaduse korral teha käibekapitali osas täiendav analüüs kontrollimaks, kasseadustes sätestatud käibekapitali komponendi suurus (viis protsenti) on piisav. Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. 3. Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt täiendatakse elektrituruseaduse (ELTS) paragrahvi 93 lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Käesoleva seaduse § 211 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmise ja selleks valmistumise üle teeb järelevalvet Konkurentsiamet hädaolukorra seaduse §-des 46 ja 47 sätestatud alusel ja korras. “. Eelnõuga sätestatakse ELTS 211 lõige 2 järgmiselt: “ Isiku, kes osutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432tähenduses on tagada võrgu toimimine vastavalthädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele. “ Eelnõuga sätestatakse, et Konkurentsiamet hakkab teostama järelevalvet (on korrakaitseorgan) ka ettevõtete osas, kes osutavad elutähtsa teenuse osutajale elektrivõrgu või selle osa arendamisevõi opereerimise teenust. Seega järelevalvet laiendatakse isikutele, kes ei ole turuosalised ELTSi mõttes ja kes seni Konkurentsiameti järelevalve alla ei kuulunud. Eelnõuga antakse Konkurentsiametile täiendavad volitused erimeetmete rakendamiseks, sh isiku kutsumine ametiruumi -vajadusel ka sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, valduse läbivaatus, vallasasja hoiule võtmine ning hoiule võetud vallasasja müümine või hävitamine, mida ELTSi alusel turuosalistele kohaldada ei saa. Lisaks on võimalik nendeleisikutele määrata sunniraha kuni 30000 eurot, samas kui ELTS võimaldab turuosalistele määrata sunniraha kuni 1300 eurot (va erisus põhivõrguettevõtja puhul). Eelnõu kohaselt oleks Konkurentsiameti ülesandeks kontrollida, kas ettevõte, kes osutab elutähtsa teenuse osutajale elektrivõrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust, on valmistunud püsiva riigikaitseülesande täitmiseks, sealhulgas on taganud, et ettevõttel on ülesande täitmiseks ettevalmistatud personal ning vajalikud vahendid ja varud. Seletuskirjast ei nähtu, et seejuures oleks analüüsitud, kui suured on lisanduvad kulud riigieelarvele. Kui Konkurentsiameti töökoormus suureneb, siis paratamatult suurenevad ka kulud nii tööjõule kui majanduskuludele. Seletuskirjast ei nähtu, et eelnõu ettevalmistaja oleks Konkurentsiameti ametikohti ja nendega seotud ülesandeid hinnanud ning sellest järeldusi teinud. Eelnõus sätestatud ülesanded ei ole praegu ühegi Konkurentsiameti teenistuja ülesannete hulgas ning eelnõuga kavandatud muutus tooks kaasa töökoormuse ja kulude kasvu ning lisaeelarve vajaduse. Arvestada tuleb ka sellega, et uute järelevalve erimeetmete kasutuselevõtuks puuduvad ametil vahendid ja töötajad. Konkurentsiamet põhitegevuseks on mh konkurentsialane ja reguleeritud turgudejärelevalve. Elutähtsa teenuse toimepidevuse järelevalvajana tegutsemine oleks valdkond, kus ametil puuduvad rahalised vahendid, kogemus ning töötajad. Seega amet ei pea võimalikuks selliste täiendavate ülesannete täitmist. Selgitused Vastav muudatus on jäetud eelnõust välja. 4. Konkurentsiamet on varasema ltlt juhtinud asjaomaste ministeeriumide tähelepanu, et terviklikku käsitlemist vajab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2017/1938 sätestatud pädeva asutuse ülesannete täitmine ning gaasi varustuskindluse tagamine. Kuna määruse eesmärgid on üsna sarnased hädaolukorra seaduse eesmärkidega, on otstarbekas valdkonna regulatsioonide ühendamine. Konkurentsiametile teadaolevalt on Kliimaministeerium moodustanud töögrupi määrusest tulenevate kohustuste analüüsimiseks. Otstarbekas oleks töögrupis käsitleda ka hädaolukorraga seonduvaid gaasi varustuskindluse küsimusi. Eeltoodust tulenevalt teeb Konkurentsiamet ettepaneku mitte kooskõlastada eelnõu § 3 punkte 2 ja 3, § 4 punkti 2 ning § 7 punkti 1. Selgitused Tõepoolest on vastav töögrupp moodustatud. Töögrupi esimene kohtumine toimus 08.11.2023. Töögrupi eesmärk on mh jaotada määruses (EL) nr 2017/1938 pädeva asutuse ülesanded selgemalt asutuste vahel ära. Täpne ülesannete jaotus selgubki töögrupi töö tulemusena. Vajaduse korra l kavandatakse MGS või muude seaduste muudatused. Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 5 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Eesti Vee-ettevõtete Liit PAGEREF _Toc159235503 \h 2 Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing PAGEREF _Toc159235504 \h 6 Eesti Gaasiliit PAGEREF _Toc159235505 \h 13 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit PAGEREF _Toc159235506 \h 19 Eesti Toiduainetööstuse Liit PAGEREF _Toc159235507 \h 32 Eesti Pangaliit PAGEREF _Toc159235508 \h 38 Eesti Perearstide Selts PAGEREF _Toc159235509 \h 46 Eesti Haiglate Liit PAGEREF _Toc159235510 \h 47 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit PAGEREF _Toc159235511 \h 51 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda PAGEREF _Toc159235512 \h 59 Eesti Kaupmeeste Liit PAGEREF _Toc159235513 \h 67 Eesti Proviisorapteekide Liit PAGEREF _Toc159235514 \h 72 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda PAGEREF _Toc159235515 \h 82 Eesti Linnade ja Valdade Liit PAGEREF _Toc159235516 \h 92 Eesti Vee-ettevõtete Liit 1. Palume täpsustada eelnõu §-i 41 1 selliselt, et oleks üheselt arusaadav, milline on tagajärg juhul, kui isik juba täidab elutähtsa teenuse osutaja juures elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulisi ülesandeid, kuid tulevikus taustakontrolli ei läbi. Hetkel on eelnõu sõnastus selline, et olulisi ülesandeid ei või anda täitmiseks isikule, kes regulatsioonis toodud eeldustele ei vasta. Eelnõu sõnastus ei täpsusta aga olukorda, kui isik juba täidab elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulisi ülesandeid. Olete selgitanud, et sellisel juhul on võimalik isiku tööleping TLS- is sätestatud alusel üles öelda või pakkuda võimalusel teist tööd, samuti koostööpartneril paluda ,,saata objektile’’ teine isik. Meie hinnangul peaks aga ka seaduse enda sõnastusest selgelt välja tulema, mida taustakontrolli läbimata jätmine endaga kaasa toob. Selgitame, et sellisel juhul on elutähtsa teenuse osutajatel nii tööandja kui koostööpartnerina oluliselt lihtsam vajadusepõhiselt toimida. Märgime, et tegemist ei pea olema üksikasjaliku kirjeldusega, vaid piisaks ka üldsõnalisest viitest. Näiteks meie hinnangul tuleks täiendada eelnõu § 41 1 lõiget 5 täiendavate lausetega järgmiselt: ,,Eeltoodust lähtutakse ka juhul, kui isik taustakontrolli läbiviimise ajal juba täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud ülesannet. Sellisel juhul on elutähtsa teenuse osutajal muuhulgas õigus sellise isiku tööleping töölepingu seaduses sätestatud korras erakorraliselt üles öelda või võtta kasutusele muid asjakohaseid meetmeid ning isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud ülesande täitmiselt eemaldada.’’ Mittearvestatud Töölepingu ülesütlemine, mh teise töö pakkumine on reguleeritud töölepingu seaduses. Aluseks on TLS § 88 lg-d 1 ja 2. Käesolev eelnõu ütleb selgelt, mis juhtudel ei tohi isik täita ETO juures lõikes 2 nimetatud ülesandeid (HOS § 41 1 lg 5 (endine 4)) ja mis juhtudel saab ETO kaaluda ülesande andmist/mitteandmist (lg 6 (endine 5). Sarnasel põhimõttel toimub lennu ndu s s eaduse ja lastekaitseseaduse ning nendest töötajate le tulenevate piirangute rakendamine. Alltöövõtjate personali puhul kontrollib aluseid, sh karistusandmeid samuti ETO, kellel on õigus saada karistusregistri päringu tegemiseks vajalikke isiku üldandmeid . ETO - l on võimalik täpsemad tingimused leppida kokku oma lepingupartneriga. Samuti seada tingimusi teenuse tellimisel riigihanke läbiviimise teel. Sellisel juhul tuleb ETO - l seada vajaliku taustakontrolli läbimise kohustus hankelepingu täitmise tingimusena ning panna pakkujale kohustus asendada need teenust osutavad isikud, kes taustakontrolli ei läbi. Eelnõuga ei muudeta olemasolevat lepinguõigust ega tööõigust. Eelnõuga kavandatud piirangud lahendatakse olemasolevate regulatsioonide piires. 2. Märkisite oma tagasisides, et elutähtsa teenuse osutaja võib kaalumisõiguse alusel riskianalüüsist lähtudes viia taustakontrolli läbi ka muude kuritegude osas, kui need on olulised arvestades isikule antavat ülesannet ning taustakontrolli eesmärki, milleks on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine. Meie hinnangul aga ei toeta hetkel eelnõu § 41 1 , sh lõigete 4 ja 6 sõnastus sellist lähenemist. Kui elutähtsa teenuse osutajale selline kaalutlusõigus antakse, peaks see ka seadusest otsesõnu välja tulema, vastasel juhul ei ole võimalik seda kasutada. Lisaks tuleb selline kaalutlusõiguse teostamine siduda sarnaselt eelnõu § 41 1 lõikes 5 toodule võimaliku tagajärjega, mida selline ’’alternatiivne’’ kontroll võib endaga kaasa tuua. Selgitused Imperatiivsed alused on toodud välja HOS § 41 1 lg-s 5 (endine 4). Lõikes 6 (endine 5) on toodud selgelt välja, et ETO võib keelduda lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannete täit a andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Eelnev tähendab seda, et lõikes 5 nimetatud aluste esinemisel ei tohi isikule anda lõikes 2 nimet at ud ülesandeid igal juhul. Lõikes 6 nimetatud aluste korral, st kui isikul esineb kehtiv karistus kuriteo osas, mis ei ole nimetatud lõikes 5, võib ETO ise otsustada, kas anda isikule lõikes 2 nimetatud ülesandeid või mitte. 3. Meie hinnangul eelnõu § 41 1 lg 6 sõnastus võib hetkel jätta ekslikult mulje nagu taustakontroll tuleks läbi viia vaid tulevikus ülesannet täitma asuvate isikute osas. Eelnõu sõnastust tuleks täpsustada, et ka juba enne taustakontrolli kohustuse jõustumist nimetatud ülesandeid täitvaid isikuid tuleb kontrollida. Selline täpsustus aitab kaasa õigusselgusele, kuivõrd muudatuste jõustumise ajahetkel on paljuski selliste ülesannetega ametikohad juba täidetud ning koostööpartnerid olemas, keda tuleks samuti eelnõu kohaselt kontrollida. Selgitused Lõige 7 (endine 6) koosneb kahest lause osast. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud kontrollima lõigetes 5 ja 6 nimetatud asjaolusid enne, kui isik asub täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmisel iga kahe aasta tagant . Seega tuleb tasuta kontrollida enne ülesande täitmist ja kui isik juba täidab ülesannet, siis kontrollida isikut iga kahe aasta tagant. Esmakordse kontrolli tege mise tähtaeg olemasolevate töötajate suhtes on sätestatud üleminekusätetes. 4. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 41 1 lg 8 sõnastust samasuguse selgitusega, mille olete toonud välja märkuste tabelis. Teisisõnu, teeme ettepaneku täiendada eelnõu sõnastust selliselt, et paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui füüsiline isik ise tõendab punktis 1 või 2 nimetatud aluse olemasolu. Vastasel juhul tekib olukord, kus elutähtsa teenuse osutajal on justkui kohustus nende alustega arvestada, kuid seadus ei täpsusta seda, kes nende aluste esinemist tõendab. Kuna elutähtsa teenuse osutajal puudub vastav info, ei tohiks olla võimalik sätet ka selliselt tõlgendada, et tõendamiskoormis lasub elutähtsa teenuse osutajal. Selgitused Riigisaladusele juurdepääsu õigusega füüsiliste isikute all on silmas peetud neid ETO töötajaid, kes täidavad ETO juures ülesandeid, milleks on vajalik riigisaladusele juurdepääsu õigus. Siin on mõeldud nt neid juriidilisi isikuid (kes võivad olla mh ETOd ), kellele on väljastatud ka töötlemisluba (RSVS § 40). Kui juriidilisele isikule on antud töötlemisluba, peab tal olema määratud ka riigisaladuse kaitset korraldav isik ja teadmine tema juures töötavatest isikutest, kelle ülesannete täitmiseks on vajalik füüsilis e isiku juurdepääsuõigus riigisaladusele. Lisaks, kui ETO töötaja taustakontroll (täpsemalt karistusandmete kontroll) tehakse muu seaduse alusel, siis ka sellest on ETO teadlik. Punktis 2 on silmas peetud olukorda, kus nt lennundussektori töötaja või nt turvatöötaja taustakontroll on juba selle valdkonna eriseadusega sätestatud, siis selle subjekti suhtes ei tehta täiendavalt taustakontrolli HOSi alusel. 5. Eelnõu §-i 38 täiendatakse lõigetega 1 2 - 1 6 ning nähakse ette, et elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus annab haldusakti isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta 30 päeva jooksul isiku tingimustele vastavusest teada saamisest arvates. Eelnõu § 17 lg 10 kohaselt määrarakse sellised teenuse osutajad hiljemalt 2026. a 28. veebruariks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt enne seaduse jõustumist § 38 lõike 2 tingimustele vastavad isikud loetakse elutähtsa teenuse osutajaks käesoleva seaduse jõustumise päeval. Kas saame õigesti aru, et sel juhul juba olemasolevatele elutähtsa teenuse osutajatele haldusakti ei anta? Kui jah, siis palume selguse huvides seda ka eelnõu §-i 38 juures täpsustada, kuivõrd hetkel ei tule sealt meie hinnangul üheselt välja, et see nii on. Lisaks tuleks sellisel juhul ka täpsustada, kas ja millised eelnõu §-s 38 toodud 1 3 - 1 6 sätetest kohalduvad olenemata sellest, et olemasolevatele elutähtsa teenuse osutajatele haldusakti ei anta. Selgitused Jah, olemasolevate ETOde puhul haldusakti ei anta. Haldusakt antakse üksnes uute ETOde kohta. Uute ETOde suhtes kehtivad HOS § 38 lg-d 1 1 – 1 4 ja 1 7 . Lõike i d 1 5 ja 1 6 kohaldatakse ka olemasolevate ETOde suhtes. Eelnõu seletuskir ja on täiendatud. 6. Eelnõu punkti 27 kohaselt, millega täiendada HOS §-i 53 lõikega 20, on sätestatud, et lõikes 13 nimetatud isik teeb §-s 41 1 nimetatud taustakontrolli esmakordselt kahe kuu jooksul peale lõikes 18 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi kinnitamist HOS § 40 kohaselt. Meie hinnangul ei ole kaks kuud piisav aeg taustakontrolli läbiviimiseks, kuivõrd me ei räägi siinkohal ainult elutähtsa teenuse osutajate (edaspidi ETO) töötajatest, vaid ka olemasolevatest (all-)töövõtjate või teenuseosutajate töötajatest, mistõttu on esmakordne taustakontroll nii mõnegi ETO jaoks päris mahukas. Teeme ettepaneku pikendada tähtaega mõistliku aja võrra, vähemalt nelja kuuni. See on ka proportsionaalne arvestades, et ETO-d , kelle osas antakse haldusakt pärast eelnõukohase seaduse jõustumist, teevad taustakontrolli esimest korda kümne kuu jooksul pärast elutähtsa teenuse osutajaks määramist. Arvestatud Ü leminekusätted nii uute kui ka olemasolevate ETOde puhul on korrigeeritud ja ühtlustatud. Taustakontroll tuleb teha kuue kuu jooksul peale riskianalüüsi kinnitamist. 7. Eelnõu punktiga 12 täiendatakse HOS §-i 37 lõikega 6, millega nähakse ette miinimumnõuded elutähtsat teenust korraldavale asutusele (edaspidi ETKA) hädaolukorrast või selle ohust teavitamisele. Kuivõrd ETO kohustub esitama esmase teate viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast seda, kui ta intsidendist teada sai, siis ei pruugi olla § 37 lõikes 6 nimetatud andmed ETO-le ammendavalt teada, seda ka näiteks juhul, kui intsident või selle mõju endiselt kestab. Kas saame õigesti aru, et sellisel juhul esitatakse info 24-tunni seisuga ning hiljem esitatavas üksikasjalikus aruandes täpsustakse nimetatud andmeid? Palume seda selguse huvides eelnõu seletuskirjas täpsustada. Selgitused 24 h jooksul esitatakse seda infot, mis on 24 h kohta saada. Kui kriis on pikaajaline, siis saab esitada ka perioodilisi raporteid. Üksikasjalik aruan n e esitatakse peale sündmuse lõppu. See osa on ka täpsustatud eelnõu sõnastuses. Kokkuvõttes sätestab täpsema korra ETKA oma määruses. Juba praegu on selline volitus ETKAdel olemas. 8. Eelnõu punktis 20, millega täiendatakse HOS §-i 41 1 lõikega 2 on sätestatud, et elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis määratlema täpsemalt need lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva füüsilise isiku suhtes on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. Märgime, et elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis ei ole võimalik ammendavalt ära määratleda kõiki neid ülesandeid, mis on teenuse toimepidevuse seisukohalt olulised, sest need ülesanded võivad ajas muutuda. Kas saame õigesti aru, et sellisel juhul tuleb igakordselt riskianalüüs ETKA- le uuesti kinnitamiseks saata, kui riskianalüüsi toimepidevuse seisukohalt lisandub uusi olulisi ülesandeid, mis annavad taustakontrolliks aluse? Palume ka selles osas seletuskirja täiendada. Selgitused R iskianalüüsis tuuakse välja olulised ülesanded, nt kõige lihtsam on seda teha töökohapositsiooni põhiselt. Seda sarnaselt riigikaitseliste töökohtade määramise protsessiga, mil ETO oma riskianalüüsis toob välja tööpos i tsioonid (nt elektrik, juhtimiskeskuse juht jmt), kus inimesed määratakse riigikaitselisele töökohale. Tööpositsioonide ja nendel töötavate inimeste ülesanded ei tohiks väga tihti muutuda. Kui toimuvad olulised muutused, siis tuleb riskianalüüs vastavas osas uuendada ja uuesti kinnitada. Juhime veel kord tähelepanu sellele, et kokkuvõttes ETO ise valib, mis tööülesannete osas kontrolli teha. Ei pea allutama kontrollile kõiki isikuid, kes on ettevõttega seotud, vaid üksnes ETO hinnatud piirides. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing 1. Eelnõuga nähakse ette, et elutähtsat teenust korraldav asutus (ETKA) koostab toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks, mis muuhulgas sisaldab hädaolukorrast või ohust teavitamise kohustust. CER direktiivi artikli 15 lg 1 kohaselt tuleb tagada, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad pädevat asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või võivad oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. Pakutud sõnastus eelnõu § 37 lg 3 p 7 järgi sisaldab aga viidet ka planeerimata katkestusele ja katkestuse ohule, mil tuleb teavitada ETKAt ning, mis on oluliselt laiem kui direktiiv ette näeb, sest üldjuhul jäävad sellised võimalused tavapärase majandustegevuse raamesse. Eelnevast tulenevalt teeme ettepanekud sõnastada § 37 lg 3 p 7 järgmiselt: „(7) elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust, hädaolukorrast või selle ohust (edaspidi sündmus) teavitamise kord ning üksikasjaliku sündmuse aruande esitamise tingimused ja kord“ Täiendavalt soovitame olulisuse põhimõte kajastada ka seaduse seletuskirjas või lisada see seadusesse eraldi terminina nt: „elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häiriv sündmus või vahetut ohtu kujutav sündmus on sündmus, mis väljub oluliselt ettevõtte igapäevasest majandustegevuse osutamise raamidest ning võib kaasa tuua teenuse osutamise katkestuse ohu või katkestuse“. Arvestatud osaliselt HOS § 37 lg 3 p 7 ja § 38 lg 3 p 4 sõnastused on ühtlustatud. Kasutatakse kehtivat HOS § 38 lg 3 p 4 sõnastust. 2. ETKA varustuskindluse nõuded peavad teatud ulatuses olema suunatud ka kaugkütet tarbivate hoonete omanikele, et vajadusel (nt häired elektrivarustuse tagamisel) oleks tagatud hoones soojusenergia jaotamiseks vajalike varugeneraatorite või muude seadmete olemasolu. Samuti tuleks juba ennetaval kokku leppida nt võimaliku kütuste defitsiidiks puhul avalike kogunemispunktide soojusenergiaga varustamine. Oluline on samuti välja selgitada ja kokku leppida kaugkütte kvaliteedinõuded nt kaugküttevarustuse maha-koormamiste ning väljalülitamiste tehniline võimalikkus ja järjekord. EJKÜ on selliseks olukorraks koostanud ka soovitusliku juhendi. Selgitused Püstitatud teema on Riigikantselei arvates oluline ja vajab lahendamist. Nimetatud teemat käsitletakse eelnõuväliselt, kuna see ei ole seotud otseselt CER direktiivi ülevõtmisega. 3. Eelnõu § 41 1 planeeritakse sõnastada elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajaliku taustakontrolli tegemise eesmärk ja kohustused. Mõistame, et taustakontrolli tegemise kohustus tuleneb CER direktiivist, mis tuleb Eesti õiguskorda üle võtta. Nõustume eelnõus võrreldes varasema versiooniga tehtud muudatustega. Samas teeme ettepaneku piirata § 411 lõikes 5 aluseid, mille korral võib keelduda kindlaksmääratud ülesannete täitmise andmisest. Õiguskord peaks maksimaalselt toetama karistatud isikute rehabiliteerimist ja vältima stigmatiseerimist , mistõttu peame lubamatuks karistatud isikute suhtes erirežiimi kehtestamist. Selgitused HOS § 41 1 lg-s 4 on juba toodud imperatiivsed alused, mille esinemisel ei tohi isik täita ETO juures lõikes 2 nimetatud ülesandeid. Lõikes 5 on toodud selgelt välja, et ETO võib keelduda lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannete täit a andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Lõikes 5 nimetatud aluste korral, st kui isikul esineb kehtiv karistus kuriteo osas, mis ei ole nimetatud lg-s 4 , võib ETO ise otsustada, kas anda isikule lõikes 2 nimetatud ülesandeid või mitte. Lõikes 6 toodud alused piirduvad niigi juba üksnes raskete kuritegudega. Lõikes 5 on muud kehtivad kuriteod, mille osas on ETOdel kaalumisõ i gus. Juba praegu ei hõlma eelnõu väärtegusid ja kustutatud ka r i s tusi, samuti süüdistatava või kahtlustatava staatuseid ehk on minimaalselt isikuõigusi piirav. 4. Eelnõuga nähakse ette kaugkütteseaduse muutmine. Seoses sellega teeme ettepaneku muuta KKütS § 7 lõikes 3 1 sätestatud reservkütuse nõuet. Reservkütuse kasutamise võimaluse loomine ei pruugi olla ainus ega parim viis toimepidevuse tagamiseks. Toimepidevust võib olla võimalik tagada ka näiteks soojussalvestitega või elektroodkateldega, mis reservkütusena otseselt käsitletavad ei ole, kuid võivad olla konkreetses käitises optimaalseks lahenduseks. Seepärast peaks jätma soojusettevõtjale laiema otsusvabaduse, milliste meetmetega soojusvarustuse toimepidevus tagada. Teeme ettepaneku sõnastada vastav punkt järgmiselt: „(31) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis nägema ette meetmed soojusvarustuse tagamiseks hädaolukorras soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse kolme ööpäeva jooksul.“ Mittearvestatud Nimetatud säte ei määra kindlaks , milliseid reservkütuseid tuleb konkreetselt varuda, vaid see sõltubki ettevõttest ja tema kasutatavatest kütus t est ja/või võimalustest alternatiivseid kütuseallikaid kasutada. Samuti ei ole sättes nimetatud , kas varu peab olema füüsiline või tagatakse see lepingu alusel. Küll aga on sätte eesmärk suurendada teenuse toimepidevust ka olukorras, kus kütuse kättesaadavuses on häireid. Lisaks on Konkurentsiamet võimaldanud põhjendatud juhtudel (st tuleb elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis välja tuua ja põhjendada) toimepidevuse tagamisega seotud kulusid arvestada ka teenuse hinda. 5. KKütS § 8 lg 3 täiendatakse punktiga 4 1 ning edaspidi tuleb kaugkütte hinnakujunduses arvestada, et oleks tagatud investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks. Seletuskirjas märgitakse, et alates 2015. a on Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Küsime, et kas eelnõust tulenevalt ja eelnõu valguses tuleb mõista eelmainitud õigusakti all ka ETKA poolt kehtestatud toimepidevuse tagamise nõudeid? Põhimõte tundub iseenesest loogiline, kuid oluline on vähendada võimalike vaidluste tekkimise võimalusi. Selgitused Teenuse hinna s saab kajasta da seaduse s , seaduse alusel (loe nõuete määrus), riskianalüüsis ja plaanis ettenähtud tegevus i teenuse toimepidevuse tagamiseks. 6. Tänase MGS § 61 järgi ei ole kaitstud tarbijate loetelus kaugkütte ettevõtted, millel on võimekus toota soojust mitmest kütusest olgugi, et vajalike tipukoormuste katmine pole selliste tootmisallikate puhul alati võimalik. ETKA poolt kehtestatavate toimepidevuse nõuete täitmise tagamiseks on oluline, et vähemalt nõuetes sätestatud mahus oleks kaugkütteettevõtetel tagatud maagaasile ligipääs, et vältida teenuste kvaliteedi langust lubatud piiridest allapoole, mis küttehooajal võib viia tehnosüsteemide külmumiseni. Teeme ettepaneku täiendada seaduseelnõu selliselt, et juhul kui ETKA poolt kehtestatavate toimepidevuse nõuete täitmine pole võimalik ilma piisava maagaasi olemasoluta, siis neist nõuetest tulenevalt on maagaasi võrguettevõttel kohustus lugeda ettevõte MGS § 61 lg 1 p 2 määratletud tarbijarühma hulka ning tagada kaugkütteteenuse osutamiseks vajaliku maagaasi edastamine. Vastav info on võimalik sisestada ka tsiviiltoetuste registrisse. Selgitused MGSis on sätestatud gaasivarustuse prioriteedid tuleneva lt EL määrusest nr 2017/1938. Selle määruse art 2 p 5 kohaselt liigitatakse kaitstud tarbija alla ka kaugkütterajatis niivõrd, kuivõrd see pakub kütet kodumajapidamistele, väikestele või keskmise suurusega ettevõtjatele või esmase sotsiaalteenuse osutajatele, tingimusel et rajatis ei ole suuteline üle minema muudele kütustele kui maagaas. MGS § 6 1 lg 1 p 2 kohaselt koosmõjus § 26 1 lg 2 p-ga 2 on soojusettevõtjad kaitstud tarbijad ning on prioriteetsuselt teisel kohal peale kodutarbijaid . Kokkuvõttes, juba praegu liigituvad kaugkütteettevõtjad kaitstud tarbijate hulka, mille tõttu ei ole vaja seadust täiendada. 7. Juhime tähelepanu, et kaugkütteettevõtted on kohustatud tasuma nn varumakset, kuid tänase sõnastuse puhul võivad selliste võrkude kaugküttetarbijad pakutavast varustuskindlusest ilma jääda. Juhul kui eelmises punktis väljatoodud täienduse sisseviimine osutub võimatuks, siis tuleks kindlasti varumakse tasumise kohustusega sihtgruppi muuta õiglasemaks (sihtotstarbeliseks), mis oleks ka ühiskonnale terviklikult õiglasem ning mõjutaks kaitstud tarbijaid tugevamini otsima alternatiivseid, paremini varundatud ja importkütustest vähemsõltuvaid lahendusi. Eelnevaga seoses teeme ettepaneku, et MGS § 26 7 täiendatakse lõikega 41 ning sõnastada see järgmiselt: „(4 1 ) Võrguettevõtja ei rakenda varumakset kaugkütteseaduse paragrahv 7 lõikes 3 1 nimetatud soojusettevõtja suhtes.“ Mittearvestatud Varu antakse kasutusele (lubatakse EVK-l seda müüma hakata turule) Vabariigi Valitsuse korraldusega ( HOSi § 18 3 lõige 1) ja müüakse (gaasi müüjad, süsteemihaldur) kõikide Eestis paiknevate tarbijarühmade varustamiseks (MGS § 6 1 lõige 1) enne gaasi tarbimise piiramiseks meetmete rakendamist (MGS § 26 2 lõige 2) ja kaitstud tarbijate varustamiseks mõeldud gaasivaru kasutusele võtmist (MGS § 26 4 ). Vastavalt määrusele (EL) 2017/1938 tuleb enne tarbijate gaasivarustuse piiramist rakendada kõik muud meetmed, mis on võimalikult turupõhised. Kuna gaasi varumakset kogutakse kõikidelt gaasi tarbijatelt, siis tarbijatel on põhjendatud ootus saada kriisiolukorras varust osa. Seega peaksid EVK varust saama osa ka gaasi kasutavad kaugkütte ettevõtjad. St neil on tõesti kohustus paralleelselt hoida üleval ka teiste kütuste kasutamise võimalust, aga see gaasi kasutamise piirang rakendub siis, kui EVK gaas on ammendunud ja kriisist ei ole siiski väljutud – siis asutakse piirama tarbimist ja muu hulgas keelatakse kaugkütjatel gaasi kasutamine. EVK hoitav gaasivaru on nii suur, kuna on mõeldud, et kaugkütjad seda ka kasutavad (eratarbimine on tagasihoidlik ja toidutööstus kõrge hinna juures seda väga tarbida ei soovi ja pigem püüab konserveerida tootmist). Seega gaasi varumakset maksavad kõik tarbijad olenemata kohustustest oma toimepidevuse tagamisel. Kindlasti on mõistlik võimaluse korral endale gaasivaru (gaasi müüjate kaudu) või gaasile alternatiivse kütte varu planeerida, kuna gaasi varustuskindluse halvenedes tõusevad hinnad kordades. Strateegilist varu ei ole kohustust osta, kui ettevõtjad on ise suutnud tagada oma varustuskindluse, kuid samas on alati sellistel ettevõtetel võimalus strateegilisest varust osa saada, kui selleks tekib vajadus. Tegemist on justkui tavalise kindlustuslepinguga, mis ei piira võimalusi ise kriisiks valmistuda ega võta ära vastutust ise toimida. 8. Vedelkütuse piisav kättesaadavus kaugkütte tarneahelale on kriitilise tähtsusega, et teenuse osutamine oleks võimalik. Vastasel korral võib tekkida probleeme generaatorite kütusega varustamisel kui ka kaugkütteteenuse osutamiseks vajalike kütuste varumisel ning tootmisüksustesse transportimisel. Eelnevast tulenevalt teeme ettepanekud, et vedelkütusevaru seaduse § 71 lg 2 muudetakse järgmiselt: „(2) Piirangute kehtestamisel võib eelistada operatiivteenistusi ning ettevõtjaid, kes tagavad riigile elutähtsate teenuste toimimise hädaolukorra seaduse tähenduses ja ettevõtjaid, kes varustavad elutähtsa teenuse osutajaid teenuse toimepidevuse tagamiseks vajaliku kütusega.“ Mittearvestatud Praegu kehtiva VKVS kohaselt on vedelkütusega varustamisel prioriteetsel kohal operatiivsõidukid ja ETOd . Oluline on siinkohal, kellele kütus läheb. ETO võib anda EVK - le sõiduki andmed, millega kütust võetakse. Seejuures ei pea nimetatud sõiduk olema ETO omandis. 9. „(3) Võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“; See tähendaks, et ETOks kvalifitseeritakse täiesti ilma igasuguse lävendita kõik soojuse tootjad ja võrguettevõtjad. Selge, et mida väiksem ettevõte seda keerulisem on dokumentatsiooni korras hoidmine. Samas tuleks kuidagi üle saada olukorrast, kus kaugküttevõrku heitsoojust andev tööstusettevõte muutuks mingi tõlgenduse järgi ETOks . Pigem on ikka kaugkütte võrguettevõtte lahendada sel juhul puudujääva soojuse tootmine või lahenduse leidmine. Meil on just vajalik heitsoojust pakkuvaid ettevõtteid võrku meelitada, mitte neid eemale peletada. Tegelikkuses on heitsoojus samuti üks varustuskindluse meetmetest. Arvestatud S elguse huvides on eelnõu täiendatud ja täpsustatud, et heitsoojuse tootja on ETO üksnes siis, kui ta on peamine tootja võrgupiirkonnas. 10. Reservkütuse kasutamise võimaluse loomine ei pruugi olla ainus ega parim viis toimepidevuse tagamiseks. Toimepidevust võib olla võimalik tagada ka näiteks soojussalvestitega või elektroodkateldega, mis reservkütusena otseselt käsitletavad ei ole, kuid võivad olla konkreetses käitises optimaalseks lahenduseks. Seepärast peaks jätma soojusettevõtjale laiema otsusvabaduse, milliste meetmetega soojusvarustuse toimepidevus tagada. Võibolla oleks õigem seda üldse nimetada vajaliku kütuse reserviks ning sätte peaks sõnastama selliselt: „(3 1 ) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis nägema ette meetmed soojusvarustuse tagamiseks hädaolukorras soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul.“. Mittearvestatud Siinkohal jääme var em väljendatud seisukoha juurde, et nimetatud säte on juba praegu piisavalt paindlik ning hetkel ei ole mõistlik loobuda „reservkütuse“ mainimisest. Küll ei ole välistatud, et vajadus täpsustada sätet tekkib tulevikus. Säte ei nimeta , milliseid reservkütuseid tuleb konkreetselt varuda, vaid see sõltubki ettevõttest ja tema kasutatavatest kütus t est ja/või võimalustest alternatiivseid kütuseallikaid kasutada. Samuti ei ole sättes nimetatud , kas varu peab olema füüsiline või tagatakse lepingu alusel. Küll aga on sätte eesmärk suurendada teenuse toimepidevust ka olukorras, kus kütuse kättesaadavuses on häireid, samuti olukorras, mil kütte kättesaadavuse probleemid esinevad elektrikatkestustega sama l a jal . 11. Muudatuse punkt 21 ehk § 41 7 sätestatava ETO toimepidevuse strateegia osas ei ole sätte sõnastusest ega ka seletuskirjast selge, kas iga ETO peab ka koostama lisaks toimepidevuse plaanile ja riskianalüüsile ka strateegia või on strateegia ainult riigi/KOV tasandil vajalik Selgitused Strateegia nagu ka üleriigilise riskianalüüsi koostamine on riiklik ülesanne, mida täidab riik ise. Mõlemat protsessi koordineerib ja juhib Riigikantselei. Rakendusaktis täpsustatakse ministeeriumi d e ja nende valitsemisalade ülesanded strateegia koostamisel. Need asjaolud on selgitatud ka seletuskirjas : „ Strateegia koostamist juhib Riigikantselei, kuid määrusega täpsustatakse loetelu strateegiat koostavatest asutustest.“ 12. Võimalike trahvide summa tõstetud päris kõrgeks, kuid seejuures on päris paljud § 38 lg 3 loetletud rikkumised, mille eest trahvi võib määrata võrdlemisi umbmäärased ja nende täitmise kohta hinnangu andmine seetõttu paratamatult subjektiivne. Nii kõrge karistuse ähvardusel peaks olema selgem, mille eest trahve määratakse võidakse. Lisaks võib trahvi teha § 41 1 sätestatud kohustuse rikkumisel - ei ole selge, millist selles taustakontrolli sättes nimetatud kohustust siin silmas on peetud. Arvestatud Mõistame EPHA muret. Väärteokoosseisud on kohandatud. Jäänud on kehtivad koosseisud, st § 38 lg 3 p-d 1 – 7 (nendes muudatusi ei toimu) , ja lisandub ainult kaks koosseisu: a) sellisest sündmusest teavitamata jätmine, millel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis ning b) ülesande andmisel isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud (tegemist on seadusest tuleneva keelu rikkumisega). Eesti Gaasiliit 1. Eelnõu käesolevas versioonis on soovitud arvestada meie ettepanekut, milles palusime eelnõu täiendada maagaasiseaduse (edaspidi MGS) muudatusega, mis üheselt tagab elutähtsa teenuse osutamisest ja sellega seotud kohustuste täitmisest tingitud tegevuskulude võrguteenuse tasusse lülitamise võimaluse. Muudatus on aga kahjuks tehtud MGS-i vales sättes. Nimelt muudetakse eelnõu § 7 punktiga 1 MGS §-i 171, mis reguleerib vaid veeldatud gaasi terminali (ehk ühe konkreetse Paldiskis asuva terminali) kasutamise tariife. Loodame, et see ei ole olnud eelnõu koostajate eesmärk ja tegemist on eksitusega. Seetõttu palume muuta MGS §-i 23 ja sätestada seal, et võrguteenuse hinna kujunemisel arvestatakse võrguettevõtja tehtud kulusid (sh ka tegevuskulusid, mitte ainult investeeringuid) jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse nõuete tagamiseks. Arvestatud Eelnõu on täiendatud. 2. Selgitasime oma eelmises arvamuses eelnõu kohta, et ETO- del ja isikutel, kellelt ETO-d teenuseid ostavad, pole olnud võimalik arvestada taustakontrolli kohustusega võlaõiguslike lepingute sõlmimisel. Nii näiteks ei pruugi ETO ja juriidilise isiku vahelises lepingus olla välja toodud konkreetseid füüsilisi isikuid, kes konkreetseid tegevusi teevad, ETO-le teenust osutavale isikule pole ette nähtud kohustust selliste füüsiliste isikute andmete avaldamiseks ning kindlasti ei näe lepingud ette võimalust lepingu ülesütlemiseks põhjusel, et konkreetseid ülesandeid täitvad füüsilised isikud ei vasta taustakontrolli nõuetele. Palusime eelnõuga tagada ETO-le võimalus enne seaduse jõustumist sõlmitud lepingud või muud kokkulepped lisakulutusi kandmata lõpetada, kui HOS §-s 411 nimetatud ülesandeid täitev isik ei vasta eelnõus sätestatud nõuetele või kui ETO-l pole võimalik konkreetset füüsilist isikut sõlmitud lepingu raames välja selgitada. Eelnõu seletuskirjale lisatud märkuste tabelis on eelnõu koostajad selgitanud, et ETO-l on taustakontrolli tegemiseks õigus saada temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikke isiku üldandmeid. See selgitus on paljasõnaline, mistõttu palume täiendavalt selgitada, millisel õiguslikul alusel on ETO-l võimalik saada lepingupartneriks olevalt juriidiliselt isikult tema töötajate isikuandmeid. Arvestatud Eelnõu ja seletuskir ja on täiendatud meetmetega, mida tohib elutähtsa teenuse osutaja rakendada negatiivse taustakontrolli tulemuse korral. 3. Eelnõu käesoleva versiooni seletuskirjas on selgitatud, et HOS § 411 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolude ilmnemisel on ETO-ga lepingulises suhtes oleval juriidilisel isikul võimalik asendada konkreetse ülesande täitja teise töötajaga. Selgitus lähtub eeldusest, et ETO lepingupartner on nõus oma töötaja välja vahetama. ETO vaates on aga oluline, et seadus tagab võimaluse nõuda oma lepingupartnerilt töötaja väljavahetamist ka olukorras, kus lepingupartner seda teha ei soovi. Töötaja väljavahetamise nõude põhjendamiseks tuleb ETO-l avaldada lepingupartneriks olevale juriidilisele isikule taustakontrolli raames teada saadud isikuandmeid või vähemalt asjaolu, et konkreetne töötaja taustakontrolli edukalt ei läbinud ja seadus peab andma sellises olukorras isikuandmete avaldamiseks ETO-le üheselt õiguse. Palume eelnevast tulenevalt eelnõu täiendada. Arvestatud Eelnõu ja seletuskir ja on selles osas täiendatud. 4. Eelnõu uue versiooni kohaselt vabaneb ETO taustakontrolli läbiviimise kohustusest konkreetse inimese suhtes, kui HOS § 411 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid kontrollitakse muus seaduses sätestatud alusel ja korras. Seejuures tuleb seletuskirja kohaselt tugineda kontrollialuse inimese enda väidetele, et tema suhtes juba teostatakse samasisulist kontrolli ja ETO-l pole võimalik selle väite tõele vastavuses või ka muu seaduse alusel läbiviidud kontrolli tulemustes veenduda. Tekib küsimus, mil viisil saab või peab ETO tõendama inimese väiteid näiteks riikliku järelevalve raames? Seetõttu oleme seiskohal, et see, et taustakontrolli kohustusest vabanemiseks piisab inimese enda ütlusest, peab tulenema seadusest. Selgitus Seletuskirja on täpsustatud. Riigisaladusele juurdepääsu õigusega füüsiliste isikute all on silmas peetud neid ETO töötajaid, kes täidavad ETO juures ülesandeid, milleks on vajalik riigisaladusele juurdepääsu õigus. Siin on mõeldud nt neid juriidilisi isikuid (kes võivad olla mh ETOd ), kellele on väljastatud ka töötlemisluba (RSVS § 40). Kui juriidilisele isikule on antud töötlemisluba, peab tal olema määratud ka riigisaladuse kaitset korraldav isik ja teadmine tema juures töötavatest isikutest, kelle ülesannete täitmiseks on vajalik füüsilis e isiku juurdepääsuõigus riigisaladusele. Lisaks, kui ETO töötaja taustakontroll (täpsemalt karistusandmete kontroll) tehakse muu seaduse alusel, siis ka sellest on ETO teadlik. Punktis 2 on silmas peetud olukorda, kus nt lennundussektori töötaja või nt turvatöötaja taustakontroll on juba selle valdkonna eriseadusega sätestatud, siis selle subjekti suhtes ei tehta täiendavalt taustakontrolli HOSi alusel. 5. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole elutähtsat teenust korraldaval asutusel õigust ega kohustust riikliku järelevalve raames asuda ETO asemel hindama isiku usaldusväärsust. Sellest seletuskirja väitest järeldame, et eelnõu koostajate seisukoht on, ETO kaalutlusotsus isiku sobivuse kohta ülesannet täitma ei allu riiklikule järelevalvele ja riiklik järelevalve kontrollib vaid taustakontrolli läbiviimise fakti. Selline väide ei tugine meie hinnangul seadusele, sest HOS § 45 paneb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele järelevalvekohustuse HOS § 411 täitmise üle tervikuna. Palume eelnõus täpsustada elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse järelevalvepädevuse piire taustakontrolli läbiviimise kohustuse täitmisel vastavalt seletuskirjas väidetule. Arvestatud Riikliku järelevalve raames kontrollitakse vaid taustakontrolli tege mise fakti , eelnõus on järelevalve sättes viidet täpsustatud . Isikuandmete töötlemisega seonduv kuulub andmekaitsealase järelevalve alla, mida teostab AKI. 6. Eelnõu ega seletuskiri ei anna selget vastust, kas ETO-d peavad hakkama säilitama taustakontrolli käigus saadud isikuandmeid. Seletuskiri pigem möönab võimalust, et andmete säilitamise vajadus tuleb kõne alla järelevalve raames ehk kui elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus kontrollib kas ETO on taustakontrolli rakendanud. Nagu eelmises punktis märkisime, siis eelnõu koostajad on seisukohal, et sellisel järelevalve raames ei minda taustakontrolli sisusse, vaid piirdutakse pelgalt faktiga, et taustakontroll on läbi viidud ehk vastav päring registrisse on tehtud. Selles kontekstis on registrist päringu vastuseks saadud isikuandmete säilitamise nõue täiesti põhjendamatu ning otseses vastuolus minimaalsuse põhimõttega. Me toetame ettepanekut, et luua tuleb riiklik digitaalne lahendus, kus ETO tehtud taustakontrolli päringud ja vajadusel ka päringutulemused riikliku järelevalve teostamiseks säiliksid. Palume eelnõu vastava regulatsiooniga täiendada. Selgitused Eelnõuga kavandatud lahenduse korral ei pea ETO ise andmeid säilitama. Vastavate päringute andmed säilitatakse registrite logides. 7. Meie ettepanekut eelnõusse taustakontrolli läbiviimise rakendussätete lisamiseks on soovitud arvestada, kuid meie hinnangul pakutud üleminekutähtaeg siiski igaks olukorraks lahendust ei paku. Nimelt annab eelnõu § 17 lõige 13 10-kuulise taustakontrolli läbiviimise rakendusaja, aga mitte sama paragrahvi lõikes 11 toodud juhul. Samuti on eelnõu § 17 lõike 12 kohaselt võimalik olukord, kus ETO koostab oma toimepidevuse riskianalüüsi 31. detsembriks 2026. a ja sama paragrahvi lõike 13 kohaselt tuleb tal samaks päevaks selle riskianalüüsi alusel viia läbi ka taustakontroll. Palume täiendavalt hinnata taustakontrolli kohustuse rakendamiseks vajalikku aega ning arvestada, et ka eelnõu § 17 lõikes 11 nimetatud juhul oleks sätte adressaadil taustakontrolli läbiviimiseks pärast riskianalüüsi kinnitamist mõistlikul määral ehk piisavalt aega. Arvestatud Eelnõu sõnastus t on täpsustatud ja üleminekusätte i d täiendatud. T äpsustatakse, et olemasolevatel ETOdel tuleb esmakordselt viia läbi taustakontroll hiljemalt kahe kuu jooksul peale eelnõu nõuetele vastava toimepidevuse riskianalüüsi koostamist ja kinnitamist HOS § 40 kohaselt . Edaspidi hakkab kontroll toimuma regulaarselt eelnõu § 41 1 lg 7 (endine 6) alusel. 8. Eelnõuga on MGS-i tehtud täiendav muudatus, mille kohaselt isikule, kes osutab ETO-le võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust, pannakse püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432 tähenduses. Eelnõu seletuskirjas on selle muudatuse sisu ja mõju selgitatud väga üldiselt, mistõttu rõhutame järgnevat. ETO-le võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust osutaval isikul peab sarnaselt ETO-ga olema võimalus välistada teenuse osutamiseks vajalike asjade sundkasutusse võtmine või sundvõõrandamine riigikaitseseaduse alusel – palume kinnitada, et vastav välistamise õigus on kehtiva seaduse raames ka ETO-le teenust osutaval isikul olemas või kui seda pole, siis palume täiendada seadust. Samuti tuleb tagada võimalus määrata riigikaitselise töökohustusega ametikohti ka ETO-le võrgu või selle arendamise või opereerimise teenust osutava isiku koosseisus – palume kaaluda, kas selleks piisab Vabariigi Valitsuse 09.08.2018. a määruse nr 73 „Elutähtsa teenuse osutaja juures täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja arvestuse pidamise kord“ muutmisest (praegu pole määruses muudatuste tegemise vajadust seletuskirjas kajastatud) või tuleb vastavasisuline muudatus teha seaduses. Palume täiendada seletuskirjale lisatud rakendusaktide kavandeid ja/või esitada eelnõu tekstis täiendav muudatus. Selgitused Riigikaitseliste ülesannetega seotud muudatused on jäetud eelnõust välja. 9. Eelnõust on võrreldes eelmise versiooniga välja jäetud riigikaitselised ülesanded ettevõtjatele, kes osutavad elutähtsa teenuse osutajatele (edaspidi ETO ) teenuseid, mis on hädavajalikud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. Jääb mulje, et muudatuste väljajätmise põhjuseks on Kaitseministeeriumi ettepanek täiendavalt hinnata, kas on põhjendatud teatud valdkondi suure üldistustasemega elutähtsaks teenuseks nimetada ja seeläbi oluliselt suurendada püsiva riigikaitseülesandega isikute hulka, mis omakorda võiks hakata mõjutama riigi sõjalist kaitset. Eelnõu koostajad on jäänud selle juurde, et ETO-de hulga suurendamine eelnõus kavandatud määral on vajalik ja põhjendatud ning seletuskirja mõjude osas on hinnatud, et kavandatava muudatusega kaasnevat mõju kaitseväekohustuslaste arvule saab hinnata väikeseks. Lisaks rõhutatakse, et Kaitseressursside Ametil on tulenevalt hädaolukorra seaduse § 40 lg-st 8 võimalus kontrollida riskianalüüsis toodud riigikaitseliste ametikohtade ja nende arvu asjakohasust. Neid põhjendusi arvestades jääb mõistetamatuks, mis põhjusel on eelnõust välja jäetud riigikaitselased ülesanded ettevõtjatele, kes osutavad ETO- dele teenuseid, mis on möödapääsmatud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. Selgitame samuti, et riigikaitseseaduse § 822 lg 1 ei luba sundkasutusse võtta ega sundvõõrandada asja, mis on vältimatult vajalik riigikaitseülesande täitmiseks, sealhulgas elutähtsa teenuse osutamiseks. Puudub aga selgus, millist vara peab seadus elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalikuks või kuidas tuleb selline vara kindlaks määrata ning kes seda teeb. Lähtudes sellest, et AS Gaasivõrk ostab sisse avariidega seotud teenuseid, on nende poolt elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalikud lepingupartnerile kuuluvad asjad, näiteks sõidukid. Seadusega pole aga tagatud võimalust määrata selline vara elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalikuks varaks ennetavalt (näiteks läbi ETO riskianalüüsi ja tsiviiltoetuse registrisse kandmise). Võimalik on vaid riigi poolt tehtud asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise otsuse vaidlustamine, mis aga märkimisväärselt suurendab ohtu, et ETO-l puuduvad kriisiolukorras elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalikud asjad või tuleb tegeleda sundkasutusse võtmise otsuse vaidlustamisega elutähtsa teenuse osutamise arvelt. Selgitused Riigikaitselased ülesanded ettevõtjatele, kes osutavad ETOdele teenuseid , on jäetud eelnõus välja, kuna tulenevalt uutest Justiitsministeeriumi ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juhistest tohib direktiivi ülevõtmiseks koostatud eelnõu sisaldada üksnes direktiiviga seotud asju. Selle tõttu oleme eelnõust võtnud välja kõik muudatused, mis ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega. Näiteks lisaks riigikaitselistele ülesannetele on võetud eelnõust välja ka finantssektorit ja toidu j a ekaubandust puudutavad muudatused. Kõik need muudatused on aga alles tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus. HOS eelnõus mõjude hindamisel kaitseväekohustuslaste arvule lähtuti üksnes direktiivi ülevõtmisega kaasnevatest muudatustest. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu mõjude hindamisel juba arvestatakse kõikide püsiva kriisiülesandega isikutega. Tõite välja, et riigikaitseseaduse § 82 2 lg 1 ei luba sundkasutusse võtta ega sundvõõrandada asja, mis on vältimatult vajalik riigikaitseülesande täitmiseks, sealhulgas elutähtsa teenuse osutamiseks. Puudub aga selgus, millist vara peab seadus elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalikuks või kuidas tuleb selline vara kindlaks määrata ning kes seda teeb. ETO toimepidevuse tagamiseks vältimatult vajaliku vara määrab ETO. Seadusega ei ole piiratud, et see vara peab olema ETO omandis. See tähendab seda, et sundkoormise seadmisel tuleb anda teada ja põhjendada, et see vara on vältimatult vajalik kindla ETO elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. Näiteks vara on määratud oluliseks ressursiks ETO toimepidevuse riskianalüüsis. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 1. Eelnõu § 1 punktiga 22 lisatakse hädaolukorra seadusesse (HOS) uus § 41 1 , millega sätestatakse taustakontrolli eesmärgid ning elutähtsa teenuse osutaja (ETO) kohustus taustakontrolli rakendada teatud ülesandeid täitvate töötajate osas. ITL teeb ettepaneku mitte kehtestada ETO- dele taustakontrolli tegemise kohustust, vaid sätestada see täies ulatuses võimalusena mida kasutada, kui ETO riskianalüüs seda ette näeb . ITL on seisukohal, et tegemist on eelnõuga ülevõetavas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust (edaspidi: CER direktiiv) sätestatust rangema regulatsiooniga. . Mittearvestatud Direktiivi art 13 lg 1 p e kohaselt on liikme s riikidel kohustus tagada, et ETOd võtavad oma toimepidevuse tagamiseks vajalikke meetmeid selleks, et tagada töötajate turvalisuse piisav haldamine. Selleks kohustub ETO määrama isikute kategooriad, kes peavad läbima taustakontrolli. Eelnõus vastab sellele HOS § 41 1 lg -s 2 sätestatud kohustus määrata toimepidevuse riskianalüüsis täpsed ülesanded, mida täitvate isikute suhtes peab tegema taustakontrolli. Direktiivi art 14 lg-s 1 on nimetatud , et liikmesriik peab täpsustama tingimused, mille alusel on ETO-l lubatud põhjendatud juhtudel ja üleriigilist riskianalüüsi arvesse võttes esitada taotlusi töötajate taustakontrolliks (seejuures komisjoni tõlgenduse kohaselt võib taotlus olla ka päring infosüsteemidesse). Seega art 14 lg 1 kohaselt tuleb luua tingimused taustakontrolliks, kohustus aga tuleneb art 13 lg 1 p-st e. Sellest olemegi lähtunud eelnõus toodud regulatsiooni kavandamisel. 2. Praktikas hakkab meie hinnangul ebaselgust tekitama olukord, kus üks taustakontrolli alus tuleb seadusest ning teine riskianalüüsist (sh näiteks mõlemad neis puudutavad karistusseadustiku järgset süütegu ja karistusregistrist kontrolli). Meile jääb arusaamatuks, kuidas riskianalüüsi sisu ja sellest tulenevaid nõudeid hakatakse esitama ( välis )partneri töötajate taustakontrolliks. Arvestama peab ka sellega, et tegemist on olulise riivega partneri töötajate isikuandmete vaates ning esimene nõue on näidata seadusest tulenevat alust. Lisame, et juhul, kui alus tuleb osaliselt seadusest ja osaliselt riskianalüüsist, siis tõenäoliselt nõustutakse üksnes seaduses sätestatud aluste kontrollimisega ning kinnituste andmisega Selgitused Kohustus taustakontrolli teha tuleneb seadusest mitte riskianalüüsist . ETO kohustub tegema riskianalüüsi. Riskianalüüsis peab ETO määrama konkreetsed ülesanded (mitte taustakontrolli subjektid isikuliselt !), mida täitva isiku suhtes on seaduse alusel põhjendatud ja eesmärgipärane teha taustakontrolli. Taustakontroll pole lubatud enne, kui vastav riskianalüüs on ETKA poolt seaduses sätestatud korras kinnitatud. Seaduses määratakse need koosseisud, mille esinemisel on välistatud isiku töötamine ETO juures (nt terroristlik tegevus) , ehk tõsiste kuritegude esinemise korral . Ülejäänud karistuste korral võib olla samuti välistatud isiku töötamine teatud töökohal, kuid neid tuleb iga l ETO -l hinnata oma riskianalüüsis kindlaks määratud töökohtade põhiselt, seega saab selleks sisend tulla iga ETO riskianalüüsist, kus on hinnatud konkreetse ETO toimepidevust ja riske ETO toimepidevusele. Ka direktiivi art 14 lg 3 punktist b tulenevalt peab kontrollima, kas isikut on karistatud nende kuritegude toimepanemise eest (eelnõu järgi: kas on kehtiv karistus), mis võiksid olla konkreetse ametikoha seisukohast olulised. Karistusandmeid kontrollib ETO, kellel on õigus saada karistusregistri päringu tegemiseks vajalikke isiku üldandmeid . ETO - l on võimalik täpsemad tingimused leppida kokku oma lepingupartneriga. Samuti seada tingimusi teenuse tellimisel riigihanke läbiviimise teel. Sellisel juhul tuleb ETO - l seada vajaliku taustakontrolli läbimise kohustus hankelepingu täitmise tingimusena ning panna pakkujale kohustus asendada need teenust osutavad isikud, kes taustakontrolli ei läbi. Isikute taustakontrolli õiguspärasust kontrollitakse järelevalve raames. 3. Kõnealuse sätte rakendamise teeb keerulisemaks see, et puuduvad ühtsed kontrolli mehhanismid ja teadmine, kuidas on välisriikides klassifitseeritud kuriteod, mis on nende registreeringute õiguslik tähendus (aegumine) või kas on võimekust välisriigis teovõimetuse registreeringute kindlakstegemiseks. Seega tekitab küsitavusi, kuidas teostab ETO teistest riikides vajalikke kontrolle, hindab nende asjakohasust ja esitatud kinnituste vastavust ning paikapidavust. Veelgi arusaamatum on teovõime kontrolli aluse kehtestamine olukorras, kus täna selleks riiklik ühtne tugisüsteem ja kontrolli võimalus teadaolevalt puudub ega ole ka kohustusi selle tekitamiseks riigil. Selgitused Teovõime kontrollimine on eelnõust välja jäetud ning kontroll piirdub üksnes karistatuse andmete päringuga. Eesti kodanike karistused teistes EL riikides jõuavad Eesti karistusregistrisse. EL riikide kodanike karistusi on võimalik kontrollida EL karistusregistri andmebaasist ECRIS. ETOdel tek k ib võimalus esitada digitaalne päring. Sellise lahenduse puhul tuleb aga arvestada, et vastuse saamise täpne aeg jääb avatuks, kuna liikmesriikides on ametiasutustel erinevad tähtajad vastamiseks. Olenemata ECRISe kasutamise võimalustest saab ETO kõikide lt EL ja kolmandate riikide kodaniketelt küsida väljavõtte koduriigi registrist. See tähendab, et töötaja peab sellis e väljavõtte ise esitama. Sellist lähenemist kasutatakse ka praegu mõne sektori puhul nii Eestis kui ka mujal maailmas. 4. Oleme endiselt seisukohal, et juhul, kui riik näeb seadusega ette ETO- dele taustakontrolli kohustuse ja selle alused (2 tk), siis peab riik sätestama ka eelnõus omapoolse kohustuse tagada nende kontrollide (nt taustakontrolli) teostamist võimaldavad IT rakendused/ registrid. Ilma vastavate registrite ja rakenduste olemasoluta ei ole ETO- del võimalik neid nõudeid täita . Leiame ka, et juhul, kui ETO-le pannakse kohustus teostada taustakontrolli, peab see olema seatud ka õigusena nõuda kõigilt partneritelt taustakontrolli läbiviimist ETO töötajate poolt , võimaldama saada registritest tasuta vajalikku informatsiooni taustakontrolli aluste kindlakstegemiseks (teovõime, karistuse puudumine, mitte karistuse kinnitus nagu on eelnõu § 41 2 lg 2) ning esitada seaduses toodud alust partneritele taustakontrolli tegemise õigusena. Tänane õiguslik alus ei ole selge ega võimalda partneritelt vastava kohustuse täitmist nõuda. Seejuures tuleb HOS-is ära kirjeldada, kuidas hakkab toimuma Euroopa karistusregistrite infosüsteemist andmete pärimine . Teise liikmesriigi karistusregistrist andmete pärimine on osutunud tänase praktika järgi keerukaks. CER direktiiviga ettenähtud võimalus annab samas lootust isiku karistusandmete edukaks pärimiseks. Seega tuleb siseriiklikult kirjeldada, kuidas selle võimaluse realiseerimine toimub. Selgitused Teovõime kontrollimine on eelnõust välja jäetud ning kontroll piirdub üksnes karistatuse andmete päringuga. Vastus karistusandmete vahetuse kohta välisriikidega on esitatud märkuse nr 3 juures. Taustakontrolli on kavas niipalju kui võimalik digitaliseerida ja automatiseerida. Eelnõu täiendatakse karistusregistri muudatusega ning täpsustatakse, et karistusandmete kontroll ETOdele on tasuta. Eelnõu kohaselt on ETO-l õigus saada päringu tegemiseks vajalikud andmed ja päringu teeb ETO. Vastus karistusandmete vahetuse kohta välisriikidega on esitatud märkuse nr 3 juures. Eelnõus on täpsustatud, et taustakontrolli kohta sätestatut kohaldatakse ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja suhtes (võetakse üle direktiivi art 13 teine lause ja art 14 lg 1 p a) . See tähendab seda, et ETO-l on ka lepingupartneri töötaja suhtes samad õigused taustakontrolli tege misel. Taustakontrolli tegijaks on ETO ise, mitte tema lepingupartner. Selgitame lisaks, et samamoodi nagu on üksnes ETO kohustus koostada riskianalüüs, ei saa ka lepingupartnerite töötajatest tulenevat riski hindamist karistatuse andmete töötlemisel anda ETO lepingupartnerile. Lisaks võib sellise lahendusega kaasneda oht nii julgeolekule kui ka ETO ärisaladusele, kui ETOd peaksid avaldama lepingupartnerile riskianalüüsis toodud ajaolusid ja tagama sealjuures sellekohase teabe kaitset. 5. Selgitust vajab HOS § 41 1 lg 5 , mille kohaselt võib keelduda elutähtsa teenuse osutamisega seotud ülesande andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Kas see on teadlikult jäetud ETO otsuseks? Selgitused Jah, selgitatud ka eespool p 2 märkuse juures. Eelnõu kohaselt jagunevad karistused kahte liiki. Lõikes 5 (endine 4) on toodud välja kuriteod, mille esinemisel ei tohi isik ETO juures töötada. Lõikes 6 (endine 5) on toodud välja aga need kuriteod, mille suhtes on jäetud ETO - le kaalumisõigus, kas vabastada isik töölt, jätta tööle võtmata, suunata teisele tööle või aktsepteerida riski. 6. Taustakontrolliga seonduvalt tuleb üle vaadata ka eelnõu rakendussätted, kuna üleminekuaega vajavad ka olemasolevad ETO-d . Eelnõu § 17 punkti 13 kohaselt tuleb taustakontroll teha kümme kuu jooksul elutähtsa teenuse osutaja määramisest arvates, kuid hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks. See ei arvesta, et ka olemasolevatel ETO- del on töötajaid, keda kontrollitud ei ole. Kui lugeda kõrvale eelnõus sisalduvat HOS § 41 1 lõiget 6, kas siis olemasolevaid töötajaid tuleb kontrollida 2 aasta möödumisel eelnõu jõustumisest? Lisame, et 10 kuud on kindlasti liiga lühike aeg, et jõuaks kõik vajalikud kontrollid läbi viia. Arvestatud osaliselt Eelnõu üleminekusätte i d on täiendatud. Olemasolevad ETOd peavad koostama eelnõus toodud nõuetele vastavad riskianalüüs id ja plaan id hiljemalt 31.12.2026. Kuna taustakontrolli aluseks on ETO riskianalüüs, siis olemasolevatel ETOdel on kohustus teha taustakontroll hiljemalt 31.12.2026. 7. ETO-de koostööpartnerite töötajatele riigikaitseülesanne Elutähtsa teenuste täitmisel tekitab praktikas proleeme olukord, kus ETO koostööpartneri töötajatel puudub riigikaitseline kohustus ja nad pole vabastatud mobilisatsioonist. See tähendab, et nad ei saa ka ETO-le elutähtsa teenuse osutamisega seotud ülesandeid täita, kui nad mobiliseeritakse. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eelnõuga elektroonilise side seadust järgmise sättega elutähtsa teenuse osutamisega seotud ülesannete kohta : „ Isiku, kes osutab elutähtsa teenuse osutajaks olevale sideettevõttele võrgu- ja infosüsteemide arendamise või opereerimise teenust, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 43 2 tähenduses on tagada taristu toimimine vastavalt hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele .“ Mittearvestatud Püsivad riigikaitseülesanded on jäetud eelnõust välja, need vaadatakse üle tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu raames. ITL ettepanek saadetud MKM - le . 8. Intsidentidest teavitamine lihtsamaks ja selgemaks Eelnõu § 1 punktiga 12 täpsustatakse HOS § 37 lg 3 punktis 7 sisalduvat elutähtsa teenuse korraldaja (ETKA) volitunormi hädaolukorrast ja selle ohust teavitamise kohta ning eelnõu § 1 punktiga 17 täpsustatakse ETO teavitamiskohustust. ITL esitab uuesti ettepaneku sätestada ühekordne kohustus riigiasutuste teavitamiseks . ITL-i varasemale tagasisidele antud selgituste kohaselt (eelnõu lisaks 4 olev märkuste tabel, lk 46) tuleb ka eelnõu vastuvõtmise järgselt teavitada nii Riigi Infosüsteemi Ametit küberturvalisuse seaduse ( KüTS ) alusel kui ka ETKA-t HOS-i kohaselt. Selguse huvides teeme ettepaneku lisada eelnõusse intsidentidest teavitamise kohustuse juurde välistus (näiteks HOS § 38 lg 3 p 4) nende intsidentide osas, mis on seotud võrgu- ja infosüsteemidega ning millest teavitatakse KüTS-i alusel. Lisaks mitmesse kanalisse teavitamisele on sündmuse sõnastus, millest on vaja teavitada, muutunud eelnõus justkui laiaulatuslikumaks. Mittearvestatud Täpsema teavitamise korra, sh nõuded aruandele sätestab ETKA toimepidevuse nõuete määruses. Sideettevõtjatele on ETKA juba kehtestanud teavitamise nõuded oma toimepidevuse nõuete määruses ning need nõuded vajavad täiendamist vähesel määral. Intsidentide puhul on teatud juhtudel raske eristada, kas on tegu puhtalt küberintsidendiga või muu sündmusega, selle tõttu on ka jäetud nii ETKA kui ka RIA teavitus. Üldjuhul ei eelda see ka suuremat koormust, üksnes täiendava e-posti aadressi lisamist kirja saajate väljale. 9. ITL teeb ettepaneku eelnõu § 1 punkt 12 jätta eelnõust välja ehk jääda HOS § 37 lg 3 p 7 osas kehtiva sõnastuse juurde, mis on selge ja üheselt mõistetav ning välistab dubleerivate ohuteavituste edastamise kõigi ETOde poolt. Seega palume mitte laiendada hädaolukorda kõikvõimalike ohuolukordade ja sündmustega. Selgitame, et sündmuse mõiste tähendus võimaldab laiemat tõlgendamist. Näiteks ilmastikuoludest tulenev oht ja valmisolek ei peaks tähendama, et kõik ETO-d teavitavad tormist, mis võib nende teenust mõjutada antud piirkonnas. Liiga lai käsitlus ning kõigist elutähtsa teenuse häiretest ja võimalikest riskistsenaariumitest teavitamine muutub koormavaks ega peaks olema intsidendist teavitamise eesmärk. Seda enam, et täna ei ole ka selget seaduses toodud erisust ohu ja tegeliku intsidendi teavitamise, teavitamise tähtaegade ning sellekohase raporti koostamise vajaduse osas, ka KüTS-i sätted ei ole veel paigas (EL-i uut võrgu- ja infosüsteemide direktiivi üle võttev eelnõu on alles koostamisel). Arvestatud osaliselt HOS § 37 lg 3 p 7 ja § 38 lg 3 p 4 sõnastused on ühtlustatud. Kasutatakse kehtivat HOS § 38 lg 3 p 4 sõnastust. 10. Auditeerimise kohustuse täpsustamine ja dubleeriva auditi välistamine Eelnõu § 1 punktiga 30 lisatakse HOS-i uus säte § 45 1 , mis reguleerib sõltumatu auditi tellimist ning läbimist. Seoses sellega on ITL- il kaks ettepanekut: 1) välistada auditi tegemise kohustus ulatuses, mis on KüTS-i ja sektorspetsiifiliste seaduste alusel tehtava auditiga juba kaetud, et vältida dubleerivaid kohustusi ning tegevusi erinevate seaduste alusel. Kuna eelnõus sätestatud kohustusest ei saa keelduda, siis seda enam on oluline, et ei kohustataks tegema dubleerivaid tegevusi, mis suurendavad halduskoormust. Lisame, et CER direktiivi artikkel 1 lõige 2 sätestab üldpõhimõttena, et seda direktiivi ei kohaldata (EL) 2022/2555 ehk KüTS-iga hõlmatud küsimuste suhtes. Arvestades nii dubleerivat auditi kohustust kui ka dubleerivaid intsidendi teavitusi, tuleks hinnata, kas CER direktiiv artikkel 1 lõige 2 ja artikkel 8 saavad ikkagi korrektselt üle võetud käesoleva eelnõuga. 2) Täpsustada eelnõus või selle seletuskirjas, millal tellib järelevalveasutus auditi omal kulul ja millistel juhtudel on järelevalveasutusel õigus kohustada ETO-t auditit läbima ETO enda kulul; Selgitame, et väga oluline on, et auditi tegemise ajend või alused oleksid selgelt arusaadavad (nt korduvate intsidentide, ohuolukordade või toimepidevuse nõuete täitmata jätmise korral). Meie hinnangul on mõeldav, et kui on toimunud eelneva järelevalvemenetluse raames tuvastatud ETO poolne konkreetne rikkumine, siis võib järelevalveasutus määrata auditi ETO-le ETO kulul, et see tõendaks enda protsesside nõutavale tasemele viimist. Muudel juhtudel, kui näiteks järelevalveasutust huvitab üldiselt kuidas valdkonnas mingis lõigus lood on, kuidas on üksikute ETO-de puhul mingi kitsama valdkonna haldamine ettevõttesiseselt korraldatud, siis peaks sellise ettevaatava infokorje või turuolukorra tuvastamise auditi tellima järelevalveasutus enda kulul. Tuleb aru saada, et ka auditeerimine järelevalveasutuse kulul tähendab ETO vaates seda, et järelevalveasutus kannab vaid võimaliku kolmanda osapoole (audiitorfirma vms) kulu. ETO peab ka siis panustama oma enda üht hinnalisemat ja piiratumat ressurssi, milleks on võrgu tippspetsialistide aeg. Seega ei tohi selliseid auditeid määrata kergekäeliselt, mõeldes et nt korra 3 aasta jooksul võiks ikka tellida, et saada tunnetust, kuidas ETO-d toimetavad, vaid üksnes väga põhjendatud juhtudel ja erandkorras ühe viimase meetmena. Ülejäänud ajal peab ETO-järelevalveasutuse infovahetus ja suhtlus baseeruma ikkagi riskianalüüsidel ning toimepidevusplaanidel. Arvestatud osaliselt Nõustume, et auditi t e dubleerimist tuleb välistada. Eelnõu seletuskir ja on täiendatud. Auditi rakendamise tingimus i on selgitatud täiendavalt seletuskirjas. 11. Saartalituse nõude täpsustamine Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse HOS § 41 lõikes 2 sisalduvat saartalituse nõuet. ITL esitas selle kohta ettepaneku sõnastada säte tulevikukindlamalt, mitte kirjutada ette kasutavate ühenduste tehnoloogiat. Eelnõu lisaks 4 olevas märkuste tabelis (lk 48) on märgitud see ettepanek arvestatuks, aga eelnõu tekstis on säte muutmata. Seetõttu esitame uuesti ettepaneku muuta HOS § 41 lg 2 järgmiselt: „(2) Kui elutähtsa teenuse kättesaadavust tagavad võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ning need ei toimi või ühendus välisriigiga katkeb ühendatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu liinirajatistega on katkenud , on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud tagama elutähtsa teenuse kättesaadavuse alternatiivsel viisil ja vahenditega .“ Arvestatud Eelnõu on täiendatud. 12. ETO riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani RIA-le edastamise kohustuse kitsendamine Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse HOS § 40 uue lõikega 10, mis sätestab kohustuse edastada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani või nende muudatused enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks RIA-le , kelle ülesanne on kontrollida saartalituse (HOS § 41 lõike 2) nõuete täitmist. ITL on seisukohal, et kogu riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani esitamine RIA-le ei ole põhjendatud, kui RIA teostab järelevalvet üksnes saartalituse sätte osas. RIA ei hinda ega analüüsi kogu HOS-iga hõlmatavaid toimepidevuse tagamisega seotud nõudeid, millest tulenevalt tuleb rakendada info esitamisel minimaalsuse põhimõtet. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkti 20 vastavalt kitsendada. Mittearvestatud Riske hinnatakse kogumis ning vaid kitsa osa edastamine ei anna ette pilti ja ei võimalda RIA - le anda adekvaatset hinnangut. Normi kitsendamine tekitab olukorra, kus tuleb anda hinnang ainult ühe riskianalüüsi lause või lõigu alusel , omamata teadmist kontekstist. 13. Riigi roll elutähtsate teenuste tagamisel CER direktiiv rõhutab mitmes kohas elutähtsate teenuste asendamatut rolli ning vajadust riigi poolt nende osutamist toetada. Näiteks põhjenduspunktides 1 ja 3. Konkreetsemalt sätestatakse CER direktiivi artikkel 1 lg 1 punktis a, et liikmesriikide kohustus on aidata elutähtsa teenuse osutajatel täita neile pandud kohustusi. CER direktiivi artikkel 10 lõige 1 sätestab järgmist: „ Liikmesriigid toetavad elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel. Kõnealune toetus võib hõlmata juhendmaterjalide ja metoodikate koostamist, elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse testimiseks õppuste korraldamise toetamist ning nende töötajatele nõustamise ja koolituse pakkumist. Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega .“ Eelnõu lisaks 3 olevas vastavustabelis on märgitud, et see säte on üle võetud HOS § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2. Nimetatud punktid sätestavad ETKA kohustuse koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist ja nõustada elutähtsate teenuste osutajaid. Me ei ole kindlad, kas CER direktiivis viidatud riigipoolse toetusega saab käsitleda vaid koordineerimist ja küsimuste korral nõustamist. Oleme liiduna varasemalt korduvalt asunud seisukohale, et riigi poolt on vastutustundetu panna vastutus ristsõltuvuste lahendamise ja lepingupartnerite riski maandamise eest tervikuna ETO-le endale. Samuti, et riik peab tagama erakorraliste ja täiendavate kohustuste osas selge kompenseerimise mehhanismi ja vahendid ETO- dele . Ebamõistlik on eeldada, et erasektor panustab niivõrd olulisel määral riigikaitsesse ilma tegeliku kompenseerimise võimaluseta. Loodame, et ülal viidatud CER direktiivi artiklite valguses saavad need teemad olema tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus kajastatud. Selgitused Direktiivi artikl i 10 lg 1 käsitleb igasugust riigi toetust ettevõtjatele, mitte üksnes rahalist. Kui aga toetus on rahaline, siis tuleb lähtuda riigiabi reeglitest. See tähendab seda, et sideettevõtjatele pakutav rahaline toetus kvalifitseerub riigiabiks, mida erandita ei saa sideettevõtjatele anda. Direktiivi põhjenduspunkti 25 kohaselt peaksid liikmesriigid toetama elutähtsa teenuse osutajaid, sealhulgas neid, kes kvalifitseeruvad väikesteks või keskmise suurusega ettevõtjateks, nende toimepidevuse tugevdamisel kooskõlas liikmesriikide direktiivis sätestatud kohustustega, ilma et see piiraks elutähtsa teenuse osutajate enda õiguslikku vastutust tagada selline nõuetele vastavus, ja vältima selle käigus liigset halduskoormust. Eelkõige võiksid liikmesriigid koostada juhendmaterjale ja metoodikaid, toetada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse testimiseks õppuste korraldamist ning pakkuda nõustamist ja koolitusi elutähtsa teenuse osutajate töötajatele. Seda kõike on kavas ETOdele pakkuda. Rahalised eraldised on lubatud riigiabi reegleid järgides, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega ja ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamist. 14. Taustakontrolli kohustus (eelnõu § 1 p 20, HOS § 411 jj). ITL-i liikmete jaoks on endiselt problemaatiline see, et taustakontrolli läbiviijaks on igal juhul elutähtsateenuse osutaja (ETO) ise, mitte tema lepingupartner olukorras, kus tegu on lepingupartneri töötajaga. Teeme ettepaneku anda eelnõuga võimalus ETO-ga lepingulises suhtes olevale elutähtsa teenuseosutajale teostada taustakontrolli oma töötajate suhtes (ETO volikirja/kinnituse alusel) ningvõimaldada ETO-l vajadusel kontrollida partneri poolt töötajatele taustakontrolli tegemist ning asjakohase karistuse puudumist. Andmete töötlemine ja riive . Kõigi nende partnerite teenusega seotud töötajate väljaselgitamine ( shtöötajate vahetumine), karistusregistrist päringu tegemine, päringu hindamine, päringute ja korduspäringute säilitamine jne on ebamõistlik halduskoormus, mille saaks asendada ETO õigusega nõuda partnerilt elutähtsa teenuse osutamisega seotud töötajate taustakontrolli tegemist ning töötaja väljavahetamist karistuse olemasolu korral. See oleks töötajate isikuandmete töötlemise suhtes väiksem riive. Usaldusteenuste osutamise konteks 􀆟 s (kelle keh 􀆟 v taustakontrolli kohustus tuleneb e-iden 􀆟 mise ja etehingute usaldusteenuste seadusest) on prak 􀆟 ka näidanud, et partnerile kohustuse delegeerimine on töötanud väga häs 􀆟 . Erinevate audi 􀆟 te ja ser 􀆟 fitseerimise raames tehakse kontrolle 1-2 korda aastas (partneri kohta) ning selle kohustuse täitmisega ei ole seni probleeme esinenud. Elutähtsa teenuse osutamisega seotud päringute maht ja dubleerimine. Näiteks kujuneb olukord eri 􀆟 jaburaks ja ebamõistlikuks juhul, kui ühe ETO-st sidee 􀆩 evõtja andmekeskuses majutab oma oluliste funktsioonide jaoks olulisi süsteeme ja andmete administreerimiskohta mitu erinevat ETO-t (nt pank, elektrie 􀆩 evõte jne) ning kui esineb tavapäraselt sageli e 􀆩 e tulev olukord, et erinevatele ETO- dele osutab teenuseid üks ja sama partner ning teenust osutavad töötajad on samad. Sellisel juhul tehakse sellele partneri töötajale taustakontroll kõigi eelpool nimetatud ETO-de poolt. Töösuhte lõpetamise küsitav võimalus. Lisaks on raske ette kujutada, kuidas rakendada praktikas eelnõuga lisatava HOS § 412 lõiget 4 ja kaaluda töölepingu ülesütlemist töölepingu seaduse (TLS) § 88 alusel. Partneri töötajate suhtes ETO-l taoline alus töölepingu lõpetamiseks kindlasti puudub. TLS § 88 lg 1 loetelu ei ole küll lõplik, kuid siiski peame kahtlaseks ka täna, et ETO-l töötaja töölepingut saaks erakorraliselt üles öelda taustakontrolli tõttu. Julgeoleku ja ärisaladuse paljastamise argument. Eelnõu autorite viide ja väide on, et taustakontrolli tegemist ei saa delegeerida partnerile sarnaselt riskianalüüsile julgeoleku ja ärisaladuse paljastamise kaalutlustel. See võrdlus ei ole meie arvates kohane. See, kui ETO delegeerib teatud funktsiooniga töötajate taustakontrolli kohustuse partnerile, ei tähenda kuidagi, et partnerid riskianalüüsis sisalduvaid täpsemaid asjaolusid või ärisaladusega seotud andmeid peaksid saama. Samu 􀆟 pole see erinev kuidagi situatsioonist, kus ETO peab ise partneri töötajate kohta taustakontrolli tegema. Mõlemal juhul peavad ETO partnerid minimaalselt teadma vähemalt seda, millised nende poolt osutavad teenused või funktsioonid on ETO-le krii 􀆟 lised . Kui ETO peaks ise partneri töötajate osas taustakontrolli tegema ning ka selleks partneri töötaja nõusolekut küsima, siis peab ETO partneriga omavahel selgitama põhjalikumalt, milliste funktsioonide osas ja miks tal on vaja teatud funktsiooni täitvate inimeste andmeid ja nõusolekuid partnerilt. Samu 􀆟 , kuna ETO-l pole otsest töösuhet partneri töötajaga, peab partner selgitama nüansse töötajatele, võtma neilt spetsiifilised nõusolekud ja andmetega koos ETO-le saatma. Mida rohkem tekib asjaajamist poolte vahel ja andmete edasi-tagasi saatmist, seda suurem on ka risk, et riskianalüüsides sisalduvad asjaolud ja detailid avaldatakse suuremale ringile inimestele. Jäiga nõude tulemusena tõstetakse riski paljastada kolmandatele isikutele elutähtsa teenuse osutamisega seonduvaid, sh julgeolekusse või ärisaladusse puutuvaid fakte. Mittearvestatud Lepingupartnerite töötajate taustakontrolli kohustus tuleneb direktiivist, mis kohustab tagama, et taustakontrolle tehakse ka väliste teenuseosutajate suhtes, kes täidavad ETO jaoks tundlikke ülesandeid (vt direktiivi art 13 teine lause ja art 14 lg 1 p ( a )). I sikute usaldusväärsuse tagamine/haldamine on ETO kohustus ja ülesanne (art 13 lg 1 (e)). Oluline on panna tähele ka seda, et andes isikule olulise ülesande (mille täitmine eeldab, et isik oleks n - ö kontrollitud ja taustakontrolli läbinud) peab ETO olema teadlik isiku karistusandmetest ja eelnõus loetletud asjaoludest, keeldumisaluste esinemisel ka mitte andma enam isikule seda ülesannet. ETO - l ei ole võimalik seda kõike täita, kui taustakontrolli teeb kolmas isik (lepingupartner) . ETO ei saa tagada, et tema juures töötab või talle osutab teenust nõuetele vastav isik, kui ise ei näe andmeid, mille alusel teeb otsuse. Selgitame lisaks, et samamoodi nagu on üksnes ETO kohustus koostada riskianalüüs, ei saa ka lepingupartnerite töötajatest tulenevat riski hindamist karistatuse andmete töötlemisel anda ETO lepingupartnerile. Lisaks võib sellise lahendusega kaasneda oht nii julgeolekule kui ka ETO ärisaladusele, kui ETOd peaksid avaldama lepingupartnerile riskianalüüsis toodud ajaolusid ja tagama sealjuures sellekohase teabe kaitset. Andmete säilitamise puhul juhime tähelepanu sellele, et ETO ei pea eraldi säilitama andmeid, see säte on eelnõust välja võetud. Päringute tegemist puudutavad logid säilitatakse karistusregistri juures. 15. Intsidentidest teavitamine (eelnõu § 1 p 10, HOS § 37 lg 3 p 7) Ülevõetava CER direktiivi artikkel 15 lõike 1 kohaselt tuleb tagada, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad pädevat asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või võivad oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. Tänane HOS-i sõnastus võimaldab lugeda CER direktiivi kohustusest täidetuks selle kohustuse, et intsidentidest teavitamise kord (hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse määrusega kehtestatakse. Eelnõu aga laiendab olulisel määral sätte sõnastust, lugedes hädaolukorra alla mistahes planeerimata katkestused, katkestuste ohud jms häirivad sündmused. Leiame, et antud laiem tõlgendus muudab ETO jaoks intsidentidest teavitamise kohustuse ebamääraseks ja ebaselgeks ning praktikas raskesti täidetavaks. Tekib küsimus, kes hakkab praktikas seda sätet tõlgendama ja selle tõlgenduse asjakohasust hindama? Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku jätta tänane HOS § 37 lg 3 p 7 sõnastus hetkel eelnõuga muutmata ja sõnastada hädaolukorra mõiste ümber tervikuna, kui HOS uude koondatud tsiviilkriiside ja riigikaitse seadusesse üle viiakse. Kordame ka ettepanekut välistada topelt raporteerimise kohustus ETO- dele . Mitmele asutusele samasisulise teavituse saatmine nii küberturvalisuse seaduse ( KüTS ) kui ka HOS alusel tekitab topelt raporteerimise ja topelt asjaga tegelemise erinevate ametite/asutuste poolt. See tekitab lisakoormust kõigile osapooltele ja asjatut asjaajamist ning ebaselgust. Mittearvestatud HOS § 37 lg 3 p-s 7 toodud sõnastus on kehtiva HOS § 38 lg 3 p 4 sõnastus ja sellega ei laiendata h ädaolukorra mõistet, vaid tuuakse välja, et ETKA - l tuleb täpsustada HOS § 38 lg 3 p-s 4 sisalduva kohustuse tingimusi ja korda, st mis tingimustel ja mis korras teavitatakse elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust, hädaolukorrast või selle ohust. Sõnastusest endast selgub, et teavitada ei tule igasugusest sündmusest, vaid üksnes oluliselt häirivast sündmusest, sell e ohust või hädaolukorrast ja selle ohust. Plaanilistest katkestustest ei pea teavitama ja seda ETKA ei pea ka oma määrusega reguleerima. Juba praegu teavitavad ET O d ETKAt olulisematest sündmustest, mis ei anna välja hädaolukorra mõõdet. Eelnõuga olukorda ei muudeta, lihtsalt ühtlustatakse sätete sõnastusi, et ka volitusnorm oleks CER direktiivi mõttega kooskõlas. Teavitamise kohta oleme var em toonud välja, et intsidentide puhul on teatud juhtudel raske eristada, kas on tegu puhtalt küberintsidendiga või muu sündmusega, selle tõttu on ka jäetud nii ETKA kui ka RIA teavitus. Üldjuhul ei eelda see ka suuremat koormust, üksnes täiendava e-posti aadressi lisamist kirja saajate väljale. MKM on teadlik ITL tõstatatud murest ja võimaluse korra l üritataks e lihtsustada sideettevõtjatele intsidentidest teavitamist. 16. Asutuste vaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus (eelnõu § 1 p 20 – HOS § 416) Teeme ettepaneku täiendada eelnõus HOS § 41 _ 6 lõiget 1 ja lisada korraldavale asutusele ka järgmine kohustus: kui korraldav asutus edastab ETO ärisaladuseks olevat teavet, siis on korraldaval asutusel kohustus informeerida elutähtsa teenuse osutajat asutustest ja isikutest, kellega on jagatud infot, mis on elutähtsa teenuse osutaja poolt klassifitseeritud ärisaladuseks. Mittearvestatud Puudub vajadus vastavaks eelnõu täiendamiseks, kuna tegemist on AvTS k ehtiva regulatsiooniga. Vastavalt AvTSi § 35 lõike 1 punktile 17 tuleb tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Kui sellist teavet töötleb ETKA nimetatud alusel AK teabena, tuleb lähtuda AvTSi § 38 lõikest 3 ehk asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Vastav selgitus on lisatud seletuskirja. 17. ITL-i ettepanek on strateegia koostamise kohustus panna selgelt eelnõuga Riigikantselei kohustuseks, mitte ETO kohustuseks. Selgitused Strateegia nagu ka üleriigilise riskianalüüsi koostamine on riiklik ülesanne, mida täidab riik ise. Mõlemat protsessi koordineerib ja juhib Riigikantselei (HOS § 41 6 lg 3). Rakendusaktis täpsustatakse ministeeriumi d e ja nende valitsemisalade ülesanded strateegia koostamisel. Need asjaolud on selgitatud ka seletuskirjas „ Strateegia koostamist juhib Riigikantselei, kuid määrusega täpsustatakse loetelu strateegiat koostavatest asutustest.“ Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia koostamise nõuded ja korra ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Seega tuleneb ka eelnõu § 41 6 lg-s 4 sisalduvast volitusnormist selgelt, et strateegiat koostavad asutused, mitte ETOd . Sellest tulenevalt ei pea ka vajalikuks seda asjaolu täiendavalt täpsusta d a. 18. Auditeerimiskohustus (eelnõu p 23, HOS § 451) Auditeerimiskohustuse osas on eelnõus arvestatud osaliselt ITL-i varasemaid ettepanekuid, kuid teeme täiendava ettepaneku kitsendada auditeerimise kohustust olukorras, kus selle sama elutähtsa teenuse toimepidevust auditeeritakse KüTS-i alusel. Lisaks teeme ettepaneku asendada eelnõus HOS § 451 lõikes 3 märgitud 6 kuud samaväärse auditi tegemisest 12 kuuga, kuna praktikas tehakse auditeid kord aastas, mitte kuue kuu tagant. Arvestatud Eelnõu on täiendatud – kuuekuuline nõue asendatud kaheteistkümne kuulisega. Eelnõus kavandatud säte võimaldab pidada auditi kohustust läbituks, kui on eelnevalt läbitud samaväärne audit. Kui ETO - l tuleb läbida HOSi alusel audit ja auditi skoop langeb kokku var em KÜTSi alusel läbitud auditi skoobiga, siis loetakse KÜTS i alusel läbitud audit samaväärseks. Kui KÜTSi alusel tehtud audit katab üksnes osa HOSi alusel nõutud auditist, siis loetakse audit samaväärseks üksnes selles osas. Vastav täiendus on lisatud eelnõu teksti. Eesti Toiduainetööstuse Liit 1. 75% mahu tagamise nõue tähendab Eestis turustatud lihatooteid ja mitte nt meie ekspordimahte või loomakasvatuse mahte IT-süsteemide saartalituse nõuet ikkagi ei tule, erinevalt algsest VOSi versioonist. Tagasisidestame: Valitsus soovib suuri toidutootjaid nimetada ETOdeks , jätkates samal ajal nende sisulist välistamist energia- ja põllumajandustoetusmeetmetest. Ettevõtted, kelle kanda toidujulgeolek on, peavad jätkuvalt ise hakkama saama. Ainuüksi AS Maag Eesti maksis Eestis elektrienergia eest 2022. aastal 6,5 miljonit eurot rohkem kui aasta varem ja soojusenergia eest 5,9 miljonit eurot rohkem. Riigi poliitika on erinevate ministeeriumite haldusalades karjuvalt vastuoluline. Selgitused Seaduse eelnõu ei sea 75%-list piirangut. Täpsemad toimepidevuse nõuded kehtestab korraldav asutus. Vastav regionaalministri määrus alles töötatakse välja. Eelnõu rakendusaktide kavandis on toodud välja üksnes esmane määruse sisu, mida veel kohandatakse väljatöötamise käigus. Saartalituse nõue on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus ja HOSs ühtlustatud ning käesolevas eelnõus on esitatud uus sõnastus, mis oluliselt erineb algsest versioonis t . Algses versioonis oli kehtiva HOS § 41 lg 2 sõnastus. Nüüd on mõlemas eelnõus täiesti uus sõnastus, mi lle oleme toidusektori erialaliitudega ka kokku le p pinud. 2. ETO staatuse määratlemine ainult seetõttu, et ettevõte on majandusaasta aruande alusel suurima käibega antud valdkonnas tekitab mitmeid küsimusi, eelkõige koosmõjus ETOks määramise ja ETOle esitatavate nõuete ulatuse ja nende täitmise lühikese ajaraami tõttu. Kui tihedalt hinnatakse ümber käibeid ettevõtetel – kas see on vaid majandusaasta aruande alusel? Kas toimub ka kriteeriumi täitmise hindamise protsess juhul, kui toimub ettevõte jagunemine/osaline müük või mõnede muude turuosaliste liitumine ja uue valdkonna suurima käibega ettevõte tekkimisel? Kuidas toimub ETO staatusest vabastamine (ja ETO staatuse tõttu tehtud ja hiljem äriliselt mittevajalike investeeringute hüvitamine)? Selgitused Nagu nähtub eelnõu seletuskirjast, on esialgu kavas hinnata ettevõtja id , kes vastavad seaduses sätestatud elutähtsa teenuse osutaja nõuetele, e eldatavalt kahe aasta pikkuse ajavahemiku järel. Kaheaastane ajavahemik võimaldab vältida majandustegevuse lühemaajalistest kõikumistest tingitud mõjutusi majandustegevuse andmetele. Rakendamise käigus võib see ajavahemik ka pikeneda, arvestades näiteks küberturvalisuse tagamisega kaasnevaid mõjusid. Siiski ei saa välistada ka esialgu kavandatud kaheaastase ajavahemiku jooksul vajadust pärast ettevõtja elutähtsa teenuse osutajaks määramist vahepealsel ajal asjakohaseid menetlusi läbi viia. Näiteks elutähtsa teenuse osutaja määramise kehtetuks tunnistamine mõnel elulisel põhjusel. Selleks eluliseks põhjuseks ei pruugi aga olla ettevõtte üleminek või ettevõtte osa üleminek võlaõigusseaduse § -de 180 – 185 tähenduses. Seda seetõttu, et ettevõtte osa üleandmise korral a ntakse üldjuhul üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa ja kui see on elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik osa, siis nii ettevõtte osa kui ka terviku puhul lähevad e ttevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, milleks mh võib olla ka elutähtsa teenuse osutamise kohustus, kuivõrd see on seotud konkreetse ettevõttega. 3. Toodangu tootmine broileriliha valdkonnas on impordipiirangute olukorras võimalik orienteeruvalt 37 päeva jooksul, kuna meie tibud tuuakse sisse Soomest. 30-päevase ettenähtud 75% mahu ajaperioodi järel seetõttu me broileriliha tootmist praktiliselt jätkata ei saa. Vastupidiste ootuste korral (Regionaalministri määruse kavand §2 (2)) peaksime me oma ärimudelit oluliselt ümber muutma, kuna Maag Eestil puudub Eestis päevavanuste tibude tarnija või enda toimiv haudejaam. Enda haudejaama (ja ka vanemkarja ehk haudemunasid munevate kanade) loomine Eestisse olenevalt valitud tehnoloogilisest lahendusest maksab investeeringuna 4-8 miljonit eurot (vanemkari koos vajalike farmidega lisaks umbes 12 miljonit eurot) ning siis saame enda tänase tootmismahu tõttu ebamõistliku suuruse ja igapäevase kuluga süsteemi, mis täielikult hakkab toimima umbes 24 kuud peale investeerimisotsuse vastu võtmist. Selgitused Vastus esitatud märkuse nr 1 juures. 4. Kuigi 75% ulatuse äritegevuse jätkumise nõue on sisuliselt veel arusaamatu (eelkõige sortimendi kehtestamise mõttes), siis võib kindel olla, et Maag Eestil tekib veel täiendav käibekapitali vajadus ka selleks, et tagada kõigi vajalike mittelihaliste toormete olemasolu enda laos. Meil puudub sellisele kogusele toormele vajalik ladustamistaristu ning selle loomise vajaliku täiendava investeeringu suurus ei ole täna teada. Selgitused Vastus esitatud märkuse nr 1 juures. 5. Täiendavalt tekitab nõutust eelnõus toodud kohustus vähendada sõltuvust „teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu“. Me ei suuda täna hinnata selleks vajalikke investeeringu- ja opereerimiskulusid. Nende tegevuste tegelikuks hindamiseks pakub AS Maag Eesti välja viia läbi ennetav riskikaardistus meie ettevõte näitel hindamaks sellise kohustuse kohase täitmise võimalikust ja reaalset finantsmõju ettevõtetele. Selgitused ETO ülesanne on koostada enda elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs. Riskianalüüsis hindab ETO enda sõltuvust erinevatest teenustest ja lepingupartneritest ning kavandab meetmed. Riskianalüüsi osaks on meetmete kava, mis sisaldab planeeritava i d meetme i d ning nende rakendamise ajakava. Täpsemad meetmed ja nende ajakava on ETO ja korraldava asutuse kokkulepe , mi lle kinnita b riskianalüüsi kinnitamisel korraldav asutus. Seaduse eelnõu eeldab ainult teatud meetmete rakendamise tähtaegu haldusaktiga ETO määramisel, mis tulenevad direktiivist (nt riskianalüüsi ja plaani koostamise tähtajad, nõuete määruses sätestatud nõuete täitmise tähtajad ja saartalituse kohustuse täitmise tähtaeg). Muude meetmete suhtes on jäetud ETOdele vabadus otsustada meetmete rakendamise ulatuse ja tähtaja üle . 6. Täiendavalt tuleb välja tuua AS Maag Eesti näitel Eesti riigi pikaajaline ning vastuoluline suhtumine suurettevõtetesse, kus meid on automaatselt arvatud välja erinevatest investeeringutoetuse meetmetest nii tööstuse kui ka looma- ja linnukasvatuse alal samal ajal, kui paljudes teistes EL liikmesriikides on erinevatele toetusmeetmetele kvalifitseerunud ka suurettevõtted. Toiduettevõtted, kes tagasid Eesti riigis toidu varustuskindlust koroonakriisis (eelkõige selle alguses) ei ole saanud selle osas mingeid täiendavaid rahalisi tugimeetmeid (riik tuli meile appi kaupade piiriületuste korraldamisel kriisi alguses). Me ei asu siinjuures pikemalt arvustama seakasvatustoetusi, heaolutoetusi või teisi turutõrketoetusi, mida jagatakse samade põhimõtete järgi (madala ülempiiriga ühe ettevõtte kohta, kuid oleme lisanud lühikokkuvõte antud kirjale) – mille tulemusena need ettevõtted, kelle panus on anda 80% või enam toidujulgeolekust, kvalifitseeruvad maksimaalselt 6-8%- le toetustest. Selgitused Suurettevõtjad (sh kontsernid) on olnud välistatud Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (edaspidi arengukava ) investeeringutoetuste saajate hulgast tulenevalt arengukava väljatöötamisel koostatud SWOT analüüsist, sektoriga toimunud aruteludelt saadud tagasisidest ja statistilistest näitajatest toiduainetööstuste olukorra kohta. Rõhutame, et arengukava koostati 2013. aastal ja vahepeal on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teinud arengukavas muudatusi, mille tulemusena said ka suurettevõtjad taotleda investeeringutoetust „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ (maaeluministri 10. augusti 2022. a määrus nr 45) raames nii energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmiseks, energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks kui ka generaatori ostmiseks, mis on mõeldud töötlemisettevõttes ajutise vooluallikana kasutamiseks. Alates 2023. aastast algas uus ühise põllumajanduspoliitika programmiperiood ning märgime, et „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ sekkumistes, mille alusel töötatakse välja investeeringutoetuste määrused, ei ole sätestatud piiranguid ettevõtjate suurusele. Lisaks rõhutame, et suurettevõtjate (sh kontsernide) toetamisele tulenevad piirangud enamasti riigiabi regulatsioonidest. Samuti ei ole viimaste aastate erakorralistes t toetusmeetmetest olnud suurettevõtjad välistatud. Näiteks toetusmeetmes „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks“ (regionaalministri 11. mai 2023. a määrus nr 26), mille raames said toetust taotleda nii põllumajandustootjad kui ka toiduainetööstuste valdkonnas tegutsevad ettevõtjad, ei olnud piiranguid ettevõtjate suurusele. Toidu varustuskindluse määratlemine elutähtsa teenusena peaks aitama kaasa sellele, et selle valdkonna ettevõtjatele tagatakse tootmist toetavate tugiteenuste toimimine või vajaduse korral alternatiivsete teenuste pakkumine teiste elutähtsa teenuse osutajate kaudu (nt kütus, elekter, andmeside) esimeses järjekorras, et elutähtsa teenuse osutajad suudaksid neile pandud kohustusi täita. 8. Tulenevalt ülalkirjutatust , teeme ettepaneku: Eemaldada liha käitlemise valdkond elutähtsa teenuse osutajate nimekirjast Kui see ei ole võimalik, siis: Tagada seaduseelnõuga tehtava edasise töö käigus, et ei tekiks konkurentsimoonutusi; Viia läbi ETOdeks nimetatavate ettevõtete ennetav riskikaardistus ning selle pealt töötada välja vajalikud toetusmeetmed; Tagada tervikuna erinevate toetusmeetmete loomisel nende konkurentsineutraalsus ja meetmete toiduvarustuskindlust tagav ja suurendav iseloom; Arvestatud osaliselt Liha käitlemise valdkond on väga oluline toidu varustuskindluse valdkond ja seetõttu seda valdkonda eelnõust ei jäeta välja. Teised ettepanekud võtab Regionaal- ja P õllumajandusministeerium arvesse edasise töö käigus. 9. Oleme korduvalt tagasisidestanud oma seisukohti ja muret eelkõige E-ITS- se teemal. Näeme, et eelnõus ei ole selles osas mingeid muudatusi arvestatud. Samuti pole hinnatud mõjusid, mis selle kohustuse panemine ETO- dele (keda ca 480 ettevõtet) tegelikult tähendab ja millises ulatuses ning milliseid investeeringuid vajab, millist halduskulu nõuab ülalpidamiseks. Tekkimas on olukord, kus toidu varustuskindlus on allutatud infoturbenõuetele, mida meie ettevõtted kanda ei suuda. Kokkuvõtlikult: Toiduliit esitatud kujul eelnõud toetada ei saa ega toeta ning palume eelnõus sisus püüda leida lahendusi, mida on erinevad osapooled välja pakkunud. Selgitused E - ITSiga seotud mõjud ja üldiselt toidusektori ETOdele kaasnevad kulud on toodud välja seletuskirja punktis 6.9. E-ITS on üks standarditest, mis suunab ETOsid süsteemselt hindama riske ja rakendama meetmeid. Meetmete lõplik valik jääb ETO otsustada. Meetmete valikust olenevad ka meetmete rakendamise kulud . E- ITSi ei pea rakendama, kui teenuse osutaja rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele või teenuse osutaja on esitanud Riigi Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi. E-ITS on olemuselt tööriist, mis aitab riske ja sõltuvusi hinnata ja varade turvalisust tagada. Kõiki etalonturbe kataloogis esitatud infoturbe meetmeid ei pea iga ettevõte rakendama, tuleb läheneda riskipõhiselt . Ilma analüüsita, milline on maksimaalne kahju ja mis ulatuses on kahju kandmine aktsepteeritav, ei saa edasisi järeldusi teha (nt kui kaua saab ilma elektrita, ilma arveid või tellimusi esitamata hakkama, ilma et äriprotsess sellest kahjustuks). Sellise analüüsi peaks ettevõtja ise tegema. Juhime tähelepanu, et E- ITSi alusel koostatud riskianalüüsi maht oleneb ettevõtja enda määratud kaitsealast . Keskenduda tuleb üksnes olulistele süsteemidele. Kui teenuseosutaja ostab süsteemidega seotud teenuse sisse, nt pilvteenuse ja teenusepakkuja süsteemid vastavad ISO/IEC 27001 standardile, siis teenuseosutaja ei pea nende süsteemide suhtes täiendavat analüüsi tegema. E-ITS ei suuna uue süsteemi loomist , vaid üksnes suunab süsteemsemalt analüüsima riske ja rakendama meetmeid. Veel kord rõhu ta me, et meetmete valik ja seega ka kulude maht on ETO enda reguleeritav . 15.01.2024 saavutasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantslerid kokkuleppe, et Riigi Infosüsteemi Amet abistab toidusektorit kübernõuete (E- ITSi ) profiili koostamisel, kuid profiili koostamine jääb sektori enda ülesandeks. T ehakse koostöö d toidusektoriga ning REM veab protsessi. Kübernõuete rakendamisel kehtib toidusektorile üleminekuaeg viis aastat, st viie aasta jooksul on saavutatud vastavus kübervaldkonna nõuetele (sh tehtud audit). Samuti on lepitud kokku, et MKM ja REM vaatavad üle EASi ja KredExi ühendasutuse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuste tingimused, kas toidusektor saab taotlusvoorude s osaleda ja toetust taotleda https://eas.ee/toetused/kybertoetus/ . Vastava täpsustuse oleme teinud ka seletuskirja ning eelnõus täpsustanud üleminekutähtaega. Eesti Pangaliit 1. 18.09.2023 on Euroopa Komisjon avaldanud täiendavad suunised NIS2 direktiivi art 4 p 1 rakendamise kohta1, kus mh öeldakse: „ Seega kohaldatakse direktiivi (EL) 2022/2555 sätete asemel määruse (EL) 2022/2554 sätteid, mis käsitlevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) riskijuhtimist (artikkel 6 jj), IKT intsidentide haldamist ja eelkõige tõsistest IKT intsidentidest teavitamist (artikkel 17 jj), samuti digitaalse tegevuskerksuse testimist (artikkel 24 jj), teabevahetuse kokkuleppeid (artikkel 25) ja kolmandatest isikutest tulenevat IKT-riski (artikkel 28 jj). Seetõttu ei tohiks liikmesriigid kohaldada direktiivi (EL) 2022/2555 sätteid, mis käsitlevad küberturvalisuse riskijuhtimist ja teatamiskohustust, järelevalvet ja täitmise tagamist, määruse (EL) 2022/2554 kohaldamisalasse jäävate finantssektori ettevõtjate suhtes .”. Kuigi nimetatud suunis on antud DORA ja NIS2 kontekstis, tuleks seda tõlgendada ka DORA ja CER vaatest, eelkõige arvestades NIS2 ja CER sarnaseid sõnastusi ning DORA preambula p 19 juhist. DORA preambula p 19 kohaselt: „ Võttes arvesse tugevaid seoseid finantssektori ettevõtjate digitaalse ja füüsilise kerksuse vahel, on käesolevas määruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2557 vaja elutähtsate teenuste osutajate toimepidevuse ühtset käsitust. Kuna finantssektori ettevõtjate füüsilist kerksust käsitletakse terviklikult käesoleva määrusega hõlmatud IKT-riski juhtimise ja teatamiskohustuse raames, ei tuleks direktiivi (EL) 2022/2557 III ja IV peatükis sätestatud kohustusi kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate finantssektori ettevõtjate suhtes kohaldada.” Eelnõule lisatud märkuste tabelis (Lisa 4) on Pangaliidu kommentaari nr 2 osas selgitatud, et “ Eesti säilitab kehtiva elutähtsate teenuste regulatsiooni ning täiendab seda üksnes osas, mis on vajalik direktiivi täielikuks ülevõtmiseks. Seejuures muutuvad pankade olemasolevad kohustused vähesel määral .”. Peame vajalikuks toonitada, et võrreldes kehtiva HOS- ga ei muuda eelnõu pankade kohustusi küll suurel määral, kuid samal ajal suurenevad märgatavalt pankade kohustused tulenevalt DORA määrusest. Seetõttu on oluline hinnata, kas muutunud olukorras kehtivate kohustuste jätkuv säilitamine HOS raames on õigustatud ja annab vajalikku lisandväärtust või, nagu ka DORA, CER ja NIS2 sedastavad, tekitavad pankadele riskijuhtimise meetmete dubleerimist ja ebavajalikku halduskoormust. Selgitused CER, NIS2, DORA kavandamisel oli mõeldud, et nimetatud direktiivid ja DORA määrus hakkavad sätestama samaväärseid nõudeid. Kehtiv DORA määrus ei sisalda CER direktiiviga samaväärseid nõudeid, küll paljus osas ristub NIS2 direktiiviga. Käesoleva eelnõuga võetakse üle CER direktiiv ja reguleeritakse üksnes osas, mis ei ole hõlmatud NIS2 või DORA määrusega. DORA määrus keskendub IKT riskide juhtimisele ja teavitamisele . Toimepidevuse tagamisel tuleb lähtuda HOSist , kuid IKT riskide juhtimise l K ü TSst ja DORA määrusest. Teavituse puhul on ka käesoleva eelõuga nähtud ette erisus , st DORA subjektide suhtes tuleb teavitamisel lähtuda DORA määrusest. NIS2 ja DORA määrusega seotud õigusaktide muudatused on alles ettevalmistamisel. Ei ole välistatud, et nende ettevalmistamisel nenditakse vajadust täiendada veel HOSi . 2. Paragrahv 1 lõige 6. 1)Jääme esialgsete küsimuste ja kommentaaride juurde, mida edastasime kevadel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule. 2) Võrreldes kevadel esitatud eelnõuga on sätet muudetud ja piiratud seda üksnes „eriolukorraga“: muudatuse järgi HOS ei kohaldu finantskriisidele, millistes olukordades lähtutakse EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu regulatsioonidest. Eeltoodust lähtuvalt tekib segadus koostoimes §ga 251, sest viimase sõnastuse järgi saab § 251 rakendada vaid eriolukorras, mis arvestades eelmist lauset ei ole EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu pädevuses. Siit tekib küsimus, et miks § 251 lg 5 ja 6 on pandud sõltuma nende asutuste tegevusetusest? Kõne all saaks olla üksnes pädevuse puudumine, sest EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu lahendavad finantskriise. 3) Palume üle vaadata ja korrigeerida sõnastusi, et oleks selgelt arusaadav, millises olukorras milline regulatsioon rakendub. Samuti palume selgitada, milline regulatsioon ja käsuahel on ülimuslik olukorras, kus pank saab konkureerivaid juhiseid nii finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel kui ka HOS alusel. Selgitused HOS § 25 1 kavandatud muudatus on jäetud eelnõust välja. Täiendavalt selgitame, et HOS § 25 1 annab võimaluse Vabariigi Valitsusel tagada teatud meetmetega finantssektori stabiilsus, kui nt Euroopa Keskpanga suunised ja otsused viibivad. Tähele tuleb panna, et meetmed, mida Vabariigi Valitsus võib otsustada , peavad olema vastavas olukorras sobivad, mõõdukad , vajalikud ning aitama kaasa finantssektori stabiilsuse saavutamise le . Pelgalt erikorra väljakuulutamine ei too kaasa V abariigi Valitsusele õigust kõiki eelnõu §-s 25 1 ette nähtud meetmeid rakendada. Kui on nt välja kuulutatud eriolukord, kuid see ei puuduta kuidagi finantssektori stabiilsust, siis ei ole Vabariigi Valitsusel tarvilik ega ka seaduslik eelnõus toodud meetmeid finantssektori suhtes kohaldada. Aga kui nt eriolukord on kuulutatud välja ulatusliku elutähtsa teenuse – elektri – katkestuse tõttu ning see mõjutab olulisel määral nt pankade tööd , siis sellises olukorras võib olla va j alik sektori stabiilsuse säilitamiseks Vabariigi V alitsusel teatud meetmeid rakendada. Paragrahv 25 1 on sätestatud olulise avaliku hüve – finantsstabiilsuse – kaitseks ja sellel on legitiimne eesmärk. Oma olemuselt on see „ ultima ratio “ meede, mida rakendatakse ainult äärmise vajaduse korral, kui tegemist on avalikule korrale ja julgeolekule täiesti atüüpilise ohuolukorraga, mida seadusandja ega täitevvõim ei ole suuteline ette nägema. See aga ei tähenda, et riik ei peaks täitma oma kaitsekohustust, mis tuleneb p õhiseaduse § -st 13. Kui Vabariigi Valitsusel on ulatusliku kriisi olukorras vajalik arvestada korraga mitmete vastandlike huvide ga ja paljude asjaolude arvesse võtmi ne on vältimatu, ning kuivõrd finantsstabiilsus on avaliku hüvena hädavajalik isikute muude põhiõiguste kaitsmiseks (vt RK üldkogu 12.07.2012 otsus asjas 3-4-1-6-12, mitmed erinevad punktid) , on § -s 25 1 toodu kooskõlas p õhiseadusega. 3. § 25.1. Vabariigi Valitsuse juhtimisvolitused finantssektori suhtes. 1. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel sellise suure mõjuga meede kehtib eriolukorrale ja millised need eriolukorrad praktikas võiks olla, milles puutumus finantssektoriga. Palume näiteid. 2. Kohaldumine eriolukorras on ebaproportsionaalne meede, mis välisinvestorite, üle-piiriliste lepingupartnerite vaatest ei loo kindlust. Arusaadavam oleks kohaldumine erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras. Sellest tulenevalt palume, kas üle vaadata ja korrigeerida HOS 4 ptk eriolukorra definitsiooni, või kohaldada nõuet erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras, mis on elanikkonnale suurema mõju ja tagajärgedega olukorrad. 3. Lõike 1 punktide 1 ja 2 nõuded on eriolukorras äärmuslikud ning arusaadavamad sõjaseisukorras. Siin ootaks selgemaid piire rakendamise ulatuse osas ja seda kindlasti, kui sõnastus kehtib eriolukorras. Selgitused HOS § 25 1 kavandatud muudatus on jäetud eelnõust välja. Sellegipoolest selgitame, et e riolukord kuulutatakse välja hädaolukorra lahendamiseks ning eriolukord on seotud kindlate meetmete rakendamisega. Nagu eelnevalt oleme toonud välja, siis eriolukord võib olla kuulutatud välja ulatusliku elektrikatkestuse korral, mil ei ole sularaha käitlus tavapärasel viisil kättesaadav ning on vaja riiklik, koordineeritud tegevus koos piirangute rakendamisega. Pelgalt erikorra väljakuulutamine (või kriisiolukorra väljakuulutamine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu tähenduses) ei too kaasa V abariigi Valitsusele õigust kõiki eelnõu §-s 25 1 ette nähtud meetmeid rakendada. Kui on nt välja kuulutatud eriolukord, kuid see ei puuduta kuidagi finantssektori stabiilsust, siis ei ole Vabariigi Valitsusel tarvilik ega ka seaduslik eelnõus toodud meetmeid finantssektori suhtes kohaldada. 4. Paragrahvi 36 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3. Leiame, et pakutud sõnastus on ebatäpne ja laialivalguv. Kui eesmärk on reguleerida kaarditehingute ahelas osalevaid tugiteenuseid, siis õigem on nimetada neid „Kaarditehingute töötlemise teenused“. Vastasel korral tekib HOS muudatuste alusel pankade jaoks olukord (kui kaardimaksete töötlemine toimub pangasiseselt), kus kaardimaksete teenus on jagatud justkui kaheks: 1) makseteenus; 2) kaarditehingute töötlemine. Alternatiivselt võiks kasutada ka mõistet „makseteenuste töötlemise tugiteenused“, mis hõlmaks erinevate makseteenuste jaoks olulisi tehnilisi tugiteenuseid pakkuvaid partnereid. Nets Estonia AS võiks/saaks ETOks määratleda kui kaardimaksete tegemisel olulisi tehnilisi tugiteenuseid pakkuv koostööpartner elutähtsa teenuse osutajatele vms. Ahelasse peaks kuuluma ka ETOks määratud kaupmees, kes peaks garanteerima kaardimaksete aktsepteerimise. Vastasel korral ahel ei toimi vaatamata mistahes tehniliste võimekuste tagamisele panga poolt. Selgitused MERAS ja KAS kavandatud muudatused on jäetud eelnõust välja. Märkus võetakse arvesse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu väljatöötamisel. 5. Paragrahvi 38 lõiget 3 täiendatakse punktidega 9–12. Punkt 9. Kas sätte all mõeldakse ETO riskianalüüsi ja plaani, mida me täna juba esitame või kui mitte, siis mida täpsemalt oodatakse? Märkuste tabelis Pangaliidu kommentaari p 4 juures märgite, et pigem on see täiendav info edastamine. Palume selgitada, mis eesmärki nimetatud nõue täidab? Nimelt sama info on vajalik lisada riskianalüüsi ning võimalike muutuste korral selle sisus peab ETO riskianalüüsi uuendama ja info ETKA- le esitama. Leiame, et tegemist on sama info esitamise kohustusega dubleerivas formaadis. Selgitused HOS § 38 lg 3 p 9 kohaselt tuleb ETO - l kord aastas esitada ETKA - le ülevaate rakendatud meetmetest. Tegemist on riskianalüüsist eraldiseisva dokumendiga. Riskianalüüs sisaldab samuti meetmete loetelu, kuid seda pikema vaatena. Iga-aastase ülevaate eesmärk on anda ülevaate ETKAdele eelneval aastal rakendatud meetmetest toimepidevuse tagamiseks (õppused, personali koolitused, investeeringud jmt). S ee võimaldab hinnata riskianalüüsis toodud meetmekava jä r gimist ja edusamme. 6. § 41.1. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel. 1. Taustakontrolli tegemisel tuleb kontrollida isiku teovõimet- kuidas plaanib riik toetada selle nõude täitmist välismaiste töötajate puhul? 2. Karistusregistri kontrolli kohustus- kui siseriiklikult saabki kontrolli teha, siis isikuid on võimalik karistada teises riigis, mille osas puudub info Eesti registris. Arvestades tööjõu turu vaba liikumist ja rahvusvaheliste ettevõtete töökorraldust, kus tööülesanded on jaotatud piiriüleselt, on sellise kohustuse täitmine keeruline. Ehk siis antud nõue ei arvesta suurettevõtete töökorraldusega. Soovime riigi abi nii teovõime kontrolli, kui ka piiriülestele karistusregistritele ligipääsu loomisel, või piiritleda kontrolli teostamise ulatus, kus selle teostamine on praktikas võimalik, nt piirdudes konkreetse ETO töölepingulise suhtega. 3. Lõige 8 punkt 1- kuidas elutähtsa teenuse osutaja teab või saab kontrollida, et isikul selline õigus on? Jällegi on vajalik riigi toetust selle teabe kontrollimiseks. Selgitused Teovõime kontroll on eelnõust välja jäetud. Eesti kodanike karistused teistes EL riikides jõuavad Eesti karistusregistrisse. EL riikide kodanike karistusi on võimalik kontrollida EL karistusregistri andmebaasist ECRIS. ETOdel tekkib võimalus esitada digitaalne päring. Sellise lahenduse puhul tuleb aga arvestada, et vastuse saamise täpne aeg jääb avatuks, kuna liikmesriikides on ametiasutustel erinevad tähtajad vastamiseks. Olenemata ECRISe kasutamise võimalustest saab ETO kõikide lt EL ja kolmandate riikide kodaniketelt küsida väljavõtte koduriigi registrist. See tähendab, et töötaja peab sellis e väljavõtte ise esitama. Sellist lähenemist kasutatakse ka praegu mõne sektori puhul nii Eestis kui ka mujal maailmas. Riigisaladusele juurdepääsu õigusega füüsiliste isikute all on silmas peetud neid ETO töötajaid, kes täidavad ETO juures ülesandeid, milleks on vajalik riigisaladusele juurdepääsu õigus. Siin on mõeldud nt neid juriidilisi isikuid (kes võivad olla mh ETOd ), kellele on väljastatud ka töötlemisluba (RSVS § 40). Kui juriidilisele isikule on antud töötlemisluba, peab tal olema määratud ka riigisaladuse kaitset korraldav isik ja teadmine tema juures töötavatest isikutest, kelle ülesannete täitmiseks on vajalik füüsilis e isiku juurdepääsuõigus riigisaladusele. 7. § 41.2. Isikuandmete töötlemine taustakontrolli tegemisel. 1. Erasektoril puudub võimalus kontrollida esitatava dokumendi õigsust. 2. Välismaalane võib olla karistatud mõnes muus riigis, mitte oma elukoha riigis. Selgitused Karistusandmete kohta on vastus esitatud märkuse nr 6 juures. Tugineda saabki ainult nendele andmetele, mis on registris ja mille kohta sai ETO ise teha päringu või isik esitas väljavõtte koduriigist. Selliseid andmeid tuleb pidada usaldusväärseks. Dokumendi õiguse või ehtsuse kontrollimist ei ole erasektorile pandud, dokumendi võltsimise ja/või isikusamasuse kahtluse korral on võimalik pöörduda PPA poole, kuna dokumendi võltsimine ja vale identiteedi kasutamine on karistatav tegu. 8. § 46.5. Elutähtsa teenuse osutaja määramine toiduvaldkonnas . Muudatus ei sea offline kaardimakse aktsepteerimise kohustust elutähtsa teenuse osutajaks (ETO) määratavale kaupmehele. Mis tegelikkuses võib viia olukorrani, kus kaupmees keeldub pakutud lahendust vastu võtmast ning lõpetab kaardimaksete teenuse osas koostöö teenust pakkuva pangaga. Tegemist on lüngaga hetkel arutusel oleva Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses eelnõus. Kommunikatsioon, et rakendatav offline kaardimakse lahendus ei ole mitte Acquiring panga surve kaupmehele, vaid on üks osa seadusemuudatusest, oleks antud juhul väga vajalik. Selgitused Pangaliidu mure on arusaadav. Toimepidevuse nõuete kehtestamine on korraldavate asutuste pädevuses. O ffline maksete vastuvõtmise kohta saab ja tuleb sätestada korraldavate asutuste kehtestatavastes nõuete määrustes. Vastav suunis on korraldavatele asutustele ka edastatud. 9. DORA puhul on põhifooksuses tegevuskerksus/toimepidevus. Aga seda põhjusel, et pankade teenused, eelkõige siis elutähtsad teenused on digiteenused. Seetõttu ka pangateenuste toimepidevuse tagamine, jättes välja mõne üksiku erandi, taandub IKT riskide juhtimisele. IKT riskid ja digitaalne Arvestades eeltoodut ei pea Pangaliit põhjendatuks Riigikantselei seisukohta, et pangad peaksid enda toimepidevuse tagamisel lähtuma CER/HOS nõuetest, kuivõrd sisuliselt tulenevad toimepidevuse/tegevuskerksuse tagamise nõuded juba DORA nõuetest. Selgitused DORA määrus käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ( digital operational resilience for the financial sector ) ja CER direktiiv käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ( the resilience of critical entities ). Nii EL õigusaktide pealkirjad kui ka nende reguleerimisalad määratlevad juba selgelt, et määrus e ja direktiivi skoobid erinevad. „ Digital operational resilience “ on kitsam kui „ resilience of critical entitie “. Seepärast hakkab kitsalt küberturvalisus , sh digitaalne toimepidevus/kerksus olema reguleeritud DORA alusel ja üldine teenuse/ETO toimepidevus CER direktiiviga. Kehtiv DORA määrus ei sisalda CER direktiiviga samaväärseid nõudeid, küll paljus osas ristub NIS2 direktiiviga. HOSga võetakse üle CER direktiiv ja reguleeritakse üksnes osas, mis ei ole hõlmatud NIS2 või DORA määrusega. DORA määrus keskendub IKT - riskide juhtimisele ja teavitamisele. Toimepidevuse tagamisel tuleb lähtuda HOSist , kuid IKT riskide juhtimise puhul KüTSst ja DORA määrusest. Teavituse kohta on ka käesoleva eelõuga nähtud ette erisus, st DORA subjektide suhtes tuleb teavitamisel lähtuda DORA määrusest. CER direktiivi artikli 3 kohaselt ei takista CER direktiiv liikmesriike elutähtsa teenuse osutajate suurema toimepidevuse saavutamiseks vastu võtmast või säilitamast oma õigusnorme, kui sellised õigusnormid on kooskõlas liikmesriikide liidu õiguses sätestatud kohustustega. Artiklis 8 on omakorda sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et artiklit 11 ning III, IV ja VI peatükki ei kohaldata elutähtsa teenuse osutajate suhtes, kelle nad on identifitseerinud lisa tabeli punktides 3, 4 ja 8 esitatud sektorites. Sama artikli teine lause aga täpsustab, et liikmesriigid võivad vastu võtta või säilitada liikmesriigi õigusnormid, millega saavutada kõnealuste elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse kõrgem tase, tingimusel et need õigusnormid on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega. Sellest tulenevalt ei ole CER direktiivi artikli 11 ning peatükkide III, IV ja VI välistamine DORA subjektide suhtes imperatiivne, vaid liikmesriigi enda valik. Arvestades sellega, et DORA ja CER ei ole nõuete osas samaväärsed, on otsustatud jätta kehtima elutähtsa teenuse regulatsioon pankadest ETOde suhtes. Juhime tähelepanu ka sellele, et Vabariigi Valit s use määruse nr 75 § 3 lg 4 kohaselt võib ETKA anda ETO - le l oa kasutada riskianalüüsi koostamiseks määrusest erinevat metoodikat, st HOSi regulatsioon on selles suhtes paindlik. Eesti Perearstide Selts 1. Üldarstiabi osutaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Tervisekassa ja Terviseamet teinud ettepaneku, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. EPS palub lisada elutähtsa teenuse osutajaks määramise ettepaneku tegijate hulka ka MTÜ Eesti Perearstide Selts, kuivõrd on Eesti Perearsti Seltsil hea ülevaade sellest millised keskused päriselt tahavad ja suudavad hädaolukorras ETO rolli täita ning tänu sellele on valik kindlasti toimivam kui ainult Tervisekassa ja Terviseameti sisendit kasutades. Lisaks on hädaolukorras oluline, et ka kõik teised Üldarstiabiosutajad jätkaksid kriisiolukorras oma tööga, siis Eesti Perearstide Selts saab kaasaaidata teiste üldarstiabiosutajate võrgustumisele määratud ETO´dega ning vajadusel teha ettepanekuid Terviseametile milliseid üldarstiabiosutajaid määrata või maha võtta nimekirjast. Mittearvestatud MTÜ Perearstide Seltsi seaduse tasandil nimeta mata jät mine ei tähenda seda, et ta ei saaks oma kompetentsi jagada ja riigiasutustega koostööd teha. EPS ja TeA koostöö näol on tegemist organisatsioonide töökorraldusliku protsessiga, mida ei pea ilmtingimata seaduse tasandil reguleerima. 2. Lõikega 8 sätestatakse, et ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramiseks või mahaarvamiseks teeb vajaduse korral Terviseamet. Säte on vajalik, sest üldarstiabi võrgustik koosneb ligikaudu 800 eraõiguslikust juriidilisest isikust, kes moodustavad väga kiiresti muutuva valdkonna (üldarstiabi osutajad muudavad pidevalt enda tegevusmahtu, tegevuse asukohta ja muid kriteeriume). Säte tagab elutähtsa teenuse osutajaks määratud üldarstiabi osutajate aktuaalsuse ja ajakohasuse. Punktidega 2 ja 3 muudetakse seaduse § 17 lõiget 11 ja § 22 lõiget 41 . Siinkohal on viga - üldarstiabi võrgustik koosneb mitte 800 vaid umbes 400 eraõiguslikust juriidilisest isikust. Arvestatud Arvestatud, seletuskirjas märgitud „ Üle 400 juriidilis e isiku “. 3 Eesti Perearstide Selts sooviks, et seletuskirja lk 76-77 kirjeldatud apteekide probleemi vaadataks laiemalt, sest ka üldarstiabiosutajad on väike ettevõtjad, kellel ei ole üldjuhul praegu suutlikkust kriisi korral ilma elektri või internetiühenduseta töötada, keeruline on neid süsteem eise luua ning ETOdeks saamine lisab arvestatava töö ja rahalise koormuse - kõik väljatoodud 9 punkti kehtivad ka üldarstiabiosutajatel ja kulud on võrreldavad apteekidega, ometi ei olnud seda probleemi mõjuanalüüsis välja toodud või ei osanud ma seda välja lugeda. Arvestatud Seletuskir ja on täiendatud. Muudatusega kaasneb mõju eelkõige Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuste eelarvele. Mõju ulatus sõltub määrusega kehtestatud elutähtsa teenuse osutajate hulgast ning esitatavatest toimepidevuse nõuetest. Eelarve mõju prognoosimine ei ole hetkel võimalik, sest toimepidevuse nõuded ja ETOde loetelu on väljatöötamisel. Samas võib eeldada , et ETOde kulud on analoogsed selle ga , mis on välja toodud ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate ja üldapteekide mõjuanalüüsis (üldarstiabi osutajatele on see uus kohustus, kuigi TTKS kohaselt on neil ka hetkel pandud teatud kohustusi hädaolukorras ja riigikaitseliste sündmuste korral). Sotsiaalministeeriumil tuleb kehtestada toimepidevuse nõuete määrus perearstide suhtes hiljemalt 01.07.2025. Nimetatud määrus töötatakse välja eelkõige 2024. aastal ning sellesse kaasatakse kindlasti ka Eesti Perearstide Selts. Eesti Haiglate Liit 1. EHL on seisukohal, et hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga pannakse tervishoiuteenuse osutajale elutähtsa teenuse osutajana rida kohuseid, millede täitmiseks rahastust ette ei ole nähtud. Palume eelnõud ja selle seletuskirja täiendada näidates tervishoiuteenuse osutajatele lisanduvate kohustuste täimiseks kavandatav katteallikas. Selgitused Eelnõuga ei kaasne suuri muudatusi elutähtsa teenuse osutajatest haiglatele ja kiir a bidele. Eelnõuga ei muudeta nende isikute toimepidevuse nõudeid. Peamiseks muutuseks võrredes kehtiva õigusega on taustakontrolli kohustus. Päringute tegemine registritesse hakkab olema ETOdele tasuta. Mõnevõrra suureneb seoses selle ülesande täitmisega halduskoormus , kuid olulisi rahalisi kulusid see kaasa ei too. 2. Mõistame taustakontrolli teostamise vajadust, kuid juhime tähelepanu sellele, et paljudel elutähtsa teenuse osutajatel puudub täna võimalus vajalikke andmeid rahvastikuregistrist ja karistusregistrist pärida ilma ebamõistliku töökoormuse (sh ka päringule vastajale) ja rahalise kulu tekkimiseta. Oleme nõus seletuskirjas tooduga, et kõige mõistlikum lahendus vajaliku taustakontrolli läbiviimiseks on infosüsteemidesse kindlaksmääratud formaadiga päringu tegemise võimalus analoogiliselt lastekaitseseaduses ettenähtud päringu tegemisele. Teeme ettepaneku taustakontrolli kohustust mitte rakendada enne, kui vastav päring on tööle rakendatud. Selgitused Taustakontrolli raames päringute te ge mine hakkab olema ETO - le tasuta. Täpne tehniline lahendus on veel avatud, kuid juba praegu saab vähemalt karistusandmeid digitaalselt pärida isikukoodi alusel. Taustakontrolli kohustuse täitmiseks on olemasolevatele ETOdele antud piisav üleminekuaeg, et kohustus vähem koormaks ETOsid . Esmakordne taustakontroll peab olema tehtud kahe kuu jooksul peale uuendatud riskianalüüsi kinnitamist. Riskianalüüsi ja plaani uuendamiseks on olemasolevatele ETOdele antud aega kuni 31.12.2026, st rohkem kui kaks aasta t peale seaduse jõustumist. 3. Eelnõu kohaselt lisatakse HOS-i § 451, mis näeb ette võimaluse, et elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus kohustab elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatu auditi elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks ning katma auditiga seotud kulud. Põhimõtteliselt oleme nõus, et selliste auditite korraldamise võimalus tuleb ette näha, kuid märgime, et auditiga seotud kulude kandmise kohustuse panemine auditeeritavale võib olla õigustatud ainult siis, kui auditeeritavale eraldatakse riigieelarvest ka selleks vahendid. Näiteks tervishoiuteenuse osutajatele raviteenuse rahastuse arvelt auditi kulu katmise kohustuse panemine ei ole kindlasti põhjendatav ning sarnane probleem võib tekkida ka teiste elutähtsa teenuse osutajate puhul, kelle rahalised vahendid on sihtotstarbelised või kelle jaoks sellise kohustuse panemine tähendaks järjekordset riigipoolset koormist. Teeme ettepaneku lisada § 451 esimese lause lõppu järgnev: „Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel nimetatud asutus või Finantsinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud järelevalve tegemiseks tellida oma kulul sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatu auditi elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks ning katma auditiga seotud kulud, kui selleks on riigieelarvest eraldatud vastavad vahendid.“ Mittearvestatud Audit on üks järelevalveorgani meetmetest, mille rakendamine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne. EHL pakutu d kitsendus ei ole asjakohane, kuna lähtub kitsalt TTOde rahastamismudeli st . Auditi meede aga on kohaldatav kõikide ETOde suhtes. Auditi puhul tuleb esitada järelevalveasutuse enda tellitud auditi t ja ETO tellitud auditi t . Kui asutus näeb, et järelevalve raames on tal vaja täiendavaid hinnanguid ja teadmisi ETO toimepidevusest, siis tuleb tal tellida audit enda kulul. K ohustada ETOt läbima auditi t saab ainult erandjuhtudel ning sellisel juhul tellib auditi ja tasub selle eest ETO. Auditiga seotud ETO kulud kaetakse teenuse hinnast. Auditi sätte i d on eelnõus täiendatud. 4. Eelnõu näeb ette muudatused seaduses CER direktiivi artikli 15 lõike 1 ülevõtmiseks elutähtsa teenuse osutajatele pädeva asutuse elutähtsate teenuste osutamist oluliselt häirivatest või oluliselt häirida võivatest intsidentidest põhjendamatu viivituseta teavitamise kohustuse panemiseks. Juhime tähelepanu sellele, et analoogiline teavitamise kohustus võib tuleneda ka teiste õigusaktide alusel. Soovitame analüüsida, millistes õigusaktides on elutähtsa teenuse häiretest teavitamise kohustus dubleerivalt kirjeldatud (nt tervishoiuteenuse osutajate puhul TTKS) ning otsustada, kus on kõige mõistlikum teavitamise kohustus lahendada, et vältida vales formaadis või valele adressaadile minevaid teavitusi. Selgitused Eelnõu koostamisel on arvestatud, et teavitamise kohustused võivad tulla ETOdele ka valdkonna eriseadustest. Sellest tulenevalt näeb eelnõu ette, et ETKA täpsustab teavitamise korda, sh vormi toimepidevuse nõuete määruses. Täiendavalt too me välja, et TTKS lähevad teavitamise nõuded laiemaks kui HOS (lisanduvad ka teised TTOd , kes ei ole ETOd ja ka teised kriisiolukorrad) ning on üldisemad. Kui TTKS näeb ette teavitamise kohustuse ETOdele ja muu hulgas on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestus, siis saab ETO teavitamisel kasutada sama vormi, mille näeb ette HOS. Nt TTKS § 59 lg 8 p 5 näeb üldiselt ette, et ETO peab andma Terviseametile tema nõudmisel hädaolukorra lahendamise juhtimiseks vajalikku teavet. HOS aga näeb ette täpsema regulatsiooni, mis aja jooksul ja mis teave tuleb esitada ETO - l enda initsiatiivil. 5. Eelnõu seletuskirja lk 53 § 12 lg 5 on välja toodud Terviseameti ülesanded hädaolukorras. Teeme ettepaneku ülesannete loetellu lisada Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma aktiveerimine ja deaktiveerimine vastavalt vajadusele. Lisaks teeme ettepaneku, et § 12 lg 8 sätestaks täpsemalt, et Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma aktiveerimine ja deaktiveerimine on Terviseameti kohustus. Mittearvestatud Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm on loodud reageerim ise ks Eestist väljaspool. Selle rakendamiseks Eesti-siseselt ei ole õiguslikku alust ja see on sisuliselt keeruline päästemeeskonna olemusest (see koosneb haiglates töötavatest tervishoiutöötajatest, keda on kriisiajal vaja oma põhitöökohal) tulenevalt . Vastava õigusliku aluse loomist siiski kaalutakse, kuid HOSga mitteseotud protsessides. 6. Eelnõu seletuskirja lk 89-90, punkt 6.9. „Kavandatav muudatus: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine – üldarstiabi osutajad elutähtsa teenuse osutajateks“ saab mõju planeeritavate ressursside näol sisse ka kirjutada. Probleemiks kujuneb see, et meditsiinirühma liikmed töötavad tervishoiuteenust osutavates asutustes ja nende missioonidele reageerimine Päästeameti peadirektori otsuse järgselt mõjutab tervishoiuteenuse osutajate personaliplaneerimist ja võib omakorda vähendada nende asutuste valmisolekut ja võimet kriisidele reageerida. Teema on leidnud käsitlemist ka dokumendis „Eesti Päästemeeskonna Meditsiinirühma arenguvisioon aastateks 2016-2020“, kuid seda ei ole tänaseni lahendatud. Selgitused Päästemeeskonna meditsiinirühmas on kokku ca 170 liiget, kellest enamik on tervishoiutöötajad. Nende saatmine missioonipiirkonda avaldab küll mõju TTOdele , kuid see on võimalik üksnes tööandjaga läbirääkimiste tulemusena (töötaja võtab puhkuse või tööandja võimaldab missioonil osalemist tööajast vm). Meditsiinirühma omanikuks on Terviseamet ja missioonile saatmine toimub üksnes Terviseameti heakskiidul, mitte ainult PäA peadirektori otsusel. 7. Eesti Haiglate Liit ei saa nõustuda eelnõu koostajate kommentaariga, et haiglatele lisanduv halduskoormus saab olema väike ja ei nõua lisarahastust ega ressursse. Kuna rakendusaktid ei ole valmis, ei ole ka võimalik hinnata täpset tekkivat halduskoormust, kuid selge on see, et uued kohustused toovad endaga elutähtsaid teenuseid osutavale haiglatele kaasa halduskoormuse suurenemise. Taustakontrolli tegemiseks võidakse küll luua registritele lihtne ligipääs, kuid päringute tegemine ja nende vormistamine võtab kindlasti tööaega. Suuremate haiglate puhul räägime vähemalt 0,5 lisanduvast töökohast. Eelpool kirjeldatust tulenevalt rõhutame veelkord, et tervishoiuteenuste rahastusmudelis peaks kindlasti sisalduma toimepidevuse tagamiseks vajalik komponent. Selgitused Oleme juba var em toonud välja, et elutähtsa teenuse osutajast haigla toimepidevuse kulud kaetakse piirhinnast. Ka taustakontrolliga seotud kulud on kaetavad piirhinnast. Kui selgub, et piirhind ei ole enam ajakohane ja piisav, tuleb see vaadata üle ja kehtestada uus. Mis puudutab toimepidevuse nõudeid, siis haiglatele on need juba kehtestatud. Hetkel puudub plaan sisunõude i d HOS eelnõu jär el muuta. Täpsustamist määruses vajab üksnes teavitamise osa. Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 1. Eelnõus vajab ravimihulgimüüjate vaates täiendavalt piiritlemist „ravimitega varustamise“ elutähtis teenus (HOS § 2 lg 4, § 36 lg 2 p 2, § 37 lg 2, § 49 lg 2, RavS § 26 lg 1 1 – 1 4 , seletuskirjale lisatud rakendusakti kavand nr 11). Vastavalt HOS § 37 lg-le 2 kehtestab Sotsiaalministeerium määrusega elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded. Eelnõu seletuskirjast ega seletuskirjale lisatud asjakohasest rakendusakti kavandist nr 11 nende tulevaste nõuete tegelikku sisu vaatamata meie korduvatele palvetele täna veel ei leia. Teadmata vähemalt üldjoonteski tulevaste kohustuste ulatust, on võimatu hinnata, kas hulgimüüjad nende täitmiseks võimelised on, mis ressursse nendega kohanemise ettevalmistamiseks tuleks kavandada ning kas see hulgimüüjatele jõukohane on. Hindame eelnõu koostajate usku, et ravimihulgimüüjad eeldatavasti suudavad elutähtsat teenust tagada, kuid sooviksime sellele kinnituse leida ka eelnõust endast. Arvestama peab, et ravimihulgimüüjad tegutsevad tiheda omavahelise konkurentsi olukorras, ühelgi hulgimüüjal ei ole kogu turgu katvat turuosa ega seetõttu ka võimekust katta kogu Eesti ravimivajadust. Ka eelnõu seletuskirjas võimalike tulevaste ETO-hulgimüüjatena nimetatud ettevõtete turuosa kokku jääb alla 80% hulgituru kogumahust. Teatud ravimitega varustavad ravimitootjad oma kohalike hulgimüügiesinduste kaudu Eestit ise ning need ravimid ei pruugi tulevastele ETO-hulgimüüjatele üldse kättesaadavad olla. Ühtlasi ei oleks selliste mitmekordselt kogu Eesti vajadust katvate võimekuste loomine realistlik ega mõistlik. Meenutame ka, et kõigist Eestis kehtivat müügiluba omavatest ravimitest (kokku ca 6000 erinevat tootenimetust) turustatakse siin ca 40%. Ülejäänute osas ei ole ravimite Eestis turule laskmise üle otsustavad müügiloa hoidjad pidanud vajalikuks ega mõistlikuks neid siia tuua. Ka riik ise on leidnud, et praegune turustamise määr ongi enam-vähem mõistlik ja oluliselt suurema määra ravimivaliku järele puudub, teatud eranditega, Eestis objektiivselt vajadus. Eeltoodud seletuskirja väljavõttes räägitakse ravimitega varustamise elutähtsast (hulgimüügi)teenusest kitsamalt vaid elanikkonna varustamise võtmes. Kas mõistame seda kriteeriumit õigesti, et ravimihulgimüüjate ETO-ülesanded piirduks üldapteekide varustamisega, sest just sedakaudu saab Eesti elanikkond oma ravimid? Leiame, et praegusest keerukusest aitaks üle teatud ravimivaldkonna spetsiifiliste ETO funktsioonide toomine seaduse tasandile, mille täpsemat sisu ja ulatust saaks siis tõepoolest omakorda tulevaste määrustega täiendavalt piiritleda. Samuti tuleks konkretiseerida RavS § 26 lg 12 p-s 3 sätestatud ETO-na määratlemise kriteeriumit „[hulgimüüja] võime tagada koostöös lepingupartneritega ravimite varustuskindlus“. Praegusel juhul jääb arusaamatuks, missuguseid lepingupartnereid, mis ulatuses ja kuidas ETO-na määramisel hindama hakatakse, kuidas tagada selle hindamise mõistlikkus hulgimüüjate jaoks ning mitte vähem olulisena ka konfidentsiaalse teabe ja ärisaladuse kaitse. Sarnaselt on mitmete teiste valdkondade – näiteks toiduga varustamise – elutähtsat teenust valdkonnapõhiselt piiritlevad üldised kriteeriumid käesolevas eelnõus just seaduse tasandile toodud. Nende seaduses täpsustatud kriteeriumite alusel oskaksime ka meie paremini hinnata tulevaste kohustuste täidetavust ja ulatust ning edasisse debatti konstruktiivselt panustada. Selgitused Sotsiaalministeerium tutvusta s ravimivaldkonna toimepidevuse nõuete esmast kontseptsiooni 21. novembril 2023. a Riigikantselei korraldatud apteekrite infopäeval ravimivaldkonna erialaorganisatsioonidele ja kaasatud asutustele. Rakendusaktide tähtajad on 2025. aastal ning ne ed töötatakse täpsem alt välja valdkonna kaasamisel selles ajaraamis peamiselt 2024. aastal. Täiendavalt on kavas koostada 2025. aasta veebruariks üleriigilise riskianalüüsi sektoripõhine vaade. Tervisevaldkonnas kaetakse seal (täpsustused direktiivi lisas, järgnevalt kirjeldatud üldistavalt) tervishoiuteenuse osutajad, EL referentlaborid, ravimite uurimis- ja arendusasutused, ravimite tootjad, meditsiiniseadmete tootjad ja ravimite hulgimüüjad. Riskianalüüsi põhjal täiendatakse või muudetakse direktiivi nõuete kohaselt hiljemalt 2026. aasta 17. juuliks elutähtsa teenuse osutajatega seonduvat. Sellist sektoripõhist analüüsi peab riik tegema vajaduse korra l, kuid mitte harvem kui iga nelja aasta järel. Mõistame, et ravimitega varustamise kui elutähtsa teenuse osutajal ei ole võimalik kõigis olukordades katta kõigi patsientide kõigi ravimite vajadus. Sarnaselt põhineb näiteks ka riigi tegevusvarus Eesti Varude Keskuse hallatava elanikkonna vajadustele ette nähtud ravimite varu nomenklatuur suuresti enimkasutatavatel ravimitel. Sotsiaalministeerium soovib elutähtsa teenuse nõuete kirjeldamisel põhineda protsessidel, mille üks või teine asutus ise toimepidevana tagada saab ning vajaduse korra l jätkata arutelusid neile protsessidele alternatiivide kokku leppimisel. Elutähtsa teenuse osutajast ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja peaks Sotsiaalministeeriumi esmases kavandis tagama nõuetekohase ravimite ladustamise, säilitamise ja transpordi eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada (kriisiolukordades eeskätt ravimitega varustamise tarnekindluse tagamise – ETO apteegid, EVK lepingutega ravimivaru jaotamine). Hetkel on Terviseametil käsil tervishoiuteenuse osutajate tegevusvarude süsteemi ajakohastamine ning loodame need protsessid aruteludes kokku tuua ka selles osas, et mõista, kas või missugust kohustust võiks ETO-hulgimüüja kanda ETOdest tervishoiuteenuse osutajate (haiglad, kiirabid) ravimitega varustamisel kriisiolukorras. Elutähtsa teenuse osana ei näe me praeguse kavandi kohaselt ravimite sissevedu ega hankimist, kuna nende järjepidevuse tagamine ei pruugi sõltuda ainult ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja tegevusest, ning väljavedu, kuna kriisiolukorras ning sellest tulenevate ravimite sisseveo häirete või peatumise korral ei ole see Eesti patsientide vajadustele vastava ravimite kättesaadavuse tagamiseks asjakohane. Ühtlustamaks tervisevaldkonna toimepidevuse nõudeid, pakume aruteluks välja nõude toimepidevus tagada vähemalt 72 tunniks. Juhul, kui aruteludes sektori esindajatega selgub, et asjakohaste plaanide koostamiseks ning toimepidevuse tagamiseks on tarvilik täpsemalt defineerida ravimite nomenklatuur, kaalume selliste nimekirjade või põhimõtete kirjeldamist rakendusakti tasandil. Kui ravimite nõuetekohase ladustamise, säilitamise ja transpordi tingimusi ei suudeta taastada või olemasolevaid tööprotsesse ümber korraldada 24 tunni jooksul katkestuse/häire avastamisest, plaanime seda lugeda elutähtsa teenuse häireks. Ohud ning olukorratüübid, millega ETO toimepidevuse riskianalüüsis arvestama peab, on sarnased kui tervisevaldkonnas juba ETOdena tegutsevatel haiglatel ja kiirabil. Kordame veel kord, et käesolevas kommentaaris toodud nõuded on osa esmasest kavandist, mida veel ei ole läbi räägitud valdkonnaga (sh ravimite hulgimüüjatega). See on vaid alguspunkt edasisteks ühisteks aruteludeks ja kokkulepete sõlmimiseks. 2. Eelnõus tuleb täpsustada ravimitega varustamise elutähtsat teenust osutavate hulgimüüjate määramise korda, selle vastavust CER direktiivi nõuetele ning ETOhulgimüüja kohustuste tekkimise tähtaegu (HOS § 38 lg 1 2 – 1 4 , RavS § 26 lg 1 1 ja 1 3 , HOS muutmise eelnõu § 17 üleminekusätted). Erinevalt HOS üldregulatsioonist paistab aga seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandist nr 12, et loetelu elutähtsat teenust osutavatest ravimihulgimüüjatest kehtestatakse hoopis üldakti ehk määrusega. Määruse kavandi kohaselt ei nähta selles elutähtsa teenuse osutajate loetelu kõrval ette ühtegi täiendavat kriteeriumit ETO-staatusega kaasnevate kohustuste täitmise kohta nagu neid nõuaks HOS alusel antav haldusakt. Neid erisusi, nende vajadust ega sisulist tähendust ei ole eelnõus selgitatud. Ühtlasi on kaheldav, kas rakendusmääruse andmise õigusliku alusena märgitud RavS § 26 lg 1 1 on määruse andmise volitusnormina käsitletav ja kasutatav. Lisaks on eelnõu võrreldes varasemate redaktsioonidega täiendatud uue volitusnormiga RavS § 26 lg 1 3 , mille kohaselt peaks terviseminister kehtestama määrusega ravimite varustamise ETO-hulgimüüjate määramise täpsemad tingimused ja korra. Kahjuks ei ole eelnõule asjakohast määruse kavandit lisatud. Küll aga nimetatakse seletuskirjas nimeliselt kaks hulgimüüjat, kes lisanduvat edaspidi elutähtsa teenuse osutajate hulka. Jääb mõistetamatuks, kuidas saab eelnõu autoritel olla teadmine konkreetsetest ETO-ettevõtetest, kui nende määramise tingimused ja kord tuleb alles välja töötada. 2.1 Palume eelnõu ja seletuskirja ühtlustada ning selgitada, mis alustel ja korras ETOhulgimüüjad välja valitakse ja ETO-ks nimetatakse. Eelnõu seletuskirjale tuleb lisada ka RavS § 26 lg 1 3 alusel antava määruse kavand. Selgitused Rakendusakti kavand it nr 12 on täiendatud. Täpsemad kriteeriumid määratakse kindlaks rakendusakti väljatöötamisel. 3. Palume vähemalt seletuskirjas üheselt välja tuua, missugustest sätetest ja alustest selgub ning mis tähtajal rakenduvad ETO-hulgimüüjate tulevased kohustused. Vajadusel palume asjakohaselt täiendada-täpsustada eelnõu § 17 üleminekusätteid. Kui ETO-hulgimüüjate määramine ja neil ETO-kohustuste tekkimine peaks toimuma erinevalt HOS §-s 38 lg 1 2 –1 4 sätestatud korrast ja tähtaegadest, siis palume selguse huvides vastavalt täiendada eelnõu seletuskirja ning seletuskirjale lisatud Vastavustabeli asjakohaseid osi. Arvestatud Seletuskir ja ja üleminekusätte i d on täiendatud. Täiendavalt toome välja hulgimüüjate seisukohast olulis ed tähta jad: 18.10.2024. a – ministri määrus, millega kehtestatakse ETOks määramise täpsemad tingimused ja kord; 30.06.2025. a – ministri määrus, milles kirjeldatakse ravimitega varustamise kui elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded; 31.12.2025. a – üleriigiline riskianalüüs; 31.12.2025. a – elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia; 28.02.2026. a – Ravimiameti ettepanekul määratakse ministri haldusaktiga ravimivaldkonna ETOd , haldusaktis nähakse ette nõuet ele vastamise kuupäev ); ETO kohustuste täitmise tähtajad hakkavad kulgema haldusakti andmisest alates. Riskianalüüs tuleb teha üheksa kuu jooksul, plaan kümne kuu jooksul. Muud e nõuete kohta määratakse täpsemad tähtajad korraldava asutuse haldusaktiga. 4. Palume eelnõu korrigeerida ka RavS § 26 lg 1 1 sõnastuse lõpuosa, mille kohaselt on ETO hulgimüüja isiku, „kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Ravimiameti teinud ettepaneku“. Mõistame, et Ravimiameti hinnang on ETO-staatuse andmisel ja lõpetamisel oluline. Samas näevad nii eelnõu kui selle aluseks olev CER direktiiv ette, et üksnes ettepanekust ETO-staatuse saamiseks ei piisa, vaid isik määratakse ETO-ks haldusaktiga. Selgitused Eelnõu sõnastuse kohaselt teeb Ravimiamet ettepaneku ja ETKA määrab isiku haldusaktiga ETOks HOS § 38 alusel. ETKA annab haldusakti isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta 30 päeva jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavusest teada saamisest arvates . 5. Elutähtsa teenuse osutaja poolt läbi viidava taustakontrolli reeglistikku tuleks selguse huvides täpsustada (HOS § 41 1 lg 1–5 ja lg 9). Nõude rakendamisel oleks abiks täiendavad juhised sellest, kuidas täpsemalt asjakohast riskianalüüsi eelnõus nõutaval tasemel ja õige hoolsusega läbi viia ning missugused kriteeriumid/ülesanded võiksid eelduslikult olla sellised, mille puhul taustakontrolli vajadust pigem ei ole. Ka CER direktiiv näeb ette, et riikidel on kohustus aidata elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel, sealhulgas juhendmaterjalide ja metoodikate koostamisega ETO- dele . Selgitused Eelnõu rakendamist hõlbustavad juhendid on väljatöötamisel. 6. Tuleks eelnõu regulatsioonide täiendamist taustakontrolli läbiviimiseks vajalike registripäringute (karistusregister, rahvastikuregister) tasumäärade osas. Kuna taustakontrollid on ettevõtjale kui tööandjale oma töötajate suhtes, samuti kui ettevõtte lepingupartnerite töötajate suhtes (kui töö ostetakse sisse teenuselepinguga) kohustuslik, siis peaks selliste andmepägingute tasustamine toimuma samas korras kui muud tööandja päringud ning kohalduma ka samad päringutasust vabastamise põhimõtted. Samuti tuleks kontrollida ja vajadusel ühtlustada eelnõu ja seletuskirja tekstid § 41 2 lg-s 3 sätestatava andmete säilitustähtaegade osas, et selguks üheselt vastusele küsimusele sellest, kas tegemist on maksimaalsete või minimaalsete säilitustähtaegadega. Arvestatud Eelnõu on muudetud ning taustakontroll hõlmab ainult päringuid karistusregistrisse, teovõime kontroll on eelnõust välja jäetud. Karistusregistri seadust täiendatakse asjaomaste sätetega, et päringud oleksid ETOdele tasuta. Karistusandmete kontrolli tulemusi ei pea ETO eraldi säilitama, kuna need andmed tulenevad karistusregistri logidest. 7. Elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete hindamise järelevalveks riigi poolt nõutava auditi kulusid ei saa jätta ETO kanda (HOS § 45 1 ). Leiame, et taoline riikliku järelevalve kulude panemine järelevalvealuse ETO kanda ei ole põhjendatud, mõistlik ega proportsionaalne. Eelnõu seletuskirja kohaselt luuakse näiteks Sotsiaalministeeriumis ja Ravimiametis tervisevaldkonna ETO-tegevuste ning ravimite hulgimüüjate ja apteekide üle tegemiseks järelevalve tegemiseks kokku 4 uut ametikohta ja nähakse ette vastav rahaline ressurss personalikulu kandmiseks. Samalaadsed struktuuritäiendused tehakse ka teiste järelevalve- ja korralduspädevust omavate riigiasutuste juures. Eelnõu seletuskirjast selgub, et tegemist on CER direktiivi nõuete siseriikliku laiendamisega. Samas ei ole esitatud mõjuhinnanguid selle kohta, missuguses suurusjärgus kulud taolise auditi läbiviimisega ETO- dele kaasneksid ning millega põhjendada järelevalvekulu panemist ETOdele olukorras, kus riik ise on endale vastava ressurssi ja vahendid juba planeerinud. Mittearvestatud Eelnõu seletuskir ja on täiendatud lisa selgitustega. Direktiivi artikli 21 lg 1 p b kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada, et pädevatel asutustel on õigus teha elutähtsate teenuseosutajate auditeid või nõuda nende tegemist. Juhul, kui korraldav asutus teeb auditi ise, siis ta kannab ka sellega kaasnevad kulud. Juhul, kui auditi tegemise kohustus pannakse teenuseosutajale, siis ka kulud kannab teenuseosutaja. Seletuskirjas kirjeldatakse täpsemalt, mis juhtudel eeldatakse , et auditi te eb korraldav asutus ja millal teenuse osutaja. Tegemist on järelevalveorgani poolt kasutatava meetmega, mis peab olema põhjendatud ja proportsionaalne. 8. Seaduse jõustumis- ja üleminekutähtajad vajavad korrigeerimist, ühtlustamist (HOS muutmise seaduse eelnõu § 17–18). Eelnõu § 18 kohaselt jõustuks seadusemuudatused 18.10.2024. a. Samas näeb eelnõu § 17 lõigetes 1 – 3 üleriigilise riskianalüüsi ja KOV riskianalüüsi koostamise nõuete ja korra määruste kehtestamise ning Riigikantselei juhtimisel elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia kehtestamist juba 1.7.2024. a ehk enne seaduse jõustumist. Ilmselt on tegemist inimliku eksitusega aastaarvu märkimisel, mis tuleks korrigeerida. Arvestatud Eelnõu üleminekusätte i d on täiendatud. 9. Eelnõu edasine menetlus ning VOS- ja HOS-i eelnõude liitmise korraldus ja ühendeelnõu tutvustamine vajab selgemat tegevus- ja ajakava. Eelnõule lisatud Märkuste tabeli kohaselt kavatseb riik praegu paralleelselt menetluses olevad ning ETO-regulatsioonide osas kattuvad HOS muutmise eelnõu ja VOS eelnõu liita üheks eelnõuks esitamisel Vabariigi Valitsusele. Eelnõu autorite sõnul ühtlustatakse selle liitmise käigus ka eelnõude mõisted. Seega läbivad seaduseelnõud pärast kooskõlastusringe eelnõude liitmisel ulatusliku muudatuse. Kuna see kavandatakse enne eelnõude esitamist valitsusele, siis eeldatavasti muudetud-ühendatud eelnõu lõppteksti huvirühmadele enam tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ei saadeta. Samas on võimalik, et eelnõude liitmise käigus satub lõppeelnõusse täiendavaid kommentaariväärseid mõtteid või avaldub kasvõi mõistete ühtlustamise käigus mõni seni märkamata mõju. Palume selgitada, missuguses korras ja tähtaegadel kavandatakse selliste võimalike küsimuste lahendamine. Selgitused HOSi muudatused on seotud CER direktiivi ülevõtmise ga . Direktiivi ülevõtmise eelnõu tuleb menetleda eraldi, et oleks tagatud direktiivi õigeaegne ülevõtmine ja sellesse ei lisata muid sätteid, mis ei seondu direktiivi ülevõtmisega. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu jõustumisega tunnistatakse HOS kehtetuks, seega kõik muudatused, mida hetkel CER ülevõtmiseks tehakse, peavad tulevikus kajastuma ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus. Kahe eelnõu omavaheline liitmine sõltub mõlema eelnõu menetlemise tempost või toimub liitmine pärast HOSi muudatuste jõustumist. Tagame omalt poolt, et huvirühmad näevad ka lõplikku teksti, kuid konkreetne ajaraam sõltub mõlema eelnõu Riigikogus menetlemise tempost. 10. Esmalt soovime ERHL-s tunnustada eelnõu kooskõlastustabelis antud selgituste ja esitatud lähtekohtade-kriteeriumite eest ravimitega varustamise elutähtsa teenuse sisustamisel. Meie hinnangul on tegemist väga olulise edasiminekuga ning oleme tõeliselt jõudmas selle sisulise diskussioonini, mida ERHL poolt pikemalt palunud ja oodanud olema ning kuhu ka omalt poolt nii sisu kui vormilises mõttes kindlasti panustada soovime. Samas peame oluliseks, et vähemalt üldiste abstraktsete põhimõtete/kriteeriumite tasandil jõuaks praegu märkuste tabelis esitatud lähtekohad siiski ka seaduseelnõusse. Vastasel juhul puudub igasugune kindlus ka põhimõtte tasandil selles, kas neist ETO-nõuete kehtestamisel ka tegelikult sisukriteeriumid saavad või mitte. Eeskätt peaks seaduseelnõust nähtuma see, et ravimite varustamise elutähtis teenus saab olla piiritletud vaid nende ravimitega, mis Eesti ravimikäitlejatele tõepoolest kättesaadavad on ning ka nende seast piiritletud kriitiliseks hinnatud nomenklatuuris ja ravimikäitlejatele jõukohases mahus. Lisaks tuleb seaduses diferentseerida ka elutähtsa teenuse toimepidevuse ja eriti just taastamise ajalised kriteeriumid lähtuvalt väliskeskkonnast. Lähtekohana pakutud teenuse taastamise kohustus 24h jooksul võib olla asja- ning jõukohane tavaolukorras, kuid selgelt üle jõu käiv sõjaolukorras või võimalikult ka tänastes tervishoiu ETO-nõuetes nimetatud pantvangikriisi puhul. Seesugused kõrgel abstraktsiooniastmel sätestatud lisapiirid peaks selguma juba seaduse tasandil. Eelnõu praeguse abstraktsiooniastme juures on kahjuks võimalik, et lõplikud ETO-nõuded osutuvad kohustatud isikutele üle jõu käivateks võimatuteks tingimusteks. Kindlasti tuleks piiritleda ka need asjaolud ja olukorrad, mille esinemisel on vabandatav ja/või välistatud ETO vastutus ETO-nõuete rikkumise eest – näiteks teenuse tagamise ja/või taastamise võimatus sõja- vms olukorras, logistikateede objektiivne/faktiline läbimatus, teiste ETO-teenuste või ETO-teenuse osaks/objektiks olevate toodete mittekättesaadavus pärast 72h toimepidevuse perioodi lõppemist jms. Nende kriteeriumite puudumisel seaduses ei saa me eelnõu selle praegusel kujul siiski veel toetada, sest puudub kindlus meile pandava ülesande sisus, mahus, täidetavuses, jõukohasuses ning puudub ka võimalus hinnata ülesande täitmiseks vajalikke ressursse. Selgitused Mõistame ERHLi muret ja soovime siinkohal täpsustada õigusloomega seotud asjaolusid. Seadusega sätestatakse need ETOde õigused ja kohustused, mis peavadki põhiseaduse kohaselt olema reguleeritud seaduse tasandil. Sarnaselt kehtiva HOS ga saab seadusandja anda elutähtsat teenust korraldavale asutusele volituse kehtestada täpsemaid nõudeid, mis aga peavad jääma seadusega antud volituse ulatusse ja piiridesse. Ravimite kohta kehtestab nõuded Sotsiaalministeerium . Sellest tulenevalt on eelnõuga nähtud ette ka vastavate rakendusaktide puhul üleminekuaeg. Üleminekuaeg on vajalik mh selleks, et oleks piisav aeg puudutatud isikute, sh ERHLi kaasamiseks. Sotsiaalministeeriumil tuleb kehtestada toimepidevuse nõuete määrus ravimite kohta hiljemalt 01.07.2025. Nimetatud määrus töötatakse välja eelkõige 2024. aastal ning sellesse kaasatakse kindlasti ka ERHL. Praegusel juhul saame märkuste tabelis toodud põhimõtted tuua välja ka seletuskirjas. Seletuskir ja on täiendatud: elutähtsa teenuse osutajast ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja peaks eelkõige tagama kindla nomenklatuuri põhiselt nõuetekohase ravimite ladustamise, säilitamise ja transpordi eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada (kriisiolukordades eeskätt ravimitega varustamise tarnekindluse tagamise – ETO apteegid, EVK lepingutega ravimivaru jaotamine). Elutähtsa teenuse osana ei näe Sotsiaalministeerium praeguse kavandi kohaselt ravimite sissevedu ega hankimist, kuna nende järjepidevuse tagamine ei pruugi sõltuda ainult ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja tegevusest, ning väljavedu, kuna kriisiolukorras ning sellest tulenevate ravimite sisseveo häirete või peatumise korral ei ole see Eesti patsientide vajadustele vastava ravimite kättesaadavuse tagamiseks asjakohane. Ühtlustamaks tervisevaldkonna toimepidevuse nõudeid, on kaalumisel kehtestada nõue tagada toimepidevus vähemalt 72 tunniks. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel. Kaubanduskoda on seisukohal, et praktikas võib ebaselgust tekitada see, et ühel juhul on taustakontrolli teostamise aluseks hädaolukorra seadusest tulenev nõue aga teisel juhul hoopis ETO koostatud riskianalüüsist tulenev nõue. Praktikas võib osutuda keeruliseks see, kui ETO soovib taustakontrolli teostada näiteks mõne välispartneri töötaja kohta. Juhime tähelepanu, et kuna taustakontrolli teostades kontrollitakse isiku teovõime ja karistuste andmeid, siis on tegemist töötaja riivega ning sellisel juhul, kui taustakontrolli teostamise nõue tuleb osaliselt seadusest ja osaliselt riskianalüüsist, võib tekitada see olukorra, kus taustakontrolli nõuet ei peeta riskianalüüsi põhjal piisavaks ja seega ei nõustuta taustakontrolli tegemisega. See tähendab, et juhul, kui alus tuleb osaliselt seadusest ja osaliselt riskianalüüsist, siis tõenäoliselt nõustutakse üksnes seaduses sätestatud aluste kontrollimisega ning kinnituste andmisega. Ebaselguse ja probleemide vältimiseks peaks taustakontrolli tegemise alus tulenema ainult ja selgesõnaliselt seadusest. Kaubanduskoda on seisukohal, et taustakontrolli tegemise alus peab selgesõnaliselt tulenema hädaolukorra seadusest. Kui taustakontrolli tegemise kohustus tuleb aga osaliselt seadusest ja osaliselt ETO riskianalüüsist, siis võib see tekitada praktikas probleeme. Selgitused Kohustus taustakontrolli teha tuleneb seadusest. Teovõime kontrollimine on eelnõust välja jäetud ning kontroll piirdub üksnes karistatuse andmete päringuga. Seaduses määratakse need koosseisud, mille esinemisel on välistatud isiku töötamine ETO juures (nt terroristlik tegevus) , ehk tõsiste kuritegude esinemise korral . Ülejäänud karistuste korral võib olla samuti välistatud isiku töötamine teatud töökohal, kuid neid tuleb iga l ETO -l hinnata oma riskianalüüsis kindlaks määratud töökohtade põh jal , seega saab selleks sisend tulla iga ETO riskianalüüsist, kus on hinnatud konkreetse ETO toimepidevust ja riske ETO toimepidevusele. Ka direktiivi art 14 lg 3 punktist b tulenevalt peab kontrollima, kas isikut on karistatud nende kuritegude toimepanemise eest (eelnõu järgi: kas on kehtiv karistus), mis võiksid olla konkreetse ametikoha seisukohast olulised. Karistusandmeid kontrollib ETO, kellel on õigus saada karistusregistri päringu tegemiseks vajalikke isiku üldandmeid . ETO - l on võimalik täpsemad tingimused leppida kokku oma lepingupartneriga. Samuti seada tingimusi teenuse tellimisel riigihanke läbiviimise teel. Sellisel juhul tuleb ETO - l seada vajaliku taustakontrolli läbimise kohustus hankelepingu täitmise tingimusena ning panna pakkujale kohustus asendada need teenust osutavad isikud, kes taustakontrolli ei läbi. Isikute taustakontrolli õiguspärasust kontrollitakse järelevalve raames. 2. Kaubanduskoda soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et ettevõtetel puuduvad ilmselt ühtsed teadmised välisriikide andmebaaside kui ka välisriikides klassifitseeritud kuritegude ja nende aegumiste kohta. Lisaks kuigi Euroopa Liidu siseselt on ilmselt võimalik karistuste andmeid saada näiteks läbi Eesti Õigusrikkumise Juhtumite Päringu süsteemi (ECRIS), siis kuidas on võimalik ETO-l koguda vajalikke andmeid kolmandatest riikidest. Veel on oluline küsimus just kolmandate riikide puhul see, et kuidas on tagatud, et andmed on õiged, asjakohased ja kehtivad ning kes selle eest vastutab? Hetkel võib puududa ettevõtetel piisav võimekus, et teostada taustakontrolli välisriikide andmebaasides, kontrollida nende andmete õigsust ja kehtivust. Oleme seisukohal, et riik peab toetama ETO-de taustakontrolli tegemist, näiteks luues taustakontrolli võimaldavad rakendused või registrid. Selgitused Eesti kodanike karistused teistes EL riikides jõuavad Eesti karistusregistrisse. EL riikide kodanike karistusi on võimalik kontrollida EL karistusregistri andmebaasist ECRIS. ETOdel tekib võimalus esitada digitaalne päring. Sellise lahenduse puhul tuleb aga arvestada, et vastuse saamise täpne aeg jääb avatuks, kuna liikmesriikides on ametiasutustel erinevad tähtajad vastamiseks. Olenemata ECRISe kasutamise võimalustest saab ETO kõikide lt EL ja kolmandate riikide kodaniketelt küsida väljavõtte koduriigi registrist. See tähendab, et töötaja peab sellis e väljavõtte ise esitama. Sellist lähenemist kasutatakse ka praegu mõne sektori puhul nii Eestis kui ka mujal maailmas. 3. Eelnõu § 1 punkti 22 kohaselt lisatakse hädaolukorra seadusesse § 41 1 lg 6, mille kohaselt on ETO kohustatud teostama taustakontrolli enne, kui isik asub täitma § 41 1 lg 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmisel iga kahe aasta tagant. Kaubanduskoda juhib tähelepanu, et antud punkti sõnastus tekitab segadust selles osas, kas tasutakontrolli tuleks teostada vaid tulevikus ülesannet täitma asuvate isikute osas või ka nende töötajate osas, kes juba nimetatud ülesandeid täidavad. Kui nõue kehtiks vaid tulevikus ülesannet täitma asuvate isikute osas, siis seaks see alles tööle asuvad ja juba töötavad töötajad ebavõrdsesse olukorda. Kaubanduskoda palub täpsustada hädaolukorra seadusesse § 41 1 lg 6 sõnastust, et oleks selge, kas tasutakontrolli tuleks teostada vaid tulevikus ülesannet täitma asuvate isikute osas või ka nende töötajate osas, kes juba nimetatud ülesandeid täidavad. Selgitused Lõige 6 koosneb kahest lause osast. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud kontrollima lõigetes 5–6 nimetatud asjaolusid enne, kui isik asub täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmisel iga kahe aasta tagant . Seega tuleb tasuta kontrollida enne ülesande täitmist ja kui isik juba täidab ülesannet, siis kontrollida isikut iga kahe aasta tagant. Esmakordse kontrolli tege mise tähtaeg olemasolevate töötajate suhtes on sätestatud üleminekusätetes. 4. Eelnõu § 9 kohaselt muudetakse raudteeseadust, et sätestada raudteesektoris ETO-ks kvalifitseerumine. Seletuskirja kohaselt on raudteesektoris edaspidi kahte tüüpi ETO- sid : 1) raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri; ja 2) riigi osalusega raudteeveoettevõtja, kellel on kaubaveo tegevusluba. Eelnõu § 9 punktiga 1 täiendatakse raudteeseadust §-ga 9 1 , mille lõike 1 kohaselt „raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja“. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et „isiku, kes osutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale taristu arendamise või opereerimise teenust, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 43 2 tähenduses on tagada taristu toimimine vastavalt hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele“. Juhime tähelepanu, et hetkel jääb mulje nagu hädaolukorra seaduse eelnõu ja seletuskiri on erinevad ning ETO-ks kvalifitseerimine on selgitatud erinevalt. Meie hinnangul ei ole üheselt selge, mida tähendab raudteeseaduse § 91 lg-2 sätestatud „taristu arendamise või opereerimise teenus“. Sellest tulenevalt ei ole võimalik selgelt hinnata ka seda, keda loetakse edaspidi ETO-ks . Kaubanduskoda palun täpsustada eelnõu ja seletuskirja §-i 9, millega muudetakse raudteeseadust, et need oleksid omavahel vastavuses. Arvestatud Seletuskiri on viidud kooskõlla eelnõuga. 5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (edaspidi CER direktiiv) sätestab artiklis 10, et liikmesriigid toetavad elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel. Kaubanduskoda on seisukohal, et riik peab looma ETO- dele toimiva kompenseerimise mehhanismi, et ettevõtetele oleks kompenseeritud ETO kohustuste täitmisega kaasnevad kulud. Oleme seisukohal, et erasektor ei pea panustama riigikaitsesse nii ulatuslikul määral ilma kompensatsioonideta. Selgitused Direktiivi artikl i 10 lg 1 käsitleb igasugust riigi toetust ettevõtjatele, mitte üksnes rahalist. Kui aga toetus on rahaline, siis tuleb lähtuda riigiabi reeglitest. See tähendab seda, et sideettevõtjatele pakutav rahaline toetus kvalifitseerub riigiabiks, mida erandita ei saa sideettevõtjatele anda. Direktiivi põhjenduspunkti 25 kohaselt peaksid liikmesriigid toetama elutähtsa teenuse osutajaid, sealhulgas neid, kes kvalifitseeruvad väikesteks või keskmise suurusega ettevõtjateks, nende toimepidevuse tugevdamisel kooskõlas liikmesriikide direktiivis sätestatud kohustustega, ilma et see piiraks elutähtsa teenuse osutajate enda õiguslikku vastutust tagada selline nõuetele vastavus, ja vältima selle käigus liigset halduskoormust. Eelkõige võiksid liikmesriigid koostada juhendmaterjale ja metoodikaid, toetada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse testimiseks õppuste korraldamist ning pakkuda nõustamist ja koolitusi elutähtsa teenuse osutajate töötajatele. Seda kõike on kavas ETOdele pakkuda. Rahalised eraldised on lubatud riigiabi reegleid järgides, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega ja ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamist. 6. Eelnõu § 1 punktiga 20 sätestatakse hädaolukorra seadusesse § 45 1 , millega sätestatakse sõltumatu auditi nõue. Sätte kohaselt võib riikliku või haldusjärelevalve tegemiseks tellida sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatut auditit elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks. Oleme seisukohal, et auditi teostamise alused peaksid olema selgelt arusaadavad. ETO oma kuludest teostatav audit võiks olla asjakohane näiteks ainult juhul, kui järelevalvemenetluse raames on tuvastatud ETO poolne rikkumine. Muudel juhtudel, näiteks kui järelevalveasutus tunneb huvi teatud ETO toimimise vastu, siis peaks toimuma audit järelevalveasutuse kulul. Kuna aga auditi läbiviimine mõjutab ka ettevõtte tegevust, siis tuleks arvestada ka sellega, et auditi teostamise otsus ei tohiks tulla kergekäeliselt ning seda tuleks teha põhjendatud vajaduse korral. Üldiselt peab ETO ja järelevalveasutuse infovahetus ja suhtlus baseeruma riskianalüüsidel ning toimepidevusplaanidel. Kaubanduskoda on seisukohal, et auditi läbiviimise nõuded peaksid olema selgelt reguleeritud, et oleks selge, millal toimub auditi läbiviimine ETO ja millal järelevalveasutuse kulul ning millistel juhtudel seda teha tohib. Arvestatud Eelnõu ja seletuskir ja on täiendatud. 7. Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt täiendatakse hädaolukorra seadust taustakontrolli sätetega. Sätete kohaselt peab edaspidi elutähtsa teenuse osutaja teostama taustakontrolli inimese suhtes, kellele usaldatakse elutähtsa teenuse osutaja juures järgmiste ülesannete täitmine (eelnõu § 1 punkt 20): elutähtsa teenuse toimimist tagava infosüsteemi, sealhulgas toimimist tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamine või haldamine; ülesanne, millega antakse otsene või kaudne ligipääs elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele; ülesanne, mis on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega. Oleme seisukohal, et taustakontrolli läbiviijaks ei peaks olema alati elutähtsa teenuse osutaja (ETO). Näiteks ei ole mõistlik, et ETO peab teostama taustakontrolli oma lepingupartneri töötaja kohta, kui ülalnimetatud tingimustele vastavad tööd teostab ETO lepingupartner. Leiame, et halduskoormuse ja andmetöötluse vaatest ei ole õige panna taustakontrolli teostamise ja päringute tegemise, analüüsimise, säilitamise ja töösuhte reguleerimise meetmete rakendamise eest vastutust ETO-le . Sellises olukorras peab eelnõu ette nägema võimaluse ETO-ga lepingulises suhtes olevale elutähtsa teenuse osutajale teostada taustakontrolli oma töötajate suhtes ise. Mittearvestatud CER direktiivi art 14 lg 1 kohaselt tohib tau s takontrolliga seotud päringuid esitada üksnes ETO ise. Eelnõu koostatakse direktiivist lähtudes. Samuti on töötajate usaldusväärsuse tagamine/haldamine ETO enda ülesanne (art 13 lg 1 (e)). Oluline on panna tähele ka seda, et andes isikule olulise ülesande (mille täitmine eeldab, et isik oleks n - ö kontrollitud ja taustakontrolli läbinud) peab ETO olema teadlik isiku karistusandmetest ja eelnõus loetletud asjaoludest, keeldumisaluste esinemisel ka mitte andma enam isikule seda ülesannet. ETO - l ei ole võimalik seda kõike täita , kui taustakontrolli teeb kolmas isik. ETO ei saa tagada, et tema juures töötab või talle osutab teenust nõuetele vastav isik, kui ise ei näe andmeid, mille alusel teeb otsuse. Selgitame lisaks, et samamoodi nagu on üksnes ETO kohustus koostada riskianalüüs, ei saa ka lepingupartnerite töötajatest tulenevat riski hindamist karistatuse andmete töötlemisel anda ETO lepingupartnerile. Lisaks võib sellise lahendusega kaasneda oht nii julgeolekule kui ka ETO ärisaladusele, kui ETOd peaksid avaldama lepingupartnerile riskianalüüsis toodud ajaolusid ja tagama sealjuures sellekohase teabe kaitset. Andmete säilitamise puhul juhime tähelepanu sellele, et ETO ei pea eraldi säilitama andmeid, see säte on eelnõust välja võetud . Päringute tegemist puudutavad logid säilitatakse karistusregistri juures. 8. Kaubanduskoda tänab, et eelnõu muudatustes on arvestatud Kaubanduskoja varasemat tagasisidet auditi läbiviimise nõuete osas ning eelnõu teksti on täiendatud sätetega, mis reguleerivad seda, millal võib korraldav asutus nõuda auditi läbiviimist ja selle eest ka tasumist. Kaubanduskoda toob täiendavalt välja, et eelnõu § 1 punkti 23 § 43 1 lg 3 kohaselt saab pidada sõltumatu auditi läbimise kohustuse täidetuks elutähtsa teenuse osutaja poolt, kui elutähtsa teenuse osutaja on läbinud viimase kuue kuu jooksul omal algatusel või muu isiku nõudmisel samaväärse auditi. Oleme seisukohal, et kuue kuu nõue tuleks asendada kaheteistkümne kuuga, kuna praktikas teostatakse auditeid kord aastas. Arvestatud E ttepanekuga on arvestatud ja eelnõu täiendatud. Kuuekuuline nõue asendatud kaheteistkümne kuulisega. 9. Küberturvalisuse seaduse (edaspidi KüTS ) § 3 lg 1 p 1 kohaselt loetakse teenuse osutajateks KüTS tähenduses isik, kes kasutab võrgu- või infosüsteemi hädaolukorra seaduses sätestatud elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse osutamisel. KüTS § 7 lg 1 kohaselt peavad elutähtsa teenuse osutajad rakendama alalisi turvameetmeid, et ennetada küberintsidente , lahendada küberintsidente ja ennetada ja leevendada küberintidentidest tulenevat mõju teenuse toimepidevusele või süsteemi turvalisusele. KüTS § 7 lg 5 kohaselt tuleb § 7 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise ja süsteemide küberturvalisuse tagamiseks kohaldada infoturbe halduse nõudeid üldnimetusega Eesti infoturbestandard (E-ITS). E- ITSi ei pea rakendama, kui teenuse osutaja rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele või teenuse osutaja on esitanud Riigi Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi. Kaubanduskoda tunneb muret, et need ettevõtted, kes täna ei ole ETO-d , kuid eelnõu kohaselt saavad ETO-ks , peavad hakkama rakendama E-ITS nõudeid, kuid need võivad osutuda nende jaoks ebaproportsionaalseks. Kaubanduskoda on saanud toidusektorist ja põllumajandussektorist tagasisidet, et E-ITS nõude rakendamine ei ole ettevõtetele proportsionaalne ning selle nõude täitmine ei pruugi olla võimalik. Koda on seisukohal, et protsesside ringitegemine ja ülalhoidmine vastavalt E-ITS nõuetele võib uutele ETO ettevõtetele kaasa tuua väga suure lisakulu aastas ning see on ettevõtete jaoks ebaproportsionaalne koorem. Lisaks ei ole teada mõjusid, mis selle kohustuse panemine uute ETO ettevõtetele tegelikult tähendab ja millises ulatuses, milliseid investeeringuid vajab ning millist halduskulu nõuab nende ülalpidamiseks. Sellest tulenevalt on Koda seisukohal, et uutele ETO- dele tulenev E-ITS nõue on midagi, mida ettevõtted reaalsuses ei pruugi suuta täita. Selgitused E - ITS-iga seotud mõjud ja üldiselt ETOdele kaasnevad kulud on toodud välja seletuskirjas mõjude peatükis. Toidusektori ETOde kulud on kirjeldatud seletuskirja punktis 6.9. E-ITS on üks standarditest, mis suunab ETOsid süsteemselt hindama riske ja rakendama meetmeid. Meetmete lõplik valik jääb ETO otsustada. Meetmete valikust olenevad ka meetmete rakendamise kulud . E- ITSi ei pea rakendama, kui teenuse osutaja rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele või teenuse osutaja on esitanud Riigi Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi. E-ITS on olemuselt tööriist, mis aitab riske ja sõltuvusi hinnata ja varade turvalisust tagada. Kõiki etalonturbe kataloogis esitatud infoturbe meetmeid ei pea iga ettevõte rakendama, tuleb läheneda riskipõhiselt ja vaadelda ärikriitilisi protsesse. Ilma analüüsita, milline on maksimaalne kahju ja mis ulatuses on kahju kandmine aktsepteeritav, ei saa edasisi järeldusi teha (nt kui kaua saab ilma elektrita, ilma arveid või tellimusi esitamata hakkama, ilma et äriprotsess sellest kahjustuks). Sellise analüüsi peaks ettevõtja ise tegema. Juhime tähelepanu, et E- ITSi alusel koostatud riskianalüüsi maht oleneb ettevõtja enda määratud kaitsealast . Keskenduda tuleb üksnes olulistele süsteemidele. Kui teenuseosutaja ostab süsteemidega seotud teenuse sisse, nt pilvteenuse ja teenusepakkuja süsteemid vastavad ISO/IEC 27001 standardile, siis teenuseosutaja ei pea nende süsteemide suhtes täiendavat analüüsi tegema. E-ITS ei suuna uue süsteemi loomist , vaid üksnes süsteemsemalt analüüsima riske ja rakendama meetmeid. Veel kord rõhutame, et meetmete valik ja seega ka kulude maht on ETO enda reguleeritav . 15.01.2024 saavutasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantslerid kokkuleppe, et Riigi Infosüsteemi Amet abistab toidusektorit kübernõuete (E- ITSi ) profiili koostamisel, kuid profiili koostamine jääb sektori enda ülesandeks. T ehakse koostöö d toidusektoriga ning REM veab protsessi. Kübernõuete rakendamisel kehtib toidusektorile üleminekuaeg viis aastat, st viie aasta jooksul on saavutatud vastavus kübervaldkonna nõuetele (sh tehtud audit). Samuti on lepitud kokku, et MKM ja REM vaatavad üle EASi ja KredExi ühendasutuse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuste tingimused, kas toidusektor saab taotlusvoorude s osaleda ja toetust taotleda https://eas.ee/toetused/kybertoetus/ . Vastava täpsustuse oleme teinud ka seletuskirja ning eelnõus täpsustanud üleminekutähtaega. 5 - aastane üleminekutähtaeg kübeturvalisuse nõuete puhul on laiendatud kõikidele uutele ETOdele . Mis puudutab toimepidevuse kulusid/investeeringuid, siis need olenevad eelkõige kahest asjaolust: a) sellest, mis kokkuleppeni ettevõtted jõuavad korraldava asutusega toimepidevuse nõuete suhtes (määrused väljatöötamisel ja kaasatakse ka huvirühmasid); b) ETO toimepidevuse riskianalüüsis tuvastatud riskidest ja ETO enda poolt riskianalüüsis kavandatud meetmetest. Viimas puhul ka on oluline mõista, et meetmete valik on jäetud ETO enda otsustada. Eesti Kaupmeeste Liit 1. Jaekaubanduse toimepidevuse mõiste Teeme ettepaneku, et jaekaubanduse toimepidevus defineeritaks sarnaselt toidutootmisega kohustusena jätkata tegevust oma tavapärasest mahust vähemalt 75% ulatuses 30 päeva perioodi vältel alates kriisiolukorra välja kuulutamisest. 75% mahust annab võimaluse ettevõtete riskikaardistustes teha erinevaid stsenaariume äritegevuse jätkusuutlikkuse kindlustamiseks erinevate üksuste, tarneahelate ja piirkondade lõikes. Oleme varasemalt püüdnud välja pakkuda eneseregulatiivset plaani, mille kohaselt jaekaubanduses tähendaks toimepidevus kokku lepitud kriisipoodide toimivust. Tänaseks näeme, et riigipoolse tegevuse tõttu tooks see jaekaubandusele kaasa liiga kõrge regulatiivse riski ning sekkumise ettevõtlusvabadusse. Samuti ohu teha ebamõistlikus mahus investeeringuid. Seetõttu ei toeta jaekaupmehed enam kriisipoodide kaudu toimepidevuse tagamist ning võtame tagasi tingimuslikult välja töötatud kriisipoodide nimistu. Selgitused Toidusektorit puudutav elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete määrus on alles väljatöötamisel. Käesoleva eelnõu rakendusakti kavand it nr 5 on täiendatud, sh ei eristata hetkel selles üldis i nõude i d toidusektori ETO tegevusvaldkonna põhiselt. Ettepanek on edastatud REM - le , kes saab määruse väljatöötamisel sellega arvestada. 2. Kriisitoodete sortiment Oleme korduvalt rõhutanud, et külmaahelat vajavate toodete müük on elektrikatkestuste korral toiduohutust arvestades liiga kallis plaan. Mitte üheski riigis Euroopa Liidus ei ole kauplustevõrk kaetud nii suurte generaatoritega, mis suudaksid külmaahelat hoida. Selliste generaatorite ost, hooldus ja ülespanek või transport on liiga kulukad lahendused, et need oleksid erasektorile jõukohased. Meie hinnangul ei ole generaatorpargi ülalpidamine vajalikus mahus jõukohane ka Eesti riigile. Seetõttu oleme soovitanud tugineda kriisiaegses toiduvarus toodetele, mis ei vaja külmutamist. Eelkõige on selleks kuivained, jahutooted, juurviljad, konservid, hoidised jms. Nende toodete laovaru säilib laos üle 30 päeva, mistõttu ka varu hoida ja kasvatada on võimalik. Kaubandusvõrk ei suuda elektrikatkestuste korral piima- ja lihatooteid transportida ja müüa külmaahelat lõhkumata. Selleks puudub vajalik taristu ning taristu soetamine on liiga kallis. Kriisiolukorras on ettevõtted valmis tellima neid tooteid, mis on kättesaadavad nendelt koostööpartneritelt, kes suudavad toota ja müüa. Juhime tähelepanu ka sellele, et ettevõtetel on kohustus hoida kriisivaru. Piima-ja lihatooted on kiirestiriknevad ja nende puhul ei ole võimalik 30 päeva laoseisu tagada kuna tooted ei säili kaupmehe laos nii kaua. Isegi 14 päeva varu on ebatõenäoline kuna säilivusajad tulevad enne kätte. Selgitused Liidu tõstatatud probleem on mõistetav ja edastatud REM - le , kes saab nõuete määruse väljatöötamisel sellega arvestada. 3. Raporteerimiskohustus Eelnõu näeb ette, et ETO-d peavad ka tavaolukorras teavitama enda valdkonna vastutajat (kaubanduse puhul Põllumajandusministeeriumi) probleemidest kauplustes, mis mõjutavad toodete müüki. Seda ka olukorras, kus riigis või piirkonnas toidu varustuskindlusega probleeme ei ole. Teavitust nähakse ette minimaalselt 1x päevas kõigi puudutatud poodide kohta. Kaupmeeste Liidu hinnangul on lihtsalt kursis hoidmiseks infovahetuse kohustuse panek ettevõtetele liiga koormav ja ebavajalik. Kriisiolukorras või olukorras, kus piirkonna elanike toiduga varustatus on ohus ja riik saab aidata, on infovahetus otstarbekas. Tavaolukorras on see lihtsalt koormav ning läheb vastuollu Valitsuse lubadusega vähendada ettevõtete halduskoormust 25%. Selgitused Eelnõu kohaselt ei tule ETO - l teavitada igast sündmusest, vaid üksnes elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust. Täpsemad teavitamise künnised määrab kindlaks korraldav astutus kehtestatavas nõuete määruses. Eelnõu tekst i on ka selguse huvides täpsustatud. Kokkuvõttes on fookuses üksnes sündmused, millel võib olla oluline mõju teenuse toimimisele ja toidu kättesaadavusele Eestis. Samad põhimõtted kehtivad ka praegu olemasolevate ETOde suhtes. 4. E-ITS standardi kohustus Oleme jätkuvalt seisukohal, et küberturvalisuse tagamiseks E-ITS standardi juurutamine on toidukaupmeestele ebaproportsionaalne ja ebavajalik kohustus. Kaupmehed on investeerinud ja jätkavad investeerimist IT-lahendustesse, mis tagavad nende tegevusele vajalikus määras küberturbe . Paljude rahvusvaheliste jaekettide lahendused on riikide ülesed ning Eestile eraldi süsteemi loomine on ebamõistlik rätseplahendus. Eesti standardi juurutamine ei anna sektorile lisandväärtust ning raiskab majanduslikult keerukal ajal ettevõtete ressursse ebavajalikele tegevustele. Palume jaekaubanduselt E-ITS standardi kohustuse eemaldamist. Tõenäoliselt on erand mõistlik ka põllumeestele ja toidutööstustele, kes on varasemalt evinud sama seisukohta. Mittearvestatud Küberturvalisuse seaduses ( KüTS ) sisalduvad nõuded vaadatakse MKM veetava revisjoni ja NIS2 direktiivi ülevõtmise raames üle. Täiendavalt selgitame järgmist. E-ITS on üks standarditest, mis suunab ETOsid süsteemselt hindama riske ja rakendama meetmeid. Meetmete lõplik valik jääb ETO otsustada. E- ITSi ei pea rakendama, kui teenuse osutaja rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele või teenuse osutaja on esitanud Riigi Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi. E-ITS on paindlikum lahendus. Juba praegu on küberturvalisuse nõuete kohuslaste hulgas väga erinevaid organisatsioone, kes erinevad nii tegevusala, suuruse, riskide kui ka küberturbe võimekuse poolest. Näiteks juba kehtiva KüTSi kohaselt laienevad nimetatud kohustused ka üldarstiabi osutajatele (perearstid), kes on valdavalt oluliselt väiksema võimekusega kui toidusektori ettevõtted. Sellegipoolest on ka nemad seni suutnud nõudeid täita. E-ITS on olemuselt tööriist, mis aitab kõiki neid riske ja sõltuvusi hinnata ja varade turvalisust tagada. Kõiki etalonturbe kataloogis esitatud infoturbe meetmeid ei pea iga ettevõte rakendama, tuleb läheneda riskipõhiselt. Ilma analüüsita, milline on maksimaalne kahju ja mis ulatuses on kahju kandmine aktsepteeritav, ei saa edasisi järeldusi teha (nt kui kaua saab ilma elektrita, ilma arveid või tellimusi esitamata hakkama, ilma et äriprotsess sellest kahjustuks). Sellise analüüsi peaks ettevõtja ise tegema. Seejuures oleneb E- ITSi alusel koostatud riskianalüüsi maht ettevõtja enda määratud kaitsealast. Keskenduda tuleb üksnes olulistele süsteemidele. Kui teenuseosutaja ostab süsteemidega seotud teenuse sisse, nt pilvteenuse ja teenusepakkuja süsteemid vastavad ISO/IEC 27001 standardile, siis teenuseosutaja ei pea nende süsteemide suhtes täiendavat analüüsi tegema. Kaupmehed tegelevad juba praegu küberturbega . E-ITS ei suuna uue süsteemi loomist , vaid üksnes suunab süsteemsemalt analüüsima riske ja rakendama meetmeid. 5. On ebaselge , kas toidukauplused on ETO- deks määratud või mitte. Nii eelnõus kui seletuskirjas jaekaubandust mainitakse, aga mitte kusagil ei ole nende kohustusi lahti kirjutatud, kriteeriume lahti seletatud ega mõjude hinnangut kirjeldatud. Kuna teistele sektoritele need asjad mingil määral on tehtud, siis tekib tunne, et jaekaubandus ei ole ETO, aga on seaduses ka ära märgitud kui kaasnev valdkond? Meie soov on, et jaekaubandus ei oleks ETO, seega kui meid on eelnõust välja jäetud meelega, siis väga hea. Oleme sellega nõus. Kui aga ma olen eelnõud lugedes sellest mitte aru saanud, siis vajaks selgitamist, millised jaekaupmehed on ETO-d , mis on seaduse mõju neile ja kas neile laienevad kõik kohustused (nt töötajate taustakontroll ja vajadus oma üksuste turvalisust eraldi tagada) või ainult osa neist. Seletuskirjas oli üks viide Toiduseaduse § 464 lõikele 1, kus „sätestatakse üldpõhimõte, et igas valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle aasta selle valdkonna müügikäive on valdkonnas tegutsevate ettevõtjate müügitulust suurim….Jaekaubanduse valdkonnas see ettevõtja, kellel on vähemalt 150 jaekaubandusettevõtet.“ Kas see tähendab, et ETO oleks justkui kaupmees, kellel on 150 kauplust? Samuti ühineme Toiduainetööstuse liidu seisukohaga, et E-ITS nõuete vabastus on toidu varustuskindluses liigkoormav ja me ei saa sellega nõustuda. Kuna ma ei saanud eelnõust aru, kas ja millised toidupoed oleksid ETO-d , on ilmselgelt puudu ka mõjude analüüs. S.h. mõju investeeringutele ning iga-aastasele valmisoleku tagamisele. Toidutööstused, kes on ETO- d,on seletuskirjas nimeliselt välja toodud. Jaekaubandust ei ole mõjude osas üldse mainitud. Sellise segasuse astmega me ei saa eelnõud toetada. Juhul kui eelnõus on selgelt kirjas, et toidu jaekaubandus ei ole ETO, siis me probleeme ei näe, kuna eelnõu ei puuduta enam meid. Igal juhul jätkame me koostööd Regionaalministeeriumi ja Eesti Varude Keskusega oma kriisipoodide plaani osas. Selgitused HOS eelnõust on jaekaubandus jäetud välja, st poode ei käsit a ta ETOdena . Seletuskirja on jäänud kogemata varasema versiooni mõned lõigud. Korrastame seletuskirja. Eesti Proviisorapteekide Liit 1. Meile saadetud eelnõu käsitleb üldiselt kõikidele ETOdele pandud kohustusi, kuid seal ei käsitleta muudatuste konkreetseid aspekte ega anta valdkondlikke vastuseid, millist teenust oodatakse ETO-apteegilt ravimite kättesaadavuse tagamiseks. Eelnõust puuduvad konkreetsed kohustused, apteekidele esitatavad nõuded, nõuete ulatus, konkreetsete ravimite hõlmamine, apteekide õigused, ETO-nõuetele vastavusse viimiseks vajalike kulude ja investeeringute hüvitamine jne, mis apteekidele tekivad. Seletuskirjas mainitakse üksnes lühidalt, et terviseminister kehtestab täpsemad toimepidevuse nõuded, tunnistades samal ajal, et eelnõu koostamise ajal pole need nõuded teada ning nende mõju saab hinnata alles tulevase määruse eelnõu koostamise järgselt (lisaks vt HOS § 36 lg 2). Oma roll on ka Vabariigi Valitsusel – elutähtsa teenuse osutajate toimepidevusestrateegia ja selle koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia koostamise nõuded ja korra ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (Vt HOS § 416 lg 2). Eelnõule lisatud terviseministri määruse kavand ei sisalda mingit sisulist infot, regulatsioon on vaid sisukorra tasemel, ei selgu millised konkreetsed toimepidevuse nõuded apteeke ees ootavad, mis on selle tagamise eeldused, mis on ETO- apteekide valiku kriteeriumid, mis saab siis kui ETO-apteek suletakse, kuidas lahendatakse kulude ja investeeringute pool jne. Selgitused on üldsõnalised ega vasta sisuliselt tõstatatud küsimustele. Kummalisel kombel on jutt eeskätt hoopis apteekide nimekirja koostamisest. EPAL põhiküsimused olid seotud asjaoluga, et eelnõus ei käsitleta muudatuste konkreetseid aspekte ega anta valdkondlikke vastuseid, millist teenust oodatakse ETO-apteegilt ravimite kättesaadavuse tagamiseks. Eelnõust puuduvad konkreetsed kohustused, apteekidele esitatavad nõuded, nõuete ulatus, konkreetsete ravimite hõlmamine, apteekide õigused, ETO-nõuetele vastavusse viimiseks vajalike kulude ja investeeringute hüvitamine jne, mis apteekidele tekivad. Selgitustes viidatakse, et elutähtsa teenuse osutajaks määramine toimub kaasates huvirühmad ning toimepidevuse nõuded sätestatakse toimepidevuse nõuete määruses. Veel kord, nende sisu meile teada ei ole. Nende koostamise ajal hinnatakse ka täpsemate muudatuste ja nõuete mõjusid. Kulude ja investeeringute poole pealt on üldsõnaliselt sedastatud, et apteekide nimekirja ülevaatamise kriteeriumid peavad toetama investeeringute tegemist ja toimepidevuse suurendamist. Meil ei ole võimalik ammendavalt kommenteerida apteekidele pandavaid kohustusi, samuti kulude ja investeeringute poolt, kuni riik pole koostanud/avaldanud detailsemaid dokumente. Ootame endiselt sisulist ja detailsemat infot probleemide kohta . Selgitused Sotsiaalministeerium tutvusta s ravimivaldkonna toimepidevuse nõuete esmast kontseptsiooni 21. novembril 2023. a Riigikantselei apteekrite infopäeval ravimivaldkonna erialaorganisatsioonidele ja kaasatud asutustele. Rakendusaktide tähtajad on 2025. aastal ning need töötatakse täpsem alt välja valdkonna kaasamisel selles ajaraamis peamiselt 2024. aastal. Täiendavalt on kavas koostada 2025. aasta veebruariks üleriigilise riskianalüüsi sektoripõhine vaade. Tervisevaldkonnas kaetakse seal (täpsustused direktiivi lisas, järgnevalt kirjeldatud üldistavalt) tervishoiuteenuse osutajad, EL referentlaborid, ravimite uurimis- ja arendusasutused, ravimite tootjad, meditsiiniseadmete tootjad ja ravimite hulgimüüjad. Riskianalüüsi põhjal täiendatakse või muudetakse direktiivi nõuete kohaselt hiljemalt 2026. aasta 17. juuliks elutähtsa teenuse osutajatega seonduvat. Sellist sektoripõhist analüüsi peab riik tegema vajaduse korra l, kuid mitte harvem kui iga nelja aasta järel. Soovime elutähtsa teenuse nõuete kirjeldamisel põhineda protsessidel, mille üks või teine asutus ise toimepidevana tagada saab , ning vajaduse korra l jätkata arutelusid neile protsessidele alternatiivide kokku leppimisel. Mõistame, et apteekide puhul on see keerukas, kuna ravimite väljastamine-jaemüük on igapäevaselt väga tugevas ristsõltuvuses mitmete teiste teenuste toimepidevusega (nt digiretseptuur, kaardimaksed). Elutähtsa teenuse osutajast üldapteek peaks meie esmases kavandis tagama ravimite jaemüügi koos selleks vajaliku nõustamisega ravimite kasutamise kohta . Ühtlustamaks tervisevaldkonna toimepidevuse nõudeid, pakume aruteluks välja nõude toimepidevus tagada vähemalt 72 tunniks. Soovime apteekide puhul jagada ETO-apteegid kahe valmisolekutasemega apteekideks (kokku ca 50): kõrgema valmisolekuga apteegid ( ca 5) ning tavapärase valmisolekuga apteegid. Nende kahe taseme erinevus seisneks ajas, mille jooksul tuleb pärast sündmuse/häire avastamist töö taastada. Pakume välja, et kõrgema valmisolekuga apteekide puhul peaks see toimuma mõne tunni jooksul ning tavapärase valmisolekuga apteekide puhul 24 tunni jooksul. Juhul, kui aruteludes sektori esindajatega selgub, et asjakohaste plaanide koostamiseks ning toimepidevuse tagamiseks on tarvilik täpsemalt defineerida ravimite nomenklatuur, kaalume selliste nimekirjade või põhimõtete kirjeldamist rakendusakti tasandil. Elutähtsa teenuse osana ei näe me praeguse kavandi kohaselt ravimite valmistamist, kuid soovime apteekidega arutada, kas ja millises vormis saaks siiski (vähemalt teatud kriisiolukordades) olla tagatud ravimite valmistamine patsiendigruppidele, kellele see on kriitiline (näiteks väikelapsed). Lisaks ei ole elutähtsa teenuse osana ette nähtud praegu apteekides osutatavad lisateenused (ka juhul, kui neist osa apteegiteenuse laiendamise käigus tulevikus juriidiliselt apteegiteenuse osaks saavad). Ehkki võimaluse korra l saavad kriisiolukorras tööd jätkata ka mitte-ETO apteegid, soovime ühiselt apteekide ja ravimite hulgimüüjatega kokku leppida, millistes olukordades võiks ravimite hulgimüügiettevõt ted eelisjärjekorras teenindada ETO-apteekide ravimivajadust. Näeme ETO-apteeke ka aluseks (kuid võimaluse korra l mitte ainsaks lüliks) EVK elanikkonna ravimivaru jaotuskava koostamisel. Ohud ning olukorratüübid, millega ETO toimepidevuse riskianalüüsis arvestama peab, on sarnased kui tervisevaldkonnas juba ETOdena tegutsevatel haiglatel ja kiirabil. Soovime näha, et valitavad ETO apteegid moodustaksid mõistliku terviku ETOdest tervishoiuteenuse osutajatega. Kordame veel kord, et käesolevas või järgnevates kommentaari(de)s toodud nõuded on osa esmasest kavandist, mida veel ei ole läbi räägitud valdkonnaga (sh apteekidega). See on vaid alguspunkt edasisteks ühisteks aruteludeks ja kokkulepete sõlmimiseks. 2. 31. märtsil 2023 esitas EPAL juba oma seisukohad Riigikantseleile tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule, mis oli paljuski analoogse sisuga käesoleva eelnõuga. Ökonoomsuse huvides ei hakka me kõiki oma kommentaare üksikasjalikult kordama, vaid palume käesoleva vastusega koos tutvuda veelkord ka märtsikuus esitatud seisukohtadega ja käsitleda neid koos käesolevate kommentaaridega. Märgime veel, et kahe sarnase eelnõu paralleelne menetlemine tekitab apteekidele, kes esmakordselt omandavad ETO-staatuse, olukorra, kus puudub arusaam, kas vajalik on valmis olla kahe suuremahulise, suunalt sarnase, ent võimalik, et mitte täielikult ühtiva ümberkorralduse jaoks. Seetõttu peame oluliseks, et riik need eelnõud omavahel maksimaalses võimalikus ulatuses harmoniseeriks. Märkuste tabelis on kirjas, et meie ettepanekuga on arvestatud. Ootame, et VOSi ja HOSi eelnõude liidetud versioonid tehakse kättesaadavaks. Selgitused Riigikantselei on eelnevalt selgitanud, et direktiivi nõude i d menetletakse eraldi, kuid mõlemad eelnõud üritatakse võimalikult palju omavahel ühtlustada. Kui HOS sätted liiguvad tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusesse , siis kindlasti tutvustame tervikteksti ka osa lis tele. 3. Apteekidel puudub kogemus elutähtsa teenuse osutamisel, kõiki analüüse, auditeid ja õppusi tuleb teha sisuliselt nullist. Lisaks tekivad veel ka püsivad kohustused, näiteks aruannete esitamine, intsidentidest teavitamine, regulaarsed koolitused. Seega on selliste nõuete lisandumine apteekidele väga suur lisakohustus. Seletuskirjas välja toodud valdkondade riskianalüüse on tehtud juba aastaid ning ilmselt tõesti on võimalik neid sisse tellida, kuid apteekide puhul ei ole selliseid standardseid riskianalüüse olemas ning apteekidel endal puudub võimekus ja oskus nii lühikese aja jooksul neid koostada. Enamusel üldapteekidel puudub võimekus seletuskirjas viidatud lisakulude või kohustuste kandmiseks ilma riigipoolse (kaas)finantseerimiseta. Lisaks on ju teadmata, milliseid lisakulusid ja mis mahus tuleb teha, et vastata toimepidevuse nõuetele – vajalikud võivad olla näiteks laovaru ja ravimite sortimendi suurendamine, personalipoliitika muudatused ja täiendavad kohustused tööandjale (nt taustakontroll töötajatele , töötamise nõudmine hädaolukorras). Lisaks ühekordsed investeeringud - varugeneraatorite ja –kommunikatsioonide olemasolu, elektrisüsteemide ümberehitus, IT süsteemide arendus ja dubleerimine. Kuna regulatsioon ses osas puudub ja ka seletuskiri ei kirjelda, siis võib eeldada, et riigi poolt on läbi mõtlemata üldapteekidele vastavate ressursside tagamise plaan. Seega ei pea me seaduse rakendamist enne selge plaani koostamist apteekide suhtes võimalikuks. Siiski peame rahvatervise seisukohalt äärmiselt oluliseks, et apteegid oleksid kaasatud elutähtsa teenuse osutajatena ja usume, et lahtistele küsimustele on võimalik aruteludes sektoriga vastused leida. Kahjuks selgitused ei adresseeri sisuliselt ühtegi püstitatud küsimust ja probleemkohta. Ootame jätkuvalt sisulist ja detailset infot püstitatud probleemide osas. Selgitused Mõistame, et uute ETOde jaoks on muutuste mõjud suuremad kui juba olemasolevate ETOde jaoks nõuete täiendamised või muutmised. Mõjude leevendamiseks oleme arvesse võtnud, et teatud kriisiplaane ja riskianalüüse võivad apteegid koostada sektoriüleselt (täpsustades neid konkreetse üldapteegi detailidega, koostööd tehes ka perearstidega, kus see on relevantne) ning kohustuste rakendumisel nii üldapteekidele kui ka ravimihulgimüüjatele on kehtestatud piisav üleminekuperiood. Elutähtsate teenuste toimepidevusega seotud kulude kohta kehtib teiste riikidega sarnane põhimõte, et kulud kaetakse teenuse hinnast, st need kulud tasub lõpuks tavatarbija. 4. Eelnõust ei selgu, mis saab juhul, kui ETO-apteek sulgeb oma uksed, sh kas ja kuidas hüvitatakse tema poolt tehtud investeeringud ja kantud kulud. Kuidas määratakse uus ETO- apteek ja mis ajaraamis ning kuidas tagatakse talle vajalikud finantsvahendid nõuetele vastavusse viimiseks. Kuidas on tagatud ravimite kättesaadavus perioodil, mis üks ETO apteek on lõpetanud oma tegevuse, kuid teine ei ole veel valmis elutähtsa teenuse osutamiseks. Kahjuks selgitused ei adresseeri sisuliselt püstitatud küsimusi ja probleemkohti. Kahtleme, kas selliste otsuste delegeerimine Ravimiametile kui haldusorganine on õiguspärane. Meie hinnangul tuleb põhimõtted kulude ja investeeringute osas paika panna õigusaktide tasemel – oleme oma varasemates kommentaarides selgelt märkinud, et valdav osa apteekidest on väike- või mikroettevõtjad, kellel puudub võimekus riigi poolt pandud mahukate lisakohustuste finantseerimiseks (erinevalt nt suurtest haiglatest, energiatootjatest jne). Apteekide tulubaas on äärmiselt kasin, kuna on seotud ravimite juurdehindluste riiklike piirmääradega. Ootame jätkuvalt sisulist ja detailset infot püstitatud probleemide osas. Lisaks toome välja asjaolu, et apteegid tegutsevad valdavalt üüripindadel, ja mh puudub vastus küsimusele, mis saab kuludest/investeeringutest juhul, kui üürileping lõpeb ja seda ei õnnestu pikendada. Selgitused ETO apteekide nimekirja muutmisel tagatakse uuele ETOst üldapteegile sarnased tingimused esialgsete juba määratud ETO üldapteekidega (tingimused, üleminekuperiood jms). Ravimiamet on kavandatud muudatuste järgi kohustatud mitte harvem kui kord aastas vaatama üle ETOde nimekirja ning vajaduse korra l tegema ettepaneku ETOde määramiseks või muutmiseks. Ettepanekute puhul arvestatakse põhimõtet, et elutähtsa teenuse osutamise staatus oleks püsiv (s.t kui vähegi võimalik, ei hakka ETO apteegid jooksvalt vahetuma). Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 35 lõike 3 alusel on võimalik ETO apteeki jätkamise ettekirjutusega kohustada jätkama üldhuviteenuse osutamist kuni üheksa kuud pärast kavandatud loobumise tähtaega senistel tingimustel või võimaluse korral ettekirjutuses märgitud tingimustel, mis on ettevõtjale senistest vähem koormavad. Mõistame, et apteegi tegevuse lõppemine võib toimuda põhjustel, mis välistavad sellise ettekirjutuse mõistlikkuse. Vahepealsel perioodil peab ravimite kättesaadavus t tagam a kokkuleppel piirkonna teiste apteekidega. 5. Eelnõust lähtuvalt pannakse kohaliketele omavalitsustele kohustuse koostada kohaliku omavalitsuse riskianalüüs (HOS § 9 lg 7). Nimetatud kohalike omavalitsuste riskianalüüsid on aluseks üleriigilisele riskianalüüsile ja võimaldavad saada tervikliku ülevaate kohalike omavalitsuste, regioonide ja ka riigi riskidest tervikuna. Apteekide vaatest on oluline ja vajalik, et riskianalüüsi lisatakse ka kohalike omavalitsuste vaade. Eriti tähtis on see, et see ka reaalselt ja efektiivselt rakenduks. Viimased kriisid, nii koroonaepideemia kui ka Ukraina sõjapõgenike saabumine näitasid, et kohalike omavalitsuste kaasamine on väga oluline ja tegevuste planeerimine sel tasemel vajab selgemat hindamist. Samuti vaid üht väiksemat piirkonda mõjutava kriisi puhul peaks olema riskid hinnatud ja tegevused planeeritud. Eelnõu ettevalmistaja selgitused: Üleriigilise riskianalüüsi koostamisel võetakse see arvesse ja kajastatakse üldisemat KOVide vaadet (partnerite seisukohast olulist infot). Detailsemat KOVide vaadet saab KOVide riskianalüüsidest endist. EPALi hinnang selgitustele: Palun täpsustada, millistele eelnõu sätetele see väide tugineb. Selgitused Üleriigilise riskianalüüsi koostamist reguleerib HOS § 9 1 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus ning KOV riskianalüüsi koostamist reguleerib HOS § 9 2 lg-s 3 nimetatud VV määrus. Protsessi, riskianalüüside omavahelist seost ja koosseisu reguleeritakse nimetatud määrustega. 6. Märgime, et kahetsusväärselt ei ole eelnõu koostaja andnud selgitusi ja vastuseid EPALi 27.03.2023 kirja teises osas ehk tähistusega II. Juriidilised ja praktilised küsimused alapunktides meie poolt püstitatud küsimustele ja probleemkohtadele. Palume lahkesti anda selgitusi ka seal toodud probleemide osas. Millal rakenduvad kriisiseadusest tulenevad nõuded üldapteekidele , millal tuleb kinnitada asjakohased dokumendid (riskianalüüs, riskiplaan, toimepidevuse tagamise plaan)? Kuna puuduvad konkreetsed toimepidevuse nõuded, ei ole võimalik sisuliselt asjakohaseid regulatsioone hinnata ega kommenteerida. Ühine riskianalüüs kogu valdkonnale, mille paneks kokku koordineeriv asutus oleks siinkohal kindlasti abiks. Kuna pole teada, millised apteegid ETO-ks määratakse, siis pole teada nende ettevõtjate seiskoht selles suhtes. Mis saab kui nad näiteks keelduvad või äärmisel juhul isegi tegevuse lõpetavad? Kuidas tagatakse apteekidele vajalikud ressursid või kompenseeritakse täiendavad kulud? Milline on üldapteekide kui üldhuviteenuse osutajate ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse nõuete omavahelised seosed, millised on erisused? Kuidas tagatakse apteekidele vajalikud ressursid või kompenseeritakse täiendavad kulud? Pole võimalik aru saada, kuidas Terviseamet kavandab apteekide töötajate poolt töökohustuste täitmise korraldust ning peab selle üle arvestust tervishoiukorralduse infosüsteemis. Samuti, kuidas kohaldatakse apteegitöötajatele töökohustuste rakendamist. Kuidas tagatakse apteekidele vajalikud ressursid või kompenseeritakse täiendavad kulud? Kuidas on planeeritud ETOks määratud apteekide loetelu muutused? Näiteks juhul kui toimuvad muutused rahvastiku paiknemisel või teiste elutähtsa teenuse osutajate paiknemisel, siis kas see toob alati kaasa muudatused ka ETOks määratud apteekide valikul? Kui apteek, kes on ETO, teeb suured investeerinud apteegi toimepidevuse tarvis, näiteks viib sisse muutused elektrisüsteemis, soetab generaatori, ostab sisse riskianalüüsid jne, siis kuidas on tagatud, et see kõik peale Ravimiameti järjekordset ajakohasuse hinnangut, mis toimub korra aastas, ei muutu mõttetuks, sest ETOks nimetatakse teine apteek? Kuidas sel juhul hüvitatakse apteegi poolt kantud kulud? Suurem osa apteeke asub üüripinnal. Üüripinnal jätkamine on üürniku ja üürile andja vaheline kokkulepe. Kui üürilepingu pikendamises kokkuleppele ei jõuta, siis kuidas on planeerinud riik korraldada, et apteegi omanikule seoses ETO kohustuse täitmisega tehtud investeerinud hüvitatakse. majandustegevuse lõpetamise kohta erisusi ette nähtud ei ole, nii näiteks peab üldapteek , kes osutab elutähtsat teenust, teavitama üldhuviteenuse osutamisest loobumisest seda takistavate asjaolude olemasolu tõttu tegevuslubade andjat ehk Ravimiametit vähemalt kolm kuud ette.Kolme kuu jooksul ei suuda ükski apteek tagada ETO staatuse üle võtmist. Kuidas on sellisel juhul tagatud selle piirkonna kriisi korraldus? Eelnõus pole sätestatud ega seletuskirjas selgitatud, millal hakkab Ravimiamet tegema järelevalvet üldapteekide kriisiülesannete täitmise ja selleks valmistumise üle. Kas see toimub koos eelnõu vastu võtmisega või rakendub sellele mingi ülemineku periood? Ja lõpetuseks on meie hinnangul oluline, et üldapteekide toimepidevuse tagamise kohustus peab korreleeruma ka ETO apteekide õigusega nõuda hulgimüüjatelt enda eelisjärjekorras varustamist elutähtsate ravimite/meditsiiniseadmetega kriisiolukorras. Pole võimalik aru saada, kuidas see lahendatakse. Selgitused Ajakava tulenevalt CER direktiivi ülevõtmisel (seaduse jõustumine 18. oktoobril 2024. a) ette nähtust: 18.10.2024. a – ministri määrus, millega kehtestatakse ETOks määramise täpsemad tingimused ja kord; 30.06.2025. a – ministri määrus, milles kirjeldatakse ravimitega varustamise kui elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded; 31.12.2025. a – üleriigiline riskianalüüs; 31.12.2025. a – elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia; 28.02.2026. a – Ravimiameti ettepanekul määratakse ministri haldusaktiga ravimivaldkonna ETOd , haldusaktis nähakse ette nõuetele vastamise kuupäev; ETO kohustuste täitmise tähtajad hakkavad kulgema haldusakti andmisest alates. Riskianalüüs tuleb teha üheksa kuu jooksul, plaan kümne kuu jooksul. Muud e nõuete kohta määratakse täpsemad tähtajad korraldava asutuse haldusaktiga. Võtame teadmiseks ning võimaluse korra l arvestame edasise planeerimisel. Näeme tugevaid koostöökohti ETOde riskianalüüside ja -plaanide koostamisel nii apteekidel omavahel kui ka võimaluse korra l läheduses või samas hoones asuvate tervishoiuteenuse osutajatega (kui see on relevantne). 3. Läbirääkimisi konkreetsete üldapteekidega alustame 2024. a, ETOde määramise tähtaeg on 2026. 4. Seletuskirjas on märgitud, et ravimi hulgimüüja, kes on määratud ETOks , on ühtlasi üldhuviteenuse osutaja MSÜS § 5 tähenduses ja talle kohalduvad üldhuviteenuse osutajale ette nähtud kohustused, nõuded ja tähtajad niivõrd, kuivõrd ETOle ei ole sätestatud teistsuguseid nõudeid. Erisused on sätestatud näiteks üldhuviteenuse osutaja ja elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse nõuetes. See tähendab, et ETOdele lisanduvad täiendavad nõuded HOS regulatsiooniga, mida üldhuviteenuse osutajatele ei kaasne. 5. Töökohustuse kavandamine toimub vastavalt TTKS §-le 26 4 ja § 58 1 lg 4 punktile 2 ning riigikaitseseaduses sätestatule (vt ka määrust https://www.riigiteataja.ee/akt/116032022013 ). Vastavalt TTK S- le töödeldakse tervishoiukorralduse infosüsteemis tervishoiutöötajate, tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute, proviisorite ja farmatseutide töökoha andmeid. Vastavad tervishoiukorralduse infosüsteemi arendused ei ole veel valmis. 6. Ravimiametil on kohustus mitte harvem kui kord aastas nimekiri üle vaadata ning vajaduse korra l esitada muudatusettepanekud. Soovime lähtuda põhimõttest, et ETO staatus oleks püsiv ning apteekidel oleks kindlustunne pikaajaliste investeeringute tegemisel. 7. vt eelmist 8. senine teiste valdkondade ETOde praktika näitab, et olulisemate üüripindade vahetusi on toimunud harva. Seda on peetud äririski osaks või lahendatud tehniliselt nii, et vara oleks võimalik teisaldada teistele äripindadele. 9. vt varasemat vastust (paar küsimust eespool) 10. ETOde määramise tähtajaks on eelnõus 2026. aasta veebruari lõpp, seejuures rakendatakse määramisel apteekidele üleminekuperiood. Järelevalve saab toimuda alles pärast üleminekuperioodi lõppemist, küll aga loodame Ravimiameti nõu apteekidele ka juba üleminekuperioodi jooksul. Arvestama peab, et kavandatav roll kriisides on ka Ravimiameti jaoks uus ning nõuab ka ta l uute pädevuste loomist. 11. Toetame samuti seda põhimõtet. 7. Meile saadetud eelnõu käsitleb üldiselt kõikidele ETO- dele pandud kohustusi, kuid seal ei käsitleta muudatuste konkreetseid aspekte ega anta piisavalt valdkondlike vastuseid, millist teenust oodatakse ETO-apteegilt ravimite kättesaadavuse tagamiseks, millised on konkreetsed nõuded ja tingimused. Tagasiside tabelisse lisatud selgitused ETO-apteegi nõuete osas pigem suurendavad meie ebakindlust, sest näiteks ravimite valmistamise tagamine ETO apteekides on täiesti uus teema. Tavatingimustes valmistavad Eesti apteekidest ravimeid vaid 30% ja sedagi enamasti väikestes kogustes. Seletuskirja on sel korral lisandunud ka otseselt vastuoluline info: leheküljel 62 on sedastatud, et elutähtsaks muutub 24 apteeki ja nende juures määratakse eelduslikult kokku kuni 125 riigikaitselist töökohta. Samas, seletuskirja lehekülgedel 74-75 on jutt umbes 50 ETO-apteegist. Igal juhul on selge, et ETO-kohustuste täitmiseks on apteekides vaja lisatööjõudu (isegi Ravimiamet möönab enda puhul lisatööjõu vajadust), mille tagamine on problemaatiline nii organisatoorselt kui finantsiliselt. EPAL’ile jääb arusaamatuks, millistest numbritest tuleb lähtuda. Selgitused Mõistame EPALi muret ja soovime siinkohal täpsustada õigusloomega seotud asjaolusid. Seadusega sätestatakse need ETOde õigused ja kohustused, mis peavadki põhiseaduse kohaselt olema reguleeritud seaduse tasandil. Sarnaselt kehtiva HOS ga saab seadusandja anda elutähtsat teenust korraldavale asutusele volituse kehtestada täpsemaid nõudeid, mis aga peavad jääma seadusega antud volituse ulatusse ja piiridesse. Ravimite kohta kehtestab nõuded Sotsiaalministeerium. Sellest tulenevalt on eelnõuga nähtud ette ka vastavate rakendusaktide puhul üleminekuaeg. Üleminekuaeg on vajalik mh selleks, et oleks piisav aeg puudutatud isikute, sh EPALi kaasamiseks. Sotsiaalministeeriumil tuleb kehtestada toimepidevuse nõuete määrus ravimite kohta hiljemalt 01.07.2025. Nimetatud määrus töötatakse välja eelkõige 2024. aastal ning sellesse kaasatakse kindlasti ka EPAL. Seletuskirjas on tõepoolest jäänud sisse ebatäpsus apteekide arvu kohta . Õige arv on 24. Pikemas perspektiivis kaalutakse seda viia 50ni, kuid käesoleva eelnõu rakendamisel keskendutakse 24 - le. Täiendasime seletuskirja. 8. Samuti on endiselt selgusetu, mis saab juhul, kui ETO-apteek ei suuda talle pandud toimepidevuse nõudeid täita, kui eelnevas ahelas olevad ETO-protsessid on tagamata (nt digiretseptuur, kaardimaksed jne). Mis saab sel juhul võimalikest sanktsioonidest? Selgitused Iga ETO vastutab üksnes enda teenuse toimepidevuse eest. Samas enda toimepidevuse kavandamisel tuleb võtta arvesse ka teiste teenuste võimalik k e katkestusi (nt side - või elektrikatkestusi) ning mõelda võimalike maandavate meetmete peale ETO toimepidevuse riskianalüüsis ning tegevuste peale kriisis ETO toimepidevuse plaanis. Mis need võimalikud maandavad meetmed või tegevused kriisis on , oleneb paljuski ka korraldava asutuse kehtesta ta vatest toimepidevuse nõuetest. Täpsemad nõuded räägi b Sotsiaalministeerium apteekidega eelnevalt läbi toimepidevuse nõuete määruse väljatöötamisel. Ravimiametil tuleb koostada ka hädaolukorra lahendamise plaan, st apteekide üle n e plaan selle kohta , kuidas tullakse toime ühe või teise kriisiga juhul, kui apteegid üksinda oma jõuga ei saa hakkama. Sanktsioonid ETOst apteekidele kaasnevad üksnes siis, kui ETO apteek ei täida HOSi üldnõudeid (nt riskianalüüsi ja plaani koostamine, õppuste korraldamine) või ei täida korraldava asutuse kehtestatud toimepidevuse nõuete määruse nõudeid. ETOt ei sanktsioneerita teise valdkonna ETO poolt täitmata nõuete eest. 9. Täiesti lahtiseks jääb meie jaoks, kui suured kulud ja investeeringud ettevõtjale kaasnevad ETO-apteekideks muutumisega. Riigi poolt antud selgitustes on väidetud, et elutähtsate teenuste toimepidevusega seotud kulude osas kehtib teiste riikidega sarnane põhimõtte, et kulud kaetakse teenuse hinnast, st need kulud tasub lõpuks tavatarbija. Apteekide puhul see selgitus ei tööta, kuna ravimite juurdehindlused on riiklikult reguleeritud (ja niigi madalad) ning apteek ei saa omatahtsi hindu tõsta. Kokkuvõte : oleme jätkuvalt valdavas osas teadmatuses oma kohustustest, tulevastest kuludest ja investeeringute vajadustest, kuid nii palju on selge, et enamusel üldapteekidel puudub võimekus lisakulude või kohustuste kandmiseks ilma riigipoolsete lahenduste väljapakkumiseta. Isegi riskianalüüside, kriisiplaanide jmt koostamine võib üksikapteegile üle jõu käia. Kahjuks peame seadust rakendamatuks , seni kuni riik pole välja pakkunud finantsilisi jm lahendusi. Samas oleme veendunud, et apteekide kaasamine ETO-ettevõtete hulka on ilmselgelt möödapääsmatu, et tagada ravimite kättesaadavus Eesti elanikele kriisi olukordades. Selgitused Sotsiaalministeeriumil tuleb kehtestada toimepidevuse nõuete määrus ravimite kohta hiljemalt 01.07.2025. Nimetatud määrus töötatakse välja eelkõige 2024. aastal ning sellesse kaasatakse kindlasti ka apteekide esindajad, sh EPAL. Määruse väljatöötamise käigus soovib SOM selgitada välja ka tulevaste kulude mahud ja praegused võimelüngad, mis apteekidel võivad esineda. Lisaks on 2024. a SoM tööplaanis laiem ravimite hinnaregulatsiooni süsteemi ülevaatamine ja muudatusettepanekute esitamine (väljatöötamiskavatsuse koostamine aasta lõpuks). SoM leiab, et ei ole praegu mõistlik kehtestada üht eraldiseisvat meedet kriisivalmiduse tagamiseks, kui suur süsteem selle ümber on lähiajal muutuses. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 1. Kõikide HOS-is kehtestatud nõuete täismahuline rakendamine toiduvaldkonnas tegutsevale ETO-st ettevõtjale ( toiduETO ) on äritegevust otseselt piirav ja ettevõtjat koormav ning on meie hinnangul nii mastaapses mahus ebamõistlik ja mitte vajalik. Seepärast tuleb HOS-i kõikide sätete rakendamise vajadust toiduETO-le hoolikalt kaaluda seda nii konkurentsivõimekuse vähenemisest kui proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt. Olgu siinkohal mh toonitatud, et toiduvaldkonnas saavad ETO-ks nimetatud vaid väike osa kogu põllumajanduse ja toidutootmisega tegelevatest ettevõtjatest, mistõttu HOS pärsib selgelt toiduETO-ks nimetatud ettevõtjale konkurentsieeliseid. EPKK on olnud alati seisukohal, et Eesti põllumajandus- ja toidusektoril on strateegiliselt tähtis roll toidujulgeoleku tagamisel. Meie hinnangul on Eesti toidujulgeoleku kindlustamiseks vaja luua soodsad tingimused kodumaise toidutootmise arenguks, et tagada Eesti isevarustatuse tase nii nendes sektoristes, kus Eesti varustamine toiduainetega pole tagatud, säilitades samas nende valdkondade konkurentsivõime, kus Eestil on olemas rahvusvaheline konkurentsieelis ja ekspordivõime. EPKK on siiani olnud positsioonil, et olulisemad põllumajandusettevõtjad ja toidutootjad tuleb nimetada riiklikult elutähtsa teenuse osutajaks ning neile on oluline tagada ligipääs toidu ja toidu tootmiseks vajalike infrastruktuuridele ning kriitiliselt tähtsate tootmissisendite riiklikule varule. Muuhulgas tuleb meie meelest toiduETO-le kindlustada juurdepääs kõikidele investeeringutoetusele, et seeläbi suurendada nende võimekust toidu varustuskindluse tagamisel. Selgitused Teenused on valitud elutähtsate teenuste hulka kindlate kriteeriumi d e järgi. Elutähtsaks teenuseks loetakse üksnes sellist teenust, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või tekitab suure keskkonnakahju ja mille katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele. Tegemist on n - ö alusteenustega, millest oleneb inimeste elu ja tervis ning ühiskonna püsimajäämine, riigi toimimine laiemalt. Sama st põhimõttes t lähtutakse ka ETOde väljaselgitamisel. Fookuses on üksnes tervise, elu, ühiskonna toimimise seisukohast olulisemad ettevõtted. Ka teistes valdkondades ei ole regulatsiooniga hõlmatud kõik ettevõtted, vaid teatud ettevõtted, kellel on oluline mõju. Seejuures ei ole seni praktikas täheldatud, et teistes sektorites ETOd kaotasid konkurentsieelise võrredes mitte ETOdest ettevõtjatega. Vastupidi, tänu toimepidevuse nõuete täitmis ele on sellised ettevõtted vastupidavamad erinevates kriisides ja on kujunenud konkurentsivõimelisemaks. Seega ei ole asjakohane märkus, et toimepidevuse nõuete tõttu kaotavad ettevõtted konkurentsieelise. Toiduga varustamine muutub elutähtsaks teenuseks ja olulisemad toidukäitlejad ETOdeks . Seoses sellega kaasnevad sellistele toidukäit lejatele lisa ks ETOde kohustustele ka ETO staatusest tulenevad õigused. 2. HOS-i täiendamine, taustakontroll HOS-i täiendatakse §-ga 41 1 , mille kohaselt peab ETO tagama nende isikute usaldusväärsuse, kes täidavad lepingu või muul alusel elutähtsa teenuse osutaja juures elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulisi ülesandeid nagu elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamine või haldamine ning ülesanne, mis võimaldab ligipääsu elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele. Usalduseväärsuse tagamiseks peab ETO selliseid ülesandeid täitvate isikute suhtes teostama taustakontrolli. Seejuures ei tohi kindlaksmääratud ülesandeid anda täitmiseks isikule, kes on piiratud teovõimega ega ka isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 , sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Taustakontroll tuleb teostada enne isiku tööle asumist ja iga kahe aasta tagant peab kontrolle läbi viima ka ülesandeid täitvate isikute suhtes. Kuigi § 41 2 annab ETO-le taustakontrolli teostamiseks õiguse saada ja töödelda kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku kohta isikuandmeid, on taustakontrolli teostamise kohustuse lisamine ETO-le ebarealistlik ning seletuskirja põhjendus, et taustakontrolli tegemine jäetakse ETO ülesandeks, kuna selline kontroll piirdub üksnes päringute esitamisega vastavasse registrisse ja valmisvastuste saamisega, st kontroll ei eelda eriteadmisi või lisaandmete kogumist, ei ole korrektne. Siinkohal oleme erimeelt, sest meie arvates nõuab piiratud teovõime määratlemine eriteadmisi ning päringu tegemine vastavatesse registrisse toob ettevõtja jaoks kaasa suureneva halduskoormuse. Eelnõus ei täpsusta muuhulga olukorda, et mida ETO peab tegema juhul kui selgub, et elutähtsa teenuse tagamise olulisi ülesandeid täidab ebasobivaks hinnatud isik. Selgitused Eelnõu on täiendatud. Teovõime kontrollimine on eelnõust välja jäetud ning kontroll piirdub üksnes karistatuse andmete päringuga. Eesti kodanike karistused teistes EL riikides jõuavad Eesti karistusregistrisse. EL riikide kodanike karistusi on võimalik kontrollida EL karistusregistri andmebaasist ECRIS. ETOdel tekib võimalus esitada digitaalne päring. Sellise lahenduse puhul tuleb aga arvestada, et vastuse saamise täpne aeg jääb avatuks, kuna liikmesriikides on ametiasutustel erinevad tähtajad vastamiseks. Olenemata ECRISe kasutamise võimalustest saab ETO kõikide lt EL ja kolmandate riikide kodaniketelt küsida väljavõtte koduriigi registrist. See tähendab, et töötaja peab sellis e väljavõtte ise esitama. Sellist lähenemist kasutatakse ka praegu mõne sektori puhul nii Eestis kui ka mujal maailmas. Taustakontrolli on kavas niipalju kui võimalik digitaliseerida ja automatiseerida. Eelnõu täiendatakse karistusregistri muudatusega ning täpsustatakse, et karistusandmete kontroll ETOdele on tasuta. Eelnõu kohaselt on ETO-l õigus saada päringu tegemiseks vajalikud andmed ja päringu teeb ETO. Eelnõu kohaselt jagunevad karistused kahte liiki. Sätestatakse kuriteod, mille esinemisel ei tohi isik ETO juures töötada. Muude kuritegude puhul on jäetud ETO - le kaalumisõigus, kas vabastada isik töölt, jätta tööle võtmata, suunata teisele tööle või aktsepteerida riski. 3. Toiduseaduse täiendamine, e lutähtsa teenuse osutaja ja toidu varustuskindlus ToiduETO määratlus reguleeritakse edaspidi lisaks HOS- le ka toiduseaduses (TS). Viimasesse lisatakse kooskõlastamisel oleva eelnõuga uus osa „7 1 . peatükk Toidu varustuskindlus“. TS-i uus § 46 2 annab Vabariigi Valitsusele õiguse keelata osaliselt või täielikult toidu väljavedu Eestist, kui toitu ei turustata piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või on oht sellise olukorra tekkeks. Meetme kehtestamine on elanikkonna toiduga varustamise kindlustamise tagamiseks kindlasti vajalik, kuid arvestada tuleb ka toiduETO-ks nimetatud ettevõtjate kohustustega, mis on seotud tema partneritega väljas pool Eestit. Pöörame tähelepanu, et toodete ja teenuste sisseost, müük kohalikul turul ja eksport on kõik seotud lepinguliste kohustustega, mille mitte täitmine toob kaasa ettevõtjale sanktsioonid. Juhul kui VV kuulutab välja osalise või täieliku väljaveo keelu, on vajalik anda toiduETO-le garantii, mille alusel saab ettevõtja viidata lepingupartneritele, et tegemist on force majeure ´iga , mis takistab tal lepingutingimustest kinni pidada ning seetõttu ei rakendu talle lepingujärgsed sanktsioonid. Laiem küsimus paragrahvi kehtestamisel on - kas säte on kooskõlas WTO kaubandustõkke reeglitega? Lisaks pöörame tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas viidatakse, et TS-i § 46 2 täiendatakse kahe lõiguga, kuid eelnõu § 46 2 sisaldab vaid ühte lõiget. TS-i uus § 46 3 määratleb toiduETO-ks ettevõtja, kellel on teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise, looma pidamine liha või piima tootmise, liha käitlemise, piima käitlemise või toidu jaekaubanduse valdkonnas märkimisväärne mõju elanikkonna toiduga varustamisel. Pöörame tähelepanu, et Eestis on makaronitoodete tootmine väga marginaalne, enamus turul müüdavatest makaronitoodetest imporditakse. Küll aga on pagaritootmise ja makaronitootmise peamiseks tooraineks jahu, mille varustuskindluse tagamine on oluline ära märkida, sest jahu on oluliseks tooraineks leiva ja saiatööstusele. Seepärast teeme ettepaneku märkida vastav valdkond järgmiselt: teraviljatooete, jahu-, pagari- või makarontoodete tootmine . Mittearvestatud /Selgitused Ettepanekuga märkida toidu varustuskindluse valdkonnana teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise asemel teraviljatoodete, jahu-, pagari- või makarontoodete tootmine , ei saa nõustuda. Nimelt jahu ja jahutooted, sh makarontooted, kuuluvad juba sätestatud teraviljatoodete alla ja seega puudub vajadus nende eraldi märkimise järele. Asjakohane selgitus on ka seletuskirjas ToiduSi § 46 3 lõike 3 kohta välja toodud: „ Eelnõu kohaselt on toidu varustuskindluse valdkondadeks eelkõige teraviljatoodete (nt jahu, tangud, helbed) tootmine, makarontoodete tootmine, pagaritoodete (nt lihtpagaritooted leib, sai) tootmine /…/.“. Täiendavalt selgitame, et eelnõu ei reguleeri ja sellesse ei ole kavandatud ka lisada sätteid, mida kohaldada erinevates force majeure olukordades. Sellel puhul tuleb endiselt lähtuda lepingust ja VÕSs ning teistes asjakohast olukorda reguleerivates seadustes sätestatust. Riigikohus on oma 15. detsembri 2005. a otsuses asjas 3-4-1- 16-05 (p 22) asunud seisukohale, et: „ Põhiseadusega nõutava ja vajaliku õigusselguse määra piiritlemisel saab kohus arvestada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Euroopa Inimõiguste Kohus on otsuses Sunday Times vs. Ühendkuningriik leidnud: „ Normi saab pidada „ seadusek s“ üksnes siis, kui see on formuleeritud piisava täpsusega, võimaldamaks kodanikul oma käitumist reguleerida: ta peab saama – kui tarvis, siis asjakohase nõustamise abiga – asjaolusid arvestades mõistlikul määral ette näha tagajärgi, mille teatud tegevus võib kaasa tuua. Need tagajärjed ei pea olema absoluutse kindlusega ettenähtavad: kogemus näitab, et see on saavutamatu. Kuigi kindlus on väga soovitatav, võib sellega kaasneda ülemäärane jäikus, ent õigus peab suutma muutuvate oludega kaasa minna. Seetõttu on vältimatu, et paljud seadused on sõnastatud, kasutades termineid, mis on suuremal või vähemal määral ähmased ning mille tõlgendamine ja kohaldamine on praktika küsimus. “ (Euroopa Inimõiguste Kohtu täiskogu 26. aprilli 1979. a otsus asjas Sunday Times vs Ühendkuningriik, p 49.) Soovitame ettevõtjatel oma tegevust täpsemalt analüüsida õiguslikust aspektist. Selles osas saaks ettevõtjaid abistada muu hulgas nende esindusorganisatsioonide kaudu. Esindusorganisatsioonid saaksid oma liikmete õigusnõustamist korraldada kas ise või oma liikmesorganisatsioonide kaudu (valdkonnale spetsialiseerunud õigusteenuse osutajate andmete liikmetele kättesaadavaks tegemine, tellitud õigusnõuannete või juhiste liikmetele kättesaadavaks tegemine üldisemates küsimustes nagu näidisklauslid põllumajandustoote ja toidu müügilepingutesse, mh force majeure kohta, vastused sagedamini kerkivatele lepinguõiguslikele küsimustele jmt). Eriolukorra kui force majeure mõju kehtivatele lepingutele on mõningal määral juba analüüsitud ja sellekohane teave on internetist vabalt leitav (näiteks õ igusalased soovitused ettevõtetele seonduvalt COVID-19 levikuga – Põllumajandusuudised (pollumajandus.ee); Koroonaviirus kui force majeure – Sorainen; Uudised ja tehtud tööd: COBALT; CoViD-19: Vääramatu jõud | TARK Legal; Lepingulised suhted — Advokaadibüroo RASK jt-d ). Samad soovitused on aluseks võetavad ka toidu väljaveo keelu kehtestamise korral, kuivõrd ka sel juhul on tegemist vääramatu jõu ehk force majeure asjaoluga. 4. HOS-i rakendusakt Edaspidi kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel regionaalministri määrus „Toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded“, mille rakendusakti kavand nr 5 on esitatud eelnõu lisas 2. Nimetatud rakendusakti eelnõu § 2 sätestab, et toiduETO on kohustatud jätkama oma tavapärases mahust vähemalt 75% oma põhitegevust vähemalt 30 päeva perioodi vältel alates kriisiolukorra välja kuulutamisest tagades mh ka tegevusvaru ning peale 30nendat päeva, peab ETO jätkama oma põhitegevust parimal võimalikul viisil. Rakendusakti sõnastuses jääb arusaamatuks, mida põhitegevuse all silmas peetakse? Pöörame tähelepanu, et põllumajanduse ja toidutootmisega tegeleval ettevõtjal võib olla mitu põhitegevust - nt piimatootja, kes toorpiima tootjana kasvatab ka vilja, toodab loomasööta ja biogaasi või lihakäitleja, kelle loomad kasvatatakse üles omavalmistatud söödal ja kes kasvatatud loomad ise tööstuses ära realiseerib ning kõrvalsaadused tootmisüksuses ära käitleb. Lisaks tuleb ära määratleda täpsemalt kas 75% nõuet tuleb vaadelda käibena, tootmismahuna või turule viidud pakendatud toodete arvust või lähtutakse mõnest muust määrast. Rakendusakti § 3 sätestab nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Paragrahv keskendub ETO kohustusele koostada toimepidevuse riskianalüüs. Riskianalüüsi kohustus toob välja ettevõtja võimalikud takistused toiduvarustuskindluse tagamisel. Meie hinnangul ei saa analüüsi lugeda ennetavaks meetmeks ja seetõttu tuleks § ümber nimetada kui Elutähtsa teenuse osutaja kohustus toimepidevuse riskianalüüsi tegemiseks . Selgitused Rakendusakti kavand it nr 5 on täiendatud. Juhime tähelepanu, et tegemist on üksnes määruse kavandiga ja määrus on alles väljatöötamisel, mille tõttu võib selle sisu veel muutu d a. Määruse eelnõu väljatöötamisse kaasatakse ka huvigruppe. Seletuskirjale lisatud ministri määruse „Toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded“ eelnõu kavand (rakendusaktide kavand nr 5) on väljatöötamisel ja kavandatavate nõuete sõnastus räägitakse kõigi osa listega eraldi läbi ning konkretiseeritakse valdkonna põhiselt. See protsess on juba käimas. Samas selgitame, et kuigi põllumajanduse ja toidutootmisega tegeleval ettevõtjal võib tema majandustegevuses olla mitu põhitegevust, siis elutähtsa teenuse osutajaks määramisel määratakse kindlaks ka täpne teenus, mis on selle ettevõtja puhul käsit a tav elutähtsa teenusena. Kui ettevõtjal on mitu põhitegevust, siis elutähtsaks teenuseks võib olla neist kõigist tegevustest vaid üks (näiteks toorpiima tootmine). Elutähtsa teenuse osutaja peab tagama elutähtsa teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. Ehk selle sätte kohaselt ei pea ettevõtja tagama näiteks kogu oma sortimendi tootmist või turustamist kriisis, vaid eelkõige üksnes seda osa, mis on määratletud elutähtsa teenusena selles valdkonnas (näiteks piima tootmise valdkonnas toorpiima tootmine) regionaal ministri määruses või ka vajaduse korral täpsustatud ministri käskkirjas, millega konkreetne ettevõtja elutähtsa teenuse osutajaks määrati. Elutähtsa teenuse määratluse ja nõuded elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse kohta valdkondade ja vajaduse korral toidugruppide kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seega peetakse määruse eelnõu kavandis silmas üksnes seda osa ettevõtja tegevusest, mis on määratletud tema elutähtsa teenusena tema elutähtsa teenuse osutajaks määramise käskkirjas. Kõik asjassepuutuvad ministri määruste eelnõude kavandid on aga hetkel alles väljatöötamisel ja, nagu eespool märgitud, kavandatavate nõuete sõnastus räägitakse kõigi osa listega eraldi läbi. Rakendusakti kavandis toodud määra puhul on tegemist müügitulu määraga. Müügitulu määr on piisavalt jälgitav ja täpne nõue nii ettevõtjale kui ka riigile. Müügitulu andmed kajastuvad ettevõtja majandusaasta aruannetes ja neid saab võrrelda üldise statistika andmetega. Turule viidud pakendatud toodete arvu ja tootmismahu kohta jälgitavad detailsed andmed puuduvad. Statistikas kajastu vad vastava EMTAK-i tegevusala koodiga (justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord “ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) “ ) ettevõtte müügitulu andmed kokku. Tööstustoodete kohta avaldab Statist i kaamet andmed kaupade nomenklatuuri alusel (avaldab kokku andmed TTLi klassifikaatoris antud 11-kohali ss kood iga , mis on omakorda seotud kombineeritud nomenklatuuri (KN) koodi või koodidega.) Andmed ettevõtete toodete kohta kaubagruppide kaupa on liialt detailsed, nende töötlemine on nii Statistikaametile kui ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Põllumajandus- ja Toiduametile seetõttu väga töö- ja ajamahukas ning lisaks vajab ettevõtja toodetavast toidust tegeliku ülevaate saamiseks piisava t üldistusas et . Ettepanekuga rakendusakti kavandi paragrahvi pealkirja muutmiseks ei arvestata. Paragrahvi eesmärk on kirjeldada vajadust analüüsile tugineva eesmärgipärase toimepidevuse tagamiseks. Seetõttu ei pea vajalikuks pealkirja muuta. 5. Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse mõjude hindamine EPKK üldise seisukohana leiame, et kehtiva HOS-i ja kooskõlastamisel oleva HOS-i ja TS-i muudatuste mõjusid toiduETO-le ei ole piisavalt hinnatud. Eelkõige tahame rõhutada asjaoluga, et põllumajandust ja toidusektorit ei ole siiani peetud elutähtsa teenuse osutajaks. Ettevõtjale lisandub kulu, mis on tingitud vajadusest suurendada laopinda tagamaks nõutav 30-ne päevane varude ladustamine, samuti neil tekkida vajadus lisainvesteeringuteks uute seadmete ja tehnoloogiate rakendamiseks või energiavarustuskindluse või muude sisendressursside järjepidevuse tagamisel. Kuna tootmise efektiivsus on viidud maksimaalsele tasemele, hoitakse tooteid, toorainet ja sisendeid laovaruna minimaalsel hulgal, peab ettevõtja suurendama nende laovaru, mis on samuti lisa kulu, mida ettevõtjad peavad kandma oma vahenditest. Kõike seda arvestades tuleb hinnata selliste mõjude ulatust ka konkurentsi tingimustes, teades, et teised samas valdkonnas tegutsevad ettevõtted taolisi lisakulusid kandma ei pea. Lisaks on oluline mõjude hindamisel märgitakse ära ka riigipoolne toetuste skeem ja pakett, mida konkreetselt ja millises ulatuses riik ettevõtjaid toetab . Selgitused Seaduse eelnõu seletuskirjas on toodud välja mõjud uutele elutähtsa teenuse osutajatele : v õimalikud personalikulud, kulud riskianalüüsidele ja plaanidele, auditeerimisele, õppustele. Seaduse eelnõuga ei seata kohustust 30-päevase varu hoidmiseks. Täpsemad toimepidevuse nõuded kehtestab regionaalminister oma määrusega. Seaduse eelnõu juures toodud kavandid on üksnes indikatiivsed. Rakendusaktid on alles väljatöötamisel, sh ei ole veel toimunud määruse mõjude hindami st ega määruse sisuarutelu si d huvigruppidega. Kõik määrusest tulenevad mõjud hinnatakse määruste väljatöötamise käigus, mitte seaduse eelnõu raames. Elutähtsa teenuse osutajaks määramisega ettevõtjale kaasnevad täpsed kulud selguvad tema elutähtsa teenuse osutajaks määramise menetluse käigus. Ettevõtja toimepidevuse nõuete täitmise ajakava, sellega kaasnevad kohustused ja muud selle kohustuse täitmiseks vajalikud meetmed lepitakse selle menetluse käigus kokku iga ettevõtjaga eraldi. Toimepidevuse nõuete täitma asumiseks täieliku valmisoleku saavutamine võib võtta aega ning sõltub nii teiste elutähtsate teenuste toimepidevuse tõstmisest kui ka alles tulevikus kujunda tavate toetusmeetmete edukusest. Samuti sõltub see ettevõtte suurusest ning selle kriisidega toimetulekuks juba tehtud ettevalmistustest. Seetõttu ei ole täpset mõju võimalik välja tuua, kuid eelnevalt nimetatut arvesse võttes on eesmärk tagada võimalikult turuneutraalne lähenemine. 6. EPKK poolt oleme samuti korduvalt oma seisukohti ja ettepanekuid eelnõu vastutavatele koostajatele esitanud ning enamike meie esitatud ettepanekute osas on vastatud selgitustega, miks arvamustega ei ole saanud arvestada. Ka meie oleme mures eelkõige E-ITS-i rakendamise osas. Oleme muuhulas korduvalt pööranud tähelepanu investeeringu vajadusele, mida toiduvaldkonna ETO-d peavad oma vahenditest leidma, et uusi konkurentsi moonutavaid nõudeid täita ning mille osas ei nähta ette mingisugustki toetust riigi eelarvelistest vahenditest. Selgitused Mis puudutab toimepidevuse kulusid/investeeringuid, siis need olenevad eelkõige kahest asjaolust: a) sellest, mis kokkuleppeni ettevõtted jõuavad korraldava asutusega toimepidevuse nõuete suhtes (määrus REM - l väljatöötamisel ja kaasatakse ka huvirühmasid); b) ETO toimepidevuse riskianalüüsis tuvastatud riskidest ja ETO enda poolt riskianalüüsis kavandatud meetmetest. Viimas e puhul on ka oluline mõista, et meetmete valik on jäetud ETO enda otsustada. E - ITSiga seotud mõjud ja üldiselt toidusektori ETOdele kaasnevad kulud on toodud välja seletuskirja punktis 6.9. E-ITS on üks standarditest, mis suunab ETOsid süsteemselt hindama riske ja rakendama meetmeid. Meetmete lõplik valik jääb ETO otsustada. Meetmete valikust olenevad ka meetmete rakendamise kulud . E- ITSi ei pea rakendama, kui teenuse osutaja rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele või teenuse osutaja on esitanud Riigi Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi. E-ITS on olemuselt tööriist, mis aitab riske ja sõltuvusi hinnata ja varade turvalisust tagada. Kõiki etalonturbe kataloogis esitatud infoturbe meetmeid ei pea iga ettevõte rakendama, tuleb läheneda riskipõhiselt . Ilma analüüsita, milline on maksimaalne kahju ja mis ulatuses on kahju kandmine aktsepteeritav, ei saa edasisi järeldusi teha (nt kui kaua saab ilma elektrita, ilma arveid või tellimusi esitamata hakkama, ilma et äriprotsess sellest kahjustuks). Sellise analüüsi peaks ettevõtja ise tegema. Juhime tähelepanu, et E- ITSi alusel koostatud riskianalüüsi maht oleneb ettevõtja enda määratud kaitsealast . Keskenduda tuleb üksnes olulistele süsteemidele. Kui teenuseosutaja ostab süsteemidega seotud teenuse sisse, nt pilvteenuse ja teenusepakkuja süsteemid vastavad ISO/IEC 27001 standardile, siis teenuseosutaja ei pea nende süsteemide suhtes täiendavat analüüsi tegema. E-ITS ei suuna uue süsteemi loomist , vaid üksnes suunab süsteemsemalt analüüsima riske ja rakendama meetmeid. Veel kord rõhu t a m e, et meetmete valik ja seega ka kulude maht on ETO enda reguleeritav . 15.01.2024 saavutasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantslerid kokkuleppe, et Riigi Infosüsteemi Amet abistab toidusektorit kübernõuete (E- ITSi ) profiili koostamisel, kuid profiili koostamine jääb sektori enda ülesandeks. T ehakse koostöö d toidusektoriga ning REM veab protsessi. Kübernõuete rakendamisel kehtib toidusektorile üleminekuaeg viis aastat, st viie aasta jooksul on saavutatud vastavus kübervaldkonna nõuetele (sh tehtud audit). Samuti on lepitud kokku, et MKM ja REM vaatavad üle EASi ja KredExi ühendasutuse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuste tingimused, kas toidusektor saab osaleda taotlusvoorude s ja toetust taotleda https://eas.ee/toetused/kybertoetus/ . Vastava täpsustuse oleme teinud ka seletuskirja ning eelnõus täpsustanud üleminekutähtaega. Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. Kehtiva hädaolukorra seaduse (HOS) kohaselt on elutähtsat teenust korraldavateks asutuseks 33 kohaliku omavalitsuse üksust. Eelnõuga muutuvad korraldavateks asutusteks kõik 79 linna ja valda, mis toob neist 46-le omavalitsusele kaasa täiesti uued ülesanded, mis nõuavad täiendavaid teadmisi ja lisaressursse. Kuigi osad korraldava asutuse ülesanded on 33-le omavalitsusele juba teada, siis eelnõuga kavandatavad muudatused sätestavad kohalikele omavalitsustele ka uusi ülesandeid ( KOVi riskianalüüsi koostamine, riiklikusse strateegiasse sisendi andmine, korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse pikem planeerimine) ja laiendatakse ettevõtjate ringi, kelle suhtes tuleb omavalitsustel täita elutähtsa teenuse korraldaja ülesandeid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) tuleb seletuskirjas kirjeldada seaduse rakendamise eeldatavat mõju kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele ja esitatakse muude kaudsete kulude prognoos. Käesoleval juhul on eelnõu seletuskirjas välja toodud vaid eelduslik täiendav palgakulu ühe uue töötaja kohta, sealjuures vahet tegemata, kas KOV on juba praegu elutähtsat teenust korraldav asutus või saab ta selleks eelnõu muudatusega. Muid kulusid- töökoha ja vajalike vahendite maksumus ning valmistumise tegevustega seotud konsultatsioonide tellimiseks, koolitustel osalemiseks jms ei ole arvestatud. Samas märgitakse seletuskirja lk 65, et lisanduvad kohustused muudavad senist töökorraldus, suurendades töökoormust ja kulusid. Selgitused KOVdele kaasnevad mõjud on hinnatud mitmest perspektiivist: a) riskianalüüsi ja strateegia koostamisega kaasnevad mõjud, b) mõjud lisanduvatele korraldavatele asutustele, c) mõjud seoses korraldava asutuse järelevalve kohustuse laiendamisega. KOV riskianalüüsi ja strateegia kaasnevad mõjud on toodud välja lk-del 64 – 67. Lisanduvate korraldava asutuse, sh lisanduvate KOVde ülesannetega kaasnevad mõjud on hinnatud lk-del 74 – 76. Järelevalvekohustuse laiendamisega seotud mõjud on kajastatud lk-l 78. Eelnõu seletuskirjas oleme keskendunud rahaliste mõjude vaates ennekõike riskianalüüside, strateegia, korraldavate asutuste ülesannete ja järelevalvega seotud kuludele. Nagu ka ise välja toote, siis muid rahalisi mõjusid saab hinnata pärast riskianalüüside ja plaanide koostamist, st ka täiendavate rahastusvõimaluste leidmist saab arutada ennekõike analüüsi- ja planeerimisprotsessile toetudes. 2. Juhime ka tähelepanu HÕNTE § 7 lõikele 2, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksusele lisakulude sätestamisel, tuleb eelnõu koostamisel kavandada nimetatud lisakulude katteallikad. Antud eelnõu kontekstis seda aga tehtud ei ole. Arvestatud Seletuskir ja on täiendatud. 3. Eelnõu seletuskirja kohaselt töötab elutähtsa teenuse osutajate juures u 40 000 töötajat, kellest taustakontrolli vajadusega on u 5000– 7000 töötajat aastas (praktikas võib arv olla suurem), kelle osas tuleb kontroll läbi viia nii tööle võtmisel kui ka iga kahe aasta järel. Kuna taustakontrolli läbiviimise lihtsustamiseks on kavas arendada Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vastutusalas oleva infosüsteemi juurde lisamoodul, siis teeme ettepaneku lisada sinna juba kontrollitud isikute karistusandmete muudatuse korral ETO automaatse teavituse funktsioon. Selgitused Täpsem tehniline lahendus on alles arutelu all. Võimalikult palju toiminguid üritatakse automatiseerida. 4. Seletuskiri täpsustab §-ga 411 lisatavaid kohustusi muu hulgas järgmiselt: „Elutähtsa teenuse osutajal on ühtlasi ka kohustus kontrollida andmeid uuesti juhul, kui isikule usaldatakse kahe aasta jooksul elutähtsa teenuse osutaja juures mõni muu, kuid jätkuvalt lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesanne, kuigi lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid on varem (st eelmise ülesande andmise usaldamisel) juba kontrollitud (vt ka eelnevaid selgitusi lõigete 3–5 kohta).“ Juhul, kui eeltoodud nõue on eesmärgipärane, palume see segaduste vältimiseks sõnastada ka seaduse eelnõus. Mittearvestatud Leiame, et seletuskirjas antud selgitus on piisav. Eelnõus on sõnastatud, et kontroll tehakse alati enne, „ kui isik asub täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet“. 5. Eelnõu eelkooskõlastuse käigus juhtisime tähelepanu vajadusele täpsustada volitatud isiku ja kontaktisiku mõistet ning nende ülesannete erinevust. Vastuses meie märkusele (seletuskirja lisa 4 p 7) on selgitatud, et volitatud esindaja näol ETO juures on sisuliselt tegemist kontaktisikuga. Täiendatud eelnõus ei kasutata enam kontaktisiku mõistet, küll aga seletuskirjas. Teeme ettepaneku selguse huvides märkida ka seletuskirjas, et volitatud isiku näol on sisuliselt tegemist kontaktisikuga. Samas tekitab segadust eelnõu punktiga 11 seaduse § 37 lõike 1 täiendamine punktiga 41, mis sätestab, et elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus määrab käesolevas seaduses ning käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks volitatud esindaja. Antud sõnastus annab volitatud isikule hoopis teise tähenduse kui olla ainult kontaktisikuks. Seaduse eelnõu ega seletuskiri ei täpsusta, millistele nõuetele peab volitatud esindaja vastama. Eelnõu ja seletuskirja kohaselt jääb ebaselgeks antud „volitamise“ mõiste ja tähendus - kes see esindaja peaks olema, kes KOVi kõigi seaduse kohaste ülesannete täitmist korraldab, millised on täpsemalt nende kohustused ja õigused, kuidas see volitamine suhestub KOVi sisemise korraldusega jms. Samad küsimused volitatud isiku kohta tulenevad ka eelnõu § 1 punktiga 18 muudetvast HOS § 38 lg 3 punktiga 8 sätestatavast ETO kohustusest määrata käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmise korraldamiseks volitatud esindaja. Selgitused Eelnõu ja seletuskir ja on muudetud selliselt, et on sõna selgelt viidatud kontaktisikule. 6. Seletuskirja lk 12 märgitakse, et riskide hindamise lihtsustamiseks on Riigikantseleil kavas töötada välja KOVe abistav IT-lahendus, kuni IT-lahenduse väljatöötamiseni on KOVidel võimalik hinnata riske Exceli vahendusel, mis on praeguseks KOVidele kättesaadavaks tehtud. Tulevikus võimaldab IT-lahendus KOVidel koostada KOVi profiili jne. ELVL on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et seaduste muutmisega koos peab käima ka vajalik IT arendus, et vältida kohalike omavalitsuste koormamist käsitööga. Kui tõesti ei ole seaduse jõustumise ajaks võimalik IT-lahendust välja töötada, siis peaks seletuskirjas olema kirjas vähemalt konkreetsemalt, mis ajaks see tehakse, mitte lihtsalt lubadus „tulevikus“. Selgitused Arendus on kavas töötada välja 2024. a jooksul. Täpset kuupäeva ei ole hetkel võimalik määrata. 7. ELVLi eelkooskõlastuskirjas palusime üle vaadata, kas seletuskirjas antud hinnang, et eelnõu mõju regionaalarengule on olematu, on adekvaatne. Vastuses sellele öeldakse ainult, „ Seletuskirja mõjude osa vaadatakse üle“ ja kokkuvõttes on jäädud endisele seisukohale, et eelnõu mõju regionaalarengule on olematu. Leiame siiski, et muudatuste mõjul, millega elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldajateks saavad kõik kohalikud omavalitsused ja oluliselt laiendatakse ETOde ringi, on ka mõju regionaalarengule. Samuti võib sellele seisukohale jõuda eelnõu seletuskirjas märgitu alusel: „Eelnõuga paraneb elutähtsa teenuse osutajate suutlikkus osutada elutähtsaid teenuseid mitmesuguste riskide korral. Seaduse eelnõuga täpsustatakse asutustevahelist ja rahvusvahelist koostööd, mis aitab tõhustada elutähtsate teenuste kaitset erinevate ohtude vastu, kiirendada infovahetust teenuse osutamist mõjutavate intsidentide korral ning rahvusvahelist koostööd. Kuivõrd eelnõuga parandatakse elutähtsa teenuse osutajate ja riigi valmisolekut kriisidega toimetulekuks, avaldab see kaudset positiivset mõju nii sotsiaal-, julgeoleku-, majandus- kui ka looduskeskkonnale. Nimelt võimaldab parem valmisolek kriisideks ja oskus lahendada olukorda kiiresti vähendada kahju inimeste elule, tervisele ja toimetulekule, riigi julgeolekule, ühiskonnale, majandusele ja looduskeskkonnale.“ Selgitused Eelnõu seletuskirjas on kajastatud mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju majandusele, mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Eelnõuga ei muudeta teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti tavapärasel ajal, vaid kriisiolukordades, mis on käsitle ta v majanduslik e ja julgeoleku mõjude all. Eelnõu ei ole seotud ettevõtjate ligipääsuga pangalaenudele jm finantsidele, samuti ei puuduta eelnõu ettevõtjate maksukoormust, turundusvõimalusi, inimeste tööturul osalemist, inimeste elutingimuste parandamist. 8. Seletuskirja lk 8 viimases lõigus on ebatäpsus käesoleva eelnõuga lisanduvate teenuste arvus: märgitud on 5, õige on 6. Arvestatud Eelnõu seletuskir ja on täpsustatud. 9. Seletuskirja lk 90 on märgitud, et Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuaril 2019.a Eestis 1 331 796 inimest. Kindlasti on võimalik leida elanike arvu kohta värskemad andmed. Arvestatud Andmed on parandatu d . 10. Kordame eelkooskõlastuse käigus tehtud märkust, et segadust tekitab asjaolu, et käesoleva eelnõuga samal ajal on menetluses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis on juba varem kooskõlastusringil käinud ja mille kohta on antud tagasisidet, et eelnõu on tänaseks muudetud ning osaliselt on kooskõlastajate ettepanekute ja märkustega arvestatud. Puudub selgus, millises mahus ja millega on arvestatud. Segadust suurendab seletuskirja lisa 4 punktis 1 antud kommentaar, kus selgitatakse, et vastavaid muudatusi menetletakse eraldi kuni jõudmiseni Vabariigi Valitsusse. Vabariigi Valitsuses on kavas eelnõud liita ja menetleda edasi VOSi eelnõuna. VOSi eelnõusse tuuakse üle ka HOSi eelnõus olevad sätted. Seega puudub kooskõlastajatel käesoleval hetkel ettekujutus, milline saab olema lõplik eelnõu variant tervikuna. Selgitus HOSi muudatused on seotud CER direktiivi ülevõtmise ga . Direktiivi ülevõtmise eelnõu tuleb menetleda eraldi, et oleks tagatud direktiivi õigeaegne ülevõtmine , ja sellesse ei lisata muid sätteid, mis ei seondu direktiivi ülevõtmisega. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu jõustumisega tunnistatakse HOS kehtetuks, seega kõik muudatused, mida hetkel CER ülevõtmiseks tehakse, peavad tulevikus kajastuma ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus. Kahe eelnõu omavaheline liitmine sõltub mõlema eelnõu menetlemise tempost või toimub liitmine pärast HOSi muudatuste jõustumist. Tagame omalt poolt, et huvirühmad näevad ka lõplikku teksti, kuid konkreetne ajaraam sõltub mõlema eelnõu Riigikogus menetlemise tempost. 11. Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt täiendatakse hädaolukorra seadust taustakontrolli sätetega. Sätete kohaselt peab edaspidi elutähtsa teenuse osutaja teostama taustakontrolli inimese suhtes, kellele usaldatakse elutähtsa teenuse osutaja juures järgmiste ülesannete täitmine (eelnõu § 1 punkt 20): elutähtsa teenuse toimimist tagava infosüsteemi, sealhulgas toimimist tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamine või haldamine; ülesanne, millega antakse otsene või kaudne ligipääs elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele; ülesanne, mis on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega. Oleme seisukohal, et taustakontrolli läbiviijaks ei peaks olema alati elutähtsa teenuse osutaja (ETO). Näiteks ei ole mõistlik, et ETO peab teostama taustakontrolli oma lepingupartneri töötaja kohta, kui ülalnimetatud tingimustele vastavad tööd teostab ETO lepingupartner. Leiame, et halduskoormuse ja andmetöötluse vaatest ei ole õige panna taustakontrolli teostamise ja päringute tegemise, analüüsimise, säilitamise ja töösuhte reguleerimise meetmete rakendamise eest vastutust ETO-le . Sellises olukorras peab eelnõu ette nägema võimaluse ETO-ga lepingulises suhtes olevale elutähtsa teenuse osutajale teostada taustakontrolli oma töötajate suhtes ise. Selgitused CER direktiivi art 14 lg 1 kohaselt tohib tasutakontrolliga seotud päringuid esitada üksnes ETO ise. Eelnõu koostatakse direktiivist lähtudes. Samuti on töötajate usaldusväärsuse tagamine/haldamine ETO enda ülesanne (art 13 lg 1 (e)). Oluline on panna tähele ka seda, et andes isikule olulise ülesande (mille täitmine eeldab, et isik oleks n - ö kontrollitud ja taustakontrolli läbinud) peab ETO olema teadlik isiku karistusandmetest ja eelnõus loetletud asjaoludest, keeldumisaluste esinemisel ka mitte andma enam isikule seda ülesannet. ETO - l ei ole võimalik täita kõike seda, kui taustakontrolli teeb kolmas isik. ETO ei saa tagada, et tema juures töötab või talle osutab teenust nõuetele vastav isik, kui ise ei näe andmeid, mille alusel teeb otsuse. Selgitame lisaks, et samamoodi nagu on üksnes ETO kohustus koostada riskianalüüs, ei saa ka lepingupartnerite töötajatest tulenevat riski hindamist karistatuse andmete töötlemisel anda ETO lepingupartnerile. Lisaks võib sellise lahendusega kaasneda oht nii julgeolekule kui ka ETO ärisaladusele, kui ETOd peaksid avaldama lepingupartnerile riskianalüüsis toodud ajaolusid ja tagama sealjuures sellekohase teabe kaitset. Andmete säilitamise puhul juhime tähelepanu sellele, et ETO ei pea eraldi säilitama andmeid, see säte on eelnõust välja jäetud . Päringute tegemist puudutavad logid säilitatakse karistusregistri juures. 12. Kaubanduskoda tänab, et eelnõu muudatustes on arvestatud Kaubanduskoja varasemat tagasisidet auditi läbiviimise nõuete osas ning eelnõu teksti on täiendatud sätetega, mis reguleerivad seda, millal võib korraldav asutus nõuda auditi läbiviimist ja selle eest ka tasumist. Kaubanduskoda toob täiendavalt välja, et eelnõu § 1 punkti 23 § 43 1 lg 3 kohaselt saab pidada sõltumatu auditi läbimise kohustuse täidetuks elutähtsa teenuse osutaja poolt, kui elutähtsa teenuse osutaja on läbinud viimase kuue kuu jooksul omal algatusel või muu isiku nõudmisel samaväärse auditi. Oleme seisukohal, et kuue kuu nõue tuleks asendada kaheteistkümne kuuga, kuna praktikas teostatakse auditeid kord aastas. Arvestatud Ettepanekuga on arvestatud ja eelnõu täiendatud. Kuuekuuline nõue asendatud kaheteistkümne kuulisega. 13. Küberturvalisuse seaduse (edaspidi KüTS ) § 3 lg 1 p 1 kohaselt loetakse teenuse osutajateks KüTS tähenduses isik, kes kasutab võrgu- või infosüsteemi hädaolukorra seaduses sätestatud elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse osutamisel. KüTS § 7 lg 1 kohaselt peavad elutähtsa teenuse osutajad rakendama alalisi turvameetmeid, et ennetada küberintsidente , lahendada küberintsidente ja ennetada ja leevendada küberintidentidest tulenevat mõju teenuse toimepidevusele või süsteemi turvalisusele. KüTS § 7 lg 5 kohaselt tuleb § 7 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise ja süsteemide küberturvalisuse tagamiseks kohaldada infoturbe halduse nõudeid üldnimetusega Eesti infoturbestandard (E-ITS). E- ITSi ei pea rakendama, kui teenuse osutaja rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele või teenuse osutaja on esitanud Riigi Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi. Kaubanduskoda tunneb muret, et need ettevõtted, kes täna ei ole ETO-d , kuid eelnõu kohaselt saavad ETO-ks , peavad hakkama rakendama E-ITS nõudeid, kuid need võivad osutuda nende jaoks ebaproportsionaalseks. Kaubanduskoda on saanud toidusektorist ja põllumajandussektorist tagasisidet, et E-ITS nõude rakendamine ei ole ettevõtetele proportsionaalne ning selle nõude täitmine ei pruugi olla võimalik. Koda on seisukohal, et protsesside ringitegemine ja ülalhoidmine vastavalt E-ITS nõuetele võib uutele ETO ettevõtetele kaasa tuua väga suure lisakulu aastas ning see on ettevõtete jaoks ebaproportsionaalne koorem. Lisaks ei ole teada mõjusid, mis selle kohustuse panemine uute ETO ettevõtetele tegelikult tähendab ja millises ulatuses, milliseid investeeringuid vajab ning millist halduskulu nõuab nende ülalpidamiseks. Sellest tulenevalt on Koda seisukohal, et uutele ETO- dele tulenev E-ITS nõue on midagi, mida ettevõtted reaalsuses ei pruugi suuta täita. Selgitused E - ITS-iga seotud mõjud ja üldiselt ETOdele kaasnevad kulud on toodud välja seletuskirjas mõjude peatükis. Toidusektori ETOde kulud on kirjeldatud seletuskirja punktis 6.9. E-ITS on üks standarditest, mis suunab ETOsid süsteemselt hindama riske ja rakendama meetmeid. Meetmete lõplik valik jääb ETO otsustada. Meetmete valikust olenevad ka meetmete rakendamise kulud . E- ITSi ei pea rakendama, kui teenuse osutaja rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele või teenuse osutaja on esitanud Riigi Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi. E-ITS on olemuselt tööriist, mis aitab riske ja sõltuvusi hinnata ja varade turvalisust tagada. Kõiki etalonturbe kataloogis esitatud infoturbe meetmeid ei pea iga ettevõte rakendama, tuleb läheneda riskipõhiselt ja vaadelda ärikriitilisi protsesse. Ilma analüüsita, milline on maksimaalne kahju ja mis ulatuses on kahju kandmine aktsepteeritav, ei saa edasisi järeldusi teha (nt kui kaua saab ilma elektrita, ilma arveid või tellimusi esitamata hakkama, ilma et äriprotsess sellest kahjustuks). Sellise analüüsi peaks ettevõtja ise tegema. Juhime tähelepanu, et E- ITSi alusel koostatud riskianalüüsi maht oleneb ettevõtja enda määratud kaitsealast . Keskenduda tuleb üksnes olulistele süsteemidele. Kui teenuseosutaja ostab süsteemidega seotud teenuse sisse, nt pilvteenuse ja teenusepakkuja süsteemid vastavad ISO/IEC 27001 standardile, siis teenuseosutaja ei pea nende süsteemide suhtes täiendavat analüüsi tegema. E-ITS ei suuna uue süsteemi loomist , vaid üksnes süsteemsemalt analüüsima riske ja rakendama meetmeid. Veel kord rõhutame, et meetmete valik ja seega ka kulude maht on ETO enda reguleeritav . 15.01.2024 saavutasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantslerid kokkuleppe, et Riigi Infosüsteemi Amet abistab toidusektorit kübernõuete (E- ITSi ) profiili koostamisel, kuid profiili koostamine jääb sektori enda ülesandeks. T ehakse koostöö d toidusektoriga ning REM veab protsessi. Kübernõuete rakendamisel kehtib toidusektorile üleminekuaeg viis aastat, st viie aasta jooksul on saavutatud vastavus kübervaldkonna nõuetele (sh tehtud audit). Samuti on lepitud kokku, et MKM ja REM vaatavad üle EASi ja KredExi ühendasutuse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuste tingimused, kas toidusektor saab taotlusvoorude s osaleda ja toetust taotleda https://eas.ee/toetused/kybertoetus/ . Vastava täpsustuse oleme teinud ka seletuskirja ning eelnõus täpsustanud üleminekutähtaega. 5 - aastane üleminekutähtaeg kübeturvalisuse nõuete korral on laiendatud kõikidele uutele ETOdele . Mis puudutab toimepidevuse kulusid/investeeringuid, siis need olenevad eelkõige kahest asjaolust: a) sellest, mis kokkuleppeni ettevõtted jõuavad korraldava asutusega toimepidevuse nõuete suhtes (määrused väljatöötamisel ja kaasatakse ka huvirühmasid); b) ETO toimepidevuse riskianalüüsis tuvastatud riskidest ja ETO enda poolt riskianalüüsis kavandatud meetmetest. Viimas e puhul on ka oluline mõista, et meetmete valik on jäetud ETO enda otsustada.