Kiri

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Teie 25.01.2024 nr 13-6/82 [email protected] Meie 26.02.2024 nr 6-1/105-2 Regionaalse arengu tegevuskava 2023. a seireülevaate sisendi esitamine Austatud regionaalminister Esitame Kultuuriministeeriumi poolt ülevaate regionaalse arengu tegevuskava rakendamiseks tehtud tegevustest 2023. aastal ning edasiseks planeeritud tegevustest. Märgime, et Kultuuriministeerium peab oluliseks regionaalse arengu tänasest suuremat tasakaalustatust. Oleme ellu viinud ja planeerimas erinevaid tegevusi, et riigi kultuuripoliitika rakendamine üleriigiliselt oleks ühtlasem, tagamaks kultuurielus osalemise võimalused igale Eesti elanikule olenemata elukohast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. RETK rakendusplaani 2023. aasta seiretabel Karin Närep 628 2230 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan 2023-2026_seiretabel 2023 KINNITATUD 01.12.2023.a käskkirjaga nr 250 Vastutav Kaasvastutaja Info elluviimise kohta 2023.a Tegevus Oodatavad väljundid KETK/IVTK ministeerium d, partnerid Avalda Avalda Avalda Juurprobleemide ülesed tegevused… Juurprobleemide ülesed läbivad tegevused juurprobleem juurprobleemi juurprobleemi 0.1 Valdkondlike toetusmeetmete kavandamisel ELi struktuurivahendite toetusmeetmete eelnõude ettevalmistamisel, millel on Kõik EL struktuurivahendite toetusmeetmete eelnõude piirkondlike vajadustega arvestamine ning puutumus regionaalse arengu juurprobleemidega on kooskõlas TAT juhenditega ministeeriumid ettevalmistamisel on tehtud horisontaalsete põhimõtetega toetuste tõhusam suunamine piirkondadesse, kus kaalutud ja rakendatud võimalusi meetmete regionaalsete mõjude suurendamiseks. arvestamise analüüs, kus muuhulgas hinnati ka puutumust vastava juurprobleemi lahendamine vajab enam Rakendades nt piirkonniti erinevaid: regionaalse arengu juurprobleemidega ning tulenevalt analüüsi tähelepanu - toetus- ja omafinantseeringu määrasid tulemusest ja puutumuse olemasolust, on toetuse andmise - toetuse saamise tingimusi kasusaajatele tingimustes kaalutud võimalusi, kuidas regionaalseid mõjusid - toetusfondi suuruseid või taotlusvoore koos broneeritud vahenditega võimaluse korral suurendada. Kultuuriministeeriumil on 5st - lisaboonuseid hindamiskriteeriumites toetuse andmise tingimusest hetkel vastu võetud 4, kuid kõigi 5 - kindlatele sihtpiirkondadele suunatud meetmeid või meetmete alategevusi puhul on teostatud horisontaalsete mõjude analüüs ja hinnatud - erilahendusi taotlejate teavitamisel ja projektinõustamisel puutumust regionaalse tasakaalustatusega. Loomemajanduse arendamise meetmes rakendatakse projektide valikukriteeriumides lisapunktide andmist, kui taotleja/toetuse saaja püsiv tegevuskoht asub väljapool Tallinna või seda ümbritsevaid kohalikke omavalitsusi või Tartut. Teavitustegevuses pööratakse eraldi tähelepanu toetusvõimaluste tutvustamiseks regioonides (sh maakondlike arenduskeskuste jms organisatsioonide kaudu). Ministeeriumid juhendatud ja nõustatud EL-i struktuurivahendite toetusmeetmete ReM ettevalmistamise käigus piirkonniti diferentseeritud lahenduste kasutamise osas meetmetes nende regionaalsete mõjude suurendamiseks 0.2 Riigi, KOV ja regionaalse tasandi strateegilise Valdkondlike arengukavade koostamise juhendiga kavandatud täpsemad mehhanismid Riigikantselei, planeerimise ja riigieelarve kavandamise ja juhised eri tasandi (riik, regioon, KOV) arengustrateegiate ja ReM korrastamine ning nende omavahelise kooskõla planeeringudokumentide omavahelise kooskõla tugevdamiseks ning jälgitud nende tagamine (EE2035) juhiste rakendamist valdkondlike arengukavade väljatöötamise ja kooskõlastamise protsessis Koondatud maakonna arengustrateegiatest tulenev valdkondlik sisend valdkondlike ReM arengudokumentide koostamisel arvestamiseks ReMi koondatud sisendi põhjal on valdkonna arengukavade ja tegevuste Ministeeriumid KUM on pööranud viimastel aastatel erilist tähelepanu kov-ide ettevalmistamisel kaalutud ja võetud arvesse maakonna arengustrateegiates toodud toetamisele riikliku kultuuripoliitika elluviimisel kov-ide ja vajadusi ja ettepanekuid riigi sekkumisteks. Valdkondlikes arengudokumentides antud maakonna tasandil, 2023. ja 2024. on läbiviidud sellekohased ühtlasi ülevaade nende ettepanekute ja vajadustega arvestamise kohta inspiratsioonipäevad, koolitused ja kohtumised maakondades. 2023. a valmis maakondliku kultuurikorralduse analüüs koos poliitikasoovitustega regionaalse kultuurikorralduse edendamiseks. Kohalike arengukavade seosed riigi strateegiliste eesmärkidega on reguleeritud KOKS-s ReM Riigikantselei 0.3 Regionaalarengu kui keskse teema tervikliku Riigi ja regionaalse tasandi strateegilise planeerimise paremaks sidustamiseks on Riigikantselei; käsitluse tagamine riigi strateegilises töötatud välja juhised kohaliku ja regionaalse tasandi inimvara arendamiseks, mis ReM planeerimises, valdkonnapoliitikates ruumilise toetab riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist mõõtme tugevdamine ja ruumilise arengu Regionaalse tasandiga arvestamise tugevdamiseks riigi strateegilises planeerimises on ReM, JUM Riigikantselei LÕPPENUD koordineeritud kavandamine (EE2035) 2022.a lõpuks täiendatud ja ajakohastatud regionaalarengu mõju hindamise juhendit ja kontrollküsimustikke, tõhustades mh maapiirkondadele avalduva mõju hindamist ja arvestamist Lk 1 käsitluse tagamine riigi strateegilises planeerimises, valdkonnapoliitikates ruumilise mõõtme tugevdamine ja ruumilise arengu koordineeritud kavandamine (EE2035) Regionaalarengu mõju hinnatud ja arvestatud vastavalt regionaalarengu mõju Ministeeriumid KuMi (siseriiklikest vahenditest) toetusmeetmete hindamise ja toetusmeetmete regionaalarengu mõju suunamise juhenditele ümberkujundamisel on lähtutud regionaalsest mõjust kui ühest valdkondlike arengustrateegiate ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel väga oluliselt aspektist ning lähtuvalt sellest vaadatakse toetusmeetmeid pidevalt üle ning tehakse vajadusel vastavaid muudatusi. Läbi on viidatud vastavaid toetusmeetmete mõjude hindamisi. Uue üleriigilise planeeringu (ÜRP2050) koostamisel on terviklikult lähtutud regionaalse ReM arengu vajadustest ning täpsustatud valdkondlikes strateegiadokumentides ÜRP-ga arvestamise alused 2025.a lõpuks. Analüüsitud ja töötatud välja ettepanekud Vabariigi Valitsusele regionaalse mõjuga ReM Muud poliitikate regionaalsel tasandil koordinatsiooni tugevdamiseks, regionaalsete ministeeriumid arengulepete ja nõukogude loomiseks. Viidud läbi algatust toetav TSI uuring ning piloteeritud vastavaid lahendusi 2 regiooni näitel. 0.4 Regionaalse ja piirkondliku arengu Tagatud „Eesti 2035“, Regionaalse arengu tegevuskava ja valdkondlike arengukavade ReM, Riigikantselei kavandamiseks ja seireks vajamineva seiremõõdikute jälgimiseks vajamineva regionaalstatistika avaldamine Statistikaameti Statistikaamet regionaalstatistika tagamine riikliku statistika poolt maakondlikus ning linnalise, väikelinnalise- ja maalise asustuspiirkonna tüüpide arendamise raames (RPP2024) lõikes. Samuti võetud kasutusele TöR-i andmeid piirkondliku tööhõive ja ettevõtluse andmete ruumilise täpsuse parandamiseks Juurprobleem 1: piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes „Eesti 2035“ siht: Eestis elavad tegusad ja arukad inimesed … kus luuakse võrdsed võimalused tööturul ning tagatakse tööturu regionaalne tasakaalustatus 1.1 Tööturu- ja haridusvaldkonna riiklikes Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 MKM, HTM, arengukavades ja programmides (sh Heaolu piirkondade lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised nende regionaalse ReM arengukava, Tööturuprogramm, Hariduse ja mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene: noorteprogramm) elluviimise seires olulisemate *kutsehariduses õpingud lõpetanud 20-34 aastaste hõivemäär mõõdikute saavutatuse jälgimine regionaalselt *tööjõus osalemise määr 15-74 aastaste seas (et maakondade näitajad ei erineks üle 10 %-punkti) *töökohapõhises õppes osalenute arv * põhikoolijärgsed õpivalikud * õpingute jätkamine/mittejätkamine pärast põhikooli * õppeasutuste arv (nt eraldi põhiharidus ja kesk ja kutseharidusasutuste arv) * õpetajate keskmine palk * täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr; * eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) osakaal 1.2 Kirde- ja Kagu-Eesti jt halvemate Tööturu toetusmeetmetega (sh mitte-eesti noorte tööellu sisenemise toetus Ida- MKM Töötukassa IVTK, KETK tööhõivenäitajatega piirkondade tööturgude Virumaale kogusummas 476 000 eurot, tööhõiveprogrammi toetus, palgatoetus, toetamine regionaalse tasakaalu tagamiseks piirkondlik töökoha loomise toetus, mobiilsustoetus ja tööjõu koolitusmeetmed; Ida- (EE2035, HEAK2035) Virumaa noorte töövaatlusprogramm; tööturul konkurentsivõime toetamine ) on tagatud inimeste ja ettevõtete toetamine Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis ning vajadusel mujal suurema tööpuudusega piirkondades Töötatud välja ja rakendatud muud tegevused Ida-Virumaa tööturu kohandamiseks MKM Töötukassa IVTK süsinikuneutraalsele majandusele üleminekuga, sh töölt-tööle liikumise ning ümber- ja täiendõppe toetamine põlevkivisektori töötajatele (ÕÜF) Jätkub üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuurisündmuste käivitamise toetamine Ida- ReM KuM IVTK Virumaa programmi raames (IVP) Ministeeriumid on analüüsinud täiendavate regionaalsete palgakoefitsientide Ministeeriumid IVTK rakendamise vajadust avaliku sektori töökohtadel Ida-Virumaal 1.3 Eelduste loomine kaugtöö laiemaks Analüüsitud kaugtöö tegemise praktikaid, peamisi probleemkohti ning võimalikke MKM kasutamiseks piirkondades kaugtöö tegemist soodustavaid meetmeid ning töötatud välja kaugtööd soodustavaid muudatusi sisaldav töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu Lk 2 1.3 Eelduste loomine kaugtöö laiemaks kasutamiseks piirkondades Riigisektoris soodustatud paindlikku üle-eestilist värbamist ning kaugtöötamist, sh ReM; RM Ministeeriumid luues püsivat ja ajutist kaugtööd võimaldavaid kaugtöökohti maakonnakeskustesse rajatavates riigimajades Parandatud kaugtöötamise ja kaugvärbamise võimalusi riigipalgaliste ametikohtade Ministeeriumid KUM soodustab ja toetab kaugtöötamise võimalusi ning regiooniti ühtlasema jaotuseni jõudmiseks ministeeriumi tasandil on värvatud inimesi, kelle elukoht on väljaspool Tallinna. Kagu-Eesti programmi raames toetatud Kagu-Eesti kaugtöökeskuste võrgustiku ReM KETK väljaarendamist suurendamaks piirkonna võimekust kaugtööteenuste osutamisel tööhõive suurendamiseks ja uute elanike meelitamiseks Avalda Juurprobleem 2: regionaalne ebavõrdsus sissetulekutes ja vaesuses Avalda Avalda juurprobleemi „Eesti 2035“ siht: Eestis elavad tegusad ja arukad inimesed juurprobleem juurprobleemi nimetus 2.1 Heaolu arengukavas ja selle programmide Jälgitud võimalusel mõõdikute (sh suhtelise vaesuse määr ) piirkondlikke erinevusi SOM elluviimise seires olulisemate mõõdikute jälgimine maakondade või NUTS3 piirkondade lõikes, vajadusel kavandatud täiendavad regionaalselt sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene. Avalda Muid eraldiseisvaid tegevusi selle juurprobleemi all praegu ei kavandata, kuna panustavad teiste juurprobleemide (eelkõige 1, 7 ja 8) all Avalda Avalda juurprobleemi kavandatud tegevused juurprobleemi juurprobleemi Avalda Avalda nimetus Avalda Juurprobleem 3: piirkondlikud erinevused tervises ja tervena elatud eluajas nimetus nimetus juurprobleem juurprobleemi juurprobleemi „Eesti 2035“ siht: Eestis on tervist hoidvad inimesed ja keskkond i nimetus nimetus nimetus 3.1 Tervisevaldkonna riiklikes arengukavades ja Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (vähemalt maakondlikus või SOM programmides (sh Rahvastiku tervise arengukava; NUTS3 piirkondade lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes Inimkeskse tervishoiu, Tervist toetavate valikute, nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikutes ei Tervist toetava keskkonna programmid) vähene: elluviimise seires olulisemate mõõdikute jälgimine *katmata tervishoiuteenuste vajadus regionaalselt *keskmine oodatav eluiga (et 2030.a poleks üheski maakonnas Eesti keskmisest üle 2 aasta lühem) *piirkonnaspetsiifiliste erivajadustega arvestamine lõimitud teenuste arendamisel 3.2 Koostöös KOV-de, perearstide ja haiglatega Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuste toetusmeetset on SOM kujundatud lõimitud sotsiaal-, tervishoiu- ja toetatud investeeringuid Kuressaare ja Narva haiglates (summas 28 mlj eurot) haridusteenused ning välja arendatud teenuse Loodud kogukondlikud ennetus- ja peretöökeskused lõimitud tervishoiu- ja SOM pakkumist toetav taristu, mille puhul on sotsiaalteenuste pakkumiseks arvestatud pirikondlike vajadustega (EE2035) 3.3 Maakondlike tervisekeskuste rajamine Tervisekeskuste rajamise toetusmeetme elluviimisel arvestatud maakonna SOM tõmbekeskustesse arvestades rahvastiku arengustrateegiates ja maakonnaplaneeringutes kavandatuga. 2023.a lõpuks valminud paiknemist ja piirkondlikku teenusevajadust meetme toel maakondade tõmbekeskustes 57 tervisekeskust, tagades seeläbi parem (ITP2024) ligipääs mitmekülgsetele terviseteenustele, ja vähendades piirkondade vahelist tervisealast ebavõrdsust Tõmbekeskuste põhise mudeli kujundamine tervise ja sotsiaalteenste pakkumisel SOM (VVTP) 3.4 Pädevuskeskustena töötavate Haiglate võrgustumise kaudu on kindlustatud maakonnahaiglate meditsiiniline ja SOM regionaalhaiglate kaasajastamine ja võrgustamine majanduslik jätkusuutlikkus ning seeläbi kõigi Eesti piirkondade elanikele paranenud maakonnahaiglatega (ITP2024) kvaliteediga eriarstiabi kättesaadavus maakonnahaiglates 3.5 Meditsiini kaugteenuste pakkumine Toetatud paindlikku terviseteenuste korraldamist ja nutikaid lahendusi teenuste SOM Haigekassa arvestades haja-asustatud piirkondade vajadusi osutamisel (ITP24) , arvestades seejuures hõreasustuspiirkondade vajadusi. Analüüsitud (ITP24) on uute nüüdisaegsete tervisetehnoloogiate kasutuselevõtu võimalusi ning tagatud meditsiini kaugteenuste lahenduste rahastamine Haigekassa kaudu 3.6 Riigile vajalike oskustega töötajate (sh Suurendatud arstide ja apteekrite lähtetoetusi ning muudetud toetuse tingimusi SOM tervishoiutöötajad) järelkasvu tagamine paindlikumaks, kes asuvad tööle väljapoole Tallinnat ja Tartut (ITP2024) piirkondlikke vajadusi arvestades (EE2035) Lk 3 3.6 Riigile vajalike oskustega töötajate (sh tervishoiutöötajad) järelkasvu tagamine piirkondlikke vajadusi arvestades (EE2035) Koostöös kohalike omavalitsustega otsitud võimalusi muude toetavate meetmete SOM rakendamiseks arstide ja tervishoiutöötajate maapiirkondadesse tööle asumiseks (sh täiendavad motivatsioonipaketid perearstidele, maapiirkondade tervisekeskuste juures eriarstiabi teenuse osutamiseks meedikute koormuse alammäära langetamiseks, eriarstide residentuuri ja õdede praktika korraldamine jm tervishoiuteenuste komponentide hüvitamiseks) (Jgv MKAS, ELVL) 3.7 Maakondlike spordirajatiste vajaduspõhine Jätkatud regionaalsete tervisespordikeskuste toetusmeetme elluviimist ning KUM 1. 2023. aastaks taotlusvooru "Regionaalsete toetamine ning spordi- ja liikumisharrastuse valmistatud ette analüüs ja ettepanekud tervisespordikeskuste üleriigilise võrgustiku tervisespordikeskuste edasiarendamine perioodil 2023–2026" ette elavdamine (SP2024) arendamiseks liikumisvõimaluste pakkumisel vabas õhus (VVTP) nähtud vahendid on tervisespordikeskustele eraldatud. Taotlusvooru maht 600 000 eurot. 2. 2023. aastaks taotlusvooru "Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetamine" ette nähtud vahendid on eraldatud. Taotlusvooru maht oli 3 mln eurot. 3. VVTP punkti (tervisespordikeskuste üleriigilise võrgustiku arendamiseks liikumisvõimaluste pakkumisel vabas õhus) täitmise tähtaeg on 2024. a aprill. Analüüsi koostamine on toimumas. Toetatud tegevustoetusega maakondlike spordiliitude tegevust kohaliku spordi ja KUM Toetatud 2023. aastal ligi 0,7 mln euroga liikumisharrastuse elavdamisel Ida-Virumaal on välja arendatud Alutaguse rahvuspargi külastustaristu KLM RMK, IVTK Keskkonnaamet 3.8 Kohalikul tasandil tervisedenduse toetamine Õigusraamistik tervisedenduseks kohalikul tasandil on korrastatud. KOV-dele on SOM TAI teadmistepõhise tervisedenduse elluviimiseks võimaldatud koolitusi, nõustamist ja ligipääs TAI poolt välja töötatud või Eestile kohandatud tõenduspõhistele tööriistadele, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi regionaalse tasandi andmed on regulaarselt uuendatud Halvemate tervisenäitajatega Kirde-Eesti ja Kagu-Eesti maakondadele suunatud Norra SOM IVTK, KETK FI rahastusperioodi raames eraldi tegevused kohalike tervisemeeskondade loomise ja KOV terviseprofiilide koostamise toetamiseks. Programmiga liitunud KOVid saavad mentori, kes aitab tervisealaseid tegevusi tõenduspõhiselt kavandada ja ellu viia Välja on töötatud meede ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja SOM IVOL IVTK tervishoiuteenuste arendamiseks Ida-Virumaal (summas 5 mlj EUR) (ÕÜF) 3.9 Õhukvaliteedi ja ohtlike ainete levikuga seotud Loodud on toetusskeem ja ellu on viidud kemikaalide riskide hindamise partnerluse SOM KLM IVTK piirkondlike terviseriskide maandamine (PARC) ja biomonitooring tegevused Ida-Virumaal põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonna-probleemide lahendamiseks ja tervisekahjude vähendamiseks (summas 840 000 EUR) (ÕÜF) Välja on töötatud toetusmeetmed õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ning KLM IVTK lõhnahäiringu vähendamiseks Ida-Virumaal Juurprobleem 4: regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud Avalda Avalda Avalda eneseteostusvõimalustes juurprobleemi juurprobleemi juurprobleemi „Eesti 2035“ siht: Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud … kus igaühel on võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses nimetus nimetus nimetus Lk 4 4.1 Haridus-, kultuuri-, lõimumis- ja Jälgitud võimalusel valdkonna arengukavade mõõdikute regionaalseid erinevusi HTM, SOM, ReM KUM: Eesti elanike osalemine kultuurielus uuring toimus 2023. kodanikuühiskonna valdkonna riiklike (eelkõige maakondlikus või NUTS3 piirkondade lõikes), vajadusel kavandatud SIM, KUM aastal, peale tulemuste avaldamist (2024. I pa lõpus) kavandame arengukavade ja programmide elluviimise seires täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui kohtumised maakondades kov kultuurivaldkonna esindajatega (II olulisemate mõõdikute saavutatuse jälgimine piirkondlikud erinevused mõõdikutes ei vähene: pa 2024), et arutada uuringu tulemusi konkreetses maakonnas regionaalselt *täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (2022. toimusid 4 maakonnas vastavad kohtumised 2020. sama *ettevõtlusprogrammis osalevate ettevõtete arv uuringu tulemuste põhjal), et saada sisendit kultuuripoliitika *madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal kujundamisse. 2023. aastal toimus ka Eesti Integratsiooni *noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osatähtsus (%) Monitooringu järjekordne uuring, mille tulemusi on samuti plaanis *osakaal elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus kov-idega arutada 2024. a. Peame väga oluliseks ka nimetatud tegevuses uuringute tutvustamist kov-idele, et viimased arvestaksid *osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust vastavate näitajate ja trendidega enda vastavates valdkondades mõjutada ühiskonda strateegiliste eesmärkide seadmisel. *KOVde arv, kus toetatakse elanike organiseeritud tegevusi *vabatahtlike poolt abistatud isikute arv *elanike liikumisaktiivsus *sotsiaalsete ettevõtete müügitulu *Eesti elanike osalemine kultuurielus *rahulolu kultuuri üleriigilise kättesaadavuse ja ligipääsetavusega *Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust 4.2 Gümnaasiumi- ja põhikoolivõrgu korrastamine Koostöös KOV-dega kujundatud regionaalsete rahvastiku- ja keskus-tagamaa suhete HTM ReM koostöös KOVdega ning nende võimestamine muutustega arvestav koolivõrk, millega on tagatud kahaneva rahvastikuga põhihariduse võrgu korrastamisel (EE2035) piirkondades kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes ning kolmanda kooliastme õpe KOVde suuremates keskustes Kavandatud toetusmeede (SF21+) Ida-Virumaa põhikoolivõrgu korrastamiseks ja HTM IVTK kohandamiseks kahaneva rahvastiku tingimustele, tagades hariduse hea kvaliteedi ja kättesaadavuse (summas 72 mlj eurot) 4.3 Ühtsete piirkondlike hariduskeskuste loomine Alustatud piirkondlike hariduskeskuste mudeli välja töötamist ja esimeste HTM koostöös regionaalsete ja kohalike huvipooltega hariduskeskuste väljaarendamist (milles on ühendatud üld-, kutse- ja kõrghariduse (EE2035, HVAK2035) ning mitteformaalse õppe ja noorsootöö väljundid) piloteerides kontseptsiooni valitud maakondades (HVAK) 4.4 Arengutõuget vajavate piirkondade SF 21+ noortevaldkonna arendamise toetusmeetmete (noorsootöö meetmed noorte HTM SOM vajadustega arvestamine haridusteenustes ja tööturule sisenemise toetamiseks; NEET-noortele tugimeetmete pakkumine ) õpivõimalustes (HVAK 2035) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga, suunates meetmed noorsootöö regionaalse kättesaadavuse parandamisele ja KOV-dele toetamisele noorte tõrjutusriski ennetamisel Ellu viidud ettevalmistavad tegevused keskkonnahariduskeskuse loomiseks Ida- KLM IVTK Virumaale Tagatud tugi üldhariduskoolidele muu kodukeelega õpilaste toetamiseks Ida-Virumaal HTM SIM IVTK Toimib keeleõpetajate metoodiline toetamine ning muu emakeelega haridustöötajate HTM IVTK eesti keele õpe ning muu emakeelega (sh rändetaustaga) õpilaste eesti keele õpe üld-ja kutsehariduses. Üleriigiline tegevus, sh fookusega Ida-Virumaale, millel on sihtgrupist tulenevalt oluline mõju Ida-Virumaal Narva eesti keele maja tegevus on laienenud ühte täiendavasse asukohta Ida-Virumaal KUM IVTK Narva eesti keele maja on laiendanud oma tegevuse Lüganuse vallas. Tööle on võetud piirkondlik koordinaator ning toimuvad erinevad koolitused ning muud tegevused. 4.5 Õpetajate järelkasvu tagamine piirkondlikke Rakendatud Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele palga lisatasu HTM IVTK vajadusi arvestades, sh keskustest kaugemates ja koefitsienti ning töötatud välja täiendavaid motivatsioonipakette Ida-Virumaale tööle kahaneva asustusega piirkondades (EE2035) asuvatele õpetajatel Lk 5 V kultuuri Rakendatud kultuuri regionaalset kättesaadavust edendavad toetusmeetmed ja KUM Toetusprogramm "Teater maal" on jätkunud samas mahus, tegevustoetused (KP24) vähemalt senises mahus koostöös ReM-iga on arutatud vooru mahu suurendamist 2024. aastal 20 000 euro võrra. 2023. aastal käivitus toetusmeede "Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord" kov-ide rahvaraamatukogude ajakohastamiseks ja teenuste kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamiseks. Taotlusvooru maht on 500 000 eurot. Jätkuvalt toetatakse rahvaraamatukogudesse teavikute soetamist 2 025 000 euroga. Muuseumide tegevustoetuste ja "Muuseumide kiirendi" voorud on jätkunud samas mahus. Era-, KOV-i ja avalik-õiguslike isikute muuseumide tegevustoetuse meetmes muudeti 2023. aastal hindamiskriteeriume, et teatud eelise saaks muuseumid väljaspool Tallinna ja Tartut. Rahvakultuuri valdkonnas on laulu- ja tantsupeo kollektiivide tegevustoetus jätkunud samas mahus 1 000 000 milj euroga. Laulu- ja tantsupeo juhendajate palgatoetus oli 2023.a summas 1 878 226 eurot ja 2024. a eelarve on 2 574 370 eurot. Uue meetmena käivitus 2024.a maakondade laulu- ja tantsupidude toetus eelarvega 266 912 eurot. Tagatud etendusasutuste kestlik toimimine koostöös KOVdega ja etenduste toetamine KUM Munitsipaaletendusasutuste, sihtasutusena tegutsevate eri piirkondades (EE2035) . Täpsustatud regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi munitsipaaletendusasutuste ja eraetendusasutuste hindamise aluseid Etendusasutuste seaduse rakendusaktiga. tegevustoetuse määruses ja hindamismetoodikas on täpsustatud senise etendustegevuse piirkondliku kättesaadavuse kriteeriumit. Koostöös KOVdega töötatud välja lahendused kohalikul tasandil paindlikuks KUM 2023. aastal RES-i protsessis kultuuritöötajate palgatõusu ei kultuurivaldkonna töökorralduseks ja KOVde kultuuritöötajatele palgakasvu arutatud. tagamiseks samas ulatuses riigi kultuuritöötajatega (KuAK30) Jätkatud ja arendatud Kagu-Eesti regionaal- ja kultuuriprogramme KUM, ReM KETK Jätkuvad Kagu-Eesti suunal tegutsevad Setomaa, Vana-Võromaa ja Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmed kogumahus 432 126 eurot. 4.7 Vajaduspõhise sotsiaalkaitse arendamine, Vajaduspõhise sotsiaalkaitse mudeli arendamine ning inimese, riigi ja KOVde vastutuse SOM korrastades inimese, riigi ja KOVide vastutuse korrastamine toimunud koostöös kohalike omavalitsustega jaotuse (EE2035) Ellu on viidud sotsiaaltranspordi arendamise katseprojekt Kagu-Eestis SOM KETK LÕPPENUD Alustatud vabatahtlike kaasamise mudeli rakendamist hoolekandesüsteemis koostöös SOM Külaliikumisega Kodukant 4.8 Kogukondade ja kodanikuühenduste Loodud kogukonnakoordinaatori ametikohad maakondades, mille kaudu SIM KÜSK võimestamine ja osalemise toetamine võimestatakse kodanikuühiskonna üle-eestilist nõustamisteenust maakondlike valitsemises, sh kohalike teenuste pakkumisel arenduskeskuste võrgustiku baasil (KÜP2024, EE2035) (EE2035) Toetatud linnaliste asumi-, küla- jm kogukonnaseltside tugi- ja arendustegevusi, sh SIM piirkondlike projektikonkursside kaudu (KÜP2024) Ellu on viidud sotsiaalse innovatsiooni arendamise katseprojekt Ida-Virumaal SIM (KÜP2024) Välja on töötatud, piloteeritud ja skaleeritud kohaliku tasandi poliitikakujundamise SIM ReM, KUM koosloomeformaadi mudel, mida rakendatakse vähemalt 10 omavalitsuses 2024. aastal Lk 6  2024. aastaks kasutavad kõik KOVid kogukonnakeskset lähenemisviisi, kus kogukonnad SIM on end määratlenud ja KOVi poolt aktsepteeritud, neis on määratletud eestkõneleja/esindaja ning kaasatud kohaliku elu kujundamisse (KÜP2024) Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamise meetmete (SF21+) SIM kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga (laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine), kaalutud eriprojektide toetamist kindlates piirkondades või kindla fookuse suunamist mõne piirkonna vabaühendusele 4.9 Uussisserändajate ja tagasipöördujate Meetme Kohanemise ja lõimumise toetamine kohalikul tasandil (SF21+) kavandamisel KUM Meetme elluviimiseks on 2023.a. kehtestatud määrus (26.01.2023 kohanemise toetamine kohalikul tasandil koostöös ja elluviimisel on arvestatud piirkondlike vajaduste ja eripäradega ning kaasatud nr 24 "Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas KOV-dega (LP23) kohalikku tasandit. Meetme toel on: kohanemise teenuste pakkumisel"). Määruse kohaselt tegevuste *võimestatud KOV-e lõimumis- ja kohanemisteenuste arendamisel ja pakkumisel ning elluviija on Eesti Linnade ja Valdade liit ning partneriteks on Tartu uussisserändajate tugivõrgustike kogukondliku mudeli rakendamisel; linn, Tallinna linn, Pärnu linn, Rakvere linn ning Saaremaa vald. *suurema uussisserändajate arvuga piirkondades on tööle asunud lõimumis- ja Partneromavalitsustes on tööle asunud lõimumis- ja kohanemiskoordinaatorid; kohanemiskoordinaatorid. On toimunud õppereisid ning *toetatud kohalike lõimumisstrateegiate ja -meetmete väljatöötamist eelkõige koolitused. uussisserändajate ja tagasipöördujate olulisemates sihtkohtades (sh Narva ja Ida- Virumaa, Tartu ja Tartumaa, Pärnu, Tallinn) 4.10 Väljaspool suuremaid linnapiirkondi inimeste Töötatud välja ja rakendatud ERF-st rahastatav toetusmeede kvaliteetsete avalike ReM IVTK, KETK eneseteostusvõimalusi parandavate teenuste kättesaadavuse parandamiseks piirkondades, lähtudes maakonna regionaalarengu toetusmeetmete elluviimine arengustrateegias kavandatust ja rakendades piirkonniti broneeritud rahajaotust, sh eelistades rahajaotusel Kagu-Eestit ja Ida-Virumaad Jätkatud kohaliku omaalgatuse programmi elluviimist, rakendades piirkondliku ReM rahajaotuse valemit Juurprobleem 5: regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes Avalda Avalda Avalda „Eesti 2035“ siht: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond … kus on tagatud ligipääsetavus ja vajaduspõhine juurprobleemi juurprobleemi juurprobleemi transporditeenus kõigi transpordiliikide koostoimes nimetus nimetus nimetus 5.1 Transpordi ja IKT taristu valdkonna riiklike Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (eelkõige maakondlikus või KLM ReM arengukavade ja programmide elluviimise seiresNUTS3 piirkondade lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes olulisemate mõõdikute saavutatuse jälgimine kanende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas regionaalselt ei vähene: *kiire internetiühendusega majapidamiste osakaal *rahulolu e-teenustega ettevõtjate ja elanike seas *ühistranspordiga rahulolu kasv transpordiliigiti *parandatud kvaliteediga (riigi)maanteede osakaal *maakondlike bussiliinide, sõitjate arv (km, in); *ühistranspordi, jalgsi ja jalgrattaga tööl käimise osakaalu tõus (%); *riigiteede võrgu seisundi parendamine 5.2 Rahvusvaheliste ja riigisiseste ühenduste Riigi teehoiukava koostamisel lähtutakse muuhulgas piirkondlikest vajadustest ja KLM TRAM arendamine, mis vähendavad ajakulu vahemaade maakonnaplaneeringutes määratletud prioriteetidest ning kaasatakse KOV-e kava läbimisel ning suurendavad ligipääsetavust koostamisele (EE2035) Teostatud riigimaanteede tolmuvabaks muutmist vastavalt teehoiukava eesmärkidele KLM Toetatud KOV-de jalg- ja jalgrattateede arendamist regionaalarengu toetusmeetmete ReM raames, rakendades piirkondlikku rahajaotuse valemit ning arvestades omafinantseeringu määra puhul KOVide finantsvõimekust (RP2024) Riigi maanteetaristu arendamiseks, regionaalsete rongiühenduste kiiruste tõstmiseks KLM ning eelkõige saartega ühenduskindluse tagamiseks vajalike vee- ja õhuteede regionaalsed investeeringud on SF2021+ toetusmeetmete toel teostatud vastavalt TLAK 2035-s kavandatule Lk 7  Aastaks 2027 on Tapa-Narva raudteetrass elektrifitseeritud ning saavutatud piirkiirus KLM IVTK 160 km/h SF21+ toetusmeede Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamine suunatud KLM hõreda tanklavõrguga piirkondadele väljaspool tõmbekeskuseid 5.2.1 Jätkusuutlikult majandatud ja ligipääsetava Ühistranspordi taristu/teenuste arendamisel lähtutud üld- ja maakonnaplaneeringutes ReM; KLM TRAM, ÜTK-d ühistranspordi ja jagatud liikumisviiside kavandatud keskustevõrgust ja üldisest liikuvusnõudlusest, sh keskus-tagamaa vahel arendamine ning liikuvusteenuste kasutajakeskse ning sundliikumiste vähendamise põhimõtetest disaini loomine koostöös KOV-dega (EE2035, TLAK2035) Arendatud mitmeliigilist ja paindlikku integreeritud liikuvusteenust üle-eestiliselt koos ReM ühtse piletisüsteemi ja eri liikumisiviiside parema ühildamisega (sh ühistranspordi eriliigid, sotsiaal- ja nõudetransport, "viimase miili" liikuvuslahendused ühistranspordi põhiliinide teenindamiseks, sõlmpunktide arendus, liikuvusuuringu läbiviimine ühistranspordi liinivõrkude arendamiseks jm) (EE2035, MKAS-d) 5.3 Kiire interneti kättesaadavuse parandamine SF21+ ja RFF vahenditest rahastatava Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu KLM üle Eesti (EE2035, DÜAK30, ERSAP24) ehitamise meetmes reserveeritud toetusvahendid maakondade ja KOVide põhiselt maa- ja väikelinnalistele asulatele arvestades olemasolevat kiire internetiühendusega kaetust ning kaasates KOV-e investeeringute asukohtade prioriseerimisse Töötatud välja kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse (riigieelarve vahenditest), KLM mille elluviimine suunatud maapiirkondadele 5G sageduslubade avalikel konkurssidel on seatud tingimuseks, et konkursi võitja peab KLM kahe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest üle Eesti paigaldama ja aktiveerima minimaalselt 200 tugijaama, millest 100 tugijaama võivad asuda Harju maakonnas, kuid igas maakonnas peab asuma vähemalt viis tugijaama Juurprobleem 6: regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes Avalda Avalda Avalda „Eesti 2035“ siht: terves Eestis on kõigi vajadusi arvestav, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond … kus on tagatud piirkondlikult tasakaalustatud juurprobleemi juurprobleemi juurprobleemi ruumiline areng ning rahvastikumuutustega, ühiskonna vajaduste ja keskkonnahoiuga arvestavad ruumilahendused nimetus nimetus nimetus 6.1 elamumajanduse, keskkonna, siseturvalisuse Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 KLM, SIM ReM valdkonna riiklike arengukavade ja programmide piirkondade lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised nende regionaalse (sh REKK, STAK, Ehituse programm, Siseturvalisuse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene: programm) elluviimise seires olulisemate *riiklike toetuste abil rekonstrueeritud korterelamute eluruumide ja väikeelamute arv mõõdikute saavutatuse jälgimine ka regionaalselt *uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine *oma elukohta turvaliseks pidavate inimeste osakaal *elanike osakaal, kellele tagatud elupäästevõimekusega päästemeeskondade kohale jõudmine 15 minutiga *PPA poolt tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga reageerimiste osakaal *elukeskkonnaga rahulolu 6.2 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete läbiv Viidud ellu koolitus- ja teavitustegevusi KOVde, ministeeriumite jm ruumiloomega ReM, KUM KLM Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid on tutvustatud Eesti järgimine ruumiotsustes kohalikul ja riiklikul tegelevate riigiasutuste teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamiseks kvaliteetse ruumi Rahvakultuuri Keskuse poolt läbiviidud kohalike omavalitsuste tasandil (EE2035) aluspõhimõtetes kultuurijuhtide arenguprogrammi koolitustel. Läbi viidud elukeskkonna arendamise strateegilise raamistikku analüüs aastatel 2022- KLM 23, arvestades selle tulemusi KOVde ja riigiasutuste kompetentsi kasvatamisel kvaliteetse ruumi arendamisel 6.2.1 Kahaneva elanikkonna tingimustele Koostöös OECD-ga valminud poliitikasoovitused ruumikasutuse ja teenuste ReM Muud kohandatud ruumilahenduste (sh taristu) korraldamise kohandamiseks kahaneva asustuse väljakutsetele ning töötatud välja ministeeriumid kasutuselevõtu toetamine, millega tagada ettepanekud vastavate tegevuste ellurakendamiseks kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja kestlik ehitatud keskkond (EE2035) Lk 8 6.2.1 Kahaneva elanikkonna tingimustele kohandatud ruumilahenduste (sh taristu) kasutuselevõtu toetamine, millega tagada kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja kestlik KOVd on juhendatud asulate kompaktsemaks kohandamisel ning jätkusuutliku ReM Muud ehitatud keskkond (EE2035) ehitatud keskkonna (sh taristu) arendamisel ministeeriumid Riik on lähtunud oma investeeringutes ning KOV-idele investeeringutoetuste andmisel ReM, KLM, regionaalsetest kahanemisega kohandamise põhimõttest (teenustevõrgu kujundamisel HTM, KEM, lähtutud regionaalsetest rahvastikuprognoosidest, teenuste ja asutuste füüsiline SOM koondamine linnasüdametesse, ühishoonetesse) Toetatud väikelinnade ajalooliste keskuste elavdamist ja hoonestuse kohandamist KUM ReM Norra ja EMP toetuse abil jätkusid 2023. ehitustööd ühel objektil, uutele funktsioonidele (KUP24) ning nende teenuste, avaliku ruumi ja elukondliku algasid tööd neljal objektil ja lõppesid tööd ühel objektil. Üks kinnisvara ligipääsetavuse parandamist objekt loobus (Paide linnas). 2023 aasta alguses suunati lisavahendeid 1 mln eur objektide vahel jaotamiseks. Valmis 9 vanalinna kohta koostatud tasuta trükist "Elavad vanalinnad" lugudega ajaloost ja vanalinnas tegutsemisest, allalaetavad: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/trukised-elavad- vanalinnad Toimusid ka koolitused ja valmisid videod, kogu info leitav https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ameti- tegevus/elavad-vanalinnad-ajalooliste-linnasudamete-elavdamine- ja-kohalik-areng Pilootprojekti raames on välja töötatud õiguslikud ja finantsilised lahendused KOVdele ReM JUM tühjade ja pooltühjade korterelamute probleemile 2022.a lõpuks Tühjenevate korterelamute pilootprojekti alusel on aastal 2022 KOV-dele avatud ReM KOVid IVTK toetusmeede pooltühjade kortermajade kokku kolimiseks ja amortiseerunud hoonete lammutamiseks Ida-Virumaal (IVP) Taotletud lisavahendeid 2023-26.a RES-i tühjenevate korterelamute toetusmeetme ReM KLM laiendamiseks üle-eestiliseks, keskendudes suurema vajadusega piirkondadele Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede Ida-Virumaa omavalitsustele omavalitsuste ReM IVOL IVTK investeeringuteks õiglase ülemineku toetamisel (ÕÜF) 6.2.2 Kvaliteetse elukeskkonna ja hoonefondi Viidud läbi turutõrkeuuring, mis on aluseks aktiivsetest kinnisvaraturu piirkondadest ReM KLM LÕPPENUD kestlik uuendamine koostöös KOVidega ning eemal olevate tõmbekeskuste eluasemeturu elavdamise rahastamisvahendite väljapoole suuremaid keskusi elama asumist käivitamiseks soodustavate rahastamisvahendite Korterelamute rekonstrueerimise toetusmeetmete (SF21+) rakendamisel on KLM mitmekesistamine (EE2035) piirkondlikult diferentseeritud toetusmäära piirkondlikke kinnisvara turutõrkeid arvestades ning tehtud madalama kinnisvaraväärtusega piirkondadele erisus osaliste tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimistööde võimaldamiseks Töötatud välja täiendavaid laenu- ja käendusinstrumente eluasemevaldkonnas, KLM, ReM EISA, MES LÕPPENUD arvestades regionaalseid turutõrkeid erapankade kinnisvaralaenu andmisel, sh: *riiklik käendus kuni 80% ulatuses noortele peredele ja spetsialistidele väljaspoole suuremaid linnapiirkondi eluaseme soetamiseks ning jätkatud regionaallaenu eraldamist korteriühistutele; *eluaseme kaaslaen krediidiasutustega, mis on suunatud maapiirkonnas eluaset osta, ehitada või renoveerida soovivatele eraisikutele Koostatud tänavaruumi uus standard, mis järgib ligipääsetavuse ja teisi kvaliteetse KLM ruumi aluspõhimõtteid avalikus ruumis (VVTP) Läbi viidud kvartalipõhise renoveerimisprogrammi katseprojekt (VVTP) KLM RRFi korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise meetmete KLM rakendamisel kasutatakse piirkonniti diferentseeritud toetusmäärasid Lk 9  Primaarenergia tõhusama kasutuse ja lõpptarbimises taastuvenergia osakaalu KLM suurendamise meetmete (Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine) rakendamisel arvestatakse KOVde soojusmajandust käsitlevate arengudokumentidega ning kasutatakse võimalusel toetusmäärade piirkondlikke erisusi Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi KLM SF21+ vahenditest rahastatavate suuremate linnapiirkondade säästva liikuvuse KLM korraldamise meetmete (Tallinna trammiliikluse arendamine; Jalgrattateede põhivõrgustike ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine; Mitmeliigiliste ühistranspordi sõlmede arendamine ) kavandamisel ja elluviimisel on lähtutud piirkonnaspetsiifilistest vajadustest säästva liikuvuse arendamisel Töötatud välja pilootprojekt rahastusega 5 mlj eurot Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa ReM MES IVTK, KETK maapiirkondade alla 1000 elanikuga asustusüksustes elamistingimuste parandamiseks eraisikutele eluaseme ehitamisel või renoveerimisel ning alustatud selle rakendamist. Pilootprojekti elluviimise järgselt laiendatud meede üle-eestiliseks Jätkatakse täiendava nõustamise pakkumisega Ida-Virumaal EISA rakendatavate ReM IVTK energiatõhususmeetmete kasutuse intensiivistamiseks Välja töötatud ja rakendatud meede Ida-Virumaa linnapiirkondade taaselustamiseks ReM IVTK SF21+ vahenditest Kagu-Eestis on toetatud uute puurkaevude rajamist KEM KETK TEGEVUSEGA EI JÄTKATA Jätkub Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeetme rakendamine ReM KETK 6.3 Turvalise ruumi arendamine koostöös Kohalikul tasandil turvalisuse tagamiseks on arendatud ja toetatud püsivate SIM KOVidega ning KOVide ja kogukondade koostöövormide kasutuselevõttu (nt KOV turvalisuse nõukogu), mis põhinevad võimestamine turvalise ja tervisele ohutu kogukonnakesksel lähenemisel ja võrgustikutööl (STAK30) keskkonna/avaliku ruumi loomisel (EE2035) Tagatud kvaliteetsete turvalisuse teenuste (sh politsei, pääste, hädaabi) kättesaadavus SIM kõigis piirkondades koostöös KOV-dega: KOV-idele antud täiendavaid volitusi avalikus ruumis korrarikkumistele reageerides oma ülesandeid iseseisvalt täita; vabatahtliku päästeteenuse toetamisel rakendatud piirkonnaspetsiifilisi lähenemisi (nt väikesaarte vabatahtlike päästekomandode täiendav püsitoetus); kutseliste ja vabatahtlike päästekomandode võrgustiku kaudu tagatud abi 15 minuti jooksul 92%-le Eesti elanikkonnast (STAK30) Päästjate ja politseitöötajate järelkasvu tagamisel lähtutud piirkondlikest vajadustest, SIM sh pakutud sisekaitse eelkutseõpet Ida-Virumaa ja piiriregioonide koolides Päästevõimekuse suurendamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on SIM arvestatud piirkonnaspetsiifiliste ohuteguritega pääste/merepääste vallas SF21+ kliimaeesmärkide elluviimise, välisõhu kaitse ja kiirgusohutuse meetmete KLM (üleujutusohu ennetamise ja leevendamise; kombineeritud sadeveesüsteemide rajamise; KOV-de kliima- ja energiakavade koostamise toetus ) toetusmeetmete kavandamisel ja elluviimisel arvestatud regionaalsete eripäradega ja piirkondliku potentsiaaliga projektivalikul ning kaalutud vahendite piirkondlikku jaotust ja piirkonniti erinevaid toetusmäärasid ja lisaboonuseid Meetmest Eluslooduse kaitse ja kasutus (SF21+) toetatud rohestamiskavade KLM koostamist ja elluviimist ja elurikkuse parendamist linnades SF21+ ennetava ja turvalise elukeskkonna meetmete (sh Ennetav ja turvaline SIM, SOM elukeskkond , Laste ja perede toetamine, Kohaliku tasandi võrgustikutööl põhinev koostöömudel ) kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse regionaalse dimensiooniga ning toetuste piirkonniti ühtlasema jaotuse põhimõtet Lk 10  Sadamate akvatooriumi kaitse investeeringute toetuste (SF21+) kavandamisel ja KLM elluviimisel on arvestatud kohaspetsiifiliste vajadustega, sh suunates parema ühenduskindluse tagamiseks saartega vahendid lainemurdjate arendamiseks puuduliku kaitstusega Rohuküla, Heltermaa, Ruhnu ja Kihnu sadamatesse Valmis on ehitatud Idapiiri maismaaosa taristu ja tehniline seiresüsteem ning SIM KETK korraldatud on selle hooldus 2022 aastal avatud programmipõhine toetusmeede jäätmete käitluse piirkondlikuks KLM IVTK arendamiseks Ida-Virumaal (ÕÜF) 2022 aastal avatud programmipõhine toetusmeede kaevandamisega ja põlevkivi KLM IVTK töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal (ÕÜF) Välja on töötatud ja ellu viidud toetus põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna KLM IVTK järvede veerežiimi taastamiseks Ida-Virumaal (summas 1,4 mlj eurot) (ÕÜF) 6.4 Ressursikasutuse pikaajaline strateegiline Algatatud maavarade strateegilise/ruumilise kasutamise põhitingimusi määratlevate ReM, KLM planeerimine lähtudes piirkondlikest eripäradest maakondlike teemaplaneerigute koostamine ja võimalustest 6.5 „Kohaliku kasu“ motivatsioonimehhanismide Ettevõtte tegevuskoha KOVi ja kohaliku kogukonna kohaliku kasu instrumentide ReM, KLM KLM loomine, et suurendada taluvushuvi, mis toetaks analüüs läbi viidud (RP24) , ettepanekud instrumentideks välja töötatud ja esitatud arendusi ja suurinvesteeringuid kohalikul tasandil Vabariigi Valitsusele (EE2035, REKK2030) 6.6. Regionaalsete kompetentsikeskuste või vee- Kompetentsikeskuste ja vee-ettevõtete koolitamise ja regionaalsete ühisprojektide KLM ReM, KOVd ettevõtete loomine, et tagada nõuetekohane suurema toetusmääraga toetamisega parandatud veeteenuste kvaliteeti, veeteenus ka väljaspool suuremaid linnapiirkondi oskusteadmisi ja kulutõhusust väljaspool suuremaid linnapiirkondi ja maapiirkondades, kus veeteenuse kvaliteet ja taristu ei ole jätkusuutlik 6.7 Regionaalarengu toetusmeetmete elluviimine Jätkatud maakondlike arengustrateegiate elluviimise, hajaasustuse ja väikesaarte ReM piirkondliku elukeskkonna arendamiseks (RP2024) regionaalarengu programmide ning kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise meetme elluviimist Välja töötatud ja rakendatud SF21+ toetusmeede nutikate linnaarengu lahenduste (sh ReM rohelahenduste) väljaarendamiseks (RP24) Maakondlike arengustrateegiate toetusmeetme Ida-Virumaa tegevuste ReM IVTK võimendamiseks on iga-aastaselt eraldatud lisavahendid Ida-Virumaa programmist (IVP) Välja töötatud ja avatud toetusmeede õiglase ülemineku piirkondlike algatuste ReM IVTK toetamiseks Ida-Virumaal (ÕÜF) Avalda Avalda Avalda Juurprobleem 7: piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile„Eesti 2035“ siht: Eesti juurprobleemi juurprobleemi juurprobleemi majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik … pakkudes ettevõtlusele arenguvõimalusi kõigis piirkondades nimetus nimetus nimetus Lk 11 7.1 Ettevõtluse, innovatsiooni ja TA valdkonna Jälgitud mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade MKM, HTM, ReM riiklike arengukavade ja programmide (sh TAIE ja lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse ReM PÕKA) elluviimise seires olulisemate mõõdikute mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikutes ei vähene: saavutatuse jälgimine ka regionaalselt *väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest *nominaalne tööjõutootlikkus EL27 keskmisest *ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st *kaupade ja teenuste eksport *eksportivate ettevõtete arvu kasv *siseturistide ja välisturistide ööbimiste arvu suhe maapiirkondade majutusasutustes võrreldes Tallinna ja teiste suuremate linnade ööbimiste arvuga *Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht *nutika spetsialiseerumise, sh kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna seires jälgitud võimalusel regionaalset mõõdet ja vajadusel arvestatud seire tulemustega meetmete ja sekkumiste kohandamisel *3 aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 € 7.2 Majanduse struktuursete muudatuste Viidud ellu väljaspool Harjumaad majanduse struktuurseid muudatusi toetavad MKM, ReM SOM kiirendamise toetamine väljaspool Harjumaad alljärgnevad tegevused (EE2035; TAIE2035) 7.2.1 Ettevõtluse, innovatsiooni ja TA Ettevõtluskeskkonna arendamise, rahvusvahelistumise ja innovatsiooni soodustamise MKM toetusmeetmete väljatöötamisel piirkondlike toetusmeetmete (SF21+) tegevuste kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud erisustega arvestamine, piirkondade regionaalse dimensiooniga ja kaasatakse maakondlikke arenduskeskuseid, sh: fookusvaldkondade arengusse panustamine ning *Turismi arendamise nõudluse suurendamise toetuste puhul on kaasatud sihtkoha ja meetmete tõhusam suunamine väljapoole erialaliitude strateegilisi koostöövõrgustikke ning arvestatud mõju regionaalsele Harjumaad ja piirkondadesse, mille ettevõtluse tasakaalustamisele hindamiskriteeriumites; areng on kesisem *Iduettevõtluse hoogustamise toetuste puhul suunatud kuni 300 000 eurot väljapoole Tallinna ja Tartut regionaalsetele arenguprogrammidele ja kogukonnategevustele; *Ettevõtete starditoetus suunatud väljapoole Tallinna "kuldse ringi" omavalitsusi ja Tartut; *Ettevõtja tootearenduse toetuse taotluste hindamiskriteeriumites arvestatud eelisena asukohta väljaspool Harjumaad; *Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi rakendamisel viidud läbi täiendavat teavitust ja nõustamist vähemesindatud piirkondades; *Eesti turismivaldkonna elavdamise ja taaskäivitamise toetusmeetmes arvestatakse tegevuskavade hindamisel piirkonnaspetsiifilist lähenemist Valminud analüüs ja ettepanekud Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027.a MKM, KLM ReM; RaM; 2023. a oktoobris ja novembris antud detailne sisend MKMi rakenduskava alaeesmärkide "Nutikam Eesti" ja "Rohelisem Eesti" ettevõtluse HTM; KUM koostatud VV memorandumisse "Analüüs ja ettepanekud Nutikam toetusmeetmetest vähemalt 40% toetuste suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu Eesti ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetuste regioone suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone". Loomemajanduse toetamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on KUM Loomemajanduse arendamise meetmes rakendatakse projektide arvestatud regionaalse dimensiooniga, sh hindamiskriteeriumite kujundamisel valikukriteeriumides lisapunktide andmist, kui taotleja/toetuse saaja püsiv tegevuskoht asub väljapool Tallinna või seda ümbritsevaid kohalikke omavalitsusi või Tartut. Ringmajanduse korraldamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on KLM arvestatud regionaalse dimensiooniga, soodustades vähemarenenud piirkondades projektide elluviimist, rakendades piirkonniti erinevaid riigiabi määrasid ja arvestades piirkondlike vajadustega meetme tegevuste elluviimisel Lk 12  RRFi meetme Tootmisettevõtja ärimudeli toetus elluviimisel rakendatakse erinevaid MKM toetusmäärasid Harjumaa ja Tartu linna (50%) ja ülejäänud Eesti (70%) puhul ning meetmete elluviimisesse kaasatud maakondlikke arenduskeskuseid Välja töötatud RRF meede Bioressursside väärindamine ning ELi ühise ReM KLM põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–27 meetmed Investeeringud bioressursside väärindamisse ja Ettevõtete konkurentsivõime kasvutoetus , mis toetavad maa- ja rannapiirkondade ettevõtluse arengut ja lisandväärtuse kasvu Välja töötatud EMKVF 2021-27 meede Jätkusuutliku sinimajanduse võimaldamine ReM ranna, saarte ja sisevete piirkondades ja kalapüügi ning vesiviljeluse kogukondade jätkusuutlik arendamine on suunatud 8 EMKVFi kalanduspiirkonna arendamisele ja toetab rannapiirkondade ettevõtluse mitmekesistamist ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–27 sekkumiste LEADER - ReM kogukonna juhitud kohalik areng ja Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas kaudu toetatud maapiirkondade ettevõtluse mitmekesistamist, arvestades kohalike eripärade, vajaduste ja võimalustega Kaalutud võimalusi kehtestada Kagu-Eestile erisusi TAIE ettevõtlusmeetmete MKM KETK tingimustes Analüüsitud võimalusi kasutada 2021-27 maaelu arengu meetmetes Kagu-Eestis ja Ida- ReM IVTK, KETK Virumaal kõrgemaid sekkumismäärasid Keskkonnaprogrammi ringmajanduse programmis on antud Kagu-Eesti ressursside KLM KETK tõhusama kasutuse, jäätmete ja heitmete tekke vähendamise, keskkonnaseisundi parandamise ja ringmajanduse printsiipide kasutuselevõtu edendamisele suunatud projektidele maksimumpunktid keskkonnakaitse mõju valdkonnas Välja töötatud ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–27 meede ReM "Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas", mis on suunatud maapiirkonda väljaspool Tallinnaga piirnevaid valdasid Rakendatud Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede (SF21+) ReM KETK 7.2.2 Teadusasutuste ja ettevõtete koostöö Täpsustatud on Eesti regioonide ettevõtluse fookusvaldkonnad ja nende ReM, MKM HTM toetamine Eesti ja selle piirkondade majandusele eelisarendamise tegevused teiste arendusvaldkondade kõrval ning tagatud nende olulistes fookusvaldkondades (EE2035) fookusvaldkondade ettevõtete arengu ja TA projektide toetusvõimalused ka üleriigiliste nutika spetsialiseerumise jm ettevõtluse- ja TA toetusmeetmete raames Koosloomes piirkondlike partnerite ja ekspertidega (nt MAK-de, ülikoolide kolledžite, MKM, HTM ReM kompetentsikeskuste jt partneritega) töötatatud välja ressursside väärindamise teekaart, mille alusel kujundatakse temaatilised TA-programmid Jätkunud Võrumaa kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus Tsenteri edasiarendamine HTM KETK koostöös Võrumaa maakondliku arenduskeskusega Analüüsitud võimalusi Kagu-Eesti biomajanduse rakenduskava koostamiseks ning ReM KETK valminud piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide metoodiline raamistik, mille elluviimist piloteeritakse mh Kagu-Eestis ÜPP Strateegiakava ja EMKVF-i 2021-27 sekkumiste Innovatsioonikoostöö , Teadlaste ReM ja kalurite ning vesiviljelusettevõtjate koostöötoetused, Kalapüügi, vesiviljelusettevõtete ja töötlemisettevõtete innovatsioonitoetused ning Riikliku uuringuteprogrammi kaudu toetatud maa- ja rannapiirkondade ettevõtete koostööd T&A asutustega 7.2.3 Uute maavarade kasutusvõimaluste ja Tagatud uute maapõueressursside säästlik ja jätkusuutlik uurimine ning kasutamine, KLM ReM sellega seotud keskkonnariskide analüüsimine mille raames on analüüsitud uute maavarade kasutuselevõtu piirkondlikku kasu ning (EE2035) selle võimendamise võimalusi 7.2.4 Põlevkivienergeetikast väljumist toetava Avatud Ida-Virumaale suunatud toetusmeede kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivist ReM IVTK teenuste ja investeeringute paketi käikulaskmine (Narva linna kaugküte) (ÕÜF) Ida-Virumaal (EE2035) Lk 13 7.2.4 Põlevkivienergeetikast väljumist toetava teenuste ja investeeringute paketi käikulaskmine Ida-Virumaal (EE2035) Õiglase ülemineku kavas on loodud võimalus ÕÜM II sambast vahendite kaasamiseks ReM IVTK InvestEU nõuetele vastavate põlevkivisektori ettevõtete innovatiivsete tehnoloogiate ja jätkusuutliku infrastruktuuri arendamiseks Riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamine Kirde-Eestis tuuleparkide rajamise KAM KLM, ReM IVTK võimaldamiseks Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks HTM MKM, ReM IVTK Ida-Virumaal ülikoolide konsortsiumi kaudu (ÕÜF) Avatud toetusmeede Ida-Viru ettevõtete teadmusmahukuse kasvatamise ja TA mahuka MKM IVTK piloottaristu rajamise toetamiseks (ÕÜF) Erasektorile suunatud toetusprogrammide tingimusi on tõlgitud vene keelde ning Ministeeriumid IVTK tagatud info kättesaadavus ja nõustamine Avatud on programmipõhine toetusmeede ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste MKM ReM, IVEK, IVIA IVTK KuM on andnud sisendi vastavates meetmete tingimustes ja taristu pakkumiseks Ida-Virumaal, sh partnerite võimestamine (ÕÜF) loomemajanduse edendamisega arvestamiseks. Viidud ellu Ida-Virumaa programmi ettevõtluskeskkonna toetusmeetmed, sh äri- ja ReM MKM, IVEK IVTK KuM on andnud sisendi vastavate meetmete tingimustes startup- inkubaatorite ja iduettevõtete ökosüsteemi arendamiseks (IVP) loomemajanduse edendamisega arvestamiseks. Avatud toetusmeetmed Ida-Virumaale investeerivatele ettevõtetele (kogusummas 168 MKM ReM IVTK mlj eurot) (ÕÜF) 7.3 Regionaalse ettevõtlus- ja Tagatud välisinvestoritele regionaalse sihtturunduse ja investorteeninduse teenuse MKM investeerimiskeskkonna ning piirkondlike toetamine ja osutamine koostöös MAK võrgustikuga ning koolitatud tööstusalade ettevõtete lisandväärtuse kasvu toetavate arendajaid tugiteenuste arendamine kõigis Eesti piirkondades Toetatud regionaalset turismialast koostööd ning EASi vahendusel piirkondlikke MKM koostöös KOV-dega (EE2035, TAIE2035, RP2024) turismisihtkohtade organisatsioone, koostöövõrgustikke Toetatud SF21+ meetmetest maakondlikke arenduskeskuseid ettevõtjatele MKM SOM, nõustamisteenuste pakkumisel ning VKEde võimekuse kasvatamisel nutika Töötukassa, EIS, spetsialiseerumise, tööstuse kolmikpöörde ja ettevõtluse valdkonnas väljaspool MAK-d Tallinna linnapiirkonda (summas 8,77 mlj eurot). Alustavate ja tegutsevate ettevõtjate tugisüsteem toimib kõigis maakondades arvestades piirkondade spetsiifiliste vajadustega (MKAS-d, TAIE35) Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede ettevõtluskeskkonna arendamiseks ReM väljaspool Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda, meetme piirkondliku rahajaotuse koostamisel võetakse arvesse piirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda, projektivalik põhineb maakonna arengustrateegiatel Toetatud piirkondlikke ettevõtluskeskkonna arendamise tegevusi maakondlike ReM arengustrateegiate elluviimise meetmest (RP24) Tagatud toetusvõimalused piirkondade ettevõtete arengu ja lisandväärtuse ReM suurendamise tugitegevustele piirkondliku elu- ja ettevõtluskeskkonna toetusmeetme raames (aastani 2023) (RP24) RRFi meetme Tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu MKM hoogustamine kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga ning kaalutud regionaalsete erisuste rakendamist meetme elluviimisel RRFi meetme Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse KLM tõstmiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks elluviimisel suunatud meetme fookus piiratuma võrguvõimusega Lääne-Eestisse Toetatud Kagu-Eesti mainekujunduse kava 2020-22 tegevuste elluviimist ReM KETK Lk 14  Ida-Virumaal on arendatud metsaühistute pädevust, metsaühistud on välja arendatud KLM IVTK maakonna metsaomanikele kõiki metsakasvatusteenuseid pakkuvaks metsaomanike omaabiorganisatsiooniks ja muukeelseid metsaomanike integreeritud metsaomanike koostöövõrgustikku 7.4 Ettevõtete rahastamisallikate Töötatud välja ettevõtluse investeeringute suurendamiseks väljaspool Tallinna ja MKM ReM mitmekesistamine ja kättesaadavuse Tartut käendustasu kompensatsioon ettevõtjatele, kel ei ole endal piisavat tagatist soodustamine tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades tegutsevatele ettevõtetele (EE2035, Käivitatud regionaallaen ettevõtjatele väljaspool Tallinna ja Tartut tehtavate MKM EISA TAIE35) põhivarainvesteeringute kaasrahastamiseks koos panga või liisinguettevõttega Valminud analüüs ja ettepanekud maapiirkondade ettevõtete rahastamisvõimalustele ReM MKM, MES ligipääsu parandamise kohta ning kaalutud/rakendatud täiendavaid põllumajandustootjate likviidsust parandavaid meetmeid (käibekapitalilaenud, pangalaenude refinantseerimine, garantii- ja käendusskeemid vmt) (PÕKA35) Ettevõtlusarengut toetavate finantsinstrumentide jm rahastamisvahendite MKM EISA rakendamisel seiratakse vahendite piirkondlikku jaotust ning kavandatud vajadusel täiendavaid lahendusi, millega nende piirkondlikku jaotust/mõju ühtlustada Avalda Avalda Avalda Juurprobleem 8: piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses juurprobleemi juurprobleemi juurprobleemi „Eesti 2035“ siht: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik … pakkudes ettevõtlusele arenguvõimalusi kõigis piirkondades nimetus nimetus nimetus 8.1 Haridusvaldkonna arengukava ja Võimalusel jälgitud seires mõõdikute regionaalseid erinevusi (eelkõige maakondlikus HTM ettevõtlusvaldkonna arengukava (TAIE2035) ning või NUTS3 piirkondade lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised nende programmide elluviimise seires olulisemate meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute saavutatuse jälgimine ka regionaalselt mõõdikute osas ei vähene: *täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr *eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) osakaal 8.2 Ettevõtlusele arenguvõimaluste pakkumiseks Piirkondlike hariduskeskuste ja kutsevaldkondade tippkeskuste õppekavade HTM kõigis piirkondades (EE2035) regionaalsele väljatöötamisse kaasatud piirkondlikud Töötukassa esindused, MAKd, KOV-d ning ettevõtlusele vajaliku tööjõu parem kohalikud ettevõtjad (lisaks valdkonna asjakohastele organisatsioonidele ja ettevalmistamine koostöös regionaalsete ja ekspertidele üle Eesti) kohalike huvipooltega Piirkondade (sh maapiirkondade ja väikelinnade) ettevõtjatele tagatud nõustamis- ja SOM Töötukassa tööjõukoolituse teenused tööjõuprobleemide lahendamiseks (Jõgeva MKAS) Tagatud on ettevõtjate vajaduste kohta info suunamine haridusasutustesse, sh MKM SOM, HTM kutseõppeasutustesse ja ülikoolide regionaalsetesse kolledžitesse koostöös MAK-i, Töötukassa ja KOVdega, mis aitab parandada tööjõu kättesaadavust tehnoloogia ja arendusmahukate (välis)investeeringute maandamisel (TAIE35) Taotletud lisavahendid üürielamute rajamise toetusmeetme jätkamiseks töö- ja MKM tööjõuvajaduste paremaks rahuldamiseks piirkondades (Hiiu, Pärnu, Rapla MKAS). Meetme jätkumise korral on Ida-Virumaa puhul rakendatud soodustavad erisused meetme rakendamisel Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede Ida-Virumaa ettevõtluse ning inimeste ReM KUM, MKM, IVTK Integratsiooni Sihtasutus viis 2023.a. lõpus riigihanke eesmärgiga tööalaste oskuste mitmekesistamiseks (IVP) SOM leida partner(-id), kes viib (viivad) ellu 130-le Harjumaal ja vähemalt 130-le Ida-Virumaal avalikus sektoris töötavatele eri keele- ja kultuuritaustaga ebapiisava eesti keele oskusega inimesele keeleõppe eesmärgil tööjõulähetusprogrammi. Tegevused viiakse läbi perioodil veebruarist 2024 kuni 31. augustini 2025. MKMi välja töötatud ÕÜF vastavate meetmete tingimustes on arvestatud loomemajanduse edendamisega. Lk 15  Avatud programmipõhine toetusmeede "Töölt-tööle liikumise ning töötajate SOM ReM IVTK ümberprofileerimise toetused põlevkivisektori töötajatele" Ida-Virumaale summas 5 mlj eurot (ÕÜF) Avatud on toetusskeem "Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute HTM IVTK tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses" (ÕÜF) Muudetud piirkondliku töökoha loomise toetuse tingimusi ja võimaldatud SOM IVTK ELLUVIIMINE PEATATUD põlevkivisektoris töö kaotanud inimeste värbamist toetusega soodustingimustel, st ilma eelneva 6 kuud tööta olemise nõudeta. Ida-Virumaale võimaldatakse toetust nimetatud soodustingimustel SF21+ Hariduse, ühiskonna ja tööturu seoste meetmed (sh meetme Kõrge tööhõive HTM SOM taseme saavutamine ja hoidmine oskuste arendamise toetus) on suunatud kehvema tööturuolukorraga piirkondadesse ning kaalutud on piirkonniti diferentseeritud lahenduste kasutamist meetmete rakendamisel Toetusmeetme Sektoritevahelise mobiilsuse toetus (SF21+) elluviimisel rakendatud HTM projektide hindamisel lisaboonust ettevõtjatele väljapoolt Harju- ja Tartu maakonda 8.3 OSKA tööjõuvajaduse prognoosi arendamine Tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosüsisteemi (OSKA) prognooside HTM MKM, SOM, ametipõhiselt oskuste ning piirkonna põhiseks piirkonnapõhisus arendatud koostöös piirkondlike Töötukassa esinduste, ReM, (EE2035) ettevõtlusorganisatsioonide ja MAK-dega. OSKA prognoosid ning Töötukassa Kutsekoda, piirkondliku tööjõuvajaduse prognoosid on sisendiks kutsehariduses, Töötukassa täiskasvanuhariduses ning kõrgkoolidele õppekavade ja koolitusmahtude kavandamisel 8.4 Regionaalsetes kolledžites kõrghariduse Ülikoolide regionaalsetes kolledžites kõrgharidusõppe pakkumiseks on arvestatud HTM pakkumine ja nende funktsioonide laiendamine rahastus ülikoolide rahastusmudeli või riigieelarvelise lisarahastuse raames ning arvestades regionaalpoliitilisi eesmärke (EE2035) toetatakse piirkondlikule arengule vajalike muude funktsioonide (nt täiendus- ja ümberõpe) toimimist rakenduskava prioriteetide „Õiglane üleminek“ ja „Sotsiaalsem Eesti“ (erieesmärgid e, g, i) meetmete raames Juurprobleem 9: KOVde piirkonniti erinev finants-, haldus- ja teenuste osutamise võimekus Avalda Avalda Avalda „Eesti 2035“ siht: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik … kus avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad juurprobleemi juurprobleemi juurprobleemi olenemata elukohast nimetus nimetus nimetus 9.1 Riigivalitsemise tulemusvaldkonna "Tõhus riik" Jälgitud riigivalitsemise tulemusvaldkonna programmide seires asjakohaste mõõdikute ReM, RAM programmide elluviimise seires olulisemate regionaalseid erisusi (eelkõige maakondlikus või NUTS3 piirkondade lõikes), vajadusel mõõdikute jälgimine ka KOV sektori võrdluses ja kavandatud täiendavad sekkumised KOV sektori võimekuse ühtlustamiseks regionaalselt keskvalitsuse omaga ja piirkonniti, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene 9.2 Kohalike omavalitsuste rolli suurendamine Vajadusel analüüsitud täiendavate ülesannete üleandmise võimalusi KOV-dele ja ReM Riigikantselei, riigivalitsemises detsentraliseerimise ja toetatud ministeeriume ülesannete üleandmise korraldamisel. Muuhulgas vaadatud muud piirkondliku koostöö edendamise kaudu (EE2035, üle ja tehtud vajalikud ettepanekud riigi ja KOVde ülesannete rahastamise muutmiseks ministeeriumid RPP2024) (RPP24) Valminud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise eelnõu eesmärgiga ReM parandada omavalitsuste enesekorraldusõigust ning muuta KOV korraldus lihtsamaks ja paindlikumaks, tähtajaga 2024.a (VVTP) Valminud analüüs ja ettepanekud regionaalse ebavõrdsuse vähendamist ning ReM ühiskondliku ja üleilmsete muutustega kohandumist toetava tuleviku kohaliku omavalitsuse mudeli alternatiividega, tähtajaga 2024.a detsember (VVTP) 9.3 KOV-ide haldus- ja arendusvõimekuse Saavutatud alljärgnevad väljundid KOV-de haldus- ja arendusvõimekuse arendamisel edendamine (EE2035, RPP2024) kohalikul ja regionaalsel tasandil Lk 16 9.3.1 KOV-de haldus- ja arendusvõimekuse, sh Töötatud välja regionaalarengu toetusmeetmed (SF 21+), mille raames toetatud: ReM kvaliteetsete ja kasutajakesksete teenuste *kohalike omavalitsuste arendusvõimekust toetavate uuringute, ekspertiiside, osutamise võimekuse tugevdamise tugitegevuste pilootprojektide läbiviimist; osutamine (RPP2024, EE2035) *arendus- ja koolitusprogrammide ning rakke- ja ekspertrühmade korraldamist Loodud ministeeriumide ülene juhtrühm/võrgustik riigi strateegiliste eesmärkide ReM saavutamiseks vajalike inimvara arendustegevuste koordineeritud planeerimiseks ning vajalike oskuste arendamiseks kohalikul ja regionaalsel tasandil Ministeeriumite vahelises koostöös on kavandatud riigi strateegiliste eesmärkide ReM, muud täitmise toetamiseks vajalikud KOV-de koolituse- ja arendustegevused vm meetmed ministeeriumid nende elluviimiseks, sh valdkonnaülestes eesmärkides (digivõimekus, KOV arendusvõimekus, KOV koostöö, teenuste arendamine ning rohepööre) Viidud läbi ruumiloome täienduskoolituse programm KOV-dele ReM Välja töötatud ja rakendatud aastaks 2025 SF21+ toetusmeede Kohalike omavalitsuste ReM võimestamine roheliste investeeringute tegemisel, maksumusega 4 mlj eurot Loodud juhend ühtsete põhimõtete rakendamiseks KOVides kriisideks valmisoleku SIM, PÄA, SKA tagamisel ja kriisijuhtimisel ning toetatud KOVde kriisiõppuste ja koolituste läbiviimist Riigikantselei Pakutud on koolitusi maakondlikele kodanikuühiskonna konsultantide arendamiseks SIM Korraldatatud koolitusi KOV-ide spetsialistidele aitamaks paremini toetada NEET- SOM, HTM Riigikantselei noorte toimetulekut Loodud kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimise arendamise tööriistakast kohalikele HTM omavalitsustele ja haridusasutustele eesmärgiga toetada kvaliteetse ja kaasava hariduse kättesaadavust kõikidele õpilastele sõltumata elukohast Toetatud on KOV-ide rolli ennetava ja turvalise elukeskkonna põhisuunajana ning SIM PPA avaliku ruumi planeerimisel turvalise ruumiloome põhimõtete rakendamist, mis aitavad ennetada süütegusid ja õnnetusi ning hõlbustavad neile reageerimist (STAK30) Linnade suunaliste Euroopa Horisondi missioonivaldkondade koordineerimisel ja HTM, KLM ReM sisendi andmisel selle rahastamisinstrumentide kavandamisele on arvestatud regionaalseid vajadusi ja eripärasid. Missioonivaldkondade elluviimise tulemusel on võimestatud piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üleminekul kliimaneturaalsusele. Arendatud rakendust minuomavalitsus.ee , võimaldades rakenduse kasutamise ReM igapäevaseks tööriistaks kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel ning omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika kujundamisel Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning SOM hooldusvõimaluste tagamise toetusmeetmetes (SF21+) on arvestatud regionaalseid vajadusi ja piirkonniti diferentseeritud lahendusi meetmete rakendamisel, sh: Eakate teenusmajade loomise toetuse puhul rakendatud piirkonniti erinevaid omaosaluse määrasid vanemaealiste arvu, sotsiaalkaitse kulude suurust ja KOV finantsvõimekust arvestades; Kohalike tegevusgruppide toetus pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks suunatud kohalikele LEADER tegevusgruppidele maapiirkondades, lähtudes toetusvahendite jaotamisel piirkonna vanemaealiste ja puuetega inimeste arvust Lk 17  Suurendamaks KOVde võimekust sotsiaalteenuste pakkumisel ja innovatsioonis on ellu SOM SKA KETK viidud sotsiaalvaldkonna arendusprogramm Kagu-Eesti kohalikele omavalitsustele ning suunatud eraldi taotlusvoor Kagu-Eesti omavalitsuste võimestamiseks summas ligikaudu 1 mlj eurot (SF21+ vahenditest) Suurendatud Kagu-Eesti KOV üksuste võimekust rahvatervise edendamisel SOM KETK 9.3.2 KOV-de finantsvõimekuse ja Valminud analüüs ja ettepanekud riigi ja kohalike omavalitsuste maksubaasi RM ReM finantsautonoomia tugevdamine laiendamise kohta (tähtaeg 2024.a) (VVTP) Valminud analüüs ja ettepanekud kohalike omavalitsuste tulubaasi ReM ümberkujundamiseks (tähtaeg 2023.a) (VVTP) 9.3.3 Kohaliku tasandi võimekuse ja motivatsiooni Analüüsitud ja töötatud välja ettepanekud Vabariigi Valitsusele KOVde rolli ja ReM MKM suurendamine ettevõtluse arendamisel ja motivatsiooni suurendamiseks ettevõtluskeskkonna arendamisel, sh piirkondlikku ettevõtluskeskkonna kujundamisel (EE2035, ettevõtlust soodustavate maksumuudatuste kaalumiseks 2021.a lõpuks ning alustatud RPP2024) on ettepanekute elluviimist Arendatud ja toetatud olemasolevat ettevõtlusarengu spetsialistide võrgustikku MAK- ReM, MKM MAK-d des ning loodud KOVde ettevõtlusarengu spetsialistide võrgustik, mille tegevustega (sh koolitused, nõustamised, seminarid) on võimestatud KOVe ja nende koostööd piirkondliku ettevõtluse arendamisel 9.3.4 Riigi funktsioonide täitmiseks mittevajaliku Valminud analüüs ja koostatud ettepanekud Vabariigi Valitsusele KOV-dele maa ReM, MKM, RM Maa-amet riigimaa kohalikele omavalitsustele ettevõtluse arendamiseks üleandmise lihtsustamise kohta. Valitsuse heaks kiidetud arendustegevuseks kasutusse andmise ettepanekute alusel valmistatud ette riigivaraseaduse ja maareformi seaduse lihtsustamine (Harju, Jõgeva, L-Viru, Rapla MKAS) muutmist käsitlev eelnõu ning koostatud juhend riigiabi võimaliku esinemise hindamiseks Valminud analüüs ja ettepanekud linnades ja asulates kasutuses mitteoleva riigimaa REM võõrandamise võimaluste kohta (tähtaeg 2024.a) (VVTP) 9.3.5 Kohalike e-teenuste arendamine koostöös Toetatud KOVde ühiste/üleriigiliste standardiseeritud e-teenuste ja IKT lahenduste MKM KOV-dega (VVTP), mis lahendavad eelkõige KOVde arendamist SF21+ meetmete "Digiriik", "Valdkondade digipööre" jt avalikus sektoris ühiseid IKT arengu vajadusi (KOVde IKT digilahenduste ja uuenduste väljatöötamise ja kasutuselevõtu toetusest: riigiüleste ühislahendused) avalike digiteenuste arendamise tulemusena saavutatud ühtne ja läbimõeldud avalike teenuste korraldus KOVide üleselt ning olukord, kus avalike digiteenuste osutamine ja riigi toimimine on tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nutikale ja mugavale kasutamisele tõhusam, turvalisem, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum Viidud ellu tegevused KOVde kompetentsi, digipädevuse ja paindlikkuse MKM suurendamiseks 2021.a lõpuks valminud analüüs KOV-de e-teenuste ja IT juhtimise konsolideerimiseks MKM LÕPPENUD Toetatud KOV-de IT kompetentsikeskuse tegevust ReM 9.3.6. Tugevdatud kriisideks valmisolekut ja Tugevdatud on KOVde, erasektori ja kolmanda sektori asutuste piirkondlikku koostööd SIM RK, PÄA elutähtsate teenuste toimepidevust piirkondlikul elutähtsate teenusete tagamisel ning parendatud nende oskusi kriisi ajal tegutseda ja kohalikul tasandil (EE2035) Toetatud on KOV-ide valmisolekut koordineerida kriisiolukorras elutähtsate teenuste SIM RK, PÄA osutamist ning selleks vajalikke õppuseid, koolitusi jm teenuste toimepidevust kindlustavaid meetmeid Tagatud regionaalsete kriisikomisjonide töö, sh kaasatud riigiasutused ja KOVid SIM RK, PÄA piirkondlikul tasandil. See aitab kaasa paremale võimekusele kohaliku ja regionaalse tasandi kriiside ennetamisel ja lahendamisel 9.3.7 KOV võimekuse tõstmiseks keskselt Viidud läbi analüüs ning töötatud välja selle ettepanekud personaliarendustegevuste ReM ELVL koordineeritud personaliarendustegevused elluviimiseks ministeeriumide ja üleriigilise omavalitsusliidu koostöös Lk 18  Avalda Avalda Avalda Juurprobleem 10 - piirkondlikud erinevused KOVde arenguväljavaadetes seoses elanike arvu muutustega juurprobleemi juurprobleemi juurprobleemi Juurprobleemi lahendamisele aitavad kaasa läbivalt ka kõigi muude juurprobleemide all kavandatud tegevused Avalda juurprobleemi Avaldanimetus juurprobleemi Avalda nimetus juurprobleemi nimetus Lk 19 RETKi seirearuandes ja rakendusplaani seiretabelis kasutatavad lühendid DMO Destination Management Organisation, ehk „turismi sihtkoha organisatsioon“ DÜAK digiühiskonna arengukava 2035 EE2035 üleriigiline strateegia "Eesti 2035" EIS(A) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus EL Euroopa Liit ELVL Eesti Linnade ja Valdade Liit EMKVF Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond EMP Euroopa Majanduspiirkond ERF Euroopa Regionaalarengu Fond ESF Euroopa Sotsiaalfond HEAK Heaolu arengukava 2023–2030 HTM Haridus- ja Teadusministeerium HVAK Haridusvaldkonna arengukava 2035 ITP Inimkeskse tervise programm IVP Ida-Virumaa programm IVOL Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit IVTK Ida-Virumaa tegevuskava 2030 JUM Justiitsministeerium KETK Kagu-Eesti tegevuskava 2030 KEVAD Keskkonnavaldkonna arengukava 2035 KLM Kliimaministeerium KOKS Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus KOV kohaliku omavalitsuse üksus või kohalik omavalitsus KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine KuAP Kultuuri arengukava 2030 KUM Kultuuriministeerium KÜP Kodanikuühiskonna programm KÜSK Kodanikuühiskonna Sihtkapital MAK Maakondlik arenduskeskus MES Maaelu Edendamise Sihtasutus MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MKAS maakonna arengustrateegia MTA Maksu- ja Tolliamet MTÜ mittetulundusühing NEET noored, kes ei õpi ega tööta NUTS3 Nomenclature of Territorial Units for Statistics, Euroopa territoriaalse jaotuse klassifikatsiooni süsteem, mille alusel Eesti jaguneb 5 regiooniks (Põhja-, Kesk-, Kirde-, Lääne- ja Lõuna-Eesti) OECD Organization for Economic Co-operation and Development, ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OSKA OSKA-nimeline tööjõuvajaduse seire ja prognoosi süsteem PPA Politsei- ja Piirivalveamet PÕKA Põllumajanduse ja kalanduse arengukava PÄA Päästemet REACT-EU Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of Europe, Euroopa Liidu rahastusfond, mis on loodud COVID-kriisist väljumiseks ja Euroopa Liidu majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümberkujundamiseks REKK riiklik energia ja kliimakava 2030 REM Regionaal- ja Põllumajandusministeerium RES Riigieelarve strateegia RK Riigikantselei RM Rahandusministeerium RMK Riigimetsa Majandamise Keskus RP, RPP Regionaalpoliitika programm RRF Recovery and Resilience Facility, ehk Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu, mille eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme majanduse pikaajaliseks taastumiseks ja SF21+ ELi sttuktuurifondid perioodil 2021-2027 SIM Siseministeerium SKA Sotsiaalkindlustusamet SKP sisemajanduse koguprodukt SOM Sotsiaalministeerium STAK siseturvalisuse arengukava 2030 TA teadus- ja arendustegevus TAI Tervise Arengu Instituut TAIE Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 TAT toetuse andmise tingimused TLAK transpordi ja liikuvuse arengukava 2035 TRAM Transpordiamet TSI Technical Support Instrument, Euroopa Liidu programm liikmesriikidele erinevate reformide kavandamist ja läbiviimist toetava eksperttoe pakkumiseks TöR Eesti Maksu- ja Tolliameti töötamise register VV Vabariigi Valitsus VVTP Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm ÕÜF Õiglase Ülemineku fond, ehk Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahend, mille eesmärk on toetada piirkondi, mis seisavad silmitsi kliimaneutraalsusele üleminekust tulevate tõsiste sotsiaalmajanduslike probleemidega ÜKP EL-i ühtekuuluvuspoliitika ÜRP Üleriigiline planeering ÜTK Ühistranspordi keskus