Leping

Rahvusooper Estonia arengukava 2024–2030 Eessõna Rahvusooper on Eesti ainus oma seaduse alusel tegutsev etendusasutus, kelle kanda on valdkondlik vastutus ooperi- ja balletiteatri arengu eest eesti kultuuriruumis ning seadusest tulenev kohustus just neid žanreid viljeleda. Samal ajal on rahvusooper Eesti suurim tööandja teatri- ja muusikavaldkonnas. Rahvusooper on ka oluline valdkondlik „doonor”, kes laenutab erinevateks projektideks kostüüme, rekvisiite, lavapoodiume, pille, inimesi, ruume jmt. 20. sajandi Eesti muusikateatri ajalugu on paljuski Rahvusooper Estonia lugu. Ka 21. sajandi eesti kultuuris näeme rahvusooperit rahvuskultuuri tugeva mõjutaja ning kujundaja positsioonil. Tallinna südames asuv Rahvusooper Estonia maja on märgiline hoone eesti kultuuriruumis, samuti Eesti omariikluse sümbolhoone. Rahvusooperi arengukava on strateegiline plaan, millest teater järgnevate aastate jooksul oma igapäevases töös ning inim- ja rahaliste ressursside planeerimisel lähtub. Arengukava lisad on strateegiliste eesmärkide selgitused ja tegevuskavad nende saavutamiseks, väärtushinnangute selgitused ning üksikasjalikud rakenduskavad konkreetseteks ajavahemikeks. Visioon Rahvusooper on ajaloolises asukohas, laiendatud hoones ning uues ooperi- ja balletisaalis tegutsev eesti kultuuri lipulaev, Eesti riigi visiitkaart, mitmekülgse ja omanäolise repertuaari ning kõrgetasemeliste artistidega ooperi- ja balletiteater, valdkondlik suunanäitaja Balti- ja Põhjamaades, piirkondlik turismimagnet, ühiskondlikult sidus, rohelise mõtteviisiga ihaldusväärne koostööpartner ning suurim ja hinnatuim valdkondlik tööandja Eesti kultuurimaastikul. Missioon Rahvusooperi missioon on edendada Eestis kõrgetasemelist rahvuslikku muusikateatrikultuuri, tutvustada seda välismaal ning teha maailma muusikateatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis. Põhiväärtused Usaldusväärsus, uuenduslikkus, avatus. Strateegilised eesmärgid aastateks 2024–2030 • Tuginedes riigikogu otsusele ehitatakse rahvusooperi peahoonele juurdeehitus ning ehitatakse välja kaasaegsetele muusikateatri nõuetele vastav saal. • Rahvusooperi riiklik tegevustoetus seotakse riigieelarvega ja kasvab samas tempos riiklike tegevustoetuste kogumahuga. • Rahvusooperi rahastuses nähakse ette algupärandite lavale toomiseks kindel summa. • Sidemete arendamine valdkondlike haridusasutustega muutub teatri haridustöö valdkonna prioriteediks. • Rahvusooper osaleb intensiivselt rahvusvahelistes koostöövõrgustikes. • Rahvusooperi tuntus (eriti loominguliste töötajate tuntus) muutub üldiseks nii kohalikus kui rahvusvahelise kontekstis ning publikule hakatakse pakkuma lisaväärtusi, et inimestel oleks põhjust pidevalt Estonia majja tulla. • Rahvusooperi ja Tallinna linna kui rohepealinna ja muusikalinna vahel arendatakse välja järjepidev koostöö. Lisa 1 Strateegilised eesmärgid 1. Tuginedes riigikogu otsusele ehitatakse rahvusooperi peahoonele juurdeehitus. Selle tulemusena: • arendatakse välja uus ooperi- ja balletisaal, • arendatakse lõpuni välja Suur-Sõjamäe tootmis- ja laohoone, • avanevad paremad kunstilised ja tehnilised võimalused nii publikule kui artistidele, • tiheneb riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, • teater muutub linnaruumis avatud keskkonnaks ning • kasvab rahvusooperi nähtavus ja mõju ühiskonnas. 2. Rahvusooperi riiklik tegevustoetus seotakse riigieelarvega ja kasvab samas tempos riiklike tegevustoetuste kogumahuga. Selle tulemusena: • tekib võimalus palgata juurde vajalikke töötajaid ning rahastada koostööd rahvusvaheli- selt tunnustatud külalisartistide, hääleõpetajate, koreograafide jt spetsialistidega, • on olemas saal, mis võimaldab esitada repertuaari, mis seni pole olnud võimalik. 3. Rahvusooper osaleb intensiivselt rahvusvahelistes koostöövõrgustikes. Selle tulemusena: • osaletakse igal aastal vähemalt ühes loomingulises koostööprojektis. • toimub igal aastal vähemalt üks suurem külalisetenduste või kontsertide andmine välis- maal. 4. Rahvusooperi rahastuses nähakse ette algupärandite lavale toomiseks kindel summa. Selle tulemusena: • on võimalik igal aastal tellida üks algupärand kas ooperi-, opereti-, muusikali- või balleti- žanris, kas lastele, noortele või täiskasvanutele. 5. Sidemete arendamine valdkondlike haridusasutustega muutub osaks haridustöö juhi tööst ja teatri haridustöö valdkonna prioriteediks. Selle tulemusena: • koostatakse haridustöö valdkonna strateegia ja tegevuskava, • arendatakse koostöös koolide esindajatega välja regulaarsete ühisürituste plaan, • töötatakse välja praktikabaasina toimimise põhimõtted ning • töötajate liikumise koolist teatrisse põhimõtted. 6. Nii institutsionaalset tuntust kui loominguliste töötajate tuntust suurendatakse ning publi- kule pakutakse erinevaid lisaväärtusi, et inimestel oleks põhjust pidevalt Estonia majja tulla. Selle tulemusena: • hakkame pakkuma (lisaks noortele) ka spetsiaalselt vanemale elanikkonnale suunatud tegevusi. • majas on püsivalt avatud söögikoht ja kauplus (teatritarvikud, meened, piletid, kinke- kaardid, laudade broneerimine). • korraldame kohvikustiilis kontsert-vestlusõhtute sarja, et tutvustada Estonia tähti. • paneme kodulehe esilehele lingi solistid. • arendame koostööd turismifirmadega. Osaleme koostöös Tallinkiga iga-aastasel turis- mimessil Helsingis. 7. Arendame järjepidevalt rahvusooperi ja Tallinna linna vahelist koostööd. Selle tulemusena: • loome ühise tegevuskava Tallinna linnaga, mis hõlmaks rohelise pealinna, vanalinna päe- vade, muusikalinna ja ühisüritustega seonduvaid tegevusi. • eeltoodud koostöö hakkab kajastuma mõlema institutsiooni strateegiates ja arengukava- des.  Kinnitan Rahvusooper Estonia Nõukogu protokoll nr. 168 14. detsember 2023.a. Nõukogu esimees I. Ilja " " 2023.a. Rahvusooper Estonia 2024.aasta eelarve 1. TULUD EUR 2024.a.eelarve TULUD (1+2+3) 16 770 000 TEGEVUSTULUD (1+2) 16 755 402 1 OMATULUD MAJANDUSTEGEVUSEST (1.1+1.2) 5 233 970 1.1 PÕHITEGEVUSE OMATULUD (1.1.1+1.1.2+1.1.3) 3 278 000 1.1.1 Piletitulu 2 920 000 1.1.2 Kultuuriline teenindamine - välissõidud 22 000 1.1.3 Tulud reklaami müügist 336 000 1.2 KÕRVALTEGEVUSE OMATULUD (1.2.1+1.2.2+1.2.3) 1 955 970 1.2.1 Teenused 1 360 000 1.2.2 Muud tulud koos materjali ning põhivara müügiga 45 000 1.2.3 Tulud kinnistute haldamisest 550 970 2 FINANTSEERIMISED (2.1 + 2.2) 11 521 432 2.1 RIIGI TOETUS 11 396 432 2.2 Tulu põhitegevuse sihtfinantseerimisest 125 000 3 FINANTSTULUD 14 598 2. KULUD KULUD (1+2+3+4+5) 16 770 000 TEGEVUSKULUD (1+2+3) 16 463 353 1 TÖÖJÕUKULUD (1.1+1.2+1.3) 13 073 743 1.1 TÖÖTASUD (1.1.1+1.1.2+1.1.3) 9 731 878 1.1.1 Töötajate töötasud 9 159 098 1.1.2 Mittekoosseisuliste töötajate tasud 550 080 1.1.3 Muud koosseisuvälised töötasud 22 700 1.2 ERISOODUSTUSED 60 512 1.3 TÖÖJÕUKULUDEGA KAASNEVAD MAKSUD JA SOTS.KIND.MAKSED 3 281 353 2 MAJANDAMISKULUD (2.1+2.2+2.3) 3 037 710 2.1 PÕHITEGEVUSE KULUD (2.1.1+2.1.2+2.1.3) 1 800 005 2.1.1 Etendus- ja kontserttegevuse kulud (2.1.1.1.+2.1.1.2) 1 434 080 2.1.1.1 Etendustega seotud materiaalsed kulud 582 200 2.1.1.2 Etendustega seotud mittemateriaalsed kulud 851 880 2.1.2 Reklaamikulud 226 610 2.1.3 Muud põhitegevuse kulud 139 315 2.2 ADMINISTREERIMISKULUD (2.2.1+2.2.2) 220 305 2.2.1 Administreerimiskulud (v.a. lähetus) 181 985 2.2.2 Lähetuskulud 38 320 2.3 KINNISTUTE,HOONETE, RUUMIDE JA MUUD MITMESUGUSED 1 017 400 MAJANDAMISKULUD (2.3.1+2.3.2+2.3.3+2.3.4) 2.3.1 Kinnistute,hoonete ja ruumidega seotud majandamiskulud 883 600 2.3.2 Sõidukite kulud 35 000 2.3.3 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 46 600 2.3.4 Inventari majandamiskulud 52 200 3 TOIDUAINED JA TOITLUSTUSTEENUSED 351 900 4 MUUD KULUD 14 300 5 Reserv 292 347 Ott Maaten Margot Sildam Peadirektor Pearaamatupidaja  RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-1/11, 08.01.2024 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Rahvusooper Estonia (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas. 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2024. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2023 käskkirja nr 267 alusel, kooskõlas 2024. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1. Lisa 1 – 2024 tegevuskava; 1.4.2. Lisa 2 – 2024 tekkepõhine tulude-kulude eelarve. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.–31.12.2024 toetust summas 11 396 432 eurot, millest 2.1.1. tegevustoetus on 11 221 432 eurot; 2.1.2. sihtotstarbeline remondifondi toetus on 175 000 eurot. 2.1.3. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale kultuuritöötajale brutotöötasu 2024. aastal vähemalt 1600 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev, mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja järgnevalt: 2.2.1. 16.1.2024 985 000 eurot 2.2.2 1.2.2024 930 000 eurot 2.2.3. 1.3.2024 930 000 eurot 2.2.4 1.4.2024 930 000 eurot 2.2.5 2.5.2025 960 000 eurot 2.2.6 3.6.2024 1 510 000 eurot 2.2.7 1.7.2024 755 000 eurot 2.2.8 1.8.2024 930 000 eurot 2.2.9 2.9.2024 860 000 eurot 2.2.10 1.10.2024 860 000 eurot 2.2.11 1.11.2024 860 000 eurot 2.2.12 2.12.2024 886 432 eurot 2.3 Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 2.4 Punktis 2.1 nimetatud toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andjale auditeeritud ja nõukogu heaks kiidetud majandusaasta aruande kümne tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist nõukogu poolt, kuid mitte hiljem kui 28.04.2025. Kui toetuse saaja esitatud majandusaasta aruandest ei nähtu toetuse kasutamise sihipärasus, kohustub toetuse saaja esitama toetuse andja nõudel täiendava seletuskirja või ülevaate. Toetuse andja teavitab toetuse saajat esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva. 3.2. Toetuse saaja esitab hiljemalt 01.03.2025 läbi teatristatistika andmebaasi aruande uuslavastuste, etenduste ja külastuste ja muu tegevuse kohta (repertuaaristatistika) ning hiljemalt 01.04.2025 aruande tulude-kulude kohta (majandusstatistika). 1/3 3.3. Toetuse saaja on kohustatud toetuse andja nõudel esitama toetuse andjale aruande punktis 2.1.2. sihtotstarbeliselt remondifondiks eraldatud toetuse kasutamise kohta. Toetuse andja teavitab toetuse saajat aruande esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva. 3.4. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.5. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.6. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.7. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.8. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevusega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada toetuse andjale sellekohane põhjendus; 4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3 toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 2/3  5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Laur Kaunissaare [email protected], 6282249; 7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Ott Maaten, [email protected], 6831201. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja: Toetuse saaja: Kultuuriministeerium Rahvusooper Estonia Registrikood: 70000941 Registrikood: 74000033 E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected] Arvelduskonto: EE471010002006932005 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Alliksaar Ott Maaten kantsler peadirektor 3/3