Sihtasutuse Endla Teater asutajate otsus

Allkirjastatud digitaalselt SIHTASUTUSE ENDLA TEATER ASUTAJATE OTSUS Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, mida esindab kultuuriminister Heidy Purga, ja Pärnu linn, mida esindab Pärnu Linnavalitsuse 18.12.2023 korralduse nr 812 alusel Silver Smeljanski, otsustavad sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 10 alusel: 1. Muuta Sihtasutuse Endla Teater põhikirja alljärgnevalt: 1.1. Muuta põhikirja punkti 4.3 ja sõnastada see järgmiselt: „4.3. Asutajad määravad nõukogu liikmed kolmeks aastaks.“ 1.2. Jätta põhikirja punktist 4.10.6 välja lause „Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl“. 1.3. Täiendada põhikirja punktida 4.10.11 järgmiselt: „4.10.11. Nõukogu täpsem töökorraldus on kirjeldatud nõukogu töökorras.“Asendada põhikirja punktis 5.4 sõna „kolm“ sõnaga „viis“. 1.5. „5.51 Sihtasutuse juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. Juhul, kui sihtasutuse juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.“ 1.6. Jätta põhikirja punktist 5.8 välja sõnad „volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega“ ning asendada need sõnadega „Esindaja määramine, tema volituse ulatus ja ajaline kehtivus kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.“ 1.7. Täiendada põhikirja punkti 5.10 peale sõna „kuutasu“ sõnadega „, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu“. 1.8. Täiendada põhikirja punktiga 5.12 järgmiselt: „5.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.“. 1.9. Muuta põhikirja punkti 6.1.5 ja sõnastada see järgmiselt: „6.1.5. Nõukogu otsuse alusel võib loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaega pikendada avalikku konkurssi korraldamata üks kord.“. 1.10. Täiendada põhikirja punkti 9.7 peale sõna „vastava“ sõnadega „nõukogu kinnitatud“. Allkirjastatud digitaalselt 1.11. Täiendada põhikirja punkti 10.1 peale sõna „õigusaktidega“ lausega „Finants- ja personaliarvestusteenuseid korraldab sihtasutus Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu.“. 1.12. Eemaldada põhikirja punktist 10.3 sõnad „hiljemalt nelja kuu jooksul“. 1.13. Muuta põhikirja punkti 10.4 ja sõnastada see järgmiselt: „10.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 5.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“. 2. Võttes arvesse otsuse punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi kinnitada Sihtasutuse Endla Teater põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud). 3. Sihtasutuse juhatusel esitada asutajate otsus ning põhikirja uues redaktsioonis terviktekst mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. 4. Otsus jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Silver Smeljanski  SIHTASUTUSE ENDLA TEATER PÕHIKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Endla Teater (edaspidi sihtasutus). 1.2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik. 1.3. Sihtasutuse asutajad on: 1.3.1. Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium; 1.3.2. Paikuse Vald, kelle nimel teostab asutajaõigusi õigusjärgluse korras Pärnu Linnavalitsus; 1.3.3. Pärnu Linn, kelle nimel teostab asutajaõigusi Pärnu Linnavalitsus. 1.4. Sihtasutus on etendusasutus etendusasutuse seaduse mõttes. 1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse sihtasutuse nõukogu poolt. Sihtasutusel on iseseisev eelarve. 1.6. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. 2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE 2.1. Sihtasutuse eesmärk on: 2.1.1. eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuse loomise ja esitamise kaudu. 2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus: 2.2.1. korraldab lavastuste ettevalmistamist ja esitamist etenduse vormis; 2.2.2. koostab erinevatele sihtgruppidele suunatud mitmekesise ning vaatajaid vaimselt rikastava repertuaarivaliku; 2.2.3. korraldab regulaarselt väljasõidu- ja külalisesinemisi Eesti Vabariigi piires; 2.2.4. korraldab võimaluste piires külalisesinemisi väljaspool Eesti Vabariiki, tutvustades eesti kultuuri rahvusvaheliselt; 2.2.5. tutvustab teiste teatrite ja kunstiliste kollektiivide loomingut Eesti kultuuripildi rikastamise eesmärgil; 2.2.6. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks, sealhulgas kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks; 2.2.7. annab avaliku konkursi korras välja sihtotstarbelisi stipendiume sihtasutuse loomingulise eesmärgi saavutamiseks; 2.2.8. võtab vastu toetusi ja annetusi sihtasutuse eesmärgi saavutamisega seotud kulude katmiseks; 2.2.9. korraldab noorte teatrihariduslikku tegevust; 2.2.10. korraldab ja vahendab teatrikunsti ja kultuuri populariseerivaid üritusi ja tegevusi (festivalid, koolitused, seminarid, õppe- ja praktikareisid, loomingulised konkursid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms); 2.2.11. organiseerib teatrialaste õppevahendite ja muude väljaannete kirjastamist ja levitamist; 2.2.12. pakub koolitus-, laenutus-, toitlustus-, majutus- ja transporditeenuseid; 2.2.13. korraldab tulundusüritusi, näitusi ja muid üritusi, mis seonduvad sihtasutuse eesmärkidega; 2.2.14. osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega. 2.2.15. renoveerib kinnisvara ja tagab selle korrashoiu; 1 2.2.16. kasutab efektiivselt ja eesmärgipäraselt sihtasutuse vara; 2.2.17. teeb muid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke õigusaktidega kooskõlas olevaid toiminguid. 3. JUHTIMINE 3.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus. 3.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 3.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 3.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 3.2.3. kellel on ärikeeld; 3.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 3.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 3.3. Põhikirja alapunktides 3.2.1-3.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 3.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 3.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses. 4. NÕUKOGU 4.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. 4.2. Nõukogul on kuni viis liiget. 4.3. Asutajad määravad nõukogu liikmed kolmeks aastaks. 4.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kolm liiget ja Pärnu linn määrab kaks liiget. 4.5. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel. 4.6. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest. 4.7. Nõukogu pädevuses on: 4.7.1. hiljemalt majandusaasta alguseks sihtasutuse tegevusplaani, eelarve ja sihtasutuse aastaste tegevuseesmärkide kinnitamine ning nende edaspidine muutmine; 4.7.2. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine; 4.7.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine, milleks ta on kohustatud ära kuulama audiitori; 4.7.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üldise korra kinnitamine; 4.7.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine; 4.7.6. nõukogu töökorra kehtestamine; 4.7.7. asutajale ettepaneku tegemine tema määratud nõukogu liige tagasi kutsuda, kui see liige puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt või on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või head nime, jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või kui see liige on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel; 2 4.7.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine; 4.7.9. vajadusel juhatuse esindusõiguse piiramise otsuse vastuvõtmine või juhatuse liikme tagasi kutsumine, kes rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid; 4.7.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramine; 4.7.11. juhatuse liikmele tulemustasu maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 4.7.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega; 4.7.13. juhatusele nõusoleku andmine tehingute teostamiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 4.7.13.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine; 4.7.13.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel; 4.7.14. otsustada sihtasutuse mittetulundusühingute ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumine. 4.8. Nõuded nõukogu liikmele 4.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 4.8.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 4.8.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 4.8.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 4.8.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga; 4.8.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 4.9. Nõukogu liikme tasustamine 4.9.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt. 4.9.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 4.9.3. Juhul, kui nõukogu esimees ilma mõjuvata põhjuseta ei täida käesoleva põhikirja punktis 4.10.9 tulenevaid kohustusi, võivad asutajad otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. 4.9.4. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 4.9.5. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud. 4.9.6. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks on vajalik eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalikult taasesitavas vormis antud nõusolek. 3 4.10. Nõukogu töökorraldus 4.10.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe eemalviibimisel nimetab nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme. 4.10.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses näidatud korras. 4.10.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord. 4.10.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. 4.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalikud arvamused lisatakse protokollile. 4.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest. 4.10.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. 4.10.8. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokolliga. 4.10.9. Nõukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama: 4.10.9.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; 4.10.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 4.10.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele. Nõukogu liikmetel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel. 4.10.11. Nõukogu täpsem töökorraldus on kirjeldatud nõukogu töökorras. 5. JUHATUS 5.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust. 5.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. 5.3. Juhatus koosneb ühest liikmest. 5.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis aastat. 5.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. 5.51 Sihtasutuse juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. Juhul, kui 4  sihtasutuse juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata. 5.6. Juhatuse pädevuses on: 5.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine; 5.6.2. vähemalt neli korda aastas ülevaate esitamine sihtasutuse loomingulisest tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine; 5.6.3. loomenõukogu kodukorra kinnitamine, milles on sätestatud loomenõukogu liikmete õigused ja kohustused, töökord ja muud tegevusega seotud tingimused; 5.6.4. loomingulise juhi koostatud ja loomenõukogu poolt läbi vaadatud repertuaariplaani kehtestamine; 5.6.5. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine; 5.6.6. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise piirides ja korras, mis on nõukogu poolt kehtestatud; 5.6.7. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine; 5.6.8. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine. 5.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 4.7.13. 5.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt neile nõukogu poolt kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja. Esindaja määramine, tema volituse ulatus ja ajaline kehtivus kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega. 5.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 5.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu. 5.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 5.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 6. LOOMINGULINE JUHT JA LOOMENÕUKOGU 5 6.1. Sihtasutusel on loominguline juht. 6.1.1. Loominguline juht valitakse avaliku konkursi korras. 6.1.2. Loomingulise juhi valimiseks moodustab juhatus komisjoni. 6.1.3. Avalik konkurss loomingulise juhi valimiseks kuulutatakse välja vähemalt kuus kuud enne loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaja saabumist. 6.1.4. Juhul kui loomingulise juhi kehtiv tööleping lõpeb enne selles märgitud tähtaja saabumist, kuulutatakse avalik konkurss välja esimesel võimalusel. 6.1.5. Nõukogu otsuse alusel võib loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaega pikendada avalikku konkurssi korraldamata üks kord. 6.1.6. Loomingulise juhiga sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks. 6.2. Nõukogu otsuse alusel võib loomingulise juhi ülesandeid täita juhatuse liige. 6.3. Loomingulise juhiga sõlmib töölepingu juhatus. 6.4. Loomingulise juhi ülesanded: 6.4.1. sihtasutuse repertuaarivaliku korraldamine ning repertuaariplaani koostamine, mille esitab loomenõukogule läbivaatamiseks ja juhatusele kehtestamiseks; 6.4.2. kehtestatud repertuaariplaani alusel ning vajadusel seda ka operatiivselt korrigeerides etendusasutuse igapäevase ja järjepideva loomingulise tegevuse tagamine; 6.4.3. loominguliste töötajate valiku ja rakendamise korraldamine. 6.5. Sihtasutusel on loomenõukogu. 6.6. Loomenõukogu koosneb kuni üheksast liikmest. Loomenõukogu liikmed ja nende arv määratakse juhatuse poolt kuni kolmeks aastaks. 6.7. Loomenõukogusse kuuluvad juhatuse liige, sihtasutuse loominguline juht, sihtasutuse loominguliste töötajate esindajad ja muud asjatundjad. Loomenõukogu tööd juhib sihtasutuse loominguline juht. 6.8. Loomenõukogu ülesanded: 6.8.1. sihtasutuse loomingulise tegevuse kavandamine ja hindamine; 6.8.2. juhatuse nõustamine sihtasutuse loomingulise tegevuskava koostamisel. Sihtasutuse loominguline tegevuskava on sihtasutuse arengukava osa; 6.8.3. hooaja repertuaariplaani läbiarutamine ja hinnangu andmine. Repertuaariplaanis märgitakse uuslavastuste arv, lavastuste pealkirjad ja autorid, lavastajad ja kunstnikud, peaosalised ja esietenduste kuupäevad; 6.8.4. lõppenud hooaja repertuaari läbiarutamine ja hinnangu andmine hiljemalt kolme kuu jooksul pärast hooaja viimast etendust. 7. STRUKTUUR 7.1. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul. 8. ARENGUKAVA 8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks. 8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. 8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele. 9. VARA JA SELLE MAJANDAMINE NING EELARVE 6 9.1. Sihtasutuse vara moodustab: 9.1.1. asutaja(te) poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara; 9.1.2. eraldised riigieelarvest vastavalt eelarveaasta riigieelarve seadusele; 9.1.3. eraldised kohaliku omavalitsuse eelarvest; 9.1.4. varalised kingitused, annetused ja pärandused; 9.1.5. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest; 9.1.6. toetused fondidest, abiprogrammidest jms; 9.1.7. sihtasutuse osalusel asutatud juriidiliste isikute jaotamisele kuuluv puhaskasumi osa; 9.1.8. tehingud vallas- ja kinnisvaraga; 9.1.9. oma sümboolikaga toodete müük; 9.1.10. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid. 9.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige. 9.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut. 9.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega lubatud piirides. 9.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse. 9.6. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. 9.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel. 10. ARUANDLUS JA KONTROLL 10.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest. Finants- ja personaliarvestusteenuseid korraldab sihtasutus Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. 10.2. Sihtasutuse majandusaasta algab l. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 10.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. 10.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 5.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. 10.5. Audiitor 7 10.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu. 10.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 10.6. Siseaudiitor 10.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Töölepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees. 10.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kõigi asutajatega. 11. PÕHIKIRJA MUUTMINE 11.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. 11.2. Põhikirja võivad muuta asutajad kokkuleppel. 12. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE 12.1. Ühinemine ja jagunemine 12.1.1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või ühendada teise sihtasutusega ilma riigi nõusolekuta. 12.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras. 12.1.3. Sihtasutus võib osaleda äriühingus, omandada ja võõrandada osalusi ja osaleda teise sihtasutuse asutamises üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras. 12.2. Lõpetamine 12.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate- või kohtuotsusega. 12.2.2. Sihtasutuse lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi nõusolekuta. 12.2.3. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel järgmistel põhjustel: 12.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta jooksul korduv; 12.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne; 12.2.3.3. sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. 12.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt lähtudes asutajate poolt sihtasutusele eraldatud vahendite suurusest. 8