Kiri

Avalik kiri Rahvusooper Estonia juhtkonnale ja nõukogule 9. jaanuar 2024 Austatud Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten, Rahvusooperi nõukogu! Tänavu möödub 80 aastat ühest kõige traagilisemast ja ohvriterohkemast ajast Eesti ja meie pealinna Tallinna ajaloos. Veebruaris ja märtsis 1944 pommitas Nõukogude Liidu lennuvägi Narvat, Tartut, Tallinna, samuti Helsingit ja teisi Soome linnu. Tallinna suurpommitamise käigus 9. märtsil hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit, 121 sõjavangi. Pommitabamustest süttisid eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval, vaekoda Raekoja platsil, Juutide Suur Koraalne sünagoog Maakri tänaval, elumajad. Tallinnale heideti 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Alates aastast 1989 on Eesti Muinsuskaitse Selts korraldanud 9. märtsil mälestuspäeva, kus koos tallinlastega mälestavad ohvreid Eesti Vabariigi president, peapiiskop, Riigikogu esimees ja liikmed, Tallinna Linnavalitsus ja volikogu, samuti Eestis resideeruvad välisdiplomaadid. See kohutav päev on rahva mälus kustumatu. Igal aastal peetakse 9. märtsil hingepalve ohvrite kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, toimub kontsert-mälestusteenistus Niguliste muuseum- kontserdisaalis, Harju tänava veeres süüdatakse sadu küünlaid. Jagame igati Epp Tsirgu New Yorgist saadetud kirjas väljendatud muret selle üle, et rahvusooper Estonia paistab tänavu olevat unustanud, et 9. märtsil 1944 teater purustati ning etendusel viibiv rahvas püüdis põlevast hoonest välja pääseda. Leiame, et on solvav ja ebakohane 9. märtsil 2024 etendada teatris rõõmsat ajaviidet pakkuvat muusikali “Kabaree”. 2018. aastal esines Niguliste kirikus aastapäevakõnega Estonia Seltsi au-esimees Arne Mikk. Tema mälestuskõne pealkirjaks oli “Varemetes seisab Estonia keset varemeid”, kõne algab lausega “1944. aasta 9. märtsi öö on üks kõige traagilisemaid lehekülgi iidse Tallinna ajaloos”. 2021. aasta Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamatus avaldasime kuue inimese mälestuskillud, kes tolle öö lapsena üle elasid ja kes ei unustanud seda kunagi. Loodame väga, et Rahvusooper Estonia juhatus ja nõukogu kaaluvad veelkord otsust tänavu 9. märtsi õhtul lõbustada rahvast etendusega “Kabaree”. Peame seda taktituks. Jagame täielikult Epp Tsirgu nördimust, kes kirjutab: “On otse hämmastav tajuda kultuurtegelaste arrogantset ja kõlvatut käitumist omaenda linna, omaenda teatri hävingule. 7. detsembril ei lõbutse Pearl Harboris võluvad Hawaii neitsikud. 6. augustil ei lõbutse Hiroshimas veetlevad geishad. 11. septembril ei lööda tantsu New York World Trade Center-is kohiseva veega mälestussamba juures. AGA - 9.märtsil Tallinnas on Estonia laval muusikal Kabaree! Loodan, et üksmeelsus nõuab sel õhtul Kabaree etenduse tühistamist ja saali pimendamist.“ Ka täna jätkab Venemaa järjest ähvardavamalt Euroopa ajalooliste linnade pommitamist. Tallinna ja teiste Eesti linnade pommitamine 1944. aastal ei ole kauge ajalugu. Meie, eestlased, ei tohi seda kunagi unustada, et ajalugu ei korduks. Kutsume Rahvusooper Estonia juhatust, nõukogu ja töötajaid 9. märtsil 2024 kell 12 Siselinna kalmistule mälestama 1944. aasta pommitamiste ohvreid, kell 18 Niguliste muuseum- kontserdisaali mälestuskontserdile ja kell 19.15, mil algas pommirünnaku esimene laine Tallinnale, Harju tänavale küünlaid süütama. Pommitamise alguse ajal löövad Tallinna kirikud juba 35 aastat leinakelli. Lugupidamisega, Helle Solnask Juhatuse liige Eesti Muinsuskaitse Selts