Kultuurimälestise Tabivere mõisa park andmete muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 22.01.2024 nr 18 Kultuurimälestise Tabivere mõisa park andmete muutmine Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 19 lg 1 alusel, arvestades § 14 lõiget 1, § 20 lõiget 6 ning Muinsuskaitseameti ettepanekut: muudan kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 18 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkti 188, millega on mälestiseks tunnistatud Tabivere mõisa park (kultuurimälestiste registri nr 24069; asukoht Tartu maakond, Tartu vald, Tabivere alevik) järgmiselt: 1. kehtestan kinnismälestise piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1; 2. kehtestan kaitsevööndi vastavalt käskkirja lisale 2. Muinsuskaitseametil (edaspidi amet) teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele ning muuta mälestise andmed kultuurimälestiste registris ja Maa-ameti kaardil. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kultuurimälestise andmete muutmise asjaolud ja menetluse läbiviimine Tabivere mõisa park võeti ehitismälestisena kaitse alla kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 18 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 188. Mälestis kanti kultuurimälestiste registrisse numbriga 24069. Mälestise ala on 6,3 ha ning see koosneb Pargi tänavast kagu poole jäävast ajaloolise mõisapargi osast ja loode poole jäävast hilisemalt rajatud maanteeäärsest kaitseistutusest ja nooremate puudega kõrghaljastusest, kus hinnanguliselt on tegemist kuni 40 aasta vanuste puudega. Tabivere mõisa park on ka looduskaitse all (KLO1200484). Tabivere mõisa park asub Tartu maakonnas Tartu vallas Tabivere alevikku läbiva Tartu-Jõgeva- Aravete tee ääres. Park on rajatud ilusa loodusmaastikuga kohta, kus maapind langeb laugjalt Saadjärve järve suunas. Inimese poolt kunstlikult rajatud terrassid, nõlvad, astangud jms puuduvad. Ajaloolise pargi erinevates osaruumides on säilinud mitmeid ajaloolisi põlispuid nii üksikult, gruppides kui ka ridaistutustes. Ajaloolised teed on oma olemuselt muutunud ning pole enam aktiivses kasutuses. Mõisa hoonetest paikneb pargi alal ehitismälestis „Tabivere mõisa valitsejamaja“ (registri nr 24070), kus tegutseb Tabivere muuseum. Tabivere mõis (16. sajandil Väike-Cambi, 17. sajandi lõpus Woldi, 19. sajandi I veerandist Tabivere mõis) kujunes välja kahe küla, Tabivere ja Kastiküla baasil. Peahoone pärines 19. sajandi algusest ning on tänaseks hävinud – lammutati 1960. aastate lõpul. Mõisa park rajati 19. sajandi algul, eeldatavasti korrapärasena. 1872. aastal kujundati see ümber vabakujuliseks, millele viitavad pargi teljelisus ja vaatesihtide seotus loodusliku veekogu ja maastikuga. Tabivere mõisa park piirnes Pargi tänavaga, tänavast loode poole jääv tuulikut ümbritsev ala oli tõenäoliselt kasutuses karja- või põllumaana. 1918. aastal mõis riigistati. 1925. aastal anti mõis autasuks Vabadussõjas soomusrongide divisjoni ülemaks olnud kolonel Karl Partsile, kes hakkas seal Vabaduse talu pidama. Mõisapark jäi seoses talumajapidamisega hooletusse. Ameti poolt 1970. aastate teisel poolel läbi viidud Eesti NSV mõisate esialgse ülevaatuse ja inventeerimise käigus koostatud ajaloolises õiendis kirjeldatakse Tabivere Voldi mõisa parki järgmiselt: „Park on segastiilis, peahoone (hävinud) ees ringikujuline väljak, mida ääristab tihe puistu, samalaadne ümbritseb väikese pargina ka peahoonet. Puud on vabades gruppides. Peahoone keskteljelt algab pikk puiestee alla maanteeni. Liikidest valitseb pärn ja vaher. Selliselt kujundatud park annab lagedal voorenõlval maastikule tugeva dominandi.“ Pargi tänavast loode poole jääv haljasala rajati 1980. aastate teises pooles Tabivere Kolhoosi administratiivhoone ehituse planeerimise raames. Administratiivhoone ehituse plaanid ei realiseerunud. 24.08.2021 esitas Industrial Solutions OÜ ametile ettepaneku korrigeerida Tabivere mõisa pargi kaitsealuse osa piire ning arvata ehitismälestise koosseisust välja talle kuuluval Tuuleveski tn 1 (KÜ 77301:001:0395) maaüksusel asuv puistu, mis nende hinnangul ei ole osa ajaloolisest mõisapargist ning ei oma maastikukaitselist väärtust. Kinnistu omanik viitab 2014. aastal koostatud pargi hoolduskavale (Artes Terrae, töö nr 17KP14), milles tehti samadel põhjendustel ettepanek pargi loodepoolne osa mälestise alast välja arvata. 20.09.2021 informeeris amet ettepaneku tegijat, et amet koostab mälestise piiri analüüsimiseks täiendava eksperdihinnangu ja otsustab seejärel mälestise piiride muutmiseks menetluse algatamise. Keskkonnaameti 24.09.2021 info kohaselt on Tabivere pargi 20. sajandi teises pooles istutatud pargiosa tüüpiline kaitseistutusena rajatud pargiosa maantee ja asula vahel ning puistu on väga heas seisus. 2021. aasta sügisel valmis ametil „Eksperdihinnang Tabivere mõisa pargi piiride muutmiseks ja kaitsevööndi määramiseks“ (täiendatud kevadel 2022, leitav kultuurimälestiste registris), milles tehti ettepanek vähendada ehitismälestise „Tabivere mõisa park“ ulatust ja korrigeerida mälestise kaitsevööndit. 14.12.2021 arutas amet mälestise piiri muutmise vajadust ning otsustas nõustuda eksperdihinnangus toodud ettepanekuga arvata pargi koosseisust välja loodepoolne pargiosa. Amet otsustas algatada mälestiseks tunnistamise õigusakti muutmise menetluse mälestisele uue piiri ja kaitsevööndi määramiseks. Amet teavitas menetluse algatamisest ja tutvustas mälestise ja selle kaitsevööndi piiri muutmise õigusakti eelnõud menetlusosalistele (mälestise alale ja kaitsevööndisse jäävate kinnisasjade omanikele, Tartu Vallavalitsusele, Transpordiametile ja Keskkonnaametile) 29.09.2022 ning küsis nende arvamust piiri muutmise kohta. Pargi tn 2 kinnistu omanik esitas 5.10.2022 ja 31.10.2022 arvamuse ja vastuväited, milles soovis Pargi tn 2 kinnistu kaitsevööndist välja jätmist. Transpordiamet andis 2.11.2022 saadetud vastuses teada, et neil puuduvad vastuväited mõisa pargi piiride muutmise osas. Teised menetlusosalised arvamust ei esitanud. Tuginedes Pargi tn 2 kinnistu omaniku arvamusele, kaalus amet veelkord mälestisele avanevaid vaateid Pargi tn 2 kinnistu suunast ning vastas 16.12.2022 Pargi tn 2 kinnistu omanikule, et amet otsustas pärast täiendavat kaalumist kinnistu edelapoolses osas jätta kaitsevööndi ulatuse samaks seni kehtinuga, ehk 50 meetrit pargi piirist, kuid ei nõustunud Pargi tn 2 kinnistu kaitsevööndist täieliku välja jätmisega. Olulised vaated pargile avanevad Tartu-Jõgeva-Aravete maanteelt ja seetõttu on nii Jõgeva kui ka Tartu poole jääval alal, maantee ääres planeeritud kaitsevöönd vajalik ja mõnevõrra suurem. Kuna mälestise vaadeldavus ülejäänud kaitsevööndi osas pole niivõrd primaarne ning arvestades senist praktikat ja kogemust kaitsevööndite määramisel, siis mälestisele sobiva ja toetava keskkonna hoidmiseks piisab ka antud juhul 50 meetrisest kaitsevööndi alast. Seetõttu vähendati Pargi tn 2 kinnistu edelapoolses osas kaitsevööndit võrreldes algselt planeerituga. Kultuuriministrit nõustav Muinsuskaitse Nõukogu arutas ettepanekut 21.11.2023 ja otsustas ettepanekut toetada, kolm nõukogu liiget jäid erapooletuks. Mälestise piir Park on maa-alaline objekt, mille puhul MuKS § 19 lg 2 punkti 1 kohaselt peab olema määratud selle piir. Ajalooline osa pargist on säilinud tänaseni väikese iseseisva avaliku haljasalana laugjalt madalduval reljeefil – maapind langeb sujuvalt Saadjärve järve suunas. Reljeefi on enam muudetud funktsionaalsel eesmärgil Tartu-Jõgeva-Aravete tee ümberehitamisega, mis on omakorda muutnud ajaloolise pargi ruumilist struktuuri ja terviklikkust. Uue teemuldega on märgatavalt tõstetud ajaloolises asukohas olevat teed ning tekitatud tugev kallak riigiteelt alla järve suunas ja teeäärsed kraavid pargiruumis. Pargist teisele poole Tartu-Jõgeva-Aravete maanteed jääv hoonestatud järveäärne ala puudega pole enam nii füüsiliselt kui ka visuaalselt arvestatav haljasala pargi koosseisus, vaid on pigem õueala hoonete ümbruses. Vaatamata sellele, et mõisa peahoone pole säilinud ja ajaloolised teed on oma olemuselt muutunud ning pole enam aktiivses kasutuses, on pargi ruumiline ülesehitus tajutav põlispuude, pargiaasa, tee- ja vaatesihtide ning teiste mõisahoonete, nende varemete vundamentide ja asemete kaudu. Mälestise piiri määramisel on lähtutud asjaolust, et mälestise alasse oleks hõlmatud ajalooline mõisasüdamik ja pargi ajaloolist kompositsiooni esile toovad põlispuud. Seetõttu on mälestise alasse hõlmatud Tartu-Jõgeva-Aravete tee, Pargi tänava ja Hariduse tänava vaheline ala. Pargi loodepoolne kõrghaljastus on rajatud 1980. aastatel ning see ei ole osa ajaloolise Tabivere mõisa pargi puistust. Ühtlasi puuduvad haljasalal väärtuslikud kujunduselemendid. Pargi tänavast loode poole jääv hilisema haljastusega ala arvatakse mälestise piiridest välja, kuna see ei kuulu kompositsiooniliselt ajaloolise Tabivere mõisa pargi koosseisu. Kirde poolt jäetakse mälestise alast välja kergliiklustee ala ja tee äärne haljasriba, kus kasvavad puude ei ole samuti mõisapargi osa. Ülejäänud osas jääb pargi piir samaks seni kehtivaga. Mälestise alal jäävad kehtima MuKS § 52 lg 1 ja lg 3 p 1–2 sätestatud nõuded, mille kohaselt ehitismälestisest pargis on kooskõlastuse või loakohustuslikud tegevused ehitusprojekti või tegevuskava alusel konserveerimine, restaureerimine ja ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie, kaeve-, haljastus- ja pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud tööd. Kaitsevööndi eesmärk ja ulatus MuKS § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtuvalt. Kaitsevööndi eesmärk antud juhul on tagada ehitismälestisest pargi säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas (MuKS § 14 lg 2 p 1) ning selle vaadeldavus (MuKS § 14 lg 2 p 2). Mälestiseks tunnistamise õigusaktiga mälestisele kaitsevööndit ei kehtestatud. 1999. aastal kehtinud muinsuskaitseseaduse kohaselt oli mälestise kaitsevöönd 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei olnud märgitud teisiti. Seega tekkis kaitsevöönd seaduse ja mälestiseks tunnistamise õigusakti koostoimes. Tabivere mõisa parki iseloomustab nii strukturaalne, visuaalne kui ka funktsionaalne terviklikkus. Seosed mälestiseks olevat parki ümbritsevate hoonestamata aladega on mõjusad ja hästi tajutavad. Park on ka omaette vaatamisväärsus asupaiga tõttu, sest paistab hästi silma puistu siluetiga Tartu- Jõgeva-Aravete maanteel liikujale. Kaitsevöönd ulatub järgmistele kinnistutele: Pargi tn 2 (KÜ 77301:002:2022), Tuuliku (KÜ 77301:002:1870), Kergliiklustee (KÜ 79601:001:1298), Jaama tee (KÜ 77301:002:3260), 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee (KÜ 77301:002:3280), Hariduse tn 2 (KÜ 77301:002:0073) ja Hariduse tn 1 (KÜ 77301:002:0089). Kinnistute kaitsevööndisse kaasamata jätmine võib mälestiste säilimist sobivas ja toetavas keskkonnas ning mälestise vaadeldavust olulisel määral mõjutada (nt ehitussoovide korral). Kaitsevööndist tulenevalt tuleb planeeringuga ehitusõiguse seadmisel ja ehitiste projekteerimisel arvestada kavandatavate hoonete paigutust ning sobivust maastikku kaitsealuse Tabivere mõisa pargi ja säilinud hoonete vahetusse lähedusse. Ameti kaasab menetlusse kohaliku omavalitsuse üksus planeerimis- või ehitusloa menetluses. Kinnistu omanik ei pea selleks eraldi ameti poole pöörduma. Võrreldes seni kehtinud 50 meetri suuruse kaitsevööndiga määratakse erikujuline kaitsevöönd, eelkõige arvestades pargi vaadeldavust olulistest suundadest (maanteelt). Nendes osades on kaitsevööndit võrreldes varasemaga ka mõnevõrra laiendatud. Uusi kinnistuid kaitsevööndisse ei lisandu, kaitsevööndit laiendatakse osaliselt juba varemalt kaitsevööndisse haaratud kinnistute piires. Kaitsevööndit ei määrata pargist edela poole, kus paikneb eramute ala ning pargist kagu poole, kus asub Tabivere koolihoone. Ühtlasi on vähendatud kaitsevööndit pargist kirde suunas ja vöönd ei ulatu enam teisele poole maanteed. Pargi tn 2 kinnistu maanteeäärsel alal muutuvad kitsendused leebemaks, kuna mälestise ala asendub kaitsevööndi alaga, nt tööde puhul asendub loakohustus teavituskohustusega. Pargi tänava kinnistu edelapoolses osas kehtivad kitsendused käskkirja vastuvõtmise järgselt ei muutu. Mälestise kaitsevööndis kehtivad MuKS § 58 lõigetes 1-3 sätestatud nõuded, mille kohaselt kooskõlastuse või teavitamiskohustuslikud tegevused on ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud tööd ning maapinna ettevalmistamine metsaseaduse mõistes. Lisa 1. Mälestise Tabivere mõisa park piir Lisa 2. Mälestise Tabivere mõisa park kaitsevöönd (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  Lisa 1 Kultuuriministri 22.01.2024 käskkiri nr 18 „Kultuurimälestise Tabivere mõisa park andmete muutmine“ juurde Mälestise Tabivere mõisa park piir Tabel 1. Mälestise Tabivere mõisa park piiri koordinaadid  Lisa 2 Kultuuriministri 22.01.2024 käskkiri nr 18 „Kultuurimälestise Tabivere mõisa park andmete muutmine“ juurde Mälestise Tabivere mõisa park kaitsevöönd Tabel 2. Mälestise Tabivere mõisa park kaitsevööndi koordinaadid